Haloperidol-richter - suukaudsed tilgad, lahus (2mg 1ml)

ATC Kood: N05AD01
Toimeaine: haloperidool
Tootja: Gedeon Richter Plc.

Artikli sisukord

HALOPERIDOL-RICHTER
suukaudsed tilgad, lahus (2mg 1ml)


Pakendi infoleht: teave kasutajale Haloperidol-Richter, 2 mg/ml suukaudsed tilgad, lahus haloperidool

Enne ravimi kasutamist lugege hoolikalt infolehte, sest siin on teile vajalikku teavet.

  • Hoidke infoleht alles, et seda vajadusel uuesti lugeda.
  • Kui teil on lisaküsimusi, pidage nõu oma arsti või apteekriga.
  • Ravim on välja kirjutatud üksnes teile. Ärge andke seda kellelegi teisele. Ravim võib olla neile kahjulik, isegi kui haigusnähud on sarnased.
  • Kui teil tekib ükskõik milline kõrvaltoime, pidage nõu oma arsti või apteekriga. Kõrvaltoime võib olla ka selline, mida selles infolehes ei ole nimetatud. Vt lõik 4.

Infolehe sisukord:

  1. Mis ravim on Haloperidol-Richter ja milleks seda kasutatakse
  2. Mida on vaja teada enne Haloperidol-Richter’i võtmist
  3. Kuidas Haloperidol-Richter’it võtta
  4. Võimalikud kõrvaltoimed

Kuidas Haloperidol-Richter’it säilitada

  1. Pakendi sisu ja muu teave
  2. Mis ravim on Haloperidol-Richter 2 mg/ml suukaudsed tilgad, lahus ja milleks seda kasutatakse

Teie ravimi nimi on Haloperidol-Richter.

Haloperidol-Richter sisaldab toimeainet haloperidooli. See kuulub ravimite rühma, mida nimetatakse antipsühhootikumideks.

Haloperidol-Richter’it kasutatakse täiskasvanutel, noorukitel ja lastel selliste haiguste korral, mis mõjutavad mõtlemist, tundeid või käitumist. Siia kuuluvad vaimse tervise probleemid (nt skisofreenia ja bipolaarne häire) ja käitumishäired.

Need haigused võivad põhjustada järgmist:

  • Segasustunne (deliirium)
  • Tegelikult mitte olemasolevate asjade nägemine, kuulmine, tunnetamine või haistmine (hallutsinatsioonid)
  • Tegelikkusele mittevastavate asjade uskumine (luulud)
  • Tavalisest kahtlustavam olek (paranoia)
  • Väga erutatud, rahutu, entusiastlik, impulsiivne või hüperaktiivne olek
  • Väga agressiivne, vaenulik või vägivaldne olek.

Noorukitel ja lastel kasutatakse Haloperidol-Richter’it skisofreenia raviks 13- kuni 17-aastastel patsientidel ja käitumisprobleemide raviks 6- kuni 17-aastastel patsientidel.

Haloperidol-Richter’it kasutatakse ka:

  • 10 kuni 17aastastel lastel ja noorukitel ning täiskasvanutel tahtele allumatute liigutuste või häälitsuste (tikid), nt raske Tourette’i sündroom, raviks.
  • Täiskasvanutel Huntingtoni tõve korral esinevate liigutuste kontrollimiseks.

Haloperidol-Richter’it kasutatakse mõnikord ka juhul kui muud ravimid või raviviisid ei ole aidanud või on põhjustanud vastuvõetamatuid kõrvaltoimeid.

Mida on vaja teada enne Haloperidol-Richter’i võtmist

Ärge võtke Haloperidol-Richter’it:

  • kui olete haloperidooli või selle ravimi mis tahes koostisosade (loetletud lõigus 6) suhtes allergiline
  • kui teie teadlikkus ümbritsevast on vähenenud või teie reaktsioonid on ebatavaliselt aeglased
  • kui teil on Parkinsoni tõbi
  • kui teil on teatud tüüpi dementsus, mida nimetatakse Lewy kehakeste dementsuseks
  • kui teil on progresseeruv supranukleaarne paralüüs (PSP)
  • kui teil on südamehaigus, mida nimetatakse QT aja pikenemiseks või mis tahes muu probleem südamerütmiga, mis on nähtav kõrvalekaldena EKGl (elektrokardiogramm)
  • kui teil on südamepuudulikkus või teil oli hiljuti südameinfarkt
  • kui teie veres on madal kaaliumi tase, mis on ravimata
  • kui te võtate mis tahes ravimit, mis on loetletud lõigus „Muud ravimid ja HaloperidolRichter Ärge võtke HaloperidolRichter’it, kui te võtate teatud ravimeid järgmiste haiguste puhul“.

Kui midagi eelnevast kehtib teie kohta, ärge võtke seda ravimit. Kui te ei ole päris kindel, pidage enne Haloperidol-Richter’i võtmist nõu oma arsti või apteekriga.

Hoiatused ja ettevaatusabinõud

Enne Haloperidol-Richter võtmist, pidage nõu oma arstiga.

Tõsised kõrvaltoimed

Haloperidol-Richter võib põhjustada südameprobleeme, raskusi keha või jäsemete liigutuste kontrollimisel ja tõsist kõrvaltoimet, mida nimetatakse maliigseks neuroleptiliseks sündroomiks. See võib põhjustada ka raskeid allergilisi reaktsioone ja verehüübeid. Kui te võtate Haloperidol-Richter’it, peate olema teadlik tõsistest kõrvaltoimetest, sest võite vajada kiiret arstiabi. Vt „Olge tähelepanelik tõsiste kõrvaltoimete suhtes“ lõigus 4.

Eakad patsiendid ja dementsusega patsiendid

Eakatel dementsusega patsientidel, kes võtavad antipsühhootikume, on teatatud vähesest surmade ja insultide esinemissageduse suurenemisest. Rääkige oma arsti või apteekriga enne Haloperidol- Richter’i võtmist, kui te olete eakas, eriti juhul kui teil on dementsus.

Rääkige oma arstile või apteekrile, kui teil esineb:

  • Aeglane südamerütm, südamehaigus või kui keegi teie lähisugulastest on surnud äkki südamehaiguse tõttu
  • Madal vererõhk või pearinglustunne istuma või püsti tõustes
  • Kaaliumi või magneesiumi (või teiste elektrolüütide) vähesus veres. Teie arst otsustab, kuidas seda ravida
  • Teil on kunagi olnud ajuverejooks või kui arst on teile öelnud, et teil on teistest inimestest suurem risk insuldi tekkeks
  • Epilepsia või kui teil on kunagi olnud tõmblused (krambid)
  • Neerude, maksa või kilpnäärme probleemid
  • Hormoon prolaktiini kõrge tase veres või vähktõbi, mis võib olla põhjustatud kõrgest prolaktiini tasemest veres (nt rinnavähk)
  • Teil on kunagi olnud verehüüve (tromb) või kellelgi teie perekonnast on olnud verehüüve
  • Depressioon või kui teil on bipolaarne häire ja te hakkate tundma masendust.

Võimalik, et teid peab hoolikamalt jälgima ning teie Haloperidol-Richter’i annuseid tuleb muuta.

Kui te ei ole päris kindel, kas midagi eelnevast kehtib teie kohta, pidage enne Haloperidol-Richter’i võtmist nõu oma arsti või apteekriga.

Meditsiinilised läbivaatused

Võimalik, et teie arst soovib teha teile elektrokardiogrammi (EKG) enne ravi alustamist või Haloperidol-Richter’i ravi ajal. EKG mõõdab teie südame elektrilist aktiivsust.

Vereanalüüsid

Võimalik, et teie arst soovib kontrollida kaaliumi või magneesiumi (või teiste elektrolüütide) sisaldust teie veres enne ravi alustamist või Haloperidol-Richter’i ravi ajal.

Alla 6-aastased lapsed

Haloperidol-Richter’it ei tohi kasutada alla 6-aastastel lastel, sest seda ravimit ei ole selles vanuserühmas piisavalt uuritud.

Muud ravimid ja Haloperidol-Richter

Teatage oma arstile või apteekrile, kui te võtate, olete hiljuti võtnud või kavatsete võtta mis tahes muid ravimeid.

Ärge võtke Haloperidol-Richter’it, kui te võtate teatud ravimeid järgmiste haiguste puhul:

  • Probleemid südamelöökidega (nt amiodaroon, dofetiliid, disopüramiid, dronedaroon, ibutiliid, kinidiin ja sotalool)
  • Depressioon (nt tsitalopraam ja estsitalopraam)
  • Psühhoosid (nt flufenasiin, levomepromasiin, perfenasiin, pimosiid, prokloorperasiin, promasiin, sertindool, tioridasiin, trifluoperasiin, triflupromasiin ja tsiprasidoon)
  • Bakteriaalsed infektsioonid (nt asitromütsiin, klaritromütsiin, erütromütsiin, levofloksatsiin, moksifloksatsiin ja telitromütsiin)
  • Seeninfektsioonid (nt pentamidiin)
  • Malaaria (nt halofantriin)
  • Iiveldus ja oksendamine (nt dolasetroon)
  • Vähktõbi (nt toremifeen ja vandetaniib).

Samuti rääkige oma arstile, kui te võtate bepridiili (rindkerevalu tõttu või vererõhu langetamiseks) või metadooni (valuvaigisti või narkosõltuvuse ravim).

Need ravimid võivad suurendada südamehaiguste tekkeriski, seepärast rääkige oma arstile, kui võtate mõnda neist ravimitest ning ärge võtke Haloperidol-Richter’it (vt „Ärge võtke Haloperidol- Richter’it“).

Te võite vajada erijälgimist, kui te võtate samaaegselt liitiumi ja Haloperidol-Richter’it.

Rääkige kohe oma arstile ja lõpetage mõlema ravimi võtmine, kui teil on tekkinud:

  • Selge põhjuseta palavik või tahtele allumatud liigutused
  • Segasus, desorientatsioon, peavalu, tasakaaluprobleemid ja unisustunne.

Need on tõsise seisundi tunnused.

Teatud ravimid võivad mõjutada Haloperidol-Richter’it toimet või suurendada südamehaiguste tõenäosust

Rääkige oma arstile, kui te võtate järgmisi ravimeid:

  • Alprasolaam või buspiroon (ärevuse raviks)
  • Duloksetiin, fluoksetiin, fluvoksamiin, nefasodoon, paroksetiin, sertraliin, naistepuna ürt (Hypericum perforatum) või venlafaksiin (depressiooni raviks)
  • Bupropioon (depressiooni raviks või suitsetamise mahajätmisel)
  • Karbamasepiin, fenobarbitaal või fenütoiin (epilepsia raviks)
  • Rifampitsiin (bakteriaalsete infektsioonide raviks)
  • Itrakonasool, posakonasool või vorikonasool (seeninfektsioonide raviks)
  • Ketokonasooli tabletid (Cushing’i sündroomi raviks)
  • Indinaviir, ritonaviir või sakvinaviir (inimese immuunpuudulikkuse viiruse ehk HIV raviks)
  • Kloorpromasiin või prometasiin (iivelduse ja oksendamise raviks)
  • Verapamiil (vererõhu või südameprobleemide raviks).

Samuti rääkige oma arstile, kui te võtate mis tahes muud ravimit vererõhu langetamiseks, nt veeväljutajaid (diureetikumid).

Võimalik, et arst peab muutma teie Haloperidol-Richter’i annust, kui te võtate mõnda neist ravimitest.

Haloperidol-Richter võib mõjutada järgmist tüüpi ravimite toimet

Teatage oma arstile, kui te võtate ravimeid järgmiste seisundite puhul:

  • Rahustamiseks või uinumise soodustamiseks (trankvillisaatorid)
  • Valu (tugevad valuvaigistid)
  • Depressioon (tritsüklilised antidepressandid)
  • Vererõhu langetamiseks (nt guanetidiin ja metüüldopa)
  • Rasked allergilised reaktsioonid (adrenaliin)
  • Aktiivsus ja tähelepanuhäire (ATH) või narkolepsia (nimetatakse stimulantideks)
  • Parkinsoni tõbi (nt levodopa)
  • Vere vedeldamiseks (fenindioon).

Rääkige oma arstile enne Haloperidol-Richter’i võtmist, kui te võtate mõnda neist ravimitest.

Haloperidol-Richter koos alkoholiga

Alkoholi joomine Haloperidol-Richter’i ravi ajal võib teid muuta uniseks ja vähendada tähelepanuvõimet. See tähendab, et te peate olema hoolikas, et mitte juua liiga palju alkoholi. Rääkige oma arstiga alkoholi joomisest Haloperidol-Richter’i võtmise ajal ning teatage arstile, kui palju te alkoholi tarbite.

Rasedus, imetamine ja viljakus

Rasedus

Kui te olete rase, imetate või arvate end olevat rase või kavatsete rasestuda, pidage enne selle ravimi kasutamist nõu oma arsti või apteekriga. Arst võib teile soovitada, et te ei võtaks Haloperidol- Richter’it raseduse ajal.

Vastsündinutel, kelle emad võtsid Haloperidol-Richter’it viimasel 3 raseduskuul (viimasel trimestril), võib esineda järgmisi probleeme:

  • Lihasvärinad, lihaste jäikus või nõrkus
  • Unisus või rahutus
  • Hingamis või toitmisraskused.

Nende probleemide täpne esinemissagedus on teadmata. Kui te võtsite raseduse ajal Haloperidol- Richter’it ja teie lapsel on tekkinud mõni neist kõrvaltoimetest, peate pöörduma oma arsti poole.

Imetamine

Rääkige oma arstile, kui te toidate last rinnaga või kavatsete seda teha, sest see ravim võib väikestes kogustes jõuda ema rinnapiima kaudu lapseni. Teie arst kaalub riske ja imetamisest saadavat kasu, kui te võtate Haloperidol-Richter’it.

Viljakus

Haloperidol-Richter võib suurendada hormoon prolaktiini sisaldust teie organismis, mis võib mõjutada meeste ja naiste viljakust. Kui teil on selle kohta küsimusi, pidage nõu oma arstiga.

Autojuhtimine ja masinatega töötamine

Haloperidol-Richter võib mõjutada teie autojuhtimise ja masinatega töötamise võimet. Kõrvaltoimed nagu unisus võivad vähendada teie tähelepanelikkust, eeskätt juhul kui alustate ravimi võtmist või pärast annuse suurendamist. Ärge juhtige autot ega käsitsege mingeid tööriistu või masinaid, kui te ei ole sellest kõigepealt oma arstiga rääkinud.

Haloperidol-Richter sisaldab parahüdroksübensoaati. Parahüdroksübensoaat, üks Haloperidol- Richter abiaine, võib põhjustada allergilisi reaktsioone (need võivad esineda viivitusega) ning

äärmuslikel juhtudel- bronhospasmi.

Kuidas Haloperidol-Richter’it võtta

Võtke seda ravimit alati täpselt nii, nagu arst või apteeker on teile selgitanud. Kui te ei ole milleski kindel, pidage nõu oma arsti või apteekriga.

Kui palju ravimit võtta

Teie arst räägib teile, kui palju ravimit te peate võtma ja kui kaua. Samuti ütleb arst teile, kas te peate võtma Haloperidol-Richter’it üks kord päevas või mitu korda päevas. Enne kui tunnete täielikku ravitoimet, võib kuluda teatud aeg. Tavaliselt annab arst teile ravi alguses väikseid annuseid ning seejärel kohandab annuseid vastavalt teie vajadusele. On väga tähtis, et võtate ravimit õigetes annustes.

Teie haloperidooli annus sõltub järgmistest asjaoludest:

  • Teie vanus
  • Seisund, mida teil ravitakse
  • Kas teil esineb neeru või maksahaigusi
  • Teised ravimid, mida te võtate.

Täiskasvanud

  • Teie annus on tavaliselt vahemikus 0,5 mg kuni 10 mg iga päev.
  • Arst võib teie annust kohandada, et leida teile kõige paremini sobiv annus.
  • Suurim annus, mida täiskasvanud võtavad, sõltub ravitavast haigusest ning on vahemikus 5 mg kuni 20 mg iga päev.

Eakad

  • Eakad alustavad tavaliselt ravi annusega 0,5 mg iga päev või täiskasvanute väikseimast annusest poole väiksema annusega.
  • Seejärel kohandatakse teie poolt võetavat HaloperidolRichter’i annust, kuni arst leiab teile kõige paremini sobiva annuse.
  • Suurim annus, mida eakad võtavad, on 5 mg iga päev, välja arvatud juhul kui teie arst peab vajalikuks suuremat annust.

6- kuni 17-aastased lapsed ja noorukid

  • Teie annus on tavaliselt vahemikus 0,5 mg kuni 3 mg iga päev.
  • Skisofreenia või käitumisprobleemide ravi saavate kuni 17aastaste noorukite annus võib olla suurem, kuni 5 mg iga päev.

Kui te võtate Haloperidol-Richter’it rohkem kui ette nähtud

Kui võtate Haloperidol-Richter’it rohkem kui teile öeldi või kui keegi teine on võtnud Haloperidol- Richter’it, pidage nõu oma arstiga või minge kohe lähima haigla erakorralise meditsiini osakonda.

Kui te unustate Haloperidol-Richter’it võtta

  • Kui unustate annuse võtmata, võtke järgmine annus tavalisel ajal. Seejärel jätkake ravimi võtmist nii nagu arst on teile soovitanud.
  • Ärge võtke kahekordset annust.

Kui te lõpetate Haloperidol-Richter’i võtmise

Välja arvatud juhul kui arst on teisiti soovitanud, tuleb Haloperidol-Richter’i võtmine lõpetada järk- järgult annust vähendades. Ravi järsk lõpetamine võib põhjustada kõrvaltoimeid, näiteks:

  • Iiveldus ja oksendamine
  • Unehäired.

Järgige alati hoolikalt arsti soovitusi.

Kui teil on lisaküsimusi selle ravimi kasutamise kohta, pidage nõu oma arsti või apteekriga.

Võimalikud kõrvaltoimed

Nagu kõik ravimid, võib ka see ravim põhjustada kõrvaltoimeid, kuigi kõigil neid ei teki.

Olge tähelepanelik tõsiste kõrvaltoimete suhtes

Teatage kohe oma arstile, kui te märkate või kahtlustate endal midagi järgnevast. Te võite vajada kiiret arstiabi.

Probleemid südamega:

  • Südame rütmihäired – süda ei saa normaalselt töötada ja võite kaotada teadvuse
  • Ebanormaalselt kiire südame löögisagedus
  • Südame vahelöögid.

Haloperidol-Richter’it saavatel inimestel esineb südameprobleeme aeg-ajalt (võivad esineda kuni 1 inimesel 100st). Selle ravimi kasutajatel on esinenud äkksurma juhtusid, kuid nende surmade täpne esinemissagedus on teadmata. Inimestel, kes võtavad antipsühhootikume, on esinenud ka südameseiskust (süda ei löö enam).

Tõsine probleem, mida nimetatakse maliigseks neuroleptiliseks sündroomiks. See põhjustab kõrget palavikku, tugevat lihasjäikust, segasust ja teadvuskadu. Haloperidol-Richter’it saavatel inimestel esineb seda harva (võib esineda kuni 1 inimesel 1000st).

Probleemid keha- ja jäsemete liigutuste kontrollimisel (ekstrapüramidaalhäire), näiteks:

  • Suu, keele, lõua ja mõnikord jäsemete liigutused (tardiivdüskineesia)
  • Rahutustunne või võimetus vaikselt paigal istuda, kehaliigutuste intensiivistumine
  • Aeglased või vähenenud kehaliigutused, tõmblevad või väänlevad liigutused
  • Lihastreemor või jäikus, lohisev kõnnak
  • Võimetus liigutada
  • Normaalse miimika kadumine, mis mõnikord muudab näo maskilaadseks.

Haloperidol-Richter’it võtvatel inimestel esineb neid probleeme väga sageli (võivad esineda kuni 1 inimesel 10st). Kui teil tekib mõni neist kõrvaltoimetest, võidakse teile lisaks anda teist ravimit.

Rasked allergilised reaktsioonid, mille hulka võivad kuuluda:

  • Näopiirkonna, huulte, suu, keele või kurgu paistetus
  • Neelamis või hingamisraskus
  • Sügelev lööve (nõgestõbi).

Haloperidol-Richter’it võtvatel inimestel esineb allergilist reaktsiooni aeg-ajalt (võib esineda kuni 1 inimesel 100st).

Verehüübed veenis, tavaliselt säärtes (süvaveenitromboos ehk SVT). Sellest on teatatud antipsühhootikume kasutavatel inimestel. Sääre SVT tunnusteks on sääre paistetus, valu ja punetus, kuid verehüüve võib edasi liikuda kopsudesse, põhjustades valu rinnus ja hingamisraskust. Verehüüve võib olla väga tõsine kõrvaltoime, seega rääkige kohe arstile, kui te märkate mõnda sellistest probleemidest.

Teatage kohe arstile, kui märkate mõnda eespool kirjeldatud tõsistest kõrvaltoimetest.

Muud kõrvaltoimed

Teatage oma arstile, kui te märkate või kahtlustate mõnda järgmistest kõrvaltoimetest.

Väga sage (võivad esineda rohkem kui 1 inimesel 10st):

  • Rahutustunne
  • Unehäired
  • Peavalu.

Sage (võivad esineda kuni 1 inimesel 10st):

  • Tõsised vaimse tervise probleemid, näiteks tegelikult mitte olemasolevate asjade uskumine (luulud) või nägemine, tunnetamine, kuulmine või haistmine (hallutsinatsioonid)
  • Depressioon
  • Ebanormaalne lihaspinge
  • Pearinglustunne, kaasa arvatud istuma või püsti tõustes
  • Unisus
  • Silmade ülespöördumine või kiired silmaliigutused, mis ei allu tahtele
  • Nägemishäired, nt hägune nägemine
  • Madal vererõhk
  • Iiveldus, oksendamine
  • Kõhukinnisus
  • Suukuivus või suurenenud süljevool
  • Nahalööve
  • Võimetus urineerida või põit täielikult tühjendada
  • Raskus saavutada ja säilitada erektsiooni (impotentsus)
  • Kehakaalu tõus või langus
  • Muutused maksa vereanalüüsides.
  • Aegajalt (võivad esineda kuni 1 inimesel 100st):
  • Mõju vererakkudele – igat tüüpi vererakkude arvu vähenemine, kaasa arvatud valgevereliblede hulga raskekujuline vähenemine ja vereliistakute (rakud, mis osalevad vere hüübimises) vähesus
  • Segasustunne
  • Suguiha kadumine või vähenemine
  • Tõmblused (krambid)
  • Lihaste ja liigeste jäikus
  • Lihasspasmid, tõmblused või kontraktsioonid, mis ei allu tahtele, kaasa arvatud kaela spasm, mille tõttu pea pöördub ühele küljele
  • Kõndimishäired
  • Hingeldus
  • Maksapõletik või maksaprobleem, mis põhjustab naha või silmade muutumist kollaseks (ikterus)
  • Naha suurenenud tundlikkus päikesevalguse suhtes
  • Sügelus
  • Liigne higistamine
  • Menstruaaltsükli muutused, nt menstruatsiooni puudumine või kauakestvad rohked valulikud menstruaalverejooksud
  • Ootamatu rinnapiima teke
  • Valu või ebamugavustunne rinnanäärmetes
  • Kõrge kehatemperatuur
  • Paistetus, mis tekib vedeliku kogunemise tõttu teie organismis.

Harv (võivad esineda kuni 1 inimesel 1000st):

  • Hormoon prolaktiini kõrge tase veres
  • Hingamisteede ahenemine kopsudes, mis põhjustab hingamisraskust
  • Raskused suu avamisel või võimetus suud avada
  • Seksuaalfunktsiooni probleemid.

On teatatud ka järgmistest kõrvaltoimetest, mille esinemissagedus on teadmata:

  • Antidiureetilise hormooni kõrge tase veres (antidiureetilise hormooni liignõristuse sündroom)
  • Madal veresuhkru tase
  • Hääleaparaadi piirkonna turse või häälepaelte lühiajaline spasm, mis võib põhjustada kõnetakistust või hingamisraskust
  • Äkki tekkinud maksapuudulikkus
  • Sapivoolu vähenemine sapiteedes
  • Naha ketendus või irdumine
  • Väikeste veresoonte põletik, mis põhjustab väikeste punaste või lillade täppidega nahalöövet
  • Lihaskoe lagunemine (rabdomüolüüs)
  • Püsiv valulik peenise erektsioon
  • Rinnanäärmete suurenemine meestel
  • Madal kehatemperatuur.

Kõrvaltoimetest teavitamine

Kui teil tekib ükskõik milline kõrvaltoime, pidage nõu oma arsti või apteekriga. Kõrvaltoime võib olla ka selline, mida selles infolehes ei ole nimetatud. Kõrvaltoimetest võite ka ise teavitada www.ravimiamet.ee kaudu. Teavitades aitate saada rohkem infot ravimi ohutusest.

Kuidas Haloperidol-Richter’it säilitada

Hoidke seda ravimit laste eest varjatud ja kättesaamatus kohas.

Ärge kasutage seda ravimit pärast kõlblikkusaega, mis on märgitud pakendil. Kõlblikkusaeg viitab selle kuu viimasele päevale.

Hoida originaalpakendis, valguse eest kaitstult.

Ärge visake ravimeid kanalisatsiooni ega olmejäätmete hulka. Küsige oma apteekrilt, kuidas visata ära ravimeid, mida te enam ei kasuta. Need meetmed aitavad kaitsta keskkonda.

Pakendi sisu ja muu teave

Mida Haloperidol-Richter sisaldab:

  • Toimeaine on haloperidool. 1 ml lahust sisaldab 2 mg haloperidooli.
  • Abiained on: metüülparahüdroksübensoaat, propüülparahüdroksübensoaat, piimhape, puhastatud vesi.

Kuidas Haloperidol-Richter välja näeb ja pakendi sisu

Selge värvitu lahus.

Valatud klaasist 10 ml pruun tilgapudel tamper-proof (rikkumiskindla) korgiga, sees pipett. Tilgapudel on pakitud volditud pappkarpi.

Müügiloa hoidja ja tootja

Gedeon Richter Plc.

H-1103 Budapest

Gyömrői út 19-21

Ungari

Lisaküsimuste tekkimisel selle ravimi kohta pöörduge palun müügiloa hoidja kohaliku esindaja poole. Adamsoni 2

Tallinn 10137

Tel 608 5301

Infoleht on viimati uuendatud jaanuaris 2018

RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE

RAVIMPREPARAADI NIMETUS

Haloperidol-Richter, 2 mg/ml suukaudsed tilgad, lahus

KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS

Iga tilgapudelis olev 1 ml lahust sisaldab 2 mg haloperidooli.

INN. Haloperidolum

Teadaolevat toimet omavad abiained:

0,05 mg propüülparahüdroksübensoaati (E216), 0,50 mg metüülparahüdroksübensoaati (E218) 1 ml-s. Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.

RAVIMVORM

Suukaudsed tilgad, lahus

Selge värvitu lahus.

KLIINILISED ANDMED

Näidustused

18-aastased ja vanemad täiskasvanud patsiendid

  • Skisofreenia ja skisoafektiivse häire ravi.
  • Deliiriumi akuutravi, kui mittefarmakoloogiline ravi on ebaõnnestunud.
  • I tüüpi bipolaarse häirega seotud mõõdukate kuni raskete maniakaalsete episoodide ravi.
  • Psühhootilise häirega või I tüüpi bipolaarse häire maniakaalsete episoodidega seotud ägeda psühhomotoorse rahutusseisundi ravi.
  • Püsiva agressiivsuse ja psühhootiliste sümptomite ravi mõõduka kuni raske Alzheimeri dementsusega ja vaskulaarse dementsusega patsientidel, kui mittefarmakoloogiline ravi ei anna tulemust ja kui esineb risk enese või teiste inimeste vigastamiseks.
  • Tõmblustõve (tikid), kaasa arvatud Tourette’i sündroomi ravi raske kahjustusega patsientidel, kui juhendav, psühholoogiline ja muu farmakoloogiline ravi ei anna tulemust.
  • Kerge kuni mõõduka korea ravi Huntingtoni tõve korral, kui ravi teiste ravimitega ei anna tulemust või ei ole talutav.

Lapsed

Järgmiste haiguste ravi:

Annustamine ja manustamisviis

  • Skisofreenia 13 kuni 17aastastel noorukitel, kui ravi teiste ravimitega ei anna tulemust või ei ole talutav.
  • Püsiv raske agressiivsus autismi või pervasiivsete arenguhäiretega 6 kuni 17aastastel lastel ja noorukitel, kui muu ravi ei anna tulemust või ei ole talutav.
  • Tõmblustõve, kaasa arvatud Tourette’i sündroomi ravi raske kahjustusega 10 kuni 17 aastastel lastel ja noorukitel, kui juhendav, psühholoogiline ja muu farmakoloogiline ravi ei anna tulemust.

Annustamine

Täiskasvanud

Soovitatav on kasutada väikest algannust, mida edaspidi võib kohandada vastavalt patsiendi ravivastusele. Patsientide raviks tuleb alati kasutada minimaalset toimivat annust (vt lõik 5.2).

Haloperidol-Richter suukaudse lahuse soovitatavad annused on esitatud tabelis 1.

Tabel 1. Haloperidooli soovitatavad annused 18-aastastele ja vanematele täiskasvanutele

Skisofreenia ja skisoafektiivse häire ravi

2 kuni 10 mg ööpäevas suukaudselt, ühekordse annusena või jagatuna 2 annuseks. Esmakordse skisofreenia episoodiga patsiendid alluvad tavaliselt ravile annusega 2 kuni 4 mg ööpäevas, samas kui korduva skisofreenia episoodiga patsiendid võivad vajada annuseid kuni 10 mg ööpäevas.

Annust võib kohandada iga 1 kuni 7 päeva järel.

Suuremate kui 10 mg ööpäevas annuste puhul ei ole tõestatud, et need oleksid enamikule patsientidest efektiivsemad kui väiksemad annused, kuid suuremate annuste kasutamine tõstab ekstrapüramidaalsümptomite esinemissagedust. Kaaludes suuremate kui 10 mg ööpäevas annuste kasutamist, tuleb hinnata patsiendi individuaalset kasu/riski vahekorda.

Maksimaalne ööpäevane annus on 20 mg, sest ohutuskaalutlused kaaluvad üles suurema annusega ravist saadava kliinilise kasu.

Deliiriumi akuutravi, kui mittefarmakoloogiline ravi ei anna tulemust

1 kuni 10 mg ööpäevas suukaudselt, ühekordse annusena või jagatuna 2 kuni 3 annuseks.

Ravi tuleb alustada väikseima võimaliku annusega, mida rahutusseisundi jätkumisel tuleb kohandada järk-järgult 2- kuni 4-tunniste intervallidega kuni maksimaalse annuseni 10 mg ööpäevas.

I tüüpi bipolaarse häirega seotud mõõdukate kuni raskete maniakaalsete episoodide ravi

2 kuni 10 mg ööpäevas suukaudselt, ühekordse annusena või jagatuna 2 annuseks.

Annust võib kohandada iga 1 kuni 3 päeva järel.

Suuremate kui 10 mg ööpäevas annuste puhul ei ole tõestatud, et need oleksid enamikule patsientidest efektiivsemad kui väiksemad annused, kuid suuremate annuste kasutamine võib tõsta ekstrapüramidaalsümptomite esinemissagedust. Kaaludes suuremate kui 10 mg ööpäevas annuste kasutamist, tuleb hinnata patsiendi individuaalset kasu/riski vahekorda.

Maksimaalne ööpäevane annus on 15 mg, sest ohutuskaalutlused kaaluvad üles suurema annusega ravist saadava kliinilise kasu.

Ravi alguses tuleb hinnata pideva Haloperidol-Richter’iga ravi jätkamist (vt lõik 4.4).

Psühhootilise häirega või I tüüpi bipolaarse häire maniakaalsete episoodidega seotud ägeda psühhomotoorse rahutusseisundi ravi

5 kuni 10 mg suukaudselt, vajadusel korrata iga 12 tunni järel, maksimaalselt 20 mg ööpäevas.

Ravi alguses tuleb hinnata pideva Haloperidol-Richter’iga ravi jätkamist (vt lõik 4.4).

Haloperidooli intramuskulaarsetelt süstetelt üleviimisel tuleb alustada Haloperidol-Richter’i suukaudset manustamist 1:1 vastava konverteeritud annusega, mida seejärel kohandatakse vastavalt kliinilisele ravivastusele.

Püsiva agressiivsuse ja psühhootiliste sümptomite ravi mõõduka kuni raske Alzheimeri dementsusega ja vaskulaarse dementsusega patsientidel, kui mittefarmakoloogiline ravi ei anna tulemust ja kui esineb risk enese või teiste inimeste vigastamiseks

0,5 kuni 5 mg ööpäevas suukaudselt, ühekordse annusena või jagatuna 2 annuseks.

Annust võib kohandada iga 1 kuni 3 päeva järel.

Vajadust pideva ravi jätkamiseks tuleb hinnata mitte hiljem kui 6 nädala pärast.

Tõmblustõve, kaasa arvatud Tourette’i sündroomi ravi raske kahjustusega patsientidel, kui juhendav, psühholoogiline ja muu farmakoloogiline ravi ei anna tulemust

0,5 kuni 5 mg ööpäevas suukaudselt, ühekordse annusena või jagatuna 2 annuseks.

Annust võib kohandada iga 1 kuni 7 päeva järel.

Vajadust pideva ravi jätkamiseks tuleb hinnata iga 6 kuni 12 kuu järel.

Kerge kuni mõõduka korea ravi Huntingtoni tõve korral, kui ravi teiste ravimitega ei anna tulemust või ei ole talutav

• 2 kuni 10 mg ööpäevas suukaudselt, ühekordse annusena või jagatuna 2 annuseks.

• Annust võib kohandada iga 1 kuni 3 päeva järel.

Haloperidol-Richter suukaudset lahust tuleb kasutada väiksemate kui 1 mg ühekordsete annuste manustamiseks, mida ei ole võimalik manustada Haloperidol-Richter tablettidena.

Haloperidol-Richter 2 mg/ml suukaudne lahus tilgutiga pudelis on ette nähtud kasutamiseks kuni 2 mg (vastavalt 20 tilga) haloperidooli üksikannuste manustamisel.

Haloperidol-Richter 2 mg/ml suukaudne lahus suusüstlaga pudelis on ette nähtud kasutamiseks 0,5 mg ja suuremate (vastavalt 0,25 ml ja suuremate) haloperidooli üksikannuste manustamisel.

Tilkade arv või kogus (ml), mis on vajalik Haloperidol-Richter 2 mg/ml suukaudse lahuse üksikannuse väljamõõtmiseks, on esitatud tabelis 2.

Tabel 2. Haloperidol-Richter 2 mg/ml suukaudse lahuse konverteerimistabel

mg haloperidool

Haloperidol-Richter

Haloperidol-Richter

 

tilkade arv

kogus ml

 

(tilgutiga pudel)

(suusüstlaga pudel)

0,1 mg

1 tilk

-

0,2 mg

2 tilka

-

0,3 mg

3 tilka

-

0,4 mg

4 tilka

-

0,5 mg

5 tilka

0,25 ml

1 mg

10 tilka

0,5 ml

2 mg

20 tilka

1 ml

5 mg

-

2,5 ml

10 mg

-

5 ml

15 mg

-

7,5 ml

20 mg

-

10 ml

Kumbki Haloperidol-Richter 2 mg/ml suukaudse lahuse ravimvorm ei võimalda kõigi soovitatavate üksikannuste väljamõõtmist. Sellega tuleb arvestada patsiendile määratava pakendi valimisel.

Ravi lõpetamine

Soovitav on haloperidooli annuse järk-järguline vähendamine (vt lõik 4.4).

Vahele jäänud annus

Kui patsiendil jääb annus manustamata, on soovitatav anda järgmine annus tavapärasel ajal ning mitte anda kahekordset annust.

Patsientide erirühmad

Eakad

Eakatel patsientidel kehtivad järgmised soovitatavad haloperidooli algannused:

  • Püsiva agressiivsuse ja psühhootiliste sümptomite ravi mõõduka kuni raske Alzheimeri dementsusega ja vaskulaarse dementsusega patsientidel, kui mittefarmakoloogiline ravi ei anna tulemust ja kui esineb risk enese või teiste inimeste vigastamiseks – 0,5 mg ööpäevas.
  • Kõik teised näidustused – pool väikseimast täiskasvanute annusest.

Haloperidooli annust võib kohandada vastavalt patsiendi ravivastusele. Eakatel patsientidel on soovitatav annuse ettevaatlik ja järk-järguline suurendamine.

Eakate patsientide maksimaalne annus on 5 mg ööpäevas.

Suuremate annuste kui 5 mg ööpäevas kasutamist võib kaaluda ainult patsientidel, kes on suuremaid annuseid hästi talunud ning pärast patsiendi individuaalse kasu/riski profiili hindamist.

Neerukahjustus

Neerukahjustuse mõju haloperidooli farmakokineetikale ei ole hinnatud. Annust ei ole soovitatav kohandada, kuid neerukahjustusega patsientide ravimisel on soovitav ettevaatus. Raske neerukahjustusega patsiendid võivad siiski vajada väiksemat algannust koos järgneva annuse suurendamisega väiksemate sammudega ning pikemate intervallide järel võrreldes patsientidega, kellel neerukahjustust ei ole (vt lõik 5.2).

Maksakahjustus

Maksakahjustuse mõju haloperidooli farmakokineetikale ei ole hinnatud. Kuna haloperidooli metabolism toimub peamiselt maksas, on soovitatav kasutada poole väiksemat algannust ja kohandada annust väiksemate sammudega ning pikemate intervallide järel kui ilma maksakahjustuseta patsientidel (vt lõigud 4.4 ja 5.2).

Lapsed

Haloperidol-Richter’i suukaudse lahuse soovitatavad annused on esitatud tabelis 4.

Tabel 3. Haloperidooli soovitatavad annused lastele

Skisofreenia ravi 13- kuni 17-aastastel noorukitel, kui ravi teiste ravimitega ei anna tulemust või ei ole talutav

Soovitatav annus on 0,5 kuni 3 mg ööpäevas, mis manustatakse suukaudselt jagatuna mitmeks annuseks (2 kuni 3 korda ööpäevas).

Kaaludes üle 3 mg ööpäevas annuste kasutamist, on soovitatav hinnata individuaalset kasu-riski suhet.

Maksimaalne soovitatav annus on 5 mg ööpäevas.

Ravi kestust tuleb hinnata individuaalselt.

Püsiva raske agressiivsuse ravi autismi või pervasiivsete arenguhäiretega 6- kuni 17-aastastel lastel ja noorukitel, kui muu ravi ei anna tulemust või ei ole talutav

Soovitatav annus on 0,5 kuni 3 mg ööpäevas 6- kuni 11-aastastel lastel ning 0,5 kuni 5 mg ööpäevas 12- kuni 17-aastastel lastel, mis manustatakse suukaudselt jagatuna mitmeks annuseks (2 kuni 3 korda ööpäevas).

Vajadust pideva ravi jätkamiseks tuleb hinnata 6 nädala pärast.

Tõmblustõve, kaasa arvatud Tourette’i sündroomi ravi raske kahjustusega 10- kuni 17- aastastel lastel ja noorukitel, kui juhendav, psühholoogiline ja muu farmakoloogiline ravi ei anna tulemust

Soovitatav annus on 0,5 kuni 3 mg ööpäevas 10- kuni 17-aastastel lastel ja noorukitel, mis manustatakse suukaudselt jagatuna mitmeks annuseks (2 kuni 3 korda ööpäevas).

Vajadust pideva ravi jätkamiseks tuleb hinnata iga 6 kuni 12 kuu järel.

Haloperidol-Richter’i suukaudse lahuse ohutus ja efektiivsus lastel, kes on nooremad kui vastava näidustuse puhul piiritletud, ei ole tõestatud. Alla 3-aastaste laste kohta puuduvad andmed.

Manustamisviis

Haloperidol-Richter suukaudne lahus on suukaudseks kasutamiseks. Seda võib segada veega, et annust oleks lihtsam manustada, kuid seda ei tohi segada mitte ühegi muu vedelikuga. Lahjendatud lahus tuleb kohe sisse võtta.

Vastunäidustused

Ülitundlikkus toimeaine või lõigus 6.1 loetletud mis tahes abiainete suhtes.

Koomaseisund.

Kesknärvisüsteemi (KNS) pidurdus.

Parkinsoni tõbi.

Lewy kehakestega dementsus.

Progresseeruv supranukleaarne paralüüs.

Teadaolev QTc aja pikenemine või pärilik pika QT sündroom.

Hiljutine äge müokardiinfarkt.

Dekompenseeritud südamepuudulikkus.

Anamneesis ventrikulaarne arütmia või torsades de pointes.

Korrigeerimata hüpokaleemia.

Samaaegne ravi QT aega pikendavate ravimpreparaatidega (vt lõik 4.5).

Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel

Suurenenud suremus eakate dementsete patsientide seas

Harvadel juhtudel on teatatud äkksurmast psühhiaatrilistel patsientidel, kes said ravi antipsühhootikumidega, kaasa arvatud haloperidooliga (vt lõik 4.8).

Eakatel patsientidel, kes saavad dementsusega seotud psühhoosi raviks antipsühhootikume, on suurenenud surma risk. Peamiselt atüüpilisi antipsühhootikume kasutavatel patsientidel tehtud seitsmeteistkümne platseebokontrolliga uuringu (modaalse kestusega 10 nädalat) analüüsimisel tuvastati neil patsientidel surma risk, mis ületas 1,6 kuni 1,7 korda surma riski platseeboravi saanud patsientidel. Tüüpilise 10 nädalat kestnud kontrollitud uuringu kestel oli antipsühhootikumravi saanud patsientide surma riski määr ligikaudu 4,5%, võrreldes ligikaudu 2,6% platseeborühmas. Ehkki surmapõhjused olid mitmekesised, oli enamus surmasid ilmselt kas kardiovaskulaarse (nt südamepuudulikkus, äkksurm) või infektsioosse (nt pneumoonia) etioloogiaga. Jälgimisuuringud on näidanud, et eakate patsientide ravi haloperidooliga seostub ka suurenenud suremusega. See seos võib haloperidooli puhul olla tugevam kui atüüpiliste antipsühhootikumide puhul, on enim väljendunud esimesel 30 ravi alustamisele järgneval päeval ning püsib vähemalt 6 kuud. Veel ei ole välja selgitatud, kuivõrd on see seos tingitud ravimpreparaadist või vastupidi, hoopis patsiendi omadustest.

Kardiovaskulaarsed toimed

Haloperidooli kasutamisel on lisaks äkksurmale teatatud QTc aja pikenemisest ja/või ventrikulaarsetest arütmiatest (vt lõigud 4.3 ja 4.8). Risk nende sündmuste esinemiseks suureneb ilmselt koos annuse suurenemisega, suurte plasmakontsentratsioonidega, eelsoodumusega patsientidel või ravimi parenteraalsel kasutamisel, eeskätt intravenoossel manustamisel.

Ettevaatus on soovitav patsientidel, kellel esineb bradükardia, südamehaigus, QTc aja pikenemine perekondlikus anamneesis või rohke alkoholitarbimine anamneesis. Ettevaatus on samuti nõutav potentsiaalselt kõrgete plasmakontsentratsioonidega patsientidel (vt lõik 4.4 „CYP2D6 aeglased metaboliseerijad“).

Enne ravi alustamist on soovitatav teha algne EKG uuring. Ravi ajal tuleb kõigil patsientidel hinnata EKG uuringu vajalikkust QTc aja pikenemise ja ventrikulaarsete arütmiate tuvastamiseks. QTc aja pikenemisel ravi ajal on soovitatav annust vähendada, kuid kui QTc aeg ületab 500 ms piiri, tuleb haloperidooli kasutamine lõpetada.

Elektrolüütide tasakaalu häired nagu hüpokaleemia ja hüpomagneseemia suurendavad ventrikulaarsete arütmiate tekkeriski ning need peavad olema korrigeeritud enne haloperidooliga ravi alustamist. Seetõttu on soovitatav elektrolüütide tasemete ravieelne ja perioodiline kontrollimine.

Teatatud on ka tahhükardiast ja hüpotensioonist (kaasa arvatud ortostaatiline hüpotensioon) (vt lõik 4.8). Haloperidooli manustamisel väljendunud hüpotensiooni või ortostaatilise hüpotensiooniga patsientidele on soovitatav ettevaatus.

Tserebrovaskulaarsed sündmused

Dementsusega populatsiooni randomiseeritud platseebokontrolliga kliinilistes uuringutes suurenes tserebrovaskulaarse sündmuse risk mõnede atüüpiliste antipsühhootikumide kasutamisel ligikaudu 3- kordselt. Jälgimisuuringutes võrreldi insuldi esinemissagedust mis tahes antipsühhootikumravi saanud eakatel ja selliseid ravimeid mitte kasutanud eakatel ning leiti, et antipsühhootikumravi saanud patsientidel oli insultide esinemissagedus suurenenud. See suurenemine võib olla olulisem kõigi butürofenoonide, sh haloperidooli puhul. Suurenenud riski mehhanism on teadmata. Ei saa välistada suurenenud riski ka teistes patsiendirühmades. Insuldi riskiteguritega patsientidel tuleb Haloperidol- Richter’it kasutada ettevaatusega.

Maliigne neuroleptiline sündroom

Haloperidooli on seostatud maliigse neuroleptilise sündroomiga, harvaesineva idiosünkraatilise reaktsiooniga, mille tunnusteks on hüpertermia, generaliseerunud lihasjäikus, autonoomse närvisüsteemi ebastabiilsus, teadvustaseme muutused ja kreatiinfosfokinaasi taseme tõus seerumis. Sündroomi varajaseks tunnuseks on tihti hüpertermia. Antipsühhootikumravi tuleb koheselt ära jätta ning alustada asjakohast toetavat ravi hoolika jälgimise all.

Tardiivdüskineesia

Mõnedel patsientidel võib pikaajalisel ravil või pärast ravimpreparaadi kasutamise lõpetamist ilmneda tardiivdüskineesia. Sündroomile on üldiselt iseloomulikud keele, näo, suu või lõua rütmilised tahtmatud liigutused. Mõnedel patsientidel võivad ilmingud olla püsivad. Sündroom võib olla varjatud ravi taasalustamisel, annuse suurendamisel või üleminekul teistsugusele antipsühhootikumile. Tardiivdüskineesia nähtude ja sümptomite ilmnemisel tuleb kaaluda kõigi antipsühhootikumide, sh Haloperidol-Richter’i kasutamise lõpetamist.

Ekstrapüramidaalsümptomid

Võimalik on ekstrapüramidaalsümptomite teke (nt treemor, rigiidsus, hüpersalivatsioon, bradükineesia, akatiisia, äge düstoonia). Haloperidooli kasutamist on seostatud akatiisia tekkega, millele on iseloomulikud subjektiivselt ebameeldiv või häiriv rahutus ja vajadus liigutada, millega sageli kaasneb võimetus paigal istuda või seista. See esineb kõige tõenäolisemalt mõnel esimesel ravinädalal. Patsientidele, kellel need sümptomid tekivad, võib annuse suurendamine olla kahjulik.

Äge düstoonia võib esineda Haloperidol-Richter’i ravi esimese mõne päeva jooksul, kuid on teatatud ka hilisemast algusest või avaldumisest pärast annuse suurendamist. Düstoonia sümptomiteks võivad olla (loetelu ei ole täielik) kõõrkael, näomoonutused, trism, keele protrusioon ja ebatavalised silmaliigutused, kaasa arvatud okulogüüriline kriis. Meestel ja noorematel vanuserühmadel on suurem risk selliste reaktsioonide tekkeks. Äge düstoonia võib nõuda ravimi ärajätmist.

Ekstrapüramidaalsümptomite ravimiseks võib vastavalt vajadusele määrata antikolinergilist tüüpi parkinsonismivastaseid ravimpreparaate, kuid nende rutiinne määramine ettevaatusabinõuna ei ole soovitatav. Kui samaaegne ravi parkinsonismivastase ravimpreparaadiga on vajalik, on võimalik, et seda ravi tuleb jätkata ka pärast Haloperidol-Richter’i ärajätmist, kui selle eritumine on kiirem kui haloperidoolil, et ära hoida ekstrapüramidaalsümptomite avaldumist või süvenemist. Kui samaaegselt Haloperidol-Richter’iga manustatakse antikolinergilisi ravimpreparaate, kaasa arvatud parkinsonismivastaseid ravimpreparaate, tuleb arvestada võimaliku silma siserõhu tõusuga.

Krambid/konvulsioonid

On teatatud, et haloperidool võib vallandada krambihoogusid. Epilepsiaga ja krambivalmidust suurendavate seisunditega (nt alkoholi ärajätunähtudega või ajukahjustusega) patsientide puhul on soovitav ettevaatus.

Maksa ja sapiteede probleemid

Haloperidool metaboliseerub maksas. Seepärast on maksakahjustusega patsientide puhul soovitav annuse kohandamine ja ettevaatus (vt lõigud 4.2 ja 5.2). Üksikjuhtudel on teatatud maksafunktsiooni kõrvalekalletest või hepatiidist, kõige sagedamini kolestaatilisest hepatiidist (vt lõik 4.8).

Endokriinsüsteemi probleemid

Türoksiin võib võimendada haloperidooli toksilisust. Hüpertüreoosiga patsientidel tohib antipsühhootikumravi kasutada üksnes ettevaatusega ning alati vaid koos eutüreoidsele seisundile suunatud kaasneva raviga.

Antipsühhootikumide hormonaalsed toimed hõlmavad ka hüperprolaktineemiat, mis võib põhjustada galaktorröad, günekomastiat ja oligo- või amenorröad (vt lõik 4.8). Koekultuuri uuringud on näidanud, et prolaktiin võib stimuleerida inimese rinnanäärmekasvajate rakkude kasvamist. Ehkki selge seos antipsühhootikumide manustamise ja inimese rinnanäärmekasvajate vahel ei ole kliinilistes ja epidemioloogilistes uuringutes tõestatud, on vastava meditsiinilise anamneesiga patsientide puhul soovitatav ettevaatus. Haloperidol-Richter’it peab kasutama ettevaatusega olemasoleva hüperprolaktineemiaga patsientidel ning võimaliku prolaktiinsõltuva kasvajaga patsientidel (vt lõik

5.3). Haloperidooli kasutamisel on teatatud hüpoglükeemiast ja antidiureetilise hormooni liignõristuse sündroomist (vt lõik 4.8).

Venoosne trombemboolia

Antipsühhootikumide kasutamisel on teatatud venoosse trombemboolia (VTE) juhtudest. Kuna antipsühhootikumravi saavatel patsientidel esineb tihti omandatud VTE riskitegureid, tuleb enne Haloperidol-Richter ravi ja ravi ajal välja selgitada kõik võimalikud VTE riskitegurid ning rakendada ettevaatusabinõusid.

Ravivastus ja ravi lõpetamine

Skisofreenia korral võib antipsühhootikumide ravivastus ilmneda hilinemisega. Antipsühhootikumravi ärajätmisel ei pruugi olemasoleva haigusega seotud sümptomid taasavalduda mitmete nädalate kuni kuude jooksul.

Väga harva on teatatud ägedatest ärajätusümptomitest (sh iiveldus, oksendamine ja unetus) pärast suureannuselise antipsühhootikumravi järsku katkestamist. Ettevaatusabinõuna on soovitav ravimi ärajätmine annuste järk-järgulise vähendamise teel.

Depressiooniga patsiendid

Haloperidol-Richter’it ei ole soovitatav kasutada ainsa ravimina patsientidel, kelle põhihaiguseks on depressioon. Seda võib kombineerida antidepressantraviga juhtudel kui samaaegselt esinevad depressioon ja psühhoos (vt lõik 4.5).

Üleminek maniakaalsest episoodist depressiooni

Bipolaarse häirega patsientide maniakaalsete episoodide ravimisel esineb risk mania asendumiseks depressiooniga. On tähtis jälgida patsiente depressiooni episoodi ülemineku suhtes koos kaasnevate riskidega nagu suitsiidne käitumine, et sellise ülemineku esinemisel sekkuda.

CYP2D6 aeglased metaboliseerijad

Haloperidol-Richter’it tuleb kasutada ettevaatusega patsientidel, kes on teadaolevalt tsütokroom P450 (CYP) 2D6 aeglased metaboliseerijad ning kellele manustatakse samaaegselt CYP3A4 inhibiitorit.

Lapsed

Olemasolevad ohutusandmed laste vanuserühma kohta näitavad riski ekstrapüramidaalsümptomite, sh tardiivdüskineesia ja sedatsiooni tekkeks. Pikaajalisi ohutusandmeid on vähe.

Haloperidol-Richter 2 mg/ml suukaudsed tilgad, lahus sisaldab metüülparahüdroksübensoaati ja propüülparahüdroksübensoaati. Need võivad põhjustada allergilisi reaktsioone (need võivad esineda viivitusega).

Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed

Koostoimete uuringud on läbi viidud ainult täiskasvanutel.

Kardiovaskulaarsed toimed

Haloperidol Decanoate-Richter on vastunäidustatud kombinatsioonis ravimpreparaatidega, mis teadaolevalt pikendavad QTc aega (vt lõik 4.3). Sellised ravimid on näiteks:

  • IA klassi antiarütmikumid (nt disopüramiid, kinidiin).
  • III klassi antiarütmikumid (nt amiodaroon, dofetiliid, dronedaroon, ibutiliid, sotalool).
  • Teatud antidepressandid (nt tsitalopraam, estsitalopraam).
  • Teatud antibiootikumid (nt asitromütsiin, klaritromütsiin, erütromütsiin, levofloksatsiin, moksifloksatsiin, telitromütsiin).
  • Teised antipsühhootikumid (nt fenotiasiini derivaadid, sertindool, pimosiid, tsiprasidoon)
  • Teatud seenevastased ained (nt pentamidiin).
  • Teatud malaariavastased ained (nt halofantriin).
  • Teatud seedetrakti ravimpreparaadid (nt dolasetroon).
  • Teatud ravimid, mida kasutatakse vähiravis (nt toremifeen, vandetaniib).
  • Teatud muud ravimpreparaadid (nt bepridiil, metadoon).

Loetelu ei ole täielik.

Ettevaatus on soovitav Haloperidol-Richter’i kasutamisel koos ravimpreparaatidega, mis teadaolevalt põhjustavad elektrolüütide tasakaalu häireid (vt lõik 4.4).

Ravimid, mis võivad suurendada haloperidooli kontsentratsioone plasmas Haloperidooli metabolism toimub mitmete radade kaudu (vt lõik 5.2). Peamised rajad on

glükuroniseerimine ja ketoonide redutseerimine. Metabolismis osalevad ka tsütokroom P450 ensüümid, eeskätt CYP3A4 ja vähemal määral CYP2D6. Nende metabolismiradade pärssimine teiste ravimpreparaatide poolt või CYP2D6 ensüümi aktiivsuse vähenemine võivad põhjustada haloperidooli kontsentratsioonide suurenemist. CYP3A4 inhibeerimise ja CYP2D6 ensüümi aktiisuse vähenemise mõjud võivad olla aditiivsed (vt lõik 5.2). Piiratud ning mõnikord vasturääkiva info alusel võib haloperidooli plasmakontsentratsioonide potentsiaalne suurenemine CYP3A4 ja/või CYP2D6 inhibiitorite samaaegsel manustamisel ulatuda vahemikku 20 kuni 40%, kuid mõnel juhul on teatatud ka suurenemistest kuni 100% ulatuses. Näiteid ravimpreparaatidest, mis võivad suurendada haloperidooli plasmakontsentratsioone (kliinilise kogemuse või ravimite koostoimemehhanismi järgi):

CYP3A4 inhibiitorid - alprasolaam, fluvoksamiin, indinaviir, itrakonasool, ketokonasool, nefasodoon, posakonasool, sakvinaviir, verapamiil, vorikonasool.

CYP2D6 inhibiitorid - bupropioon, kloorpromasiin, duloksetiin, paroksetiin, prometasiin, sertraliin, venlafaksiin.

CYP3A4 ja CYP2D6 kombineeritud inhibiitorid: fluoksetiin, ritonaviir.

Teadmata toimemehhanism - buspiroon.

Loetelu ei ole täielik.

Haloperidooli plasmakontsentratsioonide suurenemine võib põhjustada kõrvaltoimete riski suurenemist, kaasa arvatud QTc aja pikenemine (vt lõik 4.4). QTc aja pikenemist on täheldatud, kui haloperidooli manustati kombinatsioonis metaboolsete inhibiitorite ketokonasooli (400 mg ööpäevas) ja paroksetiiniga (20 mg ööpäevas).

Haloperidooli võtvaid patsiente, kes võtavad samaaegselt selliseid ravimpreparaate, on soovitatav jälgida haloperidooli suurenenud või pikenenud farmakoloogilisele toimele viitavate nähtude ja sümptomite suhtes ning vajadusel vähendada Haloperidol-Richter annuseid.

Ravimpreparaadid, mis võivad vähendada haloperidooli plasmakontsentratsioone Haloperidooli manustamisel koos tugevate CYP3A4 ensüümi indutseerijatega võib järk-järgult väheneda haloperidooli plasmakontsentratsioon kuni efektiivsuse vähenemiseni. Näiteid:

• Karbamasepiin, fenobarbitaal, fenütoiin, rifampitsiin, naistepuna ürt (Hypericum perforatum). Loetelu ei ole täielik.

Ensüümide indutseerimist võib täheldada mõnepäevase ravi järel. Maksimaalne ensüümide indutseerimine esineb üldiselt ligikaudu 2 nädala pärast ja võib püsida sama pika aja jooksul pärast selle ravimpreparaadiga ravi katkestamist. Kombineeritud ravi ajal CYP3A4 indutseerijatega on soovitatav patsiente jälgida ning vajadusel suurendada Haloperidol-Richter’i annuseid. Pärast CYP3A4 indutseerija ärajätmist võib haloperidooli kontsentratsioon järk-järgult suureneda ning seepärast võib olla vajalik vähendada Haloperidol-Richter annuseid.

Naatriumvalproaat teadaolevalt inhibeerib glükuroniseerimist, kuid see ei mõjuta haloperidooli plasmakontsentratsioone.

Haloperidooli mõju teistele ravimpreparaatidele

Haloperidool võib võimendada alkoholi või KNS depressantide, sh uinutite, rahustite või tugevate valuvaigistite poolt esilekutsutud KNS pidurdust. Samuti on teatatud võimendatud toimetest KNSile ravimi kombineerimisel metüüldopaga.

Haloperidool võib antagoniseerida adrenaliini ja teiste sümpatomimeetiliste ravimpreparaatide (nt stimulantide nagu amfetamiin) toimet ning vähendada adrenoblokaatorite (nt guanetidiini) vererõhku langetavat toimet.

Haloperidool võib antagoniseerida levodopa ja teiste dopamiini agonistide toimet.

Haloperidool on CYP2D6 inhibiitor. Haloperidool pärsib tritsükliliste antidepressantide (nt imipramiin, desipramiin) metabolismi, suurendades seeläbi nende ravimpreparaatide plasmakontsentratsioone.

Muud koostoime vormid

Harvadel juhtudel on teatatud järgmistest sümptomitest pärast liitiumi ja haloperidooli samaaegset kasutamist: entsefalopaatia, ekstrapüramidaalsümptomid, tardiivdüskineesia, maliigne neuroleptiline sündroom, äge ajusündroom ja kooma. Enamus neist sümptomitest olid pöörduvad. Selge kliiniline seos on jäänud ebaselgeks.

Siiski on soovitav, et samaaegselt liitiumi ja Haloperidol-Richter’iga ravi saavatel patsientidel tuleb selliste sümptomite tekkimisel ravi otsekohe lõpetada.

On teatatud antagonistlikust toimest antikoagulant fenindioonile.

Fertiilsus, rasedus ja imetamine

Rasedus

Keskmine hulk rasedate kohta saadud andmeid (rohkem kui 400 raseda andmed) näitab, et haloperidool ei põhjusta väärarenguid ega avalda kahjulikku toimet lootele/vastsündinul. Kuid üksikjuhtudel on teatatud sünnidefektidest pärast loote ekspositsiooni haloperidoolile, kombinatsioonis teiste ravimitega. Loomkatsed näitavad kahjulikku toimet reproduktiivsusele (vt lõik 5.3). Ettevaatusena on eelistatud vältida Haloperidol-Richter kasutamist raseduse ajal.

Raseduse kolmandal trimestril antipsühhootikumidega (sh haloperidooliga) kokku puutunud vastsündinutel on risk kõrvaltoimete tekkeks, kaasa arvatud ekstrapüramidaalsümptomid ja/või ärajätusümptomid, mis sünnitusjärgselt võivad varieeruda nii raskusastme kui ka kestuse poolest. On teatatud agiteeritusest, hüpertoonusest, hüpotoonusest, treemorist, somnolentsusest, respiratoorsest distressist ja toitmisraskustest. Seega on soovitatav vastsündinuid hoolikalt jälgida.

Imetamine

Haloperidool eritub inimese rinnapiima. Haloperidooliga ravitud emade rinnaga toidetud vastsündinutel on plasmast ja uriinist leitud väikestes kogustes haloperidooli. Haloperidooli mõju kohta rinnaga toidetud lastele ei ole piisavalt teavet. Tuleb langetada otsus, kas katkestada rinnaga toitmine või katkestada Haloperidol-Richter ravi, võttes arvesse imetamise kasulikkust lapsele ja ravist saadavat kasu emale.

Fertiilsus

Haloperidool tõstab prolaktiini taset. Hüperprolaktineemia võib pärssida hüpotaalamuse GnRH, mille tulemusena väheneb hüpofüsaalse gonadotropiini sekretsioon. See võib pärssida reproduktiivset funktsiooni, kahjustades sugunäärmete steroidogeneesi nii nais- kui ka meessoost patsientidel (vt lõik 4.4).

Toime reaktsioonikiirusele

Haloperidol-Richter mõjutab mõõdukalt autojuhtimise ja masinate käsitsemise võimet. Ilmneda võib mõningane sedatsioon või tähelepanuvõime vähenemine (eriti suurte annuste kasutamisel ja ravi alguses), mida alkohol võib veelgi võimendada. Patsiente on soovitatav teavitada, et nad ei juhiks sõidukeid ega käsitseks masinaid ravi ajal, kuni nende tundlikkus ravimile on selgunud.

Kõrvaltoimed

Haloperidooli ohutust hinnati 284 haloperidooliga ravitud patsiendil, kes osalesid 3 platseebokontrolliga kliinilises uuringus ja 1295 haloperidooliga ravitud patsiendil, kes osalesid 16 topeltpimedas aktiivse võrdlusravimiga kontrollitud kliinilises uuringus.

Nende kliiniliste uuringute koondandmete alusel olid kõige sagedamini teatatud kõrvaltoimeteks ekstrapüramidaalhäire (34%), unetus (19%), agiteeritus (15%), hüperkineesia (13%), peavalu (12%), psühhootiline häire (9%), depressioon (8%), kehakaalu tõus (8%), treemor (8%), hüpertoonus (7%), ortostaatiline hüpotensioon (7%), düstoonia (6%) ja somnolentsus (5%).

Lisaks hinnati haloperidooldekanoaadi ohutust 410 patsiendil, kes osalesid 3 võrdlusravimiga uuringus (1 uuringus võrreldi haloperidooldekanoaati ja flufenasiini ning 2 uuringus võrreldi dekanoaatvormi suukaudse haloperidooliga), 9 avatud uuringus ja 1 annusele reageerimise uuringus.

Tabelis 4 on loetletud kõrvaltoimed järgnevalt:

  • Teatati haloperidooli kliinilistes uuringutes.
  • Teatati haloperidooldekanoaadi kliinilistes uuringutes ja on seotud toimeainega.
  • Haloperidooli ja haloperidooldekanoaadi turuletulekujärgse kogemuse jooksul laekunud teated.

Kõrvaltoimete esinemissagedused põhinevad (või on välja arvestatud) haloperidooli kliinilistel uuringutel või epidemioloogilistel uuringutel ning on liigitatud järgmise konventsiooni alusel: Väga sage: ≥ 1/10

Sage: ≥ 1/100 kuni < 1/10 Aeg-ajalt: ≥ 1/1000 kuni < 1/100 Harv: ≥ 1/10 000 kuni < 1/1000 Väga harv: < 1/10 000

Teadmata: ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel.

Kõrvaltoimed on esitatud organsüsteemi klasside kaupa ning tõsiduse vähenemise järjekorras igas esinemissageduse kategoorias.

Tabel 4. Kõrvaltoimed

Organsüsteemi klass

Esinemissagedus

Kõrvaltoimed

Vere ja lümfisüsteemi

Aeg-ajalt

Leukopeenia

häired

Teadmata

Pantsütopeenia, agranulotsütoos, trombotsütopeenia,

 

 

neutropeenia

Immuunsüsteemi

Aeg-ajalt

Ülitundlikkus

häired

Teadmata

Anafülaktiline reaktsioon

Endokriinsüsteemi

Harv

Hüperprolaktineemia

häired

Teadmata

Antidiureetilise hormooni liignõristuse sündroom,

Ainevahetus- ja

Teadmata

Hüpoglükeemia

toitumishäired

 

 

Psühhiaatrilised häired

Väga sage

Agiteeritus, unetus

 

Sage

Psühhootiline häire, depressioon

 

Aeg-ajalt

Segasusseisund, libiido kadu, libiido langus, rahutus

Närvisüsteemi häired

Väga sage

Ekstrapüramidaalhäire, hüperkineesia, peavalu

 

Sage

Tardiivdüskineesia, akatiisia, bradükineesia,

 

 

düskineesia, düstoonia, hüpokineesia, hüpertoonia,

 

 

pearinglus, unisus, treemor

 

Aeg-ajalt

Krambid, parkinsonism, sedatsioon, tahtmatud

 

 

lihaskontraktsioonid

 

 

 

 

Harv

Maliigne neuroleptiline sündroom, motoorse

 

 

funktsiooni häire, nüstagm

 

Teadmata

Akineesia, hammasratasjäikus, maskitaoline nägu

Silma kahjustused

Sage

Okulogüüriline kriis, nägemishäire

 

Aeg-ajalt

Hägune nägemine

Südame häired

Aeg-ajalt

Tahhükardia

 

Teadmata

Ventrikulaarne fibrillatsioon, Torsade de pointes,

 

 

ventrikulaarne tahhükardia, ekstrasüstolid

Vaskulaarsed häired

Sage

Hüpotensioon, ortostaatiline hüpotensioon

 

 

Respiratoorsed,

Aeg-ajalt

Düspnoe

rindkere ja

Harv

Bronhospasm

mediastiinumi häired

Teadmata

Kõriturse, kõrispasm

Seedetrakti häired

Aeg-ajalt

Oksendamine, iiveldus, kõhukinnisus, suukuivus,

 

 

liigne süljeeritus

Maksa ja sapiteede

Sage

Kõrvalekalded maksafunktsiooni analüüsides

häired

Aeg-ajalt

Hepatiit, ikterus

 

Teadmata

Äge maksapuudulikkus, kolestaas

Naha ja nahaaluskoe

Sage

Lööve

kahjustused

Aeg-ajalt

Valgusülitundlikkusreaktsioon, urtikaaria, kihelus,

 

 

hüperhidroos

 

Teadmata

Angioödeem, eksfoliatiivne dermatiit,

 

 

leukotsütoklastiline vaskuliit

Lihas-skeleti ja

Aeg-ajalt

Kõõrkael, lihasjäikus, lihasspasmid, lihas-skeleti

sidekoe kahjustused

 

jäikus

 

Harv

Trism, lihastõmblused

 

Teadmata

Rabdomüolüüs

Neerude ja kuseteede

Sage

Uriinipeetus

häired

 

 

 

 

 

Rasedus,

Teadmata

Ravimi ärajätu sündroom vastsündinul (vt lõik 4.6)

sünnitusjärgsed ja

 

 

perinataalsed

 

 

seisundid

 

 

Reproduktiivse

Sage

Erektsioonihäire

süsteemi ja

Aeg-ajalt

Amenorröa, galaktorröa, düsmenorröa, rindade valu,

rinnanäärme häired

 

rindade ebamugavustunne

 

Harv

Menorraagia, menstruaalfunktsiooni häire, seksuaal-

 

 

funktsiooni häire

 

 

 

 

Teadmata

Priapism, günekomastia

Üldised häired ja

Aeg-ajalt

Hüpertermia, turse, kõnnakuhäired

manustamiskoha

 

 

reaktsioonid

Teadmata

Äkksurm, näoturse, hüpotermia

 

 

 

Uuringud

Sage

Kehakaalu tõus, kehakaalu langus

 

Harv

QT aja pikenemine elektrokardiogrammil

Täiendav teave

Haloperidooli kasutamisel on teatatud QT aja pikenemisest elektrokardiogrammil, ventrikulaarsetest arütmiatest (ventrikulaarne fibrillatsioon, ventrikulaarne tahhükardia), torsade de pointes’ist ja äkksurmast.

Antipsühhootikumide ravimiklassile iseloomulikud kõrvaltoimed

Antipsühhootikumide kasutamisel on teatatud südameseiskusest.

Antipsühhootikumide kasutamisel on teatatud venoosse trombemboolia juhtudest, kaasa arvatud kopsuemboolia juhud ja süvaveeni tromboosi juhud. Esinemissagedus on teadmata.

Võimalikest kõrvaltoimetest teavitamine

Ravimi võimalikest kõrvaltoimetest on oluline teavitada ka pärast ravimi müügiloa väljastamist. See võimaldab jätkuvalt hinnata ravimi kasu/riski suhet. Tervishoiutöötajatel palutakse teavitada kõigist võimalikest kõrvaltoimetest www.ravimiamet.ee kaudu.

Üleannustamine

Nähud ja sümptomid

Haloperidooli üleannustamise ilminguteks on teadaolevate farmakoloogiliste toimete ja kõrvaltoimete võimendumine. Tähtsaimateks sümptomiteks on rasked ekstrapüramidaalsed reaktsioonid, hüpotensioon ja sedatsioon. Ekstrapüramidaalne reaktsioon avaldub lihasjäikuse ja üldise või lokaalse treemorina. Võib tekkida pigem hüpertensioon kui hüpotensioon.

Äärmuslikel juhtudel võivad patsiendil tekkida komatoosne seisund koos hingamisdepressiooni ja hüpotensiooniga, mis võivad olla küllalt tõsised, et tekitada šokisarnast seisundit. Tuleb arvestada ventrikulaarsete arütmiate tekkeriskiga, millega võib kaasneda QTc aja pikenemine.

Ravi

Spetsiifilist antidooti ei ole. Ravi on toetav. Aktiivsöe kasutamise tõhusus ei ole tõestatud. Dialüüs ei ole üleannustamise ravis soovitatav, sest sellega on võimalik eemaldada vaid väga väheses koguses haloperidooli (vt lõik 5.2).

Komatoosse patsiendi puhul on vajalik hoida hingamisteed avatuna, kasutades selleks orofarüngeaalset hingamistoru või endotrahheaalset toru. Hingamisdepressiooni korral võib olla vajalik kunstlik ventileerimine.

Soovitatav on jälgida EKG-d ja elutähtsaid näitajaid kuni EKG normaliseerumiseni. Tõsiseid arütmiaid on soovitatav ravida asjakohaste arütmiavastaste meetmetega.

Hüpotensiooni ja vereringehäirete korral tuleb intravenoosselt manustada vedelikke, plasmat või kontsentreeritud albumiini ning vasopressiivseid aineid nagu dopamiin või noradrenaliin. Adrenaliini ei tohi kasutada, sest see võib koostoimes haloperidooliga põhjustada tugevat hüpotensiooni.

Tõsiste ekstrapüramidaalsete reaktsioonide korral on soovitatav parenteraalselt manustada parkinsonismivastaseid ravimeid.

FARMAKOLOOGILISED OMADUSED

Farmakodünaamilised omadused

Farmakoterapeutiline rühm: psühholeptikumid, antipsühhootilised ained, butürofenooni derivaadid ATC-kood: N05AD01

Toimemehhanism

Haloperidool on butürofenoonide rühma kuuluv antipsühhootikum. Haloperidool on tugev tsentraalse

toimega D dopamiiniretseptorite antagonist ja soovitatavates annustes omab nõrka alfa-1 adrenergilist

aktiivsust ning ei oma antihistaminergilist ega antikolinergilist aktiivsust.

Farmakodünaamilised toimed

Haloperidool pärsib luulusid ja hallutsinatsioone, mis on mesolimbilistel radadel dopaminergilise signaliseerimise blokaadi vahetu tagajärg. Keskne dopamiini pärssiv toime mõjutab basaalganglione (nigrostriataalsetes juhteteedes). Haloperidool põhjustab tõhusat psühhomotoorset sedatsiooni, mis selgitab kasulikku toimet mania ja teiste agitatsioonisündroomide korral.

Toime basaalganglionidesse on tõenäoliselt motoorikaga seotud ekstrapüramidaalsete kõrvaltoimete (düstoonia, akatiisia ja parkinsonism) tekkimise põhjuseks.

Haloperidooli antidopaminergiline toime hüpofüüsi eessagara laktotroofsetele rakkudele selgitab hüperprolaktineemiat, mis on tingitud dopamiini poolt vahendatud prolaktiini sekretsiooni pärssiva toonilise süsteemi inhibeerimisest.

Farmakokineetilised omadused

Imendumine

Haloperidooli keskmine biosaadavus pärast tableti või suukaudse lahuse manustamist on 60 kuni 70%. Haloperidooli maksimaalne plasmatase saabub üldjuhul 2 kuni 6 tundi pärast suukaudset manustamist. Plasmakontsentratsioonide puhul on täheldatud laialdasi isikutevahelisi erinevusi. Tasakaaluseisund saabub 1 nädala jooksul pärast ravi alustamist.

Jaotumine

Haloperidooli keskmine seonduvus plasmavalkudele on täiskasvanutel ligikaudu 88 kuni 92%. Plasmavalkudele seondumisel on suured isikutevahelised erinevused. Haloperidool jaotub kiiresti erinevatesse kudedesse ja elunditesse, nagu näitab suur jaotusruumala (keskmised väärtused pärast intravenoosset annustamist 8 kuni 21 l/kg). Haloperidool läbib hematoentsefaalbarjääri kergesti. See läbib ka platsentaarbarjääri ja eritub rinnapiima.

Biotransformatsioon

Haloperidooli metabolism toimub ülekaalukalt maksas. Haloperidooli peamisteks metaboolseteks radadeks inimesel on glükuroniseerimine, ketoonide redutseerimine, oksüdatiivne N-dealküülimine ja püridiinmetaboliitide moodustumine. Haloperidooli metaboliidid arvatavasti ei mõjuta oluliselt selle toimet, kuid reduktsiooni rada hõlmab ligikaudu 23% biotransformatsioonist ning võimalikku haloperidooli redutseeritud metaboliidi haloperidooliks tagasi konverteerimist ei saa täielikult välistada. Haloperidooli metabolismis osalevad tsütokroom P450 ensüümid CYP3A4 ja CYP2D6. CYP3A4 inhibeerimine või indutseerimine ning CYP2D6 inhibeerimine võivad mõjutada haloperidooli metabolismi. CYP2D6 ensüümi aktiivsuse vähenemine võib põhjustada haloperidooli kontsentratsioonide suurenemist.

Eritumine

Haloperidooli terminaalne eliminatsiooni poolväärtusaeg pärast suukaudset manustamist on keskmiselt 24 tundi (keskmine vahemik 15 kuni 37 tundi). Haloperidooli näiv kliirens pärast ekstravaskulaarset manustamist jääb vahemikku 0,9 kuni 1,5 l/h/kg, olles vähenenud CYP2D6 aeglastel metaboliseerijatel. CYP2D6 ensüümi aktiivsuse vähenemine võib põhjustada haloperidooli kontsentratsioonide suurenemist. Skisofreeniaga patsientide populatsiooni farmakokineetika analüüsis oli üksikisikutevaheline erinevus (variatsioonikoefitsient, %) haloperidooli kliirensis hinnanguliselt 44%. Pärast haloperidooli intravenoosset manustamist eritus 21% annusest roojaga ja 33% uriiniga. Vähem kui 3% annusest eritus uriiniga muutumatul kujul.

Lineaarsus/mittelineaarsus

Täiskasvanutel on haloperidooli annuse ja plasmakontsentratsiooni vaheline seos lineaarne.

Patsientide erirühmad

Eakad

Haloperidooli plasmakontsentratsioonid eakatel patsientidel olid kõrgemad võrreldes nooremate patsientidega, kellele manustati sama annus. Väikeste kliiniliste uuringute tulemused näitavad, et eakatel on haloperidooli kliirens aeglasem ja eliminatsiooni poolväärtusaeg pikem. Need tulemused jäid haloperidooli farmakokineetikas täheldatud interindividuaalsete erinevuste piiridesse. Eakatel patsientidel on soovitatav annust kohandada (vt lõik 4.2).

Neerukahjustus

Neerukahjustuse mõju haloperidooli farmakokineetikale ei ole hinnatud. Ligikaudu üks kolmandik haloperidooli annusest eritub uriiniga, enamasti metaboliitidena. Vähem kui 3% manustatud haloperidoolist eritub uriiniga muutumatul kujul. Haloperidooli metaboliitidel ei ole arvatavalt olulist mõju ravimi toimele, kuigi haloperidooli redutseeritud metaboliidi tagasikonversiooni haloperidooliks ei saa täielikult välistada. Kuigi neerufunktsiooni kahjustus eeldatavasti ei mõjuta haloperidooli eritumist kliiniliselt olulisel määral, on soovitav ettevaatus neerukahjustusega, eeskätt raske neerukahjustusega patsientidel, tulenevalt haloperidooli ja selle redutseeritud metaboliidi pikast poolväärtusajast ja võimalikust akumuleerumisest organismis (vt lõik 4.2).

Tingituna haloperidooli suurest jaotusruumalast ja kõrgest seonduvusest plasmavalkudele saab haloperidooli dialüüsiga eemaldada vaid väga vähesel määral.

Maksakahjustus

Maksakahjustuse mõju haloperidooli farmakokineetikale ei ole hinnatud. Maksakahjustusel võib aga olla oluline mõju haloperidooli farmakokineetikale, kuna haloperidooli metabolism maksas on ulatuslik. Seetõttu on maksakahjustusega patsientide puhul soovitav annuse kohandamine ja ettevaatus (vt lõigud 4.2 ja 4.4).

Lapsed

Piiratud andmed plasma kontsentratsioonide kohta on saadud laste uuringust, milles osales 78 erinevate häiretega (skisofreenia, psühhootiline häire, Tourette’i sündroom, autism) patsienti, kes said suukaudseid haloperidooli annuseid kuni maksimaalselt 30 mg ööpäevas. Nendes uuringutes osalesid peamiselt lapsed ja noorukid vanuses 2 kuni 17 aastat. Plasmakontsentratsioonid, mis mõõdeti erinevatel ajahetkedel ja pärast erineva kestusega ravi, olid kas määramatud või ulatusid maksimaalselt kuni väärtuseni 44,3 nanogramm/ml. Sarnaselt täiskasvanutega täheldati plasmakontsentratsioonides suuri isikutevahelisi erinevusi. Võrreldes täiskasvanutega olid laste poolväärtusajad pigem lühemad.

2 uuringus tikkide ja Tourette’i sündroomi tõttu haloperidoolravi saanud lastel esines positiivne ravivastus plasmakontsentratsioonide 1 kuni 4 nanogrammi/ml juures.

Farmakokineetilised/farmakodünaamilised toimed

Terapeutilised kontsentratsioonid

Paljude kliiniliste uuringute avaldatud andmete alusel saabub ravivastus enamikul ägeda või kroonilise skisofreeniaga patsientidest plasmakontsentratsioonide 1 kuni 10 nanogrammi/ml juures. Osa patsientidest võib vajada suuremaid kontsentratsioone, mis tuleneb suurtest isikutevahelistest erinevustest haloperidooli farmakokineetikas.

Esmakordse skisofreenia episoodiga patsientidel võib ravivastus saabuda juba nii väikeste

kontsentratsioonide juures kui 0,6 kuni 3,2 nanogrammi/ml. Hinnang põhineb D retseptorite hõivatuse

mõõtmisel ning eeldusel et ravivastuse saavutamiseks ja ekstrapüramidaalsümptomite limiteerimiseks

sobivaim D retseptorite hõivatuse tase on vahemikus 60 kuni 80%. Keskmiselt saavutatakse selle

vahemiku kontsentratsioonid annustega 1 kuni 4 mg ööpäevas.

Tulenevalt suurtest isikutevahelistest erinevustest haloperidooli farmakokineetikas ja kontsentratsiooni/toime suhtes on soovitatav kohandada individuaalset haloperidooli annust lähtudes patsiendi ravivastusest, võttes arvesse, et andmete alusel kulub maksimaalsest ravivastusest poole saavutamiseks 5 ööpäeva. Individuaalsetel juhtudel võib kaaluda haloperidooli kontsentratsioonide määramist veres.

Kardiovaskulaarsed toimed

QTc aja pikenemise risk suureneb koos haloperidooli annusega ja haloperidooli plasmakontsentratsioonidega.

Ekstrapüramidaalsümptomid

Ekstrapüramidaalsümptomid võivad esineda ravivahemikus, kuid nende esinemissagedus on tavaliselt suurem annuste juures, mis põhjustavad terapeutilisest suuremaid kontsentratsioone.

Prekliinilised ohutusandmed

Korduvtoksilisuse ja genotoksilisuse mittekliinilised uuringud ei ole näidanud kahjulikku toimet inimesele. Närilistel vähendas haloperidooli manustamine viljakust, põhjustas piiratud teratogeensust ja samuti embrüotoksilisi toimeid.

Haloperidooli kartsinogeensuse uuringutes täheldati emastel hiirtel annusest sõltuvat hüpofüüsi adenoomide ja rinnanäärme kartsinoomide esinemissageduse tõusu. Nende kasvajate tekkepõhjuseks

võib olla prolongeeritud dopamiin D antagonism ja hüperprolaktineemia. Nende närilistel esinenud

kasvajaleidude asjakohasus inimese riskide perspektiivis on teadmata.

Mitmetes avaldatud in vitro uuringutes on näidatud, et haloperidool blokeerib südame hERG kanaleid. Mitmetes in vivo uuringutes põhjustas haloperidooli intravenoosne manustamine mõnedes loommudelites märkimisväärset QTc aja pikenemist annustega ligikaudu 0,3 mg/kg, mille korral saavutatavad C plasmatasemed on vähemalt 7 kuni 14 korda suuremad võrreldes terapeutiliste

MAX

plasmakontsentratsioonidega 1 kuni 10 nanogrammi/ml, mis olid efektiivsed enamikul kliiniliste uuringute patsientidest. Need intravenoossed annused, mis pikendasid QTc aega, ei põhjustanud arütmiaid. Mõnedes loomkatsetes põhjustasid suuremad haloperidooli intravenoossed annused (1

mg/kg ja rohkem) QTc aja pikenemist ja/või ventrikulaarseid arütmiaid C plasmatasemete juures,

MAX

mis olid vähemalt 38 kuni 137 korda kõrgemad võrreldes terapeutiliste plasmakontsentratsioonidega, mis olid efektiivsed enamikul kliiniliste uuringute patsientidest.

FARMATSEUTILISED ANDMED

Abiainete loetelu

Metüülparahüdroksübensoaat

Propüülparahüdroksübensoaat

Piimhape

Puhastatud vesi

Sobimatus

Ei ole kohaldatav.

Kõlblikkusaeg

5 aastat.

Säilitamise eritingimused

Hoida originaalpakendis, valguse eest kaitstult.

Pakendi iseloomustus ja sisu

Valatud klaasist 10 ml pruun tilgapudel tamper-proof korgiga, sees pipett. Tilgapudel on pakitud volditud pappkarpi.

Erihoiatused ravimpreparaadi hävitamiseks ja käsitlemiseks

Erinõuded puuduvad.

Kasutamata ravim või jäätmematerjal tuleb hävitada vastavalt kohalikele seadustele.

MÜÜGILOA HOIDJA

Gedeon Richter Plc.

H-1103 Budapest

Gyömrői út 19-21

Ungari

MÜÜGILOA NUMBER

ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE / MÜÜGILOA UUENDAMISE KUUPÄEV

Müügiloa esmase väljastamise kuupäev:04.06.1996

Müügiloa viimase uuendamise kuupäev: 13.12.2011

TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV

Jaanuar 2018