RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE

1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS

Oxycodone Kalceks, 10 mg/ml süste-/infusioonilahus Oxycodone Kalceks, 50 mg/ml süste-/infusioonilahus

2. KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS

Oxycodone Kalceks 10 mg/ml: Üks 1 ml ampull sisaldab 10 mg oksükodoonvesinikkloriidi (vastab 9 mg oksükodoonile). Üks 2 ml ampull sisaldab 20 mg oksükodoonvesinikkloriidi (vastab 18 mg oksükodoonile).

Oxycodone Kalceks 50 mg/ml: Üks 1 ml ampull sisaldab 50 mg oksükodoonvesinikkloriidi (vastab 45 mg oksükodoonile).

INN. Oxycodonum

Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.

3. RAVIMVORM

Süste-/infusioonilahus (süste/infusioon). Läbipaistev värvitu lahus, mis ei sisalda nähtavaid osakesi. Lahuse pH on 4,5...5,5. Osmolaalsus on ligikaudu 285 mOsmol/kg.

4. KLIINILISED ANDMED

4.1 Näidustused

Mõõdukas kuni tugev valu vähi ja postoperatiivse valuga patsientidel. Tugev valu, mis nõuab tugevatoimelise opioidi kasutamist. Ravim on näidustatud ainult täiskasvanutele.

4.2 Annustamine ja manustamisviis

Annustamine

Annust tuleb kohandada vastavalt valu tugevusele, patsiendi üldseisundile ja varasematele või kaasuvatele ravimitele.

Täiskasvanud vanuses üle 18 aasta Soovitatavad on järgmised algannused. Annuse järkjärguline suurendamine võib olla vajalik, kui analgeesia ei ole piisav või valu tugevneb.

i.v. (boolus): Lahjendada kontsentratsioonini 1 mg/ml 9 mg/ml (0,9%) naatriumkloriidi süstelahusega, 50 mg/ml (5%) dekstroosilahusega või süsteveega. Boolusannus 1 kuni 10 mg manustada aeglaselt 1...2 minuti jooksul. Annuseid ei tohi manustada sagedamini kui iga 4 tunni järel.

i.v. (infusioon): Lahjendada kontsentratsioonini 1 mg/ml 9 mg/ml (0,9%) naatriumkloriidi süstelahusega, 50 mg/ml (5%) dekstroosilahusega või süsteveega.

Soovitatav algannus on 2 mg/tunnis.

i.v. (PCA, patient controlled analgesia): Lahjendada kontsentratsioonini 1 mg/ml 9 mg/ml (0,9%) naatriumkloriidi süstelahusega, 50 mg/ml (5%) dekstroosilahusega või süsteveega. Boolusannused 0,03 mg/kg tuleb manustada minimaalse lukustusajaga 5 minutit.

s.c. (boolus): Kasutada 10 mg/ml kontsentratsiooni. Oxycodone Kalceks 50 mg/ml lahjendada 9 mg/ml (0,9%) naatriumkloriidi süstelahusega, 50 mg/ml (5%) dekstroosilahusega või süsteveega. Soovitatav algannus on 5 mg, mida korratakse vajadusel 4-tunniste intervallidega.

s.c. (infusioon): Vajadusel lahjendada 9 mg/ml (0,9%) naatriumkloriidi süstelahusega, 50 mg/ml (5%) dekstroosilahusega või süsteveega. Algannus 7,5 mg ööpäevas on soovitatav varem opioide mittesaanud patsientidel, tiitrides seda järk- järgult vastavalt sümptomite kontrollile. Suukaudselt oksükodoonilt üleminevad vähipatsiendid võivad vajada palju suuremaid annuseid.

Patsientide üleviimine suukaudselt parenteraalsele oksükodoonile ja vastupidi Annus peab põhinema järgmisel suhtel: 2 mg suukaudset oksükodooni on ekvivalentne 1 mg parenteraalse oksükodooniga. Tuleb rõhutada, et see on ainult juhis vajaliku annuse jaoks. Patsientidevaheline varieeruvus nõuab, et igale patsiendile kohandatakse hoolikalt sobiv annus. Opioidide vahetamisel tuleb patsienti hoolikalt jälgida kuni patsient on stabiilne.

Patsientide üleviimine i.v. morfiinilt i.v. oksükodoonile Patsientidel, kes on saanud i.v. morfiini enne ravi i.v. oksükodooniga, peab ööpäevane annus põhinema 1:1 ekvivalentsuse suhtel. Tuleb rõhutada, et see on ainult juhis vajaliku annuse jaoks. Patsientidevaheline varieeruvus nõuab, et igale patsiendile kohandatakse hoolikalt sobiv annus. Opioidide vahetamisel tuleb patsienti hoolikalt jälgida, kuni patsient on stabiilne.

Eakad patsiendid Eakaid patsiente tuleb ravida ettevaatusega. Tuleb manustada väikseimat annust, mis on hoolikalt tiitritud valu kontrollimiseks.

Neeru- ja maksakahjustusega patsiendid Nendel patsientidel peab annustamine algama konservatiivse käsitluse alusel. Soovitatavat täiskasvanu algannust tuleb vähendada 50% võrra (näiteks ööpäevane koguannus 10 mg suukaudselt varem opioide mittesaanud patsientidel) ja iga patsiendi annust tuleb tiitrida piisava valukontrolli saavutamiseni vastavalt nende kliinilisele seisundile (vt lõik 5.2). Lapsed Puuduvad andmed oksükodooni süstide kasutamise kohta alla 18-aastastel patsientidel.

Kasutamine mitte-vähivalu korral Opioidid ei ole esimese rea ravimid kroonilise mitte-vähivalu korral, samuti ei soovitata neid kasutada ainsa ravimina. Kroonilise valu tüüpide hulka, mille puhul on näidatud, et neid leevendavad tugevad opioidid, kuuluvad krooniline osteoartriitiline valu ja lülivaheketaste haigus.

Ravi eesmärgid ja lõpetamine Enne ravi alustamist Oxycodone Kalceksiga tuleb valuravijuhendite kohaselt patsiendiga kokku leppida raviskeem, sealhulgas ravi kestus ja ravi eesmärgid ning ravi lõpetamise kava. Ravi ajal peavad arst ja patsient sageli kontakteeruma, et hinnata ravi jätkamise vajadust, kaaluda ravi lõpetamist ja vajadusel annust kohandada. Kui patsient ei vaja enam ravi oksükodooniga, võib ärajätusümptomite ennetamiseks vähendada annust järk-järgult. Ebapiisava valuvaigistava toime korral tuleb kaaluda hüperalgeesia, tolerantsuse ja olemasoleva haiguse progresseerumise võimalust (vt lõik 4.4).

Ravi kestus Oksükodooni ei tohi kasutada kauem kui vajalik.

Ravimpreparaadi manustamiseelse lahjendamise juhiseid vt lõik 6.6.

Manustamisviis Subkutaanne süst või infusioon. Intravenoosne süst või infusioon.

4.3 Vastunäidustused

Ülitundlikkus oksükodooni või lõigus 6.1 loetletud mis tahes abiainete suhtes. Oksükodooni ei tohi kasutada üheski olukorras, kus opioidid on vastunäidustatud: − teadaolev ülitundlikkus morfiini või teiste opioidide suhtes; − raske respiratoorne depressioon koos hüpoksiaga; − raske krooniline obstruktiivne kopsuhaigus; − cor pulmonale; − raske bronhiaalastma; − süsinikdioksiidi suurenenud sisaldus veres; − paralüütiline iileus;

− äge kõht; − krooniline kõhukinnisus.

4.4 Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel

Opioidide üleannuse suurim oht on respiratoorne depressioon. Ettevaatusega tuleb oksükodooni manustada nõrgestatud eakatele; raske hingamisfunktsioonihäirega patsientidele, maksa- või neerufunktsioonihäirega patsientidele; patsientidele, kellel on müksödeem, hüpotüreoidism, Addisoni tõbi, toksiline psühhoos, eesnäärme hüpertroofia, neerupealiste puudulikkus, alkoholism, delirium tremens, sapiteede haigused, pankreatiit, põletikulised soolehaigused, hüpotensioon, hüpovoleemia, koljusisese rõhu suurenemine, peavigastus (koljusisese rõhu suurenemise riski tõttu) või MAO inhibiitoreid võtvatele patsientidele.

Sedatiivsete ravimite, nt bensodiasepiinid või sarnased ravimid, samaaegse kasutamise risk Bensodiasepiinide ja opioidide samaaegne kasutamine võib põhjustada sedatsiooni, respiratoorset depressiooni, koomat ja surma. Nende riskide tõttu tuleb sedatiivsete ravimite, nagu bensodiasepiinid või sarnased ravimid, samaaegne määramine koos opioididega reserveerida patsientide jaoks, kellel alternatiivsed ravivõimalused ei ole võimalikud. Kui tehakse otsus bensodiasepiinide määramiseks koos opioididega, tuleb kasutada väikseimat efektiivset annust ja ravi kestus peab olema nii lühike kui võimalik (vt ka üldisi annustamissoovitusi lõigus 4.2). Patsiente tuleb hoolikalt jälgida respiratoorse depressiooni ja sedatsiooni nähtude ja sümptomite suhtes. Selles osas soovitatakse tungivalt teavitada patsiente ja neid ümbritsevaid inimesi, et nad oleksid neist sümptomitest teadlikud (vt lõik 4.5).

Seedetrakti häired Oxycodone Kalceksit ei tohi kasutada siis, kui on võimalik paralüütilise iileuse tekkimine. Kui paralüütilist iileust kahtlustatakse või see esineb kasutamise ajal, tuleb ravi Oxycodone Kalceksiga kohe katkestada.

Maksa ja sapiteede häired Oksükodoon võib põhjustada Oddi sfinkteri funktsioonihäiret ja spasmi, mille tulemusena suureneb sapiteede sümptomite ja pankreatiidi tekkimise risk. Seetõttu tuleb oksükodooni manustada pankreatiidi ja sapiteede haigustega patsientidele ettevaatusega.

Kirurgilised protseduurid Oxycodone Kalceksit tuleb kasutada ettevaatusega enne operatsiooni või operatsiooni ajal ning esimese 12...24 tunni jooksul pärast operatsiooni.

Nagu kõigi opioidpreparaatide puhul, tuleb oksükodooni sisaldavaid ravimeid kasutada ettevaatusega pärast abdominaalset operatsiooni, kuna opioidid häirivad teadaolevalt soolemotoorikat ja neid ei tohi kasutada, kuni arst ei ole veendunud normaalses soolefunktsioonis.

Mitte-vähivalu Sobivatel patsientidel, kellel esineb krooniline mitte-vähivalu, võib opioide kasutada osana tänapäevasest raviprogrammist, mis sisaldab teisi ravimeid ja ravivõimalusi. Oluline osa kroonilise mitte-vähivaluga patsiendi hindamises on patsiendi sõltuvuse ja ainete kuritarvitamise anamnees.

Kui opioidravi peetakse patsiendile sobivaks, ei ole ravi peamine eesmärk opioidi annuse vähendamine, vaid pigem annuse saavutamine, mis leevendab valu piisavalt minimaalsete kõrvaltoimetega.

Endokriinsüsteem Opioidid võivad mõjutada hüpotaalamuse-hüpofüüsi-neerupealiste või sugunäärmete telgi. Mõnede esinevate muutuste hulka kuuluvad seerumi prolaktiinisisalduse suurenemine ning plasma kortisooli- ja testosteroonisisalduse vähenemine. Võivad ilmneda kliinilised sümptomid, mis tulenevad nendest hormonaalsetest muutustest.

Unega seotud hingamishäired Opioidid võivad põhjustada unega seotud hingamishäireid, sh tsentraalne uneapnoe ja unega seotud hüpokseemia. Opioidide tarvitamine suurendab tsentraalse uneapnoe riski annusest sõltuval viisil. Patsientide puhul, kellel juba esineb tsentraalne uneapnoe, kaaluda opioidi koguannuse vähendamist.

Opioidide tarvitamise häire (kuritarvitamine ja sõltuvus) Opioidide, nagu oksükodoon, korduva manustamise korral võib välja kujuneda tolerantsus ning füüsiline ja/või psühholoogiline sõltuvus. Oxycodone Kalceksi korduv kasutamine võib viia opioidide tarvitamise häire tekkeni. Suuremate annuste ja pikem opioidravi kestus võivad suurendada opioidide tarvitamisest põhjustatud häire tekkeriski. Oxycodone Kalceksi kuritarvitamine või tahtlik väärtarvitamine võivad viia üleannustamise ja/või surmani. Opioidide tarvitamise häire väljakujunemine on tõenäolisem patsientide puhul, kellel on isiklikus või perekondlikus (vanemad või õed/vennad) anamneesis ainete tarvitamise häire (sh alkoholi tarvitamise häire), patsientide puhul, kes tarvitavad samal ajal tubakat või kellel on isiklikus anamneesis muud psüühikahäired (nt depressioon, ärevushäire ja isiksushäired). Enne ravi alustamist Oxycodone Kalceksiga ja ravi ajal tuleb ravi eesmärgid ning ravi lõpetamise kava patsiendiga kokku leppida (vt lõik 4.2). Enne ravi ja ravi ajal tuleb patsienti teavitada ka opioidide tarvitamisest põhjustatud nähtudest ja sellega seotud riskidest. Patsientidele tuleb anda juhis nende nähtude tekkimisel võtta ühendust oma arstiga. Patsientide puhul on vaja märgata ravimit otsiva käitumise märke (nt liiga varane retsepti uuendamise taotlemine). See hõlmab muude opioidide ja psühhoaktiivsete ravimite (nt bensodiasepiinid) tarvitamise märkamist. Opioidide tarvitamise häire sümptomitega patsientide puhul tuleb kaaluda nõustamist sõltuvushäirete spetsialistiga. Tolerantsus Pikaajalisel kasutamisel võib patsiendil tekkida tolerantsus ravimi suhtes ja vajadus progresseeruvalt suurenevate annuste järele valu üle kontrolli säilitamiseks. Selle ravimi pikaajaline kasutamine võib põhjustada füüsilist sõltuvust ja ravi järsul katkestamisel võivad tekkida ärajätusümptomid.

Ärajätusündroom Kui patsient ei vaja enam ravi oksükodooniga, on soovitatav vähendada annust järk-järguliselt, et vältida ärajätusümptomite teket. Opioidide ärajääma- või ärajätusündroomi iseloomustavad mõned või kõik järgmised sümptomid: rahutus, lakrimatsioon, rinorröa, haigutamine, higistamine, külmavärinad, müalgia, müdriaas ja südamepekslemine. Võivad tekkida ka teised sümptomid, sealhulgas ärrituvus, ärevus, seljavalu, liigesvalu, nõrkus, kõhukrambid, unetus, iiveldus, anoreksia, oksendamine, kõhulahtisus või vererõhu tõus, hingamissageduse või südame löögisageduse suurenemine.

Nagu teiste opioidide puhul, võivad sõltuvusega emadel sündinud lastel esineda ärajätusümptomid ja tekkida respiratoorne depressioon sünnituse ajal.

Hüperalgeesia

Tekkida võib hüperalgeesia, mis ei allu oksükodooni annuse suurendamisele, eriti suurte annuste puhul. Vajalik võib olla oksükodooni annuse vähendamine või vahetus alternatiivse opioidi vastu.

Alkohol Alkoholi ja Oxycodone Kalceksi samaaegne tarvitamine võib tugevdada Oxycodone Kalceksi kõrvaltoimeid; samaaegset kasutamist tuleb vältida.

Ravim sisaldab vähem kui 1 mmol (23 mg) naatriumi ühe milliliitri kohta, see tähendab põhimõtteliselt „naatriumivaba“.

4.5 Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed

Sedatiivsete ravimite, nt bensodiasepiinid või sarnased ravimid, samaaegne kasutamine koos opioididega suurendab sedatsiooni, respiratoorse depressiooni, kooma ja surma riski aditiivse pärssiva toime tõttu kesknärvisüsteemile. Annus ja samaaegse kasutamise kestus peavad olema piiratud (vt lõik 4.4). Kesknärvisüsteemi mõjutavate ravimite hulka kuuluvad järgmised, kuid mitte ainult: trankvillisaatorid, anesteetikumid, uinutid, antidepressandid, mitte-bensodiasepiinsed rahustid, fenotiasiinid, neuroleptikumid, alkohol, teised opioidid, lihasrelaksandid ja antihüpertensiivsed ravimid.

Oksükodooni samaaegne manustamine koos antikolinergilise või antikolinergilise aktiivsusega ravimitega (nt tritsüklilised antidepressandid, antihistamiinikumid, antipsühhootikumid, lihasrelaksandid, Parkinsoni tõve ravimid) võib põhjustada antikolinergiliste kõrvaltoimete tugevnemist. Oksükodooni tuleb kasutada ettevaatusega neid ravimeid kasutavatel patsientidel ja vajalik võib olla annuse vähendamine.

MAO inhibiitoritel on teadaolevad koostoimed narkootiliste analgeetikumidega. MAO inhibiitorid põhjustavad kesknärvisüsteemi erutust või depressiooni seoses hüpertensiivse või hüpotensiivse kriisiga (vt lõik 4.4). Oksükodooni tuleb kasutada ettevaatusega patsientidel, kellele manustatakse MAO inhibiitoreid või kes on saanud MAO inhibiitoreid viimase kahe nädala jooksul (vt lõik 4.4).

Oksükodooni samaaegne manustamine serotoniini ainevahetust mõjutavate ainetega, näiteks selektiivse serotoniini tagasihaarde inhibiitori (SSRI) või serotoniini ja noradrenaliini tagasihaarde inhibiitoriga (SNRI), võib põhjustada serotoniini toksilisust. Serotoniini toksilisuse sümptomiteks võivad olla vaimse seisundi muutused (nt agiteeritus, hallutsinatsioonid, kooma), autonoomne ebastabiilsus (nt tahhükardia, labiilne vererõhk, hüpertermia), neuromuskulaarsed häired (nt hüperrefleksia, koordinatsioonihäired, jäikus) ja/või seedetrakti sümptomid (nt iiveldus, oksendamine, kõhulahtisus). Neid ravimeid kasutavatel patsientidel tuleb olla oksükodooni kasutamisel ettevaatlik ja võib olla vajalik annust vähendada. Alkohol võib tugevdada oksükodooni farmakodünaamilisi toimeid, samaaegset kasutamist tuleb vältida.

Oksükodooni metaboliseerib peamiselt CYP3A4 ja vähemal määral CYP2D6. Neid metaboolseid radu võivad inhibeerida või indutseerida erinevad koosmanustatud ravimid või toidu koostisosad.

CYP3A4 inhibiitorid, nt makroliidantibiootikumid (nt klaritromütsiin, erütromütsiin ja telitromütsiin), asooli-tüüpi seenevastased ravimid (nt ketokonasool, vorikonasool, itrakonasool ja posakonasool), proteaasi inhibiitorid (nt botsepreviir, ritonaviir, indinaviir, nelfinaviir ja sakvinaviir), tsimetidiin ja greipfruudimahl võivad põhjustada oksükodooni kliirensi vähenemist, mis võib põhjustada oksükodooni plasmakontsentratsioonide suurenemist. Seetõttu võib olla vajalik oksükodooni annuse vastav kohandamine.

Mõned spetsiifilised näited on toodud allpool:

• Tugev CYP3A4 inhibiitor itrakonasool, mida manustati annuses 200 mg suu kaudu viie ööpäeva jooksul, suurendas suukaudse oksükodooni AUC-d. Keskmiselt oli AUC ligikaudu 2,4 korda suurem (vahemik 1,5... 3,4).

• CYP3A4 inhibiitor vorikonasool, mida manustati annuses 200 mg kaks korda ööpäevas nelja päeva jooksul (400 mg manustati kahe esimese annusena), suurendas suukaudse oksükodooni AUC-d. Keskmiselt oli AUC ligikaudu 3,6 korda suurem (vahemik 2,7... 5,6).
• CYP3A4 inhibiitor telitromütsiin, mida manustati annuses 800 mg suu kaudu nelja ööpäeva jooksul, suurendas suukaudse oksükodooni AUC-d. Keskmiselt oli AUC ligikaudu 1,8 korda suurem (vahemik 1,3... 2,3).
• CYP3A4 inhibiitor greipfruudimahl, mida manustati annuses 200 ml kolm korda ööpäevas viie päeva jooksul, suurendas suukaudse oksükodooni AUC-d. Keskmiselt oli AUC ligikaudu 1,7 korda suurem (vahemik 1,1...2,1).

CYP3A4 indutseerijad, nagu rifampitsiin, karbamasepiin, fenütoiin ja naistepuna võivad indutseerida oksükodooni metabolismi ja põhjustada oksükodooni kliirensi suurenemist, mis võib põhjustada oksükodooni plasmakontsentratsioonide vähenemist. Vajalik võib olla oksükodooni annuse vastav kohandamine. Mõned spetsiifilised näited on toodud allpool:

• CYP3A4 indutseerija naistepuna, mida manustati 300 mg kolm korda ööpäevas viieteistkümne päeva jooksul, vähendas suukaudse oksükodooni AUC-d. Keskmiselt oli AUC ligikaudu 50% väiksem (vahemik 37...57%).
• CYP3A4 indutseerija rifampitsiin, mida manustati 600 mg üks kord ööpäevas seitsme päeva jooksul, vähendas suukaudse oksükodooni AUC-d. Keskmiselt oli AUC ligikaudu 86% väiksem.

CYP2D6 aktiivsust inhibeerivad ravimid, nt paroksetiin ja kinidiin, võivad oksükodooni kliirensit aeglustada, mis võib põhjustada oksükodooni plasmakontsentratsiooni suurenemist.

4.6 Fertiilsus, rasedus ja imetamine

Selle ravimi kasutamist tuleb võimalusel vältida rasedatel või imetavatel patsientidel või sünnituse ajal.

Rasedus Oksükodooni kasutamise kohta rasedatel on andmed piiratud. Imikuid, kelle emad on võtnud oksükodooni 3...4 nädalat enne sünnitust, tuleb jälgida respiratoorse depressiooni esinemise suhtes. Oksükodooni võtnud emade vastsündinutel võivad ilmneda ärajätusümptomid.

Imetamine Oksükodoon võib erituda rinnapiima ja põhjustada vastsündinul respiratoorset depressiooni. Seetõttu ei tohi oksükodooni kasutada imetavatel emadel.

Fertiilsus Fertiilsuse või emakasisese ekspositsiooni postnataalsete toimete uuringuid ei ole läbi viidud.

4.7 Toime reaktsioonikiirusele

Oksükodoon võib mõjutada autojuhtimise ja masinate käsitsemise võimet. Oksükodoon võib erineval määral muuta patsientide reaktsioone, sõltuvalt annusest ja individuaalsest tundlikkusest. Seetõttu ei tohi patsiendid autot juhtida ega masinaid käsitseda, kui ravim neid mõjutab.

4.8 Kõrvaltoimed

Kõrvaltoimed on tüüpilised kõigil opioidagonistidel. Võivad esineda tolerantsus ja sõltuvus (vt lõik 4.4). Kõhukinnisust saab vältida sobiva lahtistiga. Kui probleemiks on iiveldus või oksendamine, võib oksükodooni kombineerida antiemeetikumiga.

Kõrvaltoimed liigitatakse järgmiste esinemissageduste kategooriate alusel: Väga sage ≥ 1/10 Sage ≥ 1/100 kuni < 1/10

Aeg-ajalt ≥ 1/1000 kuni < 1/100

Harv ≥ 1/10 000 kuni < 1/1000 Väga harv < 1/10 000 Teadmata Ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel

Immuunsüsteemi häired Aeg-ajalt: ülitundlikkus. Teadmata: anafülaktiline reaktsioon, anafülaktoidne reaktsioon. Ainevahetus- ja toitumishäired Sage: söögiisu vähenemine. Aeg-ajalt: dehüdratsioon.

Psühhiaatrilised häired Sage: ärevus, segasusseisund, depressioon, unetus, närvilisus, ebatavaline mõtlemine, ebatavalised unenäod. Aeg-ajalt: agiteeritus, emotsionaalne labiilsus, eufooriline meeleolu, hallutsinatsioonid, libiido langus, ravimsõltuvus (vt lõik 4.4), desorienteeritus, meeleolumuutused, rahutus, düsfooria. Teadmata: agressiivsus.

Närvisüsteemi häired Väga sage: somnolentsus, pearinglus, peavalu. Sage: treemor, letargia, sedatsioon. Aeg-ajalt: amneesia, krambid, hüpertoonia, hüpesteesia, tahtmatud lihaskontraktsioonid, kõnehäired, sünkoop, paresteesia, maitsetundlikkuse häired, hüpotoonia. Teadmata: hüperalgeesia.

Silma kahjustused Aeg-ajalt: nägemishäired, mioos.

Kõrva ja labürindi kahjustused Aeg-ajalt: vertiigo.

Südame häired Aeg-ajalt: südamepekslemine (ärajätusündroomi korral), supraventrikulaarne tahhükardia.

Vaskulaarsed häired Aeg-ajalt: vasodilatatsioon, näo õhetus. Harv: hüpotensioon, ortostaatiline hüpotensioon.

Respiratoorsed, rindkere ja mediastiinumi häired Sage: hingeldus, bronhospasm, köha vähenemine. Aeg-ajalt: respiratoorne depressioon, luksumine. Teadmata: tsentraalse uneapnoe sündroom. Seedetrakti häired Väga sage: kõhukinnisus, iiveldus, oksendamine. Sage: kõhuvalu, kõhulahtisus, suukuivus, düspepsia. Aeg-ajalt: düsfaagia, kõhupuhitus, röhatused, iileus, gastriit. Teadmata: hambakaaries.

Maksa ja sapiteede häired Aeg-ajalt: maksaensüümide aktiivsuse tõus, sapikoolik. Teadmata: kolestaas, Oddi sfinkteri funktsioonihäire.

Naha ja nahaaluskoe kahjustused Väga sage: sügelus. Sage: lööve, liighigistamine.

Aeg-ajalt: nahakuivus, eksfoliatiivne dermatiit. Harv: urtikaaria.

Neerude ja kuseteede häired Aeg-ajalt: uriinipeetus, ureetri spasm.

Reproduktiivse süsteemi ja rinnanäärme häired Aeg-ajalt: erektsioonihäire, hüpogonadism. Teadmata: amenorröa.

Üldised häired ja manustamiskoha reaktsioonid Sage: asteenia, väsimus. Aeg-ajalt: ravimi ärajätusündroom, halb enesetunne, turse, perifeerne turse, tolerantsus ravimi suhtes, janu, püreksia, külmavärinad. Teadmata: ravimi ärajätusündroom vastsündinul.

Ravimisõltuvus Oxycodone Kalceksi korduv kasutamine võib põhjustada opisoidisõltuvust isegi raviannuste korral. Ravimisõltuvuse risk võib varieeruda sõltuvalt patsiendi individuaalsetest riskiteguritest ning opioidravi annusest ja kestusest (vt lõik 4.4).

Võimalikest kõrvaltoimetest teatamine Ravimi võimalikest kõrvaltoimetest on oluline teatada ka pärast ravimi müügiloa väljastamist. See võimaldab jätkuvalt hinnata ravimi kasu/riski suhet. Tervishoiutöötajatel palutakse kõigist võimalikest kõrvaltoimetest teatada www.ravimiamet.ee kaudu.

4.9 Üleannustamine

Üleannustamise sümptomid Oksükodooni äge üleannustamine võib väljenduda mioosi, respiratoorse depressiooni, hüpotensiooni ja hallutsinatsioonidena. Iiveldus ja oksendamine esinevad tavaliselt kergematel juhtudel. Mittekardiaalne kopsuturse ja rabdomüolüüs on eriti sagedad pärast opioidanalgeetikumide intravenoosset süstimist. Raskematel juhtudel võivad esineda tsirkulatoorne puudulikkus ja somnolentsus, mis progresseerub stuupori või koomani, hüpotoonia, bradükardia, kopsuturse ja surm. Oksükodooni üleannustamise korral on täheldatud toksilist leukoentsefalopaatiat.

Üleannustamise toimeid tugevdab samaaegne alkoholi või teiste psühhotroopsete ravimite tarvitamine. Üleannustamise ravi Esmast tähelepanu tuleb pöörata avatud hingamisteede tagamisele ja abistava või juhitud hingamise alustamisele. Puhtad opioidi antagonistid, nagu naloksoon, on opioidide üleannustamise sümptomite spetsiifilised antidoodid. Vajadusel tuleb rakendada muid toetavaid meetmeid.

Massiivse üleannustamise korral manustada naloksooni intravenoosselt (0,4 kuni 2 mg täiskasvanule ja 0,01 mg/kg kehamassi kohta lastele), kui patsient on koomas või esineb respiratoorne depressioon. Kui vastus puudub, korrake annust 2-minutiliste intervallidega. Kui vajalikud on korduvad annused, on sobiv infusioon 60% algannusest tunnis. 10 mg lahus valmistatud 50 ml dekstroosilahusega annab 200 mikrogrammi/ml annuse infusiooniks i.v. pumbaga (annust kohandatakse kliinilise ravivastuse alusel). Infusioon ei asenda patsiendi kliinilise seisundi sagedat ülevaatamist.

Intramuskulaarne naloksoon on alternatiiviks juhul, kui i.v. juurdepääs ei ole võimalik. Kuna naloksooni toime kestus on suhteliselt lühike, tuleb patsienti hoolikalt jälgida, kuni spontaanne hingamine on usaldusväärselt taastunud. Naloksoon on konkureeriv antagonist ja tugeva mürgitusega patsientidel võivad olla vajalikud suured annused (4 mg).

Kergema üleannustamise korral manustada 0,2 mg naloksooni intravenoosselt, millele järgnevalt vajadusel 0,1 mg iga 2 minuti järel.

Patsienti tuleb jälgida vähemalt 6 tundi pärast viimast naloksooni annust.

Naloksooni ei tohi manustada kliiniliselt olulise hingamise või vereringe depressiooni puudumisel pärast oksükodooni üleannustamist. Naloksooni tuleb manustada ettevaatusega patsientidele, kes on teadaolevalt füüsiliselt sõltuvad oksükodoonist või esineb selle kahtlus. Sellistel juhtudel võib opioidi toimete järsk või täielik pöördumine põhjustada valu ja ägedat ärajätusündroomi.

5. FARMAKOLOOGILISED OMADUSED

5.1 Farmakodünaamilised omadused

Farmakoterapeutiline rühm: Looduslikud oopiumi alkaloidid, ATC-kood: N02AA05

Oksükodoon on puhas opioidi agonist, millel puuduvad antagonistlikud toimed ning mis toimib aju ja seljaaju kappa-, müü- ja delta-opioidretseptoritesse. Oksükodooni toime sarnaneb morfiiniga. Ravitoime on peamiselt analgeetiline, anksiolüütiline, köhavastane ja sedatiivne.

Seedetrakt Opioidid võivad põhjustada Oddi sfinkteri spasmi.

Endokriinsüsteem Vt lõik 4.4.

Muud farmakoloogilised toimed In vitro ja loomkatsed viitavad looduslike opioidide, nagu morfiin, erinevatele toimetele immuunsüsteemi komponentidele; nende leidude kliiniline tähtsus ei ole teada. Ei ole teada, kas poolsünteetilisel opioidil oksükodoonil on morfiiniga sarnaseid immunoloogilisi toimeid.

5.2 Farmakokineetilised omadused

Imendumine Farmakokineetika uuringud tervetel vabatahtlikel näitasid oksükodooni võrdset saadavust, kui seda manustati 5 mg annusena intravenoosselt ja subkutaanselt, ühekordse boolusannusena või 8-tunnise pideva infusioonina. Naistel on plasma oksükodoonikontsentratsioonid kuni 25% kõrgemad kui meestel, kohandatuna kehakaalule. Jaotumine Pärast imendumist jaotub oksükodoon kogu organismis. Ligikaudu 45% seondub plasmavalkudega. Ravim läbib platsentat ja seda võib leida rinnapiimas.

Biotransformatsioon ja eritumine Oksükodoon metaboliseerub maksas noroksükodooniks, oksümorfooniks ja erinevateks konjugeeritud glükuroniidideks. Metaboliitide analgeetiline toime on kliiniliselt ebaoluline. Toimeaine ja selle metaboliidid eritatakse uriini ja roojaga.

Patsientide erirühmad

Eakad Vanus mõjutab oksükodooni plasmakontsentratsioone ainult minimaalselt, need on eakatel 15% suuremad kui noortel isikutel.

Maksa- ja neerukahjustus Võrreldes tervete isikutega võivad kerge kuni raske maksafunktsiooni häirega patsientidel esineda oksükodooni ja noroksükodooni kõrgemad plasmakontsentratsioonid ja oksümorfooni väiksemad

plasmakontsentratsioonid. Võib esineda oksükodooni eliminatsiooni poolväärtusaja suurenemine, millega võib kaasneda ravimi toime tugevnemine.

Võrreldes tervete isikutega võivad kerge kuni raske neerufunktsiooni häirega patsientidel esineda oksükodooni ja selle metaboliitide kõrgemad plasmakontsentratsioonid. Võib esineda oksükodooni eliminatsiooni poolväärtusaja suurenemine, millega võib kaasneda ravimi toime tugevnemine.

Erinevalt morfiinipreparaatidest ei põhjusta oksükodooni manustamine aktiivsete metaboliitide olulist sisaldust. Siiski võib selles patsientide populatsioonis oksükodooni plasmakontsentratsioon olla suurenenud võrreldes normaalse neeru- või maksafunktsiooniga patsientidega. Kirjanduses on teatatud uuringutest, mis hõlmasid teisi intravenoosseid oksükodoonipreparaate, mida manustati boolussüstina kuuele lõppstaadiumis maksatsirroosiga patsiendile ja kümnele lõppstaadiumis neerupuudulikkusega patsiendile. Mõlemal juhul oli oksükodooni eritumine häiritud.

5.3 Prekliinilised ohutusandmed

Rottidel läbi viidud uuringutes ei olnud oksükodoonil mõju fertiilsusele ega loote arengule. Siiski täheldati küülikutel emasloomal toksilisust põhjustanud tasemetel annusega seotud arenguhäirete sagenemist (presakraalsete lülide suurenenud arv, roiete lisapaarid). Rottidel läbi viidud pre- ja postnataalse arengu uuringus ei leitud mõju füüsilistele, refleksoloogilistele ja sensoorsetele arenguparameetritele ega käitumuslikele ja reproduktiivsetele näitajatele.

Oksükodooniga läbi viidud genotoksilisuse uuringud ei näita erilist kahjulikku toimet inimesele. Pikaajalisi kartsinogeensuse uuringuid ei ole läbi viidud.

Mõnedes in vitro uuringutes näitas oksükodoon klastogeenset potentsiaali. Siiski ei täheldatud sarnast toimet in vivo tingimustes, isegi toksiliste annustega. Need tulemused viitavad, et oksükodooni mutageense riski inimestele terapeutilistes kontsentratsioonides võib piisava tõenäosusega välistada.

6. FARMATSEUTILISED ANDMED

6.1 Abiainete loetelu

Sidrunhappe monohüdraat Naatriumtsitraat Naatriumkloriid Naatriumhüdroksiid (pH reguleerimiseks) Kontsentreeritud vesinikkloriidhape (pH reguleerimiseks) Süstevesi

6.2 Sobimatus

Seda ravimpreparaati ei tohi segada teiste ravimitega, välja arvatud nendega, mis on loetletud lõigus 6.6.

Tsüklisiin kontsentratsioonis 3 mg/ml või vähem, segades lahjendamata või süsteveega lahjendatud Oxycodone Kalceksiga, ei näidanud sadenemist 24-tunnisel hoidmisel toatemperatuuril. On näidatud, et sadenemist esineb Oxycodone Kalceksi segamisel tsüklisiiniga kontsentratsioonidel üle 3 mg/ml või lahjendamisel 9 mg/ml (0,9%) naatriumkloriidi süstelahusega. Kui siiski Oxycodone Kalceksi süsti annus on vähendatud ja lahus on piisavalt lahjendatud süsteveega, on kontsentratsioonid üle 3 mg/ml võimalikud. Lahjendina soovitatakse kasutada süstevett, kui tsüklisiini ja oksükodoonvesinikkloriidi manustatakse koos kas intravenoosselt või subkutaanselt infusioonina. Prokloorperasiin on keemiliselt Oxycodone Kalceksiga kokkusobimatu.

6.3 Kõlblikkusaeg

Avamata ampull: 2 aastat.

Kõlblikkusaeg pärast esmast avamist: Ravimpreparaat tuleb ära kasutada kohe pärast ampulli avamist.

Kõlblikkusaeg pärast lahjendamist: Ravimi kasutusaegne keemilis-füüsikaline stabiilsus on tõestatud 24 tunni jooksul temperatuuril kuni 25 °C ja 2...8 °C. Mikrobioloogilise saastatuse vältimiseks tuleb ravim kohe ära kasutada. Kui ravimit ei kasutata kohe, vastutab selle säilitamisaja ja -tingimuste eest kasutaja. Ravimit võib säilitada kuni 24 tundi temperatuuril 2 °C...8 °C, välja arvatud juhul, kui lahjendamine on toimunud kontrollitud ja valideeritud aseptilistes tingimustes.

6.4 Säilitamise eritingimused

See ravimpreparaat ei vaja säilitamisel eritingimusi. Mitte lasta külmuda.

Säilitamistingimused pärast ravimpreparaadi lahjendamist või esmast avamist vt lõik 6.3.

6.5 Pakendi iseloomustus ja sisu

I tüüpi värvitust klaasist 1 ml või 2 ml ampullid. Ampullid on märgistatud värviringiga, mis on iga tugevuse ja mahu jaoks erinev. Pakendi suurused:

Oxycodone Kalceks 10 mg/ml: 1 ml ampullid, 5, 10 või 25 ampulli pakendis. 2 ml ampullid, 5 või 10 ampulli pakendis.

Oxycodone Kalceks 50 mg/ml: 1 ml ampullid, 5 või 10 ampulli pakendis.

Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.

6.6 Erihoiatused ravimpreparaadi hävitamiseks ja käsitlemiseks

Süste tuleb teha kohe pärast ampulli avamist. Pärast avamist allesjäänud ravim tuleb hävitada. Oxycodone Kalceks 10 mg/ml, lahjendamata või lahjendatud kuni 1 mg/ml-ni 9 mg/ml (0,9%) naatriumkloriidi süstelahusega, 50 mg/ml (5%) dekstroosilahusega või süsteveega, ja Oxycodone Kalceks 50 mg/ml, lahjendamata või lahjendatud kuni 3 mg/ml-ni 9 mg/ml (0,9%) naatriumkloriidi süstelahusega, 50 mg/ml (5%) dekstroosilahusega või süsteveega on füüsikaliselt ja keemiliselt stabiilne polüpropüleen- või polükarbonaatsüstaldes, polüetüleenist või PVC-st voolikutes ja PVC-st või EVA- st infusioonikottides kuni 24 tundi toatemperatuuril (25 °C) ja temperatuuril 2...8 °C. Oxycodone Kalceksit lahjendamata kujul või lahjendatuna uuringutes kasutatud erinevate infusioonivedelikega, ei ole vaja valguse eest kaitsta. Samuti sobib ravim järgnevate ravimpreparaatidega: hüostsiinbutüülbromiid, hüostsiinvesinikbromiid, deksametasoonnaatriumfosfaat, haloperidool, midasolaamvesinikkloriid, metoklopramiidvesinikkloriid, levomepromasiinvesinikkloriid, glükopürrooniumbromiid, ketamiinvesinikkloriid. Lahjendamata lahuse sobimatu käsitlemine pärast ampulli avamist või lahjendatud lahuste sobimatu käsitlemine võib ohustada ravimi steriilsust.

Seda ravimit ei tohi kasutada, kui esineb nähtavaid riknemise märke (nt osakesed).

Kasutamata ravimpreparaat või jäätmematerjal tuleb hävitada vastavalt kohalikele nõuetele.

7. MÜÜGILOA HOIDJA

AS KALCEKS Krustpils iela 71E, Rīga, LV-1057, Läti Tel: +371 6708 3320 E-post: See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.

8. MÜÜGILOA NUMBRID

10 mg/ml: 978518 50 mg/ml: 978618

9. ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE/MÜÜGILOA UUENDAMISE KUUPÄEV

Müügiloa esmase väljastamise kuupäev: 31.12.2018 Müügiloa viimase uuendamise kuupäev: 05.06.2023

10. TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV

Veebruar 2025