RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE

1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS

OKEDI 75 mg toimeainet prolongeeritult vabastava süstesuspensiooni pulber ja lahusti OKEDI 100 mg toimeainet prolongeeritult vabastava süstesuspensiooni pulber ja lahusti

2. KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS

OKEDI 75 mg toimeainet prolongeeritult vabastava süstesuspensiooni pulber ja lahusti

Üks süstel sisaldab 75 mg risperidooni.

OKEDI 100 mg toimeainet prolongeeritult vabastava süstesuspensiooni pulber ja lahusti

Üks süstel sisaldab 100 mg risperidooni.

Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.

3. RAVIMVORM

Toimeainet prolongeeritult vabastava süstesuspensiooni pulber ja lahusti.

Süstel pulbriga Valge kuni kollakasvalge lahtine pulber.

Süstel lahustiga (manustamiskõlblikuks muutmiseks) Läbipaistev lahus.

4. KLIINILISED ANDMED

4.1 Näidustused

OKEDI on näidustatud skisofreenia raviks täiskasvanutel, kellel on tõestatud talutavus ja efektiivsus suukaudse risperidooniga.

4.2 Annustamine ja manustamisviis

Annustamine

OKEDI tuleb manustada iga 28 päeva tagant intramuskulaarse (i.m.) süstena. Ravi OKEDIga tuleb alustada sõltuvalt patsiendi kliinilisest seisundist.

Patsiendid, kellel on anamneesis varasem ravivastus risperidoonile ja kes on suukaudsete antipsühhootikumidega stabiilsed (kerged kuni mõõdukad psühhootilised sümptomid) Suukaudse risperidooniga stabiliseeritud patsiendid võivad ravile OKEDIga üle minna ilma eelneva tiitrimiseta.

Enne OKEDIga ravi alustamist patsientidel, kes on stabiilsed muude suukaudsete antipsühhootikumidega (mitte risperidooniga), tuleb suukaudset risperidooni tiitrida. Tiitrimisperiood peab risperidooni talutavuses ja ravivastuses veendumiseks olema piisavalt pikk (vähemalt 6 päeva).

Patsiendid, keda ei ole varem suukaudse risperidooniga ravitud Patsiente, kellele võib sobida ravi OKEDIga ja keda varem EI OLE risperidooniga ravitud, peab enne ravi alustamist OKEDIga risperidooni talutavuse ja sellega saavutatava ravivastuse kinnitamiseks

teatud aja jooksul ravima suukaudse risperidooniga. Soovitatav tiitrimisperioodi pikkus on vähemalt 14 päeva. Üleminek suukaudselt risperidoonilt OKEDIle Suukaudse risperidooni ja terapeutiliselt aktiivse osa samasuguse tasakaalukontsentratsiooni hoidmiseks vajalikud OKEDI soovitatavad annused on järgmised.

Varasem suukaudne risperidooni annus 3 mg ööpäevas – OKEDI süstevedelik 75 mg Varasem suukaudne risperidooni annus 4 mg või rohkem ööpäevas – OKEDI süstevedelik

Ravi OKEDIga peab alustama ligikaudu 24 tundi pärast viimast risperidooni suukaudset annust. OKEDI annust võib iga 28 päeva tagant kohandada. Üldiselt soovitatakse säilitusannuseks OKEDI 75 mg iga 28 päeva tagant. Kuid sõltuvalt kliinilisest ravivastusest ja talutavusest võib mõnel patsiendil olla kasu OKEDI 100 mg-st iga 28 päeva järel. OKEDI kasutamise ajal ei ole soovitatav kasutada küllastusannust ega risperidooni suukaudseid lisaannuseid.

Üleminek iga kahe nädala tagant manustatavalt pikatoimeliselt risperidooni süstelt OKEDIga ravile Üleminekul iga kahe nädala tagant manustatavalt pikatoimeliselt risperidooni süstelt tuleb OKEDIga alustada järgmise ettenähtud iga kahe nädala tagant manustatava pikatoimelise risperidooni süste asemel (s.t kaks nädalat pärast viimast pikatoimelise risperidooni süstet). Seejärel tuleb jätkata OKEDI manustamist 28-päevaste intervallidega. Samaaegne suukaudne ravi risperidooniga ei ole soovitatav.

Eelnevalt iga kahe nädala tagant süstitava pikatoimelise risperidooniga stabiilsete patsientide üleviimisel ravile OKEDIga on terapeutiliselt aktiivse osa samasuguse tasakaalukontsentratsiooni hoidmiseks soovitatavad annused järgmised.

Iga kahe nädala tagant süstitava pikatoimelise risperidooni annus 37,5 mg – 75 mg OKEDI Iga kahe nädala tagant süstitava pikatoimelise risperidooni annus 50 mg – 100 mg OKEDI

Üleminek OKEDIlt suukaudsele risperidoonile Kui patsient viiakse OKEDI süstidelt tagasi suu kaudu võetavale risperidoonile, peab arvestama raviaine prolongeeritud vabanemisega OKEDI ravimvormist. Üldiselt on soovitatav suukaudse risperidooniga alustada 28 päeva pärast viimast OKEDI manustamist.

Vahelejäänud annused Annuste vahelejäämise vältimine Iga 28 päeva tagant manustatava annuse vahelejäämise vältimiseks võib patsiendile süsti teha kuni 3 päeva enne 28-päevase intervalliga süstiks ettenähtud ajahetke. Kui annuse manustamine lükkub edasi rohkem kui ühe nädala võrra, väheneb ravimi väikseim mediaankontsentratsioon selle nädalaga ligikaudu 50%. Selle asjaolu kliiniline olulisus ei ole teada. Kui annuse manustamine on edasi lükkunud, tuleb järgmise 28-päevase intervalliga süsti aeg määrata viimase süsti kuupäeva järgi.

Vahelejäänud igakuine annus (> 1 nädal ettenähtud süstimisajast) Kui ettenähtud süstimispäevast on möödunud rohkem kui üks nädal, tuleb järgmine määratud annus manustada võimalikult kiiresti, seejärel jätkata süstidega ühekuuliste intervallidega. Erirühmad

Eakad OKEDI toimeainet prolongeeritult vabastava süstesuspensiooniga ei ole OKEDI efektiivsus ja ohutus eakatel vanuses > 65 aastat tõestatud. OKEDI kasutamisel eakatel tuleb olla ettevaatlik. Enne OKEDI manustamist peab olema usaldusväärselt kindlaks tehtud risperidooni suukaudse annuse ≥ 3 mg ööpäevas talutavus.

Üldiselt on normaalse neerufunktsiooniga eakatele patsientidele soovitatavad risperidooni annused samasugused kui normaalse neerufunktsiooniga täiskasvanutel. Kuid kliinilise vajaduse korral tuleb kaaluda alustamist OKEDI annusega 75 mg (neerukahjustusega patsientidele soovitatavad annused vt allpool lõigus „Neerukahjustus“). Neerukahjustus OKEDI kasutamist neerukahjustusega patsientidel ei ole süstemaatiliselt uuritud. Kerge neerukahjustusega (kreatiniini kliirens 60...89 ml/min) patsientidel ei ole vaja OKEDI annust kohandada. OKEDI kasutamine mõõduka kuni raske neerukahjustusega (kreatiniini kliirens < 60 ml/min) patsientidel ei ole soovitatav.

Maksakahjustus OKEDI kasutamist maksakahjustusega patsientidel ei ole süstemaatiliselt uuritud. Halvenenud maksafunktsiooniga patsientidel suureneb risperidooni vaba fraktsiooni plasmakontsentratsioon.

OKEDI kasutamisel sellistes patsiendirühmades tuleb olla ettevaatlik. Enne ravi alustamist OKEDI 75 mg annusega on soovitatav suukaudse risperidooniga ettevaatlikult (algannust poole võrra vähendades ja aeglaselt) tiitrida juhul, kui vähemalt 3 mg suukaudse annuse talutavus on kinnitust leidnud.

Lapsed OKEDI ohutus ja efektiivsus lastel ja noorukitel vanuses alla 18 aasta ei ole tõestatud. Andmed puuduvad.

Manustamisviis

OKEDI on ette nähtud ainult intramuskulaarseks kasutamiseks ja seda ei tohi manustada intravenoosselt ega subkutaanselt (vt lõigud 4.4 ja 6.6) ega muul viisil. Ravimit peab manustama tervishoiutöötaja.

OKEDI tuleb manustada sügava intramuskulaarse süstena delta- või tuharalihasesse, kasutades sobivat steriilset nõela. Deltalihasesse manustamiseks tuleb kasutada 2,5 cm pikkust nõela ja igal süstimiskorral vahetada õlavart. Tuharalihasesse manustamiseks tuleb kasutada 5,1 cm pikkust nõela ja igal süstimiskorral vahetada poolt.

OKEDI süstlis olev pulber tuleb manustamiskõlblikuks muuta vahetult enne süstimist, kasutades kaasasolevas süstlis olevat lahust. Ravimpreparaadi manustamiskõlblikuks muutmise juhised vt lõik 6.6. Ebaõige manustamiskõlblikuks muutmise korral ei pruugi pulber korralikult lahustuda, mistõttu võib risperidooni kontsentratsioon olla esimestel manustamisjärgsetel tundidel suurem (üleannustamine) ja kogu raviannuse AUC väiksem (alaannustamine).

4.3 Vastunäidustused

Ülitundlikkus toimeaine või lõigus 6.1 loetletud mis tahes abiainete suhtes.

4.4 Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel

Varem risperidooniga ravimata patsientidel on soovitatav enne OKEDIga ravi alustamist teha kindlaks ravimi talutavus suukaudse risperidooni abil (vt lõik 4.2). Ravivajadust ja võimalikku ravi lõpetamise vajadust hinnates tuleb arvestada ravimpreparaadi toimeainet prolongeeritult vabastavat olemust ja risperidooni pikka eritumise poolväärtusaega.

Dementsusega eakad

Suurenenud suremus dementsusega eakatel OKEDI kasutamist dementsusega eakatel patsientidel ei ole uuritud, seega ei tohi seda selles patsiendirühmas kasutada. Atüüpiliste antipsühhootikumidega (sh risperidoon) tehtud 17 kontrolliga uuringu metaanalüüs näitas, et atüüpiliste antipsühhootikumidega ravitud eakate dementsusega patsientide suremus võrreldes platseeborühmaga on suurem. Suukaudse risperidooni platseebokontrolliga uuringutes oli selles patsiendirühmas risperidooniga ravitud patsientide suremus 4% võrreldes 3,1%-ga platseebot saanud patsientidest. Riskisuhe (95% täpsusega usaldusvahemik) oli 1,21 (0,7; 2,1). Surnud patsientide keskmine vanus oli 86 aastat (vahemik 67...100). Kahe suure vaatlusuuringu andmed näitasid, et surma risk on ka konventsionaalsete antipsühhootikumidega ravitud dementsusega eakatel pisut suurem kui ravimata isikutel. Riski täpse suuruse usaldusväärseks hindamiseks on andmeid ebapiisavalt ja suurenenud riski põhjus on teadmata. On selgusetu, kui suures ulatuses võib vaatlusuuringutes leitud suurenenud suremus olla tingitud antipsühhootikumide toimeainetest, mitte patsientide mõne(de)st omadus(t)est. Samaaegne kasutamine furosemiidiga Risperidooni platseebokontrolliga uuringutes eakate dementsusega patsientidega täheldati patsientide seas, keda raviti samaagselt furosemiidi ja risperidooniga, suuremat suremust (7,3%; keskmine vanus 89 aastat, vahemik 75...97) võrreldes ainult risperidooni (3,1%; keskmine vanus 84 aastat, vahemik 70...96) või ainult furosemiidi (4,1%; keskmine vanus 80 aastat, vahemik 67...90) saanutega. Kahes kliinilises uuringus neljast täheldati samaaegselt furosemiidi ja risperidooniga ravitud patsientidel suremuse suurenemist. Risperidooni samaaegsel kasutamisel teiste diureetikumidega (peamiselt väikeses annuses kasutatud tiasiiddiureetikumid) sarnased tulemused puudusid.

Sellist leidu selgitavat patofüsioloogilist mehhanismi ei ole kindlaks tehtud ning ühtset surmapõhjust ei ole täheldatud. Siiski tuleb olla ettevaatlik ja enne selle kombinatsiooni või teiste tugevatoimeliste diureetikumide samaaegset kasutamist kaaluda võimalike riskide ja kasu suhet. Risperidooniga samaaegselt teisi diureetikume võtnud patsientide seas suremuse suurenemist ei esinenud. Ravimist olenemata oli suremuse üldine riskitegur dehüdratsioon, mida tuleb seega dementsusega eakatel hoolikalt vältida.

Kõrvaltoimed ajuveresoonkonnale

Randomiseeritud platseebokontrolliga kliinilistes uuringutes dementsusega patsientide rühmas on mõne atüüpilise antipsühhootikumi kasutamisel ilmnenud ligikaudu kolm korda suurem risk ajuveresoonkonnaga seotud kõrvaltoimete tekkeks. Peamiselt eakatel (> 65-aastased) dementsusega patsientidel risperidooniga tehtud kuue platseebokontrolliga uuringu koondandmed näitasid, et ajuveresoonkonnaga seotud kõrvaltoimeid (tõsised ja mittetõsised kombineeritult) tekkis risperidooni saanud patsientidest 3,3%-l (33/1009) ja platseebot saanud patsientidest 1,2%-l (8/712). Riskisuhe (95% täpsusega usaldusvahemik) oli 2,96 (1,34; 7,50). Suurenenud riski mehhanism on teadmata. Suurenenud riski ei saa välistada teiste antipsühhootikumide või teiste patsiendirühmade korral. OKEDI kasutamisel insuldi riskiteguritega patsientidel tuleb olla ettevaatlik.

Ortostaatiline hüpotensioon

Risperidooni alfablokeeriva toime tõttu võib tekkida (ortostaatiline) hüpotensioon. OKEDI kliinilise arendusprogrammi ajal on annusevahemiku 50 mg kuni 100 mg kasutamisel teatatud mõnest hüpotensiooni või ortostaatilise hüpotensiooni juhust. Turuletulekujärgselt on risperidooni ja antihüpertensiivsete ravimite samaaegsel kasutamisel täheldatud kliiniliselt olulist hüpotensiooni. Teadaolevate südame-veresoonkonnahaigustega (nt südamepuudulikkus, müokardiinfarkt, juhtehäired, dehüdratsioon, hüpovoleemia või ajuveresoonkonna haigus) patsientidel tuleb OKEDI kasutamisel olla ettevaatlik. Kui kliiniliselt oluline ortostaatiline hüpotensioon püsib, tuleb hinnata edasisest OKEDIga ravist saadava kasu ja võimalike riskide suhet.

Leukopeenia, neutropeenia ja agranulotsütoos

Risperidooniga seoses on teatatud leukopeenia, neutropeenia ja agranulotsütoosi tekkest. Turuletulekujärgse järelevalve käigus on agranulotsütoosist teatatud väga harva (< 1/10 000 patsiendist). Patsiente, kellel on anamneesis kliiniliselt oluline leukotsüütide vähesus või ravimindutseeritud leukopeenia/neutropeenia, tuleb esimestel ravikuudel jälgida ja kui tekivad esimesed kliiniliselt olulised leukotsüütide arvu vähenemise ilmingud, tuleb muude põhjustavate tegurite puudumisel kaaluda OKEDIga ravi katkestamist.

Kliiniliselt olulise neutropeeniaga patsiente tuleb hoolikalt jälgida palaviku või muude infektsioonisümptomite ja -nähtude suhtes ning nende tekkides kiiresti ravima hakata. Raske neutropeeniaga patsientidel (neutrofiilide absoluutarv < 1 × 109/L) tuleb ravi OKEDIga katkestada ja jälgida leukotsüütide arvu kuni taastumiseni.

Tardiivne düskineesia / ekstrapüramidaalsümptomid

Dopamiiniretseptoritesse antagonistilikult toimivaid ravimeid on seostatud tardiivse düskineesia tekkega, millele on iseloomulikud peamiselt keele ja/või näopiirkonna rütmilised tahtele allumatud liigutused. Ekstrapüramidaalsümptomite teke on tardiivse düskineesia riskitegur. Kui tekivad tardiivse düskineesia nähud ja sümptomid, tuleb kaaluda kõigi antipsühhootikumide ärajätmist.

Ettevaatus on vajalik patsientide puhul, kes saavad samaaegselt nii psühhostimulaatoreid (nt metüülfenidaat) kui ka risperidooni, sest ühe või mõlema ravimi annuse kohandamisel võivad tekkida ekstrapüramidaalsümptomid. Soovitatav on ravi stimulaatoriga järk-järgult ära jätta (vt lõik 4.5).

Pahaloomuline neuroleptiline sündroom

Antipsühhootikumidega seoses on teatatud pahaloomulise neuroleptilise sündroomi tekkest, millele on iseloomulik hüpertermia, lihasjäikus, autonoomne ebastabiilsus, teadvuse muutused ja kreatiini kinaasi sisalduse suurenemine seerumis. Lisaks võivad tekkida sellised nähud nagu müoglobinuuria (rabdomüolüüs) ja äge neerupuudulikkus. Sellisel juhul tuleb ravi OKEDIga katkestada.

Parkinsoni tõbi ja Lewy kehadega dementsus

OKEDI määramisel Parkinsoni tõvega või Lewy kehadega dementsusega patsientidele peavad arstid kaaluma riskide ja kasu suhet. Parkinsoni tõbi võib risperidooniga süveneda. Mõlemas rühmas võib olla suurem risk pahaloomulise neuroleptilise sündroomi tekkeks, samuti võib neil olla suurem tundlikkus antipsühhootiliste ravimpreparaatide suhtes; kliinilistest uuringutest jäeti sellised patsiendid välja. Suurenenud tundlikkus võib lisaks ekstrapüramidaalsümptomitele avalduda segasuse, pidurdatuse ja posturaalse ebastabiilsusena (koos sagedaste kukkumistega). Hüperglükeemia ja diabetes mellitus

Risperidoonravi ajal on teatatud hüperglükeemia või suhkurtõve tekkest või olemasoleva suhkurtõve ägenemisest. Mõnel juhul teatati eelnevast kehakaalu suurenemisest, mis võib olla soodustavaks teguriks. Väga harva on teatatud seosest ketoatsidoosiga ja harva diabeetilise koomaga. Soovitav on patsiendi kliiniline jälgimine kooskõlas kasutatava antipsühhootilise ravi juhistega. OKEDIga ravitavaid patsiente tuleb jälgida hüperglükeemia sümptomite (nt polüdipsia, polüuuria, polüfaagia ja nõrkus) suhtes ning suhkurtõvega patsiente tuleb regulaarselt jälgida glükeemilise kontrolli halvenemise suhtes.

Kehakaalu suurenemine

Risperidooni kasutamisel on teatatud märkimisväärsest kehakaalu suurenemisest. Kehakaalu tuleb regulaarselt kontrollida. Hüperprolaktineemia

Hüperprolaktineemia on risperidoonravi sage kõrvaltoime. Patsientidel, kellel on võimalikele prolaktiiniga seotud kõrvaltoimetele iseloomulikke nähtusid (nt günekomastia, menstruaaltsükli häired, anovulatsioon, fertiilsuse häired, libiido vähenemine, erektsioonihäired ja galaktorröa), on soovitatav kontrollida prolaktiini sisaldust plasmas.

Koekultuuri uuringud näitavad, et prolaktiin võib stimuleerida rakkude kasvu inimese rinnanäärmekasvajates. Ehkki seni ei ole kliinilistes ega epidemioloogilistes uuringutes selget seost antipsühhootikumide manustamisega tõestatud, on soovitatav vastava anamneesiga patsientide puhul olla ettevaatlik. Olemasoleva hüperprolaktineemiaga ja võimaliku prolaktiinsõltuva tuumoriga patsientidel tuleb OKEDI kasutamisel olla ettevaatlik.

QT-intervalli pikenemine

Väga harva on teatatud QT-intervalli pikenemisest. Ettevaatlik tuleb olla risperidooni määramisel patsientidele, kellel on teadaolev südame-veresoonkonnahaigus, perekonna anamneesis QT-intervalli pikenemine, bradükardia või elektrolüütide tasakaalu häired (hüpokaleemia, hüpomagneseemia), sest need võivad suurendada arütmogeense toime riski; samuti samaaegse ravi korral ravimitega, millel on teadaolev QT-intervalli pikendav toime.

Krambihood

Ettevaatlik tuleb olla OKEDI kasutamisel patsientidel, kellel on anamneesis krambihood või muud seisundid, mis võivad krambiläve langetada.

Priapism

Ravi ajal OKEDIga võib selle alfa-adrenergilise blokeeriva toime tõttu tekkida priapism.

Kehatemperatuuri regulatsioon

Antipsühhootilisi ravimeid on seostatud keha sisetemperatuuri langetamise võime häirumisega. Asjakohane jälgimine on soovitatav OKEDI määramisel patsientidele, kes võivad kokku puutuda kehatemperatuuri tõusu soodustavate asjaoludega, nt tugev kehaline koormus, kõrge temperatuuriga keskkonnas viibimine, samaaegne ravi antikolinergilise toimega ravimitega või vedelikupuudus. Antiemeetiline toime

Risperidooni prekliinilistes uuringutes täheldati antiemeetilist toimet. Kui see toime tekib inimesel, võib see maskeerida teatud ravimite üleannustamise või teatud haiguste (nt soolesulgus, Reye' sündroom ja ajukasvaja) nähtusid ja sümptomeid.

Venoosne trombemboolia

Seoses antipsühhootiliste ravimpreparaatidega on teatatud venoosse trombemboolia (VTE) juhtudest. Kuna antipsühhootikumidega ravitavatel patsientidel on tihti omandatud VTE riskitegureid, tuleb enne ravi alustamist OKEDIga ja ravi ajal kindlaks teha kõik võimalikud VTE riskitegurid ning võtta kasutusele ennetavad abinõud.

Operatsiooniaegne lõdva iirise sündroom

Risperidooniga ravitud patsientidel on kataraktioperatsiooni ajal täheldatud operatsiooniaegse lõdva iirise sündroomi (intraoperative floppy iris syndrome, IFIS) (vt lõik 4.8). IFIS võib suurendada operatsiooniaegsete ja -järgsete silmatüsistuste tekke riski. Enne operatsiooni tuleb silmakirurgile teatada käesolevast või varasemast alfa-1a-adrenergilise toime vastaste ravimite kasutamisest. Alfa-1-blokaatorravi katkestamise kasulikkus enne kataraktioperatsiooni ei ole tõestatud ja seda peab kaaluma võrreldes riskidega, mis tulenevad antipsühhootilise ravi katkestamisest.

Ülitundlikkus

Kuigi varem risperidooni mittesaanud patsientidel peab enne OKEDIga ravi alustamist olema kindlaks tehtud suukaudse risperidooni talutavus, on turuletulekujärgselt harvadel juhtudel teatatud anafülaktilistest reaktsioonidest patsientidel, kes varasemalt olid suukaudset risperidooni talunud. Ülitundlikkusreaktsiooni tekkides tuleb OKEDI kasutamine lõpetada ja rakendada vastavalt kliinilisele vajadusele üldiseid toetavaid meetmeid ning jälgida patsienti kuni nähtude ja sümptomite taandumiseni.

Manustamiskõlblikuks muutmine ja manustamine

Ebaõige manustamiskõlblikuks muutmise korral võib ravim olla ebaefektiivne (vt lõigud 4.2 ja 6.6).

Hoolikalt tuleb vältida OKEDI juhuslikku süstimist veresoonde või nahaaluskoesse. Intravenoosse manustamise korral on OKEDI omaduste tõttu oodata kohest ravimi tahkumist, mis tekitab nõelas ummistuse. Selle tagajärjel võib süstekohas tekkida veritsus. Subkutaanse manustamise korral võib süstimine põhjustada tugevamat valu ja eeldatavasti vabaneb risperidoon aeglasemalt.

Kui annus on manustatud valesti, kas intravenoosselt või subkutaanselt, ei tohi uut annust manustada, sest sellise süstimise tulemusena saavutatavat ravimikontsentratsiooni on raske hinnata. Kuni järgmise ettenähtud 28-päevase intervalliga OKEDI süstini tuleb patsienti hoolikalt jälgida ja vastavalt kliinilisele vajadusele ravida.

4.5 Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed

OKEDI koostoimeid teiste samaaegselt manustatavate ravimpreparaatidega ei ole süstemaatiliselt hinnatud. Selles lõigus esitatud andmed ravimite koostoimete kohta põhinevad suukaudse risperidooniga tehtud uuringutel. Farmakodünaamikaga seotud koostoimed

Ravimid, mis teadaolevalt pikendavad QT-intervalli Ettevaatus on soovitatav OKEDI määramisel koos ravimpreparaatidega, mis teadaolevalt pikendavad QT-intervalli, nagu antiarütmikumid (nt kinidiin, disopüramiid, prokaiinamiid, propafenoon, amiodaroon, sotalool), tritsüklilised antidepressandid (nt amitriptüliin), tetratsüklilised antidepressandid (nt maprotiliin), mõned antihistamiinid, teised antipsühhootikumid, mõned malaariavastased ravimid (nt kiniin ja meflokviin), ning ravimitega, mis põhjustavad elektrolüütide tasakaalu häireid (hüpokaleemia, hüpomagneseemia), bradükardiat, või ravimitega, mis pärsivad risperidooni metabolismi maksas. See loetelu on provisoorne ja ei ole lõplik.

Tsentraalse toimega ravimpreparaadid ja alkohol Sedatsiooniriski suurenemise tõttu tuleb olla ettevaatlik OKEDI kasutamisel kombinatsioonis muude tsentraalse toimega ainetega, eelkõige märkimisväärse alkoholisisaldusega ainete, opioidide, antihistamiinide ja bensodiasepiinidega.

Levodopa ja dopamiini agonistid OKEDI võib avaldada antagonistlikku toimet levodopa ja muude dopamiini agonistide suhtes. Kui see kombinatsioon on vajalik, eriti Parkinsoni tõve lõppstaadiumis, tuleb määrata iga ravimi väikseim toimiv annus. Hüpotensiivse toimega ravimpreparaadid Turuletulekujärgselt on risperidooni ja antihüpertensiivsete ravimite samaaegsel kasutamisel täheldatud kliiniliselt olulist hüpotensiooni.

Psühhostimulaatorid OKEDI kasutamine kombinatsioonis psühhostimulaatoritega (nt metüülfenidaat) võib pärast ühe või mõlema ravi muutmist põhjustada ekstrapüramidaalsümptomite teket (vt lõik 4.4).

Paliperidoon OKEDI samaaegne kasutamine paliperidooniga ei ole soovitatav, sest paliperidoon on risperidooni aktiivne metaboliit ja nende kahe kombinatsioon võib põhjustada terapeutiliselt aktiivse osa aditiivset ekspositsiooni.

Farmakokineetikaga seotud koostoimed

OKEDI metaboliseerub peamiselt tsütokroom P (CYP) 2D6 vahendusel, väiksemal määral CYP3A4 vahendusel. Nii risperidoon kui ka selle aktiivne metaboliit 9-hüdroksürisperidoon on P-glükoproteiini (P-gp) substraadid. CYP2D6 aktiivsust modifitseerivad ained või ained, mis tugevasti inhibeerivad või indutseerivad CYP3A4 ja/või P-gp aktiivsust, võivad mõjutada risperidooni terapeutiliselt aktiivse osa farmakokineetikat.

CYP2D6 tugevad inhibiitorid OKEDI manustamine koos CYP2D6 tugeva inhibiitoriga võib suurendada risperidooni plasmakontsentratsiooni, kuid terapeutiliselt aktiivse osa kontsentratsioon suureneb vähem. CYP2D6 tugeva inhibiitori (nt paroksetiin, vt allpool) suured annused võivad suurendada risperidooni terapeutiliselt aktiivse osa kontsentratsioone. Võib eeldada, et teised CYP2D6 inhibiitorid (nt kinidiin) võivad risperidooni plasmakontsentratsioone samamoodi mõjutada. Alustades või lõpetades samaaegset ravi (eriti suuremates annustes) paroksetiini, kinidiini või mõne muu CYP2D6 tugeva inhibiitoriga, peab arst OKEDI annustamist uuesti hindama.

CYP3A4 ja/või P-gp inhibiitorid OKEDI manustamine koos CYP3A4 tugeva inhibiitoriga ja/või P-gp inhibiitoriga võib märkimisväärselt suurendada risperidooni terapeutiliselt aktiivse osa plasmakontsentratsiooni. Alustades või lõpetades samaaegset ravi itrakonasooli või mõne muu CYP3A4 ja/või P-gp tugeva inhibiitoriga, peab arst OKEDI annustamist uuesti hindama. CYP3A4 ja/või P-gp indutseerijad OKEDI manustamine koos CYP3A4 ja/või P-gp tugeva indutseerijaga võib märkimisväärselt vähendada risperidooni terapeutiliselt aktiivse osa plasmakontsentratsiooni. Alustades või lõpetades samaaegset ravi karbamasepiini või mõne muu CYP3A4 ja/või P-gp tugeva indutseerijaga, peab arst OKEDI annustamist uuesti hindama. CYP3A4 indutseerijate toime on ajast sõltuv ja pärast ravi alustamist võib maksimaalse toime avaldumiseni kuluda vähemalt kaks nädalat. Ning vastupidi, ravi lõpetamisel võib CYP3A4 induktsiooni vähenemiseni kuluda vähemalt kaks nädalat.

Ulatuslikult valkudega seonduvad ravimpreparaadid Risperidooni manustamine koos ulatuslikult valkudega seonduvate ravimpreparaatidega ei põhjusta kummagi ravimi kliiniliselt olulist väljatõrjumist plasmavalkudest.

Samaaegsel teiste ravimpreparaatide kasutamisel tuleb lugeda vastavat ravimiteavet selle kohta, milline on ravimi metabolismirada ja võimalik annuse kohandamise vajadus.

Näited Allpool on loetletud ravimpreparaatide näited, millel võivad potentsiaalselt tekkida koostoimed risperidooniga, või mille puhul on tõestatud, et koostoimeid risperidooniga ei teki. Teiste ravimpreparaatide toime risperidooni farmakokineetikale Antibakteriaalsed ained

• Erütromütsiin, CYP3A4 mõõdukas inhibiitor ja P-gp inhibiitor, ei muuda risperidooni ega selle terapeutiliselt aktiivse osa farmakokineetikat.
• Rifampitsiin, CYP3A4 tugev indutseerija ja P-gp indutseerija, vähendas terapeutiliselt aktiivse osa plasmakontsentratsiooni.

Antikolinesteraasid

• Donepesiil ja galantamiin, nii CYP2D6 kui ka CYP3A4 substraadid, ei mõjuta kliiniliselt olulisel määral risperidooni ja selle terapeutiliselt aktiivse osa farmakokineetikat.

Antiepileptikumid

• Karbamasepiin, CYP3A4 tugev indutseerija ja P-gp indutseerija, vähendas terapeutiliselt aktiivse osa plasmakontsentratsiooni. Sarnast mõju võib täheldada ka näiteks fenütoiini ja fenobarbitaali puhul, mis samuti indutseerivad CYP3A4 maksaensüüme ja P-glükoproteiini.
• Topiramaat vähendas mõõdukalt risperidooni, aga mitte selle terapeutiliselt aktiivse osa biosaadavust. Seega tõenäoliselt ei ole see koostoime kliiniliselt oluline.

Seenevastased ained

• Itrakonasool, CYP3A4 tugev inhibiitor ja P-gp inhibiitor, manustatuna annuses 200 mg ööpäevas, suurendas risperidooni 2...8 mg ööpäevaste annuste korral terapeutiliselt aktiivse osa plasmakontsentratsiooni umbes 70%.
• Ketokonasool, CYP3A4 tugev inhibiitor ja P-gp inhibiitor, manustatuna annuses 200 mg ööpäevas, suurendas risperidooni plasmakontsentratsiooni ja vähendas 9-hüdroksürisperidooni plasmakontsentratsiooni.

Antipsühhootikumid

• Fenotiasiinid võivad suurendada risperidooni, aga mitte terapeutiliselt aktiivse osa plasmakontsentratsiooni.

Viirusvastased ained

• Proteaasi inhibiitorid: vormikohaste uuringute andmed puuduvad; kuid kuna ritonaviir on CYP3A4 tugev inhibiitor ja CYP2D6 nõrk inhibiitor, võivad ritonaviir ja ritonaviiriga võimendatud proteaasi inhibiitorid risperidooni terapeutiliselt aktiivse osa kontsentratsiooni suurendada.

Beetablokaatorid

• Mõned beetablokaatorid võivad suurendada risperidooni, aga mitte terapeutiliselt aktiivse osa plasmakontsentratsiooni.

Kaltsiumikanali blokaatorid

• Verapamiil, mõõdukas CYP3A4 inhibiitor ja P-gp inhibiitor, suurendab risperidooni ja selle terapeutiliselt aktiivse osa plasmakontsentratsiooni.

Mao-sooletrakti ravimid

• H2-retseptori antagonistid: tsimetidiin ja ranitidiin, mis on mõlemad CYP2D6 ja CYP3A4 nõrgad inhibiitorid, suurendasid risperidooni biosaadavust, kuid mõju terapeutiliselt aktiivse osa biosaadavusele oli ebaoluline.

SSRI-d ja tritsüklilised antidepressandid

• Fluoksetiin, CYP2D6 tugev inhibiitor, suurendab risperidooni plasmakontsentratsiooni, kuid terapeutiliselt aktiivse osa oma vähem.
• Paroksetiin, CYP2D6 tugev inhibiitor, suurendab risperidooni plasmakontsentratsiooni, kuid annustes kuni 20 mg ööpäevas terapeutiliselt aktiivse osa kontsentratsiooni vähem. Paroksetiini suuremad annused võivad siiski suurendada risperidooni terapeutiliselt aktiivse osa kontsentratsiooni.
• Tritsüklilised antidepressandid võivad suurendada risperidooni, aga mitte terapeutiliselt aktiivse osa plasmakontsentratsiooni. Amitriptüliin ei mõjuta risperidooni ega aktiivse antipsühhootilise toimega fraktsiooni farmakokineetikat.
• Sertraliin, CYP2D6 nõrk inhibiitor, ja fluvoksamiin, CYP3A4 nõrk inhibiitor, ei ole annustes kuni 100 mg ööpäevas seotud kliiniliselt oluliste muutustega risperidooni terapeutiliselt aktiivse

osa kontsentratsioonides. Sertraliini või fluvoksamiini suuremad annused kui 100 mg ööpäevas võivad siiski suurendada risperidooni terapeutiliselt aktiivse osa kontsentratsiooni. Risperidooni toime teiste ravimpreparaatide farmakokineetikale Antiepileptikumid

• Risperidoon ei mõjuta kliiniliselt olulisel määral valproaadi ega topiramaadi farmakokineetikat.

Antipsühhootikumid

• Aripiprasool, CYP2D6 ja CYP3A4 substraat: risperidooni tabletid ega süstitavad vormid ei mõjutanud aripiprasooli ja selle aktiivse metaboliidi dehüdroaripiprasooli summaarset farmakokineetikat.

Sõrmkübaraglükosiidid

• Risperidoon ei mõjuta kliiniliselt olulisel määral digoksiini farmakokineetikat.

Liitium

• Risperidoon ei mõjuta kliiniliselt olulisel määral liitiumi farmakokineetikat.

Risperidooni samaaegne kasutamine furosemiidiga

Vt lõik 4.4 suurenenud suremuse kohta eakatel dementsusega patsientidel, kes said samaaegselt raviks furosemiidi.

4.6 Fertiilsus, rasedus ja imetamine

Rasedus

Andmed risperidooni kasutamise kohta rasedatel on piiratud või puuduvad. Loomkatsed on näidanud kahjulikku toimet reproduktiivsusele (vt lõik 5.3).

Raseduse kolmandal trimestril antipsühhootikumidega (sh risperidooniga) kokku puutunud vastsündinutel on risk kõrvaltoimete, sealhulgas ekstrapüramidaalsete ja/või ärajätusümptomite tekkeks, mis võivad erineda nii raskusastme kui ka sünnijärgse kestuse poolest. On olnud teateid agiteerituse, hüpertoonia, hüpotoonia, värisemise, unisuse, respiratoorse düstressi või toitmisprobleemide esinemisest. Seega tuleb vastsündinuid hoolikalt jälgida.

Ravimit OKEDI ei tohi kasutada raseduse ajal, välja arvatud juhul, kui see on selgelt vajalik.

Imetamine

Füüsikalis-keemilised andmed viitavad, et risperidoon/metaboliidid erituvad rinnapiima. Riski vastsündinutele/imikutele ei saa välistada. Rinnaga toitmise katkestamine või OKEDIga ravi katkestamine/vältimine tuleb otsustada, arvestades imetamise kasu lapsele ja ravi kasu naisele.

Viljakus

Risperidoon suurendab prolaktiini kontsentratsiooni. Hüperprolaktineemia võib pärssida GnRH vabanemist hüpotalamusest, mille tagajärjel väheneb gonadotropiini sekretsioon hüpofüüsist. See võib omakorda halvendada steroidsete suguhormoonide sünteesi nii meestel kui ka naistel, pärssides seeläbi reproduktiivfunktsiooni. Mittekliinilistes uuringutes asjakohaseid toimeid ei täheldatud.

4.7 Toime reaktsioonikiirusele

OKEDI võib mõjutada kergelt või mõõdukalt autojuhtimise ja masinate käsitsemise võimet, kuna sellel on potentsiaalne toime närvisüsteemile ja nägemisele (vt lõik 4.8). Seetõttu tuleb patsientidele öelda, et nad ei juhiks autot ega käsitseks masinaid enne, kui on teada nende individuaalne vastuvõtlikkus sellistele toimetele.

4.8 Kõrvaltoimed

Ohutusprofiili kokkuvõte

Kõige sagedamini teatatud kõrvaltoimed III faasi kliinilises uuringus on: prolaktiini sisalduse suurenemine veres (11,7%), hüperprolaktineemia (7,2%), akatiisia (5,5%), peavalu (4,8%), somnolentsus (4,1%), kehakaalu suurenemine (3,8%), süstekoha valu (3,1%) ja pearinglus (3,1%).

Kõrvaltoimete loend tabelina

Järgnevalt on esitatud kõik risperidooni kliinilistes uuringutes ja turuletulekujärgse kogemuse käigus teatatud kõrvaltoimed vastavalt risperidooni kliiniliste uuringute järgi hinnatud sageduskategooriatele.

Kasutatud on järgmisi termineid/esinemissagedusi: väga sage (≥ 1/10), sage (≥ 1/100 kuni < 1/10), aeg-ajalt (≥ 1/1000 kuni < 1/100), harv (≥ 1/10 000 kuni < 1/1000) ja väga harv (< 1/10 000).

Igas esinemissageduse rühmas on kõrvaltoimed esitatud raskuse vähenemise järjekorras.

Organsüsteemi Sagedus klass Väga Väga Infektsioonid ja Pneumoonia, Hingamisteede Infektsioon infestatsioonid bronhiit, infektsioon, Vere ja Neutropeenia, Agranulotsüto lümfisüsteemi leukotsüütide osc häired arvu Immuunsüstee Ülitundlikkus Anafülaktiline mi häired reaktsioonc Endokriinsüste Hüperprolaktin Antidiureetilis emi häired eemiaa e hormooni

Organsüsteemi Sagedus klass Väga Väga Ainevahetus- ja Kehakaalu Diabetes veemürgistusc, Diabeetili toitumishäired suurenemine, mellitusb, hüpoglükeemi ne Psühhiaatrilise Insomniad Unehäired, Mania, Katatoonia, d häired agitatsioon, segasusseisund, somnambulis Närvisüsteemi Parkinson Sedatsioon/so Tardiivne Pahaloomulin häired ismd, mnolentsus, düskineesia, e peavalu akatiisiad, peaajuisheemia, neuroleptiline Silma Ähmane Fotofoobia, Glaukoom, kahjustused nägemine, kuivsilmsus, silmaliigutuste

Organsüsteemi Sagedus klass Väga Väga Kõrva ja Peapööritus, labürindi tinnitus, kahjustused kõrvavalu Südame häired Tahhükardia Kodade Siinusarütmia Vaskulaarsed Hüpertensioon Hüpotensioon, Kopsuembooli häired ortostaatiline a, Respiratoorsed, Düspnoe, Hingamisteede Uneapnoe rindkere ja neelu-kõri pais, vilisev sündroom, mediastiinumi valu, köha, hingamine, hüperventilatsi häired ninakinnisus ninaverejooks oon, räginad, Seedetrakti Kõhuvalu, Roojapidamatus, Pankreatiit, Iileus häired ebamugavustu fekaloom, soolesulgus, Maksa ja Transaminaaside Ikterus sapiteede sisalduse häired suurenemine,

Organsüsteemi Sagedus klass Väga Väga Naha ja Lööve, Urtikaaria, Ravimlööve, Angioöde Stevensi- nahaaluskoe erüteem kihelus, kõõm em Johnsoni kahjustused alopeetsia, sündroom / Lihaste, Lihasspasmid, Kreatiini kinaasi Rabdomüolüü luustiku ja muskuloskelet sisalduse s sidekoe aalne valu, suurenemine kahjustused seljavalu, veres, Neerude ja Uriinipidamatu Pollakisuuria, kuseteede s uriinipeetus, häired düsuuria Rasedus, Vastsündinu sünnitusjärgsed ravimi ja ärajätusündroo perinataalsed mc seisundid Reproduktiivse Erektsioonihäire Priapismc, süsteemi ja d, menstruatsioo rinnanäärme ejakulatsioonihäi ni hilinemine, häired red, amenorröa, piimapais,

Organsüsteemi Sagedus klass Väga Väga Üldised häired tursed, Näoturse, Hüpotermia, ja püreksia, külmavärinad, alanenud manustamiskoh rindkere valu, kõrgenenud kehatemperatu a reaktsioonid asteenia, kehatemperatuur, ur, perifeerne Vigastus, Kukkumine, Protseduuriga mürgistus ja süstekoha valu, seotud valu, protseduuri süstekoha turse ebamugavustunn tüsistused e süstekohas, a Hüperprolaktineemia võib mõnel juhul põhjustada günekomastiat, menstruatsioonihäireid, amenorröad, anovulatsiooni, galaktorröad, viljakushäireid, libiido vähenemist, erektsioonihäireid. b Platseebokontrolliga uuringutes teatati diabetes mellitus'est 0,18%-l risperidooniga ravitud osalejatest, võrreldes 0,11%-ga platseeborühmast. Üldine esinemissagedus kõigis kliinilistes uuringutes risperidooniga ravitud osalejatel oli 0,43%. c Risperidooni kliinilistes uuringutes ei täheldatud, kuid täheldati risperidooni turustamisjärgse järelevalve käigus. d Võivad tekkida ekstrapüramidaalsed häired: parkinsonism (sülje hüpersekretsioon, muskuloskeletaalne jäikus, parkinsonism, süljevoolus, hammasratta-tüüpi jäikus, bradükineesia, hüpokineesia, maskitaoline näoilme, lihaspinge, akineesia, kaelajäikus, lihasjäikus, parkinsonistlik kõnnak ja ebanormaalne glabellaarrefleks, parkinsonistlik rahutreemor); akatiisia (akatiisia, rahutus, hüperkineesia ja rahutute jalgade sündroom), treemor; düskineesia (düskineesia, lihastõmblused, koreoatetoos, atetoos ja müokloonus), düstoonia. Düstoonia alla kuuluvad düstoonia, hüpertoonia, torticollis, tahtele allumatud lihaskontraktsioonid, lihaskontraktuur, blefarospasm, okulogüratsioon, keele paralüüs, näospasm, kõrispasm, müotoonia, opistotoonus, orofarüngeaalne spasm, pleurototoonus, keelespasm ja trism. Tähele tuleb panna, et hõlmatud on sümptomite laiem spekter, mis ei pruugi tingimata olla ekstrapüramidaalset päritolu. Insomnia alla kuuluvad uinumisraskused, une säilitamise häired. Krambihoo alla kuulub toonilis-klooniline krambihoog (grand mal). Menstruatsioonihäire alla kuuluvad ebaregulaarne menstruatsioon, oligomenorröa. Turse alla kuuluvad generaliseerunud turse, perifeerne turse, lohkturse. Valitud kõrvaltoimete kirjeldus Süstekoha reaktsioonid Kõige sagedam süstekohaga seotud kõrvaltoime oli valu. III faasi uuringus teatas 14 patsienti 386-st (3,6%) pärast 2827 OKEDI süstet 18 juhul (0,6%) süstekoha valust. Suurem osa neist reaktsioonidest olid kerge või mõõduka raskusega. Osalejad hindasid süstekoha valu visuaalsel analoogskaalal ning aja jooksul kaldus valu sagedus ja tugevus vähenema. Südame häired Posturaalse ortostaatilise tahhükardia sündroom Ravimirühmaga seotud kõrvaltoimed Pärast turuletulekut on risperidooni kasutamisega seoses teatatud väga harvadest QT-intervalli pikenemise ventrikulaarse arütmia (ventrikulaarne fibrillatsioon, ventrikulaarne tahhükardia), äkksurma, südameseiskuse ja torsade de pointes’i juhtudest.

Venoosne trombemboolia Antipsühhootiliste raviainete kasutamisega seoses on teatatud venoosse trombemboolia juhtudest, sealhulgas kopsuemboolia ja süvaveenitromboosi juhud (sagedus teadmata). Kehakaalu muutused Andmed 12-nädalasest topeltpimedast platseebokontrolliga uuringust näitasid, et pärast ravi OKEDI 75 mg, OKEDI 100 mg ja platseeboga suurenes kehakaal algväärtusega võrreldes keskmiselt vastavalt 1,4 (-8 kuni 18) kg, 0,8 (-8 kuni 47) kg ja 0,2 (-12 kuni 18) kg.

Lisateave erirühmade kohta

Lapsed Andmed OKEDI efektiivsuse ja ohutuse kohta lastel puuduvad.

Eakad Andmed OKEDI efektiivsuse ja ohutuse kohta vanemaealistel skisofreeniaga või dementsusega patsientidel on piiratud. Suukaudse risperidooniga tehtud kliinilistes uuringutes teatati teiste täiskasvanutega võrreldes vanemaealistel dementsusega patsientidel transitoorsest isheemilisest atakist ja ägedast tserebrovaskulaarsest tüsistusest sagedusega vastavalt 1,4% ja 1,5%. Lisaks teatati vanemaealistel dementsusega patsientidel sagedusega ≥ 5% ja vähemalt kaks korda sagedamini kui teistel täiskasvanurühmadel järgmistest kõrvaltoimetest: kuseteede infektsioon, perifeerne turse, letargia ja köha.

Võimalikest kõrvaltoimetest teatamine

Ravimi võimalikest kõrvaltoimetest on oluline teatada ka pärast ravimi müügiloa väljastamist. See võimaldab jätkuvalt hinnata ravimi kasu/riski suhet. Tervishoiutöötajatel palutakse kõigist võimalikest kõrvaltoimetest teatada riikliku teavitamissüsteemi (vt V lisa) kaudu.

4.9 Üleannustamine

Sümptomid

Üldiselt on kirjeldatud nähud ja sümptomid tingitud risperidooni teadaolevast farmakoloogilisest toimest, mis avaldub liiga tugevalt. Need on unisus ja sedatsioon, tahhükardia ja hüpotensioon ning ekstrapüramidaalsümptomid. Üleannustamise korral on kirjeldatud QT-intervalli pikenemist ja krambihoogusid. Risperidooni ja paroksetiini kombineeritud üleannustamisega seoses on teatatud torsade de pointes'i tekkest. Ägeda üleannustamise korral tuleb kaaluda võimalust, et on võetud mitut erinevat ravimit.

Vabastada hingamisteed ning tagada piisav hapnikuga varustatus ja ventilatsioon. Kohe tuleb alustada kardiovaskulaarset monitooringut, sealhulgas pidevat elektrokardiograafilist jälgimist võimalike rütmihäirete avastamiseks.

Ravimil OKEDI ei ole spetsiifilist antidooti. Seega tuleb rakendada asjakohaseid toetavaid meetmeid. Hüpotensiooni ja vereringe kollapsit tuleb asjakohaselt ravida (intravenoosne vedelikravi ja/või sümpatomimeetilised ravimid). Raskete ekstrapüramidaalsümptomite korral tuleb manustada antikolinergilisi ravimeid. Kuni patsiendi seisundi paranemiseni on vajalik pidev arstlik järelevalve ja monitooring.

5. FARMAKOLOOGILISED OMADUSED

5.1 Farmakodünaamilised omadused

Farmakoterapeutiline rühm: psühholeptikumid, teised antipsühhootilised ained, ATC-kood: N05AX08.

Toimemehhanism

Risperidoon on ainulaadsete omadustega selektiivne monoaminergiline antagonist. Sellel on suur afiinsus serotoninergiliste 5-HT2-retseptorite ja dopaminergiliste D2-retseptorite suhtes. Risperidoon seondub ka alfa-1-adrenergiliste retseptorite ning väiksema afiinsusega H1-histaminergiliste ja alfa-2- adrenergiliste retseptoritega. Risperidoonil puudub afiinsus kolinergiliste retseptorite suhtes. Kuigi risperidoon on tugevatoimeline D2 antagonist, mis peaks parandama skisofreenia positiivseid sümptomeid, pärsib see vähem motoorset aktiivsust ja tekitab vähem katalepsiat kui klassikalised antipsühhootikumid. Tasakaalustatud tsentraalne serotoniini ja dopamiini antagonism võib vähendada ekstrapüramidaalseid kõrvaltoimeid ja laiendada terapeutilist toimet skisofreenia negatiivsetele ja afektiivsetele sümptomitele.

Farmakodünaamilised toimed

Kliiniline efektiivsus

OKEDI (75 mg ja 100 mg) efektiivsus täiskasvanute skisofreenia ravis tõestati ühes III faasi mitmekeskuselises randomiseeritud, topeltpimedas, platseebokontrolliga, paralleelrühmadega uuringus. Uuringusse arvati patsiendid, kellel oli skisofreenia akuutne ägenemine või relaps (DSM-V kriteeriumid) ning kelle ravieelne positiivsete ja negatiivsete sümptomite skaala (Positive and Negative Syndrome Scale, PANSS) skoor oli 80...120. Sõelumisvisiidil said kõik varem risperidooniga ravimata patsiendid kolmeks päevaks suukaudset risperidooni 2 mg ööpäevas, et enne uuringut veenduda ülitundlikkusreaktsioonide puudumises. Varem risperidooni saanud patsiendid ei saanud sõelumise ajal suukaudset risperidooni, vaid alustasid kohe pärast randomiseerimist ravi OKEDIga (75 mg või 100 mg) või platseeboga. Nelisada kolmkümmend kaheksa (438) patsienti randomiseeriti saama 3 intramuskulaarset OKEDI annust (75 mg või 100 mg) või platseebot iga 28 päeva tagant. Patsientide keskmine vanus oli 42,0 (standardhälve: 11,02) aastat. Alla 18-aastasi ja üle 65-aastasi patsiente uuringusse ei kaasatud. Demograafilised ja muud põhinäitajad olid igas ravirühmas sarnased. Uuringu ajal ei olnud lubatud kasutada lisaks suukaudset risperidooni.

Esmane tulemusnäitaja oli PANSS-i koguskoori muutus uuringu lõpuks (85. päev) võrreldes algväärtusega. Esmase tulemusnäitaja järgi näitas nii OKEDI annus 75 mg kui ka 100 mg statistiliselt olulist paranemist võrreldes platseeboga (Tabel 1 ja Joonis 1). Need tulemused toetavad kogu ravi kestel püsivat efektiivsust ja PANSS-i paranemist; seda täheldati juba 4. päeval ning märkimisväärset erinevust võrreldes platseeboga täheldati alates 8. ja 15. päevast (vastavalt 100 mg ja 75 mg rühmas). Sarnaselt PANSS-i koguskooriga ilmnes aja jooksul paranemine (vähenemine) võrreldes algväärtustega ka PANSS-i kolme alaskaala (positiivsed sümptomid, negatiivsed sümptomid ja üldine psühhopatoloogia) skoorides.

Tabel 1. Keskmine muutus PANSS-i ja CGI-S-i koguskooris uuringu lõpuks (85. päev) võrreldes algväärtusega (modifitseeritud ravikavatsusrühm) PANSS-i koguskoor(a) Keskmine algskoor (standardhälve) 96,4 (7,21) 96,3 (8,47) 96,1 (8,42) Vähimruutude (LS) keskmine muutus, -11,0; -24,6; -24,7; 95% usaldusvahemik(a) -14,1 kuni -8,0 -27,5 kuni -21,6 -27,7 kuni -21,6 Ravi erinevus, 95% usaldusvahemik(b) P-väärtus < 0,0001 < 0,0001 CGI-S-i koguskoor(c) Keskmine algskoor (standardhälve) 4,9 (0,52) 5,0 (0,65) 4,9 (0,48) Vähimruutude (LS) keskmine muutus, -0,6; -1,3; -1,3; 95% usaldusvahemik(a) -0,8 kuni -0,4 -1,5 kuni -1,2 -1,5 kuni -1,2 Ravi erinevus, 95% usaldusvahemik(b) P-väärtus < 0,0001 < 0,0001 a Andmeid analüüsiti kordusmõõtmistega segamudeli meetodil (mixed model repeated measures, MMRM). b Erinevust (OKEDI miinus platseebo) vähimruutude keskmise muutuses võrreldes algväärtusega kohandati Lawrence'i ja Hungi meetodil. c Kliinilise üldmulje raskusastme (Clinical Global Impression – Severity, CGI-S) skoori määramiseks tuleb arstil vastata ühele küsimusele: „Arvestades teie üldist kliinilist kogemust selles konkreetses patsiendirühmas, kui haige on see patsient vaimselt praegusel hetkel?“ ning seda hinnatakse seitsmepunktiskaalal: 1 = normaalne, ei ole üldse haige; 2 = piiripealne vaimne haigus; 3 = kergelt haige; 4 = mõõdukalt haige; 5 = märkimisväärselt haige; 6 = raskelt haige; 7 = kõige haigemate patsientide seas. -8

-32 0 4 8 15 29 57 85

Vs. platseebo

OKEDI *** **** **** **** 75 mg OKEDI ** **** **** **** **** 100 mg

** p < 0,01; *** p < 0,001; **** p < 0,0001. Joonis 1. PANSS-i koguskoori muutus võrreldes algväärtustega topeltpimeda faasi igas ajapunktis (modifitseeritud ravikavatsusrühm)

Peamine teisene efektiivsuse tulemusnäitaja oli määratletud kui kliinilise üldmulje raskusastme (CGI-S) skoori keskmine muutus võrreldes algväärtusega 85. päevaks. Kaheksandast päevast alates

i-SSNAP )ES( enimksek )SL( edutuurmihäV agetsuträävgla sedlerrõv sutuum irooksugok

ilmnes mõlemas OKEDI-ravi rühmas statistiliselt oluliselt parem CGI-S-i skoori vähenemine võrreldes platseeboga (75 mg ja 100 mg puhul vastavalt -0,4 (0,05) ja -0,6 (0,05)). Üldise ravivastuse (PANSS-i koguskoori vähenemine > 30% ja/või CGI-S-i vähenemine 2 [palju paranenud] või 1 [väga palju paranenud] võrra) määr OKEDI tulemusnäitajana oli 56% ja platseeboga võrreldes mõlema annusega statistiliselt oluline alates 8. ja 15. päevast.

OKEDI pikaajalist (12 kuud) efektiivsust hinnati põhiuuringu avatud jätkuosas 215-l skisofreeniaga patsiendil. Jätku-uuring oli avatud topeltpimeda faasi patsientidele (ületoodud patsiendid) ja varem uuringus mitteosalenud stabiilsetele patsientidele (de novo patsiendid). De novo patsiendid viidi suukaudselt risperidoonilt üle ravile OKEDI annusega 75 mg või 100 mg. Efektiivsus jäi ajas püsima, retsidiivide määr oli väike, 10,7% (95% usaldusvahemik, 6,9% kuni 15,6%) ja sümptomite leevenemise määr 61,0% (95% usaldusvahemik, 53,7% kuni 68,4%).

5.2 Farmakokineetilised omadused

Risperidoon metaboliseerub 9-hüdroksürisperidooniks, mis on samasuguse farmakoloogilise toimega nagu risperidoon (vt „Biotransformatsioon ja eritumine“).

Imendumine

OKEDI sisaldab risperidooni suspensiooni manustamissüsteemis, millel on kombineeritud imendumisprotsess.Intramuskulaarsel süstimisel vabaneb kohe süstimise hetkel väike kogus raviainet, mis tagab kohe ilmneva plasmakontsentratsiooni. Pärast esialgset tippkontsentratsiooni väheneb keskmine plasmakontsentratsioon järjest kuni 14. päevani, seejärel suureneb uuesti, saavutades järgmise tipu ligikaudu 21. ja 24. päeva vahel. Pärast teist tippkontsentratsiooni väheneb raviaine kontsentratsioon plasmas aja jooksul järk-järgult. Suspensioonist moodustub depoo, mis hoiab 28 päeva jooksul püsivat ühtlast terapeutilist plasmakontsentratsiooni.

Pärast ühte OKEDI 75 mg ja 100 mg i.m. süstimist saavutatav terapeutiliselt aktiivse osa keskmine kontsentratsioon on 2 tundi pärast manustamist vastavalt 13 ± 9 ja 29 ± 13 ng/ml. Üks kuu pärast manustamist on terapeutiliselt aktiivse osa plasmakontsentratsioon vastavalt 17 ± 8 ja 21 ± 17 ng/ml, ning 75 päeva pärast manustamist oli ravim enamiku patsientide organismist eritunud ja terapeutiliselt aktiivse osa kontsentratsioon väiksem kui 1 ng/ml.

Terapeutiliselt aktiivse osa keskmine väikseim kontsentratsioon plasmas (C ). ja keskmine maksimaalne tippkontsentratsioon plasmas (C ) pärast OKEDI intramuskulaarsete süstete korduvat manustamist on esitatud Tabel 2. Tabel 2. Terapeutiliselt aktiivse osa C ja C pärast OKEDI intramuskulaarsete süstete korduvat manustamist Annus trough max 75 mg(a) 17,6 35,9 100 mg(b) 28,9 (13,7) 69,7 (27,8) a Farmakokineetiliste muutujate simuleeritud hinnangute kokkuvõte pärast kolmandat OKEDI 75 mg annust, kasutades populatsiooni farmakokineetika mudelit b Farmakokineetiliste muutujate statistiline kokkuvõte pärast neljandat OKEDI 100 mg annust mitme annusega kliinilisest uuringust SD – standardhälve Tasakaalukontsentratsioon tüüpilisel osalejal määrati pärast esimest annust. Nii deltalihasesse kui ka tuharalihasesse süstimisel oli keskmine ekspositsioon tasakaaluseisundis sarnane.

Jaotumine

Risperidoon jaotub kiiresti. Jaotusruumala on 1...2 l/kg. Risperidoon seondub plasmas albumiini ja alfa-1-happe glükoproteiiniga. Risperidooni seonduvus plasmavalkudega on 90% 9-hüdroksürisperidoonil 77%. Biotransformatsioon ja eritumine

Risperidoon metaboliseerub CYP2D6 vahendusel 9-hüdroksürisperidooniks, mis on samasuguse farmakoloogilise toimega nagu risperidoon. Risperidoon ja 9-hüdroksürisperidoon moodustavad terapeutiliselt aktiivse osa. CYP2D6 on seotud geneetilise polümorfismiga. Kiiretel CYP2D6- metaboliseerijatel muundatakse risperidoon kiiresti 9-hüdroksürisperidooniks, aeglastel CYP2D6- metaboliseerijatel toimub muundumine palju aeglasemalt. Kuigi kiiretel metaboliseerijatel on risperidooni kontsentratsioon väiksem ja 9-hüdroksürisperidooni kontsentratsioon suurem kui aeglastel metaboliseerijatel, on kiiretel ja aeglastel CYP2D6-metaboliseerijatel risperidooni ja 9-hüdroksürisperidooni kombinatsiooni (s.t terapeutiliselt aktiivse osa) farmakokineetika pärast ühekordset ja mitut annust sarnane.

Risperidoonil on veel üks metaboolne rada, N-dealküülimine. In vitro katsed inimese maksa mikrosoomidel näitasid, et risperidooni kliiniliselt olulised kontsentratsioonid ei pärsi oluliselt tsütokroom P450 isosüümide, sealhulgas CYP1A2, CYP2A6, CYP2C8/9/10, CYP2D6, CYP2E1, CYP3A4 ja CYP3A5 vahendusel metaboliseeruvate ravimite metabolismi. Üks nädal pärast manustamist eritub 70% annusest uriiniga ja 14% roojaga. Uriinis on 35...45% annusest risperidooni ja 9-hüdroksürisperidooni. Ülejäänud osa moodustavad inaktiivsed metaboliidid. Pärast suukaudset manustamist psühhootilistele patsientidele eritub risperidoon umbes 3-tunnise poolväärtusajaga. 9-hüdroksürisperidoon ja terapeutiliselt aktiivse osa eritumise poolväärtusaeg on 24 tundi.

Terapeutiliselt aktiivne osa eritub 75 päeva jooksul pärast OKEDI manustamist, enamikul patsientidest on terapeutiliselt aktiivse osa sisaldus selleks ajaks väiksem kui 1 ng/ml.

OKEDI süstevedelik versus suukaudne risperidoon

Plasmakontsentratsioonid OKEDIga ravimise alguses jäid vahemikku, mida täheldati 3...4 mg suukaudse risperidooni korral. Tasakaaluseisundis oli OKEDI 100 mg annusega AUC 39% suurem ja C 32% suurem kui suukaudse risperidooni 4 mg annusega, C oli samasugune. Populatsiooni max min farmakokineetilistel mudelitel põhinevad simulatsioonid näitavad, et OKEDI 75 mg ekspositsioon on sarnane tasakaaluseisundis 3 mg suukaudse risperidooni omaga. Kui suukaudselt risperidoonilt minnakse üle ravile OKEDIga, on terapeutiliselt aktiivse osa eeldatav ekspositsioon, sealhulgas tippkontsentratsioonid, sarnases vahemikus. Lineaarsus/mittelineaarsus

On leitud, et OKEDI farmakokineetika on annuste 75 mg ja 100 mg korral lineaarne ja annusega proportsionaalne.

Eakad

OKEDI kasutamist eakatel patsientidel ei ole süstemaatiliselt uuritud (vt lõik 4.2).

Neerukahjustus

OKEDI kasutamist neerukahjustusega patsientidel ei ole süstemaatiliselt uuritud. Kerge neerukahjustusega (kreatiniini kliirens 60...89 ml/min) patsientidel, kellele manustati OKEDI süstesuspensiooni, oli terapeutiliselt aktiivse osa ekspositsioon samasugune nagu normaalse neerufunktsiooniga patsientidel.

Andmed mõõduka või raske neeruhaiguse kohta puuduvad.

Maksakahjustus OKEDI kasutamist maksakahjustusega patsientidel ei ole süstemaatiliselt uuritud.

Kehamassiindeks (KMI)

Populatsiooni farmakokineetilised simulatsioonuuringud on näidanud rasvunud või haigusliku rasvumusega naistel OKEDI potentsiaalselt suuremat plasmakontsentratsiooni võrreldes normaalkaalus patsientidega, ilma et sellega kaasneks märkimisväärset kliinilist mõju.

Sugu, rass ja suitsetamisharjumused

Populatsiooni farmakokineetilises analüüsis ei ilmnenud soo, rassi ega suitsetamisharjumuste ilmset mõju risperidooni ega terapeutiliselt aktiivse osa farmakokineetikale.

5.3 Prekliinilised ohutusandmed

In vitro ja in vivo loommudelid näitavad, et risperidooni suured annused võivad põhjustada QT-intervalli pikenemist, mida on patsientidel seostatud teoreetiliselt suurema riskiga torsade de pointes'i tüüpi rütmihäire tekkeks.

(Sub)kroonilise suukaudse toksilisuse uuringutes, kus annustamist alustati suguliselt ebaküpsetele rottidele ja koertele, ilmnesid isas- ja emasloomade genitaaltraktis ja piimanäärmetes annusest sõltuvad toimed. Need toimed olid seotud prolaktiinisisalduse suurenemisega seerumis, mis tulenes risperidooni dopamiini D2 retseptoreid blokeerivast toimest. Lisaks näitavad koekultuuri uuringud, et prolaktiin võib stimuleerida rakkude kasvu inimese rinnanäärmekasvajates.

Pärast pikaajalise (12 kuud intramuskulaarset manustamist) toksilisuse uuringuid koertel ja küülikutel täheldatud OKEDIga ravi peamised toimed olid kooskõlas leidudega, mida täheldati rottidel ja koertel pärast risperidooni suukaudset jaotumist, ning need olid seotud risperidooni farmakoloogiliste toimetega.

Kaheteistkümne tsükliga toksilisusuuringutes koertel ja küülikutel täheldati pärast OKEDI intramuskulaarset manustamist süstekohas lokaalseid muutusi (sõlmekesi). Need koosnesid lihaselise võõrkeha tekitatud granulomatoossest põletikust, mis on organismi loomulik reaktsioon võõraine olemasolule. Muud küülikutel täheldatud lokaalsed muutused annusega 15 mg/kg (risperidoon) olid seotud dimetüülsulfoksiidi (DMSO) sisaldusega. Kõik need muutused olid üksnes lokaalsed ja leidus tõendeid nende pöörduvuse kohta. Koertel täheldati vahetult pärast manustamist DSMO sisaldusega seotud mööduvat valu. Ei risperidooni ega OKEDI korral ei täheldatud genotoksilisele potentsiaalile viitavaid tõendeid.

Risperidooni suukaudse kartsinogeensuse uuringutes rottidel ja hiirtel täheldati hüpofüüsi adenoomide (hiirtel), kõhunäärme endokriinsete adenoomide (rottidel) ja piimanäärme adenoomide (mõlemal liigil) esinemissageduse suurenemist. Need kasvajad võivad olla seotud pikaajalise dopamiini D2 antagonismi ja hüperprolaktineemiaga. Näriliste kasvajaleidude tähtsus inimesel avalduvale riskile on teadmata.

Risperidoon ei olnud rottidel ega küülikutel teratogeenne. Risperidooniga tehtud rottide sigivusuuringutes täheldati kõrvaltoimeid vanemate paaritumiskäitumisele, samuti järglaste sünnimassile ja elulemusele. Rottidel oli risperidooni üsasisene ekspositsioon seotud täiskasvanud loomal avalduva kognitiivse defitsiidiga. Tiinetele loomadele manustatud muud dopamiini antagonistid on avaldanud negatiivset mõju järglaste õppimisvõimele ja motoorsele arengule.

Noorrottidega tehtud toksilisusuuringutes täheldati järglaste suurenenud suremust ja füüsilise arengu peetust. Noorkoertega tehtud 40-nädalases uuringus täheldati suguküpsuse hilinemist. Kui kasutati annuseid, mis olid kõveraaluse pindala (AUC) järgi 3,6 korda suuremad kui maksimaalne suukaudne ekspositsioon noorukitel (1,5 mg ööpäevas), jäi koertel pikkade luude kasv muutumatuks; mõju pikkadele luudele ja sugulisele küpsemisele avaldus siis, kui kasutati annuseid, mis olid 15 korda suuremad kui maksimaalne suukaudne ekspositsioon noorukitel.

6. FARMATSEUTILISED ANDMED

6.1 Abiainete loetelu

Süstel pulbriga

Polü(D,L-laktiid-ko-glükoliid)

Süstel lahustiga

Dimetüülsulfoksiid

6.2 Sobimatus

Seda ravimpreparaati ei tohi segada teiste ravimitega, välja arvatud nendega, mis on loetletud lõigus 6.6.

6.3 Kõlblikkusaeg

3 aastat

OKEDI tuleb ära kasutada kohe pärast manustamiskõlblikuks muutmist.

6.4. Säilitamise eritingimused

Hoida temperatuuril kuni 30 °C. Hoida originaalpakendis niiskuse eest kaitstult.

Säilitamistingimused pärast ravimpreparaadi manustamiskõlblikuks muutmist vt lõik 6.3.

6.5 Pakendi iseloomustus ja sisu

Süstel pulbriga

Tsüklilisest olefiinpolümeerist süstel, mis on suletud korgi ja kolviga, mis omakorda on valmistatud polütetrafluoroetüleenist kattega klorobutüülkummist.

Süstel lahustiga

Tsüklilisest olefiinpolümeerist süstel, mis on suletud klorobutüülkummist korgiga ja kolviga, mis omakorda on valmistatud etüleentetrafluoroetüleenist kopolümeerkattega bromobutüülkummist. Annuseid saab eristada lahustiga süstli sõrmetugede värvuse järgi: 100 mg (sinine) ja 75 mg (punane).

Lahusti manustamiskõblikuks muutmiseks on saadaval järgmiste annusetugevustega:

• Süstel lahustiga, mis sisaldab 0,383 ml dimetüülsolfoksiidi (lahusti OKEDI 75 mg-le).
• Süstel lahustiga, mis sisaldab 0,490 ml dimetüülsolfoksiidi (lahusti OKEDI 100 mg-le).

Ühes OKEDI karbis on komplektis.

• Alumiiniumfooliumist kotike, milles on üks pulbrit sisaldav süstel ja silikageeli (desikandi) kotike.
• Alumiiniumfooliumist kotike, milles on üks lahustit sisaldav süstel ja silikageeli (desikandi) kotike.
• Üks steriilne turvasüsteemiga süstlanõel pikkusega 5,1 cm (0,90 x 51 mm [20 G]) tuharalihasesse manustamiseks.
• Üks steriilne turvasüsteemiga süstlanõel pikkusega 2,5 cm (0,80 x 25 mm [21 G]) deltalihasesse manustamiseks.

6.6 Erihoiatused ravimpreparaadi hävitamiseks ja käsitlemiseks

TÄHTIS TEAVE

• Ainult intramuskulaarseks kasutamiseks.
• Süst tuleb patsiendile teha kohe pärast manustamiskõlblikuks muutmist.
• Deltalihasesse või tuharalihasesse süstimiseks on kaasas kaks steriilset turvasüsteemiga

süstlanõela. Enne manustamist tuleb valida neist üks.

• Enne kasutamist lugege juhend korralikult läbi. OKEDI kasutamise ja käsitlemise täielik juhend on pakendi infolehes (vt „Juhised tervishoiutöötajatele“).

Kasutamata ravimpreparaat või jäätmematerjal tuleb hävitada vastavalt kohalikele nõuetele.

7. MÜÜGILOA HOIDJA

Laboratorios Farmacéuticos Rovi, S.A. Julián Camarillo, 35 28037 Madrid. Hispaania

8. MÜÜGILOA NUMBER (NUMBRID)

OKEDI 75 mg toimeainet prolongeeritult vabastava süstesuspensiooni pulber ja lahusti

EU/1/21/1621/001

OKEDI 100 mg toimeainet prolongeeritult vabastava süstesuspensiooni pulber ja lahusti

EU/1/21/1621/002

9. ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE / MÜÜGILOA UUENDAMISE KUUPÄEV

Müügiloa esmase väljastamise kuupäev: 14. veebruar 2022

10. TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV

Täpne teave selle ravimpreparaadi kohta on Euroopa Ravimiameti kodulehel: http://www.ema.europa.eu.

A. RAVIMIPARTII KASUTAMISEKS VABASTAMISE EEST VASTUTAV(AD) TOOTJA(D)

B. HANKE- JA KASUTUSTINGIMUSED VÕI PIIRANGUD

C. MÜÜGILOA MUUD TINGIMUSED JA NÕUDED

D. RAVIMPREPARAADI OHUTU JA EFEKTIIVSE KASUTAMISE TINGIMUSED JA PIIRANGUD

A. RAVIMIPARTII KASUTAMISEKS VABASTAMISE EEST VASTUTAV(AD) TOOTJA(D) Ravimipartii kasutamiseks vabastamise eest vastutava tootja nimi ja aadress ROVI Pharma Industrial Services, S.A. Julián Camarillo, 35 28037 Madrid. Hispaania

B. HANKE- JA KASUTUSTINGIMUSED VÕI PIIRANGUD

Retseptiravim.

C. MÜÜGILOA MUUD TINGIMUSED JA NÕUDED

• Perioodilised ohutusaruanded

Nõuded asjaomase ravimi perioodiliste ohutusaruannete esitamiseks on sätestatud direktiivi 2001/83/EÜ artikli 107c punkti 7 kohaselt liidu kontrollpäevade loetelus (EURD loetelu) ja iga hilisem uuendus avaldatakse Euroopa ravimite veebiportaalis.

D. RAVIMPREPARAADI OHUTU JA EFEKTIIVSE KASUTAMISE TINGIMUSED JA PIIRANGUD

• Riskijuhtimiskava

Müügiloa hoidja peab nõutavad ravimiohutuse toimingud ja sekkumismeetmed läbi viima vastavalt müügiloa taotluse moodulis 1.8.2 esitatud kokkulepitud riskijuhtimiskavale ja mis tahes järgmistele ajakohastatud riskijuhtimiskavadele.

Ajakohastatud riskijuhtimiskava tuleb esitada:

• Euroopa Ravimiameti nõudel;
• kui muudetakse riskijuhtimissüsteemi, eriti kui saadakse uut teavet, mis võib oluliselt mõjutada riski/kasu suhet, või kui saavutatakse oluline (ravimiohutuse või riski minimeerimise) eesmärk.

VÄLISPAKENDIL PEAVAD OLEMA JÄRGMISED ANDMED

PAPPKARP

1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS

OKEDI 75 mg Toimeainet prolongeeritult vabastava süstesuspensiooni pulber ja lahusti risperidoon

2. TOIMEAINETE SISALDUS

Üks süstel sisaldab 75 mg risperidooni

3. ABIAINED

Abiained: polü(D,L-laktiid-ko-glükoliid) ja dimetüülsulfoksiid

4. RAVIMVORM JA PAKENDI SUURUS

Toimeainet prolongeeritult vabastava süstesuspensiooni pulber ja lahusti

Komplektis on: 1 süstel pulbriga ja desikant 1 süstel lahustiga (manustamiskõlblikuks muutmiseks) ja desikant 2 steriilset turvasüsteemiga süstlanõela

5. MANUSTAMISVIIS JA -TEE(D)

Enne ravimi kasutamist lugege pakendi infolehte Intramuskulaarne, pärast manustamiskõlblikuks muutmist Ainult ühekordseks kasutamiseks Manustamiskõlblikuks muutmiseks kasutada ainult karbis olevat lahustit süstlis Kasutada kohe pärast manustamiskõlblikuks muutmist

6. ERIHOIATUS, ET RAVIMIT TULEB HOIDA LASTE EEST VARJATUD JA

KÄTTESAAMATUS KOHAS

Hoida laste eest varjatud ja kättesaamatus kohas

7. TEISED ERIHOIATUSED (VAJADUSEL)

8. KÕLBLIKKUSAEG

9. SÄILITAMISE ERITINGIMUSED

Hoida temperatuuril kuni 30 °C. Hoida originaalpakendis, niiskuse eest kaitstult

10. ERINÕUDED KASUTAMATA JÄÄNUD RAVIMPREPARAADI VÕI SELLEST

TEKKINUD JÄÄTMEMATERJALI HÄVITAMISEKS, VASTAVALT VAJADUSELE

11. MÜÜGILOA HOIDJA NIMI JA AADRESS

Laboratorios Farmacéuticos Rovi, S.A. Julián Camarillo, 35 – 28037 Madrid. Hispaania

12. MÜÜGILOA NUMBER (NUMBRID)

EU/1/21/1621/001

13. PARTII NUMBER

14. RAVIMI VÄLJASTAMISTINGIMUSED

15. KASUTUSJUHEND

16. TEAVE BRAILLE' KIRJAS (PUNKTKIRJAS)

Põhjendus Braille' mitte lisamiseks.

17. AINULAADNE IDENTIFIKAATOR – 2D-vöötkood

Lisatud on 2D-vöötkood, mis sisaldab ainulaadset identifikaatorit.

18. AINULAADNE IDENTIFIKAATOR – INIMLOETAVAD ANDMED

PC SN NN

MINIMAALSED ANDMED, MIS PEAVAD OLEMA BLISTER- VÕI RIBAPAKENDIL

PULBRIGA SÜSTLI FOOLIUMKOTIKE

1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS

OKEDI 75 mg Toimeainet prolongeeritult vabastava süstesuspensiooni pulber risperidoon

2. MÜÜGILOA HOIDJA NIMI

Laboratorios Farmacéuticos Rovi, S.A.

3. KÕLBLIKKUSAEG

4. PARTII NUMBER

5. MUU

Manustamiskõlblikuks muutmiseks kasutada ainult karbis olevat lahustit süstlis

MINIMAALSED ANDMED, MIS PEAVAD OLEMA VÄIKESEL VAHETUL SISEPAKENDIL

PULBRIGA SÜSTLI ETIKETT

1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS JA MANUSTAMISTEE(D)

OKEDI 75 mg toimeainet prolongeeritult vabastava süstesuspensiooni pulber risperidoon i.m.

2. MANUSTAMISVIIS

3. KÕLBLIKKUSAEG

4. PARTII NUMBER

5. PAKENDI SISU KAALU, MAHU VÕI ÜHIKUTE JÄRGI

6. MUU

MINIMAALSED ANDMED, MIS PEAVAD OLEMA BLISTER- VÕI RIBAPAKENDIL

LAHUSTIGA SÜSTLI FOOLIUMKOTIKE

1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS

OKEDI 75 mg lahusti Süstesuspensiooni lahusti

2. MÜÜGILOA HOIDJA NIMI

Laboratorios Farmacéuticos Rovi, S.A.

3. KÕLBLIKKUSAEG

4. PARTII NUMBER

5. MUU

MINIMAALSED ANDMED, MIS PEAVAD OLEMA VÄIKESEL VAHETUL SISEPAKENDIL

LAHUSTIGA SÜSTLI ETIKETT

1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS JA MANUSTAMISTEE(D)

OKEDI 75 mg lahusti i.m. pärast manustamiskõlblikuks muutmist

2. MANUSTAMISVIIS

3. KÕLBLIKKUSAEG

4. PARTII NUMBER

5. PAKENDI SISU KAALU, MAHU VÕI ÜHIKUTE JÄRGI

6. MUU

VÄLISPAKENDIL PEAVAD OLEMA JÄRGMISED ANDMED

PAPPKARP

1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS

OKEDI 100 mg Toimeainet prolongeeritult vabastava süstesuspensiooni pulber ja lahusti risperidoon

2. TOIMEAINETE SISALDUS

Üks süstel sisaldab 100 mg risperidooni

3. ABIAINED

Abiained: polü(D,L-laktiid-ko-glükoliid) ja dimetüülsulfoksiid

4. RAVIMVORM JA PAKENDI SUURUS

Toimeainet prolongeeritult vabastava süstesuspensiooni pulber ja lahusti

Komplektis on: 1 süstel pulbriga ja desikant 1 süstel lahustiga (manustamiskõlblikuks muutmiseks) ja desikant 2 steriilset turvasüsteemiga süstlanõela

5. MANUSTAMISVIIS JA -TEE(D)

Enne ravimi kasutamist lugege pakendi infolehte Intramuskulaarne, pärast manustamiskõlblikuks muutmist Ainult ühekordseks kasutamiseks Manustamiskõlblikuks muutmiseks kasutada ainult karbis olevat lahustit süstlis Kasutada kohe pärast manustamiskõlblikuks muutmist

6. ERIHOIATUS, ET RAVIMIT TULEB HOIDA LASTE EEST VARJATUD JA

KÄTTESAAMATUS KOHAS

Hoida laste eest varjatud ja kättesaamatus kohas

7. TEISED ERIHOIATUSED (VAJADUSEL)

8. KÕLBLIKKUSAEG

9. SÄILITAMISE ERITINGIMUSED

Hoida temperatuuril kuni 30 °C. Hoida originaalpakendis, niiskuse eest kaitstult

10. ERINÕUDED KASUTAMATA JÄÄNUD RAVIMPREPARAADI VÕI SELLEST

TEKKINUD JÄÄTMEMATERJALI HÄVITAMISEKS, VASTAVALT VAJADUSELE

11. MÜÜGILOA HOIDJA NIMI JA AADRESS

Laboratorios Farmacéuticos Rovi, S.A. Julián Camarillo, 35 – 28037 Madrid. Hispaania

12. MÜÜGILOA NUMBER (NUMBRID)

EU/1/21/1621/002

13. PARTII NUMBER

14. RAVIMI VÄLJASTAMISTINGIMUSED

15. KASUTUSJUHEND

16. TEAVE BRAILLE' KIRJAS (PUNKTKIRJAS)

Põhjendus Braille' mitte lisamiseks.

17. AINULAADNE IDENTIFIKAATOR – 2D-vöötkood

Lisatud on 2D-vöötkood, mis sisaldab ainulaadset identifikaatorit.

18. AINULAADNE IDENTIFIKAATOR – INIMLOETAVAD ANDMED

PC SN NN

MINIMAALSED ANDMED, MIS PEAVAD OLEMA BLISTER- VÕI RIBAPAKENDIL

PULBRISÜSTLI FOOLIUMKOTIKE

1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS

OKEDI 100 mg Toimeainet prolongeeritult vabastava süstesuspensiooni pulber risperidoon

2. MÜÜGILOA HOIDJA NIMI

Laboratorios Farmacéuticos Rovi, S.A.

3. KÕLBLIKKUSAEG

4. PARTII NUMBER

5. MUU

Manustamiskõlblikuks muutmiseks kasutada ainult karbis olevat lahustit süstlis

MINIMAALSED ANDMED, MIS PEAVAD OLEMA VÄIKESEL VAHETUL SISEPAKENDIL

PULBRIGA SÜSTLI ETIKETT

1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS JA MANUSTAMISTEE(D)

OKEDI 100 mg toimeainet prolongeeritult vabastava süstesuspensiooni pulber risperidoon i.m.

2. MANUSTAMISVIIS

3. KÕLBLIKKUSAEG

4. PARTII NUMBER

5. PAKENDI SISU KAALU, MAHU VÕI ÜHIKUTE JÄRGI

6. MUU

MINIMAALSED ANDMED, MIS PEAVAD OLEMA BLISTER- VÕI RIBAPAKENDIL

LAHUSTIGA SÜSTLI FOOLIUMKOTIKE

1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS

OKEDI 100 mg lahusti Süstesuspensiooni lahusti

2. MÜÜGILOA HOIDJA NIMI

Laboratorios Farmacéuticos Rovi, S.A.

3. KÕLBLIKKUSAEG

4. PARTII NUMBER

5. MUU

MINIMAALSED ANDMED, MIS PEAVAD OLEMA VÄIKESEL VAHETUL SISEPAKENDIL

LAHUSTIGA SÜSTLI ETIKETT

1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS JA MANUSTAMISTEE(D)

OKEDI 100 mg lahusti i.m. pärast manustamiskõlblikuks muutmist

2. MANUSTAMISVIIS

3. KÕLBLIKKUSAEG

4. PARTII NUMBER

5. PAKENDI SISU KAALU, MAHU VÕI ÜHIKUTE JÄRGI

6. MUU