Meglimid - tablett (4mg)

ATC Kood: A10BB12
Toimeaine: glimepiriid
Tootja: KRKA d.d., Novo mesto

Artikli sisukord

MEGLIMID
tablett (4mg)


Pakendi infoleht: teave patsiendile

Meglimid, 1 mg tabletid

Meglimid, 2 mg tabletid

Meglimid, 3 mg tabletid

Meglimid, 4 mg tabletid

Glimepiriid

Enne ravimi võtmist lugege hoolikalt infolehte, sest siin on teile vajalikku teavet.

  • Hoidke infoleht alles, et seda vajadusel uuesti lugeda.
  • Kui teil on lisaküsimusi, pidage nõu oma arsti või apteekriga.
  • Ravim on välja kirjutatud üksnes teile. Ärge andke seda kellelegi teisele. Ravim võib olla neile kahjulik, isegi kui haigusnähud on sarnased.
  • Kui teil tekib ükskõik milline kõrvaltoime, pidage nõu oma arsti või apteekriga. Kõrvaltoime võib olla ka selline, mida selles infolehes ei ole nimetatud. Vt lõik 4.

Infolehe sisukord

  1. Mis ravim on Meglimid ja milleks seda kasutatakse
  2. Mida on vaja teada enne Meglimid’i võtmist
  3. Kuidas Meglimid’i võtta
  4. Võimalikud kõrvaltoimed
  5. Kuidas Meglimid’i säilitada
  6. Pakendi sisu ja muu teave
  7. Mis ravim on Meglimid ja milleks seda kasutatakse

Meglimid on suukaudne vere suhkrusisaldust vähendav ravim. See ravim kuulub sulfonüüluurea ravimirühma. Meglimid suurendab pankreases vabastatava insuliini hulka. Insuliin seejärel alandab teie veresuhkru taset.

Meglimid’i kasutatakse teatud tüüpi diabeedi (II tüüpi suhkurtõbi) raviks, kui ainult dieedist, füüsilisest koormusest ja kehakaalu vähendamisest ei piisa teie vere suhkrusisalduse piisavaks vähendamiseks.

Mida on vaja teada enne Meglimid’i võtmist

Ärge võtke Meglimid’i:

  • kui olete glimepiriidi või teiste sulfonüüluureate (ravimid, mis langetavad veresuhkrut, nt glibenklamiid) või sulfoonamiidide (ravimid bakteriaalse infektsiooni raviks, nt sulfametoksasool) või selle ravimi mis tahes koostisosade (loetletud lõigus 6) suhtes allergiline,
  • kui teil on I tüüpi suhkurtõbi ehk insuliinsõltuv diabeet,
  • kui teil on diabeetiline ketoatsidoos (diabeedi tüsistus, kui happe sisaldus teie organismis on tõusnud ning teil võivad tekkida mõned järgmised sümptomid: väsimus, halb enesetunne (iiveldus), sagedane urineerimine ja lihaste jäikus),
  • kui teil on diabeetiline kooma,
  • kui teil on raske neeruhaigus,
  • kui teil on raske maksahaigus.

Ärge võtke seda ravimit kui mõni ülaltoodust kehtib teie kohta. Kui te ei ole kindel, rääkige oma arsti või apteekriga enne Meglimid’i võtmist.

Hoiatused ja ettevaatusabinõud

Enne Meglimid’i võtmist pidage nõu oma arsti või apteekriga:

  • kui te taastute vigastusest, operatsioonist, palavikuga kulgenud põletikust või muud laadi

stressist. Informeerige oma arsti, kuna võib osutuda vajalikuks ajutine raviskeemi muutus;

  • kui teil on raskekujuline maksa või neeruhaigus.

Kui te ei ole kindel, kas mõni ülaltoodust kehtib teie kohta, rääkige oma arsti või apteekriga enne Meglimid’i võtmist.

Patsientidel, kellel puudub ensüüm glükoos-6-fosfaatdehüdrogenaas, võib hemoglobiini tase alaneda ja punalibled enneaegselt laguneda (hemolüütiline aneemia).

Oluline info hüpoglükeemia (madal veresuhkru tase) kohta

Ravi ajal Meglimid’iga võib teil tekkida hüpoglükeemia (madal veresuhkru tase). Vaadake palun allpool olevat täiendavat infot hüpoglükeemia kohta, selle sümptomeid ja ravi.

Järgnevad faktorid võivad suurendada hüpoglükeemia tekkeriski:

  • Alatoitumine, ebaregulaarsed söögiajad, unustatud või hilinenud söögiaeg või paastumine.
  • Dieedi muudatused.
  • Meglimid’i võtmine rohkem kui vaja.
  • Halvenenud neerufunktsioon.
  • Raskekujuline maksahaigus.
  • Teatud hormonaalsed häired (häired seotud kilpnäärme, hüpofüüsi või neerupealisega).
  • Alkoholi tarbimine(eriti, kui jätate söögikorra vahele).
  • Teatud muude ravimite võtmine (vt lõik „Muud ravimid ja Meglimid“).
  • Kehalise koormuse suurendamine, kuid te ei söö piisavalt või sööte toitu, mis sisaldab tavalisest vähem süsivesikuid.

Hüpoglükeemia tunnusteks on:

  • Äkiline näljatunne, peavalu, iiveldus, oksendamine, loidus, unisus, unehäired, rahutus, agressiivsus, keskendumisraskused, erksuse ja reaktsioonikiiruse vähenemine, depressioon, segasus, kõne ja nägemise häired, ebaselge kõne, värisemine, osaline halvatus, sensoorne rahutus, pearinglus, abitus.
  • Samuti võivad esineda järgmised sümptomid: higistamine, külm ja higine nahk, ärevus, kiire või tugevnenud südamerütm, tõusnud vererõhk, südamepuperdus, ootamatu tugev valu rindkeres, mis võib kiirguda lähedalasuvatesse piirkondadesse (stenokardia ja südame rütmihäired).

Veresuhkru taseme jätkuval langemisel võib teil tekkida segasusseisund (deliirium), krambid, enesekontrolli kadu, pindmine hingamine, südamerütmi aeglustumine ja te võite kaotada teadvuse. Tugevalt alanenud veresuhkru taseme kliiniline pilt võib sarnaneda insuldiga.

Hüpoglükeemia ravi

Enamusel juhtudest kaovad madala veresuhkru taseme sümptomid kiiresti, kui te tarbite suhkrutooteid, nt tükksuhkrut, suhkruga magustatud mahla või suhkrustatud teed.

Te peaksite seetõttu alati endaga kaasas kandma suhkrutooteid (nt tükksuhkur). Pidage meeles, et kunstlikud magusained ei oma toimet. Palun võtke ühendust oma arstiga või minge haiglasse, kui manustatud suhkrust ei ole abi või kui sümptomid ilmnevad taas.

Laborianalüüsid

Suhkrutaset veres või uriinis peab kontrollima regulaarselt. Teie arst võib teile samuti teha vereanalüüse vererakkude taseme ja maksafunktsiooni kontrollimiseks.

Lapsed ja noorukid

Meglimid’i kasutamise kohta alla 18-aastastel on andmeid piiratud hulgal. Seetõttu ei ole ravimi kasutamine nendel patsientidel soovitatav.

Muud ravimid ja Meglimid

Teatage oma arstile või apteekrile, kui te kasutate, olete hiljuti kasutanud või kavatsete kasutada mis tahes muid ravimeid.

Teie arst võib soovida teie Meglimid’i annust muuta, juhul kui te tarvitate muid ravimeid mis võivad kas nõrgendada või tugevdada Meglimid’i veresuhkrut kontrollivat toimet.

Järgmised ravimid võivad suurendada Meglimid’i veresuhkrut alandavat toimet. See võib viia hüpoglükeemia (madal veresuhkru sisaldus) riskini:

  • teised suhkrutõvevastased ravimid (nt insuliin või metformiin),
  • valu ja põletikuvastased ravimid (fenüülbutasoon, asopropasoon, oksüfenbutasoon, aspiriinisarnased ravimid),
  • kuseteede põletike raviks kasutatavad ravimid (nt mõned pikatoimelised sulfoonamiidid),
  • bakteritest ja seentest põhjustatud põletike raviks kasutatavad ravimid (tetratsükliinid, klooramfenikool, mikonasool, flukonasool, kinoloonid, klaritromütsiin),
  • vere hüübimist vähendavad ravimid (kumariini derivaadid nagu nt varfariin),
  • lihasmassi suurendavad ravimid (anaboolsed steroidid),
  • ravimid, mida kasutatakse meessuguhormoonide asendusravis,
  • depressiooniravimid (fluoksetiin, MAO inhibiitorid),
  • vere kolesteroolitaset alandavad ravimid (fibraadid),
  • kõrge vererõhu korral kasutatavad ravimid (AKE inhibiitorid),
  • antiarütmilisteks aineteks nimetatavad ravimid, mida kasutatakse südame rütmihäirete vähendamiseks (disopüramiid),
  • podagra ravimid (allopurinool, probenetsiid, sulfinpürasoon),
  • kasvajavastased ravimid (tsüklofosfamiid, trofosfamiid, ifosfamiid),
  • kehakaalu langetamisel kasutatavad ravimid (fenfluramiin),
  • ravimid, mida kasutatakse vereringe probleemide korral suures annuses veeni manustamisel (pentoksifülliin),
  • heinapalaviku puhul kasutatavad ravimid (tritokvaliin),
  • sümpatolüütilised ravimid, mida kasutatakse kõrge vererõhu, südamepuudulikkuse või prostata (eesnääre) sümptomite korral.

Järgmised ravimid võivad langetada Meglimid’i veresuhkrut alandavat toimet. See võib viia hüperglükeemia (kõrge veresuhkru sisaldus) riskini:

  • naissuguhormoone sisaldavad ravimid (östrogeenid ja progestogeenid),
  • kuseeritust suurendavad ravimid tiasiiddiureetikumid,
  • kilpnääret stimuleerivad ravimid (nt levotüroksiin),
  • põletike ja allergiate korral kasutatavad ravimid (glükokortikoidid),
  • raskekujuliste psühholoogiliste häirete korral kasutatavad ravimid (kloorpromasiin ja teised fenotiasiini derivaadid),
  • südame löögisagedust tõstvad, astma või ninakinnisuse, köha ja külmetuse korral kasutatavad, samuti kehakaalu langetavad või eluohtlike seisundite korral kasutatavad ravimid (adrenaliin ja sümpatomimeetikumid),
  • kõrge kolesteroolitaseme ravimid (nikotiinhape),
  • kõhukinnisuse puhul kasutatavad ravimid, kui kasutatakse pikaajaliselt (lahtistid),
  • krampide korral kasutatavad ravimid (fenütoiin),
  • närvilisuse ja unehäirete korral kasutatavad ravimid (barbituraadid),
  • kõrge silmasisese rõhu korral kasutatavad ravimid (asetasolamiid),
  • kõrge vererõhu või madala veresuhkru taseme korral kasutatavad ravimid (diasoksiid),
  • põletike ja tuberkuloosi korral kasutatavad ravimid (rifampitsiin),
  • väga madala veresuhkru sisalduse korral kasutatavad ravimid (glükagoon).

Järgmised ravimid võivad suurendada või langetada Meglimid’i veresuhkrut alandavat toimet:

  • maohaavandite raviks kasutatavad ravimid (nimetatakse H2 antagonistid),
  • kõrge vererõhu või südamepuudulikkuse raviks kasutatavad ravimid nagu beetablokaatorid, klonidiin, guanetidiin ja reserpiin. Nad võivad ka peita hüpoglükeemia nähtusid, seega on vaja erilist tähelepanu nende ravimite kasutamisel.

Meglimid võib nii suurendada kui langetada järgmiste ravimite toimet:

  • verehüübimist pärssivad ravimid (kumariini derivaadid nt varfariin).

Kolesterooli vähendav ravim kolesevelaam mõjutab Meglimid’i imendumist. Selle mõju vältimiseks tuleb Meglimid’i manustada vähemalt 4 tundi enne kolesevelaami.

Meglimid koos toidu, joogi ja alkoholiga

Alkoholi manustamine võib suurendada või langetada Meglimid’i veresuhkrut alandavat toimet ettearvamatul viisil.

Rasedus ja imetamine

RASEDUS

Meglimid’i ei tohi raseduse ajal võtta. Kui te olete rase, imetate või arvate end olevat rase või kavatsete rasestuda, pidage enne selle ravimi kasutamist nõu oma arsti või apteekriga.

IMETAMINE

Meglimid võib erituda rinnapiima. Meglimid’i ei tohi rinnaga toitmise ajal võtta. Enne ravimi kasutamist pidage nõu oma arsti või apteekriga.

Autojuhtimine ja masinatega töötamine

Teie kontsentratsiooni- või reageerimisvõime võivad olla aeglustunud, kui teie veresuhkru sisaldus on kas madal (hüpoglükeemia) või kõrge (hüperglükeemia) või kui teil on nimetatud seisundite tagajärjel tekkinud nägemishäired. Pidage meeles, et te võite ohtu seada nii enda kui ka teised (nt autot juhtides või mehhanisme kasutades). Palun küsige oma arstilt, kas te võite juhtida autot, kui teil on:

  • sagedased hüpoglükeemia episoodid,
  • hüpoglükeemia sümptomeid vähe või need puuduvad üldse.

Meglimid sisaldab laktoosi

Kui arst on teile öelnud, et te ei talu teatud suhkruid, peate te enne selle ravimi võtmist konsulteerima oma arstiga.

Kuidas Meglimid’i võtta

Võtke seda ravimit alati täpselt nii, nagu arst või apteeker on teile selgitanud. Kui te ei ole milleski kindel, pidage nõu oma arsti või apteekriga.

Võtke Meglimid’i suu kaudu, vahetult enne sööki või päeva esimese söögikorra (tavaliselt hommikusöök) ajal. Kui te ei söö hommikusööki, siis peate te ravimit võtma arsti poolt määratud ajal. On oluline, et te ei jätaks vahele ühtegi toidukorda Meglimid’i kasutamise ajal.

Neelake tabletid alla tervena koos vähemalt poole klaasi veega. Ärge purustage ega närige tablette.

Meglimid’i annus sõltub teie vajadusest, seisundist ja vere- ning uriinianalüüsi suhkrunäitude tulemustest ning on määratud teie arsti poolt. Ärge võtke rohkem tablette, kui arst on teile määranud.

Tavaline algannus on üks Meglimid 1mg tablett üks kord ööpäevas. Vajadusel tõstab teie arst annust iga 1…2-nädalase ravi järel.

Maksimaalne soovitatav annus on 6 mg Meglimid’i ööpäevas.

Kombinatsioonravi glimepiriidi ja metformiiniga või glimepiriidi ja insuliiniga võib olla alustatud. Sellisel juhul määrab arst teile sobiva glimepiriidi, metformiini või insuliini annuse individuaalselt.

Kui teie kehakaal muutub või muutub teie elustiil või te viibite stressisituatsioonis, teatage sellest oma arstile, et ta saaks vajadusel Meglimid’i annust muuta.

Kui teil on tunne, et Meglimid’i toime on liiga tugev või liiga nõrk, ärge muutke annust ise, vaid pidage nõu oma arstiga.

Kui te võtate Meglimid’i rohkem kui ette nähtud

Kui te olete võtnud liiga palju Meglimid’i tablette või lisaannuse, on oht hüpoglükeemia tekkeks (hüpoglükeemia sümptomeid vt lõik 2 „Hoiatused ja ettevaatusabinõud“) ja seetõttu peate te viivitamatult manustama piisavalt suhkrut (nt suhkrutükke, suhkruga magustatud mahla, suhkrustatud teed) ja informeerima otsekohe oma arsti.

Kui ravimit on juhuslikult võtnud laps, peab manustatavat suhkru kogust hoolikalt kontrollima, et vältida hüperglükeemia ohtu. Teadvuseta olekus inimesele ei tohi anda süüa ega juua.

Kuna hüpoglükeemiline seisund võib kesta mõnda aega, on väga oluline patsiendi jälgimine kuni ohu möödumiseni. Ettevaatusabinõuna võib vajalikuks osutuda haiglas viibimine. Näidake arstile ravimikarpi või allesjäänud tablette, siis ta teab, mida te võtsite.

Raskekujuline hüpoglükeemia, millega kaasneb teadvusekadu ja kooma, nõuab otsekohest ravi ja patsiendi haiglas viibimist. Informeerige oma perekonda ja sõpru, et nad sellise seisundi tekkimisel viivitamatult arstiga ühendust võtaks.

Kui te unustate Meglimid’i võtta

Ärge võtke kahekordset annust, kui annus jäi eelmisel korral võtmata.

Kui te lõpetate Meglimid’i kasutamise

Ravi katkestamisel või lõpetamisel peate te olema teadlik, et soovitud veresuhkru taseme alanemine ei ole saavutatud ja teie haigus võib uuesti halveneda. Võtke Meglimid’i seni, kuni arst palub teil lõpetada.

Kui teil on lisaküsimusi selle ravimi kasutamise kohta, pidage nõu oma arsti või apteekriga.

Võimalikud kõrvaltoimed

Nagu kõik ravimid, võib ka see ravim põhjustada kõrvaltoimeid, kuigi kõigil neid ei teki.

Kui teil tekib mõni järgnevatest sümptomitest, teavitage koheselt oma arsti:

  • Allergilised reaktsioonid (sh veresoontepõletik, sageli nahalööbega), mis võivad areneda tõsiseks reaktsiooniks hingamisraskuse ja vererõhu langusega ning mõnikord progresseeruda šokiks.
  • Maksafunktsiooni häired, sh naha ja silmade kollasus (kollatõbi), sapivoolu probleemid (kolestaas – sapipais), maksapõletik (hepatiit) või maksapuudulikkus.
  • Nahaallergia (ülitundlikkus), nt sügelus, lööve ja naha suurenenud tundlikkus päikese suhtes. Mõned kerged allergilised reaktsioonid võivad edasi areneda tõsisteks.
  • Raskekujuline hüpoglükeemia, sh teadvusekaotus, krambid või kooma.

Muud kõrvaltoimed:

Harva esinevad kõrvaltoimed (võivad tekkida kuni ühel inimesel 1000-st):

  • Normaalsest madalam vere suhkrusisaldus (hüpoglükeemia) (vt lõik 2 „Hoiatused ja ettevaatusabinõud“).
  • Vererakkude hulga vähenemine: vereliistakud (mis suurendab veritsemiste või verevalumite esinemise riski), valgelibled (mis suurendab põletike esinemise tõenäosust), punalibled (mis

võib muuta naha kahvatuks ning põhjustada väsimust või hingeldust). Need probleemid tavaliselt leevenevad kui te lõpetate Meglimid’i võtmise.

Väga harva esinevad kõrvaltoimed (võivad tekkida kuni ühel inimesel 10 000-st):

  • Allergilised (ülitundlikkus) reaktsioonid (sh veresoontepõletik, sageli nahalööbega), mis võivad areneda tõsiseks reaktsiooniks hingamisraskuse ja vererõhu langusega ning mõnikord

progresseeruda šokiks. Kui teil on mõni neist sümptomitest, teavitage koheselt oma arsti.

  • Maksafunktsiooni häired, sh naha ja silmade kollasus (kollatõbi), sapivoolu probleemid (kolestaas – sapipais), maksapõletik (hepatiit) või maksapuudulikkus. Kui teil on mõni neist sümptomitest, teavitage koheselt oma arsti.
  • Iiveldus või oksendamine, kõhulahtisus, täistunne või puhitus, kõhuvalu.
  • Veres naatriumisisalduse langus (näha vereanalüüsides).

Järgmised kõrvaltoimed võivad samuti esineda (sagedust ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel):

  • Esineda võib nahaallergia (ülitundlikkus), nagu nt sügelus, lööve ja naha suurenenud tundlikkus päikese suhtes. Mõned kerged allergilised reaktsioonid võivad edasi areneda tõsisteks, koos neelamis või hingamisprobleemidega, huulte, kõri või keele tursega. Seetõttu, kui teil esineb kasvõi üks neist sümptomitest, teavitage koheselt oma arsti.
  • Esineda võivad allergilised reaktsioonid sulfonüüluurea, sulfoonamiidide või muude sarnaste ravimitega.
  • Meglimid’i ravi algul võivad esineda nägemishäired. Need on seotud muutustega teie vere suhkrusisalduses ning peaksid varsti leevenema.
  • Maksaensüümide aktiivsuse tõus.
  • Raskekujuline ebaharilik verejooks või nahaalused verevalumid.

Kõrvaltoimetest teavitamine

Kui teil tekib ükskõik milline kõrvaltoime, pidage nõu oma arsti või apteekriga. Kõrvaltoime võib olla ka selline, mida selles infolehes ei ole nimetatud. Kõrvaltoimetest võite ka ise teavitada www.ravimiamet.ee kaudu. Teavitades aitate saada rohkem infot ravimi ohutusest.

Kuidas Meglimid’i säilitada

Hoidke seda ravimit laste eest varjatud ja kättesaamatus kohas.

Ärge kasutage seda ravimit pärast kõlblikkusaega, mis on märgitud pakendil pärast „Kõlblik kuni“. Kõlblikkusaeg viitab selle kuu viimasele päevale.

See ravim ei vaja säilitamisel eritingimusi.

Ärge visake ravimeid kanalisatsiooni ega olmejäätmete hulka. Küsige oma apteekrilt, kuidas visata ära ravimeid, mida te enam ei kasuta. Need meetmed aitavad kaitsta keskkonda.

Pakendi sisu ja muu teave

Mida Meglimid sisaldab

  • Toimeaine on glimepiriid.

Meglimid 1 mg tabletid: Üks tablett sisaldab 1 mg glimepiriidi. Meglimid 2 mg tabletid: Üks tablett sisaldab 2 mg glimepiriidi. Meglimid 3 mg tabletid: Üks tablett sisaldab 3 mg glimepiriidi. Meglimid 4 mg tabletid: Üks tablett sisaldab 4 mg glimepiriidi.

  • Teised koostisosad 1 mg tablettides on laktoosmonohüdraat, naatriumtärklisglükolaat (tüüp A), mikrokristalliline tselluloos (E460), povidoon K30, magneesiumstearaat (E572) ja punane raudoksiid (E172).
  • Teised koostisosad 2 mg tablettides on laktoosmonohüdraat, naatriumtärklisglükolaat (tüüp A), mikrokristalliline tselluloos (E460), povidoon K30, magneesiumstearaat (E572), kollane raudoksiid (E172) ja indigokarmiin (E132),
  • Teised koostisosad 3 mg tablettides on laktoosmonohüdraat, naatriumtärklisglükolaat (tüüp A), mikrokristalliline tselluloos (E460), povidoon K30, magneesiumstearaat (E572) ja kollane raudoksiid (E172).
  • Teised koostisosad 4 mg tablettides on laktoosmonohüdraat, naatriumtärklisglükolaat (tüüp A), mikrokristalliline tselluloos (E460), povidoon K30, magneesiumstearaat (E572) ja indigokarmiin (E132).

Kuidas Meglimid välja näeb ja pakendi sisu

Meglimid 1 mg tabletid: roosad, piklikud ja poolitusjoonega mõlemal küljel. Meglimid 2 mg tabletid: rohelised, piklikud ja poolitusjoonega mõlemal küljel. Meglimid 3 mg tabletid: helekollased, piklikud ja poolitusjoonega mõlemal küljel. Meglimid 4 mg tabletid: helesinised, piklikud ja poolitusjoonega mõlemal küljel.

Poolitusjoon kõikide tugevuste tablettidel on ainult poolitamise kergendamiseks, et hõlbustada ravimi allaneelamist, mitte tableti võrdseteks annusteks jagamiseks.

Meglimid tabletid on saadaval pakendisuurustes: 10, 20, 30, 50, 60, 90 või 120 tabletti blistrites. Igas blistris on 10 tabletti.

Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.

Müügiloa hoidja ja tootja

Müügiloa hoidja KRKA, d.d., Novo mesto Šmarješka cesta 6

8501 Novo mesto Sloveenia

Tootjad

KRKA, d.d., Novo mesto Šmarješka cesta 6

8501 Novo mesto Sloveenia

või

Specifar S.A.

1, 28 Octovriou Str.

Ag. Varvara

Athens 12351

Kreeka

Lisaküsimuste tekkimisel selle ravimi kohta pöörduge palun müügiloa hoidja kohaliku esindaja poole.

KRKA, d.d., Novo Mesto Eesti filiaal Pärnu mnt 141

11314 Tallinn

Tel. 6671658

Infoleht on viimati uuendatud septembris 2017.

RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE

RAVIMPREPARAADI NIMETUS

Meglimid, 1 mg tabletid

Meglimid, 2 mg tabletid

Meglimid, 3 mg tabletid

Meglimid, 4 mg tabletid

KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS

Meglimid, 1 mg tabletid

Üks tablett sisaldab 1 mg glimepiriidi.

Meglimid, 2 mg tabletid

Üks tablett sisaldab 2 mg glimepiriidi.

Meglimid, 3 mg tabletid

Üks tablett sisaldab 3 mg glimepiriidi.

Meglimid, 4 mg tabletid

Üks tablett sisaldab 4 mg glimepiriidi.

INN. Glimepiridum

Teadaolevat toimet omav abiaine: Meglimid, 1 mg tabletid

Üks tablett sisaldab 132,0 mg laktoosi.

Meglimid, 2 mg tabletid

Üks tablett sisaldab 130,3 mg laktoosi.

Meglimid, 3 mg tabletid

Üks tablett sisaldab 130,1 mg laktoosi.

Meglimid, 4 mg tabletid

Üks tablett sisaldab 129,1 mg laktoosi.

Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.

RAVIMVORM

Tablett.

Meglimid, 1 mg tabletid: roosad, piklikud ja poolitusjoonega mõlemal küljel. Meglimid, 2 mg tabletid: rohelised, piklikud ja poolitusjoonega mõlemal küljel. Meglimid, 3 mg tabletid: helekollased, piklikud ja poolitusjoonega mõlemal küljel. Meglimid, 4 mg tabletid: helesinised, piklikud ja poolitusjoonega mõlemal küljel.

Poolitusjoon kõikide tugevuste tablettidel on ainult poolitamise kergendamiseks, et hõlbustada ravimi allaneelamist, mitte tableti võrdseteks annusteks jagamiseks.

KLIINILISED OMADUSED

Näidustused

II tüüpi diabeedi ravi, kui ainult dieedi, füüsilise koormuse ja kehakaalu vähendamisega ei saavutata vere glükoosisisalduse piisavat vähenemist.

Annustamine ja manustamisviis

SUUKAUDSEKS MANUSTAMISEKS.

Diabeedi eduka ravi alusteks on sobiv dieet, regulaarne füüsiline koormus ja korrapärane vere ja uriini glükoosisisalduse kontroll. Insuliin ja suukaudsed diabeediravimid ei korva patsiendile määratud dieedi rikkumist.

Annustamine

Annus määratakse vastavalt vere ja uriini glükoosisisaldusele.

Algannus on 1 mg glimepiriidi ööpäevas. Kui sellest annusest piisab ravitoime saavutamiseks, tuleb sama annust kasutada säilitusraviks.

Erinevate annustamisskeemide tarvis on saadaval sobiva tugevusega tabletid.

Kui ravitoime on ebapiisav, tuleb annust vähehaaval suurendada vastavalt glükoosipeeglile. Annust võib astmeliselt suurendada 2, 3 või 4 mg glimepiriidini ööpäevas, kusjuures annust võib suurendada 1…2 nädalaste intervallidega.

Annus, mis on suurem kui 4 mg glimepiriidi ööpäevas, annab paremaid ravitulemusi ainult erandjuhtudel.

Maksimaalne soovitatav annus on 6 mg glimepiriidi ööpäevas.

Patsientidel, kellel ei saavutata maksimaalse metformiini ööpäevase annusega adekvaatset veresuhkru kontrolli, võib alustada kombinatsioonravi glimepiriidiga. Patsiendi metformiinravi jätkub sama annusega, lisatakse väikeses annuses glimepiriidi. Glimepiriidi annust suurendatakse vastavalt soovitava metaboolse kontrolli taseme saavutamiseni kuni maksimaalse ööpäevase annuseni. Kombinatsioonravi tuleb alustada meditsiinilise järelevalve all.

Patsientidel, kellel ei saavutata Meglimid’i maksimaalse ööpäevase annusega adekvaatset vere glükoosisisalduse kontrolli, võib vajadusel alustada samaaegselt insuliinraviga. Glimepiriidi annust säilitades alustatakse väikeste insuliini annustega, tõstes neid seni kuni saavutatakse vajalik metaboolne kontroll. Kombinatsioonravi tuleb alustada meditsiinilise järelevalve all.

Tavaliselt piisab ööpäevas glimepiriidi ühekordsest annusest. Soovitatav on ravim manustada kas vahetult enne või koos piisava koguse hommikusöögiga. Juhul kui hommikul ei sööda, tuleb ravim manustada enne esimest toidukorda või selle ajal. Kui unustatakse ravimit võtta, ei tohi selle arvelt järgmist annust suurendada.

Kui patsiendil tekib ööpäevas 1 mg glimepiriidi manustamisel hüpoglükeemiline reaktsioon, piisab ravitoime saavutamiseks ka ainult dieedist.

Kuna ravi jooksul tõuseb organismi insuliintundlikkus ja sellega seonduvalt paraneb diabeetiline kontroll, võib glimepiriidi vajadus väheneda. Hüpoglükeemia vältimiseks tuleb annust õigeaegselt vähendada või ravikuur lõpetada. Annuse muutmine võib olla vajalik ka siis, kui muutuvad patsiendi kehakaal või elustiil või mõni teine näitaja, mis suurendab ohtu hüpo- või hüperglükeemiale.

Üleminek teistelt suu kaudu manustatavatelt diabeediravimitelt Meglimid′ile

Üleminek teistelt suu kaudu manustatavatelt antidiabeetilistelt ravimitelt Meglimid′ile on tavaliselt võimalik. Meglimid′ile üleminekul peab arvesse võtma eelmise ravimi toime tugevust ja poolväärtusaega. Mõnel juhul, eriti pika poolväärtusajaga antidiabeetiliste ravimite puhul (nt kloorpropamiid), on soovitatav mõnepäevane eliminatsiooniperiood, et vältida kuhjumisefektist tulenevat hüpoglükeemiliste reaktsioonide ohtu. Soovituslik algannus on 1 mg glimepiriidi ööpäevas. Vastavalt ravitulemusele võib glimepiriidi annust järk-järgult suurendada nagu ülalpool kirjeldatud.

Üleminek insuliinilt Meglimid′ile

Erandjuhtudel, kui II tüüpi suhkurtõve patsientidele on ordineeritud insuliin, võib olla näidustatud üleminek Meglimid′ile. Ravimi vahetamine peab toimuma meditsiinilise järelevalve all.

Eripopulatsioonid

Neeru- või maksakahjustusega patsiendid

Vt lõik 4.3.

Lapsed

Glimepiriidi kasutamise kohta alla 8-aastastel lastel andmed puuduvad. Glimepiriidi monoteraapia kohta 8...17-aastastel lastel ei ole piisavalt andmeid (vt lõigud 5.1 ja 5.2). Andmed ohutuse ja efektiivsuse kohta pediaatrilisel populatsioonil ei ole piisavad, seetõttu ei ole kasutamine soovitatav.

Manustamisviis

Tablett neelatakse alla tervelt koos vähese koguse veega.

Vastunäidustused

Meglimid on vastunäidustatud patsientidel, kellel esinevad järgmised haigusseisundid:

Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel

  • ülitundlikkus toimeaine, teiste sulfonüüluurea preparaatide või sulfoonamiidide või lõigus 6.1 loetletud mis tahes abiainete suhtes,
  • insuliinsõltuv diabeet,
  • diabeetiline kooma,
  • ketoatsidoos,
  • raskekujuline neeru või maksafunktsiooni häire. Raskekujuliste neeru või maksafunktsiooni häirete esinemisel on vajalik üleminek insuliinile.

Meglimid′i tuleb manustada vahetult enne sööki või söögi ajal.

Kui süüakse ebaregulaarselt või jäetakse söögikorrad vahele, võib ravi Meglimid′iga põhjustada hüpoglükeemiat. Hüpoglükeemia võimalikud sümptomid on: peavalu; tugev näljatunne; iiveldus; oksendamine; roidumus; unisus; rahutu uni; rahutus; agressiivsus; kontsentratsioonihäired, erksuse ja reaktsioonivõime langus; depressioon; segasus; kõne- ja nägemishäired; afaasia; treemor; parees; tajuhäired; pearinglus; abitus; enesekontrolli kaotus; deliirium; tserebraalsed krambid; somnolentsus ja teadvuse kaotus kuni koomani; pindmine hingamine; bradükardia.

Lisaks võivad ilmneda adrenergilise vasturegulatsiooni tunnused, nagu näiteks higistamine, jahe nahk, ärevus, tahhükardia, hüpertensioon, südamepekslemine, stenokardia ja kardiaalsed arütmiad.

Raskekujulise hüpoglükeemilise ataki kliiniline pilt võib sarnaneda ajuinsuldile.

Enamikul juhtudel seisund taandub, kui koheselt süüa süsivesikuid (suhkrut). Tehis-magusained ei oma mingit toimet.

Teiste sulfonüüluurea preparaatide puhul on täheldatud, et hoolimata algselt mõjusatest

vastuabinõudest võib hüpoglükeemia korduda.

Raskekujuline hüpoglükeemia või kaua kestnud hüpoglükeemia, mida on võimalik ainult ajutiselt tavaliste suhkruannustega kompenseerida, nõuavad kohest arstiabi ja vahel ka haiglaravi.

Hüpoglükeemiat soodustavateks teguriteks on:

  • patsiendi soovimatus või (eriti vanemate patsientide puhul) võimetus koostööks;
  • alatoitumus, ebaregulaarsed söögiajad, vahelejäänud söögikorrad või nälgimisperioodid;
  • kõrvalekaldumine dieedist;
  • süsivesikute manustamine ja füüsiline koormus ei ole tasakaalus;
  • alkoholi tarbimine, eriti koos söögikordade vahelejätmisega;
  • neerufunktsioonihäire;
  • raskekujuline maksafunktsioonihäire;
  • Meglimid’i üleannustamine;
  • endokriinsüsteemi talitluse teatud kompenseerimata häired, mis mõjutavad süsivesikute metabolismi või hüpoglükeemia vasturegulatsioonimehhanisme (nt teatud kilpnäärme funktsiooni häired ja hüpofüüsi eessagara või neerupealiste koore puudulik talitlus);
  • samaaegne teatud teiste ravimite manustamine (vt lõik 4.5).

Meglimid-ravi nõuab regulaarset vere ja uriini glükoosisisalduse jälgimist. Lisaks sellele soovitatakse määrata ka glükosüleeritud hemoglobiini sisaldus.

Meglimid-ravi ajal on vajalik regulaarne verepildi ja maksafunktsioonide jälgimine (erilist tähelepanu pöörata leukotsüütidele ja trombotsüütidele).

Stressi korral (nt õnnetused, erakorralised operatsioonid, palavikuga kulgevad infektsioonid) võib olla näidustatud ajutine üleminek insuliinile.

Kogemused glimepiriidi kasutamisest raskekujulise maksafunktsiooni kahjustusega või dialüüsi saavatel patsientidel puuduvad. Raske neeru- või maksafunktsiooni häirega patsientidel on näidustatud üleminek insuliinravile.

G6PD defitsiidiga patsientide ravi sulfonüüluurea ühenditega võib viia hemolüütilise aneemiani. Kuna glimepiriid kuulub sulfonüüluurea ühendite klassi, tuleb G6PD defitsiidiga patsientide osas olla ettevaatlik ja kaaluda alternatiivina mitte-sulfonüüluurea preparaate.

Meglimid sisaldab laktoosi. Harvaesineva päriliku galaktoositalumatusega patsiendid, samuti laktaasipuudulikkuse või glükoosi-galaktoosi imendumishäiretega patsiendid ei tohi seda ravimit võtta.

Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed

Meglimid’i manustamisel koos teatud teiste ravimitega võib glimepiriidi hüpoglükeemiline toime soovimatult tugevneda või nõrgeneda.

Seetõttu võib teisi ravimeid manustada ainult arsti teadmisel (või ettekirjutusel).

Glimepiriid metaboliseeritakse tsütokroom P450 2C9 (CYP2C9) ensüümi poolt. Metabolism on mõjutatud samaaegsest CYP2C9 indutseerijate (nt rifampitsiin) või inhibiitorite (nt flukonasool) manustamisest.

Kirjanduse andmetel in vivo koostoimete uuringus on flukonasool, mis on üks tugevamaid CYPC9 inhibiitoreid, suurendanud glimepiriidi AUC-d ligikaudu kaks korda.

Glimepiriidi ja teiste sulfonüüluurea rühma ravimite kasutamisel on täheldatud allpoolnimetatud koostoimeid:

Vere glükoosisisaldust langetav toime võimendub ja võib esineda hüpoglükeemia oht, kui kasutatakse

mõnda järgmistest ravimitest, näiteks

  • fenüülbutasoon, asapropasoon ja oksüfeenbutasoon,
  • insuliin ja teised suukaudsed antidiabeetilised ravimid, nagu nt metformiin,
  • salitsülaadid ja paraaminosalitsüülhape,
  • anaboolsed steroidid ja meessuguhormoonid,
  • klooramfenikool, teatud pika toimeajaga sulfoonamiidid, tetratsükliinid, kinoloonantibiootikumid ja klaritromütsiin,
  • kumariinirühma antikoagulandid,
  • disopüramiid,
  • fenfluramiin,
  • fibraadid,
  • AKE inhibiitorid,
  • fluoksetiin, MAO inhibiitorid,
  • allopurinool, probenetsiid, sulfiinpürasoon,
  • sümpatolüütilised ained,
  • tsüklofosfamiid, trofosfamiid ja ifosfamiid,
  • mikonasool, flukonasool
  • pentoksüfülliin (suur parenteraalne annus),
  • tritokualiin.

Vere glükoosisisaldust langetav toime nõrgeneb ja võib esineda vere glükoosisisalduse suurenemise oht, kui kasutatakse mõnda järgmistest ravimitest, näiteks:

  • östrogeenid ja progestogeenid,
  • salureetikumid, tiasiiddiureetikumid,
  • kilpnääret stimuleerivad ravimid, glükokortikoidid,
  • fenotiasiini derivaadid, kloorpromasiin,
  • adrenaliin ja sümpatomimeetikumid,
  • nikotiinhape (suures annuses) ja nikotiinhappe derivaadid,
  • lahtistid (pikaajalise kasutamise korral),
  • fenütoiin, diasoksiid,
  • glükagoon, barbituraadid ja rifampitsiin,
  • atsetasolamiid.

H2-retseptorite antagonistid, beeta-adrenoblokaatorid, klonidiin ja reserpiin võivad põhjustada kas hüpoglükeemilise toime tugevnemist või nõrgenemist.

Sümpatolüütilised ravimid, nagu beeta-adrenoblokaatorid, klonidiin, guanetidiin ja reserpiin, võivad maskeerida hüpoglükeemiale eelneva adrenergilise vasturegulatsiooni tunnuseid.

Alkoholi tarvitamine võib glimepiriidi hüpoglükeemilist toimet ettearvamatult tugevdada või nõrgendada.

Glimepiriid võib kumariini derivaatide toimet kas tugevdada või nõrgendada.

Kolesevelaam seondub glimepiriidiga ja vähendab glimepiriidi imendumist seedetraktist. Glimepiriidi võtmisel vähemalt 4 tundi enne kolesevelaami ei ole koostoimeid täheldatud. Seetõttu tuleb glimepiriidi manustada vähemalt 4 tundi enne kolesevelaami.

Fertiilsus, rasedus ja imetamine

Rasedus

Diabeediga seotud risk

Ebanormaalne vere glükoosisisaldus raseduse ajal põhjustab kaasasündinud väärarendeid ja perinataalse suremuse suurenenud riski. Seetõttu tuleb raseduse ajal vere glükoosisisaldust hoolikalt jälgida, et vältida teratogeensuse riski. Sellistes olukordades on vajalik kasutada insuliini. Rasestuda plaanivad patsiendid peavad sellest oma arsti informeerima.

Glimepiriidiga seotud risk

Glimepiriidi kasutamise kohta rasedatel ei ole piisavalt andmeid. Loomkatsed on näidanud kahjulikku toimet reproduktiivsusele, mis on tõenäoliselt seotud glimepiriidi farmakoloogilise toimega (hüpoglükeemia) (vt lõik 5.3).

Seega ei tohi glimepiriidi kasutada kogu raseduse jooksul.

Kui glimepiriid-ravi ajal plaanib patsient rasestuda või kui patsiendil tuvastatakse rasedus, tuleb patsient niipea kui võimalik üle viia insuliinravile.

Imetamine

Ei ole teada, kas glimepiriid eritub inimese rinnapiima. Glimepiriid eritub roti emapiima. Kuna teised sulfonüüluuread erituvad inimese rinnapiima ja seetõttu võib rinnaga toidetavatel imikutel tekkida hüpoglükeemiarisk, on glimepiriid-ravi ajal rinnaga toitmine keelatud.

Toime reaktsioonikiirusele

Ravimi toime kohta autojuhtimisele ja masinate käsitsemise võimele ei ole uuringuid läbi viidud.

Patsientide kontsentratsioonivõime ja reaktsioonikiirus võivad halveneda hüpoglükeemia või hüperglükeemia tagajärjel, näiteks võivad esineda nägemishäired. See võib suurendada riski olukordades, kus nimetatud omadused on eriti tähtsad (nt autojuhtimine ja masinatega töötamine).

Patsiente tuleb teavitada ettevaatusabinõudest, millega vältida hüpoglükeemiat autojuhtimise ajal. Eriti tähtis on see neile, kellel on vähenenud või puuduv teadlikkus hüpoglükeemia hoiatavatest sümptomitest või kellel esineb sageli hüpoglükeemia episoode. Tuleb kaaluda, kas sellistes tingimustes võib juhtida autot või töötada masinatega.

Kõrvaltoimed

Järgmised Meglimid’i ja teiste sulfonüüluureate kasutamisel kliinilistes uuringutes täheldatud kõrvaltoimed on allpool loetletud organsüsteemi klassi järgi ja esinemissageduse vähenemise järjekorras:

  • Väga sage (≥ 1/10)
  • Sage (≥ 1/100 kuni < 1/10)
  • Aegajalt (≥ 1/1000 kuni < 1/100)
  • Harv (≥ 1/10 000 kuni < 1/1000)
  • Väga harv (< 1/10 000)
  • Teadmata (sagedust ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel).

Vere ja lümfisüsteemi häired

Harv: trombotsütopeenia, leukopeenia, erütropeenia, granulotsütopeenia, agranulotsütoos, hemolüütiline aneemia ja pantsütopeenia, mis on üldjuhul pöörduvad ravi lõpetamisel. Teadmata: raskekujuline trombotsütopeenia trombotsüütide arvuga alla 10 000/mikroliitris ja trombotsütopeeniline purpur.

Immuunsüsteemi häired

Väga harv: leukotsütoklastiline vaskuliit,.kerged ülitundlikkusreaktsioonid, mis võivad areneda tõsisteks reaktsioonideks nagu düspnoe, vererõhu langus ja mõnikord šokk.

Teadmata: võimalik on ristuva allergia esinemine sulfonüüluureate, sulfoonamiidide või teiste samalaadsete ravimitega.

Ainevahetus- ja toitumishäired Harv: hüpoglükeemia.

Need hüpoglükeemilised reaktsioonid tekivad enamasti otsekohe, võivad olla rasked ja neid ei ole alati lihtne korrigeerida. Sarnaselt teiste vere glükoosisisaldust vähendavate ravimitega, sõltub nende

reaktsioonide tekkimine individuaalsetest teguritest – näiteks toitumisharjumustest ja annusest (rohkemat infot vt lõik 4.4).

Silma kahjustused

Teadmata: vere glükoosisisalduse muutuste tõttu võivad ilmneda mööduvad nägemishäired, eriti ravi alguses.

Seedetrakti häired

Väga harv: iiveldus, oksendamine, kõhulahtisus, kõhupuhitus, ebamugavustunne kõhus ja kõhuvalu, mis on harva ravi katkestamise põhjuseks.

Maksa ja sapiteede häired

Väga harv: maksafunktsiooni häired (nt koos kolestaasi ja ikterusega), hepatiit ja maksapuudulikkus. Teadmata: maksaensüümide aktiivsuse suurenemine.

Naha ja nahaaluskoe kahjustused

Teadmata: naha ülitundlikkusreaktsioonid võivad avalduda kiheluse, nahalööbe, nõgestõve ja valgustundlikkusena.

Uuringud

Väga harv: vere naatriumisisalduse langus.

Võimalikest kõrvaltoimetest teavitamine

Ravimi võimalikest kõrvaltoimetest on oluline teavitada ka pärast ravimi müügiloa väljastamist. See võimaldab jätkuvalt hinnata ravimi kasu/riski suhet. Tervishoiutöötajatel palutakse teavitada kõigist võimalikest kõrvaltoimetest www.ravimiamet.ee kaudu.

Üleannustamine

Sümptomid

Pärast liiga suure annuse manustamist võib tekkida hüpoglükeemia kestusega 12-st kuni 72 tunnini. Pärast esialgset paranemist võib hüpoglükeemia uuesti avalduda. Sümptomid võivad ilmneda alles 24 tundi pärast ravimi sissevõtmist. Üldiselt on soovitatav järelvalve haiglas. Võivad esineda iiveldus, oksendamine ja valu ülakõhus. Hüpoglükeemiaga võivad kaasneda neuroloogilised sümptomid nagu rahutus, treemor, nägemishäired, koordinatsioonihäired, unetus, kooma ja krambid.

Ravi

Ravi seisneb ravimi imendumise vältimises oksendamise esilekutsumise ning seejärel vee või limonaadi joomises koos aktiveeritud söe (adsorbent) ja naatriumsulfaadiga (lahtisti). Suure üleannuse korral on näidustatud maoloputus, millele järgneb aktiivsöe ja naatriumsulfaadi manustamine. Eriti suure (raske) üleannustamise korral on näidustatud haiglaravi intensiivravi osakonnas. Võimalikult kiiresti tuleb manustada glükoosi, vajaduse korral süstida veeni 50 ml 50%-list lahust, millele järgneb 10%-lise glükoosilahuse infusioon. Rangelt tuleb jälgida vere glükoosisisaldust. Edasine ravi on sümptomaatiline.

Hüpoglükeemia ravi korral pärast Meglimid’i juhuslikku üleannustamist imikutel ja väikestel lastel tuleb manustatava glükoosi annust hoolikalt jälgida, et vältida ohtliku hüperglükeemia teket. Vere glükoosisisaldust tuleb hoolikalt jälgida.

FARMAKOLOOGILISED OMADUSED

Farmakodünaamilised omadused

Farmakoterapeutiline rühm: Vere glükoosisisaldust vähendavad ained, v.a insuliinid: sulfoonamiidid, sulfonüüluurea derivaadid.ATC-kood: A10BB12.

Glimepiriid on suukaudselt aktiivne hüpoglükeemilise toimega aine, mis kuulub sulfonüüluurea rühma. Seda kasutatakse insuliinsõltumatu suhkurtõve raviks.

Glimepiriid stimuleerib insuliini vabanemist pankrease beetarakkudest.

Nagu ka teiste sulfonüüluurea rühma ravimite puhul põhineb ravitoime pankrease beetarakkude vastuse suurenemisel füsioloogilisele glükoosi stimulatsioonile. Lisaks sellele on glimepiriidil hästi väjendunud pankreaseväline toime, mis on omane ka teistele sulfonüüluurea rühma ravimitele.

Insuliini vabanemine

Sulfonüüluurea rühma ravimid reguleerivad insuliini eritumist ATP-tundliku kaaliumkanali sulgemisega beetaraku membraanis. Kaaliumkanali sulgemine kutsub esile beetaraku depolarisatsiooni; selle tulemusena avanevad kaltsiumkanalid ja rakku tungib suuremas koguses kaltsiumi.

Selle tulemusena vabaneb eksotsütoosi käigus insuliin.

Glimepiriid seondub beetaraku membraanproteiiniga, mis on seotud ATP-tundliku kaaliumkanaliga. Glimepiriidi seondumiskoht erineb tavalisest sulfonüüluurea preparaatide seondumiskohast.

Pankreaseväline toime

Pankreasevälised toimed on näiteks perifeersete kudede insuliinitundlikkuse suurendamine ja maksa väiksem insuliini omastamine.

Glükoosi üleminek verest perifeersetesse lihastesse ja rasvkoesse toimub spetsiaalsete transpordivalkude abil, mis asuvad rakumembraanis. Glükoosi kandumine nendesse kudedesse piirab glükoosi kasutuse kiirust. Glimepiriid suurendab kiiresti aktiivsete glükoosi transpordimolekulide arvu lihaste ja rasvkoe rakkude plasmamembraanides, mille tulemuseks on glükoosi parem omastamine.

Glimepiriid suurendab glükosüül-fosfatidüülinositool-spetsiifilise fosfolipaas C aktiivsust, mis võib korreleeruda ravimi poolt esile kutsutud lipogeneesi ja glükogeneesiga isoleeritud rasva- ja lihasrakkudes.

Glimepiriid pärsib glükoosi teket maksas, suurendades rakusisest fruktoos-2,6-bifosfaadi kontsentratsiooni, mis omakorda pärsib glükoneogeneesi.

Üldine

Tervetel inimestel on minimaalne toimiv annus ligikaudu 0,6 mg. Glimepiriidi toime sõltub annusest ja on korduvalt esile kutsutav. Glimepiriidi kasutamisel säilib füsioloogiline reaktsioon raskele füüsilisele koormusele (insuliini sekretsiooni vähenemine).

Suuri erinevusi ravimi toimes sõltuvalt sellest, kas ravimit manustati 30 minutit pärast sööki või vahetult enne sööki, ei esinenud. Diabeetikutel on võimalik ühekordse annusega ööpäevas saavutada hea ainevahetuse kontroll, mis kestab rohkem kui 24 tundi.

Kuigi glimepiriidi hüdroksümetaboliit põhjustas väikest, kuid siiski olulist seerumi glükoosisisalduse vähenemist tervetel inimestel, hõlmab see vaid väga väikese osa ravimi toimest.

Kombinatsioon metformiiniga

Ühes uuringus saavutati glimepiriidi samaaegsel manustamisel parem metaboolne kontroll kui metformiini maksimaalse ööpäevase annusega eraldi.

Kombinatsioon insuliiniga

Andmed kombinatsioonravi kohta insuliiniga on piiratud. Patsientidel, kellel ei saavutata adekvaatset vere glükoosisisalduse kontrolli maksimaalse glimepiriidi ööpäevase annusega, võib manustada kaasuvalt ka insuliini. Kahes uuringus saavutati kombinatsiooniga sama hea metaboolne kontroll kui insuliiniga üksi, kuid insuliini annus oli kombinatsioonravi korral väiksem.

Eripopulatsioonid

Lapsed

285 II tüüpi diabeediga 8...17-aastastel lastel viidi läbi aktiivse kontrollgrupiga kliiniline uuring (glimepiriidi kuni 8 mg ööpäevas või metformiini kuni 2000 mg ööpäevas) kestusega 24 nädalat. Nii glimepiriidi kui metformiini puhul langes HbA1c märgatavalt võrreldes ravi algusega (glimepiriid - 0,95 (se 0,41); metformiin -1,39 (se 0,40)). Kuid, keskmine HbA1c muutus algväärtusest glimepiriidiga ei saavutanud ekvivalentsuskriteeriumi metformiiniga. Erinevus ravigruppide vahel oli 0,44% metformiini kasuks. Erinevuse 95%-lise usaldusintervalli ülemine piir (1,05) ei olnud allapoole 0,3% ekvivalentsuse lubatud piiri.

Glimepiriidravi järel ei esinenud uusi ohutusalaseid leide lastel võrreldes II tüüpi diabeeti põdevate täiskasvanud patsientidega. Pediaatrilistel patsientidel pikaajalised efektiivsus- ja ohutusandmed puuduvad.

Farmakokineetilised omadused

Imendumine

Glimepiriidi biosaadavus pärast suukaudset manustamist on täielik. Söömisel ei ole olulist mõju imendumisele, ainult imendumise kiirus väheneb veidi. Maksimaalne kontsentratsioon seerumis (CMAX) saavutatakse ligikaudu 2,5 tundi pärast suukaudset manustamist (keskmiselt 0,3 mikrogrammi/ml korduva annustamise puhul 4 mg ööpäevas) ning annuse ja nii CMAX kui ka AUC (aja/kontsentratsioonikõvera alune pindala) vahel on lineaarne seos.

Jaotumine

Glimepiriidil on väike jaotusruumala (ligikaudu 8,8 liitrit), mis on enam-vähem võrdne albumiini jaotusruumalaga, kõrge valguseonduvus (>99%) ja madal kliirens (ligikaudu 48 ml/min). Katseloomadel eritub glimepiriid piima. Glimepiriid läbib platsentaarbarjääri. Ravim läbib hematoentsefaalbarjääri vähesel määral.

Biotransformatsioon ja eritumine

Keskmine seerumi poolväärtusaeg (mis sõltub seerumi kontsentratsioonist mitme annuse manustamisel ööpäevas) on ligikaudu 5…8 tundi. Pärast suurte annuste manustamist on poolväärtusaeg veidi pikenenud.

Pärast radioaktiivselt märgistatud glimepiriidi ühekordset manustamist oli 58% radioaktiivsest ainest täheldatav uriinis ja 35% roojas. Uriinis ei sedastatud metaboliseerumata glimepiriidi. Nii uriinis kui ka roojas leiti kaks metaboliiti, mis kõige tõenäolisemalt pärinesid metabolismist maksas (põhiline ensüüm on CYP2C9) – hüdroksüderivaat ja karboksüderivaat. Pärast glimepiriidi suukaudset manustamist olid nende metaboliitide lõplikud poolväärtusajad vastavalt 3…6 ja 5…6 tundi.

Võrreldes ühekordse annuse manustamist üks kord ööpäevas korduvate manustamistega üks kord ööpäevas, näidati, et olulisi erinevusi farmakokineetikas ei esinenud ja individuaalsed erinevused olid väga väikesed. Olulist ravimi kuhjumist ei esinenud.

Eripopulatsioonid

Farmakokineetika oli naiste ja meeste ning noorte ja eakate (üle 65-aastased) patsientide puhul sarnane. Madala kreatiniini kliirensiga patsientidel esines kalduvus glimepiriidi kliirensi suurenemisele ja keskmiste seerumikontsentratsioonide langusele, mis tõenäoliselt tulenes väiksemast valgusiduvusest tingitud kiiremast eliminatsioonist. Kahe metaboliidi eliminatsioon neerude kaudu oli häiritud. Üldiselt puudus neil patsientidel lisarisk ravimi kumulatsiooniks.

Farmakokineetika viiel mitte-diabeetikust patsiendil pärast sapijuha operatsiooni oli sarnane tervete inimeste farmakokineetikale.

Lapsed

Farmakokineetikat, ohutust ja taluvust selgitav uuring 1 mg glimepiriidi üksikannusega 30 II tüüpi

diabeediga pediaatrilisel patsiendil (4-l 10...12-aastasel lapsel ja 26-l 12...17-aastasel lapsel) näitas samasugust AUC(0-last), Cmax ja t1/2 nagu varem täheldatud täiskasvanutel.

Prekliinilised ohutusandmed

Prekliinilised toimed, mida uuriti kestvusega, mis ületasid piisavalt inimestel kasutatava maksimaalse toimekestvuse, kajastuvad ka vastavates kliinilistes andmetes, või olid põhjustatud ühendi farmakodünaamilisest toimest (hüperglükeemia). See tulemus põhineb tavapärastel farmakoloogilise ohutuse, korduvtoksilisuse, genotoksilisuse, kartsinogeensuse ja reproduktsioonitoksilisuse uuringutel. Hilisematel uuringutel (embrüotoksilisus, teratogeensus ja arengutoksilisus) olid kõrvaltoimed sekundaarsed, põhjustatud hüpoglükeemilisest toimest emasloomadel ja järglastel.

FARMATSEUTILISED ANDMED

Abiained

Laktoosmonohüdraat

Naatriumtärklisglükolaat (tüüp A)

Mikrokristalliline tselluloos (E460)

Povidoon K30

Magneesiumstearaat (E572)

Punane raudoksiid (E172) - ainult 1 mg tablettides

Kollane raudoksiid (E172) - ainult 2 mg ja 3 mg tablettides

Indigokarmiin (E132) - ainult 2 mg ja 4 mg tablettides

Sobimatus

Ei kohaldata.

Kõlblikkusaeg

1mg tabletid: 2 aastat

2mg, 3mg, 4mg tabletid: 3 aastat.

Säilitamise eritingimused

See ravimpreparaat ei vaja säilitamisel eritingimusi.

Pakendi iseloomustus ja sisu

Blister (PVC/alumiinium): 10, 20, 30, 50, 60, 90 või 120 tabletti karbis. Igas blistris on 10 tabletti.

Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.

Erihoiatused ravimpreparaadi hävitamiseks

Kasutamata ravimpreparaat või jäätmematerjal tuleb hävitada vastavalt kohalikele nõuetele.

MÜÜGILOA HOIDJA

KRKA, d.d., Novo mesto Šmarješka cesta 6

8501 Novo mesto

Sloveenia

MÜÜGILOA NUMBRID

Meglimid 1 mg tablett: 500705

Meglimid 2 mg tablett: 500805

Meglimid 3 mg tablett: 497305

Meglimid 4 mg tablett: 497405

ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE/MÜÜGILOA UUENDAMISE KUUPÄEV

Müügiloa esmase väljastamise kuupäev: 11.11.2005

Müügiloa viimase uuendamise kuupäev: 18.11.2011

TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV

September 2017