ATC Kood: C07AB12

Toimeaine: nebivolool

Tootja: KRKA tovarna zdravil d.d. Novo mesto

Artikli sisukord

Näidustus: Essentsiaalne hüpertensioon täiskasvanutel. Stabiilse kerge ja mõõduka kroonilise südamepuudulikkuse ravi lisaks standardravile 70-aastastel ja vanematel patsientidel.

tablett (5mg)

Pakendi infoleht: teave patsiendile

Enne ravimi võtmist lugege hoolikalt infolehte, sest siin on teile vajalikku teavet.

Hoidke infoleht alles, et seda vajadusel uuesti lugeda.
Kui teil on lisaküsimusi, pidage nõu oma arsti või apteekriga.
Ravim on välja kirjutatud üksnes teile. Ärge andke seda kellelegi teisele. Ravim võib olla neile kahjulik, isegi kui haigusnähud on sarnased.
Kui teil tekib ükskõik milline kõrvaltoime, pidage nõu oma arsti või apteekriga. Kõrvaltoime võib olla ka selline, mida selles infolehes ei ole nimetatud. Vt lõik 4.

Infolehe sisukord

1. Mis ravim on Nolibeta ja milleks seda kasutatakse

Nolibeta sisaldab nebivolooli, südameveresoonkonna ravimit, mis kuulub selektiivsete beetablokaatorite rühma (st selektiivse toimega südameveresoonkonnale). See hoiab ära südame löögisageduse kiirenemise ja reguleerib südame pumbafunktsiooni tugevust. Samuti avaldab see veresooni laiendavat toimet, mis aitab kaasa vererõhu langetamisele.

Ravimit kasutatakse kõrgvererõhutõvega (hüpertensioon) täiskasvanute raviks.

Nolibeta’t kasutatakse ka kerge ja mõõduka kroonilise südamepuudulikkuse raviks 70-aastastel ja vanematel patsientidel, täiendavalt muule ravile.

2. Mida on vaja teada enne Nolibeta võtmist

Ärge võtke Nolibeta’t:

kui olete nebivolooli või selle ravimi mis tahes koostisosade (loetletud lõigus 6) suhtes allergiline.
kui teil esineb üks või mitu järgmistest seisunditest:
madal vererõhk,
tõsised vereringehäired kätes või jalgades,
väga aeglane südame löögisagedus (alla 60 löögi minutis),
muud tõsised südamerütmi häired (nt II ja III astme atrioventrikulaarblokaad, südame ülejuhte häired),
hiljuti ilmnenud südamepuudulikkus või selle seisundi halvenemine või te saate ägedast südamepuudulikkusest tingitud vereringe šoki ravi veenisisese tilguti kaudu, mis toetab teie südame tööd,
on praegu või on kunagi esinenud astmat või vilistavat hingamist,
ravimata feokromotsütoom – neerupealiste kasvaja,
maksafunktsiooni häire,
ainevahetushäire (metaboolne atsidoos), nt diabeetiline ketoatsidoos.

Hoiatused ja ettevaatusabinõud

Enne Nolibeta’i võtmist pidage nõu oma arsti või apteekriga.

Teavitage oma arsti, kui teil on või on ilmnenud mõni allpool loetletud probleemidest:

ebanormaalselt aeglane pulss;
spontaanselt tekkiva südamelihasekrambi tagajärjel teatud tüüpi valu rinnus, Prinzmetali stenokardia;
ravimata südamepuudulikkus;
I astme blokaad (kerge südame ülejuhte häire, mis mõjutab südame rütmi);
vereringe häired kätes või jalgades, näiteks Raynaud`s haigus või sündroom, krambitaoline valu kõndimisel;
püsivad hingamishäired;
suhkurtõbi: see ravim ei mõjuta veresuhkru sisaldust, aga võib varjata madalast veresuhkrust (hüpoglükeemia) tingitud sümptomeid nagu südame pekslemine, kiire pulss ja suurendada raske hüpoglükeemia riski, kui seda kasutatakse koos teatud liiki antidiabeetiliste ravimitega, mida nimetatakse sulfonüüluureateks (nt glikvidoon, gliklasiid, glibenklamiid, glipisiid, glimepiriid või tolbutamiid);
hüpertüreoidism: see ravim võib varjata selle seisundi tõttu tekkivat kiiret pulssi;
allergia: see ravim võib tugevdada reaktsiooni õietolmule ja teistele ärritajatele, mille suhtes te allergiline olete;
kui teil on või on olnud psoriaas (nahahaigus – kestendavad roosakad laigud);
juhul kui teil on tulemas kirurgiline operatsioon, teavitage anestesioloogi ravist Nolibeta’ga enne anesteesiat;
kui teil on tõsised neeruprobleemid, ärge võtke Nolibeta’t südamepuudulikkuse raviks ja teavitage oma arsti.

Ravi alguses jälgib teid kogenud kroonilise südamepuudulikkuse arst (vt lõik 3). Seda ravi ei tohi ilma selge näidustuse ja arsti otsuseta järsku lõpetada (vt lõik 3).

Lapsed ja noorukid Nolibeta’t ei soovitata kasutada lastel ja noorukitel, sest pole piisavalt infot ravimi kasutamise kohta selles vanuserühmas.

Muud ravimid ja Nolibeta Teatage oma arstile või apteekrile, kui te võtate, olete hiljuti võtnud või kavatsete võtta mis tahes muid ravimeid.

Teavitage alati oma arsti, kui te kasutate või saate mõnda järgnevatest ravimitest lisaks Nolibeta’le:

vererõhku reguleerivad või südameravimid (nt amiodaroon, amlodipiin, tsibensoliin, klonidiin, digoksiin, diltiaseem, disopüramiid, felodipiin, flekainiid, guanfatsiin, hüdrokinidiin, latsidipiin, lidokaiin, metüüldopa, meksiletiin, moksonidiin, nikardipiin, nifedipiin, nimodipiin, nitrendipiin, propafenoon, kinidiin, rilmenidiin, verapamiil);
rahustid ja psühhoosi (vaimuhaiguse) vastased ravimid, nt barbituraadid (kasutatakse ka langetõve raviks), fenotiasiinid (kasutatakse ka oksendamise ja iivelduse vastu), ja tioridasiin;
depressiooniravimid, nt amitriptülliin, paroksetiin, fluoksetiin;
kirurgilise operatsiooni ajal tuimastuseks kasutatavad ravimid;
ravimid astma, ninakinnisuse või teatud silmahaiguste, nagu rohekae (silma siserõhu tõus) või silmaava laienemise, raviks;
diabeediravimid, nagu insuliin või suukaudsed antidiabeetilised ravimid;
baklofeen (lihaslõõgasti);
amifostiin (kaitsev aine, mida kasutatakse vähi ravis).

Kõik need ravimid nagu ka Nolibeta võivad mõjutada vererõhku ja/või südame funktsiooni.

Mao ülihappesuse või - haavandite korral kasutatavad ravimid (antatsiidid), nt tsimetidiin: sel juhul tuleb Nolibeta’t võtta söögi ajal ja antatsiidi söögikordade vahel.

Nolibeta koos toidu ja joogiga

Nolibeta’t võib võtta enne sööki, söögi ajal, pärast sööki või söögikorrast sõltumata. Tabletti on parim võtta koos veega.

Rasedus ja imetamine Kui te olete rase või toidate last rinnaga või arvate end olevat rase või kavatsete rasestuda, pidage enne selle ravimi kasutamist nõu oma arsti või apteekriga.

Nolibeta't ei tohi võtta raseduse ajal, kui see ei ole selgelt vajalik.

Nolibeta't ei tohi võtta rinnaga toitmise ajal.

Autojuhtimine ja masinatega töötamine See ravim võib põhjustada pearinglus või väsimust. Sellisel juhul ärge juhtige autot ega töötage masinatega.

Nolibeta sisaldab laktoosi ja naatriumi Kui arst on teile öelnud, et te ei talu teatud suhkruid, peate te enne ravimi kasutamist konsulteerima arstiga.

Ravim sisaldab vähem kui 1 mmol (23 mg) naatriumi ühes tabletis, see tähendab põhimõtteliselt „naatriumivaba“.

3. Kuidas Nolibeta’t võtta

Võtke seda ravimit alati täpselt nii, nagu arst või apteeker on teile selgitanud. Kui te ei ole milleski kindel, pidage nõu oma arsti või apteekriga.

Kõrge vererõhu (hüpertensiooni) ravi

Soovitatav annus on 5 mg (1 tablett) ööpäevas. Ravimit tuleb eelistatavalt võtta iga päev samal ajal.
Eakate ja neerufunktsiooni häirega patsientide tavaline annus ravi alustamisel on ½ (pool) tabletti ööpäevas.
Ravitoime vererõhule avaldub 1...2 nädalat pärast ravi algust. Aeg-ajalt saavutatakse optimaalne toime alles 4 nädala pärast.

Kroonilise südamepuudulikkuse ravi

Teie ravi alustab ja jälgib hoolikalt kogenud arst.
Arst alustab teie ravi ¼ (veerandi) tabletiga ööpäevas. Annust võib 1...2 nädala pärast suurendada kuni ½ (poole) tabletini ööpäevas, seejärel 1 tabletini ööpäevas ja siis 2 tabletini ööpäevas, kuni saavutatakse teile sobiv annus. Igal astmel kirjutab arst teile välja teie jaoks õige annuse ning te peate tema juhtnööre hoolikalt järgima.
Maksimaalne soovitatav annus on 10 mg (2 tabletti) ööpäevas.
Te peate olema kogenud arsti hoolika jälgimise all vähemalt 2 tunni jooksul pärast ravi alustamist ja igakordset annuse suurendamist.
Vajadusel võib arst teie annust vähendada.
Te ei tohi ravi järsult lõpetada, kuna see võib halvendada teie südamepuudulikkust.
Tõsiste neeruprobleemidega patsiendid ei tohi seda ravimit võtta.
Võtke seda ravimit üks kord ööpäevas, eelistatavalt ligikaudu samal kellaajal.
Arst võib otsustada teie haiguse ravimisel kombineerida Nolibeta’t teiste ravimitega.

Kasutamine lastel ja noorukitel Nolibeta’t ei ole soovitatav kasutada lastel ja noorukitel.

Kui te võtate Nolibeta’t rohkem kui ette nähtud Kui te olete kogemata võtnud seda ravimit rohkem, pöörduge kohe oma arsti või apteekri poole.

Nolibeta üleannuse kõige sagedamad sümptomid on väga aeglane südamerütm (bradükardia), madal vererõhk koos minestamise võimalusega (hüpotensioon), õhupuudus nagu astma korral (bronhospasm) ja äge südamepuudulikkus.

Te võite võtta aktiivsütt (saadaval apteegis) kuni arsti saabumiseni.

Kui te unustate Nolibeta’t võtta Kui te unustate Nolibeta annuse võtmata, kuid see meenub teile veidi aja möödudes, võtke oma annus nagu tavaliselt. Kui aga tavaline annustamise aeg on ammu möödas (nt mitmeid tunde) nii, et kätte on jõudmas juba järgmise annuse võtmise aeg, jätke unustatud annus võtmata ja jätkake oma tavapärase annusega järgmisel päeval. Ärge võtke kahekordset annust, kui annus jäi eelmisel korral võtmata. Korduvat annuse vahelejätmist tuleb vältida.

Kui te lõpetate Nolibeta võtmise Ärge lõpetage Nolibeta võtmist enne, kui olete arstiga konsulteerinud, ükskõik, kas te kasutate seda kõrge vererõhu või kroonilise südamepuudulikkuse raviks.

Nolibeta-ravi järsk lõpetamine võib ajutiselt teie südamepuudulikkust halvendada. Kui on vaja kroonilise südamepuudulikkuse ravi Nolibeta’ga lõpetada, tuleb ööpäevast annust vähendada järk- järgult, nädalaste intervallidega poole annuse kaupa.

Kui teil on lisaküsimusi selle ravimi kasutamise kohta, pidage nõu oma arsti või apteekriga.

4. Võimalikud kõrvaltoimed

Nagu kõik ravimid, võib ka see ravim põhjustada kõrvaltoimeid, kuigi kõigil neid ei teki.

Järgmistest kõrvaltoimetest on ravi ajal Nolibeta’ga teatatud ainult üksikutel juhtudel.

Võtke kohe ühendust oma arstiga, kui teil tekivad ükskõik millised allolevatest sümptomitest:

kogu keha hõlmavad allergilised reaktsioonid generaliseerunud nahanähtudega (ülitundlikkusreaktsioonid);
kiirelt tekkiv turse, eriti huulte, silmade või keele ümbruses koos järsku tekkiva võimaliku hingamisraskusega (angioödeem);

Kui Nolibeta’t kasutatakse kõrgenenud vererõhu raviks, on võimalikud kõrvaltoimed järgmised:

Sageli esinevad kõrvaltoimed (võivad mõjutada kuni 1 inimest 10-st):

peavalu
pearinglus
väsimus
ebaharilik sügelus või kihelustunne
kõhulahtisus
kõhukinnisus
iiveldus
hingeldus
tursed kätel või jalgadel

Aeg-ajalt esinevad kõrvaltoimed (võivad mõjutada kuni 1 inimest 100-st):

aeglane südamerütm või muud südamekaebused
madal vererõhk
krambitaoline jalavalu kõndimisel
nägemishäired
impotentsus

depressioon
seedehäired (düspepsia), gaasid maos või soolestikus, oksendamine
nahalööve, sügelus
õhupuudus nagu astma korral, mis on tingitud hingamisteid ümbritsevate lihaste järsust krambist (bronhospasm)
õudusunenäod

Väga harva esinevad kõrvaltoimed (võivad mõjutada kuni 1 inimest 10 000-st):

minestamine
psoriaasi (ketendavate roosade laikudega kulgev nahahaigus) ägenemine.

Teadmata (esinemissagedust ei ole võimalik hinnata olemasolevate andmete alusel):

allergilist või mitteallergilist päritolu nahalööve, mis avaldub kahvatupunaste sügelevate kupladena (urtikaaria).

Kroonilise südamepuudulikkuse kliinilises uuringus esinesid järgmised kõrvaltoimed:

Väga sageli esinevad kõrvaltoimed (võivad mõjutada rohkem kui 1 inimest 10-st):

aeglane südamerütm
pearinglus

Sageli esinevad kõrvaltoimed (võivad mõjutada kuni 1 inimest 10-st):

südamepuudulikkuse seisundi halvenemine
madal vererõhk (minestustunne kiirel püsti tõusmisel)
ravimi talumatus
teatud tüüpi kerge südame ülejuhte häire, mis mõjutab südame rütmi (1 astme atrioventrikulaarne blokaad)
alajäsemete tursed (pahkluude turse).

Kõrvaltoimetest teavitamine Kui teil tekib ükskõik milline kõrvaltoime, pidage nõu oma arsti või apteekriga. Kõrvaltoime võib olla ka selline, mida selles infolehes ei ole nimetatud. Kõrvaltoimetest võite ka ise teavitada www.ravimiamet.ee kaudu. Teavitades aitate saada rohkem infot ravimi ohutusest.

5. Kuidas Nolibeta’t säilitada

Hoidke seda ravimit laste eest varjatud ja kättesaamatus kohas.

Ärge kasutage seda ravimit pärast kõlblikkusaega, mis on märgitud pakendil pärast "EXP". Kõlblikkusaeg viitab selle kuu viimasele päevale.

See ravimpreparaat ei vaja säilitamisel eritingimusi.

Ärge visake ravimeid kanalisatsiooni ega olmejäätmete hulka. Küsige oma apteekrilt, kuidas visata ära ravimeid, mida te enam ei kasuta. Need meetmed aitavad kaitsta keskkonda.

6. Pakendi sisu ja muu teave

Mida Nolibeta sisaldab

Toimeaine on nebivolool. Üks tablett sisaldab 5,45 mg nebivoloolvesinikkloriidi, mis vastab 5 mg nebivoloolile.
Teised koostisosad on laktoosmonohüdraat, maisitärklis, naatriumkroskarmelloos, hüdroksüpropüülmetüültselluloos, polüsorbaat 80, mikrokristalliline tselluloos, kolloidne veevaba ränidioksiid ja magneesiumstearaat. Vt lõik 2 „Nolibeta sisaldab laktoosi ja naatriumi“.

Kuidas Nolibeta välja näeb ja pakendi sisu Valged või peaaegu valged, ümarad kaksikkumerad tabletid, mille ühel küljel on pimetrükis „5“ ja teisel küljel on ristpoolitusjoon. Läbimõõt: 9 mm. Tableti saab jagada võrdseteks annusteks.

Nolibeta on saadaval karpides, mis sisaldavad 14, 28, 30, 56, 90 või 100 tabletti blistrites.

Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.

Müügiloa hoidja ja tootja KRKA, d.d., Novo mesto Šmarješka cesta 6 8501 Novo mesto Sloveenia

Lisaküsimuste tekkimisel selle ravimi kohta pöörduge palun müügiloa hoidja kohaliku esindaja poole.

KRKA, d.d., Novo mesto Eesti filiaal Pärnu mnt 141 11314 Tallinn Tel. +372 667 1658

Infoleht on viimati uuendatud märtsis 2025.

RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE

1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS

Nolibeta 5 mg tabletid

2. KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS

Üks tablett sisaldab 5,45 mg nebivoloolvesinikkloriidi, mis vastab 5 mg nebivoloolile.

INN. Nebivololum

Teadaolevat toimet omav abiaine Üks tablett sisaldab 141,84 mg laktoosmonohüdraati.

Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.

3. RAVIMVORM

Tablett Valged või peaaegu valged, ümarad kaksikkumerad tabletid, mille ühel küljel on pimetrükis „5“ ja teisel küljel on ristpoolitusjoon. Läbimõõt: 9 mm. Tableti saab jagada võrdseteks annusteks.

4. KLIINILISED ANDMED

4.1 Näidustused

Hüpertensioon Essentsiaalne hüpertensioon täiskasvanutel.

Krooniline südamepuudulikkus Stabiilse kerge ja mõõduka kroonilise südamepuudulikkuse ravi lisaks standardravile 70-aastastel ja vanematel patsientidel.

4.2 Annustamine ja manustamisviis

Annustamine

Hüpertensioon

Täiskasvanud Annus on 5 mg (üks tablett) ööpäevas, eelistatult iga päev samal kellaajal. Vererõhku alandav toime ilmneb 1...2 nädalat pärast ravi alustamist. Mõnikord saavutatakse optimaalne toime alles nelja nädala pärast.

Kombinatsioon teiste vererõhku alandavate ravimitega Beetablokaatoreid võib kasutada eraldi või kombinatsioonis teiste antihüpertensiivsete ravimitega. Seni on vererõhku alandava toime suurenemist täheldatud vaid nebivolooli kombineerimisel 12,5...25 mg hüdroklorotiasiidiga.

Neerukahjustus Neerupuudulikkusega patsientidele soovitatav algannus on 2,5 mg ööpäevas. Vajadusel võib ööpäevast annust suurendada 5 mg-ni.

Maksakahjustus Maksapuudulikkusega või maksafunktsiooni häirega patsientide kohta piisavad andmed puuduvad. Seetõttu on nebivolooli kasutamine nendel patsientidel vastunäidustatud (vt lõik 4.3).

Eakad Üle 65-aastaste patsientide soovitatav algannus on 2,5 mg ööpäevas. Vajadusel võib ööpäevast annust suurendada 5 mg-ni. Üle 75-aastaste patsientide kohta piisavad andmed siiski puuduvad, mistõttu tuleb sellistele patsientidele ravimit manustada ettevaatusega ja hoolikal jälgimisel.

Lapsed Laste ja noorukitega ei ole uuringuid tehtud. Seetõttu ei ole kasutamine lastel ja noorukitel soovitatav.

Krooniline südamepuudulikkus (KSP) Stabiilse kroonilise südamepuudulikkuse ravi tuleb alustada annuse järk-järgulise suurendamisega individuaalse optimaalse säilitusannuse saavutamiseni.

Eelneva kuue nädala jooksul peab patsiendi krooniline südamepuudulikkus olema stabiilne ilma ägeda südamepuudulikkuse episoodideta. On soovitatav, et raviarst omaks kogemusi kroonilise südamepuudulikkuse ravis. Patsientidel, kes saavad kardiovaskulaarsüsteemi toimivaid ravimeid, kaasa arvatud diureetikume ja/või digoksiini ja/või AKE inhibiitoreid ja/või angiotensiin II antagoniste, tuleb enne ravi alustamist nebivolooliga nende ravimite annused kahe nädala jooksul stabiliseerida.

Annuste järk-järgulist suurendamist tuleb alustada 1…2 nädalase intervalliga vastavalt patsiendi taluvusele: 1,25 mg nebivolooli annust suurendatakse 2,5mg-ni üks kord ööpäevas, järgnevalt 5 mg-ni üks kord ööpäevas ja seejärel 10 mg-ni üks kord ööpäevas.

Maksimaalne soovitatav annus on 10 mg (2 tabletti) nebivolooli üks kord ööpäevas.

Esimese annuse ja iga järgneva suurendatud annuse manustamise järgselt peab patsient olema kogenud raviarsti järelvalve all vähemalt kahe tunni jooksul, et veenduda seisundi stabiilsuses (eriti mis puudutab vererõhku, südame löögisagedust, ülejuhtehäireid, südamepuudulikkuse süvenemise märke).

Kõrvaltoimete esinemine võib takistada kõigil patsiendidel maksimaalse soovitatud annuse kasutamist. Vajadusel võib annust järk-järgult vähendada ja vajadusel alustada taas annuse suurendamist.

Kui annuse tiitrimise faasis südamepuudulikkus süveneb või ravim ei ole talutav, on soovitatav nebivolooli annust vähendada või vajadusel kasutamine koheselt lõpetada (kui esineb raske hüpotensioon, südamepuudulikkuse süvenemine koos ägeda kopsutursega, kardiogenne šokk, sümptomaatiline bradükardia või AV-blokaad).

Stabiilse kroonilise südamepuudulikkuse ravi on üldjuhul pikaajaline.

Ravi nebivolooliga ei tohi katkestada järsku, sest see võib viia südamepuudulikkuse ajutise süvenemiseni. Kui ravi katkestamine on vajalik, tuleb annust vähendada järk-järgult, poole võrra nädalas.

Neerukahjustus Kerge kuni mõõduka neerupuudulikkusega patsientidel ei ole annuse kohandamine vajalik, kuna maksimaalne talutav annus kohandatakse individuaalselt. Raske neerupuudulikkusega (seerumi kreatiniin ≥ 250 mikromol/l) patsientide osas puudub kogemus. Seetõttu ei ole nebivolooli kasutamine

neil patsientidel soovitatav.

Maksakahjustus Andmed maksapuudulikkusega patsientide kohta on piiratud. Seetõttu on nebivolooli kasutamine neil patsientidel vastunäidustatud.

Eakad Annuse kohandamine ei ole vajalik, sest maksimaalne talutav annus kohandatakse individuaalselt.

Lapsed Laste ja noorukitega ei ole uuringuid tehtud. Seetõttu ei ole kasutamine lastel ja noorukitel soovitatav.

Manustamisviis

Suukaudne.

Tablette võib võtta koos toiduga.

4.3 Vastunäidustused

Ülitundlikkus toimeaine või lõigus 6.1 loetletud mis tahes abiainete suhtes.

Maksapuudulikkus või maksafunktsiooni kahjustus. Äge südamepuudulikkus, kardiogeenne šokk või südamepuudulikkuse dekompensatsiooni episoodid, mis vajavad intravenoosset (i.v.) inotroopset ravi.

Lisaks, sarnaselt teistele beetablokaatoritele, on nebivolool vastunäidustatud järgmistel juhtudel:

siinussõlme nõrkuse sündroom, sealhulgas sinuatriaalne blokaad;
2. ja 3. astme atrioventrikulaarne blokaad (ilma südamestimulaatorita);
bronhospasm ja bronhiaalastma anamneesis;
ravimata feokromotsütoom;
metaboolne atsidoos;
bradükardia (südame löögisagedus < 60 lööki minutis enne ravi algust);
hüpotensioon (süstoolne vererõhk < 90 mmHg);
rasked perifeerse verevarustuse häired.

4.4 Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel

Vt ka lõik 4.8.

Järgmised hoiatused ja ettevaatusabinõud kehtivad beetablokaatorite kohta üldiselt.

Anesteesia Beetablokaadi jätkumine vähendab rütmihäirete tekkeriski üldanesteesia sissejuhatamisel ning intubatsioonil. Kui beetablokaad operatsiooni ettevalmistamisel katkestatakse, peab beetablokaatori manustamise lõpetama vähemalt 24 tundi varem.

Ettevaatus on vajalik selliste anesteetikumide kasutamisel, mis põhjustavad müokardi depressiooni. Patsienti saab vagaalse reaktsiooni eest kaitsta atropiini intravenoosse manustamisega.

Südame-veresoonkond Üldiselt ei tohi beetablokaatoreid ravimata südame paispuudulikkusega patsientidele manustada enne, kui nende seisund on stabiliseerunud.

Südame isheemiatõvega patsientidel peab ravi beetablokaatoritega lõpetama järk-järgult, st 1…2 nädala jooksul. Vajadusel tuleb samal ajal alustada asendusraviga, et vältida stenokardia ägenemist.

Beetablokaatorid võivad indutseerida bradükardiat: kui rahuolekus on pulss vähem kui 50…55 lööki minutis ja/või patsiendil tekivad bradükardiale viitavad sümptomid, tuleb annust vähendada.

Beetablokaatoreid tuleb kasutada ettevaatusega:

patsientidel, kellel on perifeerse verevarustuse häired (Raynaud’ tõbi või sündroom, vahelduv lonkamine), sest need haigused võivad süveneda;
patsientidel, kellel on 1. astme atrioventrikulaarne blokaad, beetablokaatorite negatiivse toime tõttu ülejuhteajale;
patsientidel, kellel on alfaretseptorite vahendusel tekkinud koronaararterite vasokonstriktsioonist tingitud Prinzmetali stenokardia: beetablokaatorid võivad suurendada stenokardiahoogude sagedust ja kestust.

Nebivolooli kombinatsioon verapamiili ja diltiaseemi tüüpi kaltsiumikanali blokaatorite, I klassi antiarütmikumide ja tsentraalselt toimivate hüpertensioonivastaste ravimitega ei ole üldjuhul soovitatav, detailsemalt vt lõik 4.5.

Ainevahetus- ja endokriinsüsteem Nebivolool ei mõjuta diabeetikutel glükoosisisaldust veres. Siiski peab diabeetikutel rakendama ettevaatust, kuna nebivolool võib maskeerida teatud hüpoglükeemia sümptomeid (tahhükardia, palpitatsioonid). Samaaegsel kasutamisel koos sulfonüüluureatega võivad beetablokaatorid veelgi suurendada raske hüpoglükeemia riski. Diabeetikutele tuleb soovitada vere glükoosisisaldust hoolikalt jälgida (vt lõik 4.5). Beetablokaatorid võivad hüpertüreoidismi korral varjata tahhükardia sümptomeid. Ravi järsk katkestamine võib neid sümptomeid tugevdada.

Hingamisteed Kroonilise obstruktiivse kopsuhaigusega patsientidel tuleb beetablokaatoreid kasutada ettevaatusega, sest hingamisteede konstriktsioonid võivad süveneda.

Muud Patsientidel, kellel on anamneesis psoriaas, tohib beetablokaatoreid kasutada vaid pärast hoolikat kaalumist.

Beetablokaatorid võivad suurendada tundlikkust allergeenide suhtes ja raskendada anafülaktilisi reaktsioone.

Kroonilise südamepuudulikkuse korral nõuab ravi alustamine nebivolooliga regulaarset jälgimist. Annustamise ja manustamisviisi kohta vt lõik 4.2. Ravi ei tohi katkestada järsult, välja arvatud juhul, kui see on selgelt näidustatud. Lisateabe saamiseks vt lõik 4.2.

Nolibeta sisaldab laktoosi ja naatriumi Harvaesineva päriliku galaktoositalumatuse, täieliku laktaasipuudulikkuse või glükoos-galaktoosi malabsorptsiooniga patsiendid ei tohi seda ravimit kasutada.

Ravim sisaldab vähem kui 1 mmol (23 mg) naatriumi ühes tabletis, see tähendab põhimõtteliselt „naatriumivaba“.

4.5 Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed

Farmakodünaamilised koostoimed Järgmised koostoimed kehtivad beetablokaatorite kohta üldiselt.

Kombinatsioonid, mida ei soovitata I klassi antiarütmikumid (kinidiin, hüdrokinidiin, tsibensoliin, flekainiid, disopüramiid, lidokaiin, meksiletiin, propafenoon): toime atrioventrikulaarsele ülejuhteajale võib potentseeruda ja negatiivne inotroopne toime võib tugevneda (vt lõik 4.4).

Verapamiili/diltiaseemi tüüpi kaltsiumikanali blokaatorid: negatiivne mõju kontraktiilsusele ja atrioventrikulaarsele ülejuhtele. Verapamiili intravenoosne manustamine beetablokaatorravi saavatele patsientidele võib viia tõsise hüpotensioonini ja atrioventrikulaarse blokaadini (vt lõik 4.4).

Tsentraalselt toimivad antihüpertensiivsed ained (klonidiin, guanfatsiin, moksonidiin, metüüldopa, rilmenidiin): samaaegne kasutamine koos tsentraalselt toimivate hüpertensioonivastaste ravimitega võib tsentraalset sümpaatilist toonust vähendades (südame löögisageduse ja südame väljutusmahu langus, vasodilatatsioon) halvendada südamepuudulikkuse seisundit (vt lõik 4.4). Järsk lõpetamine, eriti enne beetablokaatori kasutamise lõpetamist, võib suurendada nn “tagasilöögi hüpertensiooni” riski.

Kombinatsioonid, mida tuleb kasutada ettevaatusega III klassi antiarütmikumid (amiodaroon): toime atrioventrikulaarsele ülejuhtele võib potentseeruda.

Anesteetikumid (inhaleeritavad halogeniseeritud): beetablokaatorite ja anesteetikumide samaaegne kasutamine võib pärssida reflektoorset tahhükardiat ja suurendada hüpotensiooni riski (vt lõik 4.4). Üldreeglina peab vältima beetablokaatorravi järsku lõpetamist. Anestesioloogi tuleb informeerida, kui patsient saab nebivolooli. Insuliin ja suukaudsed antidiabeetilised ravimid: kuigi nebivolool ei mõjuta glükoosisisaldust veres, võib samaaegne kasutamine maskeerida teatud hüpoglükeemia sümptomeid (palpitatsioonid, tahhükardia). Beetablokaatorite samaaegne kasutamine koos sulfonüüluureatega võib suurendada raske hüpoglükeemia riski (vt lõik 4.4).

Baklofeen (antispastiline aine), amifostiin (antineoplastiline aine): samaaegne kasutamine antihüpertensiivsete ravimitega suurendab tõenäoliselt vererõhu langust, seega tuleb antihüpertensiivsete ravimite annust vastavalt kohandada.

Kombinatsioonid, mille kasutamist tuleb kaaluda Digitaalise glükosiidid: samaaegne kasutamine võib pikendada atrioventrikulaarset ülejuhteaega. Nebivolooli kliinilistes uuringutes ei täheldatud kliinilisi tõendeid koostoimetest. Nebivolool ei mõjuta digoksiini farmakokineetikat.

Dihüdropüridiini tüüpi kaltsiumikanali blokaatorid (amlodipiin, felodipiin, latsidipiin, nifedipiin, nikardipiin, nimodipiin, nitrendipiin): samaaegne kasutamine võib suurendada hüpotensiooni riski ja südamepuudulikkusega patsientide puhul ei saa välistada vatsakese pumbafunktsiooni edasise halvenemise riski.

Antipsühhootikumid, antidepressandid (tritsüklilised, barbituraadid ja fenotiasiidid): samaaegne kasutamine võib võimendada beetaadrenoblokaatorite hüpotensiivset toimet (aditiivne efekt).

Mittesteroidsed põletikuvastased ained (MSPVA-d): ei mõjuta nebivolooli vererõhku langetavat toimet.

Sümpatomimeetilised ained: samaaegne kasutamine võib toimida vastupidiselt beetablokaatorite toimele. Beetaadrenergilised ained võivad viia takistamatu alfaadrenergilise aktiivsuse korral sümpatomimeetiliste ainete nii alfa- kui ka beetaadrenergiliste toimeteni (hüpertensiooni, raske bradükardia ja südame blokaadi risk).

Farmakokineetilised koostoimed Kuna nebivolooli metabolism hõlmab CYP2D6 isoensüümi, võib samaaegne manustamine koos seda

ensüümi inhibeerivate ainetega, eriti paroksetiini, fluoksetiini, tioridasiini ja kinidiiniga, põhjustada nebivolooli suurenenud plasmasisaldust, mis on seotud raske bradükardia ja kõrvaltoimete suurenenud tekkeriskiga.

Samaaegne manustamine koos tsimetidiiniga suurendas nebivolooli sisaldust plasmas, kuid ei mõjutanud selle kliinilist toimet. Samaaegne manustamine koos ranitidiiniga ei mõjutanud nebivolooli farmakokineetikat. Eeldusel, et nebivolooli võetakse koos söögiga ja antatsiidi toidukordade vahel, võib neid kahte ravimit välja kirjutada korraga.

Kombineerides nebivolooli nikardipiiniga suurenes veidi mõlema aine sisaldus plasmas, ilma et kliiniline toime oleks muutunud. Samaaegne manustamine koos alkoholi, furosemiidi või hüdroklorotiasiidiga ei mõjutanud nebivolooli farmakokineetikat. Nebivolool ei mõjuta varfariini farmakokineetikat ja farmakodünaamikat.

4.6 Fertiilsus, rasedus ja imetamine

Rasedus Nebivolool avaldab farmakoloogilisi toimeid, mis võivad põhjustada kahjulikke toimeid rasedusele ja/või lootele/vastsündinule. Üldiselt vähendavad beetablokaatorid platsenta verevarustust, mida on seostatud kasvupeetuse, loote surma, abordi või enneaegse sünnitusega. Lootel ja vastsündinul võivad ilmneda kõrvaltoimed (nt hüpoglükeemia ja bradükardia). Kui ravi beetablokaatoritega on vajalik, tuleb eelistada beeta1-selektiivseid adrenoblokaatoreid. Nebivolooli ei tohi kasutada raseduse ajal, välja arvatud selge vajaduse korral. Kui ravi nebivolooliga peetakse vajalikuks, tuleb jälgida emaka-platsenta verevarustust ning loote kasvu. Juhul kui ilmnevad kahjulikud toimed rasedusele või lootele, tuleb kaaluda alternatiivset ravi. Vastsündinut tuleb hoolikalt jälgida. Üldiselt ilmnevad hüpoglükeemia ja bradükardia sümptomid eeldatavasti esimese 3 päeva jooksul.

Imetamine Loomkatsed on näidanud, et nebivolool eritub piima. Ei ole teada, kas ravim eritub inimese rinnapiima. Enamus beetablokaatoritest, eriti lipofiilsed ained, nagu nebivolool ja selle aktiivsed metaboliidid, erituvad rinnapiima, ehkki erineval määral. Riski vastsündinutele/imikutele ei saa välistada. Seetõttu ei tohi nebivolooli saavad emad last rinnaga toita.

Fertiilsus Nebivolool ei mõjutanud rottide fertiilsust, välja arvatud annustes, mis olid mitu korda suuremad kui inimese maksimaalne soovitatav annus, kui täheldati isastel ja emastel rottidel ning hiirtel kõrvaltoimeid reproduktiivorganitele. Nebivolooli toime inimese fertiilsusele ei ole teada.

4.7 Toime reaktsioonikiirusele

Ravimi toime kohta autojuhtimisele ja masinate käsitsemise võimele ei ole uuringuid läbi viidud. Farmakodünaamilised uuringud on näidanud, et nebivolool ei mõjuta psühhomotoorset funktsiooni. Sõidukite juhtimisel või masinate käsitsemisel peab arvestama, et mõnikord võib esineda pearinglust ja väsimust.

4.8 Kõrvaltoimed

Kõrvaltoimed, mis tekivad hüpertensiooni ja kroonilise südamepuudulikkuse (KSP) korral, on tulenevalt põhihaiguste erinevusest esitatud eraldi.

Hüpertensioon Teatatud kõrvaltoimed, mis on enamjaolt raskusastmelt kerged või mõõdukad, on loetletud alltoodud tabelis organsüsteemide kaupa ja vastavalt esinemissagedusele:

väga sage (≥ 1/10)

sage (≥ 1/100 kuni < 1/10)
aeg-ajalt (≥ 1/1000 kuni < 1/100)
harv (≥ 1/10 000 kuni < 1/1000)
väga harv (< 1/10 000)
teadmata (esinemissagedust ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel).

Lisaks on mõnede beetablokaatoritega teatatud järgmistest kõrvaltoimetest: hallutsinatsioonid, psühhoosid, segasus, külmad/tsüanootilised jäsemed, Raynaud’ fenomen, kuivad silmad ja praktolooltüüpi okulo-mukokutaanne toksilisus.

Immuunsüsteemi häired angioneurootiline Psühhiaatrilised häired hirmuunenäod, Närvisüsteemi häired peavalu, sünkoop Silma kahjustused nägemishäired Südame häired bradükardia, Vaskulaarsed häired hüpotensioon, Respiratoorsed, rindkere düspnoe bronhospasm ja mediastiinumi häired Seedetrakti häired kõhukinnisus, düspepsia, Naha ja nahaaluskoe kihelus, psoriaasi urtikaaria kahjustused erütematoosne lööve ägenemine Reproduktiivse süsteemi impotentsus ja rinnanäärme häired Üldised häired ja väsimus, manustamiskoha tursed reaktsioonid

Krooniline südamepuudulikkus (KSP) Andmed kõrvaltoimete kohta KSP patsientidel on saadud ühest platseebokontrolliga kliinilisest uuringust, milles osales 1067 nebivolooli võtnud patsienti ja 1061 platseebot võtnud patsienti. Selles uuringus teatati 449 nebivolooli saanud patsiendil (42,1%) kõrvaltoimetest, millel on vähemalt võimalik põhjuslik seos nebivolooliga, võrreldes 334 platseebogrupi patsiendiga (31,5%). Kõige sagedamini teatatud kõrvaltoimed nebivolooli patsientidel olid bradükardia ja pearinglus, mõlemad esinesid ligikaudu 11%-l patsientidest. Platseebogrupi patsientidel olid vastavad esinemissagedused ligikaudu 2% ja 7%. On teatatud järgmistest (vähemalt võimalikult ravimiga seotud) kõrvaltoimete juhtudest, mida peetakse spetsiifiliselt oluliseks kroonilise südamepuudulikkuse ravis:

südamepuudulikkuse süvenemine tekkis 5,8%-l nebivolooli patsientidest, võrreldes 5,2%-ga platseebogrupi patsientidest;
posturaalsest hüpotensioonist teatati 2,1%-l nebivolooli patsientidest, võrreldes 1,0%-ga platseebogrupi patsientidega;
talumatust ravimi suhtes esines 1,6%-l nebivolooli patsientidest, võrreldes 0,8%-ga

platseebogrupi patsientidega;

esimese astme atrioventrikulaarne blokaad esines 1,4%-l nebivolooli patsientidest, võrreldes 0,9%-ga platseebogrupi patsientidega;
alajäseme tursest teatati 1,0%-l nebivolooli patsientidest, võrreldes 0,2%-ga platseebogrupi patsientidega.

Võimalikest kõrvaltoimetest teatamine Ravimi võimalikest kõrvaltoimetest on oluline teatada ka pärast ravimi müügiloa väljastamist. See võimaldab jätkuvalt hinnata ravimi kasu/riski suhet. Tervishoiutöötajatel palutakse kõigist võimalikest kõrvaltoimetest teatada www.ravimiamet.ee kaudu.

4.9 Üleannustamine

Puuduvad andmed nebivolooli üleannustamise kohta.

Sümptomid Beetablokaatorite üleannustamise sümptomid on bradükardia, hüpotensioon, bronhospasm ja äge südamepuudulikkus.

Ravi Üleannustamise või ülitundlikkuse korral tuleb patsienti pidevalt jälgida ja ravida intensiivraviosakonnas. Tuleb kontrollida glükoosisisaldust veres. Seedetrakti veel alles jäänud toimeaine jääkide imendumist saab takistada maoloputusega ning aktiivsöe ja lahtistite manustamisega. Vajalikuks võib osutuda kunstlik hingamine. Bradükardia või ulatuslike vagaalsete reaktsioonide ravimiseks tuleb manustada atropiini või metüülatropiini. Hüpotensiooni ja šoki ravimiseks tuleb manustada plasmat/plasmaasendajaid ja vajadusel katehhoolamiine. Beetablokeerivat toimet saab nõrgendada, manustades aeglaselt intravenoosselt isoprenaliinvesinikkloriidi, alates annusest ligikaudu 5 mikrogrammi/min, või dobutamiini, alates annusest 2,5 mikrogrammi/min, kuni soovitud toime on saavutatud. Refraktaarsetel juhtudel võib isoprenaliini kombineerida dopamiiniga. Kui ka see ei anna soovitud tulemusi, võib kaaluda glükagooni manustamist intravenoosselt 50…100 mikrogrammi/kg. Vajadusel tuleb süstimist ühe tunni jooksul korrata, sellele võib vajadusel järgneda glükagooni infusioon 70 mikrogrammi/kg tunnis. Ekstreemsetel ravile allumatu bradükardia juhtudel võib paigaldada südamestimulaatori.

5. FARMAKOLOOGILISED OMADUSED

5.1 Farmakodünaamilised omadused

Farmakoterapeutiline rühm: selektiivsed beetablokaatorid, ATC-kood: C07AB12.

Toimemehhanism Nebivolool on kahe enantiomeeri, SRRR-nebivolooli (ehk d-nebivolool) ja RSSS-nebivolooli (ehk l-nebivolool) ratseemiline segu. Ravimil on kaks farmakoloogilist toimet.

Nebivolool on konkureeriv ja selektiivne beeta-retseptori antagonist: see toime omistatakse SRRR-enantiomeerile (d-enantiomeer);
Nebivoloolil on nõrk veresooni laiendav toime, koostoime tõttu L-arginiini/lämmastikoksiidi ainevahetusega.

Farmakodünaamilised toimed Nebivolooli ühekordsel ja korduval manustamisel väheneb südame löögisagedus ja langeb vererõhk puhkeolekus ja füüsilise koormuse korral, seda nii normotensiivsetel kui ka hüpertensiivsetel patsientidel. Antihüpertensiivne toime säilib ka pikaajalise ravi korral. Raviannustes puudub nebivoloolil alfaadrenergiline antagonism. Lühi- või pikaajalise ravi ajal nebivolooliga väheneb hüpertensiivsetel patsientidel süsteemne vaskulaarne resistentsus. Vaatamata südame löögisageduse

vähenemisele võib südame minutimahu vähenemine rahuolekus ja füüsilisel koormusel olla piiratud löögimahu suurenemise tõttu. Nende hemodünaamiliste erinevuste kliiniline olulisus võrreldes teiste beeta-retseptorite antagonistidega ei ole veel täielikult selge. Hüpertensiivsetel patsientidel suurendab nebivolool NO-vahendatud vaskulaarset vastust atsetüülkoliinile, mis on endoteeli düsfunktsiooniga patsientidel vähenenud.

Kliiniline efektiivsus ja ohutus 2128 stabiilse kroonilise südamepuudulikkusega normaalse või häiritud vasaku vatsakese väljutusfraktsiooniga (keskmine LVEF: 36 ± 12,3%, jaotunud järgmiselt: LVEF vähem kui 35% 56%- l patsientidest, LVEF vahemikus 35% ja 45% 25%-l patsientidest ja LVEF suurem kui 45% 19%-l patsientidest) ≥ 70-aastase (keskmine vanus 75,2 aastat) patsiendiga läbi viidud suremuse- haigestumuse platseebokontrolliga uuringus, kus keskmiselt 20 kuu jooksul jälgitud patsiendid said lisaks standardravile nebivolooli, pikendas nebivolool standardraviga võrreldes oluliselt aega kardiovaskulaarsetel põhjustel surmajuhtumite esinemise või hospitaliseerimiseni (efektiivsuse esmane tulemusnäitaja), suhtelise riski vähenemisega 14% võrra (absoluutne vähenemine: 4,2%). See riski vähenemine saavutati pärast 6 ravikuud ja säilis kogu ravi jooksul (keskmine kestus: 18 kuud). Uuritavas populatsioonis ei sõltunud nebivolooli toime vanusest, soost ega vasaku vatsakese väljutusfraktsioonist.

Mõju üldsuremusele ei saavutanud statistilist erinevust võrreldes platseeboga (absoluutne vähenemine: 2,3%). Nebivolooliga ravitud patsientidel täheldati äkksurmade vähenemist (4,1% vs. 6,6%, suhteline vähenemine 38%). In vitro ja in vivo loomkatsed on näidanud, et nebivoloolil ei ole sisemist sümpatomimeetilist aktiivsust. In vitro ja in vivo loomkatsed on näidanud, et nebivolooli farmakoloogilistel annustel ei ole membraane stabiliseerivat toimet. Tervetel vabatahtlikel ei mõjutanud nebivolool märkimisväärselt maksimaalset koormustaluvust ega vastupidavust.

Olemasolevad kliinilised uuringud hüpertensiivsetel patsientidel ei näita, et nebivolool omaks kahjulikku mõju erektsioonile.

5.2 Farmakokineetilised omadused

Imendumine Pärast suukaudset manustamist imenduvad mõlemad nebivolooli enantiomeerid kiiresti. Toit ei mõjuta nebivolooli imendumist; nebivolooli võib võtta koos söögiga või ilma.

Biotransformatsioon Nebivolool metaboliseerub ulatuslikult, osaliselt aktiivseteks hüdroksümetaboliitideks. Nebivolool metaboliseerub alitsüklilise ja aromaatse hüdroksüleerimise, N-dealküleerimise ja glükuroniseerimise kaudu; lisaks moodustuvad hüdroksümetaboliitide glükuroniidid. Nebivolooli metabolism aromaatse hüdroksüleerimise teel on CYP2D6-sõltuva geneerilise oksüdatiivse polümorfismi aluseks. Nebivolooli suukaudne biosaadavus on kiiretel metaboliseerijatel keskmiselt 12% ja aeglastel metaboliseerijatel peaaegu täielik. Tasakaaluseisundis ja sama annuse korral on muutumatu nebivolooli maksimaalne kontsentratsioon plasmas aeglastel metaboliseerijatel ligikaudu 23 korda kõrgem kui kiiretel metaboliseerijatel. Võrreldes muutumatu aine ja aktiivsete metaboliitide summaarset hulka, on maksimaalsete plasmakontsentratsioonide erinevus 1,3- kuni 1,4-kordne. Metabolismi kiiruse erinevuse tõttu peab nebivolooli annuse alati kohandama vastavalt patsiendi individuaalsele vajadusele: aeglased metaboliseerijad võivad seetõttu vajada väiksemaid annuseid.

Eritumine Kiiretel metaboliseerijatel on nebivolooli enantiomeeride eliminatsiooni poolväärtusaeg keskmiselt 10 tundi. Aeglastel metaboliseerijatel on see 3…5 korda pikem. Kiiretel metaboliseerijatel on plasmas RSSS-enantiomeeri sisaldus veidi kõrgem kui SRRR-enantiomeeri sisaldus. Aeglastel metaboliseerijatel on see erinevus suurem. Kiiretel metaboliseerijatel on mõlema enantiomeeri hüdroksümetaboliitide elimineerimise poolväärtusaeg keskmiselt 24 tundi ja aeglastel

metaboliseerijatel ligikaudu kaks korda pikem. Nebivolooli tasakaalukontsentratsioon plasmas saavutatakse enamikul isikutel (kiired metaboliseerijad) 24 tunni jooksul ja hüdroksümetaboliitidel mõne päeva jooksul.

Plasmakontsentratsioonid on annusest sõltuvad vahemikus 1…30 mg. Vanus ei mõjuta nebivolooli farmakokineetikat.

Mõlemad enantiomeerid on plasmas seotud peamiselt albumiinidega.

Plasmavalkudega on seotud 98,1% SRRR-nebivoloolist ja 97,9% RSSS-nebivoloolist.

Üks nädal pärast manustamist on 38% annusest eritunud uriiniga ja 48% väljaheitega.

Muutumatu nebivoloolina eritub uriiniga vähem kui 0,5% annusest.

5.3 Prekliinilised ohutusandmed

Genotoksilisuse, reproduktiivtoksilisuse ja arengutoksilisuse ning kartsinogeensuse mittekliinilised uuringud ei ole näidanud kahjulikku toimet inimesele. Kõrvaltoimeid reproduktiivfunktsioonile täheldati ainult suurte annuste puhul, mis ületavad inimesele maksimaalset soovitatavat annust mitu korda (vt lõik 4.6).

6. FARMATSEUTILISED ANDMED

6.1 Abiainete loetelu

Laktoosmonohüdraat Maisitärklis Naatriumkroskarmelloos Hüdroksüpropüülmetüültselluloos Polüsorbaat 80 Mikrokristalliline tselluloos Kolloidne veevaba ränidioksiid Magneesiumstearaat

6.2 Sobimatus

Ei kohaldata.

6.3 Kõlblikkusaeg

3 aastat

6.4 Säilitamise eritingimused