Omep – Ravimi omaduste kokkuvõte (gastroresistentne kõvakapsel 40 mg, Lex Ano UAB)

RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE

1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS

Omep 40 mg, gastroresistentsed kõvakapslid

2. KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS

Üks gastroresistentne kõvakapsel sisaldab 40 mg omeprasooli. Teadaolevat toimet omavad abiaine: Üks 40 mg gastroresistentne kõvakapsel sisaldab 203…233 mg sahharoosi.

INN. Omeprazolum

Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.

3. RAVIMVORM

Gastroresistentne kõvakapsel.

Valge kaane ja sinise korpusega želatiinist kõvakapsel, mis sisaldab valkjaid kuni helepruunikaid pelleteid.

4. KLIINILISED ANDMED

4.1 Näidustused

Omep kapslid on näidustatud:

Täiskasvanud:

• Kaksteistsõrmikuhaavandite ravi ja retsidiivide vältimine
• Maohaavandite ravi ja retsidiivide vältimine
• Helicobacter pylori eradikatsioon peptiliste haavanditega patsientidel koos sobivate antibiootikumidega
• Mittesteroidsete põletikuvastaste ainete kasutamisest tingitud mao- ja kaksteistsõrmikuhaavandite ravi
• Mittesteroidsete põletikuvastaste ainete kasutamisest tingitud mao- ja kaksteistsõrmikuhaavandite vältimine riskiga patsientidel
• Refluksösofagiidi ravi
• Paranenud refluksösofagiidiga patsientide pikaajaline ravi
• Gastroösofageaalse reflukshaiguse sümptomaatiline ravi
• Zollingeri-Ellisoni sündroomi ravi

Lapsed Lapsed vanuses üle 1 aasta ja kehakaaluga vähemalt 10 kg

• Refluksösofagiidi ravi
• Gastroösofageaalse reflukshaigusega seotud kõrvetiste ja mao-söögitoru tagasivoolusümptomite sümptomaatiline ravi

Lapsed vanuses üle 4 aasta ja noorukid

• Helicobacter pylori infektsiooniga seotud kaksteistsõrmikuhaavandi ravi koos antibiootikumidega.

4.2 Annustamine ja manustamisviis

Annustamine täiskasvanutel

Kaksteistsõrmikuhaavandite ravi Ägeda kaksteistsõrmikuhaavandi korral on soovitatav annus 20 mg üks kord ööpäevas. Enamusel patsientidest toimub paranemine kahe nädala jooksul. Patsiendid, kellel esmase kuuriga ei ole ilmnenud täielikku paranemist, paranevad tavaliselt järgneva kahenädalase raviperioodi jooksul. Ravile halvasti alluva kaksteistsõrmikuhaavandiga patsientidel on soovitatav kasutada annust 40 mg üks kord ööpäevas ja paranemine toimub tavaliselt nelja nädala jooksul. Kaksteistsõrmikuhaavandite retsidiivide vältimine Kaksteistsõrmikuhaavandi retsidiivide vältimiseks H. pylori negatiivsetel patsientidel või kui H. pylori eradikatsioon ei ole võimalik, on soovitatav annus 20 mg üks kord ööpäevas. Mõnedel patsientidel võib küllaldane olla 10 mg päevaannus. Ebapiisava ravitulemuse korral võib annust suurendada kuni 40 mg-ni.

Maohaavandite ravi Soovitatav annus on 20 mg üks kord ööpäevas. Enamusel patsientidest toimub paranemine nelja nädala jooksul. Patsientidel, kellel esmase kuuriga ei ole ilmnenud täielikku paranemist, toimub paranemine tavaliselt järgneva neljanädalase raviperioodi jooksul. Ravile halvasti alluva maohaavandiga patsientidel on soovitatav kasutada annust 40 mg üks kord ööpäevas ja paranemine toimub tavaliselt kaheksa nädala jooksul. Maohaavandite retsidiivide vältimine Ravile halvasti alluva maohaavandi retsidiivide vältimiseks on soovitatav annus 20 mg üks kord ööpäevas. Vajadusel võib annust suurendada kuni 40 mg-ni üks kord ööpäevas.

H. pylori eradikatsioon peptiliste haavanditega patsientidel H. pylori eradikatsiooniks tuleb antibiootikumide valikul arvestada iga patsiendi ravimtaluvusega ning lähtuda kohalikest kehtivatest ravijuhistest.

• omeprasool 20 mg + klaritromütsiin 500 mg + amoksitsilliin 1000 mg, igaüht kaks korda ööpäevas ühe nädala jooksul või
• omeprasool 20 mg + klaritromütsiin 250 mg (või 500 mg) + metronidasool 400 mg (või 500 mg või tinidasool 500 mg), igaüht kaks korda ööpäevas ühe nädala jooksul või
• omeprasool 40 mg üks kord ööpäevas + amoksitsilliin 500 mg ja metronidasool 400 mg (või 500 mg või tinidasool 500 mg), kumbagi kolm korda ööpäevas ühe nädala jooksul.

Kui patsient jääb H. pylori positiivseks, võib ravikuuri korrata.

Mittesteroidsete põletikuvastaste ainete kasutamisest tingitud mao- ja kaksteistsõrmikuhaavandite ravi Mittesteroidsete põletikuvastaste ainete kasutamisest tingitud mao- ja kaksteistsõrmikuhaavandite raviks on soovitatav annus 20 mg üks kord ööpäevas. Enamusel patsientidest toimub paranemine nelja nädala jooksul. Patsientidel, kellel esmase kuuriga ei ole ilmnenud täielikku paranemist, toimub paranemine tavaliselt järgneva neljanädalase raviperioodi jooksul. Mittesteroidsete põletikuvastaste ainete kasutamisest tingitud mao- ja kaksteistsõrmikuhaavandite vältimine riskiga patsientidel Mittesteroidsete põletikuvastaste ainete kasutamisest tingitud mao- ja kaksteistsõrmikuhaavandite vältimiseks riskiga patsientidel (vanus > 60 a., anamneesis mao- ja kaksteistsõrmikuhaavand, varasemas anamneesis seedetrakti ülaosa veritsus) on soovituslik annus 20 mg üks kord ööpäevas.

Refluksösofagiidi ravi Soovitatav annus on 20 mg üks kord ööpäevas. Enamusel patsientidest toimub paranemine nelja nädala jooksul. Patsientidel, kellel esmase kuuriga ei ole ilmnenud täielik paranemine, toimub

paranemine tavaliselt järgneva neljanädalase raviperioodi jooksul. Raske ösofagiidi korral on soovitatav annus 40 mg üks kord ööpäevas ning paranemine toimub tavaliselt kaheksa nädala jooksul.

Paranenud refluksösofagiidiga patsientide pikaajaline ravi Paranenud refluksösofagiidi pikaajaliseks raviks on soovitatav annus 10 mg üks kord ööpäevas. Vajadusel võib annust suurendada 20...40 mg-ni üks kord ööpäevas.

Gastroösofageaalse reflukshaiguse sümptomaatiline ravi Soovitatav annus on 20 mg üks kord ööpäevas. Küllaldase ravivastuse võib saavutada juba annusega 10 mg ööpäevas ja seetõttu võib mõelda annuse individuaalsele kohandamisele. Kui nelja nädala jooksul ei ole 20 mg annusega sümptomite üle kontrolli saavutatud, tuleb mõelda täiendavatele uuringutele. Zollingeri-Ellisoni sündroomi ravi Zollingeri-Ellisoni sündroomi korral tuleb annus kohandada individuaalselt ja ravi jätkata seni, kuni see on kliiniliselt näidustatud. Soovitatav algannus on 60 mg ööpäevas. Kõigil rasketel juhtudel ja ebapiisava ravivastuse korral teiste ravivõtetega on saavutatud küllaldane kontroll ja enam kui 90%-l patsientidest on säilitusannuseks 20…120 mg ööpäevas. Kui vajalik annus on suurem kui 80 mg ööpäevas, tuleb see jagada kaheks üksikannuseks. Lapsed

Lapsed vanuses üle 1 aasta ja kehakaaluga vähemalt 10 kg Refluksösofagiidi ravi Gastroösofageaalse reflukshaigusega seotud kõrvetiste ja mao-söögitoru tagasivoolusümptomite sümptomaatiline ravi

Annustamissoovitused on järgnevad: Vanus Kehakaal Annustamine ≥ 1 aasta 10…20 kg 10 mg üks kord ööpäevas. Annust võib vajadusel suurendada kuni 20 ≥ 2 aasta > 20 kg 20 mg üks kord ööpäevas. Annust võib vajadusel suurendada kuni 40 Refluksösofagiit: ravi kestus on 4…8 nädalat.

Gastroösofageaalse reflukshaigusega seotud kõrvetiste ja mao-söögitoru tagasivoolusümptomite sümptomaatiline ravi: ravi kestus on 2…4 nädalat. Kui 2…4 nädala jooksul ei ole sümptomeid kontrolli alla saadud, tuleb patsiendile teha täiendavaid uuringuid.

Lapsed vanuses üle 4 aasta ja noorukid H. pylori infektsiooniga seotud kaksteistsõrmikuhaavandi ravi Sobiva kombinatsioonravi valikul tuleb lähtuda kohalikest kehtivatest juhistest bakteriaalse resistentsuse, ravi kestuse (tavaliselt 7, aga mõnikord kuni 14 päeva) ja antibakteriaalsete ravimite asjakohase kasutuse kohta. Ravi peab korraldama spetsialist. Annustamissoovitused on järgnevad: Kehakaal Annustamine 15…30 kg Kombinatsioonravi kahe antibiootikumiga: omeprasool 10 mg, amoksitsilliin 25 mg/kg ja klaritromütsiin 7,5 mg/kg manustatuna koos kaks korda ööpäevas ühe nädala jooksul 31…40 kg Kombinatsioonravi kahe antibiootikumiga: omeprasool 20 mg, amoksitsilliin 750 mg ja klaritromütsiin 7,5 mg/kg manustatuna koos kaks korda ööpäevas ühe nädala jooksul > 40 kg Kombinatsioonravi kahe antibiootikumiga: omeprasool 20 mg, amoksitsilliin 1 g ja klaritromütsiin 500 mg manustatuna koos kaks korda ööpäevas ühe nädala jooksul

Patsientide erirühmad Neerufunktsiooni häire Neerufunktsiooni häirega patsientidel ei ole vaja annust kohandada (vt lõik 5.2).

Maksafunktsiooni häire Maksafunktsiooni häirega patsientidele võib olla küllaldane ööpäevase annuse suurus 10…20 mg (vt lõik 5.2).

Eakad (>65-aastased) Eakatel patsientidel ei ole annuse kohandamine vajalik (vt lõik 5.2). Näidustused ja soovitatud annused on seotud tugevusega. Kõiki tugevusi ei pruugi turustada.

Manustamisviis Omep kapsleid on soovitatav võtta hommikuti (eelistatult mitte söögi ajal) ning neelata need tervelt alla koos poole klaasi veega. Kapsleid ei tohi närida ega purustada.

Neelamisraskusega patsiendid ning lapsed, kes oskavad juua või neelata pooltahket toitu võivad kapsli avada ning selle sisu neelata poole klaasitäie veega või segades selle eelnevalt kergelt happelises vedelikus, nt puuviljamahlas või õunakastmes või gaseerimata vees. Patsientidele tuleb öelda, et segu tuleb tarvitada kohe pärast valmistamist (või kuni 30 minuti jooksul) ja alati segada vahetult enne joomist ning loputada alla poole klaasi veega. Alternatiivse võimalusena võivad patsiendid kapsleid imeda ja neelata graanulid alla poole klaasitäie veega. Enterokattega graanuleid ei tohi närida.

4.3 Vastunäidustused

Ülitundlikkus toimeaine, asendatud bensimidasoolide või lõigus 6.1 loetletud mis tahes abiainete suhtes.

Nagu ka teisi prootonpumba inhibiitoreid, ei tohi omeprasooli manustada koos nelfinaviiriga (vt lõik 4.5).

4.4 Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel

Kui patsiendil ilmneb mõni häiresümptomitest (nt kehakaalu tahtmatu märkimisväärne langus, korduv oksendamine, düsfaagia, veriokse või veriroe) ning maohaavandi olemasolul või selle kahtlusel, tuleb välistada pahaloomulise kasvaja võimalus, sest ravi võib nimetatud sümptomeid leevendada ja seetõttu põhjustada diagnoosi hilinemist.

Atasanaviiri ei soovitata manustada koos prootonpumba inhibiitoritega (vt lõik 4.5). Kui atasanaviiri kombineerimist prootonpumba inhibiitoriga peetakse vältimatuks, on soovitatav patsienti kliiniliselt hoolikalt jälgida (nt viiruse hulka veres) ning samal ajal suurendada atasanaviiri annust 400 mg-ni koos 100 mg ritonaviiriga; omeprasooli annust 20 mg ei tohi ületada. Sarnaselt teiste maohapet blokeerivate ravimitega võib omeprasool vähendada B12-vitamiini (tsüanokobalamiin) imendumist hüpo- või aklorhüüdria tõttu. Seda võimalust tuleb pikaajalise ravi korral arvestada patsientide puhul, kellel organismi varud on väikesed või kellel on B12-vitamiini imendumishäire riskitegureid.

Omeprasool on CYP2C19 inhibiitor. Omeprasoolravi alustades või lõpetades tuleb arvestada koostoimete võimalusega ravimitega, mis metaboliseeruvad CYP2C19 kaudu. Koostoimet on täheldatud klopidogreeli ja omeprasooli vahel (vt lõik 4.5). Kirjeldatud koostoime kliiniline tähendus ei ole selge. Ettevaatusabinõuna tuleb omeprasooli ja klopidogreeli üheaegset manustamist vältida.

Vähemalt kolm kuud, ja enamikel juhtudel aasta, prootonpumba inhibiitoritega (nagu omeprasool) ravitud patsientidel on teatatud raskest hüpomagneseemiast. Ilmneda võivad hüpomagneseemia tõsised tunnused, nagu nt väsimus, kangestuskramplikkus, deliirium, krambid, pearinglus ja ventrikulaarne arütmia, kuid need võivad alata varjatult ja jääda tähelepanuta. Enamusel sellistest patsientidest hüpomagneseemia taandus pärast magneesiumivarude täiendamist ja prootonpumba inhibiitoriga ravi lõpetamist. Eeldatavasti pikaajalisele ravile jäävatel patsientidel või neil, kes võtavad prootonpumba inhibiitoreid koos digoksiiniga või ravimitega, mis võivad põhjustada hüpomagneseemiat (nt diureetikumid) peavad meditsiinitöötajad mõtlema magneesiumisisalduse mõõtmisele enne ravi alustamist prootonpumba inhibiitoriga ja perioodiliselt ravi ajal. Prootonpumba inhibiitorid, eriti kasutatuna suurtes annustes ja pika aja jooksul (>1 aasta), võivad vähesel määral suurendada puusaluu-, randmeluu- ja lülisambamurdude tekkeriski, valdavalt eakatel või teiste teadaolevate riskitegurite olemasolul. Vaatlusuuringud viitavad, et prootonpumba inhibiitorid võivad luumurru tekke koguriski suurendada 10...40%. Osa sellest suurenemisest võib olla tingitud teistest riskiteguritest. Osteoporoosi riskiga patsientidele tuleb pöörata tähelepanu vastavalt kehtivatele kliinilistele ravijuhistele ja nad peavad piisavalt saama D-vitamiini ja kaltsiumi. Naha subakuutne erütematoosne luupus Prootonpumba inhibiitoreid seostatakse väga harva naha subakuutse erütematoosse luupuse juhtudega. Kahjustuste ilmnemisel, eelkõige päikese eest katmata nahapiirkondadel, ja kui kaasneb artralgia, peab patsient pöörduma viivitamata tervishoiutöötaja poole, kes peab kaaluma Omepi kasutamise katkestamist. Naha subakuutse erütematoosse luupuse teke pärast varasemat ravi prootonpumba inhibiitoritega võib suurendada naha subakuutse erütematoosse luupuse tekke riski teiste prootonpumba inhibiitorite kasutamisel.

Häired laboratoorsete uuringute tegemisel Kromograniin A (CgA) suurenenud sisaldus võib mõjutada neuroendokriinkasvajate uuringuid. Selle häire vältimiseks tuleb ravi Omepiga lõpetada vähemalt 5 päeva enne CgA määramist (vt lõik 5.1). Kui CgA ja gastriini sisaldus ei ole pärast esmast mõõtmist referentsvahemikku langenud, tuleb mõõtmist korrata 14 päeva pärast prootonpumba inhibiitoriga ravi lõpetamist. Lapsed Mõned kroonilise haigusega lapsed võivad vajada pikaajalist ravi, kuigi seda üldjuhul ei soovitata.

Ravi prootonpumba inhibiitoritega võib suurendada vähesel määral riski seedetrakti infektsioonide tekkeks, nagu Salmonella ja Campylobacter ning hospitaliseeritud patsientidel võimalik ka Clostridium difficile (vt lõik 5.1).

Pikaajalise ravi puhul, eriti kui ravi kestab üle ühe aasta, tuleb patsiente regulaarselt jälgida.

Omep sisaldab sahharoosi ja naatriumi Harvaesineva päriliku fruktoositalumatuse, glükoosi-galaktoosi imendumishäirega või sahharoos- isomaltaasi puudulikkusega patsiendid ei tohi seda ravimit võtta. Ravim sisaldab vähem kui 1 mmol (23 mg) naatriumi ühes gastroresistentses kõvakapslis, see tähendab põhimõtteliselt „naatriumivaba“.

4.5 Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed

Omeprasooli toimed teiste toimeainete farmakokineetikale

pH-st sõltuva imendumisega toimeained Omeprasoolravi ajal võib maohappesuse vähenemine suurendada või vähendada mao pH-st sõltuva imendumisega toimeainete imendumist.

Nelfinaviir, atasanaviir Nelfinaviiri ja atasanaviiri sisaldus plasmas väheneb, kui neid manustada koos omeprasooliga.

Omeprasooli ja nelfinaviiri samaaegne manustamine on vastunäidustatud (vt lõik 4.3). Omeprasooli (40 mg üks kord ööpäevas) samaaegne manustamine vähendas nelfinaviiri keskmist sisaldust plasmas ligikaudu 40% ja farmakoloogiliselt aktiivse metaboliidi M8 keskmine ekspositsioon vähenes ligikaudu 75…90%. Sellesse koostoimesse võib olla kaasatud ka CYP2C19 inhibeerimine. Omeprasooli ja atasanaviiri ei soovitata samaaegselt manustada (vt lõik 4.4). Omeprasooli (40 mg üks kord ööpäevas) ja 300 mg atasanaviiri/100 mg ritonaviiri samaaegsel manustamisel tervetele vabatahtlikele vähenes atasanaviiri ekspositsioon 75%. Atasanaviiri annuse suurendamine 400 mg- ni ei kompenseerinud omeprasooli toimet atasanaviiri ekspositsioonile. Omeprasooli (20 mg üks kord ööpäevas) ja 400 mg atasanaviiri/100 mg ritonaviiri samaaegsel manustamisel tervetele vabatahtlikele vähenes atasanaviiri sisaldus ligikaudu 30% võrrelduna 300 mg atasanaviiri/100 mg ritonaviiriga üks kord ööpäevas.

Digoksiin Omeprasooli (20 mg ööpäevas) ja digoksiini samaaegne ravi tervetel isikutel suurendas digoksiini biosaadavust 10%. Harvadel juhtudel on teatatud digoksiini toksilisusest. Siiski tuleb olla ettevaatlik omeprasooli suurte annuste manustamisega eakatele patsientidele. Sellisel juhul tuleb digoksiinravi hoolikamalt jälgida ja selle sisaldust veres kontrollida. Klopidogreel Tervetel vabatahtlikel läbi viidud uuringute tulemused on näidanud farmakokineetilist (FK)/ farmakodünaamilist (FD) koostoimet klopidogreeli (300 mg küllastusannusena, seejärel 75 mg ööpäevas säilitusannusena) ja omeprasooli (80 mg suukaudselt ööpäevas) vahel, põhjustades klopidogreeli aktiivse metaboliidi ekspositsiooni vähenemist keskmiselt 46% ja vereliistakute agregatsiooni maksimaalse inhibeerimise (ADP-st tingitud) vähenemist keskmiselt 16%. Vaatlusuuringutest ja kliinilistest uuringutest saadud andmed on omeprasooli sellise farmakokineetilise/ farmakodünaamilise koostoime kliinilise tähtsuse osas tõsiste kardiovaskulaarsete tüsistuste korral vasturääkivad. Ettevaatusabinõuna tuleb omeprasooli ja klopidogreeli samaaegset manustamist vältida (vt lõik 4.4). Teised toimeained Posakonasooli, erlotiniibi, ketokonasooli ja itrakonasooli imendumine väheneb oluliselt ja seetõttu võivad nende kliinilised toimed nõrgeneda. Koosmanustamist posakonasooli ja erlotiniibiga tuleb vältida.

CYP2C19 kaudu metaboliseeritavad toimeained Omeprasool on peamise omeprasooli metaboliseeriva ensüümi CYP2C19 mõõdukas inhibiitor. Seetõttu võib teiste CYP2C19 abil metaboliseeruvate toimeainete metabolism aeglustuda ja süsteemne ekspositsioon neile ravimitele pikeneda. Sellisteks ravimiteks on näiteks R-varfariin ja teised K-vitamiini antagonistid, tsilostasool, diasepaam ja fenütoiin. Tsilostasool Ristuva disainiga uuringus suurendas omeprasool manustatuna tervetele isikutele annusena 40 mg tsilostasooli C ja AUC vastavalt 18% ja 26% ning ühe selle aktiivse metaboliidi C ja max max AUC vastavalt 29% ja 69%. Fenütoiin Fenütoiini plasmakontsentratsiooni on soovitatav jälgida omeprasoolravi esimese kahe nädala jooksul ning fenütoiini annuse kohandamise korral tuleb ravi jälgida ja annust vajadusel kohandada kuni omeprasoolravi lõpuni.

Teadmata mehhanism

Sakvinaviir Omeprasooli ja sakvinaviiri/ritonaviiri samaaegse manustamise tulemuseks oli sakvinaviiri plasmakontsentratsiooni suurenemine kuni ligikaudu 70%, mida HIV-nakkusega patsiendid talusid hästi.

Takroliimus Omeprasooli ja takroliimuse samaaegsel manustamisel on teatatud takroliimuse seerumikontsentratsiooni suurenemisest. Takroliimuse kontsentratsiooni, samuti neerufunktsiooni (kreatiniini kliirens) tuleb hoolikamalt jälgida ning vajadusel tuleb muuta takroliimuse annust. Metotreksaat Metotreksaadi ja prootonpumba inhibiitorite koosmanustamisel on mõnel patsiendil teatatud metotreksaadi sisalduse suurenemisest. Suures annuses metotreksaadi manustamisel tuleb kaaluda omeprasoolravi ajutist katkestamist.

Teiste toimeainete toimed omeprasooli farmakokineetikale

CYP2C19 ja/või CYP3A4 inhibiitorid Kuna omeprasool metaboliseerub CYP2C19 ja CYP3A4 abil, võivad CYP2C19 või CYP3A4 teadaolevalt inhibeerivad toimeained (nt klaritromütsiin ja vorikonasool) omeprasooli ainevahetust aeglustades põhjustada omeprasooli kontsentratsiooni suurenemist seerumis. Samaaegne ravi vorikonasooliga põhjustas omeprasooli ekspositsiooni suurenemise enam kui kahekordseks. Kuna omeprasool on suurtes annustes üldiselt hästi talutav, ei ole omeprasooli annuse kohandamine tavaliselt vajalik. Raske maksatalitluse häirega patsientidel ning kui on näidustatud pikaajaline ravi, võiks annuse kohandamisele siiski mõelda. CYP2C19 ja/või CYP3A4 indutseerijad CYP2C19 või CYP3A4 või mõlemat teadaolevalt indutseerivad toimeained (nagu rifampitsiin ja naistepuna-ürt) võivad omeprasooli ainevahetust kiirendades omeprasooli sisaldust seerumis vähendada.

4.6 Fertiilsus, rasedus ja imetamine

Rasedus Kolme prospektiivse epidemioloogilise uuringu (enam kui 1000 eksponeeritud tulemust) tulemustest ei ilmne omeprasooli kahjulikke toimeid rasedusele või loote/vastsündinu tervisele. Omeprasooli võib raseduse ajal kasutada.

Imetamine Omeprasool eritub rinnapiima, kuid terapeutiliste annuste kasutamise korral ei mõjuta tõenäoliselt last.

Fertiilsus Loomkatsed suukaudselt manustatava omeprasooli ratseemilise seguga ei näita toimet fertiilsusele.

4.7 Toime reaktsioonikiirusele

Omep ei mõjuta tõenäoliselt autojuhtimise ja masinate käsitsemise võimet. Võivad avalduda sellised kõrvaltoimed nagu pearinglus ja nägemishäired (vt lõik 4.8). Nende ilmnemisel ei tohi patsiendid autot juhtida ega masinaid käsitseda.

4.8 Kõrvaltoimed

Ohutusprofiili kokkuvõte Kõige sagedamini esinevateks kõrvaltoimeteks (1…10% patsientidest) on peavalu, kõhuvalu, kõhukinnisus, kõhulahtisus, kõhupuhitus ja iiveldus/oksendamine.

Kõrvaltoimete loetelu tabelina Omeprasooliga tehtud kliinilistes uuringutes ning ravimi turuletulekujärgsel perioodil on täheldatud või ravimiga tõenäoliselt seotuks peetud järgnevalt loetletud kõrvaltoimeid. Ükski neist ei osutunud annusest sõltuvaks. Allpool loetletud kõrvaltoimed on klassifitseeritud esinemissageduste ja organsüsteemi klasside (SOC) kaupa. Sageduskategooriad on defineeritud järgnevalt: väga sage (≥ 1/10), sage (≥ 1/100 kuni < 1/10), aeg-ajalt (≥ 1/1000 kuni < 1/100), harv (≥ 1/10 000 kuni < 1/1000), väga harv (< 1/10 000), teadmata (ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel).

Organsüsteemi klass/ Kõrvaltoime esinemissagedus Vere ja lümfisüsteemi häired Harv: leukopeenia, trombotsütopeenia Väga harv: agranulotsütoos, pantsütopeenia Immuunsüsteemi häired Harv: ülitundlikkusreaktsioonid nt palavik, angioödeem ja anafülaktiline Ainevahetus- ja toitumishäired Harv: hüponatreemia Teadmata: hüpomagneseemia. Raske hüpomagneseemia võib põhjustada Psühhiaatrilised häired Aeg-ajalt: unetus Harv: agiteeritus, segasus, depressioon Väga harv: agressiivsus, hallutsinatsioonid Närvisüsteemi häired Sage: peavalu Aeg-ajalt: pearinglus, paresteesiad, unisus Harv: maitsetundlikkuse häired Silma kahjustused Harv: ähmane nägemine Kõrva ja labürindi kahjustused Aeg-ajalt: peapööritus (vertiigo) Respiratoorsed, rindkere ja mediastiinumi häired Harv: bronhospasm Seedetrakti häired Sage: kõhuvalu, kõhukinnisus, kõhulahtisus, puhitus, iiveldus/oksendamine, Harv: suukuivus, stomatiit, seedetrakti kandidiaas Teadmata: mikroskoopiline koliit Maksa ja sapiteede häired Aeg-ajalt: maksaensüümide aktiivsuse suurenemine Harv: hepatiit ikterusega või ikteruseta Väga harv: maksapuudulikkus, entsefalopaatia eelneva maksahaigusega patsientidel Naha ja nahaaluskoe kahjustused Aeg-ajalt: dermatiit, sügelus, lööve, urtikaaria Harv: alopeetsia, fotosensitiivsus Väga harv: multiformne erüteem, Stevensi-Johnsoni sündroom, toksiline epidermise Teadmata: naha subakuutne erütematoosne luupus (vt lõik 4.4) Lihaste, luustiku ja sidekoe kahjustused Aeg-ajalt: puusaluu-, randmeluu- või lülisambamurd (vt lõik 4.4) Harv: artralgia, müalgia Väga harv: lihasnõrkus Neerude ja kuseteede häired Harv: interstitsiaalne nefriit

Reproduktiivse süsteemi ja rinnanäärme häired Väga harv: günekomastia Üldised häired ja manustamiskoha reaktsioonid Aeg-ajalt: üldine halb enesetunne, perifeersed tursed Harv: suurenenud higistamine

Lapsed Omeprasooli ohutust on hinnatud kokku 310-l lapsel vanuses 0...16 eluaastat, kellel esines maohappega seotud haigus. Saadaval on ka vähesed andmed pikaajalisest ohutusest 46 lapse kohta, kes said kliinilise uuringu raamides raske erosiivse ösofagiidi tõttu omeprasooli säilitusravi kuni 749 päeva. Kõrvaltoimed olid üldjuhul samad mis täiskasvanutel nii lühi- kui ka pikaajalise ravi puhul. Puuduvad pikaajalised andmed omeprasoolravi mõjude kohta puberteedile ja kasvule. Võimalikest kõrvaltoimetest teatamine Ravimi võimalikest kõrvaltoimetest on oluline teatada ka pärast ravimi müügiloa väljastamist. See võimaldab jätkuvalt hinnata ravimi kasu/riski suhet. Tervishoiutöötajatel palutakse kõigist võimalikest kõrvaltoimetest teatada www.ravimiamet.ee kaudu.

4.9 Üleannustamine

Omeprasooli üleannustamise kohta inimestel on andmed piiratud. Kirjanduses on kirjeldatud annuseid kuni 560 mg, üksikutel juhtudel on teateid kuni 2400 mg ühekordsete suukaudsete annuste kohta (120 korda suurem soovitatavast kliinilisest annusest). Kirjeldatud on iiveldust, oksendamist, pearinglust, kõhuvalu, kõhulahtisust ja peavalu. Üksikutel juhtudel on kirjeldatud ka apaatiat, depressiooni ja segasusseisundit. Kirjeldatud nähud on olnud mööduva iseloomuga ning tõsiseid tagajärgi ei ole täheldatud. Suurte annuste kasutamisel jäi eliminatsiooni kiirus muutumatuks (eeskätt kineetika). Ravi on sümptomaatiline, kui see on vajalik.

5. FARMAKOLOOGILISED OMADUSED

5.1 Farmakodünaamilised omadused

Farmakoterapeutiline rühm: maomahla happesusega seotud häirete raviks kasutatavad ained, peptilise haavandi ja gastroösofageaalse reflukshaiguse raviks kasutatavad ained, prootonpumba inhibiitorid. ATC-kood: A02BC01 Toimemehhanism Kahe aktiivse enantiomeeri ratseemiline segu omeprasool pärsib maohappe sekretsiooni täpselt suunatud toimemehhanismi abil. See on parietaalraku happepumba spetsiifiline inhibiitor. Selle toime on kiire ning üks kord päevas manustatuna pärsib see pöörduvalt maohappe sekretsiooni.

Omeprasool on nõrk alus, mis kontsentreeritakse ja muudetakse aktiivseks vormiks parietaalrakkude intratsellulaarsete kanalikeste tugevalt happelises keskkonnas, kus ta inhibeerib H+, K+-ATPaasi. See maohappe produktsiooni viimane etapp on annusest sõltuv ning selle tulemuseks on stiimulist sõltumatu väga efektiivne nii basaal- kui stimuleeritud sekretsiooni inhibeerimine. Farmakodünaamilised toimed Kõik täheldatud farmakodünaamilised toimed on seletatavad omeprasooli toimega maohappe sekretsioonile.

Toime maohappe sekretsioonile Omeprasool manustatuna üks kord ööpäevas suu kaudu vähendab kiiresti ja efektiivselt soolhappe sekretsiooni nii päeval kui öösel, kusjuures maksimaalne toime saavutatakse 4 ravipäeva jooksul.

Kaksteistsõrmikuhaavandiga patsientidel püsib omeprasooli 20 mg annuse korral mao happesuse vähenemine 24 tunni jooksul vähemalt 80% ulatuses; pentagastriiniga stimuleerimise järgselt väheneb maksimaalne happesekretsioon ligikaudu 70% 24 tunni jooksul pärast omeprasooli manustamist.

Kaksteistsõrmikuhaavandi korral püsib maosisene pH≥3 keskmiselt 17 tundi 24-tunnilisest perioodist pärast 20 mg omeprasooli suukaudset manustamist.

Gastroösofageaalse reflukshaiguse korral vähendab/normaliseerib omeprasool annuse suurusest sõltuvalt söögitoru kokkupuudet maohappega tänu maohappe sekretsiooni ja maosisese happesuse vähendamisele. Happe sekretsiooni pärssimine on seotud omeprasooli kontsentratsioonikõvera aluse pindala (AUC) ja mitte tegeliku plasmakontsentratsiooniga antud ajahetkel. Omeprasoolravi ajal ei ole täheldatud tahhüfülaksiat.

Toime H. pylori’le H. pylori on seotud peptilise haavandtõvega, sealhulgas kaksteistsõrmiku- ning maohaavandiga. H. pylori on gastriidi peamine tekkepõhjus. H. pylori on koos maohappega peamisteks peptilise haavandtõve tekkepõhjusteks. H. pylori on ka peamine atroofilise gastriidi tekkepõhjus, mis on seotud suurenenud riskiga maovähi tekkeks. H. pylori eradikatsioon omeprasooli ja antibiootikumide abil on seotud peptiliste haavandite heade ravitulemuste ja pikaajaliste remissioonidega.

Uuringutes on leitud, et kaksikravi on vähem efektiivne kui kolmikravi. Seda võib siiski kaaluda, kui teadaoleva ülitundlikkuse tõttu ei ole võimalik ühtegi kolmikravi skeemi kasutada.

Teised happe pärssimisega seotud toimed Pikaajalise ravi korral on täheldatud mao näärmetsüstide mõnevõrra sagedasemat avaldumist. Need muutused on happe sekretsiooni pärssimise füsioloogiline tagajärg, olles healoomulised ja pöörduva iseloomuga. Prootonpumba inhibiitorite või muude hapet pärssivate ainete manustamisel tekkiv mao alahappesus põhjustab seedetraktis normaalselt leiduvate bakterite hulga suurenemist. Hapet vähendavate ainete ravi tulemusena võib kergelt suureneda risk seedetrakti infektsioonide tekkeks, nt Salmonella, Campylobacter ning hospitaliseeritud patsientidel võimalik ka Clostridium difficile.

Antisekretoorsete ravimitega ravi ajal suureneb seerumi gastriini sisaldus vastusena happesekretsiooni vähenemisele. Ka CgA sisaldus suureneb maohappesuse vähenemise tagajärjel. CgA suurenenud sisaldus võib mõjutada neuroendokriinkasvajate uuringuid. Olemasolevad avaldatud tõendid näitavad, et prootonpumba inhibiitorite manustamine tuleb lõpetada 5 päeva kuni 2 nädalat enne CgA mõõtmist. See võimaldab PPI-ravi järel suurenenud CgA sisaldusel langeda referentsvahemikku. Mõnedel patsientidel (nii lapsed kui täiskasvanud) on pikaajalise omeprasoolravi ajal täheldatud enterokromafiinsete rakkude arvu suurenemist, mis võib olla seotud seerumi gastriini sisalduse suurenemisega. Seda leidu ei peeta kliiniliselt oluliseks.

Lapsed Rasket refluksösofagiiti põdevate 1...16-aastaste laste seas läbiviidud kontrollrühmata uuringus muutus ösofagiidi raskusaste kergemaks 90%-l juhtudest ning reflukshaiguse sümptomid vähenesid omeprasooli annuse juures 0,7 kuni 1,4 mg/kg märkimisväärselt. Pimeuuringus raviti gastroösofageaalse reflukshaiguse diagnoosiga 0...24 kuu vanuseid lapsi vastavalt 0,5, 1,0 või 1,5 mg/kg omeprasooli annusega. Oksendamise/regurgitatsiooni episoodide sagedus langes 50% 8- nädalase ravikuuri järel annusest sõltumata.

Helicobacter pylori eradikatsioon lastel

Randomiseeritud topeltpimedas kliinilises uuringus (Héliot uuring), milles osalesid 4-aastased ja vanemad gastriidi diagnoosiga lapsed, leiti, et omeprasooli ja kahe antibiootikumi (amoksitsilliin ja klaritromütsiin) kombinatsioon on H. pylori ravis ohutu ja efektiivne H. pylori eradikatsiooni tase: 74,2% (23/31 patsiendist) omeprasool + amoksitsilliin + klaritromütsiin rühmas võrreldes 9,4%-ga (3/32 patsiendist) amoksitsilliin + klaritromütsiin rühmas. Düspeptiliste sümptomite kliinilist leevenemist ei ilmnenud. See uuring ei anna teavet alla 4-aastaste laste osas.

5.2 Farmakokineetilised omadused

Imendumine Omeprasool ja omeprasoolmagneesium on happetundlikud, mistõttu neid manustatakse suu kaudu enterokattega graanulitena kapslites või tablettides. Omeprasooli imendumine on kiire, maksimaalne kontsentratsioon plasmas saavutatakse 1…2 tunni möödudes pärast ravimi manustamist. Omeprasool imendub peensooles ning see toimub tavaliselt 3...6 tunni jooksul. Samaaegne söömine ei mõjuta omeprasooli biosaadavust. Omeprasooli suukaudse üksikannuse süsteemne saadavus (biosaadavus) on ligikaudu 40%. Korduva annustamise korral üks kord ööpäevas suureneb biosaadavus ligikaudu 60%-ni.

Jaotumine Omeprasooli jaotusruumala tervetel isikutel on ligikaudu 0,3 l/kg kehakaalu kohta. Omeprasool seondub 97% ulatuses plasmavalkudega. Biotransformatsioon Omeprasool metaboliseeritakse täielikult tsütokroom P450 (CYP) süsteemi poolt. Põhiosa selle metabolismist sõltub polümorfselt ekspresseeritud CYP2C19-st, mis vastutab omeprasooli peamise metaboliidi - hüdroksüomeprasooli tekke eest plasmas. Ülejäänu sõltub teisest spetsiifilisest isoensüümist, CYP3A4-st, mis on vastutav omeprasoolsulfooni tekke eest. Suure afiinsuse tõttu CYP2C19 suhtes on omeprasoolil olemas võimalus teiste CYP2C19 substraatide võistlevaks pärssimiseks ja metaboolsete koostoimete avaldumiseks. Omeprasool ei pärsi teiste CYP3A4 substraatide metabolismi väikese afiinsuse tõttu CYP3A4 suhtes. Lisaks puudub omeprasoolil pärssiv toime peamistele CYP ensüümidele. Ligikaudu 3%-l kaukaaslastest ning 15...20%-l aasialastest puudub funktsioneeriv ensüüm CYP2C19 ja neid nimetatakse aeglasteks metaboliseerijateks. Sellistel inimestel metaboliseerub omeprasool tõenäoliselt peamiselt CYP3A4 vahendusel. Pärast korduvat 20 mg omeprasooli manustamist üks kord päevas oli aeglastel metaboliseerijatel AUC ligikaudu 5 kuni 10 korda suurem kui funktsioneeriva CYP2C19 ensüümiga isikutel (kiiretel metaboliseerijatel). Keskmised maksimaalsed plasmakontsentratsioonid olid samuti 3 kuni 5 korda suuremad. Kirjeldatud leiud ei mõjusta omeprasooli annustamist.

Eritumine Omeprasooli eliminatsiooni poolväärtusaeg on tavaliselt alla ühe tunni nii üksikannuse kui korduva annuse suukaudse manustamise järgselt üks kord ööpäevas. Omeprasool elimineeritakse annuste vahel plasmast täielikult ning üks kord ööpäevas manustamisel ei ilmne kalduvust kuhjumisele. Ligikaudu 80% omeprasooli suukaudsest annusest eritub uriini kaudu metaboliitidena, ülejäänu roojaga, olles sinna sattunud sapiainevahetusest. Lineaarsus/mittelineaarsus Omeprasooli AUC suureneb korduva annustamisega. See suurenemine on annusest sõltuv ning tuleneb korduva annustamisele järgnevast mittelineaarsest annuse ja AUC suhtest. Selline sõltuvus ajast ja annusest tuleneb ainevahetuse esimese passaaži ja süsteemse kliirensi langusest, mis tekib tõenäoliselt CYP2C19 ensüümi inhibeerimisest omeprasooli ja/või selle metaboliitide (nt sulfoon) poolt. Ühelgi metaboliidil ei ole täheldatud toimet maohappe sekretsioonile.

Patsientide eripopulatsioonid

Maksafunktsiooni häired Maksafunktsiooni häirete korral on omeprasooli metabolism aeglustunud, põhjustades AUC suurenemist. Üks kord päevas manustamise korral ei ole omeprasoolil ilmnenud kalduvust kuhjuda.

Neerufunktsiooni häired Neerufunktsiooni häiretega patsientidel ei ole omeprasooli farmakokineetika, sealhulgas biosaadavus ja eliminatsiooni kiirus, muutunud.

Eakad Omeprasooli metabolismi kiirus on eakatel isikutel (75...79-aastased) mõnevõrra langenud. Lapsed Ravi ajal soovitatud annustega üle 1 aasta vanustele lastele saavutati täiskasvanutega võrreldavad plasmakontsentratsioonid. Alla 6 kuu vanustel lastel on omeprasooli kliirens väike, mis on tingitud väiksemast võimest omeprasooli metaboliseerida.

5.3 Prekliinilised ohutusandmed

Eluaegsetes uuringutes omeprasooliga ravitud rottidega on täheldatud mao ECL-rakulist hüperplaasiat ja kartsinoide. Need muutused olid tingitud püsivast hüpergastrineemiast, mis tekkis sekundaarselt happesuse pärssimisele. Sarnaseid leidusid on kirjeldatud pärast ravi H2-retseptori antagonistidega või prootonpumba inhibiitoritega ning pärast osalist fundektoomiat. Seega ei peegelda need muutused ühegi toimeaine otsest mõju.

6. FARMATSEUTILISED ANDMED

6.1 Abiainete loetelu

Kapsli sisu Suhkrugraanulid (sisaldavad sahharoosi ja maisitärklist) Hüpromelloos Naatriumlaurüülsulfaat Dinaatriumfosfaat Mannitool Makrogool 6000 Talk Polüsorbaat 80 Metakrüülhappe-etüülakrülaadi kopolümeer 1: 1 Kapsli kest Želatiin Indigokarmiin (E132) Titaandioksiid (E171)

6.2 Sobimatus

Ei kohaldata.

6.3 Kõlblikkusaeg

2 aastat.

Hoida temperatuuril kuni 25 °C. Hoida tihedalt suletuna valguse ja niiskuse eest kaitstult. Pärast esmast avamist: 100 päeva.

6.4 Säilitamise eritingimused

Hoida temperatuuril kuni 25 °C. Hoida purk tihedalt suletuna valguse ja niiskuse eest kaitstult. Säilitamistingimusi pärast esmast avamist vt lõik 6.3.

6.5 Pakendi iseloomustus ja sisu

Valge HDPE purk, koos PP keeratava korgi või lapsekindla korgiga ja lisatud kuivatusainega (silikoongeelkapslid). Tabletipurgis 30 gastroresistentset kõvakapslit.

6.6 Erihoiatused ravimpreparaadi hävitamiseks

Kasutamata ravimipreparaat või jäätmematerjal tuleb hävitada vastavalt kohalikule nõuetele.

7. TEISESE MÜÜGILOA HOIDJA

UAB „Lex ano” Naugarduko g. 3 LT-03231, Vilnius Leedu

8. TEISES MÜÜGILOA NUMBER

1081322

9. TEISESE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE KUUPÄEV

21.12.2022

10. TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV

detsember 2022