Levnibiot - infusioonilahus (5mg 1ml)
Artikli sisukord
infusioonilahus (5mg 1ml)
Pakendi infoleht: teave kasutajale
Levnibiot, 5 mg/ml infusioonilahus
Levofloksatsiin
Enne ravimi võtmist lugege hoolikalt infolehte, sest siin on teile vajalikku teavet.
- Hoidke infoleht alles, et seda vajadusel uuesti lugeda.
- Kui teil on lisaküsimusi, pidage nõu oma arsti, apteekri või meditsiiniõega.
- Ravim on välja kirjutatud üksnes teile. Ärge andke seda kellelegi teisele. Ravim võib olla neile kahjulik, isegi kui haigusnähud on sarnased.
- Kui teil tekib ükskõik milline kõrvaltoime pidage nõu oma arsti, apteekri või meditsiiniõega. Kõrvaltoime võib olla ka selline, mida selles infolehes ei ole nimetatud. Vt lõik 4.
Infolehe sisukord:
- Mis ravim on Levnibiot ja milleks seda kasutatakse
- Mida on vaja teada enne Levnibiot’i kasutamist
- Kuidas Levnibiot’i kasutada
- Võimalikud kõrvaltoimed
- Kuidas Levnibiot’i säilitada
- Pakendi sisu ja muu teave
- Mis ravim on Levnibiot ja milleks seda kasutatakse
Teie ravimi nimi on Levnibiot infusioonilahus. Levnibiot infusioonilahus sisaldab ravimit, mida nimetatakse levofloksatsiiniks. See kuulub ravimite rühma, mida nimetatakse antibiootikumideks. Levofloksatsiin on kinoloon-tüüpi antibiootikum. See hävitab baktereid, mis põhjustavad infektsioone teie organismis.
Levnibiot infusioonilahust võib kasutada järgmiste elundite infektsioonide raviks:
- kopsud, kopsupõletikuga patsientidel
- kuseteed, sh neerud või kusepõis
- eesnääre, pikaajaline infektsioon
- nahk ja nahaalune kude, sh lihased. Neid nimetatakse mõnikord pehmeteks kudedeks.
Teatud eriolukorras kasutatakse Levnibiot infusioonilahust eesmärgil vähendada nakatumisvõimalust kopsukatku või vältida haiguse süvenemist pärast kokkupuudet katku põhjustavate bakteritega.
Mida on vaja teada enne Levnibiot’i kasutamist
Ärge kasutage Levnibiot’i ja teavitage oma arsti:
- kui olete levofloksatsiini, teiste kinoloonantibiootikumide, nt moksifloksatsiini, tsiprofloksatsiini või ofloksatsiini või selle ravimi mis tahes koostisosade (loetletud lõigus 6) suhtes allergiline;
- allergilise reaktsiooni nähud on nahalööve, neelamis või hingamisraskused, huulte, näo, kõri või keeleturse;
- kui teil on kunagi olnud epilepsia;
- kui teil on kunagi olnud kõõlustega seotud probleeme nagu kõõlusepõletik seoses raviga kinoloontüüpi antibiootikumidega. Kõõlus on väät, mis ühendab lihast luuga;
- kui te olete laps või kasvueas nooruk;
- kui te olete rase, võite rasestuda või kahtlustate rasedust;
- kui te imetate last.
Ärge kasutage seda ravimit, kui mistahes eelnimetatu kehtib teie kohta. Kui te ei ole milleski kindel, pidage nõu oma arsti, meditsiiniõe või apteekriga enne Levnibiot’i infusioonilahuse kasutamist.
Hoiatused ja ettevaatusabinõud
Enne Levnibiot’i infusioonilahuse manustamist pidage nõu oma arsti, apteekri või meditsiiniõega:
- kui te olete 60aastane või vanem;
- kui te kasutate kortikosteroide, mida mõnikord nimetatakse steroidideks (vt lõik „Muud ravimid ja Levnibiot“);
- kui teil on kunagi olnud krambihoogusid;
- kui teil on ajukahjustus insuldi või muu ajuvigastuse tõttu;
- kui teil on probleeme neerudega;
- kui teil on glükoos6fosfaatdehüdrogenaasi puudulikkus. See ravim võib teil tõenäoliselt
- põhjustada tõsiseid probleeme veres;
- kui teil on olnud vaimse tervise häireid;
- kui teil on olnud südameprobleeme: sellist tüüpi ravimeid tuleb kasutada ettevaatusega, kui teil on kaasasündinud või suguvõsas esinev QTintervalli pikenemine (nähtav EKGs, südametegevuse elektriline salvestamine), elektrolüütide tasakaaluhäire veres (eriti kaaliumi või magneesiumi madal tase veres), väga aeglane südame löögisagedus (nimetatakse bradükardiaks), südamenõrkus (südamepuudulikkus), varasem südameatakk (müokardiinfarkt), olete naine või eakas või võtate EKGd mõjutavaid ravimeid (vt lõik „Muud ravimid ja Levnibiot“).
- kui teil on diabeet;
- kui teil on esinenud maksatalitluse häireid;
- kui teil on Myasthenia gravis.
Kui te ei ole kindel, kas eelnimetatu kehtib teie kohta, pidage nõu oma arsti, apteekri või meditsiiniõega enne Levnibiot’i infusioonilahuse kasutamist.
Lapsed ja noorukid
Seda ravimit ei tohi manustada lastele või noorukitele.
Muud ravimid ja Levnibiot
Teatage oma arstile või apteekrile, kui te kasutate või olete hiljuti kasutanud või kavatsete kasutada mis tahes muid ravimeid. Levnibiot võib mõjutada teiste ravimite toimet. Samuti võivad teised ravimid mõjutada Levnibiot'i toimet.
Eriti oluline on teatada oma arstile, kui te võtate järgnevaid ravimeid, sest kõrvaltoimete tekke võimalus võib Levnibiot’i toimel suureneda:
- kortikosteroidid, mõnikord nimetatakse steroidid, mida kasutatakse põletiku korral. Teil võib suurema tõenäosusega tekkida kõõlusepõletik ja/või rebend;
- varfariin, mida kasutatakse verehüübivuse vähendamiseks. Teil võib suurema tõenäosusega tekkida verejooks. Arst võib vajadusel määrata teile korduvad vereproovid, et kontrollida teie vere hüübivust;
- teofülliin, mida kasutatakse hingamisraskuse korral. Teil võivad suurema tõenäosusega tekkida krambihood, kui kasutate samal ajal Levnibiot’i;
- mittesteroidsed põletikuvastased ained (MSPVA), mida kasutatakse valu ja põletiku korral, nt aspiriin, ibuprofeen, fenbufeen, ketoprofeen, indometatsiin. Teil võivad suurema tõenäosusega tekkida krambihood kui kasutate samal ajal Levnibiot’i;
- tsüklosporiin, mida kasutatakse elundi siirdamise järgselt. Teil võivad suurema tõenäosusega tekkida tsüklosporiini kõrvaltoimed;
- südametööd mõjutavad ravimid, st südame rütmihäirete ravimid (antiarütmikumid nagu kinidiin, hüdrokinidiin, disopüramiid, sotalool, dofetiliid, ibutiliid ja amiodaroon), depressiooniravimid (tritsüklilised antidepressandid nagu amitriptülliin ja imipramiin), psühhiaatriliste häirete ravimid (antipsühhootikumid) ja bakteriaalsete infektsioonide korral kasutatavad ravimid (makroliidantibiootikumid nagu erütromütsiin, asitromütsiin ja klaritromütsiin);
- probenetsiid, mida kasutatakse podagra korral ja tsimetidiin, mida kasutatakse haavandite ja kõrvetiste korral. Erilist tähelepanu tuleb pöörata, kui kumbagi ravimit kasutatakse samaaegselt koos Levnibiot’iga. Kui teil on neeruprobleemid, võib arst vähendada teie annust;
Opiaatide määramine uriinis
Levnibiot’iga ravitavatel isikutel võib uriinianalüüs anda valepositiivse tulemuse opiaatideks nimetatavate tugevatoimeliste valuvaigistite suhtes. Kui arst määrab teile uriinianalüüsi, teatage talle, et saate ravi Levnibiot’iga.
Tuberkuloosiproov
See ravim võib põhjustada valenegatiivse tulemuse mõnes laboratoorses uuringus, mida kasutatakse tuberkuloositekitajate määramiseks.
Rasedus ja imetamine
Ärge võtke seda ravimit:
- kui olete rase, võite rasestuda või kahtlustate rasedust
- kui imetate või kavatsete imetada
Autojuhtimine ja masinatega töötamine
Pärast selle ravimi manustamist võivad tekkida kõrvaltoimed nagu pearinglus, unisus, peapööritus või nägemishäired. Mõned kõrvaltoimed võivad halvendada teie keskendumis- ja reageerimisvõimet. Sel juhul ärge juhtige autot ega tegelege tähelepanu nõudvate tegevustega.
Levnibiot sisaldab naatriumi
See ravim sisaldab 15,40 mmol (354,20 mg) naatriumi 100 ml lahuse kohta. Sellega tuleb arvestada kontrollitud naatriumisisaldusega dieedil olevate patsientide puhul.
Kuidas Levnibiot’i kasutada
Kasutage seda ravimit alati täpselt nii, nagu arst või apteeker on teile selgitanud. Kui te ei ole milleski kindel, pidage nõu oma arstiga.
Kuidas Levnibiot'i infusioonilahust kasutatakse
- Levnibiot infusioonilahus on haiglas kasutatav ravim.
- Seda süstib teile arst või meditsiiniõde. Ravimit süstitakse veeni teatud aja jooksul (nimetatakse veenisiseseks infusiooniks).
- Levnibiot infusioonilahuse infusiooniaeg 250 mg annuse manustamiseks on 30 minutit või rohkem.
- Levnibiot infusioonilahuse infusiooniaeg 500 mg annuse manustamiseks on 60 minutit või rohkem.
- Teie südame löögisagedust ja vererõhku jälgitakse hoolikalt, sest samasuguste antibiootikumide infusiooni ajal on täheldatud kõrvaltoimetena südame ebatavaliselt kiiret löögisagedust ja mööduvat vererõhu langust. Kui infusiooni ajal teie vererõhk märgatavalt langeb, katkestatakse infusioon koheselt.
Kui palju Levnibiot'i infusioonilahust manustatakse
Kui te ei ole kindel, miks teile manustatakse Levnibiot’i infusioonilahust või teil on küsimusi Levnibiot’i infusioonilahuse annuse kohta, pidage nõu oma arsti, meditsiiniõe või apteekriga.
- Arst otsustab, kui palju Levnibiot’i teile manustatakse.
- Annus sõltub teie infektsioonitüübist ja infektsiooni asukohast teie kehas.
- Ravi kestus sõltub sellest, kui tõsine teie infektsioon on.
Täiskasvanud ja eakad
Infektsioon | Annustamisskeem ööpäevas |
Kopsupõletik | 500 mg üks või kaks korda ööpäevas |
Kuseteede (k.a neerude ja kusepõie) | 500 mg üks kord ööpäevas |
infektsioon |
|
Eesnäärme infektsioon | 500 mg üks kord ööpäevas |
Naha ja nahaaluskoe, k.a lihaste | 500 mg üks või kaks korda ööpäevas |
infektsioon
Neeruprobleemidega täiskasvanud ja eakad
Arst vähendab vajadusel ravimi annust.
Lapsed ja noorukid
Seda ravimit ei tohi manustada lastele või noorukitele.
Kaitske oma nahka päikesevalguse eest
Selle ravimi kasutamise ajal ja 2 päeva pärast ravi lõpetamist vältige viibimist otsese päikesevalguse käes. Teie nahk võib muutuda väga tundlikuks päikese suhtes ja võivad tekkida põletus, torkiv tunne või raskekujulised villid, kui te ei kasuta järgnevaid ohutusmeetmeid:
- kasutage kindlasti kõrge kaitsefaktoriga päikesekreemi;
- kandke alati mütsi ja käsi ning jalgu katvaid riideid;
- vältige päevitamist.
Kui te saate Levnibiot’i rohkem kui ette nähtud
See ei ole tõenäoline, et arst või meditsiiniõde manustavad teile liiga palju ravimit. Teie arst ja meditsiiniõde jälgivad teie seisundit ning kontrollivad teile manustatavat ravimit. Kui te ei ole kindel ravimi manustatavas annuses, pidage nõu oma arstiga.
Levnibiot’i üleannustamisel võivad tekkida järgnevad kõrvaltoimed: krambihood segasusseisund, pearinglus, teadvusehäired, värin ja südameprobleemid, mis põhjustavad rütmihäireid ning iiveldust.
Kui Levnibiot’i annus jääb manustamata
Teie arst või meditsiiniõde manustavad teile ravimit vastavalt juhistele. See on ebatõenäoline, et teile ei manustata ravimit nii nagu määratud. Kui te siiski arvate, et annus on vahele jäänud, öelge oma arstile või meditsiiniõele.
Kui te lõpetate Levnibiot’i kasutamise
Teie arst või meditsiiniõde jätkavad Levnibiot’i manustamist teil, isegi kui tunnete ennast paremini. Kui ravi lõpetatakse liiga vara, võib teie seisund halveneda või bakterid võivad muutuda resistentseks ravimi suhtes. Pärast mõnepäevast ravi infusioonilahusega võib arst otsustada jätkata teie ravikuuri sama ravimi tablettidega.
Kui teil on lisaküsimusi selle ravimi kasutamise kohta, pidage nõu oma arsti, apteekri või meditsiiniõega.
Võimalikud kõrvaltoimed
Nagu kõik ravimid, võib ka see ravim põhjustada kõrvaltoimeid, kuigi kõigil neid ei teki. Need kõrvaltoimed on harilikult kerged või mõõdukad ja sageli kaovad lühikese aja möödudes.
Lõpetage Levnibiot’i kasutamine ja teatage kohe oma arstile või meditsiiniõele, kui teil tekivad järgnevad kõrvaltoimed:
Väga harv (võib mõjutada kuni 1 inimest 10 000-st)
- Teil on allergiline reaktsioon. Nähud võivad olla nahalööve, neelamis või hingamisprobleemid, huulte, näo, kõri või keele turse.
Lõpetage Levnibiot’i kasutamine ja teatage kohe oma arstile või meditsiiniõele, kui teil tekivad järgnevad tõsised kõrvaltoimed, sest võite vajada erakorralist meditsiiniabi:
Harv (võib mõjutada kuni 1 inimest 1000-st)
- Vesine kõhulahtisus, mis võib olla verine; võimalikud on kõhukrambid ja palavik. Need võivad olla raskekujulise sooleprobleemi nähud.
- Kõõluste või sidemete valu ja põletik, mis võib põhjustada rebendi. Kõige sagedamini on
kahjustatud Achilleuse (kanna-) kõõlus.
- Krambihood
Väga harv (võib mõjutada kuni 1 inimest 10 000-st)
- Põletav, torkiv tunne, valu või tundetus. Need võivad olla närvikahjustuse nähud.
Teadmata (esinemissagedust ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel)
- Raskekujuline nahalööve, sh huulte, silmade, suu, nina ja genitaalide ümbruse nahal villide teke või naha irdumine.
- Söögiisu kaotus, naha ja silma limaskestade kollaseks muutumine, uriini tume värvus, sügelemine või ebamugavustunne maos. Need võivad olla maksaprobleemide nähud, võimalik on surmaga lõppev maksapuudulikkus.
Kui ravi ajal Levnibioti’ga teie nägemine kahjustub või tekivad mistahes muud häired silmades, peate otsekohe pöörduma silmaarstile.
Teavitage oma arsti kui mõni järgnevatest kõrvaltoimetest süveneb või kestab kauem kui paar päeva:
Sage (võib mõjutada kuni 1 inimest 10-st)
- Unehäired.
- Peavalu, pearinglus.
- Iiveldus, oksendamine ja kõhulahtisus.
- Teatud maksaensüümide aktiivsuse tõus veres.
- Infusioonikoha reaktsioonid.
- Veenipõletik.
Aeg-ajalt (võib mõjutada kuni 1 inimest 100-st)
- Muude bakterite või seente hulga muutused, Candidanimeline seeninfektsioon, mis võib vajada ravi.
- Valgete vererakkude arvu muutused teatud vereproovis (leukopeenia, eosinofiilia).
- Stress (ärevus), segasus, närvilisus, unisus, värisemine, pööritustunne (vertiigo).
- Hingeldus (düspnoe).
- Maitsetundlikkuse muutused, söögiisu kaotus, maoärritus või seedehäired (düspepsia), valu mao piirkonnas, kõhupuhitus või kõhukinnisus.
- Sügelus ja nahalööve, raskekujuline sügelus või nõgestõbi (urtikaaria), ülemäärane higistamine (hüperhidroos).
- Liigesvalu või lihasvalu.
- Kõrvalekalded vereproovi tulemustes, mis on tingitud probleemidest maksaga (kõrgenenud bilirubiin) või neerudega (kõrgenenud kreatiniin).
- Üldine nõrkus.
Harv (võib mõjutada kuni 1 inimest 1000-st)
- Kergesti tekkivad verevalumid ja veritsemine vereliistakute arvu vähenemisest (trombotsütopeenia).
- Valgete vererakkude arvu vähenemine (neutropeenia).
- Võimendatud immuunvastus (ülitundlikkus).
- Veresuhkru taseme langus (hüpoglükeemia). See on oluline diabeediga inimeste puhul.
- Olematute asjade nägemine või kuulmine (hallutsinatsioonid, paranoia), arvamuse ja mõtete muutused (psühhootilised reaktsioonid) enesetapumõtete või käitumuse tekkeriskiga.
- Depressiivsus, vaimsed probleemid, rahutus (agiteeritus), ebatavalised unenäod või õudusunenäod.
- Torkiv tunne kätes ja jalgades (paresteesia).
- Probleemid kuulmisega (tinnitus) või nägemisega (hägune nägemine).
- Ebatavaliselt kiire südame löögisagedus (tahhükardia) või madal vererõhk (hüpotensioon).
- Lihasnõrkus. See on oluline Myasthenia gravis’ega (harvaesinev närvihaigus) inimeste puhul.
- Muutused neerude töös ja üksikjuhtudel neerupuudulikkus, mis võib olla tingitud allergilisest
neerureaktsioonist, mida nimetatakse interstitsiaalne nefriit.
- Palavik.
Teadmata (esinemissagedust ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel)
- Punaste vererakkude arvu vähenemine (aneemia); punaste vererakkude kahjustuse tõttu võib nahk olla kahvatu või kollane; kõikide vererakkude arvu vähenemine (pantsütopeenia).
- Palavik, kurguvalu ja üldine halb enesetunne, mis ei möödu. See võib olla tingitud valgete vererakkude arvu vähenemisest (agranulotsütoos).
- Vereringe seiskumine (anafülaksiasarnane šokk).
- Veresuhkru taseme tõus (hüperglükeemia) või veresuhkru taseme langus, mis põhjustab koomat (hüpoglükeemiline kooma). See on oluline diabeediga inimeste puhul.
- Lõhnataju muutused, lõhna või maitsetundlikkuse kadu (parosmia, anosmia, ageusia).
- Liikumis ja kõndimisprobleemid (düskineesia, ekstrapüramidaalsed häired).
- Mööduv teadvusekaotus või minestus (sünkoop).
- Mööduv nägemiskaotus.
- Kuulmiskahjustus või kurtus.
- Ebatavaliselt kiire südamerütm, eluohtlik ebaregulaarne südamerütm, k.a südameseiskus, südame rütmihäire (nimetatakse QTintervalli pikenemine EKGs ehk südame elektrilise aktiivsuse salvestisel).
- Hingamisraskused või vilistav hingamine (bronhospasm).
- Allergiline kopsureaktsioon.
- Pankreatiit.
- Maksapõletik (hepatiit).
- Nahatundlikkuse suurenemine päikese ja ultraviolettkiirguse suhtes (fotosensibilisatsioon).
- Allergilisest reaktsioonist tingitud veresoonte põletik (vaskuliit).
- Suu limaskesta põletik (stomatiit).
- Lihasrebend ja lihase kahjustus (rabdomüolüüs).
- Liigeste punetus ja turse (artriit).
- Valu, sh seljavalu, valu rindkeres ja kätesjalgades.
- Porfüüria haigushood porfüüriaga (harvaesinev ainevahetushaigus) patsientidel.
- Kestev peavalu koos häguse nägemisega või ilma (healoomuline koljusisese rõhu tõus).
Kõrvaltoimetest teavitamine
Kui teil tekib ükskõik milline kõrvaltoime, pidage nõu oma arsti, apteekri või meditsiiniõega. Kõrvaltoime võib olla ka selline, mida selles infolehes ei ole nimetatud. Kõrvaltoimetest võite ka ise teavitada www.ravimiamet.ee kaudu. Teavitades aitate saada rohkem infot ravimi ohutusest.
Kuidas Levnibiot’i säilitada
Hoidke seda ravimit laste eest varjatud ja kättesaamatus kohas.
Ärge kasutage seda ravimit pärast kõlblikkusaega, mis on märgitud karbil pärast EXP. Kõlblikkusaeg viitab selle kuu viimasele päevale.
Kõlblikkusaeg pärast kummikorgi augustamist: kohene kasutamine (3 tunni jooksul).
Hoida originaalpakendis, valguse eest kaitstult.
See ravimpreparaat ei vaja säilitamisel temperatuuri eritingimusi.
Ärge visake ravimeid kanalisatsiooni ega olmejäätmete hulka. Küsige oma apteekrilt, kuidas visata ära ravimeid, mida te enam ei kasuta. Need meetmed aitavad kaitsta keskkonda.
Pakendi sisu ja muu teave
Mida Levnibiot sisaldab
- Toimeaine on levofloksatsiin. 1 ml infusioonilahust sisaldab 5 mg levofloksatsiini levofloksatsiinhemihüdraadina. 100 ml infusioonilahust sisaldab 500 mg levofloksatsiini levofloksatsiinhemihüdraadina.
- Teised abiained on: naatriumkloriid, kontsentreeritud soolhape (pH kohandamiseks) ja süstevesi.
Kuidas Levnibiot välja näeb ja pakendi sisu
Läbipaistev, rohekas-kollane lahus, milles ei ole tahkeid osakesi. pH: 4,5…5,1
Osmolaalsus: 290 mOsmol/kg ± 5%
Ühes viaalis on 100 ml infusioonilahust. Karbis on 1, 5 või 10 viaali.
Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.
Müügiloa hoidja ja tootja
Müügiloa hoidja: KRKA, d. d., Novo mesto Šmarješka cesta 6
8501 Novo mesto Sloveenia
Tootjad:
KRKA, d. d., Novo mesto Šmarješka cesta 6
8501 Novo mesto Sloveenia
PHARMATHEN S.A.
Dervenakion 6
Pallini 15351
Attikis
Kreeka
ANFARM HELLAS S.A.
Sximatari Viotias
Sximatari Viotias 32009
Kreeka
Lisaküsimuste tekkimisel selle ravimi kohta pöörduge palun müügiloa hoidja kohaliku esindaja poole:
KRKA, d.d., Novo Mesto Eesti filiaal Pärnu mnt 141
11314 Tallinn Tel. +372 6671658
Infoleht on viimati uuendatud märtsis 2015.
------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------
Järgmine teave on ainult tervishoiutöötajatele:
Manustamisviis:
Levnibiot’i infusioonilahust manustatakse aeglase intravenoosse infusioonina üks või kaks korda ööpäevas. Levnibiot’i infusioonilahuse infusiooniaeg peab 250 mg manustamisel olema vähemalt 30 minutit ja 500 mg puhul 60 minutit.
Ravimi annus sõltub infektsioonitüübist ja raskusastmest ning eeldatava infektsioonitekitaja tundlikkusest. Pärast algset intravenoosset manustamist, võib ravi Levnibiot’iga jätkata suu kaudu õhukese polümeerikattega tablettidega, vastavuses nende ravimi omaduse kokkuvõttega, kui seda peetakse konkreetse patsiendi jaoks kohaseks. Parenteraalne ja suukaudne ravimvorm on bioekvivalentsed, mistõttu annustamine on sarnane.
Erihoiatused ravimpreparaadi hävitamiseks ja käsitlemiseks
Levnibiot infusioonilahus tuleb ära kasutada kohe (3 tunni jooksul) pärast kummikorgi augustamist, et vältida bakteriaalset saastumist. Infusiooni ajal ei ole valguse eest kaitsmine vajalik.
See ravimpreparaat on ainult ühekordseks kasutamiseks.
Enne kasutamist visuaalselt kontrollida lahust. Kasutada tohib ainult läbipaistvat, rohekas-kollast, osakestevaba lahust.
Kasutamata ravimpreparaat või jäätmematerjal tuleb hävitada vastavalt kohalikele nõuetele.
Sobimatus
Seda ravimpreparaati ei tohi segada hepariini ega leeliseliste lahustega (nt naatriumbikarbonaat). Seda ravimpreparaati ei tohi segada teiste ravimitega, välja arvatud nendega, mis on loetletud allpool.
Segamine teiste infusioonilahustega:
Levnibiot infusioonilahust võib koos manustada järgnevate infusioonilahustega:
- 0,9 % naatriumkloriidi lahus
- 5 % glükoosilahus
- 2,5 % glükoos Ringer’i lahuses
- Kombineeritud parenteraalsed toitelahused (aminohapped, glükoos, elektrolüüdid).
Levnibiot’i infusioonilahuse füüsikalist ja keemilist kokkusobivust ülalmainitud lahustega on demonstreeritud 4 tunni jooksul toatemperatuuri tingimustes.
RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE
RAVIMPREPARAADI NIMETUS
Levnibiot, 5 mg/ml infusioonilahus
KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS
1 ml infusioonilahust sisaldab 5 mg levofloksatsiini levofloksatsiinhemihüdraadina.
100 ml infusioonilahust sisaldab 500 mg levofloksatsiini levofloksatsiinhemihüdraadina.
INN. Levofloxacinum
Teadaolevat toimet omavad abiained:
1 ml infusioonilahust sisaldab 0,15 mmol (3,54 mg) naatriumi.
100 ml infusioonilahust sisaldab 15,40 mmol (354,20 mg) naatriumi.
Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.
RAVIMVORM
Infusioonilahus.
Selge, rohekas-kollane lahus, ilma nähtavate osakesteta.
pH: 4,5…5,1
Osmolaalsus: 290 mOsmol/kg ± 5%
KLIINILISED ANDMED
Näidustused
Levofloksatsiini infusioonilahus on näidustatud järgnevate infektsioonide raviks täiskasvanutel (vt lõigud 4.4 ja 5.1):
- olmetekkene pneumoonia,
- naha ja pehmete kudede tüsistunud infektsioonid.
Ravimit tohib kasutada ülalnimetatud infektsioonide korral ainult siis, kui nende infektsioonide esmaseks raviks ei saa kasutada tavapäraselt soovitatavaid antibakteriaalseid ravimeid.
- Püelonefriit ja kuseteede tüsistunud infektsioonid (vt lõik 4.4),
- krooniline bakteriaalne prostatiit,
- Siberi katku tekitajate sissehingamine: kokkupuutejärgne profülaktika ja ravi (vt lõik 4.4).
Antimikroobsete ravimite määramisel ja kasutamisel tuleb järgida kohalikke kehtivaid juhendeid.
Annustamine ja manustamisviis
Levnibiot’i infusioonilahust manustatakse aeglase intravenoosse infusioonina üks või kaks korda ööpäevas. Ravimi annus sõltub infektsioonitüübist ja raskusastmest ning eeldatava infektsioonitekitaja tundlikkusest. Pärast algset intravenoosset manustamist, võib ravi Levnibiot’iga jätkata suu kaudu õhukese polümeerikattega tablettidega, vastavuses nende ravimi omaduse kokkuvõttega, kui seda peetakse konkreetse patsiendi jaoks kohaseks. Parenteraalne ja suukaudne ravimvorm on bioekvivalentsed, mistõttu annustamine on sarnane.
Annustamine
Levnibiot’i annustamissoovitused on järgmised:
Annustamine normaalse neerufunktsiooniga patsientidel (kreatiniini kliirens >50 ml/min)
Näidustus | Annustamisskeem ööpäevas | Ravi kestus1 (sõltuvalt |
| (sõltuvalt raskusastmest) | raskusastmest) |
|
|
|
Olmetekkene pneumoonia | 500 mg 1 või 2 korda ööpäevas | 7…14 päeva |
|
|
|
Püelonefriit | 500mg 1 kord ööpäevas | 7…10 päeva |
|
|
|
Kuseteede tüsistunud infektsioonid | 500mg 1 kord ööpäevas | 7…14 päeva |
|
|
|
Krooniline bakteriaalne prostatiit | 500mg 1 kord ööpäevas | 28 päeva |
|
|
|
Naha ja pehmete kudede tüsistunud | 500 mg 1 või 2 korda ööpäevas | 7…14 päeva |
infektsioonid |
|
|
|
|
|
Katku tekitajate inhaleerimine | 500mg 1 kord ööpäevas | 8 nädalat |
|
|
|
Ravi kestuse hulka arvatakse veenisisese ja suukaudse ravi kestus. Veenisiseselt ravilt suukaudsele ravile ülemineku aeg sõltub kliinilisest seisundist, tavaliselt on see 2...4 päeva.
Eripopulatsioonid
Neerukahjustusega patsiendid (kreatiniini kliirens ≤ 50 ml/min)
| Annustamisskeem |
|
|
|
|
|
|
| 250 mg/24 h | 500 mg/24 h | 500 mg/12 h |
|
|
|
|
Kreatiniini kliirens | esimene annus: 250 mg | esimene annus: 500 mg | esimene annus: 500 mg |
|
|
|
|
50...20 ml/min | seejärel: 125 mg/24 h | seejärel: 250 mg/24 h | seejärel: 250 mg/12 h |
|
|
|
|
19...10 ml/min | seejärel: 125 mg/48 h | seejärel: 125 mg/24 h | seejärel: 125 mg/12 h |
|
|
|
|
< 10 ml/min (k.a | seejärel: 125 mg/48 h | seejärel: 125 mg/24 h | seejärel: 125 mg/24 h |
hemodialüüs ja PAPD) |
|
|
|
|
|
|
|
Pärast hemodialüüsi või pidevat ambulatoorset peritoneaaldialüüsi (PAPD) ei ole täiendavate annuste manustamine vajalik.
Maksafunktsiooni kahjustus
Annuse kohandamine ei ole vajalik, sest levofloksatsiin ei metaboliseeru maksas olulisel määral ning eritub põhiliselt neerude kaudu.
Eakad
Eakatel patsientidel on annuste kohandamine vajalik ainult neerufunktsiooni häirete korral (vt lõik 4.4, „Tendiniit ja kõõluse rebend“ ja „QT-intervalli pikenemine“).
Lapsed
Levnibiot on vastunäidustatud lastele ja kasvueas noorukitele (vt lõik 4.3).
Manustamisviis
Levnibiot’i infusioonilahus on ette nähtud ainult aeglaseks intravenoosseks infusiooniks; seda manustatakse üks või kaks korda ööpäevas. Levnibiot’i infusioonilahuse infusiooniaeg peab 250 mg manustamisel olema vähemalt 30 minutit ja 500 mg puhul 60 minutit (vt lõik 4.4).
Sobimatus vt lõik 6.2 ja sobimatus teiste infusioonilahustega vt lõik 6.6.
Vastunäidustused
Levofloksatsiini infusioonilahust ei tohi kasutada:
Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel
- patsientidel, kellel on ülitundlikkus levofloksatsiini, teiste kinoloonide või lõigus 6.1 loetletud mistahes abiainete suhtes,
- epilepsiaga patsientidel,
- patsientidel, kellel on varasem kõõluskahjustus seoses fluorokinoloonide manustamisega,
- lastel ja kasvueas noorukitel,
- raseduse ajal,
- imetavatel emadel
Metitsilliin-resistentne S. aureus on tõenäoliselt resistentne fluorokinoloonide, k.a levofloksatsiini suhtes. Seetõttu ei soovitata levofloksatsiini teadaoleva MRSA-infektsiooni või selle kahtluse korral, välja arvatud siis, kui laboratoorsed analüüsid on kinnitanud tekitaja tundlikkust levofloksatsiinile (ja MRSA-infektsiooni raviks tavapäraselt soovitatavad antibakteriaalsed ravimid ei ole sobivad).
Kuseteede infektsioonide kõige sagedasema tekitaja, E. coli, resistentsus fluorokinoloonide suhtes varieerub Euroopa Liidu piires. Ravimit määrates tuleb arvestada E. coli piirkondliku resistentsusega fluorokinoloonide suhtes.
Katkutekitajate sissehingamine: kasutamine inimeste raviks põhineb Bacillus anthracis’e tundlikkusandmetel in vitro ning loomkatsetel ja inimuuringute piiratud andmetel. Raviarst peab lähtuma kohalikust ja/või rahvusvahelisest konsensusdokumendist katku ravi kohta.
Infusiooniaeg
Tuleb järgida Levnibiot’i infusioonilahuse soovituslikku infusiooniaega, mis 250 mg manustamisel on vähemalt 30 minutit ja 500 mg puhul vähemalt 60 minutit. Ofloksatsiini kohta on teada, et infusiooni ajal võib tekkida tahhükardia ja ajutine vererõhu langus. Harva võib väljendunud vererõhu languse tõttu tekkida tsirkulaarne kollaps. Kui levofloksatsiini (ofloksatsiini L-isomeer) infusioonilahuse manustamise ajal tekib märgatav vererõhu langus, tuleb infusioon kohe katkestada.
Tendiniit ja kõõluserebend
Harva võib tekkida tendiniit. Enamasti on haaratud Achilleuse kõõlus ning võib tekkida kõõluserebend. Tendiniit ja kõõluserebend, mõnikord mõlemapoolne, võib tekkida 48 tunni jooksul pärast ravi alustamist levofloksatsiiniga ja seda on täheldatud mitme kuu möödumisel ravi lõpetamisest. Tendiniidi ja kõõluserebendi oht on suurem patsientidel vanuses üle 60 aasta, kui ööpäevane annus on 1000 mg ja kortikosteroididega ravitavatel patsientidel. Eakatel patsientidel tuleb annust kohandada vastavalt kreatiniini kliirensile (vt lõik 4.2). Selliseid patsiente tuleb ravi ajal levofloksatsiiniga hoolikalt jälgida. Kõik patsiendid peaksid konsulteerima oma arstiga tendiniidi sümptomite tekkimisel. Tendiniidi kahtluse korral tuleb ravi levofloksatsiiniga koheselt katkestada ning kahjustatud kõõlust asjakohaselt ravida (nt immobiliseerimine) (vt lõigud 4.3 ja 4.8).
Clostridium difficile’st põhjustatud haigus
Ravi ajal levofloksatsiiniga või pärast seda (sh mitu nädalat pärast ravi lõpetamist) tekkinud kõhulahtisuse põhjustajaks, eriti kui see on raskekujuline, püsiv ja/või verine, võib olla Clostridium difficile. Clostridium difficile põhjustatud haiguse raskusaste võib varieeruda kergest kuni eluohtlikuni; kõige raskem vorm on pseudomembranoosne koliit (vt lõik 4.8). Seetõttu on tähtis arvestada selle diagnoosi võimalusega patsientidel, kellel ravi ajal levofloksatsiiniga või pärast seda tekib tõsine kõhulahtisus. Clostridium difficile põhjustatud haiguse või selle kahtluse korral tuleb levofloksatsiini manustamine otsekohe peatada ja alustada viivitamatult asjakohast ravi. Sooleperistaltikat pärssivad ravimid on selles kliinilises olukorras vastunäidustatud.
Krambivalmidusega patsiendid
Kinoloonid võivad alandada krambiläve ja krampe esile kutsuda. Levofloksatsiin on vastunäidustatud patsientidele, kelle anamneesis on epilepsia (vt lõik 4.3), ning sarnaselt teistele kinoloonidele tuleb
seda äärmise ettevaatlikkusega manustada krambivalmidusega patsientidele või kaasuva ravi korral ravimitega, mis alandavad krambiläve, nt teofülliin (vt lõik 4.5). Konvulsiivsete krampide korral (vt lõik 4.8) tuleb ravi levofloksatsiiniga katkestada.
Glükoos-6-fosfaatdehüdrogenaasi puudulikkusega patsiendid
Patsientidel, kellel on latentsed või avaldunud defektid glükoos-6-fosfaatdehüdrogenaasi aktiivsuses, võivad ravi ajal antibakteriaalsete kinoloonidega tekkida hemolüütilised reaktsioonid. Nende patsientide ravimisel levofloksatsiiniga peab regulaarselt kontrollima hemolüüsi võimalikku teket.
Neerukahjustusega patsiendid
Levofloksatsiin eritub põhiliselt neerude kaudu, mistõttu tuleb neerukahjustusega patsientidel levofloksatsiini annust kohandada (vt lõik 4.2).
Ülitundlikkusreaktsioonid
Levofloksatsiin võib põhjustada tõsiseid, potentsiaalselt fataalseid ülitundlikkusreaktsioone (nt angioödeemist kuni anafülaktilise šokini), üksikjuhtudel pärast esimest annust (vt lõik 4.8). Patsiendid peavad kohe ravi katkestama ja võtma ühendust oma arsti või erakorralise meditsiiniabi osakonna arstiga, kes alustab asjakohase erakorralise raviga.
Raskekujulised villilised reaktsioonid
Levofloksatsiiniga on täheldatud raskekujulise villilise nahareaktsiooni juhte nagu Stevensi-Johnsoni sündroom või toksiline epidermise nekrolüüs (vt lõik 4.8). Naha ja/või limaskesta reaktsioonide tekkimisel peavad patsiendid otsekohe arstiga ühendust võtma, enne kui jätkavad ravi.
Düsglükeemia
Sarnaselt teiste kinoloonidega on täheldatud vereglükoosi kõikumisi, k.a hüpoglükeemiat ja hüperglükeemiat, tavaliselt diabeediga patsientidel, kes saavad samaaegset ravi suukaudsete suhkurtõve ravimitega (nt glibenklamiid) või insuliiniga. Teatatud on hüpoglükeemilise kooma juhtudest. Diabeediga patsientidel on soovitatav hoolikalt jälgida vere glükoositaset (vt lõik 4.8).
Fotosensibilisatsiooni ennetamine
Levofloksatsiiniga on täheldatud fotosensibilisatsiooni (vt lõik 4.8). Patsientidel on soovitatav vältida põhjendamatut viibimist tugeva päikesevalguse või kunstliku UV-kiirguse käes (nt kvartslambid, solaarium) ravi ajal ja 48 tundi pärast ravi lõppu, et vältida fotosensibilisatsiooni teket.
K-vitamiini antagonistidega ravitavad patsiendid
Patsientidel, kes saavad samaaegset ravi levofloksatsiini ja K-vitamiini antagonistidega (nt varfariin), peab protrombiiniaja (PT/INR) võimaliku pikenemise ja/või veritsusohu tõttu jälgima protrombiini aega (vt lõik 4.5).
Psühhootilised reaktsioonid
Kinoloonidega, k.a levofloksatsiiniga ravitavatel patsientidel on täheldatud psühhootilisi reaktsioone. Väga harvadel juhtudel on need arenenud suitsidaalseteks mõteteks ja ennastohustavaks käitumiseks – mõnikord isegi pärast levofloksatsiini üksikannuse manustamist (vt lõik 4.8). Kui patsiendil täheldatakse nimetatud sümptomeid, tuleb levofloksatsiini manustamine katkestada ning kasutusele võtta asjakohased meetmed. Psühhoosiga patsientide või varasemalt psühhiaatrilist haigust põdenud patsientide ravimisel levofloksatsiiniga peab olema ettevaatlik.
QT-intervalli pikenemine
Fluorokinoloone, sh levofloksatsiini, tuleb ettevaatusega kasutada patsientidel, kellel on teadaolevad QT-intervalli pikenemise ohutegurid, nt:
- kaasasündinud pikk QTintervall;
- kaasuvate ravimite kasutamine, millel on QTintervalli pikendav toime (nt IA ja III klassi antiarütmikumid, tritsüklilised antidepressandid, makroliidid, antipsühhootikumid);
- elektrolüütide sisalduse korrigeerimata kõrvalekalle (nt hüpokaleemia, hüpomagneseemia);
- südamehaigused (nt südamepuudulikkus, müokardiinfarkt, bradükardia).
Eakad patsiendid ja naised võivad olla tundlikumad QT-intervalli pikendavate ravimite suhtes. Seetõttu peab olema ettevaatlik fluorokinoloonide, k.a levofloksatsiini kasutamisel selles populatsioonis (vt lõigud 4.2 Eakad, 4.5, 4.8 ja 4.9).
Perifeerne neuropaatia
Fluorokinoloonidega, sh levofloksatsiiniga ravitavatel patsientidel on täheldatud sensoorset ja sensomotoorset perifeerset neuropaatiat, mis võib tekkida kiiresti (vt lõik 4.8). Neuropaatia sümptomite ilmnemisel tuleb ravi levofloksatsiiniga katkestada, et vähendada pöördumatu kahjustuse tekkeohtu.
Maksa ja sapiteede häired
Levofloksatsiiniga on täheldatud maksanekroosi kuni fataalse maksapuudulikkuseni, peamiselt kaasuva raskekujulise haigusega (nt sepsis) patsientidel(vt lõik 4.8). Patsiente tuleb teavitada vajadusest ravi katkestada ja võtta ühendust oma arstiga, kui ilmnevad maksahaiguse nähud ja sümptomid, nagu anoreksia, kollatõbi, uriini tume värvus, sügelus või kõhu valulikkus.
Myasthenia gravis’e ägenemine
Fluorokinoloonid, sh levofloksatsiin, pärsivad neuromuskulaarset aktiivsust ja võivad süvendada lihasnõrkust Myasthenia gravis’ega patsientidel. Turuletulekujärgseid tõsiseid kõrvaltoimeid Myasthenia gravis’ega patsientidel, sh surm ja toetava ventilatsiooni vajadus, on seostatud fluorokinoloonide kasutamisega. Teadaoleva Myasthenia gravis’ega patsientidele ei soovitata levofloksatsiini.
Nägemishäired
Nägemishäire või mistahes silmakahjustuse tekkides tuleb kohe nõu pidada silmaarstiga (vt lõigud 4.7 ja 4.8).
Superinfektsioon
Levofloksatsiini kasutamine, eriti pikaajaline, võib põhjustada mittetundlike mikroorganismide vohamist. Kui ravi ajal tekib superinfektsioon, tuleb kasutusele võtta asjakohased meetmed.
Mõju laboratoorsetele analüüsidele
Levofloksatsiiniga ravitavatel patsientidel võib opiaatide määramine uriinis anda valepostiivse tulemuse. Positiivne sõeluuringu tulemus opiaadile vajab kinnitamist spetsiifilisema meetodiga.
Levofloksatsiin võib pidurdada Mycobacterium tuberculosis’e kasvu ja võib seetõttu anda valenegatiivse tulemuse tuberkuloosi bakterioloogilises diagnostikas.
See ravim sisaldab 15,40 mmol (354,20 mg) naatriumi 100 ml lahuse kohta. Sellega tuleb arvestada kontrollitud naatriumisisaldusega dieedil olevate patsientide puhul.
Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed
Teiste ravimite toime levofloksatsiinile
Teofülliin, fenbufeen või samalaadsed mittesteroidsed põletikuvastased ained
Kliinilistes uuringutes ei ole leitud farmakokineetilisi koostoimeid levofloksatsiini ja teofülliini vahel. Kinoloonide ning teofülliini, mittesteroidsete põletikuvastaste ainete ning teiste krambiläve alandavate ravimite koosmanustamine võib siiski märkimisväärselt suurendada krambivalmidust.
Fenbufeeni mõjul suurenes levofloksatsiini kontsentratsioon ligikaudu 13%, võrreldes kontsentratsiooniga monoteraapia korral.
Probenetsiid ja tsimetidiin
Probenetsiid ja tsimetidiin mõjutavad statistiliselt oluliselt levofloksatsiini eritumist. Tsimetidiin vähendas levofloksatsiini eritumist neerude kaudu 24% ja probenetsiid 34%. See on tingitud sellest, et mõlemad ravimid on võimelised blokeerima levofloksatsiini eritumist neerutorukestes. Uuringuannuste puhul leitud statistiliselt olulised kineetilised erinevused ei oma tõenäoliselt kliinilist tähtsust.
Ettevaatlik tuleb olla levofloksatsiini manustamisel koos ravimitega, mis mõjutavad tubulaarset sekretsiooni neerudes, nt probenetsiid või tsimetidiin, eriti neerukahjustusega patsientidel.
Muu oluline teave
Kliinilise farmakoloogia uuringutes on tuvastatud, et koosmanustamine järgnevate ravimitega ei mõjutanud levofloksatsiini farmakokineetikat kliiniliselt olulisel määral: kaltsiumkarbonaat, digoksiin, glibenklamiid, ranitidiin.
Levofloksatsiini toime teistele ravimitele
Tsüklosporiin
Tsüklosporiini poolväärtusaeg pikenes levofloksatsiiniga koosmanustamisel 33%.
K-vitamiini antagonistid
Levofloksatsiini ja K-vitamiini antagonistidega (nt varfariin) ravitud patsientidel on täheldatud hüübivuse aeglustumist (PT/INR) ja/või veritsust, mis mõnikord võib olla raskekujuline. Seetõttu tuleb samaaegsel ravil levofloksatsiini ja K-vitamiini antagonistidega jälgida patsientide hüübivusnäitajaid (vt lõik 4.4).
Ravimid, mis teadaolevalt pikendavad QT-intervalli
Levofloksatsiini, nagu ka teisi fluorokinoloone, tuleb ettevaatusega kasutada patsientidel, kes tarvitavad ravimeid, millel on teadaolev QT-intervalli pikendav toime (nt IA ja III klassi antiarütmikumid, tritsüklilised antidepressandid, makroliidid, antipsühhootikumid) (vt lõik 4.4, QT- intervalli pikenemine).
Muu oluline teave
Farmakokineetilise koostoime uuringus ei mõjutanud levofloksatsiin teofülliini (so CYP1A2 substraat) farmakokineetikat, mis viitab sellele, et levofloksatsiin ei ole CYP1A2 inhibiitor.
Fertiilsus, rasedus ja imetamine
Rasedus
Andmed levofloksatsiini kasutamise kohta rasedatel on piiratud. Loomkatsed ei näita otsest või kaudset kahjulikku toimet reproduktiivsusele (vt lõik 5.3). Inimuuringu andmete puudumisel ning arvestades kasvava organismi koormustkandvate kõhrede kahjustuse tekke ohtu fluorokinoloonide toimel, ei tohi levofloksatsiini rasedatel kasutada (vt lõigud 4.3 ja 5.3).
Imetamine
Levofloksatsiin on vastunäidustatud imetavatele naistele. Levofloksatsiini eritumise kohta rinnapiima on andmed ebapiisavad; teised fluorokinoloonid siiski erituvad rinnapiima. Inimuuringu andmete puudumisel ning arvestades kasvava organismi koormustkandvate kõhrede kahjustuse tekke ohtu fluorokinoloonide toimel, ei tohi levofloksatsiini imetavatel naistel kasutada (vt lõigud 4.3 ja 5.3).
Fertiilsus
Levofloksatsiin ei kahjustanud rottide fertiilsust või reproduktsioonivõimet.
Toime reaktsioonikiirusele
Mõned kõrvaltoimed (nt pearinglus/vertiigo, unisus, nägemishäired) võivad vähendada patsiendi kontsentreerumisvõimet ja reaktsioonikiirust ning seetõttu põhjustada ohtu olukordades, kus need
võimed on eriti olulised (nt autojuhtimine või masinatega töötamine).
Kõrvaltoimed
Järgnev informatsioon põhineb kliinilistel uuringutel, milles osales üle 8300 patsiendi, ning ulatuslikul turuletulekujärgsel kogemusel.
- Väga sage (≥1/10)
- Sage (≥1/100 kuni <1/10)
- Aegajalt (≥1/1000 kuni <1/100)
- Harv (≥1/10 000 kuni <1/1000)
- Väga harv (<1/10 000)
- Teadmata (ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel).
Igas esinemissageduse rühmas on kõrvaltoimed esitatud raskusastme vähenemise järjekorras.
| Sage | Aeg-ajalt | Harv | Teadmata |
Infektsioonid |
| Seeninfektsioo |
|
|
ja |
| n sh Candida |
|
|
infestatsioonid |
| infektsioon |
|
|
|
| Patogeenide |
|
|
|
| resistentsus |
|
|
Vere ja |
| Leukopeenia | Trombotsütopeenia | Pantsütopeenia |
lümfisüsteemi |
|
|
|
|
häired |
| Eosinofiilia | Neutropeenia | Agranulotsütoos |
|
|
|
| Hemolüütiline aneemia |
Immuunsüstee |
|
| Angioödeem | Anafülaktiline šokka |
mi häired |
|
|
|
|
|
|
| Ülitundlikkus (vt | Anafülaktoidne šokk a |
|
|
| lõik 4.4) | (vt lõik 4.4) |
Ainevahetus- |
| Anoreksia | Hüpoglükeemia, | Hüperglükeemia |
ja |
|
| eriti diabeediga |
|
toitumishäired |
|
| patsientidel (vt lõik | Hüpoglükeemiline |
|
|
| 4.4) | kooma (vt lõik 4.4) |
Psühhiaatrilise | Insomnia | Ärevus | Psühhootilised | Psühhootilised häired |
d häired |
|
| reaktsioonid (koos | koos iseendale ohtliku |
|
| Segasusseisun | hallutsinatsioonide | käitumisega sh |
|
| d | ga, paranoiaga) | suitsiidimõtted või |
|
|
|
| suitsiidikatse (vt lõik |
|
| Närvilisus | Depressioon | 4.4) |
|
|
| Agiteeritus |
|
|
|
| Ebatavalised |
|
|
|
| unenäod |
|
|
|
| Õudusunenäod |
|
Närvisüsteemi | Peavalu | Unisus | Tõmblus (vt lõigud | Perifeerne sensoorne |
häired |
|
| 4.3 ja 4.4) | neuropaatia (vt lõik 4.4) |
| Pearinglus | Treemor |
|
|
|
|
| Paresteesia | Perifeerne sensoorne |
|
| Düsgeusia |
| motoorne neuropaatia |
|
|
|
| (vt lõik 4.4) |
|
|
|
| Parosmia sh anosmia |
|
|
|
|
|
|
|
|
| Düskineesia |
|
|
|
| Ekstrapüramidaalhäire |
|
|
|
| Ageusia |
|
|
|
| Sünkoop |
|
|
|
| Healoomuline |
|
|
|
| intrakraniaalne |
|
|
|
| hüpertensioon |
Silma |
|
| Nägemishäired | Mööduv nägemiskadu |
kahjustused |
|
| nagu ähmane | (vt lõik 4.4) |
|
|
| nägemine (vt lõik |
|
|
|
| 4.4) |
|
Kõrva ja |
| Vertiigo | Tinnitus | Kurtus |
labürindi |
|
|
|
|
kahjustused |
|
|
| Kuulmiskahjustus |
Südame häired |
|
| Tahhükardia | Ventrikulaarne |
|
|
|
| tahhükardia, mis võib |
|
|
| Südamepekslemine | lõppeda |
|
|
|
| südameseiskusega |
|
|
|
| Ventrikulaarne arütmia |
|
|
|
| ja torsade de pointes |
|
|
|
| (enamasti täheldatud QT |
|
|
|
| pikenemise |
|
|
|
| riskiteguritega |
|
|
|
| patsientidel), |
|
|
|
| EKG-s QT-intervalli |
|
|
|
| pikenemine (vt lõigud |
|
|
|
| 4.4 ja 4.9) |
Vaskulaarsed | Ainult |
| Hüpotensioon |
|
häired | intravenoosse |
|
|
|
| manustamise |
|
|
|
| korral: |
|
|
|
| Flebiit |
|
|
|
Respiratoorsed |
| Düspnoe |
| Bronhospasm, |
, rindkere ja |
|
|
| Allergiline pneumoniit |
mediastiinumi |
|
|
|
|
häired |
|
|
|
|
Seedetrakti | Diarröa | Kõhuvalu |
| Hemorraagiline diarröa, |
häired |
|
|
| mis väga harvadel |
| Oksendamine | Düspepsia |
| juhtudel võib viidata |
|
|
|
| enterokoliidile, sh |
| Iiveldus | Flatulents |
| pseudomembranoosne |
|
|
|
| koliit (vt lõik 4.4) |
|
| Kõhukinnisus |
|
|
|
|
|
| Pankreatiit |
Maksa ja | Maksaensüümide | Bilirubiinisisal |
| Ikterus ja raskekujuline |
sapiteede | aktiivsuse tõus | duse tõus |
| maksakahjustus, sh |
häired | (ALAT/ASAT, | veres |
| fataalsed ägeda |
| aluseline |
|
| maksapuudulikkuse |
| fosfataas, GGT) |
|
| juhud, peamiselt |
|
|
|
| kaasuva raskekujulise |
|
|
|
| haigusega patsientidel |
|
|
|
| (vt lõik 4.4) |
|
|
|
| Hepatiit |
Naha ja |
| Lööve |
| Toksiline epidermise |
nahaaluskoe |
|
|
| nekrolüüs |
kahjustused b |
| Sügelus |
|
|
|
|
|
| Stevensi-Johnsoni |
|
| Urtikaaria |
| sündroom |
|
| Hüperhidroos |
| Multiformne erüteem |
|
|
|
| Valgustundlikkusreaktsi |
|
|
|
| oon (vt lõik 4.4) |
|
|
|
| Leukotsütoklastline |
|
|
|
| vaskuliit |
|
|
|
| Stomatiit |
Lihas-skeleti ja |
| Artralgia | Kõõluste | Rabdomüolüüs |
sidekoe |
|
| kahjustused (vt |
|
kahjustused |
| Müalgia | lõigud 4.3 ja 4.4) | Kõõluserebend (nt |
|
|
| sh tendiniit (nt | Achilleuse kõõlus) (vt |
|
|
| Achilleuse kõõlus) | lõigud 4.3 ja 4.4) |
|
|
| Lihasnõrkus, mis | Sidemerebend |
|
|
| võib olla eriti |
|
|
|
| oluline Myasthenia | Lihasrebend |
|
|
| gravis’ega |
|
|
|
| patsientidel (vt lõik | Artriit |
|
|
| 4.4) |
|
Neerude ja |
| Kreatiniini- | Äge |
|
kuseteede |
| sisalduse tõus | neerupuudulikkus |
|
häired |
| veres | (nt tingituna |
|
|
|
| interstitsiaalsest |
|
|
|
| nefriidist) |
|
Üldised häired | Ainult | Asteenia | Püreksia | Valu (sh selja, rindkere |
ja | intravenoosse |
|
| ja käte-jalgade valu) |
manustamisko- | manustamise |
|
|
|
ha reaktsioonid | korral: |
|
|
|
| Süstekoha |
|
|
|
| reaktsioon (valu, |
|
|
|
| punetus) |
|
|
|
a Anafülaktilised ja anafülaktoidsed reaktsioonid võivad tekkida isegi pärast esimest annust. b Limaskesta-nahareaktsioonid võivad mõnikord tekkida isegi pärast esimest annust.
Muud kõrvaltoimed, mida seostatakse fluorokinoloonide manustamisega:
- porfüüria ägenemine porfüüriaga patsientidel
Võimalikest kõrvaltoimetest teavitamine
Ravimi võimalikest kõrvaltoimetest on oluline teavitada ka pärast ravimi müügiloa väljastamist. See võimaldab jätkuvalt hinnata ravimi kasu/riski suhet. Tervishoiutöötajatel palutakse teavitada kõigist võimalikest kõrvaltoimetest www.ravimiamet.ee kaudu.
Üleannustamine
Sümptomid
Toksilisuse loomkatsete või terapeutilisi annuseid ületavate annustega tehtud kliinilise farmakoloogia uuringute põhjal võib levofloksatsiini infusioonilahuse üleannustamise olulisemate ilmingutena eeldada kesknärvisüsteemi sümptomeid, nagu segasus, pearinglus, teadvusehäired ja krambid, QT- intervalli pikenemine.
Turuletulekujärgselt on täheldatud toimeid kesknärvisüsteemile sh segasusseisund, krambid, hallutsinatsioonid ja treemor.
Ravi
Üleannustamise korral on ravi sümptomaatiline. Tuleb jälgida QT-intervalli võimalikku pikenemist EKG-s. Hemodialüüs, sh peritoneaaldialüüs ja PAPD ei ole efektiivsed levofloksatsiini organismist eemaldamisel. Spetsiifiline antidoot puudub.
FARMAKOLOOGILISED OMADUSED
Farmakodünaamilised omadused
Farmakoterapeutiline rühm: fluorokinoloonid.
ATC-kood: J01MA12.
Levofloksatsiin on sünteetiline fluorokinoloonrühma antibiootikum, ratseemilise toimeaine, ofloksatsiini S (-) enantiomeer.
Toimemehhanism
Fluorokinoloonrühma bakteritsiidse antibiootikumina mõjutab levofloksatsiin DNA–DNA-güraasi kompleksi ning IV topoisomeraasi.
Farmakokineetika ja farmakodünaamika suhe
Levofloksatsiini bakteritsiidse toime tugevus sõltub maksimaalse seerumkontsentratsiooni (Cmax) või kontsentratsioonikõvera aluse pindala (AUC) suhtest minimaalsest inhibeerivasse kontsentratsiooni (MIK).
Resistentsuse tekkemehhanism
Resistentsus levofloksatsiinile tekib toime sihtmärgi järk-järgulise mutatsiooniprotsessina mõlemat tüüpi II topoisomeraasis, DNA güraasis ja IV topoisomeraasis. Tundlikkust levofloksatsiinile võivad mõjutada ka teised resistentsusmehhanismid nagu läbivusbarjäärid (sage Pseudomonas aeruginosa korral) ja väljavoolumehhanismid.
Levofloksatsiini ja teiste fluorokinoloonide vahel on täheldatud ristresistentsust. Tulenevalt toimemehhanismist ei ole üldiselt ristresistentsust levofloksatsiini ja teiste klasside antibakteriaalsete ravimite vahel.
Murdepunktid
EUCAST soovitatud levofloksatsiini MIK murdepunktid, mis eristavad tundlikku mikroorganismi mõõdukalt tundlikust ja mõõdukalt tundlikku resistentsest mikroorganismist, on esitatud alloleva MIK määramistulemuste (mg/l) tabelis.
EUCAST kliinilised MIK murdepunktid levofloksatsiinile (versioon 2.0, 2012-01-01):
Patogeen | Tundlikkus | Resistentsus |
|
|
|
Enterobacteriacae | ≤1 mg/l | >2 mg/l |
|
|
|
Pseudomonas spp. | ≤1 mg/l | >2 mg/l |
|
|
|
Acinetobacter spp. | ≤1 mg/l | >2 mg/l |
|
|
|
Staphylococcus spp. | ≤1 mg/l |
|
|
S. pneumoniae | ≤2 mg/l |
Streptococcus A,B,C,G | ≤1 mg/l |
|
|
H. influenzae2, 3 | ≤1 mg/l |
M. catarrhalis | ≤1 mg/l |
Mitte-liigilised murdepunktid | ≤1 mg/l |
|
|
>2 mg/l
>2 mg/l
>2 mg/l
>1 mg/l
>1 mg/l
>2 mg/l
- Levofloksatsiini murdepunktid seonduvad suureannuselise raviga.
- Võib esineda vähest resistentsust fluorokinoloonile (tsiprofloksatsiini MIK 0,12…0,5 mg/l), kuid puuduvad tõendid selle resistentsuse kliinilise olulisuse kohta H. influenzae põhjustatud hingamisteede infektsiooni korral.
- Tüved, mille MIK on üle tundlikkuse murdepunkti, on väga haruldased või neist ei ole veel teatatud. Iga sellise tüve identifitseerimist ning tundlikkuse määramist tuleb korrata ja kui tulemus leiab kinnitust, tuleb see tüvi saata referentlaborisse. Kuni praegust resistentsuse murdepunkti kinnitatult ületava MIK-ga isoleeritud tüvede kliiniline ravivastus ei ole tõendatud, tuleb need lugeda resistentseteks.
- Murdepunkt kohaldub suukaudsele annusele 500 mg x 1 kuni 500 mg x 2 ja intravenoossele annusele 500 mg x 1 kuni 500 mg x 2.
Teatud liikide resistentsuse levimus võib varieeruda geograafiliselt ja ajaliselt, mistõttu on soovitav kohalik teave resistentsuse kohta, eriti raskete infektsioonide ravimisel. Vajadusel tuleb konsulteerida eksperdiga, kui kohalik resistentsuse levimus on selline, et ravimi kasulikkus vähemalt mõnede infektsioonitüüpide puhul on küsitav.
Tavapärased tundlikud liigid
Aeroobsed grampositiivsed bakterid
Bacillus anthracis
Staphylococcus aureus metitsilliin-tundlik
Staphylococcus saprophyticus
Streptococci, grupp C ja G
Streptococcus agalactiae
Streptococcus pneumoniae
Streptococcus pyogenes
Aeroobsed gramnegatiivsed bakterid
Eikenella corrodens
Haemophilus influenzae
Haemophilus para-influenzae
Klebsiella oxytoca
Moraxella catarrhalis
Pasteurella multocida
Proteus vulgaris
Providencia rettgeri
Anaeroobsed bakterid
Peptostreptococcus
Muud
Chlamydophila pneumoniae
Chlamydophila psittaci
Chlamydia trachomatis
Legionella pneumophila
Mycoplasma pneumoniae
Mycoplasma hominis
Ureaplasma urealyticum
Liigid, mille puhul omandatud resistentsus võib osutuda probleemiks
Aeroobsed grampositiivsed bakterid
Enterococcus faecalis
Staphylococcus aureus #metitsilliin-tundlik
Koagulaasnegatiivne Staphylococcus spp
Aeroobsed gramnegatiivsed bakterid
Acinetobacter baumannii
Citrobacter freundii
Enterobacter aerogenes
Enterobacter cloacae
Escherichia coli
Klebsiella pneumoniae
Morganella morganii
Proteus mirabilis
Providencia stuartii
Pseudomonas aeruginosa
Serratia marcescens
Anaeroobsed bakterid
Bacteroides fragilis
Algselt resistentsed tüved
Aeroobsed grampositiivsed bakterid
Enterococcus faecium
# Metitsilliin-resistentne S. aureus on tõenäoliselt resistentne fluorokinoloonidele, k.a levofloksatsiinile.
Farmakokineetilised omadused
Imendumine
Suukaudselt manustatud levofloksatsiin imendub kiiresti ja peaaegu täielikult ning saavutab maksimaalse plasmakontsentratsiooni 1...2 tunni jooksul. Absoluutne biosaadavus on 99%...100%. Toidul on vähene mõju levofloksatsiini imendumisele.
Püsitasakaalu kontsentratsioon saavutatakse 48 tunni jooksul pärast 500 mg manustamist üks või kaks korda päevas.
Jaotumine
Ligikaudu 30%...40% levofloksatsiinist seondub plasmavalkudega.
Levofloksatsiini keskmine jaotusruumala pärast 500 mg ühekordset ja korduvat manustamist on ligikaudu 100 l, mis viitab ulatuslikule jaotumisele kudedes.
Penetratsioon kudedesse ja kehavedelikesse:
Levofloksatsiin tungib bronhide limaskesta, epiteeliga piirnevatesse vedelikesse, alveolaarmakrofaagidesse, kopsukoesse, nahka (vedelik villides), eesnäärmekoesse ja uriini. Levofloksatsiin tungib halvasti tserebrospinaalvedelikku.
Biotransformatsioon
Levofloksatsiin metaboliseerub väga vähesel määral, peamisteks metaboliitideks on desmetüül- levofloksatsiin ja levofloksatsiini N-oksiid. Need metaboliidid moodustavad <5% annusest ja erituvad uriiniga. Levofloksatsiin on stereokeemiliselt stabiilne ega allu kimeerilisele inversioonile.
Eritumine
Pärast levofloksatsiini suukaudset ja intravenoosset manustamist puhastub vereplasma sellest suhteliselt aeglaselt (t½: 6...8 h). Põhiosa manustatud annusest (>85%) eritub neerude kaudu. Levofloksatsiini keskmine üldkliirens 500 mg ühekordse manustamise järgselt on 175+/- 29,2 ml/min. Levofloksatsiini farmakokineetika pärast suukaudset ja intravenoosset manustamist oluliselt ei erine, mistõttu on suukaudne ja intravenoosne manustamisviis vahetatavad.
Lineaarsus/mittelineaarsus
Levofloksatsiini farmakokineetika on lineaarne annusvahemikus 50...1000 mg.
Eripopulatsioonid
Neerupuudulikkusega patsiendid
Neerukahjustus mõjutab levofloksatsiini farmakokineetikat. Neerufunktsiooni langusega väheneb eliminatsioon ja kliirens neerude kaudu ning suureneb eliminatsiooni poolväärtusaeg.
Farmakokineetika neerupuudulikkuse korral pärast ühekordset suukaudset annust 500 mg
Clcr [ml/min] | < 20 | 20 … 49 | 50 … 80 |
|
|
|
|
ClR [ml/min] | |||
|
|
|
|
t1/2 [t] | |||
|
|
|
|
Eakad patsiendid
Levofloksatsiini farmakokineetika noortel ja eakatel patsientidel oluliselt ei erine, välja arvatud kreatiniini kliirensiga seotud erinevused.
Soolised erinevused
Mees- ja naissoost patsientide eraldi analüüs näitas marginaalseid soolisi erinevusi levofloksatsiini farmakokineetikas. Nende sooliste erinevuste kliinilise olulisuse kohta ei ole tõendeid.
Prekliinilised ohutusandmed
Ühekordse toksilise annuse, korduvtoksilisuse, kartsinogeensuse ja reproduktsiooni- ja arengutoksilisuse mittekliinilised uuringud ei ole näidanud kahjulikku toimet inimesele.
Levofloksatsiin ei põhjustanud rottidel fertiilsuse või reproduktsioonivõime kahjustust ja ainus toime lootele oli arengu hilinemine, mis oli tingitud ema toksikoosist.
Levofloksatsiin ei põhjustanud geenmutatsioone bakteritel ja imetajate rakkudel, kuid põhjustas kromosoomimutatsioone in vitro Hiina hamstri kopsu rakkudes. Need toimed võivad olla tingitud topoisomeraas II inhibeerimisest. In vivo uuringutes (mikrotuum, kromatiidi vahetus, mitteplaanipärane DNA süntees, dominantne letaalsustest) genotoksilised toimed puudusid.
Uuringud hiirtel näitasid, et levofloksatsiini fototoksiline toime ilmneb ainult väga suurte annuste korral. Levofloksatsiinil puudusid genotoksilised toimed fotomutageensetes uuringutes ja fotokantserogeensetes uuringutes kasvaja areng pidurdus.
Sarnaselt teistele fluorokinoloonidele, põhjustas levofloksatsiin kõhrekahjustusi (villid ja õõnsused) rottidel ja koertel. Enam ilmnesid nimetatud muutused noortel loomadel.
FARMATSEUTILISED ANDMED
Abiainete loetelu
Naatriumkloriid
Kontsentreeritud soolhape (pH kohandamiseks)
Süstevesi
Sobimatus
Seda ravimpreparaati ei tohi segada hepariini ega leeliseliste lahustega (nt naatriumbikarbonaat).
Seda ravimpreparaati ei tohi segada teiste ravimitega, välja arvatud nendega, mis on loetletud lõigus 6.6.
Kõlblikkusaeg
3 aastat.
Kõlblikkusaeg pärast kummikorgi augustamist: kohene kasutamine (vt lõik 6.6). Mikrobioloogilise saastatuse vältimiseks tuleb infusioonilahus kohe ära kasutada. Kui ravimit ei kasutata kohe, on kõlblikkusaeg ja säilitamistingimused kasutaja vastutusel.
Säilitamise eritingimused
Hoida originaalpakendis, valguse eest kaitstult.
See ravimpreparaat ei vaja säilitamisel temperatuudi eritingimusi.
Pakendi iseloomustus ja sisu
I tüüpi läbipaistvast klaasist 100 ml viaal, suletud bromobutüülkummikorgi ja alumiiniumkattega. Üks viaal sisaldab 100 ml infusioonilahust.
Pakendis on 1, 5 või 10 viaali.
Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.
Erihoiatused ravimpreparaadi hävitamiseks ja käsitlemiseks
Levnibiot infusioonilahus tuleb ära kasutada kohe (3 tunni jooksul) pärast kummikorgi augustamist, et vältida bakteriaalset saastumist. Infusiooni ajal ei ole valguse eest kaitsmine vajalik.
See ravimpreparaat on ainult ühekordseks kasutamiseks.
Enne kasutamist visuaalselt kontrollida lahust. Kasutada tohib ainult läbipaistvat, rohekas-kollast, osakestevaba lahust.
Kasutamata ravimpreparaat või jäätmematerjal tuleb hävitada vastavalt kohalikele nõuetele.
Segamine teiste infusioonilahustega:
Levnibiot infusioonilahust võib koos manustada järgnevate infusioonilahustega:
- 0,9 % naatriumkloriidi lahus
- 5 % glükoosilahus
- 2,5 % glükoos Ringer’i lahuses
- Kombineeritud parenteraalse toitumise lahused (aminohapped, glükoos, elektrolüüdid).
Sobimatus vt lõik 6.2.
MÜÜGILOA HOIDJA
KRKA, d.d., Novo mesto Šmarješka cesta 6,
8501 Novo mesto, Sloveenia
MÜÜGILOA NUMBER
ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE/MÜÜGILOA UUENDAMISE KUUPÄEV
Müügiloa esmase väljastamise kuupäev: 31.03.2015
TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV
Ravimiametis kinnitatud märtsis 2015.