Melox – infoleht ja ravimi omaduste kokkuvõte

Näidustus: Reumatoidartriidi ja anküloseeriva spondüliidi ägenemiste lühiajaline sümptomaatiline ravi täiskasvanutel, kui suukaudne ja rektaalne manustamine ei ole kohane.

Pakendi infoleht: teave patsiendile

Enne ravimi kasutamist lugege hoolikalt infolehte, sest siin on teile vajalikku teavet.

• Hoidke infoleht alles, et seda vajadusel uuesti lugeda.
• Kui teil on lisaküsimusi, pidage nõu oma arsti, apteekri või meditsiiniõega.
• Ravim on välja kirjutatud üksnes teile. Ärge andke seda kellelegi teisele. Ravim võib olla neile kahjulik, isegi kui haigusnähud on sarnased.
• Kui teil tekib ükskõik milline kõrvaltoime, pidage nõu oma arsti, apteekri või meditsiiniõega. Kõrvaltoime võib olla ka selline, mida selles infolehes ei ole nimetatud. Vt lõik 4.

Infolehe sisukord

1. Mis ravim on Melox ja milleks seda kasutatakse

Melox sisaldab toimeainena meloksikaami. Meloksikaam kuulub ravimi rühma, mida nimetatakse mittesteroidseteks põletikuvastasteks aineteks (MSPVA-d), mida kasutatakse põletiku, palaviku ja valu vähendamiseks.

Melox’i kasutatakse täiskasvanutel põletikulise reumaatilise haiguse reumatoidartriidi ja anküloseeriva spondüliidi (Behterevi tõbi) lühiajaliseks raviks juhul, kui meloksikaami suukaudne või rektaalne ravi ei ole võimalik.

2. Mida on vaja teada enne Melox’i kasutamist

Melox’it ei tohi kasutada

• kui olete meloksikaami või selle ravimi mis tahes koostisosade (loetletud lõigus 6) suhtes

allergiline;

• kolme viimase raseduskuu jooksul;
• lastel ja alla 18 aasta vanustel noorukitel;
• kui olete allergiline atsetüülsalitsüülhappe või teiste põletikuvastaste ainete (MSPVA-d) suhtes;
• kui teil on esinenud pärast atsetüülsalitsüülhappe või teiste MSPVA-de võtmist mõni järgmistest

sümptomitest:

• astma, ninakinnisus, mis on tingitud nina limaskesta tursetest (nina polüübid), lööve, näo, keele või kõriturse; hingamisraskused; neelamisraskused (angioödeem);
• kui teil on kunagi esinenud mao või soolte verejooksu või mulgustumist pärast ravi MSPVA-dega;
• kui teil on mao või soolte haavand või verejooks;
• kui teil on varem esinenud korduvalt mao või soolte haavandeid või verejooksu (haavandid või

verejooks on esinenud vähemalt kaks korda);

• kui teil on raske maksafunktsiooni kahjustus;
• kui teil on raske neerukahjustus, ilma dialüüsravita;
• kui teil on hiljuti esinenud peaaju verejooks (tserebrovaskulaarne verejooks);
• kui teil on raske südamepuudulikkus;
• kui teil on vere hüübimishäired või saate samaaegselt ravi vere hüübimist takistavate ravimitega.

Hoiatused ja ettevaatusabinõud Melox ei sobi ägeda valu raviks.

Enne Melox’i kasutamist pidage nõu oma arsti või apteekriga:

• kui teil on kunagi olnud söögitoru põletik (ösofagiit), maopõletik (gastriit) või mõni muu seedetrakti haigus, näiteks haavandiline koliit, Crohni tõbi;
• kui te põete südamehaigust: ravimid nagu Melox, võivad olla seotud südamelihase infarkti (müokardiinfarkt) või insuldi vähese kõrgenenud riskiga. Igasugune risk on tõenäolisem suurte annustega ja pikaajalisel kasutamisel. Ärge ületage ravimi soovitatavat annust või ravi kestust (vt lõik 3 „Kuidas Melox’it kasutada“). kui teil on probleeme südamega, kui teil on olnud hiljuti insult või kui te arvate, et teil esineb risk selliste seisundite tekkimiseks (näiteks kui teil on kõrge vererõhk, suhkurtõbi, kõrge kolesteroolisisaldus veres või kui te suitsetate), siis peate oma ravi arutama oma arsti või apteekriga;
• kui teil tekivad nahaprobleemid: meloksikaami kasutamisel on teatatud potentsiaalselt eluohtlikust nahalööbest (Stevensi- Johnsoni sündroom, toksiline epidermaalne nekrolüüs), mis tekib kehatüvele alguses punakate märklauakujuliste täppide või ümmarguste laikudena, sageli koos villidega keskel. Lisaks tuleb jälgida selliseid sümptome, nagu suu, neelu, nina ja suguelundite haavandid ning konjunktiviit (punased ja turses silmad). Nende potentsiaalselt eluohtlike nahalöövetega kaasuvad sageli gripi-laadsed sümptomid. Lööve võib süveneda laiaulatuslikuks villiliseks lööbeks või naha koorumiseks. Suurim risk tõsiste nahanähtude tekkeks on ravi esimeste nädalate jooksul. kui teil on ravi ajal meloksikaamiga tekkinud Stevensi-Johnsoni sündroom või toksiline epidermaalne nekrolüüs, ei tohi enam kunagi ravi meloksikaamiga uuesti alustada. kui teil tekivad lööve või need nahanähud, pöörduge viivitamatult arsti poole ja öelge talle, et te võtate seda ravimit; kui teil on kunagi varem tekkinud pärast meloksikaami või teiste oksikaamide (nt piroksikaam) võtmist fikseerunud ravimlööve (ümarad või ovaalsed, punetavad ja turses laigud nahal, mis tekivad reeglina sama(de)s koh(t)a(de)s, villid, nõgestõbi ja sügelus);
• kui teil on maksa- või neerufunktsiooni häired;
• kui te olete eakas;
• kui teil on vähenenud vereruumala (hüpovoleemia), mis võib esineda pärast rasket verekaotust, põletust, kirurgilist operatsiooni või vähest vedeliku tarbimist;
• kui teil on suhkurtõbi või kui te võtate ravimeid, mis teadaolevalt suurendavad kaaliumi sisaldust veres. Arst peab teie ravi kulgu jälgima.

Melox võib varjata kaasuva nakkuse sümptomeid (näiteks palavik). Kui te arvate, et teil on infektsioon, pidage oma arstiga nõu.

Muud ravimid ja Melox Teatage oma arstile või apteekrile, kui te kasutate, olete hiljuti kasutanud või kavatsete kasutada mis tahes muid ravimeid.

Järgmised ravimid võivad mõjutada Melox’i toimet või mõjutab Melox nende toimet: − teised MSPVA-d ja atsetüülsalitsüülhape. − kortikosteroidid (ravimid, mida kasutatakse põletiku ja allergiliste reaktsioonide vähendamiseks). − antikoagulandid, nt varfariin või hepariin (ravimid, mida kasutatakse verehüübimise vältimiseks). − trombolüütikumid (ravimid, mis lõhustavad verehüübeid). − selektiivsed serotoniini tagasihaarde inhibiitorid (SSRI-d) (kasutatakse depressiooni raviks). − diureetikumid. Kui te võtate diureetikume, võib arst teie neerufunktsiooni jälgida.

− kõrge vererõhu ja südamehaiguste ravimid (nt AKE inhibiitorid, angiotensiin II antagonistid, beetablokaatorid). − tsüklosporiin (kasutatakse pärast elundite siirdamisi, raskete nahahaiguste, reumatoidartriidi või nefrootilise sündroomi raviks). − takroliimus (kasutatakse pärast elundite siirdamisi).

− emakasisene rasestumisvastane vahend (spiraalid). − liitium (kasutatakse meeleoluhäirete raviks). − metotreksaat (kasutatakse teatud kasvajate ja nahahaiguste ravis ning raske, ravile allumatu aktiivse reumatoidartriidi korral). − kolestüramiin (kasutatakse kolesteroolisisalduse langetamiseks).

Rasedus ja imetamine ja viljakus Kui te olete rase, imetate või arvate end olevat rase või kavatsete rasestuda, pidage enne selle ravimi kasutamist nõu oma arsti või apteekriga. Rasedus Ärge kasutage ravimit Melox raseduse viimase 3 kuu jooksul, kuna see võib kahjustada teie sündimata last või põhjustada probleeme sünnitusel. See võib põhjustada teie sündimata lapsel neeru- ja südameprobleeme. See võib tekitada teil ja teie lapsel veritsust ning põhjustada oodatust hilisemat või pikemaajalist sünnitust.

Te ei tohi kasutada ravimit Melox raseduse esimese 6 kuu jooksul, välja arvatud juhul, kui see on hädavajalik ja teie arst on seda soovitanud. Kui te vajate ravi sel perioodil või ajal, mil püüate rasestuda, tuleb kasutada väikseimat annust võimalikult lühikese aja jooksul. Kasutades rohkem kui paar päeva alates 20. rasedusnädalast, võib Melox tekitada teie sündimata lapsel neeruprobleeme, mis võib põhjustades last ümbritseva lootevee madalat taset (oligohüdramnion) või südame veresoonte (ductus arteriosus ehk arterioosjuha) ahenemist. Kui te vajate ravi kauem kui paar päeva, võib arst soovitada täiendavat jälgimist.

Imetamine Meloksikaam eritub rinnapiima. Seetõttu ei soovitata Melox’it imetamise ajal kasutada.

Viljakus Melox võib muuta rasestumise raskemaks. Te peate oma arstile rääkima, kui teil on probleeme rasestumisega.

Autojuhtimine ja masinatega töötamine Selle ravimi kasutamise ajal võivad tekkida nägemishäired, unisus, peapööritus (pearinglus). Sel juhul ärge juhtige autot ega käsitsege masinaid.

Melox sisaldab naatriumi Ravim sisaldab vähem kui 1 mmol (23 mg) naatriumi ampulli kohta, see tähendab põhimõtteliselt „naatriumivaba“.

3. Kuidas Melox’it kasutada

Kasutage seda ravimit alati täpselt nii, nagu arst või apteeker on teile selgitanud. Kui te ei ole milleski kindel, pidage nõu oma arsti või apteekriga. Melox’it kasutatakse lihasesiseselt. Süsti peab tegema üksnes tervishoiutöötaja. Seda ravimit süstitakse aeglaselt tuharalihasesse. Kui teile tehakse rohkem kui üks süste, teeb teie arst need vaheldumisi paremale ja vasakule poole. Kui teil on puusaprotees, tuleb süstimiseks kasutada vastaspoole tuharat. Kui süstimise ajal tekib tugev valu, peab arst manustamise lõpetama. Soovitatav annus: Ravi alustamisel piirdutakse ühekordse süstega ööpäevas. Erandjuhtudel (nt kui suukaudset või rektaalset manustamist ei saa kasutada) võib ravi pikkus olla 2…3 päeva. MITTE ÜLETADA maksimaalset annust 15 mg ööpäevas.

Eakad patsiendid ja patsiendid, kellel on suurem risk kõrvaltoimete tekkimiseks

Kui te olete eakas või teil on suurem risk kõrvaltoimete tekkeks, on soovitatav annus 7,5 mg ööpäevas (pool 15 mg ampullist).

Neerukahjustus Kui teil on neerukahjustus ja te saate dialüüsravi, ei tohi ööpäevane annus ületada 7,5 mg (pool 15 mg ampullist).

Kui te kasutate Melox’it rohkem, kui ette nähtud Kui te olete saanud liiga palju meloksikaami, võtke oma arstiga ühendust või minge otsekohe lähimasse haiglasse. MSPVA-de ägeda üleannustamise järgselt tekkivad sümptomid piirnevad tavaliselt järgmisega:

• energiapuudus,
• unisus,
• iiveldus ja oksendamine,
• valu kõhu piirkonnas.

Need sümptomid kaovad tavaliselt ise pärast Melox’iga ravi lõpetamist. Võib esineda ka mao või soolte verejooks.

Raske mürgistuse korral võivad tekkida tõsised kõrvaltoimed:

• vererõhu tõus,
• äge neerupuudulikkus,
• maksafunktsiooni kahjustumine,
• hingamisraskused või hingamise peetus,
• teadvuse kadu,
• krambid,
• vererõhu langus,
• südameseiskus,
• äkki tekkivad allergilised reaktsioonid, sh minestamine, hingamisraskused, nahareaktsioonid.

Kui teil on lisaküsimusi selle ravimi kasutamise kohta, pidage nõu oma arsti, apteekri või meditsiiniõega.

4. Võimalikud kõrvaltoimed

Nagu kõik ravimid, võib ka see ravim põhjustada kõrvaltoimeid, kuigi kõigil neid ei teki. Lõpetage Melox’i kasutamine ja konsulteerige arstiga või minge otsekohe lähimasse haiglasse, kui te märkate:

• allergilisi reaktsioone, mis võivad esineda järgmiselt: − rasked nahareaktsioonid, sh villid, punased või lillakad täpid või naha mahakoorumine. Need võivad kahjustada ka suud, silmi ja teisi limaskesti (Stevensi-Johnsoni sündroom, toksiline epidermaalne nekrolüüs või multiformne erüteem). Need kõrvaltoimed esinevad väga harva (võivad esineda kuni 1 inimesel 10 000-st). − naha või limaskestade turse, näiteks silmade ümbruse, näo ja huulte, suu või kõri turse, mis võib põhjustada hingamisraskusi (angioödeem) ja pahkluude või jalgade turse (ödeemid) (võivad esineda kuni 1 inimesel 100-st). − hingeldus või astmahoog (võib esineda kuni 1 inimesel 1000-st). − maksapõletik, mis võib põhjustada: naha või silmavalgete kollasust, kõhuvalu, isutust (võib esineda kuni 1 inimesel 10 000-st).
• mõnda seedetrakti kõrvaltoimet. − seedetrakti verejooks (must väljaheide), haavandi teke või mulgustumine (põhjustab kõhuvalu) võib olla mõnikord tõsine ja lõppeda surmaga, eriti eakatel (võib esineda kuni 1 inimesel 1000-st).

Teised kõrvaltoimed: Väga sage (võib esineda enam kui 1 inimesel 10-st)

− seedehäired, − iiveldus ja oksendamine, − kõhuvalu, − kõhukinnisus, − puhitus, − kõhulahtisus.

Sage (võib esineda kuni 1 inimesel 10-st) − peavalu, − mass süstekohal, valu süstekohal.

Aeg-ajalt (võib esineda kuni 1 inimesel 100-st) − pearinglus, − unisus, − aneemia (hemoglobiinisisalduse langus), − vererõhu tõus, − nahaõhetus, − naatriumi ja vee peetus, − kaaliumisisalduse tõus, − röhitsused, − mao või suu põletik, − lööve, − neeru- või maksafunktsiooni laboratoorsete testide kõrvalekalded. Teie arst saab määrata neid muutusi vereanalüüsidega.

Harv (võib esineda kuni 1 inimesel 1000-st) − meeleolu muutused, − luupainajad, − vererakkude arvu muutused, − helinad kõrvus, − südamepekslemine, − söögitoru põletik, − nõgeslööve, − nägemishäired, sh hägune nägemine ja silmavalgete, -laugude põletik, − jämesoolepõletik.

Väga harv (võib esineda kuni 1 inimesel 10000-st) − äge neerupuudulikkus, eriti riskifaktoritega, näiteks südame- või neeruhaigusega patsientidel, − agranulotsütoos (teatud tüüpi valgete vererakkude täielik puudus). See võib põhjustada: − äkki tekkiva palaviku, − kurguvalu, − infektsioone. Kui teil tekib mõni nendest nähtudest, peate minema arsti vastuvõtule ja tegema vereanalüüsi, et välistada valgete vererakkude vähesus.

Teadmata (esinemissagedust ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel) − pankreatiit (kõhunäärmepõletik), − segasus, − desorienteeritus, − tõsised allergilised rektsioonid, mille sümptomid on palavik, tursed, järsk vererõhu langus, hingeldus ja nahareaktsioonid, − nahalööbed pärast kokkupuudet päikesevalgusega, − spetsiifiline allergiline reaktsioon nahal, mida nimetatakse fikseerunud ravimlööbeks, mis tekib ravimi uuesti kasutamisel tavaliselt sama(de)s koh(t)a(de)s ja mis võib avalduda ümarate või ovaalsete, punetavate ja turses laikudena nahal, villidena (nõgestõbi), sügelusena.

Kõrvaltoimetest teatamine Kui teil tekib ükskõik milline kõrvaltoime, pidage nõu oma arsti või meditsiiniõega. Kõrvaltoime võib olla ka selline, mida selles infolehes ei ole nimetatud. Kõrvaltoimetest võite ka ise teatada www.ravimiamet.ee kaudu. Teatades aitate saada rohkem infot ravimi ohutusest.

5. Kuidas Melox’it säilitada

Hoidke seda ravimit laste eest varjatud ja kättesaamatus kohas.

See ravimpreparaat ei vaja säilitamisel temperatuuri eritingimusi. Hoida originaalpakendis, valguse eest kaitstult. Lahus on ühekordseks kasutamiseks. Kasutamata jäänud lahus tuleb hävitada.

Ärge kasutage seda ravimit pärast kõlblikkusaega, mis on märgitud karbile ja etiketile pärast „EXP“. Kõlblikkusaeg viitab selle kuu viimasele päevale.

Ärge visake ravimeid kanalisatsiooni ega olmejäätmete hulka. Küsige oma apteekrilt, kuidas hävitada ravimeid, mida te enam ei kasuta. Need meetmed aitavad kaitsta keskkonda.

6. Pakendi sisu ja muu teave

Mida Melox sisaldab

• Toimeaine on meloksikaam. Üks milliliiter lahust sisaldab 10 mg meloksikaami. Üks ampull 1,5 ml süstelahusega sisaldab 15 mg meloksikaami.
• Abiained on meglumiin, glükofurool, poloksameer 188, naatriumkloriid, glütsiin, naatriumhüdroksiid (pH korrigeerimiseks), butüülhüdroksütolueen, süstevesi.

Kuidas Melox välja näeb ja pakendi sisu Selge, kollakas kuni rohekas, praktiliselt osakestevaba lahus. Lahuse pH on 8,4…8,9.

Läbipaistvast klaasist ampull, täitemahuga 2 ml, mis sisaldab 1,5 ml süstelahust. Ampullid on pakendatud blistritesse, ühes PE fooliumiga kaetud vormitud PVC blistris on 5 ampulli.

Karbis 5 ampulli. Karbis on 1 blister, milles on 5 ampulli. Karbis 10 ampulli. Karbis on 2 blistrit, milles kummaski on 5 ampulli. Karbis 100 ampulli. Karbis on 20 blistrit, milles igaühes on 5 ampulli.

Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.

Müügiloa hoidja ja tootja Müügiloa hoidja: Medochemie Ltd. 1-10 Constantinoupoleos street 3011 Limassol Küpros Tootja: Medochemie Ltd Ampoule Injectable Facility 48 Iapetou Street, Agios Athanassios Industrial Area Agios Athanassios 4101 Limassol Küpros

Lisaküsimuste tekkimisel selle ravimi kohta pöörduge palun müügiloa hoidja kohaliku esindaja poole:

OÜ Pharmax Group

Lelle 24 11318 Tallinn Tel: 56500840 See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.

Infoleht on viimati uuendatud juunis 2023.

Pakendi infoleht: teave kasutajale

Enne ravimi võtmist lugege hoolikalt infolehte, sest siin on teile vajalikku teavet.

• Hoidke infoleht alles, et seda vajadusel uuesti lugeda.
• Kui teil on lisaküsimusi, pidage nõu oma arsti või apteekriga.
• Ravim on välja kirjutatud üksnes teile. Ärge andke seda kellelegi teisele. Ravim võib olla neile kahjulik, isegi kui haigusnähud on sarnased.
• Kui teil tekib ükskõik milline kõrvaltoime, pidage nõu oma arsti või apteekriga. Kõrvaltoime võib olla ka selline, mida selles infolehes ei ole nimetatud. Vt lõik 4.

Infolehe sisukord

1. Mis ravim on MELOX ja milleks seda kasutatakse

2. Mida on vaja teada enne MELOX’i kasutamist

3. Kuidas MELOX’i kasutada

4. Võimalikud kõrvaltoimed

5 Kuidas MELOX’i säilitada

6. Pakendi sisu ja muu teave

1. Mis ravim on MELOX ja milleks seda kasutatakse

MELOX sisaldab toimeainena meloksikaami. Meloksikaam kuulub ravimite rühma, mida nimetatakse mittesteroidseteks põletikuvastasteks ravimiteks (MSPVA), mida kasutatakse põletiku ja valu leevendamiseks liigestes ja lihastes.. MELOX on näidustatud reumaatiliste haiguste sümptomaatiliseks raviks, nagu

• osteoartroos (degeneratiivne liigeshaigus)
• reumatoidartriit
• anküloseeriv spondüliit (Bechterew'i tõbi)

2. Mida on vaja teada enne MELOX’i kasutamist

MELOX’i ei tohi kasutada

• kui olete meloksikaami või selle ravimi mis tahes koostisosa(de) (loetletud lõigus 6) suhtes allergiline
• kolme viimase raseduskuu jooksul
• alla 16 aasta vanused lapsed ja noorukid
• kui teil esineb allergia (ülitundlikkus) meloksikaami suhtes
• kui teil esineb allergia (ülitundlikkus) aspiriini või teiste põletikuvastaste ainete (MSPVAde) suhtes
• kui olete selle ravimi mis tahes koostisosade (loetletud lõigus 6) suhtes allergiline
• kui teil on esinenud pärast aspiriini või teiste MSPVA-de võtmist mõni järgmistest sümptomitest: kähisev hingamine, pinguloleku tunne rinnas, õhupuudus (astma) ninakinnisus, mis on tingitud nina limaskesta tursetest (nina polüübid) nahalööbed/nõgestõbi (urtikaaria) ootamatu naha või limaskestade turse, nt silmaümbruste, näo, huulte, suu limaskesta või kõri turse, mis võib hingamist raskendada (angioneurootiline turse);
• pärast MSPVA-ravi, millega on kaasnenud mao või soolte verejooks

• mao või soolte mulgustumine (perforatsioon)
• kui teil on esinenud mao või soolte haavand või verejooks
• kui teil on hiljuti või kunagi varem esinenud mao peptilised haavandid või verejooks (haavandid või verejooks on esinenud vähemalt kaks korda)
• kui teil on raske maksafunktsiooni kahjustus
• kui teil on raske neerupuudulikkus ilma dialüüsravita
• kui teil on hiljuti esinenud peaaju verejooks (tserebrovaskulaarne verejooks)
• kui teil esineb ükskõik milline veritsushäire
• kui teil esineb raske südamepuudulikkus

Kui te ei ole kindel kas mõni ülalmainitust kehtib teie kohta, pidage nõu oma arstiga.

Hoiatused ja ettevaatusabinõud Enne MELOX’i võtmist pidage nõu oma arsti või apteekriga:

• Kui teil on kunagi varem tekkinud pärast meloksikaami või teiste oksikaamide (nt piroksikaam)

võtmist fikseerunud ravimlööve (ümarad või ovaalsed, punetavad ja turses laigud nahal, mis tekivad reeglina sama(de)s koh(t)a(de)s, villid, nõgestõbi ja sügelus).

Hoiatused Ravimid nagu MELOX võivad olla seotud südamelihase infarkti või insuldi veidi kõrgenenud riskiga. Igasugune risk on tõenäolisem suurte annuste võtmisel ja pika-ajalisel kasutamisel. Ärge ületage ravimi soovitatavat annust. Ärge kasutage MELOX’i kauem, kui teile on määratud (vt lõik 3 “Kuidas MELOX’i kasutada”).

Kui teil on probleeme südamega, kui teil on olnud hiljuti insult või kui te arvate, et teil esineb risk selliste seisundite tekkimiseks, siis peate enne meloksikaami kasutamist arutama seda oma raviarsti või apteekriga. Näiteks:

• kui teil on kõrge vererõhk (hüpertensioon)
• kui teil on kõrge veresuhkru tase (suhkurtõbi)
• kui teil on kõrge kolesterooli tase veres (hüperkolesteroleemia)
• kui te suitsetate

Lõpetage MELOX-ravi otsekohe, kui märkate endal seedetrakti veritsust (põhjustab tõrvavärvi väljaheidet) või haavandumist (põhjustab kõhuvalu).

MELOX’i kasutamisel on esinenud eluohtlikke nahareaktsioone (Stevensi-Johnsoni sündroom, toksiline epidermise nekrolüüs), mis algselt tekivad punakate täppide või ümarate laikudena kehatüvel, sageli võivad keskosas olla villid. Lisaks võivad esineda suu, neelu, nina, genitaalide ja silma (punased ja turses silmad) limaskestadel haavandid. Sellise eluohtliku nahalööbega võivad sageli kaasneda gripile sarnased sümptomid. Lööve võib progresseeruda, põhjustades laialdaselt villide tekke või naha irdumist. Raskekujuliste nahareaktsioonide kõrgeim tekkerisk on ravi esimestel nädalatel. Kui teil on tekkinud meloksikaami kasutamisel Stevensi-Johnsoni sündroom või toksiline epidermise nekrolüüs, ei tohi te meloksikaam-ravi uuesti alustada.

Kui teil tekib lööve või eelnimetatud sümptomid nahal, lõpetage MELOX´’i võtmine ja võtke kohe ühendust arstiga ja andke talle teada, et võtate seda ravimit.

Ägedast valust kiireks vabanemiseks MELOX ei sobi.

MELOX võib varjata infektsioonhaiguse sümptomeid (nt palavikku). Kui te arvate, et teil võib olla infektsioon, siis peate konsulteerima oma arstiga.

Ettevaatusabinõud kasutamisel

Kuna võib ilmneda vajadus ravi kohandamiseks, on oluline, et enne MELOX’i võtmist konsulteeriksite arstiga:

• kui teil on esinenud söögitorupõletik (ösofagiit), mao limaskesta põletik (gastriit) või mõni muu seedetrakti haigus nagu Crohni tõbi või haavandiline jämesoole põletik
• kui teil on kõrge vererõhk (hüpertensioon)
• kui olete vanemas eas
• kui te põete südame-, maksa- või neeruhaigust
• kui teil on kõrge veresuhkru tase (suhkurtõbi)
• kui teil on vähenenud vereruumala (hüpovoleemia), mis võib esineda pärast rasket verekaotust, põletust, kirurgilist operatsiooni või vähest vedeliku manustamist
• kui arst on teil diagnoosinud mõne suhkru talumatuse, kuna see ravim sisaldab laktoosi
• kui arst on teil diagnoosinud kaaliumi kõrge taseme veres

Arst peab teie ravi kulgu jälgima.

Muud ravimid ja MELOX Teatage oma arstile või apteekrile, kui te võtate või olete hiljuti võtnud või kavatsete võtta mis tahes muid ravimeid Tähtis on arsti teavitada järgmiste ravimite kasutamisest:

• teised MSPVAd;
• vere hüübimist takistavad ravimid;
• verekämpe lahustavad ravimid (trombolüütikumid)
• südame- ja neeruhaiguste ravimid
• neerupealise koore hormoonid (kasutatakse põletiku ja allergiliste reaktsioonide raviks)
• tsüklosporiin – kasutatakse pärast elundite siirdamist või raskete nahahaiguste, reumatoidartriidi või nefrootilise sündroomi raviks
• ükskõik milline diureetikum (vett väljutav tablett)
• kui te võtate diureetikume, võib arst teie neerufunktsiooni jälgida
• kõrge vererõhu ravim (nt beetablokaator)
• liitium – kasutatakse meeleolu häirete raviks
• selektiivsed serotoniini tagasihaarde inhibiitorid (SSTI-d) – kasutatakse depressiooni raviks
• metotreksaat – kasutatakse kasvajate, raskete ravile allumatute nahahaiguste ja aktiivse reumatoidartriidi raviks
• kolestüramiin – kasutatakse kolesterooli taseme langetamiseks

• kui te olete naine, kes kasutab emakasisest rasestumisvastast vahendit, mida nimetatakse spiraaliks

Kui te pole milleski kindel, siis konsulteerige arsti või apteekriga.

Rasedus, imetamine ja viljakus Kui te olete rase, imetate või arvate end olevat rase või kavatsete rasestuda, pidage enne selle ravimi kasutamist nõu oma arsti või apteekriga.

Viljakus MELOX võib takistada rasestumist. Kui te plaanite rasestuda või teil on probleeme rasestumisega, siis teavitage sellest oma arsti.

Rasedus MELOX’it ei tohi võtta raseduse viimase kolme kuu jooksul, sest see võib kahjustada loodet või põhjustada sünnitusprobleeme. See võib põhjustada sündimata lapsel neeru- ja südameprobleeme. See võib tekitada teil ja teie lapsel verejookse ja põhjustada ettenähtust hilisemat või pikemat sünnitustegevust. Esimese kuue raseduskuu jooksul ei tohi MELOX’i võtta, v.a juhul, kui see on teie arsti soovitusel tingimata vajalik. Kui vajate ravi MELOX’iga sel perioodil või ajal mil kavatsete rasestuda, tuleb kasutada väikseimat annust lühima võimaliku aja jooksul.

Alates 20. rasedusnädalast võib MELOX’i kasutamine (kui seda võetakse kauem kui paar päeva) põhjustada sündimata lapsel neeruprobleeme, mis võivad põhjustada lootevedeliku madalat taset (oligohüdramnion) või loote südames oleva veresoone (arterioosjuha) ahenemist. Kui vajate ravi MELOX’iga kauem kui paar päeva, võib arst soovitada täiendavat jälgimist. Imetamine Seda ravimit ei soovitata imetamise ajal kasutada. Enne selle ravimi kasutamist pidage nõu oma arsti või apteekriga.

Autojuhtimine ja masinatega töötamine Selle ravimi kasutamise ajal võivad tekkida nägemishäired (sh hägune nägemine), pearinglus, unisus, peapööritus või muud kesknärvisüsteemi häired. Kui see puudutab teid, siis ärge juhtige autot ega käsitsege masinaid

MELOX sisaldab laktoosi Kui arst on teile öelnud, et te ei talu teatud suhkruid, peate te enne ravimi kasutamist konsulteerima arstiga.

3. Kuidas MELOX’i kasutada

Võtke seda ravimit alati täpselt nii, nagu arst või apteeker on teile selgitanud. Kui te ei ole milleski kindel, pidage nõu oma arsti või apteekriga.

Soovitatavad annused

Osteoartroos 7,5 mg üks kord ööpäevas. Annust võib suurendada kuni 15 mg-ni üks kord ööpäevas.

Reumatoidartriit 15 mg üks kord ööpäevas. Annust võib vähendada kuni 7,5 mg-ni üks kord ööpäevas.

Anküloseeriv spondüliit 15 mg üks kord ööpäevas. Annust võib vähendada kuni 7,5 mg-ni üks kord ööpäevas.

Tabletid tuleb alla neelata vee või mõne muu joogiga söögi ajal.

MELOX 7,5 mg tablettide poolitusjoon on mõeldud ainult poolitamise kergendamiseks, et hõlbustada ravimi allaneelamist, mitte tableti võrdseteks annusteks jagamiseks. MELOX 15 mg tablette on võimalik poolitada kaheks võrdseks annuseks.

Ärge ületage soovitatavat maksimaalset ööpäevast annust 15 mg ööpäevas. Kui mõni pealkirja “Hoiatused ja ettevaatusabinõud” all esitatud olukordadest käib teie kohta, võib arst piirata teie annust kuni 7,5 mg-ni ööpäevas.

Kasutamine lastel ja noorukitel MELOX’i ei tohi anda lastele ega alla 16 aasta vanustele noorukitele.

Kui teil on tunne, et MELOX tablettide toime on liiga tugev või liiga nõrk, pidage nõu oma arsti või apteekriga.

Kui te võtate MELOX’i rohkem, kui ette nähtud Kui olete võtnud liiga palju tablette või kahtlustate üleannustamist, pöörduge otsekohe arsti poole või minge lähimasse haiglasse.

MSPVA üleannustamise sümptomiteks on tavaliselt:

• energiapuudus (letargia)
• unisus
• iiveldus ja oksendamine
• valu kõhu piirkonnas (epigastraalvalu)

Tavaliselt kaovad need sümptomid kui lõpetate MELOX-ravi. Võib esineda mao või soolte (seedetrakti) verejooks.

Raske mürgistus võib põhjustada tõsise reaktsiooni ravimile (vt lõik 4):

• vererõhu tõusu (hüpertensiooni)
• ägeda neerupuudulikkuse
• maksafunktsiooni kahjustumise
• hingamise aeglustumise või seiskumise (respiratoorne depressioon)
• teadvusekaotuse (kooma)
• krambid
• vereringe (kardiovaskulaarse) kollapsi
• südameseiskumise
• kiired allergilised (ülitundlikkus) reaktsioonid, sh: minestus raskendatud hingamine nahareaktsioonid

Kui te unustate MELOX`i võtta Ärge võtke kahte annust korraga. Võtke järgmine annus ettenähtud ajal.

Lisaküsimuste tekkimisel selle ravimi kasutamise kohta pidage nõu oma arsti või apteekriga.

4. Võimalikud kõrvaltoimed

Nagu kõik ravimid, võib ka see ravim põhjustada kõrvaltoimeid, kuigi kõigil neid ei teki.

Lõpetage otsekohe MELOX tablettide kasutamine ja konsulteerige arstiga või minge lähimasse haiglasse, kui teil esineb: mõni allergiline (ülitundlikkus) reaktsioon, mille sümptomiteks võivad olla:

• nahareaktsioonid nagu sügelus (pruritus), naha villid või mahakoorumine, mis võib olla raskekujuline (Stevensi-Johnsoni sündroom ja toksiline epidermaalne nekrolüüs), pehmete kudede (limaskestade) kahjustused või multiformne erüteem (vt lõik 2). Multiformne erüteem on raske allergiline nahareaktsioon, mis põhjustab laike, punaseid vermeid või punakaslillasid või villilisi piirkondi. See võib kahjustada ka suud, silmi ja muid niiskeid kehapindu.
• naha või limaskestade, nt silmaümbruste, näo, huulte, suu limaskesta või kõri turse, millega võib kaasneda raskendatud hingamine, pahkluude või säärte turse (alajäsemete turse)
• õhupuudus või astmahoog
• maksapõletik (hepatiit). Selle sümptomiteks võivad olla: naha või silmavalgete kollasus (kollatõbi) kõhuvalu isutus

Mõni seedetrakti kõrvaltoime, eriti:

• verejooks (põhjustab tõrvavärvi väljaheidet)
• seedetrakti haavandid (põhjustab kõhuvalu)

Seedetrakti (mao ja soolestiku) verejooks, seedetrakti haavandumine või mulgustumine (perforatsioon) võib vahel olla tõsine ja potentsiaalselt surmaga lõppev, eriti eakatel patsientidel.

Kui teil on kunagi esinenud mingeid seedetrakti sümptomeid seoses MSPVA-de pikaajalise kasutamisega, konsulteerige otsekohe arstiga, eriti, kui olete eakas. Arst võib ravi ajal teid jälgida. Kui teil esinevad nägemishäired, siis ärge juhtige autot ega töötage masinatega.

Mittesteroidsete põletikuvastaste ainete (MSPVA-de) üldised kõrvaltoimed Mõnede mittesteroidsete põletikuvastaste ainete (MSPVA-de) kasutamisega võib kaasneda arterite topistuste (arteriaalsete trombooside), nt südameataki (südamelihase infarkti) või insuldi riski väike suurenemine, eriti suurte annuste ja pikaajalise ravi korral. Seoses MSPVA-raviga on esinenud vedeliku peetust (turseid), kõrget vererõhku (hüpertensiooni) ja südamepuudulikkust.

Kõige sagedamini täheldatud kõrvaltoimed mõjustavad seedetrakti (mao ja soolestiku kõrvaltoimed):

• mao ja peensoole ülemise osa haavandid (peptilised/ kaksteistsõrmiksoole haavandid)
• soole seina mulgustumine (perforatsioon) või seedetrakti verejooks (vahel surmaga lõppev, eriti eakatel)

Pärast MSPVA-de manustamist on täheldatud järgmisi kõrvaltoimeid:

• iiveldus ja oksendamine
• kõhulahtisus
• kõhupuhitus
• kõhukinnisus
• seedehäired (düspepsia)
• kõhuvalu
• tõrvavärvi iste, mis on tingitud seedetrakti verejooksust (meleena)
• veriokse (hematemees)
• haavandiline suu limaskesta põletik (aftoosne stomatiit)
• seedetrakti põletiku halvenemine (nt jämesoolepõletiku või Crohni tõve ägenemine).

Harvemini on täheldatud mao limaskesta põletikku (gastriiti).

Meloksikaami (MELOX’i toimeaine) kõrvaltoimed

Väga sage: esineb rohkem kui 1 patsiendil 10-st

• seedetrakti kõrvaltoimed, nagu seedehäired (düspepsia), iiveldus ja oksendamine, kõhuvalu, kõhukinnisus, kõhupuhitus, kõhulahtisus (diarröa)

Sage: esineb 1 kuni 10 patsiendil 100-st

• peavalu

Aeg-ajalt: esineb 1 kuni10 patsiendil 1 000-st

• pearinglus
• peapööritus (vertiigo)
• unisus
• aneemia (vere punase pigmendi hemoglobiini kontsentratsiooni vähenemine)
• vererõhu tõus (hüpertensioon)
• nahaõhetus (näo ja kaela ajutine punetus)
• naatriumi ja vee peetus
• kaaliumi kontsentratsiooni tõus veres (hüperkaleemia). See võib põhjustada järgmisi sümptomeid: südamerütmi häired südamepekslemine (tunnete rohkem oma südamelööke) lihasnõrkus
• röhitsused

• mao limaskesta põletik (gastriit)
• seedetrakti verejooks
• suu limaskesta põletik (stomatiit)
• kiiret tüüpi allergiline (ülitundlikkus) reaktsioon
• sügelus (pruritus)
• nahalööve
• vedeliku peetusest tingitud tursed (ödeem), sh turses pahkluupiirkonnad/jalasääred (alajäsemete ödeem)
• ootamatu naha või limaskestade turse, nt silmaümbruste, näo, huulte, suu limaskesta või kõri turse, mis võib raskendada hingamist (angioneurootiline ödeem)
• kiiresti mööduv maksafunktsiooni testide kõrvalekalle (nt maksaensüümide nagu transaminaaside aktiivsuse tõus või sapipigmendi bilirubiini kontsentratsiooni tõus). Teie arst saab neid vereanalüüside abil tuvastada.
• laboratoorsete neerufunktsiooni testide kõrvalekalle (nt kreatiniini või uurea kontsentratsiooni tõus).

Harv: esineb 1 kuni 10 patsiendil 10 000-st

• meeleolu häired
• luupainajad
• vere vormelementide arvu kõrvalekalle, sh: ebanormaalne vere vormelementide arv vere valgeliblede arvu vähenemine (leukopeenia) vereliistakute arvu vähenemine (trombotsütopeenia) Need kõrvaltoimed võivad põhjustada infektsiooniriski suurenemist ja selliseid sümptomeid nagu verevalumid ja ninaverejooksud.
• helin kõrvus (tinnitus)
• oma südamelöökide tajumine (südamepekslemine)
• mao või peensoole ülemise osa haavandid (peptilised või kaksteistsõrmiksoole haavandid)
• söögitorupõletik (ösofagiit)
• astmahoogude tekkimine (on täheldatud aspiriini või teiste MSPVA-de suhtes allergilistel inimestel)
• naha tõsine villistumine või mahakoordumine (Stevensi-Johnsoni sündroom ja toksiline epidermaalne nekrolüüs)
• nõgestõbi (urtikaaria)
• nägemishäired, sh: hägune nägemine silma sidekesta põletik
• jämesoolepõletik (koliit)

Väga harv: esineb vähem kui 1 patsiendil 10 000-st

• naha villilised (bulloossed) reaktsioonid ja multiformne erüteem. Multiformne erüteem on raske allergiline nahareaktsioon, mis põhjustab laike, punaseid vermeid või punakaslillasid või villilisi piirkondi. See võib kahjustada ka suud, silmi ja muid niiskeid kehapindu.
• maksapõletik (hepatiit). See võib põhjustada järgmisi sümptomeid: naha või silmavalgete kollasus (kollatõbi) kõhuvalu isutus
• äge neerupuudulikkus, eriti riskifaktorite nagu südamehaiguse, suhkurtõve või neeruhaigusega patsientidel.
• soole seina mulgustumine (perforatsioon).

Teadmata: olemasolevate andmete põhjal ei saa esinemissagedust hinnata

• pankreatiit (kõhunäärmepõletik)
• segasusseisund
• desorientatsioon

• õhupuudus ja päikesevalgusest tingitud (fotosensibilisatsiooni) nahareaktsioonid (anafülaktilised/anafülaktoidsed reaktsioonid)
• seoses MSPVA-raviga on täheldatud südamepuudulikkust
• teatavate spetsiifilist tüüpi vere valgeliblede täielik kadumine (agranulotsütoos), eriti patsientidel, kes kasutavad MELOX’i koos ravimitega, mis võivad luuüdi funktsiooni pärssida või takistada (müelotoksilised ravimid). Selle tulemuseks võib olla: järsk palaviku tõus kurguvalu infektsioonid
• spetsiifiline allergiline reaktsioon nahal, mida nimetatakse fikseerunud ravimlööbeks, mis tekib ravimi uuesti kasutamisel tavaliselt sama(de)s koh(t)a(de)s ja mis võib avalduda ümarate või ovaalsete, punetavate ja turses laikudena nahal, villidena (nõgestõbi), sügelusena.

Kõrvaltoimed, mida põhjustavad mittesteroidsed põletikuvastased ained (MSPVAd), kuid mida ei ole veel täheldatud pärast MELOX’i kasutamist Neerustruktuuri muutused, mille tagajärjeks on äge neerupuudulikkus:

• väga harvad neerupõletiku (interstitsiaalse nefriidi) juhtumid
• mõnede neerurakkude surm (äge tubulaarne või papillinekroos)
• valk uriinis (proteinuuriaga nefrootiline sündroom

Kõrvaltoimetest teatamine Kui teil tekib ükskõik milline kõrvaltoime, pidage nõu oma arsti või apteekriga. Kõrvaltoime võib olla ka selline, mida selles infolehes ei ole nimetatud. Kõrvaltoimetest võite ka ise teatada www.ravimiamet.ee kaudu. Teatades aitate saada rohkem infot ravimi ohutusest.

5. Kuidas MELOX’i säilitada

Hoida laste eest varjatud ja kättesaamatus kohas!

Hoida temperatuuril kuni 25C.

Hoida originaalpakendis.

Mitte kasutada pärast pakendil märgitud kõlblikkusaja lõppu. Kõlblikkusaeg viitab kuu viimasele päevale. Ärge visake ravimeid kanalisatsiooni ega olmejäätmete hulka. Küsige oma apteekrilt, kuidas hävitada ravimeid, mida te enam ei kasuta. Need meetmed aitavad kaitsta keskkonda.

6. Pakendi sisu ja muu teave

Mida Melox sisaldab

• Toimeaine on meloksikaam. Üks tablett sisaldab 7,5 mg või 15 mg meloksikaami.
• Abiained on naatriumtsitraat, laktoos, mikrokristalliline tselluloos, povidoon, krospovidoon, veevaba ränidioksiid ja magneesiumstearaat.

Kuidas Melox välja näeb ja pakendi sisu MELOX 7,5 mg: helekollased ümmargused lamedad 7 mm läbimõõduga tabletid, mille ühel poolel on poolitusjoon. Poolitusjoon on ainult poolitamise kergendamiseks, et hõlbustada ravimi allaneelamist, mitte tableti võrdseteks annusteks jagamiseks. MELOX 15 mg: helekollased ümmargused lamedad 10,5 mm läbimõõduga tabletid, mille ühel poolel on poolitusjoon. Tableti saab jagada võrdseteks annusteks.

MELOX 7,5 mg pakendis on 30 või 60 tabletti. MELOX 15 mg pakendis on 20 või 60 tabletti. Müügiloa hoidja Medochemie Ltd. Konstantinoupoleos 1-10 3011 Limassol Küpros

Tootja Medochemie Ltd., Central Factory Konstantinoupoleos 1-10 3011 Limassol Küpros

Lisaküsimuste tekkimisel selle ravimi kohta pöörduge palun müügiloa hoidja kohaliku esindaja poole. OÜ Pharmax Group Lelle 24 11318 Tallinn Tel: 56500840 See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.

Infoleht on viimati uuendatud mais 2026.

RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE

1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS

Melox 10 mg/ml süstelahus

2. KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS

1 milliliiter lahust sisaldab 10 mg meloksikaami. Üks ampull - 1,5 ml süstelahust sisaldab 15 mg meloksikaami.

INN. Meloxicamum

Teadaolevat toimet omav abiaine: naatrium. Iga milliliiter lahust sisaldab 1,29...1,41 mg naatriumi. Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.

3. RAVIMVORM

Süstelahus.

Selge, kollakas kuni rohekas, praktiliselt osakestevaba lahus. Lahuse pH on 8,4…8,9.

4. KLIINILISED ANDMED

4.1 Näidustused

Reumatoidartriidi ja anküloseeriva spondüliidi ägenemiste lühiajaline sümptomaatiline ravi täiskasvanutel, kui suukaudne ja rektaalne manustamine ei ole kohane.

4.2 Annustamine ja manustamisviis

Annustamine Üks ampull, 15 mg üks kord ööpäevas, intramuskulaarselt.

MITTE ÜLETADA ANNUST 15 MG ÖÖPÄEVAS.

Ravi peaks tavaliselt piirduma ühekordse süstena ravi alguses, erandjuhtudel (nt kui suukaudne või rektaalne manustamine ei ole kasutatav) võib ravi maksimaalne pikkus olla 2…3 päeva.

Kõrvaltoimeid saab vähendada, kasutades minimaalset efektiivset annust võimalikult lühikese aja jooksul, mis on vajalik sümptomite kontrollimiseks (vt lõik 4.4). Patsiente tuleb regulaarselt hinnata sümptomite leevendumise ja ravivastuse osas.

Patsientide erigrupid Eakad patsiendid ja kõrvaltoimetest enim ohustatud patsiendid (vt lõik 5.2) Soovitatav annus eakatel patsientidel on 7,5 mg ööpäevas. Kõrvaltoimete kõrgenenud riskiga patsiendid peavad alustama ravi annusega 7,5 mg ööpäevas (pool 15 mg ampullist) (vt lõik 4.4).

Neerukahjustus (vt lõik 5.2)

Neerukahjustusega hemodialüüsi saavatel patsientidel ei tohi ööpäevane annus ületada 7,5 mg (pool 15 mg ampullist). Kerge kuni keskmise raskusega neerukahjustusega patsientidel (kellel kreatiniini kliirens on üle 25 ml/min) ei ole annuse vähendamine vajalik. Raske neerupuudulikkusega mittedialüüsipatsiendid, vt lõik 4.3.

Maksakahjustus (vt lõik 5.2) Kerge kuni mõõduka maksakahjustusega patsientidel ei ole annuse vähendamine vajalik. Raske maksafunktsiooni kahjustusega patsientide kohta vt lõik 4.3.

Lapsed Melox 10 mg/ml süstelahus on vastunäidustatud lastele ja alla 18-aastastele noorukitele (vt lõik 4.3).

Manustamisviis Intramuskulaarne.

Hoolikalt aseptika nõudeid järgides, tuleb süstida aeglaselt, sügavale tuharalihasesse (ülemisse välimisse veerandikku). Korduva manustamise vajadusel vahetage iga kord süstitavaid tuhara pooli. Enne süstima hakkamist tuleb alati kontrollida, ega nõel pole veeni sattunud. Kui süstimise ajal tekib tugev valu, tuleb manustamine koheselt peatada. Puusa endoproteesiga patsientidel tuleb süstimiseks kasutada vastaspoole tuharat.

4.3 Vastunäidustused

See ravimprepraat on vastunäidustatud järgmistes situatsioonides:

• ülitundlikkus toimeaine või lõigus 6.1 loetletud mis tahes abiainete suhtes;
• raseduse kolmas trimester (vt lõik 4.6);
• lapsed ja alla 18 aasta vanused noorukid;
• ülitundlikkus sarnase toimega ravimite, nagu MSPVA-de, atsetüülsalitsüülhappe suhtes. Meloksikaami ei tohi kasutada patsientidel, kellel atsetüülsalitsüülhappe või teiste MSPVA-de manustamise järgselt on tekkinud astma sümptomeid, ninapolüpoosi, angioneurootilist turset või urtikaariat;
• anamneesis varasema MSPVA-de kasutamisega seotud seedetrakti verejooks või perforatsioon.
• äge või anamneesis korduv seedetrakti haavand/verejooks (kaks või enam kindlat haavandumise või verejooksu juhtu);
• seedetrakti veritsus, anamneesis tserebrovaskulaarne verejooks või muu veritsushäire;
• raske maksapuudulikkus;
• raske neerupuudulikkus, kui patsient ei saa dialüüsravi;
• raske südamepuudulikkus.
• hemostaatilised häired või samaaegne ravi antikoagulantidega (vastunäidustus on seotud intramuskulaarse manustamisviisiga).

4.4 Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel

Kõrvaltoimeid saab vähendada, kasutades sümptomite kontrolli alla saamiseks minimaalset efektiivset annust võimalikult lühikese aja jooksul (vt lõik 4.2. ja allpool Seedetrakti toimed ja Kardiovaskulaarsed toimed).

Ebapiisava ravitoime puhul ei tohi ületada maksimaalset soovituslikku ööpäevast annust ning ravile ei tohi lisada ka täiendavat MSPVA-d, kuna see võib suurendada toksilisust, samas kui terapeutiline kasu ei ole tõestatud. Tuleb vältida meloksikaami kasutamist koos MSPVA-dega, sh selektiivsete tsüklooksügenaas-2 inhibiitoritega.

Melox ei sobi ägeda valu leevendust vajavatele patsientidele. Kui seisund mitme päeva jooksul ei parane, tuleb ravi kliinilist kasu uuesti hinnata.

Enne meloksikaamiga ravi alustamist peab veenduma, kas anamneesis esinenud ösofagiit, gastriit ja/või peptiline haavand on täielikult välja ravitud. Meloksikaamiga ravi saavate ja seda tüüpi anamneesiga patsientide puhul tuleb rutiinselt tähelepanu pöörata võimaliku retsidiivi tekkele.

Seedetrakti toimed Seedetrakti verejooksu, haavandumist või perforatsiooni, mis võivad olla letaalse lõppega, on teatatud kõikide MVPVA-de kasutamisega ravi mistahes ajahetkel kas hoiatavate sümptomitega või ilma ning tõsiste seedetrakti sümptomite anamneesiga või ilma.

Seedetrakti verejooksu, haavandumise või perforatsiooni risk on kõrgem MSPVA-de annuse suurendamisega, haavandi anamneesiga patsientidel, eriti kui haavand on komplitseerunud verejooksu või perforatsiooniga (vt lõik 4.3) ning eakatel. Nendel patsientidel peab ravi alustama võimaliku väikseima annusega. Sellistel patsientidel, samuti neil, kes kasutavad väikses annuses atsetüülsalitsüülhapet või seedetrakti kahjustuste riski suurendavaid teisi ravimeid (vt allpool ja lõik 4.5) tuleb kaaluda kombinatsioonravi protektiivsete ainetega (nt misoprostool või prootonpumba inhibiitorid).

Seedetrakti toksilisuse anamneesiga patsiendid, eriti eakad, peavad teatama seedetrakti mistahes ebatavalisest sümptomist (eriti seedetrakti verejooksust), eriti kui need ilmnevad ravi algul.

Ettevaatus on vajalik patsientide puhul, kes kasutavad samaaegselt seedetrakti haavandi või verejooksu riski suurendavaid ravimeid, nagu hepariin teraapilises annuses või manustatuna eakatele, antikoagulandid (nt varfariin) või teised mittesteroidsed põletikuvastased ained, sh atsetüülsalitsüülhape põletikuvastastes annustes (≥ 1 g üksikannusena või ≥3 g ööpäevase koguannusena) (vt lõik 4.5). Kui meloksikaami saaval patsiendil tekib seedetrakti verejooks või haavandumine, tuleb ravi katkestada.

MSPVA-sid tuleb ettevaatusega kasutada seedetrakti haiguse anamneesiga (haavandiline koliit, Crohni tõbi) patsientidel, kuna need võivad haigust ägestada (vt lõik 4.8).

Kardiovaskulaarsed ja tserebrovaskulaarsed toimed Hoolikas jälgimine ja nõustamine on vajalikud patsientide puhul, kellel on anamneesis hüpertensioon ja/või kerge kuni mõõdukas südame paispuudulikkus, sest vedeliku retentsiooni ja turseid on seostatud MSPVA-de kasutamisega. Riskipatsientide puhul soovitatakse vererõhu kliinilist jälgimist enne ravi ja eriti ravi alustamisel meloksikaamiga. Kliinilised uuringud ja epidemioloogilised andmed lubavad oletada, et mõnede MSPVA-de, sh meloksikaami kasutamine (eriti suurtes annustes ja pikaajaliselt) võib olla seotud arteriaalse tromboosi juhtude (nt müokardiinfarkt või insult) vähese kõrgenenud riskiga. Puuduvad piisavad andmed, et seda riski ka meloksikaami puhul välistada.

Ravile raskesti alluva hüpertensiooni, südame paispuudulikkuse, diagnoositud südame isheemiatõve, perifeersete arterite haiguse ja/või tserebrovaskulaarse haigusega patsientidel tohib meloksikaami kasutada ainult pärast põhjalikku kaalutlust. Ka kardiovaskulaarsete haiguste riskifaktoritega (nt hüpertensioon, hüperlipideemia, suhkurtõbi, suitsetamine) patsientidel tohib pikaajalist ravi alustada sarnaselt, pärast põhjalikku kaalutlust.

Nahareaktsioonid Meloksikaami kasutamisel on teatatud eluohtlike nahareaktsioonide Stevensi-Johnsoni sündroomi (SJS) ja toksilise epidermaalnekrolüüsi (TEN) tekkest. Patsiente tuleb nõustada ning hoolikalt jälgida nahareaktsioonide tunnuste ja sümptomite osas. Suurim risk SJS või TEN tekkeks on esimeste ravinädalate jooksul. Kui tekivad SJS või TEN nähud või sümptomid (nt progresseeruv nahalööve, sageli koos villide või limaskesta kahjustusega), tuleb ravi meloksikaamiga katkestada.

Parimad tulemused SJS ja TEN-iga toimetulemisel saadakse tänu varajasele diagnoosimisele ja igasuguse kahtlustatava ravimi kohesele ärajätmisele. Mida rutem ravi lõpetatakse, seda parem on prognoos. Kui patsiendil tekib ravi ajal meloksikaamiga SJS või TEN, ei tohi sellel patsiendil enam kunagi meloksikaami uuesti kasutada.

Meloksikaamiga seoses on teatatud fikseerunud ravimlööbe juhtudest. Patsientidel, kellel on anamneesis meloksikaamiga seotud fikseerunud ravimlööve, ei tohi meloksikaamiga ravi uuesti alustada. Esineda võib ristreaktiivsust teiste oksikaamidega.

Maksa- ja neerufunktsiooni parameetrid Sarnaselt teiste MSPVA-de kasutamisele on aeg-ajalt registreeritud seerumi transaminaaside aktiivsuse, seerumi bilirubiini või teiste maksafunktsiooni parameetrite tõuse, nagu ka seerumi kreatiniini ning vere uurealämmastiku tõuse ja muid laboratoorseid kõrvalekaldeid. Neist juhtudest enamus olid mööduvad ja kergekujulised. Kui mõni sellistest hälvetest peaks osutuma oluliseks või püsivaks, tuleb Melox-ravi lõpetada ning teostada vastavad uuringud.

Funktsionaalne neerupuudulikkus Kuna MSPVA-d inhibeerivad renaalsete prostaglandiinide vasodilateerivat toimet, võivad nad glomerulaarfiltratsiooni vähendamise kaudu esile kutsuda funktsionaalset neerupuudulikkust. See kõrvaltoime on annusest sõltuv. Ravi alguses või pärast annuse suurendamist soovitatakse diureesi ja neerufunktsiooni hoolikalt jälgida järgmiste riskifaktoritega patsientidel:

• eakad;
• kaasuv ravi nt AKE inhibiitorite, angiotensiin-II antagonistidega, sartaanidega, diureetikumidega (vt lõik 4.5);
• hüpovoleemia (hoolimata põhjusest);
• südame paispuudulikkus;
• neerupuudulikkus;
• nefrootiline sündroom;
• luupus-nefropaatia;
• raske maksafunktsiooni häire (seerumi albumiin <25 g/l või Child-Pugh’ skoor ≥10).

Harva võivad MSPVA-d põhjustada interstitsiaalset nefriiti, glomerulonefriiti, papillaarset nekroosi või nefrootilist sündroomi.

Hemodialüüsravi saavatel lõppstaadiumis neerupuudulikkusega patsientidel ei tohi meloksikaami annus ületada 7,5 mg. Kerge või mõõduka neerukahjustusega patsientidel (nt patsiendid kreatiniini kliirensiga üle 25 ml/min) ei ole annuse vähendamine vajalik. Naatriumi, kaaliumi ja vee retentsioon MSPVA-de kasutamisel on võimalikud naatriumi, kaaliumi ja vee retentsioon ning diureetikumide natriureetilise toime häirumine. Lisaks võib väheneda antihüpertensiivsete ravimite antihüpertensiivne toime (vt lõik 4.5). Selle tulemusena võivad tundlikel patsientidel avalduda või ägeneda tursed, südamepuudulikkus või hüpertensioon. Riskirühma patsiente on seetõttu vaja kliiniliselt jälgida (vt lõigud 4.2 ja 4.3).

Hüperkaleemia Hüperkaleemiat võivad soodustada suhkurtõbi või mõni kaasuv ravi, mis teadaolevalt võib suurendada vere kaaliumisisaldust (vt lõik 4.5). Sellistel juhtudel tuleb kaaliumi taset regulaarselt jälgida.

Muud hoiatused ja ettevaatusabinõud Kõrvaltoimeid taluvad sageli halvemini eakad, kurnatud või nõrgestatud inimesed, kes vajavad seetõttu hoolikat jälgimist. Nagu ka teiste MSPVA-dega, on eriline ettevaatus vajalik seoses eakatega, kellel esineb sageli neeru-, maksa- või südamefunktsiooni kahjustus. Eakatel esineb sagedamini kõrvaltoimeid MSPVA-dele – eriti seedetrakti verejooksu ja perforatsiooni, mis võivad olla letaalsed (vt lõik 4.2).

Meloksikaam, nii nagu teised MSPVA-d, võib varjata kaasuva infektsioonhaiguse sümptomeid.

Nii nagu teistegi intramuskulaarselt manustatavate MSPVA-de puhul, võib tekkida süstekoha abstsess ja nekroos. Sarnaselt teiste tsüklooksügenaasi /prostaglandiinide sünteesi inhibiitorite kasutamisega, võib ka meloksikaami kasutamine kahjustada naiste viljakust, mistõttu seda ravimit ei soovitata kasutada naistel, kes soovivad rasestuda. Naistel, kellel on raskusi rasestumisega või kellel teostatakse viljatuse uuringuid, tuleb kaaluda ravi lõpetamist meloksikaamiga.

Melox sisaldab naatriumi Ravim sisaldab vähem kui 1 mmol (23 mg) naatriumi ampulli kohta, see tähendab põhimõtteliselt “naatriumivaba”.

4.5 Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed

Koostoimete uuringud on läbi viidud ainult täiskasvanutel.

Farmakodünaamilised koostoimed Teised mittesteroidsed põletikuvastased ained (MSPVA-d) ja atsetüülsalitsüülhape > 3 g ööpäevas: Koosmanustamist (vt lõik 4.4) teiste mittesteroidsete põletikuvastaste ainetega, sh atsetüülsalitsüülhappega põletikuvastastes annustes (> 1 g üksikannusena või > 3 g ööpäevase koguannusena), ei soovitata (vt lõik 4.4).

Kortikosteroidid (nt glükokortikoidid): Samaaegne kasutamine koos kortikosteroididega nõuab ettevaatust, kuna esineb veritsuste või seedetrakti haavandumiste suurenenud risk.

Antikoagulandid ja hepariin, manustatuna eakatele või raviannustes: Tunduvalt suurem veritsusrisk trombotsüütide funktsiooni pärssumise ja gastroduodenaalse limaskesta kahjustuse tõttu. MSPVA-d võivad võimendada antikoagulantide, nagu varfariin, toimet (vt lõik 4.4). Samaaegset MSPVA-de ja antikoagulantide või hepariini kasutamist eakatele või raviannustes ei soovitata (vt lõik 4.4). Hepariini teistel kasutusjuhtudel tuleb olla ettevaatlik, kuna esineb suurenenud veritsusrisk. Kui sellise kombinatsiooni kasutamine osutub vältimatuks, tuleb INR-i hoolikalt jälgida. Trombolüütikumid ja antiagregandid: Suurenenud veritsusrisk trombotsüütide funktsiooni pärssimise ja gastroduodenaalse limaskesta kahjustuse tõttu.

Selektiivsed serotoniini tagasihaarde inhibiitorid (SSRI-d): Seedetrakti verejooksu riski suurenemine.

Diureetikumid, AKE inhibiitorid ja angiotensiin-II antagonistid: MSPVA-d võivad vähendada diureetikumide ja teiste antihüpertensiivsete ravimite toimet. Mõnel pärsitud neerufunktsiooniga patsiendil (nt dehüdreeritud patsiendid või pärsitud neerufunktsiooniga eakad) võib AKE inhibiitori või angiotensiin-II antagonisti manustamine samaaegselt tsüklooksügenaasi inhibiitoritega põhjustada neerufunktsiooni täiendavat halvenemist, sh võimalikku ägedat neerupuudulikkust, mis on tavaliselt mööduv. Seega tuleb sellist kombinatsiooni kasutada ettevaatusega, eriti eakatel. Neid patsiente tuleb piisavalt hüdreerida ning peab arvestama neerufunktsiooni jälgimise vajadusega pärast kaasuva ravi alustamist ning seejärel perioodiliselt (vt ka lõik 4.4).

Teised antihüpertensiivsed ravimid (sh beetablokaatorid): Nii nagu angiotensiini konverteeriva ensüümi ja angiotensiin II antagonistide kasutamisel, võib esineda beetablokaatorite antihüpertensiivse toime vähenemine (vasodilatoorse toimega prostaglandiinide pärssimise tõttu).

Kaltsineuriini inhibiitorid (nt tsüklosporiin, takroliimus): MSPVA-d võivad renaalse prostaglandiini poolt vahendatud toimete kaudu soodustada kaltsineuriini inhibiitorite nefrotoksilisust. Kombineeritud ravi ajal tuleb neerufunktsiooni jälgida, eriti hoolikalt eakatel.

Emakasisesed vahendid: On teatatud, et MSPVA-d vähendavad emakasiseste vahendite efektiivsust. Emakasiseste vahendite efektiivsuse vähenemist MSPVA-de toimel on varem täheldatud, kuid see vajab täiendavat kinnitamist.

Farmakokineetilised koostoimed: meloksikaami toime teiste ravimite farmakokineetikale

Liitium: On täheldatud, et MSPVA-d suurendavad liitiumi taset seerumis (kuna liitiumi renaalne eritumine väheneb), mis võib saavutada toksilised väärtused. Liitiumit ei soovitata koos MSPVA-dega kasutada (vt lõik 4.4). Kui selline kombinatsioon osutub siiski vajalikuks, tuleb liitiumi plasmakontsentratsiooni hoolikalt jälgida meloksikaamiga ravi alustamisel, annuse muutmisel ja lõpetamisel.

Metotreksaat: MSPVA-d võivad vähendada metotreksaadi tubulaarset sekretsiooni ning seeläbi suurendada metotreksaadi kontsentratsiooni plasmas. Seega metotreksaadi suuri annuseid (üle 15 mg nädalas) kasutavatel patsientidel ei ole samaaegne MSPVA-de kasutamine soovitatav (vt lõik 4.4). Samuti tuleb arvestada MSPVA ja metotreksaadi koostoime võimalust metotreksaadi väikseid annuseid kasutavatel patsientidel, eriti kaasneva neerukahjustuse korral. Juhul kui kombineeritud ravi on möödapääsmatu, tuleb kontrollida verepilti ja neerufunktsiooni. Kui 3 päeva jooksul kasutatakse nii MSPVA-d kui metotreksaati, tuleb olla eriti tähelepanelik, sest metotreksaadi tase plasmas võib suureneda ning põhjustada toksilisuse suurenemist.

Ehkki samaaegne ravi meloksikaamiga ei mõjutanud oluliselt metotreksaadi (15 mg nädalas) farmakokineetikat, tuleb arvestada sellega, et MSPVA-d võivad potentseerida metotreksaadi hematoloogilist toksilisust (vt eespool) (vt lõik 4.8)

Farmakokineetilised koostoimed: teiste ravimite toime meloksikaami farmakokineetikale

Kolestüramiin: Kolestüramiin kiirendab meloksikaami eliminatsiooni, katkestades enterohepaatilise ringe, mistõttu meloksikaami kliirens suureneb 50% võrra ja poolväärtusaeg väheneb 13±3 tunnile. See koostoime omab kliinilist tähtsust. Kliiniliselt olulisi farmakokineetilisi ravimite koostoimeid ei avastatud antatsiidide, tsimetidiini ja digoksiini samaaegsel manustamisel.

4.6 Fertiilsus, rasedus ja imetamine

Rasedus Prostaglandiinide sünteesi pärssimine võib negatiivselt mõjutada rasedust ja/või embrüo/loote arengut. Epidemioloogiliste uuringute andmed näitavad, et prostaglandiini sünteesi inhibiitori kasutamisega raseduse varajases faasis kaasneb raseduse katkemiste, südame väärarengute ning gastroskiisi suurenenud oht. Kardiovaskulaarsete väärarengute absoluutne risk suurenes vähem kui 1%-lt ligikaudu 1,5%-ni. See risk suureneb tõenäoliselt proportsionaalselt annuse suuruse ja ravi kestusega.

Loomadel on tõestatud, et prostaglandiinide sünteesi inhibiitori manustamine põhjustab implantatsioonieelse ja –järgse tiinuse katkemise sagenemist ning embrüo-loote suremust. Lisaks on teateid, et prostaglandiinide sünteesi inhibiitorite manustamine loomadele organogeneesi perioodil on seotud erinevate väärarengute – sh kardiovaskulaarsete – esinemissageduse suurenemisega.

Alates 20. rasedusnädalast võib meloksikaam põhjustada loote neerufunktsiooni häiretest tingitud oligohüdramnioni. See võib tekkida kohe pärast ravi alustamist ja on ravi lõpetamisel tavaliselt pöörduv. Lisaks on teatatud arterioosjuha ahenemisest pärast ravimi kasutamist teisel trimestril, millest enamik taandus pärast ravi lõpetamist. Seetõttu ei tohi raseduse esimesel ja teisel trimestril meloksikaami manustada, välja arvatud juhul, kui see on hädavajalik. Kui meloksikaami kasutab rasestuda püüdev naine või seda kasutatakse raseduse esimesel ja teisel trimestril, peab annus olema võimalikult väike ja ravi kestus võimalikult lühike. Pärast mitmepäevast kokkupuudet meloksikaamiga alates 20. rasedusnädalast tuleb kaaluda raseda sünnituseelset jälgimist oligohüdramnioni ja arterioosjuha ahenemise suhtes. Oligohüdramnioni või arterioosjuha ahenemise ilmnemisel tuleb meloksikaami kasutamine lõpetada.

Manustatuna raseduse kolmandal trimestril, võivad kõik prostaglandiinide sünteesi inhibiitorid põhjustada lootel:

• kardiopulmonaalset toksilisust (arterioosjuha enneaegne ahenemine/sulgumine ja pulmonaalne hüpertensioon);
• neerufunktsiooni häiret (vt eespool);

emal ja vastsündinul raseduse lõpul:

• võimalikku veritsusaja pikenemist, agregatsioonivastane toime, mis võib esineda ka väga väikeste annuste korral;
• emaka kokkutõmmete pärssumist, mille tagajärjeks on sünnituse edasilükkumine või pikenemine.

Seetõttu on meloksikaam raseduse kolmandal trimestril vastunäidustatud (vt lõigud 4.3 ja 5.3).

Imetamine Meloksikaam eritub rinnapiima. Tuleb võrrelda emale ravist saadavat kasu ja lapsele imetamisest saadavat kasu võimalike kõrvaltoimete tekkeriskiga imetatavale lapsele.

Fertiilsus Kui meloksikaami kasutab rasestuda püüdev naine, peab annus olema võimalikult väike ja ravi kestus võimalikult lühike.

4.7 Toime reaktsioonikiirusele

Spetsiifilisi uuringuid autojuhtimist ja masinate käsitsemist mõjutavate toimete kohta ei ole läbi viidud. Siiski, farmakodünaamilisel profiilil ja registreeritud kõrvaltoimetel põhinevalt, meloksikaam tõenäoliselt ei mõjuta autojuhtimise või masinate käsitsemise võimet. Kuid kui tekivad nägemishäired või unisus, peapööritus või muud kesknärvisüsteemi häired, on soovitatav autojuhtimisest ja masinate käsitsemisest hoiduda.

4.8 Kõrvaltoimed

Üldine kirjeldus Kliinilised uuringud ja epidemioloogilised andmed lubavad oletada, et mõnede MSVPA-de kasutamine (eriti suurtes annustes ja pikaajalisel kasutamisel) võib olla seotud arteriaalse tromboosi juhtude (nt müokardiinfarkt või insult) vähese kõrgenenud riskiga (vt lõik 4.4). MSPVA-de kasutamisega seoses on registreeritud turseid, hüpertensiooni ja südamepuudulikkust.

Kõige sagedamini täheldatud kõrvaltoimed on gastrointestinaalse olemusega. Võivad esineda peptilised haavandid, perforatsioon või seedetrakti verejooks, vahel letaalse lõppega, eriti eakatel (vt lõik 4.4). Manustamisjärgselt on täheldatud iiveldust, oksendamist, kõhulahtisust, meteorismi, kõhukinnisust, düspepsiat, kõhuvalu, verirooja, veriokset, haavandilist stomatiiti ning koliidi ja Crohni tõve ägenemist (vt lõik 4.4). Harvemini on täheldatud gastriiti.

Allpool esitatud kõrvaltoimete esinemissagedused põhinevad vastavatel esinemissagedustel, mida registreeriti 27 kliinilises uuringus ravi kestusega vähemalt 14 päeva. Informatsioon põhineb

kliinilistel uuringutel, kuhu oli kaasatud 15 197 patsienti, keda raviti meloksikaami tablettide või kapslite 7,5 või 15 mg ööpäevaste suukaudsete annustega kuni üheaastase perioodi jooksul. Samuti arvestati turuletulekujärgest kogemusest laekunud kõrvaltoimetega.

Kõrvaltoimete esinemissageduse väljendamiseks on kasutatud järgmist konventsiooni:

• väga sage (≥1/10),
• sage (≥1/100 kuni <1/10),
• aeg-ajalt (≥1/1000 kuni <1/100),
• harv (≥1/10000 kuni <1/1000),
• väga harv (<1/10000),

• teadmata (ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel).

Kõrvaltoimete tabelkokkuvõte Vere ja lümfisüsteemi häired Aeg-ajalt: aneemia. Harv: vere vormelementide (sh erinevate valgeliblede arv) arvu muutused: leukopeenia, trombotsütopeenia. Väga harvadel juhtudel on teatatud agranulotsütoosi juhtudest.

Immuunsüsteemi häired Aeg-ajalt: allergilised reaktsioonid peale anafülaktiliste või anafülaktoidsete reaktsioonide. Teadmata: anafülaktiline šokk, anafülaktiline/anafülaktoidne reaktsioon.

Psühhiaatrilised häired Harv: meeleolu muutused, luupainajad. Teadmata: segasusseisund, desorienteeritus.

Närvisüsteemi häired Sage: peavalu. Aeg-ajalt: pearinglus, unisus.

Silma kahjustused Harv: nägemishäired, sh hägune nägemine; konjunktiviit.

Kõrva ja labürindi kahjustused Aeg-ajalt: vertiigo. Harv: tinnitus.

Südame häired Harv: südamepekslemine. Seoses MSPVA raviga on registreeritud südamepuudulikkust.

Vaskulaarsed häired Aeg-ajalt: vererõhu tõus (vt lõik 4.4), nahaõhetus.

Respiratoorsed, rindkere ja mediastiinumi häired Harv: astma inimestel, kes on allergilised atsetüülsalitsüülhappe või teiste MSPVA-de suhtes.

Seedetrakti häired Väga sage: düspepsia, iiveldus, oksendamine, kõhuvalu, kõhukinnisus, meteorism, kõhulahtisus. Aeg-ajalt: latentne või makroskoopiline seedetrakti verejooks, stomatiit, gastriit, röhitsused. Harv: koliit, kaksteistsõrmikuhaavand, ösofagiit. Väga harv: seedetrakti perforatsioon. Seedetrakti verejooks, haavandumine või perforatsioon võib vahel olla raskekujuline ja potentsiaalselt letaalne, eriti eakatel (vt lõik 4.4). Teadmata: pankreatiit.

Maksa ja sapiteede häired Aeg-ajalt: maksafunktsiooni häired (nt transaminaaside aktiivsuse või bilirubiini tõus). Väga harv: hepatiit.

Naha ja nahaaluskoe kahjustused Aeg-ajalt: angioödeem, sügelus, lööve. Harv: urtikaaria. Väga harv: bulloosne dermatiit, multiformne erüteem; rasked nahareaktsioonid: on teatatud Stevensi- Johnsoni sündroomist (SJS) ja toksilisest epidermaalnekrolüüsist (TEN) (vt lõik 4.4). Teadmata: fotosensibilisatsioon, fikseerunud ravimlööve (vt lõik 4.4).

Neerude ja kuseteede häired Aeg-ajalt: naatriumi ja vee retentsioon, hüperkaleemia (vt lõigud 4.4 ja 4.5), neerufunktsiooni näitajate muutused (kreatiniini ja/või uurea sisalduse tõus seerumis). Väga harv: äge neerupuudulikkus, eriti riskifaktoritega patsientidel (vt lõik 4.4).

Üldised häired ja manustamiskoha reaktsioonid Sage: infiltraat süstekohal, valu süstekohal. Aeg-ajalt: tursed, sh jalgade tursed.

Üksikuid tõsiseid ja/või sageli esinevaid kõrvaltoimeid iseloomustav informatsioon Meloksikaami ja teiste potentsiaalselt müelotoksiliste ravimitega ravitud patsientidel on teatatud väga harva agranulotsütoosi juhtude esinemisest (vt lõik 4.5).

Kõrvaltoimed, mida ei ole veel täheldatud seoses selle ravimiga, kuid mida üldiselt omistatakse teistele selle rühma ühenditele Neerukahjustus, mille tõenäoliseks tulemuseks on äge neerupuudulikkus: väga harvadel juhtudel on täheldatud interstitsiaalset nefriiti, ägedat tubulaarnekroosi, nefrootilist sündroomi ja papillinekroosi (vt lõik 4.4).

Võimalikest kõrvaltoimetest teavitamine Ravimi võimalikest kõrvaltoimetest on oluline teavitada ka pärast ravimi müügiloa väljastamist. See võimaldab jätkuvalt hinnata ravimi kasu/riski suhet. Tervishoiutöötajatel palutakse teavitada kõigist võimalikest kõrvaltoimetest www.ravimiamet.ee kaudu.

4.9 Üleannustamine

MSPVA ägedale üleannustamisele järgnevad sümptomid piirduvad tavaliselt letargia, unisuse, iivelduse, oksendamise ja epigastraalvaluga, mis mööduvad üldiselt toetava raviga. Võib esineda seedetrakti verejooks. Raske mürgistuse tulemuseks võib olla hüpertensioon, äge neerupuudulikkus, maksafunktsiooni häire, respiratoorne depressioon, kooma, krambid, kardiovaskulaarne kollaps ja südameseiskus. MSPVA-de terapeutiliste annuste kasutamisel on registreeritud anafülaktoidseid reaktsioone ning need võivad esineda ka pärast üleannustamist.

Pärast MSPVA-de üleannustamist tuleb patsiente ravida sümptomaatiliste ja toetavate ravimeetmete abil.

Kliinilises uuringus tõestati meloksikaami kiirendatud eemaldamist kolestüramiini suukaudsete annustega (4 g, kolm korda ööpäevas).

5. FARMAKOLOOGILISED OMADUSED

5.1 Farmakodünaamilised omadused

Farmakoterapeutiline rühm: mittesteroidsed põletiku- ja reumavastased ained, oksikaamid.

ATC-kood: M01AC06

Meloksikaam on oksikaamide perekonna mittesteroidne põletikuvastane aine (MSPVA), millel on põletikuvastane, valuvaigistav ja palavikku alandav toime. Meloksikaami põletikuvastane toime on tõestatud klassikaliste põletikumudelitega. Nagu ka teiste MSPVA-de puhul, ei ole tema täpne toimemehhanism teada. Siiski on vähemalt üks ühine toimimisviis, mis on omane kõigile MSPVA-dele (sh meloksikaam): põletikumediaatoritena tuntud prostaglandiinide biosünteesi inhibeerimine.

5.2 Farmakokineetilised omadused

Imendumine Meloksikaam imendub täielikult pärast lihasesisest manustamist. Suhteline biosaadavus, võrreldes suukaudse manustamisviisiga, on peaaegu 89%. Seega üleminekul lihasesiseselt manustamisviisilt suukaudsele ei ole vaja annust kohandada. Pärast 15 mg lihasesisest süsti saabub ligikaudu 60 minuti jooksul maksimaalne kontsentratsioon plasmas 1,62 mg/l.

Jaotumine Meloksikaam seondub väga tugevasti plasmavalkude, eriti albumiiniga (99%). Meloksikaam tungib sünoviaalvedelikku, kus tekkiv kontsentratsioon on ligikaudu pool plasmakontsentratsioonist. Jaotusruumala on väike, ligikaudu 11 liitrit. Individuaalne erinevus on 30...40% piirides.

Biotransformatsioon Meloksikaam metaboliseerub märkimisväärselt maksas. Uriinis on kindlaks tehtud neli erinevat meloksikaami metaboliiti, mis on farmakoloogilise toimeta. Peamine metaboliit 5’- karboksümeloksikaam (vastab 60% annusest) moodustub oksüdatsiooni teel vahemetaboliidist 5’- hüdroksümetüülmeloksikaamist, mis samuti vähesel määral eritub (vastab 9 % annusest). In vitro uuringud on näidanud, et CYP2C9 omab sellel metabolismi rajal olulist tähtsust, kuid isoensüüm CYP3A4 toetab seda vähesel määral. Kahe ülejäänud metaboliidi, mille proportsioon manustatud annusest on vastavalt 16% ja 4%, eritumine on seotud arvatavasti patsiendi peroksidaasi aktiivsusega.

Eritumine Meloksikaam eritub eeskätt metaboliitidena, mida leidub võrdses koguses nii uriinis kui väljaheites. Alla 5% ööpäevasest annusest eritub muutumatult väljaheitega, kuid uriinis on tuvastatud ainult algühendi jälgi. Eritumise keskmine poolväärtusaeg on ligikaudu 20 tundi. Totaalne plasmakliirens on keskmiselt 8 ml/min. Lineaarsus/mittelineaarsus Pärast meloksikaami suukaudset või lihasesisest terapeutiliste annuste 7,5...15 mg manustamist on aine farmakokineetika lineaarne.

Patsientide erigrupid Maksa-/neerupuudulikkus: Maksa- ega kerge kuni keskmine neerupuudulikkus ei avalda olulist toimet meloksikaami farmakokineetikale. Raske neerupuudulikkuse korral võib jaotusruumala suurenemine põhjustada vaba meloksikaami kontsentratsiooni tõusu. Sellisel juhul ei tohi ületada ööpäevast annust 7,5 mg (vt lõik 4.2).

Eakad: Eakatel inimestel oli keskmine plasmakliirens tasakaalukontsentratsiooni korral veidi aeglasem kui noorematel täiskasvanutel.

5.3 Prekliinilised ohutusandmed

Puuduvad prekliinilisi andmed, mis oleks kliinilise ohutuse seiskohast olulised peale nende, mida on kirjeldatud selle ravimi omaduste kokkuvõtte teistes lõikudes.

6. FARMATSEUTILISED ANDMED

6.1 Abiainete loetelu

Meglumiin, glükofurool, poloksameer 188, naatriumkloriid, glütsiin, naatriumhüdroksiid (pH korrigeerimiseks), butüülhüdroksütolueen, süstevesi.

6.2 Sobimatus

Sobivusuuringute puudumise tõttu ei tohi seda ravimpreparaati teiste ravimitega segada.

6.3 Kõlblikkusaeg

5 aastat.

6.4 Säilitamise eritingimused

See ravimpreparaat ei vaja säilitamisel temperatuuri eritingimusi. Hoida originaalpakendis, valguse eest kaitstult.

6.5 Pakendi iseloomustus ja sisu

Läbipaistvast klaasist ampull, täitemahuga 2 ml, mis sisaldab 1,5 ml süstelahust. Ampullid on pakendatud blistritesse, ühes PE fooliumiga kaetud vormitud PVC blistris on 5 ampulli.

Karbis 5 ampulli. Karbis on 1 blister, milles on 5 ampulli. Karbis 10 ampulli. Karbis on 2 blistrit, milles kummaski on 5 ampulli. Karbis 100 ampulli. Karbis on 20 blistrit, milles igaühes on 5 ampulli.

Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.

6.6 Erihoiatused ravimpreparaadi hävitamiseks ja käsitlemiseks

Kasutada tohib ainult selgeid, osakestevabu lahuseid.

Lahus on ühekordseks kasutamiseks. Kasutamata jäänud lahus tuleb hävitada.

Kasutamata ravimpreparaat või jäätmematerjal tuleb hävitada vastavalt kohalikele nõuetele.

7. MÜÜGILOA HOIDJA

Medochemie Ltd. 1-10 Constantinoupoleos street 3011 Limassol Küpros

8. MÜÜGILOA NUMBER

838014

9. ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE/MÜÜGILOA UUENDAMISE KUUPÄEV

Müügiloa esmase väljastamise kuupäev: 28.02.2014 Müügiloa viimase uuendamise kuupäev: 05.02.2019

10. TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV

Juuni 2023

RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE

1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS

MELOX 7,5 mg, tabletid MELOX 15 mg, tabletid

2. KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS

MELOX 7,5 mg tablett sisaldab 7,5 mg meloksikaami. MELOX 15 mg tablett sisaldab 15 mg meloksikaami. INN. Meloxicamum

Teadaolevat toimet omavad abiained: Üks 7,5 mg tablett sisaldab 18,75 mg laktoosmonohüdraati. Üks 15 mg tablett sisaldab 37,5 mg laktoosmonohüdraati.

Abiainete täielik loetelu vt 6.1.

3. RAVIMVORM

Tablett.

MELOX 7,5 mg: helekollased ümmargused lamedad 7 mm läbimõõduga tabletid, mille ühel poolel on poolitusjoon. Poolitusjoon on ainult poolitamise kergendamiseks, et hõlbustada ravimi allaneelamist, mitte tableti võrdseteks annusteks jagamiseks. MELOX 15 mg: helekollased ümmargused lamedad 10,5 mm läbimõõduga tabletid, mille ühel poolel on poolitusjoon. Tableti saab jagada võrdseteks annusteks.

4. KLIINILISED ANDMED

4.1 Näidustused

Osteoartroosi ägenemiste lühiajaline sümptomaatiline ravi. Anküloseeriva spondüliidi või reumatoidartriidi pikaajaline sümptomaatiline ravi.

4.2 Annustamine ja manustamisviis

Annustamine

Kõrvaltoimeid saab vähendada, kasutades minimaalset efektiivset annust võimalikult lühikese aja jooksul, mis sümptomite kontrollimiseks vajalik (vt lõik 4.4). Vajadust patsiendi sümptomite leevendamiseks ja ravivastust tuleb perioodiliselt hinnata, eriti osteoartroosiga patsientidel.

• Osteoartroosi ägenemine: 7,5 mg. Vajadusel ja haigusnähtude raskusest sõltuvalt võib annust suurendada 15 mg-ni ööpäevas.
• Reumatoidartriit, anküloseeriv spondüliit: 15 mg ööpäevas. Vt ka lõik Patsientide erirühmad allpool.

Olenevalt ravivastusest, võib annust vähendada 7,5 mg-ni ööpäevas.

MITTE ÜLETADA ANNUST 15 MG/ÖÖPÄEVAS.

Patsientide erirühmad

Eakad patsiendid ja kõrvaltoimetest enim ohustatud patsiendid (vt lõik 5.2) Soovitatav annus reumatoidartriidi ja anküloseeriva spondüliidi pikaajaliseks raviks eakatel patsientidel on 7,5 mg ööpäevas. Kõrvaltoimetest enim ohustatud patsiendid peavad alustama ravi annusega 7,5 mg ööpäevas (vt lõik 4.4).

Neerukahjustus (vt lõik 5.2) Raske neerupuudulikkusega dialüüsravil patsientidel ei tohi ööpäevane annus ületada 7,5 mg. Kerge või keskmise raskusega neerukahjustusega patsientidel (kelle kreatiniini kliirens on üle 25 ml/min) ei ole annuse vähendamine vajalik. (Raske neerupuudulikkusega mittedialüüsipatsiendid, vt lõik 4.3).

Maksakahjustus (vt lõik 5.2) Kerge ja mõõduka maksakahjustusega patsientidel ei ole annuse vähendamine vajalik. (Raske maksafunktsiooni kahjustusega patsientide kohta vt lõik 4.3).

Lapsed Lapsed ja noorukid: Melox tabletid on vastunäidustatud lastele ja alla 16-aastastele noorukitele (vt lõik 4.3).

Manustamisviis Suukaudne. Ööpäevane koguannus tuleb sisse võtta korraga koos vee või mõne teise vedelikuga söögi ajal.

4.3 Vastunäidustused

See ravimpreparaat on vastunäidustatud järgmistes olukordades:

• raseduse kolmas trimester (vt lõik 4.6);
• lapsed ja alla 16 aasta vanused noorukid;
• ülitundlikkus meloksikaami või lõigus 6.1 loetletud mis tahes abiainete või sarnase toimega ravimite nagu MSPVA-de või aspiriini suhtes. Meloksikaami ei tohi kasutada haigetel, kellel atsetüülsalitsüülhape ja teised mittesteroidsed põletikuvastased ravimid põhjustavad astma sümptomeid, nina polüpoosi, angioödeemi või urtikaariat;
• anamneesis varasema MSPVA-raviga seotud seedetrakti verejooks või perforatsioon;
• aktiivne või anamneesis korduv peptiline haavand/verejooks (kaks või enam diagnoositud haavandumise või veritsuse selgekujulist episoodi);
• raske maksafunktsiooni kahjustus;
• mittedialüüsitav raske neerupuudulikkus;
• seedetrakti veritsus, anamneesis tserebrovaskulaarne verejooks või teised veritsushäired;
• raske südamepuudulikkus.

4.4 Hoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel

Kõrvaltoimeid saab vähendada, kasutades minimaalset efektiivset annust võimalikult lühikese aja jooksul, mis on sümptomite kontrollimiseks vajalik (vt lõik 4.2 ja allpool Seedetrakti riskid ja Kardiovaskulaarsed riskid).

Ebapiisava ravitoime puhul ei tohi ületada maksimaalset soovituslikku ööpäevast annust ning ravile ei tohi lisada ka täiendavat MSPVA-d, kuna see võib suurendada toksilisust, samas kui terapeutiline kasu ei ole tõestatud. Tuleb vältida meloksikaami kasutamist koos MSPVA-dega, sh selektiivsete tsüklooksügenaas-2 inhibiitoritega.

Meloksikaam ei sobi ägeda valu leevendamiseks.

Kui seisund mitme päeva jooksul ei parane, tuleb ravi kliinilist kasu uuesti hinnata.

Enne meloksikaamravi alustamist tuleb veenduda, kas anamneesis esinenud ösofagiit, gastriit ja/või peptiline haavand on täielikult välja ravitud. Meloksikaamravi saavate ja seda tüüpi anamneesiga patsientide puhul tuleb rutiinselt tähelepanu pöörata võimaliku retsidiivi tekkele.

Seedetrakti riskid Seedetrakti verejooksu, haavandumist või perforatsiooni, mis võivad olla letaalse lõppega, on teatatud kõikide MVPVA-de kasutamisega ravi mistahes ajahetkel kas hoiatavate sümptomitega või ilma ning tõsiste seedetrakti sümptomite anamneesiga või ilma. Seedetrakti verejooksu, haavandumise ja perforatsiooni risk on kõrgem MSPVA-de annuse suurendamisega, haavandi anamneesiga patsientidel, eriti kui haavand on komplitseerunud verejooksu või perforatsiooniga (vt lõik 4.3) ning vanuritel. Nendel patsientidel peab ravi alustama väikseima saadaoleva annusega.

Sellistel patsientidel, samuti neil, kes kasutavad väikses annuses aspiriini või teisi seedetrakti kahjustuste riski suurendavaid ravimeid (vt allpool ja lõik 4.5) tuleb kaaluda kombinatsioonravi protektiivsete ainetega (nt misoprostool või prootonpumba inhibiitorid). Seedetrakti toksilisuse anamneesiga patsiendid, eriti eakad, peavad teatama mistahes ebatavalisest seedetrakti sümptomist (eriti seedetrakti verejooksust), eriti kui need ilmnevad ravi algul.

Patsientidele, kes saavad samaaegselt ravimeid, mis võivad tõsta maohaavandite või –verejooksu riski, nagu hepariin ravikuurina või kasutamisel geriaatrias, antikoagulandid nagu varfariin, teised mittesteroidsed põletikuvastased ained või atsetüülsalitsüülhape annustes ≥500 mg üksikannusena või ≥3 g ööpäevase koguannusena, ei ole kombinatsioon meloksikaamiga soovitatav (vt lõik 4.5).

Kui meloksikaami saaval patsiendil tekib seedetrakti verejooks või haavandumine, tuleb ravi lõpetada.

MSPVA-sid tuleb ettevaatusega kasutada seedetrakti haiguse anamneesiga (haavandiline koliit, Crohni tõbi) patsientidel, kuna need haigused võivad ägeneda (vt lõik 4.8).

Kardiovaskulaarsed ja tserebrovaskulaarsed riskid Hoolikas jälgimine ja nõustamine on vajalikud patsientide puhul, kellel on anamneesis MSPVA-de kasutamisega seotud hüpertensioon ja/või kerge kuni mõõdukas südame paispuudulikkus vedeliku retentsiooni ja tursetega.

Riskipatsientide puhul soovitatakse vererõhu kliinilist jälgimist enne ravi ja eriti meloksikaamravi alustamisel.

Kliinilised uuringud ja epidemioloogilised andmed lubavad oletada, et mõnede MSPVA-de, sh meloksikaami kasutamine (eriti suurtes annustes ja pikaajaliselt) võib olla seotud arteriaalse tromboosi juhtude (nt müokardiinfarkt ja insult) vähese kõrgenenud riskiga. Puuduvad piisavad andmed, et seda riski ka meloksikaami puhul välistada. Mitteravitud hüpertensiooni, südame paispuudulikkuse, südame isheemiatõve, perifeersete arterite haiguse ja/või tserebrovaskulaarse haigusega patsientidel tohib meloksikaami kasutada ainult pärast põhjalikku kaalutlust. Kardiovaskulaarsete haiguste riskifaktoritega (sh hüpertensioon, hüperlipideemia, suhkurtõbi, suitsetamine) patsientidel tohib pikaajalist ravi alustada pärast põhjalikku kaalutlust.

Nahareaktsioonid Meloksikaami kasutamisel on täheldatud eluohtlike nahareaktsioonide (Stevensi-Johnsoni sündroom (SJS) ja epidermise toksilise nekrolüüsi (TEN) teket. Patsiente tuleb teavitada tunnustest ja sümptomitest ning nahareaktsioonide suhtes hoolikalt jälgida. SJS või TEN kõrgeim tekkerisk on ravi esimestel nädalatel. SJS või TEN sümptomite või nähtude (nt progresseeruv nahalööve, sageli koos villide ja limaskesta kahjustusega) tekkimisel tuleb ravi meloksikaamiga katkestada. SJS ja TEN parimad ravitulemused saadakse varajasel diagnoosimisel ning ravi kohesel katkestamisel. Parem prognoos on seotud ravi varajase katkestamisega. Kui patsiendil tekkis meloksikaami kasutamisel SJS või TEN, ei tohi sellel patsiendil ravi meloksikaamiga taasalustada.

Meloksikaamiga seoses on teatatud fikseerunud ravimlööbe juhtudest. Patsientidel, kellel on anamneesis meloksikaamiga seotud fikseerunud ravimlööve, ei tohi meloksikaamiga ravi uuesti alustada. Esineda võib ristreaktiivsust teiste oksikaamidega.

Maksa- ja neerufunktsiooni parameetrid Sarnaselt teiste MSPVA-de kasutamisele on aeg-ajalt registreeritud transaminaaside aktiivsuse, seerumi bilirubiini või teiste maksafunktsiooni parameetrite tõuse nagu ka seerumi kreatiniini ning vereuurea lämmastiku tõuse ja muid laboratoorseid kõrvalekaldeid. Neist juhtudest enamus olid mööduvad ja kergekujulised. Kui mõni sellistest hälvetest peaks osutuma oluliseks või püsivaks, tuleb meloksikaamravi lõpetada ning teostada vastavad uuringud.

Funktsionaalne neerupuudulikkus Kuna MSPVA-d inhibeerivad renaalsete prostaglandiinide vasodilateerivat toimet, võivad nad glomerulaarfiltratsiooni vähendamise kaudu esile kutsuda funktsionaalset neerupuudulikkust. See kõrvaltoime oleneb annuse suurusest. Ravi alguses või pärast annuse suurendamist soovitatakse järgmiste riskifaktoritega patsientidel diureesi ja neerufunktsiooni hoolikalt jälgida:

• eakad;
• kaasuv ravi nt AKE inhibiitorite, angiotensiin-II antagonistidega, sartaanidega, diureetikumidega (vt lõik 4.5 Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed);
• hüpovoleemia (hoolimata põhjusest);
• südame paispuudulikkus;
• neerupuudulikkus;
• nefrootiline sündroom;
• luupus-nefropaatia;
• raske maksafunktsiooni häire (seerumi albumiin < 25 g/l või Child-Pugh’ skoor ≥10).

Harva võivad MSPVA-d põhjustada interstitsiaalset nefriiti, glomerulonefriiti, papillaarset nekroosi ja nefrootilist sündroomi.

Hemodialüüsravi saavatel lõppstaadiumis neerupuudulikkusega patsientidel ei tohi meloksikaami annus ületada 7,5 mg. Kerge ja mõõduka neerupuudulikkusega patsientidel (kreatiniini kliirens suurem kui 25 ml/min) ei ole annuse vähendamine vajalik.

Naatriumi, kaaliumi ja vee retentsioon MSPVA-de kasutamisel on võimalikud naatriumi, kaaliumi ja vee retentsioon ning diureetikumide natriureetilise toime häirumine. Lisaks võib väheneda antihüpertensiivsete ravimite antihüpertensiivne toime (vt lõik 4.5). Selle tulemusena võivad tundlikel patsientidel esile kerkida või ägeneda tursed, südamepuudulikkus või hüpertensioon. Riskirühma patsiente on soovitatav kliiniliselt jälgida (vt lõigud 4.2 ja 4.3). Hüperkaleemia Hüperkaleemiat võivad soodustada suhkurtõbi või mõni kaasuv ravi, mis teadaolevalt võib suurendada vere kaaliumi sisaldust (vt lõik 4.5). Sellistel juhtudel tuleb kaaliumi taset regulaarselt jälgida.

Kombinatsioon pemetrekseediga Pemetrekseedi saavatel kerge või mõõduka neerupuudulikkusega patsientidel tuleb meloksikaamravi katkestada vahemikuks vähemalt 5 päeva enne kuni vähemalt 2 päeva pärast pemetrekseedi manustamist (vt lõik 4.5)

Muud hoiatused ja ettevaatusabinõud Kõrvaltoimeid taluvad sageli halvemini eakad, kurnatud või nõrgestatud inimesed, kes vajavad seetõttu hoolikat jälgimist. Nagu ka teiste MSPVA-dega, on eriline ettevaatus vajalik seoses vanuritega, kel esineb sageli neeru-, maksa- või südamefunktsiooni kahjustus. Vanuritel esineb sagedamini ebasoodsaid reaktsioone MSPVA-dele, eriti seedetrakti verejooksu või perforatsiooni, mis võivad olla letaalsed (vt lõik 4.2).

Meloksikaami, nii nagu teistegi MSPVA-de toimel võivad kaasuva infektsioonhaiguse sümptomid muutuda.

Meloksikaami kasutamine võib kahjustada naiste viljakust, mistõttu seda ravimit ei soovitata kasutada naistel, kes soovivad rasestuda. Seega naistel, kel esineb häireid seoses rasestumisega või kel teostatakse viljatuse uuringuid, tuleb arvestada meloksikaamravi lõpetamise vajadusega (vt lõik 4.6).

Tabletid sisaldavad laktoosi. Harvaesineva päriliku galaktoositalumatusega, täieliku laktaasipuudulikkusega või glükoos-galaktoosi imendumishäiretega patsiendid ei tohi seda ravimit kasutada.

4.5 Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed

Koostoimete uuringud on läbi viidud ainult täiskasvanutega.

Hüperkaleemiaga seotud riskid: Teatud ravimpreparaadid või terapeutilised rühmad võivad soodustada hüperkaleemiat: kaaliumisoolad, kaaliumi säästvad diureetikumid, angiotensiini konverteeriva ensüümi (AKE) inhibiitorid, angiotensiin II retseptori antagonistid, mittesteroidsed põletikuvastased ained, (madalmolekulaarsed või fraktsioneerimata) hepariinid, tsüklosporiin, takroliimus ja trimetoprim. Hüperkaleemia algus võib oleneda kaasuvate faktorite olemasolust. Risk on kõrgem, kui meloksikaamiga samaaegselt manustatakse ülalnimetatud ravimpreparaate.

Farmakodünaamilised koostoimed

Teised mittesteroidsed põletikuvastased ained (MSPVA-d) ja atsetüülsalitsüülhape: kombinatsioon (vt lõik 4.4) teiste mittesteroidsete põletikuvastaste ainete või atsetüülsalitsüülhappega annustes + 500 mg üksikannusena või + 3 g ööpäevase koguannusena ei ole soovitatav.

Kortikosteroidid (st glükokortikoidid): samaaegne kasutamine kortikosteroididega nõuab ettevaatust, kuna esineb veritsuste ja seedetrakti haavandumiste suurenenud risk.

Antikoagulant või hepariin manustatuna geriaatrilises või raviannuses: tunduvalt kõrgem veritsusrisk trombotsüütide funktsiooni pärssimise ja gastroduodenaalse limaskesta kahjustuse kaudu. MSPVA-d võivad toetada antikoagulantide nagu varfariini toimeid (vt lõik 4.4). MSPVA-sid ei soovitata kasutada samaaegselt antikoagulantidega või hepariini geriaatriliste profülaktiliste või raviannustega (vt lõik 4.4).

Hepariini ülejäänud kasutusjuhtudel (nt preventiivsed annused) tuleb olla ettevaatlik, kuna esineb suurenenud veritsusrisk. Kui sellise kombinatsiooni kasutamine osutub vältimatuks, tuleb INR-i hoolikalt jälgida. Trombolüütikumid ja antiagregandid: suurenenud veritsusrisk trombotsüütide funktsiooni pärssimise ja gastroduodenaalse limaskesta kahjustuse kaudu.

Selektiivsed serotoniini tagasihaarde inhibiitorid (SSTI-d): seedetrakti verejooksu riski suurenemine.

Diureetikumid, AKE inhibiitorid ja angiotensiin-II antagonistid: MSPVA-d võivad vähendada diureetikumide ja teiste antihüpertensiivsete ravimite toimet. Mõnel pärsitud neerufunktsiooniga patsiendil (nt dehüdreeritud patsientidel või pärsitud neerufunktsiooniga vanuritel) võib AKE inhibiitori või angiotensiin-II antagonisti manustamine samaaegselt tsüklooksügenaasi inhibiitoritega põhjustada neerufunktsiooni täiendavat halvenemist, sh võimalikku ägedat neerupuudulikkust, mis on tavaliselt mööduv. Seega tuleb sellist kombinatsiooni kasutada ettevaatusega, eriti vanuritel. Neid patsiente tuleb piisavalt hüdreerida ning peab arvestama

neerufunktsiooni jälgimise vajadusega pärast kaasuva ravi alustamist ning seejärel perioodiliselt (vt ka lõik 4.4).

Teised antihüpertensiivsed ravimid (nt beeta-blokaatorid): nii nagu eelmiste puhul, võib esineda ka beeta-blokaatorite antihüpertensiivse toime vähenemine (vasodilatoorse toimega prostaglandiinide pärssimise tõttu).

Kaltsineuriini inhibiitorid (nt tsüklosporiin, takroliimus): MSPVA-d võivad renaalse prostaglandiini poolt vahendatud toimete kaudu soodustada kaltsineuriini inhibiitorite nefrotoksilisust. Kombineeritud ravi ajal tuleb neerufunktsiooni mõõta. Neerufunktsiooni soovitatakse hoolikalt jälgida, eriti vanuritel.

Deferasiroks: Deferasiroxi ja meloksikaami samaaegne manustamine võib suurendada seedetrakti kõrvaltoimete riski. Nende ravimpreparaatide kombineerimisel tuleb olla ettevaatlik. Farmakokineetilised koostoimed: meloksikaami toime teiste ravimite farmakokineetikale.

Emakasisesed vahendid: On teateid, et MSPVA-d vähendavad emakasiseste spiraalide efektiivsust. Varasemast on teateid, et MSPVA-d vähendavad emakasiseste spiraalide efektiivsust, kuid see vajab täiendavat kinnitamist.

Farmakokineetilised koostoimed (meloksikaami toime teiste ravimite farmakokineetikale)

Liitium: on täheldatud, et MSPVA-d tõstavad liitiumi taset seerumis (kuna liitiumi renaalne eritumine väheneb), mis võib saavutada toksilised väärtused. Liitiumit ei soovitata koos MSPVA-dega kasutada. Kui selline kombinatsioon osutub siiski vajalikuks, tuleb liitiumi plasmakontsentratsiooni hoolikalt jälgida meloksikaamravi alguses, annuse muutmisel ja lõpetamisel.

Metotreksaat: MSPVA võivad vähendada metotreksaadi tubulaarset sekretsiooni ning seeläbi tõsta metotreksaadi kontsentratsiooni plasmas. Seega metotreksaadi suuri annuseid (üle 15 mg/nädalas) kasutavatel patsientidel ei ole samaaegne MSPVA-de kasutamine soovitatav (vt lõik 4.4). Samuti tuleb arvestada MSPVA ja metotreksaadi koostoime võimalust metotreksaadi väikseid annuseid kasutavatel patsientidel, eriti kaasneva neerupuudulikkuse korral. Juhul kui kombineeritud ravi on möödapääsmatu, tuleb kontrollida verepilti ja neerufunktsiooni. Kui 3 päeva jooksul kasutatakse nii MSPVA kui metotreksaati, tuleb olla eriti tähelepanelik, sest metotreksaadi tase plasmas võib tõusta ning põhjustada toksilisuse suurenemist. Ehkki samaaegne meloksikaamravi ei mõjustanud oluliselt metotreksaadi (15 mg/nädalas) farmakokineetikat, tuleb arvestada sellega, et MSPVA-d võivad potentseerida metotreksaadi hematoloogilist toksilisust (vt eespool). (vt lõik 4.8). Pemetrekseed: Meloksikaami ja pemetrekseedi samaaegse kasutamise puhul kerge või mõõduka neerukahjustusega (kreatiniini kliirens 45...79 ml/min) patsientidel tuleb meloksikaamravi katkestada vahemikuks 5 päeva enne kuni 2 päeva pärast pemetrekseedi manustamist. Kui vajalikuks osutub meloksikaami ja pemetrekseedi kombinatsioon, tuleb patsiente hoolikalt jälgida, eriti müelosupressiooni ja seedetrakti kõrvaltoimete osas. Raske neerukahjustusega patsientidel (kreatiniini kliirens alla 45 ml/min) ei ole samaaegne meloksikaami ja pemetrekseedi manustamine soovitatav. Normaalse neerufunktsiooniga patsientidel (kreatiniini kliirens ≥80 ml/min) võivad meloksikaami 15 mg annused vähendada pemetrekseedi eliminatsiooni ning seetõttu suurendada pemetrekseedi kõrvaltoimete esinemissagedust. Seega tuleb meloksikaami 15 mg annuste manustamisel koos pemetrekseediga normaalse neerufunktsiooniga patsientidele (kreatiniini kliirens ≥80 ml/min) olla ettevaatlik.

Farmakokineetilised koostoimed: teiste ravimite toime meloksikaami farmakokineetikale

Kolestüramiin: kolestüramiin kiirendab meloksikaami eliminatsiooni, kuna katkestab enterohepaatilise ringe nii, et meloksikaami kliirens kiireneb 50% võrra ja poolväärtusaeg väheneb 13±3 tunnile. See koostoime omab kliinilist tähtsust. Kliiniliselt olulisi farmakokineetilisi ravimkoostoimeid ei avastatud antatsiidide, tsimetidiini ja digoksiini samaaegsel manustamisel.

4.6 Rasedus ja imetamine

Fertiilsus Meloksikaami, nagu ka kõigi teiste teadaolevalt tsüklooksügenaasi/prostaglandiinide sünteesi inhibeerivate ravimite kasutamine, võib kahjustada naiste viljakust ja seda ei soovitata kasutada rasestuda püüdvatel naistel. Naistel, kel esineb rasestumisprobleeme või kel teostatakse viljatusuuringuid, tuleb kaalutleda meloksikaami ärajätmist.

Rasedus Prostaglandiinide sünteesi pärssimine võib rasedust ja/või loote arengut kahjustada. Epidemioloogiliste uuringute andmed näitavad, et prostaglandiini sünteesi inhibiitori kasutamisega raseduse varajases faasis kaasneb raseduse katkemiste ja südame väärarengute ning gastroskiisi suurenenud oht. Kardiovaskulaarsete väärarengute absoluutne risk suurenes vähem kui 1%-lt ligikaudu 1,5%-ni. See risk kasvab tõenäoliselt proportsionaalselt annuse suuruse ja ravi kestusega. Loomadel on tõestatud, et prostaglandiinide sünteesi inhibiitori manustamine põhjustab implantatsioonieelse ja –järgse tiinuse katkemise sagenemist ja lootesuremuse suurenemist. Lisaks on teateid, et prostaglandiinide sünteesi inhibiitorite manustamine loomadele organogeneesi perioodil on seotud erinevate väärarengute, sh kardiovaskulaarsed, esinemissageduse suurenemisega. Alates 20. rasedusnädalast võib meloksikaami kasutamine põhjustada loote neerufunktsiooni häiretest tingitud oligohüdramnioni. See võib tekkida kohe pärast ravi alustamist ja on ravi lõpetamisel tavaliselt pöörduv. Lisaks on teatatud arterioosjuha ahenemisest pärast MSPVA-de kasutamist teisel trimestril, millest enamik taandus pärast ravi lõpetamist. Seetõttu ei tohi meloksikaami raseduse esimesel ja teisel trimestril manustada ilma tungiva vajaduseta. Kui meloksikaami kasutatakse rasestuda püüdval naisel või raseduse esimesel või teisel trimestril, peab annus olema võimalikult väike ja ravi kestus võimalikult lühike. Pärast mitmepäevast kokkupuudet meloksikaamiga alates 20. rasedusnädalast tuleb kaaluda sünnituseelset jälgimist oligohüdramnioni ja arterioosjuha ahenemise suhtes. Kui avastatakse oligohüdramnion või arterioosjuha ahenemine, tuleb meloksikaami kasutamine katkestada. Manustatuna raseduse kolmandal trimestril, võivad kõik prostaglandiinide sünteesi inhibiitorid lootel põhjustada:

• kardiopulmonaalset toksilisust (arterioosjuha enneaegne ahenemine/sulgumine ja pulmonaalhüpertensioon)
• neerufunktsiooni häiret (vt eespool);

Manustatuna raseduse lõpul, võib emal ja vastsündinul tekkida:

• võimalik veritsusaja pikenemine – agregatsioonivastane toime, mis võib esineda ka väga väikeste annuste korral;
• emaka kokkutõmmete pärssimine, mille tagajärjeks on hiline või pikenenud sünnitustegevus.

Seetõttu on meloksikaam raseduse kolmandal trimestril vastunäidustatud (vt lõigud 4.3 ja 5.3).

Imetamine Samas kui meloksikaami kohta spetsiifilised andmed puuduvad, on teada, et MSPVA-d imenduvad rinnapiima, mistõttu nende ravimite manustamine imetamisperioodil ei ole lubatud.

4.7 Toime reaktsioonikiirusele

Spetsiifilisi uuringuid autojuhtimist ja masinate käsitsemist mõjutavate toimete kohta ei ole läbi viidud. Siiski farmakodünaamilisel profiilil ja registreeritud kõrvaltoimetel põhinevalt meloksikaam tõenäoliselt ei mõjuta või mõjutab ebaoluliselt neid võimeid. Nägemishäirete, sh hägune nägemine,

pearingluse, unisuse, peapöörituse või muude kesknärvisüsteemi häirete esinemisel on soovitatav autojuhtimisest ja masinate käsitsemisest hoiduda.

4.8 Kõrvaltoimed

a) Üldine kirjeldus Kliinilised uuringud ja epidemioloogilised andmed lubavad oletada, et mõnede MSVPA-de kasutamine (eriti suurtes annustes ja pikaajalisel kasutamisel) võib olla seotud arteriaalse tromboosi juhtude (nt müokardiinfarkt või insult) kõrgenenud riskiga (vt lõik 4.4).

MSPVA-de kasutamisega seoses on registreeritud turseid, hüpertensiooni ja südamepuudulikkust. Kõige sagedamini täheldatud kõrvaltoimed on gastrointestinaalse olemusega. Võivad esineda peptilised haavandid, perforatsioon või seedetrakti verejooks, eriti vanuritel, vahel letaalse lõppega (vt lõik 4.4). Manustamisjärgselt on täheldatud iiveldust, oksendamist, kõhulahtisust, meteorismi, kõhukinnisust, düspepsiat, kõhuvalu, veriroed, veriokset, aftoosset stomatiiti ning koliidi ja Crohni tõve ägenemist (vt lõik 4.4 – Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel). Harvemini on täheldatud gastriiti.

Täheldatud on raskekujulisi kõrvaltoimeid nahal nt Stevensi-Johnsoni (SJS) sündroom ja toksiline epidermise nekrolüüs (TEN) (vt lõik 4.4).

Allpool esitatud kõrvaltoimete esinemissagedused põhinevad vastavatel esinemissagedustel, mida registreeriti 27 kliinilises uuringus ravi kestusega vähemalt 14 päeva. Informatsioon põhineb kliinilistel uuringutel, kuhu oli kaasatud 15 197 patsienti, keda oli ravitud meloksikaami tablettide või kapslite 7,5 või 15 mg ööpäevaste suukaudsete annustega kuni üheaastase perioodi jooksul. Kaasa on arvatud need kõrvaltoimed, mis on selgunud teadetest pärast ravimi turuletulekut.

Kõrvaltoimed on jagatud vastavalt nende esinemissagedusele järgmise konventsiooni alusel: Väga sage (≥ 1/10); sage (≥ 1/100, < 1/10); aeg-ajalt (≥ 1/1000, < 1/100); harv (≥ 1/10 000, < 1/1000); väga harv (< 1/10 000), teadmata (ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel).

b) Kõrvaltoimete loetelu

Vere ja lümfisüsteemi häired Sage: aneemia. Harv: ebanormaalne vere vormelementide (sh erinevate valgeliblede) arv, leukopeenia, trombotsütopeenia Väga harv: üksikjuhtudel on kirjeldatud agranulotsütoosi (vt lõik c). Immuunsüsteemi häired Aeg-ajalt: allergilised reaktsioonid, v.a anafülaktilised ja anafülaktoidsed reaktsioonid Teadmata: anafülaktiline reaktsioon, anafülaktoidne reaktsioon

Psühhiaatrilised häired Harv: meeleolu häired, luupainajad Teadmata: segasusseisund, desorientatsioon

Närvisüsteemi häired Sage: peavalu Aeg-ajalt: pearinglus, unisus

Silma kahjustused Harv: nägemishäired, sh hägune nägemine; konjunktiviit

Kõrva ja labürindi kahjustused Aeg-ajalt: vertiigo Harv: tinnitus

Südame häired Harv: südamepekslemine Seoses MSPVA raviga on registreeritud südamepuudulikkust.

Vaskulaarsed häired Aeg-ajalt: vererõhu tõus (vt lõik 4.4), nahaõhetus

Respiratoorsed, rindkere ja mediastiinumi häired Harv: astmahoogude tekkimine aspiriini või teiste MSPVA-de suhtes allergilistel patsientidel

Seedetrakti häired Väga sage: seedetrakti kõrvaltoimed, nagu düspepsia, iiveldus, oksendamine, kõhuvalu, kõhukinnisus, meteorism, kõhulahtisus Aeg-ajalt: latentne või makroskoopiline seedetrakti verejooks, stomatiit, gastriit, röhitised Harv: koliit, mao-sooletrakti verejooks, ösofagiit Väga harv: seedetrakti perforatsioon Seedetrakti verejooks, haavandumine või perforatsioon võib vahel olla raskekujuline ja potentsiaalselt letaalne, eriti vanuritel (vt lõik 4.4). Teadmata: pankreatiit

Maksa ja sapiteede häired Aeg-ajalt: maksafunktsiooni häired (nt transaminaaside aktiivsuse ja bilirubiini sisalduse suurenemine seerumis) Väga harv: hepatiit

Naha ja nahaaluskoe kahjustused Aeg-ajalt: angioödeem, sügelus, lööve Harv: Stevensi-Johnsoni sündroom, toksiline epidermaalne nekrolüüs, urtikaaria Väga harv: bulloosne dermatiit, multiformne erüteem Teadmata: fotosensibilisatsioon, fikseerunud ravimlööve (vt lõik 4.4)

Neerude ja kuseteede häired Aeg-ajalt: naatriumi ja vee retentsioon, hüperkaleemia (vt lõik 4.4 ja lõik 4.5), ebanormaalsed neerufunktsiooni näitajad (kreatiniini ja/või uurea sisalduse tõus seerumis) Väga harv: äge neerupuudulikkus, eriti riskifaktoritega patsientidel (vt lõik 4.4) Üldised häired ja manustamiskoha reaktsioonid Aeg-ajalt: tursed, sh alajäsemete tursed.

c) Üksikuid raskeid ja/või sageli esinevaid kõrvaltoimeid iseloomustav informatsioon

Meloksikaami ja teiste potentsiaalselt müelotoksiliste ravimitega ravitud patsientidel on registreeritud väga harvu agranulotsütoosi juhte (vt lõik 4.5).

d) Kõrvaltoimed, mida ei ole veel täheldatud seoses selle ravimiga, kuid mida üldiselt omistatakse teistele selle rühma ühenditele

Orgaaniline neerukahjustus, mille tõenäoliseks tulemuseks on äge neerupuudulikkus: väga harvadel juhtudel on täheldatud interstitsiaalset nefriiti, ägedat tubulaarnekroosi, nefrootilist sündroomi ja papillinekroosi (vt lõik 4.4).

Võimalikest kõrvaltoimetest teatamine Ravimi võimalikest kõrvaltoimetest on oluline teatada ka pärast ravimi müügiloa väljastamist. See võimaldab jätkuvalt hinnata ravimi kasu/riski suhet. Tervishoiutöötajatel palutakse kõigist võimalikest kõrvaltoimetest teatada www.ravimiamet.ee kaudu.

4.9 Üleannustamine

Sümptomid MSPVA ägedale üleannustamisele järgnevad sümptomid piirduvad tavaliselt letargia, unisuse, iivelduse, oksendamise ja ülakõhuvaluga, mis üldjuhul taanduvad toetava raviga. Tekkida võib seedetrakti verejooks. Raske mürgistus võib põhjustada hüpertensiooni, ägedat neerupuudulikkust, maksafunktsiooni häireid, hingamise pärssimist, koomat, krampe, kardiovaskulaarset kollapsit ja südameseiskust. Anafülaktoidseid reaktsioone on kirjeldatud nii MSPVA-de terapeutilisel kasutamisel kui üleannustamise järgselt.

Ravi Üleannustamise korral teha maoloputus ja manustada üldtugevdavaid vahendeid. Kliinilistes uuringutes õnnestus ravim elimineerida kiirendatult, kui manustati suu kaudu kolestüramiini 4 g kolm korda ööpäevas.

5. FARMAKOLOOGILISED OMADUSED

5.1 Farmakodünaamilised omadused

Farmakoterapeutiline rühm: mittesteroidsed põletiku- ja reumavastased ained (MSPVA). ATC-kood: M01AC06

Meloksikaam on oksikaamide gruppi kuuluv mittesteroidne põletikuvastane ravim, millel on valuvaigistav, põletikuvastane ja palavikku alandav toime. Kuigi täpne toimemehhanism ei ole teada, on põletikuvastase toime tagamisel roll põletikumediaatorite prostaglandiinide sünteesi inhibeerimisel, nagu ka teiste MSPVA-de puhul.

5.2 Farmakokineetilised omadused

Imendumine Meloksikaam imendub seedetraktist hästi, absoluutne biosaadavus on ligikaudu 90% pärast suukaudset manustamist (kapsel). On näidatud, et tabletid, suukaudne suspensioon ja kapslid on bioekvivalentsed. Pärast meloksikaami ühekordse annuse manustamist tekib suspensiooni manustamisel maksimaalne plasmakontsentratsioon 2 tunni pärast ja tahkete suukaudsete ravimvormide (kapslid ja tabletid) manustamisel 5...6 tunni pärast. Korduva manustamise puhul saabub tasakaalukontsentratsioon 3...5 päeva jooksul. Annustamisega üks kord ööpäevas kaasneb suhteliselt väike ravimi kontsentratsioonide kõikumine vereplasmas vahemikus 0,4...1,0 mikrogrammi/ml 7,5 mg annuste korral ja 0,8...2,0 mikrogrammi/ml 15 mg annuste korral (vastavalt C ja C tasakaalukontsentratsiooni seisundis). Meloksikaami maksimaalne kontsentratsioon plasmas tasakaalu seisundi korral saabub pärast tableti, kapsli ja suukaudse suspensiooni manustamist vastavalt 5…6 tunni jooksul. Meloksikaami imendumise ulatust pärast suukaudset manustamist ei muuda samaaegne söömine ega anorgaaniliste antatsiidide kasutamine. Jaotumine Meloksikaam seondub väga tugevasti plasmavalkude, eriti albumiiniga (99%). Meloksikaam tungib sünoviaalvedelikku, kus tema kontsentratsioon on ligikaudu pool plasmakontsentratsioonist. Jaotusruumala on väike, ligikaudu 11 l pärast lihasesisest või veenisisest manustamist ning erineb indiviiditi 7...20% ulatuses. Jaotusruumala pärast meloksikaami korduvate suukaudsete annuste (7,5...15 mg) manustamist on umbes 16 l, kusjuures erinevuskoefitsiendid on vahemikus 11...32%.. Biotransformatsioon Meloksikaam metaboliseerub ulatuslikult maksas. Uriinis on identifitseeritud 4 erinevat metaboliiti, mis kõik on farmakodünaamiliselt inaktiivsed. Peamine metaboliit, 5’-karboksümeloksikaam (60% annusest), moodustub oksüdeerimisel vahemetaboliidist 5’- hüdroksümetüülmeloksikaamist, mis

samuti eritub vähesel määral (9% annusest). In vitro uuringud on näidanud, et CYP2C9 omab sellel metabolismiteel olulist tähtsust ning vähesel määral toetab seda ka isoensüüm CYP3A4. Kahe ülejäänud metaboliidi, mille proportsioon manustatud annusest on vastavalt 16% ja 4%, moodustumine on seotud arvatavasti patsiendi peroksüdaasi aktiivsusega.

Eritumine Meloksikaam eritub eeskätt metaboliitidena, mida leidub võrdses koguses nii uriinis kui väljaheites. Alla 5% ööpäevasest annusest eritub muutumatult väljaheitega, kuid uriinis on tuvastatud ainult algühendi jälgi. Keskmine eliminatsiooni poolväärtusaeg pärast suukaudset, lihasesisest ja veenisisest manustamist on vahemikus 13...25 tundi. Totaalne plasmakliirens on pärast ühekordseid suukaudseid, veenisiseseid või pärasoolekaudseid annuseid umbes 7...12 ml/min.

Lineaarsus/mittelineaarsus Pärast suukaudset või lihasesisest meloksikaami terapeutiliste annuste 7,5...15 mg manustamist on aine farmakokineetika lineaarne.

Patsientide erirühmad

Maksa/neerupuudulikkusega patsiendid Meloksikaami farmakokineetikat ei mõjusta oluliselt ei maksa- ega kerge või mõõdukas neerupuudulikkus. Mõõduka neerukahjustusega inimestel esines tunduvalt kiirem ravimi totaalne kliirens. Lõppstaadiumi neerupuudulikkusega patsientidel täheldati vähenenud valguseonduvust. Lõppstaadiumi neerupuudulikkuse korral võib jaotusruumala suurenemine põhjustada sidumata meloksikaami kontsentratsiooni tõusu, mistõttu ööpäevast annust 7,5 mg ei tohi ületada (vt lõik 4.2).

Eakad patsiendid Eakatel meestel täheldati samasuguseid keskmisi farmakokineetilisi parameetreid nagu noorematel meestel. Eakatel naispatsientidel täheldati suuremaid AUC väärtusi ja pikemaid eliminatsiooni poolväärtusaegu kui mõlemast soost noorematel inimestel. Eakatel inimestel on keskmine plasma kliirens tasakaalukontsentratsiooni korral veidi aeglasem kui noorematel täiskasvanutel.

5.3 Prekliinilised ohutusandmed

Prekliinilistes uuringutes leiti, et meloksikaami toksikoloogiline profiil on identne teistel MSPVA-del täheldatuga: seedetrakti haavandid ja erosioonid, renaalne papillinekroos kahel loomaliigil suurte annuste kroonilise manustamise korral. Rottidega läbiviidud suukaudsed reproduktsiooniuuringud näitasid ovulatsioonide vähenemist, implantatsioonide pärssimist ja embrüotoksilisi toimeid (resorptsioonide suurenemist) emale toksiliste annuste, vähemalt 1 mg/kg korral. Toksilisuse reproduktiivsusuuringutes rottide ja jänestega ei ilmnenud teratogeensust suukaudsete annuste korral kuni 4 mg/kg rottidel ja 80 mg/kg jänestel.

Kahjustavad annused ületasid kliinilise annuse (7,5...15 mg) 5- kuni 10-kordselt, kui arvestada mg/kg alusel (75 kg inimene). Samuti on kirjeldatud fetotoksilisi toimeid tiinuse lõpus nii nagu kõigi prostaglandiini sünteesi inhibiitorite korral. In vitro ega in vivo ei ole leitud mingeid tõendeid ühegi mutageense toime kohta. Hiirtel ega rottidel ei ole palju suuremate kui kliiniliste annuste korral leitud mingit kartsinogeensusriski.

6. FARMATSEUTILISED ANDMED

6.1 Abiainete loetelu

MELOX 7,5 mg tabletid: naatriumtsitraat, laktoosmonohüdraat, mikrokristalliline tselluloos, veevaba ränidioksiid, povidoon, krospovidoon ja magneesiumstearaat.

MELOX 15 mg tabletid: naatriumtsitraat, laktoosmonohüdraat, mikrokristalliline tselluloos, veevaba ränidioksiid, povidoon, krospovidoon ja magneesiumstearaat.

6.2 Sobimatus

Ei ole teada.

6.3 Kõlblikkusaeg

3 aastat

6.4 Säilitamise eritingimused

Hoida temperatuuril kuni 25C.

6.5 Pakendi iseloomustus ja sisu

Tabletid on polüvinüülkloriidist – alumiiniumfooliumist blisterpakendites, karpi on lisatud ka pakendi infoleht.

MELOX 7,5 mg tabletid: 30 või 60 tabletti pakendis. MELOX 15 mg tabletid: 20 või 60 tabletti pakendis.

Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.

6.6 Kasutamis- ja käsitsemisjuhend

Puudub.

7. MÜÜGILOA HOIDJA

Medochemie Ltd. Konstantinoupoleos 1-10 3011 Limassol Küpros

8. MÜÜGILOA NUMBRID

MELOX 7,5 mg tabletid: 506106 MELOX 15 mg tabletid: 506006

9. ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE/MÜÜGILOA UUENDAMISE KUUPÄEV

Müügiloa esmase väljastamise kuupäev: 03.02.2006 Müügiloa viimase uuendamise kuupäev: 01.02.2011

10. TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV

Mai 2026