Pakendi infoleht: teave kasutajale

Enne ravimi kasutamist lugege hoolikalt infolehte, sest siin on teile vajalikku teavet.

• Hoidke infoleht alles, et seda vajadusel uuesti lugeda.
• Kui teil on lisaküsimusi, pidage nõu oma arsti või apteekriga.
• Ravim on välja kirjutatud üksnes teile. Ärge andke seda kellelegi teisele. Ravim võib olla neile kahjulik, isegi kui haigusnähud on sarnased.
• Kui teil tekib ükskõik milline kõrvaltoime, pidage nõu oma arsti või apteekriga. Kõrvaltoime võib olla ka selline, mida selles infolehes ei ole nimetatud. Vt lõik 4.

Infolehe sisukord

1. Mis ravim on Iohexol Imax ja milleks seda kasutatakse

See ravim on vaid diagnostiliseks kasutamiseks. Iohexol Imax on mitteioonne kontrastaine, mida manustatakse intravenoosselt (süstitakse veeni), intraarteriaalselt (süstitakse arteritesse) või intratekaalse süste teel (süstitakse seljaajukanalisse- luukanal, mis kulgeb piki selgroogu).

Iohexol Imax’i kasutatakse täiskasvanutel ja lastel kardioangiograafias, arteriograafias, flebograafias ja kompuutertomograafias (KT). Nimme-, rinna- ja kaelaosa müelograafia, basaaltsisternide kompuutertomograafia subarahnoidaalse kontrastaine manustamisega. Artrograafia, endoskoopiline retrograadne pankreatograafia (ERP), endoskoopiline retrograadne kolangiopankreatograafia (ERCP), urograafia, herniograafia, hüsterosalpingograafia (HSG), sialograafia, seedetrakti uuringud ja kehaõõnsuste visualiseerimine.

2. Mida on vaja teada enne Iohexol Imax kasutamist

Iohexol Imax’i ei tohi kasutada

• kui olete joheksooli või selle ravimi mis tahes koostisosade (loetletud lõigus 6) suhtes allergiline.
• kui teil on aktiivne hüpertüreoidisim (kilpnäärme hormoonide liigne produktsioon).

Raseduse ajal või vaagnaõõne põletike korral (naise reproduktiivorganite põletik), ei tohi teile hüsterosalpingograafiat teostada (röntgenuuring).

Hoiatused ja ettevaatusabinõud Enne Iohexol Imax kasutamist pidage nõu oma arsti või apteekriga. Eriline ettevaatus on vajalik Iohexol Imax’iga: Üldine teave mitteioonse monomeerse kontrastaine kohta:

• kui teil on varem esinenud jodeeritud kontrastaine manustamisel allergiat, astmat või kõrvaltoimeid, tuleb olla ettevaatlik. Sellistel juhtudel võib kaaluda eelnevat ravi kortikosteroididega või histamiin H ja H antagonistidega.

• Tõsiste kõrvaltoimete tekkerisk seoses jodeeritud kontrastainega on vähene. Siiski võib jodeeritud kontrastaine põhjustada rasket allergilist reaktsiooni, mis põhjustab hingamisraskusi või pearinglust või teisi ülitundlikkuse sümptomeid.

• Enne ja pärast kontrastaine manustamist tuleb veenduda, et hüdratsioon on piisav. See on eriti oluline plasmarakkude vähiga, diabeediga, neerufunktsiooni kahjustusega patsientide aga ka väikelaste (vanuses 1 kuni 5 aastat), koolilaste ja eakate puhul. Imikud (alla 1-aastased) ning eriti vastsündinud on rohkem tundlikud elektrolüütide tasakaaluhäirete ja hemodünaamiliste muutuste suhtes.

• Ettevaatus on vajalik ka raske südamehaigusega ja pulmonaalse hüpertensiooniga patsientide puhul, kuna nendel võivad areneda hemodünaamilised muutused või ebanormaalne südamerütm.

• Ägeda tserebraalse patoloogiaga, kasvajatega või epilepsia anamneesiga patsientidel on suurem eelsoodumus insuldi, tserebrovaskulaarse infarkti tekkeks ja nad vajavad erilist hoolt. Ka alkohoolikutel ja narkosõltlastel on suurenenud risk apopleksia ja närvisüsteemi reaktsioonide tekkeks.

• Ennetamaks ägeda neerupuudulikkuse teket pärast kontrastaine manustamist, tuleb eriti ettevaatlik olla eelneva neerufunktsiooni kahjustusega ja diabeediga patsientidel, kuna neid peetakse riskirühma patsientideks.

• Riskirühma kuuluvateks peetakse ka paraproteineemiatega patsiente (müeloom ja Waldenströmi makroglobulineemia- plasmarakkude vähk).

• Et ennetada laktatsidoosi (laktatsidoosi kuhjumine veres, mis põhjustab vere happesuse suurenemist) riski, tuleb diabeetikutel, kes saavad metformiini, enne kontrastaine intravenoosset või intraarteriaalset manustamist mõõta kreatiniini (aine, mis võimaldab hinnata neerufunktsiooni) taset plasmas. Kui seerumi kreatiniini tase/neerufunktsioon on normaalne, tuleb kontrastaine manustamise ajal metformiini kasutamine katkestada ja mitte alustada enne 48 tundi või kui neerufunktsioon/seerumi kreatiniini tase on normaalne. Kui seerumi kreatiniini tase/neerufunktsioon on halvenenud, tuleb metformiini kasutamine katkestada ja kontrastainega uuring edasi lükata 48 tunni võrra. Ravi metformiiniga tohib uuesti alustada vaid juhul, kui neerufunktsioon/seerumi kreatiniini tase on taastunud. Hädajuhtudel, kui neerufunktsioon on halvenenud või teadmata, peab arst hindama kontrastainega uuringu riski/kasu suhet ning rakendada tuleb järgmisi ettevaatusabinõusid: metformiini kasutamine tuleb otsekohe katkestada, patsient tuleb piisavalt hüdreerida, tuleb jälgida neerufunktsiooni, samuti tuleb patsienti pidevalt jälgida laktatsidoosile viitavate mis tahes sümptomite tekke suhtes.
• Eriline ettevaatus on vajalik patsientide puhul, kellel esinevad neeru- ja maksafunktsiooni rasked häired, kuna see võib märkimisväärselt edasi lükata kontrastaine eritumist. Hemodialüüsi patsientidele võib kontrastainet manustada radioloogilisteks protseduurideks.

• Kontrastaine süstimise ja hemodialüüsi ajaline korrelatsioon on ebavajalik.

• Jodeeritud kontrastaine manustamine võib süvendada myasthenia gravis´e (lihashaigus, mis põhjustab nõrkust ja lihaste ebanormaalselt kiiret väsimist) sümptomeid. Feokromotsütoomiga (neerupealise kasvaja) patsientidele, kellele teostatakse kontrastainega muid protseduure, tuleb anda profülaktiliselt alfa-blokaatoreid, et vältida hüpertensiivset kriisi (kõrge vererõhk). Erilist ettevaatust tuleb rakendada hüpertüreoidismiga patsientidel (kilpnäärme suurenenud aktiivsus, mis võib põhjustada söögiisu suurenemist, kehakaalu kaotust või higistamist). Multinodulaarse kilpnäärmega (haigus, mille korral kilpnääre suureneb, moodustades sõlmekesi) patsientidel võib pärast kontrastaine süstimist olla risk hüpertüreoidismi tekkeks. Samuti tuleb arvestada, et enneaegsetel imikutel, kes saavad kontrastainet, võib see põhjustada mööduvat hüpotüreoidismi (kilpnäärme alatalitlus, mis võib põhjustada väsimust ja kehakaalu tõusu).

• Kontrastaine ekstravasatsiooni ilmneb harva ning see põhjustab paikset valu ja turset, mis taandub tavaliselt ilma tüsistusteta. Siiski võib esineda põletikku ja kudede nekroosi (kudede surm). Ekstravasatsiooni korral soovitatakse tavapärase meetmena kahjustatud koha ülestõstmist ja jahutamist. Suletusrõhu-sündroomi korral võib olla vajalik kirurgiline dekompressioon.

• Uuringuprotseduuri ajal või vahetult pärast seda võib teil tekkida lühiajaline ajutalitluse häire, mida nimetatakse entsefalopaatiaks. Kui te märkate mõnda selle seisundiga seotud sümptomit, mida on kirjeldatud lõigus 4, teatage sellest kohe oma arstile.

Muud ravimid ja Iohexol Imax Teatage oma arstile või apteekrile, kui te võtate, olete hiljuti võtnud või kavatsete võtta mis tahes muid ravimeid.

• Jodeeritud kontrastaine kasutamine võib põhjustada mööduvat neerufunktsiooni kahjustust ning

see võib soodustada laktatsidoosi teket metformiini võtvatel diabeetikutel (vt „Hoiatused ja ettevaatusabinõud“).

• Eelnevat interleukiin-2 ravi on seostatud hilisreaktsioonide (gripilaadsed sümptomid või

nahareaktsioonid) suurenenud tekkeriskiga.

• Kõik jodeeritud kontrastained võivad mõjutada kilpnäärme uuringute testide tulemusi (kilpnäärme

funktsiooni uuringud), kuna kilpnäärme joodi siduv võime võib olla vähenenud mitme nädala jooksul.

• Kontrastaine suured kontsentratsioonid seerumis ja uriinis võivad mõjutada bilirubiini, valkude

või anorgaaniliste ainete (nt raud, vask, kaltsium ja fosfaat) laboratoorsete testide tulemusi. Seetõttu ei tohi nende ainete sisaldust hinnata uuringupäeval.

• Beetablokaatorid võivad suurendada hingamisraskuste tekkeriski ja häirida Iohexol Imax’ist

tingitud raskete allergiliste reaktsioonide ravi.

Iohexol Imax koos toidu ja joogiga Abdominaalse angiograafia ja urograafia korral on tulemus parem, kui soolestik on tühi ja ei esine gaase. Seega tuleb 24 tundi enne uurigut vältida kõhupuhitust tekitavaid toiduaineid, eriti köögiviljad, salatid, puuviljad, pruun või värskelt küpsetatud leib ning igasugused toored köögiviljad.

Rasedus ja imetamine Kui te olete rase, imetate või arvate end olevat rase või kavatsete rasestuda, pidage enne selle ravimi kasutamist nõu oma arsti või apteekriga.

Röntgenkiirgust tuleb raseduse ajal vältida ning röntgenuuringust (kontrastainega või ilma) saadava kasu ja riski suhet tuleb hoolikalt kaaluda. Seega, seda ravimit ei tohi raseduse ajal kasutada, välja arvatud juhul, kui kasu kaalub üles riski ja arst peab seda hädavajalikuks.

Pärast kontrastainega radioloogilist uuringut võib rinnaga toitmist jätkata tavapäraselt. Autojuhtimine ja masinatega töötamine Autojuhtimine või masinate käsitsemine ei ole soovitatav 24 tunni jooksul pärast intratekaalset protseduuri.

Iohexol IMAX sisaldab naatriumi Ravim sisaldab vähem kui 1 mmol (23 mg) naatriumi ühes milliliitris, see tähendab põhimõtteliselt “naatriumivaba”.

3. Kuidas Iohexol Imax’i kasutada

Kasutage seda ravimit alati täpselt nii, nagu arst on teile selgitanud. Kui te ei ole milleski kindel, pidage nõu oma arsti või apteekriga.

Teie arst määrab teile õige annuse.

Uuring tuleb teostada nii, et patsient on söömata olekus, kuid peab olema piisavalt hüdreeritud.

Päev enne uuringut tohib viimase eine süüa õhtul enne kella 6. Lisaks võib olla vajalik võtta uuringule eelneval õhtul lahtistit. Siiski on imikutele ja lastele pikaajaline söömata olek ja lahtisti manustamine vastunäidustatud.

Iohexol Imax’i manustatakse intravenoosselt, intraarteriaalselt, intratekaalselt või kehaõõnde.

Kui te kasutate Iohexol Imax’i rohkem, kui ette nähtud Üledoseerimise juhtudel peab teie arst korrigeerima vee ja elektrolüütide tasakaalu. Neerufunktsiooni tuleb jälgida järgneva kolme päeva jooksul. Vajaduse korral võib liigse koguse kontrastaine eemaldamiseks kasutada hemodialüüsi. Spetsiifilist antidooti ei ole.

Kui te unustate Iohexol Imax’i kasutada Ärge manustage kahekordset annust, kui eelmine annus jäi manustamata.

Kui teil on lisaküsimusi selle ravimi kasutamise kohta, pidage nõu oma arsti või apteekriga.

4. Võimalikud kõrvaltoimed

Nagu kõik ravimid, võib ka see ravim põhjustada kõrvaltoimeid, kuigi kõigil neid ei teki.

Kui teil tekib haiglas või polikliinikus joheksooli manustamisel allergiline reaktsioon, öelge seda otsekohe arstile. Nendeks nähtudeks võivad olla:

• hingeldus, hingamisraskused või pigistustunne või valu rinnus
• nahalööve, sõlmekesed, sügelevad laigud, villid nahal ja suus või muud allergilised reaktsioonid
• näo turse
• pearinglus või minestustunne (seda põhjustab madal vererõhk)
• rasked nahareaktsioonid, sealhulgas potentsiaalselt eluohtlikud nahalööbed (Stevensi-Johnsoni

sündroom, toksiline epidermaalne nekrolüüs), mis ilmnevad esialgu kehatüvel punetavate piiritletud laikudena või ümarate ringidena, mille keskel on tihti villid. Lisaks võivad ilmneda nähud, nagu haavandid suus, kurgus, ninas, suguelunditel ja konjunktiviit (punased ja paistes silmad). Nende potentsiaalselt eluohtlike nahalöövetega võivad sageli kaasneda gripitaolised sümptomid. Lööve võib progresseeruda laiaulatusliku villilise lööbeni või naha mahakoorumiseni. Kui teil on tekkinud seoses joheksooli kasutamisega Stevensi-Johnsoni sündroom või toksiline epidermaalne nekrolüüs, ei tohi teile enam joheksooli kunagi manustada. Ülalmainitud kõrvaltoimed võivad ilmneda mõne tunni või isegi mõne päeva jooksul pärast joheksooli manustamist. Kui mõni nendest kõrvaltoimetest ilmneb pärast haiglast või polikliinikust lahkumist, pöörduge kohe uuesti lähima haigla erakorralise ravi osakonda. Muud kõrvaltoimed, mis teil võivad tekkida, on loetletud allpool; need sõltuvad sellest, kuidas või milleks teile joheksooli manustati. Küsige oma arstilt, kui te ei ole kindel, kuidas teile joheksooli manustati. Üldine (kehtib joheksooli kõikide kasutusviiside kohta)

Sage: mõjutab 1 kuni 10 kasutajat 100-st

• kuumatunne

Aeg-ajalt: mõjutab 1 kuni 10 kasutajat 1000-st

• iiveldus

Harv: mõjutab 1 kuni 10 kasutajat 10 000-st

• allergilised (ülitundlikkus) reaktsioonid
• madal südame löögisagedus

• peavalu, oksendamine, palavik

Väga harv: mõjutab vähem kui 1 kasutajat 10 000-st

• ajutised maitsetundlikkuse muutused
• kõrge või madal vererõhk, värisemine (külmavärinad)
• kõhulahtisus, valu kõhupiirkonnas

Teadmata: sagedust ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel

• allergiline reaktsioon, sealhulgas tõsine allergiline reaktsioon, mis võib viia šokini või minestuseni,

vt allergilisi reaktsioone ülevaltpoolt teiste nähtude alt

• süljenäärmete paistetus ja hellus (valu)

Pärast süstet arterisse või veeni

Aeg-ajalt: mõjutab 1 kuni 10 kasutajat 1000-st

• valu ja ebamugavustunne

Harv: mõjutab 1 kuni 10 kasutajat 10 000-st

• kõhulahtisus
• ebaregulaarne südamerütm
• neeruprobleemid
• köha, palavik, üldine ebamugavustunne
• pearinglus

Väga harv: mõjutab vähem kui 1 kasutajat 10 000-st

• krambihood (tõmblused), teadvuse hägustumine, tundlikkushäired (nt puutetundlikkus), värisemine
• nahaõhetus
• hingamisraskused, sealhulgas tõsised hingamisraskused vedeliku tõttu teie kopsudes
• lühiajalised ajukahjustused (entsefalopaatia), sealhulgas lühiajaline mälukaotus, kooma ja stuupor

(„unisusseisund“), müokardiinfarkt

Teadmata: sagedust ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel

• rasked nahareaktsioonid
• segasuse tunne, desorientatsioon
• üliaktiivne kilpnääre (kilpnäärmehormoonide kõrge tase veres, mis põhjustab erinevaid sümptomeid,

nt kiire südamerütm, higistamine, ärevus), lühiajaline kilpnäärme alatalitlus (kilpnäärme funktsiooni häire, mis hiljem taastub. Tavaliselt ei esine mingeid sümptomeid)

• ajutised liikumisraskused
• kõnehäired, sealhulgas afaasia (võimetus rääkida), düsartria (raskused sõnu hääldada)
• lühiajaline pimedus (tunnid kuni mõni päev), lühiajaline kuulmisekadu
• valu rinnus, südameprobleemid, sealhulgas südameseiskus
• pigistustunne rinnus või hingamisraskused, kõhunäärmepõletiku halvenemine (kõhu taga olev

organ), mis põhjustab kõhuvalu, mis tugevneb söömise tagajärjel

• valu ja turse veenides, verehüübed (tromboos)
• liigesevalu, süstekoha reaktsioon, seljavalu
• astma atakk
• psoriaasi süvenemine

Pärast süstet seljaajusse

Väga sage: mõjutab rohkem kui 1 kasutajat 10-st

• peavalu (võib olla tõsine ja püsiv)

Sage: mõjutab 1 kuni 10 kasutajat 100-st

• iiveldus, oksendamine

Aeg-ajalt: mõjutab 1 kuni 10 kasutajat 1000-st

• aju ja seljaaju ümbritsevate membraanide põletik

Harv: mõjutab 1 kuni 10 kasutajat 10 000-st

• krambihood (tõmblused), pearinglus, kõhulahtisus
• valu kätes või jalgades, kaelavalu

Teadmata: sagedust ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel

• aju elektrilise aktiivsuse häired elektroentsefalograafilise uuringu käigus
• ereda valguse talumatus, kaelajäikus
• ajutised liikumisraskused, segasuse seisund
• tundlikkuse häired (nt puudutus), lühiajaline pimedus (tunnid kuni mõni päev), lühiajaline

kuulmisekadu

• surinatunne, lihaste kontraktsioonid (spasmid), süstekoha reaktsioon
• ajutised ajutalitluse häired (entsefalopaatia), mis võivad põhjustada segasusseisundit,

hallutsinatsioone, nägemishäireid, nägemise kadu, krampe, koordinatsioonikadu, ühe kehapoole liikumatust, kõnehäireid ja teadvuskadu.

Pärast kasutamist kehaõõntes (nagu emakas ja munajuhad, sapipõis ja kõhunääre või song)

Väga sage: mõjutab rohkem kui 1 kasutajat 10-st

• valu kõhupiirkonnas

Sage: mõjutab 1 kuni 10 kasutajat 100-st

• kõhunäärmepõletik (kõhu taga asuv organ), mis põhjustab kõhuvalu, mis tugevneb söömise tagajärjel
• laborianalüüsil tuvastatud kõhunäärme hormoonide tootmise häire

Teadmata: sagedust ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel

• valu

Pärast süstet liigestesse

Väga sage: mõjutab rohkem kui 1 kasutajat 10-st

• valu kohas, kuhu süstiti

Teadmata: sagedust ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel

• liigestepõletik

Pärast suukaudset manustamist

Väga sage: mõjutab rohkem kui 1 kasutajat 10-st

• kõhulahtisus

Sage: mõjutab 1 kuni 10 kasutajat 100-st

• iiveldus, oksendamine

Aeg-ajalt: mõjutab 1 kuni 10 kasutajat 1000-st

• valu kõhupiirkonnas

Täiendavad kõrvaltoimed lastel ja noorukitel Enneaegsetel imikutel, vastsündinutel ja teistel lastel on teatatud lühiajalisest kilpnäärme alatalitlusest (mööduv hüpotüreoidism). Enneaegsed imikud on eriti tundlikud joodi toime suhtes. Pärast kontrastaine manustamist rasedale naisele tuleb vastsündinul kontrollida kilpnäärme funktsiooni esimese elunädala jooksul. Soovitav on kilpnäärme funktsioonide korduv testimine 2…6-l elunädalal, eriti madala sünnikaaluga või enneaegsetel vastsündinutel.

Kõrvaltoimetest teatamine

Kui teil tekib ükskõik milline kõrvaltoime, pidage nõu oma arsti, apteekri või meditsiiniõega. Kõrvaltoime võib olla ka selline, mida selles infolehes ei ole nimetatud. Kõrvaltoimetest võite ka ise teatada www.ravimiamet.ee kaudu. Teatades aitate saada rohkem infot ravimi ohutusest.

5. Kuidas Iohexol Imax’i säilitada

Hoidke seda ravimit laste eest varjatud ja kättesaamatus kohas.

Hoida välispakendis, valguse eest kaitstult. Hoida röntgenkiirguse eest kaitstult. Ärge kasutage seda ravimit pärast kõlblikkusaega, mis on märgitud karbil pärast „EXP“. Kõlblikkusaeg viitab selle kuu viimasele päevale.

Kontrastaine tuleb tõmmata varustusega seotud süstlasse või infusioonipudelisse ainult vahetult enne uuringut. Kontrastainet sisaldavad viaalid on mõeldud vaid ühekordseks kasutamiseks. Uuringu jooksul kasutamata jäänud kontrastaine tuleb hävitada.

Ärge visake ravimeid kanalisatsiooni ega olmejäätmete hulka. Küsige oma apteekrilt, kuidas hävitada ravimeid, mida te enam ei kasuta. Need meetmed aitavad kaitsta keskkonda.

6. Pakendi sisu ja muu teave

Mida Iohexol Imax sisaldab

• Toimeaine on joheksool.
• Teised koostisosad on: trometamool, naatriumkaltsiumedetaat, vesinikkloriidhape, naatriumhüdroksiid, süstevesi.

Kuidas Iohexol Imax välja näeb ja pakendi sisu Iohexol Imax süstelahus on saadaval kahes kontsentratsioonis: Iohexol Imax 647 mg/ml, süstelahus: I tüüpi klaasist viaal, 50 ml, 100 ml, 200 ml ja 500 ml. Iohexol Imax 755 mg/ml, süstelahus: I tüüpi klaasist viaal, 50 ml, 100 ml, 200 ml ja 500 ml.

50 ml, 100 ml, 200 ml: viaalid on pakendatud 10 kaupa. 500 ml: viaalid on pakendatud 5 või 10 kaupa. Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.

Müügiloa hoidja ja tootja Müügiloa hoidja IMAX Diagnostic Imaging Limited Cube Building, Room 136 Monahan Road Cork T12H1XY Iirimaa

Tootjad Sanochemia Pharmazeutika GmbH Landegger Straꞵe 7, 2491 Neufeld an der Leitha Austria

Imax Diagnostic Imaging Limited Cube Building, Room 136

Monahan Road

Cork T12H1XY Iirimaa Infoleht on viimati uuendatud novembris 2025.

TEAVE TERVISHOIUTÖÖTAJATELE Järgmine teave on ainult tervishoiutöötajatele:

Erihoiatused

• Jodeeritud kontrastaine võib provotseerida anafülaktoidseid reaktsioone või teisi ülitundlikkuse

reaktsioone. Juhul kui peaks ilmnema tõsine reaktsioon, peab eelnevalt olema valmis tegutsemisplaan vajalike ravimite ja varustusega koheseks ravi alustamiseks. Kogu röntgeniprotseduuri ajal on soovitatav kasutada kanüüli või kateetrit kiire intravenoosse ligipääsu saamiseks.

• Mitteioonsel kontrastainel on väiksem toime in vitro koagulatsioonile kui ioonsel kontrastainel.

Vaskulaarse kateteriseerimise protseduuril tuleb pöörata hoolikalt tähelepanu angiograafilisele tehnikale ja loputada kateetrit sageli (nt hepariniseeritud soolalahuses), et minimeerida protseduuriga seotud tromboosi ja emboolia riski.

Ennetavad meetmed on:

• Kõrge riskiga patsientide identifitseerimine.
• Piisava hüdratsiooni tagamine. Vajadusel alustada intravenoosset infusiooni enne protseduuri ja jätkata kuni kontrastaine on neerude kaudu eritunud.
• Vältida lisakoormust neerudele, nt mitte manustada nefrotoksilisi ravimeid, suukaudseid kolestürograafilisi preparaate, arterite klemmimise, neeruarteri angioplastika või suurema kirurgilise protseduuri vältimine kuni kontrastaine on eritunud.
• Kontrastainega kordusuuringu edasilükkamine, kuni neerufunktsioon taastub uuringu-eelsele tasemele.

Jälgimisaeg Pärast viimast süstimist tuleb patsienti hoolikalt jälgida vähemalt 30 minuti jooksul, sest enamik rasketest reaktsioonidest tekib selle aja jooksul. Samas võivad reaktsioonid ilmneda ka hiljem.

Intratekaalne kasutamine: Pärast müelograafiat peab patsient lamama tund aega pea ja rindkere tõstetud 20° nurga all. Pärast seda võib patsient ettevaatlikult ringi kõndida, kuid allapoole kummardamist tuleb vältida. Jäädes voodisse, tuleb pea ja rindkere hoida kõrgemas asendis esimesed 6 tundi. Patsiente, kellel on madal krambilävi, tuleb selle aja jooksul jälgida. Ambulatoorne patsient ei tohiks jääda üksi esimese 24 tunni jooksul. Kasutamine

Üldine teave Iohexol Imax lahus tuleb tõmmata varustusega seotud süstlasse või infusioonipudelisse ainult vahetult enne uuringut. Kummikorke ei tohi läbistada rohkem kui üks kord. Kummikorgi läbistamiseks ja kontrastaine väljatõmbamiseks soovitatakse kasutada pikka kanüüli maksimaalse diameetriga 18G. Uuringu jooksul kasutamata jäänud kontrastaine tuleb hävitada.

Vedeliku ja elektrolüütide tasakaal tuleb eelnevalt korrigeerida, eriti on see oluline patsientide puhul, kellel on soodumus dehüdratsiooni tekkeks. Kogemused näitavad, et väljendunud seisundid, nagu erutus, ärevus ja valu, võivad põhjustada kõrvaltoimeid või võimendada kontrastainega seotud reaktsioone. Selliseid reaktsioone on võimalik vältida, hoides patsiendi rahulikuna ja kasutada vastavaid ravimeid.

Erandjuhtudel võib eriti närvilistele patsientidele manustada rahustina lihasesse 0,2 g fenobarbitaali. Profülaktiline toime kestab ligikaudu 8…12 tundi. Kui kasutatakse peenikesi punktsiooninõelu, ei ole kohalik tuimestus vajalik. Kui manustatakse antiemeetikume, ei tohi neil olla neuroleptilist toimet. Pärast subarahnoidaalse piirkonna, eriti selle kõrgemate osade, uurimist, tuleb kontrastainel lasta valguda nimmepiirkonda nii palju kui võimalik; selleks tuleb patsienti hoida istuvas asendis paari minuti jooksul. Pärast seda peab patsient puhkama voodis vähemalt 24 tundi; esimesed 6 tundi tuleb hoida keha horisontaalses asendis ja voodipeats peaks olema tõstetud 15° nurga all.

Patsiente, kellel kahtlustatakse alanenud krambiläve, tuleb hoolikalt jälgida 8 tundi. Kontrastaine intravaskulaarne manustamine tuleb võimalusel teostada nii, et patsient lamab. Pärast manustamist tuleb patsienti hoolikalt jälgida vähemalt 30 minuti jooksul, kuna kogemused näitavad, et just sellel ajal ilmnevad kõige tõsisemad kõrvaltoimed. Kogemused näitavad, et kontrastaine on paremini talutav, kui see on soojendatud kehatemperatuurini. Abdominaalse angiograafia ja urograafia korral on tulemus parem, kui sooled on tühjad ja ei esine gaase.

Mitteioonsel kontrastainel on omadus, et see mõjutab väga vähe normaalsed füsioloogilisi funktsioone. Selle tõttu on mitteioonsel kontrastainel väiksem toime in vitro koagulatsioonile kui ioonsel kontrastainel. Et minimeerida protseduuriga seotud tromboosi ja emboolia riski, peab vere ja kontrastaine kontakt olema nii lühike kui võimalik, hoolikat tähelepanu tuleb pöörata angiograafilisele tehnikale ning kateetrit tuleb sageli loputada soolalahuses (vajadusel lisada hepariini).

Annustamine ja manustamisviis Annustamist tuleb kohandada sõltuvalt kasutusalast vastavalt järgmistele juhistele:

Täiskasvanud

Juhised intravenoosseks kasutamiseks:

Näidustus Kontsentratsioon Kogus Märkused Urograafia 300 mgI/ml või 50...80 ml Flebograafia 300 mgI/ml 20...100 ml/jalg Digitaalne 300 mgI/ml või 30...60 ml kiirus: 8...12 ml sekundis subtraktsioonangiograafia 350 mgI/ml 30...60 ml küünarvarreveeni; Kompuutertomograafia 300 mgI/ml või 1...2 ml/kg kehakaalu manustatakse (KAT/KT) 350 mgI/ml kohta intravenoosselt süstena

Intravenoosne urograafia Kuna Iohexol Imax’il on vaid minimaalne osmodiureetiline toime, saavutatakse uriinis kõrge kontrastaine kontsentratsioon, mille tulemusena tekib tugev kontrast neeruvaagnas ja neerukarikates. Normaalkaaluga täiskasvanud patsientidele tuleb manustada vähemalt 50 ml Iohexol Imax’i 647 mg/ml/755 mg/ml juhul kui on vajalik ka ureetra piisav täitumine. Annust võib suurendada kui see on teatud tingimustel vajalik. Aeg pildi saavutamiseks Manustades 50 ml Iohexol Imax’it 647 mg/ml/755 mg/ml 1…2 minuti jooksul, muutub neerude parenhüüm väga läbipaistvaks tavaliselt 3…5 minuti jooksul ning neeruvaagen ja kuseteed ligikaudu 8…15 minuti jooksul pärast manustamise algust. Esimene ajapunkt tuleb valida noorematele patsientidele ja teine vanematele patsientidele. Imikutel ja väikelastel on soovitatav teha esimene pilt kõige varem 2…3 minutit pärast kontrastaine manustamist.

Halva kontrasti tõttu võib olla vajalik teha pilt hiljem.

Intravenoosne digitaalne subtraktsioonangiograafia (digital subtraction angiography, DSA) Suurte veresoonte, pulmonaalarterite, kaela-, pea, neerude ja jäsemete arterite suure kontrastsuse saamiseks on soovitatav manustada intravenoosselt boolusena 30…60 ml Iohexol Imax’i 647 mg/ml/ 755 mg/ml. Ajavahemikku, mille jooksul kontrastaine on kontaktis veenide seintega, saab vähendada süstides kohe pärast kontrastaine manustamist 20…40 ml isotoonilist naatriumkloriidi lahust boolussüstena.

Kompuutertomograafia (KT)

Peaaju KT Iohexol Imax on näidustatud kontrastsuse suurendamiseks kasvajate ja vigastuste diagnoosimisel peaaju kompuutertomograafia abil. Tavaliselt manustatakse intravenoosse süste või infusioonina 2…6 minuti jooksul.

Skaneeringu alustamine (Registreerimine)

Arteriovenoossed väärarengud, aneurüsmid ja Otsekohe või kuni 5 minutit muud patoloogilised protsessid. Suure verevarustusega kasvajad Kuni 5 minutit või veidi hiljem Halva verevarustusega kahjustused 10 kuni 15 minutit

Erinevused ajas sõltuvad kontrastaine maksimaalse kontsentratsiooni saavutamisest veres vahetult pärast manustamist ning maksimaalse plasmakontsentratsiooni erinevatest aegadest vastavates patoloogiliselt mõjutatud kudedes. Soovitatav on 100 ml manustamine kahes osas (50 ml ligikaudu 3 minuti jooksul ja ülejäänud ligikaudu 7 minuti jooksul) kasutades aeglast varustust, kuna selle tagajärjel tekib veres suhteliselt püsiv tase, kuid mitte maksimaalne. Uuringut tuleb alustada pärast esimese osa manustamist.

Kogu keha KT Kogu keha KT korral sõltub vajaliku kontrastaine annus ja manustamise kiirus uuritavatest organitest, diagnoositavast probleemist ja eriti kasutatava seadme uuringu tegemiseks ja pildi rekonstrueerimiseks vajaminevast ajast.

Juhised intraarteriaalseks kasutamiseks:

Näidustus Kontsentratsioon Kogus Märkused Arteriograafiad aordikaar 300 mgI/ml 30...40 ml/süst selektiivne aju 300 mgI/ml 5...10 ml/süst aortograafia 350 mgI/ml 40...60 ml/süst reiearter 300 mgI/ml või 30...50 ml/süst muud 300 mgI/ml olenevalt uuringu tüübist Kardioangiograafia vasak vatsake või aort 350 mgI/ml 30...60 ml/süst selektiivne koronaarne 350 mgI/ml 4...8 ml/süst arteriograafia Digitaalne subtraktsioon 300 mgI/ml 1...15 ml/süst angiograafia (DSA) Intraarteriaalne DSA Intraarteriaalse digitaalse subtraktsioonangiograafia puhul on vajalik kasutada joodi madalamaid annuseid ja mahte võrreldes intravenoosse kasutamisega. Mida selektiivsem angiograafia on, seda väiksem võib olla kontrastaine annus. Seetõttu on see meetod soovitatav neerupuudulikkusega

patsientidele. Konventsionaalses angiograafias kasutatava booluse kontsentratsiooni, mahu ja kiiruse väärtusi võib vähendada intraarteriaalse DSA korral.

Juhised intratekaalseks kasutamiseks:

Näidustus Kontsentratsioon Kogus Märkused Kaelaosa müelograafia 300 mgI/ml 8...10 ml Rindkere müelograafia 300 mgI/ml 8...10 ml

Müelograafia Kontrastaine kontsentratsioon ja maht sõltuvad ka röntgeniaparatuurist. Kui varustus võimaldab pilte teha kõikides vajalikes projektsioonides ilma, et patsient peaks asendit vahetama ja võimaldab instillatsiooni fluoroskoopia kontrolli all, on piisav kasutada igas ette antud vahemikus joodi madalamaid annuseid ja mahte. Suuremate kontsentratsioonide kasutamine on näidustatud, kui müelograafia korral on vajalik patsiendi asendi muutmine, kuna turbulentsi tulemusel lahjeneb kontrastaine kiiremini ja võib seetõttu halvendada täpsust. Üldiste standarditena kasutatakse järgmisi annustamissoovitusi. Kahtluse korral tuleks kasutada pigem suuremat kontsentratsiooni kui suuremat mahtu.

Täpsemate piltide saamiseks võib kasutada suuremat kontsentratsiooni, kuid subarahnoidaalsesse piirkonda ei soovitata kasutada lahuseid kontsentratsiooniga üle 300 mgI/ml. Selles piirkonnas ei tohiks koguannus ületada 3 g joodi (so. 10 ml lahust, mis sisaldab 300 mgI/ml).

Tähelepanu: Mida rohkem patsient liigub või pingutab pärast manustamist, seda kiiremini seguneb kontrastaine teiste kehapiirkondade vedelikega. Selle tulemusena väheneb kontrastaine tihedus kiiremini kui tavaliselt.

Juhised kehaõõntes kasutamiseks:

Näidustus Kontsentratsioon Kogus Märkused Artrograafia 300 mgI/ml või 5...15 ml Hüsterosalpingograafia 300 mg I/ml 15...25 ml Sialograafia 300 mg I/ml 0,5...2 ml Seedetrakti uuringud 300 mgI/ml 10...20 ml

Lapsed

Juhised intravenoosseks kasutamiseks:

Näidustus Kontsentratsioon Kogus Märkused Urograafia Üldiselt ei ole vajalik Lapsed (< 7 kg) 300 mgI/ml 3 ml/kg kehakaalu manustada rohkem kui Lapsed (> 7 kg) 300 mgI/ml 2 ml/kg kehakaalu kohta vastsündinutele; Kompuutertomograafia 300 mgI/ml 1...2 ml/kg (KT) kehakaalu kohta

Intravenoosne urograafia Kuna laste neerude ebaküpsed nefronid on füsioloogiliselt madala kontsentratsioonivõimega, on vajalik oluliselt suurema kontsentratsiooniga kontrastaine manustamine.

Juhised intraarteriaalseks kasutamiseks:

Näidustus Kontsentratsioon Kogus Märkused Kardioangiograafia 300 mgI/ml Sõltuvalt vanusest, (maksim. 8 ml/kg

Juhised kehaõõntes kasutamiseks:

Näidustus Kontsentratsioon Kogus Märkused Seedetrakti uuringud 300 mgI/ml 5 ml/kg kehakaalu kohta

Üleannustamine Prekliinilistel andmetel on joheksooli taluvus hea ja tavapärase intravaskulaarse kasutamise korral ei ole kindlat maksimumannust määratud. Sümptomaatiline üledoseerimine on ebatõenäoline normaalse neerufunktsiooniga patsiendi puhul, kui talle pole manustatud üle 2000 mg I kehakaalu kilogrammi kohta lühikese aja jooksul. Protseduuri pikkuse jälgimine on oluline, et arvestada neerude kontrastaine taluvust (t½ on 2 tundi). Juhuslik üledoseerimine on tõenäolisem laste keeruliste angiograafiliste protseduuride puhul, eriti kui süstitakse suuri koguseid kõrge kontsentratsiooniga.

Juhised kontrastainega seotud õnnetusjuhtumite raviks Juhul kui kontrastaine manustamise ajal peaksid ilmnema komplikatsioonid, on väga oluline, et kiireks tegutsemiseks oleksid saadaval kõik esmaabivahendid ja kogenud personal.

Soovitatakse rakendada järgmist protseduuri: Suures annuses lahustuva kortikostreoidi intravenoosne süstimine, nt naatrium-6- alfametüülprednisoloon-naatriumhemisuktsinaat järgmises annuses: Igal juhul, kohene 500 mg (250 mg alla 4-aastastele lastele) süstimine 2 või 3 minuti jooksul. Eluohtliku seisundi puhul tuleb annust suurendada järgmise 3 kuni 5 minuti jooksul koguannuseni 30 mg/kg kehakaalu kohta (nt 70 kg kaaluva patsiendi puhul on koguannus 2000 mg). Kanüül või kateeter soovitatakse jätta veeni, et tagada vajadusel kiire ligipääs vaskulaarsüsteemi. Mõned arstid eelistavad taastada vedelikumahu (vt tsirkulatoorne puudulikkus ja šokk (kollaps)) enne või samaaegselt kortikosteroidide manustamisega. Lisahapnik, vajadusel kunstlik hingamine. Meetmed, mida sel juhul rakendada, sõltuvad esmaste sümptomite arenemisest, samuti tuleb arvesse võtta, et soovitatud ravimite annused kohalduvad ainult täiskasvanute puhul ja seega tuleks lastel neid kohandada, vastavalt vanusele.

Tsirkulatoorne puudulikkus ja šokk (kollaps): Patsient tuleb koheselt panna šoki asendisse (pea allapoole ning käed ja jalad ülespoole). Perifeerse toimega veresoonkonnale mõjuvate ravimite aeglane süstimine veeni. Veremahu taastamine analoogiga. Noradrenaliini infusioon, 5 mg 500 ml-s lahuses (nt isotooniline naatriumkloriidi lahus), annus kohandada vastavalt soovitud toimele, ligikaudu 10…20 tilka minutis. Pulsi ja vererõhu pidev kontroll. Südame seiskus (asüstoolne): Tugev kompessioon rindkerele rinnaku keskele, millele järgneb järsk intensiivsuse langus. Kui see ebaõnnestub, tuleb koheselt lisaks teha südamemassaaži ja kunstlikku hingamist (suust-suhu hingamine, hüperbaarne hapnikuravi, võimalusel endotrahheaalne intubatsioon). 0,5 mg ortsiprenaliini intrakardiaalselt, südamestimulaator. Pärast spontaansete, kuid nõrkade südamekontraktsioonide ilmnemist, tuleb intravenoosselt manustada 0,5…1g (50…100 ml 10%-list lahust) kaltsiumglükonaati. Kaltsiumiga tuleb olla ettevaatlik südameglükosiidide kasutamisel.

Ventrikulaane fibrillatsioon:

Koheselt rindkereväline südamemassaaž ja kunslik hingamine. Defibrillatsioon südame defibrillaatoriga: vajadusel korrata. Kui see ebaõnnestub või kui defibrillaator ei ole saadaval, tuleb intrakardiaalselt manustada 0,5 mg prokaiinamiidi.

Hüpokseemilise atsidoosi profülaktikaks, mis sageli ilmneb südameseiskumisel või ventrikulaarse fibrillatsiooni korral, tuleb intravenoosselt manustada naatriumvesinikkarbonaadi lahust (nt 50 ml 8,4%-list (1mEq/ml)) iga 5…10 minuti järel. Vere pH kontroll.

Kopsuturse: Mittehemorraagiline vere laskmine läbi sfügmomanomeetri manseti. Täiskasvanutel võib võimalusel lasta aadrit. Kiiretoimeline diureetikum intravenoosselt ja täiskasvanutel 100 ml 40%-list glükoosilahust, et tekitada osmodiureesi.

Kui patsienti ei ole veel uuritud, teostage kiire uuring kasutades sobivaid glükosiide (nt täiskasvanutel 1/8…¼ mg strofantiini intravenoosselt (hoolikas tuleb olla mitraalstenoosi osas)). Rõhu all hingamine, kuid mitte šoki korral.

Tserebraalsed sümptomid: Rahutus korral manustada trankvillisaatorit (nt diasepaami) intramuskulaarselt või aeglaselt veeni; tõsise ärevuse korral neuroleptikume, võimalusel kombinatsioonis 50 mg intragluteaalse prometasiiniga. Orgaanilise päritoluga ajukrampide korral manustada 0,2…0,4 g (i.m) fenobarbitaali; raskete krambihoogude korral (epilepsia), manustada intravenoosselt lühitoimelist narkootikumi.

Allergia sümptomid: Raske lööbe korral tuleb lisaks kortikosteroididele manustada aeglaselt intravenoosselt antihistamiine ja võimalusel ka kaltsiumipreparaati (kaltsiumiga tuleb olla ettevaatlik südameglükosiidide manustamisel). Astmahoo raviks tuleb väga aeglaselt intravenoosselt manustada teofülliini sisaldavat ravimit ja vajadusel 0,5 mg ortsiprenaliini samuti väga aeglaselt intravenoosselt; kõriturse korral tuleb aeglaselt intravenoosselt manustada antihistamiini (nt 50 mg prometasiini). Kui esineb ülemiste hingamisteede takistus, võib olla vajalik trahheotoomia.