Artikli sisukord
RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE
1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS
Mevlyq 0,44 mg/ml süstelahus
2. KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS
1 ml sisaldab 0,5 mg eribuliinmesilaati, mis vastab 0,44 mg eribuliinile. Üks 2 ml viaal sisaldab eribuliinmesilaati, mis vastab 0,88 mg eribuliinile.
Teadaolevat toimet omav abiaine 1 ml süstelahust sisaldab 40 mg etanooli.
Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.
3. RAVIMVORM
Süstelahus (süstelahus). Selge värvitu vesilahus, mille pH on 6,0…9,0.
4. KLIINILISED ANDMED
4.1 Näidustused
Mevlyq on näidustatud lokaalselt levinud või metastaatilise rinnanäärmevähiga täiskasvanud patsientide raviks, kelle haigus on progresseerunud pärast vähemalt ühte kaugelearenenud haiguse keemiaraviskeemi (vt lõik 5.1). Eelnev ravi peab olema sisaldanud antratsükliini ja taksaani kas adjuvantravina või metastaaside korral, välja arvatud juhul, kui need raviviisid ei sobinud patsientidele.
Mevlyq on näidustatud mitteopereeritava liposarkoomiga täiskasvanud patsientide raviks, kes on saanud varem antratsükliini sisaldavat ravi (välja arvatud, kui see ei sobinud) kaugelearenenud või metastaatilise haiguse korral (vt lõik 5.1).
4.2 Annustamine ja manustamisviis
Mevlyqi tohib määrata ainult vähivastases ravis kogenud kvalifitseeritud arst. Seda tohib manustada ainult sobiva kvalifikatsiooniga tervishoiutöötaja. Annustamine
Eribuliini soovitatav annus kasutamisvalmis lahusena on 1,23 mg/m2, mis tuleb manustada intravenoosselt 2…5 minuti jooksul iga 21-päevase tsükli 1. ja 8. päeval.
Tähelepanu Soovitatav annus viitab toimeaine (eribuliini) aluselise vormi sisaldusele. Patsiendile manustatava individuaalse annuse arvutamisel tuleb lähtuda 0,44 mg/ml eribuliini sisaldava kasutusvalmis lahuse tugevusest ja soovitatavast annusest 1,23 mg/m2. Allpool antud soovitused annuse vähendamiseks on esitatud samuti eribuliini manustatava annusena, lähtudes kasutusvalmis lahuse tugevusest.
Olulistes uuringutes, nende publikatsioonides ja teatavates muudes piirkondades, nt Ameerika Ühendriikides ja Šveitsis, on soovitatava annuse aluseks soolavorm (eribuliinmesilaat).
Patsientidel võib esineda iiveldust või oksendamist. Tuleb kaaluda oksendamist ennetavat ravi, sealhulgas kortikosteroidide, kasutamist.
Annuse edasilükkamine ravi ajal Mevlyqi manustamine 1. või 8. päeval tuleb edasi lükata järgmistel juhtudel:
- neutrofiilide absoluutarv < 1 × 109/l
- trombotsüütide arv < 75 × 109/l
- 3. või 4. astme mittehematoloogiline toksilisus
Annuse vähendamine ravi ajal
Soovitused annuse vähendamiseks ravi kordamisel on esitatud järgmises tabelis.
Soovitused annuse vähendamiseks
Kõrvaltoime pärast Mevlyqi eelmist manustamist Eribuliini soovitatav Hematoloogiline rohkem kui 7 päeva püsinud neutrofiilide absoluutarv < 0,5 × 109/l neutropeenia neutrofiilide absoluutarvuga < 1 × 109/l, tüsistuseks palavik või infektsioon trombotsütopeenia trombotsüütide arvuga < 25 × 109/l trombotsütopeenia trombotsüütide arvuga < 50 × 109/l, tüsistuseks verejooks või tekkinud vere või trombotsüütide ülekande vajadus Mittehematoloogiline ükskõik milline 3. või 4. astme kõrvaltoime eelmises ravitsüklis Ükskõik millise eespool mainitud hematoloogilise või mittehematoloogilise kõrvaltoime kordumine hoolimata vähendamisest 0,97 mg/m2-ni 0,62 mg/m2 hoolimata vähendamisest 0,62 mg/m2-ni Kaaluda katkestamist Pärast eribuliini annuse vähendamist ei tohi seda uuesti suurendada.
Maksakahjustusega patsiendid
Metastaasidest põhjustatud maksakahjustus Eribuliini soovitatav annus kerge maksakahjustusega patsientidel (Childi-Pugh’ klass A) on 0,97 mg/m2, mis manustatakse intravenoosselt 2…5 minuti jooksul 21-päevase tsükli 1. ja 8. päeval. Eribuliini soovitatav annus mõõduka maksakahjustusega patsientidel (Childi-Pugh’ klass B) on 0,62 mg/m2, mis manustatakse intravenoosselt 2…5 minuti jooksul 21-päevase tsükli 1. ja 8. päeval. Kasutamist raske maksakahjustuse korral (Childi-Pugh klass C) ei ole uuritud, kuid eribuliini kasutamisel neil patsientidel on eeldatavalt vaja annust märgatavalt rohkem vähendada.
Tsirroosist põhjustatud maksafunktsiooni kahjustus Seda patsiendirühma ei ole uuritud. Eeltoodud annuseid võib kasutada kerge või mõõduka kahjustuse korral, kuid patsienti on soovitatav hoolikalt jälgida, sest annus võib vajada uuesti kohandamist.
Neerukahjustusega patsiendid
Mõnedel mõõduka või raske neerufunktsiooni kahjustusega patsientidel (kreatiniini kliirens < 50 ml/min) võib eribuliini ekspositsioon suureneda ja neil võib osutuda vajalikuks annust vähendada. Kõikide neerukahjustusega patsientide puhul on soovitatav olla ettevaatlik ja patsiendi ohutust hoolikalt jälgida (vt lõik 5.2).
Eakad
Annuse spetsiaalseks kohandamiseks patsiendi vanusest lähtuvalt soovitusi ei ole (vt lõik 4.8).
Lapsed
Puudub Mevlyqi asjakohane kasutus lastel ja noorukitel rinnanäärmevähi näidustusel. Mevlyqi ohutus ja efektiivsus lastel alates sünnist kuni 18 aasta vanuseni pehmete kudede sarkoomi näidustusel ei ole veel tõestatud. Andmed puuduvad.
Manustamisviis
Mevlyq on ette nähtud intravenoosseks kasutamiseks.
Annust võib lahjendada kuni 100 ml naatriumkloriidi 9 mg/ml (0,9%) süstelahusega. Seda ei tohi lahjendada glükoosi 5% infusioonilahusega. Ravimpreparaadi lahustamise juhised vt lõik 6.6. Enne manustamist tuleb tagada patsiendil hea perifeerne või tsentraalne veenitee. Puuduvad tõendid selle kohta, et eribuliinmesilaat oleks ville tekitav või ärritav. Ekstravasatsiooni korral peab ravi olema sümptomaatiline. Teave tsütotoksiliste ravimite käsitsemise kohta vt lõik 6.6.
4.3 Vastunäidustused
- ülitundlikkus toimeaine või lõigus 6.1 loetletud mis tahes abiaine suhtes
- imetamine
4.4 Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel
Hematoloogilised
Müelosupressioon on annusest sõltuv ja avaldub eelkõige neutropeeniana (vt lõik 4.8). Kõikidel patsientidel tuleb enne iga eribuliini annuse manustamist kontrollida hemogrammi. Ravi eribuliiniga võib alustada ainult sel juhul, kui patsiendi neutrofiilide absoluutarv on ≥ 1,5 × 109/l ja trombotsüütide arv on > 100 × 109/l.
Febriilset neutropeeniat esines < 5%-l eribuliiniga ravitud patsientidest. Febriilse neutropeenia, raske neutropeenia või trombotsütopeeniaga patsiente tuleb ravida lõigus 4.2 antud soovituste kohaselt.
Patsientidel, kellel oli alaniini aminotransferaasi (ALAT) või aspartaadi aminotransferaasi (ASAT) aktiivsus > 3 × üle normaalvahemiku ülempiiri, esines sagedamini 4. astme neutropeeniat ja febriilset neutropeeniat. Kuigi selle kohta on vähe andmeid, esineb patsientidel, kellel on bilirubiinisisaldus > 1,5 × üle normaalvahemiku ülempiiri, samuti sagedamini 4. astme neutropeeniat ja febriilset neutropeeniat. On esinenud surmaga lõppenud febriilse neutropeenia, neutropeenilise sepsise, sepsise ja septilise šoki juhte.
Raske neutropeenia raviks võib asjakohaste ravijuhendite kohaselt kasutada arsti äranägemisel granulotsüütide kolooniaid stimuleerivat faktorit (granulocyte colony-stimulating factor, G-CSF) või samaväärset ainet (vt lõik 5.1).
Perifeerne neuropaatia
Patsiente tuleb hoolikalt jälgida perifeerse motoorse ja sensoorse neuropaatia nähtude suhtes. Raske perifeerse neurotoksilisuse tekke korral tuleb annuse manustamine edasi lükata või annust vähendada (vt lõik 4.2).
Olemasoleva, raskema kui 2. astme neuropaatiaga patsiendid jäeti kliinilistest uuringutest välja. Olemasoleva 1. või 2. astme neuropaatiaga patsientidel ei olnud siiski sümptomite tekkimise või süvenemise tõenäosus suurem kui patsientidel, kellel see seisund uuringu algul puudus.
QT-intervalli pikenemine
Kontrollrühmata, avatud EKG-uuringus 26 patsiendil täheldati 8. päeval QT-intervalli pikenemist olenemata eribuliini kontsentratsioonist; 1. päeval QT-intervalli pikenemist ei täheldatud. EKG jälgimine on soovitatav patsientide puhul, kellel on ravi algul südame paispuudulikkus või bradüarütmiad või kes kasutavad samaaegselt QT-intervalli teadaolevalt pikendavaid ravimpreparaate, sealhulgas Ia ja III klassi antiarütmikume, ja kellel on elektrolüütide tasakaalu häireid. Enne Mevlyqiga ravi alustamist tuleb hüpokaleemia, hüpokaltseemia või hüpomagneseemia korrigeerida ja nende elektrolüütide sisaldust tuleb ravi ajal perioodiliselt jälgida. Eribuliini kasutamist kaasasündinud pikenenud QT-intervalli sündroomiga patsientidel tuleb vältida. Abiained
Ravim sisaldab 80 mg alkoholi (etanool) ühes 2 ml viaalis. Kogus ravimpreparaadi annuses (5 ml) on väiksem kui 5 ml-s õlles või 2 ml-s veinis. Väike kogus alkoholi selles ravimpreparaadis ei oma märkimisväärset toimet.
Ravim sisaldab vähem kui 1 mmol (23 mg) naatriumi 2 ml-s, see tähendab põhimõtteliselt „naatriumivaba“.
4.5 Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed
Eribuliin eritub põhiliselt (kuni 70% ulatuses) sapiga. Selles protsessis osalev transportvalk ei ole teada. Eribuliin ei ole rinnanäärmevähi resistentsusvalgu (breast cancer resistance protein, BCRP), orgaaniliste anioonide ja orgaanilisi anioone transportivate polüpeptiidide (organic anion transporters, OAT1, OAT3; organic anion transporting polypeptides, OATP1B1, OATP1B3), mitme ravimiga seotud resistentsusvalgu (multi-drug resistance-associated protein, MRP2, MRP4) ja sapisoolade väljavoolu pumba (bile salt export pump, BSEP) transporterite substraat.
Ravimite koostoimeid CYP3A4 inhibiitorite ega indutseerijatega ei ole oodata. CYP3A4 ja P-glükoproteiini (P-gp) inhibiitor ketokonasool ega CYP3A4 indutseerija rifampitsiin eribuliini ekspositsiooni (AUC ja C ) ei mõjutanud. Eribuliini toime teiste ravimite farmakokineetikale
In vitro andmete kohaselt on eribuliin ravimit metaboliseeriva tähtsa ensüümi CYP3A4 kerge inhibiitor. In vivo andmed selle kohta ei ole kättesaadavad. Kitsa terapeutilise vahemikuga ja põhiliselt CYP3A4 vahendatud metabolismi teel erituvate ainetega (nt alfentaniil, tsüklosporiin, ergotamiin, fentanüül, pimosiid, kinidiin, siroliimus, takroliimus) samaaegsel kasutamisel on soovitatav olla ettevaatlik ja patsienti tuleb jälgida kõrvaltoimete suhtes. Eribuliin ei pärsi asjakohaste kliiniliste kontsentratsioonide korral CYP ensüüme CYP1A2, 2B6, 2C8, 2C9, 2C19, 2D6 ega 2E1.
Asjakohastes kliinilistes kontsentratsioonides eribuliin ei inhibeeri BCRP, OCT1 (orgaaniliste katioonide transporter, organic cation transporter), OCT2, OAT1, OAT3, OATP1B1 ja OATP1B3 transporterite vahendatud aktiivsust.
4.6 Fertiilsus, rasedus ja imetamine
Rasedus
Eribuliini kasutamise kohta rasedatel ei ole piisavalt andmeid. Eribuliin on rottidel toksiline embrüole ja lootele ning teratogeenne. Mevlyqi ei tohi kasutada raseduse ajal, välja arvatud, kui see on hädavajalik, ning kui ema vajadusi ja riske lootele on hoolikalt kaalutud.
Fertiilses eas naistele tuleb soovitada vältida ajal, mil nad kasutavad Mevlyqi, ning nad peavad
tingimata kasutama ravi ajal ja kuni 7 kuud pärast ravi väga efektiivseid rasestumisvastaseid vahendeid. Meestele, kelle partnerid on fertiilses eas, tuleb soovitada, et nad ei viljastaks Mevlyqiga ravi ajal partnerit ning peavad ravi ajal ja kuni 4 kuud peale seda kasutama efektiivseid rasestumisvastaseid vahendeid.
Imetamine
Ei ole teada, kas eribuliin/metaboliidid erituvad inimese või looma rinnapiima. Riski vastsündinutele või imikutele ei saa välistada ning seetõttu ei tohi Mevlyqi kasutada imetamise ajal (vt lõik 4.3).
Fertiilsus
Rottidel ja koertel on täheldatud munanditele avalduvat toksilisust (vt lõik 5.3). Meespatsientidel tuleb enne ravi küsima nõu sperma säilitamise kohta, sest ravi Mevlyqiga võib põhjustada pöördumatut viljatust.
4.7 Toime reaktsioonikiirusele
Mevlyq võib põhjustada selliseid kõrvaltoimeid nagu väsimus ja pearinglus, mis võivad mõjutada kergelt või mõõdukalt autojuhtimise või masinate käsitsemise võimet. Patsientidel tuleb soovitada väsimuse või pearingluse korral mitte juhtida autot ega käsitseda masinaid.
4.8 Kõrvaltoimed
Ohutusprofiili kokkuvõte
Eribuliiniga seotud kõige sagedamini teatatud kõrvaltoimed on luuüdi supressioon, mis avaldub neutropeenia, leukopeenia, aneemia, trombotsütopeeniana, koos sellega seotud infektsioonidega. Teatatud on ka perifeerse neuropaatia tekkest või olemasoleva perifeerse neuropaatia süvenemisest. Teatatud kõrvaltoimete seas on ka seedetrakti toksilisus, mis avaldub anoreksia, iivelduse, oksendamise, kõhulahtisuse, kõhukinnisuse ja stomatiidina. Teised kõrvaltoimed on muu hulgas väsimus, alopeetsia, maksaensüümide aktiivsuse suurenemine, sepsis ja muskuloskeletaalse valu sündroom.
Kõrvaltoimete tabel
Kui ei ole märgitud teisiti, on järgmises tabelis näidatud kõrvaltoimete esinemissagedus rinnanäärmevähi ja pehmete kudede sarkoomiga patsientidel, kellele manustati soovitatav annus 2. ja 3. faasi uuringutes. Sagedus on määratletud järgmiste kategooriatena: väga sage (≥ 1/10), sage (≥ 1/100 kuni < 1/10), aeg- ajalt (≥ 1/1000 kuni < 1/100), harv (≥ 1/10 000 kuni < 1/1000) ja väga harv (< 1/10 000). Igas esinemissageduse rühmas on kõrvaltoimed toodud tõsiduse vähenemise järjekorras. Kui esines 3. või 4. astme kõrvaltoimeid, on näidatud tegelik esinemissagedus ja 3. või 4. astme kõrvaltoimete esinemissagedus.
Organsüsteem Kõrvaltoimed – kõik raskusastmed
Väga sage Sage Aeg-ajalt Harv või (esinemissageduse %) (esinemissageduse %) (esinemissageduse %) teadmata Infektsioonid ja kuseteede infektsioon sepsis (0,5%) infestatsioonid (8,5%) (3./4. aste: (3./4. aste: 0,5%)a
Organsüsteem Kõrvaltoimed – kõik raskusastmed Väga sage Sage Aeg-ajalt Harv või (esinemissageduse %) (esinemissageduse %) (esinemissageduse %) teadmata Vere ja neutropeenia (53,6%) lümfopeenia (5,7%) * dissemineerunud lümfisüsteemi (3./4. aste: 46,0%) (3./4. aste: 2,1%) intravaskulaarne häired leukopeenia (27,9%) febriilne neutropeenia koagulatsioonb (3./4. aste: 17,0%) (4,5%) (3./4. aste: aneemia (21,8%) 4,4%)a (3./4. aste: 3,0%) trombotsütopeenia Ainevahetus- ja isu vähenemine hüpokaleemia (6,8%) toitumishäired (22,5%) (3./4. aste: (3./4. aste: 2,0%) 0,7%)d hüpomagneseemia Psühhiaatrilised unetus häired depressioon Närvisüsteemi perifeerne neuropaatiac düsgeusia häired (35,9%) (3./4. aste: pearinglus (9,0%) 7,3%) (3./4. aste: 0,4%)d peavalu (17,5%) hüpesteesia (3./4. aste: 0,7%) letargia Silma suurenenud pisaravool kahjustused (5,8%) (3./4. aste: Kõrva ja vertiigo labürindi tinnitus kahjustused Südame häired tahhükardia Vaskulaarsed kuumahood süvaveenitromboos häired kopsuemboolia (1,3%) Respiratoorsed, hingeldus (15,2%)a suu-neelu valu interstitsiaalne rindkere ja (3./4. aste: 3,5%)a ninaverejooks kopsuhaigus (0,2%) mediastiinumi köha (15,0%) eritis ninast (3./4. aste: 0,1%) häired (3./4. aste: 0,5%)d Seedetrakti iiveldus (35,7%) kõhuvalu stomatiit suuhaavand häired (3./4. aste: 1,1%)d (11,1%) (3./4. aste: pankreatiit kõhukinnisus (22,3%) 1,0%)d (3./4. aste: 0,7%)d suukuivus düspepsia kõhulahtisus (18,7%) (6,5%) (3./4. aste: (3./4. aste: 0,8%) 0,3%)d oksendamine (18,1%) gastroösofageaalne (3./4. aste: 1,0%) reflukshaigus Maksa ja aspartaadi hepatotoksilisus (0,8%) sapiteede häired aminotransferaasi (3./4. aste: 0,6%)
Organsüsteem Kõrvaltoimed – kõik raskusastmed Väga sage Sage Aeg-ajalt Harv või (esinemissageduse %) (esinemissageduse %) (esinemissageduse %) teadmata Naha ja alopeetsia lööve (4,9%) (3./4. aste: angioödeem ** Stevensi- nahaaluskoe 0,1%) Johnsoni sündroom kahjustused kihelus (3,9%) / toksiline Lihaste, luustiku artralgia ja müalgia luuvalu (6,7%) ja sidekoe (20,4%) (3./4. aste: (3./4. aste: 1,2%) kahjustused 1,0%) lihasespasmid (5,3%) seljavalu (12,8%) (3./4. aste: 0,1%)d (3./4. aste: 1,5%) muskuloskeletaalne valu jäsemetes (10,0%) valu (3./4. aste: 0,7%)d muskuloskeletaalne Neerude ja düsuuria hematuuria kuseteede häired proteinuuria Üldised häired ja väsimus/asteenia limaskestapõletik manustamiskoha (53,2%) (3./4. aste: (6,4%) (3./4. aste: reaktsioonid 7,7%) 0,9%)d püreksia (21,8%) perifeerne turse (3./4. aste: 0,7%) valu Uuringud kehakaalu langus (11,4%) (3./4. aste: 0,4%)d a. Sealhulgas 5. astme juhud. b. Spontaansete teadete põhjal. c. Hõlmab ka eelistermineid perifeerne neuropaatia, perifeerne motoorne neuropaatia, polüneuropaatia, paresteesia, perifeerne sensoorne neuropaatia, perifeerne sensomotoorne neuropaatia ja demüeliniseeriv polüneuropaatia. d. 4. astme juhud puudusid.
* Harv ** Esinemissagedus teadmata Rinnanäärmevähiga ja pehmete kudede sarkoomiga patsientide populatsioonide ohutusprofiilid olid üldiselt sarnased.
Valitud kõrvaltoimete kirjeldus
Neutropeenia
Täheldatud neutropeenia oli pöörduv ega olnud kumulatiivne; keskmine madalaima tasemeni kulunud aeg oli 13 päeva ja keskmine aeg raskest neutropeeniast paranemiseni (< 0,5 × 109/l) oli 8 päeva. Kauem kui 7 päeva püsinud neutrofiilide arv < 0,5 × 109/l esines uuringus EMBRACE 13%-l rinnanäärmevähiga patsientidest, keda raviti eribuliiniga. Neutropeeniast kui ravist tingitud kõrvaltoimest teatati sarkoomiga populatsioonis 151/404 patsiendil (kõikide raskusastmete puhul 37,4%) võrreldes 902/1559 patsiendiga (kõikide raskusastmete puhul 57,9%) rinnanäärmevähiga populatsioonis. Ravist tingitud kõrvaltoimeid kokku ja neutrofiilide arvu laboratoorseid kõrvalekaldeid esines vastavalt 307/404 patsiendil (76,0%) ja 1314/1559 patsiendil (84,3%). Ravi mediaankestus oli sarkoomiga patsientidel 12,0 nädalat ja rinnanäärmevähiga patsientidel 15,9 nädalat. Esines surmaga lõppenud febriilse neutropeenia, neutropeenilise sepsise, sepsise ja septilise šoki juhte. Kokku 1963 rinnanäärmevähiga ja pehmete kudede sarkoomiga patsiendist, kes kasutasid kliinilistes uuringutes soovitatavas annuses eribuliini, tekkis ühel surmaga lõppenud neutropeeniline sepsis (0,1%) ja ühel surmaga lõppenud febriilne neutropeenia (0,1%). Lisaks neile oli 3 surmaga lõppenud sepsise juhtu (0,2%) ja üks surmaga lõppenud septilise šoki juht (0,1%). Raske neutropeenia raviks võib asjakohaste ravijuhendite kohaselt kasutada arsti äranägemisel G-CSF-i või samaväärset ainet. Kahes 3. faasi rinnanäärmevähi uuringus (vastavalt uuringud 305 ja
301) manustati G-CSF-i 18%-le ja 13%-le eribuliiniga ravitavatest patsientidest. 3. faasi sarkoomi
uuringus (uuring 309) manustati G-CSF-i 26%-le eribuliiniga ravitavatest patsientidest. Neutropeenia tõttu katkestati ravi eribuliiniga < 1%-l patsientidest.
Dissemineerunud intravaskulaarne koagulatsioon
Teatatud on dissemineerunud intravaskulaarse koagulatsiooni juhtudest, tüüpiliselt seoses neutropeenia ja/või sepsisega.
Perifeerne neuropaatia
1559 rinnanäärmevähiga patsiendil oli kõige sagedam kõrvaltoime, mis tingis ravi katkestamise eribuliiniga, perifeerne neuropaatia (3,4%). Mediaanaeg 2. astme perifeerse neuropaatia tekkimiseni oli 12,6 nädalat (pärast 4 tsüklit). 404-st sarkoomiga patsiendist katkestasid 2 patsienti ravi eribuliiniga perifeerse neuropaatia tõttu. Mediaanaeg 2. astme perifeerse neuropaatia tekkimiseni oli 18,4 nädalat. 3. või 4. astme perifeerne neuropaatia tekkis 7,4%-l rinnanäärmevähiga patsientidest ja 3,5%-l sarkoomiga patsientidest. Kliinilistes uuringutes oli olemasoleva neuropaatiaga rinnanäärmevähiga patsientidel sümptomite tekkimise või süvenemise tõenäosus sama kui patsientidel, kellel see seisund uuringu algul puudus. Patsientidel, kellel oli olemasolev 1. või 2. astme perifeerne neuropaatia, oli ravist tingitud 3. astme perifeerse neuropaatia esinemissagedus 14%.
Hepatotoksilisus
Ravi alustamisel eribuliiniga on teatatud maksaensüümide aktiivsuse suurenemisest mõnel patsiendil, kellel oli enne ravi eribuliiniga maksaensüümide aktiivsus normaalne / normist erinev. Aktiivsuse suurenemine näis toimuvat varakult ravi alustamisel eribuliiniga, enamikul neist patsientidest ravi 1.– 2. tsüklis, ja kuigi enamikul patsientidel võis see olla näht maksa kohanemisest eribuliiniga, mitte maksatoksilisuse oluliseks nähuks, on teatatud ka hepatotoksilisust.
Erirühmad Eakad patsiendid
1559 rinnanäärmevähiga patsiendist, keda raviti eribuliini soovitata annusega, olid 283 patsienti (18,2%) ≥ 65-aastased. Sarkoomiga patsientide populatsiooni 404 patsiendist olid 90 (22,3%) eribuliiniga ravitud patsienti ≥ 65-aastased. Eribuliini ohutusprofiil eakatel (≥ 65 aastat) sarnanes < 65-aastaste patsientide omaga, välja arvatud asteenia/väsimuse esinemise suhtes, mille sagedus vanusega suurenes. Eakatel ei soovitata annust kohandada.
Maksakahjustusega patsiendid
Patsientidel, kellel oli ALAT-i või ASAT-i aktiivsus > 3 × üle normaalvahemiku ülempiiri, esines sagedamini 4. astme neutropeeniat ja febriilset neutropeeniat. Kuigi selle kohta on andmed piiratud, esineb patsientidel, kellel on bilirubiinisisaldus > 1,5 × üle normaalvahemiku ülempiiri, sagedamini ka 4. astme neutropeeniat ja febriilset neutropeeniat (vt ka lõigud 4.2 ja 5.2).
Võimalikest kõrvaltoimetest teatamine
Ravimi võimalikest kõrvaltoimetest on oluline teatada ka pärast ravimi müügiloa väljastamist. See võimaldab jätkuvalt hinnata ravimi kasu/riski suhet. Tervishoiutöötajatel palutakse kõigist võimalikest kõrvaltoimetest teatada riikliku teavitamissüsteemi (vt V lisa) kaudu.
4.9 Üleannustamine
Ühel üleannustamise juhul manustati patsiendile tahtmatult 7,6 mg eribuliini (ligikaudu 4 korda kavandatud annusest rohkem) ja tal tekkis 3. päeval (3. astme) ülitundlikkusreaktsioon ja 7. päeval (3. astme) neutropeenia. Mõlemad kõrvaltoimed kadusid toetava raviga.
Eribuliini üleannustamisel teadaolev antidoot puudub. Üleannustamise korral tuleb patsienti tähelepanelikult jälgida. Üleannustamise raviks tuleb kasutada tekkivate kliiniliste nähtude toetavat ravi.
5. FARMAKOLOOGILISED OMADUSED
5.1 Farmakodünaamilised omadused
Farmakoterapeutiline rühm: kasvajavastased ained, teised kasvajavastased ained, ATC-kood: L01XX41 Eribuliinmesilaat on mikrotuubulite dünaamika inhibiitor, mis kuulub kasvajavastaste ainete halihondriinide klassi. See on merikäsnast Halichondria okadai’st eraldatud loodusliku ravimi halihondriin B lihtsustatud struktuuriga sünteetiline analoog,
Eribuliin inhibeerib mikrotuubulite kasvufaasi lühenemisfaasi kahjustamata ja eraldab tubuliini mitteproduktiivseteks agregaatideks. Eribuliini toime avaldub tubuliinil põhineva antimitootilise mehhanismi kaudu, mille tulemusena blokeeritakse G /M rakutsüklid, katkevad mitootilised käävid ja lõpuks rakud hävivad apoptoosi tagajärjel, mida põhjustab pikaajaline ja pöördumatu mitootiline blokaad. Kliiniline efektiivsus
Rinnanäärmevähk
Eribuliinmesilaadi efektiivsust rinnanäärmevähi ravis toetavad eelkõige kaks randomiseeritud 3. faasi
võrdlevat uuringut.
Keskses 3. faasi uuringus EMBRACE (uuring 305) osalenud 762 patsiendil oli lokaalselt retsidiveerunud või metastaatiline rinnanäärmevähk ning nad olid varem saanud vähemalt kaks ja maksimaalselt viis keemiaraviskeemi, sealhulgas ühe antratsükliini ja ühe taksaaniga (välja arvatud juhul, kui see oli vastunäidustatud). Patsientide haigus pidi olema progresseerunud 6 kuu jooksul pärast viimast keemiaraviskeemi. Inimese epidermaalse kasvufaktori 2. tüüpi retseptorgeeni (human epidermal growth factor receptor 2, HER2) staatus oli patsientidel järgmine: 16,1%-l positiivne, 74,2%-l negatiivne ja 9,7%-l teadmata, kusjuures 18,9% patsientidest oli kolmiknegatiivne rinnanäärmevähk. Nad randomiseeriti suhtes 2 : 1 kas eribuliinmesilaadiga ravi rühma või arsti valitud ravi rühma, millest 97% oli keemiaravi (26% vinorelbiini, 18% gemtsitabiini, 18% kapetsitabiini, 16% taksaani, 9% antratsükliini, 10% muud keemiaravi) ja 3% oli hormoonravi. Uuringus saavutati esmane tulemusnäitaja üldine elulemus, mille osas olid tulemused eribuliini rühmas 55% juhtudest statistiliselt oluliselt paremad kui arsti valitud ravi rühmas. Seda tulemust kinnitas üldise elulemuse uuendatud analüüs, mis andis tulemuseks 77% juhtudest.
Uuring 305 –üldise elulemuse uuendatud andmed (ravikavatsuslik populatsioon)
1,0 Eribuliin- 0,9 0,8 0,7 0,6 0,5 0,4 0,3 0,2 0,1 0,0
Sõltumatu hinnangu alusel oli eribuliiniga ravi rühmas progressioonivaba elulemuse mediaan 3,7 kuud võrreldes 2,2 kuuga arsti valitud ravi rühmas (riskitiheduse suhe 0,865; 95% usaldusvahemik: 0,714; 1,048, p = 0,137). Patsientidel, kelle ravivastust oli võimalik hinnata, oli objektiivne ravivastuse määr RECIST-i kriteeriumite (soliidtuumorite ravivastuse hindamise kriteeriumid, Response Evaluation Criteria in Solid Tumors) järgi sõltumatu hinnangu kohaselt eribuliiniga ravi rühmas 12,2% (95% usaldusvahemik: 9,4%, 15,5%) võrreldes 4,7%-ga (95% usaldusvahemik: 2,3%, 8,4%) arsti valitud ravi rühmas.
Positiivset toimet üldisele elulemusele täheldati nii taksaaniga ravile mitteallunud kui ka sellele allunud patsiendirühmades. Üldise elulemuse uuendatud analüüsis oli riskitiheduse suhe eribuliini puhul arsti valitud raviga võrreldes taksaaniga ravile mitteallunud patsientidel 0,90 (95% usaldusvahemik: 0,71; 1,14) eribuliini kasuks ja taksaaniga ravile allunud patsientidel 0,73 (95% usaldusvahemik: 0,56; 0,96).
LAAKASO EDITNEISTAP ETASULE Arsti valitud ravi usaldusvahemik)a Eribuliinmesilaat Arsti valitud ravi
Positiivset toimet üldisele elulemusele täheldati nii kapetsitabiiniga varem ravimata kui ka kapetsitabiiniga varem ravitud patsientide rühmades. Üldise elulemuse uuendatud analüüs näitas elulemuse paranemist eribuliiniga ravi rühmas võrreldes arsti valitud raviga nii varem kapetsitabiiniga ravitud patsientidel, riskitiheduse suhe 0,787 (95% usaldusvahemik: 0,645; 0,961), kui ka varem kapetsitabiiniga ravimata patsientidel, kellel oli vastav riskitiheduse suhe 0,865 (95% usaldusvahemik: 0,606; 1,233). Teine uuring 301 varasemale raviskeemile mitteallunud metastaseerunud rinnanäärmevähi korral oli avatud randomiseeritud 3. faasi uuring lokaalselt levinud või metastaatilise rinnanäärmevähiga patsientidel (n = 1102), et uurida eribuliinmesilaadi monoteraapia efektiivsust võrreldes kapetsitabiini monoteraapiaga üldise elulemuse ja progressioonivaba elulemuse kui esmaste tulemusnäitajate aspektist. Patsiendid olid varem saanud keemiaravi kuni kolme raviskeemiga, sealhulgas nii antratsükliini kui ka taksaaniga, neist maksimaalselt kaks kaugelearenenud haiguse korral, kusjuures metastaatilise rinnavähi korral 0, 1 või 2 varasemat keemiaravi saanud patsientide osakaal oli vastavalt 20,0%, 52,0% või 27,2%. Patsientide HER2 staatus oli järgmine: 15,3%-l positiivne, 68,5%-l negatiivne ja 16,2%-l teadmata, sealhulgas 25,8%-l patsientidest oli kolmiknegatiivne rinnavähk.
Uuring 301 – üldine elulemus (ravikavatsuslik populatsioon)
1,0 0,9 mesilaat (n = 548) 0,8 0,7 Mediaan (kuudes) 15,9 14,5 0,6 0,5 0,4 0,3 b Stratifitseeritud geograafiliste piirkondade, 0,2 0,1 0,0 Eribuliinmesilaat Kapetsitabiin Sõltumatu hinnangu kohaselt oli progressioonivaba elulemus eribuliiniga ja kapetsitabiiniga ravi rühmades sarnane, mediaanid olid vastavalt 4,1 kuud vs. 4,2 kuud (riskitiheduse suhe 1,08; [95% usaldusvahemik: 0,932; 1,250]). Sõltumatu hinnangu kohaselt oli objektiivse ravivastuse esinemissagedus eribuliini ja kapetsitabiini puhul samuti sarnane; 11,0% (95% usaldusvahemik: 8,5; 13,9) eribuliiniga ravi rühmas ja 11,5% (95% usaldusvahemik: 8,9; 14,5) kapetsitabiiniga ravi rühmas.
HER2-negatiivsete ja HER2-positiivsete patsientide üldine elulemus oli uuringu 305 ja uuringu 301 eribuliiniga ravi rühmas ja kontrollrühmas järgmine.
SUSOÄNEÕT ESUMELULE Kapetsitabiin
Efektiivsuse parameeter Juhtude arv 285 151 66 37 Mediaan (kuudes) 13,4 10,5 11,8 8,9 Riskitiheduse suhe (95% usaldusvahemik) p-väärtus (logaritmiline astaktest) Efektiivsuse Ravikavatsusliku populatsiooni üldine elulemus uuringus 301 parameeter HER2-negatiivsed HER2-positiivsed Juhtude arv 296 316 73 73 Mediaan (kuudes) 15,9 13,5 14,3 17,1 Riskitiheduse suhe (95% usaldusvahemik) p-väärtus (logaritmiline astaktest) Märkus: samaaegset HER2-vastast ravi uuringutes 305 ja 301 ei kasutatud. Liposarkoom Eribuliini efektiivsust liposarkoomi ravis toetab keskne 3. faasi sarkoomiuuring (uuring 309). Selles uuringus osalenud patsientidel (n = 452) oli lokaalselt retsidiveeruva, mitteopereeritava ja/või metastaatilise pehmete kudede sarkoomi üks alatüüp kahest – leiomüosarkoom või liposarkoom. Patsiendid olid saanud varem vähemalt kaks keemiaraviskeemi, millest üks pidi olema sisaldanud antratsükliini (välja arvatud juhul, kui see on vastunäidustatud). Patsientidel pidi olema haigus 6 kuu jooksul pärast nende eelmist keemiaraviskeemi progresseerunud. Nad randomiseeriti suhtes 1 : 1 rühmadesse, kellele manustati kas eribuliini 1,23 mg/m2 21-päevase tsükli 1. ja 8. päeval või dakarbasiini 850 mg/m2, 1000 mg/m2 või 1200 mg/m2 (annuse määras uurija enne randomiseerimist) iga 21 päeva järel. Uuringus 309 täheldati eribuliiniga ravi rühma randomiseeritud patsientidel üldise elulemuse statistiliselt olulist paranemist võrreldes kontrollrühmaga. See avaldus üldise elulemuse mediaani pikenemises 2 kuu võrra (eribuliiniga ravitud patsientidel 13,5 kuud võrreldes 11,5 kuuga dakarbasiiniga ravitud patsientidel). Progressioonivaba elulemuse ega üldise ravivastuse esinemissageduse osas üldises populatsioonis ravirühmade vahel olulisi erinevusi ei olnud. Eribuliini ravitoime piirdus liposarkoomiga (uuringus 309 45% dediferentseeritud, 37% müksoidne/ümarrakk ja 18% pleomorfne) patsientidega, põhinedes üldise elulemuse ja progressioonivaba elulemuse eelnevalt kavandatud alarühmade analüüsidel. Kaugelearenenud või metastaatilise leiomüosarkoomiga patsientidel ei olnud erinevusi eribuliini ja dakarbasiini efektiivsuses.
Üldine elulemus Juhtude arv 52 63 124 118 176 181 Mediaan (kuudes) 15,6 8,4 12,7 13,0 13,5 11,5 Riskitiheduse suhe (95% 0,511 (0,346; 0,753) 0,927 (0,714; 1,203) 0,768 (0,618; 0,954) usaldusvahemik) Nominaalne p-väärtus Progressioonivaba elulemus Juhtude arv 57 59 140 129 197 188 Mediaan (kuudes) 2,9 1,7 2,2 2,6 2,6 2,6 Riskitiheduse suhe (95% 0,521 (0,346 0,784) 1,072 (0,835; 1,375) 0,877 (0,710; 1,085) usaldusvahemik) Nominaalne p-väärtus Uuring 309 – üldine elulemus liposarkoomi alarühmas 1,0 0,8 Eribuliinmesilaat
Dakarbasiin 0,4
SUSOÄNEÕT ESUMELULE Eribuliinmesilaat Kapetsitabiin
Uuring 309 – progressioonivaba elulemus liposarkoomi alarühmas
0,2 Dakarbasiin
Eribuliinmesilaat Dakarbasiin
Lapsed
Euroopa Ravimiamet ei kohusta esitama viidatava ravimiga, mis sisaldab eribuliini, läbi viidud uuringute tulemusi laste kõikide alarühmade kohta rinnanäärmevähi näidustuse korral (teave lastel kasutamise kohta: vt lõik 4.2). Euroopa Ravimiamet on peatanud kohustuse esitada viidatava ravimiga, mis sisaldab eribuliini, läbi viidud uuringute tulemused laste ühe või mitme alarühma kohta rabdomüosarkoomi ja mitterabdomüosarkoomina avalduva pehmete kudede sarkoomi ravimisel (teave lastel kasutamise kohta vt lõik 4.2).
5.2 Farmakokineetilised omadused
Jaotumine
Eribuliini farmakokineetikale on iseloomulik kiire jaotumisfaas, millele järgneb pikk eritumisfaas keskmise lõpliku poolväärtusajaga 40 tundi. Eribuliinil on suur jaotusruumala (keskväärtuste vahemik 43…114 l/m2).
Eribuliin seondub nõrgalt plasmavalkudega. Inimese vereplasmas jäi eribuliini seondumine plasmavalkudega (100…1000 ng/ml) vahemikku 49%…65%.
Biotransformatsioon
Eribuliin muutumatul kujul oli pärast 14C-eribuliini manustamist patsientidele põhiline vereplasmas tsirkuleeriv radionukliid. Metaboliitide kontsentratsioonid moodustasid < 0,6% lähteühendist, mis kinnitas oluliste eribuliini metaboliitide puudumist inimesel.
Eritumine
Eribuliinil on aeglane kliirens (keskväärtuste vahemik 1,16…2,42 l/h/m2). Eribuliini olulist akumulatsiooni kord nädalas manustamise korral ei toimu. Farmakokineetilised omadused ei sõltu annusest ega ajast eribuliini annuste vahemikus 0,22…3,53 mg/m2.
SUSOÄNEÕT ESUMELULE
Eribuliin eritub eelkõige sapiga. Eritumises osalev transportvalk ei ole praegu teada. Prekliiniliste in vitro uuringute kohaselt transpordib eribuliini P-gp. Kuid on tõestatud, et kliiniliselt olulistes kontsentratsioonides ei ole eribuliin P-gp inhibiitor in vitro. Lisaks ei mõjuta in vivo P-gp inhibiitori ketokonasooli manustamine eribuliini kontsentratsiooni (AUC-d ja C -i). In vitro uuringud näitasid ka, et eribuliin ei ole OCT1 substraat. Pärast 14C-eribuliini manustamist patsientidele eritus ligikaudu 82% annusest roojaga ja 9% uriiniga, mis näitab, et renaalne kliirens ei ole eribuliini oluline eritumistee. Eribuliin muutumatul kujul moodustas enamiku kogu radioaktiivsusest roojas ja uriinis.
Maksakahjustus
Ühes uuringus hinnati eribuliini farmakokineetikat patsientidel, kellel oli maksa metastaaside tõttu kerge (Childi-Pugh’ klass A; n = 7) või mõõdukas (Childi-Pugh klass B; n = 4) maksakahjustus. Võrreldes normaalse maksafunktsiooniga patsientidega (n = 6) suurenes eribuliini ekspositsioon kerge ja mõõduka maksakahjustusega patsientidel vastavalt 1,8- ja 3-kordselt. Eribuliini manustamisel annuses 0,97 mg/m2 kerge maksakahjustusega patsientidele ja annuses 0,62 mg/m2 mõõduka maksakahjustusega patsientidele ekspositsioon mõnevõrra suurenes võrreldes annuse 1,23 mg/m2 kasutamisega normaalse maksafunktsiooniga patsientidel. Raske maksakahjustusega (Childi-Pugh’ klass C) patsientidel ei ole eribuliiniga uuringuid läbi viidud. Tsirroosist põhjustatud maksakahjustusega patsiente ei ole uuritud (vt lõik 4.2).
Neerukahjustus
Mõnedel mõõduka või raske neerufunktsiooni kahjustusega patsientidel täheldati eribuliini ekspositsiooni suurenemist ja suurt varieeruvust uuringus osalejate vahel. Eribuliini farmakokineetikat hinnati I faasi uuringus normaalse neerufunktsiooniga (kreatiniini kliirens: ≥ 80 ml/min; n = 6) või mõõduka (30…50 ml/min; n = 7) või raske (15…< 30 ml/min; n = 6) neerukahjustusega patsientidel. Kreatiniini kliirensit hinnati Cockrofti-Gaulti valemiga. Mõõduka ja raske neerukahjustusega patsientidel täheldati 1,5 (90% usaldusvahemik: 0,9…2,5) korda suuremat annusega normaliseeritud AUC -d (vt lõik 4.2). (0-∞)
5.3 Prekliinilised ohutusandmed
Eribuliin ei olnud in vitro mutageenne bakteriaalse pöördmutatsiooni testis (Amesi test). Eribuliin andis positiivse tulemuse hiire lümfoomi mutageneesi testis ning oli klastogeenne in vivo roti mikrotuumade testis. Kartsinogeensuse uuringuid ei ole eribuliiniga läbi viidud.
Fertiilsuse uuringut ei ole eribuliiniga läbi viidud, kuid korduvtoksilisuse uuringutes täheldati munanditele avalduvat toksilisust nii rottidel (seemnetorukeste epiteelkoe hüpotsellulaarsust koos hüpospermia/aspermiaga) kui ka koertel ja nende mittekliiniliste leidude põhjal võib ravi eribuliiniga kahjustada meeste fertiilsust. Rottide embrüo ja loote arengu uuring kinnitas eribuliini võimalikku arengutoksilisust ja teratogeensust. Tiineid rotte raviti tiinuse 8., 10. ja 12. päeval eribuliinmesilaadi annusega, mis vastab eribuliini annusele 0,009; 0,027; 0,088 ja 0,133 mg/kg. Annuste ≥ 0,088 mg/kg puhul sagenesid annusega seotud resorptsioonid ja loote kaalu vähenemine ning annuse 0,133 mg/kg puhul suurenes väärarendite (alalõua, keele, mao ja põrna puudumine) esinemissagedus.
6. FARMATSEUTILISED ANDMED
6.1 Abiainete loetelu
Veevaba etanool Süstevesi Vesinikkloriidhape (pH reguleerimiseks) Naatriumhüdroksiid (pH reguleerimiseks)
6.2 Sobimatus
Sobivusuuringute puudumise tõttu ei tohi seda ravimpreparaati teiste ravimitega segada, välja arvatud nendega, mis on loetletud lõigus 6.6.
6.3 Kõlblikkusaeg
Avamata viaalid
2 aastat.
Kõlblikkusaeg kasutamisel
Süstlas paikneva lahjendamata lahuse kasutusaegne keemilis-füüsikaline stabiilsus on tõestatud 4 tunni jooksul temperatuuril 25 °C ja 24 tunni jooksul temperatuuril 2 °C…8 °C.
Lahjendatud lahuse kasutusaegne keemilis-füüsikaline stabiilsus on tõestatud 72 tunni jooksul temperatuuril 2 °C…8 °C.
Mikrobioloogilise saastatuse vältimiseks tuleb ravim kohe ära kasutada. Kui ravimit ei kasutata kohe, on kõlblikkusaeg ja säilitustingimused kasutaja vastutusel ega tohi tavaliselt ületada 24 tundi temperatuuril 2 °C…8 °C, välja arvatud juhul, kui lahjendamine on toimunud kontrollitud ja valideeritud aseptilistes tingimustes.
6.4 Säilitamise eritingimused
See ravimpreparaat ei vaja säilitamisel eritingimusi.
Säilitamistingimused pärast ravimpreparaadi esmast avamist või lahjendamist vt lõik 6.3.
6.5 Pakendi iseloomustus ja sisu
Teflonkattega, butüülkummist punnkorgi ja äratõmmatava alumiiniumkaanega 4 ml I tüüpi värvitust klaasist viaal, mis sisaldab 2 ml lahust.
Pakend suurus: 1 viaal.
6.6 Erihoiatused ravimpreparaadi hävitamiseks ja käsitlemiseks
Mevlyq on tsütotoksiline vähivastane ravimpreparaat ja selle käsitsemisel peab olema ettevaatlik, nagu teistegi toksiliste ühendite puhul. Soovitatav on kasutada kindaid, kaitseprille ja kaitserõivastust. Naha kokkupuutumisel lahusega tuleb nahka kohe ja hoolikalt pesta seebi ja veega. Kokkupuutumisel limaskestadega tuleb limaskesti põhjalikult veega loputada. Mevlyqi võivad ette valmistada ja manustada ainult tsütotoksiliste ainete käsitsemiseks nõuetekohase väljaõppe saanud töötajad. Rasedad töötajad ei tohi Mevlyqi käsitseda.
Mevlyqi võib lahjendada aseptilisi võtteid kasutades 100 ml-ni naatriumkloriidi 9 mg/ml (0,9%) süstelahusega. Kogu annuse manustamise tagamiseks on pärast manustamist soovitatav loputada
intravenoosset manustamissüsteemi naatriumkloriidi 9 mg/ml (0,9%) süstelahusega. Seda ei tohi segada teiste ravimpreparaatidega ega lahjendada glükoosi 5% infusioonilahuses. Kui ravimi manustamiseks kasutatakse kanüüli, siis tuleb lugeda seadme tootja kasutusjuhendit. Mevlyqi viaalidel on 13 mm punnkorgid. Valitud seade peab sobima viaalide väikeste punnkorkidega.
Kasutamata ravimpreparaat või jäätmematerjal tuleb hävitada vastavalt kohalikele nõuetele.
7. MÜÜGILOA HOIDJA
YES Pharmaceutical Development Services GmbH Basler Strasse 7 61352 Bad Homburg Saksamaa
8. MÜÜGILOA NUMBER
EU/1/23/1789/001
9. ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE/MÜÜGILOA UUENDAMISE KUUPÄEV
Müügiloa esmase väljastamise kuupäev: 9. veebruar 2024
10. TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV
Täpne teave selle ravimpreparaadi kohta on Euroopa Ravimiameti kodulehel: http://www.ema.europa.eu.
A. RAVIMIPARTII KASUTAMISEKS VABASTAMISE EEST VASTUTAV(AD) TOOTJA(D)
B. HANKE- JA KASUTUSTINGIMUSED VÕI PIIRANGUD
C. MÜÜGILOA MUUD TINGIMUSED JA NÕUDED
D. RAVIMPREPARAADI OHUTU JA EFEKTIIVSE KASUTAMISE TINGIMUSED JA PIIRANGUD
A. RAVIMIPARTII KASUTAMISEKS VABASTAMISE EEST VASTUTAV(AD) TOOTJA(D) Ravimipartii kasutamiseks vabastamise eest vastutava(te) tootja(te) nimi ja aadress
A & O Pharma GmbH Am Sattel 17 79588 Efringen-Kirchen Saksamaa
B. HANKE- JA KASUTUSTINGIMUSED VÕI PIIRANGUD
Piiratud tingimustel väljastatav retseptiravim (vt I lisa: Ravimi omaduste kokkuvõte, lõik 4.2).
C. MÜÜGILOA MUUD TINGIMUSED JA NÕUDED
- Perioodilised ohutusaruanded
Nõuded asjaomase ravimi perioodiliste ohutusaruannete esitamiseks on sätestatud direktiivi 2001/83/EÜ artikli 107c punkti 7 kohaselt liidu kontrollpäevade loetelus (EURD loetelu) ja iga hilisem uuendus avaldatakse Euroopa ravimite veebiportaalis.
D. RAVIMPREPARAADI OHUTU JA EFEKTIIVSE KASUTAMISE TINGIMUSED JA PIIRANGUD
- Riskijuhtimiskava
Müügiloa hoidja peab nõutavad ravimiohutuse toimingud ja sekkumismeetmed läbi viima vastavalt müügiloa taotluse moodulis 1.8.2 esitatud kokkulepitud riskijuhtimiskavale ja mis tahes järgmistele ajakohastatud riskijuhtimiskavadele.
Ajakohastatud riskijuhtimiskava tuleb esitada:
- Euroopa Ravimiameti nõudel;
- kui muudetakse riskijuhtimissüsteemi, eriti kui saadakse uut teavet, mis võib oluliselt mõjutada riski/kasu suhet, või kui saavutatakse oluline (ravimiohutuse või riski minimeerimise) eesmärk.
VÄLISPAKENDIL PEAVAD OLEMA JÄRGMISED ANDMED
PAPPKARP
1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS
Mevlyq 0,44 mg/ml süstelahus eribuliin
2. TOIMEAINE(TE) SISALDUS
Üks 2 ml viaal sisaldab eribuliinmesilaati, mis vastab 0,88 mg eribuliinile.
3. ABIAINED
Veevaba etanool, süstevesi, vesinikkloriidhape, naatriumhüdroksiid. Lisateave vt pakendi infoleht.
4. RAVIMVORM JA PAKENDI SUURUS
Süstelahus
1 viaal 2 ml
5. MANUSTAMISVIIS JA -TEE(D)
Intravenoosne. Enne ravimi kasutamist lugege pakendi infolehte.
6. ERIHOIATUS, ET RAVIMIT TULEB HOIDA LASTE EEST VARJATUD JA
KÄTTESAAMATUS KOHAS
Hoida laste eest varjatud ja kättesaamatus kohas.
7. TEISED ERIHOIATUSED (VAJADUSEL)
TSÜTOTOKSILINE
8. KÕLBLIKKUSAEG
9. SÄILITAMISE ERITINGIMUSED
10. ERINÕUDED KASUTAMATA JÄÄNUD RAVIMPREPARAADI VÕI SELLEST
TEKKINUD JÄÄTMEMATERJALI HÄVITAMISEKS, VASTAVALT VAJADUSELE
11. MÜÜGILOA HOIDJA NIMI JA AADRESS
YES Pharmaceutical Development Services GmbH Basler Strasse 7 61352 Bad Homburg Saksamaa
12. MÜÜGILOA NUMBER
EU/1/23/1789/001
13. PARTII NUMBER
14. RAVIMI VÄLJASTAMISTINGIMUSED
15. KASUTUSJUHEND
16. TEAVE BRAILLE’ KIRJAS (PUNKTKIRJAS)
Põhjendus Braille’ mitte lisamiseks.
17. AINULAADNE IDENTIFIKAATOR – 2D-vöötkood
Lisatud on 2D-vöötkood, mis sisaldab ainulaadset identifikaatorit.
18. AINULAADNE IDENTIFIKAATOR – INIMLOETAVAD ANDMED
PC SN NN
MINIMAALSED ANDMED, MIS PEAVAD OLEMA VÄIKESEL VAHETUL SISEPAKENDIL
KLAASVIAAL
1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS JA MANUSTAMISTEE(D)
Mevlyq 0,44 mg/ml süstelahus eribuliin i.v.
2. MANUSTAMISVIIS
3. KÕLBLIKKUSAEG
4. PARTII NUMBER
5. PAKENDI SISU KAALU, MAHU VÕI ÜHIKUTE JÄRGI
0,88 mg eribuliini 2 ml-s