Ipraalox – Ravimi omaduste kokkuvõte

RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE

1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS

Ipraalox, 20 mg gastroresistentsed tabletid

2. KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS

Iga gastroresistentne tablett sisaldab 20 mg pantoprasooli (naatriumseskvihüdraadina).

INN. Pantoprazolum

Teadaolevat toimet omavad abiained 38,425 mg maltitooli ja 0,345 mg sojaletsitiini (sojaõli derivaat) ning maksimaalselt 1,84 mg naatriumi.

Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.

3. RAVIMVORM

Gastroresistentne tablett. Ovaalne, kollast värvi gastroresistentne tablett, mõõtudega ligikaudu 8,2 x 4,4 mm.

4. KLIINILISED ANDMED

4.1 Näidustused

Gastroösofageaalse reflukshaiguse vaevuste (kõrvetised ja maohappe tagasivoolusümptomid) lühiaegne ravi täiskasvanutel.

4.2 Annustamine ja manustamisviis

Annustamine Soovitatav annus on 20 mg pantoprasooli (üks tablett) ööpäevas. Sümptomite leevendamiseks võib olla vaja võtta tablette 2…3 päeva järjest. Pärast sümptomite täielikku taandumist tuleb ravi katkestada. Ilma arstiga konsulteerimata ei tohi ravi kesta üle 4 nädala. Kui sümptomid püsivad pärast 2-nädalast pidevat ravi, peab patsient pöörduma arsti poole. Patsientide eripopulatsioonid Eakatel patsientidel ega neeru- või maksakahjustusega patsientidel ei ole vaja annust kohandada

Lapsed Ebapiisavate ohutus- ja efektiivsusandmete tõttu ei soovitata Ipraalox’it lastele ja noorukitele vanuses kuni 18 aastat.

Manustamisviis Ipraalox 20 mg gastroresistentseid tablette ei tohi närida ega purustada ning need tuleb tervena alla neelata koos veega enne sööki.

4.3 Vastunäidustused

Ülitundlikkus toimeaine, asendatud bensimidasooli, maapähkli, soja või lõigus 6.1 loetletud mis tahes abiainete suhtes.

Ipraalox’it ei soovitata manustada samaaegselt HIV proteaasi inhibiitoritega, mille imendumine sõltub maosisu happelisusest (nt atasanaviir, nelfinaviir), sest see vähendab oluliselt nende biosaadavust (vt lõik 4.5).

4.4 Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel

Patsiente peab juhendama, et nad konsulteeriksid arstiga järgmistel juhtudel:

• kui neil tekib oluline tahtmatu kehakaalu langus, aneemia, seedetrakti veritsus, düsfaagia, püsiv oksendamine või veriokse, sest ravi võib leevendada raskete seisundite sümptomeid ning edasi lükata nende diagnoosimist; sellistel juhtudel tuleb välistada kasvajate olemasolu;
• kui neil on varem olnud maohaavand või seedetrakti kirurgiline operatsioon;
• nende seedehäirete või kõrvetiste sümptomaatiline ravi on kestnud pidevalt 4 nädalat või kauem;
• neil on ikterus, maksakahjustus või maksahaigus;
• kui neil on mõni muu tõsine haigus, mis mõjutab nende üldist tervislikku seisundit;
• kui nad on vanemad kui 55 aastat ning neil on tekkinud uusi sümptomeid või kui need on hiljuti muutunud.

Patsiendid, kellel on pikaajalised korduvad seedehäire või kõrvetiste sümptomid, peavad regulaarselt käima arsti vastuvõtul. Eeskätt peavad patsiendid vanuses üle 55 aasta, kes manustavad igapäevaselt seedehäire või kõrvetiste raviks mõnda käsimüügiravimit, sellest informeerima oma arsti või apteekrit.

Patsiendid ei tohi samaaegselt kasutada mõnda muud prootonpumba inhibiitorit või H -retseptori antagonisti. Kui patsiendil on lähiajal plaanis endoskoopiline uuring või uurea mõõtmine hingeõhus, siis tuleb enne selle ravimi võtmist konsulteerida arstiga.

Patsiente tuleb informeerida, et tabletid ei ole mõeldud vaevuste koheseks leevendamiseks. Patsiendi sümptomid leevenevad tavaliselt pärast ühepäevast ravi pantoprasooliga, aga kõrvetiste täielikuks taandumiseks võib olla vaja võtta tablette kuni 7 päeva. Patsiendid ei tohi pantoprasooli võtta profülaktilise ravimina.

Seedetrakti bakteriaalsed infektsioonid Maohappesuse vähenemisel mis tahes põhjusel, sealhulgas ravi korral prootonpumba inhibiitoritega, suureneb seedetraktis tavaliselt elunevate bakterite arv. Ravi maohappesust vähendavate ravimitega suurendab veidi seedetrakti infektsioonide, näiteks Salmonella, Campylobacter või Clostridium difficile põhjustatud infektsiooni tekkeriski. Naha subakuutne erütematoosne luupus Prootonpumba inhibiitorid seonduvad väga harva naha subakuutse erütematoosse luupuse juhtudega. Kahjustuste ilmnemisel, eelkõige päikese eest katmata nahapiirkondadel, ja kui kaasneb artralgia, peab patsient pöörduma viivitamata arsti vastuvõtule, kes peab kaaluma Ipraalox’i kasutamise katkestamist. Naha subakuutse erütematoosse luupuse teke pärast varasemat ravi prootonpumba inhibiitoriga võib suurendada naha erütematoosse luupuse tekkeriski teiste prootonpumba inhibiitoritega.

Rasked naha kõrvaltoimed Pantoprasooli raviga seoses on teatatud tõsistest nahareaktsioonidest, sh Stevensi-Johnsoni sündroom, Lyelli sündroom ning ravimireaktsioon koos eosinofiilia ja süsteemsete sümptomitega (drug reaction with eosinophilia and systemic symptoms, DRESS) (vt lõik 4.8). Patsiente peab teavitama tõsiste nahanähtude tunnustest ja sümptomitest ning hoolikalt jälgima. Raskete naha kõrvaltoimete tekkimise korral tuleb kaaluda ravi katkestamist.

Kounis’e sündroom Pantoprasooli kasutamisel on teatatud Kounis’e sündroomi juhtudest, mis on tõsine allergiline reaktsioon, mis võib lõppeda müokardiinfarkti ning surmaga (vt lõik 4.8). Sümptomiks võib

muuhulgas olla valu rindkeres, mis tekib seoses allergilise reaktsiooniga. Vajalik on kiire arstiabi ja järelevalve.

Sojaletsitiin Ravim sisaldab letsitiini, mis pärineb sojaõlist. Kui patsiendil on allergia maapähklitele või sojale, ei tohi ta seda ravimit kasutada.

Maltitool Ravim sisaldab maltitooli. Harvaesineva päriliku fruktoositalumatusega patsiendid ei tohi seda ravimit kasutada.

Naatrium Ravim sisaldab vähem kui 1 mmol (23 mg) naatriumi ühes tabletis, see tähendab põhimõtteliselt „naatriumivaba“.

Mõju laboratoorsetele uuringutele Kromograniin A (CgA) suurenenud sisaldus võib mõjutada neuroendokriinkasvajate uuringuid. Selle mõju vältimiseks tuleb ravi Ipraalox’iga lõpetada vähemalt 5 päeva enne CgA määramist (vt lõik 5.1). Kui CgA ja gastriini sisaldus ei ole pärast esmast mõõtmist referentsvahemikku naasnud, tuleb mõõtmist korrata 14 päeva pärast prootonpumba inhibiitoriga ravi lõpetamist.

See ravim on mõeldud ainult lühiajaliseks raviks (kuni 4 nädalat; vt lõik 4.2). Patsiente tuleb hoiatada ravimite pikaajalise kasutamisega seotud täiendavate riskide eest ning rõhutada ravimi arsti poolt määramise ja kasutamise regulaarse jälgimise vajadust.

Pikaajalisel kasutamisel tuleb võtta arvesse järgmisi täiendavaid riske.

Mõju B -vitamiini imendumisele Pantoprasool, nagu kõik maohappe sekretsiooni blokeerivad ravimid, võib vähendada B -vitamiini (tsüanokobalamiini) imendumist hüpo- või akloorhüüdria tõttu. Sellega peab arvestama patsientidel, kelle B -vitamiini varud või imendumine on vähenenud pikaajalise ravi tagajärjel või kui täheldatakse vastavaid kliinilisi sümptomeid. Luumurd Prootonpumba inhibiitorid, eriti suurtes annustes ja pikaajalisel kasutamisel (> 1 aasta), võivad mõõdukalt suurendada puusapiirkonna-, randme- ja lülisambamurdude riski, eelkõige eakatel või teiste teadaolevate riskitegurite kaasumisel. Vaatlusuuringute kohaselt võivad prootonpumba inhibiitorid suurendada üldist luumurdude riski 10%...40%. See suurenemine võib osaliselt tuleneda ka teistest riskiteguritest. Osteoporoosi riskiga patsiente tuleb ravida kehtivate ravijuhendite kohaselt ning nad peavad manustama piisavalt D-vitamiini ja kaltsiumi. Hüpomagneseemia Raskest hüpomagneseemiast on teatatud patsientidel, keda raviti prootonpumba inhibiitoritega, nt pantoprasooliga, vähemalt kolme kuu jooksul ja enamikul juhtudel aasta jooksul. Võivad tekkida rasked hüpomagneseemia ilmingud, nt väsimus, tetaania, deliirium, krambid, pööritustunne ja ventrikulaarne arütmia, kuid need võivad alata vähehaaval ja jääda märkamata. Enamikul neist patsientidest paranes hüpomagneseemia pärast magneesiumi asendusravi ja ravi lõpetamist prootonpumba inhibiitoriga. Patsientidel, kes jäävad eeldatavalt pikaajalisele ravile või kes manustavad prootonpumba inhibiitoreid koos digoksiiniga või ravimitega, mis võivad põhjustada hüpomagneseemiat (nt diureetikumid), peavad tervishoiutöötajad kaaluma magneesiumisisalduse määramist enne ravi alustamist prootonpumba inhibiitoriga ja regulaarselt ravi ajal.

4.5 Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed

Pantoprasooli toime teiste ravimite imendumisele Ipraalox võib vähendada nende toimeainete imendumist, mille biosaadavus sõltub mao pH-st (nt ketokonasool).

HIV proteaasi inhibiitorid Pantoprasooli manustamine samaaegselt HIV proteaasi inhibiitoritega, mille imendumine sõltub maosisu happelisusest (nt atasanaviir, nelfinaviir), on vastunäidustatud nende biosaadavuse olulise vähenemise tõttu (vt lõik 4.3).

Kumariin-tüüpi antikoagulandid (fenprokumoon või varfariin) Kuigi kliinilistes farmakokineetilistes uuringutes ei ole samaaegsel manustamisel koos fenprokumooni või varfariiniga koostoimeid täheldatud, on turuletulekujärgselt samaaegse ravi korral teatatud INR’i (International Normalised Ratio) muutuse üksikjuhtudest. Kumariin-tüüpi antikoagulantidega (nt fenprokumoon või varfariin) ravitavatel patsientidel soovitatakse seetõttu jälgida protrombiini aega/INR’i pärast pantoprasooli kasutamise alustamist, lõpetamist või pantoprasooli ebaregulaarse kasutamise jooksul.

Metotreksaat Suures annuses (nt 300 mg) metotreksaadi ja prootonpumba inhibiitorite samaaegsel kasutamisel on mõnedel patsientidel teatatud metotreksaadi taseme tõusust. Seetõttu tuleb suurtes annustes metotreksaadi kasutamisel, nt vähi ja psoriaasi korral, kaaluda pantoprasooli manustamise ajutist katkestamist.

Muud koostoimeuuringud Pantoprasool metaboliseerub maksas tsütokroom P450 ensüümsüsteemi vahendusel. Koostoimeuuringutest karbamasepiini, kofeiini, diasepaami, diklofenaki, digoksiini, etanooli, glibenklamiidi, metoprolooli, naprokseeni, nifedipiini, fenütoiini, piroksikaami, teofülliini ning levonorgestreeli ja etünüülöstradiooli sisaldavate suukaudsete rasestumisvastaste preparaatidega ei ole ilmnenud kliiniliselt olulisi koostoimeid. Ei saa siiski välistada pantoprasooli koostoimeid teiste sama ensüümsüsteemi vahendusel metaboliseeruvate ravimite ja ainetega. Koostoimeid samaaegselt manustatud antatsiididega ei ole täheldatud.

4.6 Fertiilsus, rasedus ja imetamine

Rasedus Pantoprasooli kasutamise kohta rasedatel ei ole piisavalt andmeid. Loomkatsed on näidanud kahjulikku toimet reproduktiivsusele. Prekliinilistes uuringutes ei ole täheldatud viljakust vähendavat ega teratogeenset toimet (vt lõik 5.3). Võimalik risk inimesele ei ole teada. Ipraalox’it ei tohi raseduse ajal kasutada. Imetamine Pantoprasool ja metaboliidid erituvad rinnapiima. Pantoprasooli toime vastsündinutele/imikutele on teadmata. Ipraalox’it ei tohi rinnapiimaga toitmise ajal kasutada.

Fertiilsus Loomkatsetes ei täheldatud pantoprasooli manustamisel fertiilsuse häireid (vt lõik 5.3).

4.7 Toime reaktsioonikiirusele

Ipraalox ei mõjuta või mõjutab ebaoluliselt autojuhtimise ja masinate käsitsemise võimet.

Võivad siiski tekkida kõrvaltoimed, nt pööritustunne ja nägemishäired (vt lõik 4.8). Nende tekkel ei tohi patsiendid juhtida autot ega kasutada masinaid.

4.8 Kõrvaltoimed

Ohutusprofiili kokkuvõte Ravimi kõrvaltoimed tekivad ligikaudu 5% pantoprasooliga ravitavatest patsientidest. Kõige sagedamini täheldatud kõrvaltoimed on kõhulahtisus ja peavalu, mis mõlemad tekivad ligikaudu 1% patsientidest.

Kõrvaltoimete loetelu tabelina Pantoprasooli manustamisel on teatatud järgmistest kõrvaltoimetest.

Alljärgnevas tabelis on kõrvaltoimed liigitatud vastavalt MedDRA sagedusmääratlustele: väga sage (≥1/10); sage (≥1/100 kuni <1/10); aeg-ajalt (≥1/1000 kuni <1/100); harv (≥1/10000 kuni <1/1000); väga harv (<10000); teadmata (ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel). Igas esinemissageduse grupis on kõrvaltoimed toodud tõsiduse vähenemise järjekorras.

Tabel 1. Kliinilistes uuringutes ja turuletulekujärgselt täheldatud pantoprasooli kõrvaltoimed Sagedus Sage Aeg-ajalt Harv Väga harv Teadmata Organ- süsteemi klass Vere ja Agranulo- Trombo- lümfisüsteemi tsütoos tsütopeenia häired Leukopeenia Immuun- Ülitundlikkus süsteemi häired (k.a Ainevahetus- ja Hüperlipi- Hüponatreemia toitumishäired deemia ja vere Hüpo- Psühhiaatrilised Unehäired Depressioon (ja Des- Hallutsinatsioonid häired kõik orientatsioon Segasus (eelkõige Närvisüsteemi Peavalu Maitse- Paresteesia häired Pööritustunne tundlikkuse Silma Nägemishäired/ kahjustused ähmane Südame häired Kounis’e

Sagedus Sage Aeg-ajalt Harv Väga harv Teadmata Organ- süsteemi klass Seedetrakti Maopõhja Kõhulahtisus/ Mikroskoopiline häired näärmete iiveldus/ koliit polüübid oksendamine (hea- Kõhupuhitus loomulised) Kõhukinnisus Maksa ja Maksa- Vere Maksarakkude sapiteede häired ensüümide bilirubiini- kahjustus Naha ja Nahalööve/ Nõgestõbi Stevensi-Johnsoni nahaaluskoe eksanteem/ Angioödeem sündroom kahjustused lööve Lyelli sündroom Lihaste, luustiku Randme-, Liigesvalu ja sidekoe puusapiirkonna Lihasvalu kahjustused ja Neerude ja Interstitsiaalne kuseteede häired nefriit Reproduktiivse Günekomastia süsteemi ja rinnanäärme häired Üldised häired ja Asteenia, Kehatempera- manustamis- jõuetus ja halb tuuri tõus koha enesetunne Perifeersed reaktsioonid tursed Võimalikest kõrvaltoimetest teatamine Ravimi võimalikest kõrvaltoimetest on oluline teatada ka pärast ravimi müügiloa väljastamist. See võimaldab jätkuvalt hinnata ravimi kasu/riski suhet. Tervishoiutöötajatel palutakse kõigist võimalikest kõrvaltoimetest teatada www.ravimiamet.ee kaudu.

4.9 Üleannustamine

Annused kuni 240 mg, mis manustati veenisiseselt 2 minuti jooksul, olid hästi talutavad. Kuna pantoprasool seondub ulatuslikult valkudega, siis ei ole ta eriti dialüüsitav. Üleannustamise korral, kui esinevad mürgistuse kliinilised sümptomid, tuleb rakendada tavapärast sümptomaatilist ja toetavat ravi. Spetsiifilisi ravisoovitusi ei ole.

5. FARMAKOLOOGILISED OMADUSED

5.1 Farmakodünaamilised omadused

Farmakoterapeutiline rühm: maomahla happesusega seotud häirete raviks kasutatavad ained, prootonpumba inhibiitorid; ATC kood: A02BC02.

Toimemehhanism Pantoprasool on asendatud bensimidasool, mis pärsib soolhappe sekretsiooni maos, avaldades spetsiifilist toimet mao parietaalrakkude prootonpumpadele. Pantoprasool muutub oma aktiivseks vormiks – tsükliliseks sulfeenamiidiks – parietaalrakkudes, happelises keskkonnas, kus see pärsib ensüümi H+, K+ -ATPaasi, st soolhappe produktsiooni viimast staadiumi maos. Pärssiv toime sõltub annusest ning mõjutab nii basaal- kui stimuleeritud sekretsiooni. Enamik patsiente vabaneb kõrvetistest ja happerefluksi sümptomitest 1 nädala jooksul. Pantoprasool vähendab maohappesust ja kutsub seeläbi esile plasma gastriinisisalduse suurenemise vastavalt happesuse langusele. Gastriinisisalduse tõus on pöörduv. Pantoprasool seondub ensüümiga retseptoritasemest distaalsemalt, mistõttu võib see inhibeerida soolhappe sekretsiooni sõltumatult stimulatsioonist teiste ainete poolt (atsetüülkoliin, histamiin, gastriin). Toime on ühesugune toimeaine manustamisel nii suu kaudu kui intravenoosselt. Pantoprasooli kasutamisel suureneb gastriini paastuväärtus. Lühiajalisel kasutamisel ei ületa see enamikul juhtudest normaalset taset. Pikaajalisel kasutamisel gastriini tase enamikul juhtudest kahekordistub. Ülemäärane tõus tekib siiski ainult üksikjuhtudel. Selle tulemusena võib pikaajalise ravi korral vähestel juhtudel veidi või mõõdukalt suureneda spetsiifiliste endokriinrakkude arv maos (lihtne kuni adenomatoosne hüperplaasia). Senini läbi viidud uuringutes ei ole inimesel täheldatud kartsinoidieelse seisundi (atüüpiline hüperplaasia) ega mao kartsinoidi teket, mida on leitud loomkatsetes (vt lõik 5.3). Antisekretoorsete ravimitega ravi ajal suureneb seerumi gastriinisisaldus vastusena happesekretsiooni vähenemisele. Ka CgA sisaldus suureneb maohappesuse vähenemise tagajärjel. CgA suurenenud sisaldus võib mõjutada neuroendokriinkasvajate uuringuid. Olemasolevad avaldatud tõendid näitavad, et prootonpumba inhibiitorite manustamine tuleb lõpetada 5 päeva kuni 2 nädalat enne CgA mõõtmist. See võimaldab PPI-ravi järel suurenenud CgA sisaldusel naasta referentsvahemikku. Kliiniline efektiivsus 17 uuringus 20 mg pantoprasooliga monoravi saanud gastroösofageaalse reflukshaigusega (gastro- oesophageal reflux disease, GERD) 5960 patsiendi retrospektiivses analüüsis hinnati happerefluksiga kaasnevaid sümptomeid, näiteks kõrvetisi ja happe regurgitatsiooni standardiseeritud metodoloogia abil. Analüüsi valitud uuringutes pidi olema vähemalt üks refluksisümptomite registreerimine 2 nädalat pärast ravi alustamist. GERD-i diagnoos nimetatud uuringutes põhines endoskoopilisel uuringul, välja arvatud üks uuring, milles patsientide kaasamine uuringusse põhines üksnes sümptomitel. Nimetatud uuringutes oli pantoprasooli grupis patsientide osakaal, kes vabanesid 7-päevase raviga täielikult kõrvetistest, vahemikus 54,0% kuni 80,6%. 14- ja 28-päevase ravi järel vabanes täielikult kõrvetistest vastavalt 62,9% kuni 88,6% ja 68,1% kuni 92,3% patsientidest. Happelise regurgitatsiooni sümptomitest täieliku vabanemise osas täheldati kõrvetistele sarnaseid tulemusi. Pärast 7-päevast ravi vabanes happelise regurgitatsiooni sümptomitest täielikult 61,5% kuni 84,4% patsientidest, pärast 14-päevast ravi 67,/% kuni 90,4% patsientidest ja pärast 28-päevast ravi 75,2% kuni 94,5% patsientidest.

Pantoprasool oli kõigis uuringutes parem kui platseebo või H -retseptorite antagonistid ja samaväärne teiste prootonpumba inhibiitoritega. Happelise refluksi sümptomitest vabanemine ei sõltunud nimetamisväärselt GERD-i staadiumist ravi alustamisel.

5.2 Farmakokineetilised omadused

Pantoprasooli farmakokineetika ei erine pärast ühekordse ega ka korduvannuse manustamist. Annusevahemikus 10…80 mg oli pantoprasooli plasmakineetika lineaarne nii suukaudse kui veenisisese manustamise järgselt.

Imendumine Pantoprasool imendub suukaudsel manustamisel kiiresti ja täielikult. Absoluutne biosaadavus tableti manustamisel on ligikaudu 77%. Keskmiselt saavutatakse maksimaalne plasmakontsentratsioon (C ) 1...1,5 mikrogrammi/ml ühekordse 20 mg annuse suukaudse manustamise järgselt ligikaudu 2,0…2,5 tunni pärast (T ) ja need väärtused jäävad püsima pärast korduvat manustamist. Samaaegne söömine max ei mõjutanud biosaadavust (AUC või C ), aga suurendas maksimaalse plasmakontsentratsiooni saavutamise aja pikenemise (T ) varieeruvust. Jaotumine Jaotusruumala on ligikaudu 0,15 l/kg ja seondumine plasmavalkudega ligikaudu 98%. Biotransformatsioon Pantoprasool lammutatakse peaaegu täielikult maksas. Eritumine Kliirens on ligikaudu 0,1 l/h/kg ja terminaalne poolväärtusaeg (t ) ligikaudu 1 tund. Kliinilistes uuringutes täheldati üksikjuhtudel eliminatsiooni pikenemist. Pantoprasooli spetsiifilise seondumise tõttu parietaalraku prootonpumpadega ei ole eliminatsiooni poolväärtusaeg korrelatsioonis toime (soolhappe sekretsiooni pärssimise) palju pikema kestusega. Pantoprasooli metaboliidid erituvad peamiselt (80%) neerude kaudu, ülejäänud osa eritub väljaheitega. Põhimetaboliit nii seerumis kui uriinis on desmetüülpantoprasool, mis konjugeeritakse sulfaadiga. Põhimetaboliidi poolväärtusaeg (ligikaudu 1,5 h) ei ole palju pikem kui pantoprasoolil. Patsientide erigrupid Neerukahjustus Neerutalitluse häirega patsientidel (sealhulgas dialüüsi saavatel patsientidel, sest see eemaldab verest väga väheses koguses pantoprasooli) ei ole annuse vähendamine vajalik. Sarnaselt tervete isikutega on pantoprasooli poolväärtusaeg lühike. Kuigi põhimetaboliidi poolväärtusaeg on pikem (2...3 h), on eritumine siiski kiire ja ravimi kumuleerumist ei toimu. Maksakahjustus Maksakahjustusega patsientidel (klass A, B ja C Child-Pugh klassifikatsiooni järgi) pikenes pantoprasooli poolväärtusaeg 3…7 tunnini ja AUC suurenes 3...6 korda, samas suurenes C tervete vabatahtlikega võrreldes ainult 1,3 korda. Eakad Vähesel AUC ja C tõusul eakatel vabatahtlikel noorematega võrreldes ei ole kliinilist tähtsust. max

5.3 Prekliinilised ohutusandmed

Farmakoloogilise ohutuse, korduvtoksilisuse ja genotoksilisuse mittekliinilised uuringud ei ole näidanud kahjulikku toimet inimesele.

Kaheaastases kartsinogeensusuuringus leiti rottidel neuroendokriinseid kasvajaid. Lisaks sellele leiti rottidel eesmao soomusrakulisi papilloome. Mehhanismi, mis viib maokartsinoidide tekkeni substituteeritud bensimidasoolide toimel, on hoolikalt uuritud ning see võimaldab järeldada, et

tegemist on teisese reaktsiooniga oluliselt suurenenud gastriinitasemetele, mis tekib rottidel pikaajalise ravi käigus pantoprasooli suurte annustega. Kaheaastastes uuringutes närilistel täheldati maksakasvajate esinemissageduse tõusu rottidel (ainult ühes uuringus) ja emastel hiirtel ning seda tõlgendati kui pantoprasooli intensiivse metabolismi tagajärge maksas. Rottidel, kellele manustati ravimit suurtes annustes (200 mg/kg) kaheaastase uuringu ajal, täheldati kilpnäärmekasvajate esinemissageduse vähest suurenemist. Nende kasvajate esinemist seostatakse pantoprasoolist põhjustatud muutustega türoksiini lammutamises roti maksas. Kuna inimesel kasutatavad terapeutilised annused on väikesed, ei ole oodata kõrvaltoimeid kilpnäärme poolt. Luukoe arengu hindamiseks kavandatud peri- ja postnataalses reproduktsiooniuuringus rottidega täheldati toksilisusilminguid järglastel (suremus, väiksem keskmine kehakaal, väiksem kehakaalu juurdekasv ja vähenenud luukasv) süsteemse saadavuse (C ) korral, mis oli ligikaudu kahekordne, võrreldes kliinilise süsteemse saadavusega inimestel. Taastumisfaasi lõpuks olid luude parameetrid rühmade lõikes sarnased ja ka kehakaalud olid pärast ravimivaba taastumisperioodi suunatud taastumisele. Suremuse suurenemist täheldati ainult võõrutamiseelselt rottide järglastel (vanuses kuni 21 päeva), mis vastab hinnanguliselt kuni 2-aastastele lastele. Nende leidude olulisus laste jaoks on ebaselge. Varasemas, veidi väiksemate annustega peri- ja postnataalses uuringus rottidega ei leitud kahjulikke toimeid annusega 3 mg/kg, võrreldes väikse annusega 5 mg/kg selles uuringus. Uuringutest ei ole ilmnenud andmeid teratogeensete toimete või toime kohta fertiilsusele. Rottidel uuriti ravimi platsenta läbimist ning leiti, et see suureneb tiinuse edenedes. Selle tagajärjel suureneb pantoprasooli kontsentratsioon loote veres vahetult enne sündi.

6. FARMATSEUTILISED ANDMED

6.1 Abiainete loetelu

Tableti sisu Maltitool (E965) B tüüpi krospovidoon Naatriumkarmelloos Veevaba naatriumkarbonaat Kaltsiumstearaat

Tableti kate Polüvinüülalkohol Talk Titaandioksiid (E171) Makrogool 3350 Sojaletsitiin Kollane raudoksiid (E172) Veevaba naatriumkarbonaat Metakrüülhappe-etüülakrülaadi kopolümeer (1:1) (dispersioon sisaldab polüsorbaat 80 ja naatriumlaurüülsulfaati) Trietüültsitraat

6.2 Sobimatus

Ei kohaldata.

6.3 Kõlblikkusaeg

3 aastat

Pärast pudeli esmakordset avamist on ravim kõlblik kolm kuud.

6.4 Säilitamise eritingimused

Hoida temperatuuril kuni 25°C.

6.5 Pakendi iseloomustus ja sisu

oPA/Alu/PVC-Alumiinium blistrid, mis sisaldavad 7 või 14 gastroresistentset tabletti või HDPE pudel niiskuseemaldiga PP korgiga, mis sisaldab 7 või 14 gastroresistentset tabletti.

Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.

6.6 Erihoiatused ravimpreparaadi hävitamiseks

Erinõuded puuduvad.

7. MÜÜGILOA HOIDJA

Opella Healthcare France SAS 157 avenue Charles de Gaulle 92200 Neuilly-sur-Seine Prantsusmaa

8. MÜÜGILOA NUMBER

729911

9. ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE/MÜÜGILOA UUENDAMISE KUUPÄEV

Müügiloa esmase väljastamise kuupäev: 01.02.2011 Müügiloa viimase uuendamise kuupäev: 10.02.2016

10. TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV

Juuli 2023