RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE

1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS

Iodopol, 37…7400 MBq kõvakapslid

2. KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS

Üks kapsel sisaldab naatriumjodiidi (131I) 37…7400 MBq kalibreerimise ajal.

INN. Natrii iodidum (131I)

Jood-131 toodetakse uraan-235 lõhustamisel või stabiilse telluuriumi pommitamisel neutronitega tuumareaktoris. Jood-131 poolestusaeg on 8,02 päeva. See laguneb, emiteerides gammakiirgust 365 keV (81,7 %), 637 keV (7,2 %) ja 284 keV (6,1 %) ning beetakiirgust maksimaalse energiaga 606 keV, tulemuseks on stabiilne ksenoon-131.

Teadaolevat toimet omavad abiained Üks kõvakapsel sisaldab maksimaalselt 97 mg naatriumi kapsli kohta. Üks kõvakapsel sisaldab kinoliinkollast (E104), mis moodustab 0,2 % kapslikestast.

Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.

3. RAVIMVORM

Kõvakapsel. Oranž želatiinist kõvakapsel, pikkusega ligikaudu 18 mm, sisaldab valget värvi pulbrit.

4. KLIINILISED ANDMED

4.1 Näidustused

Kilpnäärme radiojoodravi täiskasvanutel ja lastel.

• Hüpertüreoidism: Gravesi tõbi, multinodulaarne toksiline struuma või autonoomsed sõlmed.
• Difuusne eutüreoidne (mittetoksiline) struuma, kui puudub teine ravivõimalus.
• Papillaarne ja follikulaarne kilpnäärme kartsinoom, sealhulgas metastaatiline haigus.

Naatriumjodiidi (131I) ravi kombineeritakse sageli kirurgilise raviga ja antitüreoidsete ravimitega.

4.2 Annustamine ja manustamisviis

Seda ravimit tohivad manustada ainult volitatud tervishoiutöötajad selleks ettenähtud kliinilistes tingimustes (vt lõik 6.6).

Annustamine Manustatav aktiivsus otsustatakse kliinilise hinnangu alusel. Ravitoime saabub alles mitme nädala möödudes. Enne kasutamist tuleb määrata kapsli aktiivsus.

Täiskasvanud Hüpertüreoidismi ja difuusse eutüreoidse struuma ravi Raviprotseduuri ebaõnnestumise või võimatuse korral võib hüpertüreoidismi raviks manustada radioaktiivset jodiidi. Kui võimalik, tuleb enne hüpertüreoidismi radiojoodravi saavutada patsiendil ravimite abiga eutüreoidne seisund. Difuusse eutüreoidse struuma radiojoodravi on näidustatud eelkõige kilpnäärme suurenemisest tingitud kompressiooni sümptomitega patsientidele, kellel kirurgiline ravi on vastunäidustatud või ei ole teostatav. Manustatav aktiivsus sõltub diagnoosist, kilpnäärme suurusest, joodisidumisvõimest ja joodi kliirensist. Keskmise kehakaaluga patsiendi (70 kg) jaoks on tavaline doos vahemikus 200…800 MBq, kuid võib osutuda vajalikuks ka korduv ravi kuni kumulatiivse doosini 5000 MBq. Püsiva hüpertüreoidismi puhul on näidustatud korduv ravi 6...12 kuu järel. Manustatavat toimet võib määratleda fikseeritud doosi protokollide abil või arvutada järgmise võrrandi järgi:

A (MBq) = ___________________________________________________ x K maksimaalne I-131 sidumine (%) x efektiivne T ½ (päevad)

järgmistel tingimustel:

sihtdoos see on kogu kilpnäärmes või adenoomis imenduv eesmärkannus

sihtmaht see on kogu kilpnäärme maht (Gravesi tõbi, multinodulaarne toksiline

maksimaalne I-131 sidumine see on maksimaalne I-131 kogus, mis koguneb kilpnäärmesse või efektiivne T ½ see on I-131 efektiivne poolestusaeg kilpnäärmes, väljendatuna

K 24,67

Kasutada võib järgmisi sihtorgani doose: Autonoomne sõlm 300…400 Gy sihtorgani doos Multinodulaarne toksiline struuma 150…200 Gy sihtorgani doos Gravesi tõbi 200 Gy sihtorgani doos Difuusne eutüreoidne struuma 100…150 Gy sihtorgani doos

Gravesi tõve, multinodulaarse toksilise struuma ja difuusse eutüreoidse struuma puhul on ülalnimetatud sihtorgani doosid seotud kilpnäärme kogumahuga, kuid unifokaalse autonoomia korral on sihtorgani doos seotud ainult adenoomi kaaluga. Soovitatud doosid sihtorganite puhul: vt lõik 11. Sobiva sihtorgani doosi (Gy) määramiseks võib kasutada ka teisi dosimeetrilisi protseduure, sealhulgas naatriumpertehnetaadi (Tc99m) kilpnäärmesse kogunemise testid. Kilpnäärme ablatsioon ja metastaaside ravi Pärast totaalset või subtotaalset türeoidektoomiat säilinud kilpnäärmekudede ablatsiooniks manustatavad aktiivsused on vahemikus 1850...3700 MBq. See sõltub koejäägi suurusest ja radioaktiivse joodi sidumisest. Metastaaside raviks manustatavad aktiivsused on vahemikus 3700…11 100 MBq.

Patsientide erirühmad

Neerukahjustus Manustatavat aktiivsust tuleb hoolikalt kaaluda, sest neerufunktsiooni kahjustusega patsiendid võivad saada suurema kiirgusdoosi. 131I kapslite terapeutiline kasutamine olulise neerukahjustusega patsientidel vajab erilist tähelepanu (vt lõik 4.4).

Lapsed Naatriumjodiidi (131I) kasutamist lastel ja noorukitel tuleb hoolikalt kaaluda, lähtudes kliinilisest vajadusest ning kasu/riski suhte hindamisest selles patsiendirühmas. Teatud juhtudel tuleb lastele ja noorukitele manustatav aktiivsus määrata pärast individuaalse dosimeetria teostamist (vt lõik 4.4). Laste ja noorukite korral on põhjendatud juhtudel võimalik ka healoomuliste kilpnäärme defektide ravi radioaktiivse jodiidiga, eriti retsidiivi korral pärast antitüreoidsete ravimite kasutamist või tõsiste kõrvaltoimete korral, mis kaasnevad antitüreoidsete ravimitega (vt lõik 4.4.).

Manustamisviis Iodopol 37…7400 MBq on suukaudseks manustamiseks. Kapslid tuleb võtta tühja kõhuga. Need tuleb neelata alla tervelt koos rohke vedelikuga, et tagada kapsli vaba liikumine makku ja peensoole ülemisse ossa. Lastele, eriti noorematele lastele manustamisel tuleb tagada, et kapsel neelatakse alla tervelt ilma närimata. Soovitatav on anda kapsel koos püreestatud toiduga. Patsiendi ettevalmistamise kohta vt lõik 4.4.

4.3 Vastunäidustused

• Ülitundlikkus toimeaine või lõigus 6.1 loetletud mis tahes abiainete suhtes.
• Kinnitatud või arvatav rasedus või juhud, kus rasedust ei saa välistada (vt lõik 4.6).
• Imetamine (vt lõik 4.6).
• Düsfaagia, söögitoru striktuur, söögitoru stenoos, söögitoru divertikuloos, äge gastriit, mao erosioonid ja peptilised haavandid.
• Patsiendid, kellel kahtlustatakse seedetrakti motoorika aeglustumist.

4.4 Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel

Võimalus ülitundlikkus- või anafülaktiliste reaktsioonide tekkeks Kui ilmneb ülitundlikkus- või anafülaktiline reaktsioon, tuleb ravimpreparaadi manustamine kohe lõpetada ja alustada vajaduse korral veenisisest ravi. Et tagada kohene vältimatu abi hädaolukordades, peavad käepärast olema vajalikud ravimpreparaadid ning varustus, nagu intubatsioonitoru ja ventileerimisvahendid.

Individuaalse kasu/riski hindamine Kiirgusdoos tuleb igale patsiendile määrata tõenäolist kasu arvestades. Manustatav aktiivsus peab igal juhul olema nii väike kui võimalik, et saavutada vajalik ravitoime. Vaatamata ulatuslikule kasutamisele on vähe tõendeid vähkkasvaja, leukeemia või mutatsioonide esinemissageduse suurenemise kohta patsientidel pärast radioaktiivse joodiga healoomuliste kilpnäärmehaiguste ravimist. Pahaloomuliste kilpnäärmehaiguste ravimisel täheldati patsientidel, kellel oli naatriumjodiidi (131I) doos üle 3700 MBq, suuremat kusepõievähi esinemissagedust. Teises uuringus täheldati leukeemia esinemissageduse kerget suurenemist patsientidel, kes said väga suuri doose. Seetõttu ei ole soovitatav kasutada kumulatiivset kogudoosi üle 26 000 MBq. Meeste sugunäärmete funktsioon Meeste puhul võib kaaluda spermapanga kasutamist, et kompenseerida potentsiaalset pöördumatut sugunäärmete funktsiooni kahjustust radioaktiivse joodi suurte raviannuste tõttu, mida kasutatakse ulatusliku haiguse korral.

Neerukahjustusega patsiendid Kasu/riski suhet tuleb hoolikalt kaaluda, sest need patsiendid võivad saada suurema kiirgusdoosi. Nendel patsientidel võib olla vajalik annust kohandada.

Lapsed Vajalik on näidustuse hoolikas kaalumine, sest efektiivne doos MBq kohta on täiskasvanutega võrreldes suurem (vt lõik 11). Laste ja noorte täiskasvanute ravis tuleb arvestada laste kudede suuremat tundlikkust ja nende patsientide kõrgemat oodatavat eluiga. Riske tuleb kaaluda võrreldes teiste ravivõimalustega (vt lõigud 4.2 ja 11). Laste ja noorukite healoomuliste kilpnäärmehaiguste ravi radioaktiivse joodiga võib läbi viia ainult põhjendatud juhtudel, eriti retsidiivi korral pärast antitüreoidsete ravimite kasutamist või tõsiste kõrvaltoimete korral, mis kaasnevad antitüreoidsete ravimitega. Vaatamata ulatuslikule kasutamisele on vähe tõendeid vähkkasvaja, leukeemia või mutatsioonide esinemissageduse suurenemise kohta patsientidel pärast radioaktiivse joodiga healoomuliste kilpnäärmehaiguste ravimist. Isikud, kes on lapse ja noorukina saanud kilpnäärme ravi radioaktiivse joodiga, tuleb kord aastas uuesti läbi vaadata.

Hüponatreemia Pärast ravi naatriumjodiidiga (131I) on teatatud hüponatreemia rasketest tagajärgedest eakatel patsientidel, kellel on teostatud totaalne türeoidektoomia. Riskiteguriteks on kõrgem vanus, naissugu, tiasiiddiureetikumide kasutamine ja hüponatreemia esinemine ravi alustamisel naatriumjodiidiga (131I). Nende patsientide puhul tuleb kaaluda regulaarset seerumi elektrolüütide määramist.

Patsiendi ettevalmistamine Kusepõiele mõjuva kiirguse vähendamiseks tuleb patsientidele soovitada suukaudselt rohkem vedelikku tarbida ning urineerida nii sageli kui võimalik, eriti pärast suurte aktiivsuste kasutamist, nt kilpnäärme kartsinoomi ravis. Kui patsiendil esineb probleeme kusepõie tühjendamisega, tuleb pärast radioaktiivse joodi suurte aktiivsuste manustamist kasutada kateetrit. Käärsoolele mõjuva kiirguse vähendamiseks võib patsientidel, kellel toimub vähem kui üks loomulik sooletühjendus ööpäevas, osutuda vajalikuks kasutada kergeid lahtisteid (kuid selleks ei sobi väljaheidet pehmendavad ravimid, mis ei stimuleeri soolestikku). Et ennetada sialoadeniiti, mis võib ilmneda pärast radioaktiivse joodi suure annuse manustamist, soovitatakse patsiendil enne ravi alustamist tarbida sidrunhapet sisaldavaid maiustusi ja jooke (sidrunimahl, C-vitamiin), et stimuleerida sülje eritumist. Lisaks võib kasutada teisi farmakoloogilisi kaitsemeetmeid. Enne jodiidi manustamist tuleb patsienti hoolikalt kontrollida võimaliku joodi üleküllastuse suhtes, mis võib tuleneda toidust või ravimist (vt lõik 4.5). Enne ravi alustamist on soovitatav madala joodisisaldusega dieet, mis suurendab radioaktiivsuse sidumist funktsionaalsetes kilpnäärme kudedes. Enne radioaktiivse joodi manustamist kilpnäärme kartsinoomi raviks tuleb katkestada kilpnäärme asendusravi, et tagada piisav ravimi sidumine. Soovitatav on peatada 14 päevaks ravi trijoodtüroniiniga ja lõpetada ravi türoksiiniga 4 nädalaks. Nendega tuleb taasalustada kaks päeva pärast ravi. Karbimasooli ja propüültiouratsiili kasutamine tuleb katkestada 1 nädalaks enne hüpertüreoidismi ravi ja taasalustada mitu päeva pärast ravi. Gravesi tõve ravi radioaktiivse joodiga peab toimuma samaaegselt kortikosteroidide kasutamisega, eriti kui esineb endokriinne oftalmopaatia. Patsientidel, kellel kahtlustatakse seedetrakti haigust, tuleb naatriumjodiidi (131I) kapslite manustamisel olla eriti ettevaatlik. Soovitatav on samaaegselt kasutada H -antagoniste või prootonpumba inhibiitoreid. Pärast protseduuri Lähikontakt imikute ja rasedate naistega peab olema piiratud piisava ajavahemiku jooksul. Oksendamise korral tuleb arvestada saastumise riskiga.

Radioaktiivse joodiga ravi saanud patsientidel tuleb teostada sobivate intervallidega järelkontrolle.

Erihoiatused Ravim sisaldab maksimaalselt 97 mg naatriumi ühes kapslis, mis on võrdne 4,85 %-ga WHO poolt soovitatud naatriumi maksimaalsest ööpäevasest kogusest täiskasvanutel, s.o 2 g. Sellega tuleb arvestada patsientide puhul, kes on kontrollitud naatriumisisaldusega dieedil. Patsientidel, kellel on teadaolev ülitundlikkus želatiini või selle metaboliitide suhtes, tuleb radioaktiivse joodi põhise ravi jaoks eelistada naatriumjodiidi (131I) lahust. Ravim sisaldab kinoliinkollast asovärvainet (E 104). See võib põhjustada allergilisi reaktsioone. See võib mõjutada laste aktiivsust ja tähelepanuvõimet. Ettevaatusabinõud seoses keskkonnariskidega vt lõik 6.6.

Radiofarmatseutilise preparaadi valmistamise juhised vt lõik 12.

4.5 Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed

Paljudel farmakoloogiliselt aktiivsetel ainetel on koostoimeid radioaktiivse jodiidiga. Mitmesugused koostoimemehhanismid võivad mõjutada valgu seondumist, märgistatud jodiidi farmakokineetikat või dünaamilist toimet. Selle tulemusena tuleb arvesse võtta, et kilpnäärme sidumisvõime võib olla vähenenud. Seepärast on vajalik võtta anamnees kõigi kasutatavate ravimite kohta ja vastavate ravimite kasutamine tuleb enne naatriumjodiidi (131I) manustamist katkestada. Näiteks tuleb katkestada ravi järgmiste ainetega:

Toimeained Ravi katkestamise periood enne Antitüreoidsed ravimid (nt karbimasool, metimasool, 1 nädal enne ravi alustamist ja mõned propüüluratsiil), perkloraat päevad pärast ravi Salitsülaadid, kortikosteroidid, naatriumnitroprussiid, 1 nädal naatriumsulfobromoftaleiin, antikoagulandid, antihistamiinid, parasiitidevastased ravimid, penitsilliinid, sulfoonamiidid, tolbutamiid, tiopentaal Fenüülbutasoon 1…2 nädalat Joodi sisaldavad rögalahtistid ja vitamiinid ligikaudu 2 nädalat Kilpnäärme hormooni preparaadid trijoodtüroniin 2 nädalat Bensodiasepiinid, liitium ligikaudu 4 nädalat Amiodaroon* 3…6 kuud Joodi sisaldavad ravimid paikseks kasutamiseks 1...9 kuud Vesilahustuvad joodi sisaldavad kontrastained 6…8 nädalat Rasvlahustuvad joodi sisaldavad kontrastained kuni 6 kuud * Joodi sidumine kilpnäärmes võib mitmete kuude jooksul olla vähenenud amiodarooni pika poolväärtusaja tõttu.

4.6 Fertiilsus, rasedus ja imetamine

Fertiilses eas naised Kui radioaktiivsete ravimite manustamist planeeritakse fertiilses eas naistele, on oluline kindlaks teha, kas ta on rase või mitte. Iga naist, kelle menstruatsioon on vahele jäänud, tuleb pidada rasedaks, kuni ei ole vastupidist tõestatud. Kui esineb kahtlus võimalikule rasedusele (kui naise menstruatsioon on vahele jäänud, kui menstruatsioonitsükkel on väga ebaregulaarne jne), tuleb patsiendile pakkuda alternatiivseid protseduure, kus ei kasutata ioniseerivat kiirgust (kui need on olemas). Naistel, kes manustavad naatriumjodiidi (131I), ei ole soovitav rasestuda 6…12 kuud pärast ravimi manustamist.

Kontratseptsioon meestel ja naistel Pärast naatriumjodiidi (131I) terapeutilist manustamist soovitatakse mõlemast soost patsientidele kontratseptsiooni 6 kuud (healoomuliste kilpnäärmehaigustega patsientidel) või 12 kuud (kilpnäärmevähiga patsientidel). Mehed peavad 6 kuu jooksul pärast ravi radioaktiivse joodiga hoiduma naise rasestamisest, et kiiritatud spermatosoidid jõuaksid asenduda kiiritamata spermatosoididega. Meeste puhul, kellel on ulatuslik haigus ja võivad seetõttu vajada suuri naatriumjodiidi (131I) terapeutilisi annuseid, tuleb kaaluda sperma säilitamist spermapangas.

Rasedus Naatriumjodiidi (131I) kasutamine on vastunäidustatud kindla või arvatava raseduse korral või kui rasedust ei ole välistatud, kuna platsentaarbarjääri läbiv naatriumjodiid (131I) võib põhjustada vastsündinutel tõsist ja võimalikku pöördumatut hüpotüreoidismi (selle ravimi imendunud annus emakas on tõenäoliselt vahemikus 11...511 mGy ning loote kilpnääre kontsentreerib aktiivselt joodi teisel ja kolmandal trimestril) (vt lõik 4.3).

Kui raseduse ajal diagnoositakse diferentseeritud kilpnäärme kartsinoom, tuleb ravi naatriumjodiidiga (131I) lükata edasi sünnitusjärgse perioodini.

Imetamine Enne radioaktiivse ravimi manustamist imetavale emale tuleb kaaluda võimalust lükata radionukliidi manustamine edasi, kuni ema on rinnaga toitmise lõpetanud, samuti tuleb radioaktiivsete ravimite valikul arvestada aktiivsuse eritumisega rinnapiima. Kui manustamist peetakse vajalikuks, tuleb rinnaga toitmine katkestada vähemalt 8 nädalat enne naatriumjodiidi (131I) manustamist ning seejärel ei tohi imetamist enam taasalustada (vt lõik 4.3). Radioprotektiivsetel põhjustel soovitatakse raviannuste manustamise järgselt vältida ema lähikontakti imikuga vähemalt ühe nädala vältel.

Fertiilsus Pärast kilpnäärme kartsinoomi radiojoodravi on võimalik annusest sõltuv fertiilsuse kahjustus meestel ja naistel. Sõltuvalt aktiivsuse doosist võib üle 1850 MBq suuruste annuste puhul esineda spermatogeneesi pöörduv kahjustus. Pärast suurema kui 3700 MBq annuse manustamist on kirjeldatud kliiniliselt olulisi toimeid, sealhulgas oligospermiat ja azoospermiat ning seerumi FSH taseme tõusu.

4.7 Toime reaktsioonikiirusele

Naatriumjodiid (131I) ei mõjuta või mõjutab ebaoluliselt autojuhtimise või masinate käsitsemise võimet.

4.8 Kõrvaltoimed

Ohutusprofiili kokkuvõte Teatatud kõrvaltoimete esinemissagedused on tuletatud meditsiinilisest kirjandusest. Naatriumjodiidi (131I) ohutusprofiil erineb suuresti vastavalt manustatavatele annustele, samas kui manustatavad annused sõltuvad ravitüübist (st healoomulise või pahaloomulise haiguse ravi). Peale selle sõltub ohutusprofiil kumulatiivsest doosist ja kasutatud annustamisintervallidest. Seepärast rühmitati teatatud kõrvaltoimed nende esinemissageduste järgi healoomuliste või pahaloomuliste haiguste ravis. Sageli esinevad kõrvaltoimed on: hüpotüreoidism, mööduv hüpertüreoidism, sülje- ja pisaranäärme haigused ning kiirguse lokaalsed toimed. Vähkkasvaja ravis võib sageli esineda ka seedetrakti kõrvaltoimeid ja luuüdi supressiooni.

Järgnevates tabelites on loetletud teatatud kõrvaltoimed, mis on liigitatud vastavalt organsüsteemi klassidele. Sümptomid, mis on pigem sekundaarsed rühma-sündroomile (nt Sjögreni (kuiv) sündroom), on esitatud vastava sündroomi taga sulgudes.

Kõrvaltoimete loetelu tabelis Alljärgnev tabel kirjeldab esinemissageduste kajastamist käesolevas lõigus: väga sage (≥ 1/10), sage (≥ 1/100 kuni < 1/10), aeg-ajalt (≥ 1/1000 kuni < 1/100), harv (≥ 1/10 000 kuni < 1/1000), väga harv (< 1/10 000) ja teadmata (esinemissagedust ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel).

Kõrvaltoimed pärast healoomulise haiguse ravi

Organsüsteemi klass Kõrvaltoime Esinemissagedus Immuunsüsteemi häired Anafülaktoidne reaktsioon Teadmata Endokriinsüsteemi häired Türeotoksiline kriis, türeoidiit, Silma kahjustused puhul) Respiratoorsed, rindkere ja Häälepaelte paralüüs mediastiinumi häired Seedetrakti häired Sialoadeniit Sage Maksa ja sapiteede häired Teadmata Naha ja nahaaluskoe Jodiid-indutseeritud akne kahjustused Kaasasündinud, Kaasasündinud hüpotüreoidism perekondlikud ja geneetilised Teadmata häired Üldised häired ja Lokaalne turse manustamiskoha reaktsioonid Kõrvaltoimed pärast pahaloomulise haiguse ravi Organsüsteemi klass Kõrvaltoime Esinemissagedus Hea-, pahaloomulised ja Leukeemia Aeg-ajalt täpsustamata kasvajad (sh Soliidtuumorid, kusepõie vähk, tsüstid ja polüübid) käärsoolevähk, maovähk, rinnavähk Vere ja lümfisüsteemi häired Immuunsüsteemi häired Anafülaktoidne reaktsioon Teadmata Endokriinsüsteemi häired

Närvisüsteemi häired Silma kahjustused Respiratoorsed, rindkere ja mediastiinumi häired Teadmata Seedetrakti häired sündroom, iiveldus, ageusia, anosmia, Maksa ja sapiteede häired Maksafunktsiooni kõrvalekalded Teadmata Neerude ja kuseteede häired Kiiritustsüstiit Teadmata Reproduktiivse süsteemi ja menstruatsioonihäired rinnanäärme häired Azoospermia, oligospermia, alanenud Kaasasündinud, perekondlikud ja geneetilised Kaasasündinud hüpotüreoidism Teadmata häired Ainevahetus- ja Hüponatreemia toitumishäired Üldised häired ja Väga sage manustamiskoha reaktsioonid *: eriti olemasoleva trahhea stenoosi puhul. Valitud kõrvaltoimete kirjeldus Üldine nõuanne Kokkupuude ioniseeriva kiirgusega on seotud vähkkasvaja induktsiooniga ja pärilike defektide tekkimise võimalusega. Terapeutilisest kokkupuutest tulenev kiirgusdoos võib põhjustada vähkkasvajate mutatsioonide esinemissageduse suurenemist. Kõigil juhtudel on vaja tagada, et kiirgusest tulenevad ohud oleksid väiksemad kui haigusest tulenevad. Pärast naatriumjodiidi (131I) terapeutilisi annuseid on efektiivne annus 3108 mSv, samas kui maksimaalne soovitatav aktiivsus on 11 100 MBq (kilpnäärmesse sidumisega 0 %). Kilpnäärme ja kõrvalkilpnäärme haigused Sõltuvalt annusest võib ilmneda hüpotüreoidism, mis tuleneb hüpertüreoidismi radiojoodravi kaugtagajärgedest. Pahaloomulise haiguse ravis teatatakse sageli kõrvaltoimena hüpotüreoidismist, kuid pahaloomuliste haiguste radiojoodravi toimub tavaliselt pärast türeoidektoomiat.

Naatriumjodiidi (131I) kiirgusdoos, mis põhjustab kilpnäärme folliikulite hävimist, võib põhjustada ka juba olemasoleva hüpertüreoidismi halvenemist 2…10 päeva jooksul või türeotoksilist kriisi. Mõnikord võib pärast esialgset normaliseerumist esineda immuunsüsteemi hüpertüreoidism (latentsiperiood on 2…10 kuud). Pärast radioaktiivse joodi suure annuse manustamist võib patsiendil 1…3 päeva jooksul esineda mööduv põletikuline türeoidiit ja trahheiit, millega võib kaasneda tõsine hingetoru konstriktsioon, eriti olemasoleva trahhea stenoosi korral. Harvadel juhtudel võib isegi pärast funktsionaalse kilpnäärme kartsinoomi ravi täheldada ajutist hüpertüreoidismi. Pärast radioaktiivse joodi manustamist on täheldatud mööduva hüpoparatüreoidismi juhtumeid, mida tuleb asjakohaselt jälgida ja asendusraviga ravida.

Kaugtagajärjed Hüpertüreoidismi radiojoodravi kaugtagajärjena võib tekkida annusest sõltuv hüpotüreoidism. See hüpotüreoidism võib ilmneda nädalaid või aastaid pärast ravi, seega on vajalik kilpnäärme funktsiooni jälgimine ja sobiv hormoonasendusravi. Hüpotüreoidism ei ilmne tavaliselt varem kui 6…12 nädalat pärast radioaktiivse joodi manustamist.

Silma kahjustused Endokriinne oftalmopaatia võib progresseeruda, samuti võib oftalmopaatia esmakordselt avalduda pärast hüpertüreoidismi või Gravesi tõve ravimist radioaktiivse joodiga. Gravesi tõve ravi radioaktiivse joodiga peab toimuma samaaegselt kortikosteroididega.

Kiirguse lokaalsed toimed Pärast naatriumjodiidi (131I) manustamist on teatatud häälepaelte düsfunktsioonist ja paralüüsist, kuid mõnel juhul ei ole võimalik otsustada, kas häälepaelte häired olid tingitud kiiritusest või kirurgilisest ravist. Radioaktiivse joodi rohke sidumine kudedes võib olla seotud lokaalse valu, ebamugavustunde ja paikse tursega, nt jäänuk-kilpnäärme ravi korral radioaktiivse joodiga võib pea- ja kaelapiirkonnas esineda difuusne ja tugev pehmete kudede valu. Patsientidel, kellel esinevad diferentseeritud kilpnäärme kartsinoomi kopsu metastaasid, on täheldatud radiatsioon-indutseeritud kopsupõletikku ja kopsufibroosi seoses metastaatilise koe hävimisega. See esineb peamiselt pärast radiojoodravi suure annuse manustamist. Kesknärvisüsteemi (KNS) haaratusega metastaseeruva kilpnäärme kartsinoomi ravis tuleb arvesse võtta ka võimalikku lokaalset ajuturset ja/või olemasoleva ajuturse ägenemist.

Seedetrakti häired Kõrge radioaktiivsuse tase võib põhjustada ka seedetrakti häireid, tavaliselt esimeste tundide või päevade jooksul pärast ravimi manustamist. Seedetrakti häirete ennetamise kohta vt lõik 4.4. Sülje- ja pisaranäärme haigused Võib esineda sialoadeniit koos süljenäärmete turse ja valu, osalise maitsetundlikkuse kao ja suukuivusega. Sialoadeniit on tavaliselt pöörduv kas spontaanselt või põletikuvastase raviga, kuid aeg- ajalt on kirjeldatud annusest sõltuvat püsivat ageusiat ja suukuivust. Sülje puudus võib põhjustada infektsioone, nt kaariest ja sellest tingitud hammaste kaotust. Süljenäärme häirete ennetamise kohta vt lõik 4.4. Sülje- ja/või pisaranäärmete talitlushäire koos sellest tuleneva Sjögreni (kuiva) sündroomiga võib ilmneda ka mitmekuulise kuni kaheaastase viivitusega pärast radiojoodravi. Kuigi Sjögreni sündroom on enamikul juhtudel mööduv, võib sümptom mõnedel patsientidel püsida aastaid.

Luuüdi supressioon Hilinenud tagajärjel võib tekkida pöörduv luuüdi supressioon, mis võib esineda koos isoleeritud trombotsütopeenia või erütrotsütopeeniaga ja võib lõppeda surmaga. Luuüdi supressiooni teke on

tõenäolisem pärast rohkem kui 5000 MB ühekordset manustamist või pärast korduvaid manustamisi vähem kui 6-kuuliste intervallide järel.

Sekundaarsed pahaloomulised kasvajad Pärast suuremate aktiivsuste kasutamist (tüüpiliselt kilpnäärme pahaloomuliste kasvajate ravis) on täheldatud leukeemia esinemissageduse suurenemist. On tõendeid suurte aktiivsuste (üle 7,4 GBq) manustamise tagajärjel tekkivate soliidtuumorite esinemissageduse suurenemise kohta.

Lapsed Eeldatavad kõrvaltoimed lastel on identsed täiskasvanutel esinevatega. Seoses lapse kudede suurema kiiritustundlikkusega (vt lõik 11) ja kõrgema eeldatava elueaga võivad kõrvaltoimete esinemissagedus ja tõsidus olla teistsugused.

Võimalikest kõrvaltoimetest teatamine Ravimi võimalikest kõrvaltoimetest on oluline teatada ka pärast ravimi müügiloa väljastamist. See võimaldab jätkuvalt hinnata ravimi kasu/riski suhet. Tervishoiutöötajatel palutakse kõigist võimalikest kõrvaltoimetest teatada www.ravimiamet.ee kaudu.

4.9 Üleannustamine

Seda ravimit peab käsitlema volitatud personal haiglatingimustes. Seetõttu on üleannustamise oht teoreetiline. Kiirguse üleannustamise korral tuleb igal võimalikul viisil vähendada patsiendile neelduvat doosi, suurendades radionukliidi eliminatsiooni organismist sunddiureesi ja sagedase kusepõie tühjendamisega. Peale selle soovitatakse ka kilpnäärme blokeerimist (nt kaaliumperkloraadiga), et vähendada kilpnäärme kiirgusdoosi. Joodi (131I) sidumise vähendamiseks võib anda emeetikumi.

5. FARMAKOLOOGILISED OMADUSED

5.1 Farmakodünaamilised omadused

Farmakoterapeutiline rühm: terapeutilised radiofarmatseutikumid, joodi (I-131) ühendid, ATC-kood: V10XA01

Farmakoloogiline toimeaine on jood (131I) naatriumjodiidi kujul, mis kumuleerub kilpnäärmesse. Füüsiline lagunemine toimub peamiselt kilpnäärmes, kus jodiid-131’l on pikk viibeaeg; seal vabaneb sellele elundile selektiivset kiirgust. Ravinäidustustel kasutatavates annustes ei ole naatriumjodiidil (131I) teadaolevat farmakodünaamilist toimet. Enam kui 90 % radioaktiivsest toimest tuleneb -kiirgusest, mille keskmine levikuala on 0,5 mm. Beetakiirguse doos vähendab sõltuvalt rakkude funktsiooni ja rakujagunemist, mis viib raku hävimiseni. Väike levikuala ja peaaegu puuduv naatriumjodiidi (131I) sidumine väljaspool kilpnääret tagavad, et väljaspool kilpnääret on kiirgusdoos ebaoluline.

5.2 Farmakokineetilised omadused

Imendumine Pärast suukaudset manustamist imendub naatriumjodiid (131I) kiiresti (60 minuti jooksul imendub 90 %) seedetrakti ülemisest osast. Imendumist mõjutab mao tühjenemine, mis on suurenenud hüpertüreoidismi puhul ja vähenenud hüpotüreoidismi puhul. Seerumi aktiivsustasemete uuringud näitasid, et pärast kiiret suurenemist 10…20 minuti jooksul saavutatakse tasakaaluseisund ligikaudu 40 minutiga. Pärast naatriumjodiidi (131I) lahuse suukaudset

manustamist saavutatakse tasakaal samal ajal.

Jaotumine ja sidumine organite lõikes Farmakokineetika on samasugune kui märgistamata jodiidil. Pärast vereringesse jõudmist jaotub see ekstratüreoidaalses ruumis. Seejärel kumuleerib seda peamiselt kilpnääre, mis ekstraheerib ühe passaaži jooksul ligikaudu 20 % jodiidist või eritatakse see neerude kaudu. Jodiidi kogunemine kilpnäärmes jõuab maksimumini 24…48 tunni pärast, kusjuures 50 % maksimaalsest tippkontsentratsioonist saabub 5 tunni pärast. Sidumist mõjutavad mitmed tegurid: patsiendi vanus, kilpnäärme maht, neerukliirens, jodiidi kontsentratsioon plasmas ja teised ravimid (vt lõik 4.5). Jodiidi kliirens kilpnäärme kaudu on tavaliselt 5…50 ml/min. Joodipuuduse korral suureneb kliirens kuni 100 ml/min ja hüpertüreoidismi puhul võib olla kuni 1000 ml/min. Jodiidi üleküllastuse puhul võib kliirens alaneda kuni 2…5 ml/min. Jodiid akumuleerub ka neerudes.

Vähesel määral koguneb naatriumjodiid (131I) süljenäärmetesse, mao limaskesta ja seda võib esineda ka rinnapiimas, platsentas ja soonpõimikus. Kilpnäärme poolt fikseeritud jodiid suundub kilpnäärmehormoonide teadaolevale metaboolsele rajale ning on inkorporeeritud orgaanilistesse ühenditesse, millest sünteesitakse kilpnäärmehormoone.

Biotransformatsioon Kilpnäärmesse kogunenud jodiid läbib kilpnäärmehormoonide teadaoleva metabolismi ja on inkorporeeritud orgaanilistesse ühenditesse, millest sünteesitakse kilpnäärmehormoone.

Eritumine Uriiniga eritub 37…75 %, väljaheidetega ligikaudu 10 % ja higiga ebaolulised kogused. Uriiniga eritumist iseloomustab neerukliirens, mis moodustab ligikaudu 3 % neeruvoolust ja on suhteliselt konstantne erinevatel inimestel. Hüpotüreoidismi ja neerufunktsiooni kahjustuse korral on kliirens väiksem ning hüpertüreoidismi korral on kliirens suurem. Eutüreoidsetel patsientidel, kellel on normaalne neerufunktsioon, eritub 48 tunni jooksul uriiniga 50…75 % manustatud aktiivsusest.

Poolestusaeg Radioaktiivse joodi efektiivne plasma poolestusaeg on ligikaudu 12 tundi vereplasmas ja ligikaudu 6 päeva kilpnäärmes. Seetõttu on pärast naatriumjodiidi (131I) manustamist ligikaudu 40 % aktiivsuse poolestusaeg 6 tundi ja ülejäänud 60 %-l 8 päeva.

Neerukahjustus Neerukahjustusega patsientidel võib esineda vähenenud radioaktiivse joodi kliirens, mille tagajärjel suureneb manustatud naatriumjodiidi (131I) kiirgusdoos. Näiteks üks uuring näitas, et pidevat ambulatoorset peritoneaaldialüüsi (continuous ambulatory peritoneal dialysis, CAPD) läbivatel patsientidel, kellel on puudulik neerufunktsioon, on radioaktiivse joodi kliirens 5 korda väiksem kui normaalse neerufunktsiooniga patsientidel.

5.3 Prekliinilised ohutusandmed

Manustatava aine väikeste koguste tõttu võrreldes joodi tavapärase toidust saamisega (40…500 μg ööpäevas) ei ole oodata ega ole täheldatud ägedat toksilisust. Naatriumjodiidi korduvate manustamiste toksilisuse kohta ei ole andmeid, samuti puuduvad andmed naatriumjodiidi toime kohta loomade reproduktiivsusele ning mutageense ja kartsinogeense potentsiaali kohta.

6. FARMATSEUTILISED ANDMED

6.1 Abiainete loetelu

Kapsli sisu Naatriumkarbonaat Naatriumvesinikkarbonaat Naatriumhüdroksiid Dinaatriumfosfaathüdraat Naatriumtiosulfaat

Želatiinkapsli kesta koostis Kinoliinkollane (E104) Erütrosiin (E127) Titaandioksiid (E171) Želatiin

6.2 Sobimatus

Ei kohaldata.

6.3 Kõlblikkusaeg

21 päeva alates tootmiskuupäevast

6.4 Säilitamise eritingimused

Hoida temperatuuril kuni 25 °C. Hoida originaalpakendis, et vältida kokkupuudet tootest lähtuva kiirgusega. Radioaktiivsete ravimite säilitamine peab olema kooskõlas radioaktiivsete materjalide säilitamise riiklike eeskirjadega.

6.5 Pakendi iseloomustus ja sisu

Polüpropüleenist viaal varjestatud pliikonteineris, mis on suletud pliist korgiga. Kork sisaldab joodineelduriga polüpropüleenist sisu. Pakendis on üks kapsel. Iga pakendi juurde kuulub eraldi polüpropüleenist aplikaator kapsli manustamiseks.

6.6 Erihoiatused ravimpreparaadi hävitamiseks ja käsitlemiseks

Üldine hoiatus Radioaktiivset ravimit võib vastu võtta, kasutada ja manustada ainult volitatud isikute poolt selleks ette nähtud kliinilistes tingimustes. Ravimi vastuvõtmisel, hoiustamisel, kasutamisel, ümberpaigutamisel ja kõrvaldamisel kehtivad pädeva ametliku organisatsiooni eeskirjad ja/või asjakohased litsentsid.

Radioaktiivsed ravimid tuleb ette valmistada viisil, mis vastab nii kiirgusohutuse kui ka farmatseutilise kvaliteedi nõuetele.

Ettevaatusabinõud, mida rakendada enne ravimi käsitsemist või manustamist Naatriumjodiidi (131I) manustamine ravieesmärgil põhjustab tõenäoliselt enamikel patsientidel kokkupuute suhteliselt suure kiirgusdoosiga, mis võib põhjustada märkimisväärset ohtu keskkonnale ning tekitab ohtu teistele isikutele välise kiirguse või saastumise kaudu uriini lekkimise, oksendamise

jne tagajärjel. See võib puudutada ravi vajavate isikute lähimaid pereliikmeid või kogu üldsust, sõltuvalt manustatud aktiivsustasemest. Seepärast tuleb rakendada sobivaid ettevaatusabinõusid vastavalt riiklikele eeskirjadele. Manustamisprotseduurid tuleb teostada nii, et minimeeritakse ravimiga saastumise riski ja läbiviijate kiiritust. Kohustuslik on kasutada vastavat kaitsevarustust. Konteineri avamisel peab personal teadma, et monitoril saab registreerida vaba radioaktiivsust. See aktiivsus on tingitud Xe-131m’st, mis moodustub I-131 lagunemisel (1,17 ). Kuigi monitoridel on see nähtav, ei kujuta see endast personalile olulist ohtu. Efektiivse doosi määr moodustunud inhaleeritava Xe-131m kaudu on 0,1 % 1 m kaugusel olevate pliivarjestusega kapslite doosi määrast.

Ettevaatusabinõud ja aktiivsusandmed 1,3 % joodist (131I) laguneb ksenooni (131mXe) kaudu (poolestusaeg 12 päeva) ja difusiooni tagajärjel võib pakendis olla väike kogus ksenooni aktiivsust (131mXe). Seetõttu on soovitatav avada tarnekonteiner ventileeritavas ruumis ning pärast kapsli eemaldamist lasta pakendimaterjalidel enne ära viskamist öö läbi seista, et vabastada imendunud ksenoon (131mXe). Lisaks võib esineda kapslist lenduva jood-131 aktiivsuse lekkimist. Konteineri kaas sisaldab väikest söeketast, mille eesmärgiks on kapslist väljuva joodi imamine. Söeketas võib saastuda kuni 1,3 MBq (35 μCi) jood-131’ga. Tänu söekettale jõuab pakendisse vaid väga väike kogus jood-131 (tavaliselt vähem kui 1,85 kBq (50 nCi)).

Kapsli aktiivsust kell 12.00 GMT kalibreerimiskuupäevast saab arvutada tabelist 1.

Tabel 1 Päev Kordaja Päev Kordaja -6 1,677 5 0,650 -5 1,539 6 0,596 -4 1,412 7 0,547 -3 1,295 8 0,502 -2 1,188 9 0,460 -1 1,090 10 0,422 0 1,000 11 0,387 1 0,917 12 0,355 2 0,842 13 0,326 3 0,772 14 0,299 4 0,708

Kasutamata ravimpreparaat või jäätmematerjal tuleb hävitada vastavalt kohalikele nõuetele.

7. MÜÜGILOA HOIDJA

Narodowe Centrum Badań Jądrowych ul. Andrzeja Sołtana 7 Poola

8. MÜÜGILOA NUMBER

981019

9. ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE/MÜÜGILOA UUENDAMISE

KUUPÄEV

Müügiloa esmase väljastamise kuupäev: 05.03.2019 Müügiloa viimase uuendamise kuupäev: 12.12.2023

10. TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV

Detsember 2024

11. DOSIMEETRIA

Allpool loetletud andmed pärinevad ICRP (International Commission on Radiological Protection. Radiation Dose to Patients from Radiopharmaceuticals) 128. väljaandest. Biokineetilist mudelit kirjeldatakse eraldatud mudelina, mille hulka kuuluvad anorgaaniline jood ja samuti orgaaniliselt seotud jood, mis vabanevad kehakudedesse koos kilpnäärme eritistega. ICRP mudel viitab suukaudsele manustamisele. Riski/kasu hindamise osana on soovitav arvutada välja efektiivne doos ja tõenäolised kiirgusdoosid individuaalsetele sihtorganitele enne ravimi manustamist. Seejärel võib aktiivsust korrigeerida vastavalt kilpnäärme massile, bioloogilisele poolestusajale ja ringlusfaktorile, võttes arvesse ka patsiendi füsioloogilist seisundit (sh joodipuudus) ja selle aluseks olevat patoloogiat.

Kasutada võib järgmisi sihtorgani doose Autonoomne sõlm Sihtorgani doos 300…400 Gy Multinodulaarne toksiline struuma Sihtorgani doos 150…200 Gy Gravesi tõbi Sihtorgani doos 200 Gy Difuusne eutüroidne struuma Sihtorgani doos 100…150 Gy

Kokkupuude kiirgusega mõjutab peamiselt kilpnääret. Teisi elundeid mõjutab kiirgusdoos kordades vähem kui kilpnääret. See sõltub joodi tarbimisest toiduga (joodipuuduse piirkondades on radioaktiivse joodi sidumine suurenenud kuni 90 %-ni ja joodirikastes piirkondades vähenenud kuni 5 %-ni). See sõltub ka kilpnäärme funktsioonist (eu-, hüper- või hüpotüreoidism) ja kehas joodi siduvate kudede olemasolust (nt pärast kilpnäärme eemaldamist, joodi akumuleerivate metastaaside esinemine ja kilpnäärme blokaad). Kõikidele teistele elunditele mõjuv kiirgusdoos on vastavalt suurem või madalam, sõltuvalt kilpnäärmesse sidumise astmest. Kilpnääre blokeeritud, sidumine 0 %, suukaudne manustamine Elund Täiskasvanu 15-aastane 10-aastane 5-aastane 1-aastane

Neerupealised 0,044 0,054 0,086 0,14 0,25 Luu pinnad 0,030 0,037 0,059 0,092 0,18 Aju 0,021 0,026 0,043 0,071 0,14 Rinnanääre 0,020 0,025 0,042 0,069 0,13 Sapipõie sein 0,037 0,048 0,085 0,13 0,21 Seedetrakt Mao sein 0,87 1,1 1,6 2,8 5,9 Peensoole sein 0,035 0,044 0,070 0,11 0,19 Käärsoole sein 0,14 0,18 0,30 0,50 0,92 (ULI sein 0,12 0,15 0,25 0,42 0,75) (LLI sein 0,17 0,22 0,37 0,61 1,2)

Südamesein 0,062 0,080 0,13 0,20 0,37 Neerud 0,062 0,080 0,13 0,20 0,37 Maks 0,050 0,065 0,10 0,16 0,30 Kopsud 0,053 0,068 0,11 0,18 0,36 Lihased 0,026 0,032 0,051 0,080 0,15 Söögitoru 0,024 0,030 0,049 0,079 0,15 Munasarjad 0,038 0,049 0,076 0,11 0,20 Pankreas 0,060 0,073 0,11 0,16 0,28 Punane luuüdi 0,031 0,038 0,061 0,095 0,18 Süljenäärmed 0,27 0,33 0,44 0,59 0,86 Nahk 0,019 0,023 0,038 0,062 0,12 Põrn 0,064 0,077 0,12 0,19 0,34 Munandid 0,025 0,033 0,055 0,084 0,15 Harknääre 0,024 0,030 0,049 0,079 0,15 Kilpnääre 2,2 3,6 5,6 0,13 0,25 Kusepõie sein 0,54 0,71 1,1 1,4 1,8 Emakas 0,045 0,037 0,062 0,10 0,18 Ülejäänud elundid 0,029 0,037 0,060 0,10 0,18 Efektiivne doos (mSv/MBq) 0,28 0,40 0,54 1,1 2,0

Elund Täiskasvanu 15-aastane 10-aastane 5-aastane 1-aastane Neerupealised 0,051 0,067 0,12 0,20 0,44 Luu pinnad 0,089 0,10 0,14 0,22 0,40 Aju 0,093 0,10 0,13 0,18 0,30 Rinnanääre 0,038 0,050 0,10 0,17 0,32 Sapipõie sein 0,043 0,057 0,1 0,18 0,36 Seedetrakt Mao sein 0,77 1,0 1,5 2,5 5,3 Peensool 0,033 0,043 0,073 0,11 0,22 (ULI sein 0,12 0,15 0,27 0,49 1,0) (LLI sein 0,17 0,22 0,39 0,71 1,6) Südamesein 0,089 0,12 0,21 0,36 0,77 Neerud 0,27 0,34 0,50 0,84 1,8 Maks 0,093 0,14 0,24 0,46 1,2 Kopsud 0,10 0,13 0,22 0,38 0,79 Lihased 0,084 0,11 0,17 0,27 0,48 Söögitoru 0,10 0,15 0,30 0,58 1,1 Munasarjad 0,037 0,049 0,080 0,13 0,28 Pankreas 0,064 0,080 0,13 0,21 0,41 Punane luuüdi 0,072 0,086 0,12 0,19 0,37 Süljenäärmed 0,22 0,27 0,36 0,49 0,72 Nahk 0,043 0,053 0,080 0,12 0,25 Põrn 0,069 0,089 0,15 0,26 0,55 Munandid 0,024 0,032 0,056 0,095 0,20 Harknääre 0,10 0,15 0,30 0,59 1,1 Kilpnääre 280 450 670 1400 2300 Kusepõie sein 0,45 0,58 0,89 1,2 1,6 Emakas 0,042 0,054 0,090 0,15 0,28 Ülejäänud elundid 0,048 0,1111 0,17 0,25 0,44

Efektiivne doos (mSv/MBq) 14 23 34 71 110

Keskmine sidumine kilpnäärmes, suukaudne manustamine Elund Täiskasvanu 15-aastane 10-aastane 5-aastane 1-aastane Neerupealised 0,055 0,047 0,13 0,24 0,55 Luu pinnad 0,12 0,14 0,19 0,30 0,52 Aju 0,13 0,14 0,18 0,24 0,39 Rinnanääre 0,048 0,063 0,13 0,23 0,43 Sapipõie sein 0,046 0,063 0,12 0,21 0,45 Seedetrakt Mao sein 0,71 0,95 1,4 2,4 5,0 Peensoole sein 0,032 0,043 0,075 0,11 0,24 Käärsoole sein 0,14 0,18 0,34 0,63 1,4 (ULI sein 0,12 0,15 0,28 0,53 1,2) (LLI sein 0,17 0,22 0,40 0,76 1,8) Südamesein 0,10 0,14 0,25 0,45 1,0 Neerud 0,27 0,34 0,53 0,93 2,1 Maks 0,12 0,18 0,31 0,62 1,7 Kopsud 0,13 0,16 0,28 0,50 1,0 Lihased 0,12 0,15 0,24 0,38 0,66 Söögitoru 0,14 0,22 0,45 0,87 1,7 Munasarjad 0,036 0,049 0,082 0,15 0,33 Pankreas 0,066 0,084 0,14 0,24 0,49 Punane luuüdi 0,095 0,11 0,15 0,24 0,48 Süljenäärmed 0,19 0,24 0,32 0,43 0,64 Nahk 0,057 0,070 0,10 0,16 0,33 Põrn 0,023 0,032 0,056 0,10 0,23 Munandid 0,023 0,032 0,056 1,0 2,3 Harknääre 0,14 0,22 0,45 0,87 1,7 Kilpnääre 430 690 1000 2200 3600 Kusepõie sein 0,39 0,51 0,79 1,1 1,5 Emakas 0,040 0,053 0,089 0,15 0,32 Ülejäänud elundid 0,11 0,15 0,23 0,33 0,58 Efektiivne doos (mSv/MBq) 22 35 53 110 180

Elund Täiskasvanu 15-aastane 10-aastane 5-aastane 1-aastane Neerupealised 0,059 0,082 0,15 0,28 0,66 Luu pinnad 0,16 0,18 0,24 0,37 0,65 Aju 0,17 0,18 0,24 0,37 0,65 Rinnanääre 0,058 0,077 0,17 0,28 0,54 Sapipõis 0,049 0,068 0,13 0,24 0,54

Seedetrakt Mao sein 0,66 0,88 1,3 2,2 4,7 Peensoole sein 0,032 0,043 0,077 0,12 0,26 Käärsoole sein 0,14 0,19 0,35 0,68 0,16 (ULI sein 0,12 0,16 0,30 0,58 1,4) (LLI sein 0,16 0,22 0,42 0,81 2,0 Südamesein 0,12 0,16 0,30 0,58 1,4 Neerud 0,27 0,35 0,55 1,0 2,4 Maks 0,14 0,22 0,39 0,79 2,2 Kopsud 0,15 0,20 0,35 0,61 1,3 Lihased 0,15 0,19 0,31 0,49 0,86 Söögitoru 0,19 0,28 0,59 1,2 2,3 Munasarjad 0,035 0,049 0,084 0,16 0,37 Pankreas 0,068 0,088 0,15 0,27 0,57 Punane luuüdi 0,12 0,14 0,19 0,29 0,59 Süljenäärmed 0,16 0,20 0,27 0,37 0,55 Nahk 0,071 0,087 0,13 0,19 0,41 Põrn 0,075 0,10 0,18 0,33 0,80 Munandid 0,22 0,031 0,057 0,11 0,27 Harknääre 0,19 0,28 0,59 1,2 2,3 Kilpnääre 580 940 1400 3000 4900 Kusepõie sein 0,34 0,44 0,68 0,95 1,3 Emakas 0,038 0,051 0,089 0,16 0,36 Ülejäänud elundid 0,15 0,19 0,29 0,42 0,74 Efektiivne doos (mSv/MBq) 29 47 71 150 250

12. RADIOFARMATSEUTILISE PREPARAADI VALMISTAMISE JUHEND

Kapslid on valmis kasutamiseks. Enne kasutamist määrake aktiivsus.

Juhised radioaktiivse aine konteineri avamiseks aplikaatori abil 1. Kontrollige välispakendile märgitud radioaktiivsust ja kalibreerimise kuupäeva. 2. Tõmmake tarnekonteineri pealmine kate pealt ära (metallkarp). 3. Eemaldage pealmine vahtpolüstürool. 4. Võtke kapsli varjestuskonteiner välja. 5. Rebige paber/fooliumist aplikaatori pakend lahti ja võtke aplikaator välja. 6. Avage kapsli varjestuskonteiner. Selleks hoidke konteineri põhjaosa ja tõmmake ülemist osa ülespoole. Kapslit sisaldav viaal peab jääma varjestuskonteinerisse. 7. Ühendage aplikaator viaali külge. Selleks keerake aplikaator kapslit sisaldava viaali sisse. 8. Kapsli manustamisel on soovitatav hoida kapslit sisaldav viaal varjestuskonteineris. Patsient, kes hoiab oma käes varjestuskonteinerit, võtab aplikaatori oma suhu ja seejärel kallutab seda, et saada viaalist kapsel läbi aplikaatori. Vajadusel on kapslit võimalik manustada ilma varjestuskonteinerita. Patsient haarab aplikaatori, võtab kapsli viaali välja varjestuskonteinerist, võtab aplikaatori oma suhu ja seejärel kallutab seda, et saada viaalist kapsel läbi aplikaatori. 9. Pärast kapsli manustamist tuleb aplikaator ja viaal ära visata. Varjestuskonteiner tuleb tagastada tootjale. 10. Aplikaatori lahutamiseks viaalist pange viaal koos aplikaatoriga varjestuskonteinerisse ja seejärel, hoides konteinerit käega paigal, keerake aplikaator lahti. 11. Kapsli aktiivsuse mõõtmiseks võtke kapsli viaalile kinnitatud aplikaatorist kinni doosi kalibraatori haardeseadmega ja laadige doosi kalibraator. Kui mõõtmine on lõpetatud, eemaldage kapsli viaalile kinnitatud aplikaator ja asetage see varjestuskonteinerisse tagasi. Kui

kapslit tuleb teise ruumi teisaldada, tuleb aplikaator viaalist vastavalt ülaltoodud juhistele lahti ühendada. Pärast aplikaatori lahtiühendamist katke varjestuskonteiner kaanega.

Kasutamata ravimpreparaat või jäätmematerjal tuleb hävitada vastavalt kohalikele nõuetele.