Fosrenol - närimistablett (750mg)

ATC Kood: V03AE03
Toimeaine: lantaan
Tootja: Shire Pharmaceuticals Ireland Limited

Artikli sisukord

FOSRENOL
närimistablett (750mg)


Pakendi infoleht: teave kasutajale

Fosrenol, 250 mg närimistabletid

Fosrenol, 500 mg närimistabletid

Fosrenol, 750 mg närimistabletid

Fosrenol, 1000 mg närimistabletid

Lantaan

Enne ravimi kasutamist lugege hoolikalt infolehte, sest siin on teile vajalikku teavet.

Hoidke infoleht alles, et seda vajadusel uuesti lugeda.

Kui teil on lisaküsimusi, pidage nõu oma arsti või apteekriga.

Ravim on välja kirjutatud üksnes teile. Ärge andke seda kellelegi teisele. Ravim võib olla neile kahjulik, isegi kui haigusnähud on sarnased.

Kui teil tekib ükskõik milline kõrvaltoime, pidage nõu oma arsti või apteekriga. Kõrvaltoime võib olla ka selline, mida selles infolehes ei ole nimetatud. Vt lõik 4.

Infolehe sisukord

  1. Mis ravim on Fosrenol ja milleks seda kasutatakse
  2. Mida on vaja teada enne Fosrenol’i võtmist
  3. Kuidas Fosrenol’i võtta
  4. Võimalikud kõrvaltoimed
  5. Kuidas Fosrenol’i säilitada
  6. Pakendi sisu ja muu teave
  7. Mis ravim on Fosrenol ja milleks seda kasutatakse

Fosrenol’i kasutatakse fosfaatide sisalduse langetamiseks veres kroonilise neeruhaigusega täiskasvanud patsientidel.

Kroonilise neerupuudulikkusega patsientidel puudub võime reguleerida fosfaatide sisaldust veres. Seetõttu tõuseb fosfaatide sisaldus veres (teie arst võib nimetada seda hüperfosfateemiaks).

Fosrenol on ravim, mis vähendab toidus sisalduvate fosfaatide imendumist, sidudes neid toiduga teie seedetraktis. Fosrenol’iga seotud fosfaat ei saa läbi sooleseina imenduda.

Mida on vaja teada enne Fosrenol’i võtmist

Ärge võtke Fosrenol′i:

kui olete lantaankarbonaathüdraadi või selle ravimi mis tahes koostisosade (loetletud lõigus 6) suhtes allergiline;

kui teie vere fosfaadisisaldus on liiga madal (hüpofosfateemia).

Hoiatused ja ettevaatusabinõud

Enne Fosrenol’i võtmist pidage nõu oma arsti või apteekriga, kui te teate, et teil on või on olnud mõni järgmistest:

mao- või soolevähk;

põletikuline soolehaigus, sealhulgas haavandiline koliit või Crohni tõbi;

kõhupiirkonna operatsioon või kõhupiirkonna/soole infektsioon või põletik (peritoniit);

mao- või soolehaavandid;

soolesulgus või soole vähene motiilsus (liikumine) (nt kõhukinnisus ja mao tüsistused diabeedi tõttu);

maksa- või neerufunktsiooni häire.

Väga tähtis on Fosrenol tabletid täiesti katki närida ning mitte neid tervena või puudulikult närituna alla neelata. Sellega vähendate seedetraktiga seotud tüsistuste, nagu sooleseina rebendi, soolesulguse, kõhukinnisuse tekkimise ohtu (vt lõik 4).

Kui teil esineb neerufunktsiooni häire, võib teie arst aeg-ajalt kontrollida vere kaltsiumisisaldust. Kui kaltsiumi on liialt vähe, määratakse teile kaltsiumi juurde.

Tehes röntgenpilti, palun teavitage arsti, et te tarvitate Fosrenol’i, sest see võib mõjutada tulemust.

Muud ravimid ja Fosrenol

Teatage oma arstile või apteekrile, kui te võtate, olete hiljuti võtnud või kavatsete võtta mis tahes muid ravimeid.

Fosrenol võib mõjutada teatud ravimite imendumist seedetraktist. Kui te tarvitate klorokiini (reuma ja malaaria raviks), ketokonasooli (seenhaiguste raviks) või antibiootikume tetratsükliini või doksütsükliini, ei tohi neid võtta vähemalt 2 tundi enne või pärast Fosrenol’i võtmist.

Suukaudset antibiootikumi floksatsiini (sealhulgas tsiprofloksatsiini) ei ole soovitatav võtta 2 tunni jooksul enne või 4 tunni jooksul pärast Fosrenol’i võtmist.

Kui te võtate levotüroksiini (kilpnäärme alatalitluse korral), ei tohi seda võtta 2 tunni jooksul enne ega pärast Fosrenol’i võtmist. Teie arst võib tahta hoolikamalt jälgida kilpnääret stimuleeriva hormooni (TSH) taset teie veres.

Fosrenol koos toidu ja joogiga

Fosrenol tuleb sisse võtta söögi ajal või vahetult pärast söömist. Juhiseid Fosrenol’i võtmise kohta lugege lõigust 3.

Rasedus ja imetamine

Fosrenol’i ei tohi võtta raseduse ajal. Kui te olete rase, imetate või arvate end olevat rase või kavatsete rasestuda, pidage enne selle ravimi võtmist nõu oma arsti või apteekriga.

Kuna ei ole teada, kas ravim võib rinnapiima kaudu kanduda üle lapsele, siis ei tohi Fosrenol’i võtmise ajal last rinnaga toita. Kui te toidate rinnaga, pidage enne mis tahes ravimi võtmist nõu oma arsti või apteekriga.

Autojuhtimine ja masinatega töötamine

Aeg-ajalt esinevaks kõrvaltoimeks Fosrenol’i võtvatel patsientidel on pearinglus ja peapööritus (keerlemis- või pöörlemistunne). Kui teil need kõrvaltoimed tekivad, võivad need mõjutada teie võimet juhtida autot või käsitseda masinaid.

Fosrenol sisaldab glükoosi

Kui teie arst on teile öelnud, et te ei talu teatud suhkruid, peate te enne selle ravimi võtmist pidama nõu oma arstiga.

Kuidas Fosrenol’i võtta

Võtke seda ravimit alati täpselt nii, nagu arst või apteeker on teile selgitanud. Kui te ei ole milleski kindel, pidage nõu oma arsti või apteekriga.

Fosrenol’i tuleb võtta toiduga samal ajal või vahetult pärast söömist. Kõrvaltoimete, näiteks iivelduse ja oksendamise tekkimine on tõenäolisem, kui võtate Fosrenol’i enne sööki.

Tabletid tuleb täiesti peeneks närida ja neid ei tohi tervelt alla neelata. Selle hõlbustamiseks võib tabletid purustada. Vedeliku lisamine pole vajalik. Kui teile on tablettide närimine raske, öelge seda oma arstile, sest see ravim on saadaval ka suukaudse pulbri vormis.

Teie arst ütleb teile, mitu tabletti te iga toidukorra ajal peate võtma (teie ööpäevane annus jaotatakse vastavalt toidukordadele). Võetavate tablettide arv sõltub:

toitumisest (fosfaatide hulgast teie toidus);

fosfaatide tasemest teie veres.

Tavaliselt alustatakse Fosrenol’i kasutamist ööpäevase annusega 1 tablett iga toidukorra ajal (3 tabletti päevas).

Iga 2…3 nädala järel kontrollib arst fosfaatide sisaldust teie veres ning võib annust suurendada seni, kuni fosfaatide sisaldus veres on piisav.

Fosrenol’i toime seisneb toidus sisalduvate fosfaatide sidumises teie soolestikus. Seetõttu on väga oluline Fosrenol’i tarvitamine iga toidukorra ajal. Kui te oma toitumist muudate, konsulteerige oma arstiga, sest võib osutuda vajalikuks Fosrenol’i annuseid suurendada. Teie arst ütleb, mida sellisel juhul teha.

Kui te võtate Fosrenol’i rohkem kui ette nähtud

Kui te olete võtnud liiga palju tablette, võtke ühendust oma arstiga, hindamaks riske ja saamaks nõu. Üleannustamise nähtudeks võivad olla iiveldus ja peavalud.

Kui te unustate Fosrenol’i võtta

Oluline on Fosrenol’i võtta iga toidukorra ajal.

Kui unustate Fosrenol’i tabletid võtmata, siis võtke järgmine annus oma järgmise toidukorra ajal. Ärge võtke kahekordset annust, kui annus jäi eelmisel korral võtmata.

Võimalikud kõrvaltoimed

Nagu kõik ravimid, võib ka see ravim põhjustada kõrvaltoimeid, kuigi kõigil neid ei teki.

Mõned kõrvaltoimed võivad olla tõsised. Kui teil tekib ükskõik milline järgmistest kõrvaltoimetest, pöörduge kohe arsti poole:

Sooleseina rebend (nähud on: tugev kõhuvalu, külmavärinad, palavik, iiveldus, oksendamine või kõhu valulikkus). See on harv kõrvaltoime (võib esineda kuni 1 inimesel 1000-st).

Soolesulgus (nähud on: tugev puhitus, kõhuvalu, turse või krambid; raskekujuline kõhukinnisus). See on aeg-ajalt esinev kõrvaltoime (võib esineda kuni 1 inimesel 100-st).

Esmakordse või raske kõhukinnisuse tekkimisel võtke ühendust oma arstiga, see võib olla soolesulguse varane tunnus. Kõhukinnisus on selle ravimi sage kõrvaltoime (võib esineda 1 inimesel 10-st).

Muud, vähem tõsised kõrvaltoimed on järgmised:

Väga sageli esinevad kõrvaltoimed (võivad esineda rohkem kui 1 inimesel 10-st):

Iiveldus, oksendamine, kõhulahtisus, kõhuvalu, peavalu, kihelus, nahalööve.

Sageli esinevad kõrvaltoimed (võivad esineda kuni 1 inimesel 10-st):

Kõrvetised, kõhupuhitus.

Hüpokaltseemia (teie veres on vähe kaltsiumit) on samuti sage kõrvaltoime, mille sümptomiteks on käte ja jalgade kihelus, lihaste ja alakeha krambid või näo- ja jalalihaste krambid.

Aeg-ajalt esinevad kõrvaltoimed (võivad esineda kuni 1 inimesel 100-st):

Väsimus; ebamugavustunne; valu rindkeres; nõrkus; käte ja jalgade paistetus; valud kehas; pearinglus; peapööritus; röhitsused; mao- ja sooltepõletik (gastroenteriit); seedehäire; ärritunud soole sündroom; suukuivus; hammaste kahjustused; söögitoru või suuõõne põletik; vedel väljaheide; teatud maksaensüümide aktiivsuse tõus, kilpnäärmehormooni suurenemine; alumiiniumi, kaltsiumi ja glükoosi sisalduse suurenemine veres; fosfaatide sisalduse suurenemine või vähenemine veres; janu; kehakaalu langus; liigesvalud; lihasvalud; nõrkus ja luude hõrenemine (osteoporoos); söögiisu puudus või söögiisu suurenemine; kõripõletik; juuste väljalangemine; suurenenud higistamine; maitsetundlikkuse häired ja vere valgeliblede arvu suurenemine.

Kõrvaltoimetest teavitamine

Kui teil tekib ükskõik milline kõrvaltoime, pidage nõu oma arsti või apteekriga. Kõrvaltoime võib olla ka selline, mida selles infolehes ei ole nimetatud.

Kõrvaltoimetest võite ka ise teavitada www.ravimiamet.ee kaudu. Teavitades aitate saada rohkem infot ravimi ohutusest.

Kuidas Fosrenol′i säilitada

Hoidke seda ravimit laste eest varjatud ja kättesaamatus kohas.

See ravimpreparaat ei vaja säilitamisel eritingimusi.

Ärge kasutage seda ravimit pärast kõlblikkusaega, mis on märgitud karbil ja pudeli etiketil. Kõlblikkusaeg viitab selle kuu viimasele päevale.

Ärge visake ravimeid kanalisatsiooni ega olmejäätmete hulka. Küsige oma apteekrilt, kuidas visata ära ravimeid, mida te enam ei kasuta. Need meetmed aitavad kaitsta keskkonda.

Pakendi sisu ja muu teave

Mida Fosrenol sisaldab

Toimeaine on 250 mg, 500 mg, 750 mg või 1000 mg lantaani (lantaankarbonaathüdraadina).

Teised koostisosad on dekstraadid (hüdraaditud), kolloidne veevaba ränidioksiid ja magneesiumstearaat.

Kuidas Fosrenol välja näeb ja pakendi sisu

Fosrenol’i närimistabletid on valged, ümmargused, lamedad ja kaldservadega, mille ühele küljele on pressitud: S405/250 (250 mg), S405/500 (500 mg), S405/750 (750 mg) või S405/1000 (1000 mg).

Tabletid on saadaval plastikust purkides, milles on 90 tabletti (250 mg); 20, 45 tabletti või mitmikpakend 90 närimistabletiga (2 pakendit, igas 45 tk) (500 mg); 15, 45 tabletti või mitmikpakend 90 närimistabletiga (6 pakendit, igas 15 tk) (750 mg); 10, 15 tabletti või mitmikpakend

90 närimistabletiga (6 pakendit, igas 15 tk) (1000 mg).

Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.

Müügiloa hoidja ja tootja

Müügiloa hoidja:

Shire Pharmaceuticals Ireland Limited, Block 2 & 3 Miesian Plaza, 50 – 58 Baggot Street Lower, Dublin 2, Iirimaa

Tel: +44(0)1256 894 959

E-mail: See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.

Tootjad:

Shire Pharmaceutical Contracts Ltd., Hampshire International Business Park, Chineham, Basingstoke, Hampshire, RG24 8EP, Ühendkuningriik

Hamol Limited, Thane Road, Nottingham, Nottinghamshire, NG90 2DB, Ühendkuningriik

Wasdell Packaging Limited, Units 1,2,3,5,6,7 &8 Euro Way Industrial Estate, Blagrove, Swindon, SN5 8YW, Ühendkuningriik

See ravimpreparaat on saanud müügiloa Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriikides järgmiste nimetustega:

Austria, Belgia, Bulgaaria, Eesti, Hispaania, Holland, Island, Kreeka, Küpros,

Fosrenol

Leedu, Luksemburg, Läti, Norra, Poola, Portugal, Prantsusmaa, Rootsi,

 

Rumeenia, Saksamaa, Slovakkia, Sloveenia, Soome, Taani, Tšehhi Vabariik,

 

Ungari, Ühendkuningriik

 

Iirimaa, Itaalia, Malta

Foznol

Infoleht on viimati uuendatud novembris 2018.

RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE

RAVIMPREPARAADI NIMETUS

Fosrenol, 750 mg närimistabletid

KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS

Üks närimistablett sisaldab lantaankarbonaathüdraati, mis vastab 750 mg lantaanile.

INN. Lantanum

Teadaolevat toimet omavad abiained

Närimistabletid sisaldavad ka keskmiselt 1599 mg dekstraate, mis sisaldavad glükoosi.

Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.

RAVIMVORM

Närimistablett.

Valge, ümmargune, 20 mm, kaldservaga lame tablett, mille ühele küljele on pressitud S405/750.

KLIINILISED ANDMED

Näidustused

Kroonilise neerupuudulikkuse tõttu hemodialüüsil või ambulatoorsel peritoneaaldialüüsil (CAPD-ravi) olevatel täiskasvanud patsientidel fosfaati siduva ainena hüperfosfateemia vähendamiseks. Lantaan on näidustatud ka kroonilise neeruhaiguse raviks täiskasvanud patsientidel, kes ei saa dialüüsi, kelle seerumi fosfaaditase on ≥ 1,78 mmol/l ning kellel ei piisa seerumi fosfaaditasemete normaliseerimiseks ainuüksi vähese fosfaadisisaldusega dieedist.

Annustamine ja manustamisviis

Fosrenol on suukaudseks manustamiseks.

Tabletid tuleb täielikult katki närida ja mitte tervelt alla neelata. Närimise hõlbustamiseks võib tabletid purustada. Patsientidel, kellel on tablettide närimisega raskusi, võib kasutada Fosrenol’i suukaudset pulbrit (vt lõik 4.4).

Täiskasvanud, kaasa arvatud eakad (> 65 aastased)

Fosrenol’i tuleb võtta söögi ajal või kohe pärast seda, jagades ööpäevase annuse toidukordade vahel. Patsiendid peaksid järgima soovitatud dieete, et kontrollida fosfaatide ja vedelike tarbimist. Fosrenol on närimistableti kujul, seega välditakse täiendavat vedeliku tarbimist. Tuleb jälgida fosfaadi taset seerumis ja tiitrida Fosrenol’i annust iga 2...3 nädala järel, kuni saavutatakse vastuvõetav fosfaadi tase seerumis, seejärel jälgida seda regulaarselt.

Fosfaadi taseme kontrollimine seerumis on näidustatud alates annustest 750 mg ööpäevas. Kliinilistes uuringutes piiratud arvul patsientidel uuritud maksimaalne annus on 3750 mg. Lantaanravile reageerivad patsiendid saavutavad tavaliselt vastuvõetava fosfaadi taseme seerumis annusega 1500...3000 mg lantaani ööpäevas.

Lapsed

Fosrenol’i ohutus ja efektiivsus lastel ja alla 18-aastastel noorukitel ei ole tõestatud (vt lõigud 4.4 ja 5.1).

Maksakahjustus

Maksakahjustuse mõju Fosrenol’i farmakokineetikale pole hinnatud. Ravimi toimemehhanismist tingituna ning kuna see ei metaboliseeru maksas, ei tule maksakahjustuse korral annuseid kohandada, kuid patsiente tuleb hoolikalt jälgida (vt lõigud 4.4 ja 5.2).

Vastunäidustused

Ülitundlikkus TOIMEAINE või lõigus 6.1 loetletud mis tahes abiainete suhtes.

Hüpofosfateemia.

Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel

Fosrenol’iga läbi viidud loomuuringutes on näidatud lantaani deponeerumist kudedes. Fosrenol’iga ravitud patsientidelt, mõnel juhul kuni 4,5 aastat, saadud 105 luubiopsias täheldati aja jooksul lantaani tõusnud taset (vt lõik 5.1). On teatatud lantaani seedetrakti limaskesta ladestumise juhtudest, enamasti pärast pikaajalist kasutamist. Selle leiu kliiniline tähtsus ei ole veel teada.

Fosrenol’i kasutamise kohta kliinilistes uuringutes kauem kui 2 aastat on praegu vähe andmeid. Siiski uuringus osalejate ravis Fosrenol’iga kuni 6 aasta jooksul, ei ole riski/kasu suhe muutunud.

Seoses lantaani kasutamisega on esinenud seedetrakti obstruktsiooni, iileuse, subiileuse ja seedetrakti perforatsiooni juhte, millest mõned vajasid operatsiooni või hospitaliseerimist (vt lõik 4.8).

Ettevaatlik tuleb olla kõikide patsientide puhul, kellel on eelsoodumus seedetrakti obstruktsiooni, iileuse, subiileuse ja perforatsiooni tekkimiseks; näiteks kui patsiendil on seedetrakti anatoomilised muutused (nt divertikuliit, peritoniit, anamneesis seedetrakti operatsioon, seedetrakti vähk ja seedetrakti haavandid), hüpomotiilsuse häired (nt kõhukinnisus, diabeetiline gastroparees) ning kasutamisel samaaegselt ravimitega, mis neid toimeid teadaolevalt võimendavad.

Arstid ja patsiendid peavad olema ravi ajal lantaankarbonaadiga valvsad seedetraktiga seotud nähtude ja sümptomite suhtes – eelkõige, kui need avalduvad kõhukinnisusena ja kõhuvaluna / kõhu paisumisena, mis võivad viidata soolesulgusele, iileusele või subiileusele.

Patsientidel, kellel tekivad raske kõhukinnisus või muud rasked seedetraktiga seotud nähud ja sümptomid, tuleb ravi lantaankarbonaadiga ümber hinnata.

Ägeda peptilise haavandi, haavandilise koliidi, Crohni tõve või sooleobstruktsiooniga patsiente ei värvatud Fosrenol’iga läbi viidud kliinilistesse uuringutesse.

Fosrenol’i tabletid tuleb täiesti puruks närida ja mitte tervelt alla neelata (vt lõik 4.2). Tulenevalt närimata või puudulikult näritud Fosrenol’i tablettide neelamisest on esinenud tõsiseid seedetrakti tüsistusi.

Neerupuudulikkusega patsientidel võib tekkida hüpokaltseemia. Fosrenol ei sisalda kaltsiumit. Seetõttu tuleb sellel patsientide populatsioonil jälgida regulaarsete intervallidega kaltsiumi taset seerumis ning anda sobivaid toidulisandeid.

Maksaensüümid ei metaboliseeri lantaani, kuid tõenäoliselt eritatakse see sapiga. Haigusseisundid, mille puhul sapieritus on märkimisväärselt langenud, võivad järk-järgult aeglustada lantaani eliminatsiooni, mis võib põhjustada lantaani suuremaid plasmakontsentratsioone ning deponeerumist

kudedes (vt lõigud 5.2 ja 5.3). Kuna imendunud lantaan elimineerub põhiliselt maksa kaudu, on soovitatav jälgida maksafunktsiooni näitajaid.

Lapsed

Fosrenol’i ohutust ja efektiivsust lastel ja noorukitel ei ole uuritud; lastel ja noorukitel ei soovitata kasutada (vt lõik 4.2).

Fosrenol’i tarvitamine tuleb lõpetada, kui patsiendil tekib hüpofosfateemia.

Alakeha läbivad röntgenkiired võivad lantaankarbonaati tarbiva patsiendi korral anda ebakvaliteetse röntgenpildi, sest ravim takistab objekti piisavat läbivalgustamist pildindusaine poolt.

Päriliku harvaesineva glükoos-galaktoos malabsorptsiooniga patsiendid ei tohi seda ravimit kasutada.

Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed

Lantaankarbonaathüdraat võib suurendada mao pH-d. On soovitav, et antatsiididega koostoimeid omavate ühendite (nt klorokviin, hüdroksüklorokviin ja ketokonasool) ja Fosrenol’i manustamise vahel oleks 2 tundi.

Tervetel patsientidel ei mõjutanud tsitraadi samaaegne manustamine lantaani imendumist ja farmakokineetikat.

Kliinilistes uuringutes ei mõjutanud Fosrenol’i manustamine rasvlahustuva A-, D-, E- ja K-vitamiini tasemeid seerumis.

Vabatahtlikel läbi viidud uuringud on näidanud, et Fosrenol’i manustamine koos digoksiini, varfariini või metoprolooliga ei põhjusta kliiniliselt olulisi muutusi nende ravimite farmakokineetilistes profiilides.

Imiteeritud maomahlas ei moodustanud lantaankarbonaathüdraat lahustumatuid komplekse varfariini, digoksiini, frusemiidi, fenütoiini, metoprolooli ega enalapriiliga, mis näitab vähest võimet nende ravimite imendumist mõjutada.

Siiski on teoreetiliselt võimalikud koostoimed selliste ravimitega, nagu tetratsükliin ja doksütsükliin ning kui neid ühendeid tuleb koos manustada, soovitatakse, et nende ja Fosrenol’i manustamise vahel oleks 2 tundi.

Suukaudse tsiprofloksatsiini biosaadavus vähenes ligikaudu 50% selle kasutamisel koos Fosrenol’iga üheannuselises uuringus tervete vabatahtlikega. Soovitatav on võtta floksatsiini suukaudseid ravimvorme vähemalt 2 tundi enne või 4 tundi pärast Fosrenol’i manustamist.

Fosfaate siduvad ained (sealhulgas Fosrenol) on vähendanud levotüroksiini imendumist. Seega ei tohi kilpnäärme hormoonasendusravi võtta 2 tunni jooksul enne ega pärast Fosrenol’i manustamist ning mõlemat ravimit kasutavatel patsientidel on soovitatav jälgida hoolikamalt TSH-tasemeid.

Lantaankarbonaathüdraat ei ole tsütokroom P450 substraat ja ei inhibeeri oluliselt peamiste inimese tsütokroom P450 isoensüümide CYP1A2, CYP2D6, CYP3A4, CYP2C9 või CYP2C19 toimeid in vitro.

Fertiilsus, rasedus ja imetamine

Rasedus

Fosrenol’i kasutamise kohta rasedatel ei ole piisavalt andmeid.

Üks uuring rottidel näitas suurtes annustes kasutamisel reproduktiivset fetotoksilisust (silmade avanemise ja seksuaalse küpsemise hilinemine) ja järglaste kehakaalu vähenemist (vt lõik 5.3). Võimalik risk inimesele ei ole teada. Fosrenol’i ei ole soovitav kasutada raseduse ajal.

Imetamine

Ei ole teada, kas lantaan eritub rinnapiima. Lantaani eritumist piima ei ole loomadel uuritud. Otsuse tegemisel tuleb hoolikalt kaaluda, kas jätkata/katkestada imetamine või jätkata/katkestada ravi Fosrenol’iga, võttes seejuures arvesse imetamisest tulenevat võimalikku kasu lapsele ning Fosrenol’i ravist tulenevat võimalikku kasu imetavale emale.

Fertiilsus

Lantaankarbonaadi mõju kohta fertiilsusele inimestel andmed puuduvad. Rottide toksikoloogilises uuringus lantaankarbonaat viljakust ei kahjustanud.

Toime reaktsioonikiirusele

Fosrenol võib tekitada pearinglust ning peapööritust, mis võib häirida võimet juhtida autot ning käsitseda masinaid.

Kõrvaltoimed

Kõige sagedasemad kõrvaltoimed, kui välja arvata peavalu ja allergilised nahareaktsioonid, on seedetrakti reaktsioonid, mida saab vähendada Fosrenol’i võtmisel koos toiduga ja üldiselt mööduvad need pideval manustamisel aja jooksul (vt lõik 4.2).

Kõrvaltoimete esinemissagedus on esitatud järgmise liigituse kohaselt: väga sage (≥ 1/10); sage

(≥ 1/100 kuni < 1/10); aeg-ajalt (≥ 1/1000 kuni < 1/100); harv (≥ 1/10 000 kuni < 1/1000); väga harv (< 1/10 000), teadmata (ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel).

Infektsioonid ja infestatsioonid

 

Aeg-ajalt

gastroenteriit, larüngiit

Vere ja lümfisüsteemi häired

 

Aeg-ajalt

eosinofiilia

Endokriinsüsteemi häired

 

Aeg-ajalt

hüperparatüreoidism

Ainevahetus- ja toitumishäired

 

Sage

hüpokaltseemia

Aeg-ajalt

hüperkaltseemia, hüperglükeemia, hüperfosfateemia,

 

hüpofosfateemia, anoreksia, söögiisu suurenemine

Närvisüsteemi häired

 

Väga sage

peavalu

Aeg-ajalt

pearinglus, maitsetundlikkuse muutus

Kõrva ja labürindi kahjustused

 

Aeg-ajalt

vertiigo

Seedetrakti häired

 

Väga sage

kõhuvalu, kõhulahtisus, iiveldus, oksendamine

Sage

kõhukinnisus, düspepsia, kõhupuhitus

Aeg-ajalt

iileus, subiileus, seedetrakti obstruktsioon, ärritunud

 

soole sündroom, ösofagiit, stomatiit, pehme

 

väljaheide, seedehäire, seedetrakti häire (mujal

 

nimetamata), suukuivus, hambahäired, röhitised

Harv

soole perforatsioon

Naha ja nahaaluskoe kahjustused

 

Aeg-ajalt

alopeetsia, suurenenud higieritus

Lihaste, luustiku ja sidekoe kahjustused

 

Aeg-ajalt

artralgia, müalgia, osteoporoos

 

Üldised häired ja manustamiskoha reaktsioonid

Aeg-ajaltasteenia, valu rindkeres, kurnatustunne, halb enesetunne, perifeerne turse, valu, janu

Uuringud

Aeg-ajaltvere alumiiniumitaseme tõus, GGT taseme tõus, maksa transaminaaside aktiivsuse tõus, alkaalse fosfataasi taseme tõus, kehakaalu langus

Turuletulekujärgne kogemus

Fosrenoli turuletulekujärgse kasutamise käigus on teatatud allergiliste nahareaktsioonide juhtumitest (sh nahalööbed, nõgestõbi ja kihelus), mis olid lantaankarbonaatraviga ajaliselt tihedalt seotud. Kliinilistes uuringutes oli allergiliste nahareaktsioonide esinemissagedus nii Fosrenoli kui ka platseebo/aktiivse võrdlusravimi rühmas väga sage (≥ 1/10).

Kuigi üksikjuhtudel on esinenud rida täiendavaid kõrvaltoimeid, ei peeta ühtegi neist selles patsientide populatsioonis ootamatuks.

Täheldatud on mööduvaid QT muutusi, kuid need ei olnud seotud kardiaalsete kõrvaltoimete esinemissageduse suurenemisega.

Võimalikest kõrvaltoimetest teavitamine

Ravimi võimalikest kõrvaltoimetest on oluline teavitada ka pärast ravimi müügiloa väljastamist. See võimaldab jätkuvalt hinnata ravimi kasu/riski suhet. Tervishoiutöötajatel palutakse teavitada kõigist võimalikest kõrvaltoimetest www.ravimiamet.ee kaudu.

Üleannustamine

Üleannustamisest ei ole teatatud. Suurim lantaani ööpäevane annus, mis manustati tervetele vabatahtlikele I faasi uuringutes, oli 4718 mg 3 päeva jooksul. Täheldatud kõrvaltoimed olid kerged kuni mõõdukad ning hõlmasid iiveldust ja peavalu.

FARMAKOLOOGILISED OMADUSED

Farmakodünaamilised omadused

Farmakoterapeutiline rühm: ained hüperkaleemia ja hüperfosfateemia raviks. ATC-kood: V03AE03.

Fosrenol sisaldab lantaankarbonaathüdraati. Lantaankarbonaathüdraadi aktiivsus fosfaadi sidujana sõltub mao happelises keskkonnas karbonaatsoolast vabanevate lantaanioonide kõrgest afiinsusest toidu fosfaadi suhtes. Moodustub lahustumatu lantaanfosfaat, mis vähendab fosfaadi imendumist seedetraktist.

Kahes II faasi ja kahes III faasi uuringus uuriti kokku 1130 kroonilise neerupuudulikkusega patsienti, kes olid säilitusdialüüsil või CAPD-ravil. Kolm uuringut olid platseeboga kontrollitavad (1 fikseeritud annusega ja 2 tiitritud annusega ülesehitusega) ning üks hõlmas võrdlusravimina kaltsiumkarbonaati. Nende uuringute ajal said 1016 patsienti lantaankarbonaati, 267 kaltsiumkarbonaati ja 176 platseebot.

Kahte platseebokontrollitud randomiseeritud uuringusse hõlmati patsiendid, kes said dialüüsi pärast eelnevate fosfaate siduvate ainete väljaloputusperioodi. Pärast lantaankarbonaadi tiitrimist nii, et esimeses uuringus saavutati seerumi fosfaatide tase 1,3...1,8 mmol/l (annused kuni 2250 mg päevas) ning teises uuringus ≤ 1,8 mmol/l (annused kuni 3000 mg päevas) randomiseeriti patsiendid säilitusraviks lantaankarbonaadi või platseeborühma. Pärast 4-nädalast randomiseeritud platseebokontrollitud faasi tõusis mõlemas uuringus seerumi fosfaadi kontsentratsioon vahemikku 0,5 ja 0,6 mmol/l platseebogrupis võrreldes patsientidega, kes said edasi lantaankarbonaatravi. 61%

lantaankarbonaati saavatest patsientidest säilitasid esialgse kontsentratsiooni, võrreldes 23%-ga platseebopatsientidest.

Aktiivne võrdlusuuring näitas, et seerumi fosfaatide tasemed vähenesid 5 nädalase tiitrimisperioodi lõpuks sihttasemele 1,8 mmol/l 51%-l lantaani grupi patsientidest võrreldes 57%-ga kaltsiumkarbonaadi grupi patsientidest. 25. nädalaks oli kontrollitud seerumi fosfaatide tasemega randomiseeritud patsientide protsent mõlemas ravigrupis sarnane: 29% lantaani- ning 30% kaltsiumkarbonaadi grupis (kasutati lähenemist puudumine=negatiivne). Mõlemas ravigrupis vähenes seerumi fosfaadi keskmine tase sarnaselt.

Edasised pikaajalised lisauuringud on näidanud, et mõnedel patsientidel säilib fosfaatide taseme vähenemine lantaankarbonaadi pikaajalise, vähemalt 2-aastase manustamise järgselt.

Hüperkaltseemiast teatas võrdlevates uuringutes 0,4% Fosrenol’iga ravitud patsientidest, võrreldes 20,2% kaltsiumil põhinevate sidujatega ravitutest. Seerumi PTH kontsentratsioonid võivad kõikuda sõltuvalt kaltsiumi-, fosfaadi- ja D-vitamiini tasemetest patsiendi seerumis. Ei ole näidatud, et Fosrenol’il oleks mingeid otseseid toimeid seerumi PTH kontsentratsioonile.

Pikaajalistes luude uuringutes täheldati keskmiste andmete põhjal kontrollpopulatsioonis suunda luu lantaanikontsentratsioonide suurenemisele aja jooksul, kusjuures keskmine suurenes 24 kuu jooksul 3 korda, võrreldes algtasemega 53 mikrogrammi/kg. Lantaankarbonaadiga ravitud patsientidel suurenes luu lantaanikontsentratsioon lantaankarbonaatravi esimese 12 kuu jooksul keskmiseni 1328 mikrogrammi/kg (vahemik 122…5513 mikrogrammi/kg). Kontsentratsioonide keskmine ja vahemikud 18. ja 24. kuul olid sarnased 12 kuu omadega. Keskmine 54. kuul oli

4246 mikrogrammi/kg (vahemik 1673...9792 mikrogrammi/kg).

Paaris luubiopsiad (algtasemel ja ühe või kahe aasta pärast) patsientidel, kes randomiseeriti kas Fosrenol’i või kaltsiumkarbonaadi rühma ühes uuringus, ja patsientidel, kes randomiseeriti kas Fosrenol’i või alternatiivravi rühma teises uuringus, ei näidanud rühmade vahel mingeid erinevusi mineraliseerumisdefektide tekkes.

Lapsed

Euroopa Ravimiamet on peatanud kohustuse esitada Fosrenol’iga läbi viidud uuringute tulemused laste ühe või mitme alarühma kohta hüperfosfateemia ravis (teave lastel kasutamise kohta: vt lõik 4.2).

Farmakokineetilised omadused

Kuna lantaani ja toidu fosfori seondumine toimub mao ja peensoole ülaosa valendikus, ei sõltu Fosrenol’i terapeutiline efektiivsus lantaani tasemetest plasmas.

Lantaan esineb ümbritsevas keskkonnas. Tausttasemete mõõtmised lantaankarbonaathüdraadiga mitteravitud kroonilise neerupuudulikkusega patsientidel III faasi kliinilistes uuringutes andsid kontsentratsiooniks plasmas < 0,05 kuni 0,90 nanogrammi/ml ja luubiopsia proovides < 0,006 kuni 1,0 mikrogrammi/g.

Imendumine

Lantaankarbonaathüdraat lahustub vees vähe (< 0,01 mg/ml pH 7,5 juures) ja ta imendub pärast suukaudset manustamist minimaalselt. Absoluutne suukaudne biosaadavus hinnatakse inimestel olevat < 0,002%.

Pärast ühekordsete suukaudsete lantaaniannuste 250…1000 mg manustamist suurenes tervetel isikutel AUC ja CMAX plasmas annuse funktsioonina, kuid vähem kui proportsionaalselt, mis on kooskõlas lahustumisega piiratud imendumisega. Eliminatsiooni poolväärtusaeg plasmas oli tervetel isikutel

36 tundi.

Neerudialüüsi saavatel patsientidel, kellele manustati 10 päeva 1000 mg lantaani 3 korda ööpäevas, oli keskmine (±sd) maksimaalne plasmakontsentratsioon 1,06 (±1,04) nanogrammi/ml ja keskmine

AUCVIIMANE oli 31,1 (±40,5) nanogrammi x t/ml. Regulaarne taseme jälgimine veres 1707 neerudialüüsi saaval patsiendil, kes said lantaankarbonaathüdraati kuni 2 aastat, ei näidanud lantaani

kontsentratsioonide suurenemist plasmas selle aja jooksul.

Jaotumine

Lantaan ei kuhju patsientide ega loomade plasmas pärast lantaankarbonaathüdraadi korduvat suukaudset manustamist. Väike osa suukaudselt manustatud lantaanist seondub ulatuslikult plasmavalkudega (> 99,7%) ja loomkatsetes täheldati laialdast jaotumist süsteemsetesse kudedesse, peamiselt luudesse, maksa ja seedetrakti, sealhulgas mesenteerilistesse lümfisõlmedesse. Pikaajalistes loomkatsetes suurenesid aja jooksul lantaani kontsentratsioonid mitmetes kudedes, sealhulgas seedetraktis, luus ja maksas, tasemeteni, mis olid mitme suurusjärgu võrra üle plasmatasemete. Mõnedes kudedes, nt maksas, saabus lantaani tasakaalukontsentratsioon, sel ajal kui tasemed seedetraktis suurenesid koos ravi kestusega. Pärast ravi lõpetamist varieerusid kudede vahel muutused lantaani tasemetes. Pärast manustamise lõpetamist jäi suhteliselt suur hulk lantaani kudedesse kauemaks kui 6 kuud (keskmine luudesse jäänud protsent ≤ 100% (rott) ja ≤ 87% (koer) ning maksas ≤ 6% (rott) ja ≤ 82 % (koer). Pikaajalistes loomkatsetes lantaankarbonaadi suurte annuste suukaudse manustamisega täheldatud lantaani kudedesse deponeerumisega ei kaasnenud mingeid kõrvaltoimeid (vt lõik 5.3) (Informatsiooni saamiseks lantaani kontsentratsioonide muutuste kohta luubiopsiates, mis võeti neerudialüüsi saavatelt patsientidelt pärast üheaastast ravi lantaani sisaldavate versus kaltsiumi sisaldavate fosfaadi sidujatega vt lõik 5.1).

Metabolism

Lantaan ei metaboliseeru.

Uuringuid maksakahjustusega kroonilise neerupuudulikkusega patsientidel ei ole teostatud. III faasi kliinilistesse uuringutesse sisenemise ajal ei olnud kaasuvate maksahäiretega patsientidel tõendeid plasma suuremast eksponeeritusest lantaanile ega maksafunktsioonide halvenemisest pärast kuni 2-aastast ravi Fosrenol’iga.

Eritumine

Lantaan eritub peamiselt väljaheitega, vaid ligikaudu 0,000031% suukaudsest annusest eritub tervetel isikutel uriiniga (neerukliirens ligikaudu 1 ml/min, mis moodustab < 2% totaalsest plasmakliirensist).

Pärast intravenoosset manustamist loomadele eritub lantaan peamiselt väljaheitega (74% annusest), nii sapi kaudu kui ka otsese transpordiga läbi sooleseina. Eritumine neerude kaudu oli minimaalne.

Prekliinilised ohutusandmed

Farmakoloogilise ohutuse, korduvtoksilisuse, fertiilsuse ega genotoksilisuse mittekliinilised uuringud ei ole näidanud kahjulikku toimet inimesele.

Lantaankarbonaathüdraat vähendas farmakoloogilise ohutuse uuringus rottidel maohappesust.

Rottidel, kellele manustati suures annuses lantaankarbonaathüdraati alates 6. tiinuspäevast kuni

20 päeva pärast poegimist, ei esinenud toimeid emale, kuid järglastel esines vähenenud kehamass ja viivitusi mõnedes arengunäitajates (silmade ja tupe avanemine). Küülikutel, kellele manustati tiinuse ajal suures annuses lantaankarbonaathüdraati, täheldati emasloomal toksilisust koos vähenenud toidutarbimisega ja kehamassi suurenemisega, suurenenud loodete implantatsioonieelseid ja järgseid hukkumisi ning järglaste vähenenud kehamassi.

Lantaankarbonaathüdraat ei olnud hiirtel ega rottidel kartsinogeenne. Hiirtel täheldati suure annusega rühmas (1500 mg/kg/ööpäev) maoadenoomide suurenemist. Kasvajate tekkimine hiirel arvatakse olevat seotud mao ägenenud spontaansete patoloogiliste muutustega ning peetakse kliiniliselt vähe tähtsaks.

Loomkatsed on näidanud lantaani deponeerumist kudedesse, peamiselt seedetrakti, mesenteersetesse lümfisõlmedesse, maksa ja luudesse (vt lõik 5.2). Siiski ei näita tervetel loomadel eluajal läbi viidud uuringud, et Fosrenol’i kasutamine põhjustaks kahjulikke toimeid inimesele. Spetsiifilisi immunotoksilisuse uuringuid ei ole teostatud.

FARMATSEUTILISED ANDMED

Abiainete loetelu

Dekstraadid (hüdraaditud)

Kolloidne veevaba ränidioksiid

Magneesiumstearaat.

Sobimatus

Ei kohaldata.

Kõlblikkusaeg

3 aastat.

Säilitamise eritingimused

See ravimpreparaat ei vaja säilitamisel eritingimusi.

Pakendi iseloomustus ja sisu

Valged silindrilised HDPE purgid, mis sisaldavad kunstsiidist spiraaltoru, koos lapsekindla polüpropüleenist keeratava korgiga.

Pakendi suurused

15, 45 tabletti. Mitmikpakendis on 90 (6 pakendit, igas 15 tk) närimistabletti. Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.

Erihoiatused ravimpreparaadi hävitamiseks

Erinõuded puuduvad.

MÜÜGILOA HOIDJA

Shire Pharmaceuticals Ireland Limited,

Block 2 & 3 Miesian Plaza,

50 – 58 Baggot Street Lower,

Dublin 2,

Iirimaa

MÜÜGILOA NUMBER

ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE/MÜÜGILOA UUENDAMISE KUUPÄEV

Müügiloa esmase väljastamise kuupäev: 25/08/2006

Müügiloa viimase uuendamise kuupäev: 29/01/2015

TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV

november 2018