Gentamicin krka - süstelahus (40mg 1ml)
Artikli sisukord
süstelahus (40mg 1ml)
Pakendi infoleht: teave kasutajale
Gentamicin Krka, 40 mg/ml süstelahus
Gentamütsiin
Enne ravimi kasutamist lugege hoolikalt infolehte, sest siin on teile vajalikku teavet.
- Hoidke infoleht alles, et seda vajadusel uuesti lugeda.
- Kui teil on lisaküsimusi, pidage nõu oma arsti või apteekriga.
- Ravim on välja kirjutatud üksnes teile. Ärge andke seda kellelegi teisele. Ravim võib olla neile kahjulik, isegi kui haigusnähud on sarnased.
- Kui teil tekib ükskõik milline kõrvaltoime, pidage nõu oma arsti või apteekriga. Kõrvaltoime võib olla ka selline, mida selles infolehes ei ole nimetatud. Vt lõik 4.
Infolehe sisukord:
- Mis ravim on Gentamicin Krka ja milleks seda kasutatakse
- Mida on vaja teada enne Gentamicin Krka kasutamist
- Kuidas Gentamicin Krka’t kasutada
- Võimalikud kõrvaltoimed
- Kuidas Gentamicin Krka’t säilitada
- Pakendi sisu ja muu teave
- Mis ravim on Gentamicin Krka ja milleks seda kasutatakse
Mis ravim on Gentamicin Krka?
Gentamütsiin on aminoglükosiidide hulka kuuluv antibiootikum. See hävitab baktereid, mis põhjustavad inimese organismis mitmeid raskeid infektsioone.
Milleks Gentamicin Krka’t kasutatakse?
Näidustused
Gentamütsiinile tundlike mikroorganismide poolt põhjustatud rasked infektsioonid (sageli kombinatsioonis beetalaktaamantibiootikumidega): endokardiit ja bakteriaalne septitseemia, meningiit, kuseteede komplitseeritud infektsioon, pneumoonia, kõhuõõne infektsioon, naha- ja pehmete kudede infektsioon, tulareemia, perioperatiivne antibiootikumprofülaktika tsefalosporiin-allergia korral.
Mida on vaja teada enne Gentamicin Krka kasutamist
Teavitage oma arsti kõigist kroonilistest haigustest ja ainevahetushäiretest, mis teil esinevad ning ka sellest, kui teil esineb ülitundlikkust või te kasutate teisi ravimeid.
Ärge kasutage Gentamicin Krka’t:
- kui olete gentamütsiini või selle ravimi mis tahes koostisosade (loetletud lõigus 6) suhtes allergiline.
Informeerige oma arsti, kui teil on myasthenia gravis (teatud lihasnõrkusega kulgev haigus), kuna sellisel korral võivad teil gentamütsiin-ravi ajal tekkida tõsised kõrvaltoimed.
Hoiatused ja ettevaatusabinõud
Gentamütsiin võib kahjustada neerusid, kuulmis- ja tasakaaluorganeid ning pärssida närviimpulsi ülekannet närvilt lihasele. Rääkige oma arstile, kui te põete praegu või olete kunagi põdenud mõnda neeruhaigust, teil on (olnud) mõni kuulmis- või tasakaaluhäire või teil on Parkinsoni tõbi. Informeerige oma arsti, kui pärast Gentamicin Krka manustamist halvenes teil kuulmine, tekkis
pearinglus või kumin kõrvus. Arst võib kontrollida teie kuulmist, tasakaalu, neerude tööd ja gentamütsiini sisaldust veres. Arst kohandab teie ravimi annuseid laboriuuringute tulemustest lähtuvalt.
Muud ravimid ja Gentamicin Krka
Teatage oma arstile või apteekrile, kui te võtate või olete hiljuti võtnud või kavatsete võtta mis tahes muid ravimeid.
Gentamütsiin süstelahuse samaaegne manustamine koos teiste ravimitega suurendab kõrvaltoimete tekkeohtu. Öelge oma arstile, kui te kasutate mõnda järgnevatest ravimitest: diureetikumid (eriti etakrüünhape ja furosemiid), ravimid, mis pärsivad närviimpulsi ülekannet närvilt lihasele (suktsinüülkoliin või tubokurariin), mõned teised antibiootikumid (amikatsiin, tobramütsiin, vankomütsiin, tsefaloridiin, viomütsiin, polümüksiin B, netromütsiin, neomütsiin, klindamütsiin, piperatsilliin ja streptomütsiin), amfoteritsiin B, tsüklosporiin, metoksüfluraan, foskarnet, tsisplatiin või veeni manustatavad kontrastained.
Rasedus ja imetamine
Kui te olete rase, imetate või arvate end olevat rase või kavatsete rasestuda, pidage enne selle ravimi kasutamist nõu oma arsti või apteekriga.
Aminoglükosiidid läbivad platsentaarbarjääri ning võivad kahjustada loote kuulmis- ja tasakaaluorganeid. Rasedaid võib gentamütsiiniga ravida ainult eluohtlikes olukordades, kui teisi sobivaid antibiootikume ei ole saadaval.
Gentamütsiin eritub rinnapiima; seetõttu ei soovitata ravi ajal last rinnaga toita.
Autojuhtimine ja masinatega töötamine
Gentamütsiin võib kahjustada tasakaaluorganit – see avaldub enamasti iivelduse ja pearinglusena. Need sümptomid võivad avalduda ka pärast ravi lõppu. Te peaksite nimetatud nähtude suhtes tähelepanelik olema ning võimalike vaevuste korral oma arsti informeerima. Tasakaaluhäirete esinemisel ei tohi te autot juhtida ja mehhanisme käsitseda.
Gentamicin Krka sisaldab parahüdroksübensoaati ja metabisulfitit
Parahüdroksübensoaadid võivad põhjustada allergilisi reaktsioone (pärast mõningast peiteaega) ja erandlikult bronhospasmi.
Metabisulfitid võivad harvadel juhtudel põhjustada ülitundlikkusreaktsioone ja bronhospasmi. See ravim sisaldab vähem kui 1 mmol (23 mg) naatriumi annuses, see tähendab on põhimõtteliselt "naatriumivaba".
Kuidas Gentamicin Krka`t kasutada
Kasutage seda ravimit alati täpselt nii, nagu arst või apteeker on teile selgitanud. Kui te ei ole milleski kindel, pidage nõu oma arsti või apteekriga.
Gentamütsiini manustatakse lihasesiseselt, kuid seda võib manustada ka veeni.
Annustamine normaalse neerufunktsiooniga patsientidel
Lapsed, noorukid ja täiskasvanud: 3 kuni 6 mg/kg kehakaalule ööpäevas 1 (eelistatult) kuni 2 üksikannusena.
Imikud vanemad kui 1 kuu: 4,5 kuni 7,5 mg/kg kehakaalule ööpäevas 1 (eelistatult) kuni 2 üksikannusena.
Vastsündinud: 4 kuni 7 mg/kg kehakaalule ööpäevas. Tulenevalt pikemast poolväärtusajast antakse vastsündinutele vajalik ööpäevane annus 1 üksikannusena.
Annustamine neerupuudulikkusega patsientidel
Kahjustunud neerufunktsiooniga patsientidel tuleb soovitatavat ööpäevast annust vähendada ja kohandada neerufunktsioonile.
Arst määrab annuse suuruse, ravimi manustamise sageduse ja ravi kestuse vastavalt teie haigusele, teie taluvusele ravimi suhtes ning ravivastusele; samuti arvestab arst võimalike kõrvaltoimetega.
Kui teil on tunne, et Gentamicin Krka toime on liiga tugev või liiga nõrk, pidage nõu oma arstiga.
Kui teile süstitakse Gentamicin Krka süstelahust rohkem kui ette nähtud
Üleannustamine või liiga kiire süstimine võib põhjustada hingamisraskusi, iiveldust, pearinglust ja oksendamist, lisaks kuminat, helinat ja rõhumistunnet kõrvades ning krampe jalgades.
Nende sümptomite ilmnemisel või juhul, kui teile tundub, et te saate ravimit ettenähtust suuremates annustes, pöörduge oma arsti poole.
Kui teile unustatakse Gentamicin Krka süstelahust manustada
Süstimise sageduse üle otsustab arst. Kui te ei ole mingil põhjusel ettenähtud süstet saanud, teatage sellest niipea kui võimalik oma arstile.
Kui te lõpetate Gentamicin Krka kasutamise
Kui ravi lõpetatakse liiga vara, võib haigus taas süveneda.
Kui teil on lisaküsimusi selle ravimi kasutamise kohta, pidage nõu oma arsti või apteekriga.
Võimalikud kõrvaltoimed
Nagu kõik ravimid, võib ka see ravim põhjustada kõrvaltoimeid, kuigi kõigil neid ei teki.
Väga sage: võib mõjutada rohkem kui 1 inimest 10-st
Sage: võib mõjutada kuni 1 inimest 10-st
Aeg-ajalt: võib mõjutada kuni 1 inimest 100-st
Harv: võib mõjutada kuni 1 inimest 1000-st
Väga harv: võib mõjutada kuni 1 inimest 10000-st
Teadmata: esinemissagedust ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel
Vere ja lümfisüsteemihäired
- Väga harv: eosinofiilia, neutropeenia, trombotsütopeenia, aneemia, hemoglobiini sisalduse langus
Metabolismi ja toitumishäired
- Harv: hüpokaltseemia, hüpokaleemia, hüpomagneseemia
Immuunsüsteemihäired
- Harv: ülitundlikkus (lööve)
- Väga harv: anafülaktilised reaktsioonid
Kõrva ja labürindi kahjustused
- Aegajalt: kuulmis ja tasakaaluhäired*, kohin ja rõhumistunne kõrvades, nüstagm (silmatõmblus)
- Teadmata: pöördumatu kuulmisnõrkus, kurtus*
Närvisüsteemi häired
- Aegajalt: vertiigo (peapööritus)
- Harv: neuromuskulaarne blokaad**
- Väga harv: peavalu, väsimus, paresteesia (tundlikkushäired)
Silmakahjustused
- Väga harv: nägemishäired
Seedetrakti häired
- Aegajalt: iiveldus, oksendamine, kõhulahtisus
- Väga harv: püsiv kõhulahtisus (pseudomembranoosne koliit)
Maksa ja sapiteede häired
- Väga harv: suurenenud bilirubiini sisaldus ja transaminaaside aktiivsuse suurenemine; need kaks kõrvaltoimet võivad viidata maksafunktsiooni häirele
Neerude ja kuseteede häired
- Aegajalt: suurenenud uurea ja kreatiniini sisaldus***, proteinuuria
Neerude ja kuseteede häired
- Aegajalt: suurenenud uurea ja kreatiniini sisaldus***, proteinuuria
- Väga harv: äge neerupuudulikkus, uriini suur fosfaadi ja aminohapete sisaldus (nn Falconi laadne sündroom, mida seostatakse pikaajalise gentamütsiini suurte annuste kasutamisega)
*Kuulmis- ja tasakaaluelundi kahjustusi tekib harva, ent need on väga olulised, kuna tavaliselt on tegemist pöördumatute kõrvaltoimetega, mis võivad süveneda isegi pärast ravi lõpetamist. Esmasteks sümptomiteks on sellisel juhul kumin, helin ja rõhumistunne kõrvades. Tasakaaluorgani kahjustuse esmasteks ilminguteks võivad olla iiveldus, oksendamine ja pearinglus.
Oht kuulmis- ja tasakaaluorgani kahjustuse tekkeks on suurem nendel patsientidel, kellel on juba enne ravi kuulmis- ja tasakaaluorgan kahjustunud, kelle neerufunktsioon on halvenenud, teiste kuulmist kahjustavate ravimitega ravitud patsientidel, patsientidel, kes saavad ravi käigus liiga vähe vedelikku ning pikaajaliselt suurte gentamütsiini annustega ravitud patsientidel.
**Tekib enamasti kiire intravenoosse manustamisega või kui gentamütsiini manustatakse suurtes kogustes rinnakelme ja kõhukelme õõnde.
***Neerukahjustused ilmnevad sagedamini eakatel patsientidel, naistel, eelneva neerufunktsiooni kahjustusega patsientidel, ravi käigus liiga vähe vedelikku saanud patsientidel, nefrootilise sündroomiga patsientidel, diabeetilise nefropaatiaga patsientidel ning nendel, keda on ravitud teiste neerusid kahjustavate ravimitega. Kahjustus on pöörduv.
Kõrvaltoimetest teavitamine
Kui teil tekib ükskõik milline kõrvaltoime, pidage nõu oma arsti või apteekriga. Kõrvaltoime võib olla ka selline, mida selles infolehes ei ole nimetatud. Kõrvaltoimetest võite ka ise teavitada www.ravimiamet.ee kaudu. Teavitades aitate saada rohkem infot ravimi ohutusest.
Kuidas Gentamicin Krka`t säilitada
Hoidke seda ravimit laste eest varjatud ja kättesaamatus kohas.
Hoida temperatuuril kuni 25 °C.
Ärge kasutage seda ravimit pärast kõlblikkusaega, mis on märgitud pakendil pärast „Kõlblik kuni“. Kõlblikkusaeg viitab selle kuu viimasele päevale.
Seda ravimit võib kasutada ainult tervishoiuasutustes või selleks volitatud meditsiinilise personali poolt.
Ärge visake ravimeid kanalisatsiooni ega olmejäätmete hulka. Küsige oma apteekrilt, kuidas visata ära ravimeid, mida te enam ei kasuta. Need meetmed aitavad kaitsta keskkonda.
Pakendi sisu ja muu teave
Mida Gentamicin Krka sisaldab:
- Toimeaine on gentamütsiin. 1 ml süstelahust sisaldab 40 mg gentamütsiini (gentamütsiinsulfaadina). 1 ampull sisaldab 1 ml või 2 ml süstelahust ehk seega 40 mg või 80 mg gentamütsiini (gentamütsiinsulfaadina).
- Teised koostisosad on metüülparahüdroksübensoaat, propüülparahüdroksübensoaat, naatriumedetaat, naatriummetabisulfit, süstevesi.
Kuidas Gentamicin Krka välja näeb ja pakendi sisu
Gentamicin Krka süstelahus on värvusetu kuni kergelt kollakas, selge lahus.
See on saadaval 10 ampulliga karpides:
- 1 ml süste või infusioonilahus (40 mg/ml)
- 2 ml süste või infusioonilahus (80 mg/ 2ml)
Müügiloa hoidja ja tootja
KRKA, d.d. Novo mesto Šmarješka cesta 6
8501 Novo mesto Sloveenia
Lisaküsimuste tekkimisel selle ravimi kohta pöörduge palun müügiloa hoidja kohaliku esindaja poole.
KRKA, d.d., Novo mesto Eesti filiaal Pärnu mnt 141
11314 Tallinn Tel. +372 6671658
Infoleht on viimati uuendatud aprillis 2018.
------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------
Järgmine teave on ainult tervishoiutöötajatele:
Sobimatus:
In vitro võivad beeta-laktaam antibiootikumid gentamütsiini inaktiveerida, seetõttu ei tohi neid ravimeid intravenoosseks manustamiseks segada ühes pudelis. Gentamütsiini ei tohi segada ka erütromütsiini, hepariini ja naatriumvesinikkarbonaadiga.
Infusioonilahuse ettevalmistamine:
Lühiajaliseks intravenoosseks infusiooniks tuleb gentamütsiin lahustada 100...200 ml steriilses füsioloogilises soolalahuses või steriilses 5% glükoosilahuses. Gentamütsiini kontsentratsioon sellises lahuses ei tohi ületada 1 mg/ml.
RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE
RAVIMPREPARAADI NIMETUS
Gentamicin Krka, 40 mg/ml süstelahus
KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS
1 ml süstelahust sisaldab 40 mg gentamütsiini (gentamütsiinsulfaadina).
1 ampull sisaldab 1 ml või 2 ml süstelahust, ehk seega 40 mg või 80 mg gentamütsiini (gentamütsiinsulfaadina).
INN. Gentamicinum
Teadaolevat toimet omavad abiained Gentamicin Krka 40 mg/ml süstelahuses:
| 1 ml lahus |
|
|
Metüülparahüdroksübensoaat | 1,80 mg |
Propüülparahüdroksübensoaat | 0,20 mg |
Naatriummetabisulfit | 3,20 mg |
Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.
RAVIMVORM
Süstelahus: värvusetu kuni kergelt kollakas, selge lahus.
KLIINILISED ANDMED
Näidustused
Gentamütsiinile tundlike mikroorganismide poolt põhjustatud rasked infektsioonid (sageli kombinatsioonis beetalaktaamantibiootikumidega):
endokardiit ja bakteriaalne septitseemia, meningiit,
kuseteede komplitseeritud infektsioon, pneumoonia,
kõhuõõne infektsioon,
naha- ja pehmete kudede infektsioon, tulareemia,
perioperatiivne antibiootikumprofülaktika tsefalosporiin-allergia korral.
Antimikroobsete ravimite määramisel ja kasutamisel tuleb järgida kohalikke kehtivaid juhiseid.
Annustamine ja manustamisviis
Gentamütsiini manustatakse intramuskulaarselt, kuid seda võib manustada ka intravenoosselt. Mõlemal juhul kasutatakse sama annust. Gentamütsiini võib manustada otse veeni, aga ka veenikanüüli kaudu. Gentamütsiini tuleb süstida vähemalt 2…3 minuti kestel. Kui gentamütsiini ööpäevane koguannus manustatakse ühekorraga, tuleb süstimise kestust pikendada 30…60 minutini.
Ööpäevase koguannuse manustamine ühekorraga ei ole soovitatav immuunpuudulikkusega (neutropeeniaga) patsientidel, raske neerupuudulikkuse, tsüstilise fibroosi, astsiidi, infektsioosse endokardiidi ja ulatuslike põletustega (üle 20% nahapinnast) patsientidel ning rasedatel.
Annustamine normaalse neerufunktsiooniga patsientidel
Annustamine normaalse neerufunktsiooniga lastel, noorukitel ja täiskasvanutel on 3...6 mg/kg kehakaalule ööpäevas ühe annusena (eelistatult) või kuni kaheks annuseks jagatuna.
Annustamine imikutel pärast esimest elukuud on 4,5...7,5 mg/kg kehakaalule ööpäevas ühekordse annusena (eelistatult) või kuni kaheks annuseks jagatuna.
Annustamine vastsündinutel on 4...7 mg/kg kehakaalu kohta ööpäevas. Pikema poolväärtusaja tõttu antakse vastsündinutele ettenähtud ööpäevane annus ühekordse annusena.
Lühiajaliseks intravenoosseks infusiooniks tuleb gentamütsiin lahustada 100...200 ml steriilses füsioloogilises soolalahuses või steriilses 5% glükoosilahuses. Gentamütsiini kontsentratsioon sellises lahuses ei tohi ületada 1 mg/ml.
Annustamine neerupuudulikkusega patsientidel
Kahjustatud neerufunktsiooni puhul tuleb soovitatavat ööpäevast annust vähendada ja kohandada neerufunktsiooniga.
Gentamütsiini annustamine kahjustunud neerufunktsiooniga patsientidel
Uurea väärtus |
| Kreatiniini kliirens | Kreatiniini väärtus | Annused (protsent normaalse | ||||||||
|
|
|
|
|
|
|
| vereseerumis |
| neerufunktsiooniga patsiendi | ||
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
| annusest 1,7 mg/kg) ja |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
| annustamisintervallid |
mg/100 | mmol/l | ml/min | ml/s | mg/100 | µmol/l |
| ||||||
ml |
|
|
|
|
|
| ml |
|
|
| ||
< 40 | < 6,8 | > 70 | > 1,16 | < 1,4 | < 124 | 90% iga 12 tunni järel | ||||||
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
40... | 6,8 | ...17 | ...70 | 0,5... | 1,16 | 1,4... | 1,9 | 124... | 70% iga 12 tunni järel | |||
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
| 1,9... | 2,8 | 168... | 50% iga 12 tunni järel | |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
100... | 17... | 10... | 0,16... | 0,5 | 2,8... | 3,7 | 248... | 50% iga 12 tunni järel | ||||
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
| 3,7... | 5,3 | 327... | 30% iga 12 tunni järel | |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
| ||
> 200 | > 34 | 5... | 0,08... | 0,16 | 5,3... | 7,2 | 469... | 20...30% iga 24...48 tunni järel |
Annuste vähendamine ja annustamisintervalli pikendamine on võrdselt sobilikud meetmed, kuid tuleks meeles pidada, et selliselt määratud annused on vaid ligikaudse täpsusega ning samad ravimiannused võivad erinevatel patsientidel anda erinevaid kontsentratsioone vereseerumis. Raskes kliinilises seisundis patsientidel on seetõttu soovitatav mõõta gentamütsiini kontsentratsioone vereseerumis ning täpsustada annuseid vastavalt määramiste tulemustele. 30…60 minutit pärast intravenoosse või intramuskulaarse manustamise lõppu määratud gentamütsiini kontsentratsioon vereseerumis peaks olema vähemalt 5 µg/ml.
Pärast igat hemodialüüsiseanssi tuleb manustada 1 mg/kg gentamütsiini annus.
Peritoneaaldialüüsi korral tuleb 2 liitri dialüüsivedeliku kohta lisada gentamütsiini annuses 1 mg/kg.
Jälgimine
Gentamütsiini seerumikontsentratsiooni jälgimine on soovitatav eriti eakatel, vastsündinutel ja kahjustunud neerufunktsiooniga patsientidel. Annustamisintervalli lõpus võetakse analüüsid (baaskontsentratsioon). Minimaalne kontsentratsioon ei tohi ületada 2 µg/ml gentamütsiini manustamisel 2 korda päevas ja 1 µg/ml üks kord päevas. Vt lõik 4.4
Vastunäidustused
Ülitundlikkus gentamütsiini või lõigus 6.1 loetletud mis tahes abiaine või teiste aminoglükosiidide suhtes ning myasthenia gravis.
Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel
Gentamütsiiniga ravitavad patsiendid peavad olema hoolika meditsiinilise järelevalve all, kuna gentamütsiinil (nagu ka teistel aminoglükosiididel) on nefrotoksiline toime ning samas kahjustab ta vestibulaaraparaati ja kuulmismehhanismi ning inhibeerib neuromuskulaarset transmissiooni.
Tähelepanelik peab olema kuulmislanguse, vertiigo ja tinnituse tekke suhtes.
Kõrvaltoimete ärahoidmiseks on soovitatav pidev (ravieelne, raviaegne ja ravijärgne) neerufunktsiooni jälgimine (seerumi kreatiniin, kreatiniini kliirens), samuti soovitatakse kontrollida vestibulaaraparaadi ja kuulmise funktsiooni, samuti ka maksanäitajaid ning laboratoorseid näitajaid.
Ettevaatlik tuleb olla ka hüpokaltseemiaga patsientide ravimisel. Raske neerupuudulikkusega patsientidel ning eakatel patsientidel (üle 65-aastastel) tuleb annuseid kohandada vastavalt nende neerufunktsioonile. Tuleb tagada patsiendi piisav hüdreeritus. Erilist ettevaatust tuleb rakendada müasteenilise sündroomi ning Parkinsoni tõvega patsientide ravimisel, kuna tekkida võib neuromuskulaarse ülekande blokaad. Neuromuskulaarset blokaadi on võimalik vältida ravimi aeglasema intravenoosse manustamisega.
Abiainete kohta kehtivad hoiatused
Parahüdroksübensoaadid võivad põhjustada allergilisi reaktsioone (hilist tüüpi), ja erandjuhtudel bronhospasmi.
Metabisulfit võib harvadel juhtudel põhjustada rasket ülitundlikkusreaktsiooni ja bronhospasmi. See ravim sisaldab vähem kui 1 mmol (23 mg) naatriumi annuses, see tähendab on põhimõtteliselt "naatriumivaba".
Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed
Teatud tugevatoimelised diureetikumid (etakrüünhape ja furosemiid) suurendavad gentamütsiini kahjulikke toimeid, kuna nende samaaegne manustamine suurendab antibiootikumi kontsentratsioone vereseerumis ja kudedes. Diureetikumide intravenoosne manustamine suurendab neerude, vestibulaar- ja kuulmisaparaadi kahjustuste tekkeohtu.
Kui gentamütsiini manustatakse samaaegselt neuromuskulaarset ülekannet blokeerivate ravimitega (suktsinüülkoliin või tubokurariin), tugevneb neuromuskulaarne blokaad, mis võib viia hingamislihaste paralüüsini. Antidootideks on kaltsium ja neostigmiin.
Gentamütsiini ei tohi manustada koos teiste neurotoksiliste ja nefrotoksiliste ravimitega, eriti amikatsiini, tobramütsiini, vankomütsiini, tsefaloridiini, viomütsiini, polümüksiin B, netromütsiini, neomütsiini ja streptomütsiiniga.
Gentamütsiini manustamisel koos amfoteritsiin B, tsüklosporiini, tsisplatiini, klindamütsiini, piperatsilliini, metoksüfluraani, foskarneti ja intravenoossete kontrastainetega suureneb neerude, vestibulaar- ja kuulmisaparaadi kahjustuste tekkeoht.
Fertiilsus, rasedus ja imetamine
Aminoglükosiidid läbivad platsentaarbarjääri ning võivad kahjustada loote vestibulaar- ja kuulmisaparaati. Rasedaid võib gentamütsiiniga ravida ainult eluohtlikes olukordades ning eeldusel, et teisi sobivaid antibiootikume ei ole saadaval.
Gentamütsiin eritub rinnapiima; seetõttu ei soovitata emadel gentamütsiinravi ajal last rinnaga toita.
Toime reaktsioonikiirusele
Ei ole täheldatud, et gentamütsiin mõjutaks üldisi psühhofüüsilisi võimeid. Üksikjuhtudel võib ravim põhjustada ajutisi tasakaaluhäireid. Seisund võib halvendada ka pärast ravimi manustamise lõpetamist; seetõttu tuleb patsiente vastavatest ohtudest informeerida.
Kõrvaltoimed
Gentamütsiin avaldab toksilist toimet vestibulaar- ja kuulmisaparaadile ning neerudele, lisaks pärsib ta neuromuskulaarset ülekannet. Muud võimalikud kõrvaltoimed on: ülitundlikkusreaktsioonid, palavik, proteinuuria, peavalu, väsimus, paresteesiad, nägemishäired, südamepekslemine, lisaks uurea, kreatiniini ja bilirubiini väärtuste tõus ning transaminaaside aktiivsuse suurenemine. Täheldatud on ka resistentsete bakterite poolt põhjustatud superinfektsioonist tingitud püsiva kõhulahtisuse (pseudomembranoosse koliidi) tekkevõimalust.
Kõrvaltoimed, mis võivad esineda gentamütsiini kasutamise ajal, liigitatakse järgmistesse rühmadesse sageduse esinemise järjekorras:
väga sage (≥1/10),
sage (≥1/100 kuni <1/10), aeg-ajalt (≥1/1000 kuni <1/100), harv (≥1/10000 kuni <1/1000), väga harv (<1/10000),
teadmata (ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel).
Igas esinemissageduse grupis on kõrvaltoimed esitatud toime tõsiduse vähenemise järjekorras.
| Aeg-ajalt | Harv | Väga harv | Teadmata |
Vere ja |
|
| eosinofiilia, |
|
lümfisüsteemi |
|
| neutropeenia, |
|
häired |
|
| trombotsütopeenia, |
|
|
|
| aneemia, |
|
|
|
| hemoglobiini |
|
|
|
| sisalduse langus |
|
Immuunsüsteemi |
| ülitundlikkus | anafülaktilised |
|
häired |
| (lööve) | reaktsioonid |
|
Metabolismi ja |
| hüpokaltseemia, |
|
|
toitumishäired |
| hüpokaleemia, |
|
|
|
| hüpomagneseemia |
|
|
Närvisüsteemi | vertiigo | neuromuskulaarne | peavalu, väsimus, |
|
häired |
| blokaad** | paresteesia |
|
Silma |
|
| nägemishäired |
|
kahjustused |
|
|
|
|
Kõrva ja | kuulmis- ja |
|
| pöördumatu |
labürindi | tasakaaluhäired*, |
|
| kuulmisnõrkus, |
kahjustused | tinnitus ja |
|
| kurtus* |
| rõhumistunne |
|
|
|
| kõrvades, nüstagm |
|
|
|
Seedetrakti | iiveldus, |
| püsiv kõhulahtisus |
|
häired | oksendamine, |
| (pseudomembra- |
|
| kõhulahtisus |
| noosne koliit) |
|
Maksa ja |
|
| suurenenud |
|
sapiteede häired |
|
| bilirubiini sisaldus |
|
|
|
| ja transaminaaside |
|
|
|
| aktiivsuse |
|
|
|
| suurenemine; need |
|
|
|
| kaks kõrvaltoimet |
|
|
|
| võivad viidata |
|
|
|
| maksafunktsiooni |
|
|
|
| häirele |
|
Neerude ja | suurenenud uurea |
| äge |
|
kuseteede häired | ja kreatiniini |
| neerupuudulikkus, |
|
| sisaldus***, |
| Fanconi-laadne |
|
| proteinuuria |
| sündroom suurte |
|
|
|
| annustega |
|
|
|
| pikaajalist ravi |
|
|
|
| saavatel patsientidel |
|
Üldised häired ja |
|
| palavik, |
|
manustamiskoha |
|
| südamepekslemine |
|
reaktsioonid |
|
|
|
|
*Kuulmiskahjustuse oht suureneb juhul, kui gentamütsiini kontsentratsioonid vereseerumis ületavad püsivalt 2µg/ml. Ajutiselt suuremad kontsentratsioonid ei mõjuta kahjustuste teket, seda juhul kui kontsentratsioon ei ole suurem kui 10 µg/ml.
Vestibulaar- ja kuulmisaparaadi kahjustused kujunevad harva, ent need on väga olulised, kuna tavaliselt on tegemist pöördumatute kõrvaltoimetega, mis võivad süveneda isegi pärast gentamütsiini manustamise lõppu. Esmalt halveneb kuulmine kõrgema sagedusega helide osas. Kuulmisfunktsiooni uurimine audiomeetrilisel meetodil võimaldab kuulmiskahjustust detekteerida juba enne kliiniliste nähtude ilmnemist. Kuulmishäirete esmasteks sümptomiteks on tinnitus ja rõhumistunne kõrvades. Tasakaaluorgani kahjustuse kliinilisteks ilminguteks on iiveldus, oksendamine, vertiigo või nüstagm. Audiomeetrilisel uuringul on kuulmiskahjustust leitud 22% ravitud patsientidest. Oht vestibulaar- ja kuulmisaparaadi kahjustuse tekkeks on suurem nendel patsientidel, kellel on juba enne ravi vestibulaar- ja kuulmisaparaat kahjustunud, halvenenud neerufunktsiooniga patsientidel, teisi ototoksilisi ravimeid saanud patsientidel, ebapiisavalt hüdreeritud patsientidel ning pikaajaliselt suuri gentamütsiini annuseid saanud patsientidel.
** Tekib enamasti kiire intravenoosse või suurtes annustes pleura- või peritoneaalõõnde manustamise tagajärjel.
***Gentamütsiini nefrotoksilisi toimeid esineb sagedamini eakatel patsientidel, naistel, eelneva neerufunktsiooni kahjustusega patsientidel, ebapiisavalt hüdreeritud, nefrootilise sündroomi ja diabeetilise nefropaatiaga patsientidel ning nendel, keda on ravitud ka teiste nefrotoksiliste ravimitega kui gentamütsiini kontsentratsioonid vereseerumis ületavad püsivalt 2µg/ml. Kujunev kahjustus on pöörduv ning avaldub kreatiniini kontsentratsioonide suurenemisena vereseerumis. Neerukahjustuse teket on võimalik vältida patsiendi piisava hüdratsiooni tagamisega.
Kui ilmnevad tõsised kõrvaltoimed, tuleb ravi katkestada.
Võimalikest kõrvaltoimetest teavitamine
Ravimi võimalikest kõrvaltoimetest on oluline teavitada ka pärast ravimi müügiloa väljastamist. See võimaldab jätkuvalt hinnata ravimi kasu/riski suhet. Tervishoiutöötajatel palutakse teavitada kõigist võimalikest kõrvaltoimetest www.ravimiamet.ee kaudu.
Üleannustamine
Üleannustamise tulemusena võib kujuneda vestibulaar- ja kuulmisaparaadi pöördumatu kahjustus, ajutine neerufunktsiooni kahjustus ning tekkida neuromuskulaarne blokaad. Hoolikalt tuleb jälgida
patsiendi hingamisfunktsioon, teha audiogramm ja vestibulogramm, jälgida patsiendi diureesi ning gentamütsiini, uurea, kreatiniini, kaltsiumi, magneesiumi ja kaaliumi kontsentratsioone vereseerumis. Tuleb tagada patsiendi piisav hüdreeritus. Neuromuskulaarset blokaadi on võimalik vähendada kaltsiumi ja neostigmiini parenteraalse manustamisega. Gentamütsiini eritumist organismist võib kiirendada hemodialüüsiga, seda ennekõike neerupuudulikkuse esinemisel.
FARMAKOLOOGILISED OMADUSED
Farmakodünaamilised omadused
Farmakoterapeutiline rühm: antibakteriaalsed aminoglükosiidid, ATC-kood: J01GB03.
Toimemehhanism
Gentamütsiin on bakteritsiidne antibiootikum. Ta pärsib valkude sünteesi bakterirakus, seondudes bakteriaalse ribosoomi mõlema (nii suurema kui väiksema) alaühikuga. See seondumine ei seleta siiski veel gentamütsiini bakteritsiidse toime sisu. Tõenäoliselt on bakteritsiidse toime seisukohalt peamise tähtsusega gentamütsiini tungimine läbi rakuseina bakterirakku. Bakterirakus võib gentamütsiin saavutada kõrgeid kontsentratsioone, mis ületavad oluliselt kontsentratsioone bakterist väljaspool. Anaeroobsetes tingimustes, suurema osmolaarsuse ning madalama pH väärtuse juures on gradient väiksem ning gentamütsiini transport rakku takistatud – bakteril tekib gentamütsiinile suhteline resistentsus. Kaltsiumi ja magneesiumi suured kontsentratsioonid pärsivad samuti gentamütsiini tungimist bakterirakku.
Kontsentratsioonides, mis gentamütsiin saavutab neerukoores ning sisekõrva perilümfis, võib ta pärssida mikrosomaalsete valkude sünteesi. Sellega on seletatav ka gentamütsiini toksilisus inimesele.
Antibakteriaalne efektiivsus
Gentamütsiin toimib aeroobsetesse gram-negatiivsetesse bakteritesse, stafülokokkidesse ning Listeria monocytogenes’esse.
Gentamütsiin toimib järgmistesse gram-positiivsetesse bakteritesse:
- Staphylococcus aureus, Staphylococcus epidermidis, Staphylococcus saprophyticus spp (ka penitsilliin ja metitsilliinresistentsed tüved),
- Listeria monocytogenes.
Gentamütsiin toimib järgmistesse gram-negatiivsetesse bakteritesse:
- peaaegu kõik enterobakterid: E. coli, Enterobacter spp, Klebsiella, Proteus (indoolpositiivne ja indoolnegatiivne), Salmonella, Shigella, Providencia, Serratia, Citrobacter, Hafnia, Edwardsiella ja Arizona spp,
- Pseudomonas aeruginosa,
- Brucella, Moraxella, Pasteurella multocida, Francisella tularensis, Acinetobacter calcoaceticus, Aeromonas spp,
- Campylobacter pylori, C. jejuni.
Järgnevas tabelis on toodud mõnede bakterite MIK-d:
Bakter | MIK (µg/ml) |
E. coli | 1,0…4,0 |
Klebsiella aerogenes | 1,0…2,0 |
Klebsiella spp (teised) | 0,06…1,0 |
Proteus mirabilis | 2,0…8,0 |
Proteus vulgaris | 1,0…4,0 |
Morganella morganii | 1,0…4,0 |
Providencia rettigeri | 0,5…4,0 |
Salmonella spp | 0,25…1,0 |
Pseudomonas aeruginosa | 1,0…8,0 |
Staphylococcus aureus | 0,12…1,0 |
Listeria monocytogenes | 1,0…8,0 |
Resistentsus
Bakterite resistentsus gentamütsiini suhtes baseerub vähemalt kolmel mehhanismil: mutatsiooni teke ribosoomidel, gentamütsiini ebapiisav transport bakterirakku ning gentamütsiini lagundamine erinevate ensüümide poolt. Gentamütsiini kasutuselevõtmisel olid sellele resistentsed ainult üksikud enterobakterid. Gentamütsiini laialdane kasutamine (peamiselt intensiivravi osakondades ning palatites, kus ravitakse põletustes kannatanuid) on aga põhjustanud resistentsete enterobakterite arvu suurenemise. See, et resistentsus väheneb järsult, kui haiglas või haigla teatud osakondades piiratakse gentamütsiini kasutamist, on tüüpiline.
Ravikuuri ajal tekib resistentsus gentamütsiini suhtes väga harva.
Farmakokineetilised omadused
Imendumine
Gentamütsiin imendub intramuskulaarsel manustamisel kiiresti ja täielikult. Maksimaalne kontsentratsioon vereseerumis kujuneb 30…90 minutit pärast manustamist. Imendumine on halvenenud halva verevarustusega lihastes.
Gentamütsiini manustamisel infusioonina (20…30 minuti jooksul) on selle kontsentratsioon vereseerumis võrdne sama ravimiannuse intramuskulaarsel manustamisel saavutatud kontsentratsiooniga.
Gentamütsiin imendub kiiresti ka intraperitoneaalse või intrapleuraalse manustamise korral. Intratekaalsel või intraventrikulaarsel manustamisel gentamütsiin praktiliselt ei imendu.
Pärast 80 mg gentamütsiini intramuskulaarset manustamist on 0,5…2 tunni möödudes selle keskmine maksimaalne kontsentratsioon vereseerumis 7 µg/ml. Manustatava annuse kahekordistamine viib ka maksimaalsete kontsentratsioonide kahekordistumisele. Ravimi optimaalne maksimaalne kontsentratsioon on 7...10 µg/ml.
Kuni 7-päevastel vastsündinutel on 30…60 minutit pärast ravimi annuse 2,5 mg/kg manustamist maksimaalseks kontsentratsiooniks vereseerumis 4 µg/ml.
Jaotumine
Gentamütsiin seondub proteiinidega vähesel määral (25%), ent kaltsiumi ja magneesiumi madalate kontsentratsioonide korral vereseerumis võib see tõusta kuni 70%-ni.
Gentamütsiini jaotusruumala on ligikaudu võrdne ekstratsellulaarse vee mahuga. Vastsündinul moodustab vesi 70 kuni 75% kehakaalust, võrreldes 50 kuni 55% täiskasvanutel. Ekstratsellulaarse vee kamber on suurem (40% kehakaalust võrreldes 25% täiskasvanute kehakaalust). Seetõttu on gentamütsiini jaotusruumala kehamassi kg kohta mõjutatud ja vanuse suurenedes väheneb alates 0,5 kuni 0,7 L/kg enneaegse vastsündinu kohta kuni 0,25 L/kg nooruki kohta. Suurem jaotusruumala kg kehamassi kohta tähendab, et adekvaatseks maksimaalse kontsentratsiooni saavutamiseks veres tuleb manustada kõrgem doos kg kehakaalu kohta.
Gentamütsiin tungib peaaegu kõigi organite interstitsiaalruumi, samuti tungib ta hästi erütrotsüütidesse ja neutrofiilidesse ning eriti hästi proksimaalsete neerutuubulite rakkudesse, kus tema kontsentratsioon ületab tunduvalt kontsentratsiooni vereseerumis.
Tervetel noortel täiskasvanutel on gentamütsiini poolväärtusaeg 1,5…5,5 tundi, vanematel lastel 1 tund ning vastsündinutel 2,3...3,3 tundi.
Bronhiaalsekreedis kujunev gentamütsiini kontsentratsioon moodustab vaid 25% kontsentratsioonist vereseerumis.
Täiskasvanutel saavutab gentamütsiin liikvoris ainult väga madalaid kontsentratsioone. Mõnevõrra kõrgemaid kontsentratsioone on täheldatud vastsündinute liikvoris ning põletikulistes ajukelmetes. Gentamütsiin difundeerub hästi sarvkesta ning silma vesivedelikku, ent silma klaaskeha moodustavasse vedelikku tungib ta halvasti.
Sünoviaalvedelikus esineb gentamütsiini kontsentratsioonides, mis moodustavad 25…50% vereseerumis esinevatest.
Eesnäärmes ja süljes leidub gentamütsiini väga vähe. Sapis moodustab gentamütsiini kontsentratsioon 25…88% kontsentratsioonist vereseerumis.
Äärmiselt kõrge on gentamütsiini kontsentratsioon uriinis (25…100 korda kõrgem kontsentratsioonist vereseerumis).
Gentamütsiin tungib müokardi, maksa, lihastesse ja neerudesse, kus on akumuleerunud 40% kogu organismis leiduvast antibiootikumist.
Loote vereseerumis kujuneb ravimi kontsentratsiooniks kuni 40% ema seerumikontsentratsioonist. Rinnapiima eritub gentamütsiin väga väikestes kogustes.
Metabolism ja eritumine
Organismis gentamütsiin ei metaboliseeu vaid eritub peamiselt neerude kaudu muutumatul kujul mikrobioloogiliselt aktiivse vormina. Normaalse neerufunktsiooniga on eliminatsiooni poolväärtusaeg umbes 2 kuni 3 tundi. Vastsündinutel väheneb eliminatsiooni kiirus tänu väljaarenemata neerufunktsioonile. Eliminatsiooni poolväärtusaeg vastsündinutel gestatsiooniajaga 26 kuni 34 nädalat on keskmiselt 8 tundi võrreldes 6-7 tunniga vastsündinute üsasisese vanusega 35 kuni 37 nädalat. Vastavalt sellele suurenevad kliirensi väärtused ligikaudu 0,05 L/h vastsündinutel üsasisese vanusega 27 nädalat kuni 0,2 L/h vastsündinutel gestatsiooniajaga 40 nädalat.
Gentamütsiini on võimalik leida kudedest pärast ravi lõpetamist veel pika aja jooksul. Neerupuudulikkus halvendab gentamütsiini eritumist. Hemodialüüs alandab gentamütsiini kontsentratsiooni vereseerumis ligikaudu poole võrra. Gentamütsiin elimineerub organismist ka peritoneaaldialüüsi käigus.
Prekliinilised ohutusandmed
- Ühekordse manustamise toksikoloogilistes uuringutes leiti, et gentamütsiinsulfaat on laboriloomadele vähetoksiline. Gentamütsiini LD50 väärtused olid: p.o. manustamisel hiirtel ja rottidel >5 g/kg; intraperitoneaalsel manustamisel rottidel 300…500 mg/kg ja hiirtel 180…430 mg/kg; subkutaansel manustamisel hiirtel 485…560 mg/kg ning intravenoossel manustamisel rottidel 83…98 mg/kg ja hiirtel 22…77 mg/kg.
Gentamütsiini pikaajalisel suukaudsel manustamisel rottidele (annustes 6, 60 ja 600 mg/kg 93 päeva jooksul) ei ilmnenud mingeid toimeainest sõltuvaid muutusi, väljaarvatud LDH ning kusihappe kontsentratsioonide suurenemine 60 ja 600 mg/kg annuste korral. Gentamütsiinsulfaadi pikaajalisel intramuskulaarsel manustamisel rottidele annustes 20, 40 ja 160 mg/kg 4 nädala jooksul täheldati tubulaarnekroosi ning lihase traumat manustamiskohal. Gentamütsiinsulfaadi intravenoossel manustamisel täheldati nefrotoksilisi toimeid rottidel (annustes 5, 10 ja 15 mg/kg 28 päeva jooksul) ja koertel (annustes 3 ja 30 mg/kg 10 päeva jooksul). Pärast 15 päeva kestnud gentamütsiinsulfaadi subkutaanset manustamist kassidele (annustes 50 ja 100 mg/kg) täheldati neil vestibulaarset toksilisust, mida iseloomustas ataksia teke. Loomad, kellele manustati ravimit annuses 100 mg/kg, surid 18 päeva pärast manustamise algust.
Reproduktsioonitoksilisuse uuringutes rottidel, kellele manustati gentamütsiini annustes 75 mg/kg, kujunes järglaskonnas oluline neerukahjustus. Samas kujunesid merisigade (kellele manustati gentamütsiinsulfaati annustes 4 mg/kg) järglastel ainult ajutised renaalsed häired.
Gentamütsiinsulfaadi mutageensele või kartsinogeensele toimele viitavaid andmeid kirjanduses ei ole.
FARMATSEUTILISED ANDMED
Abiainete loetelu
Metüülparahüdroksübensoaat
Propüülparahüdroksübensoaat
Naatriumedetaat
Naatriummetabisulfit
Süstevesi
Sobimatus
In vitro võivad beetalaktaamantibiootikumid gentamütsiini inaktiveerida, seetõttu ei tohi neid ravimeid intravenoosseks manustamiseks segada ühes pudelis. Gentamütsiini ei tohi segada ka erütromütsiini, hepariini ja naatriumvesinikkarbonaadiga.
Kõlblikkusaeg
5 aastat.
Säilitamise eritingimused
Hoida temperatuuril kuni 25°C.
Pakendi iseloomustus ja sisu
Ampullid: 10 ampulli, millest igaüks sisaldab 1 ml süstelahust (40 mg/1 ml) kartongkarbis. Ampullid: 10 ampulli, millest igaüks sisaldab 2 ml süstelahust (80 mg/2 ml) kartongkarbis. Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.
Erihoiatused ravimpreparaadi käsitlemiseks
Lühiajaliseks intravenoosseks infusiooniks tuleb gentamütsiin lahustada 100...200 ml steriilses füsioloogilises soolalahuses või steriilses 5% glükoosilahuses. Gentamütsiini kontsentratsioon sellises lahuses ei tohi ületada 1 mg/ml.
Kasutamata ravimpreparaat või jäätmematerjal tuleb hävitada vastavalt kohalikele nõuetele.
MÜÜGILOA HOIDJA
KRKA, d.d., Novo mesto Šmarješka cesta 6
8510 Novo mesto Sloveenia
MÜÜGILOA NUMBER
ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE/MÜÜGILOA UUENDAMISE KUUPÄEV
Müügiloa esmase väljastamise kuupäev: 26.04.2000
Müügiloa viimase uuendamise kuupäev: 28.03.2011
TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV
Aprill 2018