Medorisper - õhukese polümeerikattega tablett (2mg)

ATC Kood: N05AX08
Toimeaine: risperidoon
Tootja: Medochemie Ltd.

Artikli sisukord

MEDORISPER
õhukese polümeerikattega tablett (2mg)


Pakendi infoleht: teave patsiendile

Medorisper, 1 mg õhukese polümeerikattega tabletid

Medorisper, 2 mg õhukese polümeerikattega tabletid

Medorisper, 3 mg õhukese polümeerikattega tabletid

Risperidoon

Enne ravimi võtmist lugege hoolikalt infolehte, sest siin on teile vajalikku teavet.

  • Hoidke infoleht alles, et seda vajadusel uuesti lugeda.
  • Kui teil on lisaküsimusi, pidage nõu oma arsti, apteekri või meditsiiniõega.
  • Ravim on välja kirjutatud üksnes teile. Ärge andke seda kellelegi teisele. Ravim võib olla neile kahjulik, isegi kui haigusnähud on sarnased.
  • Kui teil tekib ükskõik milline kõrvaltoime, pidage nõu oma arsti või apteekriga. Kõrvaltoime võib olla ka selline, mida selles infolehes ei ole nimetatud Vt lõik 4.

Infolehe sisukord

  1. Mis ravim on Medorisper ja milleks seda kasutatakse
  2. Mida on vaja teada enne Medorisper’i võtmist
  3. Kuidas Medorisper’i võtta
  4. Võimalikud kõrvaltoimed
  5. Kuidas Medorisper’i säilitada
  6. Pakendi sisu ja muu teave
  7. Mis ravim on Medorisper ja milleks seda kasutatakse

Medorisper kuulub ravimite gruppi, mida nimetatakse antipsühhootikumideks. Ravimit Medorisper kasutatakse järgmiste seisundite ravis:

Skisofreenia, mille puhul võite näha, kuulda ja tunda asju, mida ei ole olemas, uskuda asju, mis ei ole õiged või tunda tavatut kahtlustust või segasust

Mania, mille puhul võite end tunda väga erutununa, innustununa, agiteerituna, entusiastlikuna või hüperaktiivsena. Mania ilmneb haigusena, mida nimetatakse bipolaarseks häireks

Pikaajalise agressiooni lühiajaline ravi (kuni 6 nädalat) Alzheimeri dementsusega inimestel, kes vigastavad ennast ja teisi. Eelnevalt peaks olema kasutatud alternatiivseid (mittemedikamentoossed) ravisid

Pikaajalise agressiooni lühiajaline ravi (kuni 6 nädalat) intellektipuudega sotsialiseerumata käitumishäirega lastel (vähemalt 5-aastased) ja noorukitel.

Medorisper aitab leevendada teie haiguse sümptomeid ja ei lase neil uuesti avalduda.

Mida on vaja teada enne Medorisper’i võtmist

Ärge võtke Medorisper’i:

- kui olete risperidooni või selle ravimi mis tahes koostisosa (loetletud lõigus 6) suhtes allergiline. Kui te pole kindel, kas ülalnimetatu kehtib teie puhul, rääkige enne ravimi Medorisper võtmist oma arsti või apteekriga.

Hoiatused ja ettevaatusabinõud

Enne Medorisper’i võtmist pidage nõu oma arsti või apteekriga:

  • kui teil on südameprobleeme. Siia alla kuuluvad näiteks ebaregulaarne südamerütm või kui teil on kalduvus madala vererõhu tekkeks või kui te kasutate vererõhuravimeid. Medorisper võib põhjustada madalat vererõhku. Teie annust võidakse kohandada.
  • kui teil on mõni insulti soodustav tegur, nagu kõrge vererõhk, südameveresoonkonna häire või veresoonteprobleemid ajus.
  • kui teil on kunagi esinenud keele, suu ja näo tahtmatuid liigutusi.

kui teil on kunagi olnud seisund, mille sümptomite hulka kuuluvad kõrge kehatemperatuur,

lihasjäikus, higistamine või teadvuse vähenemine (seda nimetatakse ka maliigseks neuroleptiliseks sündroomiks).

  • kui teil on Parkinsoni tõbi või dementsus.
  • kui te teate, et teil on kunagi esinenud vere valgeliblede madalat taset (mis võis, aga ei pruukinud olla põhjustatud teistest ravimitest).
  • kui te olete diabeetik.
  • kui teil on epilepsia.
  • kui te olete mees ja teil on kunagi olnud probleeme pikaajalise või valuliku erektsiooniga.
  • kui teil on probleeme kehatemperatuuri kontrolli või ülekuumenemisega.
  • kui teil on neeruprobleeme.
  • kui teil on maksaprobleeme.
  • kui teil on hormoon prolaktiini ebanormaalselt kõrge tase veres või kui teil võib olla prolaktiin sõltuv kasvaja.
  • kui teil või kellelgi teie perekonnast on varem esinenud verehüübeid, sest antipsühhootikume on seostatud verehüüvete moodustumisega.

Kui te pole kindel, kas midagi ülalnimetatust kehtib teie puhul, rääkige enne ravimi Medorisper võtmist oma arsti või apteekriga.

Kuna risperidooni võtvatel patsientidel on väga harva täheldatud ohtlikult madalat teatud valgete vereliblede taset (valged verelibled on vajalikud võitlemaks infektsioonidega teie veres), võib arst kontrollida teie vere valgeliblede taset.

Ravimi Medorisper mõjul võib teie kehakaal tõusta. Oluline kehakaalu suurenemine võib kahjustada teie tervist. Teie arst peab regulaarselt kontrollima teie kehakaalu.

Kuna risperidooni võtvatel patsientidel on teatatud suhkurtõve tekkest või olemasoleva suhkurtõve halvenemisest, peab teie arst kontrollima teid veresuhkru kõrgele tasemele viitavate nähtude suhtes. Olemasoleva suhkurtõvega patsientidel tuleb regulaarselt kontrollida veresuhkru taset.

Silmaläätse hägususe (kae e katarakti) operatsiooni ajal võib juhtuda, et pupill (must ketas silma keskel) ei pruugi laieneda nii palju kui tarvis. Samuti võib juhtuda, et iiris (silma värviline osa) muutub operatsiooni ajal lõdvaks, mistõttu on võimalik silma vigastus. Kui teil on plaanis silmaoperatsioon, rääkige kindlasti silmaarstile, et te võtate seda ravimit.

Eakad dementsusega patsiendid

Eakatel dementsusega patsientidel on suurenenud insuldirisk. Te ei tohi võtta risperidooni, kui teil on insuldist põhjustatud dementsus.

Risperidoonravi ajal peate te sagedasti arsti külastama.

Medikamentoosne ravi on vajalik kohe, kui teie või teie hooldaja märkab äkilist muutust teie vaimses seisundis, äkki tekkinud nõrkust või tuimust näopiirkonnas, kätel või jalgadel (eriti ühepoolset) või segast kõnet (ka siis, kui need muutused on lühiajalised). Need nähud võivad viidata ajuinsuldile.

Lapsed ja noorukid

Enne kui alustatakse sotsialiseerumata käitumishäire ravi, tuleb välistada teised agressiivse käitumise põhjused.

Kui risperidoonravi ajal tekib väsimus, võib manustamisaja muutus tähelepanuhäireid parandada. Enne kui alustatakse ravi võidakse teie või teie lapse kehakaalu mõõta ning seda ravi ajal regulaarselt jälgida.

Muud ravimid ja Medorisper

Teatage oma arstile või apteekrile, kui te võtate või olete hiljuti võtnud või kavatsete võtta mis tahes muid ravimeid.

Eriti oluline on pidada nõu oma arsti või apteekriga, kui võtate mõnda järgnevatest ravimitest:

ravimid, mille toimel te rahunete (bensodiasepiinid) või mõned valuvaigistid (opiaadid), allergiaravimid (mõned antihistamiinikumid) – risperidoon võib suurendada nende ravimite rahustavat toimet;

ravimid, mis võivad muuta teie südame elektrilist aktiivsust, nagu näiteks malaariavastased ravimid, südamerütmi ravimid (nagu kinidiin), allergiaravimid (antihistamiinikumid), mõned antidepressandid või muud vaimsete häirete ravimid;

ravimid, mis põhjustavad aeglast südamerütmi;

ravimid, mis langetavad veres kaaliumi sisaldust (nagu teatud diureetikumid);

vererõhku alandavad ravimid. Medorisper võib alandada vererõhku;

Parkinsoni tõve ravimid (nagu levodopa);

vett väljutavad ravimid (diureetikumid), mida kasutatakse südameprobleemide korral või kui vedeliku liigse peetuse tõttu on teil tekkinud mõnesse kehapiirkonda tursed (nagu furosemiid või klorotiasiid). Dementsusega eakatel võib Medorisper üksi või võetuna koos furosemiidiga suurendada insuldi või surma riski.

Järgnevad ravimid võivad risperidooni toimet vähendada

rifampitsiin (mõnede infektsioonide korral kasutatav ravim);

karbamasepiin, fenütoiin (epilepsiaravimid);

fenobarbitaal.

Kui te hakkate neid ravimeid võtma või lõpetate nende ravimite võtmise, võite te vajada erinevat risperidooni annust.

Järgnevad ravimid võivad risperidooni toimet suurendada

kinidiin (kasutatakse teatud tüüpi südamehaiguste korral);

antidepressandid nagu paroksetiin, fluoksetiinid, tritsüklilised antidepressandid;

beetablokaatorid (kasutatakse kõrge vererõhu ravis);

fenotiasiinid (nagu ravimid, mida kasutatakse psühhoosi ravis või rahunemiseks);

tsimetidiin, ranitidiin (maohappe blokaatorid).

Kui te hakkate neid ravimeid võtma või lõpetate nende ravimite võtmise, võite te vajada erinevat risperidooni annust.

Kui te pole kindel, kas midagi ülalnimetatust kehtib teie puhul, rääkige enne ravimi Medorisper võtmist oma arsti või apteekriga.

Medorisper koos toidu, joogi ja alkoholiga

Te võite seda ravimit võtta koos söögiga või ilma. Medorisper ravi ajal tuleb vältida alkoholi tarbimist.

Rasedus, imetamine ja viljakus

  • Kui te olete rase, imetate või arvate end olevat rase või kavatsete rasestuda, pidage enne selle ravimi kasutamist nõu oma arsti või apteekriga. Arst otsustab, kas võite ravimit võtta.
  • Vastsündinutel, kelle emad on raseduse viimasel trimestril (raseduse viimase 3 kuu jooksul) ravimit Medorisper võtnud, on täheldatud järgmisi sümptomeid: värisemine, lihasjäikus ja/või nõrkus, unisus, agiteeritus, hingamisraskused ja imemisraskused. Kui teie lapsel tekib mõni nendest sümptomitest, peate arstiga ühendust võtma.
  • Medorisper võib tõsta teie veres hormoon prolaktiini taset, mis võib mõjutada teie viljakust (vt lõik „Võimalikud kõrvaltoimed“).

Autojuhtimine ja masinatega töötamine

Medorisper ravi ajal võib tekkida pearinglus, väsimus ja nägemiseprobleemid. Ärge juhtige autot ega töötage masinate või tööriistadega enne, kui olete nõu pidanud oma arstiga.

Medorisper sisaldab laktoosi

Õhukese polümeerikattega tablett sisaldab laktoosmonohüdraati. Kui arst on teile öeldud, et te ei talu teatud suhkruid, konsulteerige palun enne selle ravimi võtmist oma arstiga.

Medorisper 2 mg üks abiainetest on päikeseloojangukollane FCF (E 110), mis võib põhjustada allergilisi reaktsioone.

Kuidas Medorisper’i võtta

Võtke seda ravimit alati täpselt nii, nagu arst on teile selgitanud. Kui te ei ole milleski kindel, pidage nõu oma arsti või apteekriga.

Soovitatavad annused on järgmised:

Skisofreenia ravi

Täiskasvanud

  • Tavaline algannus on 2 mg ööpäevas, mida võidakse suurendada 4 mgni teisel päeval.
  • Arst võib seejärel teie annust kohandada, olenevalt sellest, kuidas teie haigus ravile allub.
  • Enamus inimesi tunneb ennast paremini päevaannustega 4 kuni 6 mg.
  • Ööpäevase annuse võib jagada kas üheks või kaheks annuseks. Arst ütleb, mis sobib teile kõige paremini.

Eakad patsiendid

  • Teie algannus on tavaliselt 0,5 mg kaks korda ööpäevas.
  • Arst võib seejärel teie annust järkjärgult suurendada 1…2 mgni kaks korda ööpäevas.
  • Arst ütleb, mis sobib teile kõige paremini.

Mania ravi

Täiskasvanud

  • Teie algannus on tavaliselt 2 mg üks kord ööpäevas.
  • Arst võib seejärel järkjärgult teie annust kohandada, olenevalt sellest, kuidas teie haigus ravile allub.
  • Enamus inimesi tunneb ennast paremini annustega 1 kuni 6 mg üks kord ööpäevas.

Eakad

  • Teie algannus on tavaliselt 0,5 mg kaks kord ööpäevas.
  • Arst võib seejärel järkjärgult teie annust kohandada kuni 1...2 mg kaks korda ööpäevas, olenevalt sellest, kuidas teie haigus ravile allub.

Pikaajalise agressiivsuse ravi Alzheimeri dementsusega isikutel

Täiskasvanud (sh eakad)

  • Teie algannus on tavaliselt 0,25 mg kaks korda ööpäevas.
  • Arst võib seejärel järkjärgult teie annust kohandada, olenevalt sellest, kuidas teie haigus ravile allub.
  • Enamus inimesi tunneb ennast paremini annusega 0,5 mg kaks korda ööpäevas. Mõned patsiendid võivad vajada annust 1 mg kaks korda ööpäevas.
  • Ravi kestus Alzheimeri dementsusega patsientidel ei tohi ületada 6 nädalat.

Kasutamine lastel ja noorukitel

Lastel ja alla 18-aastastel noorukitel ei tohi skisofreeniat ega maniat ravimiga Medorisper ravida.

Sotsialiseerumata käitumishäire ravi

Annus sõltub teie lapse kehakaalust.

Alla 50 kg kaaluvad lapsed

  • Algannus on tavaliselt 0,25 mg üks kord ööpäevas.
  • Annust võidakse suurendada igal teisel päeval 0,25 mg kaupa ööpäevas.
  • Tavaline säilitusannus on 0,25 mg kuni 0,75 mg üks kord ööpäevas.

50 kg või rohkem kaaluvad lapsed

  • Algannus on tavaliselt 0,5 mg üks kord ööpäevas.
  • Annust võidakse suurendada igal teisel päeval 0,5 mg kaupa ööpäevas.
  • Tavaline säilitusannus on 0,5 mg kuni 1,5 mg üks kord ööpäevas.

Ravi kestus sotsialiseerumata käitumishäirega patsientidel ei tohi ületada 6 nädalat.

Alla 5-aastastel lastel ei tohi sotsialiseerumata käitumishäiret ravimiga Medorisper ravida.

Maksa- või neeruhaigustega patsiendid

Sõltumata ravitavast haigusest, tuleb kõik risperidooni algannused ja järgnevad annused poolitada. Nendel patsientidel peab annuse suurendamine olema aeglasem. Risperidooni tuleb selles patsiendigrupis kasutada ettevaatusega.

Tablett tuleb alla neelata joogiveega.

Kui te võtate Medorisper’i rohkem kui ette nähtud

  • Pöörduge kohe arsti poole. Võtke ravimipakend endaga kaasa.
  • Üleannustamise korral võite te tunda end unise või väsinuna, tekkida võivad tavatud liigutused, raskused kõndimisel ja seismisel, pearinglus madala vererõhu tõttu või teil võivad tekkida südame rütmihäired või krambid.

Kui te unustate Medorisper’i võtta

  • Kui te unustasite ravimit võtta, võtke see niipea kui see teile meenub. Kui aga on juba peaaegu käes järgmise annuse võtmise aeg, jätke unustatud annus vahele ja jätkake senist ravi. Kui jätate vahele kaks või enam annust, võtke ühendust oma arstiga.
  • Ärge võtke kahekordset annust (kaks annust samal ajal), kui tablett jäi eelmisel korral võtmata.

Kui te lõpetate Medorisper’i võtmise

Ärge lõpetage ravi, kui te ei ole eelnevalt arstiga nõu pidanud. Teie haigusnähud võivad taastekkida. Kui teie arst otsustab ravi lõpetada, võidakse teie annust vähendada järk-järgult mitme päeva jooksul.

Kui teil on lisaküsimusi selle ravimi kasutamise kohta, pidage nõu oma arsti või apteekriga.

Võimalikud kõrvaltoimed

Nagu kõik ravimid, võib ka see ravim põhjustada kõrvaltoimeid, kuigi kõigil neid ei teki.

Öelge kohe oma arstile:

  • kui teil tekivad veresoontes hüübed, eriti jala veresoontes (sümptomid on jala turse, valu ja punetus), mis võivad levida veresoonte kaudu kopsudesse, põhjustades valu rinnus ja hingamisraskusi. Nende sümptomite tekkimisel kutsuge kohe esmaabi.
  • kui teil on dementsus ja te täheldate järsku muutust oma vaimses seisundis või näo, käte või jalgade äkki tekkinud nõrkust või tuimust (eriti ühepoolset), või segast kõnet, seda kõike kasvõi lühiajaliselt. Need võivad olla insuldi tunnused.
  • kui teil esineb palavik, lihasjäikus, higistamine või kerge teadvusehäire (seda seisundit nimetatakse pahaloomuliseks neuroleptiliseks sündroomiks). Te võite vajada kohest ravi.
  • kui te olete mees ja teil tekib pikaajaline valulik erektsioon. Seda nimetatakse priapismiks. Te võite vajada kohest ravi.
  • kui teil esinevad keele, suu ja näo tahtmatud rütmilised liigutused. Vajalikuks võib osutuda risperidoonravi lõpetamine.
  • kui teil tekib raske allergiline reaktsioon, mille sümptomiteks on palavik, suu, näo, huulte või keele turse, hingeldus, sügelus, nahalööve või vererõhu langus.

Tekkida võivad järgmised kõrvaltoimed:

Väga sage (võib esineda rohkem kui ühel inimesel 10-st):

  • Probleemid magamajäämisega või magamisega
  • Parkinsonism. See seisund võib hõlmata: aeglane või kahjustunud liikumine, lihaste jäikuse või pingsuse tunne (teeb liigutused tõmblevaks) ja mõnikord isegi liikumise blokeerumise ja uuesti liikuma hakkamise tunne. Teised parkinsonismi sümptomid on aeglane lohisev kõnnak, rahuloleku treemor (värisemine), suurenenud süljeeritus ja/või süljevool, skeletilihaste jäikus,

tõmblused jäsemete painutamisel ning näoilme muutumatuna püsimine

Unisus või uimasus

Peavalu.

Sage (võib esineda kuni 1 inimesel 10-st):

  • Kopsupõletik, rindkere infektsioon (bronhiit), külmetushaiguse sümptomid, siinusinfektsioon, kuseteede infektsioon, kõrvainfektsioon, gripilaadne tunne
  • Medorisper võib tõsta hormooni, mida nimetatakse “prolaktiiniks”, taset, mis on nähtav vereanalüüsil (võib, aga ei pruugi põhjustada sümptomeid). Kui kõrge prolaktiinitaseme sümptomid tekivad, võivad sinna kuuluda meestel rindade turse, raskus erektsiooni saavutamisel või hoidmisel või muud seksuaalsed häired. Naistel võivad sinna kuuluda ebamugavustunne rindades, piima eritumine rindadest, menstruatsiooni vahelejäämine või teised tsüklihäired
  • Kehakaalu tõus, söögiisu suurenemine, söögiisu vähenemine
  • Unehäired, ärrituvus, depressioon, ärevus, rahutus
  • Düstoonia. See on seisund, mis hõlmab aeglaseid või püsivaid tahtmatuid lihaste kokkutõmbeid. Kuigi see võib haarata ükskõik millist kehaosa (ja põhjustada ebanormaalset rühti), haarab düstoonia sageli näolihaseid, sh silmade, suu, keele või lõua ebanormaalsed liigutused
  • Pearinglus
  • Düskineesia. See on seisund, mis hõlmab tahtmatuid lihaste liigutusi ja siia kuuluvad korduvad, spastilised või väänlevad liigutused või tõmblused
  • Treemor (värisemine)
  • Hägune nägemine, silmade infektsioon või „punetavad silmad“
  • Kiire südame löögisagedus, kõrge vererõhk, hingeldus
  • Kurguvalu, köha, ninaverejooks, ninakinnisus
  • Kõhuvalu, ebamugavustunne kõhus, oksendamine, iiveldus, kõhukinnisus, kõhulahtisus, seedehäired, suukuivus, hambavalu
  • Nahalööve, naha punetus
  • Lihaste spasmid, luu või lihasvalu, seljavalu, liigesevalu
  • Kusepidamatus
  • Keha, käte või jalgade tursed, palavik, valu rinnus,, nõrkus, kurnatus (väsimus) valu
  • Kukkumine.

Aeg-ajalt (võib esineda kuni 1 inimesel 100-st):

  • Hingamisteede infektsioon, kusepõie infektsioon, silmade infektsioon, kurgumandlite põletik, küünte seenhaigus, nahainfektsioon, nakkus, mis hõlmab üksikut keha või naha piirkonda, viirusinfektsioon, lestadest põhjustatud nahapõletik
  • Teatud tüüpi valgevereliblede (rakud, mis aitavad võidelda infektsiooni vastu) arvu langus, valgevereliblede arvu langus, trombotsüütide (vererakud, mis aitavad peatada verejooksu) arvu langus, aneemia, punavereliblede arvu langus, eosinofiilide (teatud tüüpi valgeverelibled) taseme tõus
  • Allergiline reaktsioon
  • Suhkurtõbi või suhkurtõve halvenemine, vere kõrge suhkrutase, liigne veejoomine
  • Kehakaalu vähenemine, söögiisu kadumine, mille tulemuseks on alatoitumus ja madal kehakaal
  • Kolesteroolisisalduse tõus veres
  • Kõrgendatud meeleolu (mania), segasusseisund, vähenenud sugutung, närvilisus, luupainajad
  • Tardiivdüskineesia (näo, keele või teiste kehaosade tahtele allumatud tõmblevad liigutused või tõmblused). Rääkige otsekohe oma arstile, kui teil tekivad tahtmatud rütmilised keele, suu ja näo liigutused. Vajalik võib olla Medorisperravi katkestamine
  • Äkiline aju verevarustuse häire (insult või “mini” insult)
  • Stiimulile mittereageerimine, teadvuse kaotus, teadvuse madal tase
  • Krambid (krambihood), minestamine
  • Pidev tahtmine keha liigutada, tasakaaluhäired, koordinatsiooni häired, pearinglus püstitõusmisel, tähelepanuhäired, kõnehäired, maitsetundlikkuse muutused või selle kadumine, vähenenud naha valu ja puutetundlikkus, torkimisetunne, „sipelgatejooksu” tunne, naha tuimus
  • Silmade ülitundlikkus valguse suhtes, silmade kuivus, pisaravoolu suurenemine, silmade punetus
  • Pöörlemise tunne (peapööritus), helin kõrvus, kõrvavalu
  • Kodade virvendus (ebanormaalne südamerütm), südame ülemiste ja alumiste osade vahelised erutusjuhtivushäired, südame erutusjuhtivuse häired, QTintervalli pikenemine, südame aeglane löögisagedus, muutused elektrokardiogrammis, südame pekslemise tunne (palpitatsioonid)
  • Madal vererõhk, vererõhu langus püsti tõusmisel (seetõttu võivad mõned inimesed, kes võtavad ravimit Medorisper, tunda äkilisel püsti või istuli tõusmisel minestustunnet, pearinglust või minestada), nahaõhetus
  • Toidu sissehingamisest põhjustatud kopsupõletik, kopsu limaskestade tursed, hingamisteede limaskestade tursed, räginad kopsus, hingeldus, häälekahjustus, hingamisteede kahjustus
  • Mao või seedetrakti infektsioon, roojapidamatus, väga tahke väljaheide, neelamisraskus, ülemäärane kõhupuhitus
  • Kublad (või "nõgestõbi"), sügelus, juuste väljalangemine, naha paksenemine, ekseem, nahakuivus, naha värvuse muutus, akne, kestendus, sügelev peanahk või nahk, nahaprobleemid, naha kahjustus
  • KFK (kreatiniinfosfokinaas) tõus veres, ensüüm, mis vahel vabaneb lihaste lagunemisel
  • Ebanormaalne kehaasend, liigeste jäikus, liigeste tursed, lihasnõrkus, kaelavalu
  • Sage urineerimine, võimetus urineerida, valu urineerimisel
  • Erektsioonihäire, ejakulatsiooni häired
  • Menstruatsioonide hilinemine, menstruatsioonide ärajäämine või teised tsüklihäired (naistel)
  • Meestel rindade suurenemine, eritis rindadest, seksuaalsed häired, rindade valu, ebamugavustunne rindades, eritis tupest
  • Näo, suu, silmade või huulte tursed
  • Külmavärinad, kehatemperatuuri tõus
  • Muutused kõnnakus
  • Janutunne, halb enesetunne, ebamugavustunne rinnus, tujust ära olek, ebamugavustunne
  • Maksa transaminaaside aktiivsuse tõus veres, GGT (gammaglutamüültransferaas – ensüüm) aktiivsuse tõus veres, maksaensüümide aktiivsuse tõus veres
  • Protseduuriaegne valu.

Harv (võib esineda kuni 1 inimesel 1000-st):

  • Infektsioon
  • Ebapiisav hormooni sekretsioon, mis kontrollib uriini kogust
  • Suhkur uriinis, madal veresuhkru tase, triglütseriidide (rasvad) kõrge sisaldus veres
  • Emotsioonide puudumine, võimetus saavutada orgasmi
  • Maliigne neuroleptiline sündroom (segasus, teadvusevähenemine või kadu, kõrge palavik ja raske lihasjäikus)
  • Aju veresoonte kahjustus
  • Kontrollimatust diabeedist põhjustatud kooma
  • Pea värisemine
  • Glaukoom (silma siserõhu tõus), silmade liigutuste häired, silmade pööritamine, rähm
  • Silmaprobleemid kaeoperatsiooni ajal. Kui te võtate või olete varem võtnud Medorisper’it, siis võib kaeoperatsiooni ajal tekkida seisund, mida nimetatakse operatsiooniaegseks lõdva iirise sündroomiks (IFIS, intraoperative floppy iris syndrome). Kui teil on tulemas kaeoperatsioon, rääkige kindlasti oma silmaarstile, et te võtate või olete võtnud seda ravimit
  • Ohtlikult madal valgete vereliblede tase (vajalikud võitlemaks infektsioonidega teie veres)
  • Raske allergiline reaktsioon, mida iseloomustab palavik, suu, näo, huulte või keele turse, hingeldus, sügelus, nahalööve ja mõnikord vererõhu langus
  • Ohtlikult ülemäärane vee tarbimine
  • Ebaregulaarne südame löögisagedus
  • Verehüübed jalgade veresoontes, verehüübed kopsudes
  • Uneaegsed hingamisraskused (uneapnoe), kiire, pindmine hingamine
  • Kõhunäärme põletik, sooletakistus
  • Keele turse, huulte lõhenemine, ravimiga seotud nahalööve
  • Kõõm
  • Lihaskiudude lagunemine ja valu lihastes (rabdomüolüüs)
  • Menstruatsioonide hilinemine, rinnanäärmete suurenemine, rindade suurenemine, eritis rindadest
  • Insuliini (hormoon, mis kontrollib vere suhkrusisaldust) taseme tõus veres
  • Priapism (pikenenud erektsioon, mis võib vajada kirurgilist ravi)
  • Naha paksenemine
  • Kehatemperatuuri langus, käte ja jalgade külmatunne
  • Ravimi ärajätunähud
  • Naha ja silmavalgete kollaseks muutumine (ikterus).

Väga harv (võib esineda kuni 1 inimesel 10000-st):

  • Kontrollimatust diabeedist tingitud eluohtlikud tüsistused
  • Tõsine allergiline reaktsioon tursega, mis võib hõlmata kõri ja viia hingamisraskusteni
  • Soolelihaste liikumatus, mis põhjustab sulguse.

Järgnevat kõrvaltoimet on täheldatud teise, risperidooniga väga sarnase ravimi, paliperidooni kasutamisel, seega võib seda oodata ka ravimi Medorisper kasutamisel: kiire südame löögisagedus püstitõusmisel.

Täiendavad kõrvaltoimed lastel ja noorukitel

Lastel on eeldatavad kõrvaltoimed üldjuhul samasugused nagu täiskasvanutel.

Järgmistest kõrvaltoimetest on lastel ja noorukitel (5- kuni 17-aastased) teatatud sagedamini kui täiskasvanutel: unisus- või uimasustunne, kurnatus (väsimus), peavalu, söögiisu suurenemine, oksendamine, külmetushaiguse sümptomid, ninakinnisus, kõhuvalu, pearinglus, köha, palavik, treemor (värisemine), kõhulahtisus ja kusepidamatus (kontrollimatu urineerimine).

Kõrvaltoimetest teavitamine

Kui teil tekib ükskõik milline kõrvaltoime, pidage nõu oma arsti, apteekri või meditsiiniõega. Kõrvaltoime võib olla ka selline, mida selles infolehes ei ole nimetatud. Kõrvaltoimetest võite ka ise teavitada www.ravimiamet.ee kaudu. Teavitades aitate saada rohkem infot ravimi ohutusest.

Kuidas Medorisper’i säilitada

Hoidke seda ravimit laste eest varjatud ja kättesaamatus kohas.

Ärge kasutage seda ravimit pärast kõlblikkusaega, mis on märgitud karbil ja blistril pärast „Kõlblik kuni“. Kõlblikkusaeg viitab selle kuu viimasele päevale.

See ravimpreparaat ei vaja säilitamisel eritingimusi.

Ärge visake ravimeid kanalisatsiooni ega olmejäätmete hulka. Küsige oma apteekrilt, kuidas visata ära ravimeid, mida enam ei kasuta. Need meetmed aitavad kaitsta keskkonda.

Pakendi sisu ja muu teave

Mida Medorisper sisaldab

  • Toimeaine on risperidoon. Üks õhukese polümeerikattega tablett sisaldab 1 mg, 2 mg või 3 mg risperidooni.
  • Teised abiained on:

Tableti sisu: laktoosmonohüdraat, maisitärklis, mikroskristalliline tselluloos, hüpromelloos (E 464), magneesiumstearaat, veevaba kolloidne ränidioksiid, naatriumlaurüülsulfaat.

Tableti kate: titaandioksiid (E 171), propüleenglükool, hüpromelloos (E 464), talk.

Tabletid sisaldavad veel järgmisi värvaineid: 2 mg: päikeseloojangukollane FCF (E 110)

3 mg: kinoliinkollane alumiiniumlakk (E 104)

Kuidas Medorisper välja näeb ja pakendi sisu

Medorisper 1 mg: valged, ovaalsed, õhukese polümeerikattega tabletid, poolitusjoon mõlemal poolel. Suurus ligikaudu 11 x 5,5 mm.

Medorisper 2 mg: oranžid, ovaalsed, õhukese polümeerikattega tabletid, poolitusjoon mõlemal poolel. Suurus ligikaudu 11 x 5,5 mm.

Medorisper 3 mg: kollased, ovaalsed, õhukese polümeerikattega tabletid, poolitusjoon mõlemal poolel. Suurus ligikaudu 11 x 5,5 mm.

Tableti saab jagada võrdseteks annusteks.

Pakendi suurused:

Blisterpakend.

Pakendis 10, 20, 30, 50, 60, 90, 100 või 120 tabletti.

Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.

Müügiloa hoidja ja tootja

Müügiloa hoidja: Medochemie Ltd

1-10 Constantinoupoleos street

3011 Limassol Küpros

Tootja: Medochemie Ltd

Central factory, 1-10 Constantinoupoleos 3011-Limassol

Küpros

Lisaküsimuste tekkimisel selle ravimi kohta pöörduge palun müügiloa hoidja kohaliku esindaja poole. OÜ Netdoktor

Seebi 3 11316 Tallinn Tel: 56480207

Infoleht on viimati uuendatud veebruaris 2017.

RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE

RAVIMPREPARAADI NIMETUS

Medorisper, 1 mg õhukese polümeerikattega tabletid

Medorisper, 2 mg õhukese polümeerikattega tabletid

Medorisper, 3 mg õhukese polümeerikattega tabletid

KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS

Üks 1 mg tablett sisaldab 1 mg risperidooni Üks 2 mg tablett sisaldab 2 mg risperidooni Üks 3 mg tablett sisaldab 3 mg risperidooni

INN. Risperidonum

Teadaolevat toimet omavad abiained:

Iga 1 mg, 2 mg ja 3 mg Medorisper’i õhukese polümeerikattega tablett sisaldab vastavalt 118, 117 või 116 mg laktoosmonohüdraati.

Iga 2 mg Medorisper’i õhukese polümeerikattega tablett sisaldab 0,034 mg päikeseloojangukollast FCF (E 110).

Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.

RAVIMVORM

Õhukese polümeerikattega tablett.

Medorisper 1 mg: valged, ovaalsed, õhukese polümeerikattega tabletid, poolitusjoon mõlemal poolel. Suurus ligikaudu 11 x 5,5 mm.

Medorisper 2 mg: oranžid, ovaalsed, õhukese polümeerikattega tabletid, poolitusjoon mõlemal poolel. Suurus ligikaudu 11 x 5,5 mm.

Medorisper 3 mg: kollased, ovaalsed, õhukese polümeerikattega tabletid, poolitusjoon mõlemal poolel. Suurus ligikaudu 11 x 5,5 mm.

Tableti saab jagada võrdseteks annusteks.

KLIINILISED ANDMED

Näidustused

Medorisper on näidustatud skisofreenia raviks.

Medorisper on näidustatud bipolaarse häirega seotud mõõduka raskusega kuni raskete mania- episoodide raviks.

Medorisper on näidustatud püsiva agressiivsuse lühiajaliseks (kuni 6 nädalat) raviks mõõduka raskusega kuni raske Alzheimeri dementsusega patsientidel, kellel puudub ravivastus mittemedikamentoossele ravile ning kui kaasneb oht vigastada ennast ja teisi.

Medorisper on näidustatud alla keskmise intellektiga või vaimse puudega (DSM-IV) üle 5-aastaste laste ja noorukite püsiva agressiivsuse lühiajaliseks sümptomaatiliseks raviks (kuni 6 nädalat)

sotsialiseerumata käitumishäire korral, kui agressiivne või muu disruptiivset tüüpi käitumine vajab medikamentoosset ravi.

Medikamentoosne ravi peab olema osa kõikehõlmavast raviprogrammist, kuhu alla kuuluvad psühhosotsiaalne tugi ja vastav õppekeskkond. Ravimi risperidoon kirjutab välja laste neuroloog või psühhiaater, kes on teadlik laste ja noorukite sotsialiseerumata käitumishäire ravist.

Annustamine ja manustamisviis

Annustamine

Skisofreenia

Täiskasvanud

Ravimit Medorisper võib manustada üks või kaks korda ööpäevas.

Ravi tuleb alustada risperidooni annusega 2 mg ööpäevas. Teisel päeval võib annust suurendada 4 mg- ni.

Edaspidi võib annus püsida sama või vajadusel kohandada individuaalselt. Enamusele patsientidest sobib ööpäevane annus vahemikus 4 mg kuni 6 mg. Mõnedel patsientidel võib kasutada aeglasemat tiitrimist ning väiksemat alg- ja säilitusannust.

Annused rohkem kui 10 mg ööpäevas ei ole näidanud paremat tulemust ning need võivad põhjustada ekstrapüramidaalsete nähtude sagenemist. Ohutust, annustega rohkem kui 16 mg ööpäevas ei ole hinnatud ning neid ei soovitata kasutada.

Eakad

Soovitatav algannus on 0,5 mg kaks korda ööpäevas. Annust võib individuaalselt kohandada, 0,5 mg kaks korda ööpäevas kaupa, kuni on saavutatud annus 1 kuni 2 mg kaks korda ööpäevas.

Lapsed

Medorisper’i ei soovitata kasutada skisofreeniaga alla 18-aastastel lastel efektiivsuse andmete puudumise tõttu.

Mania-episoodid bipolaarse häire korral

Täiskasvanud

Ravimit Medorisper tuleb manustada üks kord ööpäevas, alustades 2 mg annusega. Annust võib vajadusel muuta, mitte vähem kui 24 tunni möödudes, 1 mg võrra ööpäevas. Risperidooni võib manustada vahemikus 1 kuni 6 mg ööpäevas, et optimeerida iga patsiendi efektiivsuse ja taluvuse taset. Mania-episoodidega patsientidel ei ole tehtud uuringuid annustega rohkem kui 6 mg ööpäevas.

Nagu iga sümptomaatilise ravi puhul, tuleb ka Medorisper-ravi jätkamise vajadust hinnata ja kinnitada ravi käigus.

Eakad

Soovitatav algannus on 0,5 mg kaks korda ööpäevas. Annust võib individuaalselt kohandada 0,5 mg kaks korda ööpäevas kaupa, kuni annuseni 1 kuni 2 mg kaks korda ööpäevas. Kuna kliiniline kogemus eakatel on piiratud, on vajalik ettevaatus.

Lapsed

Medoriper’i ei soovitata kasutada bipolaarse maniaga alla 18-aastastel lastel efektiivsuse andmete puudumise tõttu.

Püsiv agressiivsus mõõduka kuni raske Alzheimeri dementsusega patsientidel

Soovitatav algannus on 0,25 mg kaks korda ööpäevas. Vajadusel võib annust individuaalselt kohandada, 0,25 mg kaks korda ööpäevas kaupa, kuid mitte sagedamini kui ülepäeviti. Enamusel patsientidel on optimaalne annus 0,5 mg kaks korda ööpäevas. Mõnedele patsientidele võib aga sobida annus kuni 1 mg kaks korda ööpäevas.

Ravimit Medorisper ei tohi kasutada kauem kui 6 nädalat püsiva agressiivsusega Alzheimeri dementsusega patsientidel. Ravi ajal peab patsienti sageli ja regulaarselt jälgima ning ravi jätkamise vajadust hindama.

Sotsialiseerumata käitumishäire

Lapsed

5... 18-aastased lapsed ja noorukid

Lastele kehakaaluga ≥50 kg on soovituslik algannus 0,5 mg üks kord ööpäevas. Vajadusel võib annust individuaalselt kohandada, 0,5 mg üks korda ööpäevas kaupa, kuid mitte sagedamini kui ülepäeviti. Enamusel patsientidel on optimaalne annus 1 mg üks kord ööpäevas. Mõnedele patsientidele võib siiski sobida annus 0,5 mg üks kord ööpäevas, samas teistele 1,5 mg üks kord ööpäevas. Lastele kehakaaluga <50 kg on soovituslik algannus 0,25 mg üks kord ööpäevas. Vajadusel võib annust individuaalselt kohandada, 0,25 mg üks korda ööpäevas kaupa, kuid mitte sagedamini kui ülepäeviti. Enamusele patsientidele on optimaalne annus 0,5 mg üks kord ööpäevas. Mõnedele patsientidele võib siiski sobida annus 0,25 mg üks kord ööpäevas, samas teistele 0,75 mg üks kord ööpäevas.

Nagu iga sümptomaatilise ravi puhul, tuleb Medorisper-ravi jätkamise vajadust hinnata ja kinnitada ravi käigus.

Ravimit Medorisper ei ole soovitatav kasutada alla 5-aastastel lastel, kuna puudub kogemus sellise häire ravi osas alla 5-aastastel lastel.

Neeru- ja maksakahjustus

Neerukahjustusega patsientidel väljutatakse antipsühhootilist toimeainet organismist aeglasemalt kui normaalse neerufunktsiooniga täiskasvanutel. Maksafunktsiooni häirega patsientidel suureneb risperidooni vaba fraktsiooni sisaldus plasmas.

Neeru- ja maksakahjustusega patsientidel tuleb näidustusest olenemata kasutada poole väiksemaid alg- ja säilitusannuseid ning annust tuleb suurendada aeglasemalt.

Ravimit Medorisper tuleb antud patsientide rühmas kasutada ettevaatusega.

Manustamisviis

Medorisper on suukaudseks manustamiseks. Toit ei mõjuta ravimi Medorisper imendumist.

Ravi on soovitatav ära jätta järk-järgult. Väga harva on kirjeldatud ägedaid ärajätunähte nagu iiveldus, oksendamine, higistamine ja unetus seoses suures annuses antipsühhootilise ravi järsu lõpetamisega (vt lõik 4.8). On teatatud ka psühhootiliste sümptomite taastekkest ja tahtmatutest liigutustest (nagu akatiisia, düstoonia ja düskineesia).

Üleminek teistelt antipsühhootikumidelt

Kui ravi seisukohast on õigustatud risperidooni kasutamine, tuleb ravi alguses senine ravim järk- järgult ära jätta. Kui patsient on seni kasutanud antipsühhootikumide depoovorme, tuleb järgmise süsti asemel alustada risperidooni manustamist. Parkinsonismi-vastaste ravimite jätkuvat vajadust tuleb perioodiliselt üle hinnata.

Vastunäidustused

Ülitundlikkus toimeaine või lõigus 6.1 loetletud mis tahes abiainete suhtes.

Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel

Eakad dementsusega patsiendid

Suurenenud suremus eakatel dementsusega inimestel

Tuginedes atüüpiliste antipsühhootikumidega (sh risperidoon) tehtud 17 kontrollitud uuringu metaanalüüsile, on atüüpiliste antipsühhootikumidega ravitud dementsete eakate seas suremus kõrgem kui platseebo manustajatel. Selles valimis oli platseebokontrollitud uuringutes suremus risperidooni rühmas 4% ja platseeborühmas 3,1%. Riskisuhe (95% usaldusintervall) oli 1,21 (0,7; 2,1). Keskmine vanus suremisel oli 86 aastat (vahemikus 67...100). Kahe laialdase jälgimisuuringu andmetest ilmnes, et eakatel dementsusega inimestel, kes saavad ravi konventsionaalsete antipsühhootikumidega, esineb samuti veidi suurem surma risk võrreldes nendega, kes ei ole ravi saanud. Riski täpse ulatuse kindlaks hindamiseks on andmed puudulikud ja suurenenud riski põhjus on teadmata. Kui suures ulatuses võib jälgimisuuringutes avastatud suurenenud suremus olla tingitud antipsühhootikumidest, mitte mõne(de)st patsientide omadus(t)est, ei ole veel selge.

Samaaegne ravi furosemiidiga

Risperidooni platseebokontrollitud uuringutes eakate dementsetega oli suremus suurem, kui patsiendid said samaaegset ravi furosemiidi ja risperidooniga (7,3%; keskmine vanus 89 aastat, vahemik 75…97) võrreldes ainult risperidooni (3,1%; keskmine vanus 84 aastat, vahemik 70…96) või ainult furosemiidi (4,1%; keskmine vanus 80 aastat, vahemik 67-90) saanutega. Kahes uuringus neljast täheldati samaaegselt nii furosemiidi kui ka risperidooni saanud patsientidel suremuse tõusu. Risperidooni samaaegsel kasutamisel teiste diureetikumidega (peamiselt tiasiid-diureetikumid väikestes annustes) sarnased tulemused puudusid.

Patofüsioloogiline mehhanism ei ole kindlaks tehtud ning ühtset surmapõhjust ei ole täheldatud. Siiski tuleb selle kombinatsiooni või teiste tugevate diureetikumide samaaegsel kasutamisel olla ettevaatlik ja enne kasutamist kaaluda võimalike riskide ja kasu suhet. Risperidooniga samaaegselt teisi diureetikume võtnute seas ei täheldatud suremuse tõusu. Ravist olenemata on dehüdratsioon üldine suremuse riskifaktor ning seda tuleb seega dementsetel eakatel hoolikalt vältida.

Tserebrovaskulaarsed kõrvaltoimed

Randomiseeritud platseebokontrollitud kliinilistes uuringutes dementsete populatsioonis leiti mõnede atüüpiliste antipsühhootikumide kasutamisel ligikaudu 3-kordselt suurenenud risk ajuveresoonkonna kõrvaltoimete tekkeks. Peamiselt eakatel dementsetel patsientidel (>65-aastastel) risperidooniga tehtud kuue kontrollitud uuringu ühendatud andmete põhjal tekkis risperidooni saanutel tserebrovaskulaarseid kõrvaltoimeid 3,3%-l (33/1009) ja platseebot saanutel 1,2%-l (8/712). Riskisuhe (95% usaldusintervall) oli 2,96 (1,34; 7,50). Suurenenud riski mehhanism ei ole teada. Suurenenud riski ei saa välistada teiste antipsühhootikumide või teiste patsientide erirühmade korral.

Risperidooni tuleb kasutada ettevaatusega insuldi riskifaktoritega patsientidel.

Tserebrovaskulaarsete kõrvaltoimete risk oli märkimisväärselt kõrgem kombineeritud või vaskulaarset tüüpi dementsusega patsientidel, võrreldes Alzheimeri dementsusega patsientidega. Seetõttu ei tohi teist tüüpi dementsust kui Alzheimeri dementsus risperidooniga ravida.

Dementsetel eakatel on soovitatav hinnata ravimi Medorisper riskide ja kasu suhet, arvestades ka ajuinsulti soodustavaid faktoreid konkreetse patsiendi puhul. Patsiente/hooldajaid tuleb hoiatada võimalikest tserebrovaskulaarsete kõrvaltoimete sümptomitest, nagu äkki tekkinud näo, käte ja jalgade nõrkus või tuimus ning rääkimis- ja nägemisprobleemid. Kõikide ravimeetmete vajadust tuleb hinnata viivituseta, siia alla kuulub vajadusel risperidoon-ravi lõpetamine.

Mõõduka kuni raske Alzheimeri dementsusega patsientidel tuleks püsiva agressiooni korral ravimit Medorisper kasutada ainult lühiaegselt - täiendavalt mittemedikamentoossetele meetmetele, mis on olnud vähe- või mittetõhusad ning kui kaasneb oht vigastada ennast või teisi.

Patsientide seisundit ning ravi jätkamise vajadust tuleb regulaarselt üle hinnata.

Ortostaatiline hüpotensioon

Risperidooni alfa-blokeeriva toime tõttu võib tekkida (ortostaatiline) hüpotensioon, seda eelkõige annuse tiitrimise perioodis. Turuletulekujärgselt on risperidooni ja vererõhuravimite samaaegsel kasutamisel kirjeldatud kliiniliselt olulist hüpotensiooni. Südameveresoonkonna haigustega (nt südamepuudulikkus, müokardiinfarkt, südame juhtehäired, dehüdratsioon, hüpovoleemia, ajuveresoonkonna haigused) patsientidel tuleb risperidooni kasutada ettevaatusega ning annust suurendada järk-järgult vastavalt juhistele (vt lõik 4.2).

Hüpotensiooni tekkides tuleb kaaluda väiksema annuse kasutamist.

Leukopeenia, neutropeenia ja agranulotsütoos

Antipsühhootikumidega (sh risperidoon) on teatatud leukopeenia, neutropeenia ja agranulotsütoosi juhtudest. Agranulotsütoosist on teatatud väga harva (< 1/10 000 patsiendil) turuletulekujärgsel jälgimisel.

Patsiente, kellel on anamneesis kliiniliselt märkimisväärne madal vere valgeliblede arv või ravimitest põhjustatud leukopeenia/neutropeenia, tuleb ravi esimestel kuudel jälgida ja kui tekivad esimesed kliiniliselt olulised vere valgeliblede arvu languse nähud, tuleb teiste võimalike põhjuste puudumisel kaaluda Medorisper-ravi katkestamist.

Kliiniliselt olulise neutropeeniaga patsiente tuleb hoolikalt jälgida palaviku või teiste infektsiooni sümptomite või nähtude suhtes ning nende tekke korral kohe ravida.

Raske neutropeeniaga patsientidel (neutrofiilide absoluutarv < 1 X 10/l) tuleb Medorisper-ravi katkestada ja kuni tervenemiseni jälgida vere valgeliblede arvu.

Tardiivdüskineesia/ekstrapüramidaalsed nähud

Dopamiini retseptoritesse antagonistlikult toimivaid ravimeid on seostatud tardiivdüskineesia tekkega, millele on iseloomulikud rütmilised tahtele allumatud liigutused, peamiselt keeles ja/või näopiirkonnas. Tardiivdüskineesia riskifaktoriks on ekstrapüramidaalsete sümptomite avaldumine. Kui tekivad tardiivdüskineesia sümptomid, tuleb kaaluda igasuguse antipsühhootikumravi ärajätmist.

Maliigne neuroleptiline sündroom (MNS)

Antipsühhootikumidega seoses on teatatud maliigsest neuroleptilisest sündroomist, mida iseloomustavad hüpertermia, lihasjäikus, autonoomne ebastabiilsus, teadvusehäired ja kreatiini fosfokinaasi sisalduse tõus seerumis. Muud nähud võivad olla müoglobinuuria (rabdomüolüüs) ja äge neerupuudulikkus. Sel juhul tuleb kõik antipsühhootikumid (sh Medorisper) ära jätta.

Parkinsoni tõbi ja Lewy kehadega dementsus

Kui antipsühhootikume (sh ravimit Medorisper) määratakse Parkinsoni tõve või Lewy kehadega dementsusega patsientidele, peab arst kaaluma riskide ja kasu suhet. Risperidoon võib halvendada Parkinsoni tõbe. Mõlemas rühmas on suurem võimalus maliigse neuroleptilise sündroomi tekkeks ning samuti on selle rühma patsiendid tundlikumad antipsühhootikumide suhtes; sellised patsiendid eemaldati kliinilistest uuringutest. Tundlikkus võib avalduda segasuse, nürimeelsuse, ebastabiilse kõnnakuna (sagedaste kukkumistega) ning ekstrapüramidaalsete nähtudena.

Hüperglükeemia ja diabeet

Ravi ajal risperidooniga on teatatud hüperglükeemia või suhkurtõve tekkest ning olemasoleva suhkurtõve ägenemisest. Mõnedel juhtudel teatati eelnevast kehakaalu suurenemisest, mis võib olla soodustavaks teguriks. Harva on teatatud kaasnevast diabeetilisest koomast ning väga harva ketoatsidoosist. Soovitav on patsienti kliiniliselt jälgida vastavalt kehtivatele antipsühhootikumide ravijuhistele. Mistahes atüüpiliste antipsühhootikumidega, sh Medorisper, ravitud patsiente tuleb jälgida hüperglükeemia sümptomite (nt polüdipsia, polüuuria, polüfaagia ja nõrkus) suhtes ning olemasoleva suhkurtõvega patsiente tuleb regulaarselt jälgida glükoosikontrolli halvenemise suhtes.

Kehakaal

Risperidooni kasutamisel on teatatud olulisest kehakaalu suurenemisest. Kehakaalu tuleb regulaarselt kontrollida.

Hüperprolaktineemia

Koekultuuri uuringud näitavad, et raku kasvu inimese rinna tuumorites võib stimuleerida prolaktiin. Ehkki selget seost antipsühhootikumide manustamisega ei ole kliinilistes ega epidemioloogilistes uuringutes seni demonstreeritud, on soovitatav vastava anamneesiga patsientide puhul olla ettevaatlik. Ravimit Medorisper tuleb kasutada ettevaatusega eelneva hüperprolaktineemiaga ning võimaliku prolaktiin-sõltuva tuumoriga patsientidel.

QT-intervalli pikenemine

Turuletulekujärgses perioodis on väga harva teatatud QT-intervalli pikenemisest. Nagu teiste antipsühhootikumide puhul, tuleb risperidooni määrata ettevaatusega patsientidele, kellel on südameveresoonkonna haigus, bradükardia või elektrolüütide tasakaalu häireid (hüpokaleemia, hüpomagneseemia) või kelle perekonnaliikmetel on QT-intervalli pikenemine, sest neil juhtudel on suurem risk arütmia tekkeks. Eelnenu on oluline ka juhul, kui patsient saab ravimeid, mis pikendavad QT-intervalli.

Krambid

Kui patsiendil on olnud krampe või on kõrge krambilävi, tuleb ravimit Medorisper kasutada ettevaatusega.

Priapism

Alfa-adrenergiliste toimete blokeerimise tõttu võib Medorisper raviga seoses tekkida priapism.

Kehatemperatuuri reguleerimine

Antipsühhootikume on seostatud probleemidega kehatemperatuuri alandamisel. Sellele tuleb tähelepanu pöörata, kui ravimit Medorisper määratakse patsientidele, kellel võib mingil põhjusel kehatemperatuur tõusta, nt tugev kehaline koormus, kõrge temperatuuriga keskkonnas viibimine, antikoliinergilisete ravimite samaaegne kasutamine või dehüdratsiooni seisund.

Antiemeetiline toime

Risperidooni prekliinilistes uuringutes täheldati antiemeetilist toimet. See toime, kui tekib inimestel, võib maskeerida teatud ravimite üleannustamise või teatud haiguste, nt soolteobstruktsioon, Reye sündroom ja ajukasvaja, nähtusid ja sümptomeid.

Neeru- või maksakahjustus

Neerukahjustusega patsientidel on võime elimineerida aktiivset antipsühhootilist fraktsiooni vähenenud, võrreldes normaalse neerufunktsiooniga täiskasvanutega. Maksakahjustusega patsientidel on plasmas suurenenud risperidooni vaba fraktsiooni kontsentratsioon. (vt lõik 4.2).

Venoosne trombemboolia

Antipsühhootikumide puhul on teatatud venoosse trombemboolia (VTE) juhtudest. Kuna antipsühhootikumravi saavatel patsientidel esineb tihti omandatud VTE riskifaktoreid, tuleb enne ravi Medorisper’iga ja ravi ajal kindlaks teha kõik võimalikud VTE riskifaktorid ning võtta kasutusele preventiivsed meetmed.

Operatsiooniaegne lõdva iirise sündroom

Patsientidel, kes saavad raviks alfa 1a-adrenergilise toime vastaseid ravimeid, sh risperidoon, on katarakti operatsiooni ajal täheldatud operatsiooniaegset lõdva iirise sündroomi (IFIS, Intraoperative floppy iris syndrome) (vt lõik 4.8).

IFIS võib suurendada silma tüsistuste riski operatsiooni ajal ja pärast seda. Enne operatsiooni tuleb silmakirurgi teavitada käesolevast või varasemast alfa 1a-adrenergilise toime vastaste ravimite kasutamisest. Võimalikku kasu alfa1-blokaatorravi katkestamisest enne katarakti operatsiooni ei ole uuritud ning seda peab kaaluma riskidega, mis tulenevad antipsühhootikumravi katkestamisest.

Lapsed

Enne risperidooni määramist sotsialiseerumata käitumishäirega lapsele või noorukile tuleb neid hinnata agressiivse käitumise füüsiliste ja sotsiaalsete põhjuste (nagu valu või sobimatud nõudmised ümbritsevatelt) suhtes. Soovitatavad on kehakaalu mõõtmine enne ravi alustamist ja regulaarne kaalu jälgimine ravi ajal.

Selles patsientide rühmas tuleb hoolikalt monitoorida risperidooni sedatiivset toimet võimalike tagajärgede tõttu õpivõimele. Risperidooni manustamisaja muutus võib parandada sedatsiooni mõju laste ja noorukite tähelepanuvõimele.

Risperidooni seostatakse vähese kehakaalu ja kehamassiindeksi tõusuga. Soovitatavad on kehakaalu mõõtmine enne ravi alustamist ja regulaarne kaalu jälgimine ravi ajal. Pikkuskasv oli pikaajalistes avatud jätku-uuringutes oodatud piirides. Pikaajalise risperidoonravi mõju seksuaalsele küpsemisele ja pikkuskasvule ei ole adekvaatselt uuritud.

Endokrinoloogilisi näitajaid tuleb hinnata regulaarselt pikaajalise hüperprolaktineemia mõju tõttu laste ja noorukite kasvule ja seksuaalsele küpsemisele. Siia alla kuuluvad kehakaalu, pikkuse ja seksuaalse küpsemise, menstruatsioonitsükli ja teiste võimalike prolaktiiniga seotud mõjude hindamine.

Risperidoonravi ajal on vajalik regulaarselt hinnata ka ektrapüramidaalseid sümptomeid ja teisi liikumishäireid.

Spetsiifilised annustamissoovitused lastele ja noorukitele vt lõik 4.2.

Abiained

Medorisper tabletid sisaldavad laktoosmonohüdraati. Patsiendid, kellel on tegemist harvaesinevate pärilike probleemidega, nagu galaktoositalumatus, laktoosi defitsiit või glükoosi-galaktoosi malabsorptsioon, ei tohi antud ravimit kasutada.

Medorisper 2 mg õhukese polümeerikattega tablett sisaldab ühe abiainena päikeseloojangu kollast (Sunset Yellow) (E110), mis võib põhjustada allergilisi reaktsioone.

Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed

Nagu teistegi antipsühhootikumide puhul, on vajalik ettevaatus, kui risperidooni manustatakse QT- intervalli pikendavate ravimitega, nagu antiarütmikumid (nt kinidiin, düsopiramiid, prokaiinamiid, propafenoon, amiodaroon, sotalool), tritsüklilised antidepressandid (nt amitriptülliin), tetratsüklilised antidepressandid (nt maprotiliin), teatud antihistamiinikumid, teised antipsühhootikumid, teatud malaariavastased ravimid (nt kiniin ja meflokiin), ja ravimitega, mis põhjustavad elektrolüütide tasakaaluhäireid (hüpokaleemia, hüpomagneseemia), bradükardiat, või ravimitega, mis inhibeerivad risperidooni metabolismi maksas. See loetelu ei ole lõplik.

Ravimi Medorisper võimalik mõju teistele ravimitele

Risperidooni tuleb tänu suurenenud sedatsiooniriskile kombinatsioonis teiste tsentraalse toimega ainetega (märkimisväärselt alkoholi sisaldavad ained, opiaadid, antihistamiinikumid ja bensodiasepiinid) kasutada ettevaatusega.

Medorisper võib antagoniseerida levodopa ja teiste dopamiini agonistide toimet. Kui selle kombinatsiooni kasutamine on vajalik, eriti Parkinsoni tõve lõppstaadiumis, tuleb määrata iga ravi väikseim efektiivne annus.

Turuletulekujärgselt on risperidooni ja vererõhuravimite samaaegsel kasutamisel kirjeldatud kliiniliselt olulist hüpotensiooni.

Medorisper ei ole näidanud kliiniliselt olulist mõju liitiumi, valproaadi, digoksiini või topiramaadi farmakokineetikasse.

Teiste ravimite võimalik mõju ravimile Medorisper

Karbamasepiini puhul on näidatud võimet vähendada risperidooni aktiivse fraktsiooni sisaldust plasmas. Sarnast mõju võib täheldada ka teiste CYP 3A4 maksaensüümide indutseerijate, nagu rifampitsiini, fenütoiini ja fenobarbitaali puhul, samuti toimib ka P-glükoproteiin. Kui alustatakse või lõpetatakse ravi karbamasepiini või teiste CYP 3A4 maksaensüümide/P-glükoproteiini (P-gp) aktiveerijatega, peab arst ravimi Medorisper annused üle hindama.

CYP 2D6 inhibiitorid fluoksetiin ja paroksetiin suurendavad risperidooni sisaldust plasmas ning vähemal määral antipsühhootilise fraktsiooni sisaldust. Oodata on teiste CYP 2D6 inhibiitorite (nt kinidiin) sarnast mõju risperidooni sisaldusse plasmas. Kui alustatakse või lõpetatakse samaaegset ravi fluoksetiini või paroksetiiniga, peab arst ravimi Medorisper annused üle hindama.

Verapamiil (CYP 3A4 ja P-gp inhibiitor) suurendab risperidooni sisaldust plasmas.

Galantamiine ja donepesiil ei oma kliiniliselt olulist toimet risperidooni farmakokineetikale ja aktiivsele antipsühhootilisele fraktsioonile.

Fenotiasiinid, tritsüklilised antidepressandid ja teatud beetablokaatorid võivad suurendada risperidooni sisaldust plasmas, kuid ei mõjuta antipsühhootilist fraktsiooni. Amitriptülliin ei mõjuta risperidooni või aktiivse antipsühhootilise fraktsiooni farmakokineetikat. Tsimetidiin ja ranitidiin suurendavad risperidooni biosaadavust, kuid aktiivset antipsühhootilist fraktsiooni vaid minimaalselt. CYP 3A4 inhibiitor erütromütsiin ei muuda risperidooni ega antipsühhootilise fraktsiooni farmakokineetikat.

Psühhostimulantide (nt metüülfenidaat) ja risperidooni kombinatsiooni kasutamine lastel ja noorukitel ei mõjutanud risperidooni farmakokineetikat ega tõhusust.

Suremuse tõusu samaaegselt furosemiidi manustavate dementsete eakate patsientide seas on käsitletud lõigus 4.4.

Suukaudse ravimi Medorisper ja paliperidooni kombinatsioon ei ole soovitatav, sest paliperidoon on risperidooni aktiivne metaboliit ning nimetatud kombinatsioon võib viia aktiivse antipsühhootilise fraktsiooni toimete liitumiseni.

Lapsed

Koostoimete uuringud on läbi viidud ainult täiskasvanutel.

Fertiilsus, rasedus ja imetamine

Rasedus

Puuduvad adekvaatsed andmed risperidooni kasutamise kohta raseduse ajal. Loomkatsetes ei olnud risperidoon teratogeense toimega, kuid täheldati muud tüüpi reproduktsioonitoksilisust (vt lõik 5.3). Võimalik risk inimesele ei ole teada.

Raseduse kolmanda trimestri ajal antipsühhootikumidele (sh Medorisper) eksponeeritud vastsündinutel on risk kõrvaltoimete tekkeks, sh ekstrapüramidaalsed ja/või ärajätusümptomid, mis võivad sündimise järgselt raskusastme ja kestuse poolest varieeruda. Teateid on saadud agiteerituse, hüpertoonia, hüpotoonia, treemori, somnolentsuse, respiratoorse distressi või imemiraskuste kohta. Seetõttu tuleb vastsündinuid hoolikalt jälgida.

Ravimit Medorisper ei tohi kasutada raseduse ajal, kui see ei ole hädavajalik. Kui raseduse ajal tuleb ravi katkestada, ei tohi seda teha järsku.

Imetamine

Loomkatsetes imendusid risperidoon ja 9-hüdroksü-risperidoon emaslooma piima. Näidatud on ka, et risperidoon ja 9-hüdroksü-risperidoon imenduvad vähesel määral inimese rinnapiima. Puuduvad andmed kõrvaltoimete kohta rinnapiima saavatel imikutel. Seetõttu tuleb kaaluda imetamisest saadava kasu ja imikutel esineda võivate riskide suhet.

Fertiilsus

Sarnaselt teistele ravimitele, millel on antagonistlik toime -dopamiiniD retseptoritele, suurendab ka Medorisper veres prolaktiini sisaldust. Hüperprolaktineemia võib pärssida hüpotalaamilist gonadotropiini vabastavat hormooni (GnRH), mille tulemusel väheneb gonadotropiini eritumine hüpofüüsist. See omakorda võib vähendada suguhormoonide tootmist nii meestel kui naistel, mis pidurdab reproduktiivset funktsiooni.

Mittekliinilistes uuringutes ei ole asjakohaseid toimeid täheldatud.

Toime reaktsioonikiirusele

Medorisper mõjutab kergelt või mõõdukalt autojuhtimise ja masinate käsitsemise võimet närvisüsteemi ja nägemise kõrvaltoimete tõttu (vt lõik 4.8). Seetõttu tuleb patsientidel soovitada autot juhtida ja masinatega töötada alles siis, kui on teada nende individuaalne tundlikkus ravimile.

Kõrvaltoimed

Kõige sagedamini teatatud kõrvaltoimed (sagedusega ≥10%) on: parkinsonism, sedatsioon/unisus, peavalu ja unetus.

Kõrvaltoimed, mis näivad olevat annusest sõltuvad, on parkinsonism ja akatiisia.

Järgnevalt on toodud kõik kõrvaltoimed, millest on teatatud kliinilistes uuringutes ja turuletulekujärgsel kogemusel risperidooniga, esinemissagedustega risperidooni kliiniliste uuringute põhjal. Kasutatakse järgmisi termineid ja esinemissagedusi: väga sage (≥1/10), sage (≥1/100 kuni <1/10), aeg-ajalt (≥1/1000 kuni <1/100), harv (≥1/10 000 kuni <1/1000) ja väga harv (<1/10 000).

Igas esinemissageduse grupis on kõrvaltoimed toodud tõsiduse vähenemise järjekorras.

Organsüsteemi

 

 

Kõrvaltoimed

 

 

klass

 

 

Esinemissagedus

 

 

 

Väga sage

Sage

Aeg-ajalt

Harv

Väga harv

Infektsioonid ja

 

Pneumoonia,

Hingamisteede

Infektsioon

 

infestatsioonid

 

bronhiit,

infektsioon, tsüstiit,

 

 

 

 

ülemiste

silmapõletik,

 

 

 

 

hingamisteede

tonsilliit,

 

 

 

 

infektsioon,

onühhomükoos,

 

 

 

 

sinusiit,

tselluliit,

 

 

 

 

kuseteede

lokaliseerunud

 

 

 

 

infektsioon,

infektsioon,

 

 

 

 

kõrvapõletik,

viirusinfektsioon,

 

 

 

 

gripp

akarodermatiit

 

 

Vere ja

 

 

Neutropeenia, vere

Agranulotsütoos C

 

lümfisüsteemi

 

 

valgeliblede arvu

 

 

häired

 

 

vähenemine,

 

 

 

 

 

trombotsütopeenia,

 

 

 

 

 

aneemia, hematokriti

 

 

 

 

 

langus, eosinofiilide

 

 

 

 

 

arvu suurenemine

 

 

Immuun-

 

 

Ülitundlikkus

Anafülaktiline

 

süsteemi häired

 

 

 

reaktsioonC

 

Endokriin-

 

Hüperprolakti-

 

Antidiureetilise

 

süsteemi häired

 

neemia

 

hormooni

 

 

 

 

 

sekretsiooni

 

 

 

 

 

häired, glükoos

 

 

 

 

 

uriinis

 

Ainevahetus- ja

 

Kehakaalu

Suhkurtõbi B,

Vee

Diabeetiline

toitumishäired

 

suurenemine,

hüperglükeemia,

intoksikatsioon C,

ketoatsidoos

 

 

söögiisu tõus,

polüdipsia, kehakaalu

hüpoglükeemia,

 

 

 

söögiisu

vähenemine,

hüperinsuli-

 

 

 

langus

anoreksia, vere

neemia C,

 

 

 

 

kolesteroolisisalduse

vere

 

 

 

 

tõus

triglütseriidide

 

 

 

 

 

sisalduse tõus

 

Psühhiaatrilised

UnetusD

Unehäired,

Mania,

Nürimeelsus,

 

häired

 

agiteeritus,

segasusseisund,

anorgasmia

 

 

 

depressioon,

libiido vähenemine,

 

 

 

 

ärevus

närvilisus,

 

 

 

 

 

luupainajad

 

 

Närvisüsteemi

Sedatsioon/

AkatiisiaD,

Tardiivdüskineesia,

Maliigne

 

häired

unisus,

düstooniaD,

ajuisheemia,

neuroleptiline

 

 

parkinso-

pearinglus,

stiimulile

sündroom,

 

 

nism D,

düskineesiaD,

mittereageerimine,

ajuveresoonkonna

 

 

peavalu

treemor

teadvuse kaotus,

häire, diabeetiline

 

 

 

 

teadvuse pärsitud

kooma, pea

 

 

 

 

tase, krambid D,

titubatsioon

 

 

 

 

sünkoop,

 

 

 

 

 

psühhomotoorne

 

 

 

 

 

hüperaktiivsus,

 

 

 

 

 

tasakaaluhäired,

 

 

 

 

 

koordinatsiooni-

 

 

 

 

 

häired, posturaalne

 

 

 

 

 

pearinglus,

 

 

 

 

 

tähelepanuhäired,

 

 

 

 

 

düsartria, düsgeusia,

 

 

 

 

 

hüpoesteesia,

 

 

 

 

 

paresteesia

 

 

Silma

 

Nägemise

Fotofoobia, silmade

Glaukoom,

 

kahjustused

 

hägustumine,

kuivus, pisaravoolu

silmade

 

 

 

konjunktiviit

suurenemine,

liigutushäired,

 

 

 

 

okulaarne

silmade

 

 

 

 

hüpereemia

pööritamine,

 

 

 

 

 

rähm,

 

 

 

 

 

(operatsiooniaeg-

 

 

 

 

 

ne) lõdva iirise

 

 

 

 

 

sündroom C

 

Kõrva ja

 

 

Vertiigo, tinnitus,

 

 

labürindi

 

 

kõrvavalu

 

 

kahjustused

 

 

 

 

 

Südame häired

 

Tahhükardia

Kodade fibrillatsioon,

Siinusarütmia

 

 

 

 

atrioventrikulaarne

 

 

 

 

 

blokaad,

 

 

 

 

 

erutusjuhtivuse

 

 

 

 

 

häired, QT-intervalli

 

 

 

 

 

pikenemine

 

 

 

 

 

elektrokardio-

 

 

 

 

 

grammis,

 

 

 

 

 

bradükardia,

 

 

 

 

 

muutused

 

 

 

 

 

elektrokardio-

 

 

 

 

 

grammis,

 

 

 

 

 

palpitatsioonid

 

 

Vaskulaarsed

 

Hüpertensioon

Hüpotensioon,

Pulmonaarne

 

häired

 

 

ortostaatiline

embolism,

 

 

 

 

hüpotensioon,

venoosne

 

 

 

 

nahaõhetus

trombemboolia

 

Respiratoorsed,

 

Düspnoe,

Aspiratsiooni-

Uneapnoe

 

rindkere ja

 

neelu-

pneumoonia,

sündroom, hüper-

 

mediastiinumi

 

kõripiirkonna

kopsuturse,

ventilatsioon

 

häired

 

valu, köha,

hingamisteede

 

 

 

 

ninaverejooks,

limaskesta turse,

 

 

 

 

ninalimaskesta

peened räginad,

 

 

 

 

turse

hingeldus, düsfoonia,

 

 

 

 

 

hingamishäired

 

 

Seedetrakti

 

Kõhuvalu,

Roojapidamatus,

Pankreatiit, soole-

Iileus

häired

 

düskomfort

fekaloom,

obstruktsioon,

 

 

 

kõhus,

gastroenteriit,

keele turse, keiliit

 

 

 

oksendamine,

düsfaagia, puhitus

 

 

 

 

iiveldus,

 

 

 

 

 

kõhukinnisus,

 

 

 

 

 

diarröa,

 

 

 

 

 

düspepsia,

 

 

 

 

 

suukuivus,

 

 

 

 

 

hambavalu

 

 

 

Naha ja

 

Nahalööve,

Urtikaaria, kihelus,

Ravimlööve,

Angioödeem

nahaaluskoe

 

erüteem

alopeetsia,

kõõm

 

kahjustused

 

 

hüperkeratoos,

 

 

 

 

 

ekseem, nahakuivus,

 

 

 

 

 

nahavärvuse muutus,

 

 

 

 

 

akne, seborroiline

 

 

 

 

 

dermatiit,

 

 

 

 

 

nahahaigus,

 

 

 

 

 

nahakahjustus

 

 

Lihas-skeleti ja

 

Lihasspasmid,

Veres kreatiniini

Rabdomüolüüs

 

sidekoe

 

skeletilihaste

fosfokinaasi

 

 

kahjustused

 

valu,

aktiivsuse tõus,

 

 

 

 

seljavalu,

ebanormaalne

 

 

 

 

artralgia

kehahoiak,

 

 

 

 

 

liigesjäikus, liigeste

 

 

 

 

 

turse, lihasnõrkus,

 

 

 

 

 

kaelavalu

 

 

Neerude ja

 

Kuse-

Pollakisuuria,

 

 

kuseteede häired

 

pidamatus

kusepeetus, düsuuria

 

 

Rasedus,

 

 

 

Ravimi

 

sünnitusjärgsed

 

 

 

ärajätusündroom

 

ja perinataalsed

 

 

 

vastsündinulC

 

seisundid

 

 

 

 

 

Reproduktiivse

 

 

Erektsioonihäired,

Priapism C,

 

süsteemi ja

 

 

ejakulatsioonihäired,

menstruatsiooni

 

rinnanäärme

 

 

amenorröa,

hilinemine,

 

häired

 

 

menstruatsiooni-

rindade

 

 

 

 

tsükli häire D,

paisumine,

 

 

 

 

günekomastia,

rindade

 

 

 

 

galaktorröa,

suurenemine,

 

 

 

 

seksuaalhäired, valu

eritis rindadest

 

 

 

 

rindades,

 

 

 

 

 

ebamugavustunne

 

 

 

 

 

rindades, tupevoolus

 

 

Üldised häired

 

TurseD,

Näoturse,

Hüpotermia,

 

ja

 

palavik, valu

külmavärinad,

kehatemperatuuri

 

manustamis-

 

rindkeres,

kehatemperatuuri

langus, perifeerne

 

koha

 

asteenia,

tõus, kõnnaku häired,

külmatunne,

 

reaktsioonid

 

väsimus, valu

janu, düskomfort

ravimi

 

 

 

 

rindkere piirkonnas,

ärajätunähud,

 

 

 

 

halb enesetunne,

induratsioonC

 

 

 

 

ebanormaalne

 

 

 

 

 

enesetunne,

 

 

 

 

 

ebamugavustunne

 

 

Maksa ja

 

 

Transaminaaside

Ikterus

 

sapiteede häired

 

 

aktiivsuse tõus,

 

 

 

 

 

gammaglutamüül-

 

 

 

 

 

transferaasi

 

 

 

 

 

aktiivsuse tõus,

 

 

 

 

 

maksaensüümide

 

 

 

 

 

aktiivsuse tõus

 

 

Vigastus,

 

Kukkumine

Protseduuriga seotud

 

 

mürgistus ja

 

 

valu

 

 

protseduuri

 

 

 

 

 

tüsistused

 

 

 

 

 

A Hüperprolaktineemia võib mõnel juhul viia günekomastia, menstruatsioonitsükli häirete, amenorröa, galaktorröa tekkeni.

B Platseebokontrolliga uuringutes teatati diabeedi tekkest 0,18% risperidoonravi saanud uuritavatel võrreldes vastava väärtusega 0,11% platseeborühmas. Üldine esinemissagedus kõigis kliinilistes uuringutes kõigil risperidoonravi saanud uuritavatel oli 0,43%.

C Ei täheldatud risperidooni kliinilistes uuringutes, kuid täheldati turuletulekujärgsel kogemusel risperidooniga.

D Tekkida võib ekstrapüramidaalhäire: parkinsonism (sülje hüpersekretsioon, lihas-skeleti rigiidsus, parkinsonism, süljevool, liigesrigiidsus, bradükineesia, hüpokineesia, masknägu, lihaste pingsus, akineesia, kuklakangestus, lihasrigiidsus, parkinsonistlik kõnnak ja ebanormaalne glabelli refleks, parkinsonismi rahuloleku treemor), akatiisia (akatiisia, rahutus, hüperkineesia ja rahutute jalgade sündroom), treemor, düskineesia (düskineesia, lihastõmblused, koreoatetoos, atetoos ja müokloonus), düstoonia. Düstoonia otsingusõnad on düstoonia, hüpertoonia, kõõrkael, tahtmatud lihaskontraktsioonid, lihaskontraktuur, blefarospasm, okulogüratsioon, keele paralüüs, näospasm, larüngospasm, müotoonia, opistotoonus, orofarüngeaalne spasm, pleurototoonus, keelespasm ja trism. Tuleb märkida, et kaasatud on laiem spekter sümptomeid, mis ei ole tingimata seotud ekstrapüramidaalhäirega. Insomnia otsingusõnad on: algne insomnia, keskmine insomnia. Krambid, otsingusõnad on: Grand mal krambid. Menstruatsioonitsükli häire otsingusõnad on: ebaregulaarne menstruatsioon, oligomenorröa. Turse otsingusõnad on: üldised tursed, perifeersed tursed, pehmed tursed.

Paliperidooni ravimvormidega täheldatud kõrvaltoimed

Paliperidoon on risperidooni aktiivne metaboliit, seetõttu on nende ainete (sh nii suukaudsed kui süstitavad vormid) kõrvaltoimete profiilid üksteisega seotud. Lisaks ülalloetletud kõrvaltoimetele on paliperidooni kasutamisel täheldatud järgmisi kõrvaltoimeid, mis võivad eeldatavalt esineda ka ravimi Medorisper kasutamisel.

Südame häired: posturaalse ortostaatilise tahhükardia sündroom.

Ravimirühmale tüüpilised toimed

Sarnaselt teistele antipsühhootikumidele on risperidooni turuletulekujärgses perioodis väga harva teatatud QT-intervalli pikenemisest. Teiste QT-intervalli pikendavate antipsühhootikumidega seotud südame kõrvaltoimed on muuhulgas vatsakeste arütmia, vatsakeste virvendus, vatsakeste tahhükardia, äkksurm, südameseiskus ning Torsade de Pointes.

Venoosne trombemboolia

Antipsühhootikumide puhul on teatatud venoosse trombemboolia, sh kopsuemboolia ja süvaveeni tromboosi juhtudest (esinemissagedus teadmata).

Kehakaalu tõus

Kuue- kuni kaheksanädalaste platseebokontrollitud uuringute ühendatud andmete põhjal võrreldi risperidooni ja platseeboga ravitud skisofreenia patsiente, hinnates kehakaalu tõusu kriteeriumi ≥ 7% saavutanute osakaalu ning selgus, et statistiliselt oluliselt enam oli neid patsiente risperidooni rühmas (18%) võrreldes platseeboga (9%). Ägeda maniaga täiskasvanud patsientidega tehtud platseebokontrollitud kolmenädalaste uuringute ühendatud andmete põhjal oli kehakaalu tõus ≥ 7% risperidooni (2,5%) ja platseebo (2,4%) rühmas võrreldav ning aktiivse kontrolli rühmas kergelt suurenenud (3,5%).

Sotsialiseerumata käitumishäirega ja teiste disruptiivsete käitumishäiretega laste ja noorukite rühmas tehtud pikaajalistes uuringutes oli pärast 12-kuulist ravi keskmine kehakaalu tõus 7,3 kg. Tavalistel lastel on oodatud kehakaalu tõus vanuses 5...12 aastat 3 kuni 5 kg aastas. Vanuses 12...16 on tüdrukute kehakaalu tõus aastas endiselt 3 kuni 5 kg, kuid poistel ligikaudu 5 kg aastas.

Lisateave patsientide erirühmade kohta

Järgmiselt on kirjeldatud kõrvaltoimed, mis tekkisid dementsusega eakatel patsientidel ning lastel sagedamini kui täiskasvanutel.

Eakad dementsusega patsiendid

Eakatel dementsusega patsientidel kirjeldati kliiniliste uuringute kõrvaltoimete teatistes transitoorset ajuisheemia atakki ja ajuveresoonkonna ägedat haigust, vastavalt sagedusega 1,4% ja 1,5%. Peale selle kirjeldati eakatel dementsusega patsientidel sagedusega 5% ning vähemalt kaks korda sagedamini kui teistes täiskasvanute valimites järgmisi kõrvaltoimeid: kuseteede infektsioon, perifeerne turse, letargia ja köha.

Lapsed

Üldiselt on lastel tekkida võivad kõrvaltoimed eeldatavalt sarnased täiskasvanutel täheldatutega. Järgmisi kõrvaltoimeid kirjeldati kliinilistes uuringutes lastel (5…17-aastased) sagedusega ≥5% ning vähemalt kaks korda sagedamini kui täiskasvanutel: somnolentsus/sedatsioon, väsimus, peavalu, söögiisu tõus, oksendamine, ülemiste hingamisteede infektsioon, ninalimaskesta turse, kõhuvalu, pearinglus, köha, püreksia, treemor, kõhulahtisus ja enurees.

Pikaajalise risperidoonravi mõju seksuaalsele küpsemisele ja kasvule ei ole adekvaatselt uuritud (vt lõik 4.4 alalõik “Lapsed”).

Võimalikest kõrvaltoimetest teavitamine

Ravimi võimalikest kõrvaltoimetest on oluline teavitada ka pärast ravimi müügiloa väljastamist. See võimaldab jätkuvalt hinnata ravimi kasu/riski suhet. Tervishoiutöötajatel palutakse teavitada kõigist võimalikest kõrvaltoimetest www.ravimiamet.ee kaudu.

Üleannustamine

Sümptomid

Üldiselt on kirjeldatud nähud ja sümptomid seotud risperidooni ülemääraselt väljendunud farmakoloogilise toimega. Siia alla kuuluvad unisus ja sedatsioon, tahhükardia ja hüpotensioon ning ekstrapüramidaalsed häired. Üleannustamise korral on kirjeldatud QT-intervalli pikenemist ja krambihooge. Risperidooni ja paroksetiini kombineeritud üleannustamisega seoses on teatatud

Torsade de Pointes’ tekkest.

Ägeda üleannustamise korral tuleb kaaluda võimalust, et on võetud mitut erinevat ravimit.

Ravi

Vabastada hingamisteed ning tagada piisav hapnikuga varustatus ja ventilatsioon. Kui ravimi manustamisest on möödas alla 1 tunni, tuleb kaaluda maoloputust (pärast intubatsiooni, kui patsient on teadvuseta) ja aktiivsöe manustamist koos lahtistiga. Kohe tuleb alustada südameveresoonkonna monitoorimist. Siia alla kuulub pidev EKG jälgimine, et avastada võimalikud arütmiad.

Ravimile Medorisper spetsiifiline antidoot puudub. Seetõttu tuleb kasutada sobivaid toetavaid meetmeid. Hüpotensiooni ja tsirkulatoorset kollapsit tuleb ravida vastavalt intravenoosse vedelike ülekande ja/või sümpatomimeetiliste ravimite manustamisega. Raskete ekstrapüramidaalsete häirete korral tuleb manustada antikoliinergilisi ravimeid. Kuni patsiendi seisundi paranemiseni on vajalik pidev meditsiiniline järelevalve ja monitooring.

FARMAKOLOOGILISED OMADUSED

Farmakodünaamilised omadused

Farmakoterapeutiline rühm: teised antipsühhootikumid

ATC-kood: N05AX08

Toimemehhanism

  1. Risperidoon on ainulaadsete omadustega selektiivne monoamiinergiline antagonist. Sellel on suur afiinsus serotoniinergilistesse 5-HT ja dopamiinergilistesse D2 retseptoritesse. Risperidoon seondub ka alfa-adrenergiliste retseptoritega ning väiksema afiinsusega H-histamiinergiliste ja alfa- adrenergiliste retseptoritega. Risperidoonil puudub afiinsus koliinergilistesse retseptoritesse. Risperidoon on küll tugevatoimeline D2 antagonist, mis peaks parandama skisofreenia positiivseid sümptomeid, kuid see pärsib vähem motoorset aktiivsust ja tekitab vähem katalepsiat kui klassikalised antipsühhootikumid. Tasakaalustatud tsentraalne serotoniini ja dopamiini antagonism võib vähendada ekstrapüramidaalseid toimeid ja laiendab terapeutilist aktiivsust, hõlmates ka skisofreenia negatiivseid ja afektiivseid sümptomeid.

Farmakodünaamilised toimed

Skisofreenia

Risperidooni tõhusus skisofreenia lühiajalises ravis on kinnitatud nelja uuringuga, mille kestus oli 4 kuni 8 nädalat ning kus osales üle 2500 patsiendi, kes vastasid skisofreenia DSM-IV kriteeriumidele. Kuuenädalases platseebokontrollitud uuringus, kus risperidooni tiitriti annuseni 10 mg kaks korda päevas, olid risperidooni näitajad platseebost paremad BPRS (Brief Psychiatric Rating Scale) üldskoori osas. Kaheksanädalases platseebokontrollitud uuringus nelja risperidooni fikseeritud annusega (2, 6, 10 ja 16 mg päevas, võetuna kaks korda päevas) olid kõik neli rühma PANSS (Positive and Negative Syndrome Scale) üldskoori osas platseebost paremad. Kaheksanädalases annuste võrdlemise uuringus risperidooni viie fikseeritud annusega (1, 4, 8, 12 ja 16 mg päevas, võetuna kaks korda päevas) oli 4, 8 ja 16 mg/päevas risperidooni rühmade PANSS üldskoorid paremad kui 1 mg risperidooni rühmas. Neljanädalases platseebokontrollitud uuringus, kus võrreldi risperidooni kahte fikseeritud annust (4 ja 8 mg päevas, võetuna üks kord päevas), olid mõlemad risperidooni rühmad platseebost paremad mitme PANSS näitaja osas, sh PANSS üldskoor ja ravile reageerimise näitaja (PANSS üldskoori >20% langus). Pikaajalises uuringus täiskasvanud ambulatoorsete patsientidega, kes vastasid skisofreenia DSM-IV kriteeriumidele ja kelle seisund oli antipsühhootilise ravi foonil kliiniliselt stabiilne vähemalt 4 nädalat, randomiseeriti osalejad risperidooni 2 kuni 8 mg päevas või haloperidooli rühma üheks või kaheks aastaks, retsidiivi jälgimiseks. Risperidooni saanud patsientidel tekkis selles ajaperioodis retsidiiv oluliselt hiljem kui haloperidooli saanutel.

Mania episoodid bipolaarse häire korral

Risperidooni monoteraapia tõhusust I tüüpi bipolaarse häire mania episoodide ägedas ravis tõestati kolmes topeltpimedas platseebokontrollitud monoteraapia uuringus, kus osales ligikaudu 820 patsienti, kellel oli DSM-IV kriteeriumidele vastav I tüüpi bipolaarhäire. Kolmes uuringus oli risperidooni annus 1 kuni 6 mg päevas (algannus 3 mg kahes uuringus ja ühes uuringus 2 mg ) platseebost oluliselt parem eelmääratletud primaarse lõpp-punkti osas, milleks oli YMRS (Young Mania Rating Scale) üldskoori muutus algnäitajast 3. nädalal. Sekundaarse tõhususe tulemusnäitajad olid üldiselt kooskõlas primaarse tulemusnäitajaga. Risperidooni rühmas oli oluliselt rohkem patsiente, kelle YMRS üldskoor oli algnäitajaga võrreldes väiksem. Üks kolmest uuringust sisaldas haloperidooli rühma ning 9-

nädalast topeltpimedat säilitusravi faasi. Tõhusus püsis kogu 9-nädalase säilitusravi perioodi. YMRS üldskoori muutus algnäitaja suhtes paranes pidevalt ning oli 12. nädalal risperidooni ja haloperidooli rühmas võrreldav.

Risperidooni tõhusust ägeda mania ravis (lisaks meeleolu stabiliseerimisele) kinnitati ühes kahest kolmenädalasest topeltpimedast uuringust, kus osales ligikaudu 300 patsienti, kes vastas bipolaarse I tüübi häire DSM-IV kriteeriumidele. Ühes kolmenädalases uuringus oli 1 kuni 6 mg päevas risperidooni (algannusega 2 mg päevas) kombinatsioonis liitumi või valproaadiga parem kui ainult liitium või valproaat. Tulemusi hinnati eelmääratletud primaarse tulemusnäitaja osas, milleks oli YMRS üldskoori muutus algnäitajast 3. nädalaks. Teises kolmenädalases uuringus vähendas 1 kuni 6 mg päevas risperidooni (algannusega 2 mg päevas) kombinatsioonis liitiumi, valproaadi või karbamasepiiniga YMRS üldskoori samaväärselt kui ainult liitium, valproaat või karbamasepiin. Uuringu sellise tulemuse võimalik seletus on risperidooni ja 9-hüdroksü-risperidooni kliirensi aktiveerimine karbamasepiini vahendusel, mis viis risperidooni ja 9-hüdroksü-risperidooni subterapeutilise sisalduseni. Kui karbamasepiini rühm jäeti post-hoc analüüsist välja, vähendas risperidooni ja liitumi või valproaadi kombinatsioon YMRS üldskoor paremini kui ainult liitium või valproaat.

Püsiv agressiivsus dementsetel patsientidel

Risperidooni tõhusus dementsuse käitumuslike ja psühholoogiliste sümptomite (Behavioural and Psychological Symptoms of Dementia, BPSD – siia alla kuuluvad käitumishäired, nagu agressiivsus, agiteeritus, psühhoos, aktiivsus ja afektiivsed häired) ravis kinnitati kolmes topeltpimedas, platseebokontrollitud uuringus 1150 eakal mõõduka kuni raske dementsusega patsiendil. Ühes uuringus hinnati risperidooni fikseeritud annuseid 0,5, 1 ja 2 mg päevas. Kahes muudetavate annuste uuringutes kasutati risperidooni annuseid vahemikus 0,5 kuni 4 mg päevas ja 0,5 kuni 2 mg päevas. Risperidoon oli statistiliselt oluliselt ja ka kliiniliselt tõhusam agressiooni ravis ja vähem tõhus agitatsiooni ja psühhoosiga eakate dementsete patsientide ravis (hinnatuna Behavioural Pathology in Alzheimer’s Disease Rating Scale [BEHAVE-AD] ja Cohen-Mansfield Agitation Inventory [CMAI] alusel). Risperidooni ravi efekt ei sõltunud MMSE (Mini-Mental State Examination) testi skoorist (ja järelikult dementsuse raskusest); risperidooni sedatiivsetest omadustest; psühhoosi puudumisest või olemasolust ning dementsuse tüübist (Alzheimeri tõvega seotud, vaskulaarset tüüpi või segatüüpi) (vt ka lõik 4.4).

Sotsialiseerumata käitumishäire

Risperidooni tõhusus disruptiivsete käitumishäirete lühiajalises ravis leidis kinnitust kahes topeltpimedas platseebokontrollitud uuringus ligikaudu 240 patsiendiga vanuses 5...12 aastat, kes olid DSM-IV kriteeriumi järgi disruptiivsete käitumishäiretega ja piiripealse intellektiga või kerge kuni keskmise vaimse puude/õppimishäirega. Kahes uuringus oli risperidoon annuses 0,02 kuni 0,06 mg/kg/päevas oluliselt parem kui platseebo eelmääratletud primaarse tulemusnäitaja osas, st 6. nädala

Nisonger-Child Behaviour Rating Form (N-CBRF) Conduct Problem alaskaala muutuse osas algnäitajast.

Farmakokineetilised omadused

Risperidooni õhukese polümeerikattega tabletid on bio-ekvivalentsed risperidooni tablettidega.

Risperidoon metaboliseeritakse 9-hüdroksü-risperidooniks, millel on risperidooniga sarnane farmakoloogiline aktiivsus (vt Biotransformatsioon ja eritumine).

Imendumine

Risperidoon imendub suukaudsel manustamisel täielikult, maksimaalne plasmakontsentratsioon saavutatakse 1…2 tunniga. Risperidooni absoluutne suukaudne biosaadavus on 70% (CV=25%). Risperidooni suhteline suukaudne biosaadavus tableti puhul on lahusega võrreldes 94% (CV=10%). Toit ei mõjuta imendumist ja seega võib risperidooni manustada söögikordadest sõltumatult.

Risperidooni püsiseisund saavutatakse enamusel patsientidel ühe päevaga. 9-hüdroksü-risperidooni püsiseisund saavutatakse 4…5 päevaga.

Jaotumine

Risperidoon jaotub kiiresti. Jaotumisruumala on 1...2 l/kg. Plasmas seondub risperidoon albumiiniga ja alfa1-happe glükoproteiiniga. Risperidooni seonduvus valkudega on 90%, 9-hüdroksü-risperidoonil 77%.

Biotransformatsioon ja eritumine

Risperidoon metaboliseeritakse CYP 2D6 vahendusel 9-hüdroksü-risperidooniks, millel on sarnane farmakoloogiline toime kui risperidoonil. Risperidoon ja 9-hüdroksü-risperidoon koos moodustavad aktiivse antipsühhootilise fraktsiooni. Geneetilise polümorfismi aineks on CYP 2D6. CYP 2D6 intensiivsed metaboliseerijad muudavad kiirelt risperidooni 9-hüdroksü-risperidooniks, samas kui nõrgad CYP 2D6 metaboliseerijad teevad seda palju aeglasemalt. Kuigi intensiivsetel metaboliseerijatel on madalam risperidooni ja kõrgem 9-hüdroksü-risperidooni kontsentratsioon võrreldes nõrkade metaboliseerijatega, on risperidooni ja 9-hüdroksü-risperidooni farmakokineetika koosmanustatuna (nt aktiivne antipsühhootiline fraktsioon) peale ühte või mitut annust sarnane CYP 2D6 intensiivsete ja nõrkade metaboliseerijatega.

Teine risperidooni metaboolne rada toimub N-dealküülimisel. In vitro uuringud inimese maksa mikrosoomidega näitasid, et risperidoon ei pärsi kliiniliselt olulistes kontsentratsioonides nende ravimite metabolismi, mida vahendavad tsütokroom P450 isoensüümid, sh CYP 1A2, CYP 2A6, CYP 2C8/9/10, CYP 2D6, CYP 2E1, CYP 3A4 ja CYP 3A5. Üks nädal pärast manustamist on 70% annusest eritunud uriiniga ja 14% väljaheitega. Uriinis on risperidooni ja 9-hüdroksü-risperidooni osakaal 35...45% annusest.

Ülejäänud on inaktiivsed metaboliidid. Pärast suukaudset manustamist psühhootilistele patsientidele elimineeritakse ravim poolväärtusajaga 3 tundi. 9-hüdroksü-risperidooni ja aktiivse antipsühhootilise fraktsiooni eliminatsiooni poolväärtusaeg on 24 tundi.

Lineaarsus

Risperidooni plasmakontsentratsioonid on terapeutilises annusevahemikus annusega proportsionaalsed.

Eakad, neeru-ja maksakahjustusega patsiendid

Ühe annuse uuringus olid toimeaine antipsühhootilise fraktsiooni plasmakontsentratsioonid eakatel keskmiselt 43% suuremad, poolväärtusaeg 38% pikem ning antipsühhootilise fraktsiooni kliirens 30% vähenenud. Neerupuudulikkusega patsientidel täheldati suuremat toimeaine antipsühhootilise fraktsiooni plasmakontsentratsiooni ja antipsühhootilise fraktsiooni keskmiselt 60% vähenenud kliirensit. Risperidooni plasmakontsentratsioonid olid maksapuudulikkusega patsientidel normaalsed, kuid risperidooni vaba fraktsioon suurenes plasmas ligikaudu 35%.

Lapsed

Risperidooni, 9-hüdroksü-risperidooni ja aktiivse antipsühhootilise fraktsiooni farmakokineetika lastel sarnanes täiskasvanutele.

Sugu, rass ja suitsetamisharjumused

Populatsiooni farmakokineetilisest analüüsist ei selgunud soo, rassi ja suitsetamisharjumuste olulist mõju risperidooni või aktiivse antipsühhootilise fraktsiooni farmakokineetikasse.

Prekliinilised ohutusandmed

(Sub)kroonilise toksilisuse uuringutes, kus ravimit hakati manustama seksuaalselt ebaküpsetele rottidele ja koertele, täheldati annusest sõltuvat mõju nii isas- kui ka emaslooma genitaaltrakti ja rinnanäärmetele. Need mõjud sõltusid prolaktiini suurenenud sisaldusest seerumis, mis tulenes risperidooni D2-dopamiini retseptoreid aktiveerivast toimest. Lisaks näitasid koekultuuride uuringud,

et raku kasv inimeste rinnakasvajates võib olla stimuleeritud prolaktiini tõttu. Risperidoon ei olnud rottidele ja küülikutele teratogeense toimega. Rottidel tehtud reproduktsiooniuuringutes risperidooniga täheldati kahjulikku toimet vanemate paaritumiskäitumisele ning järglaste sünnikaalule ja elulemusele. Risperidooni emakasisest manustamist rottidele seostati täiskasvanueas kognitiivsuse defitsiidiga. Teised dopamiini antagonistid on tiinetele loomadele manustatuna põhjustanud negatiivseid toimeid järglaste õppimis- ja motoorse arengu võimele. Risperidoon ei olnud genotoksiline testide seerias. Risperidooni suukaudse kartsinogeensuse uuringutes rottidel ja hiirtel suurendas toimeaine hüpofüüsi adenoome (hiirtel), endokriinseid pankrease adenoome (rotil) ja rinnanäärme adenoome (mõlemal liigil). Need kasvajad võivad olla seotud dopamiini D2 antagonismi pikenemisega ja hüperprolaktineemiaga. Nende närilistel kindlaks tehtud kasvajate olulisus inimesele pole teada. Loomuuringud näitavad in vitro ja in vivo, et suures annuses risperidoon võib põhjustada QT-intervalli pikenemist, mis on teoreetiliselt seotud Torsade de pointes’i kõrgenenud riskiga patsientidel.

FARMATSEUTILISED ANDMED

Abiainete loetelu

Tableti sisu:

Laktoosmonohüdraat

Maisitärklis

Mikroskristalliline tselluloos

Hüpromelloos

Magneesiumstearaat

Veevaba kolloidne ränidioksiid

Naatriumlaurüülsulfaat

Tableti kate

Titaandioksiid (E 171)

Propüleenglükool

Hüpromelloos

Talk

Tabletid sisaldavad veel järgmisi värvaineid: 2 mg: päikeseloojangukollane FCF (E 110)

3 mg: kinoliinkollane alumiiniumlakk (E 104)

Sobimatus

Ei kohaldata.

Kõlblikkusaeg

3 aastat.

Säilitamise eritingimused

See ravimpreparaat ei vaja säilitamisel eritingimusi.

Pakendi iseloomustus ja sisu

Blisterpakend (PVC/PE/PVDC/Al):

Pakendis 10, 20, 30, 50, 60, 90, 100 või 120 tabletti.

Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.

Erihoiatused ravimpreparaadi hävitamiseks

Erinõuded puuduvad.

MÜÜGILOA HOIDJA

Medochemie Ltd

1-10 Constantinoupoleos street

3011 Limassol Küpros

MÜÜGILOA NUMBRID

Medorisper 1 mg

Medorisper 2 mg

Medorisper 3 mg

ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE/MÜÜGILOA UUENDAMISE KUUPÄEV

Müügiloa esmase väljastamise kuupäev: 15.06.2007

Müügiloa viimase uuendamise kuupäev: 30.03.2012

TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV

oktoober 2015