RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE

1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS

Pentasa 1 g, toimeainet prolongeeritult vabastavad graanulid Pentasa 2 g, toimeainet prolongeeritult vabastavad graanulid Pentasa 4 g, toimeainet prolongeeritult vabastavad graanulid

2. KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS

Toimeainet prolongeeritult vabastavad graanulid sisaldavad 1 g, 2 g või 4 g mesalasiini 1 kotikeses. INN. Mesalazinum

Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.

3. RAVIMVORM

Toimeainet prolongeeritult vabastavad graanulid. Valkjashallid kuni kahvatu-valkjaspruunid graanulid.

4. KLIINILISED ANDMED

4.1 Näidustused

Haavandilise koliidi ägenemise ravi ja remissiooni säilitamine. Crohni tõve ägenemine.

4.2 Annustamine ja manustamisviis

Annustamine

Täiskasvanud

Haavandiline koliit Ägenemise ravi: täiskasvanutele 4 g ööpäevas, ühekordse annusena või osadeks jagatuna. Säilitusravi: täiskasvanutele 2 g ööpäevas ühekordse annusena.

Crohni tõbi Ägenemise ravi: täiskasvanutele 4 g ööpäevas, osadeks jagatuna.

Lapsed Ravimi kasutamise kohta lastel (6...18-aastased) on ainult piiratud koguses andmeid. Alates 6.eluaastast ja vanematele: Ägenemise ravi: annus tuleb määrata individuaalselt, ravi alustatakse 30...50 mg/kg ööpäevas, osadeks jagatuna. Maksimaalne annus: 75 mg/kg ööpäevas, osadeks jagatuna. Maksimaalne koguannus ei tohiks ületada 4 g ööpäevas (maksimaalne täiskasvanute annus).

Säilitusravi: annus tuleb määrata individuaalselt, ravi alustatakse 15...30 mg/kg ööpäevas, osadeks jagatuna. Koguannus ei tohiks ületada täiskasvanute soovitatavat annust.

Üldiselt võib manustada lastele kehakaaluga kuni 40 kg pool täiskavanu annusest ning lastele kehakaaluga üle 40 kg tavalise täiskasvanu annuse.

Manustamisviis Toimeainet prolongeeritult vabastavaid graanuleid ei tohi närida. Kotikese sisu valada keele peale ning seejärel peale juua natuke vett või apelsinimahla. Samuti võib kotikese sisu segada jogurtiga ning kohe sisse võtta.

4.3 Vastunäidustused

Ülitundlikkus mesalasiini, salitsülaatide või lõigus 6.1 loetletud mis tahes abiaine suhtes. Raske maksa- või neerukahjustus.

4.4 Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel

Patsientidel, kellel on teadaolev ülitundlikkus ravimite suhtes, mis sisaldavad sulfasalasiini, tohib ravi alustada üksnes hoolika arstliku järelevalve all. Mesalasiinraviga seoses on teatatud rasketest naha kõrvaltoimetest, sealhulgas eosinofiilia ja süsteemsete sümptomitega ravimireaktsioonist (DRESS sündroom), Stevensi-Johnsoni sündroomist (SJS) ja toksilisest epidermaalsest nekrolüüsist (TEN). Mesalasiini akuutse talumatuse sümptomite, nt kõhukrambid, äge kõhuvalu, palavik ja tugev peavalu ja/või raskete nahareaktsioonide esimeste nähtude ja sümptomite tekkimisel, nt nahalööbe, limaskestakahjustuste või mis tahes muude ülitundlikkuse nähtude ilmnemisel, tuleb ravi otsekohe katkestada.

Enne ravi alustamist ja ravi ajal on raviarstil soovitatav teha vereanalüüse (vererakkude arv; maksatalitluse parameetrid nagu ALT ja AST; seerumi kreatiniin) ning uriinianalüüse (testribad). Reeglipäraselt toimuvad kontrollid 14 päeva pärast ravi alustamist, siis 2...3 korda soovitatavalt iga 4 nädala järel. Normaalsete analüüsi tulemuste korral on vajalik edasine kontroll iga kolme kuu järel, kuid mõne haigussümptomi ilmnemisel on vajalik kohene põhjalik kontroll.

Ettevaatus on soovitav maksafunktsiooni kahjustusega patsientide puhul. Ravimit ei soovitata kasutada neerukahjustusega patsientidel. Kui ravi ajal tekib neerufunktsiooni häire, tuleb kahtlustada mesalasiini nefrotoksilist toimet. Teiste teadaolevalt nefrotoksiliste ravimite samaaegse kasutamise korral tuleb neerufunktsiooni jälgimise sagedust tõhustada.

Mesalasiini kasutamisel on teatatud nefrolitiaasi juhtudest, sealhulgas 100% mesalasiini sisaldusega neerukividest. Ravi ajal on soovitatav tarbida piisavalt vedelikku.

Ravi ajal tuleb väga hoolikalt jälgida patsiente, kellel on kopsuhaigus, eriti astma (vt lõik 4.8). Harva võivad tekkida mesalasiini põhjustatud südame häired (müokardiit ja perikardiit).

Mesalasiini tõttu tekkinud rasketest vereloomehäiretest on teatatud väga harva. Analüüsid tuleb teha viivitamatult kui ilmnevad lisasümptomid. Patsientidel, kes saavad mesalasiiniga samal ajal ravi asatiopriini või 6-merkaptopuriini või tioguaniiniga, suureneda risk vere düskraasia tekkeks (vt ka lõik 4.5). Nende kõrvaltoimete kahtlusel või ilmnemisel tuleb ravi mesalasiiniga lõpetada.

Idiopaatiline intrakraniaalne hüpertensioon Mesalasiini saavatel patsientidel on teatatud idiopaatilisest intrakraniaalsest hüpertensioonist (pseudotumor cerebri). Patsiente tuleb hoiatada idiopaatilise intrakraniaalse hüpertensiooni

nähtude ja sümptomite eest, sealhulgas tugev või korduv peavalu, nägemishäired või tinnitus. Kui tekib idiopaatiline intrakraniaalne hüpertensioon, tuleb kaaluda mesalasiini kasutamise katkestamist.

Pärast kontakti naatriumhüpokloritit sisaldava pleegitajaga (nt tualetis, mida on puhastatud teatud pleegitajatega, mis sisaldavad naatriumhüpokloritit), võib mesalasiin põhjustada uriini värvumist punakaspruuniks.

4.5 Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed

Pentasa ja asatiopriini või 6-merkaptopuriini või tioguaniini koostoimel on mitmetes uuringutes ilmnenud kõrgenenud müelosupressiivne toime. Selle tekkemehhanism ei ole lõplikult selge. Soovitav on vere valgeliblede regulaarne analüüs ning tiopuriinide annuse vastav kohandamine. Piiratud andmete alusel vähendab mesalasiin varfariini antikoagulatiivset toimet.

4.6 Fertiilsus, rasedus ja imetamine

Pentasa’t võib raseduse ja imetamise ajal kasutada ainult juhul, kui ravist oodatav kasu ületab raviarsti hinnangul võimaliku riski. Riske rasedusele võib suurendada ka kaasnev seisund (põletikuline soolehaigus).

Rasedus Mesalasiin läbib platsentaarbarjääri ja selle kontsentratsioon nabaväädi plasmas on madalam kui kontsentratsioon ema plasmas. Metaboliiti (atsetüülmesalasiin) on leitud nabaväädi ja ema plasmas samas kontsentratsioonis.

Loomkatsed suukaudse mesalasiini manustamisega ei ole näidanud otseseid või kaudseid negatiivseid mõjusid tiinusele, embrüonaalsele/fetaalsele arengule, sünnile või postnataalsele arengule.

Piisavad hea kontrolliga uuringud Pentasa kasutamisest rasedatel puuduvad. Vähesed olemasolevad andmed ei näita kaasasündinud väärarengute esinemise sagenemist inimesel measalasiini kasutamisel. Mõnede andmete põhjal on esinenud enneaegse sünnituse, surnult sündinud ja madala sünnikaaluga laste arvu suurenemist, kuid nende kõrvaltoimete esinemist võib suurendada ka aktiivne põletikuline soolehaigus.

Pentasa’ga ravitud emade vastsündinutel on teatatud vereloomehäiretest (pantsütopeenia, leukopeenia, trombotsütopeenia, aneemia).

Ühel juhul on täheldatud neerupuudulikkust vastsündinul, kelle ema sai raseduse ajal pikaajalist ravi mesalasiini suure annusega (2...4 g ööpäevas suukaudselt).

Imetamine Mesalasiin eritub rinnapiima. Mesalasiini kontsentratsioon rinnapiimas on madalam kui ema veres, kuid metaboliidi (atsetüülmesalasiin) kontsentratsioon on sarnane või suurem. Mesalasiini suukaudse kasutamise kohta imetavatel naistel on kogemused piiratud. Puuduvad kontrolliga uuringud Pentasa kasutamisest rinnaga toitmise perioodil. Ülitundlikkusreaktsioonide (nt kõhulahtisus) teket ei saa imikutel välistada. Imetamine tuleb lõpetada kui lapsel ilmneb kõhulahtisus.

Fertiilsus Loomkatsete andmetel ei ole mesalasiinil toimet isas- ja emasloomade fertiilsusele.

4.7 Toime reaktsioonikiirusele

Ei ole asjakohane.

4.8 Kõrvaltoimed

Ohutusprofiili kokkuvõte

Kliinilistes uuringutes olid kõige sagedasemateks kõrvaltoimeteks kõhulahtisus, iiveldus, kõhuvalu, peavalu, oksendamine ja nahalööbed. Aeg-ajalt võivad tekkida ülitundlikkusreaktsioonid ja ravimipalavik, samuti on mesalasiinraviga seoses teatatud rasketest naha kõrvaltoimetest, sealhulgas eosinofiilia ja süsteemsete sümptomitega ravimireaktsioonist (DRESS sündroom), Stevensi-Johnsoni sündroomist (SJS) ja toksilisest epidermaalsest nekrolüüsist (TEN) (vt lõik 4.4). Kliinilistel uuringutel ja turuletulekujärgsetel andmetel põhinev kõrvaltoimete esinemissagedus: sage (>1/100 kuni <1/10), aeg-ajalt (>1/1000 kuni <1/100), harv (>1/10 000 kuni <1/1000), väga harv (<1/10 000), teadmata (ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel).

Vere ja lümfisüsteemi Väga harv Muutused vererakkude hulgas (aneemia, häired aplastiline aneemia, agranulotsütoos, Immuunsüsteemi Väga harv Ülitundlikkusreaktsioon, sh anafülaktiline häired reaktsioon Närvisüsteemi häired Sage Peavalu Südame häired Harv Müokardiit* ja perikardiit*

Respiratoorsed, Väga harv Allergilised ja fibrootilised kopsureaktsioonid rindkere ja (sh düspnoe, köha, bronhospasm, allergiline mediastiinumi häired alveoliit, pulmonaalne eosinofiilia, Seedetrakti häired Sage Diarröa, kõhuvalu, iiveldus, oksendamine, Maksa ja sapiteede Väga harv Transaminaaside aktiivsuse, kolestaasi näitajate häired (nt alkaalne fosfataas, Naha ja nahaaluskoe Sage Lööve (sh urtikaaria, erütematoosne lööve) kahjustused Harv Valgustundlikkus**

Lihaste, luustiku ja Väga harv Müalgia, artralgia, luupuse sarnane sündroom sidekoe kahjustused (süsteemne erütematoosne luupus) Neerude ja kuseteede Väga harv Neerufunktsiooni kahjustus (sh äge ja krooniline häired interstitsiaalne nefriit*, nefrootiline sündroom, Reproduktiivse Väga harv Oligospermia (pöörduv) süsteemi ja rinnanäärme häired Üldised häired ja Väga harv Ravimipalavik manustamiskoha reaktsioonid

* Mesalasiinist põhjustatud müo- ja perikardiidi, pankreatiidi, nefriidi ja hepatiidi tekkemehhanism ei ole teada, kuid see võib olla allergilise päritoluga. ** Valgustundlikkus: raskematest reaktsioonidest on teatatud patsientidel, kellel on olemasolev nahahaigus, näiteks atoopiline dermatiit ehk atoopiline ekseem. *** Lisateavet vt lõik 4.4.

On oluline teada, et mitmed eelnimetatud häiretest võivad olla iseloomulikud ka põletikulisele soolehaigusele.

Võimalikest kõrvaltoimetest teatamine Ravimi võimalikest kõrvaltoimetest on oluline teatada ka pärast ravimi müügiloa väljastamist. See võimaldab jätkuvalt hinnata ravimi kasu/riski suhet. Tervishoiutöötajatel palutakse kõigist võimalikest kõrvaltoimetest teatada www.ravimiamet.ee kaudu.

4.9 Üleannustamine

Pentasa üleannustamise kohta on vähe andmeid, mis ei viita maksa- või neerutoksilisusele. Kuna Pentasa on aminosalitsülaat, võivad ilmneda salitsülaatide mürgistuse sümptomid (happe-aluse tasakaalu häired, hüperventilatsioon, kopsuturse, oksendamine, dehüdratsioon ja hüpoglükeemia). Salitsülaatide üleannustamise sümptomid on kirjanduses põhjalikult kirjeldatud.

On andmeid patsientide kohta, kes on kasutanud ravimit 8 g ööpäevas ühe kuu jooksul ning neil ei tekkinud kõrvaltoimeid.

Mürgistuse korral puudub spetsiifiline antidoot ning ravi on sümptomaatiline ja toetav. Võimaliku üleannustamise korral tuleb haige hospitaliseerida, ravi on sümptomaatiline ning on vajalik põhjalik neerufunktsiooni jälgimine.

5. FARMAKOLOOGILISED OMADUSED

5.1 Farmakodünaamilised omadused

Farmakoterapeutiline rühm: soolepõletikuvastased ained ATC-kood. A07EC02

Mesalasiin on haavandilise koliidi ja Crohni tõve ravis kasutatava sulfasalasiini aktiivne koostisosa. Kliiniliste andmete põhjal on mesalasiini ravitoime aluseks nii suukaudse kui rektaalse manustamise korral peamiselt lokaalne toime soole seina põletikulistele kudedele. Kõigi patsientide puhul on põletikulise soolehaiguse esinemisel täheldatud suurenenud leukotsüütide arvu, patoloogilist tsütokiinide produktsiooni, arahhidoonhappe metaboliitide, eriti leukotrieen B4 tõusnud produktsiooni ja vabade radikaalide tekkimist põletikulise soole kudedes. Mesalasiinil on nii in vitro kui in vivo farmakoloogiline toime inhibeerida leukotsüütide kemotaksist, langetada tsütokiinide ja leukotrieenide produktsiooni ning kaitsta soolt vabade radikaalide toime eest. Kolorektaalse vähi (CRC) risk on pisut suurenenud haavandilise koliidi korral, eriti ulatusliku haigusega patsientidel, kui haigus on kestnud > 8 aasta, CRC esimese astme perekondliku anamneesi või kaasuva esmase skleroseeriva kolangiidiga patsientidel.

Eksperimentaalsetes uuringutes ja biopsia tulemustes ilmneb, et mesalasiin ennetab koliidist põhjustatud kolorektaalse vähi teket põletikust sõltuva ja põletikust mittesõltuva signaali ülekandetee pärssimise kaudu, mis on seotud koliidist põhjustatud kolorektaalse vähi arenguga. Samas metaanalüüsi andmetest, mis on saadud nii remissiooni kui ägenemisega patsientidelt, ei selgu mesalasiini kasutamisega seotud kasu või risk haavandilise koliidi vähi tekkes.

5.2 Farmakokineetilised omadused

Mesalasiini terapeutiline toime sõltub peamiselt lokaalsest kontaktist haigestunud piirkonna soole limaskestaga. Toimeainet prolongeeritult vabastav tablett koosneb mesalasiini mikrograanulitest. Manustamisjärgselt laguneb tablett kaetud mikrograanuliteks, mis tund pärast manustamist sisenevad kaksteistsõrmikusse sõltumata manustamisest koos toiduga. Mesalasiin vabaneb kaetud mirograanulitest kogu seedetraktis sõltumata selle pH tasemest.

Mesalasiin metaboliseeritakse N-atsetüül-mesalasiiniks nii mittesüsteemselt soole limaskesta poolt kui süsteemselt maksas. Osa atsetüleerimisest viiakse läbi ka soole mikrofloora poolt.

Imendumine Pentasa biosaadavus pärast suukaudset manustamist on hinnanguliselt 30% uriiniga eritumise andmete põhjal tervetel vabatahtlikel. Maksimaalset plasmakontsentratsiooni täheldati 1…6 tundi pärast manustamist. Manustamisel üks kord ööpäevas (1 × 4 g) ja kaks korda ööpäevas (2 × 2 g) oli süsteemne ekspositsioon (AUC) 24 tunni jooksul võrreldav ning viitas mesalasiini pidevale vabanemisele ravimvormist kogu perioodi jooksul. Suukaudsel manustamisel saavutati tasakaalukontsentratsioon raviperioodi viiendaks päevaks.

Ühekordne annus Küllastusannus C AUC C AUC (ng/ml) (h·ng/ml) (ng/ml) (h·ng/ml) Mesalasiin 5103,51 36456 6803,70 57519 2 g kaks korda ööpäevas 4 g üks kord 8561,36 35657 9742,51 50742 ööpäevas

Ühekordne annus Küllastusannus C AUC C AUC (ng/ml) (h·ng/ml) (ng/ml) (h·ng/ml) Mesalasiini molekulmass: 153,13 g/mol; atsetüülmesalasiin: 195,17 g/mol

Atsetüülmesalasiini ja mesalasiini metaboolne suhe plasmas pärast suukaudset manustamist on vahemikus 3,5...1,3 vastavalt pärast päevaseid annuseid 500 mg x 3 ja 2 g x 3, viidates annusest sõltuvale atsetüleerimisele, mida võib mõjutada küllastumine.

Suukaudsel manustamisel mesalasiini läbimine ja vabanemine ei sõltu toiduaegadest, samal ajal aga süsteemne ekspositsioon võib olla suurenenud. Imendumine rektaalse manustamise järgselt on madal ning sõltub annusest, koostisest ja levimäärast. Jaotumine Mesalasiin ja atsetüülmesalasiin ei läbi hematoentsefaalbarjääri. Plasmavalkudega seondub ligikaudu 50% mesalasiinist ja 80% atsetüülmesalasiinist.

Eritumine Kuna Pentasa’st vabaneb mesalasiin pidevalt kogu seedetraktis, ei saa eliminatsiooni poolväärtusaega suukaudsel manustamisel määrata. Kui ravimit seedetraktis enam ei ole, on eliminatsiooni väärtuseks suukaudselt või intravenoosselt manustatud katmata mesalasiini plasma poolväärtusaeg, mis mesalasiinil on ligikaudu 40 minutit ja atsetüülmesalasiinil ligikaudu 70 minutit.

Patsientide eripära Aktiivse põletikulise soolehaiguse puhul esinevad patofüsioloogilised nähud (suurenenud happelisus ja kõhulahtisus) mõjutavad pärast suukaudset manustamist mesalasiini jõudmist soole limaskesta ainult vähesel määral. Kiirenenud sooletegevusega patsientidel on ööpäevase annuse süsteemne imendumine 20...25%. Samuti on täheldatud vastavalt eritumise suurenemist väljaheitega.

5.3 Prekliinilised ohutusandmed

Toksilist renaalset toimet on demonstreeritud kõikide testitud loomaliikide puhul. Toksilised annused loomadel olid tavaliselt 5…10-kordsed võrreldes inimestel kasutatud terapeutiliste annustega. Seedetraktiga seotud olulisi toksilisi toimeid ei esinenud, uuritud on loomade maksa ja hematopoeetilist süsteemi. In vitro testsüsteemid ja in vivo uuringud ei ole näidanud mutageenset või klastogeenset toimet. Võimaliku tumorigeensuse uuringud hiirte ja rottidega ei näidanud ravimiga seotud toime osa tuumorite tekke sagenemisel.

6. FARMATSEUTILISED ANDMED

6.1 Abiainete loetelu

Etüültselluloos Povidoon

6.2 Sobimatus

Ei kohaldata.

6.3 Kõlblikkusaeg

2 aastat.

6.4 Säilitamise eritingimused

See ravimpreparaat ei vaja säilitamisel temperatuuri eritingimusi. Hoida originaalpakendis, valguse eest kaitstult.

6.5 Pakendi iseloomustus ja sisu

Alumiiniumfooliumist üheannuseline pakend.

Pentasa 1 g pakendis 50, 100, 120 või 150 kotikest Pentasa 2 g pakendis 10, 60 või 120 kotikest. Pentasa 4 g pakendis 30 kotikest.

Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.

6.6 Erihoiatused ravimi hävitamiseks

Kasutamata ravim või jäätmematerjal tuleb hävitada vastavalt kohalikele seadustele.

7. MÜÜGILOA HOIDJA

Ferring GmbH Wittland 11 24109 Kiel Saksamaa

8. MÜÜGILOA NUMBRID

Pentasa 1g: 659709 Pentasa 2g: 659809 Pentasa 4g: 1151624

9. ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE/MÜÜGILOA UUENDAMISE

KUUPÄEV

Pentasa 1 g ja 2 g: Müügiloa esmase väljastamise kuupäev: 22.12.2009 Müügiloa viimase uuendamise kuupäev: 05.12.2014 Pentasa 4 g: Müügiloa esmase väljastamise kuupäev: 24.04.2024

10. TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV

veebruar 2025