Orserdu - Ravimi omaduste kokkuvõte

ATC Kood: L02BA04
Toimeaine: elatsestrant
Tootja: Stemline Therapeutics B.V.

Artikli sisukord

RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE

Sellele ravimile kohaldatakse täiendavat järelevalvet, mis võimaldab kiiresti tuvastada uut ohutusteavet. Tervishoiutöötajatel palutakse teatada kõigist võimalikest kõrvaltoimetest. Kõrvaltoimetest teatamise kohta vt lõik 4.8.

1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS

ORSERDU 86 mg õhukese polümeerikattega tabletid ORSERDU 345 mg õhukese polümeerikattega tabletid

2. KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS

ORSERDU 86 mg õhukese polümeerikattega tabletid

Üks õhukese polümeerikattega tablett sisaldab elatsestrantdivesinikkloriidi koguses, mis vastab 86,3 mg elatsestrandile.

ORSERDU 345 mg õhukese polümeerikattega tabletid

Üks õhukese polümeerikattega tablett sisaldab elatsestrantdivesinikkloriidi koguses, mis vastab 345 mg elatsestrandile.

Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.

3. RAVIMVORM

Õhukese polümeerikattega tablett

ORSERDU 86 mg õhukese polümeerikattega tabletid

Sinine kuni helesinine kaksikkumer, ümmargune õhukese polümeerikattega tablett, mille ühel küljel on pimetrükk ME ja teine külg on sile. Ligikaudne diameeter: 8,8 mm.

ORSERDU 345 mg õhukese polümeerikattega tabletid

Sinine kuni helesinine kaksikkumer, ovaalne õhukese polümeerikattega tablett, mille ühel küljel on pimetrükk MH ja teine külg on sile. Ligikaudne suurus: 19,2 mm (pikkus), 10,8 mm (laius).

4. KLIINILISED ANDMED

4.1 Näidustused

ORSERDU on monoteraapiana näidustatud östrogeeniretseptor (ER)-positiivse, HER2-negatiivse, lokaalselt levinud või metastaatilise, aktiveeriva ESR1 mutatsiooniga rinnavähi raviks menopausijärgses eas naistel ning meestel, kelle haigus on progresseerunud pärast vähemalt üht endokrinoloogilist ravikuuri, sealhulgas CDK 4/6 inhibiitoriga.

4.2 Annustamine ja manustamisviis

Ravi ORSERDU’ga peab alustama vähiravi kasutamises kogenud arst.

ER-positiivse, HER2-negatiivse kaugelearenenud rinnavähiga patsientide valimine raviks ORSERDU’ga peab põhinema aktiveeriva ESR1 mutatsiooni sisaldumisel plasmaproovides, kasutades selleks ettenähtud EÜ-märgisega in vitro diagnostikat (IVD). Kui CE-märgisega IVD ei ole saadaval,

tuleb aktiveeriva ESR1 mutatsiooni sisaldumist plasmaproovides hinnata alternatiivse valideeritud testiga. Annustamine

Soovitatav annus on 345 mg (üks 345 mg õhukese polümeerikattega tablett) üks kord ööpäevas.

ORSERDU maksimaalne soovitatav annus ööpäevas on 345 mg.

Ravi tuleb jätkata seni, kuni täheldatakse kliinilist kasu, või vastuvõetamatu toksilisuse tekkimiseni.

Vahelejäänud annus Annuse vahelejäämisel tuleb see võtta kohe, 6 tunni jooksul selle tavalisest võtmisajast. Pärast rohkem kui 6 tunni möödumist tuleb selle päeva annus vahele jätta. Järgmisel päeval tuleb võtta ORSERDU’t tavalisel ajal.

Oksendamine Kui patsient oksendab pärast ORSERDU annuse võtmist, ei tohi patsient võtta samal päeval täiendavat annust, vaid peab jätkama tavalise annustamise ajakavaga järgmisel päeval tavalisel ajal.

Annuse muutmised

Soovitused elatsestrandi annuse muutmiseks kõrvaltoimetega patsientidel (vt lõik 4.8) on esitatud tabelites 1 ja 2:

Tabel 1. ORSERDU annuse vähendamine kõrvaltoimete korral

ORSERDU annusetase Annus ja ajakava Tablettide arv ja tugevus Annuse vähendamine 258 mg üks kord Kolm 86 mg tabletti Kui annust on vaja vähendada veel alla 258 mg üks kord ööpäevas, tuleb ORSERDU kasutamine lõpetada.

Tabel 2. Juhised ORSERDU annuse muutmiseks kõrvaltoimete korral

Raskusaste Annuse muutmine

2. aste Kaaluda ORSERDU kasutamise katkestamist kuni taandumiseni

3. aste Katkestada ORSERDU kasutamine kuni taandumiseni ≤ 1. astmeni või

4. aste Katkestada ORSERDU kasutamine kuni taandumiseni ≤ 1. astmeni või

ORSERDU kasutamine koos CYP3A4 inhibiitoritega Samaaegset kasutamist tugevate või mõõdukate CYP3A4 inhibiitoritega tuleb vältida ning tuleb kaaluda samaaegselt alternatiivse ravimi kasutamist, mis potentsiaalselt CYP3A4 ei inhibeeri või inhibeerib minimaalselt.

Kui on vaja tugevat CYP3A4 inhibiitorit kasutada, tuleb elatsestrandi annust vähendada 86 mg-ni üks kord ööpäevas, jälgides hoolikalt selle talutavust. Kui on vaja mõõdukat CYP3A4 inhibiitorit kasutada, tuleb elatsestrandi annust vähendada 172 mg-ni üks kord ööpäevas, jälgides hoolikalt selle taluvust. Mõõdukate CYP3A4 inhibiitorite samaaegsel kasutamisel võib kaaluda talutavuse põhjal annuse edasist vähendamist 86 mg-ni üks kord ööpäevas. CYP3A4 inhibiitori kasutamise lõpetamisel tuleb suurendada elatsestrandi annust enne CYP3A4 inhibiitori kasutamise alustamist kasutatud annuseni (pärast CYP3A4 inhibiitori 5 poolväärtusaja möödumist) (vt lõigud 4.4, 4.5 ja 5.2).

ORSERDU samaaegsel manustamisel nõrkade CYP3A4 inhibiitoritega ei ole annuse kohandamine vajalik (vt lõik 4.5).

ORSERDU kasutamine koos CYP3A4 indutseerijatega Samaaegset kasutamist tugevate või mõõdukate CYP3A4 indutseerijatega tuleb vältida ning tuleb kaaluda samaaegselt alternatiivse ravimi kasutamist, mis potentsiaalselt CYP3A4 ei indutseeri või indutseerib minimaalselt.

Kui tugevat või mõõdukat CYP3A4 indutseerijat on vaja kasutada lühiajaliselt (s.t ≤ 3 päeva) või aeg- ajalt (s.t ravi kestusega ≤ 3 päeva vähemalt 2-nädalase vahega või 1 nädala + CYP3A4 indutseerija 5 poolväärtusaja pikkuse vahega, kui see on pikem), tuleb elatsestrandi kasutamist jätkata annust suurendamata.

ORSERDU samaaegsel manustamisel nõrkade CYP3A4 indutseerijatega ei ole annuse kohandamine vajalik (vt lõigud 4.4, 4.5 ja 5.2).

Erirühmad

Eakad Patsiendi vanuse põhjal ei ole annuse kohandamine vajalik. Patsientide kohta vanuses ≥ 75 aastat on saadaval piiratud andmed (vt lõik 5.2).

Maksakahjustus Kerge maksakahjustusega (Childi-Pugh A) patsientidel annust kohandada ei soovitata. Mõõduka maksakahjustusega patsientidel (Childi-Pugh B) tuleb ORSERDU annust vähendada 258 mg-ni. Raske maksakahjustusega (Childi-Pugh’ C) patsientidel tuleb ORSERDU annust vähendada 86 mg-ni (vt lõik 4.4 ja 5.2). Neerukahjustus Neerukahjustusega isikutel ei ole annuse kohandamine vajalik. Elatsestrandi kasutamist raske neerukahjustusega patsientidel ei ole uuritud, seetõttu ei saa annustamissoovitusi raske neerukahjustusega patsientide kohta anda (vt lõik 5.2).

Lapsed ORSERDU ohutus ja efektiivsus lastel alates sünnist kuni 18 aastani ei ole tõestatud. Andmed puuduvad.

Manustamisviis

ORSERDU on suukaudseks kasutamiseks.

Tabletid tuleb tervelt alla neelata. Neid ei tohi enne allaneelamist katki närida, purustada ega osadeks jagada. Patsiendid peavad võtma oma ORSERDU annuse iga päev samal ajal. ORSERDU tuleb manustada koos kerge einega. Manustamine koos toiduga võib vähendada ka iiveldust ja oksendamist (vt lõik 5.2).

4.3 Vastunäidustused

Ülitundlikkus toimeaine või lõigus 6.1 loetletud mis tahes abiaine(te) suhtes.

4.4 Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel

Maksakahjustus ORSERDU metaboliseerub maksas ja maksafunktsiooni kahjustus võib suurendada kõrvaltoimete tekkimise riski. Seetõttu tuleb olla ORSERDU kasutamisel maksakahjustusega patsientidel ettevaatlik ning patsiente tuleb regulaarselt ja hoolikalt jälgida kõrvaltoimete tekkimise suhtes. Mõõduka maksakahjustusega patsientidele tuleb manustada elatsestranti ettevaatlikult annuses 258 mg üks kord ööpäevas ja raske maksakahjustusega patsientidele annuses 86 mg üks kord ööpäevas (vt lõik 4.2).

Samaaegne kasutamine CYP3A4 inhibiitoritega ORSERDU manustamist samaaegselt tugevate CYP3A4 inhibiitoritega, sealhulgas klaritromütsiini, indinaviiri, itrakonasooli, ketokonasooli, lopinaviiri/ritonaviiri, nefasodooni, nelfinaviiri, posakonasooli, sakvinaviiri, telapreviiri, telitromütsiini, vorikonasooli ja greibi või greibimahlaga, tuleb vältida. Tuleb kaaluda samaaegselt alternatiivse ravimi kasutamist, mis potentsiaalselt CYP3A4 ei inhibeeri või inhibeerib minimaalselt. Kui tugeva CYP3A4 inhibiitori kasutamist ei saa vältida, tuleb ORSERDU annust kohandada (vt lõigud 4.2 ja 4.5).

ORSERDU manustamist samaaegselt mõõdukate CYP3A4 inhibiitoritega, sealhulgas aprepitandi, tsiprofloksatsiini, konivaptaani, krisotiniibi, tsüklosporiini, diltiaseemi, dronedarooni, erütromütsiini, flukonasooli, fluvoksamiini, greibimahla, imatiniibi, isavukonasooli, tofisopaami ja verapamiiliga, tuleb vältida. Tuleb kaaluda samaaegselt alternatiivse ravimi kasutamist, mis potentsiaalselt CYP3A4 ei inhibeeri või inhibeerib minimaalselt. Kui mõõduka CYP3A4 inhibiitori kasutamist ei saa vältida, tuleb ORSERDU annust kohandada (vt lõigud 4.2 ja 4.5).

Samaaegne kasutamine CYP3A4 indutseerijatega ORSERDU manustamist samaaegselt tugevate CYP3A4 indutseerijatega, sealhulgas fenütoiini, rifampitsiini, karbamasepiini ja naistepunaga (Hypericum perforatum), tuleb vältida. Tuleb kaaluda samaaegselt alternatiivse ravimi kasutamist, mis potentsiaalselt CYP3A4 ei indutseeri või indutseerib minimaalselt. Kui tugeva CYP3A4 indutseerija kasutamist ei saa vältida, tuleb ORSERDU annust kohandada (vt lõigud 4.2 ja 4.5).

ORSERDU manustamist samaaegselt mõõdukate CYP3A4 indutseerijatega, sealhulgas bosentaani, tsenobamaadi, dabrafeniibi, efavirensi, etraviriini, lorlatiniibi, fenobarbitaali, primidooni ja sotorasiibiga, tuleb vältida. Tuleb kaaluda samaaegselt alternatiivse ravimi kasutamist, mis potentsiaalselt CYP3A4 ei indutseeri või indutseerib minimaalselt. Kui mõõduka CYP3A4 indutseerija kasutamist ei saa vältida, tuleb ORSERDU annust kohandada (vt lõigud 4.2 ja 4.5). Trombemboolia nähud Trombemboolia nähte täheldatakse kaugelearenenud rinnavähiga patsientidel sageli ning neid on täheldatud ORSERDU kliinilistes uuringutes (vt lõik 4.8). Seda tuleb ORSERDU määramisel riskiga patsientidele arvesse võtta.

4.5 Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed

ORSERDU’t metaboliseerib eelkõige CYP3A4 ning see on orgaanilisi anioone transportiva polüpeptiidi 2B1 (OATP2B1) substraat. ORSERDU on P-glükoproteiini (P-gp) ja rinnavähi resistentsusvalgu (BCRP) väljavoolu transporterite inhibiitor.

Teiste ravimite toime ORSERDU’le

CYP3A4 inhibiitorid Tugeva CYP3A4 inhibiitori itrakonasooli (200 mg üks kord ööpäevas 7 päeva jooksul) manustamisel koos ORSERDU’ga (172 mg üks kord ööpäevas 7 päeva jooksul) suurenesid elatsestrandi

plasmakontsentratsioon (AUC ) ja maksimaalne kontsentratsioon (C ) tervetel uuringus osalejatel vastavalt 5,3 ja 4,4 korda. Füsioloogiapõhised farmakokineetika (PBPK) simulatsioonid vähiga patsientidel näitasid, et 345 mg elatsestrandi ja 200 mg itrakonasooli korduvate annuste samaaegsel manustamisel üks kord ööpäevas võivad elatsestrandi tasakaalukontsentratsiooni seisundiss AUC ja C suureneda vastavalt 5,5 ja 3,9 korda, mis võib suurendada kõrvaltoimete tekkimise riski. PBPK simulatsioonid vähiga patsientidel näitasid, et 345 mg elatsestrandi ja mõõdukate CYP3A4 inhibiitorite korduvate annuste samaaegsel manustamisel üks kord ööpäevas võivad elatsestrandi tasakaalukontsentratsiooni seisundis AUC ja C suureneda flukonasooli korral (200 mg üks kord ööpäevas) vastavalt 2,3 ja 1,9 korda ja erütromütsiini korral (500 mg neli korda ööpäevas) vastavalt 3,9 ja 3,0 korda, mis võib suurendada kõrvaltoime tekkimise riski. CYP3A4 indutseerijad Tugeva CYP3A4 indutseerija rifampitsiini (600 mg üks kord ööpäevas 7 päeva jooksul) manustamisel koos ORSERDU 345 mg ühekordse annusega vähenesid elatsestrandi plasmakontsentratsioon (AUC ) ja maksimaalne kontsentratsioon (C ) tervetel uuringus osalejatel vastavalt 86% ja 73%, inf max mis võib vähendada elatsestrandi aktiivsust. PBPK simulatsioonid vähiga patsientidel näitasid, et 345 mg elatsestrandi ja 600 mg rifampitsiini korduvate annuste samaaegsel manustamisel üks kord ööpäevas võivad elatsestrandi tasakaalukontsentratsiooni seisundisAUC ja C väheneda vastavalt 84% ja 77%, mis võib vähendada elatsestrandi aktiivsust. PBPK simulatsioonid vähiga patsientidel näitasid, et 345 mg elatsestrandi ja mõõduka CYP3A4 indutseerija efavirensi (600 mg) korduvate annuste samaaegsel manustamisel üks kord ööpäevas võivad elatsestrandi tasakaalukontsentratsiooni seisundis AUC ja C väheneda vastavalt 57% ja 52%, mis võib vähendada elatsestrandi aktiivsust. OATP2B1 inhibiitorid Elatsestrant on OATP2B1 substraat in vitro. Kuna ei saa välistada, et OATP2B1 inhibiitorite samaaegsel manustamisel võib elatsestrandi kontsentratsioon suureneda, mis võib suurendada kõrvaltoimete tekkimise riski, on ORSERDU samaaegsel kasutamisel OATP2B1 inhibiitoritega soovitatav olla ettevaatlik. ORSERDU toime teistele ravimitele

P-gp substraadid ORSERDU (345 mg, ühekordne annus) samaaegsel manustamisel digoksiiniga (0,5 mg, ühekordne annus) suurenes digoksiini kontsentratsioon C -i puhul 27% ja AUC puhul 13%. Digoksiini manustamist tuleb jälgida ja selle annust vajaduse korral vähendada. ORSERDU samaaegsel kasutamisel teiste P-gp substraatidega võivad nende kontsentratsioonid suureneda, mis võib suurendada P-gp substraatidega seotud kõrvaltoimeid. Samaaegselt manustatavate P-gp substraatide annust tuleb vähendada nende ravimi omaduste kokkuvõtte põhjal. BCRP substraadid ORSERDU (345 mg, ühekordne annus) samaaegsel manustamisel rosuvastatiiniga (20 mg, ühekordne annus) suurenes rosuvastatiini kontsentratsioon C -i puhul 45% ja AUC puhul 23%. Rosuvastatiini manustamist tuleb jälgida ja selle annust vajaduse korral vähendada. ORSERDU samaaegsel kasutamisel teiste BCRP substraatidega võivad nende kontsentratsioonid suureneda, mis võib suurendada BCRP substraatidega seotud kõrvaltoimeid. Samaaegselt manustatavate BCRP substraatide annust tuleb vähendada nende ravimi omaduste kokkuvõtte põhjal.

4.6 Fertiilsus, rasedus ja imetamine

Fertiilses eas naised / rasestumisvastased vahendid meestel ja naistel ORSERDU’t ei tohi kasutada raseduse ajal ja fertiilses eas naistel, kes ei kasuta rasestumisvastaseid vahendeid. Võttes arvesse elatsestrandi toimemehhanismi ja reproduktsioonitoksilisuse uuringutest loomadega saadud leide, võib ORSERDU rasedatele manustamisel avaldada kahjulikku toimet lootele. Fertiilses eas naised peavad ravi ajal ORSERDU’ga ja üks nädal pärast viimast annust kasutama efektiivseid rasestumisvastaseid vahendeid.

Rasedus

Elatsestrandi kasutamise kohta rasedatel andmed puuduvad. Loomkatsed on näidanud kahjulikku toimet reproduktiivsusele (vt lõik 5.3). ORSERDU’t ei tohi kasutada raseduse ajal ja fertiilses eas naistel, kes ei kasuta rasestumisvastaseid vahendeid. Enne ravi alustamist ORSERDU’ga tuleb kontrollida fertiilses eas naisi raseduse suhtes. Kui patsient rasestub ORSERDU kasutamise ajal, tuleb teda hoiatada potentsiaalse ohu suhtes lootele ja potentsiaalse raseduse katkemise riski suhtes.

Imetamine

Ei ole teada, kas elatsestrant/metaboliidid erituvad rinnapiima. Potentsiaalselt tõsiste kõrvaltoimete tekkimise tõttu rinnapiimaga toidetaval imikul ei ole rinnaga toitmine soovitatav ravi ajal ORSERDU’ga ja ühe nädala jooksul pärast ORSERDU viimast annust.

Fertiilsus

Loomkatsete tulemuste (vt lõik 5.3) ja ravimi toimemehhanismi põhjal võib ORSERDU kahjustada reproduktsioonivõimeliste naiste ja meeste fertiilsust.

4.7 Toime reaktsioonikiirusele

ORSERDU ei mõjuta või mõjutab ebaoluliselt autojuhtimise ja masinate käsitsemise võimet. Kuna aga mõnedel elatsestranti kasutanud patsientidel on esinenud väsimust, asteeniat ja unetust (vt lõik 4.8), tuleb neid kõrvaltoimeid täheldanud patsientidel olla autojuhtimisel või masinate käsitsemisel ettevaatlik.

4.8 Kõrvaltoimed

Ohutusprofiili kokkuvõte Kõige sagedamad (≥ 10%) ORSERDU kasutamisel esinenud kõrvaltoimed olid iiveldus, triglütseriidide sisalduse suurenemine, kolesteroolisisalduse suurenemine, oksendamine, väsimus, düspepsia, kõhulahtisus, kaltsiumisisalduse vähenemine, seljavalu, kreatiniinisisalduse suurenemine, artralgia, naatriumisisalduse vähenemine, kõhukinnisus, peavalu, kuumahood, kõhuvalu, aneemia, kaaliumisisalduse vähenemine ja alaniini aminotransferaasi aktiivsuse suurenemine. Elatsestrandi kõige sagedamad ≥ 3. astme (≥ 2%) kõrvaltoimed olid iiveldus (2,7%), ASAT-i aktiivsuse suurenemine (2,7%), ALAT-i aktiivsuse suurenemine (2,3%), aneemia (2%), seljavalu (2%) ja luuvalu (2%).

Tõsised kõrvaltoimed, mida esines ≥ 1%-l patsientidest, olid iiveldus, düspnoe ja trombemboolia (venoosne).

Tõsised kõrvaltoimed, mille tõttu ≥ 1% patsientidest ravi katkestas, olid iiveldus ja isu vähenemine.

Tõsine kõrvaltoime, mille tõttu ≥ 1%-l patsientidest annust vähendati, oli iiveldus.

Kõrvaltoimed, mille tõttu ≥ 1%-l patsientidest annustamine katkestati, olid iiveldus, kõhuvalu, alaniini aminotransferaasi aktiivsuse suurenemine, oksendamine, lööve, luuvalu, isu vähenemine, aspartaadi aminotransferaasi aktiivsuse suurenemine ja kõhulahtisus. Kõrvaltoimete tabel

Allpool loetletud kõrvaltoimed esinesid elatsestrandi kasutamisel 301 rinnavähiga patsiendil kolmes avatud uuringus (RAD1901-005, RAD1901-106 ja RAD1901-308), milles patsientidele manustati 400 mg elatsestranti üks kord ööpäevas ainsa ravimina. Kõrvaltoimete esinemissagedused põhinevad ükskõik millisel põhjusel tekkinud kõrvaltoimete esinemissagedustel elatsestranti soovitatud annuses ettenähtud näidustuse korral kasutanud patsientidel, kuid laboratoorsete näitajate muutuste sagedused põhinevad ravieelselt vähemalt 1 astme võrra halvenemisel ja ≥ 3. astmeni halvenemisel. Ravi kestuse mediaan oli 85 päeva (vahemikus 5 kuni 1288).

Kliiniliste uuringute põhjal esitatud kõrvaltoimete esinemissagedused põhinevad juhtude esinemissagedustel kõigil põhjustel, seega osal kõrvaltoimete juhtudest võib olla muu põhjus peale ravimi, näiteks haigus, teised ravimid või raviga mitteseotud põhjused.

Kõrvaltoimed on liigitatud esinemissageduste järgi järgmistesse rühmadesse Rahvusvaheliste Meditsiiniteaduste Organisatsioonide Nõukogu (Council for International Organizations of Medical Sciences, CIOMS) suuniste kohaselt: väga sage (≥ 1/10); sage (≥ 1/100 kuni < 1/10); aeg-ajalt (≥ 1/1000 kuni < 1/100); harv (≥ 1/10 000 kuni < 1/1000); väga harv (< 1/10 000); teadmata (ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel).

Tabel 3. Kõrvaltoimed 345 mg elatsestrandiga monoteraapiana ravitud metastaatilise rinnavähiga patsientidel

Infektsioonid ja Sage Kuseteede infektsioon infestatsioonid Vere ja lümfisüsteemi Väga sage Aneemia häired Sage Lümfotsüütide arvu vähenemine Ainevahetus- ja Väga sage Isu vähenemine toitumishäired Psühhiaatrilised häired Sage Unetus Närvisüsteemi häired Väga sage Peavalu Vaskulaarsed häired Väga sage Kuumahood* Respiratoorsed, rindkere Sage Düspnoe, köha* ja mediastiinumi häired Seedetrakti häired Väga sage Iiveldus, oksendamine, kõhulahtisus, Maksa ja sapiteede Aeg-ajalt Äge maksapuudulikkus häired Naha ja nahaaluskoe Sage Lööve* kahjustused Lihaste, luustiku ja Väga sage Artralgia, seljavalu sidekoe kahjustused Sage Jäsemevalu, lihaste ja luustiku valu rindkeres, Üldised häired ja Väga sage Väsimus manustamiskoha Sage Asteenia reaktsioonid

Uuringud Väga sage Aspartaadi aminotransferaasi aktiivsuse * Esinemissagedus kohaldub sarnaste terminite rühma kohta. Kõrvaltoimed on esitatud organsüsteemi klasside ja esinemissageduse vähenemise järjekorras. Valitud kõrvaltoimete kirjeldus

Iiveldus Iiveldust esines 35%-l patsientidest. 3. kuni 4. astme iivelduse juhtumeid esines 2,5%-l patsientidest. Iiveldus tekkis üldjuhul varakult, mediaanne aeg esmakordse tekkimiseni oli 14 päeva (vahemik: 1 kuni 490 päeva). Iiveldust esines sagedamini esimese tsükli jooksul ning alates 2. tsüklist edasistes tsüklites (s.t aja jooksul) iivelduse esinemissagedus üldjuhul vähenes. Iiveldusevastast profülaktilist ravi määrati elatsestrandi rühmas 12 (5%) uuringus osalejale ja 28 (11,8%) uuringus osalejat said ravi ajal iivelduse raviks antiemeetikumi.

Eakad Uuringus RAD1901-308 manustati elatsestranti 104 patsiendile vanuses ≥ 65 aastat ja 40 patsiendile vanuses ≥ 75 aastat. Seedetrakti häireid esines sagedamini ≥ 75 aasta vanustel patsientidel. Raviarst peab patsienti jälgima ravi ajal tekkivate kõrvaltoimete suhtes, sealhulgas võtma individuaalsete sekkumiste valimisel arvesse patsiendi vanust ja kaasnevaid haigusi.

Võimalikest kõrvaltoimetest teatamine Ravimi võimalikest kõrvaltoimetest on oluline teatada ka pärast ravimi müügiloa väljastamist. See võimaldab jätkuvalt hinnata ravimi kasu/riski suhet. Tervishoiutöötajatel palutakse kõigist võimalikest kõrvaltoimetest teatada riikliku teavitamissüsteemi (vt V lisa) kaudu.

4.9 Üleannustamine

Kliinilistes uuringutes oli kõige suurem manustatud ORSERDU annus 1000 mg ööpäevas. Soovitatavast annusest suuremate annustega seostatud kõrvaltoimed olid kooskõlas väljakujunenud ohutusprofiiliga (vt lõik 4.8). Seedetrakti häirete (kõhuvalu, iiveldus, düspepsia ja oksendamine) esinemissagedus ja raskus olid annusega seotud. ORSERDU üleannustamisele teadaolevat antidooti ei ole. Patsiente tuleb hoolikalt jälgida ja üleannustamise ravi peab olema toetav ravi.

5. FARMAKOLOOGILISED OMADUSED

5.1 Farmakodünaamilised omadused

Farmakoterapeutiline rühm: endokrinoloogiline ravi, antiöstrogeen, ATC-kood: L02BA04

Toimemehhanism

Tetrahüdronaftaleeni ühend elatsestrant on tugevatoimeline, selektiivne ja suukaudselt aktiivne östrogeeni retseptor-α (ERα) antagonist ja lagundaja.

Farmakodünaamilised toimed

Elatsestrant inhibeerib ERα-positiivsete rinnavähi rakkude östradioolist sõltuvat ja sõltumatut kasvu, sealhulgas östrogeeni retseptori 1 (ESR1) geenimutatsioonidega mudelites. Elatsestrandil oli tugev kasvajavastane aktiivsus patsientidelt võetud ksenografti mudelites, millel oli varem kasutatud mitut endokrinoloogilist ravi ja milles olid metsiktüüpi ESR1 või ESR1-geeni mutatsioonid ligandiga seondumise domeenis. ER+ kaugelearenenud rinnavähiga patsientidel, kes olid varem saanud mediaanselt 2,5 endokrinoloogilise ravi kuuri ja kellele manustati 400 mg elatsestrantdivesinikkloriidi (345 mg elatsestranti) ööpäevas, oli kasvajas 16α-18F-fluoro-17β-östradiooli (FES) omastamise mediaanne vähenemine ravieelselt 14. päevani 88,7%, mis näitas ER-i vähemat kättesaadavust ja FES-PET/CT-ga mõõdetud kasvajavastast aktiivsust varem endokrinoloogilist ravi saanud patsientidel.

Kliiniline efektiivsus ja ohutus

ORSERDU efektiivsust ja ohutust ER+/HER2– kaugelearenenud rinnavähiga patsientidel pärast varasemat endokrinoloogilist ravi, kasutamisel kombinatsioonis CDK4/6 inhibiitoriga, hinnati randomiseeritud, avatud, aktiivse kontrollrühmaga mitmekeskuselises uuringus RAD1901-308, milles ORSERDU’t võrreldi standardraviga (fulvestrant varem metastaatilise haiguse raviks aromataasi inhibiitoreid saanud patsientidel ning aromataasi inhibiitorid varem metastaatilise haiguse raviks fulvestranti saanud patsientidel). Tingimustele vastavad patsiendid olid menopausijärgses eas naised ja mehed, kelle haigus oli taastekkinud või progresseerunud pärast vähemalt 1 ja mitte rohkem kui 2 varasemat endokrinoloogilise ravi kuuri. Kõigil patsientidel olid nõutavad Ida Onkoloogia Koostöörühma (Eastern Cooperative Oncology Group, ECOG) järgi sooritusvõime staatus 0 või 1 ja hinnatavate kahjustuste olemasolu soliidtuumorite ravivastuse hindamiskriteeriumite (Response Evaluation Criteria in Solid Tumors, RECIST, version 1.1) järgi, s.t mõõdetav haigus või ainult luukude hõlmav haigus hinnatavate kahjustustega. Varasema endokrinoloogilise ravi hulka pidi kuuluma kombinatsioonravi CDK4/6 inhibiitoriga ja mitte rohkem kui 1 varasem metastaatilise rinnavähi tsütotoksilise keemiaravi kuur. Patsiendid pidid olema endokrinoloogilise monoteraapia sobivad kandidaadid. Sümptomaatilise metastaatilise siseelundite haigusega patsiendid, kaasneva südamehaigusega patsiendid ja raske maksakahjustusega patsiendid jäeti välja.

Kokku 478 patsienti randomiseeriti suhtega 1 : 1 rühmadesse, kellele manustati suu kaudu üks kord ööpäevas 400 mg elatsestrantdivesinikkloriidi (345 mg elatsestranti) või standardravi (239 elatsestrandi rühmas ja 239 standardravi rühmas), sealhulgas olid kokku 228 patsiendil (47,7%) ravieelsed ESR1 mutatsioonid (115 patsienti elatsestrandi rühmas ja 113 patsienti standardravi rühmas). Standardravi rühma randomiseeritud 239 patsiendist manustati 166-le fulvestranti ja 73-le aromataasi inhibiitorit, mille hulgas olid anastrosool, letrosool või eksemestaan. Randomiseerimisel stratifitseeriti osalejad ESR1 mutatsioonide olemasolu järgi (ESR1-mut vs ESR1-mut-nd [ESR1 mutatsioone ei tuvastatud]) rühma, varasema fulvestrandiga saadud ravi (jah vs ei) ja siseelundite metastaaside (jah vs ei) järgi. ESR1 mutatsiooni staatus määrati vereringes sisalduva kasvaja deoksüribonukleiinhappe (ctDNA) järgi, kasutades Guardant360 CDx analüüsi, ja see piirdus ESR1 missenssmutatsioonidega ligandiga seonduvas domeenis (koodonid 310 kuni 547). Patsientide ravieelne mediaanne vanus (ORSERDU vs standardravi) oli 63,0 aastat (vahemik 24...89) vs 63,0 (vahemik 32...83) ning 45,0% olid üle 65 aasta vanused (43,5 vs 46,4). Enamik patsiente olid naised (97,5% vs 99,6%) ja enamik patsiente olid valgenahalised (88,4% vs 87,2%), millele järgnesid asiaadid (8,4% vs 8,2%), mustanahalised või afroameeriklased (2,6% vs 4,1%) ja muud/teadmata (0,5% vs 0,5%). Ravieelne sooritusvõime staatus ECOG-i järgi oli 0 (59,8% vs 56,5%), 1 (40,2% vs 43,1%) või > 1 (0% vs 0,4%). ESR1-mutatsiooniga kasvajaga patsientide demograafilised andmed esindasid üldiselt laiemat uuringu populatsiooni. ORSERDU kasutamise mediaanne kestus oli 2,8 kuud (vahemik: 0,4 kuni 24,8).

Peamine efektiivsuse tulemusnäitaja oli progresseerumisvaba elulemus (progression-free survival, PFS) sõltumatu läbivaatuskomitee (Independent Review Committee, IRC) hinnangul kõigil patsientidel, s.t sealhulgas ESR1 mutatsiooniga patsientidel, ja ESR1 mutatsioonidega patsientidel.

Statistiliselt olulist kasu PFS-ile täheldati kõigil patsientidel, Orserdu rühmas oli PFS-i mediaan 2,79 kuud võrreldes 1,91 kuuga standardravi rühmas (HR= 0,70, 95% CI: 0,55; 0,88). Efektiivsusega seotud tulemused on esitatud tabelis 4 ja joonisel 1 ESR1 mutatsioonidega patsientide kohta. Tabel 4. Efektiivsusega seotud tulemused ESR1 mutatsioonidega patsientidel (piltuuringute pimendatud läbivaatuskomitee hinnangul)

Progresseerumisvaba elulemus (PFS) N = 115 N = 113

PFS-i juhtude arv, n (%) 62 (53,9) 78 (69,0) Mediaanne PFS-i kuude arv* (95% CI) 3,78 (2,17; 7,26) 1,87 (1,87; 2,14)

Riskitiheduste suhe** (95% CI) 0,546 (0,387; 0,768) p-väärtus (stratifitseeritud logaritmiline 0,0005 astaktest) Üldine elulemus (OS) N = 115 N = 113

OS-i juhtude arv, n (%) 61 (53) 60 (53,1) Mediaanne OS-i kuude arv* (95% CI) 24,18 (20,53; 28,71) 23,49 (15,64; 29,90)

Riskitiheduste suhe** (95% CI) 0,903 (0,629; 1,298) CI = usaldusvahemik; ESR1 = östrogeeni retseptor 1; PFS = progresseerumisvaba elulemus. * Hindamine Kaplani-Meieri järgi; 95% CI Brookmeyeri-Crowley meetodi põhjal lineaarset transformatsiooni kasutades. ** Coxi võrdeliste riskide mudelist, stratifitseeritud varasema fulvestrandiga saadud ravi (jah vs ei) ja siseelundite metastaaside (jah vs ei) järgi. PFS-i andmed on 06. septembri 2021 seisuga ja OS-i andmed 02. septembri 2022 seisuga.

Joonis 1. PFS ESR1 mutatsiooniga patsientidel (piltuuringute pimendatud läbivaatuskomitee hinnangul)

)%( susoäneõt esumelule abavsimureessergorP 1: ORSERDU 2: Standardravi

Lapsed

Euroopa Ravimiamet ei kohusta esitama ORSERDU’ga läbi viidud uuringute tulemusi laste kõikide alarühmade kohta rinnavähi korral (teave lastel kasutamise kohta: vt lõik 4.2).

5.2 Farmakokineetilised omadused

Elatsestrandi suukaudne biosaadavus on ligikaudu 10%. Stabiilne olek saavutatakse pärast üks kord ööpäevas annustamist 6. päevaks. Annustel ≥ 50 mg (soola kujul) suurenevad C ja AUC veidi rohkem kui annusega proportsionaalselt. Imendumine

Elatsestrant imendus pärast suukaudset manustamist kiiresti, C saavutati 1...4 tunniga. Pärast elatsestrandi 345 mg ühekordse annuse manustamist täis kõhuga oli C -i geomeetriline keskmine 52,86 ng/ml (variatsioonikoefitsient [CV%] 35,2%) ja AUC oli 1566 ng*h/ml (38,4% CV). Tasakaalukontsentratsiooni seisundis on prognoositavad mediaanne [min, max] plasmakontsentratsioon 4 tundi pärast annust (C ) ja AUC vastavalt 108 ng/ml [27,5...351] ja 2190 ng*h/ml [461...8470]. Toidu mõju 345 mg elatsestrandi tableti manustamisel suure rasvasisaldusega ja suure kalorsusega toidukorraga suurenesid C ja AUC vastavalt 40% ja 20% võrreldes tühja kõhuga manustamisega. Tableti max manustamisel koos kerge einega suurenesid C ja AUC sarnaselt, s.t vastavalt 30 ja 20%. Toiduga manustamine võib vähendada kõrvaltoimeid seedetraktile. P-gp transporteri toime elatsestrandile Elatsestrant on P-gp substraat. Selle transport küllastub annustel 258 mg ja 345 mg. Kuna puuduvad kliinilised andmed elatsestrandi väiksemate annuste (86 mg ja 172 mg) manustamise kohta P-gp inhibiitoriga, ei saa välistada, et manustamine koos P-gp inhibiitoriga võib suurendada imendumist väiksemate elatsestrandi annuste korral. Jaotumine Elatsestrant seondub plasmavalkudega > 99% ja sõltumata kontsentratsioonist. Elatsestrant läbib vere- aju barjääri annusest sõltuvalt. Pärast elatsestrandi manustamist üks kord ööpäevas 7 päeva järjest olid elatsestrandi mediaansed kontsentratsioonid liikvoris annuste 200 ja 500 mg korral vastavalt 0,0966 ng/ml ja 0,155 ng/ml. Populatsiooni farmakokineetika analüüsi põhjal jaotub elatsestrant ulatuslikult kudedes hinnangulise perifeerse jaotusruumalaga 5411 l. Elatsestrandi hinnanguline keskne jaotusruumala tasakaalukontsentratsiooni seisundis on 422 l. Biotransformatsioon Elatsestrant oli inimese vereplasmas väheoluline komponent (< 10% plasma radioaktiivsusest). Peamine metaboliit inimese vereplasmas oli 4-[2-(etüülamino)etüül]bensoehappe (EAEBA) glükuroniid (ligikaudu 41% plasma radioaktiivsusest). Elatsestranti metaboliseerib peamiselt CYP3A4 koos CYP2A6 ja CYP2C9 potentsiaalse väikese panusega.

Eritumine

Elatsestrandi prognoositav poolväärtusaeg on ligikaudu 30 tundi. Pärast ühekordset annust oli elatsestrandi keskmine (% CV) kliirens 220,3 l/h (38,4%). Tasakaalukontsentratsiooni seisundis on elatsestrandi prognoositav keskmine (% CV) kliirens 186 l/h (43,5%).

Pärast 345 mg radiomärgistusega elatsestrandi ühekordset suukaudset annust eritus 81,5% (enamasti muutumatul kujul) väljaheitega ja 7,53% (jääkidena muutumatul kujul) uriiniga. Elatsestrandi neerukliirens on väga väike (≤ 2,3 ml/min) ja see eritus oksüdatiivse metabolismi teel ja väljaheitega. Erirühmad

Vanuse, kehakaalu ja soo mõju Vähiga patsientide populatsiooni farmakokineetika analüüside andmete põhjal ei ole annuse kohandamine kehakaalu, vanuse ja soo põhjal vajalik.

Maksakahjustus Maksakahjustuse kliinilistes uuringutes olid kerge maksakahjustusega (Child-Pugh A) ja normaalse maksafunktsiooniga uuringus osalejatel C -i ja AUC väärtused pärast 172 mg elatsestrandi ühekordse annuse manustamist sarnased. Mõõduka maksakahjustusega (Child-Pugh B) rühmas olid AUC (76%) ja AUC (83%) oluliselt suuremad võrreldes nendega normaalse maksafunktsiooniga 0–t 0–∞ uuringus osalejate rühmas. C väärtused olid normaalse maksafunktsiooniga ja mõõduka maksakahjustusega rühmades sarnased. Kerge (Childi-Pugh’ A) või mõõdukas (Childi-Pugh’ B) maksakahjustus ei mõjuta valkudega seondumist. Raske maksakahjustusega (Childi-Pugh’ C) patsientidel täheldati valkudega seondumise vähenemise trendi, kusjuures keskmine seondumata fraktsioon oli 64% suurem võrreldes normaalse maksafunktsiooniga rühmaga. Raske maksakahjustusega rühmas (Childi-Pugh’ C) täheldati seondumata kontsentratsiooni olulist suurenemist, kusjuures AUC (385%) ja AUC (485%) olid kõrgemad võrreldes normaalse maksafunktsiooniga rühmaga. Raske maksakahjustusega ja normaalse maksafunktsiooniga isikute vahel ei täheldatud seondumata C väärtustes olulisi erinevusi. Annustamissoovitusi vt lõik 4.2. Eritumise poolväärtusaja (t ) geomeetriline keskmine kaldus maksakahjustuse raskusastme suurenedes pikenema.

5.3 Prekliinilised ohutusandmed

Elatsestrandil leiti olevat vähene äge toksilisus. Korduvtoksilisuse uuringus rottide ja ahvidega põhjustas täheldatud toimeid elatsestrandi antiöstrogeenne aktiivsus, eelkõige emasloomade reproduktiivsüsteemis, aga ka teistes hormoonide suhtes tundlikes elundites, nagu rinnanääre, ajuripats ja munandid. Ahvidel täheldati sporaadilist oksendamist ja kõhulahtisust. Peale selle suurenes pikaajalistes uuringutes (rottidel 26 nädalat ja jaava makaakidel 39 nädalat) rottidel mao mittenäärmelise osa limaskesta epiteelkoe vakuolisatsioon ning nii rottidel kui ka ahvidel täheldati vakuoliseerunud makrofaagide infiltratsiooni peensooles. Ahvidel tekkis see toime süsteemse kontsentratsiooni tasemel, mis moodustas ligikaudu 70% kontsentratsioonist inimesel. Elatsestrant ei olnud Amesi testi, inimese lümfotsüütide kromosoomide aberratsioonide ja rottide mikrotuumade testi järgi potentsiaalselt genotoksiline. Fertiilsust loomadel ei uuritud. Korduvtoksilisuse uuringutes täheldati fertiilsusega seotud toimeid rottide ja ahvide emasloomade reproduktiivtraktis; need toimed tekkisid inimesel maksimaalse soovitatava annusega saavutatavatest kontsentratsioonidest madalamatel kontsentratsioonidel. Inimesel saavutatavast kontsentratsioonist 2,7 korda suurematel kontsentratsioonitasemetel täheldati ka Leydigi rakkude väiksemat rakulisust rottide munandites. Embrüo-loote arengu uuringutes rottidel põhjustas elatsestrandi suukaudne manustamine emasloomal toksilisust (kehakaalu langus, vähene toidutarbimine, punane tupeeritis) ja suurenenud resorptsioone, suurenenud implantatsioonijärgseid kadusid ja elusloodete arvu vähenemist ning loodete kõrvalekaldeid ja väärarenguid inimesel maksimaalse soovitatava annusega saavutatavatest kontsentratsioonidest madalamatel kontsentratsioonidel.

6. FARMATSEUTILISED ANDMED

6.1 Abiainete loetelu

Tableti sisu

Mikrokristalliline tselluloos (E460) Mikrokristalliline tselluloos ränidioksiidiga Krospovidoon (E1202) Magneesiumstearaat (E470b) Kolloidne ränidioksiid (E551)

Õhuke polümeerikate

Opadry II 85F105080 Blue, mis sisaldab polüvinüülalkoholi (E1203), titaandioksiidi (E171), makrogooli (E1521), talki (E553b) ja briljantsinist FCF-alumiiniumlakki (E133).

6.2 Sobimatus

Ei kohaldata.

6.3 Kõlblikkusaeg

3 aastat

6.4 Säilitamise eritingimused

See ravimpreparaat ei vaja säilitamisel eritingimusi.

6.5 Pakendi iseloomustus ja sisu

ORSERDU on pakitud alumiinium-alumiiniumblistritesse, mis on pappkarbis.

ORSERDU 86 mg õhukese polümeerikattega tabletid

Pakendis on 28 õhukese polümeerikattega tabletti: 4 blistrit, igas 7 tabletti.

ORSERDU 345 mg õhukese polümeerikattega tabletid

Pakendis on 28 õhukese polümeerikattega tabletti: 4 blistrit, igas 7 tabletti.

6.6 Erihoiatused ravimpreparaadi hävitamiseks

Kasutamata ravimpreparaat või jäätmematerjal tuleb hävitada vastavalt kohalikele nõuetele.

7. MÜÜGILOA HOIDJA

Stemline Therapeutics B.V. Basisweg 10 1043 AP Amsterdam Madalmaad

8. MÜÜGILOA NUMBER (NUMBRID)

EU/1/23/1757/001 EU/1/23/1757/002

9. ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE/MÜÜGILOA UUENDAMISE KUUPÄEV

Müügiloa esmase väljastamise kuupäev: 15. september 2023

10. TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV

Täpne teave selle ravimpreparaadi kohta on Euroopa Ravimiameti kodulehel: http://www.ema.europa.eu

A. RAVIMIPARTII KASUTAMISEKS VABASTAMISE EEST

B. HANKE- JA KASUTUSTINGIMUSED VÕI PIIRANGUD

C. MÜÜGILOA MUUD TINGIMUSED JA NÕUDED

D. RAVIMPREPARAADI OHUTU JA EFEKTIIVSE KASUTAMISE

A. RAVIMIPARTII KASUTAMISEKS VABASTAMISE EEST VASTUTAVAD TOOTJAD

Ravimipartii kasutamiseks vabastamise eest vastutavate tootjate nimi ja aadress Stemline Therapeutics B.V. Basisweg 10 1043 AP Amsterdam Madalmaad

Berlin Chemie AG Glienicker Weg 125 12489 Berlin Saksamaa

Ravimi trükitud pakendi infolehel peab olema vastava ravimipartii kasutamiseks vabastamise eest vastutava tootja nimi ja aadress.

B. HANKE- JA KASUTUSTINGIMUSED VÕI PIIRANGUD

Piiratud tingimustel väljastatav retseptiravim (vt I lisa: Ravimi omaduste kokkuvõte, lõik 4.2).

C. MÜÜGILOA MUUD TINGIMUSED JA NÕUDED

Perioodilised ohutusaruanded

Nõuded asjaomase ravimi perioodiliste ohutusaruannete esitamiseks on sätestatud direktiivi 2001/83/EÜ artikli 107c punkti 7 kohaselt liidu kontrollpäevade loetelus (EURD loetelu) ja iga hilisem uuendus avaldatakse Euroopa ravimite veebiportaalis.

Müügiloa hoidja peab esitama asjaomase ravimi esimese perioodilise ohutusaruande 6 kuu jooksul pärast müügiloa saamist.

D. RAVIMPREPARAADI OHUTU JA EFEKTIIVSE KASUTAMISE TINGIMUSED JA PIIRANGUD

Riskijuhtimiskava Müügiloa hoidja peab nõutavad ravimiohutuse toimingud ja sekkumismeetmed läbi viima vastavalt müügiloa taotluse moodulis 1.8.2 esitatud kokkulepitud riskijuhtimiskavale ja mis tahes järgmistele ajakohastatud riskijuhtimiskavadele.

Ajakohastatud riskijuhtimiskava tuleb esitada: Euroopa Ravimiameti nõudel; kui muudetakse riskijuhtimissüsteemi, eriti kui saadakse uut teavet, mis võib oluliselt mõjutada riski/kasu suhet, või kui saavutatakse oluline (ravimiohutuse või riski minimeerimise) eesmärk.

VÄLISPAKENDIL PEAVAD OLEMA JÄRGMISED ANDMED

PAPPKARP

1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS

ORSERDU 86 mg õhukese polümeerikattega tabletid elatsestrant

2. TOIMEAINE(TE) SISALDUS

Üks õhukese polümeerikattega tablett sisaldab 86,3 mg elatsestranti (divesinikkloriidina).

3. ABIAINED

4. RAVIMVORM JA PAKENDI SUURUS

Õhukese polümeerikattega tablett 28 õhukese polümeerikattega tabletti

5. MANUSTAMISVIIS JA -TEE(D)

Suukaudne. Enne ravimi kasutamist lugege pakendi infolehte.

6. ERIHOIATUS, ET RAVIMIT TULEB HOIDA LASTE EEST VARJATUD JA

KÄTTESAAMATUS KOHAS

Hoida laste eest varjatud ja kättesaamatus kohas.

7. TEISED ERIHOIATUSED (VAJADUSEL)

8. KÕLBLIKKUSAEG

9. SÄILITAMISE ERITINGIMUSED

10. ERINÕUDED KASUTAMATA JÄÄNUD RAVIMPREPARAADI VÕI SELLEST

TEKKINUD JÄÄTMEMATERJALI HÄVITAMISEKS, VASTAVALT VAJADUSELE

11. MÜÜGILOA HOIDJA NIMI JA AADRESS

Stemline Therapeutics B.V. Basisweg 10 1043 AP Amsterdam Madalmaad

12. MÜÜGILOA NUMBER (NUMBRID)

EU/1/23/1757/001

13. PARTII NUMBER

14. RAVIMI VÄLJASTAMISTINGIMUSED

15. KASUTUSJUHEND

16. TEAVE BRAILLE’ KIRJAS (PUNKTKIRJAS)

ORSERDU 86 mg

17. AINULAADNE IDENTIFIKAATOR – 2D-vöötkood

Lisatud on 2D-vöötkood, mis sisaldab ainulaadset identifikaatorit.

18. AINULAADNE IDENTIFIKAATOR – INIMLOETAVAD ANDMED

PC SN NN

MINIMAALSED ANDMED, MIS PEAVAD OLEMA BLISTER- VÕI RIBAPAKENDIL

BLISTER

1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS

ORSERDU 86 mg õhukese polümeerikattega tabletid elatsestrant

2. MÜÜGILOA HOIDJA NIMI

Stemline Therapeutics B.V.

3. KÕLBLIKKUSAEG

4. PARTII NUMBER

5. MUU

VÄLISPAKENDIL PEAVAD OLEMA JÄRGMISED ANDMED

PAPPKARP

1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS

ORSERDU 345 mg õhukese polümeerikattega tabletid elatsestrant

2. TOIMEAINE(TE) SISALDUS

Üks õhukese polümeerikattega tablett sisaldab 345 mg elatsestranti (divesinikkloriidina).

3. ABIAINED

4. RAVIMVORM JA PAKENDI SUURUS

Õhukese polümeerikattega tablett 28 õhukese polümeerikattega tabletti

5. MANUSTAMISVIIS JA -TEE(D)

Suukaudne. Enne ravimi kasutamist lugege pakendi infolehte.

6. ERIHOIATUS, ET RAVIMIT TULEB HOIDA LASTE EEST VARJATUD JA

KÄTTESAAMATUS KOHAS

Hoida laste eest varjatud ja kättesaamatus kohas.

7. TEISED ERIHOIATUSED (VAJADUSEL)

8. KÕLBLIKKUSAEG

9. SÄILITAMISE ERITINGIMUSED

10. ERINÕUDED KASUTAMATA JÄÄNUD RAVIMPREPARAADI VÕI SELLEST

TEKKINUD JÄÄTMEMATERJALI HÄVITAMISEKS, VASTAVALT VAJADUSELE

11. MÜÜGILOA HOIDJA NIMI JA AADRESS

Stemline Therapeutics B.V. Basisweg 10 1043 AP Amsterdam Madalmaad

12. MÜÜGILOA NUMBER (NUMBRID)

EU/1/23/1757/002

13. PARTII NUMBER

14. RAVIMI VÄLJASTAMISTINGIMUSED

15. KASUTUSJUHEND

16. TEAVE BRAILLE’ KIRJAS (PUNKTKIRJAS)

ORSERDU 345 mg

17. AINULAADNE IDENTIFIKAATOR – 2D-vöötkood

Lisatud on 2D-vöötkood, mis sisaldab ainulaadset identifikaatorit.

18. AINULAADNE IDENTIFIKAATOR – INIMLOETAVAD ANDMED

PC SN NN

MINIMAALSED ANDMED, MIS PEAVAD OLEMA BLISTER- VÕI RIBAPAKENDIL

BLISTER

1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS

ORSERDU 345 mg õhukese polümeerikattega tabletid. elatsestrant

2. MÜÜGILOA HOIDJA NIMI

Stemline Therapeutics B.V.

3. KÕLBLIKKUSAEG

4. PARTII NUMBER

5. MUU

Teave põhineb ravimi pakendi infolehel. Enne kasutamist pea nõu arsti või apteekriga.