RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE

1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS

Gabapentin Strides 100 mg kõvakapslid Gabapentin Strides 300 mg kõvakapslid Gabapentin Strides 400 mg kõvakapslid

2. KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS

Üks 100 mg kõvakapsel sisaldab 100 mg gabapentiini. Üks 300 mg kõvakapsel sisaldab 300 mg gabapentiini. Üks 400 mg kõvakapsel sisaldab 400 mg gabapentiini.

INN. Gabapentinum

Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.

3. RAVIMVORM

Kõvakapsel.

Gabapentin Strides 100 mg kõvakapslid: läbipaistmatu valge kapslikaan ja läbipaistmatu valge kapslikeha, mille kapslikaanele on söödava sinise tindiga trükitud ’S617/100 mg‘ ning kapslikehale söödava rohelise tindiga trükitud ’ '. Kapslid sisaldavad valget kuni kahvatuvalget pulbrit. Kapsli suurus on 15,80 mm ± 0,4 mm.

Gabapentin Strides 300 mg kõvakapslid: läbipaistmatu kollane kapslikaan ja läbipaistmatu kollane kapslikeha, mille kapslikaanele on söödava sinise tindiga trükitud 'S618/300 mg‘ ning kapslikehale söödava rohelise tindiga trükitud ’ ’ . Kapslid sisaldavad valget kuni kahvatuvalget pulbrit. Kapsli suurus on 19,30 mm ± 0,4 mm.

Gabapentin Strides 400 mg kõvakapslid: läbipaistmatu sinine kapslikaas ja läbipaistmatu sinine kapslikeha, mille kapslikaanele on söödava valge tindiga trükitud 'S619/400 mg‘ ning kapslikehale söödava valge tindiga trükitud ’ ’. Kapslid sisaldavad valget kuni kahvatuvalget pulbrit. Kapsli suurus on 21,40 mm ± 0,4 mm.

4. KLIINILISED ANDMED

4.1 Näidustused

Epilepsia Partsiaalsete hoogude (sekundaarse generaliseerumisega või ilma) täiendav ravi täiskasvanutel ja 6- aastastel ning vanematel lastel (vt lõik 5.1).

Partsiaalsete hoogude (sekundaarse generaliseerumisega või ilma) monoteraapia täiskasvanutel ja 12- aastastel ning vanematel noorukitel.

Perifeerne neuropaatiline valu Perifeerse neuropaatilise valu ravi täiskasvanutel, nt valulik diabeetiline neuropaatia ja postherpeetiline neuralgia.

4.2 Annustamine ja manustamisviis

Annustamine Kõikide näidustuste jaoks on toodud tabelis 1 annuse suurendamise skeem ravi alustamisel, mida on soovitatav kasutada täiskasvanutel ja 12-aastastel ning vanematel noorukitel. Annustamisjuhised alla 12-aastastele lastele on toodud selles lõigus hiljem, eraldi alapealkirja all.

1. päev 2. päev 3. päev

300 mg üks kord ööpäevas 300 mg kaks korda ööpäevas 300 mg kolm korda ööpäevas

Gabapentiiniga ravi lõpetamine Vastavalt kehtivale kliinilisele praktikale soovitatakse ravi lõpetamisel gabapentiiniga seda teha järk- järgult, minimaalselt ühe nädala jooksul, sõltumata näidustusest.

Epilepsia Epilepsia nõuab tavaliselt pikaajalist ravi. Annuse määrab raviarst sõltuvalt patsiendi individuaalsest taluvusest ja ravimi toimest.

Täiskasvanud ja noorukid Kliinilistes uuringutes oli efektiivne annus vahemikus 900...3600 mg ööpäevas. Ravi võib alustada annuse kohandamisega vastavalt tabelile 1 või manustades esimesel päeval 300 mg kolm korda ööpäevas. Seejärel võib annust sõltuvalt konkreetse patsiendi ravivastusest ja taluvusest suurendada 300 mg kaupa ööpäevas iga 2...3 päeva tagant kuni maksimaalse annuseni 3600 mg ööpäevas. Mõned patsiendid võivad vajada gabapentiini annuse aeglasemat suurendamist. Minimaalne aeg jõudmiseks annuseni 1800 mg ööpäevas on üks nädal, annuseni 2400 mg ööpäevas 2 nädalat ja annuseni 3600 mg ööpäevas 3 nädalat. Pikaajalistes avatud kliinilistes uuringutes olid annused kuni 4800 mg ööpäevas hästi talutavad. Kogu ööpäevane annus tuleb jagada kolmeks üksikannuseks ja et vältida võõrutuskrampide teket, ei tohi maksimaalne aeg kahe annuse manustamise vahel ületada 12 tundi. 6-aastased ja vanemad lapsed Algannus peab olema vahemikus 10...15 mg/kg ööpäevas ja efektiivne annus saavutatakse annuse kohandamisega ligikaudu 3 päeva jooksul. Gabapentiini efektiivne annus 6-aastastel ja vanematel lastel on 25...35 mg/kg ööpäevas. Pikaajalises kliinilises uuringus olid annused kuni 50 mg/kg ööpäevas hästi talutavad. Kogu ööpäevane annus tuleb jagada kolmeks üksikannuseks ja maksimaalne aeg annuste manustamise vahel ei tohi ületada 12 tundi.

Gabapentiini ravi optimeerimiseks ei ole vaja jälgida gabapentiini plasmakontsentratsiooni. Lisaks võib gabapentiini kasutada koos teiste epilepsiavastaste ravimitega, ilma et see mõjutaks gabapentiini plasmakontsentratsiooni või teiste epilepsiavastaste ravimite plasmakontsentratsiooni.

Perifeerne neuropaatiline valu

Täiskasvanud Ravi võib alustada annuse kohandamisega vastavalt tabelile 1. Alternatiivselt on algannus 900 mg ööpäevas, mis manustatakse kolme võrdseks jagatud annusena. Seejärel võib annust sõltuvalt patsiendi individuaalsest ravivastusest ja taluvusest suurendada 300 mg kaupa ööpäevas iga 2...3 päeva tagant kuni maksimaalse annuseni 3600 mg ööpäevas. Mõned patsiendid võivad vajada gabapentiini annuse aeglasemat kohandamist. Minimaalne aeg jõudmiseks annuseni 1800 mg ööpäevas on üks nädal, annuseni 2400 mg ööpäevas 2 nädalat ja annuseni 3600 mg ööpäevas 3 nädalat.

Perifeerse neuropaatilise valu ravis, näiteks valuliku diabeetilise neuropaatia ja postherpeetilise neuralgia ravis ei ole kliinilistes uuringutes efektiivsust ja ohutust uuritud üle 5-kuulise ravi korral. Kui patsiendil on perifeerset neuropaatilist valu vaja ravida kauem kui 5 kuud, peab raviarst hindama patsiendi kliinilist seisundit ja kindlaks tegema täiendava ravi vajaduse.

Manustamisjuhised kõikide näidustuste puhul Nõrga tervisega patsientidel, nt väike kehakaal, pärast elundi siirdamist jne, tuleb annust kohandada aeglasemalt, kasutades kas väiksema tugevusega annuseid või pikemaid vaheaegu annuse suurendamiste vahel.

Eakad (üle 65-aastased) Eakatel patsientidel võib olla vajalik annust kohandada vanusest tingitud neerufunktsiooni nõrgenemise tõttu (vt tabel 2). Unisus, perifeerne turse ja asteenia võivad sagedamini esineda eakatel patsientidel.

Neerukahjustus Annust soovitatakse kohandada neerufunktsiooni kahjustusega patsientidel vastavalt tabelile 2 ja/või hemodialüüsi saavatel patsientidel. Gabapentiin 100 mg kapsleid saab kasutada järgmiste annustamissoovitustega neerupuudulikkusega patsientidel.

GABAPENTIINI ANNUSTAMINE TÄISKASVANUTELE SÕLTUVALT NENDE Kreatiniini kliirens (ml/min) Kreatiniini kliirens (ml/min)

a Ööpäevane koguannus tuleb manustada kolme annusena. Neerukahjustusega patsientidel on annust vähendatud (kreatiniini kliirens < 79 ml/min). b Ööpäevane annus 150 mg manustada üle päeva 300 mg-na. c Patsientidel kreatiniini kliirensiga < 15 ml/min tuleb ööpäevast annust vähendada vastavalt kreatiniini kliirensile (nt patsientidele kreatiniini kliirensiga 7,5 ml/min tuleb anda pool sellest ööpäevasest annusest, mis antakse patsientidele kreatiniini kliirensiga 15 ml/min). Kasutamine hemodialüüsi saavatel patsientidel Hemodialüüsi saavatel anuuriaga patsientidel, kes ei ole kunagi varem saanud gabapentiini, on soovitatav gabapentiini küllastusannus 300...400 mg, seejärel soovitatakse manustada pärast igat hemodialüüsi neljandat tundi 200...300 mg gabapentiini. Dialüüsivabadel päevadel ei tohi gabapentiini manustada.

Hemodialüüsi saavatel neerukahjustusega patsientidel peab gabapentiini säilitusannus põhinema tabelis 2 toodud annustamissoovitustel. Lisaks säilitusannusele soovitatakse pärast igat hemodialüüsi neljandat tundi manustada täiendav annus 200...300 mg.

Manustamisviis Suukaudseks manustamiseks.

Gabapentiini võib võtta koos toiduga või ilma ja see tuleb alla neelata tervelt koos piisava koguse vedelikuga (nt klaasitäie veega).

4.3 Vastunäidustused

Ülitundlikkus toimeaine või lõigus 6.1 loetletud mis tahes abiainete suhtes.

4.4 Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel

Rasked naha kõrvaltoimed (severe cutaneous adverse reaction, SCAR) Gabapentiini raviga seoses on teatatud rasketest naha kõrvaltoimetest (SCAR), sealhulgas Stevensi- Johnsoni sündroom (SJS), toksiline epidermaalne nekrolüüs (TEN) ja ravimilööve koos eosinofiilia ja süsteemsete sümptomitega (drug rash with eosinophilia and systemic symptoms, DRESS), mis võivad olla eluohtlikud või lõppeda surmaga. Ravimi väljakirjutamisel tuleb patsiente teavitada nahareaktsioonide nähtudest ja sümptomitest ning neid nende tekke suhtes hoolikalt jälgida. Sellistele reaktsioonidele viitavate nähtude ja sümptomite ilmnemisel tuleb ravi gabapentiiniga viivitamatult lõpetada ning kaaluda muud (asjakohast) ravi.

Kui patsiendil on gabapentiini kasutamisel tekkinud tõsine reaktsioon, näiteks SJS, TEN või DRESS, siis ei tohi sellel patsiendil enam kunagi taasalustada ravi gabapentiiniga.

Anafülaksia Gabapentiin võib põhjustada anafülaksiat. On teatatud hingamisraskusest, huulte, kõri ja keele tursest ning hüpotooniast, mis vajab erakorralist ravi. Patsiente tuleb juhendada katkestada gabapentiini võtmine ja otsida kohe arstiabi, kui neil tekivad anafülaksia nähud või sümptomid (vt lõik 4.8).

Suitsiidimõtted ja suitsidaalne käitumine Suitsiidimõtteid ja suitsiidaalset käitumist on esinenud erinevatel näidustustel antiepileptikume saavatel patsientidel. Randomiseeritud platseebokontrolliga uuringute meta-analüüs näitas, et antiepileptikume kasutavate patsientide hulgas on suitsiidimõtete tekkimise ja suitsidaalse käitumise risk veidi suurenenud. Selle riski tekkemehhanism ei ole teada. Turuletulekujärgselt on gabapentiiniga ravitud patsientidel täheldatud suitsiidimõtete ja suitsidaalse käitumise juhtumeid (vt lõik 4.8).

Patsiente (ja nende hooldajaid) tuleb teavitada, et suitsiidimõtete või suitsidaalse käitumise tekke korral peavad nad pöörduma arsti poole. Patsiente tuleb suitsiidimõtete tekkimise ja suitsidaalse käitumise osas jälgida ja vajadusel rakendada vastavat ravi. Suitsiidimõtete ja suitsidaalse käitumise korral tuleb kaaluda gabapentiiniga ravi katkestamist.

Äge pankreatiit Kui patsiendil tekib ravi ajal gabapentiiniga äge pankreatiit, tuleb kaaluda gabapentiini manustamise katkestamist (vt lõik 4.8).

Epileptilised hood Kuigi ei ole teada epileptiliste hoogude tekkimise kohta gabapentiiniga ravi lõpetamisel, võib krambivastaste ravimite manustamise järsk lõpetamine tekitada epilepsiaga patsientidel epileptilise staatuse (vt lõik 4.2). Nagu teistegi epilepsiavastaste ravimite puhul, võib mõnedel patsientidel gabapentiini kasutamisel suureneda epileptiliste hoogude sagedus või tekkida uut tüüpi epileptilised hood.

Nagu teistegi epilepsiavastaste ravimite puhul, ei ole katsed lõpetada samaaegne teiste epilepsiavastaste ravimite kasutamine patsientidel, kellel on halb ravivastus rohkem kui ühe epilepsiavastase ravimi suhtes, et üle minna gabapentiini monoteraapiale, andnud eriti edukaid tulemusi.

Gabapentiin ei ole tõhus primaarsete generaliseerunud epileptiliste hoogude ravis, nagu absaansid, ja võib mõnedel patsientidel seda tüüpi hooge isegi süvendada. Seetõttu tuleb absaanse sisaldavate erinevat tüüpi epileptiliste hoogudega patsientidel gabapentiini kasutada ettevaatusega.

Ravi ajal gabapentiiniga on tekkinud pearinglust ja unisust, mis võib suurendada juhuslike vigastuste (kukkumiste) esinemissagedust. Turuletulekujärgselt on teatatud ka segasusest, teadvusekaotusest ja vaimsetest häiretest. Seetõttu tuleb patsientidele soovitada olla ettevaatlik, kuni nad harjuvad ravimi võimalike toimetega.

Samaaegne kasutamine opioididega ja teiste kesknärvisüsteemi (KNS) depressantidega Patsiente, kes vajavad samaaegset ravi KNS-i depressantidega, sh opioididega, tuleb hoolikalt jälgida

KNS-i depressiooni nähtude suhtes, nagu unisus, sedatsioon ja respiratoorne depressioon. Gabapentiini ja morfiini samaaegselt kasutavatel patsientidel võib täheldada gabapentiini kontsentratsiooni tõusu. Gabapentiini või samaaegselt manustatavate KNS-i depressantide, sh opioidide annust tuleb vastavalt vähendada (vt lõik 4.5).

Gabapentiini määramisel samaaegselt opioididega tuleb KNS-i depressiooni riski tõttu olla ettevaatlik. Opioidide kasutajatega tehtud populatsioonipõhises vaatlevas piiratud juhtumipõhises kontrolluuringus seostati opioidide ja gabapentiini kooskasutamist opioididega seotud surma suurenenud riskiga võrreldes ainult opioidi kasutamisega (kohandatud šansside suhe 1,49 [95% usaldusvahemik 1,18…1,88; p < 0,001]).

Respiratoorne depressioon Gabapentiini on seostatud raske respiratoorse depressiooniga. Selle raske kõrvaltoime tekkerisk võib olla suurem patsientidel, kellel on hingamishäired, hingamiselundite või neuroloogiline haigus, neerukahjustus või kes kasutavad samaaegselt kesknärvisüsteemi depressante ja eakatel patsientidel. Nendel patsientidel võib olla vajalik annust kohandada.

Eakad (üle 65-aastased) Süstemaatilisi uuringuid gabapentiiniga 65-aastastel ja vanematel patsientidel ei ole läbi viidud. Ühes topeltpimedas uuringus neuropaatilise valuga patsientidel esines 65-aastastel ja vanematel patsientidel unisust, perifeerset turset ja asteeniat veidi suuremal määral kui noorematel patsientidel. Peale nende leidude ei ole kliinilised uuringud selle rühma patsientidel näidanud noorematest patsientidest erinevat kõrvaltoimete profiili.

Lapsed Pikaajalise (rohkem kui 36 nädalat) gabapentiini ravi toimet õppimisele, intellektile ja laste ning noorukite arengule ei ole piisavalt uuritud. Seetõttu tuleb kaaluda pikaajalisest ravist saadava kasu ja sellise raviga seotud võimaliku riski suhet.

Väärkasutamise ja kuritarvitamise potentsiaal ning sõltuvus Gabapentiin võib põhjustada ravimisõltuvust, mis võib tekkida ka raviannuste korral. Teatatud on väärkasutamise ja kuritarvitamise juhtudest. Varasemalt aineid kuritarvitanud patsientidel võib olla suurem risk gabapentiini väärkasutamise, kuritarvitamise ja sõltuvuse tekkeks ning sellistel patsientidel tuleb gabapentiini kasutada ettevaatusega. Enne gabapentiini määramist tuleb põhjalikult hinnata patsiendi väärkasutamise, kuritarvitamise või sõltuvuse tekkimise riski.

Gabapentiiniga ravitavaid patsiente tuleb jälgida gabapentiini väärkasutamise, kuritarvitamise või sõltuvuse märgid ja sümptomite suhtes, näiteks tolerantsuse teke, annuse suurendamine ja ravimi juurde hankimine. Raskekujuline müasteenia Raskekujulise müasteeniaga patsientidel tuleb gabapentiini kasutada ettevaatusega, kuna gabapentiiniga on turuletulekujärgselt teatatud raskekujulise müasteenia ägenemise juhtudest.

Ärajätunähud Pärast nii lühi- kui ka pikaajalise ravi katkestamist või annuse vähendamist gabapentiiniga on täheldatud ärajätunähtude esinemist (vt lõik 4.8). Patsienti tuleb sellest ravi alguses teavitada. Kõige sagedamini teatatud nähtudeks on muuhulgas ärevus, unetus, iiveldus, valud, higistamine, treemor, peavalu, depressioon, ebatavalised aistingud, pearinglus ja halb enesetunne. Ärajätunähtude teke võib osutada ravimisõltuvusele . Gabapentiini võtmise lõpetamisel või annuse vähendamisel on soovitatav teha seda järk-järgult vähemalt 1 nädala jooksul, näidustusest olenemata (vt lõik 4.2).

Laboratoorsed uuringud Valepositiivseid tulemusi võib saada uriini üldvalgu poolkvantitatiivsel määramisel ribatestiga. Seetõttu soovitatakse selliseid positiivseid ribatesti tulemusi kontrollida erinevate analüütiliste meetoditega, nagu biureeditest, turbidimeetria või värvusreaktsioonid, või kasutada neid juba kohe alternatiivsete meetoditena.

4.5 Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed

Gabapentiini ja KNS-i depressantide, sh opioidide samaaegsest manustamisest tingitud hingamise pärssimist, sedatsiooni ja surma on kirjeldatud nii spontaanselt teatatud kui ka kirjanduses avaldatud juhtumites. Mõningates teadetes märgiti gabapentiini ja opioidide kombinatsiooni eriti murettekitavaks nõrgema tervisega patsientide, eakate, tõsise respiratoorse põhihaigusega patsientidel, polüfarmakoteraapia korral ja ravimite kuritarvitamishäiretega patsientide puhul.

Uuringus tervetel vabatahtlikel (N = 12), milles 2 tundi enne 600 mg gabapentiini kapsli manustamist anti patsientidele 60 mg morfiini kontrollitud vabanemisega kõvakapsel, suurenes gabapentiini keskmine AUC 44% võrra võrreldes gabapentiini manustamisega ilma morfiinita. Seetõttu tuleb patsiente, kes vajavad samaaegset ravi opioididega, hoolikalt jälgida KNS-i depressiooni sümptomite suhtes, nagu unisus, sedatsioon ning hingamise pärssimine, ja gabapentiini või opioidi annust vastavalt vähendada.

Gabapentiinil ei ole leitud koostoimeid fenobarbitaali, fenütoiini, valproehappe või karbamasepiiniga.

Gabapentiini tasakaaluseisundi farmakokineetika on tervetel isikutel ja neid epilepsiavastaseid ravimeid saavatel epilepsiahaigetel ühesugune.

Gabapentiini manustamine koos noretindrooni ja/või etünüülöstradiooli sisaldavate suukaudsete rasestumisvastaste vahenditega ei mõjuta kummagi ravimi tasakaaluseisundi farmakokineetikat.

Gabapentiini manustamine koos alumiiniumi ja magneesiumi sisaldavate antatsiididega vähendab gabapentiini biosaadavust kuni 24%. Gabapentiini on soovitav võtta vähemalt 2 tundi pärast antatsiidide manustamist.

Gabapentiini eritumine neerude kaudu ei muutu probenetsiidiga koosmanustamisel.

Gabapentiini neerude kaudu eritumise kerget vähenemist tsimetidiiniga koosmanustamisel ei peeta kliiniliselt oluliseks.

4.6 Fertiilsus, rasedus ja imetamine

Rasedus Epilepsia ja epilepsiavastaste ravimite kasutamisega seotud üldine risk Rasestumisvõimelistele naistele ja eriti rasestuda planeerivatele ning rasedatele naistele tuleb anda erialast nõu võimaliku riski kohta lootele, mida põhjustavad epileptilised hood ja epilepsiaravi. Epilepsiavastase ravi vajadus tuleb ümber hinnata, kui naine plaanib rasestuda. Epilepsiaravi saavatel naistel ei tohi ravi järsku lõpetada, kuna see võib põhjustada läbimurdehoogude teket, millel võivad olla tõsised tagajärjed nii emale kui ka lapsele. Sõltuvalt kasutatavatest epilepsiavastastest ravimitest tuleb võimaluse korral eelistada monoteraapiat, kuna ravimisel mitme epilepsiavastase ravimiga võib kaasneda suurem risk kaasasündinud väärarengute tekkeks kui monoteraapia puhul.

Gabapentiiniga seotud risk Gabapentiin läbib inimesel platsentaarbarjääri.

Enam kui 1700 esimesel trimestril gabapentiiniga ravi saanud rasedat hõlmanud Põhjamaade vaatlusuuringus ei tuvastatud suuremat kaasasündinud väärarengute riski võrreldes ravi mittesaanud naiste lastega ning võrreldes pregabaliini, lamotrigiini ja pregabaliini või lamotrigiini saanud naiste lastega. Samuti ei täheldatud raseduse ajal gabapentiiniga ravi saanud naiste lastel suurenenud riski närvisüsteemi arenguhäirete tekkeks.

Gabapentiiniga kokku puutunud naiste vastsündinutel oli vähe tõendeid madala sünnikaalu ja enneaegse sündimise suurenenud riski kohta, kuid puudusid tõendid surnult sündimise, väikese

gestatsiooni vanuse, 5.minuti madala Apgari skoori ja vastsündinu mikrotsefaalia suurema riski kohta.

Loomkatsed on näidanud kahjulikku toimet reproduktiivsusele (vt lõik 5.3).

Gabapentiini võib kasutada raseduse esimesel trimestril, kui see on kliiniliselt vajalik.

Gabapentiiniga üsasiseselt kokku puutunud vastsündinutel on teatatud vastsündinu ärajätusündroomist. Samaaegne kokkupuude gabapentiini ja opioididega raseduse ajal võib suurendada vastsündinu ärajätusündroomi tekke riski. Vastsündinuid tuleb hoolikalt jälgida.

Imetamine Gabapentiin eritub inimese rinnapiima. Et ravimi toime rinnalapsele ei ole teada, tuleb gabapentiini rinnaga toitvatele naistele manustada ettevaatusega. Gabapentiini tuleb kasutada rinnaga toitvatel naistel ainult siis, kui ravist saadav kasu on suurem kui risk.

Fertiilsus Loomkatsetes toime fertiilsusele puudus (vt lõik 5.3).

4.7 Toime reaktsioonikiirusele

Gabapentiin mõjutab kergelt või mõõdukalt autojuhtimise ja masinate käsitsemise võimet. Gabapentiin toimib kesknärvisüsteemi ja võib põhjustada uimasust, pearinglust või teisi sarnaseid sümptomeid. Isegi kui need on vaid kerged kuni mõõdukad, võivad need kõrvaltoimed kujutada potentsiaalset ohtu autojuhtimisele või masinate käsitsemise võimele. See kehtib eriti ravi alustamisel ja annuse suurendamisel.

4.8 Kõrvaltoimed

Epilepsia (täiendav ravi ja monoteraapia) ja neuropaatilise valu korral läbi viidud kliinilistes uuringutes esinenud kõrvaltoimed on toodud allpool olevas tabelis klassi ja sageduse alusel: väga sage (≥ 1/10), sage (≥ 1/100 kuni < 1/10); aeg-ajalt (≥ 1/1000 kuni < 1/100); harv (≥ 1/10 000 kuni < 1/1000); väga harv (< 1/10 000). Kui kõrvaltoime esines kliinilistes uuringutes erinevate sagedustega, käsitleti seda suurima teadaoleva esinemissagedusega.

Muud reaktsioonid, millest teatati turuletulekujärgselt, sagedus „teadmata“ (ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel), on kirjas alltoodud nimekirjas kursiivis. Igas esinemissageduse grupis on kõrvaltoimed toodud tõsiduse vähenemise järjekorras.

Organsüsteemi klass Kõrvaltoime Infektsioonid ja infestatsioonid Väga sage viirusinfektsioon

Sage kopsupõletik, hingamisteede infektsioon, kuseteede infektsioon, Vere ja lümfisüsteemi häired Sage leukopeenia Teadmata trombotsütopeenia Immuunsüsteemi häired Aeg-ajalt allergilised reaktsioonid (nt urtikaaria) Teadmata ülitundlikkussündroom (süsteemne reaktsioon koos erinevate Ainevahetus- ja toitumishäired Sage anoreksia, söögiisu suurenemine Aeg-ajalt hüperglükeemia (kõige sagedamini esineb diabeediga patsientidel)

Harv hüpoglükeemia (kõige sagedamini esineb diabeediga patsientidel) Teadmata hüponatreemia Psühhiaatrilised häired Sage vaenulikkus, segasus ja emotsionaalne labiilsus, depressioon, ärevus, Aeg-ajalt agiteeritus Teadmata suitsiidimõtted, hallutsinatsioonid, ravimisõltuvus Närvisüsteemi häired Väga sage unisus, pearinglus, ataksia Sage krambid, hüperkineesia, düsartria, amneesia, treemor, unetus, peavalu, Aeg-ajalt hüpokineesia, vaimsed häired Harv teadvusekaotus Teadmata muud liikumishäired (nt koreoatetoos, düskineesia, düstoonia) Silma kahjustused Sage nägemishäired, nagu amblüoopia, diploopia Kõrva ja labürindi kahjustused Sage vertiigo Teadmata tinnitus Südame häired Aeg-ajalt palpitatsioonid Vaskulaarsed häired Sage hüpertensioon, vasodilatatsioon Respiratoorsed, rindkere ja mediastiinumi häired Sage düspnoe, bronhiit, farüngiit, köha, riniit Harv respiratoorne depressioon Seedetrakti häired Sage oksendamine, iiveldus, hammaste probleemid, gingiviit, kõhulahtisus, Aeg-ajalt düsfaagia Teadmata pankreatiit Maksa ja sapiteede häired Teadmata hepatiit, kollatõbi Naha ja nahaaluskoe kahjustused Sage näoturse, purpur, mida kõige sagedamini täheldatakse füüsilisest Teadmata Stevensi-Johnsoni sündroom, toksiline epidermaalne nekrolüüs, Lihaste, luustiku ja sidekoe kahjustused Sage artralgia, müalgia, seljavalu, tõmblused Teadmata rabdomüolüüs, müokloonus, Raskekujulise müasteenia ägenemine Neerude ja kuseteede häired Teadmata äge neerupuudulikkus, kusepidamatus Reproduktiivse süsteemi ja rinnanäärme häired Sage impotentsus Teadmata rindade hüpertroofia, günekomastia, seksuaalfunktsiooni häire (sh Üldised häired ja manustamiskoha reaktsioonid Väga sage väsimus, palavik Sage perifeerne turse, ebanormaalne kõnnak, asteenia, valu, halb enesetunne, Aeg-ajalt generaliseerunud turse

Teadmata ärajätureaktsioonid* valu rindkeres. On teatatud seletamatutest Uuringud Sage vere valgeliblede arvu vähenemine, kehakaalu suurenemine Aeg-ajalt kõrgenenud maksafunktsiooni näitajad SGOT (ASAT), SGPT (ALAT) Teadmata vere kreatiinfosfokinaasi tõus Vigastus, mürgistus ja protseduuri tüsistused Sage juhuslik vigastus, luumurd, marrastus Aeg-ajalt kukkumine * Pärast nii lühi- kui ka pikaajalise ravi katkestamist või annuse vähendamist gabapentiiniga on täheldatud ärajätunähtude esinemist. Ärajätunähud võivad tekkida vahetult pärast ravi katkestamist või annuse vähendamist, tavaliselt 48 tunni jooksul (vt lõik 4.4). Ravi ajal gabapentiiniga on teatatud ägeda pankreatiidi juhtudest. Põhjuslik seos gabapentiiniga ei ole selge (vt lõik 4.4).

Lõppstaadiumis neerupuudulikkuse tõttu hemodialüüsi saavatel patsientidel on teatatud müopaatiast koos kreatiinkinaasi tõusnud tasemetega.

Hingamisteede infektsioonide, keskkõrvapõletiku, krampide ja bronhiidi esinemist täheldati ainult lastel läbi viidud kliinilistes uuringutes. Lisaks teatati lastel läbi viidud kliinilistes uuringutes sageli esinenud agressiivsest käitumisest ja hüperkineesiatest.

Võimalikest kõrvaltoimetest teatamine Ravimi võimalikest kõrvaltoimetest on oluline teatada ka pärast ravimi müügiloa väljastamist. See võimaldab jätkuvalt hinnata ravimi kasu/riski suhet. Tervishoiutöötajatel palutakse kõigist võimalikest kõrvaltoimetest teatada www.ravimiamet.ee kaudu.

4.9 Üleannustamine

Gabapentiini üleannustamisel kuni 49 g ei ole täheldatud ägedat, eluohtlikku toksilisust. Üleannustamise sümptomiteks on pearinglus, kahelinägemine, ebaselge kõne, unisus, teadvusekaotus, letargia ja kerge kõhulahtisus. Need sümptomid möödusid kõikidel patsientidel täielikult toetavate meetmete kasutamisel. Gabapentiini imendumise vähenemine annuse suurenedes võib piirata ravimi imendumist üleannustamise ajal ja vähendab seega üleannustamisest põhjustatud toksilisust.

Liigsed annused gabapentiini, eriti kombineerituna teiste kesknärvisüsteemi pärssivate ravimitega, võivad põhjustada koomat.

Gabapentiini saab organismist eemaldada hemodialüüsi abil, kuid tavaliselt ei ole see siiski vajalik. Raske neerukahjustusega patsientidel on hemodialüüs näidustatud.

Gabapentiini suukaudset letaalset annust ei olnud võimalik hiirtel ja rottidel kindlaks teha isegi nii suurte annustega kui 8000 mg/kg. Ägeda toksilisuse nähtudeks loomadel on ataksia, raskendatud hingamine, ptoos, hüpoaktiivsus või erutuvus.

5. FARMAKOLOOGILISED OMADUSED

5.1 Farmakodünaamilised omadused

Farmakoterapeutiline rühm: teised analgeetikumid ja antipüreetikumid, ATC-kood: N02BF01

Toimemehhanism Mitmetes epilepsia loommudelites sisenes gabapentiin kergesti ajukoesse ning hoidis ära epileptiliste

hoogude tekke. Gabapentiinil puudub afiinsus nii GABAA kui ka GABAB retseptorite suhtes ning see ei muuda ka GABA metabolismi. See ei seondu teiste neurotransmitterite retseptoritega ajus ning ei mõjuta ka naatriumikanaleid. Gabapentiinil on kõrge afiinsus voltaaž-sõltuvates kaltsiumikanalites α2δ (alfa-2-delta) alaühiku suhtes ning arvatakse, et seondumine α2δ alaühikuga on gabapentiini hoogudevastase toime põhjuseks loomadel. Ulatuslik skriining ei ole tuvastanud ühtki teist ravimi sihtmärki kui α2δ.

Tõendid mitmetest prekliinilistest mudelitest viitavad, et gabapentiini farmakoloogiline aktiivsus tuleneb seondumisest α2δ-ga, vähendades erutuse neurotransmitterite vabanemist KNS-s. Taoline aktiivsus võib olla gabapentiini hoogudevastase toime põhjuseks. Ei ole teada, kas gabapentiini krambivastane toime inimestel põhineb samadel mehhanismidel.

Gabapentiini toime ilmneb ka mitmetes prekliinilistes valumudelites loomadel. Gabapentiini spetsiifiline seondumine α2δ alaühikuga tekitab erinevaid toimeid, mille tõttu ilmneb loomadel ravimi analgeetiline toime. Gabapentiini analgeetiline toime võib ilmneda nii seljaaju tasandil kui ka kõrgemates ajuosades vastasmõju tõttu alanevate valu juhteteedega. Nende prekliiniliste teadmiste vastavus ravimi kliinilisele toimele inimesel on teadmata.

Kliiniline efektiivsus ja ohutus Kliiniline uuring partsiaalsete epilepsiahoogude täiendava ravi kohta 3...12-aastastel lastel näitas gabapentiini grupis võrreldes platseeboga arvulist, kuid statistiliselt ebaolulist erinevust 50% ravile reageerijate määras. Ravile reageerijate määra täiendav post hoc analüüs vanuse järgi ei näidanud vanuse statistiliselt olulist mõju ei pideva ega ka dihhotoomse tunnusena (3...5- ja 6...12-aastaste vanusegrupis). Kokkuvõte selle uuringu andmete täiendavast post hoc analüüsist on toodud allpool tabelis.

Ravivastus (≥ 50% paranemine) ravi ja vanuse järgi MITT* populatsioonis Vanusekategooria Platseebo Gabapentiin p-väärtus

< 6-aastased 4/21 (19,0%) 4/17 (23,5%) 0,7362 6...12-aastased 17/99 (17,2%) 20/96 (20,8%) 0,5144

* Modifitseeritud ravikavatsusega populatsioon defineeriti kui kõik patsiendid, kes randomiseeriti saama uuringuravimit ja kellel olid hindamist võimaldavad hoogude päevikud 28 päeva kohta nii ravieelses kui ka topeltpimedas faasis.

5.2 Farmakokineetilised omadused

Imendumine Suukaudsel manustamisel saabub gabapentiini maksimaalne plasmakontsentratsioon 2...3 tunni jooksul. Gabapentiini biosaadavus (imendunud osa manustatud annusest) annuse suurenedes väheneb. Absoluutne biosaadavus 300 mg kapsli manustamisel on ligikaudu 60%. Toit, sealhulgas suure rasvasisaldusega toit, ei oma kliiniliselt olulist toimet gabapentiini farmakokineetikale.

Gabapentiini farmakokineetikat ei mõjuta korduv manustamine. Kuigi gabapentiini plasmakontsentratsioonid olid kliinilistes uuringutes üldiselt vahemikus 2...20 mikrogrammi/ml, ei võimalda need kontsentratsioonid ennustada ohutust ja efektiivsust. Farmakokineetilised parameetrid on toodud tabelis 3.

Tabel 3. KOKKUVÕTE GABAPENTIINI KESKMISTEST (% CV) STABIILSE TASEME FARMAKOKINEETILISTEST PARAMEETRITEST PÄRAST MANUSTAMIST IGA KAHEKSA TUNNI JÄREL Farmakokineetiline 300 mg 400 mg 800 mg parameeter (N = 7) (N = 14) (N = 14) C (μg/ml) 4,02 (24) 5,74 (38) 8,71 (29) max t (h) 2,7 (18) 2,1 (54) 1,6 (76) max T (h) 5,2 (12) 10,8 (89) 10,6 (41) 1/2 AUC μg•hr/ml) 24,8 (24) 34,5 (34) 51,4 (27) (0-8) Ae% (%) NA NA 47,2 (25) 34,4 (37) C = maksimaalne plasma tasakaalukontsentratsioon. max t = aeg C -i saavutamiseni. max max T = eritumise poolväärtusaeg. 1/2 AUC = stabiilse taseme pindala plasma tasakaalukontsentratsiooni-aja kõvera all ajahetkest 0 kuni (0-8) 8 tundi pärast annustamist. Ae% = annuse protsent, mis eritub muutumatult uriini ajahetkest 0 kuni 8 tundi pärast annustamist. NA = ei ole teada. Jaotumine Gabapentiin ei seondu plasmavalkudega ja tema jaotusruumala on 57,7 liitrit. Epilepsiaga patsientidel on gabapentiini kontsentratsioon tserebrospinaalvedelikus ligikaudu 20% vastavast plasma tasakaalukontsentratsioonist. Gabapentiini leidub rinnaga toitvate naiste rinnapiimas. Biotransformatsioon Gabapentiin inimorganismis ei metaboliseeru. Gabapentiin ei põhjusta ravimite metabolismi eest vastutavate maksaensüümide (maksa segafunktsionaalsed oksüdaasid) induktsiooni. Eritumine Gabapentiin elimineeritakse muutumatult ainult neerude kaudu. Gabapentiini eliminatsiooni poolväärtusaeg ei sõltu annusest ja on keskmiselt 5...7 tundi. Eakatel patsientidel ja kahjustatud neerufunktsiooniga patsientidel on gabapentiini plasmakliirens vähenenud. Gabapentiini eliminatsioonikonstant, plasmakliirens ja renaalne kliirens vähenevad proportsionaalselt kreatiniini kliirensiga. Gabapentiini saab hemodialüüsi abil plasmast eemaldada. Kahjustatud neerufunktsiooniga ja hemodialüüsi saavatel patsientidel on soovitav annust korrigeerida (vt lõik 4.2). Gabapentiini farmakokineetikat lastel hinnati 50-l tervel isikul vanuses 1 kuu kuni 12 aastat. Gabapentiini plasmakontsentratsioon > 5-aastastel lastel oli samasugune kui täiskasvanutel, arvestatuna mg/kg kohta. Farmakokineetilises uuringus, millest võttis osa 24 tervet last vanuses 1 kuu kuni 48 kuud, täheldati üle 5-aastaste laste kohta olemasolevate andmetega võrreldes ligikaudu 30% madalamat ekspositsiooni (AUC), madalamat C -i ja kõrgemat kliirensit kehakaalu kohta. Lineaarsus/mittelineaarsus Gabapentiini biosaadavus (imendunud osa manustatud annusest) väheneb annuse suurenedes, mis viitab mittelineaarsele farmakokineetikale, mis hõlmab biosaadavuse parameetreid (F), nt Ae (%), Cl/F, Vd/F. Eliminatsiooni farmakokineetikat (farmakokineetilised parameetrid, mis ei hõlma F-i, nagu Cl ja t ), saab kõige paremini kirjeldada lineaarse farmakokineetikana. Gabapentiini R 1/2 tasakaalukontsentratsioon plasmas on etteennustatav ühekordse annuse manustamise andmete põhjal.

5.3 Prekliinilised ohutusandmed

Kartsinogeensus Gabapentiini manustati toiduga hiirtele annuses 200 mg/kg, 600 mg/kg ja 2000 mg/kg ööpäevas ning rottidele 250 mg/kg, 1000 mg/kg ja 2000 mg/kg ööpäevas kahe aasta jooksul. Pankrease atsinaarrakk- kasvajate esinemissageduse statistiliselt olulist suurenemist leiti suurimate manustatud annuste puhul vaid isastel rottidel. Maksimaalne plasmakontsentratsioon rottidel annusega 2000 mg/kg ööpäevas on 10 korda suurem kui plasmakontsentratsioon inimestel annusega 3600 mg/kg ööpäevas. Isaste rottide pankrease atsinaarrakk-kasvajate pahaloomulisuse aste on madal, need ei mõjutanud elulemust, ei metastaseerunud ega tunginud ümbritsevasse koesse ning on samasugused kontrollgrupiga. Nendel isastel rottidel esinenud pankrese atsinaarrakk-kasvajate tähtsus kartsinogeensuse riskile inimestel on ebaselge.

Mutagenees Gabapentiinil ei leitud genotoksilist toimet. Ta ei olnud mutageenne in vitro standardtestides, milles kasutati bakteri- või imetajarakke. Gabapentiin ei põhjusta kromosoomi struktuurseid aberratsioone imetajarakkudes in vitro või in vivo ning ei põhjusta mikrotuumade teket hamstrite luuüdis.

Toime fertiilsusele Rottidel ei täheldatud kõrvaltoimeid fertiilsusele või reproduktsioonile gabapentiini annustega kuni 2000 mg/kg (ligikaudu 5-kordne maksimaalne ööpäevane annus inimesel, arvestatuna mg/m2 kehapinna kohta).

Teratogeensus Gabapentiin ei suurendanud, võrreldes kontrollidega, väärarengute esinemissagedust hiirte, rottide ja küülikute järglastel annustes, mis olid vastavalt kuni 50, 30 ja 25 korda suuremad inimese ööpäevasest annusest 3600 mg (vastavalt 4, 5 või 8 korda suurem inimese ööpäevasest annusest, arvutatuna mg/m2 kohta).

Gabapentiin aeglustas kolju, lülisamba, esijäsemete ja tagajäsemete luustumist närilistel, mis viitab loote kasvupeetusele. Need toimed esinesid siis, kui tiinetele hiirtele manustati organogeneesi ajal suu kaudu gabapentiini annustes 1000 mg/kg või 3000 mg/kg ööpäevas, ja rottidele 2000 mg/kg enne paaritumist ja paaritumise ajal ning kogu tiinuse perioodil. Need annused on ligikaudu 1...5 korda suuremad inimesel kasutatavast annusest 3600 mg, arvestatuna mg/m2 kohta.

Toimeid ei täheldatud tiinetel hiirtel, kellele manustati 500 mg/kg ööpäevas (ligikaudu 1/2 inimese ööpäevasest annusest, arvestatuna mg/m2 kohta). Rottidel, kellele fertiilsuse ja üldise reproduktsioonitoksilisuse uuringus manustati 2000 mg/kg ööpäevas, teratogeensuse uuringus 1500 mg/kg ööpäevas ja perinataalse ning postnataalse toksilisuse uuringus 500 mg/kg, 1000 mg/kg ja 2000 mg/kg ööpäevas, täheldati hüdroureetri ja/või hüdronefroosi suurenenud esinemissagedust. Nende leidude olulisus ei ole teada, kuid neid on seostatud arengupeetusega. Need annused on ligikaudu 1...5 korda suuremad inimesel kasutatavast annusest 3600 mg, arvestatuna mg/m2 kohta.

Teratogeensuse uuringus küülikutel täheldati implantatsioonijärgse loote surma esinemissageduse suurenemist, kui organogeneesi ajal manustati tiinetele küülikutele gabapentiini annustes 60 mg/kg, 300 mg/kg ning 1500 mg/kg ööpäevas. Need annused on ligikaudu 0,3...8 korda suuremad inimesel kasutatavast ööpäevasest annusest 3600 mg, arvestatuna mg/m2 kohta. Ohutuse piirmäärad on ebapiisavad, et välistada sellise toime riski inimestele.

6. FARMATSEUTILISED ANDMED

6.1 Abiainete loetelu

Mannitool (E421)

Maisitärklis Talk (E553b) Magneesiumstearaat (E470b)

Kapsli kest Želatiin (E441) Titaandioksiid (E171) Kollane raudoksiid (E172, 300 mg kapsel) Briljantsinine FCF alumiiniumlakk (E133, 400 mg kapsel)

Trükivärv Kapslikaas Šellak (E904) (sinise tindiga) Indigokarmiin alumiiniumlakk (E132) (sinise tindiga) Titaandioksiid (E171) (valge tindiga) Ammoniaak Propüleenglükool

Kapslikeha Šellak (E904) Kollane raudoksiid (E172) (rohelise tindiga) Briljantsinine FCF alumiiniumlakk (E133) (rohelise tindiga) Titaandioksiid (E171) (valge tindiga) Ammoniaak Propüleenglükool

6.2 Sobimatus

Ei kohaldata.

6.3 Kõlblikkusaeg

HDPE pudelid pakendis: 2 aastat.

Pärast HDPE pudeli esmast avamist: 100 päeva. Blisterpakendid: 2 aastat.

6.4 Säilitamise eritingimused

See ravimpreparaat ei vaja säilitamisel eritingimusi.

6.5 Pakendi iseloomustus ja sisu

Pakendatud HDPE pudelisse, millel on valge läbipaistmatu lastekindel kork või valge läbipaistmatu HDPE kattekork. Pakendis 90 ja 100 kapslit.

Pakendatud 10 kapsli kaupa PVC/PVDC-Alu blistrisse. Blistrid on pakendatud pappkarpidesse. Karbis on 50, 100 või 200 kapslit.

Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.

6.6 Erihoiatused ravimpreparaadi hävitamiseks ja käsitlemiseks

Erinõuded hävitamiseks puuduvad.

7. MÜÜGILOA HOIDJA

Strides Pharma (Küpros) Limited Themistokli Dervi, 3, Julia House, 1066 – Nikosia Küpros

8. MÜÜGILOA NUMBRID

100 mg: 1075122 300 mg: 1074322 400 mg: 1073222

9. ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE/MÜÜGILOA UUENDAMISE KUUPÄEV

Müügiloa esmase väljastamise kuupäev: 07.10.2022 Müügiloa viimase uuendamise kuupäev: 07.10.2025

10. TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV

Aprill 2026