Oxycontin – Ravimi omaduste kokkuvõte

1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS

OxyContin 10 mg, toimeainet prolongeeritult vabastavad tabletid OxyContin 20 mg, toimeainet prolongeeritult vabastavad tabletid OxyContin 40 mg, toimeainet prolongeeritult vabastavad tabletid OxyContin 80 mg, toimeainet prolongeeritult vabastavad tabletid

2. KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS

OxyContin 10 mg: üks tablett sisaldab 10 mg oksükodoonvesinikkloriidi, mis vastab 9,0 mg oksükodoonile. OxyContin 20 mg: üks tablett sisaldab 20 mg oksükodoonvesinikkloriidi, mis vastab 18,0 mg oksükodoonile. OxyContin 40 mg: üks tablett sisaldab 40 mg oksükodoonvesinikkloriidi, mis vastab 36,0 mg oksükodoonile. OxyContin 80 mg: üks tablett sisaldab 80 mg oksükodoonvesinikkloriidi, mis vastab 72,0 mg oksükodoonile. INN. Oxycodonum Teadaolevat toimet omav abiaine: OxyContin 10 mg: üks tablett sisaldab 69,25 mg laktoosi (laktoosmonohüdraadina). OxyContin 20 mg: üks tablett sisaldab 59,25 mg laktoosi (laktoosmonohüdraadina). OxyContin 40 mg: üks tablett sisaldab 35,25 mg laktoosi (laktoosmonohüdraadina). OxyContin 80 mg: üks tablett sisaldab 78,5 mg laktoosi (laktoosmonohüdraadina).

Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.

3. RAVIMVORM

Toimeainet prolongeeritult vabastavad ümmargused kaksikkumerad tabletid.

OxyContin 10 mg: valged tabletid, mille ühele küljele on märgitud “OC” ja teisele “10”. OxyContin 20 mg: roosad tabletid, mille ühele küljele on märgitud “OC” ja teisele “20”. OxyContin 40 mg: kollased tabletid, mille ühele küljele on märgitud “OC” ja teisele “40”. OxyContin 80 mg: rohelised tabletid, mille ühele küljele on märgitud “OC” ja teisele “80”.

4. KLIINILISED ANDMED

4.1 Näidustused

Mõõdukas ja tugev valu täiskasvanutel ja noorukitel (12-aastased ja vanemad).

4.2 Annustamine ja manustamisviis

Annustamine

Annus tuleb kohandada vastavalt valu tugevusele ja iga üksiku patsiendi tundlikkusele. Iga üksiku patsiendi puhul on õige annus selline, mis tagab valu leevendumise kõrvaltoimeteta või talutavate kõrvaltoimetega.

Annuse määramisel tuleb arvesse võtta ka patsiendi varasemat valuvaigistite vajadust, kehakaalu ja sugu (naistel on plasmakontsentratsioon suurem).

Üldiselt tuleb analgeesiaks valida väikseim efektiivne annus. Kui on vajalik kasutada suuremaid annuseid, tuleb võimalusel annuseid suurendada 25%...50% kaupa. Patsientidel, kes võtavad toimeainet prolongeeritult vabastavaid tablette, tähendab vajadus kasutada nn hädaabi ravimit rohkem kui kaks korda ööpäevas seda, et OxyContin’i annust tuleb suurendada.

Patsientidel on soovitatav võtta ravimit söögikordade suhtes ühtlaselt ajastatuna (vt lõik 5.2).

Ravimit tuleb võtta 12-tunniste vahedega. Tavaline algannus varem opioide mittekasutanud patsientidel või patsientidel, kellel esineb tugev valu, mis ei allu nõrgematele opioididele, on 10 mg iga 12 tunni järel.

Suukaudse ja parenteraalse oksükodooni ravimvormi vahetamine patsientidel Annuse aluseks peab olema järgmine suhe: 2 mg suukaudset oksükodooni on ekvivalentne 1 mg parenteraalse oksükodooniga. Tuleb rõhutada, et see on vajamineva annuse üldine juhis. Suurte patsientidevaheliste erinevuste tõttu tuleb igal patsiendil leida sobiv annus hoolika tiitrimise teel.

Üleminek morfiinilt Tuleb rõhutada, et see on vajamineva annuse üldine juhis. Suurte patsientidevaheliste erinevuste tõttu tuleb igal patsiendil leida sobiv annus hoolikal tiitrimisel. Alguses võib olla soovitav kasutada ekvivalentsest väiksemat annust.

Suukaudne Patsientidel, kes saavad suukaudset morfiini enne oksükodooni ravile üleminekut, peab ööpäevase annuse aluseks olema järgmine suhe: 10 mg suukaudset oksükodooni on ekvivalentne 20 mg suukaudse morfiiniga.

Parenteraalne Parenteraalselt morfiinilt parenteraalsele oksükodoonile üleminevatel patsientidel kehtib annustamisel üks-ühele suhe.

Eakad patsiendid Eakatel (üle 65-aastastel) patsientidel teostatud kontrollitud farmakokineetikauuringutes on leitud, et eakatel on nooremate täiskasvanutega võrreldes oksükodooni kliirens ainult vähesel määral vähenenud. Vanusega seotud soovimatuid kõrvaltoimeid täheldatud ei ole. Seetõttu võib ravimit eakatel kasutada samades annustes ja samasuguste intervallidega, nagu noorematel täiskasvanutel. Valu, mis ei ole tingitud pahaloomulisest kasvajast Sõltuvusriski minimeerimiseks peaks ravi olema lühiajaline ja vahelduv. Ravi pikaajalise jätkamise vajadust tuleks kindlate ajavahemike järel uuesti hinnata. Tavaliselt ei ole sellistel patsientidel vaja kasutada suuremaid annuseid kui 160 mg ööpäevas.

Pahaloomulisest kasvajast tingitud valu Ravimi annus tuleb iga konkreetsel patsiendil individuaalselt tiitrida tasemeni, mille juures saavutatakse piisav valu leevendumine, ilma et sellega kaasneks mittekorrigeeritavaid kõrvaltoimeid.

Neeru- või maksapuudulikkusega patsiendid Täiskasvanutel tuleb soovitatavat algannust vähendada 50% võrra (näiteks opioide varem mittekasutanud patsientidel on suukaudne ööpäevane koguannus 10 mg) ning iga patsiendi ravi tuleb tiitrida piisava kontrolli saavutamiseni valu üle vastavalt nende kliinilisele olukorrale.

Alla 20-aastased täiskasvanud ja lapsed Opioide tohib kasutada ainult asjakohastel näidustustel ja neid tohib määrata spetsialist, kellel on kogemusi laste tugeva valu ravis, hinnates hoolikalt kasu ja riske.

Noorukid (12-aastased ja vanemad) Kui opioide varem mittesaanud patsientide esmaseks raviks on vajalik toimeainet prolongeeritult vabastav ravimvorm, on tavaline algannus 10 mg oksükodoonvesinikkloriidi annuse kohta 12-tunniste intervallidega. Arvestades juhiseid teistele eripopulatsioonidele, võib mõnele pediaatrilisele patsiendile olla kasulik algannus 5 mg, et vähendada kõrvaltoimete esinemissagedust.

Patsientidel, kes juba saavad opioide, võib ravi alustada suuremate OxyContin’i annustega, sõltuvalt nende varasemast opioidikogemusest.

Alla 12-aastased lapsed Oksükodooni ohutus ja efektiivsus alla 12-aastastel lastel ei ole veel tõestatud. Andmed pole saadaval.

Manustamisviis OxyContin tabletid tuleb alla neelata tervelt ning neid ei tohi poolitada, närida ega purustada. Poolitatud, katkinäritud või purustatud OxyContin tablettide sissevõtmine põhjustab oksükodooni potentsiaalselt letaalse annuse kiire vabanemise ja imendumise.

Ravi eesmärgid ja lõpetamine Enne ravi alustamist OxyContin’iga tuleb valuravi juhiste kohaselt patsiendiga kokku leppida ravistrateegia, sealhulgas ravi kestus ja ravi eesmärgid ning ravi lõpetamise kava. Ravi ajal peab arst olema patsiendiga sageli kontaktis, et hinnata ravi jätkamise vajadust, kaaluda ravi lõpetamist ja vajaduse korral annust kohandada. Kui patsient ravi oksükodooniga enam ei vaja, võib võõrutussümptomite ennetamiseks annust järk-järgult vähendada. Ebapiisava valuvaigistava toime korral tuleb kaaluda hüperalgeesia, tolerantsuse ja olemasoleva haiguse progresseerumise võimalust (vt lõik 4.4).

Ravi kestus Oksükodooni ei tohi kasutada kauem kui vajalik. Sõltuvuse ja kuritarvitamise tekke hoolika jälgimise vajaduse kohta vt lõik 4.4 “Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel”.

Ravi eesmärgid ja ravi katkestamine Enne ravi alustamist oksükodooniga tuleb koos patsiendiga kokku leppida ravistrateegia, sealhulgas ravi kestus ja eesmärgid, ning ravi lõpetamise plaan, vastavalt valu leevendamise juhistele. Ravi ajal peab arsti ja patsiendi vahel olema tihe kontakt, et hinnata ravi jätkamise vajadust, kaaluda ravi katkestamist ja vajadusel annuseid kohandada. Kui patsient ei vaja enam oksükodoonravi, võib ärajätusümptomite vältimiseks olla soovitatav annust järk-järgult vähendada. Piisava valukontrolli puudumisel tuleb kaaluda hüperalgeesia, tolerantsuse ja põhihaiguse progresseerumise võimalust (vt lõik 4.4).

4.3 Vastunäidustused

• ülitundlikkus oksükodooni või lõigus 6.1 loetletud mis tahes abiainete suhtes;
• krooniline obstruktiivne kopsuhaigus;
• cor pulmonale;
• äge kõht;
• mao aeglustunud tühjenemine;
• äge maksahaigus;
• raske bronhiaalastma;
• raske hingamisdepressioon koos hüpoksia ja/või hüperkapniaga;
• paralüütiline iileus.

4.4 Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel

Oksükodooni tuleb manustada ettevaatusega nõrga tervisega eakatele ja patsientidele, kellel esineb:

• raske hingamisfunktsiooni kahjustus;
• uneapnoe;
• kesknärvisüsteemi depressantide samaaegne manustamine (vt allpool ja lõik 4.5);

• monoamiini oksüdaasi inhibiitorite manustamine (MAOI-d, vt allpool ja lõik 4.5);
• tolerantsus, füüsiline sõltuvus ja ärajätunähud (vt allpool);
• psühholoogiline sõltuvus, kuritarvitamise profiil ja ainete ja/või alkoholi kuritarvitamine anamneesis (vt allpool);
• peavigastus, koljusisesed kahjustused või suurenenud koljusisene rõhk, ebaselge põhjusega vähenenud teadvustase;
• hüpotensioon;
• pankreatiit;
• raske maksafunktsiooni kahjustus;
• raske neerufunktsiooni kahjustus;
• müksödeem;
• hüpotüreoos;
• Addisoni tõbi;
• eesnäärme hüpertroofia;
• toksiline psühhoos;
• delirium tremens;
• kõhukinnisus;
• adrenokortikaalne puudulikkus;
• sapiteede haigused;
• obstruktiivsed või põletikulised soolehaigused;
• hüpovoleemia.

Hingamisdepressioon Peamine oht opioidide üleannustamisel on hingamisdepressioon.

Maksa ja sapiteede häired Oksükodoon võib põhjustada sapijuha sulgurlihase funktsioonihäiret ja spasmi, mille tulemusena suureneb sapiteede sümptomite ja pankreatiidi tekkimise risk. Seetõttu tuleb olla oksükodooni manustamisel pankreatiidi ja sapiteede haigustega patsientidele ettevaatlik.

Unega seotud hingamishäired Opioidid võivad põhjustada unega seotud hingamishäireid, sh tsentraalne uneapnoe ja unega seotud hüpokseemia. Opioidide tarvitamine suurendab tsentraalse uneapnoe riski annusest sõltuval viisil. Patsientide puhul, kellel juba esineb tsentraalne uneapnoe, kaaluge opioidi koguannuse vähendamist.

Kesknärvisüsteemi depressantide samaaegne manustamine Oksükodooni samaaegne kasutamine rahustitega (nt bensodiasepiinid) või sarnaste ravimitega võib põhjustada sedatsiooni, hingamisdepressiooni, koomat ja surma. Nende riskide tõttu tohib neid rahusteid samaaegselt määrata ainult alternatiivsete ravivalikuteta patsientidele. Kui oksükodooni otsustatakse siiski määrata samaaegselt rahustitega, tuleb kasutada väikseimat efektiivset annust ning ravi peab olema võimalikult lühike. Patsiente tuleb hoolikalt jälgida hingamisdepressiooni ja sedatsiooni nähtude ja sümptomite suhtes. Sellega seoses on tungivalt soovitatav teavitada patsiente ja nende hooldajaid vajadusest neid sümptomeid teadvustada (vt lõik 4.5).

MAOI-d Morfiini tuleb kasutada ettevaatusega patsientidel, kes võtavad MAOI-sid või kes on MAOI-sid kasutanud kahe eelneva nädala jooksul.

Nagu kõiki teisi opioidpreparaate, tuleb ka OxyContin tablette kasutada ettevaatusega kõhuõõne operatsioonide järgses perioodis, sest teadaolevalt halvendavad opioidid sooletrakti motoorikat. Ravimit ei tohi kasutada enne, kui arst on veendunud patsiendi normaalse soolefunktsiooni taastumises.

Opioidide tarvitamise häire (kuritarvitamine ja sõltuvus)

Opioidide, nagu oksükodoon, korduva manustamise korral võib välja kujuneda tolerantsus ning füüsiline ja/või psühholoogiline sõltuvus.

OxyContin’i korduv kasutamine võib viia opioidide tarvitamise häire tekkeni. Suuremate annuste ja pikema kestusega opioidravi võib suurendada opioidide tarvitamise häire tekkimise riski. OxyContin’i kuritarvitamine või tahtlik väärtarvitamine võivad viia üleannustamise ja/või surmani. Opioidide tarvitamise häire väljakujunemine on tõenäolisem patsientide puhul, kellel on isiklikus või perekondlikus (vanemad või õed/vennad) anamneesis ainete tarvitamise häire (sh alkoholi tarvitamise häire), ja patsientide puhul, kes tarvitavad samal ajal tubakat või kellel on isiklikus anamneesis muud psüühikahäired (nt depressioon, ärevushäire ja isiksushäired).

Enne ravi alustamist OxyContin’iga ja ravi ajal tuleb ravi eesmärgid ja ravi lõpetamise kava patsiendiga kokku leppida (vt lõik 4.2). Enne ravi ja ravi ajal tuleb patsienti teavitada ka opioidide tarvitamise häire nähtudest ja sellega seotud riskidest. Patsientidele tuleb anda juhis võtta nende nähtude tekkimisel ühendust oma arstiga.

Patsientide puhul on vaja märgata ravimit otsiva käitumise märke (nt liiga varane retsepti uuendamise taotlemine). See hõlmab muude opioidide ja psühhoaktiivsete ravimite (nt bensodiasepiinid) tarvitamise märkamist. Opioidide tarvitamise häire sümptomitega patsientide puhul tuleb kaaluda nõustamist sõltuvushäirete spetsialistiga.

Ravimi pikaajaline kasutamine võib patsiendil põhjustada ravimi suhtes tolerantsuse teket ning ta võib vajada järjest suuremaid annuseid valu üle kontrolli säilitamiseks. Selle ravimi pikaajaline kasutamine võib viia füüsilise sõltuvuse tekkeni ning ravi järsul katkestamisel võib tekkida ärajätusündroom. Kui patsient ei vaja enam ravi oksükodooniga, on ärajätusümptomite ennetamiseks soovitatav vähendada ravimi annust järk-järgult. Ärajätusümptomiteks võivad olla: haigutamine, müdriaas, lakrimatsioon, rinorröa, treemor, hüperhidroos, ärevus, ärritatus, krambid ja unetus.

Tekkida võib hüperalgeesia (eriti suurte annuste kasutamisel), mis ei allu järgnevale annuse tõstmisele. Vajalikuks võib osutuda oksükodooni annuse vähendamine või mõne teise opioidi kasutamine.

Opioidid ei ole esimese valiku ravimiks kroonilise mittemaliigse valu korral, samuti ei ole soovitatav kasutada neid ainsa ravina. Opioide tuleb kasutada osana täielikust raviskeemist, mis hõlmab teisi ravimeid ja raviviise. Kroonilise mittemaliigse valuga patsiente tuleb hinnata ja jälgida sõltuvuse ja ravimi kuritarvitamise suhtes. Arstil peab patsiendiga olema tihe kontakt, et saaks annuseid kohandada. Veenisiseseks manustamiseks mitte ette nähtud ravimvormide parenteraalne manustamine võib põhjustada tõsiseid kõrvaltoimeid, mis võivad lõppeda surmaga.

Toimeainet prolongeeritult vabastavad tabletid tuleb neelata tervelt, neid ei tohi murda, närida ega purustada. Murtud, näritud või purustatud toimeainet prolongeeritult vabastavate tablettide manustamine põhjustab oksükodooni potentsiaalselt surmava annuse kiire vabanemise ja imendumise (vt lõik 4.9).

Alkoholi ja OxyContin’i samaaegne kasutamine võib suurendada OxyContin’i kõrvaltoimeid. Samaaegset kasutamist tuleb vältida.

OxyContin’i kasutamist ei soovitata preoperatiivselt ega 12...24 tundi pärast kirurgilist operatsiooni.

Kui OxyContin tablettide kasutamise ajal tekib paralüütilise iileuse kahtlus, tuleb ravimi kasutamine viivitamatult katkestada. Sarnaselt kõigi opioidpreparaatidega, tuleb ka OxyContin tablettide kasutamine katkestada 24 tundi enne planeeritavat kordotoomiat või mõnd muud valuvaigistamisele suunatud kirurgilist protseduuri. Kui pärast seda protseduuri on OxyContin tablettide kasutamine jätkuvalt näidustatud, tuleb annused kohandada vastavalt uuele postoperatiivsele vajadusele.

OxyContin 80 mg tablette kasutatakse ainult patsientidel, kellel on tekkinud opioidide suhtes taluvus ning kelle ööpäevane annus on 160 mg või üle selle. Selle tugevuse määramisel tuleb olla ettevaatlik.

Opioidid, nagu oksükodoon, võivad mõjutada hüpotalamus-hüpofüüs-neerupealiste või -sugunäärmete telgesid. Mõned võimalikud täheldatavad muutused on prolaktiini taseme tõus seerumis ning kortisooli ja testosterooni tasemete langus plasmas. Need hormonaalsed muutused võivad avalduda kliiniliste sümptomitena.

See ravim sisaldab laktoosi. Harvaesineva päriliku galaktoositalumatusega, täieliku laktaasipuudulikkusega või glükoos-galaktoosi malabsorptsiooniga patsiendid ei tohi seda ravimit kasutada.

4.5 Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed

Rahustid (nt bensodiasepiinid) või sarnased ravimid Opioidide samaaegne kasutamine rahustitega (nt bensodiasepiinid) või sarnaste ravimitega suurendab sedatsiooni, hingamisdepressiooni, kooma ja surma riski kesknärvisüsteemi pärssiva aditiivse toime tõttu. Samaaegsel kasutamisel tuleb ravimite annust ja kasutamise kestust piirata (vt lõik 4.4). Kesknärvisüsteemi pärssivate ravimite hulka kuuluvad, kuid mitte ainult: teised opioidid, gabapentinoidid, nt pregabaliin, anksiolüütikumid, uinutid ja rahustid (sh bensodiasepiinid), antipsühhootikumid, antidepressandid, üldanesteetikumid, fenotiasiinid ja alkohol.

MAOI-de samaaegne manustamine ja kahe nädala jooksul pärast nende kasutamise lõpetamist ei ole sobiv.

Oksükodooni manustamine koos kolinoblokaatorite või antikolinergilist toimet avaldavate ravimitega (nt tritsüklilised antidepressandid, antihistamiinikumid, antipsühhootikumid, lihasrelaksandid, Parkinsoni tõve ravimid) võib põhjustada antikolinergiliste kõrvaltoimete tugevnemist.

Oksükodooni samaaegne manustamine serotoniini ainevahetust mõjutavate ainetega, näiteks selektiivse serotoniini tagasihaarde inhibiitori (SSRI) või serotoniini ja noradrenaliini tagasihaarde inhibiitoriga (SNRI), võib põhjustada serotoniini toksilisust. Serotoniini toksilisuse sümptomiteks võivad olla vaimse seisundi muutused (nt agiteeritus, hallutsinatsioonid, kooma), autonoomne ebastabiilsus (nt tahhükardia, labiilne vererõhk, hüpertermia), neuromuskulaarsed häired (nt hüperrefleksia, koordinatsioonihäired, jäikus) ja/või seedetrakti sümptomid (nt iiveldus, oksendamine, kõhulahtisus). Neid ravimeid kasutavatel patsientidel tuleb olla oksükodooni kasutamisel ettevaatlik ja võib olla vajalik annust vähendada. Alkohol võib tugevdada OxyContin’i farmakodünaamilisi toimeid; samaaegset kasutamist tuleks vältida.

Oksükodoon metaboliseerub peamiselt CYP3A4 kaudu ja osaliselt CYP2D6 abil. Nende metaboolsete radade aktiivsust võivad indutseerida või inhibeerida (täpsemalt allpool) erinevad kaasuvalt manustatavad ravimid või toidu koostisosad. Oksükodooni annuseid tuleb vastavalt kohandada.

CYP3A4 inhibiitorid, nagu makroliidantibiootikumid (nt klaritromütsiin, erütrümütsiin ja telitromütsiin), asool-tüüpi seenevastased ravimid (nt ketokonasool, vorikonasool, itrakonasool ja posakonasool), proteaasi inhibiitorid (nt botsepreviir, ritonaviir, indinaviir, nelfinaviir ja sakvinaviir), tsimetidiin ja greipfruudi mahl võivad vähendada oksükodooni kliirensit, mis võib põhjustada oksükodooni kontrentratsiooni suurenemist vereplasmas.

Järgnevad mõned näited:

• Itrakonasool (tugev CYP3A4 inhibiitor), mida manustati viie päeva jooksul 200 mg suukaudselt, põhjustas suukaudselt manustatud oksükodooni AUC suurenemise. Keskmiselt oli AUC ligikaudu 2,4 korda kõrgem (vahemikus 1,5...3,4).

• Vorikonasool (CYP3A4 inhibiitor), mida manustati 4 päeva jooksul 2 korda 200 mg ööpäevas (esimesed 2 annust olid 400 mg-sed), tõstis suukaudselt manustatud oksükodooni AUCd. Keskmiselt oli AUC ligikaudu 3,6 korda kõrgem (vahemikus 2,7...5,6).

• Telitromütsiin (CYP3A4 inhibiitor), mida manustati 4 päeva jooksul 800 mg suukaudselt, tõstis suukaudselt manustatud oksükodooni AUCd. Keskmiselt oli AUC ligikaudu 1,8 korda kõrgem (vahemikus 1,3...2.3).
• Greipfruudimahl (CYP3A4 inhibiitor), mida manustati 200 ml kolm korda ööpäevas viie päeva jooksul, tõstis suukaudselt manustatud oksükodooni AUCd. Keskmiselt oli AUC ligikaudu 1,7 korda kõrgem (vahemikus 1,1...2,1).

CYP3A4 indutseerijad nagu rifampitsiin, karbamasepiin, fenütoiin ja lihtnaistepuna võivad indutseerida oksükodooni metabolismi ja põhjustada oksükodooni plasmakliirensi suurenemist, mis viib oksükodooni plasmataseme languseni.

Järgnevad mõned näited:

• Lihtnaistepuna (CYP3A4 indutseerija), mida manustati 300 mg kolm korda ööpäevas 15 päeva jooksul, vähendas suukaudselt manustatud oksükodooni AUCd. Keskmiselt oli AUC ligikaudu 50% madalam (vahemikus 37...57%).

• Rifampitsiin (CYP3A4 indutseerija), mida manustati 600 mg üks kord ööpäevas 7 päeva jooksul, põhjustas suukaudselt manustatud oksükodooni AUC vähenemise. Keskmiselt oli AUC ligikaudu 86% madalam.

Ravimid, mis inhibeerivad CYP2D6 aktiivsust, nagu nt paroksetiin ja kinidiin, võivad põhjustada oksükodooni kliirensi vähenemist, mis võib viia oksükodooni taseme suurenemiseni vereplasmas.

4.6 Fertiilsus, rasedus ja imetamine

Selle ravimi kasutamist tuleb rasedatel ja imetavatel patsientidel vältida nii palju kui võimalik.

Rasedus Oksükodooni kasutamise kohta rasedatel naistel on andmeid piiratult. Imikuid, kelle emad on võtnud oksükodooni 3...4 nädalat enne sünnitust, tuleb monitoorida hingamisdepressiooni esinemise suhtes. Oksükodooni võtnud emade vastsündinutel võivad ilmneda ärajätunähud (opioidi ärajätusündroom vastsündinutel).

Imetamine Oksükodoon eritub rinnapiima ning võib põhjustada vastsündinul hingamisdepressiooni. Seetõttu ei tohiks OxyContin tablette kasutada rinnaga toitvatel emadel.

Fertiilsus Puuduvad andmed oksükodooni toime kohta inimeste fertiilsusele. Rottidel ei täheldatud oksükodooni toimet sigimisele ja fertiilsusele (vt lõik 5.3).

4.7 Toime reaktsioonikiirusele

Oksükodoon võib kahjustada võimet juhtida autot või kasutada keerukaid seadmeid. Kui patsiendi reaktsioonivõime on häiritud, ei tohiks ta autot juhtida või masinaid käsitseda.

4.8 Kõrvaltoimed

Allpool loetletud kõrvaltoimed on liigitatud vastavalt organsüsteemi klassile ja esinemissagedusele. Kõrvaltoimete hindamisel lähtuti järgmistest esinemissagedustest:

Väga sage (≥ 1/10) Sage (≥ 1/100 kuni <1/10) Aeg-ajalt (≥ 1/1000 kuni <1/100) Harv (≥1/10 000 kuni <1/1000) Väga harv (<1/10 000) Teadmata (esinemissagedust ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel)

Immuunsüsteemi häired: Aeg-ajalt: ülitundlikkus Teadmata: anafülaktiline reaktsioon, anafülaktoidne reaktsioon

Ainevahetus- ja toitumishäired: Sage: söögiisu vähenemine Aeg-ajalt: veetustumine

Psühhiaatrilised häired: Sage: ärevus, segasusseisund, depressioon, unetus, närvilisus, ebatavalised mõtted Aeg-ajalt: ärritatus, tundelabiilsus, eufooriline tuju, hallutsinatsioonid, vähenenud libiido, ravimsõltuvus (vt lõik 4.4) Teadmata: agressioon

Närvisüsteemi häired: Väga sage: unisus, pearinglus, peavalu Sage: treemor, letargia Aeg-ajalt: amneesia, krambid, hüpertoonia, hüpesteesia, tahtmatud lihaskontraktsioonid, kõnehäire, minestus, paresteesia, düsgeusia Teadmata: hüperalgeesia

Silma kahjustused: Aeg-ajalt: nägemise halvenemine, mioos

Kõrva ja labürindi kahjustused: Aeg-ajalt: pearinglus

Südame häired: Aeg-ajalt: südamepekslemine (ärajätusündroomi puhul) Vaskulaarsed häired: Aeg-ajalt: vasodilatsioon Harv: hüpotensioon, ortostaatiline hüpotensioon

Respiratoorsed, rindkere ja mediastiinumi häired: Sage: düspnoe Aeg-ajalt: hingamisdepressioon Teadmata: tsentraalse uneapnoe sündroom

Seedetrakti häired: Väga sage: kõhukinnisus, iiveldus, oksendamine Sage: kõhuvalu, kõhulahtisus, suukuivus, düspepsia Aeg-ajalt: düsfaagia, kõhupuhitus, röhitsemine, soolesulgus Teadmata: hambakaaries

Maksa ja sapiteede häired: Aeg-ajalt: maksaensüümide aktiivsuse tõus Teadmata: kolestaas, sapikoolik, sapijuha sulgurlihase funktsioonihäire

Naha ja nahaaluskoe kahjustused:

Väga sage: sügelus Sage: lööve, liighigistamine Aeg-ajalt: nahakuivus Harv: urtikaaria

Neerude ja kuseteede häired: Aeg-ajalt: uriinipeetus

Reproduktiivse süsteemi ja rinnanäärme häired: Aeg-ajalt: erektsioonihäired, hüpogonadism Teadmata: amenorröa

Üldised häired ja manustamiskoha reaktsioonid: Sage: asteenia, kurnatus Aeg-ajalt: külmavärinad, ravimi ärajätusündroom, üldine halb enesetunne, tursed, perifeersed tursed, ravimtaluvus, janu Teadmata: ravimi ärajätusündroom vastsündinul

Valitud kõrvaltoimete kirjeldus

Ravimisõltuvus OxyContin’i korduv kasutamine võib viia opisoidisõltuvuseni isegi raviannuste korral. Ravimisõltuvuse tekkimise risk võib sõltuda patsiendi individuaalsetest riskiteguritest ning opioidravi annusest ja kestusest (vt lõik 4.4).

Lapsed Kõrvaltoimete esinemissagedus, tüüp ja raskusaste noorukitel (vanus 12...18 aastat) on sarnane täiskasvanute omaga (vt lõik 5.1).

Võimalikest kõrvaltoimetest teatamine Ravimi võimalikest kõrvaltoimetest on oluline teatada ka pärast ravimi müügiloa väljastamist. See võimaldab jätkuvalt hinnata ravimi kasu/riski suhet. Tervishoiutöötajatel palutakse kõigist võimalikest kõrvaltoimetest teatada www.ravimiamet.ee kaudu.

4.9 Üleannustamine

Oksükodooni üleannustamisel võivad tekkida järgmised sümptomid: mioos, hingamisdepressioon, unisus, skeletilihaste lõtvus ja hüpotensioon. Rasketel juhtudel võib tekkida vereringepuudulikkus, stuupor, kooma, hüpotoonia, bradükardia ja mitte-kardiogeenne kopsuturse; suurte annuste korral on võimalik ka surm. Oksükodooni üleannustamise korral on täheldatud toksilist leukoentsefalopaatiat. Tuleb tagada patsiendi hingamisteede avatus. Üleannustamist võib ravida, manustades opioidantagoniste (nt 0,4...2 mg naloksooni intravenoosselt). Vajadusel korratakse naloksooni manustamist 2...3-minutiliste intervallidega või manustatakse ravimit infusioonina: 2 mg naloksooni 500 ml-s füsioloogilises naatriumkloriidi lahuses või 5% glükoosilahuses (naloksoon 0,004 mg/ml). Infusioonilahus infundeeritakse kiirusega, mis vastab eelnevalt manustatud boolusannuste suurusele ja patsiendi reaktsioonile manustatud annustele.

Vajalikuks võib osutuda mao tühjendamine.

Toetavaid meetmeid (sh kunstlik hingamine, hapnik, vasopressorid ja vedelike infusioonid) tuleb rakendada üleannustamisega kaasneva tsirkulatoorse šoki leevendamiseks. Südameseiskus või arütmiad võivad vajada südamemassaaži või defibrillatsiooni. Säilitada tuleb vedelike ja elektrolüütide metabolism.

5. FARMAKOLOOGILISED OMADUSED

5.1 Farmakodünaamilised omadused

Farmakoterapeutiline rühm: looduslikud oopiumi alkaloidid, ATC-kood: N02AA05

Oksükodoonvesinikkloriid on opioidi agonist, millel puuduvad antagonistlikud toimed. Selle toimed on sarnased morfiinile.

Ravitoime on peamiselt valuvaigistav, anksiolüütiline, köhavastane ja sedatiivne. Toimemehhanism hõlmab opioidse toimega endogeensete ühenditega seonduvaid KNS opioidiretseptoreid.

Endokriinsüsteem Vt lõik 4.4.

Seedetrakt Opioidid võivad põhjustada Oddi sfinkteri spasmi.

Lapsed Üldiselt näitavad oksükodooni kliinilistes, farmakodünaamilistes ja farmakokineetilistes uuringutes saadud ohutusandmed, et pediaatrilistel patsientidel on oksükodoon üldjuhul hästi talutav ning kõrvaltoimed mõjutavad peamiselt seedetrakti ja närvisüsteemi. Kõrvaltoimed olid kooskõlas oksükodooni ja teiste võrreldavate tugevate opioidide teadaoleva ohutusprofiiliga (vt lõik 4.8 „Kõrvaltoimed“). Puuduvad kliiniliste uuringute andmed ravimi pikaajalise kasutamise kohta 12…18-aastastel lastel. Muud farmakoloogilised toimed In vitro ja loomkatsetes looduslike opioididega (nagu morfiin) esines mitmesuguseid toimeid immuunsüsteemi osadele; selle leiu kliiniline tähendus on teadmata. Ei ole teada, kas oksükodoon, mis on poolsünteetiline opioid, omab morfiinile sarnaseid immunoloogilisi toimeid.

5.2 Farmakokineetilised omadused

Imendumine Oksükodooni vabanemine OxyContin’i tablettidest toimub aeglasemalt kui toimeainet koheselt vabastavatest ravimvormidest. Oksükodooni vabanemine OxyContin’i tablettidest on pH tasemest sõltumatu. Toimeaine vabanemine toimub kahefaasiliselt – alguses vabaneb toimeaine suhteliselt kiiresti, mistõttu tekib kiiresti ka valuvaigistav toime; seejärel hakkab toimeaine vabanema aeglasemalt, nii et ravimi toime jätkub veel 12 tunni jooksul. Toimeainet prolongeeritult vabastavate tablettide puhul saabub maksimaalne plasmakontsentratsioon üldjuhul umbes 3…5 tundi pärast ravimi manustamist. Pärast suure rasvasisaldusega einet võivad plasma maksimaalsed kontsentratsioonid suureneda, võrreldes annustamisele tühja kõhuga. Patsientidel on soovitatav võtta ravimit söögikordade suhtes ühtlaselt ajastatuna. Jaotumine Pärast imendumist jaotub oksükodoon kogu organismi ulatuses. Umbes 45% oksükodoonist seondub vereplasma valkudega.

OxyContin tablettide biosaadavus suukaudsel manustamisel on võrreldav biosaadavusega oksükodooni sisaldava tavalise suukaudse ravimvormi biosaadavusega, kuid toimeainet prolongeeritult vabastava ravimvormi puhul kujuneb maksimaalne kontsentratsioon vereplasmas 3 tunni jooksul, samas kui tavalise preparaadi puhul on see aeg umbes 1...1,5 tundi. OxyContin 10 mg tableti 12-tunniste intervallidega manustamisel kujunev maksimaalne ja minimaalne kontsentratsioon on samaväärsed kontsentratsioonidega, mis on mõõdetud tavaliste oksükodooni 5 mg tablettide manustamisel 6-tunniste intervallidega.

OxyContin 10 mg, 20 mg, 40 mg ja 80 mg tabletid on bioekvivalentsed nii toimeaine imendumiskiiruse kui imenduva koguse suhtes. Tavalise rasvarikka toidu söömine ei mõjuta oksükodooni maksimaalset kontsentratsiooni vereplasmas ega ka OxyContin’i tablettidest vabanevat ja imenduvat oksükodooni kogust.

Biotransformatsioon Suukaudsel manustamisel on oksükodooni absoluutne biosaadavus kõrge – kuni 87%. Oksükodooni eliminatsiooni poolväärtusaeg on ligikaudu 3 tundi. Oksükodoon metaboliseeritakse maksas noroksükodooniks, oksümorfooniks ja noroksümorfooniks, mis alluvad edasisele glükuronisatsioonile. Noroksükodoon, oksümorfoon ja noroksümorfoon tekivad oksükodoonist valdavalt CYP3A4 ja CYP2D6 vahendusel. In vitro koostoimeuuringutes noroksümorfooniga CYP3A4 ja CYP2D6 aktiivsus oluliselt pärsitud ei olnud, seega ei tarvitse noroksümorfoon teiste CYP3A4 ja CYP2D6 kaudu metaboliseeruvate ravimite muundamist mõjutada. On leitud, et noroksümorfoon seondub opioidide müü-retseptoritega. Oksümorfoonil esineb mõningane valuvaigistav toime, kuid seda ainet esineb vereplasmas niivõrd madalas kontsentratsioonis, et eeldatavalt ei oma see metaboliit oksükodooni farmakoloogilise toime kujunemises olulist rolli.

Eritumine Plasma eliminatsiooni poolväärtusaeg on ligikaudu 4,5 tundi. Nii toimeaine kui metaboliidid erituvad uriini ja väljaheitega.

Oksükodooni kontsentratsioon vereplasmas on eakatel patsientidel ainult vähesel määral muutunud, olles kuni 15% suuremad vastavatest väärtustest noorematel täiskasvanutel.

Naistel on oksükodooni kontsentratsioonid vereplasmas keskmiselt kuni 25% kõrgemad vastavatest väärtustest meestel (arvestatud on ka naiste ja meeste erineva kehakaaluga).

Mõõduka kuni raske maksapuudulikkusega patsientidel võivad oksükodooni ja noroksükodooni kontsentratsioonid vereplasmas suurenenud ning oksümorfooni kontsentratsioonid vähenenud olla. Oksükodooni eliminatsiooni poolväärtusaeg võib neil patsientidel pikenenud olla, see võib põhjustada ravimi toimete tugevnemise.

Mõõduka kuni raske neerupuudulikkusega patsientidel (kreatiniini kliirens <60 ml/min) võivad oksükodooni ja selle metaboliitide kontsentratsioonid vereplasmas suurenenud olla. Oksükodooni eliminatsiooni poolväärtusaeg võib neil patsientidel pikenenud olla, see võib põhjustada ravimi toimete tugevnemise.

5.3 Prekliinilised ohutusandmed

5.3.1 Reproduktsiooni- ja arengutoksilisus

Oksükodoonil puudus toime fertiilsusele või varajasele embrüonaalsele arengule isastel ja emastel rottidel nii suurte annuste kasutamisel nagu 8 mg/kg ööpäevas. Samuti ei põhjustanud oksükodooni suured annused väärarenguid rottidel (8 mg/kg ööpäevas) ega küülikutel (125 mg/kg ööpäevas). Üksikloodete andmete analüüsimisel täheldati küülikutel annusega seotud arenguliste variatsioonide (lisandunud (27.) presakraalne lüli ja lisaroidepaar) esinemissageduse tõusu. Kui samasid andmeid analüüsiti pesakondade, mitte üksikloodete kaupa, siis annusega seotud arenguliste variatsioonide esinemissageduse tõusu ei esinenud, kuigi lisa-presakraalsete lülide esinemissagedus 125 mg/kg ööpäevas annuserühmas jäi kontrollrühmaga võrreldes oluliselt suuremaks. Kuna selline annusetase põhjustab tiinetele loomadele raskeid farmakoloogilisi toimeid, võisid loodete leiud olla emaslooma toksiliste kahjustuste sekundaarseks tagajärjeks. Rottide peri- ja postnataalse arengu uuringus vähenesid emasloomade kehamassid ja toidutarbimise näitajad võrreldes kontrollrühmaga annuste juures, mis olid ≥2 mg/kg ööpäevas. 6 mg/kg ööpäevas annuserühma kuulunud emaste rottide F1 põlvkonnas vähenesid järglaste kehamassid. F1 järglastel ei täheldatud toimeid füüsilistele, refleksoloogilistele või sensoorsetele arenguparameetritele ega käitumisele või reproduktiivsusele (F1 põlvkonna NOEL tase oli 2 mg/kg ööpäevas, tuginedes

kehakaalu muutustele, mida täheldati annusetasemel 6 mg/kg ööpäevas). Selles uuringus ei täheldatud ühegi annuse puhul toimeid F2 põlvkonnale.

Mutageensus In vitro ja in vivo uuringute tulemused näitavad, et oksükodoonist tingitud genotoksilisuse risk inimestel on minimaalne või puudub oksükodooni süsteemsete kontsentratsioonide juures, mis saavutatakse raviannuste kasutamisel. Oksükodoon ei olnud mutageenne bakteriaalse mutageensuse testis ja in vivo hiirte mikronukleuse testis. Oksükodoon andis positiivse tulemuse in vitro hiirte lümfoomirakkude testis roti maksa S9 metaboolse aktivatsiooni olemasolul annusetasemel, mis ületas 25 mikrogrammi/ml. Kaks in vitro kromosomaalsete aberratsioonide testi viidi läbi inimese lümfotsüütidel. Esimeses testis andis oksükodoon negatiivse tulemuse ilma metaboolse aktivatsioonita, kuid S9 metaboolse aktivatsiooni olemasolul saadi positiivne tulemus, mis esines 24 h ajahetkel, kuid puudus 48 h pärast annustamist. Teises testis ei olnud oksükodoonil klastogeenseid toimeid nii metaboolse aktivatsiooniga kui ilma mis tahes kontsentratsioonil või ajahetkel.

5.3.2 Kartsinogeensus

Kartsinogeensust hinnati 2-aastases suukaudse sonditoitmise uuringus Sprague-Dawley rottidel. Oksükodoon ei suurendanud kasvajate esinemissagedust isastel ja emastel rottidel annustes kuni 6 mg/kg ööpäevas. Annuse piiriks olid oksükodooni opioidsed farmakoloogilised toimed.

6. FARMATSEUTILISED ANDMED

6.1 Abiainete loetelu

Laktoos Povidoon Ammooniummetakrülaatpolümeer Sorbiinhape Triatsetiin Stearüülalkohol Talk Magneesiumstearaat Hüpromelloos Hüdroksüpropüültselluloos (ainult 10 mg ja 80 mg tabletid) Titaandioksiid (E171) Makrogool Polüsorbaat 80 (ainult 20 mg ja 40 mg tabletid) Raudoksiid (E172) (ainult 20 mg, 40 mg ja 80 mg tabletid) Indigokarmiin (E132) (ainult 80 mg tabletid)

6.2 Sobimatus

Ei kohaldata.

6.3 Kõlblikkusaeg

3 aastat

6.4 Säilitamise eritingimused

Hoida temperatuuril kuni 25C.

6.5 Pakendi iseloomustus ja sisu

PVC-blisterpakendid pappkarbis

25, 28, 30, 56, 60 või 100 tabletti ühes karbis Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.

6.6 Erihoiatused ravimpreparaadi hävitamiseks ja käsitlemiseks

Erinõuded puuduvad. Kasutamata ravimpreparaat või jäätmematerjal tuleb hävitada vastavalt kohalikele nõuetele.

7. MÜÜGILOA HOIDJA

Mundipharma Gesellschaft m.b.H. Wiedner Gürtel 13 Turm 24, OG 15 1100 Viin Austria

8. MÜÜGILOA NUMBRID

OxyContin 10 mg: 300500 OxyContin 20 mg: 300600 OxyContin 40 mg: 300700 OxyContin 80 mg: 300800

9. ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE/MÜÜGILOA UUENDAMISE KUUPÄEV

Müügiloa esmase väljastamise kuupäev: 25.02.2000 Müügiloa viimase uuendamise kuupäev: 31.05.2010

10. TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV

veebruar 2025