Medrol - tablett (4mg)

ATC Kood: H02AB04
Toimeaine: metüülprednisoloon
Tootja: Globalex Pharma OÜ

Artikli sisukord

MEDROL
tablett (4mg)


Pakendi infoleht: teave kasutajale

Medrol 4 mg tabletid

Metüülprednisoloon

Enne ravimi võtmist lugege hoolikalt infolehte, sest siin on teile vajalikku teavet.

  • Hoidke infoleht alles, et seda vajadusel uuesti lugeda.
  • Kui teil on lisaküsimusi, pidage nõu oma arsti, apteekri või meditsiiniõega.
  • Ravim on välja kirjutatud üksnes teile. Ärge andke seda kellelegi teisele. Ravim võib olla neile kahjulik, isegi kui haigusnähud on sarnased.
  • Kui teil tekib ükskõik milline kõrvaltoime, pidage nõu oma arsti, apteekri või meditsiiniõega. Kõrvaltoime võib olla ka selline, mida selles infolehes ei ole nimetatud. Vt lõik 4.

Infolehe sisukord

  1. Mis ravim on Medrol ja milleks seda kasutatakse
  2. Mida on vaja teada enne Medroli võtmist
  3. Kuidas Medroli võtta
  4. Võimalikud kõrvaltoimed
  5. Kuidas Medroli säilitada
  6. Pakendi sisu ja muu teave
  7. Mis ravim on Medrol ja milleks seda kasutatakse

Näidustused

Neerupealise koore puudulikkus (asendusdoosis). Põletikuvastast ja immuunsupresseerivat ravi vajavate haiguste (nt reumaatilised jt autoimmuunsed haigused, astma, nefrootiline sündroom, anafülaksia, allergilised reaktsioonid, äge leukeemia) sümptomaatiline ravi. Organite siirdamine. Glükokortikosteroididel on oluline mõju põletiku- ja immuunprotsessidele, samuti mõjutavad nad süsivesikute, valkude ja rasvade ainevahetust. Lisaks toimivad glükokortikosteroidid südame- ja vereringesüsteemile, skeletilihastele ja kesknärvisüsteemile.

Metüülprednisoloonil on põletiku- ja allergiavastane ning immuunsust allasuruv e immuunsupresseeriv toime.

Mida on vaja teada enne Medroli võtmist

Ärge võtke Medroli

  • kui olete ravimi toimeaine metüülprednisolooni või selle ravimi mis tahes koostisosade (loetletud lõigus 6) suhtes allergiline.
  • kui teil on diagnoositud kogu organismi haarav e süsteemne seenhaigus.
  • kui te saate kortikosteroidide immunosupressiivseid annuseid.

Hoiatused ja ettevaatusabinõud

Enne Medroli kasutamist pidage nõu oma arsti, apteekri või meditsiiniõega.

Eriline ettevaatus on vajalik ravimiga Medrol

  • kui teil on luude hõrenemine (e osteoporoos);
  • kui teil on diagnoositud kasvaja;
  • kui teil on segasusseisund (e psühhoos).Võivad tekkida psüühikahäired nagu unetus, meeleolu ja isiksusehäired, depressioon. Olemasolev emotsionaalne ebastabiilsus ja kalduvus segasusseisundite tekkeks võivad süveneda;
  • kui teil on protrombiini vaegus veres (e hüpoprotrombineemia);
  • kui teil on mao või kaksteistsõrmiksoole haavandtõbi. Ravim võib varjata maosekreedist tingitud haavandi (so peptilise haavandi) sümptomeid ning ilma märkimisväärse valuta võivad tekkida mao või kaksteistsõrmiksoole mulgustumine ja verejooks;
  • kui teil on haavandiline jämesoolepõletik (e koliit);
  • kui teil on diagnoositud soolesopistise põletik (e divertikuliit);
  • kui teil on tuberkuloos;
  • kui teil on suhkruhaigus;
  • kui teil on kõrgenenud vererõhk (e hüpertoonia);
  • kui teil on südamepaispuudulikkus;
  • kui teil on neerupuudulikkus;
  • kui teil on skleroderma (autommuunne haigus, mida nimetatakse ka süsteemseks skleroosiks), sest võib suureneda risk tõsise tüsistuse, sklerodermilise neerukriisi, tekkimiseks;
  • kui teil on lihasnõrkus (e myasthenia gravis);
  • kui teil on glaukoom (suurenenud silma siserõhk);
  • kui teil on varem esinenud allergiaid mis tahes ravimite vastu;
  • kui teil on feokromotsütoom (harva esinev neerupealise kasvaja).

Mida tuleb Medroli manustamisel tähele panna

  • Kortikosteroidide pikaajalise kasutamise tulemusel võib tekkida silmaläätse hägustumine, rohekae koos nägemisnärvi võimaliku kahjustusega ning suureneda silmapõletike tekke oht.
  • Suures annuses ravimit manustavatel patsientidel suureneb vastuvõtlikkus seenhaiguste suhtes.
  • Silma herpesviirusega haigetele tuleb ravimit manustada ettevaatlikult, kuna suureneb võimalus silma sarvkesta haavandumiseks.
  • Kilpnäärme vaegtalitluse ja maksakahjustusega patsientidel on kortikosteroidide toimed tugevnenud.
  • Kortikosteroide tuleb kasutada võimalikult väikeses annuses ning annuseid vähendada järk järgult.
  • Ravimi pikaajalisel manustamisel kasvueas patsientidele võib tekkida kasvupeetus. Võimalusel peab ravi olema lühiajaline.
  • Kuna kortikosteroidravi saavatel patsientidel on harvadel juhtudel esinenud nahareaktsioone ning anafülaktilist/anafülaktoidseid reaktsioone, tuleb enne manustamist kasutusele võtta piisavad ennetavad meetmed, eriti kui patsiendil on varem esinenud allergiaid mis tahes ravimite vastu.
  • Kortikosteroidravi saavatele patsientidele, kellel esineb tavatult suur stress, on näidustatud suuremas annuses kiiretoimeliste kortikosteroidide manustamine enne stressirohket olukorda, selle ajal ja pärast seda.
  • Atsetüülsalitsüülhapet ja mittesteroidseid põletikuvastaseid aineid tuleb koos kortikosteroididega kasutada ettevaatusega.
  • Pärast glükokortikoidide järsku katkestamist võib ilmneda steroidide ärajätusündroom. Selle sündroomi sümptomid on isutus, iiveldus, oksendamine, letargia, peavalu, palavik, liigesevalu, ketendus, lihasevalu, kaalulangus ja/või vererõhu langus.
  • Kortikosteroidide suured annused võivad tekitada ägedat pankreatiiti.

Muud ravimid ja Medrol

Palun teatage oma arstile, kui te võtate või olete hiljuti võtnud mingeid muid ravimeid, kaasa arvatud ilma retseptita ostetud ravimeid.

  • Metüülprednisolooni toime võib tugevneda samaaegsel isoniasiidi kasutamisel;
  • Metüülprednisolooni toime võib nõrgeneda samaaegsel rifampitsiini või epilepsiavastaste ravimite (näiteks barbituraatide või fenütoiini) kasutamisel;
  • Metüülprednisolooni toime võib tugevneda samaaegsel klaritromütsiini, troleandomütsiini, erütromütsiini või ketokonasooli kasutamisel;
  • Metüülprednisolooni toimet võib tugevdada ka samaaegne metotreksaadi manustamine;
  • Suures annuses tsüklosporiini ja metüülprednisolooni ravi jooksul on täheldatud krampide teket;
  • Metüülprednisolooni ja salitsülaatide samaaegne kasutamine vähendab salitsülaatide efektiivsust. Metüülprednisoloonravi katkestamine võib põhjustada salitsülaaditoksilisuse suurenenud riski;
  • Lisaks võib metüülprednisolooni koosmanustamine neostigmiini ja püridostigmiiniga soodustada müasteenia kriiside teket;
  • Koosmanustamisel antikoagulantidega (suukaudsed) on täheldatud nende toime tugevnemist või nõrgenemist;
  • Etünüülöstradiool/noretindrooni suukaudsed rasestumisvastased ravimid;
  • Takroliimus kasutatakse organi siirdamisjärgse äratõukereaktsiooni ennetamiseks;
  • Indinaviir kasutatakse HIVi raviks;
  • Kombineeritud ravil mittesteroidsete põletikuvastaste ravimitega suureneb seedetrakti haavandite tekke risk;
  • Steroidid võivad vähendada antikolinesteraaside toimet myastenia gravis’e korral;
  • Kuna kortikosteroidid võivad suurendada veresuhkru sisaldust, võib olla vajalik diabeediravimite annuste kohandamine;
  • Kui kortikosteroide manustatakse samal ajal kaaliumi sisaldust vähendavate ainetega (st diureetikumidega), tuleb patsiente hüpokaleemia tekke suhtes hoolikalt jälgida. Lisaks esineb hüpokaleemia suurenenud risk juhul, kui kortikosteroide kasutatakse samal ajal amfoteritsiin B, ksanteenide või β2 agonistidega;
  • Aminoglutetimiidist põhjustatud adrenosupressioon võib suurendada endokriinseid muutusi, mida põhjustab pikaajaline glükokortikoidravi;
  • Mõni ravim võib suurendada Medroli toimet ja teie arst võib soovida teid hoolikalt jälgida, kui te neid ravimeid võtate (sh HIVravimid: ritonaviir, kobitsistaat).

Rasedus ja imetamine ja viljakus

Enne ravimi kasutamist pidage nõu oma arstiga.

Metüülprednisoloon eritub rinnapiima.

Autojuhtimine ja masinatega töötamine

Kortikosteroidide toime kohta autojuhtimisele ja masinate käsitsemise võimele ei ole süstemaatilisi uuringuid tehtud. Pärast ravi kortikosteroididega on võimalikud kõrvaltoimed, nagu pearinglus, peapööritus, nägemishäired ja väsimus. Nende esinemisel ei tohi patsiendid autot juhtida ega masinaid käsitseda.

Medrol sisaldab laktoosi

Ravim sisaldab laktoosi ja sahharoosi. Kui arst on teile öelnud, et te ei talu teatud suhkruid, peate te enne ravimi kasutamist konsulteerima arstiga.

Kuidas Medroli võtta

Võtke seda ravimit alati täpselt nii, nagu arst on teile selgitanud. Kui te ei ole milleski kindel, pidage nõu oma arsti või apteekriga.

Ööpäevase annuse ning ravikuuri kestuse määrab arst.

Annustamine on individuaalne. Medroli algannus võib varieeruda päevas sõltuvalt haiguse raskusastmest, konkreetsest juhust ning haige ravivastusest. Kliinilise vastuse ilmnemisel määratakse kindlaks sobilik säilitusannus, vähendades algannust vähehaaval sobilike ajavahemike järel, kuni jõutakse väikseima annuseni, mille juures säilib ravimi toime.

Pikaajalise ravi korral võib arst määrata annustamisskeemi, mille korral kahekordne ööpäevane annus manustatakse igal teisel hommikul.

Sellise annustamise eesmärk on vähendada pikaajalise ravi käigus tekkivaid kõrvaltoimeid.

Ravi ajal ärge sööge ega tarvitage greipfruuti või -mahla, sest need võivad mõjutada Medroli toimet.

Kui teil on tunne, et Medroli toime on liiga tugev või liiga nõrk, pidage nõu oma arsti või apteekriga.

Kui te võtate Medroli rohkem kui ette nähtud

Üleannustamine ei põhjusta kliinilisi ilminguid. Korduv ja sage ravimi manustamine pikema ajaperioodi vältel võib põhjustada Cushing`i sündroomi (peamised ilmingud nn “täiskuunäo“ teke, rasvumine, luude hõrenemine ja lihaste kõhetumine, naha õhenemine, vererõhu tõus, ainevahetuse muutused) jt kõrvaltoimete ilmnemist.

Kui te unustate Medroli võtta

Ärge võtke kahekordset annust, kui tablett jäi eelmisel korral võtmata.

Võimalikud kõrvaltoimed

Nagu kõik ravimid, võib ka see ravim põhjustada kõrvaltoimeid, kuigi kõigil neid ei teki.

Kui teil tekib mõni järgnevatest kõrvaltoimetest, lõpetage Medroli võtmine ja rääkige kohe oma arstiga.

Ravi steroididega, nagu näiteks Medrol, ei tohi teatud haigusseisundite korral lõpetada järsku.

Kui teil tekib mõni järgmistest sümptomitest, pöörduge kohe arsti poole. Teie arst otsustab, kas

te peate jätkama ravimi võtmist:

Allergiline reaktsioon, nagu nahalööve, näoturse või vilistav ja raske hingamine. Need

kõrvaltoimed on harvad, aga võivad olla tõsised.

Pankreatiit, kõhuvalu, mis levib selga, võib põhjustada oksendamist, šokki ja teadvusekadu.

Maoverejooks ja -haavandid, mille tunnuseks on kõhuvalu (must väljaheide, vereoksendamine).

Nakkused. See ravim võib varjata või muuta mõnede nakkuste sümptomeid või vähendada

vastupanuvõimet nakkusele, nii et seda on raske diagnoosida varajases staadiumis.

Sümptomiteks võivad olla kehatemperatuuri tõus ja halb enesetunne. Ägeneda võivad

tuberkuloosi sümptomid, nagu veriköha ja valu rinnus. Ägeneda võivad ka malaaria

sümptomid, nagu külmavärinad ja palavik. Medrol võib tõsta ka raske infektsiooni

väljakujunemise tõenäosust.

Kopsuarteri trombemboolia (trombid kopsudes), mille sümptomiteks on järsk ja ootamatu

valu, õhupuudus ja veriköha.

Koljusisese rõhu tõus (ajuebakasvaja) lastel, mille sümptomiteks on peavalu, oksendamine,

jõetus ja uimasus. See kõrvaltoime tekib tavaliselt pärast ravi lõppu.

Tromboflebiit (verehüübed või tromboos jala veenis), mille sümptomiteks on valulikud tursunud, punetavad ja hellad veenid.

Mõned kõrvaltoimed võivad olla tõsised. Võtke kohe ühendust oma arstiga, kui teil tekib mõni

järgnevatest tõsistest kõrvaltoimetest.

Need kõrvaltoimed võivad esineda teatud sagedusega, mis on määratletud järgmiselt: teadmata (ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel).

Süda ja vereringe

kõrge vererõhk, mille sümptomiteks on peavalu või üldine halb enesetunne

teie süda ei jaksa pumbata piisaval hulgal verd (südamepuudulikkus), mille sümptomiteks on tursed pahkluu piirkonnas, hingamisraskused ja südamepekslemine (südamelöökide tunnetamine), kiirenenud või ebakorrapärane südamerütm

madal vererõhk, mille sümptomiteks võivad olla pearinglus, minestus, peapööritus, nägemishäired, üldine nõrkus

vere valgeliblede arvu suurenemine (leukotsütoos)

Vedelikupeetus

tursed ja kõrge vererõhk, mis on põhjustatud suurenenud vedeliku- ja soolasisaldusest

kaaliumi vähenemisest tingitud krambid või spasmid. Harvadel juhtudel võib see põhjustada südamepuudulikkust.

Seedetrakt

iiveldus, oksendamine

haavandid, põletik või söögitoru soor (ebamugavustunne neelamisel)

seedehäired

kõhupuhitus

kõhuvalu

kõhulahtisus

pidev luksumine, eriti suurte annuste puhul

Silma häired

katarakt (hallkae)

glaukoom (rohekae, silmasisese rõhu suurenemine, mis põhjustab valu silmas ja peavalu)

nägemisnärvi turse (papilliturse, põhjustab nägemishäireid)

silma eesosas oleva läbipaistva kihi (kornea) või kõvakesta (silmavalge) hõrenemine

silma viiruslike või seennakkuste ägenemine

pungsilmsus (eksoftalm)

ähmane nägemine (korioretinopaatia)

Maksahäired

suurenenud maksaensüümide aktiivsus

Hormoonid ja ainevahetus

imikutel, lastel ja noorukitel normaalse kasvu aeglustumine, mis võib olla püsiv

ümmargune või nn kuunägu (Cushingi sündroom)

ebaregulaarne või puuduv menstruatsioon

liigkarvasus kehal ja näol (naistel)

suurenenud söögiisu ja kehakaalu tõus

suhkurtõbi või selle ägenemine

pikaajaline ravi võib põhjustada mõnede hormoonide madalama sisalduse, mis omakorda põhjustab madalat vererõhku ja peapööritust. See toime võib püsida mitu kuud.

pärast kortikosteroidravi võib suureneda teatud ensüümide (alaniini aminotransferaasi, aspartaadi aminotransferaasi, alkaalse fosfataasi), mis on vajalikud ravimite toimimiseks, ja teiste ainete sisaldus. Need muutused on tavaliselt väikesed ja ensüümide tase normaliseerub pärast ravi. Tavaliselt te neid sümptomeid ise ei märka, küll aga näitab seda vereanalüüs.

rasvkoe kogunemine kehaosadele, mis võib avalduda näiteks seljavalu või nõrkusena (epiduraal-lipomatoosi tõttu)

Immuunsüsteem

suurenenud vastuvõtlikkus nakkustele, mis võivad varjata või muuta normaalset nahatestide reaktsiooni, näiteks tuberkuloosi testi

Lihased ja luustik

lihaste nõrkus

luude hõrenemine (põhjustab kergesti luumurde)

luumurrud

halb verevarustus luudes, põhjustades valu puusas

kõõluserebendid (eriti kannakõõlus)

lihaste krambid või spasmid

Närvisüsteem ja meeleolu

Steroidid, sh metüülprednisoloon, võivad põhjustada tõsiseid vaimseid probleeme.

depressioon, sh enesetapumõtted

meeleolu kõikumised (meeleolu langus, eufooriline meeleolu), maania

ärevus, unehäired, mõtlemisraskused, mälukaotus

asjade nägemine või kuulmine, mida ei ole olemas

segasusseisund

käitumishäired

ärritatavus

peavalu

Nahk

vistrikud (akne)

kehv haavade paranemine

õhuke nahk

venitusarmid (striiad)

verevalumid

higistamine

nahasügelus

nahalööve või -punetus

punane sügelev paistetus

väikesed verevalumid

Kaposi sarkoom (teatud tüüpi nahavähk)

Veresoonkond

vere hüübimise suurenemine

Üldised häired

väsimus

halb enesetunne

käte ja jalgade turse

Kui ükskõik milline kõrvaltoimetest muutub tõsiseks või kui te märkate mõnda kõrvaltoimet, mida selles infolehes ei ole nimetatud, palun rääkige sellest oma arstile või apteekrile.

Kõrvaltoimetest teavitamine

Kui teil tekib ükskõik milline kõrvaltoime, pidage nõu oma arsti, apteekri või meditsiiniõega. Kõrvaltoime võib olla ka selline, mida selles infolehes ei ole nimetatud. Kõrvaltoimetest võite ka ise teavitada www.ravimiamet.ee kaudu. Teavitades aitate saada rohkem infot ravimi ohutusest.

Kuidas Medroli säilitada

Hoidke seda ravimit laste eest varjatud ja kättesaamatus kohas.

Hoida temperatuuril kuni 25°C.

Ärge kasutage seda ravimit pärast kõlblikkusaega, mis on märgitud karbil pärast “Kõlblik kuni:“. Kõlblikkusaeg viitab selle kuu viimasele päevale.

Ärge visake ravimeid kanalisatsiooni ega olmejäätmete hulka. Küsige oma apteekrilt, kuidas visata ära ravimeid, mida te enam ei kasuta. Need meetmed aitavad kaitsta keskkonda.

Pakendi sisu ja muu teave

Mida Medrol sisaldab

  • Toimeaine on metüülprednisoloon. Iga tablett sisaldab 4 mg metüülprednisolooni.
  • Teised abiained on: laktoosmonohüdraat (80 mg), maisitärklis, sahharoos, kaltsiumstearaat.

Kuidas Medrol välja näeb ja pakendi sisu

Poolovaalsed elliptilised valged tabletid, ühelt poolt ristikujulise poolitusjoonega, teisele poole märgitud „Medrol 4“.

Suure tihedusega polüetüleenist (HDPE) kandiline pudel, millel on polüpropüleenist lastekindel kork, 30 või 100 tabletti pakendis.

Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.

Müügiloa hoidja ja tootja

Teisese müügiloa hoidja

Globalex Pharma OÜ Endla 69/Keemia 4 10615 Tallinn

Eesti

Tel:+372 644 0097 E-post: See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.

Tootja:

Pfizer Italia S.r.l.

Via del Commercio 63100 Marino del Tronto

Ascoli Piceno

Itaalia

Ümberpakendaja

Oribalt Vilnius UAB Laisvės pr. 75 Vilnius 06144 Leedu

Lisaküsimuste tekkimisel selle ravimi kohta pöörduge palun teisese müügiloa hoidja poole.

Infoleht on viimati uuendatud augustis 2018.

RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE

RAVIMPREPARAADI NIMETUS

Medrol 4 mg tabletid

KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS

Üks tablett sisaldab 4 mg metüülprednisolooni.

INN. Methylprednisolonum

Teadaolevat toimet omavad abiained: laktoos ja sahharoos.

Üks tablett sisaldab vastavalt 80 mg laktoosmonohüdraati ja 1,5 mg sahharoosi.

Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.

RAVIMVORM

Tabletid.

Medrol 4 mg poolovaalsed elliptilised valged tabletid, ühelt poolt ristikujulise poolitusjoonega, teisele poole märgitud „Medrol 4“.

Poolitusjoon on ainult poolitamise kergendamiseks, et hõlbustada ravimi allaneelamist, mitte tableti võrdseteks annusteks jagamiseks.

KLIINILISED ANDMED

Näidustused

Neerupealise koore puudulikkus (asendusdoosis). Põletikuvastast ja immuunsupresseerivat ravi vajavate haiguste (nt reumaatilised jt autoimmuunsed haigused, astma, nefrootiline sündroom, anafülaksia, allergilised reaktsioonid) sümptomaatiline ravi. Äge lümfoidne leukeemia. Organite siirdamine.

Annustamine ja manustamisviis

Annustamine

Metüülprednisolooni algannus võib varieeruda päevas vastavalt haiguse raskusastmele. Kergema raskusastmega olukordades piisab üldiselt väiksematest annustest, samas kui mõnede patsientide puhul võib olla vaja suuremaid algannuseid. Kliiniliste seisundite hulka, mille puhul võib olla näidustatud suuremate annuste kasutamine, kuuluvad hulgiskleroos (200 mg ööpäevas), ajuturse (200…1000 mg ööpäevas) ja organite siirdamine (kuni 7 mg/kg ööpäevas).

Kui kliiniliselt rahuldavat ravivastust teatud perioodi jooksul ei saabu, tuleb metüülprednisolooni tablettide manustamine katkestada ja alustada ravi mingi muu ravimiga. Kui pärast pikaajalist ravi tuleb ravimi kasutamine peatada, on soovitatav seda teha järk-järgult, mitte äkki.

Pärast soodsa ravivastuse täheldamist tuleb kindlaks määrata sobiv säilitusannus, vähendades ravimi algannust väikeste koguste kaupa vastavate intervallide järel, kuni jõutakse väikseima annuseni, mis tagab piisava ravivastuse. Meeles tuleb pidada, et ravimi annustamist on vaja pidevalt jälgida.

Olukordade hulka, mille tõttu võib olla vaja annust muuta, kuuluvad muutused kliinilises seisundis

pärast haigusprotsessi retsidiveerumist või süvenemist, muutused patsiendi individuaalses reageerimises ravile ja patsiendi kokkupuutumine stressisituatsioonidega, mis ei ole otseselt seotud ravitava haigusega. Selles viimati mainitud olukorras tuleb patsiendi seisundist lähtudes metüülprednisolooni tablettide annust võib-olla teatud ajaks suurendada.

Tuleb rõhutada, et annustamisnõuded on erinevad ja neid tuleb kohandada individuaalselt, lähtudes ravitavast haigusest ja patsiendi ravivastusest.

Ülepäeviti toimuv ravi

Ülepäeviti toimuv ravi hõlmab kortikosteroidide annustamisrežiimi, mille puhul kahekordne tavapärane ööpäevane annus manustatakse igal ülejärgmisel hommikul. Selle raviviisi eesmärk on pakkuda pikaajalist medikamentoosset ravi vajavale patsiendile kortikosteroidide kasulikke toimeid, vähendades samas teatud kõrvaltoimeid, sh hüpofüüsi-neerupealiste pärssimist, Cushingi sündroomi, kortikoidide ärajätunähte ja laste kasvupeetust.

Manustamisviis

Suukaudne

Vastunäidustused

Metüülprednisoloon on vastunäidustatud patsientidele, kellel on:

Süsteemsed seeninfektsioonid.

Teadaolev või arvatav ülitundlikkus toimeaine või lõigus 6.1 loetletud mis tahes abiaine suhtes.

Elusvaktsiinide või nõrgestatud elusvaktsiinide manustamine on vastunäidustatud patsientidele, kes saavad kortikosteroidide immunosupressiivseid annuseid.

Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel

Immuunsupresseerivad toimed/suurenenud tundlikkus infektsioonide suhtes

Kortikosteroidid võivad suurendada vastuvõtlikkust nakkustele, maskeerida mõningaid nakkusnähte, ka võivad tarvitamise kestel tekkida uued nakkused. Kortikosteroidide kasutamisel võib ette tulla vastupidavuse ja nakkuse lokaliseerimisvõime vähenemist. Kortikosteroidide kasutamisega eraldi või kombinatsioonis teiste rakulist immuunsust, humoraalset immuunsust või neutrofiilide funktsiooni mõjutavate immunosupressantidega võivad olla seotud mis tahes kehaosa nakkused viirusliku, bakteriaalse, seenorganismi, alglooma või sooleparasiidiga (helmindiga). Sellised nakkused võivad kulgeda kergelt, ent võivad olla ka rasked ja lõppeda vahel surmaga. Kortikosteroidide annuste suurenedes sagenevad ka nakkuslikud tüsistused.

Immuunsüsteemi pärssivaid ravimeid tarvitavad isikud on nakkustele vastuvõtlikumad kui terved inimesed. Nii võib immuunsuseta lastel või kortikosteroide kasutavatel täiskasvanutel näiteks tuulerõugete ja leetrite kulg olla raskekujulisem või lõppeda isegi surmaga.

Patsientidel, kes saavad kortikosteroide immuunsupressiivsetes annustes, on vastunäidustatud elusviirusi või nõrgendatud elusviirusi sisaldavate vaktsiinide manustamine. Surmatud või inaktiveeritud viirusi sisaldavaid vaktsiine võib manustada patsientidele, kes saavad kortikosteroide immuunsupressiivsetes annustes. Siiski võib immuunvastus sellistele vaktsiinidele olla vähenenud. Selliselt võib immuniseerida patsiente, kes saavad kortikosteroide mitteimmuunsupressiivsetes annustes.

Kortikosteroidide kasutamine aktiivse tuberkuloosi korral peab olema piiratud fulminantsete või dissemineerunud haigusjuhtudega, mille korral kortikosteroid on näidustatud kahjustuste tõttu adekvaatse antituberkuloosse ravirežiimi ajal.

Kui kortikosteroidide kasutamine on näidustatud latentse tuberkuloosiga või tuberkuliin-positiivsetel patsientidel, on haiguse ägenemisohu tõttu vajalik hoolikas jälgimine. Pikaajalise ravi korral kortikosteroididega tuleb nendel patsientidel kasutada kemopreventsiooni.

Kortikosteroidravi saavatel patsientidel on teadaolevalt esinenud Kaposi sarkoomi. Ravi katkestamine kortikosterodidega võib viia kliinilise remissiooni tekkeni.

Kortikosteroidide osa on septilise šoki puhul olnud vastuoluline, kusjuures varasemates uuringutes on näidatud nii soodsaid kui ka kahjulikke toimeid. Hiljem on väljakujunenud septilise šoki ja neerupealiste puudulikkusega patsientidele soovitatud kortikosteroide lisaravina. Siiski ei ole nende ravimite rutiinne kasutamine septilise šoki korral soovitatav, sest süstemaatiline analüüs näitas, et lühiaegne ravi kortikosteroidide suurte annustega ei vähenda raske sepsise ja septilise šoki korral suremust, mistõttu olemasolevad andmed ei toeta selle kasutamist. Sellele vaatamata järeldub metaanalüüsidest ja ülevaateartiklist, et pikemad ravikuurid (5…11 päeva) väikeste kortikosteroidiannustega võivad vähendada suremust, eriti vasopressor-sõltuva septilise šoki puhul.

Immuunsüsteem

Tekkida võivad allergilised reaktsioonid (nt angioödeem).

Kuna kortikosteroidravi saavatel patsientidel on harvadel juhtudel esinenud nahareaktsioone ning anafülaktilist/anafülaktoidseid reaktsioone, tuleb enne manustamist kasutusele võtta piisavad ennetavad meetmed, eriti kui patsiendil on varem esinenud allergiaid mis tahes ravimite vastu.

Endokriinsüsteemi häired

Kortikosteroidravi saavatele patsientidele, kellel esineb tavatult suur stress, on näidustatud suuremas annuses kiiretoimeliste kortikosteroidide manustamine enne stressirohket olukorda, selle ajal ja pärast seda.

Pikema perioodi vältel farmakoloogilistes annustes manustatud kortikosteroidid võivad põhjustada hüpotalamuse-hüpofüüsi-neerupealiste (HPA) supressiooni (sekundaarne neerupealiste puudulikkus). Neerupealiste puudulikkuse ulatus ja kestus on patsientide seas erinev ning sõltub glükokortikoidide annusest, manustamise sagedusest ja ajast ning ravi kestusest. Seda toimet on võimalik vähendada kortikosteroidi manustamisega igal teisel päeval (vt lõik 4.2 Annustamine ja manustamisviis, manustamine ülepäeviti).

Lisaks võib glükokortikoidravi järsul katkestamisel tekkida surmaga lõppev äge neerupealiste puudulikkus.

Ravimitekkelist neerupealiste puudulikkust võib minimeerida annuse järkjärgulise vähendamisega. Seda tüüpi suhteline puudulikkus võib püsida mitme kuu jooksul pärast ravi lõppu; seetõttu tuleb nimetatud perioodil mis tahes stressi ilmnemisel alustada uuesti hormoonraviga.

Samuti võib pärast glükokortikoidide järsku katkestamist ilmneda steroidide ärajätusündroom, mis pealtnäha ei ole seotud adrenokortikaalse puudulikkusega. Selle sündroomi sümptomid on anoreksia, iiveldus, oksendamine, letargia, peavalu, palavik, liigesevalu, deskvamatsioon, müalgia, kaalulangus ja/või hüpotensioon. Arvatakse, et nende sümptomite põhjuseks on glükokortikoidide kontsentratsiooni järsk muutus, mitte väike kortikosteroidide sisaldus.

Et glükokortikoidid võivad põhjustada või süvendada Cushingi sündroomi, tuleb Cushingi tõvega patsientidel hoiduda glükokortikoidide kasutamisest.

Hüpotüreoidismiga patsientidel täheldatakse kortikosteroidide toime tugevnemist.

Ainevahetus- ja toitumine

Kortikosteroidid, sealhulgas metüülprednisoloon, võivad suurendada vere glükoosisisaldust, halvendada olemasolevat diabeeti ja pikaajalise kortikosteroidravi korral soodustada suhkurtõve teket.

Psühhiaatrilised häired

Kortikosteroidide kasutamisel võivad tekkida psüühikahäired, mis võivad ulatuda eufooriast, unetusest, meeleolu kõikumistest, isiksuse muutustest ja raskest depressioonist psühhootiliste episoodideni. Samuti võivad kortikosteroidid süvendada olemasolevat emotsionaalset ebastabiilsust või kalduvust psühhootilisteks episoodideks.

Süsteemsed steroidid võivad põhjustada potentsiaalselt raskekujulisi psühhiaatrilisi kõrvaltoimeid (vt lõik 4.8 Psühhiaatrilised häired). Sümptomid tekivad tavaliselt mõne päeva või nädala jooksul pärast ravi alustamist. Enamik reaktsioonidest taandub pärast annuse vähendamist või ravi katkestamist, kuigi vajalikuks võib osutuda ka spetsiifiline ravi. Kortikosteroidravi katkestamisel on esinenud psühholoogilisi kõrvaltoimeid, mille tekkesagedus ei ole teada. Patsiente/hooldajaid tuleb julgustada pöörduma abi saamiseks arstide poole, kui patsiendil on tekkinud psühhiaatrilistele häiretele viitavad sümptomid, iseäranis meeleolu languse või enesetapumõtete kahtluse olemasolul. Patsiendid/hooldajad peavad olema valvel võimalike psühhiaatriliste kõrvalekallete suhtes, mis võivad tekkida süsteemsete steroidide annuse muutmise/ravi katkestamise ajal või selle järel.

Närvisüsteemi häired

Kortikosteroidide manustamisel krambihäiretega patsientidele tuleb olla ettevaatlik.

Kortikosteroidide manustamisel myasthenia gravis’ega (haiguslik lihasnõrkus) patsientidele tuleb olla ettevaatlik (vt müopaatiat puudutav väide lõigus „Lihas-skeleti ja sidekoe kahjustused“).

Kuigi kontrollitud kliinilised uuringud on näidanud, et kortikosteroidid on tõhusad hulgiskleroosi ägenemise leevendamisel, ei tõesta need, et kortikosteroidid mõjutavad haiguse lõpptulemust või loomulikku kulgu. Samuti näitavad uuringud, et olulise toime avaldumiseks on vaja kasutada kortikosteroidide suhteliselt suuri annuseid (vt lõik 4.2).

Teatatud on epiduraalsest lipomatoosist patsientidel, kes tavaliselt võtavad pika aja jooksul suurtes annustes kortikosteroide.

Silma kahjustused

Kortikosteroidide kasutamisel silma herpesnakkusega patsientidel tuleb sarvkesta perforatsiooni riski tõttu olla ettevaatlik.

Kortikosteroidide pikaajaline kasutamine võib põhjustada tagumist subkapsulaarset katarakti ja nukleaarkatarakti (iseäranis lastel), eksoftalmi või silmasisese rõhu tõusu, mis võib anda tulemuseks glaukoomi ja nägemisnärvide võimaliku kahjustuse. Samuti võib glükokortikoide saavatel patsientidel olla soodumus silma sekundaarsete seen- ja viirusnakkuste tekkeks.

Kortikosteroidravi on seostatud tsentraalse seroosse korioretinopaatiaga, mis võib põhjustada reetina irdumist.

Südame häired

Glükokortikoidide kõrvaltoimed kardiovaskulaarsüsteemile, nagu düslipideemia ja hüpertensioon, võivad muuta ravi saavad olemasolevate kardiovaskulaarsete riskiteguritega patsiendid vastuvõtlikuks teistele kardiovaskulaarsetele toimetele, kui kasutatakse pikka aega suuri annuseid. Järelikult tuleb kortikosteroide kasutada sellistel patsientidel läbimõeldult ja tähelepanu tuleb pöörata riski modifitseerimisele ning vajaduse korral täiendavale kardiaalsele jälgimisele. Väikeste annustega ja ülepäeviti antav ravi võib vähendada kortikosteroidraviga seotud tüsistuste esinemissagedust.

Südame paispuudulikkuse korral tuleb süsteemseid kortikosteroide kasutada ettevaatlikult ja ainult vältimatu vajaduse korral.

Vaskulaarsed häired

Kortikosteroidide kasutamisel on teatatud tromboosi esinemisest, sh venoossest trombembooliast. Seetõttu tuleb olla ettevaatlik kortikosteroidide kasutamisel patsientidel, kellel esinevad trombemboolsed häired või kellel võib olla soodumus nende tekkeks.

Kortikosteroidide kasutamisel hüpertensiooniga patsientidel tuleb olla ettevaatlik.

Seedetrakti häired

Kortikosteroidide suured annused võivad tekitada akuutset pankreatiiti.

Puudub ühtne arusaam sellest, kas kortikosteroidid on otseselt seotud ravi ajal tekkivate peptiliste haavanditega; sellele vaatamata võib glükokortikoidravi maskeerida peptilise haavandi sümptomeid nii, et tekkiv perforatsioon või verejooks kulgeb suure valuta. Glükokortikoidravi võib maskeerida peritoniiti või teisi märke või sümptomeid, mida seostatakse seedetrakti häiretega nagu perforatsioon, obstruktsioon või pankreatiit. Kombineeritud ravil mittesteroidsete põletikuvastaste ravimitega suureneb seedetrakti haavandite tekke risk.

Kortikosteroide tuleb kasutada ettevaatlikult mittespetsiifilise haavandilise koliidi korral, kui esineb oht perforatsiooni, abstsessi või muu mädase nakkuse, divertikuliidi, värskete sooleanastomooside ja aktiivse või latentse peptilise haavandi tekkeks.

Maksa ja sapiteede häired

Harvadel juhtudel teatati maksa ja sapiteede häiretest, mis taandusid enamikul kordadel pärast ravi katkestamist. Seetõttu on patsiendi asjakohane jälgimine vajalik.

Lihas-skeleti ja sidekoe kahjustused

Suurte kortikosteroidiannuste kasutamisel on esinenud ägedat müopaatiat, sagedamini neuromuskulaarse ülekandehäirega (nt myasthenia gravis) patsientidel või kaasuva ravina antikolinergikumidega, nagu neuromuskulaarsed blokaatorid (nt pankuroonium). Selline äge müopaatia on generaliseerunud, võib haarata silma- ja hingamislihaseid ning võib põhjustada tetrapareesi. Esineda võib kreatiinkinaasi tõusu. Kortikosteroidravi lõpetamise järgne kliiniline taastumine võib võtta nädalaid kuni aastaid.

Osteoporoos on pikaajalise ja suurte annustega glükokortikoidravi sagedane, aga harva ära tuntud kõrvaltoime.

Neerude ja kuseteede häired

Kortikosteroidide kasutamisel neerupuudulikkusega patsientidel tuleb olla ettevaatlik. Ettevaatlik tuleb olla süsteemse skleroosiga patsientidel, kuna kortikosteroididega, sh metüülprednisoloon, on täheldatud sklerodermilise neerukriisi esinemissageduse suurenemist.

Uuringud

Hüdrokortisooni või kortisooni keskmised ja suured annused võivad põhjustada vererõhu tõusu, soola- ja veepeetuse suurenemist ning kaaliumi erituse suurenemist. Need toimed on vähem tõenäolised sünteetiliste derivaatide kasutamisel, välja arvatud suurte annuste korral. Vajalikuks võib osutuda soolasisalduse vähendamine toidus ja kaaliumilisandite kasutamine. Kõik kortikosteroidid võivad suurendada kaltsiumi eritumist.

Vigastus, mürgistus ja protseduuri tüsistused

Süsteemsed kortikosteroidid ei ole näidustatud traumaatilise ajukahjustuse raviks ja seepärast ei tohi neid kasutada. Mitmekeskuseline uuring näitas suurenenud suremust teisel nädalal ja kuuendal kuul pärast vigastusi nendel patsientidel, kes said metüülprednisoloonnaatriumsuktsinaati võrreldes nendega, kes said platseebot. Põhjuslikku seost metüülprednisoloonnaatriumsuktsinaatraviga ei ole kindlaks tehtud.

Muud toimed

Et glükokortikoidravi tüsistused sõltuvad annuse suurusest ja ravi kestusest, tuleb riski/kasulikkuse suhet hinnata igal individuaalsel juhul, määrates eraldi raviannuse ja -kestuse ning valides igapäevase või vahelduva ravi kasuks.

Ravitava seisundi kontrolli all hoidmiseks kasutatakse väikseimat võimalikku kortikosteroidiannust ja kui annuse vähendamine on võimalik, siis tehakse seda järk-järgult.

Samaaegne ravi koos CYP3A inhibiitoritega, sealhulgas kobitsistaati sisaldavate ravimitega, eeldatavalt suurendab süsteemsete kõrvaltoimete riski. Nende ravimite kombinatsiooni tuleb vältida, välja arvatud juhul, kui ravi kasulikkus ületab kortikosteroidide süsteemsete kõrvaltoimete suurenenud

riski. Nende ravimite kooskasutamise korral peab patsiente jälgima kortikosteroidide süsteemsete toimete suhtes (vt lõik 4.5).

Atsetüülsalitsüülhapet ja mittesteroidseid põletikuvastaseid aineid tuleb koos kortikosteroididega kasutada ettevaatusega.

Süsteemsete kortikosteroidide kasutamisel on teatatud feokromotsütoomi kriisist, mis võib lõppeda surmaga. Kortikosteroide võib kasutada ainult pärast vastava riski/kasu hindamist patsientidel, kellel kahtlustatakse või on kindlaks tehtud feokromotsütoom.

Kasutamine lastel

Pikaajalist kortikosteroidravi saavatel väikelastel ja lastel tuleb hoolikalt jälgida kasvu ning arengut.

Pikaajalist igapäevase manustamisrežiimi ja jaotatud annustega glükokortikoidravi saavatel lastel võib kasv olla pärsitud, mistõttu sellist ravirežiimi võib kasutada ainult erakorraliste näidustuste korral. Seda kõrvaltoimet aitab tavaliselt vältida või minimeerida glükokortikoidi manustamine ülepäeviti (vt lõik 4.2 Annustamine ja manustamisviis, manustamine ülepäeviti).

Pikaajalisel kortikosteroidravil olevad imikud ja lapsed on suurenenud intrakraniaalse rõhu riskirühmas.

Kortikosteroidide suured annused võivad põhjustada lastel pankreatiiti.

Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed

Metüülprednisoloon on tsütokroom P450 ensüümi (CYP) substraat ja metaboliseerub peamiselt CYP3A4 ensüümi vahendusel. CYP3A4 on suurima CYP alamperekonna domineeriv ensüüm tervete täiskasvanute maksas. See katalüüsib steroidide 6β-hüdroksüülimist, mis on hädavajalik nii endogeensete kui ka sünteetiliste kortikosteroidide I faasi metabolismiks. CYP3A4 substraatide hulka kuuluvad ka paljud teised ühendid (sh ravimid), millest mõnede puhul on näidatud sekkumist glükokortikoidide metabolismi CYPS3A4 ensüümi indutseerimise (ülesregulatsiooni) või pärssimise (inhibitsiooni) kaudu.

CYP3A4 INHIBIITORID: CYP3A4 aktiivsust pärssivad ravimid vähendavad tavaliselt maksakliirensit ja suurendavad CYP3A4 substraatravimite (nt metüülprednisolooni) plasmasisaldust. CYP3A4 inhibiitori olemasolul tuleb metüülprednisolooni annust steroidi toksilisuse vältimiseks tiitrida.

CYP3A4 INDUTSEERIJAD: CYP3A4 aktiivsust indutseerivad ravimid suurendavad tavaliselt maksakliirensit, mille tulemuseks on CYP3A4 substraatravimite plasmasisalduse vähenemine. Koosmanustamisel võib soovitud tulemuse saavutamiseks vajalikuks osutuda metüülprednisolooni annuse suurendamine.

CYP3A4 SUBSTRAADID: teise CYP3A4 substraadi olemasolul võidakse metüülprednisolooni maksakliirensit mõjutada, millest sõltub ka annuse kohaldamise vajadus. On võimalik, et kummagi ravimi eraldi kasutamisel avalduvate kõrvaltoimete tõenäosus suureneb kooskasutamisel.

CYP3A4 POOLT MITTEVAHENDATUD TOIMED: muid metüülprednisolooni kasutamisel tekkida võivaid koostoimeid ja toimeid on kirjeldatud tabelis 1.

Tabelis 1 on loetletud ja kirjeldatud sagedamate ja/või kliiniliselt tähtsamate metüülprednisolooniga kooskasutatavate ravimite koostoimeid ja toimeid.

Tabel 1. Ravimite või ainete tähtsad koostoimed/toimed metüülprednisolooniga

Ravimi klass või tüüp

Koostoime/toime

- RAVIM või AINE

 

Antibakteriaalsed ained

CYP3A4 INHIBIITOR. Lisaks esineb metüülprednisolooni

Ravimi klass või tüüp

Koostoime/toime

- RAVIM või AINE

 

- ISONIASIID

potentsiaalne toime suurendada isoniasiidi atsetüülimise kiirust ja

 

kliirensit.

Antibiootikum,

 

tuberkuloosivastane

CYP3A4 INDUTSEERIJA

- RIFAMPIIN

 

Antikoagulandid (suukaudsed)

Metüülprednisolooni toime suukaudsetele antikoagulantidele on

 

varieeruv. Nende kooskasutamisel kortikosteroididega on teatatud

 

nii antikoagulandi toime tugevnemisest kui ka nõrgenemisest.

 

Seetõttu tuleb soovitud hüübimisvastase toime säilitamiseks

 

jälgida vere hüübimisnäitajaid.

Krambivastased

 

- KARBAMASEPIIN

CYP3A4 INDUTSEERIJA (ja SUBSTRAAT)

Krambivastased

 

- FENOBARBITAAL

CYP3A4 INDUTSEERIJAD

- FENÜTOIIN

 

Antikolinergikumid

Kortikosteroidid võivad mõjutada antikolinergikumide toimet.

- NEUROMUSKULAARSED

1) Suurtes annustes kortikosteroidide ja antikolinergikumide (nt

BLOKAATORID

neuromuskulaarsed blokaatorid) kooskasutamisel on teatatud

 

ägeda müopaatia juhtudest (lisateavet vt lõik 4.4 Hoiatused ja

 

ettevaatusabinõud kasutamisel; Lihas-skeleti ja sidekoe

 

kahjustused).

 

2) Kortikosteroide tarvitavatel patsientidel on täheldatud

 

antagonismi pankurooniumi ja vekurooniumi neuromuskulaarse

 

blokeeriva toime suhtes. See koostoime võib ilmneda kõikide

 

konkureerivate neuromuskulaarsete blokaatorite korral.

Antikolinesteraasid

Steroidid võivad vähendada antikolinesteraaside toimet myastenia

 

gravis’e korral.

Antidiabeetikumid

Kuna kortikosteroidid võivad suurendada veresuhkru sisaldust,

 

võib olla vajalik diabeediravimite annuste kohandamine.

Antiemeetilised ravimid

 

- APREPITANT

CYP3A4 INHIBIITORID (ja SUBSTRAADID)

- FOSAPREPITANT

 

Seenevastased

 

- ITRAKONASOOL

CYP3A4 INHIBIITORID (ja SUBSTRAADID)

- KETOKONASOOL

 

Viirusevastased

CYP3A4 INHIBIITORID (ja SUBSTRAADID)

- HIV-PROTEAASI

1) Proteaasi inhibiitorid (nt indinaviir ja ritonaviir) võivad

INHIBIITORID

suurendada kortikosteroidide plasmasisaldust.

 

2) Kortikosteroidid võivad indutseerida HIV-proteaasi inhibiitorite

 

metabolismi, vähendades seeläbi nende plasmasisaldust.

Farmakokineetilise toime

 

tugevdaja

 

- KOBISISTAAT

CYP3A4 INHIBIITOR

Aromataasi inhibiitorid

Aminoglutetimiidist põhjustatud adrenosupressioon võib

- AMINOGLUTETIMIID

suurendada endokriinseid muutusi, mida põhjustab pikaajaline

 

glükokortikoidravi.

Kaltsiumikanali blokaatorid

 

- DILTIASEEM

CYP3A4 INHIBIITOR (ja SUBSTRAAT)

Rasestumisvastased ained

 

(suukaudsed)

CYP3A4 INHIBIITOR (ja SUBSTRAAT)

- ETÜNÜÜLÖSTRADIOOL/

 

NORETINDROON

 

- GREIPFRUUDIMAHL

CYP3A4 INHIBIITOR

Immuunsupressant

 

Ravimi klass või tüüp

Koostoime/toime

- RAVIM või AINE

 

- TSÜKLOSPORIIN

CYP3A4 INHIBIITOR (ja SUBSTRAAT)

 

1) Tsüklosporiini ja metüülprednisolooni kooskasutamisel tekib

 

vastastikune metabolismi pärssimine, mis võib suurendada ühe või

 

mõlema ravimi plasmasisaldust. Seetõttu on võimalik, et kummagi

 

ravimi eraldi kasutamisega seotud kõrvaltoimed võivad sageneda

 

kooskasutamisel.

 

2) Metüülprednisolooni ja tsüklosporiini kooskasutamisel on

 

täheldatud krampide teket.

Immuunsupressant

 

- TSÜKLOFOSFAMIID

CYP3A4 SUBSTRAADID

- TAKROLIIMUS

 

Makroliidid

 

- KLARITROMÜTSIIN

CYP3A4 INHIBIITORID (ja SUBSTRAADID)

- ERÜTROMÜTSIIN

 

Makroliidid

CYP3A4 INHIBIITOR

- TROLEANDOMÜTSIIN

 

MSPVA-d (mittesteroidsed

1) Kortikosteroidide ja MSPVA-de kooskasutamisel võivad

põletikuvastased ained)

sageneda seedetrakti verejooksud ning haavandid.

- suures annuses

2) Metüülprednisoloon võib suurendada suurtes annustes

ATSETÜÜLSALITSÜÜL-

kasutatava atsetüülsalitsüülhappe kliirensit, mis võib põhjustada

HAPE

salitsülaadi seerumitasemete vähenemist. Metüülprednisoloonravi

 

katkestamine võib põhjustada salitsülaadi seerumitasemete

 

suurenemist ja see omakorda salitsülaaditoksilisuse suurenenud

 

riski.

Kaaliumi sisaldust vähendavad

Kui kortikosteroide manustatakse samal ajal kaaliumi sisaldust

ained

vähendavate ainete (st diureetikumidega), tuleb patsiente

 

hüpokaleemia tekke suhtes hoolikalt jälgida. Lisaks esineb

 

hüpokaleemia suurenenud risk juhul, kui kortikosteroide

 

kasutatakse samal ajal amfoteritsiin B, ksanteenide või β2

 

agonistidega.

Fertiilsus, rasedus ja imetamine

Fertiilsus

Loomkatsetes on kortikosteroidid näidanud kahjulikku toimet fertiilsusele (vt lõik 5.3).

Rasedus

Mõned loomkatsed on näidanud, et kortikosteroidide manustamine emasloomale suurtes annustes võib põhjustada loote väärarenguid. Siiski ei ole täheldatud, et kortikosteroidide manustamine rasedatele põhjustaks lootele kaasasündinud anomaaliaid.

Adekvaatseid reproduktsiooniuuringuid inimesel metüülprednisolooniga läbi viidud ei ole, seda ravimit tohib kasutada raseduse ajal pärast hoolikat kasu/riski hindamist emale ja lootele.

Mõned kortikosteroidid läbivad kergesti platsentaarbarjääri. Ühes retrospektiivses uuringus leiti, et kortikosteroidravi saavate emade lapsed olid sündimisel sagedamini alakaalulised. Madala sünnikaalu risk on annusest sõltuv ja seda riski saab vähendada väiksemate kortikosteroidide annuste manustamisega. Imikuid, kelle emad on raseduse ajal saanud olulisi kortikosteroidide annuseid, peab hoolikalt jälgima ja hindama neerupealise puudulikkuse suhtes, kuigi vastsündinute neerupealise puudulikkus tundub olevat haruldane nendel vastsündinutel, kes puutusid kortikosteroididega kokku emakas.

Ei ole teada, et kortikosteroidid avaldaksid mõju sünnitustegevusele ja sünnitusele.

Raseduse ajal pikka aega kortikosteroidravi saanud emadele sündinud vastsündinutel on täheldatud

katarakti.

Imetamine

Kortikoidid erituvad rinnapiima. Rinnapiima erituvad kortikosteroidid võivad pärssida imiku kasvu ja mõjutada tema endogeensete glükokortikoidide tootmist. Medrol’i tohib imetamise ajal kasutada ainult pärast hoolikat kasu/riski hindamist emale ja lapsele.

Toime reaktsioonikiirusele

Kortikosteroidide toime kohta autojuhtimisele ja masinate käsitsemise võimele ei ole süstemaatilisi uuringuid tehtud. Pärast ravi kortikosteroididega on võimalikud kõrvaltoimed, nagu pearinglus, peapööritus, nägemishäired ja väsimus. Nende esinemisel ei tohi patsiendid autot juhtida ega masinaid käsitseda.

4.8

Kõrvaltoimed

 

Tabel 2. Kõrvaltoimete tabel

 

 

 

 

 

MedDRA v18.0

Kõrvaltoimed

 

Organsüsteemi klass

 

 

Infektsioonid ja

Oportunistlik nakkus, nakkus, peritoniit

infestatsioonid

 

Vere ja lümfisüsteemi häired

Leukotsütoos

Immuunsüsteemi häired

Ülitundlikkusreaktsioonid (anafülaktiline reaktsioon,

 

 

anafülaktoidne reaktsioon)

 

 

Endokriinsüsteemi häired

Cushingi sündroom, hüpopituitarism, steroidide ärajätusündroom

Ainevahetus- ja

Metaboolne atsidoos, epiduraalne lipomatoos, naatriumipeetus,

toitumishäired

vedelikupeetus, hüpokaleemiline alkaloos, düslipideemia,

 

 

glükoosi taluvuse häired, diabeetikutel suurenenud vajadus

 

 

insuliini või suukaudsete hüpoglükeemiliste ainete järele,

 

 

lipomatoos, söögiisu suurenemine (mis võib viia kehakaalu

 

 

tõusule)

 

 

Psühhiaatrilised häired

Afektiivne häire (sh meeleolu langus, eufooriline meeleolu,

 

 

afektlabiilsus, ravimsõltuvus, enesetapumõtted), psühhootiline

 

 

häire (sh maania, meelepetted, hallutsinatsioonid ja skisofreenia),

 

 

psühhootiline käitumine, vaimne häire, isiksuse muutused,

 

 

segasusseisund, ärevus, meeleolu kõikumised, käitumishäired,

 

 

unetus, ärrituvus

 

 

Närvisüsteemi häired

Koljusisese rõhu tõus [koos papilli ödeemiga (healoomuline

 

 

koljusisene hüpertensioon)], krambid, amneesia, kognitiivsed

 

 

häired, pearinglus, peavalu

 

 

Silma kahjustused

Korioretinopaatia, katarakt, glaukoom, eksoftalm

 

 

 

 

Kõrva ja labürindi

Vertiigo

kahjustused

 

Südame häired

Südame paispuudulikkus (vastuvõtlikel patsientidel)

Vaskulaarsed häired

Hüpertensioon, hüpotensioon, trombootilised nähud

Respiratoorsed, rindkere ja

Kopsuemboolia, luksumine

mediastiinumi häired

 

Seedetrakti häired

Peptiline haavand (koos võimaliku peptilise haavandi

 

 

perforatsiooni ja verejooksuga), sooleperforatsioon,

 

 

maoverejooks, pankreatiit, haavandiline söögitorupõletik,

 

 

söögitorupõletik, puhitustunne kõhus, kõhuvalu, kõhulahtisus,

 

 

düspepsia, iiveldus

 

 

Maksa ja sapiteede häired

Suurenenud maksaensüümide aktiivsus (nt ASAT tõus, ALAT tõus)

Naha ja nahaaluskoe

Angioödeem, hirsutism, petehhiad, ekhümoosid, naha atroofia,

kahjustused

erüteem, liigne higistamine, nahastriiad, nahalööve, sügelus,

 

urtikaaria, akne

 

 

Lihas-skeleti ja sidekoe

Lihasenõrkus, müalgia, müopaatia, lihasatroofia, osteoporoos,

kahjustused

osteonekroos, patoloogiline luumurd, neuropaatiline artropaatia,

 

artralgia, kasvupeetus

Reproduktiivse süsteemi ja

Menstruatsioonide ebaregulaarsus

rinnanäärme häired

 

Üldised häired ja

Haavade paranemise halvenemine, perifeerne turse, kurnatus,

manustamiskoha

halb enesetunne

reaktsioonid

 

Uuringud

Silmasisese rõhu tõus, süsivesikute talutavuse vähenemine, vere

 

kaaliumisisalduse vähenemine, uriini kaltsiumisisalduse

 

suurenemine, vere alkaalse fosfataasi tõus, vere uurea sisalduse

 

suurenemine, naha testreaktsioonide supressioon

Vigastus, mürgistus ja

Lülisamba kompressioonmurd, kõõluserebend

protseduuri tüsistused

 

* Ei ole MedDRA termin

Peritoniit võib olla esmane märk või sümptom seedetrakti häirest nagu perforatsioon, obstruktsioon või pankreatiit (vt lõik 4.4).

Võimalikest kõrvaltoimetest teavitamine

Ravimi võimalikest kõrvaltoimetest on oluline teavitada ka pärast ravimi müügiloa väljastamist. See võimaldab jätkuvalt hinnata ravimi kasu/riski suhet. Tervishoiutöötajatel palutakse teavitada kõigist võimalikest kõrvaltoimetest www.ravimiamet.ee kaudu.

Üleannustamine

Kortikosteroidide kasutamisel puudub ägeda üleannustamise kliiniline sündroom. Harva esineb ägedat toksilisust ja/või kortikosteroidide üleannustamisele järgnevaid surmajuhte. Üleannustamisel spetsiifiline vastumürk puudub, ravi on toetav ja sümptomaatiline. Metüülprednisoloon on dialüüsitav.

FARMAKOLOOGILISED OMADUSED

Farmakodünaamilised omadused

Farmakoterapeutiline rühm: glükokortikosteroidid, ATC-kood H02AB04.

Metüülprednisoloon on tugev põletikuvastane glükokortikosteroid, millel on tugevam põletikuvastane toime kui prednisoloonil ja väiksem kalduvus kutsuda esile naatriumi ja vee retentsiooni. Metüülprednisolooni suhteline toimetugevus on hüdrokortisooniga võrreldes vähemalt 4:1.

Farmakokineetilised omadused

Metüülprednisolooni farmakokineetika on lineaarne, sõltumata manustamisviisist.

Imendumine

Metüülprednisoloon imendub kiiresti ja metüülprednisolooni maksimaalne plasmakontsentratsioon saavutatakse ligikaudu 1,5…2,3 tundi pärast suukaudset manustamist tervetel täiskasvanutel. Tervetel inimestel on metüülprednisolooni absoluutne biosaadavus suukaudsel manustamisel üldiselt kõrge (82%...89%).

Jaotumine

Metüülprednisoloon jaotub laialdaselt kudedesse, läbib hematoentsefaalbarjääri ja eritub rinnapiima. Selle näiline jaotusruumala on ligikaudu 1,4 l/kg. Metüülprednisolooni seotus inimese

plasmavalkudega on umbes 77%.

Biotransformatsioon

Metüülprednisoloon metaboliseerub maksas inaktiivseteks metaboliitideks, millest peamisteks on 20 α-hüdroksümetüülprednisoloon ja 20 β-hüdroksümetüülprednisoloon.

Metabolism maksas toimub peamiselt CYP3A4 ensüümi kaudu (vt lõik 4.5).

Metüülprednisoloon, nagu paljud CYP3A4 substraadid, võib olla substraadiks valgu p-glükoproteiini ATP siduva kasseti (ABC) transpordil, mõjutades jaotumist kudedes ning koostoimeid teiste ravimitega.

Eritumine

Metüülprednisolooni keskmine eliminatsiooni poolväärtusaeg on vahemikus 1,8...5,2 tundi. Kogukliirens on ligikaudu 5...6 ml/min/kg.

Prekliinilised ohutusandmed

Mittekliinilise andmebaasi ja aastatepikkuse kliinilise kogemuse ning turuletulekujärgse järelevalve põhjal kogutud ohutusandmete alusel on metüülprednisolooni tablettide lühiajaline kasutamine põletikuliste häirete ravis ohutu.

Konventsionaalsetes ohutusfarmakoloogia uuringutes, mis tehti korduvate toksilise taseme annustega hiirtel, küülikutel ja koertel, kasutades intravenoosset, intraperitoneaalset, subkutaanset, intramuskulaarset ja oraalset manustamisteed, ei tuvastatud ootamatuid ohte. Korduvate annuste uuringutes tuvastatud toksilisus jäi tasemele, mida pideva eksogeensete adrenokortikoidsete steroididega kokkupuute korral oodata võib.

Kartsinogeenne potentsiaal:

  1. Metüülprednisolooni ei ole närilistega läbi viidud kartsinogeensuse uuringutes hinnatud. Hiirtel ja rottidel läbi viidud kartsinogeensuse uuringutes teiste glükokortikoididega on saadud erinevaid tulemusi. Avaldatud andmetest selgub, et isastel rottidel võivad mitmed teised suukaudselt joogiveega manustatud glükokortikoidid, sealhulgas budesoniid, prednisoloon ja triamtsinoloonatsetoniid, suurendada hepatotsellulaarsete adenoomide ning kartsinoomide esinemissagedust. Kasvajaid soodustav toime ilmnes annustes, mis olid väiksemad kui tüüpilised kliinilises praktikas kasutatavad annused mg/m2 kohta.

Mutageenne potentsiaal:

Metüülprednisolooni ei ole genotoksilisuse suhtes hinnatud. On teada, et metüülprednisoloonsulfonaat, mis on struktuurilt sarnane metüülprednisolooniga, ei olnud mutageenne Salmonella typhimurium’i suhtes koos metaboolse aktiveerimisega või ilma selleta annuses 250…2000 mikrogrammi aluse kohta ega imetaja rakkude geenimutatsiooni uuringutes, kus kasutati Hiina hamstri munasarja rakke annuse 2000…10 000 mikrogrammi/ml korral. Metüülprednisoloonsulfonaat ei põhjustanud annuses

5…10 000 mikrogrammi/ml primaarsetes roti hepatotsüütides DNA sünteesi häireid. Enamgi veel, avaldatud andmete analüüs näitab, et prednisoloonfarnesülaat (PNF), mille struktuur on metüülprednisolooni struktuuriga sarnane, ei olnud annuses 312…5000 mikrogrammi aluse kohta koos metaboolse aktivatsiooniga või ilma mutageenne Salmonella typhimurium’i ega Escherichia coli tüvede suhtes. Hiina hamstri fibroblastide rakuliinides suurendas PNF vähesel määral strukturaalset kromosoomaberratsioonide esinemist koos metaboolse aktiveerumisega kõige suurema uuritud annuse 1500 mikrogrammi/ml korral.

Reproduktsioonitoksilisus:

Kortikosteroidide manustamisel rottidele on ilmnenud viljakuse vähenemist. Isastele rottidele manustati 6 nädala vältel kortikosterooni 0, 10 ja 25 mg/kg ööpäevas nahaaluse süstena üks kord ööpäevas ja paaritati ravi mittesaanud emastega. Pärast 15. ravipäeva vähendati suurimat annust 20 mg-ni kilogrammi kohta ööpäevas. Täheldati paaritumiskordade vähenemist, mis võib olla vähenenud organkaalu tulemus. Implanteerumiste arv ja elusloodete arv vähenes.

Paljudel liikidel on kortikosteroidid osutunud teratogeenseks, kui seda on antud inimesele mõeldud

annusega samaväärsetes annustes. Reproduktiivsed uuringud loomadel on näidanud, et glükokortikoidid, nagu metüülprednisoloon, suurendavad väärarengute esinemissagedust (suulaelõhe, luustiku väärarengud), embrüo-loote suremust (st suurenenud resorptsiooni) ja emakasisest kasvupeetust.

FARMATSEUTILISED ANDMED

Abiainete loetelu

laktoosmonohüdraat

maisitärklis sahharoos kaltsiumstearaat

Sobimatus

Ei kohaldata.

Kõlblikkusaeg

3 aastat.

Säilitamise eritingimused

Hoida temperatuuril kuni 25 °C.

Pakendi iseloomustus ja sisu

Suure tihedusega polüetüleenist (HDPE) kandiline pudel, millel on polüpropüleenist lastekindel kork.

Pakendis on 30 või 100 tabletti.

Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.

Erihoiatused ravimpreparaadi hävitamiseks

Erinõuded puuduvad.

Kasutamata ravimpreparaat või jäätmematerjal tuleb hävitada vastavalt kohalikele nõuetele.

TEISESE MÜÜGILOA HOIDJA

Globalex Pharma OÜ Endla 69/Keemia 4 10615 Tallinn

Eesti

Tel: +372 644 0097 E-post: See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.

TEISESE MÜÜGILOA NUMBER

TEISESE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE KUUPÄEV

04.2017

TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV

August 2018