Artikli sisukord
RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE
1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS
Latizolil, 50 mikrogrammi/ml silmatilgad, lahus
2. KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS
1 ml lahust sisaldab 50 mikrogrammi latanoprosti (ekvivalentne 0,005 massi-mahuprotsendiga). Üks tilk sisaldab ligikaudu 1,5 mikrogrammi latanoprosti.
INN. Latanoprostum
Teadaolevat toimet omavad abiained 1 ml lahust sisaldab 0,2 mg bensalkooniumkloriidi (ekvivalentne 0,02 massi-mahuprotsendiga) ja 6,34 mg fosfaati.
Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.
3. RAVIMVORM
Silmatilgad, lahus.
Selge, värvusetu lahus.
4. KLIINILISED ANDMED
4.1 Näidustused
Kõrgenenud silmasisese rõhu alandamine avatudnurga glaukoomi või okulaarse hüpertensiooniga patsientidel. Kõrgenenud silmasisese rõhu alandamine lastel, kellel esineb kõrgenenud silmasisene rõhk ja laste glaukoom.
4.2 Annustamine ja manustamisviis
Annustamine
Täiskasvanud (sealhulgas eakad) Soovitatav annus on üks tilk ravimit kahjustunud silma(desse) üks kord ööpäevas. Optimaalne toime saavutatakse siis, kui Latizolili manustatakse õhtuti.
Latanoprosti ei tohi manustada sagedamini kui üks kord ööpäevas, sest sagedamal kasutamisel on täheldatud silmasisest rõhku langetava toime vähenemist.
Kui üks annus vahele jääb, tuleb ravi jätkata järgmisest annustamisest tavalise ettenähtud annusega.
Nagu ka teiste silmatilkade puhul, soovitatakse võimaliku süsteemse imendumise vältimiseks sulgeda pisarakott ühe minuti jooksul silma ninapoolsele nurgale vajutamisega. Seda tuleb teha vahetult pärast iga tilga tilgutamist.
Enne silmatilkade tilgutamist tuleb kontaktläätsed eemaldada ja need võib tagasi panna 15 minuti pärast.
Rohkem kui ühe paikse silmaravimi kasutamisel tuleb erinevaid ravimeid manustada vähemalt 5- minutilise intervalliga.
Lapsed Latizolili võib manustada lastele samades annustes kui täiskasvanutele. Andmed enneaegsete laste kohta (alla 36 gestatsiooninädala) puuduvad. Andmed < 1-aastaste (4 patsienti) vanuserühmas on väga piiratud (vt lõik 5.1).
Manustamisviis See ravim on okulaarne.
4.3 Vastunäidustused
Ülitundlikkus toimeaine või lõigus 6.1 loetletud mis tahes abiainete suhtes.
4.4 Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel
Latanoprost võib järk-järgult muuta silma värvi, suurendades pruuni pigmendi kogust vikerkestas. Enne ravi alustamist tuleb patsientidele öelda, et nende silmavärv võib jäädavalt muutuda. Ühepoolse ravi tulemusel võib kujuneda püsiv heterokroomia.
Silmavärvuse muutust on sagedamini täheldatud nendel patsientidel, kellel on vikerkestad segavärvilised, nt sinakaspruunid, hallikaspruunid, kollakaspruunid ja rohekaspruunid. Latanoprostiga läbi viidud uuringutes täheldati muutuse algust tavaliselt esimese kaheksa ravikuu vältel, harvem teisel või kolmandal raviaastal ning pärast nelja raviaastat ei ole muutuse ilmnemist enam täheldatud. Vikerkesta pigmentatsiooni tugevnemise kiirus väheneb aja jooksul ja stabiliseerub viie aastaga. Suurenenud pigmentatsiooni toimet viiest aastast pikema perioodi jooksul ei ole hinnatud. Viieaastase kestusega latanoprosti avatud ohutusuuringus täheldati iirise pigmentatsiooni 33%-l patsientidest (vt lõik 4.8). Vikerkesta värvuse muutumine on enamikul juhtudest kerge ega pruugi olla kliiniliselt täheldatav. Patsientide hulgas, kelle vikerkestad on segavärvilised, oli esinemissagedus 7…85% ja kõige sagedamini esines seda kollakaspruunide vikerkestadega patsientidel.
Ühtlaselt sinise silmavärviga patsientidel ei ole sellist muutust täheldatud ja ühtlaselt halli, rohelise või pruuni silmavärviga patsientidel on sellist muutust esinenud harva.
Silma värvuse muutumine on põhjustatud melaniinisisalduse suurenemisest vikerkesta strooma melanotsüütides, mitte melanotsüütide arvu suurenemisest. Tavaliselt levib pruun värvus pupilli ümbrusest kontsentriliselt vastava silma perifeeria suunas ja kogu vikerkest või selle osad võivad muutuda tugevamalt pruuniks. Pärast ravi katkestamist ei ole täheldatud pruuni pigmendi koguse edaspidist suurenemist vikerkestas. Kliiniliste uuringute andmetel ei ole see nähtus millegi sümptom ega ka patoloogiline muutus. Ravi ei ole mõjutanud pigmendilaike ega tähne vikerkestal. Kliinilistes uuringutes ei ole täheldatud pigmendi kogunemist trabekulaarsesse võrgustikku ega mujale eeskambrisse. Viieaastase kliinilise kogemuse kohaselt ei ole vikerkesta pigmentatsiooni suurenemine põhjustanud mingeid negatiivseid kliinilisi tagajärgi ja vikerkesta pigmenteerumise korral võib latanoprosti kasutamist jätkata. Siiski tuleb patsiente regulaarselt jälgida ja kui kliiniline seisund seda nõuab, tuleb latanoprosti kasutamine katkestada.
Latanoprosti kasutamise kogemus kroonilise suletudnurga glaukoomi, avatudnurga pseudofaakiaga glaukoomi ja pigmentaarse glaukoomi korral on piiratud. Puuduvad kogemused latanoprosti kasutamise kohta põletikulise ja neovaskulaarse glaukoomi või silma põletikuliste seisundite korral.
Latanoprosti toime pupillile kas puudub või on nõrk, kuid kogemused ägeda suletudnurga glaukoomi ravi kohta puuduvad. Seetõttu on soovitatav nende haigusseisundite puhul latanoprosti kasutada ettevaatusega, kuni saadakse rohkem kogemusi.
Latanoprosti kasutamise kohta katarakti operatsioonile eelneval ja järgneval (perioperatiivsel) perioodil on andmeid piiratult. Need patsiendid peavad latanoprosti kasutama ettevaatlikult.
Latanoprosti tuleb kasutada ettevaatusega herpeetilise keratiidi anamneesiga patsientidel ning vältida aktiivse herpes simplex’i keratiidi korral ja nendel patsientidel, kelle anamneesis esineb spetsiifiliselt prostaglandiini analoogidega seotud retsidiveeruv herpeetiline keratiit.
Teatatud on kollatähni tursest (vt lõik 4.8), eelkõige afaakiaga patsientidel, pseudoafaakia ja läätse tagumise kapsli või läätse eeskambri rebendiga patsientidel, või patsientidel, kellel on teadaolevad riskitegurid tsüstoidse makulaarse turse tekkeks (nagu näiteks diabeetiline retinopaatia ja reetina veeni oklusioon). Latanoprosti kasutamisel tuleb olla ettevaatlik afaakiaga patsientidel, pseudoafaakia ja läätse tagumise kapsli või läätse eeskambri rebendiga patsientidel või patsientidel, kellel on teadaolevad riskitegurid tsüstoidse makulaarse turse tekkeks.
Patsientidel, kellel on soodumus iriidi/uveiidi tekkeks, tuleb latanoprosti kasutada ettevaatlikult.
Ravimi kasutamise kogemus astmaga patsientidel on piiratud, samas on turuletuleku järel üksikutel juhtudel teatatud astma ägenemisest ja/või düspnoest. Astmaga patsientide ravimisel tuleb seetõttu olla ettevaatlik, kuni piisavate kogemuste saamiseni (vt ka lõik 4.8). Täheldatud on periorbitaalse naha värvimuutust, eelkõige Jaapani päritolu patsientidel. Praeguseks olemasolev kogemus lubab järeldada, et periorbitaalne nahavärvuse muutus ei ole püsiv ja osadel juhtudel on see taandunud ka latanoprosti kasutamise jätkamisel.
Latanoprost võib järk-järgult muuta ripsmeid ja siidkarvu ravitud silmas ja seda ümbritsevates piirkondades; need muutused hõlmavad pikkust, paksust ja pigmentatsiooni suurenemist, ripsmete või karvade arvu suurenemist ning ripsmete kasvamist vales suunas. Ripsmete muutused ravi lõpetamisel on pöörduvad.
Ravim sisaldab 0,2 mg bensalkooniumkloriidi ühes milliliitris. Bensalkooniumkloriid võib absorbeeruda pehmetesse kontaktläätsedesse ja muuta nende värvust. Enne selle ravimi manustamist tuleb kontaktläätsed eemaldada ja panna tagasi 15 minuti möödumisel. On teatatud bensalkooniumkloriidi poolt põhjustatud silma ärritusest, kuivsilmsuse sümptomitest ning et see võib mõjutada pisarakilet ja sarvkesta pealispinda. Latizolili tuleb kasutada ettevaatusega kuivsilmsusega patsientidel sarvkesta võimaliku kahjustuse korral. Pikaajalisel kasutamisel tuleb patsiente jälgida. Lapsed Efektiivsus- ja ohutusandmed vanuserühmas < 1 aasta (4 patsienti) on väga piiratud (vt lõik 5.1). Andmed enneaegsete laste kohta (alla 36 gestatsiooninädala) puuduvad. Lastel vanuses 0…< 3 aastat, kellel peamiselt esineb esmane kaasasündinud glaukoom (Primary Congenital Glaucoma, PCG), jääb esmavaliku raviks operatsioon (nt trabekulotoomia/goniotoomia). Pikaajaline ohutus lastel ei ole senini veel kindlaks tehtud.
4.5 Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed
Lõplikud andmed koostoimete kohta teiste ravimitega puuduvad.
Kahe prostaglandiini analoogi samaaegsel silma manustamisel on teatatud silma siserõhu paradoksaalsetest tõusudest. Seetõttu ei ole kahe või enama prostaglandiini, prostaglandiini analoogi või prostaglandiini derivaadi kasutamine soovitav.
Lapsed Koostoimete uuringuid on läbi viidud ainult täiskasvanutel.
4.6 Fertiilsus, rasedus ja imetamine
Rasedus Selle ravimi ohutust kasutamisel raseduse ajal ei ole kindlaks tehtud. Sellel võib olla ohtlik farmakoloogiline toime rasedusele, lootele või vastsündinule. Seetõttu ei tohi latanoprosti raseduse ajal kasutada.
Imetamine Latanoprost ja selle metaboliidid võivad erituda rinnapiima, seetõttu ei tohi rinnaga toitvad naised latanoprosti kasutada või tuleb imetamine lõpetada.
Fertiilsus Latanoprost ei mõjutanud loomkatsetes isas- ega emasloomade fertiilsust (vt lõik 5.3).
4.7 Toime reaktsioonikiirusele
Nagu teiste silmaravimite puhul, võib silmatilkade silma tilgutamine põhjustada mööduvat nägemise hägustumist. Kuni selle möödumiseni ei tohi patsiendid juhtida autot ega töötada masinatega.
4.8 Kõrvaltoimed
Ohutusprofiili kokkuvõte Enamik kõrvaltoimetest on seotud silmadega. Viieaastase kestusega latanoprosti avatud ohutusuuringus täheldati iirise pigmentatsiooni 33%-l patsientidest (vt lõik 4.4). Muud silmadega seotud kõrvaltoimed on tavaliselt mööduva iseloomuga ja ilmnevad vahetult manustamise järel.
Kõrvaltoimete loetelu Kõrvaltoimed liigitatakse esinemissageduse alusel järgnevalt: väga sage (1/10), sage (1/100 kuni <1/10); aeg-ajalt (1/1000 kuni <1/100); harv (1/10000 kuni <1/1000) ja väga harv (<1/10000). Teadmata (ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel).
Organsüsteemi Väga sage Sage Aeg-ajalt Harv Väga harv klass Infektsioonid ja herpeetiline infestatsioonid keratiit*§ Närvisüsteemi peavalu*, häired pearinglus* Silma kahjustused vikerkesta hüper- Punktkeratiit, silmalau turse: iriit*; sarvkesta periorbitaalsed pigmentatsioon; enamasti silma kuivus; turse*; ja silmalau kerge kuni sümptomiteta; keratiit*; sarvkesta muutused, mis mõõdukas blefariit; nägemise erosioonid; põhjustavad konjunktiivi silmavalu; hägustumine; periorbitaalne silmalau vao hüpereemia; silma fotofoobia, makulaarne turse; süvenemist ärritus konjunktiviit* turse, sh trihhiaas*; (kõrvetustunne, tsüstoidne distihhiaas, terakeste tunne, makulaarne iirise tsüst*§, sügelemine, turse*; uveiit* paikne torkiv ja võõrkeha nahareaktsioon tunne silmas); silmalaugudel, silmalaugudel silmalaugude ripsmete ja ümbruse naha siidkarvade tumenemine; muutused silma (ripsmete konjunktiivi pikenemine, pseudo- tihenemine, pemfigoid*§ pigmenteerumine ja arvu suurenemine)
Organsüsteemi Väga sage Sage Aeg-ajalt Harv Väga harv klass Südame häired stenokardia, ebastabiilne Respiratoorsed, astma*, astma rindkere ja düspnoe* ägenemine mediastiinumi häired Seedetrakti häired iiveldus, Naha ja nahalööve sügelus nahaaluskoe kahjustused Lihaste, luustiku müalgia*, ja sidekoe artralgia* kahjustused Üldised häired ja valu rinnus* manustamiskoha reaktsioonid * turuletulekujärgselt tuvastatud kõrvaltoimed § kõrvaltoimete esinemissagedus, mis on hinnatud „3 reegli järgi” Tugevalt kahjustatud sarvkestaga patsientidel on väga harva teatatud fosfaate sisaldavate silmatilkade kasutamisega seoses sarvkesta lubjastumisest. Valitud kõrvaltoimete kirjeldus Andmed puuduvad.
Lapsed Kahes lühiajalises kliinilises uuringus (≤ 12 nädalat), mis hõlmas 93 (25 ja 68) last, oli ohutusprofiil sarnane täiskasvanute omaga ja uusi kõrvaltoimeid ei leitud. Lühiajalise kasutamise ohutusprofiilid laste erinevates alarühmades olid samuti sarnased (vt lõik 5.1). Võrreldes täiskasvanutega esineb lastel sagedamini järgmisi kõrvaltoimeid: nasofarüngiit ja palavik.
Võimalikest kõrvaltoimetest teatamine Ravimi võimalikest kõrvaltoimetest on oluline teatada ka pärast ravimi müügiloa väljastamist. See võimaldab jätkuvalt hinnata ravimi kasu/riski suhet. Tervishoiutöötajatel palutakse kõigist võimalikest kõrvaltoimetest teatada www.ravimiamet.ee kaudu.
4.9 Üleannustamine
Peale silmaärrituse ja sidekesta hüpereemia ei ole latanoprosti üleannustamisel teada muid kõrvaltoimeid silmale.
Kui Latizolili kogemata alla neelatakse, võib osutuda kasulikuks järgmine teave: üks pudel sisaldab 125 mikrogrammi latanoprosti. Üle 90% ravimist metaboliseeritakse esimesel maksapassaažil. Intravenoosne infusioon annuses 3 mikrogrammi/kg tervetele vabatahtlikele põhjustas 200 korda kõrgema keskmise plasmakontsentratsiooni kui kliinilisel kasutamisel ning ei põhjustanud mingeid sümptomeid, kuid annus 5,5...10 mikrogrammi/kg põhjustas iiveldust, kõhuvalu, uimasust, väsimust, nahaõhetust ja higistamist. Latanoprosti intravenoossel infundeerimisel ahvidele annuses kuni 500 mikrogrammi/kg ei ole täheldatud tõsiseid kõrvaltoimeid kardiovaskulaarsüsteemile.
Latanoprosti intravenoosset manustamist ahvidele on seostatud mööduva bronhokonstriktsiooniga. Keskmise raskusastmega bronhiaalastmaga patsientidel siiski ei põhjustanud latanoprost bronhokonstriktsiooni paiksel manustamisel silma annuses, mis ületas seitse korda latanoprosti terapeutilise annuse.
Latanoprosti üleannustamise ravi on sümptomaatiline.
5. FARMAKOLOOGILISED OMADUSED
5.1 Farmakodünaamilised omadused
Farmakoterapeutiline rühm: oftalmoloogias kasutatavad ained; glaukoomivastased preparaadid ja miootikumid, ATC-kood: S01EE01
Toimeaine latanoprost, prostaglandiin F analoog, on prostanoidi FP-retseptorite selektiivne agonist, mis vähendab silmasisest rõhku vesivedeliku väljavoolu suurendamise kaudu. Silmasisese rõhu langus inimesel algab ligikaudu 3…4 tunni jooksul pärast manustamist ning maksimaalne toime tugevus saabub 8…12 tunni järel. Rõhu langus jääb püsima vähemalt 24 tunniks. Uuringud katseloomadel ja inimestel näitavad, et ravimi peamiseks toimemehhanismiks on uveoskleraalse väljavoolu suurendamine, kuigi inimestel on täheldatud teatud määral ka väljavoolu hõlbustumist (väljavoolutakistuse vähenemist).
Olulise tähtsusega uuringud on tõestanud latanoprosti efektiivsust monoteraapiana. Lisaks on teostatud kliinilisi uuringuid ravimeid kombineerides. Need uuringud on tõestanud, et latanoprost on toimiv kombinatsioonis beeta-adrenergiliste antagonistidega (timolool). Lühiajalised uuringud (1 või 2 nädalat) kinnitavad, et kombineeritult adrenergiliste agonistidega (dipivalüülepinefriiniga) ja suukaudselt manustatavate karboanhüdraasi inhibiitoritega (atsetasoolamiidiga) on latanoprosti toime aditiivne ning kombineeritult kolinergiliste retseptorite agonistidega (pilokarpiiniga) vähemalt osaliselt aditiivne.
Kliinilised uuringud on näidanud, et latanoprostil ei ole silma vesivedeliku tootmisele märkimisväärset toimet. Ei ole leitud ka, et latanoprost toimiks vere ja silma vesivedeliku vahelisele barjäärile.
Latanoprostil ei ole toimeid või on ebaolulised toimed silmasisesele vereringele, kui seda kasutati terapeutilises annuses ja uuringutes ahvidel. Sellest hoolimata võib paikse manustamise korral tekkida kerge kuni mõõdukas konjunktivaalne ja episkleraalne hüpereemia.
Ekstrakapsulaarse läätse eemaldamise läbi teinud ahvide silmade pikaajaline ravi latanoprostiga ei mõjustanud fluorestsiinangiograafilise meetodi andmetel võrkkesta veresooni. Latanoprost ei indutseerinud lühiajalise ravi korral inimesel pseudofaakiliste silmade tagumises segmendis fluorestsiini lekkimist.
Latanoprostil ei ole kliiniliselt kasutatavates annustes leitud märkimisväärseid farmakoloogilisi toimeid südame- ja veresoonkonnale või hingamiselunditele.
Lapsed Latanoprosti efektiivsust lastel vanuses ≤ 18 aastat näidati 12-nädalases topeltpimedas latanoprosti kliinilises uuringus võrreldes timolooliga 107 patsiendil, kellel oli diagnoositud silma hüpertensioon ja laste glaukoom. Vastsündinute vanus pidi olema vähemalt 36 gestatsiooninädalat. Patsiendid said 0,005% latanoprosti üks kord ööpäevas või 0,5% (või alla 3-aastased valikuliselt 0,25%) timolooli kaks korda ööpäevas. Efektiivsuse esmane tulemusnäitaja oli silma siserõhu (intraocular pressure, IOP) keskmine langus uuringu 12. nädalal võrreldes esialgsega. Keskmine IOP langus latanoprosti- ja timoloolirühmades oli sarnane. Kõigis uuritud vanuserühmades (0 kuni < 3 aastat, 3 kuni < 12 aastat ja 12 kuni 18 aastat) oli keskmine IOP langus 12. nädalal latanoprostirühmas samasugune kui timoloolirühmas. Efektiivsuse andmed vanuserühmas 0…< 3 aastat põhinesid aga ainult 13-l latanoprosti saanud patsiendil ja olulisi efektiivsuse andmeid ei leitud vanusegrupis 0…< 1 aastat neljal patsiendil läbi viidud kliinilistes uuringutes. Andmed enneaegsete laste kohta (alla 36 gestatsiooninädala) puuduvad.
IOP langus esmase kaasasündinud/infantiilse glaukoomiga (primary congenital/infantile glaucoma, PCG) patsientide alarühmas oli samasugune latanoprosti- ja timoloolirühmas. Mitte-PCG alarühmas (nt juveniilne avatudnurga glaukoom, afaakiline glaukoom) esinesid samasugused tulemused nagu PCG alarühmas. Mõju IOP-le täheldati pärast esimest ravinädalat ja see püsis 12-nädalase uuringu jooksul nagu täiskasvanutel.
Tabel: IOP langus (mmHg) 12. nädalal ravirühma ja algdiagnoosi alusel Algne keskmine (SV) 27,3 (0,75) 27,8 (0,84)
Muutus võrreldes algsega 12. nädalal† –7,18 (0,81) –5,72 (0,81) (SV) p-väärtus vs timolool 0,2056 Algne keskmine (SV) 26,5 (0,72) 28,2 (1,37) 26,3 (0,95) 29.1 (1.33) Muutus võrreldes algsega 12. nädalal† –5,90 (0,98) –8,66 (1,25) –5,34 (1,02) -6.02 (1.18) (SV) p-väärtus vs timolool 0,6957 0,1317
SV: standardviga. †Kohandatud hinnang kovariatsiooni (ANCOVA) mudeli analüüsi alusel.
5.2 Farmakokineetilised omadused
Latanoprost (molekulaarmassiga 432,58) on isopropüülester, ravimi eelvorm, mis iseenesest on inaktiivne, kuid pärast hüdrolüüsumist latanoprosti happeliseks vormiks muutub bioloogiliselt toimivaks. Eelravim imendub hästi läbi sarvkesta ja kogu ravim, mis siseneb silma vesivedelikku, hüdrolüüsitakse sarvkesta läbimisel.
Uuringud inimestel näitavad, et maksimaalne kontsentratsioon vesivedelikus saabub ligikaudu kaks tundi pärast paikset manustamist. Latanoprosti manustamisel ahvidele jaotus see peamiselt silma eesmises segmendis, konjunktiividel ja silmalaugudel. Ainult tühine osa ravimist jõuab silma tagumisse segmenti. Latanoprosti happeline vorm silmas praktiliselt ei metaboliseeru. Ravimi peamine metabolism toimub maksas. Plasma poolväärtusaeg inimesel on 17 minutit. Peamised metaboliidid, 1,2-dimeer ja 1,2,3,4- tetrameer, ei ole loomkatsetes bioloogilist aktiivsust näidanud või on avaldunud ainult nõrk bioloogiline aktiivsus ja need väljutatakse peamiselt uriiniga.
Lapsed Latanoprosthappe plasmakontsentratsioonide avatud farmakokineetiline uuring viidi läbi 22-l täiskasvanul ja 25-l lapsel (sünnist kuni < 18 aasta vanuseni), kellel esines silma hüpertensioon ja glaukoom. Kõiki vanuserühmi raviti 0,005% latanoprostiga annuses üks tilk ööpäevas mõlemasse silma vähemalt 2 nädala jooksul. Latanoprosthappe süsteemne ekspositsioon oli ligikaudu 2 korda suurem 3 kuni < 12-aastastel ja 6 korda suurem < 3-aastastel lastel võrreldes täiskasvanutega, kuid säilis süsteemsete kõrvaltoimete lai ohutusvahemik (vt lõik 4.9). Keskmine aeg plasma maksimaalse kontsentratsiooni saavutamiseks oli 5 minutit pärast manustamist kõigis vanuserühmades. Keskmine plasma eliminatsiooni poolväärtusaeg oli lühike (< 20 minutit), ühesugune nii lastel kui ka täiskasvanud patsientidel. See ei põhjustanud tasakaalukontsentratsiooni tingimustes latanoprosthappe kuhjumist süsteemses vereringes.
5.3 Prekliinilised ohutusandmed
Latanoprosti silma- ja samuti süsteemset toksilisust on uuritud mitmel loomaliigil. Üldiselt on latanoprost hästi talutav ja ohutu, süsteemset toksilisust põhjustab annuses, mis on vähemalt 1000 korda suurem kui silma manustatav terapeutiline annus. On näidatud, et intravenoosselt ilma anesteesiata ahvidele manustatud latanoprosti suured annused (ligikaudu 100 korda suuremad kui terapeutiline annus kilogrammi kehamassi kohta) suurendavat hingamissagedust, mis viitab ilmselt lühikese kestusega bronhokonstriktsioonile. Loomuuringutes ei ole leitud, et latanoprostil oleks sensibiliseerivaid toimeid.
Küülikutel või ahvidel ei ole toksilisi toimeid silmas täheldatud annuses kuni 100 mikrogrammi ööpäevas (terapeutiline annus on ligikaudu 1,5 mikrogrammi ööpäevas silma). Samas on loomkatsetes näidatud, et latanoprost suurendab ahvidel vikerkesta pigmenteerumist. Pigmenteerumise suurenemise mehhanismiks tundub olevat melaniini sünteesi suurenemine vikerkesta melanotsüütides, kuid proliferatiivseid muutusi seejuures ei täheldatud. Vikerkesta värvuse muutus võib olla püsiv.
Kroonilise silmatoksilisuse uuringutes on näidatud, et latanoprosti manustamine silma annuses 6 mikrogrammi ööpäevas põhjustab ka silmalau suurenenud lõhenemist. See toime on pöörduv ja esineb annustes, mis ületavad terapeutilise annuse. Seda toimet inimestel ei ole täheldatud. Latanoprostiga läbi viidud pöördmutatsiooni testid bakteritel, geenimutatsioonid hiire lümfoomis ja hiire mikrotuumade testid andsid negatiivseid tulemusi. In vitro inimese lümfotsüütides täheldati kromosoomide aberratsioone. Samasuguseid toimeid täheldati prostaglandiiniga F , mis on looduslikult esinev prostaglandiin, ja see näitab, et tegemist on rühma toimega. Täiendavad mutageensuse uuringud in vitro või in vivo plaanivälise DNA sünteesi kohta rottidel olid negatiivsed ja näitavad, et latanoprostil ei ole mutageenset toimet. Kartsinogeensuse uuringud hiirtel ja rottidel olid negatiivsed.
Latanoprostil ei ole loomuuringutes leitud mingeid toimeid isaste või emaste loomade fertiilsusele. Embrüotoksilisuse uuringus rottidel ei täheldatud latanoprostil embrüotoksilist toimet intravenoossel manustamisel (annustes 5 mikrogrammi/kg, 50 mikrogrammi/kg ja 250 mikrogrammi/kg ööpäevas). Siiski põhjustas latanoprost küülikutel loote surma annustes 5 mikrogrammi/kg ööpäevas ja rohkem.
Annus 5 mikrogrammi/kg ööpäevas (ligikaudu 100 korda suurem kui kliiniline annus) põhjustas märkimisväärset embrüofetaalset toksilisust, mida iseloomustas hilise resorptsiooni ja abortide esinemissageduse suurenemine ning loodete kaalu vähenemine. Teratogeenset toimet ei ole täheldatud.
6. FARMATSEUTILISED ANDMED
6.1 Abiainete loetelu
Bensalkooniumkloriid Naatriumdivesinikfosfaatmonohüdraat (E339) Naatriumkloriid Veevaba dinaatriumfosfaat (E339) Süstevesi
6.2 Sobimatus
In vitro uuringutes on tiomersaali sisaldavate silmatilkade segamisel latanoprostiga ilmnenud sadestumine. Kui taolisi ravimeid kasutatakse, peab ravimite manustamise vahel olema vähemalt 5-minutiline intervall.
6.3 Kõlblikkusaeg
2 aastat
Kõlblikkusaeg pärast esmast avamist: 4 nädalat.
Säilitamistingimused pärast esmast avamist: Hoida temperatuuril kuni 25 °C.
6.4 Säilitamise eritingimused
Hoida külmkapis (2 °C…8 °C). Hoida pudel välimises karbis, valguse eest kaitstult.
Säilitamistingimused pärast ravimpreparaadi esmast avamist vt lõik 6.3.
6.5 Pakendi iseloomustus ja sisu
4 ml läbipaistev LDPE DROP-TAINER®-i pudel läbipaistva LDPE tilgutiga, türkiissinise polüpropüleenist (PP) keeratava korgiga ja korgi ning pudelikaela ümber asetseva polüvinüülkloriidist (PVC) turvarõngaga.
Üks pudel sisaldab 2,5 ml silmatilkade lahust, mis vastab ligikaudu 90 tilgale.
Pakendi suurused: 1 x 2,5 ml, 3 x 2,5 ml, 6 x 2,5 ml lahust. Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.
6.6 Erihoiatused ravimpreparaadi hävitamiseks
Erinõuded puuduvad.
Kasutamata ravimpreparaat või jäätmematerjal tuleb hävitada vastavalt kohalikele nõuetele.
7. MÜÜGILOA HOIDJA
Sandoz d.d. Verovškova 57 SI-1000 Ljubljana Sloveenia
8. MÜÜGILOA NUMBER
738711
9. ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE / MÜÜGILOA UUENDAMISE KUUPÄEV
Müügiloa esmase väljastamise kuupäev: 28.03.2011 Müügiloa viimase uuendamise kuupäev: 09.03.2016
10. TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV
Märts 2022