Artikli sisukord
Näidustus: 2. tüüpi diabeedi ravi, eelkõige ülekaalulistel patsientidel, kui ainult dieedi ja füüsilise koormusega ei saavutata piisavat kontrolli vere glükoosisisalduse üle. - Täiskasvanutel võib Metfogamma 1000 kasutada monoteraapiana või kombinatsioonis teiste suukaudsete diabeedivastaste ravimite või insuliiniga. - Üle 10-aastastel lastel ja noorukitel võib Metfogamma 1000 kasutada monoteraapiana või kombinatsioonis insuliiniga. Ülekaalulistel 2. tüüpi diabeediga täiskasvanud patsientidel, kellel on metformiini kasutatud esmavaliku ravimina pärast dieetravi ebaõnnestumist, on täheldatud diabeedi tüsistuste vähenemist.
Pakendi infoleht: teave kasutajale
Metfogamma 1000, 1000 mg õhukese polümeerikattega tabletid
Enne ravimi võtmist lugege hoolikalt infolehte, sest siin on teile vajalikku teavet.
- Hoidke infoleht alles, et seda vajadusel uuesti lugeda.
- Kui teil on lisaküsimusi, pidage nõu oma arsti või apteekriga.
- Ravim on välja kirjutatud üksnes teile. Ärge andke seda kellelegi teisele. Ravim võib olla neile kahjulik, isegi kui haigusnähud on sarnased.
- Kui teil tekib ükskõik milline kõrvaltoime, pidage nõu oma arsti või apteekriga. Kõrvaltoime võib olla ka selline, mida selles infolehes ei ole nimetatud. Vt lõik 4.
Infolehe sisukord
1. Mis ravim on Metfogamma 1000 ja milleks seda kasutatakse
Metfogamma 1000 sisaldab metformiini, suhkurtõve ravimit. See kuulub ravimite rühma, mida nimetatakse biguaniidideks.
Insuliin on kõhunäärmes toodetav hormoon, mis võimaldab teie organismil omastada verest glükoosi (suhkur). Teie organism kasutab glükoosi energia tootmiseks või säilitab seda edaspidiseks kasutamiseks. Kui teil on suhkurtõbi, siis ei tooda teie kõhunääre piisavalt insuliini või ei ole teie organism võimeline toodetud insuliini õigesti kasutama. See viib glükoosi taseme tõusuni teie veres. Metfogamma 1000 aitab vähendada glükoosisisaldust teie veres nii normaalse tasemeni kui võimalik.
Kui te olete ülekaaluline täiskasvanu, kes võtab Metfogamma 1000 pika aja jooksul, aitab see ka vähendada suhkurtõvega kaasnevate tüsistuste riski. Metfogamma 1000 kasutamist on seostatud kehakaalu püsimise või mõõduka langusega. Metfogamma 1000 kasutatakse 2. tüüpi suhkurtõvega (nimetatakse ka mitteinsuliinsõltuv diabeet) patsientide raviks, kui ainult dieedi ja füüsilise treeninguga ei saavutata piisavat kontrolli veresuhkru taseme üle. Seda kasutatakse eeskätt ülekaalulistel patsientidel.
Täiskasvanud võivad suhkurtõve raviks võtta ainult Metfogamma 1000 või kasutada seda koos teiste ravimitega (suukaudsetega või insuliiniga). 10-aastased ja vanemad lapsed ning noorukid võivad võtta ainult Metfogamma 1000 või kasutada seda koos insuliiniga.
2. Mida on vaja teada enne Metfogamma 1000 võtmist
Metfogamma 1000 ei tohi võtta
- kui olete metformiini või selle ravimi mis tahes koostisosade (loetletud lõigus 6) suhtes allergiline;
- kui teil on probleeme maksaga;
- kui teie neerufunktsioon on oluliselt langenud;
- kui teil on kontrollimata diabeet, millega kaasneb nt raske hüperglükeemia (kõrge veresuhkru sisaldus veres), iiveldus, oksendamine, kõhulahtisus, kiire kehakaalu langus, laktatsidoos (vt allpool lõik „Laktatsidoosi risk“) või ketoatsidoos. Ketoatsidoos on seisund, kui „ketokehad“
veres kuhjuvad; see võib viia diabeetilise prekooma tekkeni. Sümptomiteks on kõhuvalu, kiire ja sügav hingamine, unisus või ebatavaline puuviljalõhnaline hingeõhk;
- kui teie organism on kaotanud liiga palju vedelikku (veetustumine) näiteks pikaajalise või raskekujulise kõhulahtisuse tõttu või kui olete oksendanud mitu korda järjest. Veetustumine võib põhjustada neeruprobleeme, mistõttu võib teil tekkida laktatsidoosi risk (vt „Hoiatused ja ettevaatusabinõud“);
- kui teil on raskekujuline infektsioon, nt kopsude või bronhiaalsüsteemi infektsioon või neeruinfektsioon. Raskekujuline infektsioon võib põhjustada neeruprobleeme, mistõttu võib teil tekkida laktatsidoosi risk (vt „Hoiatused ja ettevaatusabinõud“);
- kui te saate ägeda südamepuudulikkuse ravi või kui teil on hiljuti olnud südameatakk, teil on raskeid vereringeprobleeme (nt šokk) või hingamisraskusi. See võib põhjustada kudede hapnikuvarustuse puudulikkust, mistõttu võib teil tekkida laktatsidoosi risk (vt „Hoiatused ja ettevaatusabinõud“);
- kui te joote palju alkoholi.
Kui midagi eelnevast kehtib teie kohta, pidage nõu oma arstiga, enne kui hakkate seda ravimit võtma.
Pidage kindlasti nõu oma arstiga:
- kui teile on vaja teha uuring, näiteks röntgenuuring või skaneerimine, mille puhul kasutatakse joodi sisaldavate kontrastainete süstimist teie vereringesse.
- kui teil seisab ees suurem operatsioon.
Te peate lõpetama Metfogamma 1000 võtmise teatud ajaks enne ja pärast uuringut või operatsiooni. Teie arst otsustab, kas te vajate sel ajal mingit muud ravi. On tähtis, et te järgiksite oma arsti juhiseid täpselt.
Hoiatused ja ettevaatusabinõud Enne Metfogamma 1000 võtmist pidage nõu oma arsti või apteekriga.
Laktatsidoosi risk Metfogamma 1000 võib põhjustada väga harva, kuid väga tõsist kõrvaltoimet, mida nimetatakse laktatsidoosiks, eriti juhul, kui teie neerud ei tööta hästi. Laktatsidoosi tekkeriski suurendab samuti kontrollimata diabeet, tõsised infektsioonid, pikaajaline paastumine või alkoholi tarbimine, dehüdratsioon (vt lisateave allpool), maksaprobleemid ja mis tahes meditsiinilised seisundid, mille puhul on mõne kehaosa hapnikuga varustatus vähenenud (nt äge raske südamehaigus).
Kui mõni eelpool nimetatust kehtib teie kohta, rääkige oma arstiga lisateabe saamiseks. Järgmistel juhtudel pidage kohe nõu oma arstiga edasiste juhiste saamiseks.
- Kui teil on teadaolev geneetiliselt pärilik haigus, mis mõjutab mitokondreid (energiat tootvaid komponente rakkudes), nagu MELAS-e sündroom (Mitochondrial Encephalopathy, myopathy, Lactic acidosis and Stroke-like episodes; mitokondriaalne entsefalopaatia, müopaatia, laktatsidoos ja insuldilaadsed episoodid) või emalt päritud diabeet ja kurtus (Maternal inherited diabetes and deafness, MIDD).
- Kui teil tekib pärast metformiiniga ravi alustamist ükskõik milline järgmistest sümptomitest: krambihood, vaimsete võimete langus, raskused kehaliigutuste tegemisel, närvikahjustusele viitavad sümptomid (nt valu või tuimus), migreen ja kurtus.
Katkestage Metfogamma 1000 võtmine lühiajaliselt, kui teil on seisund, mis võib põhjustada dehüdratsiooni (märkimisväärne kehavedelike kadu), nagu tugev oksendamine, kõhulahtisus, palavik, kuuma käes viibimine või kui te tarbite normaalsest vähem vedelikku. Lisateabe saamiseks rääkige oma arstiga.
Katkestage Metfogamma 1000 võtmine ja võtke kohe ühendust arsti või lähima haigla erakorralise meditsiini osakonnaga, kui teil tekivad mõned laktatsidoosi sümptomid, kuna see võib viia kooma tekkeni.
Laktatsidoosi sümptomid on:
- oksendamine,
- kõhuvalu,
- lihaskrambid,
- üldine halb enesetunne koos tugeva väsimusega,
- hingamisraskused,
- kehatemperatuuri ja südamerütmi langus.
Laktatsidoos on meditsiiniliselt raske seisund, mida tuleb ravida haiglas.
Kui teil on tulemas kirurgiline operatsioon, siis te peate lõpetama Metfogamma 1000 võtmise operatsiooni ajaks ja mõneks ajaks pärast protseduuri. Teie arst otsustab, millal te peate lõpetama ja millal tohite uuesti alustada ravi Metfogamma 1000’ga.
Metfogamma 1000 iseenesest ei põhjusta hüpoglükeemiat (liiga madal veresuhkru tase). Siiski esineb risk hüpoglükeemia tekkeks, kui te võtate Metfogamma 1000 koos teiste suhkurtõve ravimitega, mis võivad hüpoglükeemiat esile kutsuda (nt sulfonüüluuread, insuliin, meglitiniidid). Kui teil tekivad hüpoglükeemia sümptomid, nt nõrkus, pearinglus, suurenenud higistamine, kiire südame löögisagedus, nägemishäired või kontsentreerumisraskused, on tavaliselt abiks, kui te sööte või joote midagi, mis sisaldab suhkrut.
Ravi ajal Metfogamma 1000’ga kontrollib arst teie neerufunktsiooni vähemalt üks kord aastas või sagedamini, kui te olete eakas ja/või teie neerufunktsioon halveneb.
Muud ravimid ja Metfogamma 1000 Kui teile on vaja süstida vereringesse kontrastainet, mis sisaldab joodi, nt röntgenuuringu või skaneerimise ajal, peate te lõpetama Metfogamma 1000 võtmise enne süstimist või selle ajaks. Teie arst otsustab, millal te peate lõpetama ja tohite uuesti alustada ravi Metfogamma 1000’ga.
Teatage oma arstile, kui te võtate, olete hiljuti võtnud või kavatsete võtta mis tahes muid ravimeid. Teile võib olla vajalik teostada sagedamini veresuhkru sisalduse ja neerufunktsiooni analüüse või kohandada Metfogamma 1000 annust. Eriti oluline on rääkida:
- ravimitest, mis suurendavad uriini eritumist (diureetikumid);
- valu ja põletiku ravimitest (MSPVA-d ja COX-2 inhibiitorid, nagu ibuprofeen ja tselekoksiib);
- teatud kõrge vererõhu ravimitest (AKE-inhibiitorid ja angiotensiin II retseptori antagonistid);
- beeta-2 agonistidest, nt salbutamool või terbutaliin (kasutatakse astma raviks);
- kortikosteroididest (kasutatakse erinevate seisundite raviks, nt tugev nahapõletik või astma);
- ravimitest, mis võivad muuta Metfogamma 1000 sisaldust teie veres, eeskätt juhul kui teie neerufunktsioon on vähenenud (nt verapamiil, rifampitsiin, tsimetidiin, dolutegraviir, ranolasiin, trimetoprim, vandetaniib, isavukonasool, krisotiniib, olapariib);
- teistest diabeediravimitest.
Metfogamma 1000 koos alkoholiga Vältige liigset alkoholi tarbimist Metfogamma 1000 võtmise ajal, kuna see võib suurendada laktatsidoosi tekkeriski (vt lõik „Hoiatused ja ettevaatusabinõud“).
Rasedus ja imetamine Kui te olete rase, imetate või arvate end olevat rase või kavatsete rasestuda, pidage enne selle ravimi kasutamist nõu oma arsti või apteekriga, et ta saaks teie ravi vajaduse korral muuta või jälgida teie veresuhkru sisaldust.
Seda ravimit ei soovitata kasutada, kui te imetate last või plaanite seda tegema hakata.
Autojuhtimine ja masinatega töötamine Metfogamma 1000 iseenesest ei põhjusta hüpoglükeemiat (veresuhkru tase, mis on liiga madal). See tähendab, et see ei mõjuta teie autojuhtimise või masinatega töötamise võimet.
Siiski peate te olema eriti ettevaatlik, kui te võtate Metfogamma 1000 koos teiste suhkurtõve ravimitega, mis võivad esile kutsuda hüpoglükeemiat (nt sulfonüüluuread, insuliin, meglitiniidid). Hüpoglükeemia sümptomiteks on nõrkus, pearinglus, suurenenud higistamine, kiire südame löögisagedus, nägemishäired või kontsentreerumisraskused. Ärge juhtige autot ega käsitsege masinaid, kui teil tekivad need sümptomid.
3. Kuidas Metfogamma 1000 võtta
Võtke Metfogamma 1000 alati täpselt nii, nagu arst on teile selgitanud. Kui te ei ole milleski kindel, pidage nõu oma arsti või apteekriga. Metfogamma 1000 ei saa asendada tervislikust eluviisist saadavat kasu. Jätkake kõigi dieedisoovituste järgimist, mida saite oma arstilt ning tegelege regulaarse füüsilise treeninguga.
Soovitatav annus 10-aastased lapsed ning noorukid alustavad tavaliselt Metfogamma annusega 500 mg või 850 mg üks kord ööpäevas. Maksimaalne ööpäevane annus on 2000 mg, mis võetakse sisse 2 või 3 annuseks jagatuna. 10…12-aastaste laste ravi on soovitatav ainult arsti erisoovituse korral, sest selle vanuserühma ravi kohta on olemas vähe andmeid.
Täiskasvanud alustavad tavaliselt Metfogamma annusega 500 mg või 850 mg kaks või kolm korda ööpäevas. Maksimaalne ööpäevane annus on 3000 mg, mis võetakse jagatuna 3 annuseks.
Kui teie neerufunktsioon on halvenenud, võib arst määrata teile väiksema annuse.
Kui te kasutate ka insuliini, ütleb teie arst teile, kuidas alustada Metfogamma võtmist.
Jälgimine
- Teie arst määrab regulaarselt teie veresuhkru taset ning kohandab Metfogamma 1000 annust vastavalt teie veresuhkru tasemele. Pidage oma arstiga regulaarselt nõu. See on eriti oluline laste ja noorukite puhul või kui te olete vanem inimene.
- Teie arst kontrollib samuti vähemalt korra aastas teie neerude tööd. Kui te olete eakas või kui teie neerud ei tööta korralikult, võib olla vajalik sagedasem kontrollimine.
Kuidas Metfogamma 1000 võtta?
Võtke Metfogamma 1000 sisse söögi ajal või pärast sööki. Sellega väldite seedetrakti kõrvaltoimeid. Ärge purustage ega närige tablette. Neelake iga tablett alla koos klaasitäie veega.
- Kui te võtate ööpäevas ühe annuse, võtke see hommikul (hommikusöögi ajal).
- Kui te võtate ööpäevas kaks annust, võtke need sisse hommikul (hommikusöögi ajal) ja õhtul (õhtusöögi ajal).
- Kui te võtate ööpäevas kolm annust, võtke need sisse hommikul (hommikusöögi ajal), lõuna ajal (lõunasöögi ajal) ja õhtul (õhtusöögi ajal).
Kui teile tundub mõne aja pärast, et Metfogamma 1000 toime on liiga tugev või liiga nõrk, pidage nõu oma arsti või apteekriga.
Kui te võtate Metfogamma 1000 rohkem, kui ette nähtud Kui te olete võtnud rohkem Metfogamma 1000, kui ette nähtud, võib teil tekkida laktatsidoos. Laktatsidoosi sümptomid on mittespetsiifilised, nt oksendamine, kõhuvalu koos lihaskrampidega, üldine halb enesetunne koos tugeva väsimusega ja hingamisraskused, samuti ka kehatemperatuuri langus ja südame löögisageduse aeglustumine. Kui teil esineb mõni neist sümptomitest, peate otsekohe pöörduma abi saamiseks arsti poole, sest laktatsidoos võib põhjustada koomat. Lõpetage otsekohe Metfogamma 1000 võtmine ja rääkige sellest kohe arstile või pöörduge viivitamatult lähimasse haiglasse.
Kui te unustate Metfogamma 1000 võtta
Ärge võtke kahekordset annust, kui annus jäi eelmisel korral võtmata. Võtke järgmine annus tavalisel ajal.
Kui teil on lisaküsimusi selle ravimi kasutamise kohta, pidage nõu oma arsti või apteekriga.
4. Võimalikud kõrvaltoimed
Nagu kõik ravimid, võib ka Metfogamma 1000 põhjustada kõrvaltoimeid, kuigi kõigil neid ei teki. Võivad tekkida järgmised kõrvaltoimed:
Metfogamma 1000 võib põhjustada väga harva (võib esineda kuni 1-l kasutajal 10 000-st) esinevat, kuid väga tõsist kõrvaltoimet, mida nimetatakse laktatsidoosiks (vt lõik „Hoiatused ja ettevaatusabinõud“). Kui see juhtub, peate te lõpetama Metfogamma 1000 võtmise ja võtma kohe ühendust arsti või lähima haigla erakorralise meditsiini osakonnaga, kuna laktatsidoos võib viia kooma tekkeni.
Tekkida võivad järgmised kõrvaltoimed.
Väga sage (võib esineda rohkem kui 1 inimesel 10-st)
- seedeprobleemid, nt iiveldus, oksendamine, kõhulahtisus, kõhuvalu ja söögiisu kaotus. Need kõrvaltoimed esinevad sagedamini Metfogamma 1000 ravi alguses. On abiks, kui jaotate annused päeva peale ja võtate Metfogamma 1000 sisse söögi ajal või kohe pärast sööki. Kui need sümptomid jäävad püsima, lõpetage Metfogamma 1000 võtmine ja rääkige sellest oma arstile.
Sage (võib esineda kuni 1 inimesel 10-st)
- maitsetundlikkuse muutused.
- B12-vitamiini sisalduse vähenemine või väike sisaldus veres (sümptomite hulka võivad kuuluda äärmine väsimus (kurnatus), valulik või punetav keel (glossiit), nõeltega torkimise tunne (paresteesia) või kahvatu või kollakas nahk). Teie arst võib nende sümptomite põhjuse väljaselgitamiseks korraldada mõned testid, kuna mõned neist võivad olla põhjustatud ka suhkurtõvest või muudest mitteseotud terviseprobleemidest.
Väga harv (võib esineda kuni 1 inimesel 10 000-st)
- vere ülihappesus koos laktatsidoosiga (laktaatatsidoos). See on väga harv, kuid tõsine tüsistus, mis tekib eeskätt juhul, kui teie neerud ei tööta hästi. Laktatsidoosi sümptomid on mittespetsiifilised (vt lõik „Hoiatused ja ettevaatusabinõud“).
- kõrvalekalded maksafunktsiooni analüüsides või hepatiit (maksapõletik, mis võib põhjustada väsimust, söögiisu kaotust, kehakaalu langust ja millega võib, aga ei pruugi kaasneda naha või silmavalgete muutumine kollaseks). Kui see juhtub teiega, lõpetage Metfogamma 1000 võtmine ja rääkige sellest oma arstile.
- nahareaktsioonid, nt nahapunetus (erüteem), sügelus või sügelev lööve (urtikaaria).
Täiendavad kõrvaltoimed lastel ja noorukitel Piiratud andmed laste ja noorukite kohta viitavad, et kõrvaltoimete iseloom ja raskusaste olid sarnased täiskasvanutele.
Kõrvaltoimetest teatamine Kui teil tekib ükskõik milline kõrvaltoime, pidage nõu oma arsti või apteekriga. Kõrvaltoime võib olla ka selline, mida selles infolehes ei ole nimetatud. Kõrvaltoimetest võite ka ise teatada www.ravimiamet.ee kaudu. Teatades aitate saada rohkem infot ravimi ohutusest.
5. Kuidas Metfogamma 1000 säilitada
Hoidke seda ravimit laste eest varjatud ja kättesaamatus kohas. Juhul kui Metfogamma 1000 kasutatakse lapse raviks, on soovitatav, et lapsevanemad või hooldajad kontrolliksid ravimi kasutamist.
See ravimpreparaat ei vaja säilitamisel eritingimusi.
Ärge kasutage Metfogamma 1000 pärast kõlblikkusaega, mis on märgitud karbil/blistril pärast „Kõlblik kuni:“. Kõlblikkusaeg viitab selle kuu viimasele päevale.
Ärge visake ravimeid kanalisatsiooni ega olmejäätmete hulka. Küsige oma apteekrilt, kuidas hävitada ravimeid, mida te enam ei kasuta. Need meetmed aitavad kaitsta keskkonda.
6. Pakendi sisu ja muu teave
Mida Metfogamma 1000 sisaldab
- Toimeaine on metformiinvesinikkloriid. Üks õhukese polümeerikattega tablett sisaldab 1000 mg metformiinvesinikkloriidi, mis vastab 780 mg metformiinile.
- Teised koostisosad on povidoon K25, hüpromelloos, titaandioksiid (E171), magneesiumstearaat (Ph. Eur.), makrogool 6000.
Kuidas Metfogamma 1000 välja näeb ja pakendi sisu Valged piklikud õhukese polümeerikattega tabletid, mille ühel küljel on poolitusjoon ja teisel küljel sügav murdejoon (snäp-tablett). Tabletid saab jagada võrdseteks annusteks. Tabletid on saadaval blisterpakendites, mis sisaldavad 15, 30, 60, 120, 180 või 600 õhukese polümeerikattega tabletti. Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.
Müügiloa hoidja ja tootja Müügiloa hoidja Wörwag Pharma GmbH & Co. KG Flugfeld-Allee 24 71034 Böblingen Saksamaa
Tootja Medis International a.s. Průmyslová 961/16 747 23 Bolatice Tšehhi või
Wörwag Pharma Operations spółka z ograniczoną odpowiedzialnością ul. gen. Mariana Langiewicza 58 95-050 Konstantynów Łódzki Poola
Infoleht on viimati uuendatud märtsis 2025.
Pakendi infoleht: teave kasutajale
Metfogamma 500, 500 mg õhukese polümeerikattega tabletid
Enne ravimi võtmist lugege hoolikalt infolehte, sest siin on teile vajalikku teavet.
- Hoidke infoleht alles, et seda vajadusel uuesti lugeda.
- Kui teil on lisaküsimusi, pidage nõu oma arsti või apteekriga.
- Ravim on välja kirjutatud üksnes teile. Ärge andke seda kellelegi teisele. Ravim võib olla neile kahjulik, isegi kui haigusnähud on sarnased.
- Kui teil tekib ükskõik milline kõrvaltoime, pidage nõu oma arsti või apteekriga. Kõrvaltoime võib olla ka selline, mida selles infolehes ei ole nimetatud. Vt lõik 4.
Infolehe sisukord
1. Mis ravim on Metfogamma ja milleks seda kasutatakse
Metfogamma sisaldab metformiini, mida kasutatakse suhkurtõve raviks. See kuulub ravimite rühma, mida nimetatakse biguaniidideks.
Insuliin on kõhunäärmes toodetav hormoon, mis aitab teie organismil omastada verest glükoosi (suhkur). Organism kasutab glükoosi energia tootmiseks või säilitab selle, et seda tulevikus kasutada. Kui teil on suhkurtõbi, siis ei tooda teie kõhunääre piisavalt insuliini või ei suuda teie organism enda toodetud insuliini õigesti kasutada. See põhjustab veres suurt glükoosisisaldust. Metfogamma aitab langetada teie veresuhkru nii normaalsele tasemele kui võimalik.
Kui te olete ülekaaluline täiskasvanu, aitab Metfogamma võtmine pika aja jooksul samuti vähendada suhkurtõvega seotud tüsistuste riski. Metfogamma kasutamist on seostatud kehakaalu püsimise või mõõduka langusega. Metfogamma’t kasutatakse 2. tüüpi suhkurtõvega (nimetatakse ka mitteinsuliinsõltuvaks diabeediks) patsientide raviks, kui ainult dieedi ja füüsilise treeninguga ei saavutata piisavat kontrolli veresuhkru taseme üle. Seda kasutatakse eeskätt ülekaalulistel patsientidel.
Täiskasvanud võivad võtta Metfogamma’t üksi või koos muude suhkurtõve raviks kasutatavate ravimitega (suu kaudu võetavate ravimite või insuliiniga).
Üle 10-aastased lapsed ja noorukid võivad Metfogamma’t võtta üksi või koos insuliiniga.
2. Mida on vaja teada enne Metfogamma võtmist
Metfogamma’t ei tohi võtta
- kui olete metformiini või selle ravimi mis tahes koostisosade (loetletud lõigus 6) suhtes allergiline;
- kui teil on probleeme maksaga;
- kui teie neerufunktsioon on oluliselt langenud;
- kui teil on kontrollimata diabeet, millega kaasneb nt raske hüperglükeemia (kõrge veresuhkru sisaldus veres), iiveldus, oksendamine, kõhulahtisus, kiire kehakaalu langus, laktatsidoos (vt lõik allpool „Laktatsidoosi risk“) või ketoatsidoos. Ketoatsidoos on seisund, kui „ketokehad“
veres kuhjuvad; see võib viia diabeetilise prekooma tekkeni. Sümptomiteks on kõhuvalu, kiire ja sügav hingamine, unisus või ebatavaline puuviljalõhnaline hingeõhk;
- kui te olete oma organismist kaotanud liiga palju vett (dehüdratsioon), näiteks pikaajalise või raske kõhulahtisuse tagajärjel või kui olete oksendanud mitu korda järjest. Dehüdratsioon võib põhjustada neeruprobleeme, mis võib suurendada laktatsidoosi riski (vt “Hoiatused ja ettevaatusabinõud”);
- kui teil on raske infektsioon, nagu kopsu või bronhisüsteemi või neere mõjutav infektsioon. Rasked infektsioonid võivad põhjustada neeruprobleeme, mis võib suurendada laktatsidoosi riski (vt “Hoiatused ja ettevaatusabinõud”);
- kui teid ravitakse ägeda südamepuudulikkuse tõttu või teil on hiljuti olnud südameinfarkt, teil on rasked vereringeprobleemid (nt šokk) või hingamisraskused. Need võivad viia kudede hapnikuvarustuse puuduseni, mis võib suurendada laktatsidoosi riski (vt “Hoiatused ja ettevaatusabinõud”);
- kui te tarbite palju alkoholi.
Kui midagi ülaltoodust kehtib teie puhul, pidage enne selle ravimi võtmise alustamist nõu oma arstiga.
Pidage kindlasti nõu oma arstiga:
- kui teil on vaja teha uuring, mille puhul kasutatakse joodi sisaldavate kontrastainete süstimist teie vereringesse.
- kui teil seisab ees suurem operatsioon.
Te peate lõpetama Metfogamma võtmise mõneks ajaks enne või pärast operatsiooni või protseduuri. Teie arst otsustab, kas te vajate sel ajal mingit muud ravi. On tähtis, et te järgiksite täpselt arsti juhiseid.
Hoiatused ja ettevaatusabinõud Enne Metfogamma võtmist pidage nõu oma arsti või apteekriga.
Laktatsidoosi risk Metfogamma võib põhjustada väga harva, kuid väga tõsist kõrvaltoimet, mida nimetatakse laktatsidoosiks, eriti juhul, kui teie neerud ei funktsioneeri hästi. Laktatsidoosi tekkeriski suurendab kontrollimata diabeet, rasked infektsioonid, pikaajaline paastumine või alkoholi tarbimine, dehüdratsioon (vt lisateave allpool), maksaprobleemid ja mistahes meditsiinilised seisundid, mille puhul on mõne kehaosa hapnikuga varustatus vähenenud (nt äge raske südamehaigus). Kui mõni eelpool nimetatust kehtib teie kohta, rääkige oma arstiga lisateabe saamiseks. Katkestage Metfogamma võtmine lühiajaliselt, kui teil on seisund, mis võib põhjustada dehüdratsiooni (märkimisväärne kehavedelike kadu), nagu tugev oksendamine, kõhulahtisus, palavik, kuuma käes viibimine või kui te tarbite normaalsest vähem vedelikku. Lisateabe saamiseks rääkige oma arstiga.
Katkestage Metfogamma võtmine ja võtke ühendust oma arsti või lähima haigla erakorralise meditsiini osakonnaga, kui teil tekivad mõned laktatsidoosi sümptomid, kuna see võib viia kooma tekkeni. Laktatsidoosi sümptomid on:
- oksendamine
- kõhuvalu
- lihaskrambid
- üldine halb enesetunne koos tugeva väsimusega
- hingamisraskused
- kehatemperatuuri ja südamerütmi langus
Laktatsidoos on meditsiiniliselt raske seisund, mida tuleb ravida haiglas.
Järgmistel juhtudel pidage kohe nõu oma arstiga edasiste juhiste saamiseks:
- kui teil on teadaolev geneetiliselt pärilik haigus, mis mõjutab mitokondreid (energiat tootvaid komponente rakkudes), nagu MELAS-e sündroom (Mitochondrial Encephalopathy, myopathy, Lactic acidosis and Stroke-like episodes; mitokondriaalne entsefalopaatia, müopaatia, laktatsidoos ja insuldilaadsed episoodid) või emalt päritud diabeet ja kurtus (Maternal inherited diabetes and deafness, MIDD);
- kui teil tekib pärast metformiiniga ravi alustamist ükskõik milline järgmistest sümptomitest: krambihood, vaimsete võimete langus, raskused kehaliigutuste tegemisel, närvikahjustusele viitavad sümptomid (nt valu või tuimus), migreen ja kurtus.
Kui teil on tulemas kirurgiline operatsioon, siis te peate lõpetama Metfogamma võtmise operatsiooni ajaks ja mõneks ajaks pärast protseduuri. Teie arst otsustab, millal te peate lõpetama ja millal tohite uuesti alustada ravi Metfogamma’ga.
Metfogamma iseenesest hüpoglükeemiat (liiga madal veresuhkru tase) ei põhjusta. Siiski esineb risk hüpoglükeemia tekkeks, kui te võtate Metfogamma’t koos teiste suhkurtõve ravimitega, mis võivad hüpoglükeemiat esile kutsuda (nt sulfonüüluuread, insuliin, meglitiniidid). Kui teil tekivad hüpoglükeemia sümptomid, nt nõrkus, pearinglus, suurenenud higistamine, kiire südame löögisagedus, nägemishäired või kontsentreerumisraskused, on tavaliselt abiks, kui sööte või joote midagi, mis sisaldab suhkrut.
Ravi ajal Metfogamma’ga kontrollib arst teie neerufunktsiooni vähemalt üks kord aastas või sagedamini, kui te olete eakas ja/või teie neerufunktsioon halveneb.
Muud ravimid ja Metfogamma Kui teile on vaja süstida kontrastainet, mis sisaldab joodi, nt röntgenuuringu või skaneerimise ajal, peate te lõpetama Metfogamma võtmise enne süstimist või selle ajaks. Teie arst otsustab, millal te peate lõpetama ja tohite uuesti alustada ravi Metfogamma’ga.
Teatage oma arstile, kui te võtate või olete hiljuti võtnud või kavatsete võtta mis tahes muid ravimeid. Teile võib olla vajalik teostada sagedamini veresuhkru sisalduse ja neerufunktsiooni analüüse või kohandada Metfogamma annust. Eriti oluline on rääkida:
- ravimitest, mis suurendavad uriini eritumist (diureetikumid)
- valu ja põletiku ravimitest (MSPVA-d ja COX-2 inhibiitorid, nagu ibuprofeen ja tselekoksiib)
- teatud kõrge vererõhu ravimitest (AKE-inhibiitorid ja angiotensiin II retseptori antagonistid)
- beeta-2 agonistid, nt salbutamool või terbutaliin (kasutatakse astma raviks)
- kortikosteroidid (kasutatakse erinevate seisundite raviks, nt tugev nahapõletik või astma)
- ravimid, mis võivad muuta Metfogamma kogust teie veres, eriti juhul kui teie neerufunktsioon on vähenenud (nt verapamiil, rifampitsiin, tsimetidiin, dolutegraviir, ranolasiin, trimetoprim, vandetaniib, isavukonasool, krisotiniib, olapariib)
- teised diabeediravimid.
Metfogamma koos alkoholiga Vältige liigset alkoholi tarbimist Metfogamma võtmise ajal, kuna see võib suurendada laktatsidoosi riski (vt lõik „Hoiatused ja ettevaatusabinõud“).
Rasedus ja imetamine Kui te olete rase, imetate või arvate end olevat rase või kavatsete rasestuda, pidage enne selle ravimi kasutamist nõu oma arstiga, sest teie ravis või veresuhkru sisalduse jälgimises võib olla vaja teha muudatusi.
Seda ravimit ei soovitata kasutada, kui te imetate last või plaanite seda tegema hakata.
Autojuhtimine ja masinatega töötamine Metfogamma iseenesest hüpoglükeemiat (liiga madal veresuhkru tase) ei põhjusta. See tähendab, et see ei mõjuta teie autojuhtimise ja masinatega töötamise võimet.
Siiski peate te olema eriti ettevaatlik, kui te kasutate Metfogamma’t samal ajal teiste suhkurtõve ravimitega, mis võivad esile kutsuda hüpoglükeemiat (nt sulfonüüluuread, insuliin, meglitiniidid). Hüpoglükeemia sümptomiteks on nõrkus, pearinglus, suurenenud higistamine, kiire südame löögisagedus, nägemishäired või kontsentreerumisraskused. Ärge juhtige autot ega käsitsege masinaid, kui teil tekivad need sümptomid.
Metfogamma 500 mg sisaldab naatriumi Ravim sisaldab vähem kui 1 mmol (23 mg) naatriumi ühes tabletis, see tähendab põhimõtteliselt „naatriumivaba“.
3. Kuidas Metfogamma’t võtta
Võtke seda ravimit alati täpselt nii, nagu arst või apteeker on teile selgitanud. Kui te ei ole milleski kindel, pidage nõu oma arsti või apteekriga. Metfogamma ei saa asendada tervislikust eluviisist saadavat kasu. Jätkake kõigi dieedisoovituste järgimist, mille saite oma arstilt. Tegelege regulaarse füüsilise treeninguga.
Soovitatav annus 10-aastased ja vanemad lapsed ning noorukid alustavad tavaliselt Metfogamma annusega 500 mg või 850 mg üks kord ööpäevas. Maksimaalne ööpäevane annus on 2000 mg, mis võetakse sisse 2 või 3 annuseks jagatuna. 10…12-aastaste laste ravi on soovitatav ainult arsti erisoovituse korral, sest selle vanuserühma ravi kohta on vähe andmeid.
Täiskasvanud alustavad tavaliselt Metfogamma annusega 500 mg või 850 mg kaks või kolm korda ööpäevas. Maksimaalne ööpäevane annus on 3000 mg, mis võetakse jagatuna 3 annuseks.
Kui teie neerufunktsioon on halvenenud, võib arst määrata teile väiksema annuse.
Kui te kasutate ka insuliini, ütleb teie arst teile, kuidas alustada Metfogamma võtmist.
Jälgimine
- Teie arst määrab regulaarselt teie veresuhkru taset ning kohandab Metfogamma annust vastavalt teie veresuhkru tasemele. Pidage oma arstiga regulaarselt nõu. See on eriti oluline laste ja noorukite puhul või kui te olete vanem inimene.
- Teie arst kontrollib samuti vähemalt korra aastas teie neerude tööd. Kui te olete eakas või kui teie neerud ei tööta korralikult, võib olla vajalik sagedasem kontrollimine.
Kuidas Metfogamma’t võtta Võtke tabletid sisse söögi ajal või pärast sööki. Sedasi väldite seedetrakti kõrvaltoimeid. Ärge purustage ega närige tablette. Neelake iga tablett alla koos klaasitäie veega.
- Kui te võtate ööpäevas ühe annuse, võtke see hommikul (hommikusöögi ajal).
- Kui te võtate ööpäevas kaks annust, võtke need sisse hommikul (hommikusöögi ajal) ja õhtul (õhtusöögi ajal).
- Kui te võtate ööpäevas kolm annust, võtke need sisse hommikul (hommikusöögi ajal), lõuna ajal (lõunasöögi ajal) ja õhtul (õhtusöögi ajal).
Kui teile tundub mõne aja pärast, et Metfogamma toime on liiga tugev või liiga nõrk, pidage nõu oma arsti või apteekriga.
Kui te võtate Metfogamma’t rohkem, kui ette nähtud Kui te olete võtnud rohkem Metfogamma’t kui ette nähtud, võib teil tekkida laktatsidoos. Laktatsidoosi sümptomid on mittespetsiifilised, nt oksendamine, kõhuvalu koos lihaskrampidega, üldine halb enesetunne koos tugeva väsimusega, hingamisraskused, kehatemperatuuri langus ja südame löögisageduse aeglustumine. Kui teil esineb mõni neist sümptomitest, peate otsekohe pöörduma abi saamiseks arsti poole, sest laktatsidoos võib põhjustada koomat. Lõpetage
otsekohe Metfogamma võtmine ja rääkige sellest koheselt oma arstile või pöörduge viivitamatult lähimasse haiglasse.
Kui te unustate Metfogamma’t võtta Ärge võtke kahekordset annust, kui annus jäi eelmisel korral võtmata. Võtke järgmine annus tavalisel ajal.
Kui teil on lisaküsimusi selle ravimi kasutamise kohta, pidage nõu oma arsti või apteekriga.
4. Võimalikud kõrvaltoimed
Nagu kõik ravimid, võib ka see ravim põhjustada kõrvaltoimeid, kuigi kõigil neid ei teki. Tekkida võivad järgmised kõrvaltoimed:
Metfogamma võib põhjustada väga harva (võib esineda kuni 1-l kasutajal 10 000-st) esinevat, kuid väga tõsist kõrvaltoimet, mida nimetatakse laktatsidoosiks (vt lõik “Hoiatused ja ettevaatusabinõud”). Kui see juhtub, peate te lõpetama Metfogamma võtmise ja võtma ühendust arsti või lähima haigla erakorralise meditsiini osakonnaga, kuna laktatsidoos võib viia kooma tekkeni.
Tekkida võivad järgmised kõrvaltoimed:
Väga sagedased kõrvaltoimed (võivad esineda rohkem kui 1 inimesel 10st)
- seedeprobleemid, nt iiveldus, oksendamine, kõhulahtisus, kõhuvalu ja söögiisu kaotus. Need kõrvaltoimed esinevad sagedamini Metfogamma ravi alguses. On abiks, kui jaotate annused päeva peale ja võtate Metfogamma’t söögi ajal või kohe pärast sööki. Kui need sümptomid jäävad püsima, lõpetage Metfogamma võtmine ja rääkige sellest oma arstile.
Sagedased kõrvaltoimed (võivad esineda kuni 1 inimesel 10st)
- maitsetundlikkuse muutused.
- B -vitamiini sisalduse langus või madal sisaldus veres (sümptomite hulka võivad kuuluda äärmine väsimus, valulik ja punetav keel (glossiit), nõeltega torkimise tunne (paresteesia) või kahvatu või kollakas nahk). Teie arst võib nende sümptomite põhjuse väljaselgitamiseks teha mõned analüüsid, sest mõned neist võivad olla põhjustatud suhkurtõvest või muudest mitteseotud terviseprobleemidest.
Väga harva esinevad kõrvaltoimed (võivad esineda kuni 1 inimesel 10 000st)
- piimhappe suurenenud sisaldus veres (laktatsidoos). See on väga harv, kuid tõsine tüsistus, eriti juhul, kui teie neerud ei tööta hästi. Laktatsidoosi sümptomid on mittespetsiifilised (vt lõik „Hoiatused ja ettevaatusabinõud“).
- kõrvalekalded maksafunktsiooni analüüsides või hepatiit (maksapõletik, mis võib põhjustada väsimust, söögiisu kaotust, kehakaalu langust ja millega võib, aga ei pruugi kaasneda naha või silmavalgete muutumine kollaseks). Kui see juhtub teiega, lõpetage Metfogamma võtmine ja rääkige sellest oma arstile.
- nahareaktsioonid, nt nahapunetus (erüteem), sügelus või sügelev lööve (urtikaaria).
Täiendavad kõrvaltoimed lastel ja noorukitel Piiratud andmed lastel ja noorukitel näitasid, et kõrvaltoimed sarnanesid iseloomult ja raskusastmelt täiskasvanutel täheldatutega.
Kõrvaltoimetest teatamine Kui teil tekib ükskõik milline kõrvaltoime, pidage nõu oma arsti või apteekriga. Kõrvaltoime võib olla ka selline, mida selles infolehes ei ole nimetatud. Kõrvaltoimetest võite ka ise teatada www.ravimiamet.ee kaudu. Teatades aitate saada rohkem infot ravimi ohutusest.
5. Kuidas Metfogamma’t säilitada
Hoidke seda ravimit laste eest varjatud ja kättesaamatus kohas. Juhul kui Metfogamma’t kasutatakse lapse raviks, on soovitatav, et lapsevanemad või hooldajad kontrolliksid ravimi kasutamist.
See ravimpreparaat ei vaja säilitamisel eritingimusi.
Ärge kasutage Metfogamma’t pärast kõlblikkusaega, mis on märgitud karbil ja blistril. Kõlblikkusaeg viitab selle kuu viimasele päevale.
Ärge visake ravimeid kanalisatsiooni ega olmejäätmete hulka. Küsige oma apteekrilt, kuidas hävitada ravimeid, mida te enam ei kasuta. Need meetmed aitavad kaitsta keskkonda.
6. Pakendi sisu ja muu teave
Mida Metfogamma sisaldab
- Toimeaine on metformiinvesinikkloriid. Üks õhukese polümeerikattega tablett sisaldab 500 mg metformiinvesinikkloriidi, mis vastab 389,9 mg-le metformiinile.
- Teised koostisosad on naatriumtärklisglükolaat, maisitärklis, kolloidne veevaba ränidioksiid, povidoon 30, magneesiumstearaat, hüpromelloos, titaandioksiid (E171), propüleenglükool, makrogool 6000, talk.
Kuidas Metfogamma välja näeb ja pakendi sisu Valge sile läikiv ümar õhukese polümeerikattega tablett.
Metfogamma on saadaval blisterpakendites, mis sisaldavad 30 või 120 õhukese polümeerikattega tabletti. Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.
Müügiloa hoidja ja tootja Müügiloa hoidja Wörwag Pharma GmbH & Co. KG Flugfeld-Allee 24 71034 Böblingen Saksamaa
Tootja Dragenopharm Apotheker Püschl GmbH Göllstrasse 1 84529 Tittmoning Saksamaa või
Wörwag Pharma GmbH & Co. KG Flugfeld-Allee 24 71034 Böblingen Saksamaa
Medis International a.s. Průmyslová 961/16 747 23 Bolatice Tšehhi
Wörwag Pharma Operations spółka z ograniczoną odpowiedzialnością ul. gen. Mariana Langiewicza 58 95-050 Konstantynów Łódzki Poola
Infoleht on viimati uuendatud märtsis 2025.
Pakendi infoleht: teave kasutajale
Metfogamma 850, 850 mg õhukese polümeerikattega tabletid
Enne ravimi võtmist lugege hoolikalt infolehte, sest siin on teile vajalikku teavet.
- Hoidke infoleht alles, et seda vajadusel uuesti lugeda.
- Kui teil on lisaküsimusi, pidage nõu oma arsti või apteekriga.
- Ravim on välja kirjutatud üksnes teile. Ärge andke seda kellelegi teisele. Ravim võib olla neile kahjulik, isegi kui haigusnähud on sarnased.
- Kui teil tekib ükskõik milline kõrvaltoime, pidage nõu oma arsti või apteekriga. Kõrvaltoime võib olla ka selline, mida selles infolehes ei ole nimetatud. Vt lõik 4.
Infolehe sisukord
1. Mis ravim on Metfogamma ja milleks seda kasutatakse
Metfogamma sisaldab metformiini, mida kasutatakse suhkurtõve raviks. See kuulub ravimite rühma, mida nimetatakse biguaniidideks.
Insuliin on kõhunäärmes toodetav hormoon, mis aitab teie organismil omastada verest glükoosi (suhkur). Organism kasutab glükoosi energia tootmiseks või säilitab selle, et seda tulevikus kasutada. Kui teil on suhkurtõbi, siis ei tooda teie kõhunääre piisavalt insuliini või ei suuda teie organism enda toodetud insuliini õigesti kasutada. See põhjustab veres suurt glükoosisisaldust. Metfogamma aitab langetada teie veresuhkru nii normaalsele tasemele kui võimalik.
Kui te olete ülekaaluline täiskasvanu, aitab Metfogamma võtmine pika aja jooksul samuti vähendada suhkurtõvega seotud tüsistuste riski. Metfogamma kasutamist on seostatud kehakaalu püsimise või mõõduka langusega. Metfogamma’t kasutatakse 2. tüüpi suhkurtõvega (nimetatakse ka mitteinsuliinsõltuvaks diabeediks) patsientide raviks, kui ainult dieedi ja füüsilise treeninguga ei saavutata piisavat kontrolli veresuhkru taseme üle. Seda kasutatakse eeskätt ülekaalulistel patsientidel.
Täiskasvanud võivad võtta Metfogamma’t üksi või koos muude suhkurtõve raviks kasutatavate ravimitega (suu kaudu võetavate ravimite või insuliiniga).
Üle 10-aastased lapsed ja noorukid võivad Metfogamma’t võtta üksi või koos insuliiniga.
2. Mida on vaja teada enne Metfogamma võtmist
Metfogamma’t ei tohi võtta
- kui olete metformiini või selle ravimi mis tahes koostisosade (loetletud lõigus 6) suhtes allergiline;
- kui teil on probleeme maksaga;
- kui teie neerufunktsioon on oluliselt langenud;
- kui teil on kontrollimata diabeet, millega kaasneb nt raske hüperglükeemia (kõrge veresuhkru sisaldus veres), iiveldus, oksendamine, kõhulahtisus, kiire kehakaalu langus, laktatsidoos (vt lõik allpool „Laktatsidoosi risk“) või ketoatsidoos. Ketoatsidoos on seisund, kui „ketokehad“
veres kuhjuvad; see võib viia diabeetilise prekooma tekkeni. Sümptomiteks on kõhuvalu, kiire ja sügav hingamine, unisus või ebatavaline puuviljalõhnaline hingeõhk;
- kui te olete oma organismist kaotanud liiga palju vett (dehüdratsioon), näiteks pikaajalise või raske kõhulahtisuse tagajärjel või kui olete oksendanud mitu korda järjest. Dehüdratsioon võib põhjustada neeruprobleeme, mis võib suurendada laktatsidoosi riski (vt “Hoiatused ja ettevaatusabinõud”);
- kui teil on raske infektsioon, nagu kopsu või bronhisüsteemi või neere mõjutav infektsioon. Rasked infektsioonid võivad põhjustada neeruprobleeme, mis võib suurendada laktatsidoosi riski (vt “Hoiatused ja ettevaatusabinõud”);
- kui teid ravitakse ägeda südamepuudulikkuse tõttu või teil on hiljuti olnud südameinfarkt, teil on rasked vereringeprobleemid (nt šokk) või hingamisraskused. Need võivad viia kudede hapnikuvarustuse puuduseni, mis võib suurendada laktatsidoosi riski (vt “Hoiatused ja ettevaatusabinõud”);
- kui te tarbite palju alkoholi.
Kui midagi ülaltoodust kehtib teie puhul, pidage enne selle ravimi võtmise alustamist nõu oma arstiga.
Pidage kindlasti nõu oma arstiga:
- kui teil on vaja teha uuring, mille puhul kasutatakse joodi sisaldavate kontrastainete süstimist teie vereringesse.
- kui teil seisab ees suurem operatsioon.
Te peate lõpetama Metfogamma võtmise mõneks ajaks enne või pärast operatsiooni või protseduuri. Teie arst otsustab, kas te vajate sel ajal mingit muud ravi. On tähtis, et te järgiksite täpselt arsti juhiseid.
Hoiatused ja ettevaatusabinõud Enne Metfogamma võtmist pidage nõu oma arsti või apteekriga.
Laktatsidoosi risk Metfogamma võib põhjustada väga harva, kuid väga tõsist kõrvaltoimet, mida nimetatakse laktatsidoosiks, eriti juhul, kui teie neerud ei funktsioneeri hästi. Laktatsidoosi tekkeriski suurendab kontrollimata diabeet, rasked infektsioonid, pikaajaline paastumine või alkoholi tarbimine, dehüdratsioon (vt lisateave allpool), maksaprobleemid ja mistahes meditsiinilised seisundid, mille puhul on mõne kehaosa hapnikuga varustatus vähenenud (nt äge raske südamehaigus). Kui mõni eelpool nimetatust kehtib teie kohta, rääkige oma arstiga lisateabe saamiseks. Katkestage Metfogamma võtmine lühiajaliselt, kui teil on seisund, mis võib põhjustada dehüdratsiooni (märkimisväärne kehavedelike kadu), nagu tugev oksendamine, kõhulahtisus, palavik, kuuma käes viibimine või kui te tarbite normaalsest vähem vedelikku. Lisateabe saamiseks rääkige oma arstiga.
Katkestage Metfogamma võtmine ja võtke ühendust oma arsti või lähima haigla erakorralise meditsiini osakonnaga, kui teil tekivad mõned laktatsidoosi sümptomid, kuna see võib viia kooma tekkeni. Laktatsidoosi sümptomid on:
- oksendamine
- kõhuvalu
- lihaskrambid
- üldine halb enesetunne koos tugeva väsimusega
- hingamisraskused
- kehatemperatuuri ja südamerütmi langus
Laktatsidoos on meditsiiniliselt raske seisund, mida tuleb ravida haiglas.
Järgmistel juhtudel pidage kohe nõu oma arstiga edasiste juhiste saamiseks:
- kui teil on teadaolev geneetiliselt pärilik haigus, mis mõjutab mitokondreid (energiat tootvaid komponente rakkudes), nagu MELAS-e sündroom (Mitochondrial Encephalopathy, myopathy, Lactic acidosis and Stroke-like episodes; mitokondriaalne entsefalopaatia, müopaatia, laktatsidoos ja insuldilaadsed episoodid) või emalt päritud diabeet ja kurtus (Maternal inherited diabetes and deafness, MIDD);
- kui teil tekib pärast metformiiniga ravi alustamist ükskõik milline järgmistest sümptomitest: krambihood, vaimsete võimete langus, raskused kehaliigutuste tegemisel, närvikahjustusele viitavad sümptomid (nt valu või tuimus), migreen ja kurtus.
Kui teil on tulemas kirurgiline operatsioon, siis te peate lõpetama Metfogamma võtmise operatsiooni ajaks ja mõneks ajaks pärast protseduuri. Teie arst otsustab, millal te peate lõpetama ja millal tohite uuesti alustada ravi Metfogamma’ga.
Metfogamma iseenesest hüpoglükeemiat (liiga madal veresuhkru tase) ei põhjusta. Siiski esineb risk hüpoglükeemia tekkeks, kui te võtate Metfogamma’t koos teiste suhkurtõve ravimitega, mis võivad hüpoglükeemiat esile kutsuda (nt sulfonüüluuread, insuliin, meglitiniidid). Kui teil tekivad hüpoglükeemia sümptomid, nt nõrkus, pearinglus, suurenenud higistamine, kiire südame löögisagedus, nägemishäired või kontsentreerumisraskused, on tavaliselt abiks, kui sööte või joote midagi, mis sisaldab suhkrut.
Ravi ajal Metfogamma’ga kontrollib arst teie neerufunktsiooni vähemalt üks kord aastas või sagedamini, kui te olete eakas ja/või teie neerufunktsioon halveneb.
Muud ravimid ja Metfogamma Kui teile on vaja süstida kontrastainet, mis sisaldab joodi, nt röntgenuuringu või skaneerimise ajal, peate te lõpetama Metfogamma võtmise enne süstimist või selle ajaks. Teie arst otsustab, millal te peate lõpetama ja tohite uuesti alustada ravi Metfogamma’ga.
Teatage oma arstile, kui te võtate või olete hiljuti võtnud või kavatsete võtta mis tahes muid ravimeid. Teile võib olla vajalik teostada sagedamini veresuhkru sisalduse ja neerufunktsiooni analüüse või kohandada Metfogamma annust. Eriti oluline on rääkida:
- ravimitest, mis suurendavad uriini eritumist (diureetikumid)
- valu ja põletiku ravimitest (MSPVA-d ja COX-2 inhibiitorid, nagu ibuprofeen ja tselekoksiib).
- teatud kõrge vererõhu ravimitest (AKE-inhibiitorid ja angiotensiin II retseptori antagonistid).
- beeta-2 agonistid, nt salbutamool või terbutaliin (kasutatakse astma raviks)
- kortikosteroidid (kasutatakse erinevate seisundite raviks, nt tugev nahapõletik või astma)
- ravimid, mis võivad muuta Metfogamma kogust teie veres, eriti juhul kui teie neerufunktsioon on vähenenud (nt verapamiil, rifampitsiin, tsimetidiin, dolutegraviir, ranolasiin, trimetoprim, vandetaniib, isavukonasool, krisotiniib, olapariib)
- teised diabeediravimid.
Metfogamma koos alkoholiga Vältige liigset alkoholi tarbimist Metfogamma võtmise ajal, kuna see võib suurendada laktatsidoosi riski (vt lõik „Hoiatused ja ettevaatusabinõud“).
Rasedus ja imetamine Kui te olete rase, imetate või arvate end olevat rase või kavatsete rasestuda, pidage enne selle ravimi kasutamist nõu oma arstiga, sest teie ravis või veresuhkru sisalduse jälgimises võib olla vaja teha muudatusi.
Seda ravimit ei soovitata kasutada, kui te imetate last või plaanite seda tegema hakata.
Autojuhtimine ja masinatega töötamine Metfogamma iseenesest hüpoglükeemiat (liiga madal veresuhkru tase) ei põhjusta. See tähendab, et see ei mõjuta teie autojuhtimise ja masinatega töötamise võimet.
Siiski peate te olema eriti ettevaatlik, kui te kasutate Metfogamma’t samal ajal teiste suhkurtõve ravimitega, mis võivad esile kutsuda hüpoglükeemiat (nt sulfonüüluuread, insuliin, meglitiniidid). Hüpoglükeemia sümptomiteks on nõrkus, pearinglus, suurenenud higistamine, kiire südame löögisagedus, nägemishäired või kontsentreerumisraskused. Ärge juhtige autot ega käsitsege masinaid, kui teil tekivad need sümptomid.
3. Kuidas Metfogamma’t võtta
Võtke seda ravimit alati täpselt nii, nagu arst või apteeker on teile selgitanud. Kui te ei ole milleski kindel, pidage nõu oma arsti või apteekriga. Metfogamma ei saa asendada tervislikust eluviisist saadavat kasu. Jätkake kõigi dieedisoovituste järgimist, mille saite oma arstilt. Tegelege regulaarse füüsilise treeninguga.
Soovitatav annus 10-aastased ja vanemad lapsed ning noorukid alustavad tavaliselt Metfogamma annusega 500 mg või 850 mg üks kord ööpäevas. Maksimaalne ööpäevane annus on 2000 mg, mis võetakse sisse 2 või 3 annuseks jagatuna. 10…12-aastaste laste ravi on soovitatav ainult arsti erisoovituse korral, sest selle vanuserühma ravi kohta on vähe andmeid.
Täiskasvanud alustavad tavaliselt Metfogamma annusega 500 mg või 850 mg kaks või kolm korda ööpäevas. Maksimaalne ööpäevane annus on 3000 mg, mis võetakse jagatuna 3 annuseks.
Kui teie neerufunktsioon on halvenenud, võib arst määrata teile väiksema annuse.
Kui te kasutate ka insuliini, ütleb teie arst teile, kuidas alustada Metfogamma võtmist.
Jälgimine
- Teie arst määrab regulaarselt teie veresuhkru taset ning kohandab Metfogamma annust vastavalt teie veresuhkru tasemele. Pidage oma arstiga regulaarselt nõu. See on eriti oluline laste ja noorukite puhul või kui te olete vanem inimene.
- Teie arst kontrollib samuti vähemalt korra aastas teie neerude tööd. Kui te olete eakas või kui teie neerud ei tööta korralikult, võib olla vajalik sagedasem kontrollimine.
Kuidas Metfogamma’t võtta Võtke tabletid sisse söögi ajal või pärast sööki. Sedasi väldite seedetrakti kõrvaltoimeid. Ärge purustage ega närige tablette. Neelake iga tablett alla koos klaasitäie veega.
- Kui te võtate ööpäevas ühe annuse, võtke see hommikul (hommikusöögi ajal).
- Kui te võtate ööpäevas kaks annust, võtke need sisse hommikul (hommikusöögi ajal) ja õhtul (õhtusöögi ajal).
- Kui te võtate ööpäevas kolm annust, võtke need sisse hommikul (hommikusöögi ajal), lõuna ajal (lõunasöögi ajal) ja õhtul (õhtusöögi ajal).
Kui teile tundub mõne aja pärast, et Metfogamma toime on liiga tugev või liiga nõrk, pidage nõu oma arsti või apteekriga.
Poolitusjoon on mõeldud vaid tableti murdmise lihtsustamiseks, kui teil on raskusi terve tableti neelamisel.
Kui te võtate Metfogamma’t rohkem, kui ette nähtud Kui te olete võtnud rohkem Metfogamma’t kui ette nähtud, võib teil tekkida laktatsidoos. Laktatsidoosi sümptomid on mittespetsiifilised, nt oksendamine, kõhuvalu koos lihaskrampidega, üldine halb enesetunne koos tugeva väsimusega, hingamisraskused, kehatemperatuuri langus ja südame löögisageduse aeglustumine. Kui teil esineb mõni neist sümptomitest, peate otsekohe pöörduma abi saamiseks arsti poole, sest laktatsidoos võib põhjustada koomat. Lõpetage otsekohe Metfogamma võtmine ja rääkige sellest koheselt oma arstile või pöörduge viivitamatult lähimasse haiglasse.
Kui te unustate Metfogamma’t võtta Ärge võtke kahekordset annust, kui annus jäi eelmisel korral võtmata. Võtke järgmine annus tavalisel ajal.
Kui teil on lisaküsimusi selle ravimi kasutamise kohta, pidage nõu oma arsti või apteekriga.
4. Võimalikud kõrvaltoimed
Nagu kõik ravimid, võib ka see ravim põhjustada kõrvaltoimeid, kuigi kõigil neid ei teki. Tekkida võivad järgmised kõrvaltoimed:
Metfogamma võib põhjustada väga harva (võib esineda kuni 1-l kasutajal 10 000-st) esinevat, kuid väga tõsist kõrvaltoimet, mida nimetatakse laktatsidoosiks (vt lõik “Hoiatused ja ettevaatusabinõud”). Kui see juhtub, peate te lõpetama Metfogamma võtmise ja võtma ühendust arsti või lähima haigla erakorralise meditsiini osakonnaga, kuna laktatsidoos võib viia kooma tekkeni.
Tekkida võivad järgmised kõrvaltoimed:
Väga sagedased kõrvaltoimed (võivad esineda rohkem kui 1 inimesel 10st)
- seedeprobleemid, nt iiveldus, oksendamine, kõhulahtisus, kõhuvalu ja söögiisu kaotus. Need kõrvaltoimed esinevad sagedamini Metfogamma ravi alguses. On abiks, kui jaotate annused päeva peale ja võtate Metfogamma’t söögi ajal või kohe pärast sööki. Kui need sümptomid jäävad püsima, lõpetage Metfogamma võtmine ja rääkige sellest oma arstile.
Sagedased kõrvaltoimed (võivad esineda kuni 1 inimesel 10st)
- maitsetundlikkuse muutused.
- B -vitamiini sisalduse langus või madal sisaldus veres (sümptomite hulka võivad kuuluda äärmine väsimus, valulik ja punetav keel (glossiit), nõeltega torkimise tunne (paresteesia) või kahvatu või kollakas nahk). Teie arst võib nende sümptomite põhjuse väljaselgitamiseks teha mõned analüüsid, sest mõned neist võivad olla põhjustatud suhkurtõvest või muudest mitteseotud terviseprobleemidest.
Väga harva esinevad kõrvaltoimed (võivad esineda kuni 1 inimesel 10 000st)
- piimhappe suurenenud sisaldus veres (laktatsidoos). See on väga harv, kuid tõsine tüsistus, eriti juhul, kui teie neerud ei tööta hästi. Laktatsidoosi sümptomid on mittespetsiifilised (vt lõik „Hoiatused ja ettevaatusabinõud“).
- kõrvalekalded maksafunktsiooni analüüsides või hepatiit (maksapõletik, mis võib põhjustada väsimust, söögiisu kaotust, kehakaalu langust ja millega võib, aga ei pruugi kaasneda naha või silmavalgete muutumine kollaseks). Kui see juhtub teiega, lõpetage Metfogamma võtmine ja rääkige sellest oma arstile.
- nahareaktsioonid, nt nahapunetus (erüteem), sügelus või sügelev lööve (urtikaaria).
Täiendavad kõrvaltoimed lastel ja noorukitel Piiratud andmed lastel ja noorukitel näitasid, et kõrvaltoimed sarnanesid iseloomult ja raskusastmelt täiskasvanutel täheldatutega.
Kõrvaltoimetest teatamine Kui teil tekib ükskõik milline kõrvaltoime, pidage nõu oma arsti või apteekriga. Kõrvaltoime võib olla ka selline, mida selles infolehes ei ole nimetatud. Kõrvaltoimetest võite ka ise teatada www.ravimiamet.ee kaudu. Teatades aitate saada rohkem infot ravimi ohutusest.
5. Kuidas Metfogamma’t säilitada
Hoidke seda ravimit laste eest varjatud ja kättesaamatus kohas. Juhul kui Metfogamma’t kasutatakse lapse raviks, on soovitatav, et lapsevanemad või hooldajad kontrolliksid ravimi kasutamist.
See ravimpreparaat ei vaja säilitamisel eritingimusi.
Ärge kasutage Metfogamma’t pärast kõlblikkusaega, mis on märgitud karbil ja blistril. Kõlblikkusaeg viitab selle kuu viimasele päevale.
Ärge visake ravimeid kanalisatsiooni ega olmejäätmete hulka. Küsige oma apteekrilt, kuidas hävitada ravimeid, mida te enam ei kasuta. Need meetmed aitavad kaitsta keskkonda.
6. Pakendi sisu ja muu teave
Mida Metfogamma sisaldab
- Toimeaine on metformiinvesinikkloriid. Üks õhukese polümeerikattega tablett sisaldab 850 mg metformiinvesinikkloriidi, mis vastab 662,8 mg-le metformiinile.
- Teised koostisosad on povidoon K25, hüpromelloos, titaandioksiid (E171), magneesiumstearaat (Ph. Eur.), makrogool 6000.
Kuidas Metfogamma välja näeb ja pakendi sisu
Valge piklik poolitusjoonega õhukese polümeerikattega tablett. Poolitusjoon on mõeldud murdmise kergendamiseks, et lihtsustada neelamist, mitte võrdseteks annusteks jagamiseks.
Metfogamma on saadaval pakendi suurustes 30 või 120 õhukese polümeerikattega tabletti. Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.
Müügiloa hoidja ja tootja
Müügiloa hoidja Wörwag Pharma GmbH & Co. KG Flugfeld-Allee 24 71034 Böblingen Saksamaa Tootja Dragenopharm Apotheker Püschl GmbH Göllstraße 1 84529 Tittmoning Saksamaa
Medis International a.s. Karlovo námĕsti 319/3 12000 Praha 2 Tšehhi Vabariik
Wörwag Pharma Operations Sp. z o.o. Ul. Gen. Mariana Langiewicza 58 95-050 Konstantynów Łódzki Poola
Infoleht on viimati uuendatud märtsis 2025.
RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE
1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS
Metfogamma 1000, 1000 mg õhukese polümeerikattega tabletid
2. KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS
Üks õhukese polümeerikattega tablett sisaldab 1000 mg metformiinvesinikkloriidi, mis vastab 780 mg metformiinile.
INN. Metforminum
Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.
3. RAVIMVORM
Õhukese polümeerikattega tabletid.
Valged pikliku kujuga õhukese polümeerikattega tabletid, millel on poolitusjoon ühel ja murdejoon teisel küljel (snäp-tablett). Tabletid saab jagada võrdseteks annusteks.
4. KLIINILISED ANDMED
4.1 Näidustused
2. tüüpi diabeedi ravi, eelkõige ülekaalulistel patsientidel, kui ainult dieedi ja füüsilise koormusega ei saavutata piisavat kontrolli vere glükoosisisalduse üle.
- Täiskasvanutel võib Metfogamma 1000 kasutada monoteraapiana või kombinatsioonis teiste suukaudsete diabeedivastaste ravimite või insuliiniga.
- Üle 10-aastastel lastel ja noorukitel võib Metfogamma 1000 kasutada monoteraapiana või kombinatsioonis insuliiniga.
Ülekaalulistel 2. tüüpi diabeediga täiskasvanud patsientidel, kellel on metformiini kasutatud esmavaliku ravimina pärast dieetravi ebaõnnestumist, on täheldatud diabeedi tüsistuste vähenemist (vt lõik 5.1).
4.2 Annustamine ja manustamisviis
Annustamine
Normaalse neerufunktsiooniga täiskasvanud patsiendid (GFR ≥ 90 ml/min)
Monoteraapia ja kombinatsioon teiste suukaudsete antidiabeetiliste ravimitega Tavaline algannus on 500 mg või 850 mg metformiinvesinikkloriidi kaks või kolm korda ööpäevas, manustatuna söögi ajal või pärast sööki.
10...15 päeva pärast ravi algust tuleb annust kohandada vastavalt vere glükoositasemele. Annuse aeglane suurendamine võib parandada gastrointestinaalset taluvust. Patsientidel, kes võtavad metformiinvesinikkloriidi suuri annuseid (2…3 grammi ööpäevas), võib kaks õhukese polümeerikattega Metfogamma 500 mg tabletti asendada ühe õhukese polümeerikattega Metfogamma 1000 mg tabletiga.
Maksimaalne soovitatav annus on 3 g metformiinvesinikkloriidi ööpäevas, mis võetakse 3 eraldi annusena.
Üleminekul mõnelt teiselt suukaudselt diabeedivastaselt ravimilt: katkestage eelnev ravi ja alustage seejärel eespool mainitud metformiini annusega.
Kombinatsioon insuliiniga Metformiini ja insuliini võib kombineerida, saavutamaks paremat kontrolli vere glükoositaseme üle. Metformiinvesinikkloriidi tavaline algannus on 500 mg või 850 mg kaks või kolm korda ööpäevas, samas kui insuliini annust reguleeritakse vastavalt vere glükoosiväärtustele.
Eakad
Kuna eakatel inimestel on neerufunktsioon sageli vähenenud, tuleb metformiini annust kohandada vastavalt neerufunktsioonile. Vajalik on regulaarne neerufunktsiooni hindamine (vt lõik 4.4).
Neerukahjustus
Glomerulaarfiltratsiooni (GFR) tuleb hinnata enne ravi alustamist metformiini sisaldavate ravimitega ja edaspidi vähemalt üks kord aastas. Patsientidel, kellel esineb suurenenud risk neerukahjustuse progresseerumiseks, samuti eakatel, tuleb neerufunktsiooni hinnata sagedamini, nt iga 3...6 kuu järel.
GFR Maksimaalne ööpäevane koguannus Täiendavad asjaolud, mida arvesse võtta (ml/min) (jagatuna 2...3 annuseks) 60...89 3000 mg Halveneva neerufunktsiooni korral võib 45...59 2000 mg Enne ravi alustamist metformiiniga tuleb üle 30...44 1000 mg vaadata tegurid, mis võivad suurendada < 30 - Metformiin on vastunäidustatud.
Lapsed
Monoteraapia ja kombinatsioon insuliiniga
- Metfogamma 1000 saab kasutada 10-aastastel ja vanematel lastel ning noorukitel.
- Tavaline algannus on 500 mg või 850 mg metformiinvesinikkloriidi üks kord ööpäevas, mis võetakse sisse söögi ajal või pärast sööki.
10…15 päeva pärast ravi algust tuleb annust kohandada vastavalt vere glükoositasemele. Annuse aeglane suurendamine võib parandada gastrointestinaalset taluvust. Maksimaalne soovitatav metformiinvesinikkloriidi annus on 2 g ööpäevas, jagatuna kaheks või kolmeks eraldi annuseks.
4.3 Vastunäidustused
- Ülitundlikkus toimeaine või lõigus 6.1 loetletud mis tahes abiainete suhtes.
- Igat tüüpi äge metaboolne atsidoos (nt laktatsidoos, diabeetiline ketoatsidoos).
- Diabeetiline prekooma.
- Raske neerupuudulikkus (GFR < 30 ml/min).
- Ägedad seisundid, mis võivad mõjutada neerufunktsiooni, nt: dehüdratsioon, raske infektsioon, šokk.
- Haigus, mis võib põhjustada koe hüpoksiat (eriti ägedad haigused või krooniliste haiguste ägenemine), nt: kompenseerimata südamepuudulikkus, hingamispuudulikkus, hiljuti läbipõetud müokardiinfarkt, šokk.
- Maksapuudulikkus, äge alkoholimürgistus, alkoholism.
4.4 Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel
Laktatsidoos
Laktatsidoos on väga harv, kuid tõsine ainevahetuslik tüsistus, mis võib kõige sagedamini ilmneda neerufunktsiooni ägeda halvenemise, kardiorespiratoorse haiguse või sepsise korral. Neerufunktsiooni ägedal halvenemisel metformiin kuhjub ja suureneb laktatsidoosi tekkerisk.
Dehüdratsiooni korral (raske kõhulahtisus või oksendamine, palavik või vähenenud vedeliku tarbimine) tuleb metformiini kasutamine ajutiselt katkestada ja soovitatav on pidada nõu arstiga.
Metformiiniga ravi saavatel patsientidel tuleb ravi neerufunktsiooni tugevalt mõjutavate ravimitega (nt antihüpertensiivsed ravimid, diureetikumid ja MSPVA-d) alustada ettevaatusega. Teisteks riskiteguriteks, mis võivad põhjustada laktatsidoosi teket, on liigne alkoholi tarbimine, maksapuudulikkus, ebapiisavalt kontrollitud diabeet, ketoos, pikaaegne paastumine ja mis tahes hüpoksiaga seotud haigusseisundid, samuti teiste laktatsidoosi tekitada võivate ravimite samaaegne kasutamine (vt lõigud 4.3 ja 4.5).
Patsiente ja/või hooldajaid tuleb teavitada laktatsidoosi tekkeriskist. Laktatsidoosi iseloomustab atsidootiline düspnoe, kõhuvalu, lihaskrambid, asteenia ja hüpotermia, millele järgneb kooma. Nende sümptomite tekkimise kahtluse korral peab patsient metformiini võtmise katkestama ja pöörduma viivitamatult arsti poole. Diagnostilise tähendusega laboratoorsetes tulemustes on vere pH vähenemine (< 7,35), plasma laktaadisisalduse suurenemine (> 5 mmol/l) ning suurenenud anioonivaegus ja laktaadi/püruvaadi suhe.
Teadaoleva või kahtlustatava mitokondriaalse haigusega patsiendid Patsientidel, kellel on teadaolevad mitokondriaalsed haigused, nagu mitokondriaalne entsefalopaatia koos laktatsidoosi ja insuldilaadsete episoodidega (Mitochondrial Encephalopathy with Lactic Acidosis syndrome, MELAS-e sündroom) ja emalt päritud diabeet ja kurtus (Maternal inherited diabetes and deafness, MIDD), ei soovitata metformiini kasutada, kuna see võib põhjustada laktatsidoosi ägenemist ja neuroloogiliste tüsistuste tekkeriski, mis omakorda võivad põhjustada haiguse süvenemist.
Kui pärast metformiini võtmist tekivad MELAS-e sündroomile või MIDD-ile viitavad nähud ja sümptomid, tuleb ravi metformiiniga viivitamatult katkestada ja teha kohe diagnostiline hindamine.
Neerufunktsioon
Enne ravi alustamist ja regulaarselt ravi ajal tuleb määrata glomerulaarfiltratsiooni kiirus (GFR), vt lõik 4.2. Metformiin on vastunäidustatud patsientidele, kelle GFR on alla 30 ml/min ning ravi tuleb ajutiselt katkestada neerufunktsiooni mõjutavate seisundite tekkimisel, vt lõik 4.3.
Südamefunktsioon
Südamepuudulikkusega patsientidel on suurem hüpoksia ja neerupuudulikkuse tekkerisk. Stabiilse kroonilise südamepuudulikkusega patsientidel tohib metformiini kasutada juhul, kui südame- ja neerufunktsiooni jälgitakse regulaarselt.
Ägeda ja ebastabiilse südamepuudulikkuse korral on metformiini kasutamine vastunäidustatud (vt lõik 4.3).
Jodeeritud kontrastainete manustamine Jodeeritud kontrastainete intravaskulaarne manustamine võib viia kontrastaine indutseeritud nefropaatia tekkeni, mille tulemusel metformiin kuhjub ja seega suureneb laktatsidoosi risk. Selliste uuringute puhul tuleb metformiini kasutamine ajutiselt katkestada protseduuri ajaks või enne seda ja
mitte uuesti alustada enne, kui uuringust on möödunud vähemalt 48 tundi ning neerufunktsiooni on uuesti hinnatud ja see on stabiilne, vt lõigud 4.2 ja 4.5.
Kirurgia
Ravi metformiiniga peab katkestama, kui operatsiooniks kasutatakse üld-, spinaal- või epiduraalanesteesiat. Ravi võib uuesti alustada mitte varem kui 48 tundi pärast operatsiooni või toidu suukaudse manustamisega taasalustamist ning eeldusel, et neerufunktsiooni on hinnatud ja see on stabiilne.
Lapsed
2. tüüpi diabeedi diagnoos peab olema kinnitatud enne metformiiniga ravi alustamist.
Ühe-aastase kestvusega kontrollitud kliiniliste uuringute käigus ei leitud metformiini toimet kasvule ja puberteedieale, kuid sellealased pikaajalised andmed puuduvad. Seetõttu on soovitatav hoolikalt jälgida metformiini toimet neile parameetritele metformiini ravil olevatel lastel, eelkõige prepuberteediealistel lastel.
Lapsed vanuses 10…12 aastat
Laste ja noorukitega läbiviidud kontrollitud kliinilistes uuringutes oli kaasatud vaid 15 isikut vanuses 10…12 aastat. Kuigi metformiini efektiivsus ja ohutus selle vanusegrupi lastel ei erinenud efektiivsusest ja ohutusest vanematel lastel ja noorukitel, on lastele vanuses 10…12 aastat soovitatav ravi määrata erilise ettevaatusega.
Teised ettevaatusabinõud
Kõik patsiendid peavad jätkama oma dieedi jälgimist ja kindlustama, et süsivesikute tarbimine ööpäeva lõikes oleks regulaarne. Ülekaalulised patsiendid peavad jätkama madala kalorsusega dieeti.
Regulaarselt peavad olema läbi viidud laboratoorsed analüüsid diabeedi monitooringuks.
Metformiin võib vähendada B12-vitamiini sisaldust seerumis. B12-vitamiini väikese sisalduse risk suureneb metformiini annuse ja ravi kestuse suurendamisel ja/või B12-vitamiini vaegust põhjustavate teadaolevate riskiteguritega patsientidel. B12-vitamiini vaeguse kahtluse korral (nagu aneemia või neuropaatia) tuleb jälgida B12-vitamiini sisaldust seerumis. B12-vitamiini vaeguse riskifaktoritega patsientidel võib olla vajalik perioodiline B12-vitamiini sisalduse jälgimine. Ravi metformiiniga tuleb jätkata nii kaua, kuni see on talutav ja ei ole vastunäidustatud ning toimub B12-vitamiini vaegust korrigeeriv ravi vastavalt kehtivatele ravijuhistele. Metformiin üksinda ei põhjusta hüpoglükeemiat. Siiski on nõutav ettevaatus, kui seda kasutatakse kombinatsioonis insuliini või teiste suukaudsete diabeediravimitega (nt sulfonüüluurea preparaadid või meglitiniidid).
4.5 Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed
Samaaegne kasutamine ei ole soovitatav
Alkohol
Alkoholimürgistus on seotud laktatsidoosi suurenenud riskiga, eriti paastumise, alatoitumise või maksakahjustuse korral.
Jodeeritud kontrastained
Röntgenuuringute puhul tuleb metformiini kasutamine ajutiselt katkestada protseduuri ajaks või enne seda ja mitte uuesti alustada enne, kui uuringust on möödunud vähemalt 48 tundi ning neerufunktsiooni on uuesti hinnatud ja see on stabiilne, vt lõigud 4.2 ja 4.4.
Kombinatsioonid, mis nõuavad ettevaatust
Mõned ravimid võivad avaldada neerufunktsioonile mittesoovitavat toimet ning seega suurendada laktatsidoosi tekkeriski, nt MSPVA-d, sh selektiivsed tsüklo-oksügenaas (COX) II inhibiitorid, AKE- inhibiitorid, angiotensiin II retseptori antagonistid ja diureetikumid, eriti lingudiureetikumid. Kasutades neid ravimeid kombinatsioonis metformiiniga, on vajalik hoolikas neerufunktsiooni jälgimine.
Sisemise hüperglükeemilise aktiivsusega ravimid (nt glükokortikoidid [süsteemselt ja lokaalselt manustatavad] ja sümpatomimeetikumid) Vajalik võib olla sagedasem vere glükoosisisalduse määramine, eriti ravi algul. Vajadusel tuleb metformiini annust kohandada ravi jooksul ja ravi lõpetamisel teiste kasutatavate ravimitega.
Orgaanilised katioonide transporterid (organic cation transporters, OCT)
Metformiin on nii OCT1 kui ka OCT2 transporterite substraat.
Metformiini manustamine koos:
- OCT1 inhibiitoritega (nagu verapamiil) võib vähendada metformiini efektiivsust;
- OCT1 indutseerijatega (nagu rifampitsiin) võib suurendada metformiini imendumist seedetraktist ja ravimi toimet;
- OCT2 inhibiitoritega (nagu tsimetidiin, dolutegraviir, ranolasiin, trimetoprim, vandetaniib, isavukonasool) võib vähendada metformiini renaalset eritumist ja seega viia metformiini plasmakontsentratsioonide suurenemiseni;
- nii OCT1 kui ka OCT2 inhibiitoritega (nagu krisotiniib, olapariib) võib muuta metformiini toimet ja renaalset eritumist.
Seetõttu on soovitatav ettevaatus, eeskätt neerukahjustusega patsientidel, kui neid ravimeid manustatakse koos metformiiniga, sest metformiini kontsentratsioonid plasmas võivad suureneda. Vajadusel võib kaaluda metformiini annuse kohandamist, sest OCT inhibiitorid/indutseerijad võivad muuta metformiini toimet.
4.6 Fertiilsus, rasedus ja imetamine
Rasedus
Kontrollimatu hüperglükeemia perikontseptsiooni faasis ja raseduse ajal on seotud kaasasündinud väärarendite, raseduse katkemise, rasedusest tingitud hüpertensiooni, preeklampsia ja perinataalse suremuse suurenenud riskiga. Oluline on hoida vere glükoosisisaldus kogu raseduse vältel nii normi lähedal kui võimalik, et vähendada hüperglükeemiaga seotud soovimatute tagajärgede riski emale ja lapsele.
Metformiin läbib platsentaarbarjääri sama kõrges kontsentratsioonis kui ema veres.
Registripõhisest kohortuuringust ja avaldatud andmetest (metaanalüüsid, kliinilised uuringud ja registrid) saadud suur hulk andmeid rasedate naiste kohta (rohkem kui 1000 raseda andmed) ei näita suurenenud kaasasündinud väärarengute riski ega loote/vastsündinu toksilisust pärast metformiini kasutamist perikontseptsiooni faasis ja/või raseduse ajal. Andmed pikaajalise mõju kohta üsasiseselt metformiiniga kokkupuutunud laste kehakaalule on piiratud ja ebaselged. Metformiin ei näi raseduse ajal kokkupuutunud lastel mõjutavat motoorset ja sotsiaalset arengut kuni 4. eluaastani, kuid andmed pikaajaliste tulemuste kohta on piiratud.
Kliinilise vajaduse korral võib kaaluda metformiini kasutamist raseduse ajal ja perikontseptsiooni faasis lisaks insuliinile või alternatiivina.
Imetamine
Metformiin eritub inimese rinnapiima. Rinnaga toidetud vastsündinutel/imikutel ei ole kõrvaltoimeid täheldatud. Kuna andmed on piiratud, ei ole ravi ajal metformiiniga rinnaga toitmine siiski soovitatav. Otsuse tegemisel, kas lõpetada lapse rinnaga toitmine, tuleb arvesse võtta rinnaga toitmise kasulikkust lapsele ning lapsel tekkida võivate potentsiaalsete kõrvaltoimete riski.
Fertiilsus
Metformiini manustamine annustes kuni 600 mg/kg ööpäevas ei mõjutanud isaste ega emaste rottide fertiilsust. Kehapindalade võrdlemisel on see annus ligikaudu kolmekorde maksimaalne inimestele ööpäevas soovitatud annus.
4.7 Toime reaktsioonikiirusele
Monoteraapia metformiiniga ei põhjusta hüpoglükeemiat ja seepärast ei mõjuta autojuhtimise või masinate käsitsemise võimet.
Siiski, patsient peab olema informeeritud võimalikust hüpoglükeemia riskist kui metformiini kasutatakse kombinatsioonis teiste antidiabeetiliste ravimitega (nt sulfonüüluuread, insuliin või meglitiniidid).
4.8 Kõrvaltoimed
Ravi alustamisel on kõige sagedamini esinevateks kõrvaltoimeteks iiveldus, oksendamine, kõhulahtisus, kõhuvalu ja söögiisu kaotus, mis enamikul juhtudest mööduvad iseeneslikult. Nende kõrvaltoimete vältimiseks on soovitatav metformiini võtta 2 või 3 annusena ööpäevas ning annuseid tõsta aeglaselt.
Ravi ajal metformiiniga võivad esineda järgmised kõrvaltoimed. Esinemissagedused on defineeritud järgmiselt: väga sage (≥ 1/10); sage (≥ 1/100 kuni < 1/10); aeg-ajalt (≥ 1/1000 kuni < 1/100); harv (≥ 1/10 000 kuni < 1/1000); väga harv (< 1/10 000); teadmata (ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel). Igas esinemissageduse rühmas on kõrvaltoimed esitatud tõsiduse vähenemise järjekorras. Organsüsteemi klass Ravimi kõrvaltoimed Esinemissagedus
Ainevahetus- ja B12-vitamiini sisalduse vähenemine/puudulikkus sage toitumishäired (vt lõik 4.4) Närvisüsteemi häired Maitsetundlikkuse häired sage Seedetrakti häired Seedetrakti häired, nagu iiveldus, oksendamine, väga sage Maksa ja sapiteede häired Üksikud teated hepatiidi või maksafunktsiooni väga harv Naha ja nahaaluskoe Nahareaktsioonid, nagu erüteem, kihelus, väga harv kahjustused urtikaaria
Lapsed Avaldatud turuletulekujärgsete andmete järgi ning piiratud pediaatrilise populatsiooniga (vanuses 10…16 aastat, said ravi 1 aasta jooksul) läbi viidud kontrollitud kliiniliste uuringute jooksul teatatud kõrvaltoimed olid iseloomult ja raskuselt samasugused kui täiskasvanutel.
Võimalikest kõrvaltoimetest teatamine Ravimi võimalikest kõrvaltoimetest on oluline teatada ka pärast ravimi müügiloa väljastamist.See võimaldab jätkuvalt hinnata ravimi kasu/riski suhet.Tervishoiutöötajatel palutakse kõigist võimalikest kõrvaltoimetest teatada www.ravimiamet.ee kaudu.
4.9 Üleannustamine
Isegi kuni 85 g metformiinvesinikkloriidi annustega ei ole hüpoglükeemiat täheldatud, kuigi laktatsidoosi on esinenud sellistes olukordades. Suur metformiini üleannus või kaasnevad riskitegurid võivad viia laktatsidoosini. Laktatsidoos on erakorraline juhtum, mida tuleb ravida haiglas. Kõige efektiivsem ravimeetod laktaadi ja metformiini eemaldamiseks on hemodialüüs.
5. FARMAKOLOOGILISED OMADUSED
5.1 Farmakodünaamilised omadused
Farmakoterapeutiline rühm: vere glükoosisisaldust vähendavad ained, v.a insuliinid; biguaniidid, ATC-kood: A10BA02
Toimemehhanism
Metformiin on antihüperglükeemilise toimega biguaniid, mis langetab nii basaalset kui söögijärgset hüperglükeemiat. See ei stimuleeri insuliini sekretsiooni ja seepärast ei põhjusta hüpoglükeemiat. Metformiin vähendab basaalset hüperinsulineemiat ja kombinatsioonis insuliiniga vähendab insuliinivajadust.
Metformiin avaldab antihüperglükeemilist toimet mitmete mehhanismide kaudu. Metformiiin vähendab glükoosi tootmist maksas.
Metformiin parandab perifeerse glükoosi omastamist ja kasutamist, suurendades osaliselt insuliini toimet. Metformiin mõjutab glükoosi imendumist soolestikust – vereringest omastamine suureneb ja toidust imendumine väheneb. Soolestikule omistatavad täiendavad mehhanismid hõlmavad glükagoonilaadse peptiidi 1 (GLP-1) vabanemise suurenemist ja sapphappe resorptsiooni vähenemist. Metformiin muudab soolestiku mikrobiootat. Metformiin võib parandada lipiidide profiili hüperlipideemiaga patsientidel.
Kliinilistes uuringutes seostati metformiini kasutamist stabiilse kehakaaluga või kehakaalu mõõduka langusega.
Metformiin on adenosiinmonofosfaat-proteiinkinaasi (AMPK) aktivaator ja suurendab kõikide seni teadaolevate glükoosi transporterite (GLUT-id) transpordivõimet.
Kliiniline efektiivsus ja ohutus
Prospektiivne randomiseeritud uuring (UKPDS) on näidanud pikaajalist kasu intensiivsele vere glükoositaseme kontrollile 2. tüüpi diabeediga täiskasvanud patsientidel.
Metformiiniga ravil olnud ülekaaluliste patsientide ravitulemuste analüüsimine (kui ainult dieetravi oli ebaõnnestunud) näitas
- diabeedi komplikatsioonide absoluutse riski olulist vähenemist metformiini grupis (29,8 juhtu 1000 patsiendiaasta kohta), võrreldes ainult dieedi kasutamisega (43,3 juhtu 1000 patsiendiaasta kohta ), p = 0,0023 ja võrreldes sulfonüüluurea kombinatsioonravi ja insuliini monoteraapia gruppidega (40,1 juhtu 1000 patsiendiaasta kohta), p = 0,0034;
- diabeediga seotud surmajuhtude absoluutse riski olulist langust: metformiini grupis 7,5 juhtu 1000 patsiendiaasta kohta, ainult dieedi kasutamisel 12,7 juhtu 1000 patsiendiaasta kohta, p = 0,017;
- üldsuremuse absoluutse riski olulist vähenemist: metformiini grupis 13,5 juhtu 1000 patsiendiaasta kohta, võrreldes ainult dieedi kasutamisel 20,6 juhtu 1000 patsiendiaasta kohta (p = 0,011) ning võrreldes sulfonüüluurea kombinatsioonravi ja insuliini monoteraapia gruppidega 18,9 juhuga 1000 patsiendiaasta kohta (p = 0,021);
- müokardiinfarkti absoluutse riski märkimisväärset langust: metformiini grupis 11 juhtu 1000 patsiendiaasta kohta, ainult dieedi puhul 18 juhtu 1000 patsiendiaasta kohta (p = 0,01).
Metformiini kasutamisel täiendava ravimina kombinatsioonis sulfonüüluurea preparaatidega ei täheldatud kliinilist kasu. 1. tüüpi diabeediga patsientidel on metformiini kombinatsioonis insuliiniga kasutatud üksikutel patsientidel, kuid selle kombinatsiooni kliinilist tõhusust ei ole ametlikult tõestatud.
Lapsed
Kontrollitud kliinilised uuringud piiratud arvul lastel vanuses 10…16 aastat, keda raviti 1 aasta jooksul, näitasid samasugust vastust vere glükoositaseme väärtustes, kui on näidatud täiskasvanutel.
5.2 Farmakokineetilised omadused
Imendumine
Pärast suukaudset metformiinvesinikkloriidi tablettide annuse manustamist saabub maksimaalne kontsentratsioon (C ) vereplasmas ligikaudu 2,5 tunniga (t ). 500 mg või 850 mg max max metformiinvesinikkloriidi õhukese polümeerikattega tablettide absoluutne biosaadavus on tervetel isikutel ligikaudu 50...60%. Pärast suukaudset manustamist on roojast leitud imendumata fraktsiooni 20...30% juhtudel. Suukaudsel manustamisel on metformiini imendumine küllastuv ja mittetäielik. Eeldatakse, et metformiini imendumine on mittelineaarne. Kasutades soovitatavaid metformiini annuseid ja annustamisintervalle saavutatakse ravimi püsiv kontsentratsioon plasmas 24...48 tunniga ja tavaliselt jääb see alla 1 µg/ml. Kontrollitud kliinilistes uuringutes ei tõusnud metformiini maksimaalne plasmakontsentratsioon (C ) üle 5 µg/ml, isegi maksimaalsete annuste korral. Toit vähendab ja aeglustab metformiini imendumist. 850 mg tablettide suukaudse manustamise järgselt oli maksimaalne plasmakontsentratsioon 40% madalam, AUC (kontsentratsioonikõvera alune pindala) 25% väiksem ja maksimaalse plasmakontsentratsiooni saavutamiseks vajalik aeg 35 minuti võrra pikem. Nende tulemuste kliiniline tähendus ei ole teada. Jaotumine Seondumine plasmavalkudega on ebaoluline. Metformiin jaotub erütrotsüütidesse. Maksimaalne kontsentratsioon veres on madalam kui plasmas ja saavutatakse ligikaudu samal ajal. Kõige tõenäolisemalt toimub jaotumine erütrotsüütidesse sekundaarselt. Keskmine jaotusruumala (V ) on vahemikus 63…276 liitrit. Biotransformatsioon Metformiin eritub muutumatul kujul uriiniga. Inimesel ei ole metaboliite identifitseeritud.
Eritumine Metformiini renaalne kliirens on > 400 ml/min, viidates eritumisele glomerulaarse filtratsiooni ja tubulaarse sekretsiooni teel. Suukaudse manustamise järel on näiv terminaalse eliminatsiooni poolväärtusaeg ligikaudu 6,5 tundi.
Neerufunktsiooni kahjustuse korral on renaalne kliirens vähenenud vastavalt kreatiniini kliirensi vähenemisele, millest tingituna eliminatsiooni poolväärtusaeg pikeneb, viies metformiini taseme tõusule vereplasmas.
Patsientide erigrupid
Neerukahjustus Mõõduka neerupuudulikkusega patsientide kohta on andmeid vähe ning usaldusväärseid hinnanguid metformiini süsteemse ekspositsiooni kohta sellel alamgrupil võrreldes normaalse neerufunktsiooniga patsientidega ei saa anda. Seetõttu tuleb annuse kohandamisel võtta arvesse kliinilist efektiivsust ja taluvust (vt lõik 4.2).
Lapsed Üksikannuse uuring: metformiinvesinikkloriidi 500 mg üksikannuse manustamisel lapspatsientidele esines sarnane farmakokineetika nagu tervetel täiskasvanutel.
Korduva annuse uuring: andmed pärinevad ühest uuringust. Pärast korduvaid 500 mg metformiini annuseid 2 korda ööpäevas 7 päeva jooksul lapspatsientidele vähenesid maksimaalne plasmakontsentratsioon (C ) ja süsteemne ekspositsioon (AUC ) vastavalt ligikaudu 33% ja 40%, võrreldes diabeeti põdevate täiskasvanutega, kellele manustati 500 mg metformiini annuseid 2 korda ööpäevas 14 päeva jooksul. Kuna annus on individuaalselt tiitritud glükeemilise kontrolli alusel, on see kliiniliselt vähe oluline.
5.3 Prekliinilised ohutusandmed
Farmakoloogilise ohutuse, korduvtoksilisuse, genotoksilisuse, kartsinogeensuse, reproduktsiooni- ja arengutoksilisuse mittekliinilised uuringud ei ole näidanud kahjulikku toimet inimesele.
6. FARMATSEUTILISED ANDMED
6.1 Abiainete loetelu
Povidoon (K25), hüpromelloos, titaandioksiid (E171), magneesiumstearaat (Ph. Eur.), makrogool 6000.
6.2 Sobimatus
Ei kohaldata.
6.3 Kõlblikkusaeg
5 aastat
6.4 Säilitamise eritingimused
See ravimpreparaat ei vaja säilitamisel eritingimusi.
6.5 Pakendi iseloomustus ja sisu
15, 30, 60, 120, 180 või 600 õhukese polümeerikattega tabletti blisterpakendites (PVC-alumiinium).
Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.
6.6 Erihoiatused ravimpreparaadi hävitamiseks ja käsitlemiseks
Kasutamata ravimpreparaat või jäätmematerjal tuleb hävitada vastavalt kohalikele nõuetele.
7. MÜÜGILOA HOIDJA
Wörwag Pharma GmbH & Co. KG Flugfeld-Allee 24 71034 Böblingen Saksamaa
8. MÜÜGILOA NUMBER
574308
9. ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE/MÜÜGILOA UUENDAMISE KUUPÄEV
Müügiloa esmase väljastamise kuupäev: 08.02.2008 Müügiloa viimase uuendamise kuupäev: 03.05.2011
10. TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV
Märts 2025
RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE
1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS
Metfogamma 500, 500 mg õhukese polümeerikattega tabletid
2. KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS
Üks tablett sisaldab 500 mg metformiinvesinikkloriidi, mis vastab 389,9 mg metformiinile. INN. Metforminum
Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.
3. RAVIMVORM
Õhukese polümeerikattega tabletid.
Valge sile läikiv ümar õhukese polümeerikattega tablett.
4. KLIINILISED ANDMED
4.1 Näidustused
II tüüpi diabeedi ravi, eelkõige ülekaalulistel patsientidel, kellel ainult dieedi ja füüsilise koormusega ei saavutata piisavat kontrolli vere glükoosisisalduse üle.
- Täiskasvanutel võib metformiini kasutada monoteraapiana, kombinatsioonis teiste suukaudsete diabeedivastaste ravimite või insuliiniga.
- Üle 10-aastastel lastel ja noorukitel võib metformiini kasutada monoteraapiana või kombinatsioonis insuliiniga.
Ülekaalulistel II tüüpi diabeediga täiskasvanud patsientidel, kellel on metformiini kasutatud esmavaliku ravimina pärast dieetravi ebaõnnestumist, on täheldatud diabeedi tüsistuste vähenemist (vt lõik 5.1).
4.2 Annustamine ja manustamisviis
Annustamine
Normaalse neerufunktsiooniga täiskasvanud patsiendid (GFR ≥ 90 ml/min)
Monoteraapiana või kombineeritult teiste suukaudsete antidiabeetiliste ravimitega Üldiselt on algannus 500 mg või 850 mg 2...3 korda ööpäevas, manustatuna söögi ajal või pärast sööki. 10...15 päeva pärast ravi algust tuleb annust vastavalt veresuhkru tasemele kohandada. Annuse aeglane suurendamine võib parandada gastrointestinaalset taluvust.
Metformiini maksimaalne lubatud annus on 3 g ööpäevas, jagatuna kolmeks annuseks.
Kui toimub üleminek teiselt suukaudselt antidiabeetiliselt ravimilt metformiinvesinikkloriidile, siis on vajalik eelnev ravi katkestada ja asendada ülalpool mainitud metformiini annusega.
Kombinatsioonis insuliiniga
Metformiini ja insuliini võib kasutada koos, et saavutada paremat kontrolli veresuhkru taseme üle. Standardne algannus on 500 mg või 850 mg 2...3 korda ööpäevas ja insuliini annus sõltub mõõdetud veresuhkru väärtustest.
Eakad patsiendid
Kuna eakatel patsientidel on neerufunktsioon sageli kahjustunud, peab metformiini annust kohandama vastavalt neerufunktsiooni näitajatele. Seetõttu on vajalik regulaarne neerufunktsiooni hindamine (vt lõik 4.4).
Neerukahjustus
Enne ravi alustamist metformiini sisaldavate ravimitega tuleb hinnata glomerulaarfiltratsiooni (GFR) ja edaspidi vähemalt üks kord aastas. Patsientidel, kellel esineb suurenenud risk neerukahjustuse progresseerumiseks, samuti eakatel, tuleb neerufunktsiooni hinnata sagedamini, nt iga 3...6 kuu järel.
GFR Maksimaalne ööpäevane koguannus Täiendavad asjaolud, mida arvesse võtta (ml/min) (jagatuna 2...3 annuseks) 60...89 3000 mg Halveneva neerufunktsiooni korral võib 45...59 2000 mg Enne ravi alustamist metformiiniga tuleb üle 30...44 1000 mg laktatsidoosi riski (vt lõik 4.4). Algannus on < 30 - Metformiin on vastunäidustatud.
Lapsed ja noorukid
Monoteraapiana ja kombinatsioonis insuliiniga
- Ravimit võib kasutada noorukitel ja lastel alates 10. eluaastast.
- Üldiselt on algannus üks 500 mg või 850 mg metformiinvesinikkloriidi õhukese polümeerikattega tablett üks kord ööpäevas, manustatuna söögi ajal või pärast sööki.
10...15 päeva pärast ravi algust tuleb annust kohandada vastavalt veresuhkru tasemele. Annuse aeglane suurendamine võib parandada gastrointestinaalset taluvust. Maksimaalne lubatud annus on 2 g metformiini ööpäevas, jagatuna 2 või 3 annuseks.
4.3 Vastunäidustused
- Ülitundlikkus toimeaine või lõigus 6.1 loetletud mis tahes abiainete suhtes.
- Igat tüüpi äge metaboolne atsidoos (nt laktatsidoos, diabeetiline ketoatsidoos).
- Diabeetiline prekooma.
- Raske neerupuudulikkus (GFR < 30 ml/min).
- Ägedad seisundid, mis võivad mõjutada neerufunktsiooni, nt: dehüdratsioon, raske infektsioon, šokk.
- Haigused, mis võivad põhjustada koe hüpoksiat (eriti ägedad haigused või krooniliste haiguste ägenemine), nt: kompenseerimata südamepuudulikkus, hingamispuudulikkus, hiljuti läbipõetud müokardiinfarkt, šokk.
- Maksapuudulikkus, äge alkoholimürgitus, alkoholism.
4.4 Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel
Laktatsidoos
Laktatsidoos on väga harv, kuid tõsine ainevahetuslik tüsistus, mis võib kõige sagedamini ilmneda neerufunktsiooni ägeda halvenemise, kardiorespiratoorse haiguse või sepsise korral. Neerufunktsiooni ägedal halvenemisel metformiin kuhjub ja suureneb laktatsidoosi tekkerisk.
Dehüdratsiooni korral (raske kõhulahtisus või oksendamine, palavik või vähenenud vedeliku tarbimine) tuleb metformiini kasutamine ajutiselt katkestada ja soovitatav on pidada nõu arstiga.
Metformiinravi saavatel patsientidel tuleb ravi neerufunktsiooni tugevalt mõjutavate ravimitega (nt antihüpertensiivsed ravimid, diureetikumid ja MSPVA-d) alustada ettevaatusega. Teisteks riskiteguriteks, mis võivad põhjustada laktatsidoosi teket, on liigne alkoholi tarbimine, maksapuudulikkus, ebapiisavalt kontrollitud diabeet, ketoos, pikaaegne paastumine ja mis tahes hüpoksiaga seotud haigusseisundid, samuti teiste laktatsidoosi tekitada võivate ravimite samaaegne kasutamine (vt lõigud 4.3 ja 4.5).
Patsiente/hooldajaid tuleb teavitada laktatsidoosi tekkeriskist. Laktatsidoosi iseloomustab atsidootiline düspnoe, kõhuvalu, lihaskrambid, asteenia ja hüpotermia, millele järgneb kooma. Nende sümptomite tekkekahtluse korral peab patsient ravi katkestama ja pöörduma viivitamatult arsti poole. Diagnostilise tähendusega laboratoorsetes tulemustes on vere pH vähenemine (< 7,35), plasma laktaadisisalduse suurenemine (> 5 mmol/l), suurenenud anioonivaegus ja laktaadi/püruvaadi suhe.
Teadaoleva või kahtlustatava mitokondriaalse haigusega patsiendid
Patsientidel, kellel on teadaolevad mitokondriaalsed haigused, nagu mitokondriaalne entsefalopaatia koos laktatsidoosi ja insuldilaadsete episoodidega (Mitochondrial Encephalopathy with Lactic Acidosis syndrome, MELAS-e sündroom) ja emalt päritud diabeet ja kurtus (Maternal inherited diabetes and deafness, MIDD), ei soovitata metformiini kasutada, kuna see võib põhjustada laktatsidoosi ägenemist ja neuroloogiliste tüsistuste tekkeriski, mis omakorda võivad põhjustada haiguse süvenemist.
Kui pärast metformiini võtmist tekivad MELAS-e sündroomile või MIDD-ile viitavad nähud ja sümptomid, tuleb ravi metformiiniga viivitamatult katkestada ja teha kohe diagnostiline hindamine.
Neerufunktsioon
Enne ravi alustamist ja regulaarselt ravi ajal tuleb määrata glomerulaarfiltratsiooni kiirus (GFR), vt lõik 4.2. Metformiin on vastunäidustatud patsientidele, kelle GFR on alla 30 ml/min ning ravi tuleb ajutiselt katkestada neerufunktsiooni mõjutavate seisundite tekkimisel, vt lõik 4.3.
Südamefunktsioon
Südamepuudulikkusega patsientidel on suurem hüpoksia ja neerupuudulikkuse tekkerisk. Stabiilse kroonilise südamepuudulikkuse patsientidel tohib metformiini kasutada juhul, kui südame- ja neerufunktsiooni jälgitakse regulaarselt. Ägeda ja ebastabiilse südamepuudulikkuse korral on metformiini kasutamine vastunäidustatud (vt lõik 4.3).
Jodeeritud kontrastainete manustamine
Jodeeritud kontrastaine intravaskulaarne manustamine võib viia kontrastaine indutseeritud nefropaatia tekkeni, mille tulemusel metformiin kuhjub ja seega suureneb laktatsidoosi risk. Selliste uuringute puhul tuleb metformiini kasutamine ajutiselt katkestada protseduuri ajaks või enne seda ja mitte uuesti alustada enne, kui uuringust on möödunud vähemalt 48 tundi ning neerufunktsiooni on uuesti hinnatud ja see on stabiilne, vt lõigud 4.2 ja 4.5.
Kirurgia
Ravi metformiiniga peab katkestama, kui operatsiooniks kasutatakse üld-, spinaal- või epiduraalanesteesiat. Ravi võib uuesti alustada mitte varem kui 48 tundi pärast operatsiooni või toidu suukaudse manustamisega taasalustamist ning eeldusel, et neerufunktsiooni on hinnatud ja see on stabiilne.
Lapsed ja noorukid
Enne ravi alustamist metformiiniga peab II tüübi suhkurtõve diagnoos olema kinnitatud.
Ühe-aastase kestusega kontrollitud kliiniliste uuringute käigus ei täheldatud metformiini mõju kasvule ja puberteedile, kuid pikaajalised andmed nende konkreetsete punktide osas ei ole kättesaadavad. Seetõttu tuleb metformiiniga ravitavaid lapsi, eriti eelpuberteediealisi lapsi, hoolikalt jälgida.
Lapsed vanuses 10...12 aastat
Laste ja noorukitega läbi viidud kontrollitud kliinilistes uuringutes oli kaasatud vaid 15 isikut vanuses 10...12 aastat. Kuigi metformiini efektiivsus ja ohutus alla 12-aastastel lastel ei erinenud efektiivsusest ja ohutusest vanematel lastel, on lastele vanuses 10...12 aastat soovitatav ravimit määrata ettevaatusega.
Teised ettevaatusabinõud
Kõik patsiendid peavad jätkama oma dieedi jälgimist ja kindlustama, et süsivesikute jaotumine ööpäeva lõikes oleks regulaarne. Ülekaalulised patsiendid peavad jätkama madala kalorsusega dieeti.
Regulaarselt peavad olema läbi viidud laboratoorsed analüüsid diabeedi monitooringuks.
Metformiin võib vähendada B -vitamiini sisaldust seerumis. Madala B -vitamiini sisalduse risk suureneb metformiini annuse kasvades, ravi kestuse pikenedes ja/või patsientidel, kellel on teadaolevad B -vitamiini puudust põhjustavad riskitegurid. B -vitamiini vaeguse kahtluse korral 12 12 (nagu aneemia või neuropaatia) tuleb jälgida B -vitamiini sisaldust seerumis. B -vitamiini vaeguse riskiteguritega patsientidel võib olla vajalik perioodiline B -vitamiini sisalduse jälgimine. Ravi metformiiniga tuleb jätkata seni, kuni see on talutav ja ei ole vastunäidustatud, ning B -vitamiini vaeguse korral tuleb vastavalt kehtivatele kliinilistele juhistele võimaldada asjakohast korrigeerivat ravi. Metformiin üksinda ei tekita hüpoglükeemiat. Siiski on nõutav ettevaatus, kui seda kasutatakse kombinatsioonis insuliini või suukaudsete diabeedivastaste ravimitega (nt sulfonüüluuread või meglitiniidid). Teadaolevat toimet omavad abiained Ravim sisaldab vähem kui 1 mmol (23 mg) naatriumi ühes tabletis, see tähendab põhimõtteliselt „naatriumivaba“.
4.5 Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed
Samaaegne kasutamine ei ole soovitatav Alkohol Alkoholimürgistus on seotud laktatsidoosi suurenenud riskiga, eriti paastumise, alatoitumise või maksakahjustuse korral. Jodeeritud kontrastained Röntgenuuringute puhul tuleb metformiini kasutamine ajutiselt katkestada protseduuri ajaks või enne seda ja mitte uuesti alustada enne, kui uuringust on möödunud vähemalt 48 tundi ning neerufunktsiooni on uuesti hinnatud ja see on stabiilne, vt lõigud 4.2 ja 4.4.
Kombinatsioonid, mis nõuavad ettevaatust
Mõned ravimid võivad avaldada neerufunktsioonile mittesoovitavat toimet ning seega suurendada laktatsidoosi riski, nt MSPVA-d, sh selektiivsed tsüklo-oksügenaas (COX) II inhibiitorid, AKE-
inhibiitorid, angiotensiin II retseptori antagonistid ja diureetikumid, eriti lingudiureetikumid. Kasutades neid ravimeid kombinatsioonis metformiiniga, on vajalik hoolikas neerufunktsiooni jälgimine.
Sisemise hüperglükeemilise aktiivsusega ravimid (nt glükokortikoidid (süsteemselt ja lokaalselt manustatavad) ja sümpatomimeetikumid) Vajalik võib olla sagedasem vere glükoosisisalduse määramine, eriti ravi algul. Vajadusel tuleb metformiini annust kohandada ravi jooksul ja pärast ravi lõpetamist teiste kasutatavate ravimitega.
Orgaanilised katiooni transporterid (OCT) Metformiin on nii OCT1 kui ka OCT2 transporterite substraat. Metformiini samaaegne manustamine koos
- OCT1 inhibiitoritega (nt verapamiil) võib vähendada metformiini toimet.
- OCT1 indutseerijatega (nt rifampitsiin) võib suurendada metformiini imendumist seedetraktist ja metformiini toimet.
- OCT2 inhibiitoritega (nt tsimetidiin, dolutegraviir, ranolasiin, trimetoprim, vandetaniib, isavukonasool) võib vähendada metformiini renaalset eritumist ja seega suurendada metformiini plasmakontsentratsiooni.
- nii OCT1 kui ka OCT2 inhibiitoritega (nt krisotiniib, olapariib) võib mõjutada metformiini toimet ja renaalset eritumist.
Seetõttu on soovitatav ettevaatus nende ravimite manustamisel koos metformiiniga, eeskätt neerukahjustusega patsientidel, sest metformiini plasmakontsentratsioon võib suureneda. Vajadusel võib kaaluda metformiini annuse kohandamist, sest OCT inhibiitorid/indutseerijad võivad mõjutada metformiini toimet.
4.6 Fertiilsus, rasedus ja imetamine
Rasedus Kontrollimata hüperglükeemia eostamise faasis ja raseduse ajal on seotud kaasasündinud väärarengute, raseduse katkemise, rasedusest tingitud hüpertensiooni, preeklampsia ja perinataalse suremuse suurenenud riskiga. Oluline on hoida vere glükoosisisaldus kogu raseduse vältel võimalikult normi lähedal, et vähendada hüperglükeemiaga seotud soovimatute tagajärgede riski emale ja lapsele.
Metformiin läbib platsentaarbarjääri sama kõrges kontsentratsioonis kui ema veres.
Registripõhisest kohortuuringust ja avaldatud andmetest (metaanalüüsid, kliinilised uuringud ja registrid) saadud suur hulk andmeid rasedate kohta (rohkem kui 1000 eksponeeritud raseda andmed) ei näidanud suurenenud kaasasündinud väärarengute riski ega kahjulikku toimet lootele/vastsündinule metformiini kasutamisel eostamise faasis ja/või raseduse ajal.
Andmed pikaajalise mõju kohta üsasiseselt metformiiniga kokkupuutunud laste kehakaalule on piiratud ja ebaselged. Metformiin ei näi raseduse ajal kokkupuutunud lastel mõjutavat motoorset ja sotsiaalset arengut kuni 4. eluaastani, kuigi andmed pikaajaliste tulemuste kohta on piiratud.
Kliinilise vajaduse korral võib kaaluda metformiini kasutamist raseduse ajal ja eostamise faasis lisaks insuliinile või alternatiivina. Imetamine Metformiin eritub inimese rinnapiima. Ravitud emade rinnapiima saavatel vastsündinutel/imikutel metformiini kõrvaltoimeid ei täheldatud. Et kättesaadaval on ainult piiratud andmed, ei soovitata siiski ravi ajal metformiiniga imetada. Tuleb otsustada, kas katkestada imetamine, arvestades imetamise kasu ja võimalikku riski kõrvaltoimete tekkeks lapsel.
Fertiilsus Metformiini manustamine annustes kuni 600/mg/kg/ööpäevas ei mõjutanud isaste ega emaste rottide fertiilsust. Kehapindalade võrdlemisel on see annus on ligikaudu kolmekordne maksimaalne inimestele soovitatud annus.
4.7 Toime reaktsioonikiirusele
Monoteraapia Metfogamma 500’ga ei põhjusta hüpoglükeemiat ja seepärast ei mõjuta autojuhtimise või masinate käsitsemise võimet.
Siiski, kui metformiini kasutatakse kombinatsioonis teiste antidiabeetiliste ravimitega (nt sulfonüüluuread, insuliin või meglitiniidid), peab patsient olema informeeritud võimalikust hüpoglükeemia riskist.
4.8 Kõrvaltoimed
Ravi alustamisel on kõige sagedamini esinevateks kõrvaltoimeteks iiveldus, oksendamine, kõhulahtisus, kõhuvalu ja söögiisu kaotus, mis enamikul juhtudest mööduvad iseeneslikult. Nende kõrvaltoimete vältimiseks on soovitatav metformiini võtta 2 või 3 annusena ööpäevas ning annuseid tõsta aeglaselt.
Metformiinravi ajal võivad esineda järgmised kõrvaltoimed. Esinemissagedused on defineeritud järgmiselt: sage (≥1/100 kuni <1/10); aeg-ajalt (≥1/1000 kuni <1/100); harv (≥1/10 000 kuni <1/1000); väga harv (<1/10 000); teadmata (ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel).
Igas esinemissageduse rühmas on kõrvaltoimed esitatud tõsiduse vähenemise järjekorras. Organsüsteemi klass Ravimi kõrvaltoimed Esinemissagedus Ainevahetus- ja toitumishäired B -vitamiini vähenemine/vaegus (vt lõik 4.4). sage Närvisüsteemi häired Maitsetundlikkuse häired sage Seedetrakti häired Seedetrakti häired, nagu iiveldus, oksendamine, väga sage Maksa ja sapiteede häired Üksikud teated maksafunktsiooni analüüside väga harv Naha ja nahaaluskoe Nahareaktsioonid, nagu erüteem, kihelus, urtikaaria väga harv kahjustused
Lapsed Avaldatud turuletulekujärgsete andmete järgi ning piiratud pediaatrilise populatsiooniga (vanuses 10…16 aastat, said ravi 1 aasta jooksul) läbi viidud kontrollitud kliiniliste uuringute jooksul teatatud kõrvaltoimed olid iseloomult ja raskuselt samasugused kui täiskasvanutel.
Võimalikest kõrvaltoimetest teatamine Ravimi võimalikest kõrvaltoimetest on oluline teatada ka pärast ravimi müügiloa väljastamist.See võimaldab jätkuvalt hinnata ravimi kasu/riski suhet.Tervishoiutöötajatel palutakse kõigist võimalikest kõrvaltoimetest teatada www.ravimiamet.ee kaudu.
4.9 Üleannustamine
Isegi kuni 85 g metformiinvesinikkloriidi annustega ei ole hüpoglükeemiat täheldatud, kuigi sellistes olukordades on laktatsidoosi esinenud. Suur metformiini üleannus või kaasnevad riskitegurid võivad viia laktatsidoosini. Laktatsidoos on erakorraline juhtum, mida tuleb ravida haiglas. Kõige efektiivsem ravimeetod laktaadi ja metformiini eemaldamiseks organismist on hemodialüüs.
5. FARMAKOLOOGILISED OMADUSED
5.1 Farmakodünaamilised omadused
Farmakoterapeutiline rühm: vere glükoosisisaldust vähendavad ained, v.a insuliinid; biguaniidid ATC-kood: A10BA02
Toimemehhanism Metformiin on antihüperglükeemilise toimega biguaniid, mis vähendab nii basaalset kui söögijärgset hüperglükeemiat. See ei stimuleeri insuliini sekretsiooni ja seega ei põhjusta hüpoglükeemiat. Metformiin vähendab basaalset hüperinsulineemiat ja kombinatsioonis insuliiniga vähendab insuliinivajadust.
Metformiin avaldab antihüperglükeemilist toimet mitmete mehhanismide kaudu: ₋ Metformiiin vähendab glükoosi tootmist maksas. ₋ Metformiin parandab perifeerse glükoosi omastamist ja kasutamist, suurendades osaliselt insuliini toimet. ₋ Metformiin mõjutab glükoosi imendumist soolestikust: vereringest omastamine suureneb ja toidust imendumine väheneb. Soolestikule omistatavad täiendavad mehhanismid hõlmavad glükagoonilaadse peptiidi 1 (GLP-1) vabanemise suurenemist ja sapphappe resorptsiooni vähenemist. Metformiin muudab soolestiku mikrobioomi.
Metformiin võib parandada lipiidide profiili hüperlipideemiaga patsientidel.
Kliinilistes uuringutes seostati metformiini kasutamist stabiilse kehakaaluga või kehakaalu mõõduka langusega. Metformiin on adenosiinmonofosfaat-proteiinkinaasi (AMPK) aktivaator ja suurendab kõikide seni teadaolevate glükoosi transporterite (GLUT-id) transpordivõimet.
Kliiniline efektiivsus ja ohutus Prospektiivne randomiseeritud uuring (UKPDS) on näidanud pikaajalist efektiivsust veresuhkru taseme kontrollile II tüüpi diabeediga täiskasvanud patsientidel. Metformiini ravitulemuste analüüsimine ülekaalulistel patsientidel (pärast ainult dieetravi ebaõnnestumist) näitas:
- diabeedi komplikatsioonide absoluutse riski olulist vähenemist metformiini grupis (29,8 juhtu 1000 patsiendiaasta kohta), võrreldes ainult dieediga (43,3 juhtu 1000 patsiendiaasta kohta), p = 0,0023, ja võrreldes kombineeritud sulfonüüluurea grupi ja insuliini monoteraapia grupiga (40,1 juhtu 1000 patsiendiaasta kohta), p = 0,0034;
- diabeediga seotud surmajuhtude absoluutse riski olulist langust: metformiinil 7,5 juhtu 1000 patsiendiaasta kohta, ainult dieediga 12,7 juhtu 1000 patsiendiaasta kohta, p = 0,017;
- üldsuremuse absoluutse riski olulist vähenemist: metformiinil 13,5 juhtu 1000 patsiendiaasta kohta, võrreldes ainult dieediga, 20,6 juhtu 1000 patsiendiaasta kohta (p = 0,011), ning kombineeritud sulfonüüluurea ja insuliini monoteraapia grupi 18,9 juhuga 1000 patsiendiaasta kohta (p = 0,021);
- müokardiinfarkti absoluutse riski märkimisväärset langust: metformiiniga 11 juhtu 1000 patsiendiaasta kohta, ainult dieediga 18 juhtu 1000 patsiendiaasta kohta (p = 0,01).
Metformiini kasutamisel teise rea ravimina kombinatsioonis sulfonüüluurea preparaatidega ei täheldatud kliinilist kasu. I tüüpi diabeediga patsientidel on metformiini kombinatsioonis insuliiniga kasutatud üksikutel patsientidel, kuid selle kombinatsiooni kliinilist tõhusust ei ole formaalselt tõestatud.
Lapsed Kontrolliga 1-aastase kestusega kliinilised uuringud piiratud arvul patsientidel vanuses 10...16 aastat näitasid sarnast toimet glükeemilise kontrolli osas nagu on näidatud täiskasvanutel.
5.2 Farmakokineetilised omadused
Imendumine Pärast suukaudset metformiinvesinikkloriidi tablettide manustamist saavutatakse maksimaalne kontsentratsioon vereplasmas (C ) ligikaudu 2,5 tunniga (t ). Absoluutne biosaadavus 500 mg või 850 mg metformiinvesinikkloriidi tablettide puhul on tervetel umbes 50...60%. Pärast suukaudset manustamist on roojast leitud imendumata fraktsioon 20...30%. Suukaudsel manustamisel on metformiini imendumine küllastuv ja mittetäielik. Arvatakse, et metformiini imendumine on mittelineaarne. Kasutades soovitatud annuseid ja tavapäraseid annustamisintervalle saavutatakse plasma püsikontsentratsioon 24...48 tunniga ja tavaliselt jääb see alla 1 μg/ml. Kontrollitud kliinilistes uuringutes ei tõusnud metformiini maksimaalne kontsentratsioon plasmas (C ) üle 5 μg/ml, isegi maksimaalsete annuste korral. Toit vähendab metformiini imendumise määra ja lükkab imendumist veidi edasi. 850 mg tablettide suukaudse manustamise järgselt oli plasma maksimaalne kontsentratsioon 40% madalam, AUC (kontsentratsioonikõvera alune pindala) 25% väiksem ja maksimaalse plasmakontsentratsiooni saavutamiseks vajalik aeg 35 minuti võrra pikem. Nende tulemuste kliiniline tähtsus ei ole teada.
Jaotumine Seondumine plasmavalkudega on ebaoluline. Metformiin jaotub erütrotsüütide vahel. Maksimaalne kontsentratsioon veres on madalam kui plasmas ja saavutatakse umbes samal ajal. Jaotumises esindavad erütrotsüüdid kõige tõenäolisemalt teisest osa. Keskmine jaotusruumala (V ) on vahemikus 63…276 liitrit. Biotransformatsioon Metformiin eritub muutumatul kujul uriiniga. Inimesel ei ole metaboliite identifitseeritud.
Eritumine Metformiini renaalne kliirens on > 400 ml/min, viidates ekskretsioonile glomerulaarse filtratsiooni ja tubulaarse sekretsiooni kaudu. Suukaudse manustamise järel on terminaalse eliminatsiooni poolväärtusaeg ligikaudu 6,5 tundi.
Neerufunktsiooni kahjustuse korral on renaalne kliirens aeglustunud vastavalt kreatiniini kliirensile ja selle eliminatsiooni poolväärtusaja pikenemisele, viies metformiini taseme tõusule plasmas. Patsientide erirühmad
Neerukahjustus Mõõduka neerupuudulikkusega patsientide kohta on andmeid vähe ning usaldusväärseid hinnanguid metformiini süsteemse ekspositsiooni kohta selles alamgrupis võrreldes normaalse neerufunktsiooniga patsientidega ei saa anda. Seetõttu tuleb annuse kohandamisel võtta arvesse kliinilist efektiivsust ja talutavust (vt lõik 4.2).
Lapsed Üksikannuse uuring: pärast metformiini 500 mg üksikannuse manustamist lastele esinesid sarnased farmakokineetilised omadused, nagu ilmnesid tervetel täiskasvanutel.
Korduva annuse uuring: pärast korduvaid 500 mg metformiini annuseid 2 korda ööpäevas 7 päeva jooksul vähenesid maksimaalne plasmakontsentratsioon (C ) ja süsteemne ekspositsioon (AUC) lastel vastavalt umbes 33% ja 40%, võrreldes diabeeti põdevate täiskasvanutega, kellele manustati 500 mg annuseid 2 korda ööpäevas 14 päeva jooksul. Kuna annus on individuaalselt tiitritud glükeemilise kontrolli põhjal, on see kliiniliselt väheoluline.
5.3 Prekliinilised ohutusandmed
Farmakoloogilise ohutuse, korduvtoksilisuse, genotoksilisuse, kartsinogeensuse, reproduktsiooni- ja arengutoksilisuse mittekliinilised uuringud ei ole näidanud kahjulikku toimet inimesele.
6. FARMATSEUTILISED ANDMED
6.1 Abiainete loetelu
Naatriumtärklisglükolaat, maisitärklis, kolloidne veevaba ränidioksiid, povidoon 30, magneesiumstearaat (Ph. Eur.), hüpromelloos, propüleenglükool, makrogool 6000, titaandioksiid (E171), talk.
6.2 Sobimatus
Ei kohaldata.
6.3 Kõlblikkusaeg
4 aastat.
6.4 Säilitamise eritingimused
See ravimpreparaat ei vaja säilitamisel eritingimusi.
6.5 Pakendi iseloomustus ja sisu
Blisterpakendid 30 õhukese polümeerikattega tabletiga Blisterpakendid 120 õhukese polümeerikattega tabletiga
Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.
6.6 Erihoiatused ravimpreparaadi hävitamiseks ja käsitlemiseks
Erinõuded puuduvad.
7. MÜÜGILOA HOIDJA
Wörwag Pharma GmbH & Co. KG Flugfeld-Allee 24 71034 Böblingen Saksamaa
8. MÜÜGILOA NUMBER
542707
9. ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE/MÜÜGILOA UUENDAMISE KUUPÄEV
Müügiloa esmase väljastamise kuupäev: 09.03.2007 Müügiloa viimase uuendamise kuupäev: 01.03.2012
10. TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV
Märts 2025
RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE
1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS
Metfogamma 850, 850 mg õhukese polümeerikattega tabletid
2. KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS
Üks õhukese polümeerikattega tablett sisaldab 850 mg metformiinvesinikkloriidi, mis vastab 662,8 mg metformiinile. INN. Metforminum.
Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.
3. RAVIMVORM
Õhukese polümeerikattega tabletid.
Valged piklikud poolitusjoonega õhukese polümeerikattega tabletid. Poolitusjoon on mõeldud murdmise kergendamiseks, et lihtsustada neelamist, mitte võrdseteks annusteks jagamiseks.
4. KLIINILISED ANDMED
4.1 Näidustused
II tüüpi diabeedi ravi, eelkõige ülekaalulistel patsientidel, kellel ainult dieedi ja füüsilise koormusega ei saavutata piisavat kontrolli vere glükoosisisalduse üle.
- Täiskasvanutel võib metformiini kasutada monoteraapiana, kombinatsioonis teiste suukaudsete diabeedivastaste ravimite või insuliiniga.
- Üle 10-aastastel lastel ja noorukitel võib metformiini kasutada monoteraapiana või kombinatsioonis insuliiniga.
Ülekaalulistel II tüüpi diabeediga täiskasvanud patsientidel, kellel on metformiini kasutatud esmavaliku ravimina dieetravi ebaefektiivsuse korral, on täheldatud diabeedi tüsistuste vähenemist (vt lõik 5.1).
4.2 Annustamine ja manustamisviis
Annustamine
Normaalse neerufunktsiooniga täiskasvanud patsiendid (GFR ≥ 90 ml/min):
Monoteraapiana või kombineeritult teiste suukaudsete antidiabeetiliste ravimitega Üldiselt on algannus 500 mg või 850 mg 2...3 korda ööpäevas, manustatuna söögi ajal või pärast sööki. 10...15 päeva pärast ravi algust tuleb annust vastavalt veresuhkru tasemele kohandada. Annuse aeglane suurendamine võib parandada gastrointestinaalset taluvust.
Metformiini maksimaalne lubatud annus on 3 g ööpäevas, jagatuna kolmeks annuseks.
Kui toimub üleminek teiselt suukaudselt antidiabeetiliselt ravimilt metformiinvesinikkloriidile, siis on vajalik eelnev ravi katkestada ja asendada ülalpool mainitud metformiini annusega.
Kombinatsioonis insuliiniga Metformiini ja insuliini võib kasutada koos, et saavutada paremat kontrolli veresuhkru taseme üle. Standardne algannus on 500 mg või 850 mg 2...3 korda ööpäevas ja insuliini annus sõltub mõõdetud veresuhkru väärtustest.
Eakad patsiendid
Kuna eakatel patsientidel on neerufunktsioon sageli kahjustunud, peab metformiini annust kohandama vastavalt neerufunktsiooni näitajatele. Seetõttu on vajalik regulaarne neerufunktsiooni hindamine (vt lõik 4.4).
Neerukahjustus
Enne ravi alustamist metformiini sisaldavate ravimitega tuleb hinnata glomerulaarfiltratsiooni (GFR) ja edaspidi vähemalt üks kord aastas. Patsientidel, kellel esineb suurenenud risk neerukahjustuse progresseerumiseks, samuti eakatel, tuleb neerufunktsiooni hinnata sagedamini, nt iga 3...6 kuu järel.
GFR Maksimaalne ööpäevane koguannus Täiendavad asjaolud, mida arvesse võtta (ml/min) (jagatuna 2...3 annuseks) 60...89 3000 mg Halveneva neerufunktsiooni korral võib 45...59 2000 mg Enne ravi alustamist metformiiniga tuleb üle 30...44 1000 mg laktatsidoosi riski (vt lõik 4.4). Algannus on < 30 - Metformiin on vastunäidustatud.
Lapsed ja noorukid
Monoteraapiana ja kombinatsioonis insuliiniga
- Ravimit võib kasutada noorukitel ja lastel alates 10. eluaastast.
- Üldiselt on algannus üks 500 mg või 850 mg metformiinvesinikkloriidi õhukese polümeerikattega tablett üks kord ööpäevas, manustatuna söögi ajal või pärast sööki.
10…15 päeva pärast ravi algust tuleb annust kohandada vastavalt veresuhkru tasemele. Annuse aeglane suurendamine võib parandada gastrointestinaalset taluvust. Maksimaalne lubatud annus on 2 g metformiini ööpäevas, jagatuna 2 või 3 annuseks.
4.3 Vastunäidustused
- Ülitundlikkus toimeaine või lõigus 6.1 loetletud mis tahes abiainete suhtes.
- Igat tüüpi äge metaboolne atsidoos (nt laktatsidoos, diabeetiline ketoatsidoos).
- Diabeetiline prekooma.
- Raske neerupuudulikkus (GFR < 30 ml/min).
- Ägedad seisundid, mis võivad mõjutada neerufunktsiooni, nt: dehüdratsioon, raske infektsioon, šokk.
- Haigused, mis võivad põhjustada koe hüpoksiat (eriti ägedad haigused või krooniliste haiguste ägenemine), nt: kompenseerimata südamepuudulikkus, hingamispuudulikkus, hiljuti läbipõetud müokardiinfarkt, šokk.
- Maksapuudulikkus, äge alkoholimürgitus, alkoholism.
4.4 Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel
Laktatsidoos
Laktatsidoos on väga harv, kuid tõsine ainevahetuslik tüsistus, mis võib kõige sagedamini ilmneda neerufunktsiooni ägeda halvenemise, kardiorespiratoorse haiguse või sepsise korral. Neerufunktsiooni ägedal halvenemisel metformiin kuhjub ja suureneb laktatsidoosi tekkerisk.
Dehüdratsiooni korral (raske kõhulahtisus või oksendamine, palavik või vähenenud vedeliku tarbimine) tuleb metformiini kasutamine ajutiselt katkestada ja soovitatav on pidada nõu arstiga.
Metformiinravi saavatel patsientidel tuleb ravi neerufunktsiooni tugevalt mõjutavate ravimitega (nt antihüpertensiivsed ravimid, diureetikumid ja MSPVA-d) alustada ettevaatusega. Teisteks riskiteguriteks, mis võivad põhjustada laktatsidoosi teket, on liigne alkoholi tarbimine, maksapuudulikkus, ebapiisavalt kontrollitud diabeet, ketoos, pikaaegne paastumine ja mis tahes hüpoksiaga seotud haigusseisundid, samuti teiste laktatsidoosi tekitada võivate ravimite samaaegne kasutamine (vt lõigud 4.3 ja 4.5).
Patsiente/hooldajaid tuleb teavitada laktatsidoosi tekkeriskist. Laktatsidoosi iseloomustab atsidootiline düspnoe, kõhuvalu, lihaskrambid, asteenia ja hüpotermia, millele järgneb kooma. Nende sümptomite tekkekahtluse korral peab patsient ravi katkestama ja pöörduma viivitamatult arsti poole. Diagnostilise tähendusega laboratoorsetes tulemustes on vere pH vähenemine (< 7,35), plasma laktaadisisalduse suurenemine (> 5 mmol/l), suurenenud anioonivaegus ja laktaadi/püruvaadi suhe.
Teadaoleva või kahtlustatava mitokondriaalse haigusega patsiendid
Patsientidel, kellel on teadaolevad mitokondriaalsed haigused, nagu mitokondriaalne entsefalopaatia koos laktatsidoosi ja insuldilaadsete episoodidega (Mitochondrial Encephalopathy with Lactic Acidosis syndrome, MELAS-e sündroom) ja emalt päritud diabeet ja kurtus (Maternal inherited diabetes and deafness, MIDD), ei soovitata metformiini kasutada, kuna see võib põhjustada laktatsidoosi ägenemist ja neuroloogiliste tüsistuste tekkeriski, mis omakorda võivad põhjustada haiguse süvenemist.
Kui pärast metformiini võtmist tekivad MELAS-e sündroomile või MIDD-ile viitavad nähud ja sümptomid, tuleb ravi metformiiniga viivitamatult katkestada ja teha kohe diagnostiline hindamine.
Neerufunktsioon
Enne ravi alustamist ja regulaarselt ravi ajal tuleb määrata glomerulaarfiltratsiooni kiirus (GFR), vt lõik 4.2. Metformiin on vastunäidustatud patsientidele, kelle GFR on alla 30 ml/min ning ravi tuleb ajutiselt katkestada neerufunktsiooni mõjutavate seisundite tekkimisel, vt lõik 4.3. Südamefunktsioon
Südamepuudulikkusega patsientidel on suurem hüpoksia ja neerupuudulikkuse tekkerisk. Stabiilse kroonilise südamepuudulikkuse patsientidel tohib metformiini kasutada juhul, kui südame- ja neerufunktsiooni jälgitakse regulaarselt.
Ägeda ja ebastabiilse südamepuudulikkuse korral on metformiini kasutamine vastunäidustatud (vt lõik 4.3).
Jodeeritud kontrastainete manustamine
Jodeeritud kontrastaine intravaskulaarne manustamine võib viia kontrastaine indutseeritud nefropaatia tekkeni, mille tulemusel metformiin kuhjub ja seega suureneb laktatsidoosi risk. Selliste uuringute puhul tuleb metformiini kasutamine ajutiselt katkestada protseduuri ajaks või enne seda ja mitte uuesti alustada enne, kui uuringust on möödunud vähemalt 48 tundi ning neerufunktsiooni on uuesti hinnatud ja see on stabiilne, vt lõigud 4.2 ja 4.5.
Kirurgia
Ravi metformiiniga peab katkestama, kui operatsiooniks kasutatakse üld-, spinaal- või epiduraalanesteesiat. Ravi võib uuesti alustada mitte varem kui 48 tundi pärast operatsiooni või toidu suukaudse manustamisega taasalustamist ning eeldusel, et neerufunktsiooni on hinnatud ja see on stabiilne.
Lapsed ja noorukid
Enne ravi alustamist metformiiniga peab II tüübi suhkurtõve diagnoos olema kinnitatud.
Ühe-aastase kestusega kontrollitud kliiniliste uuringute käigus ei täheldatud metformiini mõju kasvule ja puberteedile, kuid pikaajalised andmed nende konkreetsete punktide osas ei ole kättesaadavad. Seetõttu tuleb metformiiniga ravitavaid lapsi, eriti eelpuberteediealisi lapsi, hoolikalt jälgida.
Lapsed vanuses 10...12 aastat
Laste ja noorukitega läbi viidud kontrollitud kliinilistes uuringutes oli kaasatud vaid 15 isikut vanuses 10...12 aastat. Kuigi metformiini efektiivsus ja ohutus alla 12-aastastel lastel ei erinenud efektiivsusest ja ohutusest vanematel lastel, on lastele vanuses 10...12 aastat soovitatav ravimit määrata ettevaatusega.
Teised ettevaatusabinõud
Kõik patsiendid peavad jätkama oma dieedi jälgimist ja kindlustama, et süsivesikute jaotumine ööpäeva lõikes oleks regulaarne. Ülekaalulised patsiendid peavad jätkama madala kalorsusega dieeti.
Regulaarselt peavad olema läbi viidud laboratoorsed analüüsid diabeedi monitooringuks.
Metformiin võib vähendada B -vitamiini sisaldust seerumis. Madala B -vitamiini sisalduse risk suureneb metformiini annuse kasvades, ravi kestuse pikenedes ja/või patsientidel, kellel on teadaolevad B -vitamiini puudust põhjustavad riskitegurid. B -vitamiini vaeguse kahtluse korral 12 12 (nagu aneemia või neuropaatia) tuleb jälgida B -vitamiini sisaldust seerumis. B -vitamiini vaeguse riskiteguritega patsientidel võib olla vajalik perioodiline B -vitamiini sisalduse jälgimine. Ravi metformiiniga tuleb jätkata seni, kuni see on talutav ja ei ole vastunäidustatud, ning B -vitamiini vaeguse korral tuleb vastavalt kehtivatele kliinilistele juhistele võimaldada asjakohast korrigeerivat ravi. Metformiin üksinda ei tekita hüpoglükeemiat. Siiski on nõutav ettevaatus, kui seda kasutatakse kombinatsioonis insuliini või suukaudsete diabeedivastaste ravimitega (nt sulfonüüluuread või meglitiniidid).
4.5 Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed
Samaaegne kasutamine ei ole soovitatav Alkohol Alkoholimürgistus on seotud laktatsidoosi suurenenud riskiga, eriti paastumise, alatoitumise või maksakahjustuse korral. Jodeeritud kontrastained Röntgenuuringute puhul tuleb metformiini kasutamine ajutiselt katkestada protseduuri ajaks või enne seda ja mitte uuesti alustada enne, kui uuringust on möödunud vähemalt 48 tundi ning neerufunktsiooni on uuesti hinnatud ja see on stabiilne, vt lõigud 4.2 ja 4.4. Kombinatsioonid, mis nõuavad ettevaatust
Mõned ravimid võivad avaldada neerufunktsioonile mittesoovitavat toimet ning seega suurendada laktatsidoosi riski, nt MSPVA-d, sh selektiivsed tsüklo-oksügenaas (COX) II inhibiitorid, AKE-
inhibiitorid, angiotensiin II retseptori antagonistid ja diureetikumid, eriti lingudiureetikumid. Kasutades neid ravimeid kombinatsioonis metformiiniga, on vajalik hoolikas neerufunktsiooni jälgimine.
Sisemise hüperglükeemilise aktiivsusega ravimid (nt glükokortikoidid (süsteemselt ja lokaalselt manustatavad) ja sümpatomimeetikumid) Vajalik võib olla sagedasem vere glükoosisisalduse määramine, eriti ravi algul. Vajadusel tuleb metformiini annust kohandada ravi jooksul ja pärast ravi lõpetamist teiste kasutatavate ravimitega.
Orgaanilised katiooni transporterid (OCT) Metformiin on nii OCT1 kui ka OCT2 transporterite substraat. Metformiini samaaegne manustamine koos
- OCT1 inhibiitoritega (nt verapamiil) võib vähendada metformiini toimet.
- OCT1 indutseerijatega (nt rifampitsiin) võib suurendada metformiini imendumist seedetraktist ja metformiini toimet.
- OCT2 inhibiitoritega (nt tsimetidiin, dolutegraviir, ranolasiin, trimetoprim, vandetaniib, isavukonasool) võib vähendada metformiini renaalset eritumist ja seega suurendada metformiini plasmakontsentratsiooni.
- nii OCT1 kui ka OCT2 inhibiitoritega (nt krisotiniib, olapariib) võib mõjutada metformiini toimet ja renaalset eritumist.
Seetõttu on soovitatav ettevaatus nende ravimite manustamisel koos metformiiniga, eeskätt neerukahjustusega patsientidel, sest metformiini plasmakontsentratsioon võib suureneda. Vajadusel võib kaaluda metformiini annuse kohandamist, sest OCT inhibiitorid/indutseerijad võivad mõjutada metformiini toimet.
4.6 Fertiilsus, rasedus ja imetamine
Rasedus Kontrollimata hüperglükeemia eostamise faasis ja raseduse ajal on seotud kaasasündinud väärarengute, raseduse katkemise, rasedusest tingitud hüpertensiooni, preeklampsia ja perinataalse suremuse suurenenud riskiga. Oluline on hoida vere glükoosisisaldus kogu raseduse vältel võimalikult normi lähedal, et vähendada hüperglükeemiaga seotud soovimatute tagajärgede riski emale ja lapsele.
Metformiin läbib platsentaarbarjääri sama kõrges kontsentratsioonis kui ema veres.
Registripõhisest kohortuuringust ja avaldatud andmetest (metaanalüüsid, kliinilised uuringud ja registrid) saadud suur hulk andmeid rasedate kohta (rohkem kui 1000 eksponeeritud raseda andmed) ei näidanud suurenenud kaasasündinud väärarengute riski ega kahjulikku toimet lootele/vastsündinule metformiini kasutamisel eostamise faasis ja/või raseduse ajal.
Andmed pikaajalise mõju kohta üsasiseselt metformiiniga kokkupuutunud laste kehakaalule on piiratud ja ebaselged. Metformiin ei näi raseduse ajal kokkupuutunud lastel mõjutavat motoorset ja sotsiaalset arengut kuni 4. eluaastani, kuigi andmed pikaajaliste tulemuste kohta on piiratud.
Kliinilise vajaduse korral võib kaaluda metformiini kasutamist raseduse ajal ja eostamise faasis lisaks insuliinile või alternatiivina. Imetamine Metformiin eritub inimese rinnapiima. Ravitud emade rinnapiima saavatel vastsündinutel/imikutel metformiini kõrvaltoimeid ei täheldatud. Et kättesaadaval on ainult piiratud andmed, ei soovitata siiski ravi ajal metformiiniga imetada. Tuleb otsustada, kas katkestada imetamine, arvestades imetamise kasu ja võimalikku riski kõrvaltoimete tekkeks lapsel.
Fertiilsus Metformiini manustamine annustes kuni 600/mg/kg/ööpäevas ei mõjutanud isaste ega emaste rottide fertiilsust. Kehapindalade võrdlemisel on see annus on ligikaudu kolmekordne maksimaalne inimestele soovitatud annus.
4.7 Toime reaktsioonikiirusele
Monoteraapia Metfogamma 850’ga ei põhjusta hüpoglükeemiat ja seepärast ei oma see mingit toimet autojuhtimise või masinate käsitsemise võimele.
Siiski, kui metformiini kasutatakse kombinatsioonis teiste antidiabeetiliste ravimitega (nt sulfonüüluuread, insuliin või meglitiniidid), peab patsient olema informeeritud võimalikust hüpoglükeemia riskist.
4.8 Kõrvaltoimed
Ravi alustamisel on kõige sagedamini esinevateks kõrvaltoimeteks iiveldus, oksendamine, kõhulahtisus, kõhuvalu ja söögiisu kaotus, mis enamikul juhtudest mööduvad iseeneslikult. Nende kõrvaltoimete vältimiseks on soovitatav metformiini võtta 2 või 3 annusena ööpäevas ning annuseid tõsta aeglaselt.
Metformiinravi ajal võivad esineda järgmised kõrvaltoimed. Esinemissagedused on defineeritud järgmiselt: sage (≥1/100 kuni <1/10); aeg-ajalt (≥1/1000 kuni <1/100); harv (≥1/10 000 kuni <1/1000); väga harv (<1/10 000); teadmata (ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel).
Igas esinemissageduse rühmas on kõrvaltoimed esitatud tõsiduse vähenemise järjekorras. Organsüsteemi klass Ravimi kõrvaltoimed Esinemissagedus Ainevahetus- ja toitumishäired B -vitamiini vähenemine/vaegus (vt lõik 4.4). sage Närvisüsteemi häired Maitsetundlikkuse häired sage Seedetrakti häired Seedetrakti häired, nagu iiveldus, oksendamine, väga sage Maksa ja sapiteede häired Üksikud teated maksafunktsiooni analüüside väga harv Naha ja nahaaluskoe Nahareaktsioonid, nagu erüteem, kihelus, urtikaaria väga harv kahjustused
Lapsed Avaldatud turuletulekujärgsete andmete järgi ning piiratud pediaatrilise populatsiooniga (vanuses 10…16 aastat, said ravi 1 aasta jooksul) läbi viidud kontrollitud kliiniliste uuringute jooksul teatatud kõrvaltoimed olid iseloomult ja raskuselt samasugused kui täiskasvanutel.
Võimalikest kõrvaltoimetest teatamine Ravimi võimalikest kõrvaltoimetest on oluline teatada ka pärast ravimi müügiloa väljastamist.See võimaldab jätkuvalt hinnata ravimi kasu/riski suhet.Tervishoiutöötajatel palutakse kõigist võimalikest kõrvaltoimetest teatada www.ravimiamet.ee kaudu.
4.9 Üleannustamine
Isegi kuni 85 g metformiinvesinikkloriidi annustega ei ole hüpoglükeemiat täheldatud, kuigi sellistes olukordades on laktatsidoosi esinenud. Suur metformiini üleannus või kaasnevad riskitegurid võivad viia laktatsidoosini. Laktatsidoos on erakorraline juhtum, mida tuleb ravida haiglas. Kõige efektiivsem ravimeetod laktaadi ja metformiini eemaldamiseks organismist on hemodialüüs.
5. FARMAKOLOOGILISED OMADUSED
5.1 Farmakodünaamilised omadused
Farmakoterapeutiline rühm: vere glükoosisisaldust vähendavad ained, v.a insuliinid; biguaniidid ATC-kood: A10BA02
Toimemehhanism Metformiin on antihüperglükeemilise toimega biguaniid, mis vähendab nii basaalset kui söögijärgset hüperglükeemiat. See ei stimuleeri insuliini sekretsiooni ja seega ei põhjusta hüpoglükeemiat. Metformiin vähendab basaalset hüperinsulineemiat ja kombinatsioonis insuliiniga vähendab insuliinivajadust.
Metformiin avaldab antihüperglükeemilist toimet mitme mehhanismi kaudu: ₋ Metformiiin vähendab glükoosi tootmist maksas. ₋ Metformiin parandab perifeerse glükoosi omastamist ja kasutamist, suurendades osaliselt insuliini toimet. ₋ Metformiin mõjutab glükoosi imendumist soolestikust: vereringest omastamine suureneb ja toidust imendumine väheneb. Soolestikule omistatavad täiendavad mehhanismid hõlmavad glükagoonilaadse peptiidi 1 (GLP-1) vabanemise suurenemist ja sapphappe resorptsiooni vähenemist. Metformiin muudab soolestiku mikrobioomi.
Metformiin võib parandada lipiidide profiili hüperlipideemiaga patsientidel.
Kliinilistes uuringutes seostati metformiini kasutamist stabiilse kehakaaluga või kehakaalu mõõduka langusega. Metformiin on adenosiinmonofosfaat-proteiinkinaasi (AMPK) aktivaator ja suurendab kõikide seni teadaolevate glükoosi transporterite (GLUT-id) transpordivõimet.
Kliiniline efektiivsus ja ohutus Prospektiivne randomiseeritud uuring (UKPDS) on näidanud pikaajalist efektiivsust veresuhkru taseme kontrollile II tüüpi diabeediga täiskasvanud patsientidel. Metformiini ravitulemuste analüüsimine ülekaalulistel patsientidel (pärast ainult dieetravi ebaõnnestumist) näitas:
- diabeedi komplikatsioonide absoluutse riski olulist vähenemist metformiini grupis (29,8 juhtu 1000 patsiendiaasta kohta), võrreldes ainult dieediga (43,3 juhtu 1000 patsiendiaasta kohta), p = 0,0023, ja võrreldes kombineeritud sulfonüüluurea grupi ja insuliini monoteraapia grupiga (40,1 juhtu 1000 patsiendiaasta kohta), p = 0,0034;
- diabeediga seotud surmajuhtude absoluutse riski olulist langust: metformiinil 7,5 juhtu 1000 patsiendiaasta kohta, ainult dieediga 12,7 juhtu 1000 patsiendiaasta kohta, p = 0,017;
- üldsuremuse absoluutse riski olulist vähenemist: metformiinil 13,5 juhtu 1000 patsiendiaasta kohta, võrreldes ainult dieediga, 20,6 juhtu 1000 patsiendiaasta kohta (p = 0,011), ning kombineeritud sulfonüüluurea ja insuliini monoteraapia grupi 18,9 juhuga 1000 patsiendiaasta kohta (p = 0,021);
- müokardiinfarkti absoluutse riski märkimisväärset langust: metformiiniga 11 juhtu 1000 patsiendiaasta kohta, ainult dieediga 18 juhtu 1000 patsiendiaasta kohta (p = 0,01).
Metformiini kasutamisel teise rea ravimina kombinatsioonis sulfonüüluurea preparaatidega ei täheldatud kliinilist kasu. I tüüpi diabeediga patsientidel on metformiini kombinatsioonis insuliiniga kasutatud üksikutel patsientidel, kuid selle kombinatsiooni kliinilist tõhusust ei ole formaalselt tõestatud.
Lapsed Kontrolliga 1-aastase kestusega kliinilised uuringud piiratud arvul patsientidel vanuses 10...16 aastat näitasid sarnast toimet glükeemilise kontrolli osas nagu on näidatud täiskasvanutel.
5.2 Farmakokineetilised omadused
Imendumine Pärast suukaudset metformiinvesinikkloriidi tablettide manustamist saavutatakse maksimaalne kontsentratsioon vereplasmas (C ) ligikaudu 2,5 tunniga (t ). Absoluutne biosaadavus 500 mg või 850 mg metformiinvesinikkloriidi tablettide puhul on tervetel umbes 50...60%. Pärast suukaudset manustamist on roojast leitud imendumata fraktsioon 20...30%. Suukaudsel manustamisel on metformiini imendumine küllastuv ja mittetäielik. Arvatakse, et metformiini imendumine on mittelineaarne. Kasutades soovitatud annuseid ja tavapäraseid annustamisintervalle saavutatakse plasma püsikontsentratsioon 24...48 tunniga ja tavaliselt jääb see alla 1 μg/ml. Kontrollitud kliinilistes uuringutes ei tõusnud metformiini maksimaalne kontsentratsioon plasmas (C ) üle 5 μg/ml, isegi maksimaalsete annuste korral. Toit vähendab metformiini imendumise määra ja lükkab imendumist veidi edasi. 850 mg tablettide suukaudse manustamise järgselt oli plasma maksimaalne kontsentratsioon 40% madalam, AUC (kontsentratsioonikõvera alune pindala) 25% väiksem ja maksimaalse plasmakontsentratsiooni saavutamiseks vajalik aeg 35 minuti võrra pikem. Nende tulemuste kliiniline tähtsus ei ole teada.
Jaotumine Seondumine plasmavalkudega on ebaoluline. Metformiin jaotub erütrotsüütide vahel. Maksimaalne kontsentratsioon veres on madalam kui plasmas ja saavutatakse umbes samal ajal. Jaotumises esindavad erütrotsüüdid kõige tõenäolisemalt teisest osa. Keskmine jaotusruumala (V ) on vahemikus 63…276 liitrit. Biotransformatsioon Metformiin eritub muutumatul kujul uriiniga. Inimesel ei ole metaboliite identifitseeritud.
Eritumine Metformiini renaalne kliirens on > 400 ml/min, viidates ekskretsioonile glomerulaarse filtratsiooni ja tubulaarse sekretsiooni kaudu. Suukaudse manustamise järel on terminaalse eliminatsiooni poolväärtusaeg ligikaudu 6,5 tundi.
Neerufunktsiooni kahjustuse korral on renaalne kliirens aeglustunud vastavalt kreatiniini kliirensile ja selle eliminatsiooni poolväärtusaja pikenemisele, viies metformiini taseme tõusule plasmas. Patsientide erirühmad
Neerukahjustus Mõõduka neerupuudulikkusega patsientide kohta on andmeid vähe ning usaldusväärseid hinnanguid metformiini süsteemse ekspositsiooni kohta selles alamgrupis võrreldes normaalse neerufunktsiooniga patsientidega ei saa anda. Seetõttu tuleb annuse kohandamisel võtta arvesse kliinilist efektiivsust ja talutavust (vt lõik 4.2).
Lapsed Üksikannuse uuring: pärast metformiini 500 mg üksikannuse manustamist lastele esinesid sarnased farmakokineetilised omadused, nagu ilmnesid tervetel täiskasvanutel.
Korduva annuse uuring: pärast korduvaid 500 mg metformiini annuseid 2 korda ööpäevas 7 päeva jooksul vähenesid maksimaalne plasmakontsentratsioon (C ) ja süsteemne ekspositsioon (AUC) lastel vastavalt umbes 33% ja 40%, võrreldes diabeeti põdevate täiskasvanutega, kellele manustati 500 mg annuseid 2 korda ööpäevas 14 päeva jooksul. Kuna annus on individuaalselt tiitritud glükeemilise kontrolli põhjal, on see kliiniliselt väheoluline.
5.3 Prekliinilised ohutusandmed
Farmakoloogilise ohutuse, korduvtoksilisuse, genotoksilisuse, kartsinogeensuse, reproduktsiooni- ja arengutoksilisuse mittekliinilised uuringud ei ole näidanud kahjulikku toimet inimesele.
6. FARMATSEUTILISED ANDMED
6.1 Abiainete loetelu
Povidoon K25, hüpromelloos, titaandioksiid (E171), magneesiumstearaat (Ph. Eur.), makrogool 6000.
6.2 Sobimatus
Ei kohaldata.
6.3 Kõlblikkusaeg
5 aastat.
6.4 Säilitamise eritingimused
See ravimpreparaat ei vaja säilitamisel eritingimusi.
6.5 Pakendi iseloomustus ja sisu
Pakendid, mis sisaldavad 30 õhukese polümeerikattega tabletti Pakendid, mis sisaldavad 120 õhukese polümeerikattega tabletti.
Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.
6.6 Erihoiatused ravimpreparaadi hävitamiseks ja käsitlemiseks
Erinõuded puuduvad.
7. MÜÜGILOA HOIDJA
Wörwag Pharma GmbH & Co. KG Flugfeld-Allee 24 71034 Böblingen Saksamaa
8. MÜÜGILOA NUMBER
490805
9. ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE/MÜÜGILOA UUENDAMISE KUUPÄEV
Müügiloa esmase väljastamise kuupäev: 26.08.2005 Müügiloa viimase uuendamise kuupäev: 29.06.2010
10. TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV
Märts 2025