Olmesartan medoxomil alembic - õhukese polümeerikattega tablett (40mg)

OLMESARTAN MEDOXOMIL ALEMBIC
õhukese polümeerikattega tablett (40mg)

Pakendi infoleht: teave kasutajale

Olmesartan medoxomil Alembic, 10 mg õhukese polümeerikattega tabletid Olmesartan medoxomil Alembic, 20 mg õhukese polümeerikattega tabletid Olmesartan medoxomil Alembic, 40 mg õhukese polümeerikattega tabletid

Olmesartaanmedoksomiil

Enne ravimi võtmist lugege hoolikalt infolehte, sest siin on teile vajalikku teavet.

•Hoidke infoleht alles, et seda vajadusel uuesti lugeda.

•Kui teil on lisaküsimusi, pidage nõu oma arsti või apteekriga.

•Ravim on välja kirjutatud üksnes teile. Ärge andke seda kellelegi teisele. Ravim võib olla neile kahjulik, isegi kui haigusnähud on sarnased.

•Kui teil tekib ükskõik milline kõrvaltoime, pidage nõu oma arsti või apteekriga. Kõrvaltoime võib olla ka selline, mida selles infolehes ei ole nimetatud. Vt lõik 4.

Infolehe sisukord

1. Mis ravim on Olmesartan medoxomil Alembic ja milleks seda kasutatakse
2. Mida on vaja teada enne Olmesartan medoxomil Alembic’u võtmist
3. Kuidas Olmesartan medoxomil Alembic’ut võtta
4. Võimalikud kõrvaltoimed
5. Kuidas Olmesartan medoxomil Alembic’ut säilitada
6. Pakendi sisu ja muu teave
7. Mis ravim on Olmesartan medoxomil Alembic ja milleks seda kasutatakse

Olmesartan medoxomil Alembic kuuluvad ravimite rühma, mida nimetatakse angiotensiini II retseptori antagonistideks. Need langetavad vererõhku, lõdvestades veresooni.

Olmesartan medoxomil Alembic’u tablette kasutatakse kõrge vererõhu (ehk hüpertensiooni) raviks. Kõrge vererõhk võib kahjustada veresooni elundites nagu süda, neerud, aju ja silmad. Mõnel juhul

võib see viia infarkti, südame- või neerupuudulikkuse, insuldi või pimeduseni. Tavaliselt ei ole kõrgel vererõhul sümptomeid. Kahjustuste vältimiseks on oluline vererõhku kontrollida.

Kõrget vererõhku saab kontrolli all hoida ravimitega nagu Olmesartan medoxomil Alembic’u tabletid. Arst on teil tõenäoliselt soovitanud teha vererõhu alandamise hõlbustamiseks teatud muutusi elustiilis (näiteks kehakaalu langetamine, suitsetamisest loobumine, tarbitava alkoholikoguse vähendamine ja toidus soolasisalduse vähendamine). Arst võib olla ka soovitanud teile regulaarset füüsilist aktiivsust, näiteks kõndimist või ujumist. Arsti nõuannete järgimine on oluline.

Mida on vaja teada enne Olmesartan medoxomil Alembic’u võtmist

Ärge võtke Olmesartan medoxomil Alembic’ut

•kui olete olmesartaanmedoksomiili või selle ravimi mis tahes koostisosa(de) (loetletud lõigus 6) suhtes allergiline.

•kui olete rase ja rasedus on kestnud üle 3 kuu. (Olmesartan medoxomil Alembic’u tablette soovitatakse vältida ka väiksema raseduse korral – vt lõik „Rasedus”.)

•kui teil on naha ja silmavalgete kollasus (ikterus) või probleemid sapi äravooluga sapipõiest (sapiteede sulgus, nt sapikivid).

•kui teil on diabeet või langenud neerufunktsioon (neerude talitluse häire) ja kui saate ravi aliskireeni sisaldava vererõhku langetava ravimiga.

Kui miski loetletust käib teie kohta, siis teavitage enne selle ravimi võtmist oma arsti või apteekrit.

Hoiatused ja ettevaatusabinõud

Enne selle ravimi võtmist pidage nõu oma arstiga, kui teil on või on kunagi olnud ükski järgmistest seisunditest või haigustest:

•probleemid neerudega;

•maksahaigus;

•südamepuudulikkus või probleemid südameklappide või südamelihasega;

•tugev oksendamine, kõhulahtisus, ravi veetablettide (diureetikumide) suurte annustega või madala soolasisaldusega dieedi järgimine;

•suurenenud kaaliumi tase veres;

•probleemid neerupealistega;

•kui te võtate ühte järgmistest kõrge vererõhu vastastest ravimitest:

−AKE-inhibiitor (nt enalapriil, lisinopriil, ramipriil), eriti kui teil on diabeediga seotud neeruprobleemid;

−aliskireen.

Arst võib regulaarselt kontrollida teie neerufunktsiooni, vererõhku ja elektrolüütide (nt kaaliumi) sisaldust teie veres.

Vt ka teavet lõigust „Ärge võtke Olmesartan medoxomil Alembic’ut”

Võtke ühendust oma arstiga, kui teil tekib tugev, püsiv või märgatavat kaalulangust põhjustav kõhulahtisus. Arst võib teie sümptomeid hinnata ja otsustada, kuidas peaksite vererõhuravimi võtmist jätkama.

Nagu kõigi vererõhku langetavate ravimite korral, võib vererõhu oluline langus patsientidel, kelle verevool südamesse või ajju on häiritud, viia infarkti või insuldini. Seetõttu kontrollib arst teie vererõhku hoolikalt.

Peate ütlema arstile, kui olete rase või arvate, et võite rasestuda. Olmesartan medoxomil Alembic’u tablette ei soovitata kasutada varase raseduse korral ja kasutamine on keelatud, kui rasedus on kestnud üle 3 kuu, kuna sellises raseduse järgus võib ravim loodet tõsiselt kahjustada (vt lõik „Rasedust”).

Kasutamine lastel ja noorukitel

Olmesartan medoxomil Alembic’u tabletid ei ole soovitatavad lastele ja alla 18-aastastele noorukitele.

Eakad

Kui olete üle 65-aastane ja arst otsustab suurendada teie olmesartaanmedoksomiili igapäevast annust 40 mg-ni, siis peate laskma arstil regulaarselt oma vererõhku kontrollida, tagamaks, et see liiga madalaks ei muutuks.

Mustanahalised patsiendid

Nagu kõigi sarnaste ravimite korral, on Olmesartan Alembic’u vererõhku langetav toime mustanahalistel patsientidel mõnevõrra väiksem.

Muud ravimid ja Olmesartan medoxomil Alembic’u tabletid

Teatage oma arstile või apteekrile, kui te võtate või olete hiljuti võtnud või kavatsete võtta mis tahes muid ravimeid.

Arst võib soovida muuta ravimi annust ja/või rakendada muid ettevaatusabinõusid:

• kui te võtate AKE-inhibiitorit või aliskireeni (vt ka lõik „Ärge võtke Olmesartan medoxomil Alembic’u tablette” ning „Hoiatused ja ettevaatusabinõud”).

Eriti oluline on teatada oma arstile või apteekrile järgmistest ravimitest:

•kaaliumit sisaldavad preparaadid, kaaliumit sisaldav soolaasendaja, veetabletid (diureetikumid) või hepariin (vere vedeldamiseks). Nende ravimite kasutamine samaaegselt Olmesartan medoxomil Alembic’u tablettidega võib tõsta kaaliumi taset teie veres;

•liitiumi (meeleolumuutuste ja teatud depressiooni tüüpide ravis kasutatav ravim) kasutamine

samaaegselt Olmesartan medoxomil Alembic’u tablettidega võib tõsta liitiumi toksilisust. Kui peate liitiumit võtma, siis mõõdab arst liitiumi taset teie veres;

•mittesteroidsete põletikuvastasete ainete (MSPVA) (ravimid, mida kasutatakse valu, turse ja muude põletiku sümptomite, sealhulgas artriidi leevendamiseks) kasutamine samaaegselt Olmesartan medoxomil Alembic’u tablettidega võib tõsta neerupuudulikkuse riski ja MSPVA-d võivad vähendada Olmesartan medoxomil Alembic’u tablettide toimet;

•muud vererõhku langetavad ravimid, kuna need võivad suurendada Olmesartan medoxomil Alembic’u tablettide toimet;

•kolesevelaamhüdrokloriid, mis on vere kolesteroolitaset langetav ravim, kuna see võib vähendada Olmesartan medoxomil Alembic’u tablettide toimet. Arst võib soovitada teil võtta Olmesartan medoxomil Alembic’u tablette vähemalt 4 tundi enne kolesevelaamhüdrokloriidi;

•teatud antatsiidid (seedehäirete leevendajad), kuna need võivad Olmesartan medoxomil Alembic’u tablettide toimet veidi vähendada.

Olmesartan medoxomil Alembic’u tablettide võtmine toidu ja joogiga

Olmesartan medoxomil Alembic’u tablette võib võtta nii koos kui ka ilma toiduta.

Rasedus ja imetamine

Kui te olete rase, imetate või arvate end olevat rase või kavatsete rasestuda, pidage enne selle ravimi kasutamist nõu oma arstiga.

Rasedus

Peate ütlema arstile, kui olete rase või arvate, et võite rasestuda. Tavaliselt soovitab arst teil lõpetada Olmesartan medoxomil Alembic’u tablettide võtmise enne rasestumist või niipea, kui rasestumisest teada saate ja kasutada Olmesartan medoxomil Alembic’u tablettide asemel muud ravimit. Seda ravimit ei soovitata kasutada varase raseduse korral ja kasutada ei tohi, kui rasedus on kestnud üle 3 kuu, kuna sellises raseduse järgus võib ravim loodet tõsiselt kahjustada.

Imetamine

Öelge oma arstile, kui imetate või soovite alustada rinnaga toitmist. Olmesartan medoxomil Alembic’u kasutamine ei ole imetatavatele emadele soovitatav ja arst võib määrata teile muu ravi, kui soovite imetada, eriti kui laps on vastsündinu või enneaegne.

Autojuhtimine ja masinatega töötamine

Kõrge vererõhu ravimise ajal võite tunda unisust või pearinglust. Sellisel juhul ärge juhtige autot ega töötage masinatega enne, kui sümptomid kaovad. Küsige nõu oma arstilt.

Olmesartan medoxomil Alembic’u tabletid sisaldavad laktoosi

See ravim sisaldab laktoosi (teatud tüüpi suhkur). Kui arst on teie öelnud, et te ei talu teatud suhkruid , peate enne ravimi kasutamist pidama nõu oma arstiga.

Kuidas Olmesartan medoxomil Alembic’ut võtta

Võtke seda ravimit alati täpselt nii, nagu arst on teile selgitanud. Kui te ei ole milleski kindel, pidage nõu oma arsti või apteekriga.

Soovitatav algannus on üks 10 mg tablett üks kord ööpäevas. Kui aga vererõhk ei alane piisavalt, võib arst otsustada suurendada annust 20 või 40 mg-ni üks kord ööpäevas või määrata

lisaravimeid.

Kerge kuni mõõduka neerufunktsiooni langusega patsientide annus ei tohi olla suurem kui 20 mg üks kord ööpäevas.

Tablette võib võtta koos toiduga kui ka ilma. Neelake tabletid alla koos piisava koguse (nt ühe klaasi) veega. Võimaluse korral võtke igapäevane annus iga päev samal kellaajal, näiteks hommikusöögi ajal.

Kui te võtate Olmesartan medoxomil Alembic’ut rohkem kui ette nähtud

Kui võtate arsti soovitatust rohkem tablette või kui laps kogemata ühe või mitu tabletti alla neelab, siis minge viivitamatult arsti juurde või lähimasse erakorralise meditsiini osakonda ja võtke ravimi pakend endaga kaasa.

Kui te unustate Olmesartan medoxomil Alembic’ut võtta

Kui olete unustanud oma tavalise annuse võtta, võtke annus järgmisel päeval nagu tavaliselt. Ärge võtke kahekordset annust, kui annus jäi eelmisel korral võtmata.

Kui te lõpetate Olmesartan medoxomil Alembic’u võtmise

Olmesartan medoxomil Alembic’u tablettide võtmist on oluline jätkata seni, kuni arst selle lõpetada palub.

Kui teil on lisaküsimusi selle ravimi kasutamise kohta, pidage nõu oma arsti või apteekriga.

Võimalikud kõrvaltoimed

Nagu kõik ravimid, võib ka see ravim põhjustada kõrvaltoimeid, kuigi kõigil neid ei teki. Kui need siiski tekivad, on need tihti kerged ega vaja ravi katkestamist.

Kuigi paljudel neid ei teki, võivad järgmised kaks kõrvaltoimet olla tõsised.

Harvadel juhtudel (võivad tekkida kuni 1 inimesel 1000-st) on teatatud järgmistest allergilistest reaktsioonidest, mis võivad mõjutada kogu keha:

•Näo, suu ja/või kõri turse koos sügeluse ja lööbega võib tekkida Olmesartan medoxomil Alembic’u tablettidega ravi ajal. Selle tekkimisel lõpetage Olmesartan medoxomil Alembic’u võtmine ja võtke viivitamatult ühendust oma arstiga.

•Harva (eakatel veidi sagedamini) võib Olmesartan medoxomil Alembic põhjustada tundlikel patsientidel või allergilise reaktsiooni tulemusena vererõhu liigset langust. See võib põhjustada pearinglust või minestamist. Selle tekkimisel lõpetage Olmesartan medoxomil Alembic’u võtmine, võtke viivitamatult ühendust oma arstiga ja heitke pikali.

Selleks, et anda teile aimu kõrvaltoimete tekkimise sagedusest, on need jagatud rühmadesse „sage”, „aeg-ajalt”, „harv” ja „väga harv”.

Järgnevalt on loetletud teised seni teadaolevad Olmesartan medoxomil Alembic’u kõrvaltoimed.

Sage (võib esineda kuni 1 inimesel 10-st):

pearingluss, peavalu, iiveldus, seedehäired, kõhulahtisus, kõhuvalu, gastroenteriit, väsimus, kurguvalu, vesine nohu või ninakinnisus, bronhiit, gripilaadsed sümptomid, köha, valu, valu rinnus, seljas, luudes või liigestes, kuseteede infektsioon, pahkluude, jalalabade, jalgade, käelabade või käte turse, veri uriinis.

Täheldatud on ka teatud muutusi vereanalüüside tulemustes, mis hõlmavad järgmisi: suurenenud rasvade tase (hüpertriglütserideemia), suurenenud kusihappe tase (hüperurikeemia), suurenenud uurea tase, suurenenud maksa- ja lihasfunktsiooni analüüside tulemused.

Aeg-ajalt (võib esineda kuni 1 inimesel 100-st):

Kiiret tüüpi allergilised reaktsioonid, mis võivad mõjutada kogu keha ja tekitada hingamishäireid ning ka vererõhu kiiret langust, mis võib viia isegi minestamiseni (anafülaktilised reaktsioonid), vertiigo (peapööritus), oksendamine, nõrkus, halb enesetunne, lihasvalu, nahalööve, allergiline nahalööve, sügelus, eksanteem (nahalööve), kublad, stenokardia (valu või ebamugavustunne rinnus).

Vereanalüüsides on täheldatud teatud tüüpi vererakkude (trombotsüütide) arvu langusest (trombotsütopeeniast).

Harv (võib esineda kuni 1 inimesel 1000-st):

energiapuudus, lihaskrambid, neerufunktsiooni langus (neerude töö häire), neerupuudulikkus.

Täheldatud on ka teatud muutusi vereanalüüside tulemustes. Need on muu hulgas kaaliumitaseme tõus (hüperkaleemia) ja neerufunktsiooniga seotud ainete taseme tõus.

Kõrvaltoimetest teavitamine

Kui teil tekib ükskõik milline kõrvaltoime, pidage nõu oma arsti, apteekri või meditsiiniõega. Kõrvaltoime võib olla ka selline, mida selles infolehes ei ole nimetatud. Kõrvaltoimetest võite ka ise teavitada www.ravimiamet.ee kaudu. Teavitades aitate saada rohkem infot ravimi ohutusest.

Kuidas Olmesartan medoxomil Alembic’ut säilitada

Hoidke seda ravimit laste eest varjatud ja kättesaamatus kohas.

Ärge kasutage seda ravimit pärast kõlblikkusaega, mis on märgitud karbil ja blisterpakendil pärast „Kõlblik kuni:”. Kõlblikkusaeg viitab selle kuu viimasele päevale.

See ravimpreparaat ei vaja säilitamisel eritingimusi.

Ärge visake ravimeid kanalisatsiooni ega olmejäätmete hulka. Küsige oma apteekrilt, kuidas visata ära ravimeid, mida te enam ei kasuta. Need meetmed aitavad kaitsta keskkonda.

Pakendi sisu ja muu teave

Mida Olmesartan medoxomil Alembic sisaldab

•Toimeaine on olmesartaanmedoksomiil.

Olmesartan medoxomil Alembic 10 mg: iga õhukese polümeerikattega tablett sisaldab 10 mg olmesartaanmedoksomiili.

Olmesartan medoxomil Alembic 20 mg: iga õhukese polümeerikattega tablett sisaldab 20 mg olmesartaanmedoksomiili.

Olmesartan medoxomil Alembic 40 mg: iga õhukese polümeerikattega tablett sisaldab 40 mg olmesartaanmedoksomiili.

• Teised koostisosad on laktoosmonohüdraat, mikrokristalliline tselluloos, väheasendatud hüdroksüpropüültselluloos, hüdroksüpropüültselluloos, magneesiumstearaat. (Vt lõik 2, „Olmesartan medoxomil Alembic’u tabletid sisaldavad laktoosi”.)

Opadry kollane 03F82788: hüpromelloos (E464), titaandioksiid (E171), polüetüleenglükool (E1521), kollane raudoksiid (E172).

Kuidas Olmesartan medoxomil Alembic välja näeb ja pakendi sisu

Olmesartan medoxomil Alembic 10 mg on kollased õhukese polümeerikattega ümarad kaksikkumerad tabletid, mille ühele küljele on pressitud märgistus „392” ja teisele küljele „L”.

Olmesartan medoxomil Alembic 20 mg on kollased õhukese polümeerikattega ümarad kaksikkumerad tabletid, mille ühele küljele on pressitud märgistus „323” ja teisele küljele „L”.

Olmesartan medoxomil Alembic 40 mg on kollased õhukese polümeerikattega ovaalsed kaksikkumerad tabletid, mille ühele küljele on pressitud märgistus „L324” ja teine külg on sile.

Olmesartan medoxomil Alembic’u tabletid on saadaval 14, 20, 28, 30, 56, 84, 90, 98 tabletti sisaldavates pakendites.

Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.

Müügiloa hoidja ja tootja

Müügiloa hoidja

Alembic Pharmaceuticals Europe Limited Palazzo Pietro Stiges, 103, Strait Street, Valletta VLT 1436, Malta

Tootjad

Pharmadox Healthcare Ltd

KW20A, Corradino Industrial Estate

Paola PLA 3000

Malta

või

Industria Química y Farmacéutica VIR, S.A. C/ Laguna 66-70. Polígono Industrial Urtinsa II 28923 Alcorcón (Madrid)

Hispaania

Infoleht on viimati uuendatud oktoobris 2017.

RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE

RAVIMPREPARAADI NIMETUS

Olmesartan medoxomil Alembic 40 mg õhukese polümeerikattega tabletid

KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS

Iga õhukese polümeerikattega tablett sisaldab 40 mg olmesartaanmedoksomiili. INN. Olmesartanum medoxomilum

Teadaolevat toimet omav abiaine

Iga õhukese polümeerikattega tablett sisaldab 298,200 mg laktoosmonohüdraati. Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.

RAVIMVORM

Õhukese polümeerikattega tablett.

Kollased õhukese polümeerikattega ovaalsed kaksikkumerad tabletid (pikkusega 15,80 mm kuni 16,20 mm, laiusega 7,30 kuni 7,70 mm ja paksusega 4,80 mm kuni 5,60 mm), mille ühele küljele on pressitud märgistus „L324” ja teine külg on sile.

KLIINILISED ANDMED

Näidustused

Essentsiaalne hüpertensioon.

Annustamine ja manustamisviis

Annustamine

Täiskasvanud

Olmesartaanmedoksomiili soovituslik algannus on 10 mg üks kord päevas. Patsientidel, kelle vererõhk ei ole selle annusega piisavalt langenud, võib olmesartaanmedoksomiili annust suurendada kuni optimaalse annuseni 20 mg-ni üks kord ööpäevas. Kui on vajalik vererõhku veelgi langetada, siis võib olmesartaanmedoksomiili annust suurendada maksimaalselt 40 mg-ni igapäevaselt või lisada hüdroklorotiasiidravi.

Olmesartaanmedoksomiili antihüpertensiivne toime avaldub ravi alustamisest 2 nädala jooksul olulisel määral ja saavutab maksimumi ravi alustamisest ligikaudu 8 nädala pärast. Sellega tuleb arvestada, kui otsustatakse patsiendi annust muuta.

Eakad (65-aastased või vanemad)

Eakatel ei ole annuse reguleerimine üldjuhul vajalik (soovituslikke annuseid neerupuudulikkusega patsientidele vt altpoolt). Kui vajalik on tiitrimine maksimaalse igapäevase annuseni 40 mg, siis tuleb vererõhku hoolikalt jälgida.

Neerukahjustus

Maksimaalne annus kerge kuni mõõduka neerukahjustusega patsientidele (kreatiniini kliirens 20– 60 ml/min) on 20 mg olmesartaanmedoksomiili üks kord päevas, kuna selle patsientide rühma puhul

on suuremate annuste kasutamise kogemused piiratud. Olmesartaanmedoksomiili ei soovitata kasutada

raske neerukahjustusega patsientidel (kreatiniini kliirens < 20 ml/min), kuna selle patsientide rühma puhul on kogemused piiratud (vt lõigud 4.4, 5.2).

Maksakahjustus

Kerge maksakahjustusega patsientidel ei ole annuste kohandamine vajalik. Mõõduka maksakahjustusega patsientidel on soovitatav esialgne annus 10 mg olmesartaanmedoksomiili üks kord päevas ja maksimaalne annus ei tohi ületada 20 mg üks kord päevas. Maksakahjustusega patsientidel, kes saavad juba diureetikume ja/või muid antihüpertensiivseid preparaate, soovitatakse hoolikalt jälgida vererõhku ja neerufunktsiooni. Kogemused olmesartaanmedoksomiili kasutamise kohta raske maksakahjustusega patsientidel puuduvad, mistõttu ei ole sellel patsientide rühmal kasutamine soovitatav (vt lõigud 4.4 ja 5.2). Olmesartaanmedoksomiili ei tohi kasutada sapiteede obstruktsiooniga patsientidel (vt lõik 4.3).

Lapsed

Olmesartaanmedoksomiili ohutus ja efektiivsus lastel ja alla 18-aastastel noorukitel ei ole tõestatud. Andmed puuduvad.

Manustamisviis

Ravijärgimuse soodustamiseks soovitatakse Olmesartan medoxomil Alembic’u tablette võtta iga päev ligikaudu samal kellaajal, näiteks hommikusöögi ajal, kas koos või ilma toiduta. Tablett tuleb alla neelata koos piisava koguse vedelikuga (nt klaasi veega). Tabletti ei tohi närida.

Vastunäidustused

Ülitundlikkus toimeaine või lõigus 6.1 loetletud mis tahes abiainete suhtes.

Raseduse teine või kolmas trimester (vt lõigud 4.4 ja 4.6).

Sapiteede obstruktsioon (vt lõik 5.2).Olmesartaanmedoksomiili samaaegne kasutamine aliskireeni sisaldavate ravimitega on vastunäidustatud suhkurtõve või neerukahjustusega (GFR < 60 ml/min/1,73 m) patsientidele (vt lõigud 4.5 ja 5.1).

Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel

Intravaskulaarse mahu vähenemine

Patsientidel, kelle intravaskulaarne maht ja/või naatriumisisaldus on intensiivse diureetilise ravi, toidust saadava soola piiramise, kõhulahtisuse või oksendamise tagajärjel vähenenud, võib tekkida sümptomaatiline hüpotensioon, eriti pärast esimest annust. Sellised seisundid tuleb enne olmesartaanmedoksomiili manustamist korrigeerida.

Muud seisundid, millega kaasneb reniini-angiotensiini-aldosterooni süsteemi stimulatsioon

Patsientidel, kelle veresoonte toonus ja neerufunktsioon sõltuvad peamiselt reniini-angiotensiini- aldosterooni süsteemist (nt raske kongestiivse südamepuudulikkuse või kaasuva neeruhaigusega, sh neeruarteri stenoosiga patsiendid), on ravi teiste seda süsteemi mõjutavate ravimitega seostatud ägeda hüpotensiooni, asoteemia, oliguuria või, harvadel juhtudel, ägeda neerupuudulikkusega. Sarnaste mõjude võimalust ei saa välistada angiotensiin II retseptori antagonistide korral.

Renovaskulaarne hüpertensioon

Patsientide, kellel on bilateraalne neeruarterite stenoos või ainsa funktsioneeriva neeru arteri stenoos, ravimisel reniini-angiotensiini-aldosterooni süsteemi mõjutavate ravimitega on suurenenud raske hüpotensiooni ja neerupuudulikkuse tekkeoht.

Neerukahjustus ja neeru transplantatsioon

Olmesartaanmedoksomiili kasutamisel neerufunktsiooni kahjustusega patsientidel soovitatakse seerumi kaaliumi ja kreatiniini taset regulaarselt jälgida. Olmesartaanmedoksomiili ei soovitata kasutada raske neerukahjustusega patsientidel (kreatiniini kliirens <20 ml/min) (vt lõigud 4.2, 5.2). Puuduvad kogemused olmesartaanmedoksomiili manustamiseks patsientidele, kellele on hiljuti tehtud neerutransplantatsioon või kellel on lõppstaadiumi neerupuudulikkus (st kreatiniini kliirens <

12 ml/min).

Maksakahjustus

Puuduvad kogemused raske maksakahjustusega patsientidel, mistõttu ei soovitata olmesartaanmedoksomiili antud patsientide rühmal kasutada (vt lõik 4.2 annustamine kerge või mõõduka maksakahjustusega patsientidele).

Hüperkaleemia

Reniini-angiotensiini-aldosterooni süsteemi mõjutavate ravimite kasutamine võib põhjustada hüperkaleemiat.

Selle potentsiaalselt surmaga lõppeva seisundi risk on suurenenud eakatel, neerupuudulikkusega ja diabeediga patsientidel ja nende puhul, kes saavad samaaegselt ravi teiste kaaliumitaset tõsta võivate ravimitega, ja/või kaasuvate haigustega patsientide puhul.

Enne reniini-angiotensiini-aldosterooni süsteemi mõjutada võivate ravimite samaaegset manustamist tuleb hinnata kasu ja riski suhet ning kaaluda teisi alternatiive.

Hüperkaleemia peamised riskitegurid, millega arvestada, on järgmised.

• Diabeet, neerukahjustus, vanus (> 70 aastat).
• Kombinatsioon ühe või mitme reniiniangiotensiinialdosterooni süsteemi mõjutava ravimi ja/või kaaliumilisandiga. Mõned ravimid või ravimite klassid võivad põhjustada hüperkaleemiat: kaaliumit sisaldavad soolaasendajad, kaaliumit säästvad diureetikumid, AKEinhibiitorid, angiotensiin II retseptori antagonistid, mittesteroidsed põletikuvastased ravimid (sealhulgas selektiivsed COX2 inhibiitorid), hepariin, immunosupressandid tsüklosporiin või takroliimus, trimetoprim.
• Kaasuvad seisundid, eriti dehüdratsioon, äge kardiaalne dekompensatsioon, metaboolne atsidoos, neerufunktsiooni langus, neerude seisundi järsk halvenemine (nt nakkushaiguste tagajärjel), rakkude hävinemine (nt jäseme äge isheemia, rabdomüolüüs, ulatuslik trauma).

Riskirühma kuuluvatel patsientidel soovitatakse seerumi kaaliumitaset hoolikalt jälgida (vt lõik 4.5).

Liitium

Sarnaselt teistele angiotensiin II retseptori antagonistidele ei soovitata kasutada liitiumi ja olmesartaanmedoksomiili kombinatsiooni (vt lõik 4.5).

Aordi- või mitraalklapi stenoos; obstruktiivne hüpertroofiline kardiomüopaatia

Sarnaselt teistele vasodilataatoritele on eriline tähelepanu vajalik aordi- või mitraalklapi stenoosiga või obstruktiivse hüpertroofilise kardiomüopaatiaga patsientidel.

Primaarne aldosteronism

Primaarse aldosteronismiga patsiendid ei reageeri üldjuhul antihüpertensiivsetele ravimitele, mis toimivad reniini-angiotensiini süsteemi inhibeerimise kaudu. Seetõttu ei ole olmesartaanmedoksomiili kasutamine neil patsientidel soovitatav.

Tsöliaakiasarnane enteropaatia

Väga harvadel juhtudel on olmesartaani võtvatel patsientidel mõni kuu kuni mitu aastat pärast raviga alustamist teatatud raskest kroonilisest kõhulahtisusest koos olulise kaalulangusega, mis võib olla põhjustatud lokaalsest hilinenud ülitundlikkusreaktsioonist. Patsientide soolestiku biopsiad näitasid tihti soolehattude atroofiat. Kui patsiendil tekivad olmesartaanravi ajal need sümptomid, siis tuleb välistada teised etioloogiad. Kui teisi etioloogiaid ei tuvastata, siis tuleb kaaluda olmesartaanmedoksomiiliga ravi lõpetamist. Kui sümptomid kaovad, aga tsöliaakiasarnane enteropaatia leiab biopsia alusel kinnitust, ei tohi ravi olmesartaanmedoksomiiliga jätkata.

Etnilised erinevused

Sarnaselt kõigile angiotensiin II retseptori antagonistidele on olmesartaanmedoksomiili vererõhku langetav toime mustanahalistel patsientidel võrreldes mitte-mustanahaliste patsientidega mõnevõrra nõrgem, mis võib olla tingitud madala reniinitaseme suuremast levimusest mustanahaliste hüpertensiooniga patsientide populatsioonis.

Rasedus

Ravi angiotensiin II retseptori antagonistidega ei tohi alustada raseduse ajal. Kui jätkuvat ravi angiotensiin II retseptori antagonistidega ei peeta hädavajalikuks, tuleks rasedust planeerivate patsientide ravi vahetada alternatiivsete antihüpertensiivsete ravimite vastu, millel on raseduse ajal kasutamiseks kindel ohutusprofiil. Raseduse diagnoosimisel tuleb ravi angiotensiin II retseptori antagonistidega kohe lõpetada ja vajadusel alustada alternatiivset ravi (vt lõigud 4.3 ja 4.6).

Muu

Sarnaselt kõigile antihüpertensiivsetele ainetele võib vererõhu liigne langus isheemilise südamehaiguse või isheemilise tserebrovaskulaarse haigusega patsientidel viia müokardi infarkti või insuldini.

Reniin-angiotensiin-aldosteroon-süsteemi (RAAS) kahekordne blokaad

On tõendeid, et AKE-inhibiitorite, angiotensiin II retseptori antagonistide või aliskireeni samaaegne kasutamine suurendab hüpotensiooni, hüperkaleemia ja neerutalitluse languse (k.a äge neerupuudulikkus) riski. Seetõttu ei soovitata RAAS-i kahekordset blokaadi AKE-inhibiitorite, angiotensiin II retseptori antagonistide või aliskireeni samaaegse kasutamisega (vt lõigud 4.5 ja 5.1).

Kui kahekordset blokeerivat ravi peetakse vältimatult vajalikuks, tuleb seda teha ainult spetsialisti järelevalve all, jälgides hoolikalt neerutalitlust, elektrolüüte ja vererõhku.

AKE-inhibiitoreid ja angiotensiin II retseptori antagoniste ei tohi kasutada samaaegselt diabeetilise nefropaatiaga patsientidel.

See ravim sisaldab laktoosi. Harvaesineva päriliku galaktoosi talumatuse, laktaasi puudulikkuse või glükoosi-galaktoosi malabsorptsiooniga patsiendid ei tohi seda ravimit võtta.

Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed

Koostoimete uuringud on läbi viidud ainult täiskasvanutel.

Teiste ravimite mõju olmesartaanmedoksomiilile

Kaaliumilisandid ja kaaliumit säästvad diureetikumid

Kogemuste põhjal teiste reniini-angiotensiini süsteemi mõjutavate ravimitega võib kaaliumit säästvate diureetikumide, kaaliumipreparaatide, kaaliumit sisaldavate soolaasendajate või muude kaaliumi taset

suurendada võivate ravimite (nt hepariini) samaaegne kasutamine viia seerumi kaaliumitaseme tõusuni (vt lõik 4.4). Seetõttu selliste ainete samaaegset kasutamist ei soovitata.

Teised antihüpertensiivsed ravimid

Teiste antihüpertensiivsete ravimite samaaegne kasutamine võib suurendada olmesartaanmedoksomiili vererõhku langetavat toimet.

Mittesteroidsed põletikuvastased ained (MSPVA)

MSPVA-d (sealhulgas atsetüülsalitsüülhape annustes > 3 g/ööpäevas ja COX-2 inhibiitorid) ja angiotensiin II retseptori antagonistid võivad toimida sünergistlikult, vähendades glomerulaarfiltratsiooni. MSVPA-de ja angiotensiin II retseptori antagonistide samaaegse kasutamisega kaasneb ägeda neerupuudulikuse oht. Soovitatav on patsiendi neerufunktsiooni jälgimine ravi alustamisel ja regulaarne vedeliku manustamine.

Lisaks võib samaaegne ravi vähendada angiotensiin II retseptori antagonistide antihüpertensiivset toimet, vähendades osaliselt nende efektiivsust.

Sapphapete sekvesterant kolesevelaam

Sapphapete sekvesterandi kolesevelaamhüdrokloriidi samaaegne manustamine vähendab olmesartaani süsteemset ekspositsiooni ja maksimaalset plasmakontsentratsiooni ning vähendab T1/2. Olmesartaanmedoksomiili manustamine vähemalt 4 tundi enne kolesevelaamhüdrokloriidi vähendas ravimite koostoimet. Olmesartaanmedoksomiili manustamist tuleb kaaluda vähemalt 4 tundi enne kolesevelaamhüdrokloriidi annust (vt lõik 5.2).

Muud ravimid

Pärast ravi antatsiididega (alumiiniummagneesiumhüdroksiid) täheldati olmesartaani biosaadavuse kerget langust. Varfariini ja digoksiini koosmanustamisel ei olnud olmesartaani farmakokineetikale mõju.

Kliiniliste uuringute andmed on näidanud, et reniin-angiotensiin-aldosteroon-süsteemi (RAAS) kahekordne blokaad kombinatsioonravil AKE-inhibiitorite, angiotensiin II retseptori antagonistide võialiskireeniga on seotud kõrvaltoimete, nt hüpotensiooni, hüperkaleemia ja neerutalitluse languse (k.a äge neerupuudulikkus) sagenemisega, võrreldes monoteraapiaga (vt lõigud 4.3, 4.4 ja 5.1).

Olmesartaanmedoksomiili toimed teistele ravimitele

Liitium

Liitiumi samaaegsel manustamisel angiotensiini konverteeriva ensüümi inhibiitorite ja angiotensiin II retseptori antagonistidega on teatatud seerumi liitiumikontsentratsiooni ja toksilisuse pöörduvast tõusust. Seetõttu ei soovitata olmesartaanmedoksomiili ja liitiumit koos manustada (vt lõik 4.4). Kui koos kasutamine on vajalik, soovitatakse seerumi liitiumitaset hoolikalt jälgida.

Muud ravimid

Ravimid, mida on spetsiaalsetes kliinilistes uuringutes tervetel vabatahtlikel uuritud, on varfariin, digoksiin, antatsiid (magneesiumalumiiniumhüdroksiid), hüdroklorotiasiid ja pravastatiin. Kliiniliselt olulisi koostoimeid ei täheldatud ja olmesartaanmedoksomiilil ei olnud olulist mõju varfariini farmakokineetikale ega farmakodünaamikale ega digoksiini farmakokineetikale.

Olmesartaanil ei olnud in vitro kliiniliselt olulist inhibeerivat toimet inimese tsütokroom

P450 ensüümidele 1A1/2, 2A6, 2C8/9, 2C19, 2D6, 2E1 ja 3A4 ning indutseeriv toime roti tsütokroom P450 aktiivsusele kas puudus või oli minimaalne. Seepärast ei viidud teadaolevate tsütokroom P450

ensüümi inhibiitorite ja indutseerijatega läbi in vivo koostoimete uuringuid ning kliiniliselt olulisi koostoimeid olmesartaani ja ülalnimetatud tsütokroom P450 ensüümidega metaboliseeritavate ravimite vahel ei eeldata.

Fertiilsus, rasedus ja imetamine

Rasedus (vt lõik 4.3)

Angiotensiin II retseptori antagoniste ei soovitata kasutada raseduse esimesel trimestril (vt lõik 4.4). Angiotensiin II retseptori antagonistid on vastunäidustatud raseduse 2. ja 3. trimestril (vt lõigud 4.3 ja 4.4).

Epidemioloogilised tõendid teratogeensuse riski kohta pärast kokkupuudet AKE-inhibiitoritega raseduse esimese trimestri ajal ei ole olnud otsustavad; riski vähest suurenemist ei saa aga välistada. Kuigi puuduvad kontrollitud epidemioloogilised andmed angiotensiin II retseptori antagonistidega kaasnevate riskide kohta, võivad selle ravimite klassiga kaasneda sarnased riskid. Kui jätkuvat ravi angiotensiini retseptori blokaatoritega ei peeta hädavajalikuks, tuleb rasedust planeerivate patsientide ravi vahetada alternatiivsete antihüpertensiivsete ravimite vastu, millel on raseduse ajal kasutamise ohutusprofiil kindaks tehtud. Raseduse diagnoosimisel tuleb ravi angiotensiin II retseptori antagonistidega kohe lõpetada ja vajadusel alustada alternatiivset ravi.

Teadaolevalt on angiotensiin II retseptori antagonistidega kasutamine raseduse teise ja kolmanda trimestri ajal inimesele fetotoksiline (neerufunktsiooni langus, oligohüdramnion, kolju luustumise pidurdumine) ja põhjustab neonataalset toksilisust (neerupuudulikkus, hüpotensioon, hüperkaleemia). (Vt ka lõik 5.3.)

Kui raseduse teise trimestri ajal on kasutatud angiotensiin II retseptori antagoniste, on soovitatav kontrollida loote neerufunktsiooni ja koljut ultraheliga. Imikuid, kelle ema on võtnud angiotensiin II retseptori antagoniste, tuleb hoolikalt jälgida hüpotensiooni suhtes (vt ka lõigud 4.3 ja 4.4).

Imetamine

Olmesartaan eritub lakteerivate rottide rinnapiimaga, kuid ei ole teada, kas olmesartaan eritub inimese rinnapiimaga. Kuna teave olmesartaanmedoksomiili kasutamise kohta imetamise ajal puudub, ei ole olmesartaanmedoksomiili kasutamine imetamise, eriti vastsündinu või enneaegse imiku imetamise ajal soovitatav ja eelistatavad on alternatiivsed ravimid, millel on paremini väljakujunenud ohutusprofiilid.

Toime reaktsioonikiirusele

Olmesartaanmedoksomiil mõjutab kergelt või mõõdukalt autojuhtimise ja masinate käsitsemise võimet. Antihüpertensiivset ravi saavatel patsientidel võib aeg-ajalt tekkida pearinglus või väsimus, mis võib langetada reaktsioonivõimet.

Kõrvaltoimed

Ohutusprofiili kokkuvõte

Kõige sagedasemad olmesartaanmedoksomiiliga ravi ajal teatatud kõrvaltoimed on peavalu (7,7%), gripilaadsed sümptomid (4,0%) ja pearinglus (3,7%).

Platseebokontrolliga monoteraapia uuringutes oli ainuke raviga kindlalt seostatud ravimi kõrvaltoime pearinglus (olmesartaanmedoksomiili korral 2,5% ja platseebo korral 0,9%).

Olmesartaanmedoksomiili korral oli platseeboga võrreldes mõnevõrra kõrgem esinemus ka hüpertriglütserideemial (2,0% ja 1,1%) ja kreatiini fosfokinaasi taseme tõusul (1,3% ja 0,7%).

Kõrvatoimete tabel

Allolevas tabelis on kokku võetud olmesartaanmedoksomiili kõrvaltoimed kliinilistest uuringutest, turuletulekujärgsetest ohutusuuringutest ja spontaansetest teadetest.

Kõrvaltoimete esinemuse klassifitseerimisel on kasutatud järgmisi termineid: väga sage (≥ 1/10); sage (≥ 1/100 kuni < 1/10); aeg-ajalt (≥ 1/1000 kuni < 1/100); harv (≥ 1/10 000 kuni < 1/1000); väga harv (< 1/10 000).

	MedDRA	Kõrvaltoimed	Sagedus
	Organsüsteemi klass
	Vere ja lümfisüsteemi häired	Trombotsütopeenia	Aeg-ajalt
	Immuunsüsteemi häired	Anafülaktiline reaktsioon	Aeg-ajalt
		Hüpertriglütserideemia	Sage
		Hüperurikeemia	Sage
		Hüperkaleemia	Harv
	Närvisüsteemi häired	Pearinglus	Sage
		Peavalu	Sage
	Kõrva ja labürindi kahjustused	Vertiigo	Aeg-ajalt
	Südame häired	Stenokardia	Aeg-ajalt
	Vaskulaarsed häired	Hüpotensioon	Harv
	Respiratoorsed, rindkere ja	Bronhiit	Sage
	mediastiinumi häired
		Farüngiit	Sage
		Köha	Sage
		Riniit	Sage
	Seedetrakti häired	Gastroenteriit	Sage
		Kõhulahtisus	Sage
		Kõhuvalu	Sage
		Iiveldus	Sage
		Düspepsia	Sage
		Oksendamine	Sage
		Tsöliaakiasarnane enteropaatia (vt lõik	Väga harv
		4.4)
	Naha ja nahaaluskoe	Eksanteem	Aeg-ajalt
	kahjustused
		Allergiline dermatiit	Aeg-ajalt
		Urtikaaria	Aeg-ajalt
		Lööve	Aeg-ajalt
		Sügelus	Aeg-ajalt
		Angioödeem	Harv
	Lihas-skeleti ja sidekoe	Artriit	Sage

	kahjustused	Seljavalu	Sage
		Luude-liigeste valu	Sage
		Müalgia	Aeg-ajalt
		Lihasspasm	Harv
	Neeru- ja kuseteede häired	Hematuuria	Sage
		Kuseteede infektsioon	Sage
		Äge neerupuudulikkus	Harv
		Neerupuudulikkus	Harv
	Üldised häired ja	Valu	Sage
	manustamiskoha reaktsioonid
		Valu rindkeres	Sage
		Perifeerne turse	Sage
		Gripilaadsed sümptomid	Sage
		Väsimus	Sage
		Näo turse	Aeg-ajalt
		Asteenia	Aeg-ajalt
		Halb enesetunne	Aeg-ajalt
		Letargia	Harv
	Uuringud	Maksaensüümide aktiivsuse suurenemine	Sage
		Vere uureasisalduse tõus	Sage
		Vere kreatiinfosfokinaasi sisalduse tõus	Sage
		Vere kreatiniinisisalduse tõus	Harv

Üksikjuhtudel on teatatud angiotensiin II retseptori blokaatorite manustamisega ajalises seoses olevatest rabdomüolüüsi juhtudest.

Lisateave eripopulatsioonide kohta

Eakatel patsientidel on hüpotensiooni esinemissagedus veidi suurem: „harva“ asemel „aeg-ajalt“.

Võimalikest kõrvaltoimetest teavitamine

Ravimi võimalikest kõrvaltoimetest on oluline teavitada ka pärast ravimi müügiloa väljastamist. See võimaldab jätkuvalt hinnata ravimi kasu/riski suhet. Tervishoiutöötajatel palutakse teavitada kõigist võimalikest kõrvaltoimetest www.ravimiamet.ee kaudu.

Üleannustamine

Üleannustamise kohta inimestel on saadaval vaid piiratud andmed. Üleannustamise kõige tõenäolisem toime on hüpotensioon. Üleannustamise korral tuleb patsienti hoolikalt jälgida ja ravi peab olema sümptomaatiline ning toetav.

Puuduvad andmed olmesartaani dialüüsitavuse kohta.

FARMAKOLOOGILISED OMADUSED

Farmakodünaamilised omadused

Farmakoterapeutiline rühm: angiotensiin II antagonistid; ATC-kood: C09C A 08.

Toimemehhanism/farmakodünaamilised toimed

Olmesartaanmedoksomiil on tugevatoimeline suu kaudu manustatav selektiivne angiotensiin II retseptori (tüüp AT) antagonist. Eeldatakse, et see blokeerib kõik -retseptoriAT vahendatud angiotensiin II toimed, sõltumata angiotensiin II allikast või sünteesimisteest. Angiotensiin II (AT) retseptorite selektiivne antagonism viib plasma reniinitaseme ja angiotensiin I ning II kontsentratsiooni tõusuni ja plasma aldosteroonikontsentratsiooni mõningase languseni.

Angiotensiin II on reniini-angiotensiini-aldosterooni süsteemi peamine vasoaktiivne hormoon, millel on 1. tüüpi (AT) retseptori kaudu oluline roll hüpertensiooni patofüsioloogias.

Kliiniline efektiivsus ja ohutus

Hüpertensiooni korral põhjustab olmesartaanmedoksomiil annusest sõltuvat arteriaalse vererõhu kauakestvat langust. Puuduvad tõendid esimese annuse hüpotensiooni, pikaajalisel ravil tekkiva tahhüfülaksia ja hüpertensiooni taastekke kohta ravi lõpetamisel.

Olmesartaanmedoksomiili annustamine üks kord ööpäevas tagab vererõhu efektiivse ja ühtlase languse 24-tunnise annustamisintervalli ajal. Annustamine üks kord ööpäevas langetas vererõhku sarnaselt annustamisele kaks korda ööpäevas sama igapäevase koguannuse juures.

Pideva raviga saavutatakse vererõhu maksimaalne langus 8 nädalat pärast ravi alustamist, kuigi olulist vererõhku langetavat toimet täheldatakse juba pärast 2-nädalast ravi. Kasutamisel koos hüdroklorotiasiidiga on vererõhku langetav toime aditiivne ja koosmanustamist talutakse hästi.

Olmesartaani toime suremusele ja haigestumusele ei ole veel teada.

Kahes suures randomiseeritud, kontrolliga uuringus (ONTARGET (ONgoing Telmisartan Alone and incombination with Ramipril Global Endpoint Trial) ja VA NEPHRON-D (The Veterans Affairs Nephropathyin Diabetes) uuriti kombinatsioonravi AKE-inhibiitori ja angiotensiin II retseptori antagonistiga.

ONTARGET uuring hõlmas eelneva südameveresoonkonna või ajuveresoonkonna haigusega või 2. tüüpidiabeedi ja tõendatud kaasuva elundkahjustusega patsiente. VA NEPHRON-D uuring hõlmas 2. tüüpi diabeedija diabeetilise nefropaatiaga patsiente.

Uuringud näitasid olulise kasu puudumist neerude ja/või südameveresoonkonna tulemusnäitajatele jasuremusele, samas täheldati hüperkaleemia, ägeda neerukahjustuse ja/või hüpotensiooni riskisuurenemist monoteraapiaga võrreldes. Tulemused on asjakohased ka teiste AKE-inhibiitorite jaangiotensiin II retseptori antagonistide jaoks, arvestades nende sarnaseid farmakodünaamilisiomadusi.

AKE-inhibiitoreid ja angiotensiin II retseptori antagoniste ei tohi seetõttu kasutada samaaegseltdiabeetilise nefropaatiaga patsientidel.

ALTITUDE (Aliskiren Trial in Type 2 Diabetes Using Cardiovascular and Renal Disease Endpoints) oli uuring, mis oli kavandatud hindama kasu aliskireeni lisamisest standardravile AKE-inhibiitori võiangiotensiin II retseptori antagonistiga 2. tüüpi diabeediga patsientidel, kellel oli kroonilineneeruhaigus, südameveresoonkonna haigus või mõlemad. Uuring lõpetati varakult ohutusnäitajate riski tõusu tõttu. Südameveresoonkonnaga seotud surma ja insuldi juhtumeid oli aliskireeni rühmas

arvuliselt rohkem kui platseeborühmas ning kõrvalnähtudest ja huvi pakkuvatest tõsistest kõrvalnähtudest (hüperkaleemia, hüpotensioon ja neerutalitluse häire) teatati aliskireeni rühmas sagedamini kui platseeborühmas.

ROADMAP (Randomised Olmesartan and Diabetes Microalbuminuria Prevention) uuringus, mis viidi läbi 2. tüüpi diabeedi, normoalbuminuuria ja vähemalt ühe täiendava kardiovaskulaarse riskiteguriga patsiendil uuriti, kas ravi olmesartaaniga lükkab mikroalbuminuuria teket edasi. Järelkontrolli perioodil, mille mediaanne kestus oli 3,2 aastat, said patsiendid kas olmesartaani või platseebot lisaks teistele antihüpertensiivsetele ainetele, mis ei olnud angiotensiini konverteeriva ensüümi (AKE) inhibiitorid või angiotensiini retseptori blokaatorid (ARB-id).

Esmase tulemusnäitajana täheldati uuringus olmesartaani korral olulist riski langust mikroalbuminuuria tekkeni kuluvas ajas. Pärast vererõhu erinevuste kohandamist ei olnud see riski langus enam statistiliselt oluline. 8,2% (178/2160) patsientidel olmesartaani rühmas ja 9,8% (210/2139) patsientidel platseebo rühmas kujunes mikroalbuminuuria.

Teiseste tulemusnäitajatena esines kardiovaskulaarseid sündmusi 96 patsiendil (4,3%) olmesartaani rühmas ja 94 patsiendil (4,2%) platseebo rühmas. Kardiovaskulaarne suremus oli olmesartaani rühmas platseeboga võrreldes suurem (15 patsienti (0,7%) vs. 3 patsienti (0,1%)), kuid surmaga mitte lõppeva insuldi sagedus (14 patsienti (0,6%) vs. 8 patsienti (0,4%)), surmaga mitte lõppeva müokardi infarkti sagedus (17 patsienti (0,8%) vs. 26 patsienti (1,2%)) ning mitte-kardiovaskulaarne suremus (11 patsienti (0,5%) vs. 12 patsienti (0,5%)) olid sarnased. Üldine suremus olmesartaani korral oli arvuliselt suurem (26 patsienti (1,2%) vs. 15 patsienti (0,7%)), mis oli peamiselt tingitud surmaga lõppenud kardiovaskulaarse sündmuste suuremast arvust.

ORIENT (Olmesartan Reducing Incidence of End-stage Renal Disease in Diabetic Nephropathy Trial) uuringus hinnati olmesartaani toimet renaalsetele ja kardiovaskulaarsetele tulemitele 577 randomiseeritud Jaapanist ja Hiinast pärit 2. tüüpi diabeedi ja väljakujunenud nefropaatiaga patsiendil. Järelkontrolli perioodil, mille mediaan oli 3,1 aastat, said patsiendid kas olmesartaani või platseebot lisaks teistele antihüpertensiivsetele ainetele, sealhulgas AKE-inhibiitoritele.

Esmane liit-tulemusnäitaja (aeg esimese seerumi kreatiniini taseme kahekordistumiseni, lõppstaadiumis neeruhaiguse tekkeni, mis tahes põhjustest tingitud surm), esines 116 patsiendil olmesartaani rühmas (41,1%) ja 129 patsiendil platseebo rühmas (45,4%) (riskisuhe 0,97 (95% CI 0,75 kuni 1,24); p = 0,791). Teisene kardiovaskulaarne liit-tulemusnäitaja esines 40 olmesartaaniga ravitud patsiendil (14,2%) ja 53 platseeboga ravitud patsiendil (18,7%). See kardiovaskulaarne liit- tulemusnäitaja hõlmas kardiovaskulaarset surma 10 (3,5%) olmesartaani saanud patsiendil vs. 3 (1,1%) platseebot saanud patsiendil, üldist suremust 19 (6,7%) vs. 20 (7,0%) patsiendil, surmaga mitte lõppenud insulti 8 (2,8%) vs. 11 (3,9%) patsiendil ja surmaga mitte lõppenud müokardi infarkti 3 (1,1%) vs. 7 (2,5%) patsiendil.

Farmakokineetilised omadused

Imendumine ja jaotumine

Olmesartaanmedoksomiil on eelravim. Seedetraktist imendumise kestel muudetakse see soolestiku limaskestas ja portaalveres esteraaside toimel kiiresti farmakoloogiliselt aktiivseks metaboliidiks olmesartaaniks.

Plasmas ega väljaheites ei ole täheldatud intaktset olmesartaanmedoksomiili ega intaktset külgahela osa medoksomiili. Olmesartaani keskmine absoluutne biosaadavus tableti kujul oli 25,6%.

Olmesartaani keskmine plasma tippkontsentratsioon (CMAX) saavutatakse ligikaudu 2 tunni jooksul pärast olmesartaanmedoksomiili suukaudset annustamist ja olmesartaani plasmakontsentratsioonid suurenevad lineaarselt ühekordsete suukaudsete annuste suurendamisel kuni ligikaudu 80 mg-ni.

Toidul oli olmesartaani biosaadavusele minimaalne toime, tänu millele võib olmesartaanmedoksomiili manustada nii koos toiduga kui ka ilma.

Olmesartaani farmakokineetikas ei ole täheldatud kliiniliselt olulisi sooga seotud erinevusi.

Olmesartaan seondub olulisel määral plasmavalguga (99,7%), kuid võimalus seondumiskohalt tõrjumise tõttu tekkivateks kliiniliselt olulisteks koostoimeteks teiste samaaegselt manustatavate ulatuslikult plasmavalkudele seonduvate ravimite vahel on madal (mida kinnitab kliiniliselt olulise koostoime puudumine olmesartaanmedoksomiili ja varfariini vahel). Olmesartaani seondumine vererakkudega on ebaoluline. Keskmine jaotumisruumala pärast intravenoosset annustamist on madal (16…29 l).

Biotransformatsioon ja eritumine

Plasma kogukliirens oli üldjuhul 1,3 l/h (CV, 19%) ja hepaatilise verevooluga (umbes 90 l/h) võrreldes suhteliselt aeglane. Pärast 14C-märgistatud olmesartaanmedoksomiili ühekordset suukaudset annust eritus uriiniga 10…16% manustatud radioaktiivsusest (valdav enamik annuse manustamisest esimese 24 tunni jooksul) ja ülejäänu mõõdetud radioaktiivsusest eritus väljaheitega. Süsteemse saadavuse 25,6% alusel saab arvutada, et imendunud olmesartaan väljutatakse nii renaalse eritumise (ligikaudu 40%) kui ka hepatobiliaarse eritumise (ligikaudu 60%) teel. Kogu mõõdetud radioaktiivsus tuvastati olmesartaanina. Muid olulisi metaboliite ei tuvastatud. Olmesartaani enterohepaatiline taasringlus on minimaalne. Kuna suur osa olmesartaanist eritub biliaarselt, on kasutamine sapiteede obstruktsiooniga patsientidel vastunäidustatud (vt lõik 4.3).

Olmesartaani eritumise terminaalne poolväärtusaeg oli mitmekordse suukaudse annustamise järel 10…15 tundi. Püsiseisund saavutati pärast mõnda esimest annust ja 14-päevase pideva annustamise järel lisanduvat akumuleerumist ei täheldatud. Renaalne kliirens oli ligikaudu 0,5…0,7 l/h ja annusest sõltumatu.

Farmakokineetika eripopulatsioonidel

Eakad (65-aastased või vanemad)

Eakatel hüpertensiivsetel patsientidel (65...75-aastased) suurenes tasakaaluoleku AUC ligikaudu 35% võrra ja väga eakatel (≥ 75-aastased) ligikaudu 44% võrra võrreldes noorema vanuserühmaga. See võib olla vähemalt osaliselt seotud neerufunktsiooni keskmise langusega antud patsientide rühmades.

Neerukahjustus

Neerukahjustusega patsientidel suurenes tasakaaluoleku AUC kerge, mõõduka ja raske neerukahjustuse korral vastavalt 62%, 82% ja 179% võrra, võrreldes tervete kontrollisikutega (vt lõigud 4.2, 4.4).

Maksakahjustus

Ühekordse suukaudse annustamise järgselt olid olmesartaani AUC väärtused kerge ja mõõduka maksapuudulikkusega patsientidel vastavalt 6% ja 65% suuremad võrreldes neile vastavate tervete kontrollisikutega. Olmesartaani seondumata fraktsioon 2 tundi pärast annustamist tervetel patsientidel, kerge maksakahjustusega patsientidel ja mõõduka maksakahjustusega patsientidel olid vastavalt 0,26%, 0,34% ja 0,41%. Korduval kasutamisel mõõduka maksakahjustusega patsientidele oli olmesartaani keskmine AUC samuti ligikaudu 65% suurem kui vastavatel tervetel kontrollgrupis. Olmesartaani keskmised -väärtusedMAXC olid maksakahjustusega ja tervetel patsientidel sarnased. Olmesartaanmedoksomiili kasutamist raske maksakahjustusega patsientidel ei ole hinnatud (vt lõigud 4.2, 4.4).

Ravimite koostoimed

Sapphapete sekvesterant kolesevelaam

40 mg olmesartaanmedoksomiili ja 3750 mg kolesevelaamhüdrokloriidi samaaegne manustamine tervetele uuritavatele põhjustas olmesartaani CMAX 28% ja AUC 39% vähenemist. Väiksemaid toimeid

– CMAX ja AUC vähenemist vastavalt 4% ja 15% – täheldati olmesartaanmedoksomiili manustamisel 4 tundi enne kolesevelaamhüdrokloriidi. Olmesartaani eritumise poolväärtusaeg vähenes 50–52%,

sõltumata sellest, kas seda manustati samaaegselt või 4 tundi enne kolesevelaamhüdrokloriidi (vt lõik 4.5).

Prekliinilised ohutusandmed

1. Kroonilise toksilisuse uuringutes rottidel ja koertel näitas olmesartaanmedoksomiil teiste AT1 retseptori antagonistide ja AKE-inhibiitoritega sarnaseid toimeid: vere uureataseme (BUN) ja kreatiniini tõus (AT1 retseptorite blokeerimisest tingitud neerufunktsiooni muutuste tagajärjel), südame massi langus, punaste vereliblede parameetrite (erütrotsüüdid, hemoglobiin, hematokrit) langus, histoloogilised viited neerukahjustusele (regeneratiivsed kolded neeru epiteelis, basaalmembraani paksenemine, tuubulite dilatatsioon). Need olmesartaanmedoksomiili farmakoloogilisest toimest põhjustatud kõrvaltoimed on tekkinud ka prekliinilistes uuringutes teiste AT1 retseptori antagonistidega ja AKE-inhibiitoritega ning neid võib vähendada naatriumkloriidi samaaegne suukaudne manustamine.

Mõlemal liigil täheldati plasma reniini aktiivsuse tõusu ja neerude

1. jukstaglomerulaarrakkude hüpertroofiat/hüperplaasiat. Neil muutustel, mis on AKE-inhibiitorite ja teiste AT1 retseptori antagonistide klassi tüüpiline toime, ei näi olevat kliinilist tähtsust.
2. Sarnaselt teistele AT1 retseptori antagonistidele leiti, et olmesartaanmedoksomiil suurendab kromosoomide katkemist in vitro rakukultuurides. Mitmes in vivo uuringus olmesartaanmedoksomiili väga suurte (kuni 2000 mg/kg) suukaudsete annustega ei täheldatud olulisi toimeid. Ulatusliku genotoksilisuse testimise üldised andmed viitavad, et kliinilise kasutamise tingimustes on väga vähetõenäoline, et olmesartaan tekitab genotoksilisi toimeid.

Olmesartaanmedoksomiil ei olnud kantserogeenne ei rottidel 2-aastases uuringus ega hiirtel kahes 6-kuulises kantserogeensuse uuringus, milles kasutati transgeenseid mudeleid.

Reproduktiivsusuuringutes rottidel ei mõjutanud olmesartaanmedoksomiil fertiilsust ja puudusid tõendid teratogeense toime kohta. Sarnaselt teistele angiotensiin II antagonistidele vähenes järglaste elulemus olmesartaanmedoksomiili tagajärjel ja täheldati emasloomade neeruvaagnate laienemist raseduse hilises järgus ja laktatsiooni ajal. Sarnaselt teistele antihüpertensiivsetele ainetele täheldati, et olmesartaanmedoksomiil oli tiinetele küülikutele toksilisem kui tiinetele rottidele, aga fetotoksilist toimet ei täheldatud.

FARMATSEUTILISED ANDMED

Abiainete loetelu

Tableti sisu

Laktoosmonohüdraat

Mikrokristalliline tselluloos

Väheasendatud hüdroksüpropüültselluloos

Hüdroksüpropüültselluloos

Magneesiumstearaat

Tableti kate: Opadry kollane 03F82788 sisaldab:

hüpromelloos (E464), titaandioksiid (E171), polüetüleenglükool (E1521), kollane raudoksiid (E172)

Sobimatus

Ei kohaldata.

Kõlblikkusaeg

3 aastat

Säilitamise eritingimused

See ravimpreparaat ei vaja säilitamisel eritingimusi.

Pakendi iseloomustus ja sisu

Tabletid on pakendatud trükkimata alumiiniumfooliumist ja trükkimata külmvormitud blisterfooliumist blisterpakenditesse.

Blisterpakendid sisaldavad 10 või 14 tabletti.

Pakendi suurused karbis: 14, 20, 28, 30, 56, 84, 90 ja 98 tabletti

Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.

Erihoiatused ravimpreparaadi hävitamiseks ja käsitlemiseks

Erinõuded puuduvad.

MÜÜGILOA HOIDJA

Alembic Pharmaceuticals Europe Ltd

Palazzo Pietro Stiges, 103, Strait Street, Valletta VLT 1436,

Malta

MÜÜGILOA NUMBER (NUMBRID)

ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE/MÜÜGILOA UUENDAMISE UUPÄEV

11.2015

TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV

novembris 2015