Penicillin g sodium sandoz – infoleht ja ravimi omaduste kokkuvõte

süste-/infusioonilahuse pulber (1000000RÜ)

Pakendi infoleht: teave kasutajale

Penicillin G Sodium Sandoz 1 000 000 RÜ süste-/ infusioonilahuse pulber

Enne ravimi kasutamist lugege hoolikalt infolehte, sest siin on teile vajalikku teavet.

• Hoidke infoleht alles, et seda vajadusel uuesti lugeda.
• Kui teil on lisaküsimusi, pidage nõu oma arsti või apteekriga.
• Ravim on välja kirjutatud üksnes teile. Ärge andke seda kellelegi teisele. Ravim võib olla neile kahjulik, isegi kui haigusnähud on sarnased.
• Kui teil tekib ükskõik milline kõrvaltoime, pidage nõu oma arsti või apteekriga. Kõrvaltoime võib olla ka selline, mida selles infolehes ei ole nimetatud. Vt lõik 4.

Infolehe sisukord

1. Mis ravim on Penicillin G Sodium Sandoz ja milleks seda kasutatakse

Penicillin G Sodium Sandoz on mikroobe hävitav ravim (antibiootikum), mida kasutatakse bensüülpenitsilliinile tundlike mikroorganismide poolt põhjustatud nakkushaiguste raviks. Penicillin G Sodium Sandoz sobib täiskasvanute, noorukite, laste, vastsündinute ja enneaegsete vastsündinute ravimiseks.

Penicillin G Sodium Sandozt kasutatakse järgmiste infektsioonide raviks:

• veremürgistus (septitseemia);
• naha- ja pehmete kudede nakkused;
• olmetekkene kopsupõletik;
• erüsipeloid (roospõletik);
• südame sisekesta põletik (bakteriaalne endokardiit).

2. Mida on vaja teada enne Penicillin G Sodium Sandoz kasutamist

Penicillin G Sodium Sandozt ei tohi kasutada

• kui patsient on toimeaine või selle ravimi mis tahes koostisosade (loetletud lõigus 6) suhtes allergiline.
• kui teid on varem penitsilliiniga ravitud ja teil tekkis ülitundlikkusreaktsioon (nt nahalööve, sügelus, palavik, õhupuudus, vererõhulangus). Sellisel juhul on teil risk eluohtliku anafülaktilise šoki tekkeks, mistõttu ei tohi Penicillin G Sodium Sandozt kasutada.
• kui teil on anamneesis raske kiiret tüüpi ülitundlikkusreaktsioon (nt anafülaksia) mõne teise beetalaktaamantibiootikumi (nt tsefalosporiin, karbapeneem või monobaktaam) suhtes.

Hoiatused ja ettevaatusabinõud Enne Penicillin G Sodium Sandoze manustamist pidage nõu oma arsti või apteekriga,

• kui teil on enne penitsilliiniga ravimist olnud talumatuse nähtusid pärast teiste antibiootikumide (nt

tsefalosporiinid) kasutamist. Sellisel juhul otsustab arst, kas Penicillin G Sodium Sandozt tohib kasutada. Enne ravi alustamist tuleb teha ülitundlikkustest;

• kui teil on kalduvus allergiliste reaktsioonide (nt nõgeslööve või heinapalavik) või astma tekkeks.

Sellisel juhul on teil suurem risk ülitundlikkusreaktsioonide tekkeks;

• kui teil on südamehaigus või rasked elektrolüütide tasakaalu häired (nt naatrium, kaltsium, kaalium,

kloriid): arst peab jälgima elektrolüütide koguseid, eriti kaaliumi saamist;

• kui teie maksa- või neerutalitlus on halvenenud. Sellisel juhul tuleb arstil võib-olla teie Penicillin G

Sodium Sandoze annust või annustamisintervalli muuta (vt lõik 3. „Kuidas Penicillin G Sodium Sandozt kasutatakse“);

• kui te põete epilepsiat või kui teil on ajuturse või meningiit. Arst jälgib teid hoolikalt, sest teil on

ravi ajal suurem risk krampide tekkeks;

• kui teil on mononukleoos (nn suudlemishaigus). Sellisel juhul on teil suurem risk nahareaktsioonide

tekkeks;

• kui te põete ägedat lümfaatilist leukeemiat (teatud tüüpi verevähk). Teil on suurem risk

nahareaktsioonide tekkeks;

• kui teil on naha seenhaigus (dermatomükoos). Teil on suurem risk allergiataoliste reaktsioonide

tekkeks;

• kui te saate ka ravimeid, mida nimetatakse antikoagulantideks. Harvadel juhtudel on penitsilliini

saavatel patsientidel teatatud protrombiini aja pikenemisest. Teid tuleb asjakohaselt jälgida. Soovitava antikoaguleeriva toime saavutamiseks võib osutuda vajalikuks suukaudse antikoagulandi annuse kohandamine (vt „Muud ravimid ja Penicillin G Sodium Sandoz“);

• imikutel võivad lihasesse manustamisel tekkida rasked paiksed reaktsioonid. Võimaluse korral

tuleb alati kasutada veenisisest ravi;

• kui teil on suhkurtõbi (diabeet). Intramuskulaarse manustamise korral võib Penicillin G Sodium

Sandoze imendumine olla aeglustunud;

• sugulisel teel levivate haigustega patsientidel tuleb enne ravi alustamist välistada kaasuv süüfilis;
• patsientidel, kellel ravitakse Lyme'i tõbe (borrelioosi) või süüfilise tüsistusi, võib Penicillin G

Sodium Sandoze toime tõttu haigustekitajasse sageli tekkida ajutine reaktsioon (mida nimetatakse Jarischi-Herxheimeri reaktsiooniks). Sellele reaktsioonile on iseloomulik äkki tekkiv palavik, külmavärinad, nahapunetus, peavalu, lihase- ja liigesevalu, väsimus ja/või kurnatus. Sümptomid võivad püsida mitu päeva. Rääkige sellest oma arstile, arst saab aidata neid ajutisi sümptomeid leevendada;

• kui teil ravi ajal Penicillin G Sodium Sandozega tekib tugev, püsiv kõhulahtisus, võib see olla

põhjustatud antibiootikumidega seotud koliidist (jämesoolepõletik). Sümptomid on verine/limane, vesine kõhulahtisus; tuim ebamäärase asukohaga või koolikutaoline kõhuvalu või mõnikord pidev ja valulik roojapakitsus. Penicillin G Sodium Sandoze kasutamine tuleb kohe lõpetada ja arst alustab kohe sobivat ravi;

• pikaajaline (mitu nädalat kestev) antibiootikumravi võib põhjustada teatud mittetundlike

mikroorganismide (bakterid või pärmseened) vohamist. Seepärast rääkige oma arstile, kui teil tekib kõhulahtisus, sügelev nahalööve või pärmseentele iseloomulikud nähud limaskestadel. Lisaks sellele teeb arst pikaajalise (rohkem kui 5 päeva) ravi ajal teile regulaarselt teatud vereanalüüse (elektrolüüdid, neerutalitluse analüüsid, verepildi uuring jne). Mõju diagnostilistele laboriuuringutele Enne ükskõik milliste laboriuuringute tegemist pidage nõu oma arstiga. Ravi ajal Penicillin G Sodium Sandozega võivad analüüside tulemused olla valed (vt lõik „Võimalikud kõrvaltoimed“).

Lapsed ja noorukid Vastsündinute ravimisel tuleb olla ettevaatlik. On teatatud, et intramuskulaarsed süstid põhjustavad imikutel raskeid lokaalseid reaktsioone ja soovitatav on intravenoosne manustamine.

Muud ravimid ja Penicillin G Sodium Sandoz Teatage oma arstile või apteekrile, kui te võtate/kasutate või olete hiljuti võtnud/kasutanud või kavatsete võtta/kasutada mis tahes muid ravimeid.

Eriti tähtis on teatada arstile järgmisi toimeaineid sisaldavate ravimite võtmisest:

• probenetsiid (podagra raviks kasutatav ravim)
• indometatsiin, fenüülbutasoon, atseethape, salitsülaadid (palaviku- ja põletikuvastased, samuti

reuma- ja muud valuvastased ravimid) Need toimeained võivad põhjustada Penicillin G Sodium Sandoze kontsentratsiooni suurenemist ja pikendada selle organismist eritumise aega.

Muud antibiootikumid Kuna penitsilliinid toimivad ainult teatud mikroorganismidesse, tohib Penicillin G Sodium Sandozt kombineerida ainult teatud antibiootikumidega. Teie arst otsustab, millised kombinatsioonid on efektiivsed.

Digoksiin (südameravim) Kui saate seda samal ajal kui Penicillin G Sodium Sandozt, võib südame löögisagedus aeglustuda (bradükardia).

Metotreksaat (keemiaravim, mida kasutatakse vähkkasvajate raviks) Kasutamine kombinatsioonis Penicillin G Sodium Sandozega vähendab metotreksaadi eritumist. Võimaluse korral tuleb vältida metotreksaadi ja penitsilliini kombineeritud kasutamist. Kui kombinatsiooni kasutamine on vältimatu, tuleb kaaluda metotreksaadi annuse vähendamist, lisaks tuleb jälgida metotreksaadi kontsentratsiooni seerumis. Patsienti tuleb jälgida metotreksaadi võimalike lisakõrvaltoimete suhtes, sealhulgas leukopeenia, trombotsütopeenia ja nahaaluste mädakogumite teke.

Suukaudsed antikoagulandid Suukaudseid antikoagulante ja penitsilliinantibiootikume on praktikas laialdaselt kasutatud ilma koostoimeid täheldamata. Kuid kirjanduses on kirjeldatud suuremat arvu verejooksu juhtusid nendel patsientidel, kellele olid penitsilliiniga samal ajal välja kirjutatud atsenokumarool või varfariin. Kui kombinatsiooni kasutamine on vajalik, tuleb penitsilliini manustamise ajal või lõppedes hoolikalt jälgida protrombiini aega või muid sobivaid hüübimisnäitajaid. Lisaks võib osutuda vajalikuks suukaudse antikoagulandi annuse kohandamine.

Rasedus, imetamine ja viljakus Kui te olete rase, imetate või arvate end olevat rase või kavatsete rasestuda, pidage enne selle ravimi kasutamist nõu oma arstiga.

Rasedus Bensüülpenitsilliin läbib platsentat ja satub loote vereringesse. Rasedatelt ja loomkatsetest seni saadud andmed ei viita lootekahjustustele. Penicillin G Sodium Sandozt võib raseduse jooksul kasutada, kui arst leiab, et selle kasutamine on näidustatud. Penicillin G Sodium Sandoz ei ole näidustatud süüfilise raviks raseduse ajal.

Imetamine Penitsilliinid erituvad väikeses koguses rinnapiima. Kuigi seni ei ole rinnaga toidetavatel imikutel kõrvaltoimeid täheldatud, tuleb siiski arvestada sensibiliseerumise võimalusega või kahjuliku toimega imiku soolefloorale. Kui lapsel tekib kõhulahtisus, kandidiaas või lööve, pidage kohe nõu arstiga, sest need häired võivad lapsel olla põhjustatud Penicillin G Sodium Sandozest. Kui imikut toidetakse ka imikutoiduga, peab ema ravi ajal Penicillin G Sodium Sandozega rinnapiima välja lüpsma ja ära viskama. Imetamist võib uuesti alustada 24 tundi pärast ravi lõppu. Viljakus Bensüülpenitsilliiniga ei ole viljakuse uuringuid läbi viidud.

Autojuhtimine ja masinatega töötamine Toimet autojuhtimisele ja masinate käsitsemise võimele ei ole täheldatud. Võimalike raskete kõrvaltoimete (nt anafülaktiline šokk koos kollapsiga ja anafülaktoidsed reaktsioonid, vt lõik 4) tõttu võib Penicillin G Sodium Sandoz mõjutada autojuhtimise ja masinate käsitsemise võimet.

Penicillin G Sodium Sandoz sisaldab naatriumi Penicillin G Sodium Sandoz sisaldab 38,6 mg (1,68 mmol) naatriumi (söögisoola peamine koostisosa) ühes viaalis. See on võrdne 1,93%-ga naatriumi maksimaalsest soovitatud ööpäevasest toiduga saadavast kogusest täiskasvanutel.

3. Kuidas Penicillin G Sodium Sandozt kasutada

Penicillin G Sodium Sandozt manustab tavaliselt arst. Penicillin G Sodium Sandozel on lai annustamisvahemik; manustamisviisi, annuse suuruse ja annustamisintervalli üle otsustab teie arst.

Üldiselt kehtivad järgmised annustamisjuhised.

Vanuserühm Annus Annustamisintervall

Täiskasvanud ja noorukid (12-aastased ja vanemad) tavaline (i.m., i.v.) 0,03 RÜ/kg kehakaalu kohta

Lapsed (1 kuu vanusest kuni 12 aasta tavaline (i.m., i.v.) 0,03...0,1 miljonit RÜ/kg jagatuna 4...6 annuseks vanuseni) kehakaalu kohta ööpäevas

Vastsündinud ööpäevas (vanuses 2...4 nädalat) tavaline (i.m., i.v.) 0,03...0,1 miljonit RÜ/kg

Enneaegsed ja ööpäevas vastsündinud (kuni 2 nädala vanused) 0,03...0,1 miljonit RÜ/kg 2 üksikannust

Patsientide erirühmad

• eakad (üle 65 aasta vanused);
• halvenenud neerutalitlusega patsiendid;
• halvenenud maksatalitlusega patsiendid.

Nendes patsiendirühmades kontrollib arst enne ravi alustamist ja regulaarselt ravi ajal neeru- ja maksatalitlust ning kohandab annuse suurust ja annustamisintervalli individuaalselt.

Järgmiste haiguste korral kehtivad annustamisel erijuhised.

• Bakteriaalne endokardiit

Täiskasvanutele manustatakse intravenoosselt 10...80 miljonit RÜ-d ööpäevas kombinatsioonis aminoglükosiididega.

Ravi kestus

Ravi kestuse üle otsustab arst. Enamiku näidustuste puhul on ravi tavaline kestus 10...14 päeva. See oleneb infektsiooni raskusest, haigustekitaja ravivastusest ja patsiendi kliinilistest sümptomitest ning võib kesta mõnest päevast kuni mitme nädalani. Ravi Penicillin G Sodium Sandozega peab jätkama vähemalt 2...3 päeva pärast seda, kui kliinilised sümptomid on taandunud. Maailma Terviseorganisatsiooni soovituse kohaselt peab streptokokknakkuste korral raviperiood

kestma vähemalt 10 päeva. Manustamisviis

Penicillin G Sodium Sandozt võidakse süstida lihasesse (intramuskulaarselt) või veeni (intravenoosselt). Intravenoosselt võib ravimit manustada süstina (süstlaga) või lühiajalise infusioonina (kui kasutatakse 10 miljonit RÜ / 100 ml lahuses: tilkinfusioonina, mis võtab tavaliselt aega 30 kuni 60 minutit).

Kui teile manustatakse Penicillin G Sodium Sandozt rohkem, kui ette nähtud Üleannustamise korral on oodata suurenenud neuromuskulaarset ärritatavust või soodumust tserebraalsete krambihoogude tekkeks. Arsti rakendatavad vastumeetmed: ravimi manustamise katkestamine, kliiniline jälgimine ja vajaduse korral sümptomaatiline ravi. Penicillin G Sodium Sandoz on dialüüsitav.

Kui te unustate Penicillin G Sodium Sandozt kasutada Kui te arvate, et teil on annus vahele jäänud, rääkige kohe oma arstiga.

Kui teil on lisaküsimusi selle ravimi kasutamise kohta, pidage nõu oma arsti või apteekriga.

4. Võimalikud kõrvaltoimed

Nagu kõik ravimid, võib ka see ravim põhjustada kõrvaltoimeid, kuigi kõigil neid ei teki. Tavaliselt kasutatakse kõrvaltoimete hindamiseks järgmist sagedusliigitust.

Väga sage (võib tekkida rohkem kui 1 ravitud patsiendil 10-st) Sage (võib tekkida kuni 1 ravitud patsiendil 10-st) Aeg-ajalt (võib tekkida kuni 1 ravitud patsiendil 100-st) Harv (võib tekkida kuni 1 ravitud patsiendil 1000-st) Väga harv (võib tekkida kuni 1 ravitud patsiendil 10 000-st) Teadmata (ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel)

Rääkige kohe arstile, kui märkate mis tahes kõrvaltoimet järgmistest:

• laiaulatuslik lööve koos villide ja kooruva nahaga, eriti suu, nina, silmade ja suguelundite ümbruses

(Stevensi-Johnsoni sündroom), ja raskem vorm, mis põhjustab ulatuslikku naha koorumist (rohkem kui 30% kehapinnast – toksiline epidermaalne nekrolüüs);

• gripitaolised sümptomid koos lööbe, palaviku, lümfisõlmede turse ja kõrvalekalletega

vereanalüüside tulemustes (sealhulgas valgeliblede rohkus (eosinofiilia) ja maksaensüümide suurenenud sisaldus) (eosinofiilia ja süsteemsete sümptomitega ravimireaktsioon (DRESS));

• punane, ketendav lööve koos nahaaluste muhkudega ja villidega (eksantematoosne pustuloos)

Vere ja lümfisüsteemi häired Väga harv: toimed verele ja vere vormelementidele (eosinofiilia, leukopeenia, neutropeenia, granulotsütopeenia, trombotsütopeenia, agranulotsütoos, pantsütopeenia), hemolüütiline aneemia (teatud tüüpi kehvveresus), vere hüübimishäired Teadmata: veritsusaja ja protrombiini aja pikenemine (vt lõik „Hoiatused ja ettevaatusabinõud“)

Immuunsüsteemi häired Aeg-ajalt: allergilised reaktsioonid – nõgeslööve koos sügelusega või ilma (urtikaaria); naha ja limaskestade turse, eriti näo, suu, neelu ja kõri piirkonnas (angioödeem); rasked nahareaktsioonid

(mitmekujuline erüteem, eksfoliatiivne dermatiit); palavik; liigesevalu; rasked ülitundlikkusreaktsioonid (astma, nahaveritsus, seedetrakti häired) Teadmata: seerumtõbi (ülitundlikkusreaktsioonid, nagu palavik, lümfisõlmede turse, süstekoha punetus, sügelus), Jarischi-Herxheimeri reaktsioon (iseloomulik on äkki tekkiv palavik, külmavärinad, nahapunetus, peavalu, lihase- ja liigesevalu, väsimus ja/või kurnatus)

Ainevahetus- ja toitumishäired Harv: suurte annuste kiire infusiooni korral võivad tekkida elektrolüütide häired.

Närvisüsteemi häired Harv: närvihäired. Pärast suuri annuseid (täiskasvanutel rohkem kui 20 miljonit RÜ-d) võib tekkida krambireaktsioon; seda tuleb meeles pidada eelkõige patsientide puhul, kellel on raske neerufunktsiooni kahjustus, epilepsia, meningiit, ajuturse või kes on ühendatud tehisvereringeaparaadiga.

Seedetrakti häired Aeg-ajalt: suu limaskesta põletik (stomatiit), keelepõletik (glossiit), musthatuskeel, iiveldus, oksendamine. Kui ravi ajal tekib kõhulahtisus, tuleb arvestada jämesoolepõletiku (pseudomembranoosse koliidi) võimalusega (vt lõik „Hoiatused ja ettevaatusabinõud“).

Maksa ja sapiteede häired Teadmata: maksapõletik (hepatiit), sapipais (kolestaas)

Naha ja nahaaluskoe kahjustused Teadmata: villiline nahahaigus (pemfigoid)

Neerude ja kuseteede häired Harv: neeruhaigus, valgu või vere eritumine uriiniga, sade uriinis (silinderkusesus), vähenenud uriinieritus või uriinitekke lakkamine (enamasti möödub 48 tunni jooksul pärast ravi lõppu)

Üldised häired ja manustamiskoha reaktsioonid Harv: imikutel võivad intramuskulaarsel manustamisel tekkida rasked paiksed reaktsioonid.

Uuringud Sage Mõju järgmistele laboritehnilistele meetoditele:

• Otsese Coombsi testi positiivne tulemus
• Foliin-Ciocalteu-Lowry meetod, Biuret' meetod valgu määramiseks uriinis
• ninhüdriini meetod aminohapete määramiseks
• elektroforeesimeetod albumiini määramiseks
• mitteensümaatiline glükoosi määramine uriinis ja urobilinogeeni määramine
• Zimmermanni reaktsioonid steroidide määramiseks uriinis

Kõrvaltoimetest teatamine Kui teil tekib ükskõik milline kõrvaltoime, pidage nõu oma arsti või apteekriga. Kõrvaltoime võib olla ka selline, mida selles infolehes ei ole nimetatud. Kõrvaltoimetest võite ka ise teatada www.ravimiamet.ee kaudu. Teatades aitate saada rohkem infot ravimi ohutusest.

5. Kuidas Penicillin G Sodium Sandozt säilitada

Hoida temperatuuril kuni 25 C. Hoidke seda ravimit laste eest varjatud ja kättesaamatus kohas.

Valmis süste- või infusioonilahus tuleb kohe ära kasutada, kuna bensüülpenitsilliin degradeerub ja muundub vesilahuses suhteliselt kiiresti ning seda isegi külmkapis säilitamisel.

Ärge kasutage seda ravimit pärast kõlblikkusaega, mis on märgitud karbil ja blistril pärast „EXP“.

Kõlblikkusaeg viitab selle kuu viimasele päevale. Ärge visake ravimeid kanalisatsiooni ega olmejäätmete hulka. Küsige oma apteekrilt, kuidas hävitada

ravimeid, mida te enam ei kasuta. Need meetmed aitavad kaitsta keskkonda.

6. Pakendi sisu ja muu teave

Mida Penicillin G Sodium Sandoz sisaldab Toimeaine on bensüülpenitsilliin. Üks viaal sisaldab 1 000 000 RÜ (ligikaudu 0,6 g) bensüülpenitsilliini naatriumsoola (=1,68 mmol ehk 38,6 mg naatriumi).

Kuidas Penicillin G Sodium Sandoz välja näeb ja pakendi sisu 1 või 100 viaali karbis.

Müügiloa hoidja ja tootja Sandoz GmbH Biochemiestrasse 10 A-6250 Kundl Austria

Infoleht on viimati uuendatud septembris 2023.

RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE

1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS

Penicillin G Sodium Sandoz, 1 000 000 RÜ süste-/ infusioonilahuse pulber

2. KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS

Üks viaal sisaldab 1 000 000 RÜ (umbes 0,6 g) bensüülpenitsilliini naatriumsoola INN. benzylpenicillinum

Teadaolevat toimet omav abiaine: Üks viaal sisaldab 1,68 mmol (38,6 mg) naatriumi.

3. RAVIMVORM

Valge kuni valkjas süste-/infusioonilahuse pulber.

4. KLIINILISED ANDMED

4.1 Näidustused

Penitsilliinile tundlike patogeenide (vt lõik 5.1) põhjustatud järgnevate infektsioonide ravi täiskasvanutel, noorukitel, lastel, ajalistel ja enneaegsetel vastsündinutel: − septitseemia; − naha- ja pehmete kudede infektsioonid; − keskkonnatekkene pneumoonia; − erüsipeloid; − bakteriaalne endokardiit.

Antimikroobsete ravimite määramisel ja kasutamisel tuleb järgida kohalikke kehtivaid juhendeid.

4.2 Annustamine ja manustamisviis

Rahvusvaheliste ühikute (RÜ) ja massi väärtuste suhted on järgmised: 1 mg bensüülpenitsilliinnaatriumi vastab 1670 RÜ-le bensüülpenitsilliinile. 1 miljon RÜ-d bensüülpenitsilliinnaatriumi vastab 598,9 mg-le bensüülpenitsilliinnaatriumile. Üldiselt arvestatakse, et 600 mg bensüülpenitsilliinnaatriumi vastab 1 miljonile RÜ-le bensüülpenitsilliinile.

Bensüülpenitsilliinil on lai annustamisvahemik, mille puhul manustamisviisi, annuse suuruse ja annustamisintervalli määramisel juhindutakse patogeeni tüübist ja tundlikkusest, infektsiooni raskusest ja patsiendi seisundist.

Annustamine

Täiskasvanud ning noorukid (12-aastased ja vanemad) Tavapärane annus (intramuskulaarselt või intravenoosselt): 0,03 miljonit RÜ/kg ööpäevas, vastab ligikaudu 1...5 miljonile RÜ-le ööpäevas, jagatuna 4...6 annuseks.

Suur annus (intravenoosselt): 0,3 miljonit RÜ/kg ööpäevas, vastab ligikaudu 10...40 miljonile RÜ-le ööpäevas, jagatuna 4...6 annuseks.

Imikud (ühekuused ja vanemad) ja lapsed (kuni 12-aastased)

Tavapärane annus (intramuskulaarselt või intravenoosselt): 0,03...0,1 miljonit RÜ/kg ööpäevas, jagatuna 4...6 annuseks.

Suur annus (intravenoosselt): 0,1...0,5 (...1,0) miljonit RÜ/kg ööpäevas, jagatuna 4...6 annuseks. Ettevaatust! Liiga kiire infusiooni korral võivad tekkida tserebraalsed krambihood ja elektrolüütide

tasakaalu häired. Kui intravenoosselt manustatav annus on suurem kui 1,2 g, ei ole soovitatav kasutada suuremat infusioonikiirust kui 300 mg minutis.

Vastsündinud (2...4 nädala vanused) Tavapärane annus (intramuskulaarselt või intravenoosselt): 0,03...0,1 miljonit RÜ/kg ööpäevas, 3...4 üksikannusena.

Suur annus (intravenoosselt): 0,2...0,5 (...1,0) miljonit RÜ/kg ööpäevas, 3...4 üksikannusena.

Enneaegsed ja vastsündinud (kuni 2 nädala vanused) Tavapärane annus (intramuskulaarselt või intravenoosselt): 0,03...0,1 miljonit RÜ/kg ööpäevas, 2 üksikannusena.

Suur annus (intravenoosselt): 0,2...0,5 (...1,0) miljonit RÜ/kg ööpäevas, 2 üksikannusena.

Ebaküpsuse ja bensüülpenitsilliini aeglase eritumise tõttu ei tohi enneaegsetel ja vastsündinutel annustamisintervall olla lühem kui 12 tundi (vt lõik 5.2).

Eakad Vanemas eas võivad eritumisprotsessid olla aeglustunud. Seepärast peab annust igal üksikjuhul neerufunktsiooni järgi kohandama (vt lõik 5.2).

Neerukahjustus Neerufunktsiooni raske kahjustuse korral võib penitsilliinide lagunemine ja eritumine ollla aeglustunud. Annuse määramisel tuleb seda arvestada. Seega on soovitatav bensüülpenitsilliini üksikannused ja/või annustamisintervallid igal üksikjuhul kohandada kliirensi väärtuste järgi.

Bensüülpenitsilliini annustamine täiskasvanutel ja noorukitel kreatiniini kliirensi alusel Kreatiniini kliirens 100...60 50...40 30...10 < 10 (ml/min) Kreatiniin seerumis 0,8...1,5 1,5...2,0 2...8 15 (mg %) Bensüülpenitsilliin RÜ-d RÜ-d RÜ-d d (ööpäevane annus) Üle 60-aastased: Annustamisintervall 3...6 üksikannust 3 üksikannust 2...3 üksikannust 1...2 üksikannust

Bensüülpenitsilliini annustamine imikutel (ühekuused ja vanemad) ja lastel (kuni 12-aastased) kreatiniini kliirensi alusel Kreatiniini kliirens 100...60 50...10 < 10 (ml/min) Kreatiniin seerumis 0,8...1,5 1,5...8,0 15 (mg %) Bensüülpenitsilliin 0,03...0,1 miljonit 0,02...0,06 miljonit 0,01...0,4 miljonit (ööpäevane annus) RÜ/kg RÜ/kg RÜ/kg

Annustamisintervall 4...6 üksikannust 2...3 üksikannust 2 üksikannust

Imikud (ühekuused ja vanemad) ja lapsed (kuni 12-aastased): kui neerufunktsiooni kahjustus on mõõdukas kuni raske (glomerulaarfiltratsiooni kiirus 10...50 ml/min/1,73 m2), manustatakse tavaline annus iga 8...12 tunni järel. Kui neerufunktsiooni kahjustus on väga raske või on tegemist neerupuudulikkusega (glomerulaarfiltratsiooni kiirus < 10 ml/min/1,73 m2), manustatakse tavaline annus iga 12 tunni järel.

Enneaegsed ja vastsündinud (kuni 4 nädala vanused): bensüülpenitsilliin ei sobi kahjustatud neerufunktsiooniga enneaegsete ja vastsündinute raviks.

Maksakahjustus Annuse vähendamine ei ole vajalik eeldusel, et neerufunktsioon ei ole kahjustatud.

Eriannused

Bakteriaalne endokardiit: täiskasvanutele manustatakse intravenoosselt 10...80 miljonit RÜ-d ööpäevas kombinatsioonis aminoglükosiididega.

Ravi kestus Enamiku näidustuste puhul on ravi tavaline kestus 10...14 päeva. Kuid ravi kestust tuleb kohandada infektsiooni raskuse, patogeeni(de) tundlikkuse ning patsiendi kliinilise ja bakterioloogilise staatuse järgi. Ravi peab jätkama vähemalt 2...3 päeva pärast kliiniliste sümptomite lahenemist.

Maailma Terviseorganisatsiooni soovituse kohaselt peab streptokokknakkuste korral raviperiood kestma vähemalt 10 päeva.

Manustamisviis

Bensüülpenitsilliini võib manustada intravenoosselt (süstena või lühiajalise infusioonina 10 miljonit RÜ 100 ml lahuses) või ka intramuskulaarselt. Intramuskulaarsete süstete korral tuleb tähele panna järgmist. Maksimaalselt kuni 10 miljonit RÜ-d (ligikaudu 6 g) bensüülpenitsilliini lahustatuna 6...10 ml-s süstevees manustatakse kuni kaks korda ööpäevas intramuskulaarse süstena sügavale suure tuharalihase ülemisse välimisse neljandikku või Hochstetteri järgi ventrogluteaalpiirkonda. Taluvuse ülempiiriks loetakse 5 ml süstekoha kohta. Korduvad süsted tuleb teha kehapoolt vahetades. Suuremad annused võib manustada intravenoosse infusioonina. Intramuskulaarsel manustamisel võivad tekkida rasked paiksed reaktsioonid, eriti imikutel. Võimaluse korral tuleb kasutada intravenoosset ravi.

Ettevaatust! Kui infusioon on liiga kiire, võivad tekkida tserebraalsed krambihood ja elektrolüütide tasakaalu häired. Kui intravenoosselt manustatav annus on suurem kui 1,2 g, ei ole soovitatav kasutada suuremat infusioonikiirust kui 300 mg minutis.

Lisateavet ravimpreparaadi ettevalmistamise kohta vt lõik 6.6.

4.3 Vastunäidustused

− Ülitundlikkus toimeaine suhtes. − Anamneesis ülitundlikkus penitsilliini suhtes. − Anamneesis raske kiiret tüüpi ülitundlikkusreaktsioon (nt anafülaksia) mõne teise beetalaktaamantibiootikumi (nt tsefalosporiin, karbapeneem või monobaktaam) suhtes.

4.4 Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel

Tsefalosporiinide suhtes teadaolevalt ülitundlikel patsientidel tuleb arvestada ristuva allergia

võimalusega (kirjanduse andmetel esineb 5…10% juhtudest). Enne ravi algust tuleb teha ülitundlikkuse test. Patsiente tuleb teavitada ülitundlikkusreaktsioonide

võimalikust esinemisest. Eriline ettevaatus on vajalik allergilise diateesi või bronhiaalastmaga patsientidel. Pärast ravimi manustamist tuleks patsienti 30 minuti jooksul jälgida, hoides adrenaliinilahuse vahetult kättesaadavas kohas. Allergiliste reaktsioonide ilmnemisel tuleb ravi katkestada ja rakendada standardset allergiaravi. Ettevaatus on vajalik patsientide puhul, kellel on mõni järgmistest seisunditest:

− allergiline diatees (urtikaaria või heinapalavik) või astma (suurenenud risk ülitundlikkusreaktsioonide tekkeks); − rasked südamehaigused või mis tahes muul põhjusel rasked elektrolüütide tasakaalu häired (selles patsiendirühmas tuleb jälgida elektrolüütide, eriti kaaliumi koguseid); − neerupuudulikkus (annuse kohandamise kohta vt lõik 4.2); − maksakahjustus (annuse kohandamise kohta vt lõik 4.2); − epilepsia, ajuturse või meningiit (suurenenud risk krambihoo tekkeks, eriti Penicillin G Sodium Sandoze suurte annuste manustamisel (> 20 miljonit RÜ); vt lõik 4.8); − kaasuv mononukleoos (suurenenud risk nahalööbe tekkeks); − ägeda lümfaatilise leukeemiaga patsientide kaasuvate nakkuste ravimisel (suurenenud risk nahareaktsioonide tekkeks); − dermatomükoosid (võimalikud on paraallergilised reaktsioonid, kuna penitsilliinil ja dermatofüütide ainevahetusproduktidel võivad olla ühised antigeenid; vt lõik 4.8). Harvadel juhtudel on penitsilliini saavatel patsientidel teatatud protrombiini aja pikenemisest. Kui

samaaegselt manustatakse antikoagulante, tuleb patsienti asjakohaselt jälgida. Soovitava antikoaguleeriva toime saavutamiseks võib osutuda vajalikuks suukaudse antikoagulandi annuse kohandamine (vt lõigud 4.5 ja 4.8). Tuleb meeles pidada, et diabeediga patsientidel on Penicillin G Sodium Sandoze imendumine pärast intramuskulaarset manustamist aeglustunud (vt lõik 5.2).

Kui veneroloogilise haiguse korral kahtlustatakse kaasuvat süüfilist, tuleb enne ravi alustamist teha pimevälja uuringud. Vähemalt nelja kuu jooksul tuleb jälgimise eesmärgil teha ka seroloogilised analüüsid.

Pikaajalise ravi korral tuleb olla valvas resistentsete organismide võimaliku vohamise suhtes. Kui tekivad sekundaarsed infektsioonid, tuleb võtta sobivad meetmed.

Kui tekib raske püsiv kõhulahtisus, tuleb arvestada antibiootikumist tingitud pseudomembranoosse koliidi võimalusega (limajas-verine ja vesine kõhulahtisus, difuusne kuni koolikutaoline kõhuvalu, palavik, vahel ka tenesmid), mis võib olla eluohtlik. Neil juhtudel peab ravi Penicillin G Sodium Sandozega kohe lõpetama ja alustama ravi vastavalt tuvastatud patogeenile. Peristaltikat pärssivate preparaatide kasutamine on vastunäidustatud.

Lyme'i tõve või süüfilise ravimisel võib penitsilliini bakteritsiidse toime tõttu patogeenidele tekkida Jarischi-Herxheimeri reaktsioon, millele on iseloomulik palavik, külmavärinad, üldsümptomid ja paiksed sümptomid (enamasti 2 kuni 12 tundi pärast esmast annust). Patsientidele tuleb öelda, et see on antibiootikumravi tavapärane ja mööduv tagajärg. Jarischi-Herxheimeri reaktsiooni mahasurumiseks või leevendamiseks (vt lõik 4.8) tuleb alustada sobivat ravi.

Selliste haiguste korral nagu raske pneumoonia, empüeem, sepsis, meningiit või peritoniit, mille puhul on vajalik penitsilliini suurem seerumikontsentratsioon, tuleb alustada ravi bensüülpenitsilliini vesilahustuvate leelissooladega.

Kui kaasasündinud süüfilisega patsiendil ei ole võimalik välistada närvisüsteemi haaratust, tuleb

kasutada neid penitsilliini vorme, mis tagavad penitsilliini suurema kontsentratsiooni liikvoris. Imikutel võivad intramuskulaarsel manustamisel tekkida rasked paiksed reaktsioonid. Võimaluse korral

tuleb kasutada intravenoosset ravi. Kui intravenoosselt manustatakse väga suuri annuseid (üle 10 miljoni RÜ ööpäevas), tuleb

manustamiskohta superinfektsioonide ja tromboflebiidi ennetamiseks üle päeva vahetada. Penicillin G Sodium Sandozt tuleb manustada aeglaselt infusioonina, sest kui annus on üle

10 miljoni RÜ, võivad tekkida elektrolüütide tasakaalu häired, ning kui annus on üle 20 miljoni RÜ, võivad tekkida krambireaktsioonid (vt lõik 4.8).

Suurte annustega pikaajalise penitsilliinravi korral (kauem kui 5 päeva) on soovitatav jälgida elektrolüütide tasakaalu, verepilti ja neerufunktsiooni näitajaid.

Mõju diagnostilistele laboriuuringutele − Patsientidel, kes saavad bensüülpenitsilliini ööpäevas 10 miljonit RÜ-d (vastab 6 grammile) või rohkem, on otsesel Coombsi testil sageli positiivne tulemus (≥ 1% kuni < 10%). Pärast penitsilliinravi lõpetamist võib otsene antiglobuliinitest olla positiivne veel 6 kuni 8 nädalat (vt lõigud 4.5 ja 4.8). − Uriinis valgu määramiseks sadestamistehnikate kasutamine (sulfosalitsüülhape, triklooräädikhape), Folini-Ciocalteu-Lowry meetod või Biuret' meetod võivad anda valepositiivse tulemuse. Seetõttu tuleb Penicillin G Sodium Sandozt saavate patsientide selliste analüüside tulemuste tõlgendamisel olla ettevaatlik. Testribadega valgusisalduse määramine ei ole häiritud. − Samamoodi võib valepositiivseid tulemusi anda uriinist aminohapete määramine ninhüdriini meetodil. − Penitsilliinid seonduvad albumiiniga. Albumiini määramisel elektroforeesimeetodil võib see simuleerida pseudobisalbumineemiat. − Ravi ajal Penicillin G Sodium Sandozega võivad mitteensümaatiline glükoosi määramine uriinis ja urobilinogeeni määramine anda valepositiivseid tulemusi. Patsientidel, kes saavad ravi Penicillin G Sodium Sandozega, tuleb glükoosi määramiseks uriinis kasutada ensümaatilisi analüüse, kuna neid see koostoime ei mõjuta. − Ravi ajal Penicillin G Sodium Sandozega võivad 17-ketosteroidide määramisel (Zimmermanni reaktsiooni kasutades) uriinis väärtused suureneda.

Bensüülpenitsilliini saanud patsientidel on teatatud rasketest nahanähtudega kulgevatest kõrvaltoimetest, nagu Stevensi-Johnsoni sündroom (SJS), toksiline epidermaalne nekrolüüs (TEN), eosinofiilia ja süsteemsete sümptomitega ravimireaktsioon (DRESS) ning äge generaliseerunud eksantematoosne pustuloos (AGEP) (vt lõik 4.8). Kui tekivad nimetatud reaktsioonidele viitavad nähud ja sümptomid, tuleb ravi bensüülpenitsilliiniga kohe lõpetada ja kaaluda muud ravi.

Bensüülpenitsilliin on vastunäidustatud patsientidele, kellel esineb ülitundlikkus penitsilliinide suhtes. Patsiendid, kellel on anamneesis ülitundlikkus tsefalosporiinide, penitsilliinide või teiste beetalaktaam- antibiootikumide suhtes, võivad olla ülitundlikud ka bensüülpenitsilliini suhtes (vt lõik 4.3). Bensüülpenitsilliini tuleb ettevaatusega kasutada patsientidel, kellel on esinenud mittetõsiseid ülitundlikkusreaktsioone mis tahes beetalaktaam-antibiootikumide suhtes (nt tsefalosporiinid või karbapeneemid), ja neid ei tohi kasutada patsientidel, kellel on esinenud raskeid ülitundlikkusreaktsioone. Bensüülpenitsilliinide raske allergilise reaktsiooni või raskete nahareaktsioonide tekkimise korral tuleb ravi selle ravimiga lõpetada ja rakendada asjakohaseid meetmeid.

Penicillin G Sodium Sandoz sisaldab naatriumi

Penicillin G Sodium Sandoz sisaldab 38,6 mg (1,68 mmol) naatriumi ühes viaalis, mis on võrdne

1,93%-ga WHO poolt soovitatud naatriumi maksimaalsest ööpäevasest kogusest täiskasvanutel, s.o 2 g.

4.5 Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed

Penicillin G Sodium Sandozt ei ole soovitatav manustada koos järgmiste ravimitega Vastavalt üldisele põhimõttele, mille kohaselt bakteritsiidseid ja bakteriostaatilisi antibiootikume ei kombineerita, ei tohi Penicillin G Sodium Sandozt kombineerida bakteriostaatiliste antibiootikumidega.

Segatud süste- või infusioonilahused Soovimatute keemiliste reaktsioonide vältimiseks ei tohi manustada segatud süste- või infusioonilahuseid või süsivesikuid (nt glükoosi) sisaldavate keemiliste lisanditega lahuseid (vt lõik 6.2).

Ettevaatus on vajalik manustamisel koos järgmiste ravimitega

Probenetsiid Probenetsiidi manustamine pärsib bensüülpenitsilliini tubulaarset sekretsiooni, mille tagajärjel suureneb kontsentratsioon seerumis ja pikeneb eritumise poolväärtusaeg. Lisaks pärsib probenetsiid penitsilliini transporti liikvorist, seega samaaegselt manustatav probenetsiid vähendab veelgi bensüülpenitsilliini tungimist ajukoesse.

Põletiku-, reuma- ja palavikuvastased ravimid Kui Penicillin G Sodium Sandozt manustatakse samaaegselt põletiku-, reuma- või palavikuvastaste ravimitega (eriti indometatsiini, fenüülbutasooni, salitsülaatide suurte annustega), tuleb rõhutada, et eritumine on konkureerivalt pärsitud, mille tagajärjel suureneb seerumikontsentratsioon ja pikeneb eritumise poolväärtusaeg.

Digoksiin Digoksiinravi saavatel patsientidel tohib Penicillin G Sodium Sandozt kasutada üksnes ettevaatusega, sest koostoime tõttu on risk bradükardia tekkeks.

Metotreksaat Penicillin G Sodium Sandozega samal ajal võttes väheneb metotreksaadi eritumine. See võib tugevdada metotreksaadi toksilisust. Võimaluse korral tuleb metotreksaadi ja penitsilliini samaaegset kasutamist vältida. Kui kombinatsiooni kasutamine on vältimatu, tuleb kaaluda metotreksaadi annuse vähendamist, lisaks tuleb jälgida metotreksaadi kontsentratsiooni seerumis. Patsienti tuleb jälgida metotreksaadi võimalike lisakõrvaltoimete suhtes, sealhulgas leukopeenia, trombotsütopeenia ja naha supuratsioon.

Suukaudsed antikoagulandid Suukaudseid antikoagulante ja penitsilliinantibiootikume on praktikas laialdaselt kasutatud ilma koostoimeid täheldamata. Kuid kirjanduses on kirjeldatud suuremat arvu verejooksu juhtusid nendel patsientidel, kellele olid penitsilliiniga samal ajal välja kirjutatud atsenokumarool või varfariin. Kui samaaegne kasutamine on vajalik, tuleb penitsilliini manustamise ajal või lõppedes hoolikalt jälgida protrombiini aega või muid sobivaid hüübimisnäitajaid. Lisaks võib osutuda vajalikuks suukaudse antikoagulandi annuse kohandamine (vt lõigud 4.4 ja 4.8).

Antibiootikumidevaheline sünergism Kui soovitakse saada sünergistlikku või vähemalt aditiivset toimet, tuleb Penicillin G Sodium Sandozt manustada üksnes kombinatsioonis teiste antibiootikumidega. Üldiselt tuleb kombinatsioonis kasutatavaid ravimeid manustada toimivas täisannuses (erand: kui sünergism on tõestatud, võib kombinatsiooni toksilisema ravimi annust vähendada).

Tuleb meeles pidada, et Penicillin G Sodium Sandozt võib näidustuse olemasolul kombineerida eelkõige järgmiste bakteritsiidsete antibiootikumidega:

− isoksasolüülpenitsilliinid (nt flukloksatsilliin ja teised kitsa toimespektriga beetalaktaamid)

− aminopenitsilliinid − aminoglükosiidid Ülalnimetatud penitsilliine manustatakse aeglase intravenoosse süstena enne Penicillin G Sodium Sandoze infusiooni. Võimaluse korral tuleb aminoglükosiide manustada eraldi intramuskulaarselt.

4.6 Fertiilsus, rasedus ja imetamine

Rasedus Bensüülpenitsilliin läbib platsentat. Üks kuni kaks tundi pärast manustamist vastab kontsentratsioon loote seerumis kontsentratsioonile ema seerumis. Loomkatsed ei näita otsest või kaudset kahjulikku toimet reproduktiivsusele.

Sobival näidustusel tohib Penicillin G Sodium Sandozt raseduse ajal kasutada pärast kasulikkuse ja riski kaalumist.

Penicillin G Sodium Sandoz ei ole näidustatud süüfilise raviks raseduse ajal.

Imetamine Rinnapiima eritub väike kogus penitsilliine. Kuigi seni ei ole rinnaga toidetavatel imikutel kõrvaltoimeid täheldatud, tuleb siiski arvestada sensibiliseerumise võimalusega või kahjuliku toimega imiku soolefloorale.

Kui imikut toidetakse ka imikutoiduga, peab ema ravi ajal Penicillin G Sodium Sandozega rinnapiima välja lüpsma ja ära viskama. Imetamist võib jätkata 24 tundi pärast ravi lõpetamist.

Fertiilsus Penicillin G Sodium Sandoze toime kohta fertiilsusele ei ole uuringuid läbi viidud.

4.7 Toime reaktsioonikiirusele

Ravimi toime kohta autojuhtimisele ja masinate käsitsemise võimele ei ole uuringuid läbi viidud. Võimalike raskete kõrvaltoimete (nt anafülaktiline šokk koos kollapsiga ja anafülaktoidsed reaktsioonid, vt ka lõik 4.8) tõttu võib Penicillin G Sodium Sandoz mõjutada autojuhtimise ja masinate käsitsemise võimet.

4.8 Kõrvaltoimed

Kõrvaltoimed on rühmitatud elundkondade kaupa ja esinemissageduse järgi vastavalt järgmisele klassifikatsioonile.

Väga sage ( 1/10) Sage ( 1/100 kuni < 1/10) Aeg-ajalt ( 1/1000 kuni < 1/100) Harv ( 1/10 000 kuni < 1/1000) Väga harv (< 1/10 000) Teadmata (ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel)

Vere ja lümfisüsteemi häired Väga harv Eosinofiilia, leukopeenia, neutropeenia, granulotsütopeenia, agranulotsütoos, pantsütopeenia, hemolüütiline aneemia, hüübimishäired Teadmata Veritsusaja ja protrombiini aja pikenemine (vt lõik 4.4), trombotsütopeenia

Immuunsüsteemi häired

Aeg-ajalt

Allergilised reaktsioonid: urtikaaria, angioödeem, mitmekujuline erüteem, eksfoliatiivne dermatiit, palavik, liigesevalu, anafülaksia või anafülaktoidne reaktsioon (astma, purpur, seedetraktiga seotud sümptomid). Dermatomükoosidega patsientidel võivad tekkida paraallergilised reaktsioonid, kuna penitsilliinil ja dermatofüütide ainevahetusproduktidel võivad olla ühised antigeenid. Teadmata Seerumtõbi, Jarischi-Herxheimeri reaktsioon seoses spiroheetnakkustega (süüfilis ja Lyme'i tõbi), angioödeem Ainevahetus- ja toitumishäired

Harv Pärast rohkem kui 10 miljoni RÜ kiiret infusiooni võivad tekkida elektrolüütide tasakaalu häired.

Närvisüsteemi häired Harv Neuropaatia. Pärast suuri annuseid (täiskasvanutel rohkem kui 20 miljonit RÜ-d) võib tekkida krambireaktsioon; seda tuleb meeles pidada eelkõige patsientide puhul, kellel on raske neerufunktsiooni kahjustus, epilepsia, meningiit, ajuturse või kes on ühendatud tehisvereringeaparaadiga. Teadmata Metaboolne entsefalopaatia

Seedetrakti häired Aeg-ajalt Stomatiit, glossiit, musthatuskeel, iiveldus, oksendamine. Harv Clostridium difficile põhjustatud kõhulahtisus Kui ravi ajal tekib kõhulahtisus, tuleb arvestada pseudomembranoosse koliidi võimalusega (vt lõik 4.4). Maksa ja sapiteede häired

Teadmata Hepatiit, kolestaas Naha ja nahaaluskoe kahjustused Teadmata: pemfigoid. Äge generaliseerunud eksantematoosne pustuloos (AGEP), sügelus, makulopapulaarne löövemorbilliformne lööve, erüteem.

Beetalaktaam-antibiootikumide (sh penitsilliinide) ravi ajal on teatatud rasketest naha kõrvaltoimetest (SCAR-idest), sh Stevensi-Johnsoni sündroomist (SJS), toksilisest epidermaalnekrolüüsist (TEN), ravimireaktsioonidest eosinofiilia ja süsteemsete sümptomitega (DRESS) ja ägedast generaliseerunud eksantematoossest pustuloosist (AGEP) (vt lõik 4.4)

Neerude ja kuseteede häired Harv Nefropaatia (pärast rohkem kui 10 miljoni RÜ Penicillin G Sodium Sandoze manustamist), albuminuuria, silinderkusesus ja hematuuria. Oliguuria või anuuria, mida võib suureannuselise penitsilliinravi korral harva esineda, möödub üldiselt 48 tunni jooksul pärast ravi katkestamist. Diureesi stimuleerimiseks võib kasutada ka 10% mannitooli lahust.

Üldised häired ja manustamiskoha reaktsioonid Harv Rasked paiksed reaktsioonid intramuskulaarsel manustamisel imikutele.

Uuringud Sage

• Otsese Coombsi testi positiivne tulemus
• Valepositiivsed tulemused uriinis valgu määramisel sadestamistehnikas (Folini-Ciocalteu-Lowry

meetod, Biuret' meetod)

• Valepositiivne tulemus uriinis aminohapete määramisel (ninhüdriini meetod)
• Pseudobisalbumineemia vale tulemus, kui albumiini määramiseks kasutatakse elektroforeesi

meetodit

• Valepositiivsed tulemused mitteensümaatilisel glükoosi määramisel uriinis ja urobilinogeeni

määramisel

• 17-ketosteroidide määramisel uriinis (Zimmermanni reaktsiooni kasutades) suuremad väärtused (vt

lõik 4.5) Võimalikest kõrvaltoimetest teatamine Ravimi võimalikest kõrvaltoimetest on oluline teatada ka pärast ravimi müügiloa väljastamist. See võimaldab jätkuvalt hinnata ravimi kasu/riski suhet. Tervishoiutöötajatel palutakse kõigist võimalikest kõrvaltoimetest teatada www.ravimiamet.ee kaudu.

4.9 Üleannustamine

Üleannustamise korral on oodata suurenenud neuromuskulaarset ärritatavust või soodumust tserebraalsete krambihoogude tekkeks. Rakendatavad vastumeetmed: manustamise katkestamine, kliiniline jälgimine ja vajaduse korral sümptomaatiline ravi. Penicillin G Sodium Sandoz on hemodialüüsitav.

5. FARMAKOLOOGILISED OMADUSED

5.1 Farmakodünaamilised omadused

Farmakoterapeutiline rühm: antibakteriaalsed ained süsteemseks kasutamiseks, beetalaktaamantibiootikumid, penitsilliinid, beetalaktamaastundlikud penitsilliinid ATC-kood: J01CE01

Toimemehhanism Bensüülpenitsilliini toimemehhanism põhineb penitsilliini siduvate valkude (penicillin binding proteins, PBP), nt transpeptidaaside blokeerimise teel bakteri rakuseina sünteesi pärssimisel (kasvufaasis). Selle tulemusel bakterirakk hävib.

Farmakokineetika ja farmakodünaamika suhe Ravimi tõhusus sõltub peamiselt sellest, kui kaua püsib toimeaine sisaldus patogeenis üle minimaalse inhibeeriva kontsentratsiooni (MIK).

Resistentsusmehhanismid Resistentsus bensüülpenitsilliini suhtes võib tekkida järgmiste mehhanismide kaudu:

• inaktiveerumine beetalaktamaaside toimel: bensüülpenitsilliin on tundlik beetalaktamaasi suhtes ning seetõttu ei ole sellel beetalaktamaasi tootvate bakterite (nt stafülokokid või gonokokid) suhtes toimet. PBP-de vähenenud afiinsus bensüülpenitsilliini suhtes: pneumokokkide ja mõnede teiste streptokokkide omandatud resistentsus bensüülpenitsilliini suhtes tekib olemasolevate PBP-de muteerumise ja selle tagajärjel toimuva muutumise tõttu. Kuid metitsilliini (oksatsilliini) suhtes resistentsete stafülokokkide resistentsus on tingitud neis täiendavate PBPde moodustumise tõttu, millel on vähenenud afiinsus bensüülpenitsilliini suhtes. kui bensüülpenitsilliin ei suuda piisaval määral tungida läbi gramnegatiivsete bakterirakkude välisseina, ei pruugi selle tagajärjel olla PBP-d piisavalt pärsitud. bensüüpenitsilliini võidakse rakust väljavoolupumpade abil aktiivselt välja viia. bensüülpenitsilliinil on osaline või täielik ristresistentsus teiste penitsilliinide ja tsefalosporiinidega.

Tundlikkuse piirid (breakpoints) Tundlikkuse testimiseks bensüülpenitsilliini suhtes kasutatakse standardset lahjendusmeetodit. Tulemusi hinnatakse tundlikkuse piiride põhjal bensüülpenitsilliini suhtes. Tundlikel ja resistentsetel mikroorganismidel on tuvastatud järgmised minimaalsed inhibeerivad kontsentratsioonid (MIK).

Antimikroobse tundlikkuse Euroopa analüüsikomitee EUCAST määratud tundlikkuse piirid

Patogeen Tundlik Resistentne Staphylococcus spp.  0,12 mg/l > 0,12 mg/l Streptococcus spp. (rühmad A, B, C, G) Streptococcus pneumoniae  0,06 mg/l > 2 mg/l Viridans rühma streptokokid  0,25 mg/l > 2 mg/l Neisseria meningitidis  0,06 mg/l > 0,25 mg/l Neisseria gonorrhoeae  0,06 mg/l > 1 mg/l Gramnegatiivsed anaeroobid  0,25 mg/l > 0,5 mg/l Grampositiivsed anaeroobid  0,25 mg/l > 0,5 mg/l Liigist sõltumatud tundlikkuse piirid* * Peamiselt seerumi farmakokineetika alusel Omandatud resistentsuse levimus Üksikliikide omandatud resistentsuse levimus võib olla piirkonniti erinev ja ajas muutuv. Seetõttu on vaja teavet resistentsuse kohaliku olukorra kohta, eriti raskete infektsioonide adekvaatseks ravimiseks. Kui kohalike resistentsusandmete põhjal on bensüülpenitsilliini efektiivsus küsitav, tuleb ravi suhtes pidada nõu spetsialistiga. Eriti raskete infektsioonide või ravi ebaõnnestumise korral peab tegema mikrobioloogilise uuringu koos patogeeni ja selle bensüülpenitsilliinitundlikkuse määramisega. Omandatud resistentsuse levimus põhineb viimase viie aasta riiklike resistentsuse seire projektide ja uuringute andmetel (versioon: jaanuar 2015). Tavaliselt tundlikud liigid Aeroobsed grampositiivsed mikroorganismid Actinomyces israelii ° Corynebacterium diphtheriae ° Erysipelothrix rhusiopathiae ° Gardnerella vaginalis ° Streptococcus agalactiae Streptococcus pneumoniae Streptococcus pyogenes Streptococcus dysgalactiae subsp. equisimilis (Rühma C ja G streptokokid) Viridans rühma streptokokid ° ^ Aeroobsed gramnegatiivsed mikroorganismid Borrelia burgdorferi °

Eikenella corrodens ° $ Haemophilus influenzae ° $ Neisseria meningitidis ° Aneroobsed mikroorganismid Clostridium perfringens ° Clostridium tetani ° Fusobacterium spp. ° Peptoniphilus spp. ° Peptostreptococcus spp. °

Veillonella parvula ° Teised mikroorganismid Treponema pallidum ° Liigid, mille puhul võib kasutamise ajal osutuda probleemiks omandatud resistentsus Aeroobsed grampositiivsed mikroorganismid Enterococcus faecalis $ Staphylococcus aureus + Staphylococcus epidermidis + Staphylococcus haemolyticus + Staphylococcus hominis + Aeroobsed gramnegatiivsed mikroorganismid Neisseria gonorrhoeae $ Loomupäraselt resistentsed liigid Aeroobsed grampositiivsed mikroorganismid Enterococcus faecium Nocardia asteroides Aeroobsed gramnegatiivsed mikroorganismid Kõik Enterobacteriaceae liigid Legionella pneumophila Moraxella catarrhalis Pseudomonas aeruginosa Anaeroobsed mikroorganismid Bacteroides spp. Teised mikroorganismid Chlamydia spp.

Chlamydophila spp. Mycoplasma spp. ° Tabeli avaldamise ajal puuduvad praegused andmed. Tundlikkus on tuletatud esmase kirjanduse, standardtööde ja ravijuhiste põhjal. $ Suurema osa isolaatide loomupärane tundlikkus on mõõdukas. + Vähemalt ühes regioonis on resistentsusmäär üle 50%. ^ Streptokoki liikide heterogeense rühma koondnimetus. Resistentsusmäär võib sõltuvalt esinevate streptokokkide liikidest varieeruda.

5.2 Farmakokineetilised omadused

Imendumine Happelises keskkonnas ei ole bensüülpenitsilliin stabiilne, seetõttu tohib seda manustada üksnes parenteraalselt. Pärast intramuskulaarset süstet imenduvad bensüülpenitsilliini leelissoolad kiiresti ja täielikult. 15...30 minutit pärast 10 miljoni RÜ Penicillin G Sodium Sandoze intramuskulaarset manustamist saavutatakse maksimaalne plasmakontsentratsioon 150...200 RÜ/ml. Pärast lühiajalist infusiooni (30 min) võib maksimaalne kontsentratsioon ulatuda kuni 500 RÜ/ml. Umbes 55% manustatud kogusest seondub plasmavalkudega.

Jaotumine Suureannuselise penitsilliinravi korral saavutatakse terapeutiliselt efektiivsed kontsentratsioonid isegi halvasti ligipääsetavates kudedes, nagu südameklapid, luud, liikvor, või empüeem jne. Bensüülpenitsilliin läbib platsenta. Loote vereringes on leitud 10...30% ema plasmakontsentratsioonist. Suur on kontsentratsioon ka amnionivedelikus. Eritumine rinnapiima on seevastu vähene. Jaotusruumala on umbes 0,3...0,4 l/kg; lastel umbes 0,75 l/kg. Seonduvus plasmavalkudega on ligikaudu 55%.

Biotransformatsioon ja eritumine

Eritumine toimub suures osas (50...80%) muutumatul kujul neerude kaudu (85...95%) ning vähemal

määral aktiivse vormina sapiga (ligikaudu 5%). Tervete neerudega täiskasvanul on poolväärtusaeg plasmas ligikaudu 30 minutit.

Kineetika patsientide erirühmades − Diabeediga patsiendid: diabeediga patsientidel on imendumine intramuskulaarsest depoost

tõenäoliselt aeglustunud. − Enneaegsed ja vastsündinud: selles vanuses imikutel võib poolväärtusaeg seerumis olla neerude ja maksa ebaküpsuse tõttu kuni kolm tundi (või rohkem). Annustamisintervall ei tohi seega olla lühem kui 8...12 tundi (sõltuvalt küpsusest). − Eakad: ka vanemas eas võivad eritumisprotsessid olla aeglasemad; seepärast peab annust igal üksikjuhul neerufunktsiooni järgi kohandama.

5.3 Prekliinilised ohutusandmed

Reproduktsiooniuuringud hiirtel, rottidel ja küülikutel ei ole näidanud kahjulikke toimeid fertiilsusele ega lootele. Kartsinogeensuse, mutageensuse ega fertiilsuse pikaajalisi uuringuid laboriloomadel ei ole läbi viidud.

6. FARMATSEUTILISED ANDMED

6.1 Abiainete loetelu

Puudub.

6.2 Sobimatus

Soovimatute keemiliste koostoimete vältimiseks ei tohi süstelahust ega infusioonilahust segada teiste süstelahustega, sealhulgas süsivesikuid (näiteks glükoosi) sisaldavate lahustega.

6.3 Kõlblikkusaeg

60 kuud

Valmis süste- või infusioonilahus tuleb ära kasutada viivitamatult, kuna bensüülpenitsilliin degradeerub ja muundub vesilahuses suhteliselt kiiresti ning seda isegi külmkapis säilitamisel.

6.4 Säilitamise eritingimused

Hoida temperatuuril kuni 25 C.

1 miljonit RÜ viaalis, 1 või 100 viaali karbis. Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.

6.6 Erihoiatused ravimpreparaadi hävitamiseks ja käsitlemiseks

Valmis süste- või infusioonilahus tuleb ära kasutada viivitamatult, kuna bensüülpenitsilliin degradeerub ja muundub vesilahuses suhteliselt kiiresti ning seda isegi külmkapis säilitamisel.

7. MÜÜGILOA HOIDJA

Sandoz GmbH

Biochemiestrasse 10

A-6250 Kundl Austria

8. MÜÜGILOA NUMBER

244599

9. ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE/MÜÜGILOA UUENDAMISE KUUPÄEV

Müügiloa esmase väljastamise kuupäev: 26.02.1999 Müügiloa viimase uuendamise kuupäev: 29.04.2014

10. TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV

september 2023