Mxl 30 mg – infoleht ja ravimi omaduste kokkuvõte

Näidustus: Tugev valu.

toimeainet prolongeeritult vabastav kõvakapsel (30mg)

Pakendi infoleht: teave kasutajale

MXL 30 mg toimeainet prolongeeritult vabastavad kõvakapslid

Enne ravimi võtmist lugege hoolikalt infolehte, sest siin on teile vajalikku teavet.

• Hoidke infoleht alles, et seda vajadusel uuesti lugeda.
• Kui teil on lisaküsimusi, pidage nõu oma arsti või apteekriga.
• Ravim on välja kirjutatud üksnes teile. Ärge andke seda kellelegi teisele. Ravim võib olla neile kahjulik, isegi kui haigusnähud on sarnased.
• Kui teil tekib ükskõik milline kõrvaltoime, pidage nõu oma arsti või apteekriga. Kõrvaltoime võib olla ka selline, mida selles infolehes ei ole nimetatud. Vt lõik 4.

Infolehe sisukord

1. Mis ravim on MXL ja milleks seda kasutatakse

MXL sisaldab morfiinsulfaati, mis on tugev valuvaigisti ning kuulub opioidide ravimrühma.

MXL’i kasutatakse tugeva valu raviks.

2. Mida on vaja teada enne MXL’i võtmist

MXL’i ei tohi võtta

• kui olete morfiini või selle ravimi mis tahes koostisosade (loetletud lõigus 6) suhtes allergiline;
• kui teil on hingamisprobleemid, nagu raske obstruktiivne hingamisteede haigus, raske hingamisdepressioon või raske bronhiaalastma;
• kui teil on seisund, mille korral teie sooled on blokeeritud (paralüütiline iileus);
• kui teil on teadmata põhjusega äge kõhuvalu (äge kõht).

Tolerantsus, sõltuvus ja sõltuvushäire See ravim sisaldab morfiini, mis on opioid. Opioidide korduval kasutamisel võib väheneda ravimi efektiivsus (te harjute sellega ehk teil tekib tolerantsus). MXL’i korduv kasutamine võib viia ka sõltuvuse tekke, kuritarvitamise ja sõltuvushäire tekkeni, mis võib põhjustada eluohtlikku üleannustamist. Nende kõrvaltoimete risk võib suurema annuse ja ravi kestuse pikenemisega suureneda.

Sõltuvus või sõltuvushäire võib tekitada tunde, et te ei kontrolli enam, kui palju ravimit või kui sageli peate võtma.

Sõltuvuse või sõltuvushäire tekke risk on inimestel erinev. Teil võib olla MXL’i sõltuvuse või sõltuvushäire tekkimise risk suurem, kui:

• teie või keegi teie pereliikmetest on kunagi kuritarvitanud või olnud sõltuvuses alkoholist,

retseptiravimitest või ebaseaduslikest uimastitest ("sõltuvus");

• te olete suitsetaja:
• teil on kunagi olnud meeleoluhäireid (depressioon, ärevus või isiksusehäire) või kui olete saanud

psühhiaatri poolt määratud ravi teiste psüühikahäirete tõttu.

Kui märkate MXL’i võtmise ajal mõnda järgmistest nähtudest, võib see olla märk sõltuvusest või sõltuvushäirest:

• teil on vajadus võtta ravimit kauem, kui arst on teile soovitanud;
• teil on vajadus võtta soovitatust suurem annus;
• te kasutate ravimit muudel põhjustel, kui see on määratud, näiteks rahulikuks jäämiseks või uinumise

hõlbustamiseks;

• teil on olnud korduvaid ebaõnnestunud katseid ravimi kasutamisest loobuda või seda piirata;
• kui te lõpetate ravimi võtmise, tunnete end halvasti, ja ravimi uuesti võtmisel tunnete end paremini

(„ärajätunähud“).

Kui märkate mõnda neist nähtudest, pidage nõu oma arstiga, et leida teile sobivaim raviviis, sealhulgas see, millal on asjakohane ravi lõpetada ja kuidas seda ohutult teha (vt lõik 3 „Kui te lõpetate MXL’i võtmise“).

Hoiatused ja ettevaatusabinõud Enne MXL’i kasutamist pidage nõu oma arsti, apteekri või meditsiiniõega. Eriline ettevaatus on vajalik ravimiga MXL:

• kui te olete varem aineid kuritarvitanud;
• kui teil on teadvushäired;
• kui teil on seisund, mille korral esinevad või peab vältima hingamiskeskuse ja hingamisfunktsiooni häireid (hingamisdepressioon);
• kui teil on südamehaigus, mis tuleneb kopsuvereringe kroonilisest ülekoormusest (raske kopssüda);
• kui teil on hingamisprobleemid;
• kui teil on seisund, mille korral on suurenenud aju-/koljusisene rõhk;
• kui teil on madal vererõhk, mis on seotud ringleva vere vähese mahuga;
• kui teil on eesnäärme suurenemine koos kusepõie tühjendamise järgse jääkuriiniga (risk kusepõie rebendi tekkeks (st kusepõis võib lõhkeda) uriinipeetuse tõttu);
• kui teil on kuseteede kitsenemine või koolik;
• kui teil on sapiteede haigus;
• kui teil on soolte kitsenemisega seotud ja põletikuline soolte haigus;
• kui teil on kõhukinnisus;
• kui teil on neerupealise kasvaja;
• kui teil on tugev ülakõhuvalu, mis võib kiirguda selga, iiveldus, oksendamine või palavik, kuna need võivad olla kõhunäärme (pankreatiit) ja sapiteede põletiku sümptomid;
• kui teil on raske neerufunktsiooni häire;
• kui teil on rasked maksaprobleemid;
• kui teil on kilpnäärme alatalitlus;
• kui teil on epilepsia või suurenenud krambivalmidus (sest morfiin võib alandada teie krambiläve).

Seoses MXL’iga on teatatud ägedast generaliseerunud eksantematoossest pustuloosist (acute generalized exanthematous pustulosis, AGEP). Sümptomid ilmnevad tavaliselt esimese 10 ravipäeva jooksul. Rääkige oma arstile, kui teil on kunagi pärast MXL’i või teiste opioidide võtmist tekkinud raskekujuline nahalööve või naha koorumine, villid ja/või haavandid suus. Lõpetage MXL’i kasutamine ja pöörduge viivitamatult arsti poole, kui märkate mõnda järgmistest sümptomitest: villid, laiaulatuslik nahaketendus või mädased laigud koos palavikuga.

Unega seotud hingamishäiredMXL võib põhjustada unega seotud hingamishäireid, nagu uneapnoe (hingamispausid une ajal) ja unega seotud hüpokseemia (madal hapnikutase veres) või süvendada juba olemasolevaid uneaegseid probleeme. Sümptomiteks võivad olla hingamispausid une ajal, öine ärkamine õhupuuduse tõttu, raskused une säilitamisel või liigne päevane unisus. Kui teie või mõni teine isik täheldate neid sümptomeid, siis pöörduge arsti poole. Arst võib kaaluda annuse vähendamist.

Rääkige oma arsti, apteekri või meditsiiniõega, kui teil esineb MXL’i võtmise ajal ükskõik mis alljärgnevast:

• Suurenenud valutundlikkus, olenemata sellest, et suurendate annust (hüperalgeesia). Teie arst otsustab, kas annust on vaja muuta või kasutada muud tugevatoimelist analgeetikumi (valuvaigisti) (vt lõik 2).
• Nõrkus, väsimus, isutus, iiveldus, oksendamine või madal vererõhk. See võib viidata, et neerupealistes tekib liiga vähe hormooni kortisool ja võib-olla peate võtma seda hormooni lisaks.
• Sugutungi vähenemine, impotentsus, menstruatsiooni ärajäämine. Neid sümptomeid võib põhjustada suguhormoonide tekke vähenemine.
• Varasem ravimi- või alkoholisõltuvus. Samuti rääkige sellest, kui tunnete MXL’i ravi ajal, et teil hakkab tekkima sõltuvus, näiteks kui mõtlete tihti järgmise annuse võtmisest, isegi kui teil ei ole seda valu vaigistamiseks vaja.
• Võõrutussümptomid või sõltuvus. Kõige sagedamad võõrutussümptomid on loetletud lõigus 3. Kui teil tekivad need sümptomid, võib arst määrata teile teist tüüpi ravimi või muuta annustevahelist aega.

Võtke ühendust oma arstiga, kui teil tekib tugev ülakõhuvalu, mis võib kiirguda selga, iiveldus, oksendamine või palavik, kuna need võivad olla kõhunäärme põletiku (pankreatiit) ja sapiteede süsteemiga seotud sümptomid.

Peamine risk opioidide liigsel kasutamisel on hingamisdepressioon.

Morfiini tuleb võtta ettevaatusega, kui te võtate kesknärvisüsteemi pärssivaid ravimeid.

Toimeainet prolongeeritult vabastavad kapslid võib alla neelata tervelt (koos piisava koguse veega) või avada ja puistata sisu pehme külma toidu peale ning sisse võtta. Kapsleid ja kapslite sisu ei tohi närida ega peenestada, sest see võib põhjustada toimeaine kiire vabanemise koos morfiini potentsiaalselt surmava annuse imendumisega.

Pika-ajaline MXL’i kasutamine võib viia taluvuse (tolerantsi) kujunemisele ning sellest tuleneva vajaduseni kasutada soovitava valuvaigistava toime saavutamiseks suuremaid annuseid. Pikaajaline MXL’i kasutamine võib viia füüsilise sõltuvuse tekkeni ja järsk ravi lõpetamine võib tekitada võõrutusnähte. Kui ravi morfiiniga ei ole enam vajalik, võib olla soovitav annuse järk-järguline vähendamine, et vältida võõrutussündroomi teket – teie arst räägib teile, kuidas annust aja jooksul vähendada, kui te ei vaja enam ravi morfiiniga.

Morfiinsulfaadi puhul on võimalik kuritarvitamine nagu teistegi tugevate opioidide korral. Esineb võimalus psühholoogilise sõltuvuse tekkeks. MXL’i peab seetõttu kasutama erilise ettevaatusega patsientidel, kellel on esinenud alkoholi või ravimite kuritarvitamist. Võimalik on suukaudsete ravimvormide kuritarvitamine süstimise teel, mis põhjustab tõsiseid kõrvaltoimeid ja võib lõppeda surmaga. MXL’i tuleb kasutada ettevaatusega enne ja 24 tunni jooksul pärast operatsiooni (kuna esineb risk soole liikuvuse pidurdumiseks või hingamisdepressiooni tekkeks).

Väga harva, eriti suurte annuste korral, tekib valutundlikkuse suurenemine, mis ei allu morfiini annuse edasisele tõstmisele. Teie arst otsustab, kas annuse vähendamine või muutus (opioid)valuvaigisti ravis on sellises olukorras vajalik.

Kui teil on neerupealise koore haigus (nt Addisoni tõbi), kontrollib arst neerupealiste koore hormooni sisaldust veres ja vajadusel määrab teile sobiva ravimi (kortikosteroidi).

Enne ravi MXL’iga Morfiiniravile tüüpiline kõrvaltoime on kõhukinnisus. Te peaksite hakkama lahtistit võtma juba alates morfiiniravi algusest, eriti kui teil on enne morfiini kasutamist esinenud probleeme soole liikuvusega. Konsulteerige oma arstiga.

Fertiilses eas mehed ja naised

Morfiinil on mutageensed omadused (mis tähendab, et see põhjustab geneetilisi muutusi) ja seetõttu tohib seda fertiilses eas meestele ja naistele manustada ainult juhul, kui nad kasutavad tõhusaid rasestumisvastaseid vahendeid.

Eakad patsiendid Eakatele tuleb MXL’i manustada erilise ettevaatusega (vt Kuidas MXL’i võtta).

Dopingukontroll MXL’i kasutamine võib anda dopingukontrollis positiivse tulemuse.

Muud ravimid ja MXL Teatage oma arstile või apteekrile, kui te võtate, olete hiljuti võtnud või kavatsete võtta mis tahes muid ravimeid.

Eriti oluline on see siis, kui võtate mõnda alljärgnevatest ravimitest või alljärgnevalt loetletud näidustuste ravimeid:

Paljudel ravimitel võib olla vastastikune toime morfiinsulfaadiga, mis võib oluliselt muuta nende ravimite toimet. Selliste ravimite hulka kuuluvad:

• Rifampitsiin, nt tuberkuloosi raviks.
• Teatud tromboosiravimite (näiteks klopidogreel, prasugreel ja tikagreloor) toime võib morfiiniga koos kasutamisel hilineda või nõrgeneda.
• MXL’i ja rahustite, nt bensodiasepiinide või sarnaste ravimite samaaegne kasutamine suurendab unisuse, hingamisraskuste (hingamisdepressioon) ja kooma tekkeriski ning võib olla eluohtlik. Seetõttu tuleb samaaegset kasutamist kaalutleda ainult siis, kui muud ravivalikud puuduvad. Kui teie arst määrab teile siiski MXL’i koos rahustitega, peab ta piirama ravimite annust ja samaaegse kasutamise kestust. Rääkige oma arstile kõikidest rahustitest, mida võtate, ning järgige hoolikalt arsti annusesoovitusi. Abiks võib olla, kui palute sõpradel või sugulastel olla valvsad eespool nimetatud nähtude ja sümptomite suhtes. Selliste sümptomite esinemisel pöörduge arsti poole.
• Gabapentiin või pregabaliin epilepsia ja närviprobleemidest tingitud valu (neuropaatia valu) raviks.

Morfiini ja teiste kesknärvisüsteemi pärssivate ravimite (ravimid, mis vähendavad aju funktsiooni) [nt ärevushäirete, depressiooni, vaimsete häirete ravimid (neuroleptikumid, sh fenotiasiinid), üldanesteesias kasutatavad ravimid (sh barbituraadid), unehäirete ravimid (uinutid ja rahustid, sh bensodiasepiinid), epilepsiavastased ravimid (sh gabapentinoidid, nt pregabaliin), tsentraalselt toimivad oksendamis- ja iiveldusvastased ravimid või teised tugevad valuvaigistid (opioidid)] või alkoholi samaaegne kasutamine võib suurendada morfiini kõrvaltoimete tekkeriski, eriti hingamisdepressioon, tugev sedatsioon, kooma või surm. Antikolinergilise toimega ravimid (nagu psühhoaktiivse toimega ravimid, allergiaravimid, oksendamise vastased ravimid, Parkinsoni tõve ravimid) võivad suurendada opioidide antikolinergilisi kõrvaltoimeid (nagu kõhukinnisus, suukuivus, urineerimishäired).

Tsimetidiin (kasutusel maohaavandite ravis) ja teised ravimid, mis kõrvaltoimena mõjutavad maksas toimuvat ainevahetust, võivad pidurdada morfiini lagundamist ja seega tõsta morfiini kontsentratsiooni veres.

MXL’i ei tohi kasutada koos monoamiinoksüdaasi (MAO) inhibiitoritega (depressiooni ravimid) või 14 päeva jooksul pärast sellist ravi.

Morfiin võib tugevdada lihaslõõgastite toimet.

Samaaegne rifampitsiini (tuberkuloosi ravim) kasutamine võib morfiini toimet vähendada.

MXL koos toidu, joogi ja alkoholiga

Kui te joote MXL’i võtmise ajal alkoholi, võite te tunda ennast rohkem unisemalt või suureneb tõsiste kõrvaltoimete (nagu pindmine hingamine koos hingamisseisaku ja teadvusekaoga) tekkerisk. Soovitatav on MXL’i võtmise ajal alkoholi mitte juua.

Rasedus, imetamine ja viljakus Kui te olete rase, imetate või arvate end olevat rase või kavatsete rasestuda, pidage enne selle ravimi kasutamist nõu oma arsti või apteekriga.

Rasedus ja sünnitus Te ei tohi MXL’i raseduse ajal kasutada, välja arvatud juhul kui teie arst peab morfiinravi tingimata vajalikuks ja sellest saadav kasu teile on palju suurem kui risk lapsele. Kui MXL’i kasutatakse pikaajaliselt raseduse ajal, on vastsündinul risk vastsündinu võõrutussündroomi tekkeks, mis vajab ravi.

Morfiin võib lühendada või pikendada sünnituse kestust.

Viljakus Morfiinil on mutageensed omadused (mis tähendab, et see põhjustab geneetilisi muutusi) ja seetõttu tohib seda fertiilses eas meestele ja naistele manustada vaid juhul, kui nad kasutavad efektiivset rasestumisvastast vahendit.

Imetamine Morfiin eritub rinnapiima ja saavutab lapse jaoks toimiva kontsentratsiooni. Seetõttu ei ole rinnaga toitmine soovitatav.

Autojuhtimine ja masinatega töötamine MXL võib muuta halvemaks tähelepanuvõimet ja reaktsiooniaega. Sel juhul ei ole te enam võimeline reageerima piisavalt kiiresti ja efektiivselt ootamatutele ja äkilistele sündmustele.

Konsulteerige oma arstiga, kas ja mis tingimustel te võite nt autot juhtida.

Tugevam negatiivne toime on eriti tõenäoline ravi alustamisel, annuse suurendamisel või üleminekul teisele ravimile ja kombinatsioonis koos alkoholiga või trankvillisaatorite kasutamisega. Sellises olukorras ärge juhtige autot ega teisi mootorsõidukeid. Ärge käsitsege elektrilisi tööriistu ega masinaid. Ärge töötage kõrgustes.

MXL sisaldab värvaineid ja naatriumi MXL’i kapslid sisaldavad värvaineid. Vt lõik 6. Kui olete allergiline värvainete suhtes, pidage palun nõu oma arstiga. Ravim sisaldab vähem kui 1 mmol (23 mg) naatriumi annuses, see tähendab põhimõtteliselt “naatriumivaba”.

3. Kuidas MXL’i võtta

Võtke seda ravimit alati täpselt nii, nagu arst on teile selgitanud. Kui te ei ole milleski kindel, pidage nõu oma arsti või apteekriga.

Enne ravi alustamist ja regulaarselt ravi ajal arutab arst teiega, mida te võite oodata MXL’i kasutamisest, millal ja kui kaua te peate seda võtma, millal pöörduda oma arsti poole ja millal on vaja ravi lõpetada (vt ka samas lõigus „Kui te lõpetate MXL’i võtmise“).

Manustamisviis Võtta suu kaudu üks kord ööpäevas 24-tunniste ajavahemike järel. Toimeainet prolongeeritult vabastavad kapslid võib neelata tervelt (koos piisava koguse veega) või avada ja puistata kapsli sisu

pehmele külmale toidule ja sisse võtta. Kapsleid ja kapsli sisu ei tohi närida või peenestada, sest see põhjustab toimeaine kiiret vabanemist ja morfiini potentsiaalselt surmavate koguste imendumist. MXL 30 mg on ainult suukaudseks kasutamiseks. Tulenevalt abiainetest (eriti talgist) võib MXL 30 mg parenteraalne kasutamine põhjustada tõsiseid, potentsiaalselt letaalseid kõrvaltoimeid (nt kopsu granuloom).

Annustamine MXL’i annus peab põhinema valu tugevusel, patsiendi vanusel ja varasemal valuvaigistite vajadusel ning patsiendi individuaalsel tundlikkusel. Teie arst määrab teile õige annuse.

Reeglina võtavad täiskasvanud ühe toimeainet prolongeeritult vabastava MXL’i kõvakapsli üks kord ööpäevas.

Ravi alustatakse tavaliselt lühitoimelise morfiiniga (tablett või lahus), et selgitada välja valu kontrollimiseks vajalik annus. Seejärel viiakse patsient üle vastavale MXL’i ööpäevasele annusele. Säilinud valu (läbilöögivalu) ravitakse lühitoimelise morfiini annustega (tableti või lahusega).

Maksa- või neeruprobleemidega patsiendid Maksa- või neeruprobleemidega või arvatava aeglustunud mao-soolepassaažiga patsientidel tuleb MXL’i annust tiitrida erilise ettevaatusega.

Eakad patsiendid Eakad patsiendid (reeglina vanemad kui 75 eluaastat) ja halvas üldseisundis patsiendid võivad olla morfiinile tundlikumad. Seega tuleb annuseid kohandada suurema ettevaatlikkusega ja/või manustada annuseid pikema ajavahemikuga. Võib osutuda vajalikuks kasutada väiksemaid toimeaine tugevusi.

Lapsed MXL’i ei ole soovitatav kasutada alla 12-aastastel lastel.

Ravi kestus Ravi kestuse otsustab teie arst sõltuvalt teie valust.

MXL’i ei tohi kunagi kasutada kauem kui tingimata vajalik. Patsientidel, kellel haigusseisundi iseloomu ja raskuse tõttu on vajalik pikaajaline valuravi MXL’iga, peab seda vajadust regulaarselt lühikeste intervallide järel hindama (vt lõik „Kui te lõpetate MXL’i võtmise“), kas ja kui suures ulatuses on säilinud meditsiiniline vajadus valu kontrolliks selle ravimiga. Patsient võib vajada üleviimist sobivamale ravimvormile. Kroonilise valu ravis on eelistatud fikseeritud skeemiga manustamine.

Erijuhised annuse tiitrimisel Teie arst kindlustab, et teie annus on õige. See tähendab, et algul võite kasutada teist ravimvormi ning alles seejärel minna üle toimeainet prolongeeritult vabastavatele kapslitele. Teie arst teeb kindlaks väikseima annuse, mis on piisav teie valu leevendamiseks.

Kui te saate muud täiendavat valuravi (nt operatsioon, närvipõimiku blokaad), peab annust pärast protseduuri tõenäoliselt uuesti tiitrima. Vajadusel teeb seda teie arst.

Kui teil on tunne, et MXL’i toime on liiga tugev või liiga nõrk, pidage nõu oma arstiga.

Kui te võtate MXL’i rohkem kui ette nähtud Kui te võtate MXL’i rohkem kui ette nähtud, peate otsekohe pöörduma lähima arsti poole.

Kõige suurem oht opioidide üleannustamisel on hingamisdepressioon.

Teil võib tekkida mõni järgmistest sümptomitest: aspiratsioonist põhjustatud kopsupõletik, silma pupillide ahenemine, hingamise kahjustus kuni hingamise peatumiseni, teadvushäire kuni koomani,

ajuhäire (tuntud kui toksiline leukoentsefalopaatia), vererõhu langus, kiirenenud südame töö, aeglustunud südame töö, krambid ja lihaste kahjustus kuni lihaste lagunemiseni (koos võimaliku järgneva neerupuudulikkusega), langenud kehatemperatuur. Tugevate opioidide üleannustamine võib olla surmav.

Patsientidel, kes on ravimit võtnud liiga palju, võib okse või võõrkehade sattumisel kopsudesse tekkida kopsupõletik, mille sümptomid võivad olla näiteks raskendatud hingamine, köha ja palavik.

Üleannustusega patsientidel võib esineda ka hingamisraskusi, mis võivad põhjustada teadvusekaotust või isegi surma.

Ärge osalege tegevustes, mis nõuavad kõrgendatud tähelepanu, nt autojuhtimine.

Üleannustamise puhul võib arsti tulekut oodates kasu olla järgmistest toimingutest: hoidke patsient ärkvel, käskige hingata, abistage hingamisel. Arst manustab antidooti, mis võitleb morfiini toimega.

Kui te unustate MXL’i võtta Kui te võtate väiksema annuse MXL’i kui peaks või kui te unustate ühe annuse võtmata, võib kontroll valu üle väheneda või kaduda. Kui te unustasite võtmata üksikannuse, võite te unustatud annuse võtta, kui järgmise annuse võtmiseni on jäänud rohkem kui 16 tundi. Seejärel võite pöörduda tagasi fikseeritud raviskeemi juurde. Kui järgmise regulaarse annuse võtmiseni on vähem kui 16 tundi, tuleb siiski annustamise režiimi muuta. Rääkige oma arstiga, kuidas edasi toimida. Tavaliselt ei tohi MXL’i võtta sagedamini kui iga 24 tunni järel. Ärge võtke kahekordset annust, kui annus jäi eelmisel korral võtmata.

Kui te lõpetate MXL’i võtmise Kui te soovite ravi katkestada või lõpetada, rääkige alati oma arstile katkestamise põhjustest ja arutage oma edasist ravi.

MXL’i pikaajaline kasutamine võib põhjustada füüsilist sõltuvust. Ärge lõpetage MXL’i ravi ilma oma arsti nõusolekuta. Kui soovite lõpetada MXL’i ravi, küsige oma arstilt, kuidas annust järk-järgult vähendada, et vältida võõrutussümptomeid. Võõrutussümptomid võivad muu hulgas olla valu kehas, värinad, kõhulahtisus, kõhuvalu, iiveldus, gripilaadsed sümptomid, kiire pulss ja pupillide laienemine. Psühholoogilised sümptomid võivad olla näiteks tugev rahulolematuse tunne, ärevus ja ärrituvus. Kui teil on lisaküsimusi selle ravimi kasutamise kohta, pidage nõu oma arsti või apteekriga.

4. Võimalikud kõrvaltoimed

Nagu kõik ravimid, võib ka see ravim põhjustada kõrvaltoimeid, kuigi kõigil neid ei teki.

Olulised kõrvaltoimed või nähud, millest te peate olema teadlik ning meetmed nende tekkimise korral

Kui teil tekib mõni järgmistest olulistest kõrvaltoimetest, võtke otsekohe ühendust arstiga.

• Raske allergiline reaktsioon, mis põhjustab hingamisraskust või peapööritust. Opioidi üleannustamisel on peamine oht pinnapealne ja aeglustunud hingamine (hingamisdepressioon). See tekib peamiselt eakatel või halvas üldseisundis patsientidel.

Muud võimalikud kõrvaltoimed

Väga sage (võivad esineda rohkem kui 1 inimesel 10-st) Kõhukinnisus, iiveldus

Sage (võivad esineda kuni 1 inimesel 10-st) Muutunud aktiivsustase (tavaliselt patsiendi aktiivsus väheneb, kuid võib ka suureneda), unetus, segasus Peavalu, pearinglus, tahtmatud lihaskokkutõmbed, unisus Oksendamine (eriti ravi alustamisel), kõhuvalu, söömishäired, suukuivus Liigne higistamine, nahalööve Üldine nõrkus, väsimus, halb enesetunne, sügelus

Aeg-ajalt (võivad esineda kuni 1 inimesel 100-st) Allergilised reaktsioonid (ülitundlikkus) Rahutus, ülemäärane õnnetunne, hallutsinatsioonid, meeleolu muutused Krambid, suurenenud lihaspinge, torkimistunne nahal, minestus Nägemishäired Pöörlemistunne Suurenenud pulsisagedus (tahhükardia), vähenenud pulsisagedus (bradükardia) Vererõhu langus, vererõhu tõus, näo õhetus Kopsuturse (vesi kopsus), pindmine ja aeglane hingamine (hingamisdepressioon), hingamisraskus, mis on tingitud hingamisteede ahenemisest (bronhospasm) Soolte ummistus soolesulgus, maitsetundlikkuse muutused, seedehäire Maksaensüümide aktiivsuse tõus Nõgestõbi Uriinipeetus Vedeliku kogunemine (tursed) labakätes, labajalgades, pahkluudes

Harv (võivad esineda kuni 1 inimesel 1000-st) Kõhunäärme ensüümide aktiivsuse tõus, kõhunäärme põletik Neerukoolik (valulik)

Väga harv (võivad esineda kuni 1 inimesel 10 000-st) Antidiureetilise hormooni liignõristuse sündroom Lihasvärinad, ebatavaline valutundlikkus Hingeldus Hammaste kahjustused, kuigi põhjuslik seos morfiinraviga ei ole kindel Lihaste jäikus Külmavärinad Teadmata (esinemissagedust ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel) Uneapnoe (hingamispausid une ajal) Allergilised reaktsioonid, sh järsku tekkiv hingamisraskus, nahaturse ja/või vererõhu järsk langus (anafülaktilised reaktsioonid, anafülaktoidsed reaktsioonid) Mõtlemishäired, ravimsõltuvus, liigne õnnetuolek Uimasus, suurenenud valutundlikkus (hüperalgeesia), seisund, mille korral normaalselt valu mitte tekitavad ärritajad tekitavad valu (allodüünia) Silma pupillide kitsenemine Tuntav südamepekslemine, südamepuudulikkus Köha vähenemine (köharefleksi pärssimine) Kõhunäärme (pankreatiit) ja sapiteede põletikuga seotud sümptomid, nt tugev ülakõhuvalu, mis võib kiirguda selga, iiveldus, oksendamine või palavik Raskekujuline nahareaktsioon villide tekkega, laiaulatuslik nahaketendus, mädased laigud koos palavikuga. See võib olla seisund, mida nimetatakse ägedaks generaliseerunud eksantematoosseks pustuloosiks (AGEP).Libiido langus, impotentsus (erektsioonihäired), menstruatsioonide puudumine Ravimtolerantsus Võõrutussümptomid või sõltuvus (sümptomid on loetletud lõigus 3 „Kui te lõpetate MXL’i võtmise“) Ravimi võõrutussümptomid vastsündinul (vt lõik 2 „Rasedus, imetamine ja viljakus“)

Kõrvaltoimetest teatamine

Kui teil tekib ükskõik milline kõrvaltoime, pidage nõu oma arsti või apteekriga. Kõrvaltoime võib olla ka selline, mida selles infolehes ei ole nimetatud. Kõrvaltoimetest võite ka ise teatada www.ravimiamet.ee kaudu. Teatades aitate saada rohkem infot ravimi ohutusest.

5. Kuidas MXL’i säilitada

Hoidke seda ravimit laste eest varjatud ja kättesaamatus kohas.

Ärge kasutage seda ravimit pärast kõlblikkusaega, mis on märgitud karbil ja blistril pärast „Kõlblik kuni“. Kõlblikkusaeg viitab selle kuu viimasele päevale.

Hoida temperatuuril kuni 25°C.

Ärge visake ravimeid kanalisatsiooni ega olmejäätmete hulka. Küsige oma apteekrilt, kuidas hävitada ravimeid, mida te enam ei kasuta. Need meetmed aitavad kaitsta keskkonda.

6. Pakendi sisu ja muu teave

Mida MXL sisaldab Toimeaine on morfiinsulfaat. Üks MXL toimeainet prolongeeritult vabastav kapsel sisaldab 30 mg morfiinsulfaati, mis vastab vastavalt 22,5 mg morfiinile.

Abiained on hüdrogeenitud taimeõli, talk, želatiin, polüetüleenglükool, magneesiumstearaat, naatriumdodetsüülsulfaat, šellak, must raudoksiid (E172) ja propüleenglükool.

Samuti sisaldavad kapslid järgmisi värvaineid: iIndigokarmiin (E132) ja titaandioksiid (E171).

Kuidas MXL välja näeb ja pakendi sisu

Suurus 4, helesinised želatiinist kõvakapslid, mis sisaldavad valgeid kuni kreemikasvalgeid graanuleid ning millele on märgitud «MS OD30».

30 mg kapslid: Igas karbis on 10, 14, 28 või 30 kapslit.

Kapslid on pakendatud ühel viisil järgnevatest:

1. polüetüleenkorgiga suletud polüpropüleenpakend

2. PVdC-kihiga kaetud PVC blisterpakend alumiiniumfooliumis. Blisterpakendid on paigutatud kartongkarpidesse.

Müügiloa hoidja: Mundipharma Gesellschaft m.b.H. Wiedner Gürtel 13 Turm 24, OG 15 1100 Viin Austria

Tootja: Mundipharma DC B.V. Leusderend 16 3832 RC Leusden Holland

Infoleht on viimati uuendatud mais 2025.

RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE

1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS

MXL 30 mg, toimeainet prolongeeritult vabastavad kõvakapslid

2. KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS

Üks toimeainet prolongeeritult vabastav kapsel sisaldab: MXL 30 mg  30 mg morfiinsulfaati, mis vastab 22,5 mg morfiinile;

Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.

3. RAVIMVORM

Toimeainet prolongeeritult vabastav kõvakapsel.

MXL 30 mg kapslid: Suurus 4, helesinised želatiinist kõvakapslid, mis sisaldavad valgeid kuni kreemikasvalgeid graanuleid ning millele on märgitud «MS OD30».

4. KLIINILISED ANDMED

4.1 Näidustused

Tugev valu.

4.2 Annustamine ja manustamisviis

Annustamine Ravi alustatakse tavaliselt morfiini toimeainet kiiresti vabastava ravimvormiga (tablett või lahus), et selgitada välja valu kontrollimiseks piisav annus. Seejärel viiakse patsient üle MXL 30 mg ekvivalentsele annusele. Säilinud valu (läbilöögivalu) tuleb ravida morfiini toimeainet kiiresti vabastava ravimvormiga (tablett või lahus). Annus sõltub valu tugevusest ja patsiendi vanusest ning eelnevast analgeesia vajadustest. Valuga patsientidel, kes saavad nõrgemaid opioide, võib ravi alustada annusega:

• 60 mg üks kord ööpäevas (kui patsient kaalub rohkem kui 70 kg)
• 30 mg üks kord ööpäevas, kui patsient kaalub vähem kui 70 kg, on nõrgestatud organismiga või eakas

Täiskasvanud ja vanemad kui 12-aastased noorukid Reeglina võtavad täiskasvanud 1 MXL 30 mg toimeainet prolongeeritult vabastava kõvakapsli ööpäevas. Kui on vajalik suurema annuse kasutamine, siis ei tohi ajavahemik annuste manustamise vahel olla lühem kui 12 tundi. Annust tuleb suurendada sõltuvalt tolerantsusest ja valu tugevusest. Iga üksikpatsiendi puhul on õige annus selline, mis leevendab valu ilma kõrvaltoimete tekketa või talutavate kõrvaltoimetega kogu 24-tunnise ajavahemiku jooksul. Maksa- või neerukahjustus Maksa- või neerufunktsiooni häirega patsientidel ja arvatava seedetrakti passaaži aeglustumise korral, peab MXL 30 mg manustama erilise ettevaatusega.

Eakad patsiendid

Eakad patsiendid (reeglina vanemad kui 75 eluaastat) ja halvas üldseisundis patsiendid võivad olla morfiinile tundlikumad. Seega tuleb suuremat ettevaatlikkust rakendada annuste tiitrimisel ja/või manustada annuseid pikema ajavahemikuga. Vajadusel võib üle minna väiksema tugevusega annustele.

Lapsed Puudub piisav ravikogemus MXL 30 mg kasutamise kohta noorematel kui 12-aastastel lastel. MXL kapsleid ei tohi kasutada alla 12-aastastel lastel. Erijuhised annuse tiitrimisel Annuse esmaseks tiitrimiseks peab kasutama morfiini lühitoimelist ravimvormi. Annuse järgnevaks kohandamiseks võib vajadusel kasutada ravimvorme, milles toimeaine sisaldus on väiksem, kombineerides neid olemasoleva raviga toimeainet prolongeeritult vabastavate tablettidega.

Patsiente, kes on parenteraalselt morfiinilt üle viidud ravile morfiini toimeainet prolongeeritult vabastava ravimvormiga, tuleb ravida ettevaatusega, võttes arvesse individuaalset tundlikkuse erinevust, st et ööpäevast vajadust ei tohi ülehinnata.

Kui valu muutub tugevamaks, on vajalik suurema morfiini annuse kasutamine.

Patsiendil on saavutatud optimaalne annus ravimiga MXL 30 mg, kui valu on leevendatud 24 tunni vältel ilma kõrvaltoimeteta või kõrvaltoimetega, mis on õigustatud. Üldiselt tuleb patsiendil kasutada väikseimat annust, mille analgeetiline toime on piisavalt tõhus.

Patsientidel, kes saavad täiendavat valuravi (nt operatsioon, närvipõimiku blokaad), tuleb annust pärast meetme teostamist kohandada.

Manustamisviis Võtta suu kaudu üks kord ööpäevas ühekordse annusena 24-tunniste ajavahemike järel. Toimeainet prolongeeritult vabastavad kapslid võib tervelt alla neelata (koos piisava hulga vedelikuga) või avada ja puistata kapsli sisu külmale pehmele toidule ning sisse võtta. Kapsleid ja kapslite sisu ei tohi närida ega peenestada. Arst määrab ravi kestuse vastavalt valu sümptomitele. MXL 30 mg ei tohi kunagi kasutada kauem kui see on tingimata vajalik Kui seisundi iseloomu ja raskuse tõttu osutub vajalikuks veel pikaajalisem valuravi ravimiga MXL 30 mg, tuleb regulaarsete lühikeste intervallidega hoolikalt kontrollida (nt ravi katkestamise teel), kas ja kui suures ulatuses on säilinud kliiniline vajadus selle järele. Vajadusel tuleb üle minna sobivamatele annustele. Kroonilise valu seisundis on eelistatud fikseeritud manustamise režiim.

Ravi eesmärgid ja ravi katkestamine Enne ravi alustamist MXL’iga tuleb koos patsiendiga kokku leppida ravistrateegia, sealhulgas ravi kestus ja eesmärgid ning ravi lõpetamise plaan, vastavalt valu leevendamise juhistele. Ravi ajal peab arsti ja patsiendi vahel olema sage kontakt, et hinnata ravi jätkamise vajadust, kaaluda ravi katkestamist ja vajadusel annuseid kohandada. Kui patsient ei vaja enam ravi XML’iga, võib ärajätusümptomite vältimiseks olla soovitatav annust järk-järgult vähendada. Piisava valuleevenduse puudumisel tuleb kaaluda hüperalgeesia, tolerantsuse ja põhihaiguse progresseerumise võimalust (vt lõik 4.4). Ravi kestus: MXL’i ei tohi kasutada kauem kui vaja.

4.3 Vastunäidustused

MXL on vastunäidustatud patsientidele, kellel esineb:

• ülitundlikkus toimeaine või lõigus 6.1 loetletud mis tahes abiainete suhtes;

• raske krooniline obstruktiivne kopsuhaigus;
• raske bronhiaalastma;
• raske hingamisdepressioon koos hüpoksia ja/või hüperkapniaga;
• paralüütiline iileus;
• äge kõht.

4.4 Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel

Morfiini tuleb manustada ettevaatusega patsientidele, kellel esineb:

• raske hingamisfunktsiooni kahjustus;
• hingamisdepressioon (vt allpool);
• raske kopssüda (cor pulmonale);
• uneapnoe;
• kesknärvisüsteemi depressantide samaaegne manustamine (vt allpool ja lõik 4.5);
• monoamiini oksüdaasi inhibiitorite manustamine (MAOI-d, vt allpool ja lõik 4.5);
• tolerantsus, füüsiline sõltuvus ja ärajätunähud (vt allpool);
• opiodide kasutamise häire;
• psühholoogiline sõltuvus, kuritarvitamise profiil ja ainete ja/või alkoholi kuritarvitamine anamneesis (vt allpool);
• peavigastus, koljusisesed kahjustused või suurenenud koljusisene rõhk, ebaselge põhjusega vähenenud teadvustase;
• hüpotensioon koos hüpovoleemiaga;
• sapiteede häired;
• pankreatiit;
• raske maksafunktsiooni kahjustus;
• raske neerufunktsiooni kahjustus;
• kõhukinnisus;
• eesnäärme hüpertroofia;
• kuseteede stenoos või koolik;
• obstruktiivne ja põletikuline soolte haigus;
• feokromotsütoom;
• hüpotüreoidism;
• epilepsia või suurenenud krambivalmidus.

Hingamisdepressioon Peamine oht opioidide üleannustamisel on hingamisdepressioon. Unega seotud hingamishäired Opioidid võivad põhjustada unega seotud hingamishäireid, sh tsentraalne uneapnoe (central sleep apnoea, CSA) ja unega seotud hüpokseemia. Opioidi kasutamine võib suurendada CSA riski annusest sõltuval viisil. Samuti võivad opioidid põhjustada olemasoleva uneapnoe halvenemist (vt lõik 4.8). CSA-ga patsientidel tuleb kaaluda opioidi koguannuse vähendamist. Rasked naha kõrvaltoimed Seoses morfiinraviga on teatatud ägedast generaliseerunud eksantematoossest pustuloosist (acute generalized exanthematous pustulosis, AGEP), mis võib olla eluohtlik või surmav. Enamik neist reaktsioonidest tekkis esimese 10 ravipäeva jooksul. Patsiente tuleb teavitada AGEP-i nähtudest ja sümptomitest ning soovitada selliste sümptomite ilmnemisel pöörduda arsti poole. Kui ilmnevad nendele nahareaktsioonidele viitavad nähud ja sümptomid, tuleb morfiini kasutamine lõpetada ja kaaluda alternatiivset ravi.

Maksa ja sapiteede häired Morfiin võib põhjustada sapijuha sulgurlihase funktsioonihäiret ja spasmi, mille tulemusena suureneb sapiteedes rõhk ja suureneb sapiteede sümptomite ja pankreatiidi tekkimise risk. Kesknärvisüsteemi depressantide samaaegne manustamine

Morfiini samaaegne kasutamine rahustitega (nt bensodiasepiinid) või sarnaste ravimitega võib põhjustada sedatsiooni, hingamisdepressiooni, koomat ja surma. Nende riskide tõttu tohib neid rahusteid samaaegselt määrata ainult alternatiivsete ravivalikuteta patsientidele. Kui morfiini otsustatakse siiski määrata samaaegselt rahustitega, tuleb kasutada väikseimat efektiivset annust ning ravi peab olema võimalikult lühike.

Patsiente tuleb hoolikalt jälgida hingamisdepressiooni ja sedatsiooni nähtude ja sümptomite suhtes. Sellega seoses on tungivalt soovitatav teavitada patsiente ja nende hooldajaid vajadusest neid sümptomeid teadvustada (vt lõik 4.5). MAOI-d Morfiini tuleb kasutada ettevaatusega patsientidel, kes võtavad MAOI-sid või kes on MAOI-sid kasutanud kahe eelneva nädala jooksul.

Suukaudsed P2Y12 inhibeerivad antiagregandid Täheldatud on P2Y12 inhibiitorite efektiivsuse vähenemist esimese päeva vältel pärast P2Y12 inhibiitori ja morfiini samaaegse manustamise alustamist (vt lõik 4.5).

Kapslid või nende sisu tuleb neelata tervelt ning neid ei tohi purustada, närida, lahustada või peenestada. Purustatud, näritud või peenestatud morfiinigraanulite manustamine põhjustab morfiini potentsiaalselt surmava annuse kiire vabanemise ja imendumise (vt lõik 4.9). Alkoholi ja MXL’i samaaegne kasutamine võib suurendada MXL’i kõrvaltoimeid. Samaaegset kasutamist tuleb vältida.

Opioidide kasutamise häire (kuritarvitamine ja sõltuvus) Opioidide, näiteks MXL’i korduval manustamisel võib tekkida tolerantsus ja füüsiline ja/või psühholoogiline sõltuvus.

MXL’i korduv kasutamine võib põhjustada opioidide kasutamise häiret (Opioid Use Disorder, OUD). Suurem annus ja pikem opioidravi kestus võivad suurendada OUD tekkimise riski. MXL’i kuritarvitamine või tahtlik väärkasutamine võib põhjustada üleannustamist ja/või surma. OUD tekkerisk suureneb patsientidel, kellel on isiklikus või pereanameesis (vanemad või õed-vennad) ainete tarvitamise häired (sealhulgas alkoholitarbimise häired), praegustel tubakakasutajatel või patsientidel, kellel on esinenud muid vaimse tervise häireid (nt raske depressioon, ärevus ja isiksusehäired). Enne ravi alustamist MXL’iga ja ravi ajal tuleb patsiendiga kokku leppida ravi eesmärgid ja ravi katkestamise plaan (vt lõik 4.2). Enne ravi ja ravi ajal tuleb patsienti teavitada ka OUD tekkimise riskidest ja nähtudest. Nende nähtude ilmnemisel tuleb patsientidele soovitada pöörduda oma arsti poole.

Patsiendid vajavad jälgimist uimasteid otsiva käitumise tunnuste suhtes (nt liiga varajased retseptitaotlused). See hõlmab samaaegselt kasutatavate opioidide ja psühhoaktiivsete ravimite (nt bensodiasepiinide) ülevaadet. OUD nähtude ja sümptomitega patsientide puhul tuleks kaaluda sõltuvusspetsialisti konsultatsiooni. Psühholoogiline sõltuvus, kuritarvitamise profiil ja ainete ja/või alkoholi kuritarvitamine anamneesis Opioidanalgeetikumide, sh morfiini suhtes esineb võimalus psühholoogilise sõltuvuse tekkeks. Morfiinil on teiste opioididega sarnane kuritarvitamise potentsiaal. Latentse või väljendunud sõltuvushäirega patsiendid võivad morfiini kuritarvitada ja sel eesmärgil hankida. Morfiini tuleb manustada äärmise ettevaatusega patsientidele, kellel on anamneesis ainete kuritarvitamise häire (sh alkoholi kuritarvitamine) või vaimse tervise häire. Veenisiseseks manustamiseks mitte ette nähtud ravimvormide parenteraalne manustamine võib põhjustada tõsiseid kõrvaltoimeid, mis võivad lõppeda surmaga.

Morfiin võib alandada krambiläve epilepsia anamneesiga patsientidel.

MXL 30/ mg ei ole soovitatav kasutada enne operatsiooni või 24 tunni jooksul pärast seda, kuna esineb suurem risk iileuse või hingamisedepressiooni tekkeks võrreldes isikutega, kes ei ole operatsiooni läbinud.

Morfiini analgeetilise toime tõttu võivad maskeeruda rasked intraabdominaalsed komplikatsioonid nagu soolte perforatsioon.

Eelkõige suurte annuste korral võib tekkida hüperalgeesia, mis ei allu morfiiniannuse täiendavale suurendamisele. Vaja võib olla morfiini annust vähendada või kasutada muud opioidi. Äge rindkeresündroom sirprakkaneemiaga patsientidel Arvestades ägeda rindkeresündroomi ja morfiini kasutamise võimalikku seost vaso-oklusiivse kriisi ajal morfiini kasutavatel sirprakkaneemiaga patsientidel, tuleb patsiente hoolikalt jälgida ägeda rindkeresündroomi sümptomite suhtes.

Neerupealiste puudulikkus Opioidanalgeetikumid võivad põhjustada pöörduvat neerupealiste puudulikkust, mis nõuab jälgimist ja glükokortikoid-asendusravi. Neerupealiste puudulikkuse sümptomid võivad muu hulgas olla iiveldus, oksendamine, isutus, väsimus, nõrkus, peapööritus ja madal vererõhk.

Opioidid, nagu morfiin, võivad mõjutada hüpotaalamus-hüpofüüs-adrenaal või sugunäärmete telgesid. Mõningad võimalikud muutused, mida võib täheldada, on prolaktiini taseme tõus seerumis ja kortisooli ning testosterooni taseme langus plasmas. Need hormonaalsed muutused võivad avalduda kliiniliste sümptomitena. Morfiini mutageensete omaduste tõttu võib seda toimeainet anda fertiilses eas meestele ja naistele ainult juhul, kui kasutatakse usaldusväärset kontratseptiivset meetodit (vt lõik 4.6).

MXL 30 mg kasutamine võib dopingukontrollis anda positiivseid analüüsitulemusi.

Rifampitsiin võib vähendada morfiini plasmakontsentratsiooni. Rifampitsiinravi ajal ja pärast ravi tuleb jälgida morfiini analgeetilist toimet ja kohandada morfiini annuseid. Teave abiainete kohta Ravim sisaldab vähem kui 1 mmol (23 mg) naatriumi annuses, see tähendab on põhimõtteliselt “naatriumivaba”.

4.5 Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed

Rahustid (nt bensodiasepiinid) või sarnased ravimid Opioidide samaaegne kasutamine rahustitega (nt bensodiasepiinid) või sarnaste ravimitega suurendab sedatsiooni, hingamisdepressiooni, kooma ja surma riski kesknärvisüsteemi pärssiva aditiivse toime tõttu. Samaaegsel kasutamisel tuleb ravimite annust ja kasutamise kestust piirata (vt lõik 4.4).

Morfiini tuleb kasutada ettevaatusega patsientidel, kes saavad samaaegselt teisi kesknärvisüsteemi depressante, kuid mitte ainult: teised opioidid, anksiolüütikumid, rahustid ja uinutid (sh bensodiasepiinid ja muud rahustid), antiepileptikumid (sh gabapentinoidid, nt pregabaliin või gabapentiin), üldanesteetikumid (sh barbituraadid), antipsühhootikumid (sh fenotiasiinid), antidepressandid, tsentraalselt toimivad antiemeetikumid ja alkohol. Kui neid ravimeid võetakse koos tavaliste morfiiniannustega, võivad tekkida interaktiivsed toimed, mis põhjustavad hingamisdepressiooni, hüpotensiooni, sügavat sedatsiooni või koomat. MAOI-de samaaegne manustamine ja kahe nädala jooksul pärast nende kasutamise lõpetamist ei ole sobiv.

Morfiini saavatel ägeda koronaarsündroomiga patsientidel on täheldatud suukaudsete P2Y12 inhibeerivate antiagregantide hilinenud ja väiksemat kontsentratsiooni veres. See koostoime võib olla

seotud gastrointestinaalse motiilsuse vähenemisega ning seega omane ka teistele opioididele. Kliiniline olulisus ei ole teada, kuid andmed patsientide kohta, kellele manustatakse samaaegselt morfiini ja P2Y12 inhibiitorit, osutavad P2Y12 inhibiitorite efektiivsuse vähenemise võimalusele (vt lõik 4.4). Ägeda koronaarsündroomiga patsientide puhul, kellele morfiini manustamisest ei saa loobuda ja kes vajavad kiiret P2Y12 inhibeerimist, võib kaaluda P2Y12 parenteraalset manustamist.

Alkohol võib tugevdada MXL’i farmakodünaamilisi toimeid; samaaegset kasutamist tuleb vältida.

Antikolinergilise toimega ravimid (nt psühhotroopsed ravimid, antihistamiinid, antiemeetikumid, Parkinsoni tõve ravimid) võivad suurendada opioidide antikolinergilisi kõrvaltoimeid (nt kõhukinnisus, suu kuivus või urineerimishäired). Tsimetidiin ja teised ravimid, mis kõrvaltoimena mõjutavad maksas toimuvat metabolismi, võivad läbi metabolismi inhibeerimise tõsta morfiini kontsentratsiooni vereplasmas.

Morfiin võib tugevdada lihaslõõgastite toimet.

Rifampitsiini samaaegne kasutamine võib morfiini toimet nõrgendada.

4.6 Fertiilsus, rasedus ja imetamine

Rasedus ja sünnitus Rasedate ja imetavate emade puhul tuleb võimalikul määral hoiduda selle ravimi kasutamisest. Morfiinsulfaadi pikaajaline kasutamine raseduse ajal võib põhjustada vastsündinu opioidi võõrutussündroomi. Raseduse ajal opioidanalgeetikume kasutanud naiste vastsündinuid tuleb jälgida vastsündinu võõrutussündroomi nähtude suhtes. Ravi võib hõlmata opioid- ja toetusravi.

Morfiin võib sünnituse kestust pikendada või lühendada. Vastsündinuid, kelle emad said sünnituse ajal opioidanalgeesiat, tuleb jälgida hingamisdepressiooni või võõrutussümptomite osas ja vajadusel ravida spetsiifilise opioidi antagonistiga.

Imetamine Morfiin eritub rinnapiima, kus tekivad suuremad kontsentratsioonid kui ema plasmas. Kuna lastel võivad tekkida kliiniliselt olulised kontsentratsioonid, ei ole rinnaga toitmine soovitatav. Fertiilsus Morfiini mutageensete omaduste tõttu võib seda anda fertiilses eas meestele ja naistele ainult juhul kui kasutatakse tõhusat kontratseptsiooni meetodit. Loomkatsetes on tõendatud, et morfiin võib vähendada fertiilsust (vt lõik 5.3).

4.7 Toime reaktsioonikiirusele

Morfiin võib muuta tähelepanu ja reaktsioone sellisel määral, et võime osaleda aktiivselt tänavaliikluses või käsitseda masinaid võib olla kahjustatud või puududa. See kehtib eriti ravi algul, annuse suurendamisel ja ravimite vahetamisel, samuti kasutamisel koos alkoholi või trankvillisaatoritega.

Igal individuaalsel juhul peab olukorda hindama raviarst. Kui ravi on stabiilne, ei ole autojuhtimise keelamine tingimata vajalik.

4.8 Kõrvaltoimed

Kõrvaltoimeid hinnatakse järgmiste sageduste alusel:

Väga sage (  1/10)

Sage ( 1/100 kuni < 1/10) Aeg-ajalt ( 1/1000 kuni < 1/100) Harv ( 1/10 000 kuni < 1/1000) Väga harv (< 1/10 000) Teadmata (sagedust ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel)

Organsüsteemi klass Sagedus Kõrvaltoime Immuunsüsteemi häired Aeg-ajalt Ülitundlikkus

Endokriinsüsteemi häired Väga Antidiureetilise hormooni väärsekretsiooni sündroom Psühhiaatrilised häired Sage Muutused aktiivsuses (reeglina vähenenud aktiivsus,

Närvisüsteemi häired Sage Peavalu, pearinglus, tahtmatud lihaskontraktsioonid, Silma kahjustused Aeg-ajalt Nägemiskahjustus

Kõrva ja labürindi Aeg-ajalt Peapööritus kahjustused Südame häired Aeg-ajalt Tahhükardia, bradükardia

Vaskulaarsed häired Aeg-ajalt Hüpotensioon, tõusnud vererõhk, näo õhetus Respiratoorsed, rindkere ja Aeg-ajalt Kopsuturse, hingamisdepressioon, bronhospasm mediastiinumi häired

Seedetrakti häired Väga Kõhukinnisus, iiveldus

Organsüsteemi klass Sagedus Kõrvaltoime

Maksa ja sapiteede häired Aeg-ajalt Maksaensüümide aktiivsuse tõus Naha ja nahaaluskoe Sage Liighigistamine, lööve kahjustused Aeg-ajalt Urtikaaria

Lihas-skeleti ja sidekoe Väga Lihasjäikus kahjustused harv Neerude ja kuseteede häired Aeg-ajalt Uriinipeetus Reproduktiivse süsteemi ja Teadmata Amenorröa, vähenenud libiido, erektsioonihäired rinnanäärme häired Üldised häired ja Sage Asteenia, väsimus, halb enesetunne, kihelus manustamiskoha reaktsioonid Aeg-ajalt Perifeersed tursed

Valitud kõrvaltoimete kirjeldus

Ravimisõltuvus ja ravimivõõrutussündroom MXL’i korduv kasutamine võib isegi terapeutiliste annuste korral põhjustada ravimisõltuvust. Ravimisõltuvuse risk võib varieeruda sõltuvalt patsiendi individuaalsetest riskiteguritest, annusest ja opioidravi kestusest (vt lõik 4.4).

Opioidanalgeetikumide kasutamisega võidakse seostada füüsilist ja/või psühholoogilist sõltuvust või tolerantsust. Opioidi manustamise järsk lõpetamine või opioidiantagonisti manustamine võib soodustada võõrutussündroomi teket; mõnikord võib see tekkida annustevahelisel ajal. Ravijuhised on lõigus 4.4.

Füüsilised võõrutussümptomid on muu hulgas: valu kehas, treemor, rahutute jalgade sündroom, kõhulahtisus, gaasivalud, iiveldus, gripilaadsed sümptomid, tahhükardia ja müdriaas. Psühholoogilised sümptomid on muu hulgas düsfooriline meeleolu, ärevus ja ärrituvus. Ravimisõltuvusega kaasneb sageli ravimi äärmuslik vajadus. Võimalikest kõrvaltoimetest teatamine Ravimi võimalikest kõrvaltoimetest on oluline teatada ka pärast ravimi müügiloa väljastamist. See võimaldab jätkuvalt hinnata ravimi kasu/riski suhet. Tervishoiutöötajatel palutakse kõigist võimalikest kõrvaltoimetest teatada www.ravimiamet.ee kaudu.

4.9 Üleannustamine

Mürgistuse sümptomid Kuna tundlikkus morfiinile on erinevatel isikutel väga erinev, võivad mürgistuse sümptomid täiskasvanutel tekkida alates üksikannusest, mis vastab ligikaudu 30 mg manustamisele subkutaanselt või intravenoosselt. Vähipatsientidel ületatakse neid väärtusi sageli ilma tõsiste kõrvaltoimete tekketa.

Morfiini äge üleannustamine võib avalduda hingamisdepressiooni, stuupori või koomani areneva somnolentsuse, aspiratsioonipneumoonia, miootiliste pupillide, neerupuudulikkuseni areneva rabdomüolüüsi, skeletilihaste lõtvuse, bradükardia, hüpotensiooni ja surmana. Kui algul on pupillid nööpnõelapea suurused, siis väljendunud hüpoksia esinemisel need laienevad. Hingamine on tugevalt pärsitud (kuni 2...4 hingetõmmet minutis). Seejärel muutub patsient tsüanootiliseks.

Morfiini üleannustamise korral on täheldatud toksilist leukoentsefalopaatiat. Mürgistuse ravi Tuleb säilitada patsiendi hingamisteede avatus. Opioidi üleannustamisel on spetsiifiliseks antidoodiks puhtad opioidantagonistid. Teadvusetutele hingamispeetusega patsientidele on näidustatud ventileerimine, intubatsioon ja opioidi antagonisti intravenoosne manustamine (nt 0,4 mg naloksooni intravenoosselt). Kui hingamispuudulikkus püsib, peab üksikannuse manustamist kordama 1...3 korda 3-minutiliste intervallidega kuni hingamissagedus on normaliseerunud ja patsient reageerib valulikule stiimulile. Vastavalt vajadusele tuleb rakendada teisi toetavaid meetmeid. Vajalik on hoolikas monitoorimine (vähemalt 24 h vältel), kuna opioidantagonisti toime on lühem kui morfiinil, võib oodata hingamispuudulikkuse taasteket.

Opioidantagonisti annus lastele on 0,01 mg/kg kehakaalu kohta üksikannusena. Lisaks on vajalik rakendada meetmeid kehasoojuse kao vältimiseks ja veremahu ravi tagamiseks. Toimeainet prolongeeritult vabastava ravimvormi purustamine põhjustab morfiini kiire vabanemise, mis võib lõppeda surmava üleannustamisega.

5. FARMAKOLOOGILISED OMADUSED

5.1 Farmakodünaamilised omadused

Farmakoterapeutiline rühm: looduslikud oopiumi alkaloidid, ATC-kood: N02AA01. Toimemehhanism Morfiin (unimaguna (Papaver somniferum) fenantreenalkaloid) on opioidagonist, millel puudub antagonistlik toime. Sellel on väljendunud afiinsus µ-retseptorite suhtes.

Kesknärvisüsteem Morfiini põhilised terapeutilise väärtusega toimed on analgeesia ja sedatsioon.

Morfiin põhjustab hingamisdepressiooni vahetu toime tõttu ajutüve hingamiskeskusele.

Morfiin pärsib köharefleksi vahetu toime kaudu köhakeskusele piklikajus. Köhavastane toime võib ilmneda väiksemate annuste juures kui tavaliselt analgeesiaks vajalik. Morfiin põhjustab mioosi, isegi täielikus pimeduses. Nööpnõelapea suurused pupillid on narkootilise aine üleannustamise tunnuseks, kuid ei pruugi olla patognomoonseks tunnuseks (nt võivad samasuguseid leide põhjustada ka hemorraagilise või isheemilise etioloogiaga ajusilla kahjustused). Morfiini üleannustamisel esineva hüpoksia korral esineb pigem märkimisväärne müdriaas, mitte mioos. Seedetrakt ja muud silelihased Morfiin põhjustab motiilsuse vähenemist, mis on seotud silelihaste toonuse langusega mao antrumis ja kaksteistsõrmiksooles. Toidu seedimine peensooles on hilinenud ning propulsiivsed kokkutõmbed vähenenud. Propulsiivsed peristaltilised lained käärsooles vähenevad, samas kui toonus suureneb spasmini, mis põhjustab kõhukinnisust.

Kardiovaskulaarne süsteem

Morfiin võib põhjustada histamiini vabanemist koos kaasneva perifeerse vasodilatsiooniga või ilma. Histamiini vabanemise ja/või perifeerse vasodilatsiooni tunnusteks võivad olla kihelus, õhetus, silmade punetus, higistamine ja/või ortostaatiline hüpotensioon.

Endokriinsüsteem Vt lõik 4.4.

Muud farmakoloogilised toimed In vitro ja loomkatsed on näidanud looduslike opioidide nagu morfiin erinevaid toimeid immuunsüsteemi osadele; selle leiu kliiniline tähendus on teadmata.

5.2 Farmakokineetilised omadused

Imendumine Pärast suukaudset manustamist imendub morfiin suhteliselt kiiresti – peamiselt peensoole ülemisest osast ja väiksemal hulgal ka maost. Madal absoluutne biosaadavus (20...40%) tuleneb väljendunud esmasest maksapassaažist. Maksimaalne plasmakontsentratsioon saabub üldiselt 2...6 tundi pärast manustamist ja efektiivne plasmakontsentratsioon püsib kogu 24-tunnise annustamisintervalli jooksul. Biosaadavus on täielik võrreldes toimeainet kiiresti vabastava suukaudse lahuse või morfiini toimeainet prolongeeritult vabastavate tablettide ekvivalentse annusega.

Jaotumine Pärast intravenoosset üksikannust 4...10 mg on teatatud morfiini jaotusruumalast 1,0...4,7 l/kg. Suuri kontsentratsioone kudedes on täheldatud maksas, neerudes, seedetraktis ja lihastes. Morfiin läbib hematoentsefaalbarjääri.

Biotransformatsioon Morfiin läbib märkimisväärse esmapassaaži metabolismi maksas. Metabolism toimub ka soole epiteelis/limaskestas ja neerudes. Põhiline etapp on fenoolse hüdroksüülgrupi glükuroniseerimine maksa UDP-glükuronüültransferaasi poolt ja N-demetüleerimine. Peamised metaboliidid on, esimene ja peamine, morfiin-3-glükuroniid ja väiksemal hulgal morfiin-6- glükuroniid. Samuti tekivad teiste hulgas sulfaatkonjugaadid ja oksüdatsiooni metaboliidid, nagu normorfiin, morfiin-N-oksiid ja 2. asendis hüdroksüleeritud morfiin. Glükuroniidide poolestusaeg on oluliselt pikem kui vabal morfiinil. Morfiin-6-glükuroniid on bioloogiliselt aktiivne. On võimalik, et pikenenud toime neerupuudulikkusega patsientidel tuleneb nendest metaboliitidest.

Eritumine Pärast suukaudset või parenteraalset manustamist on ligikaudu 80% manustatud morfiinist tuvastatav uriinis (10% muutumatu morfiinina, 4% normorfiinina ja 65% glükuroniididena, morfiin-3-glükuroniidi ja morfiin-6-glükuroniidina suhtega 10:1). Morfiini eliminatsiooni poolväärtusaeg varieerub patsientide vahel suurel määral. Keskmised väärtused pärast parenteraalset manustamist on vahemikus 1,7...4,5 h, kuigi aeg-ajalt on täheldatud ligikaudu 9 h väärtusi. Ligikaudu 10% morfiinglükuroniididest eritub sapiga koos väljaheitega.

Morfiini farmakokineetika on lineaarne väga suures annusevahemikus.

5.3 Prekliinilised ohutusandmed

Genotoksilisus Morfiini mutageensuse hindamiseks ei ole uuringuid läbi viidud. Kirjanduses on leitud morfiini in vitro mutageenne toime - DNA fragmentatsiooni suurendamine inimese T-rakkudes. Morfiini mutageensusest in vivo on teatatud hiire mikrotuuma analüüsil ning kromosoomide aberratsiooni indutseerimisest hiire spermatosoidides ja hiirlaste lümfotsüütides. Mehhanistlikud uuringud viitavad, et morfiini klastogeensed toimed hiirtel in vivo võivad olla seotud morfiini poolt põhjustatud glükokortikoidide taseme tõusuga. Kontrastina positiivsetele leidudele näitavad kirjanduses in vitro

katsete andmed, et morfiin ei indutseeri kromosoomide aberratsiooni inimeste leukotsüütides ega translokatsiooni või letaalseid mutatsioone Drosophila’l.

Kartsinogeensus Loomkatseid morfiini kartsinogeensuse hindamiseks ei ole läbi viidud.

Reproduktsioonitoksilisus Isasrottidel, kellele manustati korduvalt subkutaanselt morfiini, on täheldatud fertiilsuse vähenemist. Kirjanduses on andmed loomkatse kohta emaste rottidega, keda raviti i.p. kuni 15 mg/kg/d morfiiniga enne paaritumist, kuni 30 mg/kg/d raseduse ajal ja kuni 40 mg/kg/d pärast sünnitust. Katse näitas fertiilsuse langust emasloomadel ja surnultsündide sageduse tõusu ning elusatel järglastel kasvupeetust, morfiini võõrutusnähte ning spermatosoidide tootmise pärssumist.

6. FARMATSEUTILISED ANDMED

6.1 Abiainete loetelu

Hüdrogeenitud taimeõli, makrogool 6000, talk, magneesiumstearaat.

Kapsli kest: želatiin (sisaldab naatriumdodetsüülsulfaati).

Samuti on kasutatud järgmisi värvaineid:

30 mg kapslid: indigokarmiin (E132), titaandioksiid (E171). Trükivärv: šellak, must raudoksiid (E172), propüleenglükool.

6.2 Sobimatus

Ei ole teada.

6.3 Kõlblikkusaeg

24 kuud (blisterpakend alumiiniumfooliumis) 18 kuud (polüpropüleenpakend)

6.4 Säilitamise eritingimused

Hoida temperatuuril kuni 25C.

6.5 Pakendi iseloomustus ja sisu

1. Polüetüleenkorgiga suletud polüpropüleenpakend. 2. PVdC-kihiga (> 40 gsm) kaetud PVC (250 μm) blisterpakend alumiiniumfooliumis. Blisterpakendid on paigutatud kartongkarpidesse.

30 mg kapslid: Igas karbis on 10, 14, 28 või 30 kapslit.

Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.

6.6 Erihoiatused ravimpreparaadi hävitamiseks ja käsitlemiseks

Erinõuded puuduvad. Kasutamata ravimpreparaat või jäätmematerjal tuleb hävitada vastavalt kohalikele nõuetele.

7. MÜÜGILOA HOIDJA

Mundipharma Gesellschaft m.b.H. Wiedner Gürtel 13 Turm 24, OG 15 1100 Viin Austria

8. MÜÜGILOA NUMBRID

30 mg kapslid: 266599

9. ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE/MÜÜGILOA UUENDAMISE KUUPÄEV

Müügiloa esmase väljastamise kuupäev: 14.06.1999 Müügiloa viimase uuendamise kuupäev: 27.06.2014

10. TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV

aprill 2026