RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE

1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS

Magromag, 100 mg toimeainet modifitseeritult vabastavad kõvakapslid

2. KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS

Üks toimeainet modifitseeritult vabastav kõvakapsel sisaldab 25 mg nitrofurantoiini makrokristallilises vormis ja 80,7 mg monohüdraadi vormis, mis vastab 75 mg veevabale nitrofurantoiinile. INN. Nitrofurantoinum

Teadaolevat toimet omav abiaine Üks kapsel sisaldab 73,50 mg laktoosi ja 34,56 mg tuhksuhkrut (vastab 32,84 mg sahharoosile).

Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.

3. RAVIMVORM

Toimeainet modifitseeritult vabastav kõvakapsel.

Kapsel pikkusega 19,4 mm ja laiusega 6,91 mm, millel on sinine läbipaistmatu kapslikaas, kuhu on valge tindiga trükitud „NTRF“ ning kollane läbipaistmatu kapslikeha.

4. KLIINILISED ANDMED

4.1 Näidustused

Nitrofurantoiinile tundlike mikroorganismide (vt lõik 5.1) poolt põhjustatud ägedate tüsistumata alumiste kuseteede infektsioonide ravi täiskasvanutel ning 12-aastastel ja vanematel lastel.

Antibakteriaalsete ravimite määramisel ja kasutamisel tuleb järgida kohalikke kehtivaid juhendeid.

4.2 Annustamine ja manustamisviis

Annustamine Täiskasvanud ning 12-aastased ja vanemad lapsed Täiskasvanud ning 12-aastased ja vanemad lapsed peavad võtma 2 kapslit ööpäevas: 1 hommikul ja 1 õhtul (1 kapsel iga 12 tunni järel). Tavaline ravi kestus on 7 päeva või vähemalt 3 päeva, kuni infektsioon ei ole uriinist enam tuvastatav.

Nooremad kui 12-aastased lapsed Magromag’i annust ei saa jagada ning see ei sobi noorematele lastele. Väikelaste jaoks on soovitatav kaaluda teiste saadaolevate nitrofurantoiini sisaldavate ravimite kasutamist. Nitrofurantoiin on vastsündinutele vastunäidustatud.

Manustamisviis Suukaudne.

Magromag’i tuleb eelistatult võtta toidukorra ajal või pärast seda, või koos piima või jogurtiga. See kindlustab parima võimaliku biosaadavuse ja aitab saavutada optimaalset seedetrakti taluvust.

4.3 Vastunäidustused

Magromag on vastunäidustatud:

• patsientidele, kellel on teadaolev ülitundlikkus toimeaine või lõigus 6.1 loetletud mis tahes abiainete suhtes;
• neerufunktsiooni kahjustusega patsientidele (eGFR vähem kui 45 ml/min) või tõusnud seerumi kreatiniini korral;
• G6PD (glükoos-6-fosfaadi dehüdrogenaasi) puudulikkusega patsientidele;
• ägeda porfüüriaga patsientidele;
• noorematele kui kolme kuu vanustele imikutele, tulenevalt teoreetilisest hemolüütilise aneemia tekkevõimalusest lootel ja imikul välja arenemata erütrotsüütide ensüümsüsteemide tõttu;
• patsientidele, kellel on anamneesis pärast nitrofurantoiini või teiste nitrofuraanide võtmist tekkinud pulmonaarne või hepaatiline reaktsioon või perifeerne neuropaatia.

4.4 Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel

Nitrofurantoiini pikaajaline kasutamine ei ole soovitatav. Nitrofurantoiiniga ravi ajal võivad ilmneda potentsiaalselt eluohtlikud kopsu- ja maksatüsistused (vt lõik 4.8). Tüsistuste tekkimise korral tuleb ravi otsekohe lõpetada ja võtta kasutusele vajalikud meetmed.

Nitrofurantoiiniga ravitud patsientidel täheldati ägedaid, alaägedaid ja kroonilisi pulmonaarseid reaktsioone. Selliste reaktsioonide tekkimisel tuleb nitrofurantoiini kasutamine otsekohe lõpetada.

Järk-järgult võivad tekkida kroonilised kopsukahjustused (sh kopsufibroos ja difuusne interstitsiaalne pneumoniit), sageli eakatel patsientidel. Pikaaegset ravi saavaid patsiente (eriti eakad) tuleb hoolikalt jälgida kopsufunktsiooni muutuste suhtes.

Maksatoksilisus Patsiente tuleb hoolikalt jälgida hepatiidi näitude suhtes (eriti pikaajalisel kasutamisel). Maksaga seotud reaktsioone, kaasa arvatud hepatiit, autoimmuunne hepatiit, kolestaatiline ikterus, krooniline aktiivne hepatiit ja maksanekroos, esineb harva. Teatatud on surmajuhtudest. Kroonilise aktiivse hepatiidi algus võib olla salakaval ning patsiente tuleb pidevalt jälgida kontrollimaks, kas biokeemiliste analüüside tulemustes ei ole muudatusi, mis viitaksid maksakahjustusele. Kui patsiendil tekib hepatiit, tuleb ravimi kasutamine kohe peatada ning võtta tarvitusele vastavad abinõud.

Olemasolevad seisundid võivad maskeerida pulmonaarseid ja hepaatilisi kõrvaltoimeid. Kui nitrofurantoiini kasutatakse kopsuhaigusega, maksafunktsiooni kahjustusega, neuroloogiliste häiretega või allergiasoodumusega patsiendil, tuleb rakendada ettevaatust. Pikaajalise ravi käigus tuleb patsienti jälgida maksa- ning kopsusümptomite ja teiste toksilisuse nähtude suhtes. Kui ilmnevad seletamatud kopsu, maksatoksilised, hematoloogilised või neuroloogilised sümptomid, tuleb ravi nitrofurantoiiniga katkestada.

Nitrofurantoiin ei ole efektiivne unilateraalse töötava neeru parenhüümi infektsioonide korral. Korduvatel või rasketel juhtudel tuleb välistada kirurgiast põhjustatud infektsioon.

Esinenud on perifeerset neuropaatiat, mis võis areneda raskeks või pöördumatuks (tavaliselt tekib 2 ravikuu jooksul) ja olla eluohtlik. Seetõttu tuleb ravi esimeste närvikahjustuse nähtude tekkimisel (paresteesia, nõrkus) lõpetada. Sellised seisundid nagu neerupuudulikkus, aneemia, suhkurdiabeet, alkoholism, elektrolüütide tasakaalu häired, B-vitamiinide defitsiit (eriti folaatide puudus) või invaliidistavad seisundid suurendavad perifeerse neuropaatia tekkeriski.

Pärast nitrofurantoiini võtmist võib uriin värvuda kollaseks või pruuniks. Nitrofurantoiini võtvatel patsientidel on eeldused valepositiivseks näiduks uriinist glükoosi määramise testis (kui testitakse redutseerivaid aineid).

Eeldatava glükoos-6-fosfaadi dehüdrogenaasi puudulikkusega patsientidel (G6PD puudulikkus esineb 10% mustanahalistest, kellel on mustanahalised vanemad, ja väiksel protsendil Vahemere maade ning Lähis-Ida etnilistest gruppidest) tuleb hemolüütiliste nähtude ilmnemisel ravi nitrofurantoiiniga lõpetada.

Seedetrakti kõrvaltoimeid saab vähendada võttes seda ravimit koos toidu või piimaga, või annust kohandades.

Abiained Magromag sisaldab laktoosmonohüdraati. Harvaesineva päriliku galaktoositalumatusega, täieliku laktaasipuudulikkusega või glükoos-galaktoosi malabsorptsiooniga patsiendid ei tohi seda ravimit kasutada.

Magromag sisaldab sahharoosi. Päriliku fruktoositalumatuse, glükoosi-galaktoosi malabsorptsiooni või sukraasi-isomaltaasi puudulikkusega patsiendid ei tohi seda ravimit kasutada.

4.5 Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed

Teiste ravimite toimed nitrofurantoiinile

• Toidud, mis pikendavad mao tühjenemist, suurendavad nitrofurantoiini biosaadavust, tõenäoliselt parema lahustumise tõttu maomahlas.
• Karboanhüdraasi inhibiitorid ja uriini aluselisemaks muutvad ained võivad nitrofurantoiini tõhusust vähendada.
• Nitrofurantoiiniga koosmanustamisel vähendab magneesiumtrisilikaat nitrofurantoiini imendumist.
• Kinoloonide ja nitrofurantoiini vahel võib esineda antagonism – koosmanustamist ei soovitata.
• Probenetsiid ja sulfinpürasoon võivad vähendada nitrofurantoiini eritumist neerude kaudu.

Nitrofurantoiini toimed teistele ravimitele / laboratoorsetele analüüsidele

• Suukaudne kõhutüüfuse vaktsiin: antibakteriaalsed ained inaktiveerivad suukaudse kõhutüüfuse vaktsiini.
• Nitrofurantoiin võib avaldada mõju mõnedele laboratoorsetele analüüsidele. Vasksulfaadi reduktsioonil põhineval glükoosi määramisel uriinis, nt Benedict’i reagent või Clinitest (Ames) võib esineda valepositiivseid või liiga kõrgeid tulemusi. Ei ole tuvastatud mõju Clinistix’i testile.

4.6 Fertiilsus, rasedus ja imetamine

Rasedus Suur hulk rasedate kohta saadud andmeid ei ole näidanud teratogeensust ega kahjulikku toimet lootele/vastsündinule. Loomkatsed ei näita kahjulikku toimet reproduktiivsusele kliiniliselt olulistes annustes. Nitrofurantoiini võib kasutada raseduse ajal, kui see on arsti poolt määratud. Siiski, tulenevalt imikute väljaarenemata erütrotsüütide hemolüüsi riskist, ei tohi seda manustada tuhude ega sünnituse ajal.

Imetamine Nitrofurantoiin eritub rinnapiima. Väikesed kogused nitrofurantoiini rinnapiimas ei põhjusta tõenäoliselt G6PD puudulikkusega imikutel hemolüütilist aneemiat. Nitrofurantoiini võib imetamise ajal kasutada.

Fertiilsus Meestel täheldati kliinilistest väiksemates annustes mööduvat spermatogeneesi peatumist ja vähenenud spermatosoidide hulka. Kliiniliste annuste kasutamist ei seostata meeste infertiilsusega. Loomkatsed ei näidanud fertiilsuse vähenemist. Suurtes annustes täheldati rottidel mööduvat spermatogeneesi peatumist.

4.7 Toime reaktsioonikiirusele

Nitrofurantoiin võib põhjustada pearinglust ja uimasust. Kui see juhtub, ei tohi patsient juhtida autot ega töötada masinatega, kuni sümptomid on möödunud.

4.8 Kõrvaltoimed

Nitrofurantoiini kõrvaltoimed on toodud allpool organsüsteemide klasside kaupa. Kõrvaltoimete esinemissagedus on defineeritud kooskõlas järgmise konventsiooniga: väga sage (≥1/10), harv (≥1/10 000 kuni <1/1000), teadmata (ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel).

Tabel 1: Nitrofurantoiini kasutamisel teatatud kõrvaltoimed

MedDRA organsüsteemi klass Sagedus Kõrvaltoime

Infektsioonid ja infestatsioonid Teadmata Sialoadeniit

Vere ja lümfisüsteemi kahjustused Immuunsüsteemi kahjustused makulopapulaarne, erütematoosne või Ainevahetuse ja toitumishäired Harv Anoreksia Psühhiaatrilised häired2 Teadmata Närvisüsteemi kahjustused Südame häired Harv Kollaps, tsüanoos Respiratoorsed, rindkere ja mediastiinumi häired Seedetrakti häired Harv Iiveldus

MedDRA organsüsteemi klass Sagedus Kõrvaltoime

Maksa ja sapiteede häired

Naha ja nahaaluskoe kahjustused Neerude ja kuseteede häired Kaasasündinud, perekondlikud Hemolüütiline aneemia / G6PD puudulikkuse ja geneetilised häired aneemia Üldised häired ja manustamiskoha reaktsioonid 1 Ravi tuleb lõpetada, siis taastub vererakkude arv üldjuhul normaalsele tasemele. 2 Ravi tuleb lõpetada esimeste neuroloogiliste või psühholoogiliste tüsistuste ilmnemisel. 3 Kui tekib mõni järgnevatest hingamisteede tüsistustest, tuleb ravi selle ravimiga katkestada. 4 Äge kopsukahjustus tekib tavaliselt esimese ravinädala jooksul ning on ravi lõppedes pöörduvad. 5 Diagnoositud röntgeniga. 6 Kroonilised kopsukahjustused esinevad harva patsientidel, kes saavad pidevat ravi kuue kuu jooksul või kauem, ning esinevad sagedamini eakatel patsientidel. Kopsukahjustustega kaasnevad mõnikord muutused EKG- s. Kopsufunktsiooni kahjustus võib püsida isegi pärast ravi lõpetamist. 7 On teatatud surmajuhtudest. Kolestaatilise ikteruse teket seostatakse üldjuhul lühiajalise raviga (tavaliselt kuni 2 nädalat). Kroonilist aktiivset hepatiiti, mis mõnedel juhtudel põhjustab nekroosi, seostatakse üldiselt pikaajalise raviga (tavaliselt kuus kuud). Esimeste maksatoksilisuse nähtude tekkimisel tuleb ravi lõpetada. Vt lõik 4.4. 8 Need piirduvad kuse-suguteedega, sest normaalse mikrofloora pärssimine ei toimu kehas mujal. Võimalikest kõrvaltoimetest teatamine Ravimi võimalikest kõrvaltoimetest on oluline teatada ka pärast ravimi müügiloa väljastamist. See võimaldab jätkuvalt hinnata ravimi kasu/riski suhet. Tervishoiutöötajatel palutakse kõigist võimalikest kõrvaltoimetest teatada www.ravimiamet.ee kaudu.

4.9 Üleannustamine

Sümptomid Üleannustamise sümptomite ja nähtude hulka kuuluvad maoärritus, iiveldus ja oksendamine.

Ravi Spetsiifiline antidoot puudub, kuid nitrofurantoiin on dialüüsitav. Standardravi hiljutise manustamise korral (kuni ühe tunni möödudes) on oksendamise esilekutsumine või maoloputus. Soovitatav on vererakkude hulga jälgimine, maksa- ning kopsufunktsiooni uuringud. Tuleb tarbida piisavas koguses vedelikku, et soodustada nitrofurantoiini eritumist uriiniga.

5. FARMAKOLOOGILISED OMADUSED

5.1 Farmakodünaamilised omadused

Farmakoterapeutiline rühm: infektsioonivastased ained süsteemseks kasutamiseks, ATC-kood: J01XE01

Toimemehhanism Nitrofurantoiin kuulub nitrofuraanide rühma. Terapeutiliselt aktiivne kontsentratsioon saabub vaid uriinis. Nitrofurantoiini antibakteriaalne aktiivsus on suurim happelises uriinis ning pH väärtused, mis on suuremad kui 8, võivad põhjustada toime kadumise. Täpne toimemehhanism ei ole teada. On kirjeldatud mitmeid toimemehhanisme. Nitrofurantoiin inhibeerib mitmeid bakteriaalseid ensüüme. Samuti inhibeerib see bakterite ribosoomide valke, põhjustades bakterite valgusünteesi täieliku inhibitsiooni. Nitrofurantoiin võib samuti kahjustada DNA-d.

Resistentsus Nitrofurantoiiniga ravi ajal tekib resistentsust harva, tõenäoliselt nitrofurantoiini erinevate toimemehhanismide tõttu. Resistentsus võib kujuneda pikaajalise ravi käigus. E.coli puhul on teatatud plasmiidide vahendatud resistentsusest. ESBL (laiendatud toimespektriga beetalaktamaasi) tootvate soolebakterite puhul on on täheldatud vähenenud tundlikkust. Resistentsus võib tuleneda nitrofuraani aktiivseid vaheühendeid tootvate reduktaaside kadumisest.

Murdepunktid Euroopa antimikroobse tundlikkuse testimise komitee (EUCAST) MIK testimise kliinilised murdepunktid on toodud allpool.

Staphylococcus saprophyticus (ainult tüsistusteta kuseteede infektsioonid) S ≤64, R >64 mg/l Enterococcus faecalis (ainult tüsistusteta kuseteede infektsioonid) S ≤64, R >64 mg/l Streptococcus agalactiae (ainult tüsistusteta kuseteede infektsioonid) S ≤64, R >64 mg/l Escherichia coli (ainult tüsistusteta kuseteede infektsioonid) S ≤64, R >64 mg/l

Järgneb ülevaade nimekirjadena näidustuse jaoks olulistest mikroorganismidest

Üldjuhul tundlikud liigid: Staphylococcus aureus Staphylococcus epidermidis Staphylococcus saprophyticus Enterococcus faecalis Escherichia coli

Liigid, mille puhul võib omandatud resistentsus olla probleem: Citrobacter spp Enterobacter spp Klebsiella spp

Loomupärase resistentsusega liigid: Proteus spp Pseudomonas spp Serratia spp

5.2 Farmakokineetilised omadused

Kliiniline farmakoloogia Magromag’i kapsel sisaldab nitrofurantoiini kahes vormis. 25% annusest on makrokristalliline nitrofurantoiin, mis lahustub ja imendub aeglasemalt kui nitrofurantoiini mikrokristallid. Ülejäänud 75% annusest on mikrokristalliline nitrofurantoiin pulbrisegus, mis seedetrakti vedelikega kokku puutudes moodustab geelmaatriksi, mis vabastab toimeainet pikema aja jooksul. Imendumine

Nitrofurantoiin imendub kiiresti peensoole ülemisest osast. Imendumist suurendab võtmine koos toidu või piimaga. Raviannuse plasmakontsentratsioon on madal, kõrgeim on tavaliselt väiksem kui 1 μg/ml.

Jaotumine Nitrofurantoiin seondub 60...77% ulatuses vereplasma albumiiniga. Jaotumine toimub intra- ja ekstratsellulaarsete koeosade kaudu. Väike hulk nitrofurantoiini võib platsentat läbida.

Biotransformatsioon Ligikaudu 60% nitrofurantoiini manustatud annusest metaboliseerub ensümaatilist rada pidi mikrobioloogiliselt inaktiivseteks aminofuraanideks, mis võivad põhjustada uriini värvumise kollasest pruuniks.

Eritumine Hinnanguline poolväärtusaeg vereplasmas on ligikaudu 60 minutit. Ligikaudu 20...25% nitrofurantoiini kahest ööpäevasest annusest eritub uriiniga muutumatul kujul. Keskmiselt on tippkontsentratsioon uriinis suurem kui 100 μg/ml.

5.3 Prekliinilised ohutusandmed

Nitrofurantoiin ei olnud kartsinogeenne, kui seda söödeti emastele Holtzmani rottidele 44,5 nädala jooksul või emastele Sprague-Dawley rottidele 75 nädala jooksul. Kaks kroonilist näriliste bioanalüüsi isastel ja emastel Sprague-Dawley rottidel ja kaks kroonilist bioanalüüsi Šveitsi hiirtel ja BDF1 hiirtel ei näidanud tõendeid kartsinogeensusest.

Nitrofurantoiinil oli kartsinogeenne aktiivsus emastel B6C3F1 hiirtel, mida näitas tubulaarsete adenoomide, healoomuliste segakasvajate ja munasarja granuloosrakkude kasvajate tõusnud esinemissagedus. Isastel F344/N rottidel ilmnes teadmata neeru tubulaarrakkude kasvajate, luu osteosarkoomide ja nahaaluskoe kasvajate tõusnud esinemissagedus. Ühes uuringus, kus manustati 75 mg/kg nitrofurantoiini tiinetele emastele hiirtele nahaalusi, täheldati F1 generatsioonil teadmata olulisusega kopsu papillaarkasvajaid.

Nitrofurantoiin on näidanud, et indutseerib punktmutatsioone teatud Salmonella typhimuriumi tüvedel ning otse-mutatsioone L5178Y hiirte lümfoomirakkudel. Nitrofurantoiin indutseeris suuremal hulgal õdekromatiidide vahetusi ja kromosoomide aberratsioone hiina hamstri munasarjarakkude, kuid mitte inimese rakukultuuris. Pärast nitrofurantoiini manustamist sööda või süstega oli Drosophila suguliitelise retsessiivse surma analüüsi tulemus negatiivne. Nitrofurantoiin ei indutseerinud uuritud näriliste mudelites päritavaid mutatsioone. Kartsinogeensuse ja mutageensuse leidude olulisus nitrofurantoiini terapeutilise kasutamise aspektist inimestel on teadmata.

Nitrofurantoiini suurte annuste manustamine rottidele põhjustab ajutise spermatogeneesi peatumise, mis on ravi katkestamisel pöörduv. Inimestel võivad annused 10 mg/kg ööpäevas põhjustada teatud ennustamatutel juhtudel tervetel meestel kerget kuni mõõdukat spermatogeneesi peatumist, millega kaasneb spermatosoidide hulga vähenemine.

6. FARMATSEUTILISED ANDMED

6.1 Abiainete loetelu

Kapsli sisu Talk (E553b) Maisitärklis Karbomeer 971P Povidoon K30 (E1201) Laktoosmonohüdraat

Sahharoos Magneesiumstearaat (E470b)

Kapsli kest Kollane raudoksiid (E172) Must raudoksiid (E172) Titaandioksiid (E171) Želatiin Indigokarmiin (E132)

Trükitint Šellak (E904) Propüleenglükool (E1520) Kontsentreeritud ammoniaagilahus (E527) Puhastatud vesi Kaaliumhüdroksiid (E525) Titaandioksiid (E171)

6.2 Sobimatus

Ei kohaldata.

6.3 Kõlblikkusaeg

2 aastat.

6.4 Säilitamise eritingimused

Hoida temperatuuril kuni 25 C.

6.5 Pakendi iseloomustus ja sisu

Kartongkarp, milles on PVC-Aclar/alumiinium blistrid.

Pakendi suurused: 2 kapslit, 14 kapslit ja 20 kapslit.

Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.

6.6 Erihoiatused ravimpreparaadi hävitamiseks ja käsitlemiseks

Kasutamata ravimpreparaat või jäätmematerjal tuleb hävitada vastavalt kohalikele nõuetele.

7. MÜÜGILOA HOIDJA

Olpha AS Rupnicu iela 5, Olaine, Olaines novads, LV-2114, Läti

8. MÜÜGILOA NUMBER (NUMBRID)

1109723

9. ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE/MÜÜGILOA UUENDAMISE KUUPÄEV

Müügiloa esmase väljastamise kuupäev: 08.05.2023

10. TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV

Detsember 2024