Meaxin - õhukese polümeerikattega tablett (400mg)

ATC Kood: L01XE01
Toimeaine: imatiniib
Tootja: KRKA d.d., Novo mesto

Artikli sisukord

MEAXIN
õhukese polümeerikattega tablett (400mg)


Pakendi infoleht: teave patsiendile

Meaxin 100 mg õhukese polümeerikattega tabletid

Meaxin 400 mg õhukese polümeerikattega tabletid

Imatiniib

Enne ravimi võtmist lugege hoolikalt infolehte, sest siin on teile vajalikku teavet.

  • Hoidke infoleht alles, et seda vajadusel uuesti lugeda.
  • Kui teil on lisaküsimusi, pidage nõu oma arsti, apteekri või meditsiiniõega.
  • Ravim on välja kirjutatud üksnes teile. Ärge andke seda kellelegi teisele. Ravim võib olla neile kahjulik, isegi kui haigusnähud on sarnased.
  • Kui teil tekib ükskõik milline kõrvaltoime, pidage nõu oma arsti, apteekri või meditsiiniõega. Kõrvaltoime võib olla ka selline, mida selles infolehes ei ole nimetatud. Vt lõik 4.

Infolehe sisukord

  1. Mis ravim on Meaxin ja milleks seda kasutatakse
  2. Mida on vaja teada enne Meaxin`i võtmist
  3. Kuidas Meaxin`i võtta
  4. Võimalikud kõrvaltoimed
  5. Kuidas Meaxin`i säilitada
  6. Pakendi sisu ja muu teave
  7. Mis ravim on Meaxin ja milleks seda kasutatakse

Meaxin on ravim, mis sisaldab toimeainet nimetusega imatiniib. See ravim toimib ebanormaalsete rakkude kasvu pärssivalt allpool loetletud haiguste korral. Nende haiguste hulka kuuluvad mõned vähitüübid.

Meaxin`i kasutatakse täiskasvanutel ja lastel:

  • Kroonilise müeloidse leukeemia (KML) raviks. Leukeemia on vere valgeliblede vähk. Valgelibled aitavad tavaliselt organismil nakkustega võidelda. Krooniline müeloidne leukeemia

on leukeemia vorm, mille korral teatud tüüpi ebanormaalsete valgeliblede (mida nimetatakse müeloidseteks rakkudeks) kasv väljub kontrolli alt.

Täiskasvanutel kasutatakse Meaxin`i kroonilise müeloidse leukeemia hilisstaadiumi – „blastse kriisi“

– raviks. Lastel ja noorukitel võidakse seda kasutada haiguse kõigi staadiumite raviks.

  • Philadelphia kromosoompositiivse ägeda lümfoblastse leukeemia (Phpositiivne ALL) ravis. Leukeemia on valgete vererakkude vähk. Valged vererakud aitavad organismil tavaliselt võidelda infektsioonidega. Äge lümfoblastne leukeemia on leukeemia vorm, mille puhul teatud ebanormaalsete valgete vererakkude (nimetatakse lümfoblastideks) kasv väljub kontrolli alt. Meaxin pärsib nende rakkude kasvu.

Meaxin’i kasutatakse täiskasvanutel ka:

  • Müelodüsplastiliste/müeloproliferatiivsete haiguste (MDS/MPD) ravis. Need on verehaigused, mille puhul mõnede vererakkude kasv väljub kontrolli alt. Nende haiguste mõningate alatüüpide korral pärsib Meaxin nende rakkude kasvu.
  • Hüpereosinofiilse sündroomi (HES) ja/või kroonilise eosinofiilse leukeemia (KEL) ravis. Need on verehaigused, mille puhul teatud vererakkude (neid nimetatakse eosinofiilideks) kasv väljub kontrolli alt. Nende haiguste mõningate alatüüpide korral pärsib Meaxin nende rakkude kasvu.
  • Gastrointestinaalsete stromaaltuumorite (GIST) ravis. GIST on mao ja soolte vähk. See tekib nende elundite toetavate kudede rakkude kontrollimatu kasvu tagajärjel.
  • Protuberantne dermatofibrosarkoom (PDFS). PDFS on nahaaluskoe vähk, mille puhul

mõnede rakkude kasv väljub kontrolli alt. Meaxin pärsib nende rakkude kasvu. Ülejäänud infolehes kasutame nendest haigustest rääkides lühendeid.

Kui teil on küsimusi, kuidas Meaxin toimib või miks see ravim teile määrati, siis küsige oma arstilt.

Mida on vaja teada enne Meaxin`i võtmist

Meaxin`i määrab teile ainult verevähi ja soliidtuumorite ravimite kasutamise kogemusega arst.

Järgige hoolikalt kõiki oma arsti antud juhiseid ka siis, kui need ei kattu käesolevas infolehes esitatud üldise informatsiooniga.

Ärge võtke Meaxin`i:

- kui olete imatiniibi või selle ravimi mis tahes koostisosade (loetletud lõigus 6) suhtes allergiline. Kui see kehtib teie kohta, siis rääkige oma arstiga ilma Meaxin`i võtmata.

Kui arvate, et võite olla allergiline, kuid ei ole selles kindel, pidage nõu oma arstiga.

Hoiatused ja ettevaatusabinõud

Enne Meaxin`i võtmist pidage nõu oma arstiga:

  • kui teil on või on varem olnud probleeme maksa, neerude või südamega,
  • kui te võtate ravimit levotüroksiin, sest teie kilpnääre on eemaldatud,
  • kui teil on kunagi olnud või võib praegu olla Bhepatiidi infektsioon. Meaxin võib põhjustada

B-hepatiidi taasaktiveerumist, mis võib mõnel juhul põhjustada surma. Enne ravi algust kontrollib arst patsiente hoolikalt selle infektsiooni nähtude suhtes.

Kui midagi nimetatutest kehtib teie kohta, siis rääkige oma arstiga enne Meaxin`i võtmist.

Teavitage otsekohe oma arsti, kui te võtate ravi ajal Meaxin’iga väga kiiresti kehakaalus juurde.

Meaxin võib põhjustada vee kogunemist organismis (raske vedelikupeetus).

Ajal, mil te võtate Meaxin’i, kontrollib arst regulaarselt, kas ravim toimib. Teile tehakse regulaarselt vereanalüüse ja kehakaalu kontrollimisi.

Lapsed ja noorukid

Meaxini kasutatakse ka laste KML raviks. Puuduvad kogemused alla 2-aastaste laste KML ravis. Kasutamise kogemused lastel Ph-positiivse ALL-i korral on piiratud ning MDS/MPD, PDFS-i, GIST-i ja HES/KEL-i korral väga piiratud.

Mõnedel lastel ja noorukitel, kes võtavad Meaxin`i, võib kasv olla normist aeglasem. Arst jälgib kasvu regulaarsetel visiitidel.

Muud ravimid ja Meaxin

Teatage oma arstile või apteekrile, kui te võtate või olete hiljuti võtnud või kavatsete võtta mis tahes muid ravimeid, kaasa arvatud ilma retseptita ostetud ravimeid (näiteks paratsetamool) ja ravimtaimi (näiteks naistepuna). Mõned ravimid võivad samaaegsel tarvitamisel mõjutada ravimi Meaxin toimet. Need võivad Meaxin`i toimet kas tugevdada või nõrgestada, mis toob kaasa kas kõrvaltoimete hulga suurenemise või Meaxin`i toimivuse vähenemise. Meaxin võib teha sama teiste ravimitega.

Rääkige oma arstile, kui te kasutate ravimeid, mis väldivad trombide teket.

Rasedus, imetamine ja viljakus

Kui te olete rase, imetate või arvate end olevat rase või kavatsete rasestuda, pidage enne selle ravimi kasutamist nõu oma arstiga.

  • Meaxin ei ole raseduse ajal soovitatav, välja arvatud juhul, kui see on hädavajalik, kuna see võib kahjustada teie last. Arst räägib teile võimalikest riskidest, mis kaasnevad Meaxin`i kasutamisega raseduse ajal.
  • Naised, kes võivad rasestuda, peavad ravi ajal kasutama tõhusaid rasestumisvastaseid vahendeid.
  • Ravi ajal Meaxin`iga ei tohi last rinnaga toita.
  • Patsientidel, kes on mures oma viljakuse pärast Meaxin`i võtmise ajal, on soovitatav pidada nõu oma arstiga.

Autojuhtimine ja masinatega töötamine

Võite end tunda ravimi kasutamise ajal uimasena või unisena või teie nägemine võib muutuda ähmaseks. Kui see juhtub, siis ärge juhtige autot ega töötage masinatega kuni te ennast jälle hästi tunnete.

Meaxin sisaldab laktoosi

Kui arst on teile öelnud, et te ei talu teatud suhkruid, peate te enne selle ravimi kasutamist konsulteerima oma arstiga.

Kuidas Meaxin`i võtta

Arst on teile määranud Meaxin`i kuna teil on tõsine haigus. Meaxin võib aidata teil selle haigusega võidelda.

Võtke seda ravimit alati täpselt nii, nagu arst või apteeker on teile selgitanud. Oluline on, et teeksite seda nii kaua kui arst või apteeker on teile öelnud. Kui te ei ole milleski kindel, pidage nõu oma arsti või apteekriga.

Ärge lõpetage Meaxin`i võtmist enne kui arst seda soovitab. Kui te ei suuda ravimit võtta nii, nagu arst määras, või kui te tunnete, et seda enam ei vaja, võtke otsekohe ühendust oma arstiga.

Kui palju Meaxin`i võtta

Kasutamine täiskasvanutel

Arst ütleb teile täpselt, mitu Meaxin’i tabletti võtta.

Kui te saate KML ravi

Sõltuvalt seisundist on algannuseks tavaliselt 600 mg, mis võetakse:

  • kuue 100 mg tabletina üks kord ööpäevas või
  • ühe 400 mg tabletina pluss kahe 100 mg tabletina üks kord ööpäevas.

Kui te saate GIST-i ravi

Algannus on 400 mg, mis võetakse

  • nelja 100 mg tabletina üks kord ööpäevas või
  • ühe 400 mg tabletina üks kord ööpäevas.

KML ja GIST korral võib arst teile määrata suurema või väiksema annuse, sõltuvalt sellest, kuidas te ravile reageerite. Kui teie ööpäevaseks annuseks on 800 mg, siis peaksite võtma

  • neli 100 mg tabletti hommikul ja neli 100 mg tabletti õhtul või
  • ühe 400 mg tableti hommikul ja teise 400 mg tableti õhtul.

Kui te saate Ph-positiivse ALL-i ravi

Algannus on 600 mg, mis võetakse

  • kuue 100 mg tabletina üks kord ööpäevas või
  • ühe 400 mg tabletina pluss kahe 100 mg tabletina üks kord ööpäevas.

Kui te saate MDS/MPD ravi

Algannus on 400 mg, mis võetakse

  • nelja 100 mg tabletina üks kord ööpäevas või
  • ühe 400 mg tabletina üks kord ööpäevas.

Kui te saate HES/KEL-i ravi

Algannus on 100 mg, mis võetakse ühe100 mg tabletina üks kord ööpäevas.

Sõltuvalt ravivastusest võib teie arst otsustada suurendada annust kuni 400 mg-ni ööpäevas, mis võetakse

  • nelja 100 mg tabletina üks kord ööpäevas või
  • ühe 400 mg tabletina üks kord ööpäevas.

Kui te saate DFSP ravi

Annus on 800 mg ööpäevas, mis võetakse

  • nelja 100 mg tabletina hommikul ja nelja 100 mg tabletina õhtul või
  • ühe 400 mg tabletina hommikul ja teise 400 mg tabletina õhtul.

Kasutamine lastel ja noorukitel

Arst ütleb teile, mitu Meaxin’i tabletti lapsele anda. Meaxin`i annus sõltub teie lapse seisundist, kehakaalust ja pikkusest. Laste ööpäevane annus ei tohi olla suurem kui 800 mg KML’i puhul ja 600 mg Ph-positiivse ALL’i puhul. Võite oma lapsele ravimit anda kas ühekordse ööpäevase annusena või teise võimalusena jagada ööpäevase annuse kahele manustamiskorrale (pool annust hommikul ja pool õhtul).

Millal ja kuidas Meaxin`i võtta

  • Võtke Meaxin sisse söögi ajal. See aitab kaitsta magu Meaxin`i võtmisega seotud probleemide eest.
  • Neelake tabletid tervelt koos suure klaasitäie veega.

Kui te ei suuda tablette neelata, siis võite need lahustada klaasitäies gaseerimata vees või õunamahlas:

  • võtke ligikaudu 50 ml vedelikku iga 100 mg tableti kohta või ligikaudu 200 ml vedelikku iga 400 mg tableti kohta;
  • segage lusikaga, kuni tabletid on täielikult lahustunud;
  • jooge klaas otsekohe tühjaks, kui tablett on lahustunud. Klaasi sisepinnale võib jääda lahustunud tableti jääke.

Kui kaua Meaxin`i võtta

Võtke Meaxin`i iga päev kuni arst on teile määranud.

Kui te võtate Meaxin`i rohkem kui ette nähtud

Kui võtsite kogemata liiga palju tablette, võtke viivitamatult ühendust oma arstiga. Võite vajada arstiabi. Võtke ravimi pakend kaasa.

Kui te unustate Meaxin`i võtta

Kui te unustasite ühe annuse võtta, võtke see kohe, kui see teile meenub. Juhul kui järgmise annuse võtmise aeg on peaaegu kätte jõudnud, jätke ununenud annus vahele.

Võtke ravimit edasi, nagu tavaliselt.

Ärge võtke kahekordset annust, kui annus jäi eelmisel korral võtmata.

Kui teil on lisaküsimusi selle ravimi kasutamise kohta, pidage nõu oma arsti, apteekri või meditsiiniõega.

Võimalikud kõrvaltoimed

Nagu kõik ravimid, võib ka see ravim põhjustada kõrvaltoimeid, kuigi kõigil neid ei teki. Need on

tavaliselt kerged kuni mõõduka raskusega.

Mõned kõrvaltoimed võivad olla tõsised. Teavitage otsekohe oma arsti, kui teil esineb mõni loetletud seisunditest:

Väga sageli (võivad mõjutada enam kui 1 inimest 10-st) või sageli (võivad mõjutada kuni 1 inimest 10-st) esinevad kõrvaltoimed:

  • Kiire kehakaalu tõus. Meaxin võib põhjustada vee kogunemist organismis (raske vedelikupeetus).
  • Nakkuse (infektsiooni) nähud, nagu palavik, külmavärinad, kurguvalu, haavandid suus. Meaxin võib vähendada vere valgeliblede hulka, mis võib muuta teid infektsioonidele vastuvõtlikumaks.
  • Ootamatu verejooks või verevalum (kui te ei ole ennast vigastanud).

Aeg-ajalt (võivad mõjutada kuni 1 inimest 100-st) või harva (võivad mõjutada kuni 1 inimest 1000- st) esinevad kõrvaltoimed:

  • Valu rindkeres, ebaregulaarne südametegevus (südamehäirete tunnused).
  • Köha, hingamisraskus või valulik hingamine (kopsuhäirete tunnused).
  • Peapööritustunne, pearinglus või minestus (madala vererõhu tunnused).
  • Iiveldus koos söögiisu puudumisega, tumedat värvi uriin, kollane nahk või silmavalged (maksahäirete tunnused).
  • Nahalööve, nahapunetus koos villidega huultel, silmadel, nahal või suuõõnes, naha koorumine, palavik, nahapinnast kõrgemad punased või lillakad laigud, sügelemine, põletustunne, mädavilliline lööve (nahaprobleemide tunnused).
  • Tugev kõhuvalu, veri okses, väljaheites või uriinis, must väljaheide (seedetrakti häirete tunnused).
  • Oluliselt vähenenud uriinieritus, janu (neerude häirete tunnused).
  • Iiveldus koos kõhulahtisuse ja oksendamisega, kõhuvalu või palavik (soolestiku häirete tunnused).
  • Tugev peavalu, jäsemete või näo nõrkustunne või halvatus, rääkimise raskused, äkiline teadvusekaotus (närvisüsteemi häirete tunnused nagu kolju/peaaju verejooks või turse).
  • Kahvatu nahk, väsimustunne ja õhupuudus ning tume uriin (punaste vereliblede madala taseme tunnused).
  • Silmavalu või nägemise halvenemine, veritsus silmades.
  • Valu puusades või raskused kõndimisel.
  • Tuimad või külmad varbad ja sõrmed (Raynaud’ sündroomi tunnused).
  • Järsku tekkiv naha turse ja punetus (tselluliidiks nimetatava nahapõletiku tunnused).
  • Kuulmishäired.
  • Lihasnõrkus ja –spasmid koos südame rütmihäirega (vere kaaliumisisalduse muutuste tunnused).
  • Verevalumid.
  • Kõhuvalu koos iiveldusega.
  • Lihasspasmid koos palaviku, punakaspruuni uriini, lihasvalu või –nõrkusega (lihaste kahjustuste tunnused).
  • Valu vaagna piirkonnas, mõnikord koos iivelduse ja oksendamisega, koos ootamatu tupeverejooksuga, pearinglus või minestamistunne madala vererõhu tõttu (munasarjade või emaka probleemide tunnused).
  • Iiveldus, hingeldus, ebaregulaarne südametegevus, uriini hägusus, väsimus ja/või ebamugavustunne liigestes koos laboratoorsete näitajate kõrvalekalletega (nt kõrge kaaliumi, kusihappe ja kaltsiumisisaldus ja madal fosforisisaldus veres).

Teadmata (sagedust ei saa hinnata olemasolevate andmete põhjal):

  • Koosesinev laialdane tõsine lööve, iiveldus, palavik ja teatud valgeliblede kõrge sisaldus veres või naha või silmavalgete kollakaks värvumine (kollatõve nähud) koos õhupuudusega, valu ja ebamugavustunne rinnus, uriini hulga oluline vähenemine ning janu jne (raviga seotud allergilise reaktsiooni nähud).
  • Krooniline neerupuudulikkus.
  • Bhepatiidi infektsiooni taastekkimine (reaktiveerumine), kui teil on varem olnud Bhepatiit (teatud maksanakkus).

Kui teil tekib midagi loetletutest, rääkige sellest otsekohe oma arstile.

Teised võimalikud kõrvaltoimed on järgmised:

Väga sageli esinevad kõrvaltoimed (võivad mõjutada enam kui 1 inimest 10-st):

  • Peavalu või väsimustunne.
  • Iiveldus, oksendamine, kõhulahtisus või seedehäired.
  • Nahalööve.
  • Lihaste krambid või liiges, lihas või luuvalu.
  • Tursed, näiteks hüppeliigeste piirkonnas või silmade ümber.
  • Kehakaalu tõus.

Kui midagi loetletutest tekib teil raskel kujul, rääkige sellest oma arstile.

Sageli esinevad kõrvaltoimed (võivad mõjutada kuni 1 inimest 10-st):

  • Anoreksia, kehakaalu langus või maitsetundlikkuse häired.
  • Pearinglus või nõrkus.
  • Unehäired (unetus).
  • Eritis silmadest koos sügeluse, punetuse ja tursega (konjunktiviit), vesised silmad või hägune nägemine.
  • Ninaverejooksud.
  • Kõhuvalu või –turse, kõhupuhitus, kõrvetised või kõhukinnisus.
  • Sügelus.
  • Ebatavaline juuste väljalangemine või hõrenemine.
  • Käte või jalgade tuimus.
  • Suuõõne haavandid.
  • Liigeste valu koos tursega.
  • Suukuivus, nahakuivus või silmade kuivus.
  • Naha tundlikkuse vähenemine või suurenemine.
  • Nahaõhetus, külmavärinad või öine higistamine.

Kui midagi loetletutest tekib teil raskel kujul, rääkige sellest oma arstile.

Teadmata (sagedust ei saa hinnata olemasolevate andmete põhjal):

  • Peopesade ja jalataldade punetus ja/või turse, millega võib kaasneda pakitsustunne ja põletav valu.
  • Kasvu aeglustumine lastel ja noorukitel.

Kui midagi loetletutest tekib teil raskel kujul, rääkige sellest oma arstile.

Kõrvaltoimetest teavitamine

Kui teil tekib ükskõik milline kõrvaltoime, pidage nõu oma arsti, apteekri või meditsiiniõega. Kõrvaltoime võib olla ka selline, mida selles infolehes ei ole nimetatud. Kõrvaltoimetest võite ka ise teavitada www.ravimiamet.ee kaudu. Teavitades aitate saada rohkem infot ravimi ohutusest.

Kuidas Meaxin`i säilitada

Hoidke seda ravimit laste eest varjatud ja kättesaamatus kohas.

Ärge kasutage seda ravimit pärast kõlblikkusaega, mis on märgitud pakendil. Kõlblikkusaeg viitab selle kuu viimasele päevale.

See ravimpreparaat ei vaja säilitamisel eritingimusi.

Ärge visake ravimeid kanalisatsiooni ega olmejäätmete hulka. Küsige oma apteekrilt, kuidas visata ära

ravimeid, mida te enam ei kasuta. Need meetmed aitavad kaitsta keskkonda.

Pakendi sisu ja muu teave Mida Meaxin sisaldab

  • Toimeaine on imatiniib.

100 mg: Iga õhukese polümeerikattega tablett sisaldab 100 mg imatiniibi (imatiniibmesilaadina).

400 mg: Iga õhukese polümeerikattega tablett sisaldab 400 mg imatiniibi (imatiniibmesilaadina).

  • Teised koostisosad (abiained) on tableti sisus laktoosmonohüdraat, maisitärklis, hüdroksüpropüültselluloos, mikrokristalliline tselluloos (E460), krospovidoon (A tüüp), kolloidne veevaba ränidioksiid ja magneesiumstearaat ning tableti kattes polü(vinüülalkohol), titaandioksiid (E171), makrogool 3000, talk, punane raudoksiid (E172) ja kollane raudoksiid (E172). Vt lõik 2 „Meaxin sisaldab laktoosi“.

Kuidas Meaxin välja näeb ja pakendi sisu

100 mg: Õhukese polümeerikattega tabletid on oranžikaspruunid, ümmargused (11 mm läbimõõduga) kergelt kaksikkumerad, kaldservadega tabletid, mille ühel küljel on poolitusjoon. Tableti saab jagada võrdseteks annusteks.

400 mg: Õhukese polümeerikattega tabletid on oranžikaspruunid ovaalsed kaksikkumerad tabletid (mõõtudega 22 mm x 9 mm).

100 mg õhukese polümeerikattega tabletid:

Meaxin on saadaval pappkarpides, milles on 20, 30, 60, 90, 120 ja 180 õhukese polümeerikattega tabletti blisterpakendites.

400 mg õhukese polümeerikattega tabletid:

Meaxin on saadaval pappkarpides, milles on 10, 30, 60 ja 90 õhukese polümeerikattega tabletti blisterpakendites.

Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.

Müügiloa hoidja ja tootja

Müügiloa hoidja KRKA, d.d. Novo mesto Šmarješka cesta 6

8501 Novo mesto Sloveenia

Tootjad

KRKA, d.d. Novo mesto Šmarješka cesta 6

8501 Novo mesto Sloveenia

TAD Pharma GmbH

Heinz-Lohmann-Straße 5

27472 Cuxhaven

Saksamaa

KRKA – FARMA d.o.o. V. Holjevca 20/E 10450 Jastrebarsko Horvaatia

Lisaküsimuste tekkimisel selle ravimi kohta pöörduge palun müügiloa hoidja kohaliku esindaja poole.

KRKA, d.d., Novo mesto Eesti filiaal Pärnu mnt 141

11314 Tallinn

Tel. 6671658

Infoleht on viimati uuendatud aprillis 2018.

RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE

RAVIMPREPARAADI NIMETUS

Meaxin, 100 mg õhukese polümeerikattega tabletid

Meaxin, 400 mg õhukese polümeerikattega tabletid

KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS

Meaxin 100 mg õhukese polümeerikattega tabletid

Iga õhukese polümeerikattega tablett sisaldab 100 mg imatiniibi (imatiniibmesilaadina).

Teadaolevat toimet omav abiaine: laktoosmonohüdraat.

Iga õhukese polümeerikattega tablett sisaldab 114 mg laktoosi.

Meaxin 400 mg õhukese polümeerikattega tabletid

Iga õhukese polümeerikattega tablett sisaldab 400 mg imatiniibi (imatiniibmesilaadina).

Teadaolevat toimet omav abiaine: laktoosmonohüdraat.

Iga õhukese polümeerikattega tablett sisaldab 456 mg laktoosi.

INN. Imatinibum

Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.

RAVIMVORM

Õhukese polümeerikattega tablett (tablett).

100 mg: oranžikaspruunid ümmargused kergelt kaksikkumerad kaldservadega õhukese polümeerikattega tabletid (läbimõõduga 11 mm), mille ühel küljel on poolitusjoon. Tableti saab jagada võrdseteks annusteks.

400 mg: oranžikaspruunid ovaalsed kaksikkumerad õhukese polümeerikattega tabletid (mõõtudega

22 mm x 9 mm).

KLIINILISED ANDMED

Näidustused

Imatiniib on näidustatud:

  • laste raviks, kellel on esmakordselt diagnoositud Philadelphia kromosoomiga (BCRABL, Ph+) krooniline müeloidne leukeemia (KML) ja kelle esmavaliku raviks ei ole luuüdi siirdamine;
  • kroonilises faasis Ph+ KML laste raviks, kui ravi alfainterferooniga on ebaõnnestunud või kui haigus on akstseleratsioonifaasis või blastses kriisis;
  • Ph+ KML täiskasvanute raviks, kui haigus on blastses kriisis;
  • koos kemoteraapiaga täiskasvanute ja laste raviks, kellel on esmakordselt diagnoositud Philadelphia kromosoompositiivne äge lümfoblastne leukeemia (Ph+ ALL);
  • monoteraapiana täiskasvanutel, kellel on retsidiveerunud või refraktaarne Ph+ ALL;
  • täiskasvanute raviks, kellel on trombotsüütidest pärineva kasvufaktori retseptori (PDGFR) geneetiliste muutustega seotud müelodüsplastilised/müeloproliferatiivsed haigused (MDS/MPD);
  • täiskasvanute raviks, kellel on kaugelearenenud hüpereosinofiilne sündroom (HES) ja/või

krooniline eosinofiilne leukeemia (KEL), FIP1L1-PDGFRalfa geeni muutustega.

Imatiniibi mõju luuüdi siirdamise tulemusele ei ole kindlaks tehtud.

Imatiniib on näidustatud:

  • täiskasvanud patsientidel Kitpositiivse (CD 117) mitteopereeritava ja/või metastaseerunud pahaloomulise gastrointestinaalse stromaaltuumori (GIST) raviks;
  • adjuvantravi täiskasvanud patsientidel, kellel on märkimisväärne risk retsidiivi tekkeks pärast Kit (CD117)positiivse GIST resektsiooni. Madala või väga madala retsidiivi tekkeriskiga patsiendid ei tohi adjuvantravi saada;
  • täiskasvanud patsientidel mitteopereeritava, protuberantse dermatofibrosarkoomi (PDFS) raviks ja täiskasvanud patsientidele retsidiveerunud ja/või metastaseerunud PDFS raviks, kui operatsioon ei ole soovitatav.

Täiskasvanutel ja lastel põhineb imatiniibi efektiivsuse hindamine KML puhul üldisel hematoloogilisel ja tsütogeneetilisel ravivastusel ning progressioonivabal elulemusel, Ph+ ALL, MDS/MPD puhul hematoloogilisel ja tsütogeneetilisel ravivastusel, HES/KEL puhul hematoloogilisel ravivastusel ning täiskasvanud patsientidel objektiivse ravivastuse määral mitteopereeritava ja/või metastaseerunud GIST ja protuberantse dermatofibrosarkoomiga (PDFS) täiskasvanud patsientidel ning retsidiivivabal elulemusel GIST adjuvantravi korral. Imatiniibi kasutamise kogemused PDGFR geneetiliste muutustega MDS/MPD patsientidel on väga vähesed (vt lõik 5.1). Puuduvad kontrollrühmaga uuringud, mis näitaksid, et raviga kaasneks kliiniline kasu või elulemuse paranemine nende haiguste korral.

Annustamine ja manustamisviis

Annustamine

Ravi tohib määrata ainult arst, kellel on pahaloomuliste hematoloogiliste kasvajate ja pahaloomuliste sarkoomide ravi kogemus.

400 mg ja suuremate annuste jaoks (vt järgnevad annustamissoovitused) on saadaval 400 mg tablett (mitte poolitatav).

Teiste annuste suuruste jaoks kui 400 mg ja 800 mg (vt järgnevad annustamissoovitused) on saadaval 100 mg poolitatav tablett.

Määratud annus tuleb sisse võtta suu kaudu koos söögi ja suure klaasitäie veega, et minimeerida seedetrakti ärritusnähtude tekke riski. 400 mg või 600 mg annus manustatakse üks kord ööpäevas, samas kui 800 mg ööpäevane annus tuleks manustada kahe 400 mg annusena – hommikul ja õhtul.

Patsientide jaoks, kes ei suuda õhukese polümeerikattega tablette neelata, võib tabletid lahustada klaasitäies gaseerimata vees või õunamahlas. Vajalik arv tablette tuleb panna sobiva joogikoguse sisse (ligikaudu 50 ml 100 mg tableti kohta ja 200 ml 400 mg tableti kohta) ning lusikaga segada. Suspensioon tuleb manustada kohe pärast tableti (tablettide) täielikku lahustumist.

Annustamine KML-ga täiskasvanutele

Blastse kriisi korral on Meaxini soovitatav annus täiskasvanutele 600 mg ööpäevas. Blastseks kriisiks nimetatakse olukorda, kui veres või luuüdis on blaste ≥30% või esineb ekstramedullaarne haiguskolle, välja arvatud hepatosplenomegaaalia.

Ravi kestus: Kliinilistes uuringutes jätkus ravi imatiniibiga kuni haiguse progresseerumiseni.Täieliku tsütogeneetilise ravivastuse saavutamise järgse ravi lõpetamise toimet ei ole uuritud.

Blastses kriisis patsientidel võib järgmistel juhtudel kaaluda annuse suurendamist 600 mg-lt kuni maksimaalselt 800 mg-ni (manustatuna 400 mg kaks korda ööpäevas), kui puuduvad rasked ravimiga seotud kõrvaltoimed ja raske neutropeenia või trombotsütopeenia, mis ei ole leukeemiaga seotud:

haiguse progresseerumine (mis tahes hetkel); rahuldava hematoloogilise ravivastuse puudumine pärast vähemalt kolm kuud kestnud ravi; tsütogeneetilise ravivastuse puudumine pärast 12-kuulist ravi või varem saavutatud hematoloogilise ja/või tsütogeneetilise ravivastuse kadumine. Patsiente tuleb pärast annuse suurendamist hoolikalt jälgida, sest suuremate annustega võib kõrvaltoimete esinemissagedus suureneda.

Annustamine KML-ga lastele

  1. Laste puhul on annustamise aluseks kehapindala (mg/m). Kroonilises faasis ja kaugelearenenud faasis KML-ga lastel ja täiskasvanutel on soovituslik ööpäevane annus 340 mg/m2 (mitte ületada koguannust 800 mg). Ravimit võib manustada kas ühekordse ööpäevase annusena või jagada ööpäevase annuse kahele manustamiskorrale – üks hommikul ja üks õhtul. Praegusel ajal põhinevad annustamissoovitused väikesel arvul lastel (vt lõigud 5.1 ja 5.2).

Puuduvad kogemused alla 2-aastaste laste raviks.

  1. Järgmistel juhtudel võib kaaluda 340 mg/m2 ööpäevase annuse suurendamist kuni annuseni 570 mg/m2 (mitte ületada annust 800 mg) lastel ja täiskasvanutel, kellel puuduvad ravimiga seotud rasked kõrvaltoimed ja raske neutropeenia või trombotsütopeenia, mis ei ole leukeemiaga seotud: haiguse progresseerumine (mis tahes hetkel); rahuldava hematoloogilise ravivastuse puudumine pärast vähemalt kolm kuud kestnud ravi; tsütogeneetilise ravivastuse puudumine pärast 12-kuulist ravi või varem saavutatud hematoloogilise ja/või tsütogeneetilise ravivastuse kadumine. Patsiente tuleb pärast annuse suurendamist hoolikalt jälgida, sest suuremate annustega võib kõrvaltoimete esinemissagedus suureneda.

Annustamine Ph+ ALL korral täiskasvanutele

Meaxini soovitatav annus Ph+ ALL-iga täiskasvanud patsientidele on 600 mg ööpäevas. Ravi peab selle kõigis etappides juhtima hematoloog, kellel on kogemused nimetatud haiguse käsitluse alal.

Raviskeem: praeguste andmete kohaselt on imatiniib annuses 600 mg ööpäevas osutunud efektiivseks ja ohutuks värskelt diagnoositud Ph+ ägeda lümfoidse leukeemiaga (Ph+ ALL) täiskasvanud patsientide ravis kombinatsioonis kemoteraapiaga ravi induktsiooni-, konsolidatsiooni- ja säilitusfaasis (vt lõik 5.1). Imatiniibravi kestus võib varieeruda sõltuvalt valitud skeemist, kuid üldjuhul on pikemaajalisem imatiniibi manustamine andnud paremaid tulemusi.

Retsidiveeruva või raviresistentse Ph+ ALL-i puhul täiskasvanud patsientidel on monoteraapia imatiniibiga annuses 600 mg ööpäevas ohutu ja efektiivne ning kasutatav kuni haiguse progresseerumiseni.

Annustamine Ph+ ALL korral lastele

  1. Laste puhul on annustamise aluseks kehapindala (mg/m). Ph+ALL-ga lastele on soovituslik ööpäevane annus 340 mg/m2 (mitte ületada koguannust 600 mg).

Annustamine MDS/MPD korral

Meaxini soovitatav annus MDS/MPD-ga täiskasvanud patsientidel on 400 mg ööpäevas.

Ravi kestus: praeguseks ainukeses kliinilises uuringus jätkati ravi imatiniibiga kuni haiguse progresseerumiseni (vt lõik 5.1). Andmete analüüsi ajaks oli ravi kestnud keskmiselt 47 kuud (24 päeva kuni 60 kuud).

Annustamine HES/KEL-i korral

HES/KEL-i puhul on Meaxini soovitatav ööpäevane annus täiskasvanud patsientidel 100 mg.

Kõrvaltoimete puudumisel ja ebapiisava ravivastuse ilmnemisel võib annust suurendada kuni 400 mg-ni.

Ravi tuleb jätkata seni, kuni patsient saab ravist kasu.

Annustamine GIST-i korral

Mitteopereeritava ja/või metastaseerunud pahaloomulise GIST-iga täiskasvanud patsientidel on Meaxini soovitatav annus 400 mg ööpäevas.

On olemas piiratud andmed tulemustest, mis saadi annuse suurendamisel 400 mg-lt 600 mg-le või 800 mg-le patsientidel, kellel haigus progresseerus väiksema annuse kasutamisel (vt lõik 5.1).

Ravi kestus: GIST-iga patsientide kliinilistes uuringutes jätkati imatiniibravi kuni haiguse progresseerumiseni. Andmete analüüsi ajaks oli ravi kestnud keskmiselt 7 kuud (7 päeva kuni

13 kuud). Ei ole uuritud kuidas mõjub ravi katkestamine pärast positiivse ravitulemuse saavutamist.

GIST-i resektsiooni järgseks adjuvantraviks täiskasvanud patsientidel on Meaxini soovitatav annus 400 mg ööpäevas. Optimaalne ravi kestus ei ole teada. Sellel näidustusel läbi viidud kliinilises uuringus oli ravi kestus 36 kuud (vt lõik 5.1).

Annustamine PDFS-i korral

Meaxini soovitatav annus PDFS-iga täiskasvanud patsientidel on 800 mg ööpäevas.

Annuse kohandamine kõrvaltoimete korral

Mittehematoloogilised kõrvaltoimed

Kui imatiniibi kasutamisel tekib mittehematoloogiline raske kõrvaltoime, siis tuleb ravi peatada kuni selle nähu möödumiseni. Seejärel võib sõltuvalt kõrvaltoime esialgsest raskusastmest uuesti ravi jätkata.

  1. Kui bilirubiinisisaldus tõuseb > 3 korda üle normi ülemise piiri (institutional upper limit of normal, IULN) või maksa transaminaaside aktiivsus tõuseb > 5 korda üle IULN-i, tuleb imatiniibravi peatada, kuni bilirubiinisisaldus on langenud tasemele < 1,5 korda üle IULN-i ja transaminaaside aktiivsus tasemele < 2,5 korda üle IULN-i. Seejärel tuleb ravi jätkata imatiniibi vähendatud ööpäevase annusega. Täiskasvanutel tuleb annust vähendada 400 mg-lt 300 mg-le või 600 mg-lt 400 mg-le või 800 mg-lt 600 mg-le ja lastel 340 mg/m/ööpäevas annusele 260 mg/m2 ööpäevas.

Hematoloogilised kõrvaltoimed

Raske neutropeenia ja trombotsütopeenia korral soovitatakse annuseid vähendada või ravi katkestada vastavalt järgnevale tabelile.

Annuse kohandamine neutropeenia või trombotsütopeenia korral

HES/KEL (algannus

Neutrofiilide absoluutarv

1. Katkestada imatiniibi manustamine

100 mg)

< 1,0 × 10/l

kuni neutrofiilide absoluutarv on ≥ 1,5 ×

 

ja/või

10/l ja trombotsüütide arv ≥ 75 × 10/l.

 

trombotsüüte < 50 × 10/l

2. Jätkata imatiniibravi varem (st enne

 

 

raske kõrvaltoime ilmnemist) kasutatud

 

 

annusega.

MDS/MPD ja GIST

Neutrofiilide absoluutarv

1. Katkestada imatiniibi manustamine

(algannus 400 mg)

< 1,0 × 10/l

kuni neutrofiilide absoluutarv on ≥ 1,5 ×

HES/KEL (annuses

ja/või

10/l ja trombotsüütide arv ≥ 75 × 10/l.

400 mg)

trombotsüüte < 50 × 10/l

2. Jätkata imatiniibravi varem (st enne

 

 

raske kõrvaltoime ilmnemist) kasutatud

 

 

annusega.

 

 

3. Kui neutrofiilide absoluutarv langeb

 

 

uuesti < 1,0 × 10/l ja/või trombotsüütide

 

 

arv < 50 × 10/l, siis korrata 1. punkti

 

 

soovitust ja jätkata imatiniibi

 

 

manustamist vähendatud annusega

 

 

300 mg.

KML-i krooniline faas

Neutrofiilide absoluutarv

1. Katkestada imatiniibi manustamine

lastel

< 1,0 × 10/l

kuni neutrofiilide absoluutarv on ≥ 1,5 ×

(annus 340 mg/m)

ja/või

10/l ja trombotsüütide arv ≥ 75 × 10/l.

 

trombotsüüte < 50 × 10/l

2. Jätkata imatiniibravi varem (st enne

 

 

raske kõrvaltoime ilmnemist) kasutatud

 

 

annusega.

 

 

3. Kui neutrofiilide absoluutarv langeb

 

 

uuesti < 1,0 × 10/l ja/või trombotsüütide

 

 

arv < 50 × 10/l, siis korrake 1. punkti

 

 

soovitust ja jätkata imatiniibi

 

 

manustamist vähendatud annusega

 

 

260 mg/m.

Blastne kriis ja Ph+ ALL

aNeutrofiilide absoluutarv

1. Kontrollida, kas tsütopeenia on

(algannus 600 mg)

< 0,5 × 10/l

leukeemiaga seotud (luuüdi aspiraat või

 

ja/või

biopsia).

 

trombotsüütide arv < 10 ×

2. Kui tsütopeenia ei ole leukeemiaga

 

10/l

seotud, siis vähendada imatiniibi annust

 

 

400 mg-ni.

 

 

3. Kui tsütopeenia püsib 2 nädalat, siis

 

 

vähendada annust veel kuni 300 mg-ni.

 

 

4. Kui tsütopeenia püsib 4 nädalat ja ei ole

 

 

endiselt seotud leukeemiaga, siis

 

 

katkestada imatiniibi manustamine kuni

 

 

neutrofiilide absoluutarv on ≥ 1 × 10/l ja

 

 

trombotsüütide arv ≥ 20 × 10/l, seejärel

 

 

jätkata ravi annusega 300 mg.

KML-i

aNeutrofiilide absoluutarv

1. Kontrollida, kas tsütopeenia on

akseleratsioonifaas ja

< 0,5 × 10/l

leukeemiaga seotud (luuüdi aspiraat või

blastne kriis lastel

ja/või

biopsia).

(algannus 340 mg/m)

trombotsüüte < 10 × 10/l

2. Kui tsütopeenia ei ole leukeemiaga

 

 

seotud, siis vähendada imatiniibi annust

 

 

260 .mg-ni/m

 

 

3. Kui tsütopeenia püsib 2 nädalat, siis

 

 

vähendada annust veel kuni 200 mg-

 

 

ni/m.

 

 

4. Kui tsütopeenia püsib 4 nädalat ja ei ole

 

 

endiselt seotud leukeemiaga, siis

 

 

katkestada imatiniibi manustamine kuni

 

 

neutrofiilide absoluutarv on ≥ 1 × 10/l ja

 

 

trombotsüütide arv ≥ 20 × 10/l, seejärel

 

 

jätkata ravi annusega 200 mg/m.

PDFS (annuses 800 mg)

Neutrofiilide absoluutarv

1. Katkestada imatiniibi manustamine,

 

< 1,0 × 10/l

kuni neutrofiilide absoluutarv on ≥ 1,5 ×

 

ja/või

10/l ja trombotsüütide arv ≥ 75 × 10/l.

 

trombotsüüte < 50 × 10/l

2. Jätkata imatiniibi annusega 600 mg.

 

 

3. Kui neutrofiilide absoluutarv langeb

 

 

uuesti < 1,0 × 10/l ja/või trombotsüütide

 

 

arv < 50 × 10/l, siis korrata 1. punkti

 

 

soovitust ja jätkata imatiniibi

 

 

manustamist vähendatud annusega

 

 

400 mg.

a ilmnenud pärast vähemalt 1-kuulist ravi

 

Erirühmad

Lapsed: Puuduvad kogemused alla 2-aastaste laste KML-i ja alla 1-aastaste laste Ph+ALL ravis (vt lõik 5.1). Kogemus lastel MDS/MPD, PDFS-i, GIST-i ja HES/KEL-i korral on väga vähene.

Imatiniibi ohutus ja efektiivsus alla 18 aasta vanustel lastel ja täiskasvanutel MDS/MPD, PDFS-i, GIST-i ja HES/KEL-i korral kliinilistes uuringutes ei ole tõestatud. Antud hetkel teadaolevad avaldatud andmed on kokku võetud lõigus 5.1, aga soovitusi annustamise kohta ei ole võimalik anda.

Maksakahjustus: Imatiniibi metabolism toimub peamiselt maksas. Kerge, keskmise või raske maksafunktsiooni häirega patsientidele tuleb ravimit manustada minimaalse soovitusliku ööpäevase annusena 400 mg. Annust võib talumatuse korral vähendada (vt lõigud 4.4, 4.8 ja 5.2).

Maksafunktsiooni häirete klassifikatsioon

Maksafunktsiooni häire

Maksafunktsiooni näitajad

Kerge

Üldbilirubiin: = 1,5 ULN

 

AST: > ULN (võib olla normis või < ULN kui üldbilirubiin on > ULN)

Keskmise raskusega

Üldbilirubiin: > 1,5...3,0 ULN

 

AST: kõik väärtused

Raske

Üldbilirubiin: > 3...10 ULN

 

AST: kõik väärtused

ULN = normi ülemine piir

AST = aspartaataminotransferaas

Neerukahjustus: Neerufunktsiooni häirega või dialüüsravil patsientidele tuleb algannuseks kasutada minimaalset soovituslikku ööpäevast annust 400 mg. Selliseid patsiente soovitatakse siiski ravida ettevaatusega. Annust võib talumatuse korral vähendada. Kui patsient talub ravi, siis võib toime puudumise korral annust suurendada (vt lõigud 4.4 ja 5.2).

Eakad: Imatiniibi farmakokineetikat ei ole eakatel eraldi uuritud. Kliinilistes uuringutes, milles osales rohkem kui 20% üle 65-aastaseid patsiente, ei täheldatud täiskasvanutel olulisi vanusega seotud farmakokineetilisi erinevusi. Eakate puhul ei ole spetsiifilised annustamissoovitused vajalikud.

Vastunäidustused

Ülitundlikkus toimeaine või lõigus 6.1 loetletud mis tahes abiainete suhtes.

Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel

Imatiniibi manustamisel koos teiste ravimitega võivad ilmneda koostoimed. Meaxin`i tuleb ettevaatusega kasutada koos proteaasi inhibiitoritega, asooli tüüpi seenevastaste ainetega, teatud makroliididega (vt lõik 4.5),kitsa terapeutilise vahemikuga CYP3A4 substraatidega (nt tsüklosporiin, pimosiid, takroliimus, siroliimus, ergotamiin, diergotamiin, fentanüül, alfentaniil, terfenadiin, bortesomiib, dotsetakseel, kinidiin) või varfariin ja teised kumariini derivaadid (vt lõik 4.5).

Imatiniibi samaaegne kasutamine koos CYP3A4 indutseerivate ravimitega (nt deksametasoon, fenütoiin, karbamasepiin, rifampitsiin, fenobarbitaal või Hypericum perforatum, tuntud ka kui naistepuna) võib oluliselt vähendada ekspositsiooni imatiniibile, mis suurendab ravi ebaõnnestumise ohtu. Seetõttu tuleb vältida tugevatoimeliste CYP3A4 indutseerijate ja imatiniibi samaaegset kasutust (vt lõik 4.5).

Hüpotüreoos

Türeoidektoomia läbinud patsientidel, kes on imatiniibravi ajal saanud asendusravi levotüroksiiniga, on kirjeldatud kliinilisi hüpotüreoosi juhtusid (vt lõik 4.5). Nendel patsientidel tuleb hoolega jälgida kilpnääret stimuleeriva hormooni (TSH) sisaldust.

Hepatotoksilisus

Imatiniibi metabolism toimub peamiselt maksas ja vaid 13% eritub neerude kaudu. Maksafunktsiooni häirega (kerge, mõõdukas või raske) patsientidel tuleb hoolikalt jälgida perifeerse vere valemit ja

maksaensüümide aktiivsust (vt lõigud 4.2, 4.8 ja 5.2). Tuleb märkida, et gastrointestinaalse stromaalse tuumoriga (ingl. k. gastrointestinal stromal tumor, GIST) patsientidel võivad olla maksametastaasid, mis võivad viia maksakahjustuseni.

Imatiniibiga on täheldatud maksakahjustuse juhtusid, sealhulgas maksapuudulikkust ja maksanekroosi. Kui imatiniibi kombineeritakse kemoteraapia suurte annustega, siis on täheldatud tõsiste maksareaktsioonide sageduse tõusu. Kui imatiniibi kombineeritakse kemoteraapia skeemidega, mis on teadaolevalt samuti seotud maksafunktsiooni häiretega, siis tuleb maksafunktsiooni hoolikalt jälgida (vt lõigud 4.5 ja 4.8).

Vedelikupeetus

Imatiniibi võtvatest esmakordselt püstitatud diagnoosiga KML-iga patsientidest ligikaudu 2,5% on täheldatud rasket vedelikupeetust (pleura efusioon, tursed, kopsuturse, astsiit, pindmised tursed). Sellest tulenevalt on tungivalt soovitatav neid patsiente regulaarselt kaaluda. Ootamatut kiiret kehakaalu tõusu tuleb hoolikalt uurida ja vajadusel rakendada asjakohast toetavat ravi ja terapeutilisi meetmeid. Kliinilistes uuringutes oli nende nähtude esinemissagedus suurem eakatel ja neil, kellel oli anamneesis varasem südamehaigus. Seetõttu tuleb südamehaigusega patsientidega olla ettevaatlik.

Südamehaigusega patsiendid

Südamehaigusega, südamepuudulikkuse riskiteguritega või varasema neerupuudulikkusega patsiente tuleb hoolikalt jälgida ning kõiki südame- või neerupuudulikkuse sümptomitega patsiente tuleb uurida ning ravida.

Patsientidel, kellel esineb hüpereosinofiilne sündroom (HES) koos HES rakkude infiltratsiooniga müokardiumis on üksikjuhtudel imatiniibravi algusega kaasnenud kardiogeenne šokk / vasaku vatsakese düsfunktsioon koos HES rakkude degranulatsiooniga. Seisund paranes steroidhormoonide süsteemse manustamise, vereringet toetavate meetmete rakendamise ja imatiniibi ajutise ärajätmisega. Kuna südame häireid on imatiniibi kasutamisel täheldatud aeg-ajalt, tuleb HES/KEL populatsioonis enne imatiniibravi alustamist hoolikalt kaaluda selle ravi riski/kasu suhet.

PDGFR geneetiliste muutustega seotud müelodüsplastilised / müeloproliferatiivsed haigused võivad olla seotud kõrge eosinofiilide tasemega. Seetõttu tuleb HES/KEL patsientidel ning patsientidel, kellel MDS/MPD on seotud eosinofiilide kõrge tasemega enne imatiniibi määramist kaaluda elektrokardiogrammi registreerimist ja seerumi troponiinisisalduse määramist. Kui üks neist ei vasta normile, tuleks ravi alustamisel kaaluda kardioloogi konsultatsiooni ning süsteemsete steroidide samaaegset profülaktilist kasutust (1…2 mg/kg) ühe kuni kahe nädala jooksul koos imatiniibiga.

Seedetrakti verejooks

Mitteopereeritava ja/või metastaseerunud GIST-i uuringus täheldati nii seedetrakti kui kasvajasiseseid verejookse (vt lõik 4.8). Olemasolevate andmete põhjal ei ole kindlaks tehtud soodustavaid tegureid (nt kasvaja suurus, kasvaja asukoht, koagulatsioonihäired), mille järgi oleks võimalik eristada GIST- iga patsiente, kellel on suurem risk ükskõik kumba tüüpi verejooksu tekkeks. Kuna GIST-i olemuse ja kliinilise kulu juurde kuulub vaskularisatsiooni suurenemine ja kalduvus veritsustele, siis tuleb kõigi patsientide puhul rakendada standardseid verejooksude jälgimise ja ravi meetmeid ning protseduure.

Lisaks on KML, ALL ja teiste haigustega patsientidel turuletulekujärgselt teatatud mao antrumi piirkonna vaskulaarsest ektaasiast (gastric antral vascular ectasia, GAVE) (vt lõik 4.8). Vajadusel tuleb kaaluda imatiniibravi katkestamist.

Tuumorilahustussündroom

Võimaliku tuumorilahustussündroomi (TLS) ilmnemise tõttu on enne imatiniibravi soovitatav korrigeerida kliiniliselt oluline dehüdratsioon ja rakendada kõrge kusihappesisalduse ravi (vt lõik 4.8).

B-hepatiidi reaktivatsioon

Esinenud on B-hepatiidi reaktiveerumist viirust krooniliselt kandvatel patsientidel pärast BCR-ABL- türosiinkinaasiinhibiitorite kasutamist. Mõnel juhul tekkis äge maksapuudulikkus või fulminantne hepatiit, mille tõttu tekkis maksasiirdamise vajadus või patsient suri.

Enne ravi alustamist Meaxin’iga tuleb patsienti uurida HBV-infektsiooni suhtes. Patsientidel, kellel leitakse positiivsed B-hepatiidi seroloogilised markerid (sh aktiivse haigusega patsiendid), tuleb enne ravi alustamist konsulteerida maksahaiguste ning B-hepatiidi ravi spetsialistidega. Patsientidel, kellel HBV-infektsiooni uuring on ravi ajal positiivne, tuleb samuti konsulteerida maksahaiguste ning B- hepatiidi ravi spetsialistidega. Imatiniib-ravi vajavaid HBV kandjaid tuleb hoolikalt jälgida aktiivse HBV-infektsiooni nähtude ja sümptomite suhtes ravi ajal ning mitme kuu jooksul pärast ravi lõppu (vt lõik 4.8).

Laboratoorsed analüüsid

Imatiniibravi ajal tuleb regulaarselt teha täisvere analüüse. KML-iga patsientidel on imatiniibravi seostatud neutropeenia või trombotsütopeeniaga. Selliste tsütopeeniate ilmnemine on siiski tõenäoliselt seotud ravitava haiguse staadiumiga ja need esinesid sagedamini KML-i aktseleratsioonifaasis või blastses kriisis patsientidel võrreldes kroonilises faasis KML-iga patsientidega. Vastavalt lõigus 4.2 esitatud soovitustele võib ravi imatiniibiga katkestada või annust vähendada.

Imatiniibiga ravitavatel patsientidel tuleb regulaarselt jälgida maksafunktsiooni näitajaid (transaminaasid, bilirubiin, alkaalne fosfataas).

Neerufunktsiooni häirega patsientidel näib imatiniibi ekspositsioon plasmas olevat kõrgem kui normaalse neerufunktsiooniga patsientidel, mis võib olla tingitud imatiniibi siduva valgu - alfa- happelise glükoproteiini (alfa-acid glycoprotein, AGP) plasmasisalduse suurenemisest neil patsientidel. Neerukahjustusega patsientide puhul tuleks kasutada minimaalset algannust. Raske neerukahjustusega patsiente tuleb ravida ettevaatusega. Annust võib talumatuse korral vähendada (vt lõigud 4.2 ja 5.2).

Pikaajalisel imatiniibravil võib olla seos neerufunktsiooni kliinliselt olulise langusega. Seetõttu tuleb enne imatiniibravi alustamist hinnata neerufunktsiooni ning seejärel ravi ajal hoolikalt jälgida, pöörates erilist tähelepanu patsientidele, kellel esinevad neerufunktsiooni häire riskifaktorid. Kui täheldatakse neerufunktsiooni häiret, tuleb seisundit käsitleda ja ravi määrata vastavalt standardsetele ravijuhistele.

Lapsed

Imatiniibravi saanud lastel ja prepuberteedieas noorukitel on kirjeldatud kasvupeetuse juhtusid. Pikaajalise imatiniibravi kaugtulemused laste ja noorukite kasvule on teadmata. Seetõttu soovitatakse imatiniibravil laste kasvu hoolikalt jälgida (vt lõik 4.8).

Meaxin sisaldab laktoosi. Harvaesineva päriliku galaktoositalumatuse, laktaasidefitsiidi või glükoosi- galaktoosi malabsorbtsiooniga patsiendid ei tohi seda ravimit võtta.

Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed

Toimeained, mis võivad suurendada imatiniibi plasmakontsentratsiooni

Tsütokroom P450 isoensüümi CYP3A4 aktiivsust pärssivad ained (nt proteaasi inhibiitorid nagu indinaviir, lopinaviir/ritonaviir, ritonaviir, sakvinaviir, telapreviir, nelfinaviir, botsepreviir; asooli tüüpi seenevastased ained, kaasa arvatud ketokonasool, itrakonasool, posakonasool, vorikonasool; teatud makroliidid nagu erütromütsiin, klaritromütsiin ja telitromütsiin) võivad vähendada imatiniibi metabolismi ja suurendada selle kontsentratsiooni. Tervetel katsealustel suurenes imatiniibi ekspositsioon oluliselt (imatiniibi keskmine Cmax ja AUC suurenesid vastavalt 26% ja 40%), kui seda manustati samaaegselt ketokonasooli ühekordse annusega (CYP3A4 inhibiitor). Imatiniibi manustamisel koos CYP3A4 inhibiitoritega tuleb olla ettevaatlik.

Toimeained, mis võivad vähendada imatiniibi plasmakontsentratsiooni

  1. Imatiniibi samaaegne kasutamine koos CYP3A4 indutseerivate ravimitega (nt deksametasoon, fenütoiin, karbamasepiin, rifampitsiin, fenobarbitaal, fosfenütoiin, primidoon või Hypericum perforatum, tuntud ka kui naistepuna) võib oluliselt vähendada ekspositsiooni imatiniibile, mis võib suurendada ravi ebaõnnestumise ohtu. Eelnev ravi rifampitsiini korduvate 600 mg annustega, millele järgnes ühekordne imatiniibi manustamine 400 mg annusena, andis tulemuseks Cmax ja AUC(0-∞) vähenemise vähemalt 54% ja 74% võrreldes vastavate väärtustega, kui rifampitsiini ei kasutatud. Sarnaseid tulemusi täheldati ka pahaloomulise glioomiga patsientidel, keda raviti imatiniibiga ning kes samaaegselt kasutasid ensüüme indutseerivaid antiepileptilisi (EIAE) ravimeid, nagu karbamasepiin, okskarbasepiin ja fenütoiin. Imatiniibi plasma AUC vähenes 73% võrreldes patsientidega, kes ei saanud EIAE ravimeid. Rifampitsiini või teiste tugevatoimeliste CYP3A4 indutseerijate ja imatiniibi samaaegset kasutust tuleb vältida.

Toimeained, mille plasmakontsentratsiooni imatiniib võib mõjutada

Imatiniib suurendab simvastatiini (CYP3A4 substraat) keskmist Cmax ja AUC vastavalt 2 ja 3,5 korda, mis viitab CYP3A4 pärssimisele imatiniibi poolt. Seetõttu soovitatakse olla ettevaatlik imatiniibi kasutamisel koos kitsa terapeutilise vahemikuga CYP3A4 substraatidega (nt tsüklosporiin, pimosiid, takroliimus, siroliimus, ergotamiin, diergotamiin, fentanüül, alfentaniil, terfenadiin, bortesomiib, dotsetakseel ja kinidiin). Imatiniib võib suurendada teiste CYP3A4 vahendusel metaboliseeruvate ravimite (nt triasolobensodiasepiinid, dihüdropüridiinsed kaltsiumikanali blokaatorid, teatud HMG- CoA reduktaasi inhibiitorid, nagu statiinid jt) plasmakontsentratsiooni.

Kuna on teada veritsuse riski tõus koos imatiniibi kasutamisega (nt hemorraagia), tuleb antikoagulantravi vajadusega patsientidele manustada madalmolekulaarset või tavalist hepariini kumariini derivaatide nagu varfariin, asemel.

In vitro pärsib imatiniib tsütokroom P450 isoensüümi CYP2D6 aktiivsust kontsentratsioonide juures, mis on sarnased CYP3A4 aktiivsust mõjutavatele kontsentratsioonidele. Annusena 400 mg kaks korda ööpäevas avaldas imatiniib inhibeerivat toimet CYP2D6-vahendatud metoprolooli metabolismile, metoprolooli Cmax ja AUC suurenesid ligikaudu 23% (90%CI [1,16...1,30]). Imatiniibi samaaegsel manustamisel CYP2D6 substraatidega ei näi annuse kohandamine olevat vajalik; siiski soovitatakse olla ettevaatlik kitsa terapeutilise vahemikuga CYP2D6 substraatidega, nt metoprolooliga. Metoproloolravi saavate patsientide puhul tuleb kaaluda kliinilist jälgimist.

Imatiniib inhibeerib in vitro paratsetamooli O-glükuronisatsiooni Ki väärtusega 58,5 mikromooli/l. Sellist inhibitsiooni ei ole 400 mg imatiniibi ja 1000 mg paratsetamooli manustamise järgselt in vivo uuritud. Imatiniibi ja paratsetamooli suuremaid annuseid ei ole uuritud.

Seetõttu tuleb olla ettevaatlik paratsetamooli ja imatiniibi suurte annuste samaaegsel kasutamisel.

Türeoidektoomia läbinud patsientidel, kes saavad ravi levotüroksiiniga, võib samaaegsel imatiniibi kasutamisel levotüroksiini ekspositsioon plasmas väheneda (vt lõik 4.4). Seetõttu on soovitatav olla ettevaatlik. Selle täheldatud koostoime mehhanism ei ole praeguseks siiski selge.

Ph+ ägeda lümfoidse leukeemia (ALL) patsientide puhul on imatiniibi ja kemoteraapia samaaegse kasutamise kliiniline kogemus olemas (vt lõik 5.1), kuid imatiniibi ja kemoteraapia koostoimeid ei ole küllaldaselt kirjeldatud. Imatiniibi kõrvaltoimed, nt hepatotoksilisus, müelosupressioon jt võivad suureneda ning on andmeid, et imatiniibi samaaegne kasutamine koos L-asparaginaasiga võib olla seotud hepatotoksilisuse suurenemisega (vt lõik 4.8). Seetõttu nõuab imatiniibi kasutamine kombinatsioonravis erilist ettevaatust.

Fertiilsus, rasedus ja imetamine

Fertiilses eas naised

Fertiilses eas naised peavad ravi ajal kasutama efektiivseid rasestumisvastaseid vahendeid.

Rasedus

Imatiniibi kasutamise kohta rasedatel on andmeid piiratud hulgal. Loomkatsed on siiski näidanud kahjulikku toimet reproduktiivsusele (vt lõik 5.3) ja võimalik risk lootele ei ole teada. Imatiniibi ei tohi raseduse ajal kasutada, välja arvatud juhul, kui see on hädavajalik. Raseduse ajal kasutamise korral tuleb patsienti teavitada võimalikust ohust lootele.

Imetamine

Andmed imatiniibi eritumisest rinnapiima on puudulikud. Kahe imetava naisega tehtud uuringust selgus, et nii imatiniib kui ka selle aktiivne metaboliit võivad erituda inimese rinnapiima. Ühel patsiendil uuritud ravimi sisalduse suhe piimas/plasmas oli 0,5 imatiniibi ja 0,9 metaboliidi puhul, mis näitab metaboliidi suuremat jaotumist piimas. Arvestades imatiniibi ja metaboliidi kombineeritud kontsentratsiooni ning imiku poolt tarvitatavat maksimaalset piima kogust ööpäevas, oleks koguekspositsioon madal (~10% terapeutilisest annusest). Kuna imatiniibi väikese annusega seotud mõju imikule ei ole teada, siis ei tohi imatiniibi kasutavad naised last rinnaga toita.

Fertiilsus

Mittekliinilistes uuringutes ei ilmnenud mõju isaste ja emaste rottide fertiilsusele (vt lõik 5.3). Imatiniibi saanud patsientidega ning imatiniibi mõju kohta fertiilsusele ja gametogeneesile ei ole uuringuid läbi viidud. Imatiniibravil patsiendid, kes on mures oma fertiilsuse pärast, peaksid konsulteerima oma arstiga.

Toime reaktsioonikiirusele

Patsiente tuleb teavitada, et neil võib imatiniibravi ajal esineda kõrvaltoimeid nagu pearinglus, hägune nägemine või unisus. Seetõttu soovitatakse autojuhtimisel või masinate käsitsemisel olla ettevaatlik.

Kõrvaltoimed

Ohutusprofiili kokkuvõte

Kaugelearenenud faasis pahaloomuliste kasvajatega patsientidel võivad esineda mitmed kaasuvad haigusseisundid, mis muudavad kõrvaltoimete põhjuslikkuse hindamise raskeks seoses põhihaigusega seotud sümptomite varieeruvuse, selle haiguse progresseerumise ja paljude ravimite samaaegse manustamisega.

KML kliinilistes uuringutes lõpetati ravimi manustamine ravimiga seotud kõrvaltoimete tõttu 2,4% esmase diagnoosiga patsientidest, 4% hilises kroonilises faasis patsientidest, kellel ravi interferooniga oli ebaõnnestunud, 4% aktseleratsioonifaasis patsientidest pärast interferoonravi ebaõnnestumist ja 5% blastses kriisis patsientidest pärast interferoonravi ebaõnnestumist. GIST korral lõpetati uuringuravimi manustamine ravimiga seotud kõrvaltoimete tõttu 4% patsientidest.

Kõrvaltoimed olid kõigi näidustuste puhul sarnased, välja arvatud kaks erandit. KML patsientidel täheldati müelosupressiooni sagedamini kui GIST patsientidel, mis tõenäoliselt on tingitud põhihaiguse eripärast. Mitteopereeritava ja/või metastaseerunud GIST uuringus täheldati kokku seitsmel patsiendil (5%) (CTC järgi) III/IV astme seedetrakti verejookse (kolmel patsiendil), kasvajasiseseid verejookse (kolmel patsiendil) või mõlemat (ühel patsiendil). Seedetrakti verejooksude allikaks võisid olla seedetraktis paiknevad kasvajad (vt lõik 4.4). Seedetrakti ja kasvaja verejooksud võivad olla tõsised ja mõnikord lõppeda surmaga. Kõige sagedamini täheldatud (≥ 10%) ravimiga seotud kõrvaltoimed olid mõlemal juhul kerge iiveldus, oksendamine, kõhulahtisus, kõhuvalu, väsimus, lihasvalu, lihaskrambid ja nahalööve. Pindmisi turseid täheldati kõigis uuringutes sageli ja neid kirjeldati peamiselt periorbitaalsete või alajäsemete tursetena. Siiski olid need tursed harva rasked ja neid võib vajadusel ravida diureetikumide, teiste toetavate võtete või imatiniibi annuse vähendamisega.

Kui Ph+ ägeda lümfoidse leukeemiaga (ALL) patsientidel kasutati imatiniibi kombinatsioonis kemoteraapia suurte annustega, täheldati mööduvat maksatoksilisust maksaensüümide aktiivsuse suurenemise ja hüperbilirubineemiaga. Tuleb arvestada, et ohutusalane andmebaas kasutamisest Ph+ALL-ga lastel on piiratud, samas senimaani raporteeritud kõrvaltoimed on sama tüüpi nagu

täiskasvanute omad. Ph+ALL-ga laste ohutusandmebaas on väga piiratud, kuid uusi ohusignaale senimaani ei ole tuvastatud.

Mitmesuguseid kõrvaltoimeid, nagu pleura efusioon, astsiit, kopsuturse ja kiire kehakaalu tõus koos pindmiste tursetega või ilma nendeta, võib üheskoos kirjeldada kui “vedelikupeetust”. Neid reaktsioone saab tavaliselt ravida imatiniibi ajutise ärajätmisega ja diureetikumidega ning muu asjakohase toetava raviga. Siiski võivad mõned nimetatud nähtudest olla tõsised või eluohtlikud ning mitmed blastses kriisis patsiendid surid kompleksse kliinilise anamneesiga pleuraefusiooni, südame paispuudulikkuse ja neerupuudulikkuse tagajärjel. Laste kliinilistes uuringutes ei olnud erinevaid ohutusalaseid leide.

Kõrvaltoimed

Kõrvaltoimed, mida registreeriti sagedamini kui üksikjuhtudena, on esitatud järgnevalt organsüsteemi klasside ja esinemissageduste järgi. Esinemissageduste kategooriad on määratletud järgmise kokkuleppe kohaselt: väga sage (≥1/10); sage (≥1/100 kuni <1/10); aeg-ajalt (≥1/1000 kuni <1/100); harv (≥1/10 000 kuni <1/1000); väga harv (<1/10 000) ja teadmata (ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel).

Igas sagedusrühmas on kõrvaltoimed esitatud sageduse järjekorras, kõige sagedasemad eespool.

Tabelis 1 on esitatud kõrvaltoimed ja nende esinemissagedused.

Tabel 1. Kõrvaltoimete kokkuvõte tabelina

Infektsioonid ja infestatsioonid

Aeg-ajalt

 

Herpes zoster, herpes simplex, nasofarüngiit, pneumoonia, sinusiit,

 

 

tselluliit, ülemiste hingamisteede infektsioon, gripp, kuseteede

 

 

infektsioon, gastroenteriit, sepsis

Harv

 

Seeninfektsioon

Teadmata

 

B-hepatiidi reaktivatsioon*

Hea-, pahaloomulised ja täpsustamata kasvajad (sealhulgas tsüstid ja polüübid)

Harv

 

Tuumorilahustussündroom

Teadmata

 

Tuumori hemorraagia/tuumori nekroos*

Immuunsüsteemi häired

 

Teadmata

 

Anafülaktiline šokk*

Vere ja lümfisüsteemi häired

Väga sage

 

Neutropeenia, trombotsütopeenia, aneemia

Sage

 

Pantsütopeenia, febriilne neutropeenia

Aeg-ajalt

 

Trombotsüteemia, lümfopeenia, luuüdi depressioon, eosinofiilia,

 

 

lümfadenopaatia

Harv

 

Hemolüütiline aneemia

Ainevahetus- ja toitumishäired

Sage

 

Anoreksia

Aeg-ajalt

 

Hüpokaleemia, söögiisu suurenemine, hüpofosfateemia, söögiisu

 

 

vähenemine, dehüdratsioon, podagra, hüperurikeemia, hüperkaltseemia,

 

 

hüperglükeemia, hüponatreemia

Harv

 

Hüperkaleemia, hüpomagneseemia

Psühhiaatrilised häired

 

Sage

 

Unetus

Aeg-ajalt

 

Depressioon, libiido langus, ärevus

Harv

 

Segasusseisund

Närvisüsteemi häired

 

Väga sage

 

Peavalu

Sage

 

Pearinglus, paresteesiad, maitsetundlikkuse häired, hüpesteesia

Aeg-ajalt

 

Migreen, unisus, sünkoop, perifeerne neuropaatia, mälu halvenemine,

 

ishias, rahutute jalgade sündroom, treemor, ajuverejooks

Harv

Koljusisese rõhu tõus, krambid, nägemisnärvi neuriit

Teadmata

Ajuturse*

Silma kahjustused

 

Sage

Silmalau turse, suurenenud pisaravool, konjunktiivi verejooks,

 

konjunktiviit, silmade kuivus, hägune nägemine

Aeg-ajalt

Silmade ärritus, silmavalu, silmakoopa turse, kõvakesta verejooks, reetina

 

verejooks, blefariit, makula turse

Harv

Katarakt, glaukoom, papilli ödeem

Teadmata

Klaaskeha verejooks*

Kõrva ja labürindi kahjustused

Aeg-ajalt

Vertiigo, tinnitus, kuulmislangus

Südame häired

 

Aeg-ajalt

Südamekloppimine, tahhükardia, südame paispuudulikkus, kopsuturse

Harv

Arütmia, kodade virvendus, südameseiskus, südamelihase infarkt,

 

stenokardia, perikardi efusioon

Teadmata

Perikardiit*, südame tamponaad*

Vaskulaarsed häired

 

Sage

Nahaõhetus, verejooks

Aeg-ajalt

Hüpertensioon, hematoom, subduraalne hematoom, perifeerse

 

verevarustuse häired (külmatunne), hüpotensioon, Raynaud’ fenomen

Teadmata

Tromboos/emboolia*

Respiratoorsed, rindkere ja mediastiinumi häired

Sage

Düspnoe, ninaverejooks, köha

Aeg-ajalt

Pleura efusioon, neelu- ja kõripiirkonna valu, farüngiit

Harv

Pleuriitiline valu, kopsufibroos, pulmonaalne hüpertensioon,

 

kopsuverejooks

Teadmata

Äge hingamispuudulikkus*, interstitsiaalne kopsuhaigus*

Seedetrakti häired

 

Väga sage

Iiveldus, kõhulahtisus, oksendamine, düspepsia, kõhuvalu

Sage

Kõhupuhitus, kõhu esilevõlvumine, gastroösofageaalne refluks,

 

kõhukinnisus, suukuivus, gastriit

Aeg-ajalt

Stomatiit, suu limaskesta haavandid, seedetrakti verejooks, röhatised,

 

veriroe, ösofagiit, astsiit, maohaavand, veriokse, heiliit, düsfaagia,

 

pankreatiit

Harv

Koliit, iileus, põletikuline soolehaigus

Teadmata

Iileus/soole obstruktsioon*, seedetrakti perforatsioon*, divertikuliit*, mao

 

antrumi piirkonna vaskulaarne ekstaasia (GAVE)*

Maksa ja sapiteede häired

Sage

Maksaensüümide aktiivsuse suurenemine

Aeg-ajalt

Hüperbilirubineemia, hepatiit, ikterus

Harv

Maksapuudulikkus, maksanekroos

Naha ja nahaaluskoe kahjustused

Väga sage

Periorbitaalne turse, dermatiit/ekseem/lööve

Sage

Nahasügelus, näo turse, naha kuivus, erüteem, alopeetsia, öine

 

higistamine, fotosensibilisatsiooni reaktsioon

Aeg-ajalt

Pustuloosne lööve, verevalumid, suurenenud higistamine, urtikaaria,

 

ekhümoos, suurenenud kalduvus verevalumite tekkeks, hüpotrihhoos,

 

naha hüpopigmentatsioon, eksfoliatiivne dermatiit, küünte murdumine,

 

follikuliit, petehhiad, psoriaas, purpur, naha hüperpigmentatsioon,

 

bulloossed kahjustused

Harv

Äge palavikuga neutrofiilne dermatoos (Sweeti sündroom), küünte

 

värvuse muutus, angioödeem, vesikulaarne lööve, multiformne erüteem,

 

leukotsütoklastiline vaskuliit, Stevensi-Johnsoni sündroom, äge

 

generaliseerunud eksantematoosne pustuloos (AGEP)

Teadmata

Palmoplantaarse erütrodüsesteesia sündroom*, lihhenoidne keratoos*,

 

lame lihhen*, toksiline epidermaalne nekrolüüs*, ravimlööve koos

 

eosinofiilia ja süsteemsete sümptomitega (DRESS)*

Lihas-skeleti ja sidekoe kahjustused

Väga sage

Lihasspasmid ja -krambid, skeletilihaste valu, sh lihasvalu,

 

liigesvalu,luuvalu

Sage

Liigeste tursed

Aeg-ajalt

Liigeste ja lihaste kangus

Harv

Lihasnõrkus, artriit, rabdomüolüüs/müopaatia

Teadmata

Avaskulaarne luunekroos/puusaluu nekroos*, kasvupeetus lastel*

Neerude ja kuseteede häired

Aeg-ajalt

Neerude valu, hematuuria, äge neerupuudulikkus, sagenenud urineerimine

Teadmata

Krooniline neerupuudulikkus

Reproduktiivse süsteemi ja rinnanäärme häired

Aeg-ajalt

Günekomastia, erektsioonihäired, menorraagia, ebaregulaarne

 

menstruatsioon, seksuaalfunktsiooni häire, rinnanibude valulikkus,

 

rindade suurenemine, skrootumi turse

Harv

Hemorraagiline kollaskeha/hemorraagiline munasarjatsüst

Üldised häired ja manustamiskoha reaktsioonid

Väga sage

Vedelikupeetus ja tursed, jõuetus

Sage

Nõrkus, palavik, anasarka, külmavärinad, külmatunne

Aeg-ajalt

Valu rindkeres, üldine halb enesetunne

Uuringud

 

Väga sage

Kehakaalu tõus

Sage

Kehakaalu langus

Aeg-ajalt

Kreatiniinisisalduse suurenemine veres, kreatiinfosfokinaasi sisalduse

 

suurenemine veres, laktaatdehüdrogenaasi sisalduse suurenemine veres,

 

alkaalse fosfataasi aktiivsuse tõus veres

Harv

Amülaasi aktiivsuse tõus veres

  • *Nendest imatiniibi kõrvaltoimetest on teatatud peamiselt turuletulekujärgselt. Siia kuuluvad spontaansed kõrvaltoimeteatised ja ka tõsised kõrvaltoimed hetkel käimasolevatest uuringutest, laiendatud juurdepääsu programmidest, kliinilise farmakoloogia uuringutest ja kinnitamata näidustuste uuringutest. Kuna nendest kõrvaltoimetest teatamisel on populatsiooni suurus teadmata, siis ei ole alati võimalik usaldusväärselt kindlaks määrata nende esinemissagedust või tõestada põhjuslikku seost imatiniibi plasmakontsentratsiooniga.

Pneumooniat registreeriti kõige sagedamini transformeerunud KML patsientidel ja GIST

 

patsientidel.

Peavalu esines kõige sagedamini GIST patsientidel.

Südame häireid, sh südame paispuudulikkust täheldati patsient-aasta kohta sagedamini

 

transformeerunud KML patsientidel võrreldes kroonilise KML patsientidega.

Nahaõhetus oli kõige sagedasem GIST patsientidel ja verejooks (verevalum, hemorraagia) GIST

 

ja transformeerunud KML (KML-AP ja KML-BC) patsientidel.

Pleura efusiooni registreeriti sagedamini GIST ja transformeerunud KML (KML-AP ja KML-

BC) patsientidel võrreldes kroonilise KML patsientidega.

6+7 Kõhuvalu ja seedetrakti verejooksu täheldati kõige sagedamini GIST patsientidel.

Registreeritud on mõned surmaga lõppenud maksapuudulikkuse ja maksanekroosi juhud.

Skeletilihaste valu ja sellega seotud nähtusid täheldati sagedamini KML patsientidel võrreldes GIST patsientidega.

Surmaga lõppenud juhtusid on registreeritud kaugelearenenud haiguse, raskete infektsioonide, raske neutropeenia ja teiste tõsiste kaasuvate seisunditega patsientidel.

Kõrvalekalded laboratoorsetes analüüsides

Hematoloogia

KML puhul on kõigis uuringutes järjepidevalt täheldatud tsütopeeniaid, eriti neutropeeniat ja

trombotsütopeeniat ja oletatakse, et suuremate, ≥ 750 mg annuste kasutamisel (I faasi uuring) sagedamini. Samas oli tsütopeeniate ilmnemine selgelt seotud ka haiguse staadiumiga – III ja IV astme neutropeenia (neutrofiilide absoluutarv < 1,0 x 10/l) ja trombotsütopeenia (trombotsüütide arv

< 50 x 10/l) esinemissagedus oli 4 kuni 6 korda kõrgem blastse kriisi ja aktseleratsioonifaasi ajal (neutropeenia ja trombotsütopeenia esinesid vastavalt 59...64% ja 44...63% patsientidest) võrreldes esmakordselt diagnoositud KML kroonilises faasis patsientidega (16,7% patsientidest esines neutropeenia ja 8,9% patsientidest trombotsütopeenia). Esmakordselt diagnoositud kroonilises faasis KML korral täheldati IV astme neutropeeniat (neutrofiilide absoluutarv < 0,5 x 10/l) ja trombotsütopeeniat (trombotsüütide arv < 10 x 10/l) vastavalt 3,6% ja < 1% patsientidest. Neutropeenia ja trombotsütopeenia episoodide kestuse mediaan oli tavaliselt vastavalt 2 kuni 3 nädalat ja 3 kuni 4 nädalat. Neid nähtusid saab tavaliselt ravida kas annuse vähendamise või imatiniibravi katkestamisega, aga harvadel juhtudel võib olla vajalik ravi lõplik lõpetamine. KML-ga lastel täheldati kõige sagedamini III või IV astme tsütopeeniat, sealhulgas neutropeeniat, trombotsütopeeniat ja aneemiat. Tavaliselt ilmnevad need esimeste ravikuude jooksul.

Mitteopereeritava ja/või metastaseerunud GIST patsientidega tehtud uuringus registreeriti III ja IV astme aneemiat vastavalt 5,4% ja 0,7% patsientidest ja see võis vähemalt osadel patsientidest olla seotud seedetrakti või kasvajasiseste verejooksudega. III ja IV astme neutropeeniat täheldati vastavalt 7,5% ja 2,7% patsientidest ning III astme trombotsütopeeniat 0,7% patsientidest. Ühelgi patsiendil ei tekkinud IV astme trombotsütopeeniat. Leukotsüütide ja neutrofiilide arvu langus tekkis peamiselt ravi esimese kuue nädala jooksul ja pärast seda püsisid väärtused suhteliselt stabiilsel tasemel.

Biokeemia

KML patsientidel täheldati transaminaaside aktiivsuse (<5%) või bilirubiini (<1%) taseme tugevat tõusu ja seda raviti tavaliselt annuse vähendamisega või ravi ajutise katkestamisega (taoliste episoodide keskmine kestus oli ligikaudu üks nädal). Maksa laboratoorsete analüüside kõrvalekallete tõttu lõpetati ravi vähem kui 1% KML patsientidest. GIST patsientidel (uuring B2222) täheldati 6,8% juhtudest III või IV astme ALT (alaniinaminotransferaas) aktiivsuse tõusu ja 4,8% III või IV astme AST (aspartaataminotransferaas) aktiivsuse tõusu. Bilirubiini taseme suurenemist esines alla 3%.

Esinenud on ka tsütolüütilise ja kolestaatilise hepatiidi ja maksapuudulikkuse juhte, mis mõnel juhul lõppesid surmaga, sealhulgas ühel patsiendil, kes sai suure annusena paratsetamooli.

Valitud kõrvaltoimete kirjeldus

B-hepatiidi reaktivatsioon

B-hepatiidi reaktivatsioonist on teatatud seoses BCR-ABL-i TKI-dega. Mõnel juhul tekkis äge maksapuudulikkus või fulminantne hepatiit, mille tõttu tekkis maksasiirdamise vajadus või patsient suri (vt lõik 4.4).

Võimalikest kõrvaltoimetest teavitamine

Ravimi võimalikest kõrvaltoimetest on oluline teavitada ka pärast ravimi müügiloa väljastamist. See võimaldab jätkuvalt hinnata ravimi kasu/riski suhet. Tervishoiutöötajatel palutakse teavitada kõigist võimalikest kõrvaltoimetest www.ravimiamet.ee kaudu

Üleannustamine

Soovitatud terapeutilisest annusest suuremate annuste kasutamise kogemus on vähene. Spontaanselt ja kirjanduses on registreeritud üksikud imatiniibi üleannustamise juhud. Üleannustamise korral tuleb patsienti jälgida ja rakendada asjakohast sümptomaatilist ravi. Üldiselt oli nende juhtude puhul registreeritud tulemuseks kas "paranenud" või "tervenenud". Erinevate annusevahemike korral kirjeldatud nähud on järgmised.

Täiskasvanud

1200…1600 mg (kestusega vahemikus 1…10 päeva): iiveldus, oksendamine, kõhulahtisus, nahalööve, erüteem, tursed, jõuetus, lihasspasmid, trombotsütopeenia, pantsütopeenia, kõhuvalu, peavalu, söögiisu vähenemine.

1800…3200 mg (kuni 3200 mg ööpäevas 6 päeva jooksul): nõrkus, lihasvalu, kreatiinfosfokinaasi aktiivuse tõus, bilirubiinisisalduse suurenemine, seedetrakti valu.

6400 mg (ühekordse annusena): kirjanduses on andmed ühe juhu kohta ühel patsiendil, kellel tekkisid iiveldus, oksendamine, kõhuvalu, palavik, näo turse, neutrofiilide arvu langus, transaminaaside aktiivsuse suurenemine.

8…10 g (ühekordse annusena): kirjeldatud on oksendamist ja seedetrakti valu.

Lapsed

Ühel 3-aastasel poisil, kes sai ühekordse annusena 400 mg, tekkisid oksendamine, kõhulahtisus ja isutus, ning ühel teisel 3-aastasel poisil, kes sai ühekordse annusena 980 mg, tekkisid valgevereliblede arvu vähenemine ja kõhulahtisus.

Üleannustamise korral tuleb patsienti jälgida ja rakendada asjakohast sümptomaatilist ravi.

FARMAKOLOOGILISED OMADUSED

Farmakodünaamilised omadused

Farmakoterapeutiline rühm: kasvajavastased ained, proteiini kinaasi inhibiitorid ATC-kood: L01XE01

Toimemehhanism

Imatiniib on väikesemolekuline proteiintürosiinkinaasi inhibiitor, mis pärsib tugevalt nii Bcr-Abl türosiinkinaasi (TK) aktiivsust kui ka mitmeid TK retseptoreid: c-Kit proto-onkogeeni poolt kodeeritud tüviraku faktori (SCF) retseptor Kit, diskoidiini domeeni retseptorid (DDR1 ja DDR2), kolooniaid stimuleeriva faktori retseptor (CSF-1R) ja trombotsüütide kasvuteguri retseptorid alfa ja beeta (PDGFR-alfa ja PDGFR-beeta). Imatiniib võib samuti pärssida nende retseptorite kinaaside poolt vahendatud rakulisi protsesse.

Farmakodünaamilised toimed

Imatiniib on proteiintürosiinkinaasi inhibiitor, mis pärsib tugevalt nii BCR-ABL türosiinkinaasi in vitro, rakulisel ja in vivo tasemel. See ühend pärssis valikuliselt proliferatsiooni ja indutseeris apoptoosi nii BCR-ABL-positiivsetes rakukultuurides kui ka värsketes leukeemiarakkudes, mis pärinesid Philadelphia kromosoom-positiivse KML- i ja ägeda lümfoblastse leukeemiaga (ALL) patsientidelt.

BCR-ABL-positiivseid kasvajarakke kasutavatel in vivo loommudelitel avaldab see ühend üksi kasutatuna kasvajavastast toimet.

Imatiniib on ühtlasi trombotsüütidelt pärineva kasvufaktori (PDGF), PDGF-R-i, tüviraku faktori (SCF) ja c-Kit retseptori türosiinkinaasi inhibiitor ning pärsib PDGF-i ja SCF-i vahendusel toimuvaid rakulisi protsesse. In vitro pärsib imatiniib proliferatsiooni ja indutseerib apoptoosi gastrointestinaalsete stromaaltuumorite (GIST) rakkudes, millel esineb aktiveeriv kit mutatsioon. Erinevate partnerproteiinide liitumise tagajärjel toimuv PDGF-i retseptori või Abl proteiini türosiinkinaasi konstitutiivne aktivatsioon või PDGF-i konstitutiivne produktsioon on seotud MDS/MPD, HES/KEL-i ja PDFS-i patogeneesiga. Imantiniib pärsib düsreguleeritud PDGFR-i ja Abl kinaasi poolt juhitud rakkudes signaali ülekandmist ja proliferatsiooni.

Kroonilise müeloidse leukeemia kliinilised uuringud

Imatiniibi efektiivsus põhineb üldisel hematoloogilisel ja tsütogeneetilisel ravivastusel ning progressioonivabal elulemusel. Kontrollitud uuringuid, mis näitaksid kliinilist kasu, nt haigusega seotud sümptomite või elulemuse paranemist, ei ole tehtud.

Läbi on viidud suur rahvusvaheline avatud kontrollgrupita II faasi uuring Philadelphia kromosoom- positiivse (Ph+), blastses kriisis haigusega KML patsientidel. Lisaks on kahes I faasi uuringus ja ühes

II faasi uuringus ravitud lapsi.

Kliinilises uuringus olid 38% patsientidest ≥ 60-aastased ja 12% patsientidest olid ≥ 70-aastased.

Müeloidne blastne kriis. Kaasati 260 müeloidses blastses kriisis patsienti. 95 patsienti (37%) olid eelnevalt saanud kemoteraapiat kas aktseleratsioonifaasi või blastse kriisi raviks („eelnevalt ravitud patsiendid“) ja 165 (63%) ei olnud ravi saanud („ravimata patsiendid“). Esimesed 37 patsienti alustasid ravi annusega 400 mg, kuid seejärel uuringuplaani muudeti, et saaks kasutada suuremaid annuseid ja ülejäänud 223 patsienti alustasid annusega 600 mg.

Esmaseks tulemusnäitajaks oli hematoloogilise ravivastuse määr, mis registreeriti kas täieliku hematoloogilise ravivastusena, leukeemia tunnuste puudumisena või KML kroonilise faasi taastumisena. Selles uuringus saavutasid 31% patsientidest hematoloogilise ravivastuse (36% eelnevalt ravimata patsientidest ja 22% ravitud patsientidest). Ravivastuse määr oli samuti kõrgem patsientidel, keda raviti annusega 600 mg (33%) võrreldes patsientidega, keda raviti annusega 400 mg (16%, p=0,0220). Käesolevalt on hinnanguline elulemuse mediaan eelnevalt ravimata patsientidel ja ravitud patsientidel vastavalt 7,7 kuud ja 4,7 kuud.

Lümfoidne blastne kriis. I faasi uuringutesse kaasati piiratud hulk patsiente (n=10). Hematoloogilise ravivastuse määr oli 70% ja kestus 2...3 kuud.

Tabel 2. Ravivastus täiskasvanutel KML uuringus

 

Uuring 0102

 

38 kuu andmed

 

Müeloidne blastne kriis

 

(n=260)

Patsientide osakaal protsentides (CI95%)

Hematoloogiline ravivastus

31% (25,2...36,8)

Täielik hematoloogiline ravivastus

8%

Leukeemia tunnuste puudumine

5%

Kroonilise faasi taastumine

18%

Oluline tsütogeneetiline ravivastus

15% (11,2...20,4)

Täielik

7%

(Kinnitatud) [95% CI]

(2%) [0,6...4,4]

Osaline

8%

Hematoloogilise ravivastuse kriteeriumid (kõik ravivastused peavad olema kinnitatud pärast ≥ 4 nädalat):

Täielik hematoloogiline ravivastus: uuringus 0102 [neutrofiilide absoluutarv ≥ 1,5 x 10/l; trombotsüüte ≥ 100 x 10/l; veres puuduvad blastid; luuüdis blaste < 5% ja ekstramedullaarne haaratus puudub]

Leukeemia tunnuste puudumine: samad kriteeriumid kui täieliku hematoloogilise ravivastuse korral, kuid neutrofiilide absoluutarv ≥ 1 x 10/l ja trombotsüüte ≥ 20 x 10/l.

Kroonilise faasi taastumine: luuüdis ja perifeerses veres blaste < 15%; luuüdis ja perifeerses veres blaste+promüelotsüüte < 30%, perifeerses veres basofiile < 20%; puuduvad ekstramedullaarsed haiguskolded, välja arvatud põrnas ja maksas.

Tsütogeneetilise ravivastuse kriteeriumid:

Olulise ravivastuse hulka kuuluvad nii täielik kui osaline ravivastus: täielik (0% Ph+ metafaase), osaline (1...35%)

Täielik tsütogeneetiline ravivastus, mis on kinnitatud teisel luuüdi tsütogeneetilisel hindamisel vähemalt üks kuu pärast esialgset luuüdi uuringut.

Lapsed. annuse suurendamise I faasi uuringusse kaasati kokku 26 alla 18-aastast last, kellel oli kas kroonilises faasis KML (n=11) või blastses kriisis KML või Ph+ äge leukeemia (n=15). See

populatsioon koosnes varem olulisel määral ravitud patsientidest – 46% neist olid läbi teinud eelneva luuüdi siirdamise ja 73% olid saanud eelnevat kemoteraapiat mitme ravimiga. Patsientidele manustati imatiniibi annustena 260 mg/m/ööpäevas (n=5), 340 mg/m/ööpäevas (n=9), 440 mg/m/ööpäevas (n=7) ja 570 mg/m/ööpäevas (n=5). Üheksast kroonilises faasis KML-ga patsiendist, kelle kohta on olemas tsütogeneetilised andmed, saavutasid täieliku ja osalise tsütogeneetilise ravivastuse vastavalt neli (44%) ja kolm (33%) patsienti; olulise tsütogeneetilise ravivastuse (MCyR) määr oli 77%.

Avatud mitmekeskuselises ühe ravirühmaga II faasi uuringusse kaasati kokku 51 esmakordse kroonilises faasis KML diagnoosiga varem ravimata last. Patsiente raviti imatiniibi annusega

340 mg/m/ööpäevas ilma ravikatkestuseta, kui puudusid toksilised toimed, mille tõttu olnuks vajalik annuse vähendamine. Imatiniibravi vallandab esmakordse KML diagnoosiga lastel kiire ravivastuse, pärast 8-nädalast ravi oli täieliku hematoloogilise ravivastuse määr 78%. Täieliku hematoloogilise ravivastuse kõrge määraga kaasnes ka täieliku tsütogeneetilise ravivastuse (CCyR) väljakujunemine 65% juhtudest, mis on võrreldav täiskasvanutel täheldatud tulemustega. Lisaks saavutati 81% olulise tsütogeneetilise ravivastusega (MCyR) patsientide seas osaline tsütogeneetiline ravivastus (PCyR) 16% patsientidest. Enamikul patsientidest, kellel saavutati täielik tsütogeneetiline ravivastus, ilmnes see 3. kuni 10. ravikuu vahel ja Kaplan-Meier’i hinnanguline mediaan oli 5,6 kuud.

Ph+ ALL-i kliinilised uuringud

Äsja diagnoositud Ph+ ALL: Kontrollitud uuringus (ADE10), kus imatiniibi võrreldi induktsioonkemoteraapiaga 55-l äsja diagnoositud patsiendil vanuses 55 ja enam aastat, saavutati imatiniibi monoteraapia korral oluliselt suurem täielik hematoloogiline ravivastus kui kemoteraapia puhul (96,3% vs. 50%; p = 0,0001). Kui ravi imatiniibiga kasutati patsientidel, kes ei reageerinud üldse või reageerisid kemoteraapiale vähesel määral, saavutasid 9 patsienti (81,8%) 11-st täieliku hematoloogilise ravivastuse. See kliinilise efektiivsuse näitaja oli seotud BCR-ABL-i transkriptide ulatuslikuma vähenemisega imatiniibiga ravitud patsientidel kui kemoteraapiarühmas pärast 2 nädalat kestnud ravi (p = 0,02). Kõik patsiendid said imatiniibi ja pärast induktsiooni säilituskemoteraapiat (vt tabel 3) ning 8. nädalal oli BCR-ABL-i transkriptide tase mõlemas rühmas ühesugune. Nagu võis oodata uuringu ülesehituse põhjal, ei täheldatud erinevust remissiooni kestuse, haigusvaba elulemuse ega üldise elulemuse osas, kuigi täieliku molekulaarse ravivastuse ja minimaalse residuaalhaigusega patsiendid saavutasid parema lõpptulemuse nii remissiooni kestuse (p = 0,01) kui ka haigusvaba elulemuse osas (p = 0,02).

Tulemused, mis saadi neljas mittekontrollitud kliinilises uuringus (AAU02, ADE04, AJP01 ja AUS01) osalenud 211-lt äsja diagnoositud Ph+ ALL-iga patsiendilt, olid kooskõlas ülalkirjeldatud tulemustega. Imatiniib kombinatsioonis induktsioon-kemoteraapiaga (vt tabel 3) viis täieliku hematoloogilise ravivastuse saavutamiseni 93% (147 patsienti 158 hinnatavast) patsientidest ning olulise tsütogeneetilise ravivastuse saavutamiseni 90% (19 patsienti 21 hinnatavast) patsientidest. Täieliku molekulaarse ravivastuse saavutas 48% (49 patsienti 102 hinnatavast). Haigusvaba elulemus ja üldine elulemus ületasid konstantselt ühe aasta ja olid kõrgemad varasema kontrollrühma näitajatest (haigusvaba elulemus p < 0,001; üldine elulemus p < 0,0001) kahes uuringus (AJP01 ja AUS01).

Tabel 3. Kemoteraapia raviskeem kasutamisel koos imatiniibiga

Uuring ADE10

Eelfaas

Remissiooni induktsioon

Konsolidatsioonravi I,

III, V

Konsolidatsioonravi

Ara-C 75 mg/m2 i.v. (1 h) 1. kuni 5. päeval; VM26 60 mg/m2 i.v. (1 h)

II, IV

1. kuni 5. päeval

 

 

Uuring AAU02

 

 

 

Induktsioonravi (de

Daunorubitsiin 30 mg/m2 i.v. 1. kuni 3. ja 15. kuni 16. päeval, VCR

novo Ph+ ALL)

2 mg koguannus i.v. 1., 8., 15. ja 22. päeval, CP 750 mg/m2 i.v. 1. ja 8.

 

päeval, prednisoon 60 mg/m2 suukaudselt 1. kuni 7. ja 15. kuni 21.

 

päeval, IDA 9 mg/m2 suukaudselt 1. kuni 28. päeval, MTX 15 mg

 

intratekaalselt 1., 8., 15. ja 22. päeval, Ara-C 40 mg intratekaalselt 1., 8.,

 

15. ja 22. päeval, metüülprednisoloon 40 mg intratekaalselt 1., 8., 15. ja

 

22. päeval.

 

 

Konsolidatsioon (de

Ara-C 1000 mg/m/12 h i.v.(3 h) 1. kuni 4. päeval; mitoksantroon

novo Ph+ ALL)

10 mg/m2 i.v. 3. kuni 5. päeval, MTX 15 mg intratekaalselt 1. päeval,

 

metüülprednisoloon 40 mg intratekaalselt 1. päeval.

 

 

Uuring ADE04

 

 

 

Eelfaas

DEX 10 mg/m2 suukaudselt 1. kuni 5. päeval, CP 200 mg/m2 i.v. 3...5

 

päeval, MTX 15 mg intratekaalselt 1. päeval.

 

 

Induktsioonravi I

DEX 10 mg/m2 suukaudselt 1. kuni 5. päeval, VCR 2 mg i.v. 6., 13. ja

 

20. päeval, daunorubitsiin 45 mg/m2 i.v. 6. kuni 7. ja 13. kuni 14. päeval.

Induktsioonravi II

CP 1 g/m2 i.v. (1 h) 26. ja 46. päeval, Ara-C 75 mg/m2 i.v. (1 h) 28.

 

kuni.31., 35. kuni 38. ja 42. kuni 45. päeval, 6-MP 60 mg/m

 

suukaudselt 26. kuni 46. päeval.

 

 

Konsolidatsioonravi

DEX 10 mg/m2 suukaudselt 1. kuni 5. päeval, vindesiin 3 mg/m2 i.v. 1.

 

päeval, MTX 1,5 g/m2 i.v. (24 h) 1. päeval, etoposiid 250 mg/m2 i.v.

 

(1 h) 4. kuni 5. päeval, Ara-C 2 × 2 g/m2 i.v. (3 h, q 12 h) 5. päeval.

Uuring AJP01

 

 

 

Induktsioonravi

CP 1,2 g/m2 i.v. (3 h) 1. päeval; daunorubitsiin 60 mg/m2 i.v. (1 h) 1.

 

kuni 3. päeval, vinkristiin 1,3 mg/m2 i.v. 1., 8., 15. ja 21. päeval,

 

prednisoloon 60 mg/m2 päevas suukaudselt.

Konsolidatsioonravi

Vahelduva skeemiga keemiaravi: kemoteraapia suurtes annustes koos

 

MTX 1 g/m2 i.v. (24 h) 1. päeval ja Ara-C 2 g/m2 i.v. (q 12 h) 2. kuni 3.

 

päeval, kokku 4 tsüklit.

 

 

Säilitusravi

VCR 1,3 g/m2 i.v. 1. päeval, prednisoloon 60 mg/m2 suukaudselt 1. kuni

 

5. päeval.

 

 

Uuring AUS01

 

  1. DEX 10 mg/m2 suukaudselt 1. kuni 5. päeval; CP 200 mg/m2 i.v. 3., 4., 5. päeval; MTX 12 mg intratekaalselt, 1. päeval.
  2. DEX 10 mg/m2 suukaudselt 6. kuni 7. ja 13. kuni 16. päeval, VCR 1 mg i.v., 7. ja 14. päeval; IDA 8 mg/m2 i.v. (0,5 h) 7., 8., 14. ja 15. päeval; CP 500 mg/m2 i.v. (1 h) 1. päeval; Ara-C 60 mg/m2 i.v. 22. kuni 25. ja 29. kuni 32. päeval.
  3. MTX 500 mg/m2 i.v. (24 h) 1. ja 15. päeval; 6-MP 25 mg/m2 suukaudselt 1. kuni 20. päeval.

Induktsioon- konsolidatsioonravi

Säilitusravi

  1. Hüper-CVAD raviskeem: CP 300 mg/m2 i.v. (3 h, q 12 h) 1. kuni 3. päeval, vinkristiin 2 mg i.v. 4. ja 11. päeval, doksorubitsiin
  2. mg/m2 i.v. (24 h) 4. päeval, DEX 40 mg päevas 1. kuni 4. ja 11. kuni 14. päeval, vaheldumisi MTX 1 g/m2 i.v. (24 h) 1. päeval, Ara-C 1 g/m2 i.v. (2 h, q 12 h) 2. kuni 3. päeval (kokku 8 tsüklit).

VCR 2 mg i.v. kord kuus 13 kuu jooksul, prednisoloon 200 mg suukaudselt, 5 päeval kuus 13 kuu jooksul.

Kõik raviskeemid sisaldavad steroidide manustamist KNS-i profülaktikaks.

Ara-C: tsütosiinarabinosiid; CP: tsüklofosfamiid; DEX: deksametasoon; MTX: metotreksaat; 6- MP: 6-merkaptopuriin VM26: teniposiid; VCR: vinkristiin; IDA: idarubitsiin; i.v.: intravenoosne

Lapsed: Uuringusse I2301 (avatud, multitsentriline, järjestikuline kohort, mitterandomiseeritud III

faasi uuring) kaasati kokku 93 Ph+ALL-ga last, täiskasvanut ja noorukit (vanuses 1 kuni 22 aastat), keda raviti imatiniibiga (340 mg/m/ööpäevas) induktsioonravi järgselt kombinatsioonis intensiivse kemoteraapiaga. Imatiniibi manustati vahelduvalt 1 kuni 5 kohordile tõusva kestvusega ja varasema ravi alustamisega kohortide vahel; 1. kohort sai madalaimat ja 5 kohort sai kõrgeimat imatiniibi kogust (pikima kestvusega päevades imatiniibi igapäevane annustamine esimese kemoteraapia kuuri ajal). Igapäevane imatiniibi manustamine varases ravifaasis kombinatsioonis kemoteraapiaga 5. kohordi patsientidel (n=50) parandas 4 aasta juhtumivaba elulemust (EFS) võrreldes ajaloolise kontrollgrupiga (n=120), kes said standardset kemoteraapiat ilma samaaegse imatiniibita (69,6% vs 31,6% vastavalt). Eeldatav 4 aasta elulemus 5 kohordi patsientidel oli 83,6% vs 44,8% kontrollgrupis. 20-l patsiendil 50-st (40%) 5 kohordi patsientidest teostati hematopoeetiline tüvirakkude siirdamine.

Tabel 4 Kemoteraapia raviskeem kasutamisel kombinatsioonis imatiniibiga uuringus I2301

Konsolidatsioonravi 1

VP-16 (100 mg/m/ööpäevas, IV): päevadel 1…5

(3 nädalat)

Ifosfamiid (1.8 g/m/ööpäevas, IV): päevadel 1…5

 

MESNA (360 mg/m/annus q3h, x 8/ööpäevas, IV): päevadel 1…5

 

G-CSF (5 µg/kg, SC): päevadel 6…15 või kuni neutrofiilide absoluutarv

 

> 1500 üle nadiirväärtuse

 

IT Metotreksaat (vanusele kohandatud): ainult päeval 1

 

Kolmekordne IT ravi (vanusele kohandatud): päevadel 8, 15

 

 

Konsolidatsioonravi 2

Metotreksaat (5 g/m2 24 tunni jooksul, IV): päeval 1

(3 nädalat)

Leukovoriin (75 mg/m2 36. tunnil, IV; 15 mg/m2 IV või PO q6h x 6

 

annust)iii: päevadel 2 ja 3

 

Kolmekordne IT ravi (vanusele kohandatud): päeval 1

 

ARA-C (3 g/m/annus q 12 h x 4, IV): päevadel 2 ja 3

 

G-CSF (5 µg/kg, SC): päevadel 4…13 või kuni neutrofiilide absoluutarv

 

> 1500 üle nadiirväärtuse

 

 

Reinduktsioonravi 1

VCR (1.5 mg/m/ööpäevas, IV): päevadel 1, 8, ja 15

(3 nädalat)

DAUN (45 mg/m/ööpäevane boolus, IV): päevadel 1 ja 2

 

CPM (250 mg/m/annus q12h x 4 annust, IV): päevadel 3 ja 4

 

PEG-ASP (2500 RÜ/m, IM): päeval 4

 

G-CSF (5 µg/kg, SC): päevadel 5…14 või kuni neutrofiilide absoluutarv

 

> 1500 üle nadiirväärtuse

 

Kolmekordne IT ravi (vanusele kohandatud): päevadel 1 ja 15

 

DEX (6 mg/m/ööpäevas, PO): päevadel 1…7 ja 15…21

 

 

Intensiivravi 1

Metotreksaat (5 g/m2 24 tunni jooksul, IV): päevadel 1 ja 15

(9 nädalat)

Leukovoriin (75 mg/m2 36. tunnil, IV; 15 mg/m2 IV või PO q6h x 6

 

annust)iii: päevadel 2, 3, 16, ja 17

 

Kolmekordne IT ravi (vanusele kohandatud): päevadel 1 ja 22

 

VP-16 (100 mg/m/ööpäevas, IV): päevadel 22…26

 

CPM (300 mg/m/ööpäevas, IV): päevadel 22…26

 

MESNA (150 mg/m/ööpäevas, IV): päevadel 22…26

 

G-CSF (5 µg/kg, SC): päevadel 27…36 või kuni neutrofiilide absoluutarv

 

> 1500 üle nadiirväärtuse

 

ARA-C (3 g/m, q12h, IV): päevadel 43, 44

 

L-ASP (6000 RÜ/m, IM): päeval 44

Reinduktsioonravi 2

VCR (1.5 mg/m/ööpäevas, IV): päevadel 1, 8 ja 15

(3 nädalat)

DAUN (45 mg/m/ööpäevane boolus, IV): päevadel 1 ja 2

 

CPM (250 mg/m/annus q12h x 4 annust, iv): päevadel 3 ja 4

 

PEG-ASP (2500 RÜ/m, IM): päeval 4

 

G-CSF (5 µg/kg, SC): päevadel 5…14 või kuni neutrofiilide absoluutarv

 

> 1500 üle nadiirväärtuse

 

Kolmekordne IT ravi (vanusele kohandatud): päevadel 1 ja 15

 

DEX (6 mg/m/ööpäevas, PO): päevadel 1…7 ja 15…21

 

 

Intensiivravi 2

Metotreksaat (5 g/m2 24 tunni jooksul, IV): päevadel 1 ja 15

(9 nädalat)

Leukovoriin (75 mg/m2 36. tunnil, IV; 15 mg/m2 IV või PO q6h x 6

 

annust)iii:päevadel 2, 3, 16, ja 17

 

Kolmekordne IT ravi (vanusele kohandatud): päevadel 1 ja 22

 

VP-16 (100 mg/m/ööpäevas, IV): päevadel 22…26

 

CPM (300 mg/m/ööpäevas, IV): päevadel 22…26

 

MESNA (150 mg/m/ööpäevas, IV): päevadel 22…26

 

G-CSF (5 µg/kg, SC): päevadel 27…36 või kuni neutrofiilide absoluutarv

 

> 1500 üle nadiirväärtuse

 

ARA-C (3 g/m, q12h, IV): päevadel 43, 44

 

L-ASP (6000 RÜ/m, IM): päeval 44

Säilitusravi

MTX (5 g/m2 24 tunni jooksul, IV): päeval 1

(8-nädalased tsüklid)

Leukovoriin (75 mg/m2 36. tunnil, IV; 15 mg/m2 IV või PO q6h x 6

Tsüklid 1…4

annust)iii:päevadel 2 ja 3

 

Kolmekordne IT ravi (vanusele kohandatud): päevadel 1, 29

 

VCR (1.5 mg/m, IV): päevadel 1, 29

 

DEX (6 mg/m/ööpäevas PO): päevadel 1…5; 29…33

 

6-MP (75 mg/m/ööpäevas, PO): päevadel 8…28

 

Metotreksaat (20 mg/m/nädalas, PO): päevadel 8, 15, 22

 

VP-16 (100 mg/m, IV): päevadel 29…33

 

CPM (300 mg/m, IV): päevadel 29…33

 

MESNA IV päevadel 29…33

 

G-CSF (5 µg/kg, SC): päevadel 34…43

 

 

Säilitusravi

Kraniaalkiiritus (Ainult rühm 5)

(8-nädalased tsüklid)

12 Gy 8 fraktsioonina kõigil patsientidel, kellel oli diagnoosimisel CNS1 ja

Tsükkel 5

CNS2

 

18 Gy 10 fraktsioonina patsientidel, kellel oli diagnoosimisel CNS3

 

VCR (1,5 mg/m/ööpäevas, IV): päevadel 1, 29

 

DEX (6 mg/m/ööpäevas, PO): päevadel 1…5; 29…33

 

6-MP (75 mg/m/ööpäevas, PO): päevadel 11…56 (6-MP ei manustata

 

kraniaalse kiiritusravi päevadel 6…10 alates 5. tsükli 1. päevast. Alustada 6-

 

MP manustamist 1. päeval pärast kraniaalse kiiritusravi lõpetamist.)

 

Metotreksaat (20 mg/m/nädalas, PO): päevadel 8, 15, 22, 29, 36, 43, 50

Säilitusravi

VCR (1.5 mg/m/ööpäevas, IV): päevadel 1, 29

(8-nädalased tsüklid)

DEX (6 mg/m/ööpäevas, PO): päevadel 1…5; 29…33

Tsüklid 6…12

6-MP (75 mg/m/ööpäevas, PO): päevadel 1…56

 

Metotreksaat (20 mg/m/nädalas, PO): päevadel 1, 8, 15, 22, 29, 36, 43, 50

G-CSF = granulotsüütide kolooniaid stimuleeriv faktor, VP-16 = etoposiid, MTX = metotreksaat, IV = intravenoosne, SC = subkutaanne, IT = intratekaalne, PO = suukaudne, IM = intramuskulaarne, ARA- C = tsütarabiin, CPM = tsüklofosfamiid, VCR = vinkristiin, DEX = deksametasoon, DAUN = daunorubitsiin, 6-MP = 6-merkaptopuriin, E.Coli L-ASP = L-asparaginaas, PEG-ASP = PEG asparaginaas, MESNA= 2-merkaptoetaan naatriumsulfonaat, iii= või kuni MTX tase on <0,1 µM, q6h = iga 6 tunni järel, Gy= Grei

Uuring AIT07 oli mitmekeskuseline avatud randomiseeritud II/III faasi uuring, kus osales 128 patsienti (vanuses 1 kuni <18 aastat), kes said imatiniibi kombinatsioonis kemoteraapiaga. Sellest uuringust pärinevad ohutusandmed on kooskõlas imatiniibi ohutusprofiiliga Ph+ ALL patsientidel.

Retsidiveeruv/refraktaarne Ph+ ALL. Kui imatiniibi kasutati monoteraapiana retsidiveerunud/refraktaarse Ph+ ALL-iga patsientidel, saavutasid 411 uuritust 53 patsienti hematoloogilise ravivastuse 30% (9% täielik ravivastus) ja 23% olulise tsütogeneetilise ravivastuse. (Tuleb märkida, et 411 patsiendist 353 said ravi laiendatud juurdepääsuprogrammi alusel ilma, et oleks kogutud esmase ravivastuse andmeid). 411 retsidiveerunud/refraktaarse Ph+ ALL-iga patsiendi seas jäi keskmine haiguse progresseerumiseni kulunud aeg vahemikku 2,6...3,1 kuud ja keskmine üldine elulemus 401 uuritud patsiendi seas oli 4,9...9 kuud. Andmed olid samad täiendavas analüüsis, mis hõlmas patsiente vanuses 55 aastat ja vanemad.

MDS/MPD kliinilised uuringud

Imatiniibi kasutamise kogemused sellel näidustusel on väga vähesed ning põhinevad hematoloogilise ja tsütogeneetilise ravivastuse määral. Kliinilist kasu või elulemuse suurenemist tõestavaid kontrollitud uuringuid ei ole. Avatud mitmekeskuselises II faasi kliinilises uuringus (uuring B2225) hinnati imatiniibi kasutamist erinevatel patsientidel, kellel esinesid ABL-i, Kit või PDGFR-i valgu türosiinkinaasiga seotud eluohtlikud haigused. Selles uuringus osales seitse MDS/MPD-ga patsienti, keda raviti imatiniibi annusega 400 mg ööpäevas. Kolm patsienti saavutasid täieliku hematoloogilise ravivastuse ning üks patsient osalise hematoloogilise ravivastuse. Neljast PDGFR-i geneetilise rekombinatsiooniga patsiendist kolm saavutasid andmete analüüsi ajaks hematoloogilise ravivastuse (2 täieliku ja 1 osalise). Patsientide vanus oli 20…72 aastat.

Lisaks sellele on 13 publikatsioonis teateid veel 24 MDS/MPD-ga patsiendi kohta. Neist 21 patsienti said raviks 400 mg imatiniibi ööpäevas, ülejäänud 3 patsienti väiksemaid annuseid. Üheteistkümnel patsiendil tuvastati PDGFR-i geneetiline rekombinatsioon, neist 9 saavutasid täieliku ja 1 osalise hematoloogilise ravivastuse. Nende patsientide vanus oli vahemikus 2…79 aastat. Hilisemates publikatsioonides on täiendavaid teateid, et üheteistkümnest patsiendist 6 on jätkuvalt tsütogeneetilises remissioonis (vahemikus 32…38 kuud). Samas publikatsioonis on täiendavad andmed 12 MDS/MPD PDGFR geneetilise rekombinatsiooniga patsiendi (5 patsienti uuringust B2225) pikaaegsest jälgimisest. Need patsiendid said imatiniibi keskmiselt 47 kuud (vahemikus 24 päeva kuni 60 kuud). Nendest patsientidest kuuel ületab jälgimisperiood 4 aastat. Üksteist patsienti saavutasid kiire täieliku hematoloogilise ravivastuse; kümnel kadusid täielikult tsütogeneetilised kahjustused ja kadusid või vähenesid liittranskriptid RT-PCR-i mõõtmisel. Hematoloogiline ja tsütogeneetiline ravivastus püsis keskmiselt 49 kuud (vahemikus 19…60) ja 47 kuud (vahemikus 16…59). Üleüldine elulemus oli 65 kuud alates diagnoosimisest (vahemikus 25…234). Ilma geneetilise traslokatsioonita patsientidel ei andnud imatiniibi kasutamine paranemisele viitavaid tulemusi.

  1. MDS/MPD diagnoosiga lastel ei ole kontrollitud kliinilisi uuringuid läbi viidud. Neljas publikatsioonis kirjeldati viit MDS/MPD PDGFR-i geneetilise rekombinatsiooniga patsienti. Nende patsientide vanus oli 3 kuud kuni 4 aastat ja imatiniibi manustati annuses 50 mg ööpäevas või annuses 92,5…340 mg/m2 ööpäevas. Kõikidel patsientidel saavutati täielik hematoloogiline, tsütogeneetiline ja/või kliiniline ravivastus.

HES/KEL-i kliinilised uuringud

Tehtud on üks avatud mitmekeskuseline II faasi kliiniline uuring (uuring B2225) hindamaks imatiniibi patsientide mitmekesises populatsioonis, kellel esineb eluohtlik haigus, mis on seotud Abl, Kit või PDGFR proteiini türosiinkinaasiga. Selles uuringus raviti 14 HES/KEL-iga patsienti imatiniibiga annuses 100 mg kuni 1000 mg ööpäevas. Lisaks sellele on 35 publikatsioonis teateid 162 HES/KEL- iga patsiendi andmetest, kes said imatiniibi annuses 75 mg kuni 800 mg ööpäevas. Tsütogeneetilisi muutusi täheldati 117 patsiendil 176-st. Nendest 117 patsiendist 61 patsienti olid FIP1L1-PDGFRα liit-kinaas-positiivsed. Kolmes publikatsioonis olid andmed veel nelja FIP1L1-PDGFRα positiivse HES-iga patsiendi kohta. Kõigil 65-l FIP1L1-PDGFRα liit-kinaas-positiivsel patsiendil saavutati täielik hematoloogiline ravivastus, mis püsis kuid (vahemik teatamise ajal ulatus ühest kuust kuni rohkem kui 44 kuuni). Hiljutistes publikatsioonides on teateid, et nendest 65 patsiendist 21 saavutasid ka täieliku molekulaarse remissiooni keskmiselt 28 kuuks (vahemik 13…67 kuud). Patsientide vanus oli vahemikus 25…72 aastat. Peale selle kirjeldasid uurijad haigusjuhtude aruannetes sümptomaatika ja teiste organite funktsioonihäirete paranemist. Paranemist kirjeldati südame, närvisüsteemi, naha- ja nahaaluskoe, respiratoorsete, rindkere ja mediastiinumi, lihas-skeleti ja sidekoe, vaskulaarsete ja seedetrakti häirete osas.

  1. HES/KEL-iga lastel ei ole kontrollitud kliinilisi uuringuid läbi viidud. Kolmes publikatsioonis kirjeldati kolme HES ja KEL PDGFR-i geneetilise rekombinatsiooniga patsienti. Nende patsientide vanus oli 2 kuni 16 aastat ja imatiniibi manustati annuses 300 mg/m2 ööpäevas või annuses 200 kuni 400 mg ööpäevas. Kõigil patsientidel saavutati täielik hematoloogiline, täielik tsütogeneetiline ja/või täielik molekulaarne ravivastus.

Kliinilised mitteopereeritava ja/või metastaseerunud GIST-i uuringud

Mitteopereeritava või metastaseerunud pahaloomuliste gastrointestinaalsete stromaaltuumoritega (GIST) patsientidel on tehtud üks II faasi avatud randomiseeritud kontrollrühmata rahvusvaheline uuring. Selles uuringus osales 147 patsienti, kes randomiseeriti rühmadesse ja said ravimit kas 400 mg või 600 mg suu kaudu üks kord ööpäevas kuni 36 kuu jooksul. Patsiendid olid vanuses 18...83 aastat ja neil oli patoloogiliselt diagnoositud Kit-positiivne pahaloomuline mitteopereeritav ja/või metastaseerunud GIST. Immunohistokeemia tehti Kit antikehadega (A-4502, küüliku polüklonaalne antiseerum, 1: 100; DAKO Corporation, Carpinteria, CA) vastavalt analüüsile avidiin-biotiin- peroksüdaaskompleksi meetodiga pärast antigeeni võtmist.

Esmane tulemusnäitaja põhines objektiivsel ravivastusel. Kasvajad pidid olema mõõdetavad vähemalt haiguse ühe paikme osas ning vastuse iseloomustus põhines Southwestern Oncology Groupi (SWOG) kriteeriumitel. Tulemused on toodud tabelis 5.

Tabel 5. Parim kasvaja ravivastus uuringus STIB2222 (GIST)

Parim ravivastus

Kõik annused (n = 147)

 

400 mg (n = 73)

 

600 mg (n = 74)

 

n (%)

 

 

Täielik ravivastus

1(0,7)

 

 

Osaline ravivastus

98 (66,7)

 

 

Stabiilne haigus

23 (15,6)

 

 

Progresseeruv haigus

18 (12,2)

 

 

Ei ole hinnatav

5 (3,4)

 

 

Teadmata

2 (1,4)

 

 

Kahe annustamisrühma vahel puudusid erinevused. Oluline hulk patsiente, kellel vaheanalüüsi tegemise ajal oli haigus stabiilne, saavutasid osalise ravivastuse pikema ravi jooksul (keskmine jälgimisaeg 31 kuud). Keskmine aeg ravivastuse saavutamiseni oli 13 nädalat (95% CI 12…23). Keskmine aeg ravi ebaõnnestumiseni nendel, kes saavutasid ravivastuse oli 122 nädalat (95% CI 106…147), uuringu üldpopulatsioonis oli see 84 nädalat (95% CI 71…109). Keskmist elulemuse taset ei saavutatud. Pärast 36-kuulist jälgimist oli Kaplan-Meieri hinnangufunktsioon 68%..

Kahes kliinilises uuringus (uuring B2222 ja rühmadevaheline uuring S0033) suurendati imatiniibi annust 800 mg-ni patsientidel, kellel haigus progresseerus annuste 400 mg ja 600 mg kasutamisel. Ööpäevast annust suurendati 800 mg-ni kokku 103 patsiendil. Nendest patsientidest saavutasid annuse suurendamise järel 6 osalise ravivastuse ja 21 haiguse stabiliseerumise, üleüldine kliiniline kasu oli 26%. Olemasolevate ohutusandmete kohaselt ei mõjuta imatiniibi ohutusprofiili annuse suurendamine 400 mg-lt või 600 mg-lt 800 mg-ni haigetel, kellel haigus progresseerub väiksemate annuste kasutamisel.

GIST-i adjuvantravi kliinilised uuringud

Adjuvantraviks kasutatuna uuriti imatiniibi mitmekeskuselises, topeltpimedas, pikaajalises, platseebokontrollitud III faasi uuringus (Z9001), kus osales 773 patsienti. Patsientide vanus jäi vahemikku 18...91 aastat. Uuringusse kaasati patsiendid, kellel oli immunokeemilisel meetodil kindlaks tehtud Kit-valgu ekspressiooniga primaarse GIST-i histoloogiline diagnoos ja tuumori suurus ≥ 3 cm (maksimaalne mõõde) ning kellele oli 14…70 päeva enne uuringusse registreerimist tehtud primaarse GIST-i täielik resektsioon. Pärast primaarse GIST-i resektsiooni randomiseeriti patsiendid ühte kahest rühmast: imatiniib annuses 400 mg ööpäevas või vastav platseebo ühe aasta jooksul.

Uuringu esmane tulemusnäitaja oli retsidiivivaba elulemus (RVE), mida defineeriti kui aega randomiseerimise kuupäevast kuni retsidiivi või mis tahes põhjusel surma tekkimise kuupäevani.

Imatiniibii toimel pikenes oluliselt retsidiivivaba elulemus: imatiniibirühmas olid 75% patsientidest retsidiivivabad 38. kuul võrreldes 20 kuuga platseeborühmas [95% usaldusvahemikud vastavalt (30 – mittehinnatav); (14 – mittehinnatav); riskimäär = 0,398 (0,259...0,610), p < 0,0001]. Ühe aasta möödudes oli üldine RVE oluliselt parem imatiniibi (97,7%) kui platseebo puhul (82,3%),

(p < 0,0001). Seega vähenes retsidiivi risk ligikaudu 89% võrreldes platseeboga [riskimäär = 0,113 (0,049...0,264)]).

Esmase GIST-i operatsiooni järgse retsidiivi riski hinnati retrospektiivselt järgmiste prognostiliste tegurite alusel: tuumori suurus, mitootiline indeks, tuumori lokalisatsioon. Mitootilise indeksi andmed olid saadud 556 patsiendi kohta 713-st ITT (intention-to-treat) populatsioonis. Tabelis 6 on toodud alarühma analüüside tulemused NIH-i (United States National Institutes of Health, Ühendriikide riiklik tervishoiuinstituut) ja AFIP-i (Armed Forces Institute of Pathology, Kaitsejõudude patoloogiainstituut) riski klassifikatsiooni kohaselt. Kasu ei täheldatud ei väikese ega ka väga väikese riski rühmas. Üleüldist kasu elulemusele ei ole täheldatud.

Tabel 6. Z9001 uuringu retsidiivivaba elulemuse analüüsi kokkuvõte NIH-i ja AFIP-i riski klassifikatsiooni põhjal

Riskikriteerium

Riskitase

Patsientide

Juhtude arv /

Üldine

RVE määr (%)

 

 

määr %

patsientide arv

riskisuhe (95%

 

 

 

 

12 kuud

24 kuud

 

 

 

 

CI)*

 

 

 

 

 

imatiniib vs

 

imatiniib

imatiniib

 

 

 

platseebo

 

vs

vs

 

 

 

 

 

platseebo

platseebo

 

 

 

 

 

 

 

NIH

Väike

29,5

0/86 vs. 2/90

N.E.

100 vs.

100 vs.

 

 

 

 

 

98,7

95,5

 

 

 

 

 

 

 

 

Keskmine

25,7

4/75 vs. 6/78

0,59 (0,17;

100 vs.

97,8 vs.

 

 

 

 

2,10)

94,8

89,5

 

 

 

 

 

 

 

 

Suur

44,8

21/140 vs.

0,29 (0,18;

94,8 vs.

80,7 vs.

 

 

 

51/127

0,49)

64,0

46,6

 

 

 

 

 

 

 

AFIP

Väga

20,7

0/52 vs. 2/63

N.E.

100 vs.

100 vs.

 

väike

 

 

 

98,1

93,0

 

 

 

 

 

 

 

 

Väike

25,0

2/70 vs. 0/69

N.E.

100 vs.

97,8 vs.

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Mõõdukas

24,6

2/70 vs. 11/67

0,16 (0,03;

97,9 vs.

97,9 vs.

 

 

 

 

0,70)

90,8

73,3

 

 

 

 

 

 

 

 

Suur

29,7

16/84 vs.

0,27 (0,15;

98,7 vs.

79,9 vs.

 

 

 

39/81

0,48)

56,1

41,5

 

 

 

 

 

 

 

* Täielik järelkontrolli periood; NE – ei ole hinnatav.

Teises mitmekeskuselises, avatud III faasi uuringus (SSG XVIII/AIO) võrreldi imatiniibi 400 mg ööpäevas 12-kuulist ravi ja 36-kuulist ravi patsientidel, kellel oli kirurgiliselt teostatud GIST-i osaline lõikus ja üks järgnevaist: kasvaja läbimõõt > 5 cm ja mitootiline lugem > 5/50 tugeva suurenduse vaateväljas (HPF); või kasvaja läbimõõt > 10 cm ja ükskõik milline mitootiline lugem või ükskõik millise suurusega kasvaja koos mitootilise lugemiga > 10/50 HPF või kasvaja, mis on levinud peritoneaalõõnde. Uuringus osalemiseks andsid nõusoleku ja randomiseeriti 397 patsienti (199 patsienti 12-kuulises rühmas ja 198 patsienti 36-kuulises rühmas), mediaanvanus oli 61 aastat (vahemikus 22 kuni 84 aastat). Jälgimisaja mediaan oli 54 kuud (randomiseerimisest kuni uuringu lõpuni), kogu jälgimise aeg oli 83 kuud esimese patsiendi randomiseerimisest kuni uuringu lõpuni.

Uuringu esmane tulemusnäitaja oli retsidiivivaba elulemus (RVE), mida defineeriti kui aega

randomiseerimise kuupäevast kuni retsidiivi või mis tahes põhjusel surma tekkimise kuupäevani.

Kolmkümmend kuus (36) kuud ravi imatiniibiga pikendas oluliselt RVE-d võrreldes 12-kuulise imatiniibraviga (üldine riski määr (HR) = 0,46 (0,32, 0,65), p < 0,0001) (tabel 7, joonis 1].

Lisaks pikendas 36-kuuline imatiniibravi oluliselt üldist elulemust (OS) võrreldes 12-kuulise imatiniibraviga [HR = 0,45 (0,22, 0,89), p = 0,0187) (tabel 7, joonis 2].

Pikem ravi kestus (> 36 kuud) võib hilisemate retsidiivide puhkemist edasi lükata; siiski ei ole selle leiu mõju üldisele elulemusele selge.

Surmade koguarv 12-kuulise ravi rühmas oli 25 ja 36-kuulise ravi rühmas 12.

ITT analüüsis oli 36-kuuline ravi imatiniibiga tõhusam võrreldes 12-kuulise raviga, sealhulgas arvestati kogu uuringu populatsiooni. Kavandatud uuringus, kus alarühmad olid jagatud mutatsiooni tüübi järgi, oli 36-kuulise ravi puhul patsientidel, kellel esines mutatsioon 11 eksonis, RVE HR 0,35 [95% CI: 0,22, 0,56]. Teiste vähem levinud mutatsioonide kohta ei saa teha järeldusi, sest kirjeldatud juhtumite arv on liiga väike.

Tabel 7. 12-kuuline ja 36-kuuline ravi imatiniibiga (uuring SSGXVIII/AIO)

 

12-kuulise ravi rühm

36-kuulise ravi rühm

 

 

 

 

 

RVE

%(CI)

 

%(CI)

 

 

 

 

 

 

12 kuud

93,7 (89,2...

96,4)

95,9 (91,9...

97,9)

 

 

 

 

 

24 kuud

75,4 (68,6...

81,0)

90,7 (85,6...

94,0)

 

 

 

 

 

36 kuud

60,1 (52,5...

66,9)

86,6 (80,8...

90,8)

 

 

 

 

 

48 kuud

52,3 (44,0...

59,8)

78,3 (70,8...

84,1)

 

 

 

 

 

60 kuud

47,9 (39,0...

56,3)

65,6 (56,1...

73,4)

 

 

 

 

 

Elulemus

 

 

 

 

 

 

 

 

 

36 kuud

94,0 (89,5...

96,7)

96,3 (92,4...

98,2)

 

 

 

 

 

48 kuud

87,9 (81,1...

92,3)

95,6 (91,2...

97,8)

 

 

 

 

 

60 kuud

81,7 (73,0...

87,8)

92,0 (85,3...

95,7)

 

 

 

 

 

Joonis 1. Kaplan-Meieri hinnangud esmasele retsidiivivaba elulemuse tulemusnäitajale (ITT populatsioonis)

 

 

Riskirühm: sündmused

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

(1)

199:0

182:8

177:12

163:25

137:46

105:65

88:72

61:77

49:81

36:83

27:84

14:84

10:84

2:84

0:84

(2)

198:0

189:5

184:8

181:11

173:18

152:22

133:25

102:2

82:35

54:46

39:47

21:49

8:50

0:50

 

Joonis 2. Kaplan-Meieri hinnangud üldisele elulemusele (ITT populatsioon)

 

Riskirühm: sündmused

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

(1)

199:0

190:2

188:2

183:6

176:8

156:10

140:11

105:14

87:18

64:22

46:23

27:25

20:25

2:25

0:25

2)

198:0

196:0

192:0

187:4

184:5

164:7

152:7

119:8

100:8

76:10

56:11

31:11

13:12

0:12

 

c-Kit-positiivse GIST-iga lastel ei ole kontrollitud kliinilisi uuringuid läbi viidud. Seitsmes publikatsioonis kirjeldati 17 GIST-iga (Kit ja PDGFR-i geneetilise mutatsiooniga või ilma) patsienti. Nende patsientide vanus oli 8…18 aastat ja imatiniibi manustati nii adjuvant- kui ka metastaaside ravi korral annuses 300…800 mg ööpäevas. Enamikul pediaatrilistest GIST-iga patsientidest puudusid c-Kit või PDGFR-i mutatsiooni kinnitavad andmed, mis võis viia kombineeritud kliinilise ravivastuse esinemiseni.

Kliinilised PDFS-i uuringud

Ühes avatud mitmekeskuselises II faasi kliinilises uuringus (uuring B2225) osales 12 PDFS-iga

(dermatofibrosarcoma protuberans) patsienti, kellele manustati 800 mg imatiniibi ööpäevas. PDFS- iga patsiendid olid vanuses 23…75 aastat ja uuringuga liitumise hetkel oli neil tegemist metastaatilise, algse resektsiooni järel lokaalselt retsidiveeruva PDFS-iga, mida ei peetud edasisele operatiivsele ravile alluvaks. Efektiivsuse põhinäitaja oli objektiivne ravivastus. Kaheteistkümnest uuringuga liitunud patsiendist üheksal saavutati ravivastus, neist ühel täielik ja kaheksal osaline. Kolm osalise ravivastusega patsienti muudeti seejärel operatsiooni abil haigusvabaks. Uuringus B2225 oli keskmine ravi kestus 6,2 kuud, maksimaalne ravi kestus oli 24,3 kuud. Hiljem on viies avaldatud haigusjuhu kirjelduses teatatud veel kuuest imatiniibiga ravitud PDFS-iga patsiendist vanuses 18 kuud kuni 49 aastat. Kirjanduses avaldatud andmete kohaselt said täiskasvanud patsiendid kas 400 mg (4 juhul) või 800 mg (1 juhul) imatiniibi ööpäevas. Viiel patsiendil saavutati ravivastus, neist kolmel täielik ja kahel osaline. Avaldatud kirjanduse kohaselt oli ravi keskmine kestus vahemikus 4 nädalast kuni enam kui 20 kuuni. Translokatsioon t(17: 22)[(q22: q13)] või selle geeniprodukt esines peaaegu kõigil imatiniibi ravivastuse saanutel.

Farmakokineetilised omadused

  1. PDFS-i diagnoosiga lastel ei ole kontrollitud kliinilisi uuringuid läbi viidud. Kolmes publikatsioonis kirjeldati viit PDFS-iga ja PDGFR-i geneetilise rekombinatsiooniga patsienti. Nende patsientide vanus oli vastsündinust kuni 14 aastani ja imatiniibi manustati annuses 50 mg ööpäevas või annuses 400…520 mg/m2 ööpäevas. Kõigil patsientidel saavutati osaline ja/või täielik ravivastus.

Imatiniibi farmakokineetika

Imatiniibi farmakokineetikat on hinnatud annuste vahemikus 25 kuni 1000 mg. Vereplasma farmakokineetilisi profiile analüüsiti 1. päeval ja kas 7. päeval või 28. päeval, milleks oli plasmas saavutatud tasakaalukontsentratsioon.

Imendumine

Imatiniibi keskmine absoluutne biosaadavus on 98%. Pärast suukaudset manustamist esinesid imatiniibi plasma AUC tasemetes suured patsientidevahelised erinevused. Rasvarikka toiduga manustamisel vähenes imatiniibi imendumiskiirus minimaalselt (Cmax vähenes 11% ja tmax pikenes 1,5 tundi), AUC langes veidi (7,4%) võrreldes manustamisel tühja kõhuga seisundiga. Varasema seedetrakti operatsiooni mõju imatiniibi imendumisele ei ole uuritud.

Jaotumine

In vitro katsete põhjal seondus imatiniib kliiniliselt oluliste kontsentratsioonide juures plasmavalkudega ligikaudu 95% ulatuses, seondudes peamiselt albumiini ja happelise alfa glükoproteiiniga ning vähesel määral lipoproteiiniga.

Biotransformatsioon

Peamine ringlev metaboliit on inimestel N-demetüleeritud piperasiinderivaat, millel on in vitro toimeainega sarnane aktiivsus. Ilmnes, et selle metaboliidi plasma AUC moodustas ainult 16% imatiniibi AUC-st. N-demetüleeritud metaboliidi seondumine plasmavalkudega sarnaneb toimeaine seondumisele.

Imatiniib ja N-demetüleeritud metaboliit koos andsid ligikaudu 65% tsirkuleerivast radioaktiivsusest ).(0–48h)(AUC Ülejäänud tsirkuleeriva radioaktiivsuse andsid mitmed vähemolulised metaboliidid.

  1. In vitro uuringute tulemused näitasid, et CYP3A4 on peamine inimese P450 ensüüm, mis katalüüsib imatiniibi biotransformatsiooni. Võimalike samaaegselt manustatavate ravimite hulgas (atsetaminofeen, atsükloviir, allopurinool, amfoteritsiin, tsütarabiin, erütromütsiin, flukonasool, hüdroksüuurea, norfloksatsiin, penitsilliin V) pärssisid ainult erütromütsiin (IC50 50 mikromol) ja flukonasool (IC50 118 mikromol) imatiniibi metabolismi kliiniliselt olulisel määral.

Ilmnes, et imatiniib oli in vitro CYP2C9, CYP2D6 ja CYP3A4/5 markersubstraatide konkureerivaks inhibiitoriks. Ki väärtused inimese maksa mikrosoomides olid vastavalt 27, 7,5 ja 7,9 mikromol/l. Imatiniibi maksimaalsed plasmakontsentratsioonid patsientidel on 2...4 mikromol/l, seega on võimalik

samaaegselt manustatavate ravimite CYP2D6 ja/või CYP3A4/5 vahendusel toimuva metabolismi pärssimine. Imatiniib ei sekkunud 5-fluorouratsiili biotransformatsiooni, kuid pärssis paklitakseeli metabolismi CYP2C8 (Ki = 34,7 mikromol) konkureeriva inhibeerimise teel. See Ki väärtus on siiski oluliselt kõrgem kui imatiniibi eeldatav kontsentratsioon patsientide plasmas, millest tulenevalt ei ole koostoimed imatiniibi samaaegsel manustamisel kas 5-fluorouratsiili või paklitakseeliga ootuspärased.

Eritumine

Pärast C-märgistatud imatiniibi suukaudset manustamist leiti 7 päeva jooksul ligikaudu 81% annusest väljaheites (68% annusest) ja uriinis (13% annusest). Muutumatult eritus 25% imatiniibi annusest (5% uriinis, 20% väljaheites) ja ülejäänu eritus metaboliitidena.

Farmakokineetika plasmas

Tervetel vabatahtlikel oli t½ pärast suukaudset manustamist ligikaudu 18 tundi, mis lubab oletada, et üks kord ööpäevas manustamine on asjakohane. Imatiniibi manustamise korral annuste vahemikus 25...1000 mg suurenes keskmine AUC annuse suurendamisel lineaarselt ja annusega proportsionaalselt. Korduval annustamisel imatiniibi kineetika ei muutunud ja kumuleerumine oli tasakaalukontsentratsiooni puhul annustamisega üks kord ööpäevas 1,5...2,5-kordne.

Farmakokineetika seedetrakti stromaalse tuumoriga (GIST) patsientidel

GIST patsientidel oli tasakaalukontsentratsiooni ekspositsioon 1,5 korda kõrgem kui KML patsientidel sama annuse (400 mg ööpäevas) kasutamise korral. GIST patsientide esialgse populatsioonifarmakokineetika analüüsi põhjal leiti, et kolm muutujat (albumiin, leukotsüütide hulk ja bilirubiin) on statistiliselt olulisel määral seotud imatiniibi farmakokineetikaga. Albumiini väärtuste langus põhjustas kliirensi (CL/f) vähenemise ja leukotsüütide hulga suuremad väärtused põhjustasid CL/f vähenemise. Need seosed ei olnud siiski piisavalt väljendunud, et õigustada annuse kohandamist. Selles patsientide populatsioonis võib maksametastaaside tagajärjel tekkida maksapuudulikkus ja metabolismi vähenemine.

Populatsiooni farmakokineetika

KML patsientidel tehtud populatsiooni farmakokineetika analüüsi alusel on vanuse mõju jaotusruumalale väike (suurenemine 12% üle 65-aastastel patsientidel). Seda muutust ei peeta kliiniliselt olulisteks. Kehakaalu mõju imatiniibi kliirensile on selline, et 50 kg kaaluva patsiendi puhul on keskmine kliirens eeldatavalt 8,5 l/h, samas kui kui 100 kg kaaluval patsiendil suureneb kliirens kuni 11,8 l/h. Neid muutusi ei peeta piisavaks, et õigustada annuse kohandamist vastavalt kehakaalule. Sugu ei mõjuta imatiniibi kineetikat.

Farmakokineetika lastel ja noorukitel

Sarnaselt täiskasvanud patsientidele, imendus imatiniib nii I kui II faasi uuringutes pärast suukaudset manustamist kiiresti ka lastel. Lastel ja noorukitel saavutati annustega 260 ja 340 mg/m/ööpäevas samasugune ekspositsioon nagu vastavalt 400 mg ja 600 mg annustega täiskasvanutel. Annusega 340 mg/m/ööpäevas tehtud )0-24AUC( võrdlusest 8. ja 1. päeval ilmnes korduva üks kord ööpäevas manustamise korral 1,7-kordne kumulatsioon.

  1. Hematoloogiliste häiretega (KML, Ph+ALL või muud imatiniibiga ravitavad hematoloogilised häired) lapspatsientide kokkuvõtliku populatsioonifarmakokineetika analüüsi põhjal suureneb imatiniibi kliirens vastavalt kehapindalale. Pärast kehapindalast tuleneva mõju korrigeerimist ei avaldanud teised demograafilised näitajad, nagu vanus, kehakaal ja kehamassiindeks, imatiniibi ekspositsioonile kliiniliselt olulist mõju. Analüüs kinnitas, et imatiniibi ekspositsioon lapspatsientide hulgas, kes said 260 mg/m2 üks kord ööpäevas (mitte rohkem kui 400 mg üks kord ööpäevas) või 340 mg/m2 üks kord ööpäevas (mitte rohkem kui 600 mg üks kord ööpäevas), oli sarnane nagu täiskasvanud patsientidel, kes said imatiniibi 400 mg või 600 mg üks kord ööpäevas.

Organite funktsioonihäired

Imatiniib ja selle metaboliidid ei eritu olulisel määral neerude kaudu. Kerge ja mõõduka neerufunktsiooni häirega patsientidel on täheldatud ravimi suuremat ekspositsiooni plasmas kui normaalse neerufunktsiooniga patsientidel. Suurenemine on ligikaudu 1,5-...2-kordne, vastates

happelise alfa-glükoproteiini (millega imatiniib tugevalt seondub) sisalduse 1,5-kordsele suurenemisele plasmas. Imatiniibi vaba fraktsiooni kliirens on arvatavasti sarnane neerukahjustusega ja normaalse neerufunktsiooniga patsientidel, kuna imatiniib eritub neerude kaudu vaid vähesel määral (vt lõigud 4.2 ja 4.4).

Kuigi farmakokineetiliste uuringute tulemustest selgus, et eksisteerivad olulised patsientidevahelised erinevused, ei suurenenud imatiniibi keskmine ekspositsioon erineva raskusastmega maksafunktsiooni häirega patsientidel võrreldes normaalse maksafunktsiooniga patsientidega (vt lõigud 4.2, 4.4 ja 4.8).

Prekliinilised ohutusandmed

Imatiniibi prekliinilist ohutusprofiili hinnati rottidel, koertel, ahvidel ja küülikutel.

Korduva annustamisega toksilisuse uuringutes ilmnesid rottidel, koertel ja ahvidel kerged kuni mõõduka raskusega hematoloogilised muutused ning rottidel ja koertel kaasnesid sellega ka muutused luuüdis.

Rottidel ja koertel oli sihtelundiks maks. Mõlema liigi puhul täheldati kerget kuni mõõdukat transaminaaside aktiivsuse tõusu ja kolesterooli, triglütseriidide, üldvalgu ning albumiini sisalduse kerget langust. Rottide maksas ei täheldatud patohistoloogilisi muutusi. 2 nädalat ravi saanud koertel täheldati rasket toksilist toimet maksale, mis väljendus maksaensüümide aktiivsuse tõusu, hepatotsellulaarse nekroosi, sapiteede nekroosi ja sapiteede hüperplaasiana.

Kaks nädalat ravi saanud ahvidel ilmnes toksiline toime neerudele, mis väljendus koldelise mineralisatsiooni ning neerutuubulite laienemise ja tubulaarse nekroosina. Mitmetel loomadel nimetatutest täheldati vere uurea (BUN) ja kreatiniini tõusu. Rottidel täheldati 13-nädalases uuringus annustega.≥6 mg/kg neerusäsi ja kusepõie üleminekuepiteeli hüperplaasiat, millega ei kaasnenud muutusi seerumi või uriini näitajates. Pikaajalise imatiniibravi korral täheldati oportunistlike infektsioonide suuremat esinemissagedust.

39-nädalases ahvidega tehtud uuringus ei tuvastatud täheldatavate kõrvaltoimeteta taset (no observed adverse effect level, NOAEL) madalaima annusega 15 mg/kg, mis on ligikaudu üks kolmandik maksimaalsest soovitatavast 800 mg annusest inimeste jaoks, arvestades kehapindala. Ravi tagajärjel süvenesid loomadel tavaliselt supressioonis olnud malaariainfektsioonid.

Imatiniibi ei peetud in vitro bakteriaalsete rakkude testi (Amesi test), in vitro imetajate rakkude testi (hiire lümfoom) ja in vivo roti mikrotuuma testi põhjal genotoksiliseks. Imatiniib avaldas in vitro imetajate rakkude testis (Hiina hamstri munasari) metaboolse aktivatsiooni tingimustes genotoksilist toimet klastogeensusena (kromosoomi aberratsioon). Kaks tootmisprotsessi vaheprodukti, mida leidub ka lõpptootes, on vastavalt Amesi testile mutageensed. Üks nimetatud vaheproduktidest andis positiivse tulemuse ka hiire lümfoomi testis.

Fertiilsuse uuringus manustati isastele rottidele ravimit 70 päeva jooksul enne paaritumist - nende testiste ja munandimanuste kaal ning eluvõimelise sperma protsent vähenesid 60 mg/kg annuse kasutamisel, mis vastab keha pindala aluseks võttes ligikaudu maksimaalsele kliinilisele annusele 800 mg/ööpäevas Nimetatud toime ei ilmnenud ≤20 mg/kg annuste kasutamsel. Koertel täheldati samuti kerget kuni mõõdukat spermatogeneesi vähenemist ≥30 mg/kg suukaudsete annuste kasutamisel. Kui emastele rottidele manustati ravimit 14 päeva jooksul enne paaritumist ja edasi kuni 6. gestatsioonipäevani, siis toimet paaritumisele ega tiinete emaste arvule ei ilmnenud. 60 mg/kg annuse kasutamise korral tekkis emastel rottidel oluline implantatsioonijärgne loodete kaotus ning elusloodete arvu vähenemine. Seda ei täheldatud ≤20 mg/kg annuste kasutamisel.

Rottidega tehtud suukaudse manustamise pre- ja postnataalse arengu uuringus täheldati punast tupevoolust kas 14. või 15. gestatsioonipäeval rühmas, kus ravimit manustati annusena

  1. mg/kg/ööpäevas. Sama annuse kasutamisel suurenes surnult sündinud järglaste ja samuti 0...4. sünnijärgsel päeval surnud järglaste arv. F1 järglastel vähenes sama annusega keskmine kehakaal
  2. alates sünnist kuni surmamiseni ning veidi vähenes nende pesakondade arv, kes saavutasid prepuutsiumi eraldumise kriteeriumid. F1 järglaste fertiilsus ei muutunud, samas kui 45 mg/kg ööpäevase annuse kasutamisel täheldati resorptsioonide sagenemist ja eluvõimeliste loodete arvu vähenemist. Täheldatava toimeta tase (no observed effect level, NOEL) nii emasloomade kui F1 põlvkonna jaoks oli 15 mg/kg/ööpäevas (veerand maksimaalsest inimesel kasutatavast 800 mg annusest).

Organogeneesi ajal manustatuna avaldas imatiniib rottidele teratogeenset toimet ≥100 mg/kg annuste korral, mis on kehapindala aluseks võttes ligikaudu võrdne maksimaalse kliinilise 800 mg ööpäevase annusega. Teratogeensete toimete hulka kuulusid eksentsefaalia või entsefalotseele, frontaalsete luude puudumine/vähenemine ja parietaalsete luude puudumine. Selliseid toimeid ei täheldatud ≤30 mg/kg annuste kasutamisel.

Uusi sihtorganeid ei leitud noortel rottidel läbiviidud toksilisuse uuringus (10. kuni 70. päev pärast sündi), mille eesmärgiks oli avastada uusi sihtorganeid täiskasvanud rottidel. Noorte rottide toksilisuse uuringus täheldati toimet kasvule, tupe avenemisele ja eesnaha eraldumisele ligikaudu 0,3- kuni 2- kordse keskmise laste plasmakontsentratsiooni korral, mis saadi kasutades kõrgeimat soovituslikku annust 340 mg/m. Lisaks täheldati noortel rottidel suremust (pesast võõrutamise ajal) ligikaudu 2- kordse keskmise laste plasmakontsentratsiooni korral, mis saadi kasutades kõrgeimat soovituslikku annust 340 mg/m.

Rottidega tehtud 2-aastases kartsinogeensuse uuringus kaasnes imatiniibi 15, 30 ja 60 mg/kg ööpäevaste annustega statistiliselt oluline eluea vähenemine isasloomadel annusega

60 mg/kg/ööpäevas ja emasloomadel annusega ≥30 mg/kg/ööpäevas. Histopatoloogilises uuringus tuvastati peamiste surmapõhjustena kardiomüopaatiat (mõlemast soost loomadel), kroonilist progresseeruvat nefropaatiat (emasloomadel) ja preputsiaalnäärmete papilloome; need nähud võisid olla ka katseloomade surma või hukkamise põhjuseks. Neoplastiliste muutuste sihtorganiteks olid neerud, kusepõis, ureetra, preputsiaal- ja klitoriaalnäärmed, peensool, kõrvalkilpnäärmed, neerupealised ja mao mitteglandulaarne osa.

  1. Preputsiaal- ja klitoriaalnäärmete papilloome/kartsinoome leiti 30 mg/kg ja suuremate ööpäevaste annuste puhul, mis vastab ligikaudu 0,5- või 0,3-kordsele ekspositsioonile (AUC põhjal) inimestel vastavalt 400 mg ööpäevase annuse või 800 mg ööpäevase annuse kasutamisel ja vastab lastel 0,4 kordsele ööpäevasele ekspositsioonile (AUC põhjal) 340 mg/m2 ööpäevase annuse kasutamisel.
  2. Täheldatava toimeta tase (NOEL) oli 15 mg/kg/ööpäevas. Neeru adenoomi/kartsinoomi, kusepõie ja ureetra papilloomi, peensoole adenokartsinoomi, kõrvalkilpnäärme adenoomi, neerupealise hea- ja pahaloomulisi medullaarseid kasvajaid ja mao mitteglandulaarse osa papilloomi/kartsinoomi leiti 60 mg/kg annuste kasutamise puhul, mis vastab ligikaudu 1,7- või 1-kordsele ekspositsioonile (AUC põhjal) inimestel vastavalt 400 mg ööpäevase annuse või 800 mg ööpäevase annuse kasutamisel ja vastab lastel ja täiskasvanutel 1,2 kordsele ööpäevasele ekspositsioonile (AUC põhjal) 340 mg/m2 ööpäevase annuse kasutamisel. Täheldatava toimeta tase (NOEL) oli 30 mg/kg/ööpäevas.

Selle rottidel läbiviidud kartsinogeensuse uuringu leidude mehhanism ja tähendus inimeste jaoks ei ole veel selge.

Varasemates prekliinilistes uuringutes täheldamata mitte-neoplastilised muutused esinesid kardiovaskulaarsüsteemis, pankreases, endokriinsetes organites ja hammastes. Kõige olulisemate leidude hulka kuulusid kardiaalne hüpertroofia ja dilatatsioon, mis põhjustasid osadel katseloomadel südamepuudulikkust.

Toimeaine imatiniib kujutab keskkonnaohtu põhjasettes elutsevatele organismidele.

FARMATSEUTILISED ANDMED

Abiainete loetelu

Tableti sisu:

Laktoosmonohüdraat

Maisitärklis

Hüdroksüpropüültselluloos

Mikrokristalliline tselluloos (E460)

Krospovidoon (A-tüüp)

Kolloidne veevaba ränidioksiid

Magneesiumstearaat (E572)

Tableti kate:

Polü(vinüülalkohol)

Titaandioksiid (E171)

Makrogool 3000

Talk

Punane raudoksiid (E172)

Kollane raudoksiid (E172)

Sobimatus

Ei kohaldata.

Kõlblikkusaeg

3 aastat

Säilitamise eritingimused

See ravimpreparaat ei vaja säilitamisel eritingimusi.

Pakendi iseloomustus ja sisu

100 mg õhukese polümeerikattega tabletid:

Blisterpakend (PVC/PVDC//Alu foolium või PVC/PE/PVDC//Alu foolium): 20, 30, 60, 90, 120 ja 180 õhukese polümeerikattega tabletti pappkarbis.

400 mg õhukese polümeerikattega tabletid:

Blisterpakend (PVC/PVDC//Alu foolium või PVC/PE/PVDC//Alu foolium): 10, 30, 60 ja 90 õhukese polümeerikattega tabletti pappkarbis.

Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.

Erihoiatused ravimpreparaadi hävitamiseks

Erinõuded hävitamiseks puuduvad.

Kasutamata ravimpreparaat või jäätmematerjal tuleb hävitada vastavalt kohalikele nõuetele.

MÜÜGILOA HOIDJA

KRKA, d.d. Novo mesto Šmarješka cesta 6

8501 Novo mesto Sloveenia

MÜÜGILOA NUMBRID

100 mg: 809513

400 mg: 809613

ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE/MÜÜGILOA UUENDAMISE KUUPÄEV

Müügiloa esmase väljastamise kuupäev: 04.03.2013

Müügiloa viimase uuendamise kuupäev: 06.12.2017

TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV

detsember 2017