Hypnogen – Ravimi omaduste kokkuvõte

õhukese polümeerikattega tablett (10mg)

Artikli sisukord

RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE

1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS

Hypnogen, 10 mg õhukese polümeerikattega tabletid

2. KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS

Üks õhukese polümeerikattega tablett sisaldab 10 mg zolpideemtartraati. INN. Zolpidemum

Teadaolevat toimet omav abiaine: laktoosmonohüdraat. Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.

3. RAVIMVORM

Õhukese polümeerikattega tablett. Valged või valkjad õhukese polümeerikattega tabletid, poolitusjoonega ühel küljel. Tableti saab jagada võrdseteks annusteks.

4. KLIINILISED ANDMED

4.1 Näidustused

Unetuse lühiajaline ravi täiskasvanutel, kui unetus tekitab töövõimetust või põhjustab patsiendil väljendunud pingeseisundit.

4.2 Annustamine ja manustamisviis

Annustamine Täiskasvanud Zolpideem toimib kiiresti, mistõttu tuleb seda manustada vahetult enne voodisse minekut või pärast pikali heitmist. Ravimit tuleb võtta ainult siis, kui on võimalik kindlustada une piisav pikkus (8 tundi). Ravim tuleb võtta korraga ja seda ei tohi samal öösel uuesti manustada. Soovitatav ööpäevane annus täiskasvanutele on 10 mg. Kasutama peab zolpideemi väikseimat toimivat annust, ööpäevane annus kokku ei tohi ületada 10 mg.

Sarnaselt teiste uinutitega peab ravi kestus olema võimalikult lühike ning ei tohi kesta üle 4 nädala, k.a annuse järk-järguline vähendamine. Maksimaalset soovitatud ravi kestust ei tohi ületada ilma patsiendi seisundit uuesti hindamata, sest kuritarvitamise ja sõltuvuse risk suurenevad koos ravi kestusega (vt lõik 4.4).

Patsientide erirühmad

Lapsed Zolpideemi ei soovitata kasutada lastel ja alla 18-aastastel noorukitel, kuna puuduvad andmed kasutamise kohta selles vanuserühmas. Tõestatud andmed platseebokontrolliga kliinilistest uuringutest on esitatud lõigus 5.1.

Eakad või nõrgenenud organismiga patsiendid Eakad või nõrgenenud organismiga patsiendid võivad olla zolpideemi suhtes tundlikumad, sellistele patsientidele on soovitatav annus 5 mg. Zolpideemi ööpäevane annus ei tohi ületada 10 mg.

Maksatalitluse häire Zolpideemi kliirens ja metabolism on maksatalitluse häire korral aeglustunud. Nendel patsientidel tuleb ravi alustada 5 mg annusega. Eriline ettevaatus on vajalik eakate patsientide puhul. Ainult juhul, kui kliiniline vastus ravile on ebapiisav ning ravimit talutakse hästi, võib (alla 65-aastastel) täiskasvanutel annust suurendada kuni 10 mg-ni.

4.3 Vastunäidustused

  • Ülitundlikkus toimeaine või lõigus 6.1 loetletud mis tahes abiainete suhtes,
  • obstruktiivne uneapnoe,
  • myasthenia gravis,
  • raske maksapuudulikkus,
  • äge või raske hingamispuudulikkus,
  • lapsed ja noorukid vanuses kuni 18-aastat.

4.4 Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel

Hingamispuudulikkus Kuna uinutid võivad pärssida hingamist, tuleb olla ettevaatlik zolpideemi määramisel hingamisfunktsiooni häiretega patsientidele (vt lõik 4.8). Siiski ei ole uuringud tervetel vabatahtlikel või kerge kuni mõõduka kroonilise obstruktiivse bronhopulmonaarse haigusega patsientidel näidanud zolpideemi pärssivat toimet hingamisele.

Opioidide samaaegse manustamisega seotud riskid Zolpideemi ja opioidide koosmanustamisel võib tekkida sedatsioon, respiratoorne depressioon, kooma ja lõppeda surmaga. Nende riskide tõttu on soovitatav sedatiivse toimega ravimeid nagu bensodiasepiinid või sarnased ravimed, määrata vaid nendele patsientidele, kelle jaoks alternatiivsed ravimeetmed ei ole võimalikud.

Kui on otsustatud määrata patsiendile zolpideem koos opioididega, tuleb kasutada väikseimat toimivat annust ning ravi peab olema võimalikult lühike (vt ka üldisi annustamissoovitusi lõigus 4.2). Patsienti tuleb hoolikalt jälgida respiratoorse depressiooni ja sedatsiooni sümptomite osas. On tungivalt soovitatav teavitada patsiente ning nende lähedasi nendest sümptomitest (vt lõik 4.5).

Maksapuudulikkus Zolpideemi ei tohi kasutada raske maksapuudulikkusega patsientidel, kuna see võib soodustada entsefalopaatia teket (vt lõigud 4.2, 4.3 ja 4.8). Kasutamine patsientidel, kellel esineb anamneesis ravimite või alkoholi kuritarvitamine Bensodiasepiine ja bensodiasepiinisarnaseid aineid tuleb neil patsientidel kasutada äärmise ettevaatusega. Need patsiendid peavad rahustite ja uinutite nagu zolpideemi manustamise ajal olema hoolika järelevalve all, sest on risk füüsilise ja psüühilise sõltuvuse tekkeks.

Ettevaatusabinõud kasutamisel

Võimalusel tuleb alati kindlaks teha unetuse põhjus ning enne uinuti määramist ravida põhjuslikke tegureid. Kui unetus on probleemiks ka pärast 7…14-päevast ravi, võib see viidata primaarsele psühhiaatrilisele või somaatilisele häirele ning patsienti tuleb vastavalt regulaarselt hinnata.

Eakad või nõrgenenud organismiga patsiendid Vt lõik 4.2.

Lapsed Zolpideemi ohutus ja efektiivsus lastel ja noorukitel vanuses kuni 18-aastat ei ole tõestatud. 8-nädalases uuringus lastega (vanuses 6…17-aastat), kelle unetus oli seotud tähelepanuhäire/ hüperaktiivsusega, olid zolpideemi sagedaseimad kõrvaltoimed platseeboga võrreldes psühhiaatrilised

ja närvisüsteemi häired ning hõlmasid uimasust (23,5% vs 1,5%), peavalu (12,5% vs 9,2%) ja hallutsinatsioone (7,4% vs 0%; vt lõik 4.2).

Psühhootilised haigused Zolpideemi taolisi uinuteid ei soovitata kasutada psühhootiliste haiguste esmases ravis.

Järgmise päeva psühhomotoorsed häired Sarnaselt teistele sedatiivsetele/hüpnootilistele ravimitele on ka zolpideemil kesknärvisüsteemi pärssiv toime. Järgmisel päeval tekkivate psühhomotoorsete häirete, k.a autojuhtimisvõime halvenemise risk suureneb, kui:

  • zolpideemi võetakse vähem kui 8 tundi enne tegevusi, mis vajavad vaimset erksust (vt lõik 4.7);
  • võetakse soovitatavast annusest suurem annus;
  • zolpideemi manustatakse koos teiste kesknärvisüsteemi depressantidega või teiste ravimitega, mis suurendavad zolpideemi sisaldust veres, või koos alkoholi või ebaseaduslike narkootiliste ainetega (vt lõik 4.5).

Zolpideem tuleb võtta korraga vahetult enne magamaminekut ja seda ei tohi samal ööl uuesti manustada.

Amneesia Rahustid ja uinutid, k.a zolpideem võivad põhjustada anterograadset amneesiat. See avaldub kõige sagedamini mõni tund pärast ravimi manustamist. Selle riski vähendamiseks peavad patsiendid saama katkematult magada 8 tundi (vt lõik 4.8).

Depressioon ja suitsidaalsus Mitmed epidemioloogilised uuringud on näidanud suitsiidide ja suitsiidikatsete esinemissageduse suurenemist nii depressiooniga kui depressioonita patsientidel, keda on ravitud bensodiasepiinide ja muude uinutitega, sh zolpideem. Põhjuslikku seost ei ole tuvastatud. Sarnaselt teiste rahustite ja uinutitega peab zolpideemi kasutama depressiooni patsientide raviks ettevaatlikult. Võimaliku suitsiidikalduvuse tõttu tuleb neile patsientidele teha kättesaadavaks võimalikult väike kogus zolpideemi, et vältida patsiendipoolset tahtlikku üleannustamist. Zolpideemi ravi ajal võib ilmneda eelnevalt eksisteeriv depressioon. Kuna unetus võib olla depressiooni sümptomiks, tuleb patsiendi seisundit unetuse jätkudes uuesti hinnata.

Muud psühhiaatrilised ja “paradoksaalsed” reaktsioonid On teada, et rahustite ja uinutite, k.a zolpideemi kasutamisel võivad tekkida muud psühhiaatrilised ja „paradoksaalsed“ reaktsioonid, nt rahutus, unetuse süvenemine, ärevus, ärrituvus, agressiivsus, meelepetted, vihahood, luupainajad, hallutsinatsioonid, psühhoos ja ebatavaline käitumine ja teised käitumishäired. Sellisel juhul tuleb ravimi kasutamine lõpetada. Nimetatud reaktsioonide tekkimine on tõenäolisem eakatel patsientidel. Somnambulism ja sellega seotud käitumine On teatatud unes käimisest ja sarnasest käitumisest, nt „unes sõitmine“, toidu valmistamine ja söömine, telefoniga rääkimine, seksuaalvahekord ning hilisem amneesia toimunu suhtes patsientidel, kes võtsid zolpideemi ja kes polnud täielikult ärkvel. Alkoholi ja teiste kesknärvisüsteemi depressantide kasutamine koos zolpideemiga tõenäoliselt suurendab sellise käitumise riski, samuti zolpideemi kasutamine soovitatust suuremas annuses. Selliste häiretega patsientidel (nt unes sõitmine) peab enda ja teiste ohutuse mõttes põhjalikult kaaluma zolpideemiga ravi lõpetamist (vt lõigud 4.8 ja 5.1).

Tolerantsus Rahustite ja uinutite, k.a zolpideemi korduval kasutamisel mõne nädala vältel võib ravimi uinutav toime mõnevõrra väheneda.

Sõltuvus Zolpideemi kasutamine võib viia kuritarvitamise ning füüsilise ja/või psühholoogilise sõltuvuse tekkeni. Sõltuvuse risk suureneb annuse kasvades ja ravi kestuse pikenedes. Sõltuvuse või

kuritarvitamise risk on suurem patsientidel, kellel on olnud vaimse tervise häireid ja/või kes on kuritarvitanud alkoholi, narkootilisi aineid või ravimeid. Zolpideemi tuleb kasutada äärmise ettevaatusega patsientidel, kellel on või on varem olnud alkoholi, narkootiliste ainete või ravimite kuritarvitamine või sõltuvus. Kui on tekkinud füüsiline sõltuvus, siis kaasnevad ravi järsu lõpetamisega ärajätunähud. Nendeks võivad olla peavalu, lihasvalu, äärmuslik ärevus, pinge, rahutus, segasus ja ärrituvus. Rasketel juhtudel võivad esineda järgmised sümptomid: reaalsustaju häired, depersonalisatsioon, hüperakuusia, jäsemete tuimus ja kihelus, ülitundlikkus valguse, müra ja füüsilise kontakti suhtes, hallutsinatsioonid ja epileptilised krambihood.

Tagasilöögi unetus Ravi lõpetamisel bensodiasepiini või bensodiasepiinisarnase ainega võib tekkida mööduv sündroom, mille korral ravi alustamist tinginud sümptomid ilmnevad uuesti tugevamal kujul. Sellega võivad kaasneda ka meeleolumuutused, ärevus ja rahutus. Patsienti peab teavitama tagasilöögi fenomeni võimalusest, vähendades sellega ärevust sümptomite ilmnemisel. Kuna risk ärajätunähtude / tagasilöögi fenomeni tekkeks on tõenäolisem järsu ravimi lõpetamise puhul, siis on soovitatav annust vähendada järk-järgult. Lühitoimeliste rahustite ja uinutite kasutamisel võivad ärajätunähud avalduda annustamiskordade vahepeal, eriti suurte annuste kasutamisel.

Rasked traumad Farmakoloogiliste omaduste tõttu võib zolpideem põhjustada uimasust ja teadvuse hägustumist, mis võib viia kukkumisteni ja raskete traumadeni.

Pika QT sündroomiga patsiendid In vitro südame elektrofüsioloogilises uuringus, kus kasutati väga suuri zolpideemi kontsentratsioone ja pluripotentseid tüvirakke, vähendas zolpideem hERG-ga (human Ether-à-go-go-Related Gene) seotud kaaliumi voolu. Võimalik mõju päriliku pika QT sündroomiga patsientidele on teadmata. Ettevaatusabinõuna tuleb zolpideemi ravi kasu/riski suhet teadaoleva päriliku pika QT sündroomiga patsientidel hoolikalt kaaluda.

Laktoos Ravim sisaldab laktoosi. Harvaesineva päriliku galaktoositalumatuse, täieliku laktaasipuudulikkuse või glükoos-galaktoosi malabsorptsiooniga patsiendid ei tohi seda ravimit võtta.

4.5 Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed

Alkohol Samaaegne kasutamine koos alkoholiga ei ole soovitatav. Alkoholi toimel võib tugevneda ravimi sedatiivne toime. See võib mõjutada eriti sõiduki juhtimise ja masinate käsitsemise võimet.

Kasutamine koos kesknärvisüsteemi depressantidega Samaaegsel kasutamisel antipsühhootikumide (neuroleptikumide), uinutite, anksiolüütikumide/rahustite, antidepressantide, narkootiliste valuvaigistite, epilepsiaravimite, anesteetikumide ja rahustavate antihistamiinidega võib suureneda depressiivne toime kesknärvisüsteemile. Seetõttu võib zolpideemi ja nende ravimite samaaegne kasutamine suurendada uimasust ja järgmise päeva psühhomotoorseid häireid, k.a autojuhtimise võime halvenemist (vt lõigud 4.4 ja 4.7). Üksikjuhtudel on teatatud ka visuaalsete hallutsinatsioonide esinemisest patsientidel, kes kasutavad zolpideemi koos antidepressantidega, sh bupropioon, desipramiin, fluoksetiin, sertraliin ja venlafaksiin.

Fluvoksamiini samaaegsel kasutamisel võib zolpideemi tase veres tõusta ja nende samaaegne kasutamine ei ole soovitatav.

Selektiivsete serotoniini tagasihaarde inhibiitorite (fluoksetiin, sertraliin) ja zolpideemi üheaegsel manustamisel kliiniliselt olulisi farmakokineetilisi ja farmakodünaamilisi koostoimeid ei täheldatud.

Narkootiliste valuvaigistite kasutamisel võib tekkida eufooria, mis viib psühholoogilise sõltuvuse riski suurenemiseni.

Opioidid Bensodiasepiinide ja teiste sedatiivse/ hüpnootilise toimega ravimite, k.a zolpideemi koosmanustamisel võib täiendava kesknärvisüsteemi pärssivate toime tõttu tekkida sedatsioon, respiratoorne depressioon, kooma ning lõppeda surmaga. Samaaegse ravi korral peavad ravimite annused ja kasutamise kestus olema piiratud (vt lõik 4.4).

CYP450 inhibiitorid ja indutseerijad Ained, mis mõjutavad teatud maksaensüüme (eriti tsütokroom P450) võivad intensiivistada mõnede uinutite toimet. Zolpideem metaboliseerub maksas mitmete tsütokroom P450 ensüümide vahendusel, peamisteks ensüümideks on CYP3A4 ja CYP1A2.

Zolpideemi farmakodünaamiline toime väheneb koosmanustamisel CYP3A4 indutseerijatega, nt rifampitsiin ja naistepuna. On tõendatud farmakokineetilisi koostoimeid naistepuna ja zolpideemi vahel. Võrreldes ainult zolpideemi manustamisega, vähenes koosmanustamisel naistepunaga zolpideemi keskmine Cmax ja konsentratsioonikõvera alune pindala (AUC) vastavalt 33,7% ja 30%. Koosmanustamisel naistepunaga võib zolpideemi kontsentratsioon veres väheneda, samaaegne manustamine ei ole soovitatav.

Zolpideemi manustamine koos itrakonasooliga (CYP3A4 inhibiitor) ei mõjuta oluliselt zolpideemi farmakokineetikat ja farmakodünaamikat. Nende tulemuste kliiniline tähendus ei ole teada.

Zolpideemi koosmanustamisel tugeva CYP3A4 inhibiitori ketokonasooliga (200 mg kaks korda ööpäevas) pikenes zolpideemi eliminatsiooni poolväärtusaeg, suurenes AUC ja aeglustus näiv suukaudne kliirens, võrreldes zolpideemi koosmanustamisel platseeboga. Zolpideemi manustamisel koos ketokonasooliga suurenes kogu AUC 1,83 korda, võrreldes ainult zolpideemi manustamisega. Tavaliselt ei ole annuse kohandamine vajalik, kuid patsiente peab teavitama võimalusest, et zolpideemi koosmanustamisel ketokonasooliga võib sedatiivne toime süveneda.

Fluvoksamiin on tugev CYP1A2 inhibiitor ja mõõdukas kuni nõrk CYP2C9 ja CYP3A4 inhibiitor. Fluvoksamiini samaaegsel manustamisel võib suureneda zolpideemi sisaldus veres, samaaegne kasutamine ei ole soovitatav.

Tsiprofloksatsiini samaaegsel manustamisel võib zolpideemi kontsentratsioon veres tõusta ja samaaegne manustamine ei ole soovitatav. Teised ravimid Zolpideemi manustamisel koos varfariini, digoksiini või ranitidiiniga olulisi farmakokineetilisi koostoimeid ei täheldatud.

4.6 Fertiilsus, rasedus ja imetamine

Rasedus Zolpideemi kasutamine raseduse ajal ei ole soovitatav. Zolpideemi kasutamise kohta rasedatel andmed puuduvad või on neid väga vähe. Loomkatsed ei näita otsest või kaudset kahjulikku toimet reproduktiivsusele. Zolpideem läbib platsentaarbarjääri.

Kohortuuringutest saadud ulatuslikud andmed rasedate naiste kohta (üle 1000 rasedusjuhu) ei ole näidanud väärarengute teket bensodiasepiinide või bensodiasepiinisarnaste ainete kasutamisel raseduse esimesel trimestril. Siiski on teatud juht-kontrolluuringutes täheldatud huule-suulaelõhe esinemissageduse suurenemist seoses bensodiasepiinide kasutamisega raseduse ajal.

Bensodiasepiinide või bensodiasepiinisarnaste ainete manustamise järgselt raseduse teisel ja/või kolmandal trimestril on kirjeldatud loote liigutuste vähenemist ja südametöö muutusi.

Bensodiasepiinide või bensodiasepiinisarnaste ainete, k.a zolpideemi manustamist raseduse lõpuosas või sünnituse ajal on seostatud vastsündinul ravimi farmakoloogilise toime tõttu järgmiste toimetega: hüpotermia, hüpotoonia, söötmisraskused (nn lõdva vastsündinu sündroom, ingl floppy infant syndrome) ja hingamisdepressioon. Teatatud on tõsistest vastsündinu hingamisdepressiooni juhtudest.

Imikutel, kelle emad on raseduse viimases staadiumis kasutanud krooniliselt sedatiivseid/hüpnootilisi ravimeid, võib olla tekkinud füüsiline sõltuvus ja risk ärajätunähtude arenguks pärast sündi. Sünnijärgselt on soovitatav imikut jälgida.

Kui zolpideemi määratakse rasestumisvõimelisele naisele, tuleb teda informeerida arstiga konsulteerimise vajalikkusest ravi katkestamise küsimuses, kui ta kavatseb rasestuda või arvab, et rasestumine on juba toimunud.

Imetamine Zolpideem eritub väikestes kogustes rinnapiima. Zolpideemi ei tohi kasutada rinnaga toitmise ajal.

4.7 Toime reaktsioonikiirusele

Hypnogen mõjutab tugevalt autojuhtimise ja masinate käsitsemise võimet.

Sõidukijuhte ja masinate käsitsejaid tuleb hoiatada, et nagu teistegi uinutite puhul, on ravijärgsel hommikul oht uimasuse, reageerimisaja pikenemise, peapöörituse, unisuse, ähmase/kahelinägemise tekkeks; erksus ja autojuhtimise võime võivad olla halvenenud (vt lõik 4.8). Selle riski vähendamiseks on soovitatav jätta zolpideemi võtmisest kuni autojuhtimiseni, masinate kasutamiseni ja kõrgustes töötamiseni vähemalt 8 tunni pikkune puhkeaeg.

Autojuhtimise võime halvenemist ja „unes autojuhtimist“ on esinenud ka zolpideemi raviannuste kasutamisel. Riski selliselt käituda suurendab zolpideemi manustamine samaaegselt alkoholi ja teiste kesknärvisüsteemi depressantidega (vt lõigud 4.4 ja 4.5). Patsiente tuleb manitseda mitte kasutama zolpideemi võtmise ajal alkoholi või muid psühhoaktiivseid aineid.

4.8 Kõrvaltoimed

Zolpideemiga seotud kõrvaltoimete, eriti kesknärvisüsteemi kõrvaltoimete teke sõltub manustatud annuse suurusest. Zolpideemi tuleb manustada vahetult enne magamaminekut või voodis, et vähendada kõrvaltoimete esinemist (vt lõik 4.2). Kõrvaltoimete oht on suurem eakatel patsientidel. Allolevas tabelis on toodud kokkuvõte kõrvaltoimetest nende esinemissageduse järgi: väga sage (> 1/10), sage (> 1/100 kuni < 1/10), aeg-ajalt (> 1/1000 kuni < 1/100), harv (> 1/10 000 kuni < 1/1000), väga harv (< 1/10 000), teadmata (esinemissagedust ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel).

Organsüsteemi klass Esinemissagedus Võimalik kõrvaltoime Infektsioonid ja infestatsioonid Sage Ülemiste hingamisteede infektsioon, Immuunsüsteemi häired Teadmata Angioneurootiline turse Psühhiaatrilised häired* Sage Hallutsinatsioonid, agitatsioon,

Organsüsteemi klass Esinemissagedus Võimalik kõrvaltoime Närvisüsteemi häired Sage Unisus, peavalu, pearinglus, võimendunud Silma kahjustused Aeg-ajalt Kahelinägemine, ähmane nägemine Respiratoorsed, rindkere ja Väga harv Respiratoorne depressioon (vt lõik 4.4) mediastiinumi häired Seedetrakti häired Sage Kõhulahtisus, iiveldus, oksendamine, Maksa ja sapiteede häired Aeg-ajalt Maksaensüümide aktiivsuse tõus Ainevahetus- ja toitumishäired Aeg-ajalt Söömishäire Naha ja nahaaluskoe kahjustused Aeg-ajalt Lööve, sügelus, liighigistamine Lihaste, luustiku ja sidekoe Sage Seljavalu kahjustused Aeg-ajalt Artralgia, müalgia, lihasspasmid, Üldised häired ja Sage Väsimus manustamiskoha reaktsioonid Harv Kõndimishäired, kukkumine (enam eakatel * Enamus neist psühhiaatrilistest häiretest on seotud „paradoksaalsete“ reaktsioonidega, eufooriaga. Võimalikest kõrvaltoimetest teatamine Ravimi võimalikest kõrvaltoimetest on oluline teatada ka pärast ravimi müügiloa väljastamist. See võimaldab jätkuvalt hinnata ravimi kasu/riski suhet. Tervishoiutöötajatel palutakse kõigist võimalikest kõrvaltoimetest teatada www.ravimiamet.ee kaudu.

4.9 Üleannustamine

Nähud ja sümptomid Zolpideemi üleannustamise korral koos või ilma kesknärvisüsteemi depressantideta (k.a alkohol), on kirjeldatud teadvusehäireid kuni koomani ja muid tõsiseid sümptomeid, k.a letaalset lõpet.

Ravi Üleannustamise korral on ravi sümptomaatiline ja toetav, võimalusel koos kohese maoloputusega. Kui maoloputusest ei ole kasu, tuleb ravimi imendumise vähendamiseks manustada aktiivsütt. Rahustava toimega ravimitest tuleb hoiduda isegi erutuse tekkimisel. Raskete nähtude (nt respiratoorne depressioon) korral võib kasutada flumaseniili, kuid seejuures tuleb arvestada, et flumaseniili manustamine võib põhjustada neuroloogilisi häireid (krampe). Zolpideem ei ole dialüüsitav.

5. FARMAKOLOOGILISED OMADUSED

5.1 Farmakodünaamilised omadused

Farmakoterapeutiline rühm: uinutid ja rahustid, bensodiasepiinisarnased ained, ATC-kood: N05CF02

Toimemehhanism Zolpideem on imidasopüridiin, GABAA-retseptorite agonist (selektiivne oomega-1- ehk bensodiasepiin-1-retseptorite alatüübi suhtes). Kuigi bensodiasepiinid seonduvad mitteselektiivselt oomega-retseptorite kõigi 3 alatüübiga, siis zolpideem seondub enamjaolt oomega-1 retseptoritega. Zolpideemile iseloomuliku sedatiivse toime aluseks on kloriidaniooni kanali moduleerimine nimetatud retseptori kaudu. Toime on pöörduv bensodiasepiini antagonisti flumaseniili mõjul.

Loomadel: zolpideemi selektiivne seondumine oomega-1-retseptoritega seletab lihaseid lõõgastava ja krambivastase toime puudumist terapeutiliste annuste kasutamisel, võrreldes bensodiasepiinidega, mis ei ole oomega-1-retseptorite suhtes selektiivsed.

Inimestel: zolpideem lühendab unelatentsi ja ärkamiste arvu, pikendab und ja parandab selle kvaliteeti. Nende muutustega kaasnevad ka tüüpilised muutused EEG-s, mis on erinevad bensodiasepiini korral tekkivatest. Uuringud, mis jälgivad individuaalsete unefaaside suhtelist pikkust, on kinnitanud, et zolpideem säilitab unestruktuuri. Soovitatud annustes ei mõjuta zolpideem paradoksaalse une (REM) pikkust. Sügava une (faasid 3 ja 4 – aeglane uni) säilimist võib seletada zolpideemi selektiivse seondumisega oomega-1 retseptoritega. Kõik zolpideemi toimed on antagoniseeritavad flumaseniili manustamisega.

Kliinilised uuringud Randomiseeritud uuringutest on saadud veenvaid andmeid vaid 10 mg zolpideemi efektiivsuse kohta.

Randomiseeritud topeltpimedas uuringus 462 mitte-eaka terve vabatahtlikuga, kellel esines mööduv unetus, vähendas 10 mg zolpideemi platseebogrupiga võrreldes magamajäämise aega 10 minutit, ja 5 mg zolpideemi vähendas magamajäämise aega 3 minutit.

Randomiseeritud topeltpimedas uuringus 114 mitte-eaka patsiendiga, kellel esines krooniline unetus, vähendas 10 mg zolpideemi platseebogrupiga võrreldes magamajäämise aega 30 minutit, ja 5 mg zolpideemi vähendas magamajäämise aega 15 minutit.

Mõnedel patsientidel võib olla efektiivne ka madalam annus, 5 mg.

Lapsed Zolpideemi ohutus ja efektiivsus lastel vanuses kuni 18 aastat ei ole tõestatud. Randomiseeritud platseebokontrolliga uuring 201 lapsega vanuses 6…17 aastat, kelle unetust seostati aktiivsus- ja tähelepanuhäirega (ATH) ei tõestanud zolpideemi 0,25 mg/kg/ööpäevas (maksimaalne annus 10 mg/ööpäevas) efektiivsust võrreldes platseeboga. Võrreldes platseeboga olid zolpideemiga kõige sagedamini seotud kõrvaltoimed psühhiaatrilised ja närvisüsteemi häired, sealhulgas peapööritus (vastavalt 23,5% vs 1,5%), peavalu (12,5% vs 9,2%) ja hallutsinatsioonid (7,4% vs 0%); vt lõik 4.2.

5.2 Farmakokineetilised omadused

Imendumine Zolpideem imendub seedetraktist kiiresti ning ka ravimi uinutav toime saabub kiiresti. Maksimaalne plasmakontsentratsioon saabub 0,5…3 tunni pärast. Ravimi biosaadavus suukaudsel manustamisel on 70% mõõduka esmase maksapassaaži tõttu.

Jaotumine Seonduvus plasmavalkudega on 92,5 (± 0,1)%. Jaotusruumala täiskasvanutel on 0,54 (± 0,02) l/kg ning see väheneb väärtuseni 0,34 (± 0,05) l/kg väga eakatel patsientidel.

Eritumine Zolpideemi eliminatsiooni poolväärtusaeg on lühike, keskmiselt 2,4 (± 0,2) tundi; ravimi toime kestab kuni 6 tundi. Kõik metaboliidid on farmakoloogiliselt inaktiivsed ning erituvad ligikaudu 56% ulatuses uriini ja 37% ulatuses väljaheitega.

Uuringutega on näidatud, et zolpideem ei ole dialüüsitav.

Lineaarsus Terapeutiliste annuste vahemikus on zolpideemi farmakokineetika lineaarne ega muutu korduval manustamisel.

Patsientide erirühmad

Eakad ja maksakahjustusega patsiendid Kuna eakatel patsientidel ja maksapuudulikkuse korral on ravimi plasmakontsentratsioon suurenenud, on nendel patsientidel vajalik annuse korrigeerimine.

Neerukahjustusega patsiendid Neerupuudulikkusega patsientidel (k.a dialüüsi saavatel) on ravimi kliirens mõõdukalt vähenenud. Puudub mõju teistele farmakokineetilistele parameetritele.

5.3 Prekliinilised ohutusandmed

Zolpideemil on madal toksilisus ning enamus rottidel ja ahvidel tekkinud sümptomitest esines tänu tugevnenud uinutavale toimele, eriti suurte annuste korral.

Rottidel tekkis annuses 62,5 mg/kg/ööpäevas maksaensüümide induktsioon, arvatavasti tänu adaptiivsele protsessile. Ahvidel ühtki sihtorganit ei täheldatud ja annus 180 mg/kg/ööpäevas ei olnud toksiline.

Zolpideem ei ole genotoksiline geenitoksilisuse, kromosomaalse hälbe ja DNA-reparatsiooni testides. Pikaaegses (2-aastases) kartsinogeensuse uuringus hiirtel ja rottidel kartsinogeenset toimet ei täheldatud.

Reproduktsioonitoksilisuse uuringud viidi läbi tugevnenud uinutava toimega annuses ja suurema süsteemse omastatavusega kui inimesel.

Zolpideem ja tema metaboliidid läbivad platsentat ning ilmuvad vähestes kogustes loote kudedes. Uuringutes ei leitud zolpideemi teratogeenset toimet ega mõju fertiilsusele ja loote arengule.

6. FARMATSEUTILISED ANDMED

6.1 Abiainete loetelu

Laktoosmonohüdraat, mikrokristalliline tselluloos, kroskarmelloosnaatrium, hüpromelloos 2910/6, magneesiumstearaat, titaandioksiid (E171), makrogool 300, simetikooni emulsioon SE 4.

6.2 Sobimatus

Ei kohaldata.

6.3 Kõlblikkusaeg

3 aastat.

6.4 Säilitamise eritingimused

Hoida temperatuuril kuni 25 oC. Hoida originaalpakendis, valguse ja niiskuse eest kaitstult.

6.5 Pakendi iseloomustus ja sisu

Pakendi tüüp: PVC/Al blister, kartongkarp.

Pakendi suurus: 15 , 20 , 30 või 100 õhukese polümeerikattega tabletti.

Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.

6.6 Erihoiatused ravimpreparaadi hävitamiseks

Erinõuded puuduvad.

Kasutamata ravimpreparaat või jäätmematerjal tuleb hävitada vastavalt kohalikele nõuetele.

7. MÜÜGILOA HOIDJA

CHEPLAPHARM Arzneimittel GmbH Ziegelhof 24 17489 Greifswald Saksamaa

8. MÜÜGILOA NUMBER

374402

9. ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE/MÜÜGILOA UUENDAMISE KUUPÄEV

Müügiloa esmase väljastamise kuupäev: 08.02.2002 Müügiloa viimase uuendamise kuupäev: 31.01.2012

10. TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV

juuli 2021

Teave põhineb ravimi pakendi infolehel. Enne kasutamist pea nõu arsti või apteekriga.