Niontix – Ravimi omaduste kokkuvõte

RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE

1 RAVIMPREPARAADI NIMETUS

Niontix, 100% meditsiiniline gaas, veeldatud.

2 KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS

Dilämmastikoksiid (N O, meditsiiniline naerugaas) 100% Abiained puuduvad.

3 RAVIMVORM

Meditsiiniline gaas, veeldatud. Värvitu, kergelt magusa maitse ja lõhnaga gaas.

4 KLIINILISED ANDMED

4.1 Näidustused

Dilämmastikoksiidi kasutatakse:

• anesteesias, kombineerituna teiste inhaleeritavate või intravenoossete anesteetikumidega;
• lühiajalise nõrga kuni keskmise valu raviks, kui soovitakse kiiret analgeesia algust ja lõppemist.

Dilämmastikoksiid on näidustatud igas vanuses patsientidele.

4.2 Annustamine ja manustamisviis

Dilämmastikoksiidi manustav personal peab olema piisavalt treenitud ning selle ravimi kasutamises kogenud. Dilämmastikoksiidi tohib manustada vaid siis, kui käepärast on korralik varustus avatud hingamisteede koheseks säilitamiseks ning elustamisaparatuur vajadusel kasutamiseks.

Annustamine

Üldanesteesia Üldanesteesias kasutatakse dilämmastikoksiidi tavaliselt kontsentratsioonis 35 kuni 75%, segatuna hapniku ja vajadusel teiste anesteetikumidega.

Kirurgilise anesteesia puhul ei ole dilämmastikoksiid üksi tavaliselt enamasti piisav, üldanesteesia puhul tuleb seda seetõttu kombineerida teiste anesteetikumidega.

Dilämmastikoksiidil on enamiku teiste anesteetikumidega kombineerides potentseeriv efekt (vt koostoimet teiste ravimitega ja muid koostoimeid lõigust 4.5). Tavaliselt kasutatakse segatuna hapnikuga, nt üks osa hapnikku ja kaks osa dilämmastikoksiidi, s.t 33% hapnikku ja 66% dilämmastikoksiidi.

Üksikravimina manustatud dilämmastikoksiidi toime ei sõltu patsiendi vanusest, kuid manustatuna koos teiste anesteetikumidega on segul enamasti tugevam toime eakatele patsientidele. Toime väljendub rohkem vanemates vanuserühmades, suhteline minimaalne alveolaarkontsentratsiooni vähenemise mõju kasvab alates ligikaudu 40...45. aastast.

Analgeesia, teadvusel olekus sedatsioon Dilämmastikoksiidil on analgeetilised ja sedatiivsed omadused.

Ainsa ainena kasutamisel on dilämmastikoksiidil kontsentratsioonis 30...60% annusest sõltuv analgeetiline ja sedatiivne toime. Dilämmastikoksiid kontsentratsioonides kuni 50...60% leevendab valu, tekitab sedatsiooni ning vähendab agitatsiooni, kuid enamasti ei mõjuta see teadvuse taset ega võimet reageerida kõnele.

Dilämmastikoksiidi tuleb kasutada kogu protseduuri ajal või nii kaua, kui soovitakse analgeetilist toimet.

Selliste kontsentratsioonide juures säilivad tavaliselt hingamine, vereringe ning kaitserefleksid (vt ka lõik 4.9 üleannustamise kohta).

Dilämmastikoksiidi ei tohi manustada suuremas kontsentratsioonis kui 70...75%, kuna sel moel saab tagada ohutu hapnikufraktsiooni. Madala hapnikusaturatsiooniga patsientidel võib olla vajalik üle 30% hapnikufraktsioon.

Dilämmastikoksiidi võib riskifaktoriteta patsientidel manustada kuni 6 tundi ilma hematoloogilise jälgimiseta (vt lõik 4.4 „Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel“). Lapsed Laste soovituslike annuste osas erinevusi ei ole.

Dilämmastikoksiidi võib kasutada valu vaigistamiseks protseduuride ajal ja üldanesteesia osana. Mõju suureneb koos manustatava annusega ja lapsed võivad suuremate annuste puhul kaotada teadvuse ning ka kaitserefleksid. Seega võib suurem kontsentratsioon mõjutada okserefleksi. Arst peab tagama õige annuse ja järelevalve. Kombineerimine teiste rahustite ja/või valuvaigistitega võimendab rahustavat toimet ja suurendab riski reflekside vähenemiseks.

Manustamisviis

Ettevaatusabinõud enne ravimi käsitlemist või manustamist vt lõik 6.6.“Erihoiatused ravimpreparaadi hävitamiseks ja käsitlemiseks”.

Dilämmastikoksiidi tuleb manustada inhalatsiooni teel (kas patsiendi spontaanne hingamine või juhitav hingamine).

Dilämmastikoksiidi tuleb manustada kombineerituna hapnikuga, kasutades dilämmastikoksiidi ja hapniku manustamiseks mõeldud erivarustust. Need seadmed peavad olema võimelised monitoorima hapniku kontsentratsiooni ning andma häiret, kui manustatakse hüpoksilist gaasisegu (FiO < 21%). Anesteesias manustatakse dilämmastikoksiidi erivarustuse abil, kus väljahingatav gaas retsirkuleeritakse ning seda saab uuesti sisse hingata (s.t suletud tsükliga ringlus).

Dilämmastikoksiidi tohib manustada vaid korraliku sundventilatsiooni olemasolul, et vältida gaasi kõrget kontsentratsiooni ruumi õhus. Õhu kvaliteet peab vastama kohalikele nõuetele ning dilämmastikoksiidiga kokkupuude töökeskkonnas peab olema alla riiklikult määratud piirnormi (erihoiatusi vt lõik 4.4).

4.3 Vastunäidustused

Dilämmastikoksiidi sissehingamisel võivad dilämmastikoksiidi parema difuussuse tõttu laieneda gaasimullid (gaasemboolia) ja suletud, gaasiga täidetud ruumid. Seetõttu on dilämmastikoksiidi kasutamine vastunäidustatud:

• pneumotooraksi, pneumoperikardi, raske bulloosse emfüseemi, gaasemboolia või raske peatrauma sümptomitega patsientidel;
• pärast hiljutist sukeldumist (dekompressioontõve risk);
• pärast hiljutist tehisvereringe tekitamist tehisvereringeaparaadiga;
• patsientidel, kellel on hiljuti tehtud gaaside intraokulaarne süstimine (nt SF , C F ), kuni gaasi täieliku imendumiseni, kuna gaasimullide täiendav laienemine võib põhjustada pimedaks jäämist;
• kõhu ulatusliku gaasilise laienemisega patsientidel.

Dilämmastikoksiid on samuti vastunäidustatud:

• südamepuudulikkuse või tugevalt häiritud südamefunktsiooniga patsientidel (nt pärast südameoperatsiooni), kuna kerge müokardiodepressiivne toime võib põhjustada südamefunktsiooni edasist halvenemist;

• segasuse, teadvushäirete või muude suurenenud intrakraniaalrõhu tunnustega patsientidel, kuna dilämmastikoksiid võib seda veelgi suurendada;

• alanenud teadvuse või häiritud koostöövõime ja korralduste järgimise võimega patsientidel, kui dilämmastikoksiidi kasutatakse valu leevendamiseks, kuna täiendav sedatsioon võib vähendada loomulikke kaitsereflekse;
• diagnoositud, kuid ravimata B -vitamiini või foolhappe puudusega või nende vitamiinide ainevahetusega seotud ensüümsüsteemi diagnoositud geneetilise häirega patsientidel.

4.4 Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel

Dilämmastikoksiidi mõju südame-veresoonkonnale on terve südame-veresoonkonnaga patsientidel ebaoluline. Dilämmastikoksiidil on olnud südamelihase kokkutõmbumisvõimele kergelt inhibeeriv toime, kuid seda saab kompenseerida südame kerge stimuleerimisega, sest tavaliselt ei esine olulist üldmõju vereringele. Siiski tuleb võimaliku südamelihast inhibeeriva toime tõttu dilämmastikoksiidi kasutada ettevaatusega kerge kuni mõõduka südame fuktsioonihäirega patsientidel ja on vastunäidustatud raske südame funktsioonihäirega või väljendunud südamepuudulikkusega patsientidel.

Dilämmastikoksiidi tohib kasutada vaid siis, kui on võimalik manustada lisahapnikku ja hädaolukordades tegutsemise väljaõppe saanud personali juuresolekul.

Dilämmastikoksiid võib difundeeruda õhuga täidetud õõnsustesse. Dilämmastikoksiid võib seega suurendada rõhku keskkõrvas ja teistes õhuga täidetud õõnsustes. Dilämmastikoksiidi manustamine võib samuti suurendada rõhku kateetriballoonides, nt trahheaalse intubatsiooni korral.

Dilämmastikoksiidi ei tohi kasutada hingamisteede laserkirurgia ajal, kuna tekkida võib plahvatuslik süttimine.

Pärast üldanesteesiat suures kontsentratsioonis dilämmastikoksiidiga tekib teatud hüpoksiarisk (difusioonihüpoksia), mida lisaks alveolaarsele gaasisegule provotseerib ka reflektoorne vastus hüpoksiale, hüperkapniale ja hüpoventilatsioonile. Pärast üldanesteesiat on soovitatav lisahapniku manustamine ning hapnikusaturatsiooni monitooring pulssoksümeetria abil.

Tööalane kokkupuude, töökeskkonna saastumine Dilämmastikoksiidi kontsentratsioon töökeskkonnas tuleb hoida vastavalt kohalikele eeskirjadele võimalikult madal.

Praegu ei ole võimalik dokumenteerida selget põhjuslikku seost dilämmastikoksiidi kontsentratsiooni jälgedega kokkupuute ja negatiivse toime kohta tervisele. Siiski ei saa täielikult välistada riski

fertiilsuse kahjustamisele, millest on teatatud meditsiinitöötajate või parameedikute puhul, kes puutuvad ainega pidevalt kokku ja on ebapiisava ventilatsiooniga ruumides.

Ruumides, kus dilämmastikoksiidi kasutatakse sageli, peab olema sobiv ventilatsiooni- või õhupuhastussüsteem, et dilämmastikoksiidi kontsentratsioon ruumiõhus püsiks allpool riiklikku piirväärtust, töökeskkonna piirnormi (occupational exposure limit, OEL), mida hinnatakse tavaliselt ajas kaalutud keskmise põhjal (time weighted average, TWA). Vaata ka keskkonnaohu hindamist lõigus 5.3. Olemas on piirväärtused, mille puhul arvatakse, et nende mitteületamisel (isegi korduva kokkupuute korral) ei ole terviseriske. Ohutuks dilämmastikoksiidi kontsentratsiooniks peetakse praegu keskmist väärtust 25...100 ppm (TWA väärtus alla 25...100 ppm = 0,0025...0,01%) kaheksatunnise tööpäeva jooksul.

Tuleb olla teadlik, et võimalik on kuritarvitamine. Korduv manustamine või kokkupuude dilämmastikoksiidiga võib põhjustada sõltuvust. Ettevaatlik peab olema nende patsientidega, kellel on teadaolevalt esinenud ainete kuritarvitamist või tervishoiutöötajatega, kellel on tööalane kokkupuude dilämmastikoksiidiga.

Dilämmastikoksiid inaktiveerib B -vitamiini, mis on metioniini süntaasi kaasfaktor. Pärast dilämmastikoksiidi pikaajalist manustamist on seega mõjutatud folaatide ainevahetus ja DNA süntees kahjustatud. Pikaajaline või sage dilämmastikoksiidi kasutamine võib põhjustada luuüdi megaloblastilisi muutusi, müeloneuropaatiat ja seljaaju subakuutset kombineeritud degeneratsiooni. Dilämmastikoksiidi ei tohi kasutada ilma hoolika kliinilise järelvalve ja hematoloogilise monitoorimiseta. Sellistel juhtudel peaks konsulteerima hematoloogiga. Hematoloogiline hindamine peab hõlmama megaloblastsete muutuste jälgimist punavererakkudes ja neutrofiilide hüpersegmentatsiooni. Neurotoksilisus võib esineda ilma aneemia või makrotsütoosita ning B -vitamiini normaalse taseme juures. Patsientidel, kellel on diagnoosimata B -vitamiini 12 12 subkliiniline defitsiit, on esinenud neurotoksilisust pärast ühekordset kokkupuudet dilämmastikoksiidiga anesteesia ajal. Mõju DNA-sünteesile on põhjus, miks dilämmastikoksiid loomkatsetes mõjutab vererakkude moodustamist ning põhjustab kahjustusi lootele. Dilämmastikoksiidi tuleb kasutada ettevaatlikult patsientidel, kellel on B -vitamiini või foolhappe puuduse risk, st patsiendid, kes tarbivad puudulikus koguses B -vitamiini/foolhapet või kellel on nende puudulik imendumine või selle süsteemi geneetilised häired, ning immuunpuudulikkusega patsientidel, näiteks patsientidel, kes saavad samaaegselt ravi metotreksaadiga (vt lõik 4.5). Dilämmastikoksiidi ei tohi seetõttu kasutada pikema aja jooksul, nt sedatsiooniks intensiivravis. Pärast pikaajalist kasutamist, mis ületab 6 tundi või korduval kasutamisel tuleb kaaluda B - vitamiini/foolhappe asendamist või asendusravi ning tuleb alustada hematoloogilist jälgimist võimalike kõrvaltoimete ohu vähendamiseks. Dilämmastikoksiidi suured kontsentratsioonid (> 50%) võivad mõjutada kaitsereflekse ning teadvuse astet. Kontsentratsioonid üle 60...70% põhjustavad sageli teadvusetust ning kaitsereflekside häirumise risk suureneb. Lapsed Hoiatused ja ettevaatusabinõud on lastel kasutamise korral samad, mis täiskasvanute puhul.

4.5 Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed

Kombinatsioon teiste ravimitega Dilämmastikoksiidil on kasutamisel teiste inhaleeritavate ja/või intravenoossete anesteetikumidega ja/või kesknärvisüsteemi mõjutavate toimeainetega (nt opiaadid, bensodiasepiinid ja muud psühhomimeetikumid) potentseeriv toime.

Neil koostoimetel on selge kliiniline toime, mistõttu väheneb dilämmastikoksiidiga koos manustatavate teiste ravimite vajadus. Kombinatsioonil on enamasti väiksem südame-veresoonkonda ning hingamist inhibeeriv toime ning see parandab/kiirendab ärkamist. Dilämmastikoksiidi kasutamine võimendab metotreksaadi mõju foolhappe ainevahetusele, mille tulemuseks on suurenenud toksilisus, nagu raske, ettearvamatu müelosupressioon ja stomatiit. Kuigi seda toimet saab vähendada kaltsiumfolinaadi manustamisega, tuleb vältida dilämmastikoksiidi ja metotreksaadi samaaegset kasutamist.

Muud koostoimed Dilämmastikoksiid inaktiveerib B -vitamiini (metioniini süntaasi kaasfaktor), mis mõjutab foolhappe ainevahetust. Seega, dilämmastikoksiidi pikaajaline manustamine kahjustab DNA sünteesi. Selle tulemusena võivad tekkida luuüdi megaloblastilised muutused ning võimalik polüneuropaatia ja/või seljaaju subakuutne kombineeritud degeneratsioon (vt lõik 4.8 „Kõrvaltoimed“). Lapsed Ei ole teada teisi koostoimeid kui need, mis esinevad täiskasvanutel.

4.6 Fertiilsus, rasedus ja imetamine

Rasedus Suur hulk rasedate kohta saadud andmeid, kellele manustati 1. trimestril ühekordselt dilämmastikoksiidi (rohkem kui 1000 raseda andmed), ei näita väärarengute teket. Peale selle ei ole raseduse ajal kokkupuudet dilämmastikoksiidiga seostatud loote ega vastsündinu toksilisusega. Seega võib dilämmastikoksiidi kasutada raseduse ajal, kui see on kliiniliselt vajalik. Harvadel juhtudel võib dilämmastikoksiid põhjustada vastsündinul hingamisdepressiooni. Kui dilämmastikoksiidi kasutatakse vahetult enne sünnitust, tuleb vastsündinut jälgida hingamisdepressiooni ja samuti teiste võimalike kõrvaltoimete osas (vt lõigud 4.4 ja 4.8).

Naistel, kes puutuvad raseduse ajal tööalaselt korduvalt kokku dilämmastikoksiidi sissehingamisega, ei ole täheldatud lootele avalduvate kõrvaltoimete ohtu, kui kasutatakse sobivat õhupuhastus- või ventilatsioonisüsteemi. Sobiva õhupuhastus- või ventilatsioonisüsteemi puudumise korral on teatatud iseeneslikest abortidest ja loote väärarengutest. Need leiud on küsitavad seoses metodoloogiliste küsitavuste ja kokkupuutetingimustega ning edasistes uuringutes ei täheldatud ohtu, kui ruumis kasutati sobivat õhupuhastus- või ventilatsioonisüsteemi (vt lõik 4.4 nõuetekohase õhupuhastus- või ventilatsioonisüsteemi nõuete osas). Imetamine Kuigi dilämmastikoksiidi eritumise kohta inimese rinnapiima andmed puuduvad, on piimaga imiku poolt märkimisväärne suukaudne manustamine ebatõenäoline, põhinedes dilämmastikoksiidi kiirele eemaldamisele vereringest kopsude kaudu ning vähesele lahustuvusele veres ja kudedes. Pärast lühiajalist kasutamist ei ole vaja rinnaga toitmist katkestada. Seega võib dilämmastikoksiidi kasutada imetamise perioodil, kuid seda ei tohi teha rinnaga toitmise ajal.

Fertiilsus Inimeste kohta puuduvad asjakohased andmed. Dilämmastikoksiidi kliiniliste annuste potentsiaalne mõju viljakusele ei ole teada (vt ka lõik 5.3). Ei saa välistada potentsiaalset riski tingituna sagedasest kokkupuutest töökohal (vt lõik 4.4 „Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel“).

4.7 Toime reaktsioonikiirusele

Dilämmastikoksiid mõjutab nii kognitiivseid kui psühhomotoorseid funktsioone. Pärast lühiajalist sissehingamist ainsa ainena elimineeritakse dilämmastikoksiid organismist kiiresti ja 20 minutit pärast manustamise lõpetamist esineb harva kahjulikke psühhomeetrilisi mõjusid, samas kui mõju kognitiivsetele võimetele võib kesta mitu tundi.

Ainsa ainena kasutamisel ei ole soovitatav juhtida autot ega keerulisi masinaid vähemalt 30 minutit pärast dilämmastikoksiidi manustamise lõpetamist ning kuni patsiendil on juuresoleva arsti hinnangul taastunud algne mentaalne seisund.

4.8 Kõrvaltoimed

Loetletud kõrvaltoimed pärinevad avalikust teaduslikust meditsiinikirjandusest ja turuletulekujärgsest ohutusjärelevalvest.

Kõrvaltoimete koondtabel Organsüsteemi Väga Sage Aeg-ajalt Harv Väga harv Teadmata (ei saa klass sage (≥ 1/100 (≥ 1/1000 (≥ 1/10 000 (< 1/10 000) hinnata (≥ 1/10) kuni < 1/10) kuni < 1/100) kuni olemasolevate Vere ja - - - - - Leukopeenia, lümfisüsteemi megaloblastiline häired aneemia Psühhiaatrilised - Eufooria - - - Psühhoos, häired segasus, ärevus, Närvisüsteemi - Pearinglus, Tugev - Paraparees Peavalu, häired peapööritus- väsimus müelopaatia, Kõrva ja - - Survetunne - - - labürindi keskkõrvas kahjustused Seedetrakti häired - Iiveldus, Kõhupuhitus, - - - Üldised häired ja - Mürgistuse - - - - manustamiskoha tunne* reaktsioonid Respiratoorsed, Respiratoorne rindkere ja depressioon mediastiinumi häired * ainult dilämmastikoksiidi kasutamisel ainsa ainena. Kui kahtlustatakse B -vitamiini puudulikkust või see on kinnitatud või kui tekivad sümptomid, mis viitavad metioniini süntaasi häirumisele, tuleb patsiendile anda B-vitamiini asendusravi, et minimeerida metioniini süntaasi pärssimisega seotud kõrvalnähtude/sümptomite, nagu näiteks leukopeenia, megaloblastiline aneemia, müelopaatia ja polüneuropaatia, tekkimise risk. Lapsed Lastel ei ole teada mingeid teisi kõrvaltoimeid kui need, mis esinevad täiskasvanutel. Võimalikest kõrvaltoimetest teatamine Ravimi võimalikest kõrvaltoimetest on oluline teatada ka pärast ravimi müügiloa väljastamist. See võimaldab jätkuvalt hinnata ravimi kasu/riski suhet. Tervishoiutöötajatel palutakse kõigist võimalikest kõrvaltoimetest teatada www.ravimiamet.ee kaudu.

4.9 Üleannustamine

Niontixi tuleb alati kasutada koos piisava hulga hapnikuga, et tagada piisav oksügenatsioon/ hapnikuga küllastumine. Manustamiseks kasutatav vahend ei tohi lubada hapniku kontsentratsiooni alla 21%.

Dilämmastikoksiidi liiga suur kontsentratsioon põhjustab hapniku puudulikkust (hüpoksia), mis võib põhjustada teadvusetust.

Kui hüpokseemia põhjuseks on dilämmastikoksiidi liiga suur kontsentratsioon, tuleb kontsentratsiooni vähendada või manustamine katkestada. Hapnikusisaldust tuleb suurendada ning reguleerida nii, et patsiendil taastuks piisav hapniku saturatsioon.

Kui dilämmastikoksiidi manustamise ajal analgeetilistes kontsentratsioonides on märgata patsiendi vähenenud erksust, patsient ei reageeri adekvaatselt korraldustele või tekivad muud tugeva sedatsiooni nähud, tuleb manustamine katkestada ning patsient peaks hingama “värsket õhku” ja/või vajadusel tuleb talle manustada lisahapnikku. Kuni patsiendi teadvus taastub ja hüpoksia kaob, on monitooringuks soovitatav kasutada pulssoksümeetriat. Patsiendile ei tohi manustada dilämmastikoksiidi uuesti enne, kui tema teadvus on täielikult taastunud.

Eriti pika sissehingamise korral on täheldatud ka pöörduvat neuroloogilist toksilisust ja luuüdi megaloblastilisi muutusi. Lapsed Üleannustamise risk on lastel kasutamise korral sama, mis täiskasvanute puhul.

5 FARMAKOLOOGILISED OMADUSED

5.1 Farmakodünaamilised omadused

Farmakoterapeutiline rühm: teised üldanesteetikumid, ATC-kood: N01AX13.

Olemasolevad andmed näitavad, et dilämmastikoksiidil on nii otsene kui kaudne toime nii pea- kui seljaaju mitmetele neurotransmitteritele. Selle toime endorfiinide süsteemile kogu KNS-is on tõenäoliselt üks analgeetilise toime keskseid mehhanisme. Uuringute tulemused on ka näidanud, et dilämmastikoksiid mõjutab noradrenaliini aktiivsust seljaaju tagumises sarves ning et teatud määral põhineb selle analgeetiline toime ka seljaaju inhibeerimisel.

Dilämmastikoksiidil on annusest sõltuv toime sensoorsetele ja kognitiivsetele funktsioonidele, toime tekib alates 15 mahu% kontsentratsioonist. Kontsentratsioon, mis ületab 60...70 mahu%, põhjustab teadvusetust. Dilämmastikoksiidil on annusest sõltuvad analgeetilised omadused, mis on kliiniliselt tajutavad hingamise lõppkontsentratsiooni juures ligikaudu 20 mahu%.

5.2 Farmakokineetilised omadused

Imendumine Dilämmastikoksiidi manustatakse inhalatsiooni teel ja selle omastamine sõltub rõhugradiendist sissehingatud gaasi ja ventileeritud alveoolidest mööduva vere vahel.

Jaotumine Jaotumine keha kudedes sõltub verevarustusest ja vere dilämmastikoksiidiga küllastumisest. Tasakaalustumine teistes kudedes oleneb lahustuvusest, mille määrab konkreetsete kudede jaotuskoefitsient. Dilämmastikoksiidil on veres ja teistes ruumides madal lahustuvus, mis viib sisse- ja väljahingatava gaasi kontsentratsiooni kiire ühtlustumiseni.

Eritumine

Dilämmastikoksiid on inertne ja seda ei metaboliseerita, vaid elimineeritakse alveolaarventilatsioonist väljahingamisel. Eliminatsioon sõltub täielikult alveolaarsest eritumisest ja ventilatsioonist. Eliminatsiooniaeg pärast dilämmastikoksiidi manustamise lõpetamist sõltub selle küllastusajast.

5.3 Prekliinilised ohutusandmed

Farmakoloogilise ohutuse, korduvtoksilisuse, genotoksilisuse ja kartsinogeensuse prekliinilised uuringud ei ole näidanud kahjulikku toimet inimesele. Pikaajaline pidev kokkupuude 15...50% dilämmastikoksiidiga on tekitanud neuropaatiat lendkoertel, sigadel ja ahvidel. Dilämmastikoksiidi teratogeenset mõju on täheldatud rottidel pärast pikaajalist kokkupuudet tasemetel üle 500 ppm. Tiinetel rottidel, kes puutusid 50...75% dilämmastikoksiidiga kokku 24 tundi igal tiinuse 6. kuni 12. päeval, esines sagedamini loote hukkumist ning ribide ja selgroolülide väärarenguid. Närilistega läbiviidud uuringud näitasid kahjulikku mõju reproduktiivorganitele. Krooniline kokkupuude dilämmastikoksiidi jääkkontsentratsiooniga (≤ 1%) mõjutas negatiivselt isaste ja emaste rottide viljakust (väike annusest sõltuv suundumus resorptsioonide väikese suurenemise ja elussündide vähenemise suhtes). Toimet küülikutele ja hiirtele ei ole kirjeldatud. Eespool kirjeldatud kõrvaltoimeid täheldati pidevate suurte annuste korral, mis ei ole iseloomulikud dilämmastikoksiidi lühiajalise kliinilise kasutamise korral inimestel.

6 FARMATSEUTILISED ANDMED

6.1 Abiainete loetelu

Puudub

6.2 Sobimatus

Meditsiinilist dilämmastikoksiidi võib segada õhuga, meditsiinilise hapnikuga ning halogeneeritud inhaleeritavate anesteetikumidega.

6.3 Kõlblikkusaeg

3 aastat: balloonid ( 5 liitrit) 5 aastat: balloonipakett ja balloonid ( 5 liitrit).

6.4 Säilitamise eritingimused

See ravimpreparaat ei vaja säilitamisel eritemperatuuri, v.a nõuded, mis kehtivad gaasiballoonide ning surugaaside kohta (vt allpool).

• Meditsiiniliste gaaside hoiukohas ei tohi suitsetada ega kasutada lahtist tuld.
• Balloone tuleb hoida lukustatud, hea ventilatsiooniga kohas, mis on ette nähtud meditsiiniliste gaaside hoidmiseks.
• Seda ravimit tuleb hoida laste eest varjatud ja kättesaamatus kohas.
• Balloone tuleb hoida katte all, kuiva ja puhtana, vabana õlist ja määretest ning eemal kergesti süttivast materjalist.
• Vältida kokkupuudet kõrge temperatuuriga.
• Tulekahju ohu korral viia ohutusse paika.
• Ettevaatusabinõuna vältida lööke või kukkumist.
• Eri tüüpi gaase sisaldavaid balloone tuleb hoida eraldi.
• Täis ja tühje balloone tuleb hoida eraldi.

• Hoida ja transportida püstises asendis, suletud ventiiliga ning kaitsekorgi ja kattega (kui need on olemas).

6.5 Pakendi iseloomustus ja sisu

Ballooni õlg on tähistatud sinisega (dilämmastikoksiid). Ballooni korpus on valge (meditsiiniline gaas).

Terasballoon koos suletava ventiiliga: 2,5 liitrit, 4 liitrit, 5 liitrit, 10 liitrit, 20 liitrit, 40 liitrit, 50 liitrit. Ballonipakett 12 x 27 liitrit, 9 x 50 liitrit, 12 x 40 liitrit, 12 x 50 liitrit.

Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.

Pakend, mis on täidetud 0,75 kg dilämmastikoksiidiga ühe liitri kohta ballooni mahust annab atmosfäärirõhu ja 15 C juures järgmise koguse gaasi (variant, kus 10-liitrine balloon on täidetud ühe liitri kohta 0,74 kg gaasiga).

Üks 2,5-liitrine ja 1,9 kg täidetud balloon annab u. 1000 liitrit gaasi. Üks 4-liitrine ja 3,0 kg täidetud balloon annab u. 1600 liitrit gaasi. Üks 5-liitrine ja 3,8 kg täidetud balloon annab u. 2000 liitrit gaasi. Üks 10-liitrine ja 7,5 kg täidetud balloon annab u. 4100 liitrit gaasi. Üks 10-liitrine ja 7,4 kg täidetud balloon annab u. 4000 liitrit gaasi. Üks 20-liitrine ja 15 kg täidetud balloon annab u. 8100 liitrit gaasi. Üks 40-liitrine ja 30 kg täidetud balloon annab u. 16 200 liitrit gaasi. Üks 50-liitrine ja 37,5 kg täidetud balloon annab u. 20 300 liitrit gaasi. Üks 12 x 27 liitrine ja 240 kg täidetud balloonipakett annab u. 130 000 liitrit gaasi. Üks 9 x 50 liitrine ja 337,5 kg täidetud balloonipakett annab u. 183 000 liitrit gaasi. Üks 12 x 40 liitrine ja 360 kg täidetud balloonipakett annab u. 195 000 liitrit gaasi. Üks 12 x 50 liitrine ja 450 kg täidetud balloonipakett annab u. 244 000 liitrit gaasi.

6.6 Erihoiatused ravimpreparaadi hävitamiseks ja käsitlemiseks

Ballooni ei tohi ära visata, vaid see tuleb tagastada tarnijale.

Üldised ettevaatusabinõud Meditsiinilisi gaase tohib kasutada vaid meditsiinilisel otstarbel. Meditsiiniliste gaaside manustamise kohas ei tohi suitsetada ega kasutada lahtist tuld. Ärge kunagi kasutage määret, õli või sarnaseid aineid, isegi kui ballooni ventiil on kinni jäänud või regulaatori ühendamine on raskendatud. Käsitsege ventiile ja nendega seotud seadiseid puhaste ja rasvavabade kätega (st ärge kasutage kätekreemi jne).

Balloonide või nendega ühendatud varustuse puhastamisel ei tohi kasutada kergesti süttivat materjali ja eelkõige tuleb vältida õliseid materjale. Kahtluse korral kontrollige. Enne mis tahes kasutamist veenduge, et balloonis oleks piisavalt gaasi plaanitava manustamise lõpuleviimiseks. Kasutage ainult standardset varustust, mis on ette nähtud dilämmastikoksiidi manustamiseks. Tootja tarnitud balloonidel peab olema pakendi rikkumisvastane kilekate terve.

Ettevalmistus kasutamiseks Enne kasutamist eemaldage ventiililt kork. Avage ballooni ventiil ettevaatlikult, keerates seda vähemalt pool pööret. Kasutage vaid dilämmastikoksiidi jaoks mõeldud regulaatoreid. Kontrollige, et liitmiku ühenduskoha või regulaatori ühendused oleksid puhtad ning et ühendused, sh tihendid oleksid heas seisukorras.

Ärge kunagi kasutage tööriista, et sulgeda rõhu-/vooluregulaatorit, mida võib sulgeda vaid käsitsi, kuna see võib kahjustada ühenduskohta. Enne ventiili avamist veenduge, et regulaator oleks korralikult paigas.

Kontrollige gaasileket vastavalt regulaatoriga kaasasolevale juhisele. Lekke korral sulgege ventiil ning eraldage regulaator. Märgistage defektsed balloonid, hoidke neid eraldi ning tagastage tarnijale.

Ballooni kasutamine Sulgege balloon tulekahju korral või kui seda ei kasutata. Tulekahju korral viige balloon ohutusse kohta. Veenduge, et kasutatavad balloonid on kinnitatud vertikaalasendis sobiva balloonitoe külge, et vältida ümberminekut. Kui balloonil puudub jääkrõhu ventiil, tuleb ballooni ventiil sulgeda, kui ballooni jääb väike kogus gaasi (ligikaudu 2 baari). Balloonis peab olema väike jääkrõhk, et kaitsta seda saastumise eest. Pärast kasutamist tuleb ballooni ventiil käsitsi kinni keerata ja regulaator või ühendus rõhu alt vabastada.

Balloonide transportimine Transportimiseks tuleb balloonid kinnitada, et vältida nende ümberminekut. Suuri balloone tuleb transportida sobiva balloonikäruga. Olge eriti ettevaatlik, et ühendatud seadmed ei tuleks tahtmatult lahti.

7 MÜÜGILOA HOIDJA

Linde Sverige AB Rättarvägen 3 16968 Solna Rootsi

8 MÜÜGILOA NUMBER

552707

9 ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE/MÜÜGILOA UUENDAMISE KUUPÄEV

Müügiloa esmase väljastamise kuupäev: 24.08.2007 Müügiloa viimase uuendamise kuupäev: 20.12.2010

10 TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV

Jaanuar 2025