RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE

1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS

Permetriin LMP 50 mg/g geel

2. KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS

1 g geeli sisaldab 50 mg permetriini.

INN. Permetrinum

Teadaolevat toimet omavad abiained 1 g geeli sisaldab 100 mg etanooli (96%).

Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.

3. RAVIMVORM

Geel. Valge kuni kreemjas läbipaistmatu sültjas mass.

4. KLIINILISED ANDMED

4.1 Näidustused

Geel on näidustatud sügeliste raviks täiskasvanutel, noorukitel, lastel ja üle 2 kuu vanustel imikutel.

4.2 Annustamine ja manustamisviis

Annustamine Kui arst ei ole määranud teisiti, on soovitatav annus järgmine. Täiskasvanud ja üle 12-aastased noorukid Kuni 30 g geeli (vastab ühele 30 g tuubile või ½ 60 g tuubist).

Lapsed 6...12-aastased lapsed Kuni 15 g geeli (vastab ½ 30 g tuubist või ¼ 60 g tuubist).

Lapsed vanuses 2 kuud kuni 5 aastat Kuni 7,5 g geeli (vastab ¼ 30 g tuubist või ⅛ 60 g tuubist). Permetriin LMP ohutus ja efektiivsus alla 2 kuu vanustel lastel ei ole tõestatud. Andmed puuduvad. Täpseid annuseid ei ole võimalik määratleda töödeldava pinna varieeruvuse tõttu. Näo, kõrvade või pea juustega osa ravimisel võib kasutada suuremat annust.

Manustamisviis Ravim on mõeldud ainult välispidiseks kasutamiseks ja seda ei tohi alla neelata.

Täiskasvanud ja noorukid Geeli tuleb kanda kogu kehale, kuid mitte peale ja näole, kui need piirkonnad ei ole haaratud. Erilist tähelepanu tuleb pöörata sellistele piirkondadele, nagu sõrme- ja varbavahed, küünte alused, randmed, kaenlaalused, välised genitaalid, rinnad ja tuharad.

Üle 2-aastased lapsed Geeli tuleb kanda kogu kehale. Erilist tähelepanu tuleb pöörata sellistele piirkondadele, nagu sõrme- ja varbavahed, küünte alused, randmed, kaenlaalused, välised genitaalid, rinnad ja tuharad. Vältida geeli kandmist suu ümbrusele, kust geeli saaks limpsida, ja silmade ümbrusele. Samamoodi peab vältima limpsimist kätelt, st vajadusel kanda kindaid.

Lapsed vanuses 2 kuud kuni 2 aastat Ravimit võib kasutada ainult arsti järelevalve all, kuna selle patsientide rühma kohta on vähe andmeid. Geeli tuleb kanda kogu kehale, sh kaelale, näole, kõrvadele ja peanahale. Erilist tähelepanu tuleb pöörata sõrmede ja varvaste vahelistele aladele, küünte alustele, randmetele, kaenlaalustele, peopesadele ja jalataldadele, välistele suguelunditele ja tuharatele. Geeli ei tohi manustada suu ümbrusele, kust seda saaks limpsida, ja silmade ümbrusele. Samamoodi peab vältima limpsimist kätelt, st vajadusel kasutada kindaid.

Ravimit ei tohi kasutada vastsündinutel ja alla 2 kuu vanustel imikutel süsteemse toime suurenenud riski ja piiratud kogemuste tõttu selles vanuserühmas.

Eakad (üle 65-aastased) Geeli tuleb kanda kogu kehale, sh kaelale, näole, kõrvadele ja peanahale. Tähelepanu tuleb pöörata sõrmede ja varvaste vahelistele aladele, küünte alustele, randmetele, kaenlaalustele, välistele suguelunditele, rindadele ja tuharatele. Vältida tuleb geeli manustamist silma lähedal olevale alale.

Geel tuleb nahale jätta 8...14 tunniks. Kui sel perioodil pestakse mõnda kehaosa, kuhu on määritud geeli, tuleb neile piirkondadele manustada uuesti. 8...14 tundi pärast pealekandmist tuleb kogu keha hoolikalt pesta.

Samuti on oluline järgida parasiitide hävitamise üldstrateegiat:

• nakatunud isikuga kokkupuutuvaid isikuid tuleb ravida samal ajal, isegi kui neil ei esine nakkuse sümptomeid;
• riided ja voodipesu tuleb vahetada enne ja pärast ravi.

Ravi kestus Ühekordse nahale manustamise korral on edukuse määr (edukalt ravitud isikute protsent) ligikaudu 90%. Ravi ebaõnnestumise korral (kui algsete kahjustuste paranemist ei ole või kui on ilmnenud uusi kahjustusi ja käike) võib vajaduse korral teha uue pealekandmise vähemalt 7 päeva pärast esimest kasutamist.

4.3 Vastunäidustused

Ülitundlikkus toimeaine permetriini või teiste püretriinirühma ainete või lõigus 6.1 loetletud mis tahes abiainete suhtes. Sellistel juhtudel tuleb ravi üle viia keemiliselt erinevale sügelistevastasele ainele.

4.4 Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel

Ainult kutaanseks kasutamiseks! Geeli määrivad isikud võivad käte võimaliku ärrituse vältimiseks kanda kindaid. Krüsanteemide või teiste korvõieliste suhtes ülitundlikkuse korral tuleb ravi kasutada ainult rangelt näidustatud juhul. Sellistel juhtudel tuleb ravi üle viia keemiliselt erinevale ainele. Permetriin LMP kasutamise kohta lastel vanuses 2 kuud kuni 23 kuud on ainult piiratud andmed. Seetõttu võib seda vanuserühma ravida ainult hoolika meditsiinilise järelevalve all. Geelil on silma sidekesta ärritav toime, mistõttu peab geeli sattumist silma vältida. Samuti tuleb vältida geeli kokkupuudet limaskestadega (st nina, suu, suguelundid) ja lahtiste haavadega. Kokkupuute korral loputada kontakti piirkond kohe veega.

Vältida tuleb pikaajalist nahale kandmist või pikaajalist kasutamist, sest vaatamata paikselt manustatava permetriini madalale ägedale toksilisusele võib permetriini pikaajaline kokkupuude suurendada süsteemset saadavust ja neurotoksilist toimet, eriti väikelastel.

Ravim on kahjulik igat tüüpi putukatele ja veeorganismidele (kalad, vetikad, vesikirbud). Vältida tuleb akvaariumi ja terraariumi reostust. Permetriin on väga mürgine ühend mitte ainult veeorganismidele, vaid ka selgrootutele, samuti setetele ja mullas elavatele organismidele.

Teave abiainete kohta Ravim sisaldab 100 mg alkoholi (etanool) igas grammis geelis. See võib põhjustada kahjustatud nahal põletustunnet.

4.5 Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed

Koostoimeid ei ole teada. Kaaluda tuleb nahal kasutatavate kortikosteroidide ajutist katkestamist. Kortikosteroidide immunosupressiooni tõttu on suurenenud sügeliste ägenemise oht.

4.6 Fertiilsus, rasedus ja imetamine

Rasedus Loomkatsed ei näita kahjulikku toimet reproduktiivsusele (vt lõik 5.3). Kuna ravimi kasutamise kohta rasedatel on vähe andmeid, võivad rasedad naised permetriini kasutada alles pärast eelnevat konsulteerimist tervishoiutöötajaga. Riski ja kasu suhet tuleb hoolikalt kaaluda ning ravimit tohib kasutada ainult siis, kui see on tõesti vajalik.

Imetamine Kuna andmed ravimi kasutamise kohta imetavatel naistel on piiratud, tuleb riski ja kasu suhet hoolikalt kaaluda ning ravimit tohib kasutada ainult siis, kui see on tõesti vajalik. Ravimi kasutamise ajal ja vähemalt nädal pärast manustamist on soovitatav imetamisest hoiduda.

Fertiilsus Kättesaadavad mittekliinilised andmed näitavad, et permetriin mõjutab fertiilsust vähe või üldse mitte, välja arvatud kokkupuude väga suurte annustega, mis ei ole selle ravimiga võimalik. Inimeste töökeskkonna ja epidemioloogilistes pikaajalise kokkupuute uuringutes olid tulemused kogu uuringu vältel sidusad. Puuduvad andmed, mis näitaksid permetriini mõju fertiilsusele, kui seda kasutatakse sügeliste ravis.

4.7 Toime reaktsioonikiirusele

Permetriin LMP ei mõjuta või mõjutab ebaoluliselt autojuhtimise ja masinate käsitsemise võimet.

4.8 Kõrvaltoimed

Kõige sagedamad kõrvaltoimed on kerged ja mööduvad nahareaktsioonid, nagu lööve, sügelus ja naha paresteesiad kipitavate, põletavate või surisevate tunnetena. Sügeliste ravimisel võivad need reaktsioonid püsida 2 nädalat või mõnel juhul isegi kuni 4 nädalat vaatamata edukale ravile. Üldiselt peetakse seda allergiliseks reaktsiooniks naha all olevate surnud sügelislestade suhtes ja see ei pruugi viidata ravi ebaõnnestumisele.

Kõrvaltoimete kirjeldamiseks on kasutatud sagedusi vastavalt järgmisele kokkuleppele. Väga sage (≥ 1/10). Sage (≥ 1/100 kuni < 1/10). Aeg-ajalt (≥ 1/1000 kuni < 1/100). Harv (≥ 1/10 000 kuni < 1/1000). Väga harv (< 1/10 000). Teadmata (ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel).

Naha ja nahaaluskoe kahjustused Sage: lööve, sügelus, erütematoosne lööve, kuiv nahk. Väga harv: ekskoriatsioonid, follikuliit, naha hüpopigmentatsioon, Teadmata: kontaktdermatiit, urtikaaria.

Närvisüsteemi häired Sage: paresteesia, naha põletustunne. Harv: peavalu.

Respiratoorsed, rindkere ja mediastiinumi häired Väga harv: düspnoe (tundlikel/allergilistel patsientidel).

Seedetrakti häired Teadmata: iiveldus.

Võimalikest kõrvaltoimetest teatamine Ravimi võimalikest kõrvaltoimetest on oluline teatada ka pärast ravimi müügiloa väljastamist. See võimaldab jätkuvalt hinnata ravimi kasu/riski suhet. Tervishoiutöötajatel palutakse kõigist võimalikest kõrvaltoimetest teatada www.ravimiamet.ee kaudu.

4.9 Üleannustamine

Üleannustamise juhtumitest ei ole teatatud. Üleannustamine täiskasvanutel pärast paikset manustamist ei ole võimalik ja on laste puhul väga ebatõenäoline, kuna permetriini süsteemne saadavus pärast nahale manustamist on väga madal. Ainus stsenaarium, mis võib põhjustada üleannustamist, on ravimi suures koguses juhuslik allaneelamine. Permetriini väga kontsentreeritud preparaatidega mürgistuse korral täheldatud sümptomiteks on iiveldus, oksendamine, peavalud, vertiigo, väsimus ja rasketel juhtudel sellised aistingud, nagu naha kipitus, tinnitus, tuimus, ülitundlikkus, värinad ja krambid. Vajadusel tuleb rakendada sümptomaatilist ravi ja intensiivravi. Maoloputust võib kaaluda kuni kaks tundi pärast allaneelamist (aeg on piiratud mao tühjenemisega). Ravimi tõsine üleannustamine nahale kandmisel on ebatõenäoline. See võib aga põhjustada regulaarsel kasutamisel täheldatud kergete kõrvaltoimete, näiteks nahareaktsioonide ja paresteesiate (paresteesiaid täheldati ka suukaudse mürgituse korral) ägenemist, kuid andmed selliste nähtuste kohta on piiratud.

5. FARMAKOLOOGILISED OMADUSED

5.1 Farmakodünaamilised omadused

Farmakoterapeutiline rühm: nahaparasiitide vastased ained, k.a sügelistevastased ained, püretriinid, k.a sünteetilised ühendid, ATC-kood: P03AC04.

Toimemehhanism Permetriin on sünteetiliste püretroidide tsis- ja trans-isomeeride segu. See on paikse toimega putukamürk ja akaritsiid, mis toimib paljudele putukatele ja lestadele, sealhulgas sügelislestadele. Permetriin mõjutab putukate neuronite membraane, häirides naatriumioonivoolu kanalites, mis reguleerivad membraani polarisatsiooni (peamiselt pingega naatriumikanalid). Selle häire tulemuseks on sensoorne ülierutuvus, koordinatsioonihäired ja kurnatus.

Lapsed Vastsündinud ja imikud Permetriini ohutus ja efektiivsus vastsündinutel ja alla 2 kuu vanustel imikutel ei ole tõestatud, kuna prospektiivsete uuringute või suuremate juhtumite seeriate kohta andmed puuduvad. Piiratud arv juhtumeid alla 2 kuu vanuste sügelistega laste ravimisel ei viita spetsiifilistele ohutusprobleemidele paikselt kasutatava permetriini kasutamisel selles vanuserühmas, kuid kindlaid järeldusi ei saa teha.

5.2. Farmakokineetilised omadused

Imendumine ja jaotumine Tervete vabatahtlike ja sügelistega patsientide uuringud näitavad, et pärast nahale manustamist imendub süsteemsesse vereringesse ainult ligikaudu 0,5%...1% annusest. Suurem osa annusest eemaldatakse pesemisega või ladestub naha ja epidermise (sarvkiht) ülemistesse kihtidesse.

Biotransformatsioon Imendunud permetriin metaboliseerub imetajate nahas ja maksas kiiresti peamiselt estri hüdrolüüsi teel ja vähemal määral oksüdeerumisel inaktiivseteks metaboliitideks, mis erituvad peamiselt uriiniga. Permetriini peamised metaboliidid olid uriinis tuvastatavad mõne tunni jooksul pärast tervetele vabatahtlikele või sügelistega patsientidele kogu kehale manustamist.

Eritumine Suurim eritumine tuvastati esimese 48 tunni jooksul, kuid 28 päeva pärast ravi oli mõne inimese uriinis endiselt väga madal metaboliitide tase. Üldine eritumismudel näitab, et esimese 48 tunni jooksul imendub vähem kui 0,5% manustatud permetriinist. Pärast iganädalast permetriini manustamist metaboliitide akumulatsiooni ei täheldata.

5.3. Prekliinilised ohutusandmed

Farmakoloogilise ohutuse, korduvtoksilisuse, genotoksilisuse, kantserogeensuse, reproduktsioonitoksilisuse kliiniliste uuringute põhjal tehtud mittekliinilised uuringud ei ole näidanud kahjulikku toimet inimesele.

Näriliste ägeda toksilisuse andmed näitavad permetriini madalamat toksilisust võrreldes teiste püretroididega. Katseloomade tehniliselt puhta permetriini suukaudne LD oli vahemikus 0,5...5 g/kg kehakaalu kohta. Permetriini vesisuspensioonid põhjustasid tavaliselt kõige vähem toksilisust, LD väärtused jäid vahemikku 3 kuni 4 g/kg kehakaalu kohta. Maisiõli suspensioonides sisalduva permetriini LD väärtus oli enamikus uuringutes 0,5 g/kg kehakaalu kohta, mis hõlmasid suukaudset manustamist rottidele ja hiirtele (suurem toksilisus oli tõenäoliselt seotud rasvkandjate suurema imendumisega). Cis/trans-isomeeri suhe mõjutab ka toksilisust, cis-isomeer on toksilisem kui trans- isomeer, mis võib osaliselt olla tingitud cis-isomeeri aeglasemast metabolismist. Mittekliinilistes uuringutes pärast suukaudset manustamist täheldatud toksilisus oli peamiselt neurotoksilisus - permetriini kui T-sündroomi korral (värinad), kuid mõnes uuringus täheldati ka osalist CS-sündroomi (st süljeeritus). Muu toksilisus ägeda toksilisuse uuringutes (kardiotoksilisus) oli vähem väljendunud ja võib enamikul juhtudel olla sekundaarne üldise neurotoksilisuse suhtes. Ägeda mürgituse kliinilised tunnused ilmnesid 2 tunni jooksul pärast kokkupuudet. Pärast paikset manustamist täheldati väga madalat ägedat toksilisust, mis vastab permetriini farmakokineetikale. Rottide nahale 2 g/kg tehnilise kvaliteediga permetriini manustamisel ei täheldatud surma. Rottidel oli permetriini täheldamata kahjuliku toimeta tase (no-observed-effect level NOEL) 3 ja 6 kuud kestnud toitumisuuringutes vahemikus 20 kuni 1500 mg/kg. Rotid ja hiired on 2...26 nädala jooksul üle elanud permetriini ekspositsiooni koguni 10 000 mg/kg (söödas), kuigi toksilisuse kliinilised tunnused olid selgelt ilmsed. NOEL-id permetriini suukaudsete želatiinikapslite manustamisel koertele olid vahemikus 5 mg/kg 3-kuulises uuringus kuni 250 mg/kg 6-kuulises uuringus. Näriliste subkroonilise ja kroonilise toksilisuse uuringute peamine sihtorgan on maks. See ilmnes maksa absoluutse ja suhtelise kaalu suurenemisega. Kaalu tõus nõuab mitme korduva suure annusega kokkupuutumist. Pärast permetriini allaneelamist annuses 100 mg/kg ööpäevas 26 nädala jooksul esines märkimisväärne maksa kaalu suurenemine rottidel, mis on teadaolevalt väikseim sellist toimet põhjustav annus. Permetriiniga suurtes annustes kokku puutunud rottide maksa kaalu suurenemine on tingitud hepatotsellulaarsest hüpertroofiast. Permetriini subkroonilise toksilisuse uuringute madalaim NOEL oli hinnanguliselt 5 mg/kg ööpäevas koertel. Permetriini süsteemse toksilisuse uuringud näitavad, et süsteemne toksilisus pärast paikset manustamist praktiliselt puudub. Ainus toksilisus sellisel juhul oli ärritus ja lokaalne ülitundlikkusreaktsioon. 21-päevases naha

toksilisuse uuringus täheldati samuti nahaärritust (koorumine, tursed ja kärnad). Selle tulemusnäitaja LOEL oli 50 mg/kg ööpäevas.

Maksa hüpertroofia oli kõige sagedasem mitte-onkogeenne toime, mida täheldati kroonilise toksilisuse uuringutes rottidel ja hiirtel. Kroonilise ekspositsiooniga maksa hüpertroofia madalaim LOEL oli 50 mg/kg ööpäevas, mida täheldati hiirtel. Samuti täheldati muid toimeid maksale, sealhulgas peroksisoomide proliferatsiooni ja eosinofiiliat, mida täheldati hiirtel annuses 150 mg/kg ööpäevas. Lisaks maksa mõjudele täheldati kroonilisel kokkupuutel permetriiniga munandite hüpoplaasiat isastel hiirtel annusega 300 mg/kg ööpäevas, alveolaarrakkude proliferatsiooni emastel hiirtel annusega 375 mg/kg ööpäevas, fokaalseid häireid kasvumustris isaste rottide kilpnäärme folliikulirakkudes annusega 250 mg/kg ööpäevas ja neerupealiste kahjustusi ning vähenenud kehakaalu tõusu koertel annuses 100 mg/kg ööpäevas. Erinevate krooniliste mõjude madalaim NOEL oli rottidel ja koertel 3...5 mg/kg ööpäevas (sõltuvalt cis/ trans-isomeeri suhtest), LOEL 5 mg/kg koertel 40 : 60.

Permetriin osutus mittegenotoksiliseks. On mõningaid tõendeid näriliste vähese kantserogeensuse kohta, kuid permetriini ei klassifitseerita inimestele ega loomadele kantserogeenseks.

Olemasolevad mittekliinilised andmed näitavad, et permetriin mõjutab arengut või reproduktiivset toimet vähe või üldse mitte, välja arvatud kokkupuutel väga suurte annustega, mis ei ole selle ravimiga võimalik.

Ökotoksilisuse andmed näitavad suurt toksilisust selgrootutele, veeorganismidele, sealhulgas kaladele, setetele ja mullas elavatele organismidele. Väga lipofiilsete omaduste tõttu liigub permetriin keskkonnas setetesse, pinnasesse ja orgaanilisse ainesse. Pärast selle toimeaine ettenähtud kasutamist on pärast reoveepuhasti läbimist oodata tõsist kahjulikku mõju veeorganismidele (vesikirbud ja kalad) ning maismaa organismidele (taimed) (vt lõik 6.6).

6. FARMATSEUTILISED ANDMED

6.1. Abiainete loetelu

Etanool (96%), karbomeer 980, trolamiin, puhastatud vesi.

6.2. Sobimatus

Ei kohaldata.

6.3 Kõlblikkusaeg

3 aastat.

6.4 Säilitamise eritingimused

Hoida temperatuuril kuni 25 ºC.

6.5 Pakendi iseloomustus ja sisu

Epoksüfenoolse sisekatte ja polüpropüleenist keeratava korgiga alumiiniumtuub, mis sisaldab 30 g ja 60 g geeli, pakendatud pappkarpidesse koos patsiendi infolehega.

6.6 Erihoiatused ravimpreparaadi hävitamiseks

Kasutamata ravimpreparaat või jäätmematerjal tuleb hävitada vastavalt kohalikele nõuetele. Kuna permetriin on teadaolevalt väga mürgine vees, settes ja mullas elavatele organismidele, on oluline mitte visata kasutamata ravimit olmejäätmetesse, vaid keskkonna kaitsmiseks anda kasutamata ravim üle kohalikele meditsiinitöötajatele, kes vastutavad ravimijäätmete eemaldamise eest, nt

apteekidesse. Samuti on oluline vältida akvaariumi, terraariumi saastumist või ravimi, sealhulgas nahale kantud ravimi kokkupuudet selgrootute, eriti putukatega (vt lõik 5.3).

7. MÜÜGILOA HOIDJA

SIA LMP Vietalvas 1, LV-1009, Riga, Läti

8. MÜÜGILOA NUMBER

1024021

9. ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE/MÜÜGILOA UUENDAMISE KUUPÄEV

Müügiloa esmase väljastamise kuupäev: 03.03.2021 Müügiloa viimase uuendamise kuupäev: 05.09.2025

10. TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV

September 2025