Metoclopramide basi – Ravimi omaduste kokkuvõte

RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE

1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS

Metoclopramide Basi 5 mg/ml süste-/infusioonilahus

2. KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS

Üks milliliiter süstelahust sisaldab 5,25 mg metoklopramiidvesinikkloriidmonohüdraati (vastab 5 mg/ml veevabale metoklopramiidvesinikkloriidile)

INN. Metoclopramidum

Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.

3. RAVIMVORM

Süste-/infusioonilahus

Selge, värvitu lahus, mis ei sisalda nähtavaid osakesi. pH: 4,0…6,5

4. KLIINILISED ANDMED

4.1 Näidustused

Täiskasvanud

• operatsioonijärgse iivelduse ja oksendamise ärahoidmine;
• iivelduse ja oksendamise sümptomaatiline ravi, st ägedast migreenist tingitud iiveldus ja oksendamine;
• kiiritusravist põhjustatud iivelduse ja oksendamise ärahoidmine.

Lapsed (1…18-aastased)

• keemiaravist põhjustatud hilise iivelduse ja oksendamise ärahoidmine teise rea ravimina;
• operatsioonijärgse iivelduse ja oksendamise ravi teise rea ravimina.

4.2 Annustamine ja manustamisviis

Annustamine

Kõik näidustused (täiskasvanud)

Operatsioonijärgse iivelduse ja oksendamise ärahoidmiseks soovitatakse kasutada 10 mg ühekordset annust. Iivelduse ja oksendamise sümptomaatiliseks raviks, sealhulgas ägedast migreenist tingitud iiveldus ja oksendamine ning kiiritusravist tingitud iivelduse ja oksendamise ärahoidmiseks: soovitatav annus on 10 mg, annustamist korratakse kuni kolm korda ööpäevas. Maksimaalne soovitatav ööpäevane annus on 30 mg või 0,5 mg/kg kehakaalu kohta.

Süstena manustatava ravi kestus peab olema nii lühike kui võimalik ja esimesel võimalusel tuleb üle minna suukaudsele või rektaalsele ravile.

Lapsed

Kõik näidustused (lapsed vanuses 1…18 aastat) Soovitatav annus on 0,1…0,15 mg/kg kehakaalu kohta, seda võib veenisiseselt manustada kuni kolm korda ööpäevas. Maksimaalne annus 24 tunni jooksul on 0,5 mg/kg kehakaalu kohta.

Annustamistabel Vanus Kehakaal Annus Sagedus 1…3 aastat 10…14 kg 1 mg Kuni 3 korda ööpäevas 3…5 aastat 15…19 kg 2 mg Kuni 3 korda ööpäevas 5…9 aastat 20…29 kg 2,5 mg Kuni 3 korda ööpäevas 9…18 aastat 30…60 kg 5 mg Kuni 3 korda ööpäevas 15…18 aastat Üle 60 kg 10 mg Kuni 3 korda ööpäevas

Maksimaalne ravi kestus iivelduse ja operatsioonijärgse oksendamise puhul on 48 tundi.

Maksimaalne ravi kestus keemiaravist põhjustatud hilise iivelduse ja oksendamise ärahoidmiseks on 5 ööpäeva.

Manustamisviis

Lahust võib manustada veeni- või lihasesiseselt. Veenisiseseid annuseid tuleb manustada aeglase boolussüstena (vähemalt 3 minuti jooksul).

Kahe manustamiskorra vaheline intervall peab olema minimaalselt 6 tundi isegi juhul, kui patsient oksendas või annuse manustamine ebaõnnestus (vt lõik 4.4).

Patsientide erirühmad Eakad Eakatel tuleb kaaluda annuse vähendamist olenevalt neeru- ja maksafunktsioonist ning arvestades üldist nõrka tervist.

Neerukahjustus Lõppstaadiumis neeruhaigusega patsientidel (kreatiniini kliirens ≤ 15 ml/min) tuleb ööpäevast annust vähendada 75%. Mõõduka kuni raske neerukahjustusega patsientidel (kreatiniini kliirens 15…60 ml/min) tuleb annust vähendada 50% (vt lõik 5.2).

Maksakahjustus Raske maksakahjustusega patsientidel tuleb annust vähendada 50% (vt lõik 5.2).

Lapsed Metoklopramiid on vastunäidustatud lastele kuni 1 aasta (vt lõik 4.3).

4.3 Vastunäidustused

• Ülitundlikkus toimeaine või lõigus 6.1 loetletud mis tahes abiaine suhtes.
• Seedetrakti veritsus, mehaaniline obstruktsioon või seedetrakti perforatsioon, mille korral gastrointestinaalse motoorika stimuleerimine võib olla ohtlik.
• Teadaolev või kahtlustatav feokromotsütoom raske hüpertensiooni episoodide riski tõttu.
• Anamneesis neuroleptikumidest või metoklopramiidist põhjustatud tardiivne düskineesia.
• Epilepsia (suurendab kriiside sagedust ja intensiivsust).
• Parkinsoni tõbi.
• Kombinatsioon levodopa või dopaminergiliste agonistidega (vt lõik 4.5).
• Teadaolev methemoglobineemia anamneesis, mis oli seotud metoklopramiidi kasutamisega või NADH tsütokroom-b5 puudulikkusega.
• Alla 1-aastased lapsed, suurenenud riski tõttu ekstrapüramidaalsete häirete tekkeks (vt lõik 4.4).

• Last imetavad naised (vt lõik 4.6).

4.4 Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel

Neuroloogilised häired Võimalik on ekstrapüramidaalsete häirete tekkimine eeskätt lastel ja noortel täiskasvanutel ja/või suurte annuste kasutamisel. Need reaktsioonid ilmnevad tavaliselt ravi algul ja võivad tekkida pärast ravimi ühekordset manustamist. Ekstrapüramidaalsete sümptomite tekkimisel tuleb metoklopramiidi kasutamine kohe lõpetada. Need kõrvaltoimed on üldjuhul täielikult pöörduvad pärast ravi lõpetamist, kuid võivad vajada sümptomaatilist ravi (bensodiasepiinid lastele ja/või antikolinergilised Parkinsoni tõve vastased ravimid täiskasvanutele).

Kahe manustamiskorra vaheline ajavahemik, mida on täpsustatud lõigus 4.2, peab olema minimaalselt 6 tundi isegi oksendamise või annuse manustamise ebaõnnestumise korral, et vältida üleannustamist.

Pikaajaline ravi metoklopramiidiga võib põhjustada tardiivset düskineesiat, mis võib olla pöördumatu, eelkõige eakatel. Tardiivse düskineesia riski tõttu ei tohi ravi kesta üle 3 kuu (vt lõik 4.8). Tardiivse düskineesia kliiniliste nähtude avaldumisel tuleb ravi lõpetada.

Maliigsest neuroleptilisest sündroomist on teatatud nii metoklopramiidi kombineerimisel neuroleptikumidega kui ka metoklopramiidi monoteraapia korral (vt lõik 4.8). Maliigse neuroleptilise sündroomi sümptomite avaldumisel tuleb metoklopramiidi kasutamine kohe lõpetada ja alustada sobivat ravi.

Eriti ettevaatlik tuleb olla patsientide puhul, kellel on mõni olemasolev neuroloogiline haigus või kes saavad ravi teiste kesknärvisüsteemile toimivate ravimitega (vt lõik 4.3).

Metoklopramiid võib süvendada ka Parkinsoni tõve sümptomeid.

Methemoglobineemia On teatatud methemoglobineemiast, mis võib olla seotud NADH tsütokroom-b5 reduktaasi puudulikkusega. Sellisel juhul tuleb metoklopramiidi manustamine kohe ja lõplikult katkestada ning rakendada vajalikke ravivõtteid (nt ravi metüleensinisega).

Südame häired On teatatud rasketest kardiovaskulaarsetest kõrvaltoimetest, sh vereringe kollaps, raskekujuline bradükardia, südameseiskus ja QT-intervalli pikenemine, mis tekkisid pärast metoklopramiidi süstena manustamist, eeskätt veenisisesel manustamisel (vt lõik 4.8). Eriline ettevaatus on vajalik metoklopramiidi manustamisel (eriti veenisisesel manustamisel) eakatele, südame juhtehäirega patsientidele (sh QT-intervalli pikenemine), ravimata elektrolüütide tasakaaluhäirega patsientidele, bradükardia korral ja patsientidele, kes võtavad teisi QT-intervalli pikendavaid ravimeid. Intravenoossel manustamisel tuleb annus manustada aeglase boolussüstena (vähemalt 3 minuti jooksul), et vähendada riski kõrvaltoimete tekkeks (nt hüpotensioon, akatiisia).

Neeru- ja maksakahjustus Neerukahjustuse või raske maksakahjustusega patsientidel on soovitatav annuseid vähendada (vt lõik 4.2).

Ravim sisaldab vähem kui 1 mmol (23 mg) naatriumi ühes ampullis, see tähendab põhimõtteliselt “naatriumivaba”.

4.5 Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed

Vastunäidustatud kombinatsioon

Levodopa või dopaminergilised antagonistid ja metoklopramiid on vastastikused antagonistid (vt lõik 4.3).

Kombinatsioon, mille kasutamisest tuleb hoiduda Alkohol võimendab metoklopramiidi sedatiivset toimet.

Kombinatsioon, mille kasutamisel tuleb olla ettevaatlik Metoklopramiidi prokineetiline toime võib muuta teatud ravimite imendumiskiirust.

Antikolinergilised ained ja morfiini derivaadid Nii antikolinergilistel ainetel kui ka morfiini derivaatidel on metoklopramiidiga vastastikune antagonistlik toime seedetrakti motoorikale.

Kesknärvisüsteemi depressandid (morfiini derivaadid, anksiolüütikumid, sedatiivsed H1 antihistamiinikumid, sedatiivsed antidepressandid, barbituraadid, klonidiin ja nendega seotud ained) Nii kesknärvisüsteemi depressantide kui ka metoklopramiidi sedatiivsed toimed tugevnevad.

Neuroleptikumid Metoklopramiidil ja teistel neuroleptikumidel on aditiivne toime ekstrapüramidaalsete häirete tekkimisel.

Serotonergilised ravimid Metoklopramiidi kasutamine koos serotonergiliste ravimitega, nagu selektiivsed serotoniini tagasihaarde inhibiitorid, võib suurendada riski serotoniinisündroomi tekkeks.

Digoksiin Metoklopramiid võib vähendada digoksiini biosaadavust. Digoksiini plasmakontsentratsiooni tuleb hoolikalt jälgida.

Tsüklosporiin Metoklopramiid suurendab tsüklosporiini biosaadavust (C 46% ja ekspositsiooni 22%). Tsüklosporiini plasmakontsentratsiooni tuleb hoolikalt jälgida. Kliinilised tähendus ei ole teada. Mivakuurium ja suksametoonium Metoklopramiidi süste võib pikendada neuromuskulaarse blokaadi kestust (plasma koliinesteraasi inhibeerimise kaudu). Tugevad CYP2D6 inhibiitorid Metoklopramiidi ekspositsiooni suurendab manustamine koos tugevate CYP2D6 inhibiitoritega, nagu fluoksetiin ja paroksetiin. Ehkki kliiniline tähendus ei ole selge, tuleb patsiente jälgida võimalike kõrvaltoimete tekkimise suhtes.

4.6 Fertiilsus, rasedus ja imetamine

Fertiilsus Rottidel kahjustas metoklopramiid pöörduvat spermatogeneesi. Selle leiu tähtsus inimeste puhul on ebaselge (vt lõik 5.3).

Rasedus Suur hulk andmeid rasedate kohta (üle 1000 kokkupuutejuhu) ei ole näidanud loote väärarendeid tekitavat toksilisust ega lootetoksilisust. Metoklopramiidi võib raseduse ajal kasutada, kui see on kliiniliselt näidustatud. Farmakoloogiliste omaduste tõttu (nagu teiste neuroleptikumide puhul) tuleb meeles pidada, et metoklopramiidi manustamisel raseduse lõppfaasis ei saa välistada vastsündinul ekstrapüramidaalset sündroomi. Metoklopramiidi ei tohi kasutada raseduse lõpus. Kui metoklopramiidi on siiski kasutatud, tuleb vastsündinut jälgida.

Imetamine

Metoklopramiid eritub vähesel määral rinnapiima. Kõrvaltoimeid rinnapiima saaval imikul ei saa siiski välistada. Seetõttu on metoklopramiidi kasutamine imetamise ajal vastunäidustatud. Last imetavate naiste puhul tuleb kaaluda ravi lõpetamist metoklopramiidiga.

4.7 Toime reaktsioonikiirusele

Metoklopramiid võib põhjustada uimasust, pearinglust, düskineesiat ja düstooniaid, mis mõjutavad nägemist ning autojuhtimise ja masinate käsitsemise võimet.

4.8 Kõrvaltoimed

Kõrvaltoimed on loetletud organsüsteemi klasside kaupa. Esinemissageduste defineerimisel lähtuti järgmisest konventsioonist: väga sage (≥ 1/10), sage (≥ 1/100 kuni < 1/10), aeg-ajalt (≥ 1/1000 kuni < 1/100), harv (≥ 1/10 000 kuni < 1/1000), väga harv (< 1/10 000), teadmata (ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel).

Organsüsteemi klass Esinemissagedus Kõrvaltoimed Vere ja lümfisüsteemi häired Immuunsüsteemi häired Endokriinsüsteemi häired* Psühhiaatrilised häired Närvisüsteemi häired Südame häired

Vaskulaarsed häired Seedetrakti häired Üldised häired ja manustamiskoha reaktsioonid * Endokriinsüsteemi häired pikaajalisel ravil seoses hüperprolaktineemiaga (amenorröa, galaktorröa, günekomastia). Järgnevad reaktsioonid, mida mõnikord esineb, tekivad sagedamini suurte annuste kasutamisel:

• Ekstrapüramidaalsed sümptomid: akuutne düstoonia ja düskineesia, Parkinsoni sündroom, akatiisia

isegi pärast ravimi ühekordset manustamist, eeskätt lastel ja noortel täiskasvanutel (vt lõik 4.4).

• Uimasus, teadvustaseme langus, segasus, hallutsinatsioonid.

Võimalikest kõrvaltoimetest teatamine Ravimi võimalikest kõrvaltoimetest on oluline teatada ka pärast ravimi müügiloa väljastamist. See võimaldab jätkuvalt hinnata ravimi kasu/riski suhet. Tervishoiutöötajatel palutakse kõigist võimalikest kõrvaltoimetest teatada www.ravimiamet.ee kaudu.

4.9 Üleannustamine

Sümptomid Võivad tekkida ekstrapüramidaalsed häired, uimasus, teadvuse taseme langus, segasus, hallutsinatsioonid, südame- ja hingamisseiskus.

Ravi Ekstrapüramidaalsete sümptomite korral, olenemata sellest, kas need on üleannustamisega seotud või mitte, on ravi ainult sümptomaatiline (bensodiasepiinid lastele ja/või antikolinergilised parkinsonismivastased ravimid täiskasvanutele).

Olenevalt kliinilisest seisundist rakendatakse sümptomaatilist ravi ning kardiovaskulaarse ja hingamisfunktsiooni pidevat jälgimist.

5. FARMAKOLOOGILISED OMADUSED

5.1 Farmakodünaamilised omadused

Farmakoterapeutiline rühm: soole motoorikat kiirendavad ained, ATC-kood: A03FA01

Metoklopramiid on neuroleptikumide rühma kuuluv asendatud bensamiid, mida kasutatakse peamiselt selle antiemeetiliste omaduste tõttu.

Antiemeetilise toime põhjustavad kaks toimemehhanismi:

• apomorfiinist tingitud oksendamise korral dopamiini D -retseptorite antagonism kemoretseptorite

vallandumistsoonides ja piklikaju oksendamiskeskuses;

• keemiaravist tingitud oksendamise korral serotonergiliste 5-HT3-retseptorite antagonism ja 5-HT4-

retseptorite agonistlik toime.

5.2 Farmakokineetilised omadused

Imendumine Suhteline biosaadavus pärast suukaudset ja lihasesisest metoklopramiidi manustamist on veenisisese manustamisega võrreldes 60…100%. Maksimaalne plasmakontsentratsioon saabub 30…120 minuti jooksul. Rektaalse manustamise korral on biosaadavus väiksem (53…72%) ja maksimaalne plasmakontsentratsioon saabub hiljem (2…3 tunni jooksul).

Jaotumine Metoklopramiidi jaotumine on laiaulatuslik ja kiire.

Biotransformatsioon ja eritumine Metoklopramiid eritub peamiselt uriiniga, nii loomulikus olekus sulfaadina kui ka glükuroniidina. Peamine metaboliit on N-4 väävelhappe konjugaat. Plasma eritumise poolväärtusaeg on 5…6 tundi olenemata manustamisteest.

Neerukahjustus Raske neerukahjustusega patsientidel väheneb metoklopramiidi kliirens kuni 70% ning samal ajal pikeneb plasma eliminatsiooni poolväärtusaeg (ligikaudu 10 tundi kreatiniini kliirensiga 10…50 ml/minutis ja 15 tundi kreatiniini kliirensiga < 10 ml/minutis).

Maksakahjustus Maksatsirroosiga patsientidel on täheldatud metoklopramiidi kuhjumist organismis, millega kaasneb plasma kliirensi 50%-line vähenemine.

5.3 Prekliinilised ohutusandmed

Need andmed ei viita vajadusele kasutada muid eriettevaatusabinõusid peale nende, mida on juba varem mainitud.

6. FARMATSEUTILISED ANDMED

6.1. Abiainete loetelu

Naatriumkloriid Vesinikkloriidhape Süstevesi

6.2 Sobimatus

Metoklopramiid ei sobi kokku naatriumtsefalotiini ja teiste tsefalosporiinidega, klooramfenikoolnaatriumi ega naatriumbikarbonaadiga. Seda ravimpreparaati ei tohi segada teiste ravimitega, välja arvatud nendega, mis on loetletud lõigus 6.6.

6.3 Kõlblikkusaeg

3 aastat.

Pärast ampulli esmakordset avamist ja/või lahjendamist tuleb ravim kohe ära kasutada.

6.4 Säilitamise eritingimused

Hoida temperatuuril kuni 30 °C. Hoida originaalpakendis, valguse eest kaitstult. Säilitamistingimused pärast ravimpreparaadi lahjendamist vt lõik 6.3.

6.5 Pakendi iseloomustus ja sisu

I tüüpi värvitust klaasist ampullid mahuga 2 ml, pakendis 10, 50 ampulli.

6.6 Erihoiatused ravimpreparaadi hävitamiseks ja käsitlemiseks

Erinõuded hävitamiseks puuduvad. Kasutamata ravimpreparaat või jäätmematerjal tuleb hävitada vastavalt kohalikele nõuetele.

Infundeerimiseks võib Metoclopramide Basit lahjendada järgmiste intravenoossete süstelahustega: 0,9% naatriumkloriid, 5% glükoos, 5% glükoos ja 0,45% naatriumkloriid, Ringeri lahus või Ringeri laktaadilahus.

OPC (One-Point-Cut) ampullide avamise juhis 1. Hoidke ampulli keha pöidla ja nimetissõrme vahel nii, et selle punkt on suunatud ülespoole. 2. Toetage teise käe nimetissõrmega ampulli ülemist osa. Pange pöial punkti peale. 3. Hoides nimetissõrmi üksteise lähedal, vajutage ampulli avamiseks punkti piirkonnale.

7. MÜÜGILOA HOIDJA

Laboratórios Basi – Indústria Farmacêutica, S.A. Parque Industrial Manuel Lourenço Ferreira, Lote 15 3450-232 Mortágua, Portugal

8. MÜÜGILOA NUMBER (NUMBRID)

1109523

9. ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE/MÜÜGILOA UUENDAMISE KUUPÄEV

Müügiloa esmase väljastamise kuupäev: 08.05.2023

10. TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV

Detsember 2025