Meropenem actavis - süste-/infusioonilahuse pulber (1g)

ATC Kood: J01DH02
Toimeaine: meropeneem
Tootja: Actavis Group PTC ehf

Artikli sisukord

MEROPENEM ACTAVIS
süste-/infusioonilahuse pulber (1g)


VERSION: 2018-06-07_VARP001_1.1

Pakendi infoleht: teave kasutajale

Meropenem Actavis, 1 g süste- või infusioonilahuse pulber

Meropeneem

Enne ravimi kasutamist lugege hoolikalt infolehte, sest siin on teile vajalikku teavet.

  • Hoidke infoleht alles, et seda vajadusel uuesti lugeda.
  • Kui teil on lisaküsimusi, pidage nõu oma arsti, apteekri või meditsiiniõega.
  • Ravim on välja kirjutatud üksnes teile. Ärge andke seda kellelegi teisele. Ravim võib olla neile kahjulik, isegi kui haigusnähud on sarnased.
  • Kui teil tekib ükskõik milline kõrvaltoime, pidage nõu oma arsti, apteekri või meditsiiniõega. Kõrvaltoime võib olla ka selline, mida selles infolehes ei ole nimetatud. Vt lõik 4.

Infolehe sisukord

  1. Mis ravim on Meropenem Actavis ja milleks seda kasutatakse
  2. Mida on vaja teada enne Meropenem Actavis’e kasutamist
  3. Kuidas Meropenem Actavis’t kasutada
  4. Võimalikud kõrvaltoimed
  5. Kuidas Meropenem Actavis’t säilitada
  6. Pakendi sisu ja muu teave
  7. Mis ravim on Meropenem Actavis ja milleks seda kasutatakse

Meropenem Actavis kuulub ravimrühma, mida nimetatakse karbapeneem-antibiootikumideks. Selle toimeks on hävitada baktereid, mis võivad põhjustada tõsiseid infektsioone.

  • Infektsioon kopsudes (kopsupõletik)
  • Infektsioonid kopsudes ja bronhides tsüstilise fibroosiga patsientidel
  • Kuseteede tüsistunud infektsioonid
  • Kõhuõõne tüsistunud infektsioonid
  • Infektsioonid, mis võivad tekkida sünnituse ajal või pärast sünnitust
  • Naha ja pehmete kudede tüsistunud infektsioonid
  • Aju äge bakteriaalne infektsioon (meningiit).

Meropenem Actavis’t võib kasutada palavikuga neutropeeniaga patsientide ravis, kelle puhul kahtlustatakse, et palavik on tekkinud bakteriaalse nakkuse tõttu.

Meropenem Actavis`t võib kasutada vere bakteriaalsete infektsioonide raviks, mis võivad olla seotud ülalnimetatud infektsioonidega.

Mida on vaja teada enne Meropenem Actavis’e kasutamist

Ärge kasutage Meropenem Actavis’t:

  • kui olete meropeneemi või selle ravimi mis tahes koostisosade (loetletud lõigus 6) suhtes allergiline.
  • kui te olete allergiline teiste antibiootikumide, nt penitsilliinide, tsefalosporiinide või karbapeneemide suhtes, sest sel juhul võite te olla allergiline ka meropeneemi suhtes.

Hoiatused ja ettevaatusabinõud

Rääkige enne Meropenem Actavis’e kasutamist oma arstiga:

  • kui teil on mingeid terviseprobleeme, näiteks maksa või neeruprobleeme.
  • kui teil on tekkinud tugev kõhulahtisus pärast teiste antibiootikumide kasutamist.

Ravi ajal meropeneemiga võib teil ilmneda positiivne tulemus teatud testile (Coombsi test), mis kinnitab punaseid vereliblesid hävitavate antikehade olemasolu. Teie arst räägib sellest teiega.

Kui te ei ole kindel, kas midagi eelnevast kehtib teie kohta, pidage enne Meropenem Actavis’e kasutamist nõu oma arstiga.

Muud ravimid ja Meropenem Actavis

Teatage oma arstile, kui te võtate/kasutate, olete hiljuti võtnud/kasutanud või kavatsete võtta/kasutada mis tahes muid ravimeid, sealhulgas ilma retseptita ostetud ravimeid.

See on vajalik seetõttu, et Meropenem Actavis võib mõjutada mõnede teiste ravimite toimet ning mõned teised ravimid võivad mõjutada Meropenem Actavis’e toimet.

Eeskätt rääkige oma arstile või meditsiiniõele, kui te kasutate mõnda järgnevatest ravimitest:

  • probenetsiid (kasutatakse podagra raviks);
  • valproehape/naatriumvalproaat/valpromiid (kasutatakse epilepsia raviks). Meropenem Actavis’t ei tohi kasutada, kuna see võib vähendada naatriumvalproaadi toimet;
  • suukaudsed antikoagulandid (kasutatakse trombide ehk verehüüvete ravimiseks või tekkimise vältimiseks).

Rasedus ja imetamine

Kui te olete rase või imetate, arvate end olevat rase või kavatsete rasestuda, pidage enne selle ravimi võtmist nõu oma arsti või apteekriga. Raseduse ajal on eelistatav vältida meropeneemi kasutamist. Teie arst otsustab, kas te peate Meropenem Actavis’t kasutama.

On oluline, et te enne Meropenem Actavis’e saamist teavitaksite oma arsti, kui toidate last rinnaga või plaanite alustada rinnaga toitmist. See ravim eritub väikeses koguses rinnapiima. Seetõttu otsustab teie arst, kas te võite rinnaga toitmise ajal Meropenem Actavis’t kasutada.

Autojuhtimine ja masinatega töötamine

Uuringuid ravimi toime kohta autojuhtimisele ja masinate käsitsemise võimele ei ole läbi viidud.

Meropenem Actavis sisaldab naatriumi

See ravim sisaldab 1 g annuse kohta ligikaudu 90 mg (3,9 mmol) naatriumi. Kui te olete madala naatriumisisaldusega dieedil, peate te sellega arvestama ja teavitama oma arsti.

Kuidas Meropenem Actavis’t kasutada

Täiskasvanud

  • Annus sõltub teie infektsiooni tüübist, asukohast organismis ning sellest, kui tõsine see on. Teie arst otsustab, millist annust te vajate.
  • Täiskasvanute annus on tavaliselt 500 mg (milligrammi) kuni 2 g (grammi). Tavaliselt saate te ühe annuse iga 8 tunni järel. Samas, kui teie neerud ei tööta hästi, võite te saada annuseid harvemini.

Lapsed ja noorukid

Lastele vanuses 3 kuud kuni 12 aastat määratakse annus vastavalt lapse vanusele ja kehakaalule. Meropenem Actavis’e tavaline annus on 10 kuni 40 mg lapse iga kehakaalu kilogrammi (kg) kohta. Annus manustatakse tavaliselt iga 8 tunni järel. Üle 50 kg kehakaaluga lastel tuleb kasutada täiskasvanu annust.

Kuidas Meropenem Actavis`t kasutada

  • Meropenem Actavis’t süstitakse suurde veeni ühekordse süstena või infusioonina.
  • Tavaliselt süstib teile Meropenem Actavis’t arst või meditsiiniõde.
  • Siiski koolitatakse mõned patsiendid, lapsevanemad ja hooldajad Meropenem Actavis’t ise kodus süstima. Selleks on käesolevas infolehes toodud juhised (lõigus „Juhised Meropenem Actavis’e koduseks süstimiseks endale või teisele isikule”). Kasutage Meropenem Actavis’t

alati täpselt nii, nagu arst on teile selgitanud. Kui te ei ole milleski kindel, pidage nõu oma arstiga.

  • Teie süsteravimit ei tohi segada või lisada ühelegi muule lahusele, mis sisaldab teisi ravimeid.
  • Süste võib kesta ligikaudu 5 minutit või 15 kuni 30 minutit. Teie arst räägib teile, kuidas Meropenem Actavis’t manustada.
  • Tavaliselt peaksite te saama oma süsted iga päev samal ajal.

Kui te kasutate Meropenem Actavis’t rohkem kui ette nähtud

Kui te kogemata kasutasite rohkem ravimit kui teile määratud annus, pöörduge koheselt oma arsti poole või lähimasse haiglasse.

Kui te unustate Meropenem Actavis’t kasutada

Kui te unustasite ravimit süstida, peate te seda tegema niipea kui võimalik. Siiski, kui järgmise süste aeg on peaaegu käes, jätke eelmine süste vahele.

Ärge süstige kahekordset annust (kaks süsti samal ajal), kui annus jäi eelmisel korral manustamata.

Kui te lõpetate Meropenem Actavis’e kasutamise

Ärge katkestage Meropenem Actavis’e kasutamist, kuni arst ei ole seda soovitanud.

Kui teil on lisaküsimusi selle ravimi kasutamise kohta, pidage nõu oma arsti või meditsiiniõega.

Võimalikud kõrvaltoimed

Nagu kõik ravimid, võib ka see ravim põhjustada kõrvaltoimeid, kuigi kõigil neid ei teki.

Rasked allergilised reaktsioonid (sagedus teadmata – sagedust ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel)

Kui teil tekib raske allergiline reaktsioon, lõpetage Meropenem Actavis’e kasutamine ja pöörduge viivitamatult arsti poole. Te võite vajada erakorralist meditsiinilist abi. Nähtude hulka võib kuuluda ägeda algusega:

  • raske lööve, sügelus või nõgestõbi nahal;
  • näo, huulte, keele või teiste kehaosade turse;
  • õhupuudus, vilisev hingamine või hingamisraskused.

Punaste vereliblede kahjustus (sagedus teadmata – sagedust ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel)

Nähud on:

  • ootamatult tekkiv õhupuudus;
  • punast või pruuni värvi uriin.

Kui te märkate midagi sellist, pöörduge viivitamatult arsti poole.

Teised võimalikud kõrvaltoimed

Sage (võib ilmneda kuni 1 inimesel 10’st):

  • kõhuvalu
  • iiveldus
  • oksendamine
  • kõhulahtisus
  • peavalu
  • nahalööve, naha sügelus
  • valu ja põletik
  • trombotsüütide hulga suurenemine veres (nähtav vereanalüüsis)
  • muutused vereanalüüsides, kaasa arvatud analüüsides, mis näitavad, kui hästi teie maks töötab.

Aeg-ajalt (võib ilmneda kuni 1 inimesel 100’st):

  • muutused veres. See hõlmab trombotsüütide hulga vähenemist (verevalumid võivad tekkida kergemini), mõnda tüüpi valgete vereliblede hulga suurenemist ja teiste vähenemist, samuti bilirubiiniks nimetatava aine hulga suurenemist. Teie arst võib aegajalt teha teile vereanalüüse
  • sügelev nahalööve
  • muutused vereanalüüsides, kaasa arvatud analüüsides, mis näitavad, kui hästi teie neerud töötavad
  • torkimistunne (torkiv ja kipitav tunne)
  • suuõõne või tupe seenpõletik (soor).
  • veeniseina põletik koos verehüüvetega.

Harv (võib ilmneda kuni 1 inimesel 1000’st):

  • krambihood.

Teadmata (esinemissagedust ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel):

  • kõhulahtisusega kulgev soolepõletik
  • valu Meropenem Actavis’e süstekohtades veenides
  • teised muutused veres. Haigustunnusteks võivad olla sagedased infektsioonid, palavik ja kurguvalu. Teie arst võib aegajalt teha teile vereanalüüse
  • ägeda algusega raske lööve, villide teke või naha irdumine. See võib olla seotud kõrge palaviku ja liigesvaludega.
  • tõsised ülitundlikkusreaktsioonid, sh palavik, nahalööve ja muutused maksatööd iseloomustavates vereanalüüsides (maksaensüümide kõrgenenud tase) ja teatud tüüpi valgete vereliblede arvu suurenemine (eosinofiilia) ja suurenenud lümfisõlmed. Need võivad olla mitmeid elundeid haarava haigusseisundi (DRESS sündroom) nähud.

Kõrvaltoimetest teavitamine

Kui teil tekib ükskõik milline kõrvaltoime, pidage nõu oma arsti, apteekri või meditsiiniõega. Kõrvaltoime võib olla ka selline, mida selles infolehes ei ole nimetatud. Kõrvaltoimetest võite ka ise teavitada www.ravimiamet.ee kaudu. Teavitades aitate saada rohkem infot ravimi ohutusest.

Kuidas Meropenem Actavis’t säilitada

Hoidke seda ravimit laste eest varjatud ja kättesaamatus kohas.

Ärge kasutage seda ravimit pärast kõlblikkusaega, mis on märgitud karbil pärast „EXP“. Kõlblikkusaeg viitab selle kuu viimasele päevale.

See ravimpreparaat ei vaja säilitamisel eritingimusi.

Lahuse valmistamise järgselt:

Süstelahus

Intravenoosseks süsteks valmistatud lahused tuleb kohe kasutada. Ajavahemik lahustamise alguse ning veenisisese süste lõppemise vahel ei tohi olla pikem kui kaks tundi, kui lahust on säilitatud toatemperatuuril (25°C) või 12 tundi, kui lahust on säilitatud külmkapis (4°C).

Infusioon

Intravenoosseks infusiooniks valmistatud lahused tuleb kohe kasutada. Ajavahemik lahustamise algusest kuni veenisisese infusiooni lõppemiseni sõltub infusioonilahuse valmistamiseks kasutatud lahusest. Täpsemad andmed on toodud allpool olevas tabelis:

 

Kui on hoitud

Kui on hoitud

 

toatemperatuuril (25°C), ei

temperatuuril 4°C, ei tohi

 

tohi lahustamise alguse ning

lahustamise alguse ning

 

veenisisese infusiooni

veenisisese infusiooni

 

lõppemise vaheline aeg

lõppemise vaheline aeg

 

ületada:

ületada:

Lahuse valmistamine (1...20 mg/ml):

 

 

0,9% naatriumkloriidi lahuses

4 tundi

24 tundi

5% glükoosilahuses

1 tundi

4 tundi

10% glükoosilahuses

1 tundi

2 tundi

5% glükoosilahuses ja 0,225%

2 tundi

4 tundi

naatriumkloriidi lahuses

 

 

5% glükoosilahuses ja 0,9% naatriumkloriidi

1 tundi

4 tundi

lahuses

 

 

5% glükoosilahuses ja 0,15%

1 tundi

6 tundi

kaaliumkloriidilahuses

 

 

2,5% mannitooli lahuses

2 tundi

16 tundi

10% mannitooli lahuses

1 tundi

8 tundi

Normosol M 5% dekstroosi lahuses

1 tundi

8 tundi

5% glükoosilahuses ja 0,02%

1 tundi

6 tundi

naatriumvesinikkarbonaadi lahuses

 

 

Kui pakendi avamise/preparaadi manustamiskõlblikuks muutmise/lahjendamise meetodid ei välista mikrobioloogilise saastatuse ohtu, tuleb ravim kohe ära kasutada.

Kui ravimit ei kasutata kohe, vastutab selle säilitamisaja ja -tingimuste eest kasutaja.

Valmislahust mitte külmutada.

Igat viaali tohib kasutada ainult üks kord ja igasugune kasutamata jäänud lahus tuleb hävitada.

Ärge kasutage seda ravimit, kui te täheldate lahuses võõrosakesi. Kasutada tohib ainult selgeid, värvituid või kergelt kollakaid lahuseid.

Ärge visake ravimeid kanalisatsiooni ega olmejäätmete hulka. Küsige oma apteekrilt, kuidas visata ära ravimeid, mida te enam ei kasuta. Need meetmed aitavad kaitsta keskkonda.

Pakendi sisu ja muu teave

Mida Meropenem Actavis sisaldab

  • Toimeaine on meropeneem.

Üks viaal sisaldab 1 g meropeneemi (trihüdraadina).

  • Teine koostisosa on veevaba naatriumkarbonaat.

Kuidas Meropenem Actavis välja näeb ja pakendi sisu

Värvitud klaasviaalid, mis on suletud kummikorgi ja alumiiniumist ohutuskattega. Sisaldavad valget kuni kergelt kollakat kristalset pulbrit.

Pakendi suurused:

1 viaal, mis sisaldab 1 g meropeneemi.

10 viaali, mis igaüks sisaldavad 1 g meropeneemi.

Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.

Müügiloa hoidja ja tootja

Müügiloa hoidja

Actavis Group PCT ehf., Reykjavikurvegur 76-78, 220 Hafnarfjörður, Island

Tootja

Pharmathen S.A., 6, Dervenakion str.,

153 51 Pallini, Attikis, Kreeka

Lisaküsimuste tekkimisel selle ravimi kohta pöörduge palun müügiloa hoidja kohaliku esindaja poole: Teva Eesti esindus

UAB Sicor Biotech Eesti filiaal Hallivanamehe 4

11317 Tallinn

Tel: +372 6610 801

Infoleht on viimati uuendatud oktoobris 2018.

Juhis/meditsiiniline õpetus

Antibiootikume kasutatakse bakterite poolt põhjustatud infektsioonide raviks. Neil puudub toime viiruste poolt põhjustatud infektsioonidele.

Mõnikord ei allu bakterite poolt põhjustatud infektsioon antibiootikumi ravikuurile. Üheks tavalisemaks põhjuseks on see, et infektsiooni tekitavad bakterid on resistentsed manustatud antibiootikumide suhtes. See tähendab, et bakterid jäävad ellu ning isegi paljunevad hoolimata antibiootikumist.

Bakterid võivad muutuda resistentseks antibiootikumide suhtes mitmel põhjusel. Antibiootikumide ettevaatlik kasutamine vähendab võimalust, et bakterid muutuvad nende vastu resistentseteks.

Kui teie arst on teile määranud antibiootikumi, on see ette nähtud ainult teie praeguse haiguse raviks. Kui te pöörate tähelepanu järgmistele nõuannetele, aitab see ennetada resistentsete bakterite tekkimist, mis muudavad antibiootikumide toime olematuks.

  1. On väga tähtis, et te kasutate antibiootikumi õiges annuses, õigetel aegadel ning õige arvu päevade jooksul. Palun lugege juhist ning kui midagi jääb arusaamatuks, küsige selgitust oma arstilt või apteekrilt.
  2. Te ei tohi kasutada antibiootikumi, välja arvatud juhul, kui see on konkreetselt teile välja kirjutatud ja te tohite kasutada seda ainult selle haiguse raviks, milleks see teile määrati.
  3. Ärge võtke teistele inimestele välja kirjutatud antibiootikume, isegi kui neil on teie haigusele sarnane haigus.
  4. Ärge andke teistele inimestele antibiootikume, mis olid välja kirjutatud teile.
  5. Kui pärast arsti määratud ravi lõppemist jääb teil antibiootikume üle, tagastage kõik kasutamata jäänud ravimid apteeki või sobivasse jäätmete punkti

------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------

Järgmine teave on ainult tervishoiutöötajatele:

Juhised Meropenem Actavis’e koduseks süstimiseks endale või teisele isikule

Mõned patsiendid, lapsevanemad ja hooldajad saavad koolituse Meropenem Actavis’e manustamiseks kodus.

Hoiatus – Te tohite Meropenem Actavis’t manustada ainult iseendale või teisele pereliikmele pärast seda, kui arst või meditsiiniõde on teid koolitanud.

  • Ravim peab olema segatud teise vedelikuga (lahusti). Teie arst ütleb teile, kui palju lahustit kasutada.
  • Kasutage ravim ära otsekohe pärast selle valmistamist. Ärge laske sellel külmuda.

Süste

Intravenoosse boolussüstena manustatav meropeneem tuleb lahjendada steriilse süsteveega lõpliku kontsentratsioonini 50 mg/ml.

Infusioon

Intravenoosse infusiooni valmistamiseks võib meropeneemi viaalid otseselt lahustada infusiooniks 0,9% naatriumkloriidi lahuses, 5% glükoosilahuses, 10% glükoosilahuses, 5% glükoosilahuses koos 0,225% naatriumkloriidi lahusega, 5% glükoosilahuses koos 0,9% naatriumkloriidi lahusega, 5% glükoosilahuses koos 0,15% kaaliumkloriidilahusega, 2,5% mannitooli lahuses, 10 % mannitooli lahuses, Normosol M 5% dekstroosi lahuses ja 5% glükoosilahuses koos 0,02% naatriumvesinikkarbonaadi lahusega lõppkontsentratsioonini 1...20 mg/ml.

Kuidas seda ravimit valmistada

Meropenem Actavis’e annus

Lahustamiseks vajalik

 

süstevee hulk

500 mg (milligrammi)

10 ml (milliliitrit)

 

 

1 g (gramm)

20 ml

 

 

1,5 g

30 ml

 

 

2 g

40 ml

 

 

  1. Peske ja kuivatage hoolikalt oma käed. Valmistage ette puhas tööpind.
  2. Võtke Meropenem Actavis’e viaal pakendist välja. Kontrollige viaali ja selle kõlblikkusaega. Kontrollige, et viaal on terve ega ole kahjustatud.
  3. Eemaldage kaitsekate ja puhastage kummikorki alkoholis niisutatud tampooniga. Laske kummikorgil kuivada.
  4. Ühendage uus steriilne nõel uue steriilse süstlaga, ilma et te puudutaksite otsi.
  5. Tõmmake soovitatav annus steriilset süstevett süstlasse. Allolevas tabelis on toodud vajamineva vedeliku hulk:

Palun pange tähele: kui teile välja kirjutatud Meropenem Actavis’e annus on suurem kui 1 g, peate te kasutama rohkem kui ühte Meropenem Actavis’e viaali. Sel juhul tõmmake viaalides olev vedelik ühte süstlasse.

  1. Torgake süstlanõel läbi kummikorgi keskpaiga ning süstige soovitatav hulk süstevett Meropenem Actavis’e viaali(desse).
  2. Eemaldage nõel viaalist ja raputage viaali tugevasti ligikaudu 5 sekundi jooksul või seni, kuni kogu pulber on lahustunud. Puhastage kummikorki veelkord uue alkoholis niisutatud tampooniga ning laske kummikorgil kuivada.
  3. Lükake süstlakolb lõpuni süstla sisse ning torgake süstlanõel jälle läbi kummikorgi. Hoidke kinni nii süstlast kui viaalist ja keerake viaal tagurpidi.
  4. Hoides nõelaotsa vedeliku sees, tõmmake süstlakolbi süstla sisse ning imege kogu viaalis olev vedelik süstla sisse.
  5. Eemaldage nõel ja süstal viaali küljest ning pange tühi viaal ohutusse kohta.
  6. Hoidke süstalt püstises asendis, nii et nõela ots osutaks ülespoole. Koputage süstla klaasile, et kõik võimalikud õhumullid vedelikus tõuseksid pinnale.
  7. Eemaldage õhk süstlast niimoodi, et ettevaatlikult surute süstlakolbi, kuni kogu õhk on süstlaotsa kaudu väljunud.
  8. Kui te kasutate Meropenem Actavis’t kodus, visake kõik kasutatud nõelad ja infusioonivoolikud ära selleks ettenähtud viisil. Kui teie arst otsustab teie ravi lõpetada, hävitage kasutamata jäänud Meropenem Actavis selleks ettenähtud viisil.

Süstimine

Te saate seda ravimit süstida läbi lühikese kanüüli või veenikateetri, või läbi süstimispordi või tsentraalveenikateetri.

Meropenem Actavis’e manustamine läbi lühikese kanüüli või veenikateetri

  1. Eemaldage nõel süstla küljest ning visake nõel ettevaatlikult ära teravate esemete konteinerisse.
  2. Pühkige lühikese kanüüli või veenikateetri otsa alkoholis niisutatud tampooniga ning laske sel kuivada. Avage oma kanüüli kate ning ühendage süstal kanüüliga.
  3. Vajutage aeglaselt süstlakolbi, et manustada antibiootikumi ühtlaselt ligikaudu 5 minuti jooksul.
  4. Kui te olete lõpetanud antibiootikumi süstimise ning süstal on tühi, eemaldage süstal ning loputage kanüüli, nagu teie arst või meditsiiniõde on teile soovitanud.
  5. Sulgege oma kanüüli kate ning visake süstal ettevaatlikult ära teravate esemete konteinerisse.

Meropenem Actavis’e manustamine läbi süstimispordi või tsentraalveenikateetri

RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE

RAVIMPREPARAADI NIMETUS

Meropenem Actavis, 1 g süste-/ infusioonilahuse pulber

KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS

Iga viaal sisaldab 1140 mg meropeneemtrihüdraati, mis vastab 1000 mg veevabale meropeneemile.

Teadaolevat toimet omav abiaine: Iga viaal sisaldab 3,9 mmol naatriumi (90 mg)

INN. Meropenemum

Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.

RAVIMVORM

Süste- või infusioonilahuse pulber.

Valge kuni kergelt kollakas kristalne pulber.

KLIINILISED ANDMED

Näidustused

Meropeneem on näidustatud järgmiste infektsioonide raviks täiskasvanutel ja üle 3 kuu vanustel lastel (vt lõigud 4.4 ja 5.1):

  • raske pneumoonia, kaasa arvatud haiglatekkene ja ventilaatorpneumoonia;
  • bronhopulmonaalsed infektsioonid tsüstilise fibroosi korral;
  • kuseteede tüsistunud infektsioonid;
  • kõhuõõne tüsistunud infektsioonid;
  • sünnitusaegsed ja järgsed infektsioonid;
  • naha ja pehmete kudede tüsistunud infektsioonid;
  • äge bakteriaalne meningiit.

Baktereemia raviks haigetel, kellel baktereemia on seotud või tõenäoliselt seotud ükskõik millise ülalnimetatud infektsiooniga.

Meropeneemi võib kasutada neutropeeniaga patsientide raviks arvatavalt bakteriaalsest infektsioonist tingitud palaviku korral.

Antibakteriaalsete ravimite määramisel ja kasutamisel tuleb järgida kohalikke kehtivaid juhendeid.

Annustamine ja manustamisviis

Annustamine

Allolevates tabelites on toodud üldised annustamissoovitused.

Manustatava meropeneemi annus ja ravi kestus määratakse vastavalt ravitava infektsiooni tüübile ja raskusele ning ravivastusele.

Teatud tüüpi, näiteks vähemtundlike bakterliikide (nt Enterobacteriaceae, Pseudomonas aeruginosa, Acinetobacter spp.) poolt põhjustatud või väga raskete infektsioonide ravimisel võib olla eriti kohane kasutada täiskasvanutel ja noorukitel annust kuni 2 g kolm korda ööpäevas ning lastel kuni 40 mg/kg kolm korda ööpäevas.

Neerupuudulikkusega patsientide ravimisel tuleb annustamine täiendavalt veelkord läbi mõelda (vt allpool).

Ravimpreparaadi manustamiskõlblikuks muutmise juhised vt lõik 6.6.

Täiskasvanud ja noorukid

Infektsioon

Iga 8 tunni järel

 

manustatav annus

Raske pneumoonia, kaasa arvatud haiglatekkene ja

500 mg või 1 g

ventilaatorpneumoonia

 

Bronhopulmonaalsed infektsioonid tsüstilise fibroosi korral

2 g

Kuseteede tüsistunud infektsioonid

500 mg või 1 g

Kõhuõõne tüsistunud infektsioonid

500 mg või 1 g

Sünnitusaegsed ja –järgsed infektsioonid

500 mg või 1 g

Naha ja pehmete kudede tüsistunud infektsioonid

500 mg või 1 g

Äge bakteriaalne meningiit

2 g

Palavikuga neutropeeniliste patsientide ravi

1 g

 

 

Meropeneemi manustatakse tavaliselt intravenoosse infusioonina ligikaudu 15 kuni 30 minuti jooksul (vt lõigud 6.2, 6.3 ja 6.6).

Teise võimalusena võib kuni 1 g suuruseid annuseid manustada intravenoosse boolussüstena ligikaudu 5 minuti jooksul. Olemasolevad ohutusandmed ei ole piisavad toetamaks 2 g annuse manustamist täiskasvanutele intravenoosse boolussüstena.

Neerukahjustus

Täiskasvanutel ja noorukitel, kreatiniini kliirensiga alla 51 ml/min, tuleb annust kohandada nii nagu allpool näidatud. Olemasolevad andmed ei ole piisavad toetamaks 2 g üksikannust.

Kreatiniini kliirens

Annus (põhineb “ühik-annuse” vahemikul

Sagedus

(ml/min)

500 mg või 1 g või 2 g, vt ülaltoodud tabel)

 

26…50

üks ühik-annus

10…25

pool ühik-annusest

<10

pool ühik-annusest

iga 12 tunni järel iga 12 tunni järel iga 24 tunni järel

Meropeneem eritub hemodialüüsi ja hemofiltratsiooni ajal. Vajalik annus tuleb manustada pärast hemodialüüsi protseduuri lõppu.

Peritoneaaldialüüsi patsientidele ei ole eraldiseisvaid annustamissoovitusi kehtestatud.

Maksakahjustus

Maksakahjustusega patsientidel ei ole annuse kohandamine vajalik (vt lõik 4.4).

Annustamine eakatele

Eakatel patsientidel, kellel on normaalne neerufunktsioon või kreatiniini kliirens on üle 50 ml/min, ei ole annust vaja korrigeerida.

Lapsed

Lapsed vanuses alla 3 kuu

Meropeneemi ohutuse ja efektiivsuse andmed alla 3 kuu vanuste laste kohta on ebapiisavad ning optimaalset annustamisskeemi ei ole kindlaks tehtud. Piiratud farmakokineetilised andmed viitavad siiski, et 20 mg/kg iga 8 tunni järel võib olla sobiv annustamisskeem (vt lõik 5.2).

Lapsed vanuses 3 kuud kuni 11 aastat ning kehakaaluga kuni 50 kg

Soovitatavad annustamisskeemid on toodud järgnevas tabelis:

Infektsioon

Iga 8 tunni järel

 

manustatav annus

Raske pneumoonia, kaasa arvatud haiglatekkene ja

10 või 20 mg/kg

ventilaatorpneumoonia;

 

Bronhopulmonaalsed infektsioonid tsüstilise fibroosi korral

40 mg/kg

Kuseteede tüsistunud infektsioonid

10 või 20 mg/kg

Kõhuõõne tüsistunud infektsioonid

10 või 20 mg/kg

Naha ja pehmete kudede tüsistunud infektsioonid

10 või 20 mg/kg

Äge bakteriaalne meningiit

40 mg/kg

Ravi palavikuga neutropeeniaga haigetel

20 mg/kg

Lapsed kehakaaluga üle 50 kg

 

Manustada täiskasvanu annus.

 

Kogemused neerukahjustusega lastega puuduvad.

 

Manustamisviis

 

Meropeneemi manustatakse tavaliselt intravenoosse infusioonina ligikaudu 15 kuni 30 minuti jooksul (vt lõigud 6.2, 6.3 ja 6.6). Teise võimalusena võib kuni 20 mg/kg suuruseid annuseid manustada intravenoosse boolussüstena ligikaudu 5 minuti jooksul. Olemasolevad andmed ei ole piisavad toetamaks 40 mg/kg manustamist lastele veenisisese boolussüstena.

Vastunäidustused

Ülitundlikkus toimeaine või lõigus 6.1 loetletud mis tahes abiainete suhtes. Ülitundlikkus mistahes teise karbapeneemrühma antibakteriaalse ravimi suhtes.

Raske ülitundlikkus (nt anafülaktiline reaktsioon, raske nahareaktsioon) mistahes teise beetalaktaamrühma antibakteriaalse ravimi suhtes (nt penitsilliinid või tsefalosporiinid).

Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel

Valiku langetamisel patsiendi ravimiseks meropeneemiga tuleb arvestada karbapeneemrühma antibiootikumi sobivust ning selliseid tegureid, nagu infektsiooni raskusaste, resistentsus teistele sobivatele antibakteriaalsetele ravimitele ning risk, et tegemist võib olla karbapeneemresistentsete bakteritega.

Bakterliikide Enterobacteriaceae, Pseudomonas aeruginosa, Acinetobacter spp resistentsus peneemide suhtes varieerub Euroopa Liidu riikide vahel. Arstid peavad arvestama nende liikide kohalikku resistentsust peneemide suhtes.

Ülitundlikkusreaktsioonid

Sarnaselt teistele beetalaktaamantibiootikumidele on teatatud tõsistest ning mõnikord surmaga lõppenud ülitundlikkusreaktsioonidest (vt lõigud 4.3 ja 4.8). Patsiendid, kellel on esinenud ülitundlikkust karbapeneemide, penitsilliinide või teiste beetalaktaamantibiootikumide suhtes, võivad olla ülitundlikud ka meropeneemi suhtes. Enne ravi alustamist meropeneemiga tuleb hoolikalt uurida varem esinenud ülitundlikkusreaktsioone beetalaktaamantibiootikumide suhtes.

Kui tekib raske allergiline reaktsioon, tuleb ravimi manustamine lõpetada ja rakendada vajalikke abinõusid.

Antibiootikumraviga seotud koliit

Antibiootikumraviga seotud koliidist ja pseudomembranoossest koliidist on teatatud peaaegu kõikide antibakteriaalsete ravimite, kaasa arvatud meropeneemi kasutamisel ja selle raskus võib ulatuda kergest kuni eluohtlikuni. Seetõttu on tähtis arvestada selle diagnoosiga patsientidel, kellel meropeneemravi ajal või pärast seda tekib kõhulahtisus (vt lõik 4.8). Tuleb kaaluda meropeneemravi katkestamist ning Clostridium difficile spetsiifilise ravi alustamist. Peristaltikat pärssivaid ravimeid ei tohi kasutada.

Krambid

Ravi ajal karbapeneemide, sealhulgas meropeneemiga, on harva teatatud krampidest (vt lõik 4.8).

Maksafunktsiooni jälgimine

Ravi ajal meropeneemiga tuleb hoolikalt jälgida maksafunktsiooni, kuna esineb risk hepatotoksilisuse tekkeks (maksafunktsiooni kahjustus koos kolestaasi ja tsütolüüsiga) (vt lõik 4.8).

Kasutamine maksahaigusega patsientidel: olemasolevate maksahäirete korral tuleb ravi ajal meropeneemiga jälgida maksafunktsiooni. Annuse korrigeerimine ei ole vajalik (vt lõik 4.2).

Coombsi test

Meropeneemravi ajal võib otsene või kaudne Coombsi test osutuda positiivseks.

Meropeneem ja valproehape/naatriumvalproaat/valpromiid

Meropeneemi ja valproehappe/naatriumvalproaadi/valpromiidi samaaegne kasutamine ei ole soovitatav (vt lõik 4.5).

Meropenem Actavis sisaldab naatriumi.

Meropenem Actavis sisaldab 1 g meropeneemi (veevaba substantsi) kohta 90 mg (3,9 mmol) naatriumi. Sellega tuleb arvestada patsientide ravimisel, kes on kontrollitud naatriumisisaldusega dieedil.

Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed

Peale probenetsiidi ei ole teiste ravimitega spetsiaalseid koostoimeuuringuid läbi viidud. Probenetsiid konkureerib meropeneemiga aktiivse tubulaarse sekretsiooni osas ning vähendab seega meropeneemi renaalset ekskretsiooni, mille tulemuseks on poolväärtusaja pikenemine ja meropeneemi plasmakontsentratsiooni suurenemine. Meropeneemi ja probenetsiidi koosmanustamisel on vajalik ettevaatus.

Meropeneemi võimalikku toimet teiste ravimite valkudega seondumisele või metabolismile ei ole uuritud. Valkudega seonduvus on siiski niivõrd vähene, et selle mehhanismi kaudu ei ole koostoimeid teiste ainetega oodata.

Teatatud on valproehappe taseme langusest veres, kui seda manustatakse koos karbapeneemrühma ravimitega, mille tulemusel valproehappe tase võib ligikaudu kahe päeva jooksul langeda 60...100%. Languse kiire alguse ja ulatuse tõttu võib valproehappe/naatriumvalproaadi/valpromiidi manustamine koos karbapeneemrühma ravimiga olla raskesti juhitav ning seetõttu tuleb sellest hoiduda (vt lõik 4.4).

Suukaudsed antikoagulandid

Antibiootikumide samaaegne manustamine koos varfariiniga võib suurendada selle hüübimisvastast toimet. Palju on teatatud suukaudsete antikoagulantide, sealhulgas varfariini hüübimisvastase toime tugevnemisest patsientidel, kes saavad samal ajal antibakteriaalseid ravimeid. Risk võib erineda sõltuvalt kaasuvast infektsioonist, vanusest ja patsiendi üldseisundist, mistõttu on antibiootikumi panust INR (International Normalised Ratio) väärtuse suurenemisse raske hinnata. Antibiootikumi ja suukaudse antikoagulandi samaaegsel manustamisel ja pärast seda on soovitatav INR sageli kontrollida.

Fertiilsus, rasedus ja imetamine

Rasedus

Meropeneemi kasutamise kohta rasedatel naistel andmed puuduvad või on piiratud hulgal. Loomkatsed ei näita otsest või kaudset kahjulikku toimet reproduktiivsusele (vt lõik 5.3).

Ettevaatusena on parem vältida meropeneemi kasutamist raseduse ajal.

Imetamine

Loomade piimas on meropeneem määratav väga väikeses kontsentratsioonis. On teatatud, et väikestes kogustes eritub meropeneem inimese rinnapiima. Rinnaga toitavad naised ei tohiks kasutada meropeneemi, välja arvatud juhul kui ravimist saadav kasu emale ületab võimaliku riski lapsele.

Toime reaktsioonikiirusele

Toime kohta autojuhtimisele ja masinate käsitsemise võimele ei ole uuringuid läbi viidud.

Kõrvaltoimed

4872 patsiendi andmeil, kes olid ravi meropeneemiga saanud 5026 juhul, olid kõige sagedasemateks meropeneemiga seotud kõrvaltoimeteks kõhulahtisus (2,3%), nahalööve (1,4%), iiveldus/oksendamine (1,4%) ja süstekoha põletik (1,1%). Meropeneemiga seotud kõige sagedamini teatatud laboratoorsed kõrvaltoimed olid trombotsütoos (1,6%) ja maksaensüümide aktiivsuse tõus (1,5…4,3%).

Tabelis toodud „Teadmata“ esinemissagedusega kõrvaltoimeid ei esinenud 2367 patsiendil, kes osalesid registreerimiseelsetes meropeneemi veenisisese ja lihasesisese manustamise kliinilise efektiivsuse uuringuis, kuid nendest on teatatud turuletulekujärgsel perioodil.

Alljärgnevas tabelis on loetletud kõrvaltoimed organsüsteemi klasside ja esinemissageduse järgi: väga sage (≥ 1/10); sage (≥ 1/100 kuni < 1/10); aeg-ajalt (≥ 1/1000 kuni < 1/100); harv (≥ 1/10 000 kuni < 1/1000); väga harv (< 1/10 000) ja teadmata (ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel). Igas esinemissageduse rühmas on kõrvaltoimed esitatud tõsiduse vähenemise järjekorras.

Tabel 1.

Organsüsteemi klass

Sagedus

Kõrvaltoime

 

 

 

Infektsioonid ja infestatsioonid

Aeg-ajalt

suuõõne ja vaginaalne kandidiaas

Vere ja lümfisüsteemi häired

Sage

trombotsüteemia

 

Aeg-ajalt

eosinofiilia, trombotsütopeenia leukopeenia,

 

 

neutropeenia

 

Teadmata

agranulotsütoos, hemolüütiline aneemia

Immuunsüsteemi häired

Teadmata

angioöedeem, anafülaksia (vt lõigud 4.3 ja 4.4)

Närvisüsteemi häired

Sage

peavalu

 

Aeg-ajalt

paresteesia

 

Harv

krambid (vt lõik 4.4)

Seedetrakti häired

Sage

kõhulahtisus, oksendamine, iiveldus, kõhuvalu

 

Teadmata

antibakteriaalse raviga seotud koliit (vt lõik

 

 

4.4)

Maksa ja sapiteede häired

Sage

transaminaaside aktiivsuse tõus, alkaalse

 

 

fosfataasi sisalduse suurenemine veres,

 

 

laktaatdehüdrogenaasi sisalduse suurenemine

 

 

veres.

 

Aeg-ajalt

bilirubiini sisalduse suurenemine veres

Naha ja nahaaluskoe kahjustused

Sage

nahalööve, kihelus

 

Aeg-ajalt

urtikaaria

 

Teadmata

ravimilööve koos eosinofiilia ja süsteemsete

 

 

sümptomitega (DRESS sündroom), toksiline

 

 

epidermise nekrolüüs, Stevensi-Johnsoni

 

 

sündroom, multiformne erüteem

Neerude ja kuseteede häired

Aeg-ajalt

kreatiniini sisalduse suurenemine veres, uurea

 

 

sisalduse suurenemine veres

Üldised häired ja manustamiskoha

Sage

põletik, valu

reaktsioonid

Aeg-ajalt

tromboflebiit

 

Teadmata

süstekoha valu

 

 

 

Võimalikest kõrvaltoimetest teavitamine

Ravimi võimalikest kõrvaltoimetest on oluline teavitada ka pärast ravimi müügiloa väljastamist. See võimaldab jätkuvalt hinnata ravimi kasu/riski suhet. Tervishoiutöötajatel palutakse teavitada kõigist võimalikest kõrvaltoimetest www.ravimiamet.ee kaudu.

Üleannustamine

Neerukahjustusega patsientidel on võimalik suhteline üleannustamine, kui annust ei ole kohandatud vastavalt kirjeldusele lõigus 4.2. Turuletulekujärgne piiratud kogemus näitab, et üleannustamise korral tekkivad kõrvaltoimed vastavad oma profiililt lõigus 4.8 kirjeldatud kõrvaltoimetele, on üldiselt kerged ning taanduvad annuse vähendamisel või ravi katkestamisel. Tuleb kaaluda sümptomaatilist ravi.

Normaalse neerufunktsiooniga isikutel esineb kiire renaalne eliminatsioon.

Meropeneem ja selle metaboliit on hemodialüüsitavad.

FARMAKOLOOGILISED OMADUSED

Farmakodünaamilised omadused

Farmakoterapeutiline rühm: antibakteriaalsed ained süsteemseks kasutamiseks, karbapeneemid. ATC kood: J01DH02.

Toimemehhanism

Meropeneemi bakteritsiidne toime avaldub bakteriraku seina sünteesi pärssimises grampositiivsetel ning gramnegatiivsetel bakteritel, seondudes penitsilliiniga seonduvate valkudega (PBP, penicillin-binding proteins).

Farmakodünaamilised toimed

Sarnaselt teistele beetalaktaamantibiootikumidele on näidatud, et aeg, mil meropeneemi kontsentratsioon ületab minimaalse inhibeeriva kontsentratsiooni (MIK) (T > MIK), korreleerub kõige paremini efektiivsusega. Prekliinilistes mudelites oli meropeneem aktiivne, kui kontsentratsioon plasmas ületas haigustekitajate MIK ligikaudu 40% annustamisintervalli ajast. Seda eesmärki kliinilistes tingimustes seatud ei ole.

Resistentsuse mehhanism

Meropeneemi mõjutavad resistentsuse mehhanismid on järgmised: 1) gramnegatiivsete bakterite välismembraani vähenenud läbilaskvus (poriinide sünteesi vähenemise tõttu); 2) eesmärk-PBP-de afiinsuse vähenemine; 3) väljavoolupumba koostisosade avaldumise tõus; 4) beetalaktamaaside tootmine, mis võivad karbapeneeme hüdrolüüsida.

Euroopa Liidus on teatatud karbapeneemresistentsetest haigustekitajatest põhjustatud infektsioonide kohalikest puhangutest.

Meropeneemil ja kinolooni, aminoglükosiidi, makroliidi ja tetratsükliini rühma ravimitel ei ole ristuvat resistentsust eesmärkvalkude osas. Mikroorganismid võivad siiski üles näidata resistentsust enam kui ühe antibakteriaalse ravimrühma suhtes, kui tabatud toimemehhanismide hulka kuuluvad läbilaskvuse kadumine teatud osakeste suhtes ja/või väljavoolupump (väljavoolupumbad).

Murdepunktid

Allpool on toodud Antimikroobse Tundlikkuse Euroopa Analüüsikomitee (European Committee on Antimicrobial Susceptibility Testing, EUCAST) MIK testide kliinilised murdepunktid.

EUCAST’i kliinilised MIK murdepunktid meropeneemi kohta (2014-01-01, v 4.0)

Organism

tundlik (S)

resistentne (R)

 

(mg/l)

(mg/l)

 

 

 

Enterobacteriaceae

≤2

>8

Pseudomonas spp.

≤2

>8

Acinetobacter spp.

≤2

>8

A, B, C, G-rühma Streptococcus

Märkus

Märkus

Streptococcus pneumoniae

≤2

>2

Viridians-rühma streptokokid

≤2

>2

Enterococcus spp.

--

--

Staphylococcus spp.

märkus

märkus

Haemophilus influenza1, 2 ja Moraxella catarrhalis

≤2

>2

Neisseria meningitidis2. 4

≤0,25

>0,25

Grampositiivsed anaeroobid v.a. Clostridium difficile

≤2

>8

Gramnegatiivsed anaeroobid

≤2

>8

Listeria monocytogenes

≤0,25

>0,25

PK/PD (liigiga mitte seotud) murdepunktid

≤2

>8

  1. Streptococcus pneumoniae ja Haemophilus influenzae põhjustatud meningiidi korral on meropeneemi MIK murdepunktiks 0,25/1 mg/l (tundlik) ja1 mg/l (resistentne).
  2. Haigustekitajate tüvesid, mille MIK väärtused asuvad kõrgemal tundliku väärtuse murdepunktist, on väga vähe või ei ole nendest veel teatatud. Kõigi selliste isoleeritud haigustekitajate ja nende antibiogrammi määramist tuleb korrata ning kui tulemus on tõestatud, saata haigustekitaja analüüsimiseks referentslaborisse. Kuni kliinilise ravivastuse tõendite saamiseni patsientidel, kellel tõestatult esineb haigustekitaja, mille MIK väärtus on kõrgem kui hetkel kehtiv resistentsuse murdepunkt (kursiivis), tuleb haigustekitajat käsitleda kui resistentset.
  3. Stafülokokkide tundlikkus meropeneemi suhtes on tuletatud tundlikkusest tsefoksitiini suhtes. 4 Murdepunktid kehtivad ainult meningiidi korral.
  4. Liigiga mitteseotud väärtuste murdepunktid põhinevad järgmistel annustel: EUCAST’i murdepunkti kohaldatakse arvestades väikseimat annust, milleks on 1000 mg meropeneemi 3 korda ööpäevas, mida manustatakse veeni 30 minuti jooksul. Raskete infektsioonide korral manustatakse 2 g 3 korda ööpäevas, mil lähtutakse I/R (mõõdukas/resistentne) murdepunktist.
  5. Streptokoki A, B, C ja G-rühma tundlikkus karbapeneemide suhtes on tuletatud tundlikkusest bensüülpenitsilliini suhtes.

-- = Tundlikkuse määramist ei soovitata, kuna selle liigi puhul ravi meropeneemiga ei rakendata.

Omandatud resistentsuse levimus varieerub piirkonniti ning ajati valitud liikidel, mistõttu on hinnatav kohapealset resistentsust puudutav teave, eriti raskete infektsioonide ravil. Vajadusel tuleb otsida spetsialisti abi, kui resistentsuse kohalik levimus muudab ravimkasutuse ühe või teise infektsiooni korral küsitavaks.

Allpooltoodud haigustekitajate tabel on koostatud lähtuvalt kliinilisest kogemusest ja ravijuhistest.

Üldjuhul tundlikud liigid Grampositiivsed aeroobid

Enterococcus faecalis$

Staphylococcus aureus (metitsilliin-tundlikud) £

Staphylococcus liigid (metitsilliin-tundlikud), sh Staphylococcus epidermidis Streptococcus agalactiae (B rühm)

Streptococcus milleri rühm (S. anginosus, S. constellatus ja S. intermedius) Streptococcus pneumoniae

Streptococcus pyogenes (A rühm)

Gramnegatiivsed aeroobid

Citrobacter freundii

Citrobacter koseri

Enterobacter aerogenes

Enterobacter cloacae

Escherichia coli

Haemophilus influenzae

Klebsiella oxytoca

Klebsiella pneumoniae

Morganella morganii

Neisseria meningitidis

Proteus mirabilis

Proteus vulgaris

Serratia marcescens

Grampositiivsed anaeroobid

Clostridium perfringens

Peptoniphilus asaccharolyticus

Peptostreptococcus liigid (sh P. micros, P. anaerobius, P. magnus)

Gramnegatiivsed anaeroobid

Bacteroides caccae

Bacteroides fragilis rühm

Prevotella bivia

Prevotella disiens

Liigid, mille puhul omandatud resistentsus võib olla probleem

Grampositiivsed aeroobid

Enterococcus faecium £†

Gramnegatiivsed aeroobid

Acinetobacter liigid

Burkholderia cepacia

Pseudomonas aeruginosa

Loomupärase resistentsusega liigid

Gramnegatiivsed aeroobid

Stenotrophomonas maltophilia

Legionella liigid

Teised mikroorganismid

Chlamydophila pneumoniae

Chlamydophila psittaci

Coxiella burnetii

Mycoplasma pneumoniae

$ Loomupärase vahepealse tundlikkusega liigid.

£ Kõik metitsilliin-resistentsed stafülokokid on resistentsed meropeneemile

Resistentsuse tase ≥50% vähemalt ühes EL riigis.

Malleus ja melioidoos: Meropeneemi kasutamine inimestel põhineb B. mallei ja B. pseudomallei in vitro saadud tundlikkusandmetel ning piiratud andmetel inimese kohta. Malleuse ja melioidoosi ravi määravatel arstidel tuleb juhinduda riiklikest ja/või rahvusvahelistest konsensusdokumentidest.

Farmakokineetilised omadused

Tervetel isikutel on keskmine eliminatsiooni poolväärtusaeg ligikaudu 1 tund, keskmine jaotusruumala ligikaudu 0,25 l/kg (11...27 l) ning keskmine kliirens 287 ml/min 250 mg annuse juures, vähenedes väärtuseni 205 ml/min 2 g annuse juures. 30-minuti jooksul infundeeritud 500, 1000 ja 2000 mg annuste juures on keskmised CMAX väärtused vastavalt ligikaudu 23, 49 ja 115 mikrogrammi/ml ning keskmised AUC väärtused vastavalt 39,3, 62,3 ja 153 mikrogrammi.h/ml. Pärast 5-minutilist infusiooni on 500 ja 1000 mg annuste CMAX väärtused vastavalt 52 ja 112 mikrogrammi/ml. Meropeneem ei kuhju normaalse neerufunktsiooniga isikutel iga 8 tunni järel korduvate annuste manustamisel.

12 patsiendiga läbiviidud uuringus, milles 1000 mg meropeneemi manustati operatsioonijärgselt iga 8 tunni järel kõhuõõne infektsioonide tõttu, ilmnes, et CMAX ja poolväärtusaeg olid võrreldavad tervete isikute vastavate väärtustega, kuid jaotusruumala oli suurem – 27 l.

Jaotumine

Meropeneemi keskmine seonduvus plasmavalkudega on ligikaudu 2% ning ei sõltu kontsentratsioonist. Pärast kiiret manustamist (kuni 5 minutit) on farmakokineetika bieksponentsiaalne, kuid see väheneb pärast 30-minutilist infusiooni. Meropeneem penetreerub hästi enamikesse kehavedelikesse ning kudedesse, kaasa arvatud kopsudesse, bronhisekreeti, sappi, seljaajuvedelikku, günekoloogilistesse kudedesse, nahka, fastsiatesse, lihastesse ja peritoneaaleksudaati.

Biotransformatsioon

Meropeneem lõhustub beetalaktaamringi hüdrolüüsil, moodustades mikrobioloogiliselt inaktiivse metaboliidi. In vitro on meropeneemi tundlikkus väiksem inimese dehüdropeptidaas-I-ga (DHP-I) seotud hüdrolüüsile võrreldes imipeneemiga, nõuet manustada koos DHP-I inhibiitorit ei ole.

Eritumine

Meropeneem eritatakse peamiselt muutumatul kujul neerude kaudu; ligikaudu 70% (50…75%) annusest eritub muutumatul kujul 12 tunni jooksul. Lisaks eritub 28% mikrobioloogiliselt inaktiivse metaboliidina. Väljaheitega eritub vaid ligikaudu 2% annusest. Renaalse kliirensi ja probenetsiidi toime mõõtmine näitab, et meropeneem läbib nii filtratsiooni kui tubulaarse sekretsiooni.

Neerupuudulikkus

Neerukahjustus põhjustab meropeneemi plasma AUC kõvera tõusu ja poolväärtusaja pikenemise. Mõõduka neerukahjustusega patsientidel (CrCl 33...74 ml/min) ilmnes AUC 2,4-kordne suurenemine, raske neerukahjustuse korral (CrCl 4...23 ml/min) 5-kordne ja hemodialüüsi patsientidel (CrCl <2 ml/min) 10-kordne suurenemine võrreldes tervete isikutega (CrCl >80 ml/min). Mikrobioloogiliselt inaktiivse avatud ringiga metaboliidi AUC kõver oli samuti märgatavalt tõusnud neerukahjustusega patsientidel. Mõõduka ja raske neerukahjustusega patsientidel on soovitav annust kohandada (vt lõik 4.2).

Meropeneem on hemodialüüsitav, kusjuures kliirens hemodialüüsil on ligikaudu 4 korda kõrgem kui anuurilistel patsientidel.

Maksapuudulikkus

Uuringus alkohoolse tsirroosiga patsientidega ei ilmnenud maksahaiguse mõju farmakokineetikale meropeneemi korduvmanustamisel.

Täiskasvanud patsiendid

Patsientidel läbiviidud farmakokineetilistes uuringutes ei ole ilmnenud olulisi farmakokineetilisi erinevusi võrdse neerufunktsiooniga patsientide ja tervete isikute vahel. 79 kõhuõõne infektsiooni või kopsupõletikuga patsiendi populatsioonimudeli analüüsil leiti tsentraalse ruumala sõltuvus kehakaalust ja kliirensi sõltuvus kreatiniini kliirensist ja vanusest.

Lapsed

Infektsiooniga väikelastel ja lastel, kellel kasutati annuseid 10, 20 ja 40 mg/kg, ilmnesid farmakokineetiliselt CMAX väärtused, mis võrdusid ligikaudu vastavate CMAX väärtustega 500, 1000 ja 2000 mg annuste kasutamisel täiskasvanutel. Sarnaselt täiskasvanutega ilmnes ühtlane farmakokineetika annuste ja poolväärtusaegade osas, välja arvatud noorimas lasterühmas (< 6 kuu vanused, t1/2 1,6 tundi). Keskmised meropeneemi kliirensi väärtused olid 5,8 ml/min/kg (6…12-aastased), 6,2 ml/min/kg (2…5- aastased), 5,3 ml/min/kg (6…23 kuu vanused) ja 4,3 ml/min/kg (2…5 kuu vanused). Ligikaudu 60% annusest eritub uriiniga 12 tunni jooksul meropeneemi kujul, 12% metaboliidi kujul. Meningiiti põdevatel lastel moodustavad meropeneemi kontsentratsioonid seljaajuvedelikus ligikaudu 20% samaaegsest plasma tasemest, kuigi esinevad olulised isikutevahelised erinevused.

Meropeneemi farmakokineetika uuringutes vastsündinuil, kes vajavad infektsioonivastast ravi, ilmnes kronoloogiliselt vanematel või pikema gestatsiooni pikkusega vastsündinutel parem kliirens, keskmine poolväärtusaeg oli 2,9 tundi. Monte Carlo simulatsioonil, mis põhines populatsiooni farmakokineetika mudelil, leiti, et 95% enneaegsetest ning 91% ajaliselt sündinud vastsündinutest, kellele manustati annus 20 mg/kg iga 8 tunni järel, tõusis 60% T > MIK P. aeruginosa korral.

Eakad

Tervetel eakatel isikutel (65…80 aastased) läbi viidud farmakokineetilistes uuringutes on leitud plasmakliirensi vähenemist, mis korreleerus vanusega seotud kreatiniini kliirensi vähenemise ja mitterenaalse kliirensi kergema vähenemisega. Eakatel patsientidel ei ole annuse kohandamine vajalik, välja arvatud mõõduka ja raske neerukahjustuse korral (vt lõik 4.2).

Prekliinilised ohutusandmed

Loomkatsetes ilmneb, et meropeneem on neerude poolt hästi talutav. Neerude tubulaarsed kahjustused olid hiirtel ja koertel histoloogiliselt jälgitavad alles 2000 mg/kg ja suuremate üksikannuste juures ning ahvidel 7-päevases uuringus annuse juures 500 mg/kg.

Meropeneem on kesknärvisüsteemi poolt üldiselt hästi talutav. Ägeda toksilisuse uuringutes närilistel täheldati toimet annuste juures, mis ületavad 1000 mg/kg.

Meropeneem on kesknärvisüsteemi poolt üldiselt hästi talutav. Ägeda toksilisuse uuringutes närilistel täheldati toimet annuste juures, mis ületavad 1000 mg/kg.

Intravenoossel manustamisel on närilistel meropeneemi LD50 suurem kui 2000 mg/kg.

Kuni 6-kuulistes korduvannuse uuringutes leiti ainult kergeid kõrvaltoimeid, sh erütrotsüütide mõõtmete vähenemine koertel.

Ravimi võimalik mutageensus ei leidnud tavapärases uuringusarjas tõestust; rottidel annusega kuni 750 mg/kg ja ahvidel annusega kuni 360 mg/kg läbiviidud uuringutes ei ilmnenud tõendeid reproduktsioonitoksilisuse kohta.

Ahvidel annusega 500 mg/kg läbiviidud eeluuringus leidis tõestust iseeneslike abortide esinemissageduse suurenemine.

Puuduvad tõendid, et noored isendid oleksid meropeneemi suhtes tundlikumad kui täiskasvanud loomad. Loomkatsetes oli intravenoosse ravimvormi talutavus hea.

Meropeneemi ainsa metaboliidi toksilisuse profiil on loomkatsetes sarnane.

FARMATSEUTILISED ANDMED

Abiainete loetelu

Sisaldab 208 mg veevaba naatriumkarbonaati.

Sobimatus

Seda ravimpreparaati ei tohi segada teiste ravimitega, välja arvatud nendega, mis on loetletud lõigus 6.6.

Kõlblikkusaeg

4 aastat.

Pärast manustamiskõlblikuks muutmist:

LAHUSE MANUSTAMINE VEENISISESE BOOLUSENA

Boolussüstelahuse saamiseks lahustatakse Meropenem Actavis`e pulber süstevees kuni 50 mg/ml lõppkontsentratsioonini. Pärast manustamiskõlblikuks muutmist on lahus selge, värvitu või kahvatukollase värvusega.

Kasutusvalmis lahuse keemilis-füüsikaline stabiilsus on tõestatud 2 tunni jooksul toatemperatuuril (25°C) või 12 tunni jooksul temperatuuril 4°C. Kui pakendi avamise/preparaadi manustamiskõlblikuks muutmise/lahjendamise meetodid ei välista mikrobioloogilise saastatuse ohtu, tuleb ravim kohe ära kasutada.

Kui ravimit ei kasutata kohe, vastutab selle säilitamisaja ja -tingimuste eest kasutaja.

LAHUSE MANUSTAMINE VEENISISESE INFUSIOONINA

Infusioonilahuse valmistamiseks lahustatakse Meropenem Actavis`e pulber ühes võimalikest infusiooni lahustites (vt lõik 6.6) lõppkontsentratsioonini 1 kuni 20 mg/ml. Valmistatud infusioonilahuse keemilis- füüsikaline stabiilsus on tõestatud toatemperatuuril (25°C) ja 4°C juures vastavalt allolevas tabelis märgitule.

Lahus lahjendamiseks

Stabiilsuse periood

 

temperatuuril

 

25OC

4OC

0.9% naatriumkloriidi lahus

4 h

24 h

5% glükoosilahus

1 h

4 h

10% glükoosilahus

1 h

2 h

5% glükoosilahus ja 0.225% naatriumkloriidilahus

2 h

4 h

5% glükoosilahus ja 0.9% naatriumkloriidilahus

1 h

4 h

5% glükoosilahus ja 0.15% kaaliumkloriidilahus

1 h

6 h

2.5% mannitooli lahus

2 h

16 h

10% mannitooli lahus

1 h

8 h

Normosol M 5% dekstroosi lahuses

1 h

8 h

5% glükoosilahus ja 0.02% naatriumvesinikkarbonaadi lahus

1 h

6 h

Kui pakendi avamise/preparaadi manustamiskõlblikuks muutmise/lahjendamise meetodid ei välista mikrobioloogilise saastatuse ohtu, tuleb ravim kohe ära kasutada.

Kui ravimit ei kasutata kohe, vastutab selle säilitamisaja ja -tingimuste eest kasutaja.

Säilitamise eritingimused

See ravimpreparaat ei vaja säilitamisel eritimgimusi.

Valmislahust mitte külmutada.

Säilitamistingimused pärast ravimpreparaadi manustamiskõlblikuks muutmist vt lõik 6.3.

Pakendi iseloomustus ja sisu

Valge kuni kollakas kristalne pulber 30 ml läbipaistvast klaasist (tüüp 1) viaalis, mis on suletud butüülkummist korgiga (tüüp 1) ja alumiiniumkattega.

Pakendi suurused:

Pakendis üks viaal, mis sisaldab 1 g meropeneemi.

Pakendis 10 viaali, millest igaüks sisaldab 1 g meropeneemi.

Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.

Erihoiatused ravimpreparaadi hävitamiseks ja käsitlemiseks

Süstelahuse valmistamine tuleb läbi viia tavapärastes aseptilistes tingimustes.

Süstimine

Veenisisese boolussüstena manustatava meropeneemi valmistamiseks kasutatakse steriilset süstevett.

Infusioon

Intravenoosse infusiooni valmistamiseks võib meropeneemi viaalid otseselt lahustada infusiooniks mõeldud järgmistes lahustes: 0.9% naatriumkloriidilahus, 5% glükoosilahus, 10% glükoosilahus, 5% glükoosilahus koos 0.225% naatriumkloriidilahusega, 5% glükoosilahus koos 0.9% naatriumkloriidilahusega, 5% glükoosilahus koos 0.15% kaaliumkloriidilahusega, 2.5% mannitoolilahus, 10% mannitoolilahus, Normosol M 5% dekstroosilahuses või 5% glükoosilahus koos 0.02% naatriumbikarbonaadilahusega.

Iga viaal on ühekordseks kasutamiseks.

Lahust tuleb enne kasutamist hoolikalt loksutada. Enne manustamist ei tohi lahus sisaldada nähtavaid osakesi. Kasutada tohib ainult selget, värvitut või kergelt kollakat lahust.

Lahuse valmistamisel ja manustamisel tuleb järgida standardseid aseptilisi protseduure. Kasutamata ravimpreparaat või jäätmematerjal tuleb hävitada vastavalt kohalikele nõuetele.

MÜÜGILOA HOIDJA

Actavis Group PTC ehf Reykjavikurvegur 76-78 220 Hafnarfjörður Island

MÜÜGILOA NUMBRID

ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE/MÜÜGILOA UUENDAMISE KUUPÄEV

Müügiloa esmase väljastamise kuupäev: 02.09.2013

Müügiloa viimase uuendamise kuupäev: 06.01.2015

TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV

oktoober 2018