Artikli sisukord
RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE
1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS
Fycompa 2 mg õhukese polümeerikattega tabletid Fycompa 4 mg õhukese polümeerikattega tabletid Fycompa 6 mg õhukese polümeerikattega tabletid Fycompa 8 mg õhukese polümeerikattega tabletid Fycompa 10 mg õhukese polümeerikattega tabletid Fycompa 12 mg õhukese polümeerikattega tabletid
2. KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS
Fycompa 2 mg õhukese polümeerikattega tabletid
Üks õhukese polümeerikattega tablett sisaldab 2 mg perampaneeli.
Teadaolevat toimet omav abiaine: üks 2 mg tablett sisaldab 78,5 mg laktoosi (monohüdraadina). Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.
Fycompa 4 mg õhukese polümeerikattega tabletid
Üks õhukese polümeerikattega tablett sisaldab 4 mg perampaneeli.
Teadaolevat toimet omav abiaine: üks 4 mg tablett sisaldab 157 mg laktoosi (monohüdraadina). Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.
Fycompa 6 mg õhukese polümeerikattega tabletid
Üks õhukese polümeerikattega tablett sisaldab 6 mg perampaneeli.
Teadaolevat toimet omav abiaine: üks 6 mg tablett sisaldab 151 mg laktoosi (monohüdraadina). Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.
Fycompa 8 mg õhukese polümeerikattega tabletid
Üks õhukese polümeerikattega tablett sisaldab 8 mg perampaneeli.
Teadaolevat toimet omav abiaine: üks 8 mg tablett sisaldab 149 mg laktoosi (monohüdraadina). Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1. Fycompa 10 mg õhukese polümeerikattega tabletid
Üks õhukese polümeerikattega tablett sisaldab 10 mg perampaneeli.
Teadaolevat toimet omav abiaine: üks 10 mg tablett sisaldab 147 mg laktoosi (monohüdraadina). Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.
Fycompa 12 mg õhukese polümeerikattega tabletid
Üks õhukese polümeerikattega tablett sisaldab 12 mg perampaneeli.
Teadaolevat toimet omav abiaine: üks 12 mg tablett sisaldab 145 mg laktoosi (monohüdraadina). Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.
3. RAVIMVORM
Õhukese polümeerikattega tablett (tablett). Fycompa 2 mg õhukese polümeerikattega tabletid
Oranž ümmargune kaksikkumer tablett, mille ühel küljel on graveering E275 ja teisel küljel 2.
Fycompa 4 mg õhukese polümeerikattega tabletid
Punane ümmargune kaksikkumer tablett, mille ühel küljel on graveering E277 ja teisel küljel 4.
Fycompa 6 mg õhukese polümeerikattega tabletid
Roosa ümmargune kaksikkumer tablett, mille ühel küljel on graveering E294 ja teisel küljel 6.
Fycompa 8 mg õhukese polümeerikattega tabletid
Punakaslilla ümmargune kaksikkumer tablett, mille ühel küljel on graveering E295 ja teisel küljel 8.
Fycompa 10 mg õhukese polümeerikattega tabletid
Roheline ümmargune kaksikkumer tablett, mille ühel küljel on graveering E296 ja teisel küljel 10.
Fycompa 12 mg õhukese polümeerikattega tabletid
Sinine ümmargune kaksikkumer tablett, mille ühel küljel on graveering E297 ja teisel küljel 12.
4. KLIINILISED ANDMED
4.1 Näidustused
Fycompa (perampaneel) on näidustatud täiendavaks raviks:
- sekundaarsete generaliseerunud krambihoogudega või ilma esinevate partsiaalsete krambihoogude korral 4-aastastele ja vanematele patsientidele;
- primaarsete generaliseerunud toonilis-klooniliste krambihoogude korral 7-aastastele ja vanematele idiopaatilise generaliseerunud epilepsiaga patsientidele.
4.2 Annustamine ja manustamisviis
Annustamine
Fycompa’t tuleb tiitrida olenevalt patsiendi individuaalsest ravivastusest, et oleks tagatud efektiivsuse ja taluvuse optimaalne vahekord. Perampaneeli tuleb võtta suukaudselt üks kord ööpäevas enne magamaminekut. Arst peab määrama kehakaalu ja annuse järgi kõige sobivama ravimvormi ja tugevuse. Saadaval on perampaneeli muud ravimvormid, sh suukaudne suspensioon.
Partsiaalsed epilepsiahood Perampaneel on osutunud partsiaalsete epilepsiahoogude efektiivseks raviks annustes 4 mg ööpäevas kuni 12 mg ööpäevas.
Järgmises tabelis on kokkuvõtlikult esitatud annustamissoovitused täiskasvanutele, noorukitele ning 4-aastastele ja vanematele lastele. Täpsemad andmed on esitatud tabelis.
Täiskasvanud / Lapsed (4...11-aastased) kehakaaluga noorukid (12-aastased ja ≥ 30 kg 20...< 30 kg < 20 kg vanemad) Soovitatav 2 mg ööpäevas 2 mg ööpäevas 1 mg ööpäevas 1 mg ööpäevas algannus 2 mg ööpäevas 2 mg ööpäevas Tiitrimine (mitte sagedamini (mitte sagedamini (järkjärguline) kui ühe nädala kui ühe nädala tagant) tagant) Soovitatav 4...6 mg 2...4 mg 4...8 mg ööpäevas 4...8 mg ööpäevas säilitusannus ööpäevas ööpäevas 2 mg ööpäevas 2 mg ööpäevas Tiitrimine (mitte sagedamini (mitte sagedamini (järkjärguline) kui ühe nädala kui ühe nädala tagant) tagant) Soovitatav maksimaalne 12 mg ööpäevas 12 mg ööpäevas 8 mg ööpäevas 6 mg ööpäevas annus Täiskasvanud, ≥ 12-aastased noorukid Fycompa’ga ravi tuleb alustada annuses 2 mg ööpäevas. Annust võib suurendada olenevalt kliinilisest ravivastusest ja taluvusest 2 mg võrra (kas kord nädalas või iga 2 nädala järel olenevalt allpool kirjeldatud kaalutlustest seoses poolväärtusajaga) kuni säilitusannuseni 4 mg ööpäevas kuni 8 mg ööpäevas. Olenevalt individuaalsest kliinilisest ravivastusest ja annuse 8 mg ööpäevas taluvusest võib annust suurendada 2 mg võrra ööpäevas maksimaalse annuseni 12 mg ööpäevas. Patsientidel, kes kasutavad samaaegselt ravimeid, mis ei lühenda perampaneeli poolväärtusaega (vt lõik 4.5), tuleb annust tiitrida mitte sagedamini kui 2-nädalaste intervallidega. Patsientidel, kes kasutavad samaaegselt ravimeid, mis lühendavad perampaneeli poolväärtusaega (vt lõik 4.5), tuleb annust tiitrida mitte sagedamini kui 1-nädalaste intervallidega. Lapsed (4...11-aastased) kehakaaluga ≥ 30 kg Fycompa’ga ravi tuleb alustada annuses 2 mg ööpäevas. Annust võib suurendada olenevalt kliinilisest ravivastusest ja taluvusest 2 mg võrra (kas kord nädalas või iga 2 nädala järel olenevalt allpool kirjeldatud kaalutlustest seoses poolväärtusajaga) kuni säilitusannuseni 4 mg ööpäevas kuni 8 mg ööpäevas. Olenevalt individuaalsest kliinilisest ravivastusest ja annuse 8 mg ööpäevas taluvusest võib annust suurendada 2 mg võrra ööpäevas maksimaalse annuseni 12 mg ööpäevas. Patsientidel, kes kasutavad samaaegselt ravimeid, mis ei lühenda perampaneeli poolväärtusaega (vt lõik 4.5), tuleb annust tiitrida mitte sagedamini kui 2-nädalaste intervallidega. Patsientidel, kes kasutavad samaaegselt ravimeid, mis lühendavad perampaneeli poolväärtusaega (vt lõik 4.5), tuleb annust tiitrida mitte sagedamini kui 1-nädalaste intervallidega. Lapsed (4...11-aastased) kehakaaluga 20 kg...< 30 kg Fycompa’ga ravi tuleb alustada annuses 1 mg ööpäevas. Annust võib suurendada olenevalt kliinilisest ravivastusest ja taluvusest 1 mg võrra (kas kord nädalas või iga 2 nädala järel olenevalt allpool kirjeldatud kaalutlustest seoses poolväärtusajaga) kuni säilitusannuseni 4 mg ööpäevas kuni 6 mg ööpäevas. Olenevalt individuaalsest kliinilisest ravivastusest ja annuse 6 mg ööpäevas taluvusest võib annust suurendada 1 mg võrra ööpäevas maksimaalse annuseni 8 mg ööpäevas. Patsientidel, kes kasutavad samaaegselt ravimeid, mis ei lühenda perampaneeli poolväärtusaega (vt lõik 4.5), tuleb annust tiitrida mitte sagedamini kui 2-nädalaste intervallidega. Patsientidel, kes kasutavad samaaegselt ravimeid, mis lühendavad perampaneeli poolväärtusaega (vt lõik 4.5), tuleb annust tiitrida mitte sagedamini kui 1-nädalaste intervallidega.
Lapsed (4...11-aastased) kehakaaluga < 20 kg Fycompa’ga ravi tuleb alustada annuses 1 mg ööpäevas. Annust võib suurendada olenevalt kliinilisest ravivastusest ja taluvusest 1 mg võrra (kas kord nädalas või iga 2 nädala järel olenevalt allpool kirjeldatud kaalutlustest seoses poolväärtusajaga) kuni säilitusannuseni 2 mg ööpäevas kuni 4 mg ööpäevas. Olenevalt individuaalsest kliinilisest ravivastusest ja annuse 4 mg ööpäevas taluvusest võib annust suurendada 0,5 mg võrra ööpäevas maksimaalse annuseni 6 mg ööpäevas. Patsientidel, kes kasutavad samaaegselt ravimeid, mis ei lühenda perampaneeli poolväärtusaega (vt lõik 4.5), tuleb annust tiitrida mitte sagedamini kui 2-nädalaste intervallidega. Patsientidel, kes kasutavad samaaegselt ravimeid, mis lühendavad perampaneeli poolväärtusaega (vt lõik 4.5), tuleb annust tiitrida mitte sagedamini kui 1-nädalaste intervallidega. Primaarsed generaliseerunud toonilis-kloonilised krambihood Perampaneel on primaarsete generaliseerunud toonilis-klooniliste krambihoogude ravis osutunud efektiivseks annustes kuni 8 mg ööpäevas.
Järgmises tabelis on kokkuvõtlikult esitatud annustamissoovitused täiskasvanutele, noorukitele ning 7-aastastele ja vanematele lastele. Täpsemad andmed on esitatud tabelis.
Soovitatav algannus Tiitrimine (mitte sagedamini (järkjärguline) kui ühe nädala Soovitatav Kuni 8 mg 4...8 mg 4...6 mg 2...4 mg säilitusannus ööpäevas ööpäevas ööpäevas ööpäevas Tiitrimine (mitte sagedamini (järkjärguline) kui ühe nädala Soovitatav maksimaalne 12 mg ööpäevas 12 mg ööpäevas 8 mg ööpäevas 6 mg ööpäevas annus Täiskasvanud, ≥ 12-aastased noorukid Fycompa’ga ravi tuleb alustada annuses 2 mg ööpäevas. Annust võib suurendada olenevalt kliinilisest ravivastusest ja taluvusest 2 mg võrra (kas kord nädalas või iga 2 nädala järel olenevalt allpool kirjeldatud kaalutlustest seoses poolväärtusajaga) kuni säilitusannuseni kuni 8 mg ööpäevas. Olenevalt individuaalsest kliinilisest ravivastusest ja annuse 8 mg ööpäevas taluvusest võib annust suurendada kuni 12 mg-ni ööpäevas, mis võib olla mõnedel patsientidel efektiivne (vt lõik 4.4). Patsientidel, kes kasutavad samaaegselt ravimeid, mis ei lühenda perampaneeli poolväärtusaega (vt lõik 4.5), tuleb annust tiitrida mitte sagedamini kui 2-nädalaste intervallidega. Patsientidel, kes kasutavad samaaegselt ravimeid, mis lühendavad perampaneeli poolväärtusaega (vt lõik 4.5), tuleb annust tiitrida mitte sagedamini kui 1-nädalaste intervallidega. Lapsed (7...11-aastased) kehakaaluga ≥ 30 kg Fycompa’ga ravi tuleb alustada annuses 2 mg ööpäevas. Annust võib suurendada olenevalt kliinilisest ravivastusest ja taluvusest 2 mg võrra (kas kord nädalas või iga 2 nädala järel olenevalt allpool kirjeldatud kaalutlustest seoses poolväärtusajaga) kuni säilitusannuseni 4 mg ööpäevas kuni 8 mg
ööpäevas. Olenevalt individuaalsest kliinilisest ravivastusest ja annuse 8 mg ööpäevas taluvusest võib annust suurendada 2 mg võrra ööpäevas maksimaalse annuseni 12 mg ööpäevas. Patsientidel, kes kasutavad samaaegselt ravimeid, mis ei lühenda perampaneeli poolväärtusaega (vt lõik 4.5), tuleb annust tiitrida mitte sagedamini kui 2-nädalaste intervallidega. Patsientidel, kes kasutavad samaaegselt ravimeid, mis lühendavad perampaneeli poolväärtusaega (vt lõik 4.5), tuleb annust tiitrida mitte sagedamini kui 1-nädalaste intervallidega. Lapsed (7...11-aastased) kehakaaluga 20 kg...< 30 kg Fycompa’ga ravi tuleb alustada annuses 1 mg ööpäevas. Annust võib suurendada olenevalt kliinilisest ravivastusest ja taluvusest 1 mg võrra (kas kord nädalas või iga 2 nädala järel olenevalt allpool kirjeldatud kaalutlustest seoses poolväärtusajaga) kuni säilitusannuseni 4 mg ööpäevas kuni 6 mg ööpäevas. Olenevalt individuaalsest kliinilisest ravivastusest ja annuse 6 mg ööpäevas taluvusest võib annust suurendada 1 mg võrra ööpäevas maksimaalse annuseni 8 mg ööpäevas. Patsientidel, kes kasutavad samaaegselt ravimeid, mis ei lühenda perampaneeli poolväärtusaega (vt lõik 4.5), tuleb annust tiitrida mitte sagedamini kui 2-nädalaste intervallidega. Patsientidel, kes kasutavad samaaegselt ravimeid, mis lühendavad perampaneeli poolväärtusaega (vt lõik 4.5), tuleb annust tiitrida mitte sagedamini kui 1-nädalaste intervallidega.
Lapsed (7...11-aastased) kehakaaluga < 20 kg Fycompa’ga ravi tuleb alustada annuses 1 mg ööpäevas. Annust võib suurendada olenevalt kliinilisest ravivastusest ja taluvusest 1 mg võrra (kas kord nädalas või iga 2 nädala järel olenevalt allpool kirjeldatud kaalutlustest seoses poolväärtusajaga) kuni säilitusannuseni 2 mg ööpäevas kuni 4 mg ööpäevas. Olenevalt individuaalsest kliinilisest ravivastusest ja annuse 4 mg ööpäevas taluvusest võib annust suurendada 0,5 mg võrra ööpäevas maksimaalse annuseni 6 mg ööpäevas. Patsientidel, kes kasutavad samaaegselt ravimeid, mis ei lühenda perampaneeli poolväärtusaega (vt lõik 4.5), tuleb annust tiitrida mitte sagedamini kui 2-nädalaste intervallidega. Patsientidel, kes kasutavad samaaegselt ravimeid, mis lühendavad perampaneeli poolväärtusaega (vt lõik 4.5), tuleb annust tiitrida mitte sagedamini kui 1-nädalaste intervallidega.
Ravi lõpetamine Soovitatav on ravi lõpetada järk-järgult, et krambihoogude taastekke tõenäosust võimalikult vähendada. Perampaneeli pika poolväärtusaja ja sellele järgneva plasmakontsentratsioonide aeglase vähenemise tõttu võib selle kasutamise siiski järsku lõpetada, kui see on tingimata vajalik.
Vahelejäänud annused Ühe annuse vahelejätmisel: perampaneeli pika poolväärtusaja tõttu peab patsient ootama ja võtma oma järgmise annuse ettenähtud ajal.
Kui on vahele jäänud rohkem kui 1 annus pidevalt pikema perioodi jooksul, mis siiski ei ületa 5 poolväärtusaega (3 nädalat patsientidel, kes ei kasuta perampaneeli metabolismi indutseerivaid epilepsiavastaseid ravimeid, 1 nädal patsientidel, kes kasutavad perampaneeli metabolismi indutseerivaid epilepsiavastaseid ravimeid (vt lõik 4.5)), tuleb kaaluda ravi jätkamist viimaselt annusetasemelt. Kui patsient on katkestanud perampaneeli kasutamise püsivalt perioodiks, mis ületab 5 poolväärtusaega, on soovitatav järgida eespool esitatud algseid annustamissoovitusi.
Eakad (65-aastased ja vanemad) Fycompa epilepsia raviks kasutamise kliinilistes uuringutes ei osalenud piisavalt 65-aastaseid ja vanemaid patsiente, et määrata kindlaks võimalikke erinevusi nende ravivastuses võrreldes nooremate patsientidega. Ohutusalase teabe analüüs perampaneeliga ravitava 905 eaka patsiendi kohta (topeltpimedates uuringutes teistel, mitte epilepsiaga seotud näidustustel) ohutusprofiilis vanusega seotud erinevusi ei esinenud. Koos vanusega seotud erinevuste puudumisega perampaneeli plasmakontsentratsioonides näitavad need tulemused, et annuse kohandamine eakatel ei ole vajalik. Perampaneeli kasutamisel eakatel peab olema ettevaatlik, võttes arvesse ravimite võimalikke koostoimeid mitme ravimiga ravitavatel patsientidel (vt lõik 4.4).
Neerufunktsiooni kahjustus Kerge neerukahjustusega patsientidel ei ole annuse kohandamine vajalik. Mõõduka või raske neerufunktsiooni kahjustusega või hemodialüüsi saavatel patsientidel ei ole ravimit soovitatav kasutada. Maksafunktsiooni kahjustus Kerge ja mõõduka maksafunktsiooni kahjustusega patsientidel tuleb annuse suurendamisel lähtuda kliinilisest ravivastusest ja taluvusest. Neil patsientidel võib alustada 2 mg annusest. Annuseid tuleb tiitrida 2 mg kaupa mitte kiiremini kui üks kord iga 2 nädala järel, lähtudes taluvusest ja efektiivsusest. Kerge ja mõõduka kahjustusega patsientidel ei tohi perampaneeli annus ületada 8 mg. Raske maksakahjustusega patsientidel ei ole ravimit soovitatav kasutada.
Lapsed Perampaneeli ohutus ja efektiivsus partsiaalsete krambihoogude näidustusel lastel vanuses kuni 4 aastat või primaarsete generaliseerunud toonilis-klooniliste krambihoogude näidustusel lastel vanuses kuni 7 aastat ei ole veel tõestatud.
Manustamisviis
Fycompa’t tuleb võtta ühe suukaudse annusena enne magamaminekut. Seda võib võtta koos toiduga või ilma (vt lõik 5.2). Tablett tuleb koos klaasi veega tervelt alla neelata. Seda ei tohi katki närida, purustada ega osadeks jagada. Tablette ei saa täpselt osadeks jagada, sest poolitusjoon puudub.
4.3 Vastunäidustused
Ülitundlikkus toimeaine või lõigus 6.1 loetletud mis tahes abiaine(te) suhtes.
4.4 Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel
Enesetapukavatsused
Eri näidustustel epilepsiavastaste ravimitega ravitud patsientidel on esinenud enesetapukavatsusi ja enesetapuga seotud käitumist. Epilepsiavastaste ravimite randomiseeritud platseebokontrolliga uuringute metaanalüüs on näidanud samuti enesetapukavatsuste ja enesetapuga seotud käitumise riski vähest suurenemist. Selle riski mehhanism ei ole teada ning kättesaadavate andmete kohaselt ei ole selle riski suurenemine perampaneeli kasutamisel välistatud. Seetõttu tuleb patsiente (lapsed, noorukid ja täiskasvanud) jälgida enesetapukavatsuste ja enesetapuga seotud käitumise suhtes ning kaaluda sobivat ravi. Patsientidel (ja patsientide hooldajatel) tuleb soovitada enesetapukavatsustele ja enesetapuga seotud käitumisele viitavate märkide tekkimisel pidada nõu arstiga. Rasked kutaansed kõrvaltoimed
Seoses perampaneeliga raviga on esinenud raskeid kutaanseid kõrvaltoimeid, sealhulgas ravimireaktsiooni koos eosinofiilia ja süsteemsete sümptomitega (DRESS-sündroom – drug reaction with eosinophilia and systemic symptoms, DRESS) ja Stevensi-Johnsoni sündroom (SJS), mis võivad olla eluohtlikud või surmaga lõppeda (esinemissagedus teadmata; vt lõik 4.8).
Ravimi väljakirjutamisel tuleb patsiente teavitada rasketele kutaansetele kõrvaltoimetele iseloomulikest tunnustest ja sümptomitest ja jälgida hoolikalt nahareaktsioonide suhtes.
DRESS-sündroomi sümptomid on tavaliselt muu hulgas (kuigi mitte ainult) palavik, lööve koos muu elundisüsteemi haaratusega, lümfadenopaatia, maksafunktsiooni analüüside kõrvalekalded ja eosinofiilia. Tuleb märkida, et ülitundlikkuse varased nähud, näiteks palavik või lümfadenopaatia, võivad tekkida ka ilma lööbeta.
SJS-i sümptomid on tüüpiliselt muu hulgas naha irdumine (epidermise nekroos / villid) < 10%, erütematoosne nahk (laatunud), kiire progresseerumine, valulikud atüüpilised märklauasarnased laiaulatuslikud kolded ja/või purpursed laigud või laiaulatuslik erüteem (laatunud), enam kui kahe limaskesta bulloosne/erosiivne haaratus. Neile reaktsioonidele viitavate tunnuste või sümptomite tekkimisel tuleb perampaneeli kasutamine kohe lõpetada ja kaaluda (vajaduse korral) alternatiivse ravimi kasutamist.
Juhul kui patsiendil on perampaneeli kasutamisel tekkinud tõsine reaktsioon, nt SJS või DRESS, ei tohi perampaneeliga ravi sellel patsiendil enam kunagi uuesti alustada.
Absaansi-tüüpi krambihood ja müokloonilised krambihood
Idiopaatilise generaliseerunud epilepsiaga patsientidel esinevat kaks kõige levinumat hootüüpi on absaansi-tüüpi krambihood ja müokloonilised krambihood. Teadaolevalt kutsuvad teised epilepsiavastased ravimid nimetatud hooge esile või raskendavad nende kulgu. Müoklooniliste krambihoogude ja absaansi-tüüpi krambihoogudega patsiente tuleb Fycompa’ga ravi ajal jälgida.
Närvisüsteemi häired
Perampaneel võib põhjustada pearinglust ja unisust ning võib seetõttu mõjutada autojuhtimise ja masinate käsitsemise võimet (vt lõik 4.7).
Hormonaalsed rasestumisvastased vahendid
Fycompa võib annuses 12 mg ööpäevas vähendada progestageenseid aineid sisaldavate hormonaalsete rasestumisvastaste vahendite efektiivsust; sellisel juhul on soovitatav kasutada Fycompa’garavi ajal täiendavaid mittehormonaalseid rasestumisvastaseid vahendeid (vt lõigud 4.5 ja 4.6).
Kukkumised
Kukkumiste oht näib suurenevat, eriti eakatel; selle põhjus ei ole teada.
Agressiivsus, psühhootiline häire
Perampaneeliga ravi saavatel patsientidel on esinenud agressiivsust, vaenulikku ja ebatavalist käitumist. Kliinilistes uuringutes perampaneeliga ravitud patsientidel esines agressiivsust, viha, ärrituvust ja psühhootilist häiret suuremate annuste korral sagedamini. Enamik teatatud juhtudest olid kas kerge või mõõduka raskusastmega ja patsiendid paranesid kas spontaanselt või annuse kohandamisel. Mõnel patsiendil (perampaneeli kliinilistes uuringutes < 1%) täheldati siiski teiste vigastamise mõtteid, füüsilisi kallaletunge või ähvardavat käitumist. Patsientidel on teatatud tapmismõtete esinemisest. Patsientidele ja hooldajatele tuleb anda nõu teatada meeleolu või käitumismustrite olulistest muutustest kohe tervishoiutöötajale. Nende sümptomite tekkimisel tuleb perampaneeli annust vähendada ja raskete sümptomite korral kaaluda ravi katkestamist (vt lõik 4.2). Võimalik kuritarvitamine
Kui patsiendil on esinenud ainete kuritarvitamist, tuleb olla ettevaatlik ja jälgida patsienti perampaneeli kuritarvitamise sümptomite suhtes.
CYP 3A-d indutseerivate epilepsiavastaste ravimite samaaegne kasutamine
Kui patsientidele manustati samaaegselt CYP 3A-d indutseerivaid epilepsiavastaseid ravimeid (karbamasepiin, fenütoiin, okskarbasepiin), oli pärast fikseeritud annuses perampaneeli lisamist raviskeemi ravivastuse esinemissagedus väiksem kui patsientidel, kes said samaaegselt ensüümi mitteindutseerivaid epilepsiavastaseid ravimeid. Patsiendi üleviimisel mitteindutseerivate epilepsiavastaste ravimite samaaegselt kasutamiselt ensüüme indutseerivate ravimite kasutamisele ja
vastupidi tuleb jälgida patsiendi ravivastust. Olenevalt individuaalsest kliinilisest ravivastusest ja taluvusest võib annust suurendada või vähendada korraga 2 mg võrra (vt lõik 4.2). Muud samaaegselt kasutatavad tsütokroomi P450 indutseerivad või inhibeerivad (mitteepilepsia)ravimid
Tsütokroomi P450 indutseerivate või inhibeerivate ravimite lisamisel või ärajätmisel tuleb patsiente hoolikalt jälgida taluvuse ja kliinilise ravivastuse suhtes, sest perampaneeli tasemed vereplasmas võivad väheneda või suureneda; perampaneeli annust võib osutuda vajalikuks vastavalt kohandada.
Maksatoksilisus
Perampaneeli kasutamisel kombinatsioonis muude epilepsiavastaste ravimitega on teatatud maksatoksilisuse juhtudest (peamiselt maksaensüümide aktiivsuse suurenemisest). Maksaensüümide aktiivsuse suurenemise täheldamisel tuleb kaaluda maksafunktsiooni jälgimist.
Abiained
Laktoositalumatus Fycompa sisaldab laktoosi, mistõttu harvaesineva päriliku galaktoositalumatuse, laktaasipuudulikkuse või glükoosi-galaktoosi malabsorptsiooniga patsiendid ei tohi seda ravimit kasutada.
4.5 Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed
Fycompa’t ei loeta tsütokroomi P450 ega UGT ensüümide tugevaks indutseerijaks ega inhibeerijaks (vt lõik 5.2).
Hormonaalsed rasestumisvastased vahendid
Tervetel naistel vähendas Fycompa selle kasutamisel annuses 12 mg (kuid mitte 4 või 8 mg ööpäevas) 21 päeva jooksul samaaegselt suukaudse kombineeritud rasestumisvastase ravimiga levonorgestreeli kontsentratsiooni (keskmine C -väärtus ja AUC vähenesid mõlemad 40% võrra). Fycompa 12 mg ei mõjutanud etinüülestradiooli AUC-väärtusi, kuid C vähenes 18%. Seetõttu tuleb naistel, kes vajavad Fycompa’t 12 mg ööpäevas, võtta arvesse progestageenseid aineid sisaldavate hormonaalsete rasestumisvastaste vahendite efektiivsuse võimalikku vähenemist ja kasutada täiendavat usaldusväärset meetodit (emakasisest vahendit, kondoomi) (vt lõik 4.4). Fycompa koostoimed teiste epilepsiavastaste ravimitega Fycompa võimalikke koostoimeid teiste epilepsiavastaste ravimitega hinnati kliinilistes uuringutes. Fycompa (kuni 12 mg üks kord ööpäevas) toimet teiste epilepsiavastaste ravimite farmakokineetikale hinnati partsiaalsete epilepsiahoogudega noorukitel ja täiskasvanud patsientidel tehtud kolme 3. faasi uuringu koondandmetega tehtud populatsiooni farmakokineetika analüüsi põhjal. Samaaegselt manustatavate teiste epilepsiavastaste ravimite toimet perampaneeli kliirensile hinnati teises, tervetel vabatahtlikel tehtud kahekümne 1. faasi uuringu (Fycompa annus kuni 36 mg) ja partsiaalsete krambihoogudega või primaarsete generaliseerunud toonilis-klooniliste epilepsiahoogudega lastel, noorukitel ning täiskasvanutel tehtud ühe 2. faasi uuringu ning kuue 3. faasi uuringu (Fycompa annus kuni 16 mg üks kord ööpäevas) koondandmetega tehtud populatsiooni farmakokineetika analüüsi põhjal. Nende koostoimete mõju keskmisele püsikontsentratsioonile on kokkuvõtlikult esitatud järgmises tabelis.
Samaaegselt Epilepsiavastase ravimi mõju Fycompa mõju epilepsiavastase kasutatav Fycompa kontsentratsioonile ravimi kontsentratsioonile epilepsiavastane ravim Karbamasepiin 3-kordne vähenemine < 10% vähenemine Klobasaam Mõju puudub < 10% vähenemine Klonasepaam Mõju puudub Mõju puudub
Lamotrigiin Mõju puudub < 10% vähenemine Levetiratsetaam Mõju puudub Mõju puudub Okskarbasepiin 2-kordne vähenemine 35% suurenemine 1) Fenobarbitaal 20% vähenemine Mõju puudub Fenütoiin 2-kordne vähenemine Mõju puudub
Topiramaat 20% vähenemine Mõju puudub Valproehape Mõju puudub < 10% vähenemine Zonisamiid Mõju puudub Mõju puudub
1) Aktiivset metaboliiti monohüdroksükarbasepiini ei hinnatud.
Populatsiooni farmakokineetika analüüsi andmeil suurenes partsiaalsete epilepsiahoogudega patsientidel ja primaarsete generaliseerunud toonilis-klooniliste epilepsiahoogudega patsientidel Fycompa kogukliirens manustamisel koos karbamasepiiniga (3-kordselt) ja fenütoiiniga või okskarbasepiiniga (2-kordselt), mis on ainevahetusega seotud ensüümide teadaolevad indutseerijad (vt lõik 5.2). Seda toimet tuleb nende epilepsiavastaste ravimite lisamisel patsiendi raviskeemile ja nendega ravi lõpetamisel arvesse võtta. Klonasepaam, levetiratsetaam, fenobarbitaal, topiramaat, zonisamiid, klobasaam, lamotrigiin ega valproehape ei avaldanud kliiniliselt olulist toimet Fycompa kliirensile.
Partsiaalsete epilepsiahoogudega patsientide populatsiooni farmakokineetilises analüüsis ei olnud Fycompa mõju klonasepaami, levetiratsetaami, fenobarbitaali, fenütoiini, topiramaadi, zonisamiidi, karbamasepiini, klobasaami, lamotrigiini ja valproehappe kliirensile suurima hinnatud perampaneeli annuse (12 mg ööpäevas) korral kliiniliselt oluline.
Perampaneel vähendas okskarbasepiini kliirensit 26%. Okskarbasepiin metaboliseerub kiiresti tsütosooli reduktaasi ensüümi toimel aktiivseks metaboliidiks monohüdroksükarbasepiiniks. Perampaneeli toime monohüdroksükarbasepiini kontsentratsioonidele ei ole teada.
Perampaneeli annustatakse olenevalt kliinilisest toimest, arvestamata teisi epilepsiavastaseid ravimeid.
Perampaneeli toime CYP3A substraatidele
Tervetel uuringus osalejatel vähendas Fycompa (6 mg üks kord ööpäevas 20 päeva jooksul) midasolaami AUC-d 13%. Midasolaami (või teiste spetsiifiliste CYP3A substraatide) kontsentratsiooni suuremat vähenemist Fycompa suuremate annuste korral ei saa välistada. Tsütokroomi P450 indutseerijate toime perampaneeli farmakokineetikale
Tugevad tsütokroomi P450 indutseerijad, näiteks rifampitsiin ja naistepuna, eeldatavalt vähendavad perampaneeli kontsentratsioone ning reaktiivsete metaboliitide plasmakontsentratsioonide potentsiaalset suurenemist nende toimel ei saa välistada. Felbamaat vähendas ravimite kontsentratsioone ja võib vähendada ka perampaneeli plasmakontsentratsioone.
Tsütokroomi P450 inhibiitorite toime perampaneeli farmakokineetikale
Tervetel uuringus osalejatel suurendas CYP3A4 inhibiitor ketokonasool (400 mg üks kord ööpäevas 10 päeva jooksul) perampaneeli AUC-d 20% ja pikendas perampaneeli poolväärtusaega 15%
(67,8 tundi vs 58,4 tundi). Tugevamaid toimeid ei saa välistada perampaneeli kasutamisel koos ketokonasoolist pikema poolväärtusajaga CYP3A inhibiitoriga või pikemaajalisel ravimisel inhibiitoriga. Levodopa Fycompa (4 mg üks kord ööpäevas 19 päeva jooksul) tervetel vabatahtlikel levodopa C -i ega AUC- d ei mõjutanud. Alkohol
Perampaneeli mõju tähelepanelikkust ja erksust nõudvatele tegevustele, näiteks autojuhtimisvõimele, lisandus alkoholi toimele või võimendas seda, nagu leiti farmakodünaamilise koostoime uuringus tervete vabatahtlikega. Perampaneeli korduvad annused 12 mg ööpäevas suurendasid viha, segasust ja depressiooni, hinnatuna meeleoluseisundi profiili 5-punktilise hindamisskaalaga (vt lõik 5.1). Neid mõjusid võib näha ka Fycompa kasutamisel koos teiste kesknärvisüsteemi pärssivate ravimitega.
Lapsed
Koostoimete uuringud on läbi viidud ainult täiskasvanutel. Noorukite (≥ 12 aastased) ja laste (4…11-aastased) populatsiooni farmakokineetika analüüsis ei leitud täiskasvanutega võrreldes märkimisväärseid erinevusi.
4.6 Fertiilsus, rasedus ja imetamine
Fertiilses eas naised ja kontratseptsioon meestel ja naistel
Fycompa’t ei ole soovitav kasutada fertiilses eas naistel, kes ei kasuta rasestumisvastaseid vahendeid, välja arvatud juhul, kui see on tingimata vajalik. Fycompa võib vähendada progestageenseid aineid sisaldavate hormonaalsete rasestumisvastaste vahendite efektiivsust. Seetõttu on soovitatav kasutada täiendavat mittehormonaalset rasestumisvastast vahendit (vt lõigud 4.4 ja 4.5).
Rasedus
Perampaneeli kasutamise kohta rasedatel on andmeid piiratud hulgal (vähem kui 300 raseda andmed). Loomkatsed ei näita teratogeenset toimet rottidele või küülikutele, kuid rottidel täheldati kahjulikku toimet lootele emasloomale toksilistes annustes (vt lõik 5.3). Fycompa’t ei ole soovitatav kasutada raseduse ajal.
Imetamine Uuringud imetavate rottidega näitasid perampaneeli ja/või selle metaboliitide eritumist rinnapiima (vt lähemalt lõik 5.3). Ei ole teada, kas perampaneel eritub inimese rinnapiima. Riski vastsündinutele/imikutele ei saa välistada. Rinnaga toitmise katkestamine või Fycompa’garavi katkestamine/jätkamine tuleb otsustada, arvestades imetamise kasu lapsele ja ravi kasu naisele.
Fertiilsus
Rottide fertiilsusuuringutes täheldati emasloomadel suure annuse (30 mg/kg) kasutamisel indlusperioodide pikenemist ja ebaregulaarsust; need muutused ei mõjutanud siiski fertiilsust ega loote varajast arengut. Isasloomade viljakust ravim ei mõjutanud (vt lõik 5.3). Perampaneeli mõju inimeste viljakusele ei ole kindlaks määratud.
4.7 Toime reaktsioonikiirusele
Fycompa mõjutab mõõdukalt autojuhtimise ja masinate käsitsemise võimet. Perampaneel võib põhjustada pearinglust ja unisust ning võib seetõttu mõjutada autojuhtimise ja masinate käsitsemise võimet. Patsientidel tuleb soovitada mitte juhtida autot, käsitseda keerulisi
masinaid ega tegelda teiste potentsiaalselt ohtlike tegevustega, kuni ei ole teada, kas perampaneel mõjutab nende võimet neid ülesandeid täita (vt lõigud 4.4 ja 4.5).
4.8 Kõrvaltoimed
Ohutusprofiili kokkuvõte
Partsiaalsete epilepsiahoogudega patsientide kõikides kontrolliga ja kontrollita uuringutes manustati perampaneeli kokku 1639 patsiendile, kellest 1147 raviti 6 kuud ja 703 kauem kui 12 kuud.
Primaarsete generaliseerunud toonilis-klooniliste epilepsiahoogudega patsientide kontrolliga ja kontrollita uuringus on perampaneeli manustatud 114 patsiendile, kellest 68 raviti 6 kuud ja 36 kauem kui 12 kuud.
Ravi katkestamist põhjustanud kõrvaltoimed: partsiaalsete epilepsiahoogude kontrolliga 3. faasi kliinilistes uuringutes oli kõrvaltoime tõttu ravi katkestanute osakaal 1,7% (3/172); 4,2% (18/431) ja 13,7% (35/255) patsientidest, kes olid randomiseeritud vastavalt perampaneeli kasutajate rühmadesse, kus soovitatavad annused olid vastavalt 4 mg, 8 mg ja 12 mg ööpäevas, ning 1,4% (6/442) patsientidest, kes olid randomiseeritud platseeborühma. Kõige sagedamini (≥ 1% perampaneeli koondrühmas ja rohkem kui platseebo puhul) ravi katkestamist tinginud kõrvaltoimed olid pearinglus ja unisus.
Primaarsete generaliseerunud toonilis-klooniliste epilepsiahoogudega patsientide kontrolliga 3. faasi kliinilises uuringus katkestas kõrvaltoimete tõttu ravi 4,9% (4/81) patsientidest, kes olid randomiseeritud perampaneeli 8 mg kasutavasse rühma, ja 1,2% (1/82) patsientidest, kes olid randomiseeritud platseeborühma. Kõige sagedamini (≥ 2% perampaneeli rühmas ja rohkem kui platseebo kasutamisel) põhjustas ravi katkestamist pearinglus.
Turuletulekujärgne kasutamine
Seoses perampaneeliga raviga on esinenud raskeid kutaanseid kõrvaltoimeid, sealhulgas reaktsiooni ravimile koos eosinofiilia ja süsteemsete sümptomitega (DRESS-sündroom) (vt lõik 4.4).
Kõrvaltoimete tabel
Allpool tabelis on esitatud Fycompa kliiniliste uuringute ohutuse koondandmebaasi põhjal kindlaksmääratud kõrvaltoimed organsüsteemi klasside ja esinemissageduse järgi. Kõrvaltoimed on liigitatud järgmiselt: väga sage (≥ 1/10), sage (≥ 1/100 kuni < 1/10), aeg-ajalt (≥ 1/1000 kuni < 1/100), teadmata (ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel). Igas esinemissageduse grupis on kõrvaltoimed toodud tõsiduse vähenemise järjekorras.
Organsüsteemi klass Väga sage Sage Aeg-ajalt Teadmata Ainevahetus- ja isu vähenemine toitumishäired isu suurenemine Psühhiaatrilised häired agressiivsus suitsiidimõtted, Närvisüsteemi häired pearinglus ataksia
Organsüsteemi klass Väga sage Sage Aeg-ajalt Teadmata Silma kahjustused diploopia Kõrva ja labürindi Vertiigo häired Seedetrakti häired Iiveldus
Naha ja nahaaluskoe Ravimireaktsioon kahjustused koos eosinofiilia Lihaste, luustiku ja seljavalu sidekoe kahjustused Üldised häired kõnnaku häired Uuringud kehakaalu tõus Vigastus, mürgistus ja Kukkumine protseduuri tüsistused * Vt lõik 4.4
Lapsed
Kliiniliste uuringute andmebaasi põhjal, millesse kuulus 196 noorukit, kes kasutasid topeltpimedates uuringutes partsiaalsete krambihoogude ja primaarsete generaliseerunud toonilis-klooniliste krambihoogude raviks perampaneeli, oli üldine ohutusprofiil noorukitel täiskasvanute profiiliga sarnane, välja arvatud agressiivsuse osas, mida täheldati noorukitel sagedamini kui täiskasvanutel.
Kliiniliste uuringute andmebaasi (hõlmas mitmekeskuselises avatud uuringus 180 perampaneeliga ravitud lapse andmeid) põhjal oli üldine ohutusprofiil lastel sarnane noorukitel ja täiskasvanutel täheldatuga, välja arvatud unisuse, ärrituvuse, agressiivsuse ja agitatsiooni osas, mida täheldati lastel tehtud uuringus sagedamini kui noorukitel ja täiskasvanutel tehtud uuringutes.
Olemasolevad andmed laste kohta ei viidanud perampaneeli kliiniliselt olulistele toimetele kasvu- ja arenguparameetritele, sh kehakaalule, pikkusele, kilpnäärmefunktsioonile, insuliinisarnase kasvufaktori 1 (IGF-1) sisaldusele, kognitiivsele funktsioonile (hinnatuna Aldenkampi-Bakeri neuropsühholoogilise hindamisskaalaga [Aldenkamp-Baker neuropsychological assessment schedule, ABNAS]), käitumisele (hinnatuna laste käitumise kontrollküsimustikuga [Child Behavior Checklist, CBCL]) ja käelisele osavususele (hinnatuna Lafayette’i käelise osavuse plaadi katsega [Lafayette Grooved Pegboard Test, LGPT]). Siiski on pikaajalised toimed [üle 1 aasta] laste õppimisele, intelligentsusele, kasvule, endokriinfunktsioonile ja puberteedile praegu teadmata.
Võimalikest kõrvaltoimetest teatamine
Ravimi võimalikest kõrvaltoimetest on oluline teatada ka pärast ravimi müügiloa väljastamist. See võimaldab jätkuvalt hinnata ravimi kasu/riski suhet. Tervishoiutöötajatel palutakse kõigist võimalikest kõrvaltoimetest teatada riikliku teavitamissüsteemi (vt V lisa) kaudu.
4.9 Üleannustamine
Turuletuleku järel on olnud tahtliku ja juhusliku üleannustamise juhtumeid. Teatatud perampaneeli annused olid lastel kuni u 50 mg ja täiskasvanud patsientidel kuni 300 mg. Täheldatud kõrvaltoimete
hulka kuulusid muutused vaimses seisundis, agitatsioon, agressiivne käitumine, oksendamine, kooma ja teadvuse taseme langus. Patsiendid taastusid jääknähtudeta. Spetsiifiline antidoot perampaneeli toimele puudub.
Näidustatud on patsiendi üldine toetav ravi, sealhulgas elutähtsate näitude ja patsiendi kliinilise seisundi jälgimine. Perampaneeli pikka poolväärtusaga arvestades võivad selle mõjud olla pikaajalised. Vähese neerukliirensi tõttu pole tõenäoliselt kasu näiteks forsseeritud diureesist, dialüüsist, hemoperfusioonist vms sekkumistest.
5. FARMAKOLOOGILISED OMADUSED
5.1 Farmakodünaamilised omadused
Farmakoterapeutiline rühm: epilepsiavastased ained, teised epilepsiavastased ained, ATC-kood: N03AX22
Toimemehhanism
Perampaneel on esimene oma klassi ravim, ionotroopse α-amino-3-hüdroksü-5-metüül-4-isoksasool- propioonhappe (AMPA) glutamaadi retseptori selektiivne, mittekonkureeriv antagonist postsünaptilistes neuronites. Glutamaat on kesknärvisüsteemis esmane erutusega seotud neurotransmitter, mis osaleb mitmes neuroloogilises häires, mida põhjustab neuronite üleerutumine. AMPA retseptorite aktiveerumist glutamaadi toimel peetakse enamikul juhtudel erutuse kiirete sünaptiliste ülekannete põhjuseks ajus. Perampaneel ei konkureerinud in vitro uuringutes AMPA-ga seondumises AMPA retseptoriga, kuid perampaneeli seondumist vähendasid mittekonkureerivad AMPA retseptori antagonistid, mis näitas, et perampaneel on mittekonkureeriv AMPA retseptori antagonist. In vitro inhibeeris perampaneel rakkudevahelise kaltsiumi taseme AMPA poolt indutseeritud (kuid mitte NMDA poolt indutseeritud) tõusu. In vivo pikendas perampaneel AMPA poolt indutseeritud epilepsiahoo mudelis oluliselt epilepsiahoo latentsust.
Perampaneeli epilepsiavastase toime täpne mehhanism inimestel ei ole täielikult teada.
Farmakodünaamilised toimed
Kolmes kliinilises efektiivsuse uuringus partsiaalsete epilepsiahoogudega patsientidel tehti farmakokineetiline-farmakodünaamiline (efektiivsuse) koondanalüüs. Lisaks tehti ühes efektiivsuse uuringus farmakokineetiline-farmakodünaamiline (efektiivsuse) analüüs primaarsete generaliseerunud toonilis-klooniliste epilepsiahoogude suhtes. Mõlemas analüüsis oli perampaneeli plasmakontsentratsioon korrelatsioonis epilepsiahoogude harvenemisega. Psühhomotoorsed näitajad Ühekordsed ja korduvad annused 8 mg ja 12 mg halvendasid annusest sõltuvalt tervete vabatahtlike psühhomotoorseid näitajaid. Perampaneeli mõju keeruliste ülesannete täitmisele, nagu autojuhtimisvõime, lisandus alkoholi kahjulikule mõjule või võimendas seda. Psühhomotoorsete näitajate testide tulemused taastusid ravieelsele tasemele 2 nädala jooksul pärast perampaneeli annustamise lõpetamist.
Kognitiivne funktsioon Uuringus tervete vabatahtlikega, milles hinnati perampaneeli mõju erksusele ja mälule, kasutades standardseid hindamisvahendeid, ei täheldatud perampaneeli mõju neile pärast perampaneeli ühekordsete ja korduvate annuste manustamist kuni 12 mg ööpäevas.
Noorukitest patsientide platseebokontrolliga uuringus perampaneeli kasutamisel olulisi muutusi kognitiivses funktsioonis platseeboga võrreldes ei täheldatud, mõõdetuna Cognitive Drug Research (CDR) süsteemi üldise kognitiivse funktsiooni skooriga. Avatud jätku-uuringus pärast 52 nädalat
kestnud ravi perampaneeliga üldises CDR-süsteemi skooris olulisi muutusi ei täheldatud (vt lõik 5.1 „Lapsed“). Lastel tehtud avatud, kontrollrühmata uuringus ei täheldatud pärast täiendavat ravi perampaneeliga (vt lõik 5.1 „Lapsed“) mingeid kognitiivse funktsiooni kliiniliselt olulisi muutusi võrreldes uuringueelsete näitajatega (hindamiseks kasutati ABNAS-i).
Erksus ja meeleolu Perampaneeli annuses 4 kuni 12 mg ööpäevas kasutanud tervete vabatahtlike erksuse (virguse) tasemed vähenesid annusega seotud viisil. Meeleolu halvenes ainult pärast annustamist 12 mg ööpäevas; meeleolumuutused olid väikesed ja kajastasid erksuse üldist vähenemist. Perampaneeli korduvad annused 12 mg ööpäevas suurendasid ka alkoholi mõju tähelepanelikkusele ja erksusele ning suurendasid viha, segasuse ja depressiooni tasemeid, hinnatuna meeleolumuutuste profiili 5-punktilisel hindamisskaalal.
Südame elektrofüsioloogia Perampaneel ei pikendanud QTc-intervalli selle manustamisel annustes kuni 12 mg ööpäevas ega avaldanud annusega seotud ega kliiniliselt olulist mõju QRS-i kestusele.
Kliiniline efektiivsus ja ohutus
Partsiaalsed epilepsiahood Perampaneeli efektiivsust partsiaalsete epilepsiahoogude korral hinnati kolmes lisaravi 19-nädalases randomiseeritud topeltpimedas platseebokontrolliga mitmekeskuselises uuringus täiskasvanud ja noorukieas patsientidega. Patsientidel esines partsiaalseid epilepsiahooge sekundaarse generaliseerumisega või ilma, mida ei õnnestunud ühe kuni kolme samaaegselt kasutatava epilepsiavastaste ravimiga piisavalt kontrolli all hoida. Patsientidel oli esinenud 6-nädalasel ravieelsel perioodil rohkem kui viis epilepsiahoogu ning ükski epilepsiahoogudeta periood ei olnud pikem kui 25 päeva. Neis kolmes uuringus oli patsientide epilepsia keskmine kestus ligikaudu 21,06 aastat. 85,3% kuni 89,1% patsientidest kasutas kaht või kolme samaaegset epilepsiavastast ravimit koos samaaegse uitnärvi stimuleerimisega või ilma.
Kahes uuringus (uuringud 304 ja 305) võrreldi perampaneeli annuseid 8 ja 12 mg ööpäevas platseeboga ja kolmandas uuringus (uuring 306) võrreldi perampaneeli annuseid 2, 4 ja 8 mg ööpäevas platseeboga. Kõigis kolmes uuringus toimus pärast 6-nädalast ravieelset faasi, mille vältel määrati enne randomiseerimist kindlaks epilepsiahoogude ravieelne esinemissagedus, patsientide randomiseerimine ja tiitrimine randomiseeritud annuseni. Kõigi kolme uuringu tiitrimisfaasis alustati ravi annusega 2 mg ööpäevas ja suurendati seda üks kord nädalas 2 mg võrra ööpäevas kuni sihtannuse saavutamiseni. Patsientidel, kellel tekkisid talumatud kõrvaltoimed, võis säilitada sama annuse või vähendada annust varem talutud annuseni. Kõigis kolmes uuringus järgnes tiitrimisfaasile säilitusravi faas, mis kestis 13 nädalat ja mille vältel patsiendid kasutasid perampaneeli püsiannuses. Kõigi uuringute koondandmete alusel oli 50% ravivastusega uuringus osalejate osakaal platseeborühmas 19%, perampaneelirühmades 4 mg 29%, 8 mg 35% ja 12 mg 35%. Perampaneeliga ravil oli statistiliselt oluline toime epilepsiahoogude esinemissageduse vähenemisele 28 päeva jooksul (ravieelsest kuni ravifaasini) võrreldes platseeborühmaga annustes 4 mg ööpäevas (uuring 306), 8 mg ööpäevas (uuringud 304, 305 ja 306) ja 12 mg ööpäevas (uuringud 304 ja 305). Koos ensüüme indutseerivate epilepsiavastaste ravimite kasutamisega saavutati vähemalt 50% ravivastus 4 mg, 8 mg ja 12 mg perampaneeli rühmas vastavalt 23%, 31,5% ja 30% patsientidest; perampaneeli manustamisel koos ensüüme mitteindutseerivate epilepsiavastaste ravimitega oli see tulemus vastavalt 33,3%; 46,5% ja 50%. Need uuringud näitavad, et perampaneeli manustamine üks kord ööpäevas annustes 4 mg kuni 12 mg oli sellel populatsioonil lisaravina platseebost oluliselt efektiivsem.
Platseebokontrolliga uuringute andmed näitavad epilepsiahoogude kontrolli all hoidmise paranemist perampaneeli kasutamisel üks kord ööpäevas annuses 4 mg ning selle kasulikkuse suurenemist annuse suurendamisel 8 mg-ni ööpäevas. Annuse 12 mg kasutamisel ei täheldatud üldpopulatsioonis paremat efektiivsust võrreldes annusega 8 mg. Annuse 12 mg paremat efektiivsust täheldati mõnel patsiendil,
kes talusid annust 8 mg ja kellel oli kliiniline ravivastus selle annusega ebapiisav. Epilepsiahoogude esinemissageduse kliiniliselt oluline vähenemine võrreldes platseeboga saavutati juba annustamise teisel nädalal, mil patsientide päevaannus suurendati 4 mg-ni. 1,7% kuni 5,8% kliinilistes uuringutes perampaneeli kasutavatest patsientidest olid kliinilistes uuringutes 3-kuulise säilitusravi jooksul krambihoogudeta võrreldes 0%...1%-ga platseebot kasutanud patsientidest.
Avatud jätku-uuring 97% patsientidest, kes lõpetasid partsiaalsete epilepsiahoogudega patsientide randomiseeritud uuringud, kaasati avatud jätku-uuringusse (n = 1186). Randomiseeritud uuringus osalenud patsiendid viidi üle perampaneeli kasutamisele 16 nädala jooksul, millele järgnes pikaajaline säilitav ravi (≥ 1 aasta). Keskmise päevaannuse keskväärtus oli 10,05 mg.
Primaarsed generaliseerunud toonilis-kloonilised epilepsiahood Perampaneeli kasutamist täiendava ravina 12-aastastel ja vanematel idiopaatilise generaliseerunud epilepsiaga patsientidel, kellel esines primaarseid generaliseerunud toonilis-kloonilisi epilepsiahooge, tõestati mitmekeskuselises, randomiseeritud, topeltpimedas, platseebokontrolliga uuringus (uuring 332). Kaasamistingimustele vastavad patsiendid, kes kasutasid stabiilses annuses 1 kuni 3 epilepsiavastaste ravimit ja kellel oli esinenud 8-nädalasel ravieelsel perioodil vähemalt 3 primaarset generaliseerunud toonilis-kloonilist epilepsiahoogu, randomiseeriti rühmadesse, kellele manustati kas perampaneeli või platseebot. Populatsiooni kuulus 164 patsienti (perampaneel N = 82, platseebo N = 82). Patsientide annuseid tiitriti nelja nädala jooksul sihtannuseni 8 mg ööpäevas või suurima talutava annuseni ning neid raviti tiitrimisperioodi lõpuks saavutatud viimase annusetasemega veel 13 nädalat. Raviperioodi kogukestus oli 17 nädalat. Uuringuravimit manustati üks kord ööpäevas.
Vähemalt 50% ravivastuse saavutanud patsientide osakaal oli säilitusravi perioodil primaarsete generaliseerunud toonilis-klooniliste epilepsiahoogudega patsientidel perampaneeli rühmas (58%) oluliselt suurem kui platseebo rühmas (35,8%), P = 0,0059. Koos ensüüme indutseerivate epilepsiavastaste ravimite kasutamisega saavutati vähemalt 50% ravivastus 22,2% patsientidest ja perampaneeli manustamisel koos ensüüme mitteindutseerivate epilepsiavastaste ravimitega oli see tulemus 69,4%. Perampaneeli rühmas oli ensüüme indutseerivaid epilepsiavastaseid ravimeid kasutavate patsientide arv väike (n = 9). 28 päeva jooksul esinenud primaarsete generaliseerunud toonilis-klooniliste epilepsiahoogude esinemissageduse mediaanne muutus protsentides tiitrimis- ja säilitusravi perioodil (kokku) võrreldes randomiseerimiseelse perioodiga oli perampaneeli rühmas suurem (-76,5%) kui platseebo kasutamisel (-38,4%), P < 0,0001. 3-kuulise säilitusravi jooksul vabanes 30,9% (25/81) kliinilistes uuringutes perampaneeli kasutanud patsientidest primaarsetest generaliseerunud toonilis-kloonilistest epilepsiahoogudest võrreldes 12,3%-ga (10/81) platseebot kasutanud patsientidest. Idiopaatiliste generaliseerunud krambihoogude teised alatüübid Perampaneeli efektiivsus ja ohutus müoklooniliste krambihoogudega patsientidel ei ole tõestatud. Kättesaadavad andmed ei ole järelduste tegemiseks piisavad. Perampaneeli efektiivsust absaansi-tüüpi krambihoogude ravis ei ole tõestatud. Uuringus 332 vabanes primaarsete generaliseerunud toonilis-klooniliste epilepsiahoogudega patsientidest, kellel esines samaaegselt ka müokloonilisi epilepsiahooge, epilepsiahoogudest 16,7% (4/24) perampaneeli rühmas võrreldes 13%-ga (3/23) platseebo rühmas. Samaaegsete absaansi-tüüpi krambihoogudega patsientidest vabanes epilepsiahoogudest 22,2% (6/27) perampaneeli rühmas võrreldes 12,1%-ga (4/33) platseebo rühmas. Igasugustest krambihoogudest vabanes 23,5% (19/81) perampaneeli kasutanud patsientidest võrreldes 4,9%-ga (4/81) platseebot kasutanud patsientidest.
Avatud jätkufaas Uuringu 332 lõpetanud 140 patsiendist 114 (81,4%) kaasati jätkufaasi. Randomiseerimisega uuringus osalenud patsiendid viidi 6 nädala jooksul üle perampaneeli kasutamisele, mida nad kasutasid seejärel pikaajalise säilitusravi perioodi jooksul (≥ 1 aasta). Jätkufaasis oli 73,7%-l (84/114) patsientidest sagedaim ööpäevane perampaneeli annus suurem kui 4 kuni 8 mg ööpäevas ja 16,7%-l (19/114) patsientidest oli sagedaim ööpäevane perampaneeli annus suurem kui 8 kuni 12 mg ööpäevas. Pärast
1-aastast ravi jätkufaasis täheldati 65,9% (29/44) patsientidest primaarsete generaliseerunud toonilis- klooniliste epilepsiahoogude esinemissageduse vähemalt 50% vähenemist (võrreldes nende epilepsiahoogude esinemissagedusega enne ravi alustamist perampaneeliga). Need andmed olid kooskõlas epilepsiahoogude esinemissageduse muutustega protsentides ja näitasid, et 50% ravivastuse osakaal primaarsete generaliseerunud toonilis-klooniliste epilepsiahoogude esinemissageduse osas oli aja jooksul üldjuhul stabiilne alates ligikaudu 26. nädalast kuni 2. aasta lõpuni. Kõikide epilepsiahoogude ja nende puudumise hindamisel müoklooniliste krambihoogudega võrreldes saadi aja jooksul sarnased tulemused. Üleviimine monoteraapiale Kliinilise praktika retrospektiivses uuringus viidi 51 epilepsiaga patsienti, kellele manustati perampaneeli täiendava ravina, üle perampaneeli monoteraapiale. Enamikul neist patsientidest oli varem esinenud partsiaalseid epilepsiahooge. Neist patsientidest 14 (27%) viidi järgmistel kuudel tagasi täiendavale ravile. 34 patsienti jälgiti vähemalt 6 kuu jooksul ja neist 24 patsienti (71%) jäid perampaneeli monoteraapiale vähemalt 6 kuuks. Kümmet (10) patsienti jälgiti vähemalt 18 kuu jooksul ja neist 3 patsienti (30%) jäeti perampaneeli monoteraapiale vähemalt 18 kuuks.
Lapsed
Euroopa Ravimiamet on peatanud kohustuse esitada Fycompa’ga läbi viidud uuringute tulemused ravile raskesti alluva epilepsiaga laste ühe või mitme alarühma kohta (lokaliseerunud ja vanusega seotud epilepsiasündroomid) (teave noorukitel ja lastel kasutamise kohta: vt lõik 4.2).
Kolmes otsustavas topeltpimedas platseebokontrolliga 3. faasi uuringus osales 143 noorukit vanuses 12 kuni 18 aastat. Nendel noorukitel saavutatud ravitulemused sarnanesid täiskasvanutel saadud tulemustega.
Uuringus 332 osales 22 noorukit vanuses 12 kuni 18 aastat. Nendel noorukitel saavutatud ravitulemused sarnanesid täiskasvanutel saadud tulemustega.
19 nädalat kestnud, randomiseeritud, topeltpimedas, platseebokontrolliga, avatud jätku-faasiga uuringus (uuring 235) hinnati Fycompa lühiajalist toimet kognitiivsele funktsioonile (annusevahemik 8 kuni 12 mg üks kord ööpäevas) selle kasutamisel lisaravina 133 (Fycompa n = 85, platseebo n = 48) noorukist patsiendil vanuses 12 kuni vähem kui 18 aastat, kellel esines ebapiisavalt ravile alluvaid partsiaalseid epilepsiahooge. Kognitiivset funktsiooni hinnati Cognitive Drug Research (CDR) süsteemi üldise kognitiivse funktsiooni t-skooriga, mis on liitskoor ning tuletatud viiest domeenist, millega testitakse tähelepanuvõimet, tähelepanu püsivust, episoodilise sekundaarse mälu kvaliteeti, töömälu kvaliteeti ja mälu kiirust. CDR-süsteemi üldise kognitiivse funktsiooni t-skoori keskmine muutus (standardhälve) algtasemest topeltpimeda ravi lõpuni (19 nädalat) oli platseeborühmas 1,1 (7,14) ja perampaneeli rühmas (miinus) –1,0 (8,86) ning vähimruutude keskmise ravirühmade vaheline erinevus (95% usaldusvahemik) = (miinus) -2,2 (-5,2; 0,8). Ravirühmade vahel ei olnud statistiliselt olulist erinevust (p = 0,145). Platseebo ja perampaneeli rühma CDR-süsteemi üldise kognitiivse funktsiooni t-skoorid olid algtasemel vastavalt 41,2 (10,7) ja 40,8 (13,0). Avatud jätku- uuringus perampaneeli kasutanud patsientidel (n = 112) oli CDR-süsteemi üldise kognitiivse funktsiooni t-skoori keskmine muutus (standardhälve) algtasemest kuni avatud ravi lõpuni (52 nädalat) (miinus) -1,0 (9,91). See ei olnud statistiliselt oluline (p = 0,96). Pärast kuni 52 nädalat kestnud ravi perampaneeliga (n = 114) toimet luude kasvule ei täheldatud. Toimeid kehakaalule, kehapikkusele ja seksuaalsele arengule täheldati pärast kuni 104 nädalat kestnud ravi (n = 114). Avatud, kontrollrühmata uuringus (uuring 311) hinnati täiendava ravina kasutatava permpaneeli ekspositsiooni-efektiivsuse seost 180 ebapiisava ravivastusega, partsiaalsete krambihoogude või primaarsete generaliseerunud toonilis-klooniliste krambihoogudega lapsel (vanuses 4...11 aastat) . Ravimit tiitriti 11 nädala jooksul järgmiselt: patsientidel, kes ei võtnud samaaegselt CYP3A indutseerivaid epilepsiavastaseid ravimeid (karbamasepiin, okskarbasepiin, eslikarbasepiin ja fenütoiin), kuni eesmärgiks seatud annuseni 8 mg ööpäevas või maksimaalse talutava annuseni (mitte üle 12 mg ööpäevas), ja patsientidel, kes võtsid samaaegselt CYP3A indutseerivaid epilepsiavastaseid ravimeid, kuni eesmärgiks seatud annuseni 12 mg ööpäevas või maksimaalse talutava annuseni (mitte
üle 16 mg ööpäevas). Perampaneeli tiitritud lõppannust hoiti samal tasemel 12 nädala jooksul (ekspositsiooni kogukestus 23 nädalat) kuni põhiuuringu lõppemiseni. Jätku-uuringusse kaasatud patsientidel, keda raviti täiendavalt veel 29 nädalat, oli ekspositsiooni kogukestus 52 nädalat. Kõigil partsiaalsete krambihoogudega patsientidel (n = 148 patsienti) oli pärast 23-nädalast ravi perampaneeliga krambihoogude esinemissageduse muutuse mediaan 28 päeva kohta –40,1%, 46,6% (n = 69/148) patsientidest oli ravivastuse saavutanute osakaal 50% ja suurem ning krambihoogudeta patsientide osakaal oli 11,5% (n = 17/148). Ravitoimed, st krambihoogude esinemissageduse mediaanne vähenemine (nädalad 40...52: n = 108 patsienti, –69,4%), ravivastuse saavutanute osakaal 50% (nädalad 40...52: 62,0%, n = 67/108) ja krambihoogudeta patsientide osakaal (nädalad 40...52: 13,0%, n = 14/108), püsisid pärast 52-nädalast ravi perampaneeliga.
Nende partsiaalsete krambihoogudega patsientide alarühmas, kellel esinesid sekundaarsed generaliseerunud krambihood (n = 54 patsienti), olid need väärtused sekundaarsete generaliseerunud toonilis-klooniliste krambihoogude puhul vastavalt –58,7%, 64,8% (n = 35/54) ja 18,5% (n = 10/54). Ravitoimed, st krambihoogude esinemissageduse mediaanne vähenemine (nädalad 40...52: n = 41 patsienti, –73,8%), ravivastuse saavutanute osakaal 50% (nädalad 40...52: 80,5%, n = 33/41) ja krambihoogudeta patsientide osakaal (nädalad 40...52: 24,4%, n = 10/41), püsisid pärast 52-nädalast ravi perampaneeliga.
Primaarsete generaliseerunud toonilis-klooniliste krambihoogudega patsientidel (n = 22 patsienti, kellest 19 patsienti olid 7...< 12-aastased ja 3 patsienti 4...< 7 aastased), oli krambihoogude esinemissageduse muutuse mediaan 28 päeva kohta –69,2%, 63,6% (n = 14/22) patsientidest oli ravivastuse saavutanute osakaal 50% või suurem ning krambihoogudeta patsientide osakaal oli 54,5% (n = 12/22). Ravitoimed, st krambihoogude esinemissageduse mediaanne vähenemine (nädalad 40...52: n = 13 patsienti, –100,0%), ravivastuse saavutanute osakaal 50% (nädalad 40...52: 61,5%, n = 8/13) ja krambihoogudeta patsientide osakaal (nädalad 40...52: 38,5%, n = 5/13), püsisid pärast 52-nädalast ravi perampaneeliga. Neid tulemusi tuleb tõlgendada ettevaatusega, sest patsientide arv on väga väike.
Sarnased tulemused saavutati idiopaatilise generaliseerunud epilepsiaga patsientidel, kellel esinesid primaarsed generaliseerunud toonilis-kloonilised krambihood (n = 19 patsienti, kellest 17 patsienti olid 7...< 12-aastased ja 2 patsienti 4...< 7 aastased); need väärtused olid vastavalt –56,5%, 63,2% (n = 12/19) ja 52,6% (n = 10/19). Ravitoimed, st krambihoogude esinemissageduse mediaanne vähenemine (nädalad 40...52: n = 11 patsienti, –100,0%), ravivastuse saavutanute osakaal 50% (nädalad 40...52: 54,5%, n = 6/11) ja krambihoogudeta patsientide osakaal (nädalad 40...52: 36,4%, n = 4/11), püsisid pärast 52-nädalast ravi perampaneeliga. Neid tulemusi tuleb tõlgendada ettevaatusega, sest patsientide arv on väga väike.
5.2 Farmakokineetilised omadused
Perampaneeli farmakokineetikat on uuritud tervetel täiskasvanud uuringus osalejatel (vanusevahemik 18 kuni 79 aastat), partsiaalsete epilepsiahoogudega ja primaarsete generaliseerunud toonilis- klooniliste epilepsiahoogudega täiskasvanutel, noorukitel ja lastel, Parkinsoni tõvega täiskasvanutel, diabeetilise neuropaatiaga täiskasvanutel, hulgiskleroosiga täiskasvanutel ja maksafunktsiooni kahjustusega patsientidel.
Imendumine
Perampaneel imendub pärast suukaudset manustamist kergesti, ilma märgatava esmase metabolismita. Perampaneeli tablettide manustamine koos suure rasvasisaldusega toidukorraga perampaneeli maksimaalset kontsentratsiooni plasmas (C ) ega kogukontsentratsiooni (AUC ) ei mõjutanud. t saabus ligikaudu 1 tund hiljem kui tühja kõhuga annustamisel.
Jaotumine
In vitro uuringute andmed näitavad, et perampaneel seondub ligikaudu 95% ulatuses plasmavalkudega. In vitro uuringud näitavad, et perampaneel ei ole orgaanilisi anioone transportivate polüpeptiidide 1B1 ja 1B3 (OATP1B1, OATP1B3), orgaaniliste anioonide transporterite (OAT) 1, 2, 3 ja 4, orgaaniliste katioonide transporterite (OCT) 1, 2 ja 3 ega väljavoolu transporterite P-glükoproteiini ja rinnavähi resistentsusvalgu (BCRP) substraat ega oluline inhibiitor.
Biotransformatsioon
Perampaneel metaboliseerub ulatuslikult esmase oksüdatsiooni ja seejärel toimuva glükuronidatsiooni teel. Perampaneeli metabolismi vahendab eelkõige CYP3A4, lähtudes kliinilise uuringu tulemustest, milles tervetele uuringus osalejatele manustati radiomärgistusega perampaneeli, ja mida toetavad in vitro uuringud, milles kasutati rekombinantseid inimese CYP-ensüüme ja inimese maksa mikrosoome.
Pärast radioaktiivse märgistusega perampaneeli manustamist leiti plasmast ainult perampaneeli metaboliitide jälgi.
Eritumine
Pärast radioaktiivse märgistusega perampaneeli annuse manustamist 8 tervele täiskasvanud või eakale uuringus osalejale leiti ligikaudu 30% eritunud radioaktiivsusest uriinist ja 70% väljaheitest. Uriinis ja väljaheites sisaldunud radioaktiivsus koosnes põhiliselt oksüdatiivsetest ja konjugeeritud metaboliitidest. Üheksateistkümne 1. faasi uuringu koondandmete põhjal tehtud populatsiooni farmakokineetilise analüüsi tulemusena oli perampaneeli keskmine t 105 tundi. Annustamisel koos tugevatoimelise CYP3A indutseerija karbamasepiiniga oli keskmine t 25 tundi. Lineaarsus/mittelineaarsus Analüüsides populatsiooni farmakokineetika koondandmeid kahekümnest 1. faasi uuringust tervetel uuritavatel, kes said perampaneeli annusevahemikus 0,2...36 mg kas ühes või mitmes annuses, ühest 2. faasi ja viiest 3. faasi uuringust partsiaalsete krambihoogudega patsientidel, kes said perampaneeli annusevahemikus 2...16 mg ööpäevas, ja kahest 3. faasi uuringust primaarsete generaliseerunud toonilis-klooniliste krambihoogudega patsientidel, kes said perampaneeli annusevahemikus 2...14 mg ööpäevas, leiti lineaarne seos annuse ja perampaneeli plasmakontsentratsioonide vahel.
Erirühmad Maksafunktsiooni kahjustus Perampaneeli farmakokineetikat pärast ühekordse 1 mg annuse manustamist hinnati 12 patsiendil, kellel oli kerge ja mõõdukas maksafunktsiooni kahjustus(vastavalt Child-Pugh A ja B) võrreldes 12 terve sarnaste demograafiliste andmetega uuringus osalejaga. Mitteseondunud perampaneeli keskmine kliirens kerge maksafunktsiooni kahjustusega patsientidel oli 188 ml/min vs 338 ml/min kontrollrühmas, ning mõõduka maksafunktsiooni kahjustusega patsientidel oli see 120 ml/min vs 392 ml/min kontrollrühmas. Võrreldes tervete uuringus osalejatega oli kerge (306 h vs 125 h) ja mõõduka maksafunktsiooni kahjustusega (295 h vs 139 h) patsientidel t pikem. Neerufunktsiooni kahjustus Neerufunktsiooni kahjustusega uuringus osalejatel ei ole perampaneeli farmakokineetikat formaalselt uuritud. Perampaneel elimineerub peaaegu täielikult metabolismi teel, millele järgneb metaboliitide kiire eritumine; plasmas võib täheldada ainult perampaneeli metaboliitide jälgi. Platseebokontrolliga kliinilistes uuringutes, kus kreatiniini kliirensid olid 39…160 ml/min ja perampaneeli kasutati kuni 12 mg ööpäevas, ei mõjutanud partsiaalsete epilepsiahoogudega patsientide populatsiooni farmakokineetilises analüüsis kreatiniini kliirens perampaneeli kliirensit. Platseebokontrolliga
kliinilises uuringus perampaneeli kuni 8 mg ööpäevas kasutanud primaarsete generaliseerunud toonilis-klooniliste epilepsiahoogudega patsientide populatsiooni farmakokineetilises analüüsis ravieelne kreatiniini kliirens perampaneeli kliirensit ei mõjutanud. Sugu Platseebokontrolliga kliinilistes uuringutes, kus perampaneeli kasutati partsiaalsete epilepsiahoogudega patsientidel kuni 12 mg ööpäevas ja primaarsete generaliseerunud toonilis- klooniliste epilepsiahoogudega patsientidel kuni 8 mg ööpäevas, oli populatsiooni farmakokineetilises analüüsis perampaneeli kliirens naistel (0,54 l/h) 18% väiksem kui meestel (0,66 l/h).
Eakad (65-aastased ja vanemad) Partsiaalsete epilepsiahoogudega (vanuses 12 kuni 74 aastat) patsientide ja primaarsete generaliseerunud toonilis-klooniliste epilepsiahoogudega (vanuses 12 kuni 58 aastat) patsientide populatsiooni farmakokineetilises analüüsis, kus perampaneeli kasutati kuni 8 või 12 mg ööpäevas, vanuse olulist mõju perampaneeli kliirensile ei leitud. Annuse kohandamine eakatel ei ole vajalik (vt lõik 4.2).
Lapsed Analüüsides populatsiooni farmakokineetika koondandmeid laste kohta vanuses 4...11 aastat, ≥ 12-aastaste noorukite ja täiskasvanute kohta, kiirenes perampaneeli kliirens kehakaalu suurenemisel. Seetõttu tuleb 4...11-aastastel lastel kehakaaluga < 30 kg annust kohandada (vt lõik 4.2).
Ravimite koostoime uuringud
Ravimite koostoimete hindamine in vitro
Ravimit metaboliseeriva ensüümi inhibeerimine Perampaneelil (30 µmol/l) oli inimese maksa mikrosoomides maksa tähtsamatest CYP- ja UGT- ensüümidest nõrk inhibeeriv toime CYP2C8-le ja UGT1A9-le.
Ravimit metaboliseeriva ensüümi indutseerimine Võrreldes positiivse kontrolliga (sealhulgas fenobarbitaal, rifampitsiin), indutseeris perampaneel inimese hepatotsüütide söötmes maksa tähtsamate CYP- ja UGT-ensüümide seas nõrgalt ensüüme CYP2B6 (30 µmol/l) ja CYP3A4/5 (≥ 3 µmol/l).
5.3 Prekliinilised ohutusandmed
Järgmised kõrvaltoimed ei ilmnenud kliinilistes uuringutes, kuid tekkisid loomkatsetes raviannustele sarnaste annuste manustamisel loomadele ning need võivad olla kliinilisel kasutamisel olulised. Rottide fertiilsusuuringutes täheldati emasloomadel maksimaalse talutava annuse (30 mg/kg) kasutamisel indlusperioodide pikenemist ja ebaregulaarsust; need muutused ei mõjutanud siiski fertiilsust ega loote varajast arengut. Toime isasloomade fertiilsusele puudus.
Eritumist rinnapiima mõõdeti rottidel 10 päeva möödumisel poegimisest. Maksimaalne tase saavutati ühe tunniga ning see ületas 3,65-kordselt taset vereplasmas.
Rottide sünnieelsele -a -järgsele arengule avalduva toksilisuse uuringutes täheldati emasloomale toksiliste annuste korral ebanormaalseid poegimis- ja imetamistingimusi ning surnult sündinud järglaste osakaalu kasvu. Järglaste käitumuslikku ega reproduktiivset arengut see ei mõjutanud, kuid teatavates füüsilise arengu parameetrites ilmnes mahajäämust, mis on tõenäoliselt perampaneeli farmakoloogiast tulenev sekundaarne toime kesknärvisüsteemile. Ülekandumine platsenta kaudu oli suhteliselt vähene; lootes avastati 0,09% manustatud annusest või vähem.
Mittekliinilised uuringud ei ole näidanud perampaneeli genotoksilisust ega potentsiaalset kartsinogeensust. Maksimaalsete talutavate annuste manustamisel rottidele ja ahvidele tekkisid
farmakoloogilisest toimest tulenevad kliinilised nähud kesknärvisüsteemis ja vähenes kehamass. Otseselt perampaneelist põhjustatud muutusi kliinilises patoloogias ega histopatoloogias ei esinenud.
6. FARMATSEUTILISED ANDMED
6.1 Abiainete loetelu
Fycompa 2 mg, 4 mg õhukese polümeerikattega tabletid
Sisu laktoosmonohüdraat väheasendatud hüdroksüpropüültselluloos povidoon K-29/32 magneesiumstearaat (E470b)
Fycompa 6 mg, 8 mg, 10 mg, 12 mg õhukese polümeerikattega tabletid
Sisu laktoosmonohüdraat väheasendatud hüdroksüpropüültselluloos povidoon K-29/32 mikrokristalliline tselluloos magneesiumastearaat (E470b)
Fycompa 2 mg õhukese polümeerikattega tabletid
Õhuke polümeerikate hüpromelloos 2910 talk makrogool 8000 titaandioksiid (E171) kollane raudoksiid (E172) punane raudoksiid (E172)
Fycompa 4 mg õhukese polümeerikattega tabletid
Õhuke polümeerikate hüpromelloos 2910 talk makrogool 8000 titaandioksiid (E171) punane raudoksiid (E172) Fycompa 6 mg õhukese polümeerikattega tabletid
Õhuke polümeerikate hüpromelloos 2910 talk makrogool 8000 titaandioksiid (E171) punane raudoksiid (E172)
Fycompa 8 mg õhukese polümeerikattega tabletid
Õhuke polümeerikate hüpromelloos 2910 talk makrogool 8000 titaandioksiid (E171) punane raudoksiid (E172) must raudoksiid (E172) Fycompa 10 mg õhukese polümeerikattega tabletid
Õhuke polümeerikate hüpromelloos 2910 talk makrogool 8000 titaandioksiid (E171) kollane raudoksiid (E172) FD&C sinine nr 2 / indigokarmiin alumiiniumlakk (E132)
Fycompa 12 mg õhukese polümeerikattega tabletid
Õhuke polümeerikate hüpromelloos 2910 talk makrogool 8000 titaandioksiid (E171) FD&C sinine nr 2 / indigokarmiin alumiiniumlakk (E132)
6.2 Sobimatus
Ei kohaldata.
6.3 Kõlblikkusaeg
5 aastat.
6.4 Säilitamise eritingimused
See ravimpreparaat ei vaja säilitamisel eritingimusi.
6.5 Pakendi iseloomustus ja sisu
Polüvinüülkloriid/alumiiniumblistrid
Fycompa 2 mg õhukese polümeerikattega tabletid Pakendis ainult 7 tk esimeseks annustamisnädalaks, 28 ja 98 tk
Fycompa 4 mg õhukese polümeerikattega tabletid 4 mg – pakendis 7, 28, 84 ja 98 tk
Fycompa 6 mg õhukese polümeerikattega tabletid 6 mg – pakendis 7, 28, 84 ja 98 tk
Fycompa 8 mg õhukese polümeerikattega tabletid 8 mg – pakendis 7, 28, 84 ja 98 tk
Fycompa 10 mg õhukese polümeerikattega tabletid 10 mg – pakendis 7, 28, 84 ja 98 tk Fycompa 12 mg õhukese polümeerikattega tabletid 12 mg – pakendis 7, 28, 84 ja 98 tk
Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.
6.6 Erihoiatused ravimpreparaadi hävitamiseks
Erinõuded hävitamiseks puuduvad.
Kasutamata ravimpreparaat või jäätmematerjal tuleb hävitada vastavalt kohalikele nõuetele.
7. MÜÜGILOA HOIDJA
Eisai GmbH Edmund-Rumpler-Straße 3 60549 Frankfurt am Main Saksamaa e-post: See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.
8. MÜÜGILOA NUMBER (NUMBRID)
EU/1/12/776/001-023
9. ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE / MÜÜGILOA UUENDAMISE KUUPÄEV
Müügiloa esmase väljastamise kuupäev: 23. juuli 2012 Müügiloa viimase uuendamise kuupäev: 6. aprill 2017
10. TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV
{KK AAAA}
Täpne teave selle ravimpreparaadi kohta on Euroopa Ravimiameti kodulehel: https://www.ema.europa.eu.
1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS
Fycompa 0,5 mg/ml suukaudne suspensioon
2. KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS
1 ml suukaudset suspensiooni sisaldab 0,5 mg perampaneeli.
Üks 340 ml pudel sisaldab 170 mg perampaneeli.
Teadaolevat toimet omav abiaine: 1 ml suukaudset suspensiooni sisaldab 175 mg sorbitooli (E420).
Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.
3. RAVIMVORM
Suukaudne suspensioon Valge kuni valkjas suspensioon
4. KLIINILISED ANDMED
4.1 Näidustused
- sekundaarsete generaliseerunud krambihoogudega või ilma esinevate partsiaalsete krambihoogude korral 4-aastastele ja vanematele patsientidele;
- primaarsete generaliseerunud toonilis-klooniliste krambihoogude korral 7-aastastele ja vanematele idiopaatilise generaliseerunud epilepsiaga patsientidele.
4.2 Annustamine ja manustamisviis
Annustamine
Fycompa’t tuleb tiitrida olenevalt patsiendi individuaalsest ravivastusest, et oleks tagatud efektiivsuse ja taluvuse optimaalne vahekord. Perampaneeli suspensiooni tuleb võtta suukaudselt üks kord ööpäevas enne magamaminekut. Seda võib võtta koos toiduga või ilma, kuid soovitatavalt alati samadel tingimustel. Tableti ja suspensiooni vahel vahetamisega tuleb olla ettevaatlik (vt lõik 5.2). Arst peab määrama kehakaalu ja annuse järgi kõige sobivama ravimvormi ja tugevuse. Saadaval on perampaneeli muud ravimvormid, sh suukaudne suspensioon. Partsiaalsed epilepsiahood Perampaneel on osutunud partsiaalsete epilepsiahoogude efektiivseks raviks annustes 4 mg ööpäevas kuni 12 mg ööpäevas.
Järgmises tabelis on kokkuvõtlikult esitatud annustamissoovitused täiskasvanutele, noorukitele ning 4-aastastele ja vanematele lastele. Täpsemad andmed on esitatud tabelis.
Soovitatav algannus Tiitrimine (mitte sagedamini (järkjärguline) kui ühe nädala Soovitatav 4...8 mg 4...6 mg 2...4 mg säilitusannus ööpäevas ööpäevas ööpäevas Tiitrimine (mitte sagedamini (järkjärguline) kui ühe nädala Soovitatav maksimaalne 12 mg ööpäevas 12 mg ööpäevas 8 mg ööpäevas 6 mg ööpäevas annus Täiskasvanud, ≥ 12-aastased noorukid Fycompa’ga ravi tuleb alustada annuses 2 mg ööpäevas (4 ml ööpäevas). Annust võib suurendada olenevalt kliinilisest ravivastusest ja taluvusest 2 mg (4 ml) võrra (kas kord nädalas või iga 2 nädala järel olenevalt allpool kirjeldatud kaalutlustest seoses poolväärtusajaga) kuni säilitusannuseni 4 mg ööpäevas (8 ml ööpäevas) kuni 8 mg ööpäevas (16 ml ööpäevas). Olenevalt individuaalsest kliinilisest ravivastusest ja annuse 8 mg ööpäevas (16 ml ööpäevas) taluvusest võib annust suurendada 2 mg võrra ööpäevas (4 ml ööpäevas) maksimaalse annuseni 12 mg ööpäevas (24 ml ööpäevas). Patsientidel, kes kasutavad samaaegselt ravimeid, mis ei lühenda perampaneeli poolväärtusaega (vt lõik 4.5), tuleb annust tiitrida mitte sagedamini kui 2-nädalaste intervallidega. Patsientidel, kes kasutavad samaaegselt ravimeid, mis lühendavad perampaneeli poolväärtusaega (vt lõik 4.5), tuleb annust tiitrida mitte sagedamini kui 1-nädalaste intervallidega. Lapsed (4...11-aastased) kehakaaluga ≥ 30 kg Fycompa’ga ravi tuleb alustada annuses 2 mg ööpäevas (4 ml ööpäevas). Annust võib suurendada olenevalt kliinilisest ravivastusest ja taluvusest 2 mg (4 ml) võrra (kas kord nädalas või iga 2 nädala järel olenevalt allpool kirjeldatud kaalutlustest seoses poolväärtusajaga) kuni säilitusannuseni 4 mg ööpäevas (8 ml ööpäevas) kuni 8 mg ööpäevas (16 ml ööpäevas). Olenevalt individuaalsest kliinilisest ravivastusest ja annuse 8 mg ööpäevas (16 ml ööpäevas) taluvusest võib annust suurendada 2 mg võrra ööpäevas (4 ml ööpäevas) maksimaalse annuseni 12 mg ööpäevas (24 ml ööpäevas). Patsientidel, kes kasutavad samaaegselt ravimeid, mis ei lühenda perampaneeli poolväärtusaega (vt lõik 4.5), tuleb annust tiitrida mitte sagedamini kui 2-nädalaste intervallidega. Patsientidel, kes kasutavad samaaegselt ravimeid, mis lühendavad perampaneeli poolväärtusaega (vt lõik 4.5), tuleb annust tiitrida mitte sagedamini kui 1-nädalaste intervallidega. Lapsed (4...11-aastased) kehakaaluga 20 kg...< 30 kg Fycompa’ga ravi tuleb alustada annuses 1 mg ööpäevas (2 ml ööpäevas). Annust võib suurendada olenevalt kliinilisest ravivastusest ja taluvusest 1 mg (2 ml) võrra (kas kord nädalas või iga 2 nädala järel olenevalt allpool kirjeldatud kaalutlustest seoses poolväärtusajaga) kuni säilitusannuseni 4 mg ööpäevas (8 ml ööpäevas) kuni 6 mg ööpäevas (12 ml ööpäevas). Olenevalt individuaalsest kliinilisest ravivastusest ja annuse 6 mg ööpäevas (12 ml ööpäevas) taluvusest võib annust suurendada 1 mg võrra ööpäevas (2 ml ööpäevas) maksimaalse annuseni 8 mg ööpäevas (16 ml ööpäevas). Patsientidel, kes kasutavad samaaegselt ravimeid, mis ei lühenda perampaneeli poolväärtusaega (vt lõik 4.5), tuleb annust tiitrida mitte sagedamini kui 2-nädalaste intervallidega. Patsientidel, kes kasutavad samaaegselt
ravimeid, mis lühendavad perampaneeli poolväärtusaega (vt lõik 4.5), tuleb annust tiitrida mitte sagedamini kui 1-nädalaste intervallidega. Lapsed (4...11-aastased) kehakaaluga < 20 kg Fycompa’ga ravi tuleb alustada annuses 1 mg ööpäevas (2 ml ööpäevas). Annust võib suurendada olenevalt kliinilisest ravivastusest ja taluvusest 1 mg (2 ml) võrra (kas kord nädalas või iga 2 nädala järel olenevalt allpool kirjeldatud kaalutlustest seoses poolväärtusajaga) kuni säilitusannuseni 2 mg ööpäevas (4 ml ööpäevas) kuni 4 mg ööpäevas (8 ml ööpäevas). Olenevalt individuaalsest kliinilisest ravivastusest ja annuse 4 mg ööpäevas (8 ml ööpäevas) taluvusest võib annust suurendada 0,5 mg võrra ööpäevas (1 ml ööpäevas) maksimaalse annuseni 6 mg ööpäevas (12 ml ööpäevas). Patsientidel, kes kasutavad samaaegselt ravimeid, mis ei lühenda perampaneeli poolväärtusaega (vt lõik 4.5), tuleb annust tiitrida mitte sagedamini kui 2-nädalaste intervallidega. Patsientidel, kes kasutavad samaaegselt ravimeid, mis lühendavad perampaneeli poolväärtusaega (vt lõik 4.5), tuleb annust tiitrida mitte sagedamini kui 1-nädalaste intervallidega.
Primaarsed generaliseerunud toonilis-kloonilised krambihood Perampaneel on primaarsete generaliseerunud toonilis-klooniliste krambihoogude ravis osutunud efektiivseks annustes kuni 8 mg ööpäevas.
Järgmises tabelis on kokkuvõtlikult esitatud annustamissoovitused täiskasvanutele, noorukitele ning 7-aastastele ja vanematele lastele. Täpsemad andmed on esitatud tabelis.
Soovitatav 2 mg ööpäevas 2 mg ööpäevas 1 mg ööpäevas 1 mg ööpäevas algannus (4 ml ööpäevas) (4 ml ööpäevas) (2 ml ööpäevas) (2 ml ööpäevas) Tiitrimine (mitte (mitte (mitte (järkjärguline) sagedamini kui sagedamini kui sagedamini kui Soovitatav ööpäevas ööpäevas ööpäevas ööpäevas säilitusannus (kuni 16 ml (8...16 ml (8...12 ml (4...8 ml Tiitrimine (mitte (mitte (mitte (järkjärguline) sagedamini kui sagedamini kui sagedamini kui Soovitatav 12 mg ööpäevas 8 mg ööpäevas 6 mg ööpäevas maksimaalne (24 ml (16 ml (12 ml annus ööpäevas) ööpäevas) ööpäevas) Täiskasvanud, ≥ 12-aastased noorukid Fycompa’ga ravi tuleb alustada annuses 2 mg ööpäevas (4 ml ööpäevas). Annust võib suurendada olenevalt kliinilisest ravivastusest ja taluvusest 2 mg (4 ml) võrra (kas kord nädalas või iga 2 nädala järel olenevalt allpool kirjeldatud kaalutlustest seoses poolväärtusajaga) kuni säilitusannuseni kuni 8 mg ööpäevas (16 ml ööpäevas). Olenevalt individuaalsest kliinilisest ravivastusest ja annuse 8 mg ööpäevas (16 ml ööpäevas) taluvusest võib annust suurendada kuni 12 mg-ni ööpäevas (24 ml ööpäevas), mis võib olla mõnedel patsientidel efektiivne (vt lõik 4.4). Patsientidel, kes kasutavad
samaaegselt ravimeid, mis ei lühenda perampaneeli poolväärtusaega (vt lõik 4.5), tuleb annust tiitrida mitte sagedamini kui 2-nädalaste intervallidega. Patsientidel, kes kasutavad samaaegselt ravimeid, mis lühendavad perampaneeli poolväärtusaega (vt lõik 4.5), tuleb annust tiitrida mitte sagedamini kui 1-nädalaste intervallidega. Lapsed (7...11-aastased) kehakaaluga ≥ 30 kg Fycompa’ga ravi tuleb alustada annuses 2 mg ööpäevas (4 ml ööpäevas). Annust võib suurendada olenevalt kliinilisest ravivastusest ja taluvusest 2 mg (4 ml) võrra (kas kord nädalas või iga 2 nädala järel olenevalt allpool kirjeldatud kaalutlustest seoses poolväärtusajaga) kuni säilitusannuseni 4 mg ööpäevas (8 ml ööpäevas) kuni 8 mg ööpäevas (16 ml ööpäevas). Olenevalt individuaalsest kliinilisest ravivastusest ja annuse 8 mg ööpäevas (16 ml ööpäevas) taluvusest võib annust suurendada 2 mg võrra ööpäevas (4 ml ööpäevas) maksimaalse annuseni 12 mg ööpäevas (24 ml ööpäevas). Patsientidel, kes kasutavad samaaegselt ravimeid, mis ei lühenda perampaneeli poolväärtusaega (vt lõik 4.5), tuleb annust tiitrida mitte sagedamini kui 2-nädalaste intervallidega. Patsientidel, kes kasutavad samaaegselt ravimeid, mis lühendavad perampaneeli poolväärtusaega (vt lõik 4.5), tuleb annust tiitrida mitte sagedamini kui 1-nädalaste intervallidega.
Lapsed (7...11-aastased) kehakaaluga 20 kg...< 30 kg Fycompa’gaa ravi tuleb alustada annuses 1 mg ööpäevas (2 ml ööpäevas). Annust võib suurendada olenevalt kliinilisest ravivastusest ja taluvusest 1 mg (2 ml) võrra (kas kord nädalas või iga 2 nädala järel olenevalt allpool kirjeldatud kaalutlustest seoses poolväärtusajaga) kuni säilitusannuseni 4 mg ööpäevas (8 ml ööpäevas) kuni 6 mg ööpäevas (12 ml ööpäevas). Olenevalt individuaalsest kliinilisest ravivastusest ja annuse 6 mg ööpäevas (12 ml ööpäevas) taluvusest võib annust suurendada 1 mg võrra ööpäevas (2 ml ööpäevas) maksimaalse annuseni 8 mg ööpäevas (16 ml ööpäevas). Patsientidel, kes kasutavad samaaegselt ravimeid, mis ei lühenda perampaneeli poolväärtusaega (vt lõik 4.5), tuleb annust tiitrida mitte sagedamini kui 2-nädalaste intervallidega. Patsientidel, kes kasutavad samaaegselt ravimeid, mis lühendavad perampaneeli poolväärtusaega (vt lõik 4.5), tuleb annust tiitrida mitte sagedamini kui 1-nädalaste intervallidega.
Lapsed (7...11-aastased) kehakaaluga < 20 kg Fycompa’ga ravi tuleb alustada annuses 1 mg ööpäevas (2 ml ööpäevas). Annust võib suurendada olenevalt kliinilisest ravivastusest ja taluvusest 1 mg (2 ml) võrra (kas kord nädalas või iga 2 nädala järel olenevalt allpool kirjeldatud kaalutlustest seoses poolväärtusajaga) kuni säilitusannuseni 2 mg ööpäevas (4 ml ööpäevas) kuni 4 mg ööpäevas (8 ml ööpäevas). Olenevalt individuaalsest kliinilisest ravivastusest ja annuse 4 mg ööpäevas (8 ml ööpäevas) taluvusest võib annust suurendada 0,5 mg võrra ööpäevas (1 ml ööpäevas) maksimaalse annuseni 6 mg ööpäevas (12 ml ööpäevas). Patsientidel, kes kasutavad samaaegselt ravimeid, mis ei lühenda perampaneeli poolväärtusaega (vt lõik 4.5), tuleb annust tiitrida mitte sagedamini kui 2-nädalaste intervallidega. Patsientidel, kes kasutavad samaaegselt ravimeid, mis lühendavad perampaneeli poolväärtusaega (vt lõik 4.5), tuleb annust tiitrida mitte sagedamini kui 1-nädalaste intervallidega. Ravi lõpetamine Soovitatav on ravi lõpetada järk-järgult, et krambihoogude taastekke tõenäosust võimalikult vähendada. Perampaneeli pika poolväärtusaja ja sellele järgneva plasmakontsentratsioonide aeglase vähenemise tõttu võib selle kasutamise siiski järsku lõpetada, kui see on tingimata vajalik.
Vahelejäänud annused Ühe annuse vahelejätmisel: perampaneeli pika poolväärtusaja tõttu peab patsient ootama ja võtma oma järgmise annuse ettenähtud ajal.
Kui on vahele jäänud rohkem kui 1 annus pidevalt pikema perioodi jooksul, mis siiski ei ületa 5 poolväärtusaega (3 nädalat patsientidel, kes ei kasuta perampaneeli metabolismi indutseerivaid epilepsiavastaseid ravimeid, 1 nädal patsientidel, kes kasutavad perampaneeli metabolismi indutseerivaid epilepsiavastaseid ravimeid (vt lõik 4.5)), tuleb kaaluda ravi jätkamist viimaselt annusetasemelt.
Kui patsient on katkestanud perampaneeli kasutamise püsivalt perioodiks, mis ületab 5 poolväärtusaega, on soovitatav järgida eespool esitatud algseid annustamissoovitusi. Eakad (65-aastased ja vanemad) Fycompa epilepsia raviks kasutamise kliinilistes uuringutes ei osalenud piisavalt 65-aastaseid ja vanemaid patsiente, et määrata kindlaks võimalikke erinevusi nende ravivastuses võrreldes nooremate patsientidega. Ohutusalase teabe analüüs perampaneeliga ravitava 905 eaka patsiendi kohta (topeltpimedates uuringutes teistel, mitte epilepsiaga seotud näidustustel) ohutusprofiilis vanusega seotud erinevusi ei esinenud. Koos vanusega seotud erinevuste puudumisega perampaneeli plasmakontsentratsioonides näitavad need tulemused, et annuse kohandamine eakatel ei ole vajalik. Perampaneeli kasutamisel eakatel peab olema ettevaatlik, võttes arvesse ravimite võimalikke koostoimeid mitme ravimiga ravitavatel patsientidel (vt lõik 4.4).
Neerufunktsiooni kahjustus Kerge neerukahjustusega patsientidel ei ole annuse kohandamine vajalik. Mõõduka või raske neerufunktsiooni kahjustusega või hemodialüüsi saavatel patsientidel ei ole ravimit soovitatav kasutada.
Maksafunktsiooni kahjustus Kerge ja mõõduka maksafunktsiooni kahjustusega patsientidel tuleb annuse suurendamisel lähtuda kliinilisest ravivastusest ja taluvusest. Neil patsientidel võib alustada 2 mg (4 ml) annusest. Annuseid tuleb tiitrida 2 mg (4 ml) kaupa mitte kiiremini kui üks kord iga 2 nädala järel, lähtudes taluvusest ja efektiivsusest. Kerge ja mõõduka kahjustusega patsientidel ei tohi perampaneeli annus ületada 8 mg. Raske maksakahjustusega patsientidel ei ole ravimit soovitatav kasutada.
Lapsed Perampaneeli ohutus ja efektiivsus partsiaalsete krambihoogude näidustusel lastel vanuses kuni 4 aastat või primaarsete generaliseerunud toonilis-klooniliste krambihoogude näidustusel lastel vanuses kuni 7 aastat ei ole veel tõestatud.
Manustamisviis
Fycompa on suukaudseks kasutamiseks.
Ettevalmistamine: ravimi karbis sisalduv pudelisse surutav adapter tuleb suruda enne kasutamist kindlalt pudeli kaelasse, kuhu see peab jääma kogu pudeli kasutusaja jooksul. Suusüstal tuleb sisestada pudelisse surutavasse adapterisse ja annus tuleb võtta välja alaspidi keeratud pudelist. Pärast iga kasutamist tuleb kork tagasi peale panna. Kork mahub õigesti peale, kui pudelisse surutav adapter on omal kohal.
4.3 Vastunäidustused
Ülitundlikkus toimeaine või lõigus 6.1 loetletud mis tahes abiaine(te) suhtes.
4.4 Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel
Enesetapukavatsused
Eri näidustustel epilepsiavastaste ravimitega ravitud patsientidel on esinenud enesetapukavatsusi ja enesetapuga seotud käitumist. Epilepsiavastaste ravimite randomiseeritud platseebokontrolliga uuringute metaanalüüs on näidanud samuti enesetapukavatsuste ja enesetapuga seotud käitumise riski vähest suurenemist. Selle riski mehhanism ei ole teada ning kättesaadavate andmete kohaselt ei ole selle riski suurenemine perampaneeli kasutamisel välistatud. Seetõttu tuleb patsiente (lapsed, noorukid ja täiskasvanud) jälgida enesetapukavatsuste ja enesetapuga seotud käitumise suhtes ning kaaluda sobivat ravi. Patsientidel (ja patsientide hooldajatel) tuleb
soovitada enesetapukavatsustele ja enesetapuga seotud käitumisele viitavate märkide tekkimisel pidada nõu arstiga. Rasked kutaansed kõrvaltoimed
Seoses perampaneeliga raviga on esinenud raskeid kutaanseid kõrvaltoimeid, sealhulgas ravimireaktsiooni koos eosinofiilia ja süsteemsete sümptomitega (DRESS-sündroom – drug reaction with eosinophilia and systemic symptoms, DRESS) ja Stevensi-Johnsoni sündroom, mis võivad olla eluohtlikud või surmaga lõppeda (esinemissagedus teadmata; vt lõik 4.8).
Ravimi väljakirjutamisel tuleb patsiente teavitada rasketele kutaansetele kõrvaltoimetele iseloomulikest tunnustest ja sümptomitest ja jälgida hoolikalt nahareaktsioonide suhtes.
DRESS-sündroomi sümptomid on tavaliselt muu hulgas (kuigi mitte ainult) palavik, lööve koos muu elundisüsteemi haaratusega, lümfadenopaatia, maksafunktsiooni analüüside kõrvalekalded ja eosinofiilia.
Tuleb märkida, et ülitundlikkuse varased nähud, näiteks palavik või lümfadenopaatia, võivad tekkida ka ilma lööbeta.
SJS-i sümptomid on tüüpiliselt muu hulgas naha irdumine (epidermise nekroos / villid) < 10%, erütematoosne nahk (laatunud), kiire progresseerumine, valulikud atüüpilised märklauasarnased laiaulatuslikud kolded ja/või purpursed laigud või laiaulatuslik erüteem (laatunud), enam kui kahe limaskesta bulloosne/erosiivne haaratus.
Neile reaktsioonidele viitavate tunnuste või sümptomite tekkimisel tuleb perampaneeli kasutamine kohe lõpetada ja kaaluda (vajaduse korral) alternatiivse ravimi kasutamist.
Juhul kui patsiendil on perampaneeli kasutamisel tekkinud tõsine reaktsioon, nt SJS või DRESS, ei tohi perampaneeliga ravi sellel patsiendil enam kunagi uuesti alustada.
Absaansi-tüüpi krambihood ja müokloonilised krambihood
Idiopaatilise generaliseerunud epilepsiaga patsientidel esinevad kaks kõige levinumat hootüüpi on absaansi-tüüpi krambihood ja müokloonilised krambihood. Teadaolevalt kutsuvad teised epilepsiavastased ravimid nimetatud hooge esile või raskendavad nende kulgu. Müoklooniliste krambihoogude ja absaansi-tüüpi krambihoogudega patsiente tuleb Fycompa’ga ravi ajal jälgida.
Närvisüsteemi häired Perampaneel võib põhjustada pearinglust ja unisust ning võib seetõttu mõjutada autojuhtimise ja masinate käsitsemise võimet (vt lõik 4.7).
Hormonaalsed rasestumisvastased vahendid
Fycompa võib annuses 12 mg ööpäevas vähendada progestageenseid aineid sisaldavate hormonaalsete rasestumisvastaste vahendite efektiivsust; sellisel juhul on soovitatav kasutada Fycompa’ga ravi ajal täiendavaid mittehormonaalseid rasestumisvastaseid vahendeid (vt lõigud 4.5 ja 4.6).
Kukkumised
Kukkumiste oht näib suurenevat, eriti eakatel; selle põhjus ei ole teada.
Agressiivsus, psühhootiline häire
Perampaneeliga ravi saavatel patsientidel on esinenud agressiivsust, vaenulikku ja ebatavalist käitumist. Kliinilistes uuringutes perampaneeliga ravitud patsientidel esines agressiivsust, viha,
ärrituvust ja psühhootilist häiret suuremate annuste korral sagedamini. Enamik teatatud juhtudest olid kas kerge või mõõduka raskusastmega ja patsiendid paranesid kas spontaanselt või annuse kohandamisel. Mõnel patsiendil (perampaneeli kliinilistes uuringutes < 1%) täheldati siiski teiste vigastamise mõtteid, füüsilisi kallaletunge või ähvardavat käitumist. Patsientidel on teatatud tapmismõtete esinemisest. Patsientidele ja hooldajatele tuleb anda nõu teatada meeleolu või käitumismustrite olulistest muutustest kohe tervishoiutöötajale. Nende sümptomite tekkimisel tuleb perampaneeli annust vähendada ja raskete sümptomite korral kaaluda ravi katkestamist (vt lõik 4.2). Võimalik kuritarvitamine
Kui patsiendil on esinenud ainete kuritarvitamist, tuleb olla ettevaatlik ja jälgida patsienti perampaneeli kuritarvitamise sümptomite suhtes.
CYP 3A-d indutseerivate epilepsiavastaste ravimite samaaegne kasutamine
Kui patsientidele manustati samaaegselt CYP 3A-d indutseerivaid epilepsiavastaseid ravimeid (karbamasepiin, fenütoiin, okskarbasepiin), oli pärast fikseeritud annuses perampaneeli lisamist raviskeemi ravivastuse esinemissagedus väiksem kui patsientidel, kes said samaaegselt ensüümi mitteindutseerivaid epilepsiavastaseid ravimeid. Patsiendi üleviimisel mitteindutseerivate epilepsiavastaste ravimite samaaegselt kasutamiselt ensüüme indutseerivate ravimite kasutamisele ja vastupidi tuleb jälgida patsiendi ravivastust. Olenevalt individuaalsest kliinilisest ravivastusest ja taluvusest võib annust suurendada või vähendada korraga 2 mg võrra (vt lõik 4.2).
Muud samaaegselt kasutatavad tsütokroomi P450 indutseerivad või inhibeerivad (mitteepilepsia)ravimid
Tsütokroomi P450 indutseerivate või inhibeerivate ravimite lisamisel või ärajätmisel tuleb patsiente hoolikalt jälgida taluvuse ja kliinilise ravivastuse suhtes, sest perampaneeli tasemed vereplasmas võivad väheneda või suureneda; perampaneeli annust võib osutuda vajalikuks vastavalt kohandada.
Maksatoksilisus
Perampaneeli kasutamisel kombinatsioonis muude epilepsiavastaste ravimitega on teatatud maksatoksilisuse juhtudest (peamiselt maksaensüümide aktiivsuse suurenemisest). Maksaensüümide aktiivsuse suurenemise täheldamisel tuleb kaaluda maksafunktsiooni jälgimist.
Abiained
Fruktoositalumatus Fycompa sisaldab sorbitooli (E420), üks ml Fycompa’t sisaldab 175 mg sorbitooli. Päriliku fruktoositalumatusega patsiendid ei tohi seda ravimit kasutada.
Fycompa suukaudse suspensiooni kasutamisel koos teiste sorbitooli sisaldavate epilepsiavastaste ravimitega tuleb olla ettevaatlik, sest kokku rohkem kui 1 grammi sorbitooli võtmine võib mõningate ravimite imendumist halvendada.
Bensoehape (E210) ja naatriumbensoaat (E211) Fycompa sisaldab bensoehapet (E210) ja naatriumbensoaati (E211), üks ml Fycompa’t sisaldab < 0,005 mg bensoehapet ja 1,1 mg naatriumbensoaati.
Bensoehape ja bensoaadid võivad bilirubiini albumiinist eemale tõrjuda. Albumiiniga seondumata bilirubiini sisalduse tõus veres suurendab neonataalse ikteruse teket, mis võib areneda kernikteruseks.
4.5 Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed
Fycompa’t ei loeta tsütokroomi P450 ega UGT ensüümide tugevaks indutseerijaks ega inhibeerijaks (vt lõik 5.2). Hormonaalsed rasestumisvastased vahendid
Tervetel naistel vähendas Fycompa selle kasutamisel annuses 12 mg (kuid mitte 4 või 8 mg ööpäevas) 21 päeva jooksul samaaegselt suukaudse kombineeritud rasestumisvastase ravimiga levonorgestreeli kontsentratsiooni (keskmine C -väärtus ja AUC vähenesid mõlemad 40% võrra). Fycompa 12 mg ei mõjutanud etinüülestradiooli AUC-väärtusi, kuid C vähenes 18%. Seetõttu tuleb naistel, kes vajavad Fycompa’t 12 mg ööpäevas, võtta arvesse progestageenseid aineid sisaldavate hormonaalsete rasestumisvastaste vahendite efektiivsuse võimalikku vähenemist ja kasutada täiendavat usaldusväärset meetodit (emakasisest vahendit, kondoomi) (vt lõik 4.4). Fycompa koostoimed teiste epilepsiavastaste ravimitega Fycompa võimalikke koostoimeid teiste epilepsiavastaste ravimitega hinnati kliinilistes uuringutes. Fycompa (kuni 12 mg üks kord ööpäevas) toimet teiste epilepsiavastaste ravimite farmakokineetikale hinnati partsiaalsete epilepsiahoogudega noorukitel ja täiskasvanud patsientidel tehtud kolme 3. faasi uuringu koondandmetega tehtud populatsiooni farmakokineetika analüüsi põhjal. Samaaegselt manustatavate teiste epilepsiavastaste ravimite toimet perampaneeli kliirensile hinnati teises, tervetel vabatahtlikel tehtud kahekümne 1. faasi uuringu (Fycompa annus kuni 36 mg) ja partsiaalsete krambihoogudega või primaarsete generaliseerunud toonilis-klooniliste epilepsiahoogudega lastel, noorukitel ning täiskasvanutel tehtud ühe 2. faasi uuringu ning kuue 3. faasi uuringu (Fycompa annus kuni 16 mg üks kord ööpäevas) koondandmetega tehtud populatsiooni farmakokineetika analüüsi põhjal. Nende koostoimete mõju keskmisele püsikontsentratsioonile on kokkuvõtlikult esitatud järgmises tabelis.
Samaaegselt Epilepsiavastase ravimi mõju Fycompa mõju epilepsiavastase kasutatav Fycompa kontsentratsioonile ravimi kontsentratsioonile epilepsiavastane ravim Karbamasepiin 3-kordne vähenemine < 10% vähenemine Klobasaam Mõju puudub < 10% vähenemine
Klonasepaam Mõju puudub Mõju puudub Lamotrigiin Mõju puudub < 10% vähenemine Levetiratsetaam Mõju puudub Mõju puudub Okskarbasepiin 2-kordne vähenemine 35% suurenemine 1) Fenobarbitaal 20% vähenemine Mõju puudub
Fenütoiin 2-kordne vähenemine Mõju puudub Topiramaat 20% vähenemine Mõju puudub Valproehape Mõju puudub < 10% vähenemine Zonisamiid Mõju puudub Mõju puudub
1) Aktiivset metaboliiti monohüdroksükarbasepiini ei hinnatud.
Populatsiooni farmakokineetika analüüsiandmeil suurenes partsiaalsete epilepsiahoogudega patsientidel ja primaarsete generaliseerunud toonilis-klooniliste epilepsiahoogudega patsientidel Fycompa kogukliirens manustamisel koos karbamasepiiniga (3-kordselt) ja fenütoiiniga või okskarbasepiiniga (2-kordselt), mis on ainevahetusega seotud ensüümide teadaolevad indutseerijad (vt lõik 5.2). Seda toimet tuleb nende epilepsiavastaste ravimite lisamisel patsiendi raviskeemile ja nendega ravi lõpetamisel arvesse võtta. Klonasepaam, levetiratsetaam, fenobarbitaal, topiramaat, zonisamiid, klobasaam, lamotrigiin ega valproehape ei avaldanud kliiniliselt olulist toimet Fycompa kliirensile.
Partsiaalsete epilepsiahoogudega patsientide populatsiooni farmakokineetilises analüüsis ei olnud Fycompa mõju klonasepaami, levetiratsetaami, fenobarbitaali, fenütoiini, topiramaadi, zonisamiidi, karbamasepiini, klobasaami, lamotrigiini ja valproehappe kliirensile suurima hinnatud perampaneeli annuse (12 mg ööpäevas) korral kliiniliselt oluline. Perampaneel vähendas okskarbasepiini kliirensit 26%. Okskarbasepiin metaboliseerub kiiresti tsütosooli reduktaasi ensüümi toimel aktiivseks metaboliidiks monohüdroksükarbasepiiniks. Perampaneeli toime monohüdroksükarbasepiini kontsentratsioonidele ei ole teada.
Perampaneeli annustatakse olenevalt kliinilisest toimest, arvestamata teisi epilepsiavastaste ravimeid.
Perampaneeli toime CYP3A substraatidele
Tervetel uuringus osalejatel vähendas Fycompa (6 mg üks kord ööpäevas 20 päeva jooksul) midasolaami AUC-d 13%. Midasolaami (või teiste spetsiifiliste CYP3A substraatide) kontsentratsiooni suuremat vähenemist Fycompa suuremate annuste korral ei saa välistada.
Tsütokroomi P450 indutseerijate toime perampaneeli farmakokineetikale
Tugevad tsütokroomi P450 indutseerijad, näiteks rifampitsiin ja naistepuna, eeldatavalt vähendavad perampaneeli kontsentratsioone ning reaktiivsete metaboliitide plasmakontsentratsioonide potentsiaalset suurenemist nende toimel ei saa välistada. Felbamaat vähendas ravimite kontsentratsioone ja võib vähendada ka perampaneeli plasmakontsentratsioone.
Tsütokroomi P450 inhibiitorite toime perampaneeli farmakokineetikale
Tervetel uuringus osalejatel suurendas CYP3A4 inhibiitor ketokonasool (400 mg üks kord ööpäevas 10 päeva jooksul) perampaneeli AUC-d 20% ja pikendas perampaneeli poolväärtusaega 15% (67,8 tundi vs 58,4 tundi). Tugevamaid toimeid ei saa välistada perampaneeli kasutamisel koos ketokonasoolist pikema poolväärtusajaga CYP3A inhibiitoriga või pikemaajalisel ravimisel inhibiitoriga.
Levodopa Fycompa (4 mg üks kord ööpäevas 19 päeva jooksul) tervetel vabatahtlikel levodopa C -i ega AUC- d ei mõjutanud. Alkohol
Perampaneeli mõju tähelepanelikkust ja erksust nõudvatele tegevustele, näiteks autojuhtimisvõimele, lisandus alkoholi toimele või võimendas seda, nagu leiti farmakodünaamilise koostoime uuringus tervete vabatahtlikega. Perampaneeli korduvad annused 12 mg ööpäevas suurendasid viha, segasust ja depressiooni, hinnatuna meeleoluseisundi profiili 5-punktilise hindamisskaalaga (vt lõik 5.1). Neid mõjusid võib näha ka Fycompa kasutamisel koos teiste kesknärvisüsteemi pärssivate ravimitega. Lapsed
Koostoimete uuringud on läbi viidud ainult täiskasvanutel. Noorukite (≥ 12 aastased) ja laste (4…11-aastased) populatsiooni farmakokineetika analüüsis ei leitud täiskasvanutega võrreldes märkimisväärseid erinevusi.
4.6 Fertiilsus, rasedus ja imetamine
Fertiilses eas naised ja kontratseptsioon meestel ja naistel
Fycompa’t ei ole soovitav kasutada fertiilses eas naistel, kes ei kasuta rasestumisvastaseid vahendeid, välja arvatud juhul, kui see on tingimata vajalik. Fycompa võib vähendada progestageenseid aineid
sisaldavate hormonaalsete rasestumisvastaste vahendite efektiivsust. Seetõttu on soovitatav kasutada täiendavat mittehormonaalset rasestumisvastast vahendit (vt lõigud 4.4 ja 4.5). Rasedus
Perampaneeli kasutamise kohta rasedatel on andmeid piiratud hulgal (vähem kui 300 raseda andmed). Loomkatsed ei näita teratogeenset toimet rottidele või küülikutele, kuid rottidel täheldati kahjulikku toimet lootele emasloomale toksilistes annustes (vt lõik 5.3). Fycompa’t ei ole soovitatav kasutada raseduse ajal.
Imetamine
Uuringud imetavate rottidega näitasid perampaneeli ja/või selle metaboliitide eritumist rinnapiima (vt lähemalt lõik 5.3). Ei ole teada, kas perampaneel eritub inimese rinnapiima. Riski vastsündinutele/imikutele ei saa välistada. Rinnaga toitmise katkestamine või Fycompa’ga ravi katkestamine/jätkamine tuleb otsustada, arvestades imetamise kasu lapsele ja ravi kasu naisele.
Fertiilsus
Rottide fertiilsusuuringutes täheldati emasloomadel suure annuse (30 mg/kg) kasutamisel indlusperioodide pikenemist ja ebaregulaarsust; need muutused ei mõjutanud siiski fertiilsust ega loote varajast arengut. Isasloomade viljakust ravim ei mõjutanud (vt lõik 5.3). Perampaneeli mõju inimeste viljakusele ei ole kindlaks määratud.
4.7 Toime reaktsioonikiirusele
Fycompa mõjutab mõõdukalt autojuhtimise ja masinate käsitsemise võimet. Perampaneel võib põhjustada pearinglust ja unisust ning võib seetõttu mõjutada autojuhtimise ja masinate käsitsemise võimet. Patsientidel tuleb soovitada mitte juhtida autot, käsitseda keerulisi masinaid ega tegelda teiste potentsiaalselt ohtlike tegevustega, kuni ei ole teada, kas perampaneel mõjutab nende võimet neid ülesandeid täita (vt lõigud 4.4 ja 4.5).
4.8 Kõrvaltoimed
Ohutusprofiili kokkuvõte
Partsiaalsete epilepsiahoogudega patsientide kõikides kontrolliga ja kontrollita uuringutes manustati perampaneeli kokku 1639 patsiendile, kellest 1147 raviti 6 kuud ja 703 kauem kui 12 kuud.
Primaarsete generaliseerunud toonilis-klooniliste epilepsiahoogudega patsientide kontrolliga ja kontrollita uuringus on perampaneeli manustatud 114 patsiendile, kellest 68 raviti 6 kuud ja 36 kauem kui 12 kuud. Ravi katkestamist põhjustanud kõrvaltoimed: partsiaalsete epilepsiahoogude kontrolliga 3. faasi kliinilistes uuringutes oli kõrvaltoime tõttu ravi katkestanute osakaal 1,7% (3/172); 4,2% (18/431) ja 13,7% (35/255) patsientidest, kes olid randomiseeritud vastavalt perampaneeli kasutajate rühmadesse, kus soovitatavad annused olid vastavalt 4 mg, 8 mg ja 12 mg ööpäevas, ning 1,4% (6/442) patsientidest, kes olid randomiseeritud platseeborühma. Kõige sagedamini (≥ 1% perampaneeli koondrühmas ja rohkem kui platseebo puhul) ravi katkestamist tinginud kõrvaltoimed olid pearinglus ja unisus.
Primaarsete generaliseerunud toonilis-klooniliste epilepsiahoogudega patsientide kontrolliga 3. faasi kliinilises uuringus katkestas kõrvaltoimete tõttu ravi 4,9% (4/81) patsientidest, kes olid randomiseeritud perampaneeli 8 mg kasutavasse rühma, ja 1,2% (1/82) patsientidest, kes olid randomiseeritud platseeborühma. Kõige sagedamini (≥ 2% perampaneeli rühmas ja rohkem kui platseebo kasutamisel) põhjustas ravi katkestamist pearinglus.
Turuletulekujärgne kasutamine
Seoses perampaneeliga raviga on esinenud raskeid kutaanseid kõrvaltoimeid, sealhulgas reaktsiooni ravimile koos eosinofiilia ja süsteemsete sümptomitega (DRESS-sündroom) (vt lõik 4.4). Kõrvaltoimete tabel
Allpool tabelis on esitatud Fycompa kliiniliste uuringute ohutuse koondandmebaasi põhjal kindlaksmääratud kõrvaltoimed organsüsteemi klasside ja esinemissageduse järgi. Kõrvaltoimed on liigitatud järgmiselt: väga sage (≥ 1/10), sage (≥ 1/100 kuni < 1/10), aeg-ajalt (≥ 1/1000 kuni < 1/100), teadmata (ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel).
Igas esinemissageduse grupis on kõrvaltoimed toodud tõsiduse vähenemise järjekorras.
Organsüsteemi Väga sage Sage Aeg-ajalt Teadmata klass
Ainevahetus- ja isu vähenemine toitumishäired isu Psühhiaatrilised Agressiivsus suitsiidimõtted, häired viha suitsiidikatse, Närvisüsteemi pearinglus Ataksia häired unisus düsartria Silma kahjustused Diploopia Kõrva ja labürindi Vertiigo häired Seedetrakti häired Iiveldus
Naha ja Ravimireaktsioon nahaaluskoe koos eosinofiilia kahjustused ja süsteemsete Lihaste, luustiku ja seljavalu sidekoe kahjustused Üldised häired kõnnaku häired Uuringud kehakaalu tõus Vigastus, mürgistus Kukkumine ja protseduuri tüsistused * Vt lõik 4.4
Lapsed
Kliiniliste uuringute andmebaasi põhjal, millesse kuulus 196 noorukit, kes kasutasid topeltpimedates uuringutes partsiaalsete krambihoogude ja primaarsete generaliseerunud toonilis-klooniliste krambihoogude raviks perampaneeli, oli üldine ohutusprofiil noorukitel täiskasvanute profiiliga sarnane, välja arvatud agressiivsuse osas, mida täheldati noorukitel sagedamini kui täiskasvanutel. Kliiniliste uuringute andmebaasi (hõlmas mitmekeskuselises avatud uuringus 180 perampaneeliga ravitud lapse andmeid) põhjal oli üldine ohutusprofiil lastel sarnane noorukitel ja täiskasvanutel täheldatuga, välja arvatud unisuse, ärrituvuse, agressiivsuse ja agitatsiooni osas, mida täheldati lastel tehtud uuringus sagedamini kui noorukitel ja täiskasvanutel tehtud uuringutes.
Olemasolevad andmed laste kohta ei viidanud perampaneeli kliiniliselt olulistele toimetele kasvu- ja arenguparameetritele, sh kehakaalule, pikkusele, kilpnäärmefunktsioonile, insuliinisarnase kasvufaktori 1 (IGF-1) sisaldusele, kognitiivsele funktsioonile (hinnatuna Aldenkampi-Bakeri neuropsühholoogilise hindamisskaalaga [Aldenkamp-Baker neuropsychological assessment schedule, ABNAS]), käitumisele (hinnatuna laste käitumise kontrollküsimustikuga [Child Behavior Checklist, CBCL]) ja käelisele osavususele (hinnatuna Lafayette’i käelise osavuse plaadi katsega [Lafayette Grooved Pegboard Test, LGPT]). Siiski on pikaajalised toimed [üle 1 aasta] laste õppimisele, intelligentsusele, kasvule, endokriinfunktsioonile ja puberteedile praegu teadmata.
Võimalikest kõrvaltoimetest teatamine
Ravimi võimalikest kõrvaltoimetest on oluline teatada ka pärast ravimi müügiloa väljastamist. See võimaldab jätkuvalt hinnata ravimi kasu/riski suhet. Tervishoiutöötajatel palutakse kõigist võimalikest kõrvaltoimetest teatada riikliku teavitamissüsteemi (vt V lisa) kaudu.
4.9 Üleannustamine
Turuletuleku järel on olnud tahtliku ja juhusliku üleannustamise juhtumeid. Teatatud perampaneeli annused olid lastel kuni u 50 mg ja täiskasvanud patsientidel kuni 300 mg. Täheldatud kõrvaltoimete hulka kuulusid muutused vaimses seisundis, agitatsioon, agressiivne käitumine, oksendamine, kooma ja teadvuse taseme langus. Patsiendid taastusid jääknähtudeta.
Spetsiifiline antidoot perampaneeli toimele puudub.
Näidustatud on patsiendi üldine toetav ravi, sealhulgas elutähtsate näitude ja patsiendi kliinilise seisundi jälgimine. Perampaneeli pikka poolväärtusaga arvestades võivad selle mõjud olla pikaajalised. Vähese neerukliirensi tõttu pole tõenäoliselt kasu näiteks forsseeritud diureesist, dialüüsist, hemoperfusioonist vms sekkumistest.
5. FARMAKOLOOGILISED OMADUSED
5.1 Farmakodünaamilised omadused
Farmakoterapeutiline rühm: epilepsiavastased ained, teised epilepsiavastased ained, ATC-kood: N03AX22
Toimemehhanism
Perampaneel on esimene oma klassi ravim, ionotroopse α-amino-3-hüdroksü-5-metüül-4-isoksasool- propioonhappe (AMPA) glutamaadi retseptori selektiivne, mittekonkureeriv antagonist postsünaptilistes neuronites. Glutamaat on kesknärvisüsteemis esmane erutusega seotud neurotransmitter, mis osaleb mitmes neuroloogilises häires, mida põhjustab neuronite üleerutumine. AMPA retseptorite aktiveerumist glutamaadi toimel peetakse enamikul juhtudel erutuse kiirete sünaptiliste ülekannete põhjuseks ajus. Perampaneel ei konkureerinud in vitro uuringutes AMPA-ga
seondumises AMPA retseptoriga, kuid perampaneeli seondumist vähendasid mittekonkureerivad AMPA retseptori antagonistid, mis näitas, et perampaneel on mittekonkureeriv AMPA retseptori antagonist. In vitro inhibeeris perampaneel rakkudevahelise kaltsiumi taseme AMPA poolt indutseeritud (kuid mitte NMDA poolt indutseeritud) tõusu. In vivo pikendas perampaneel AMPA poolt indutseeritud epilepsiahoo mudelis oluliselt epilepsiahoo latentsust. Perampaneeli epilepsiavastase toime täpne mehhanism inimestel ei ole täielikult teada.
Farmakodünaamilised toimed
Kolmes kliinilises efektiivsuse uuringus partsiaalsete epilepsiahoogudega patsientidel tehti farmakokineetiline-farmakodünaamiline (efektiivsuse) koondanalüüs. Lisaks tehti ühes efektiivsuse uuringus farmakokineetiline-farmakodünaamiline (efektiivsuse) analüüs primaarsete generaliseerunud toonilis-klooniliste epilepsiahoogude suhtes. Mõlemas analüüsis oli perampaneeli plasmakontsentratsioon korrelatsioonis epilepsiahoogude harvenemisega.
Psühhomotoorsed näitajad Ühekordsed ja korduvad annused 8 mg ja 12 mg halvendasid annusest sõltuvalt tervete vabatahtlike psühhomotoorseid näitajaid. Perampaneeli mõju keeruliste ülesannete täitmisele, nagu autojuhtimisvõime, lisandus alkoholi kahjulikule mõjule või võimendas seda. Psühhomotoorsete näitajate testide tulemused taastusid ravieelsele tasemele 2 nädala jooksul pärast perampaneeli annustamise lõpetamist.
Kognitiivne funktsioon Uuringus tervete vabatahtlikega, milles hinnati perampaneeli mõju erksusele ja mälule, kasutades standardseid hindamisvahendeid, ei täheldatud perampaneeli mõju neile pärast perampaneeli ühekordsete ja korduvate annuste manustamist kuni 12 mg ööpäevas.
Noorukitest patsientide platseebokontrolliga uuringus perampaneeli kasutamisel olulisi muutusi kognitiivses funktsioonis platseeboga võrreldes ei täheldatud, mõõdetuna Cognitive Drug Research (CDR) süsteemi üldise kognitiivse funktsiooni skooriga. Avatud jätku-uuringus pärast 52 nädalat kestnud ravi perampaneeliga üldises CDR-süsteemi skooris olulisi muutusi ei täheldatud (vt lõik 5.1 „Lapsed“).
Lastel tehtud avatud, kontrollrühmata uuringus ei täheldatud pärast täiendavat ravi perampaneeliga (vt lõik 5.1 „Lapsed“) mingeid kognitiivse funktsiooni kliiniliselt olulisi muutusi võrreldes uuringueelsete näitajatega (hindamiseks kasutati ABNAS-i).
Erksus ja meeleolu Perampaneeli annuses 4 kuni 12 mg ööpäevas kasutanud tervete vabatahtlike erksuse (virguse) tasemed vähenesid annusega seotud viisil. Meeleolu halvenes ainult pärast annustamist 12 mg ööpäevas; meeleolumuutused olid väikesed ja kajastasid erksuse üldist vähenemist. Perampaneeli korduvad annused 12 mg ööpäevas suurendasid ka alkoholi mõju tähelepanelikkusele ja erksusele ning suurendasid viha, segasuse ja depressiooni tasemeid, hinnatuna meeleolumuutuste profiili 5-punktilisel hindamisskaalal. Südame elektrofüsioloogia Perampaneel ei pikendanud QTc-intervalli selle manustamisel annustes kuni 12 mg ööpäevas ega avaldanud annusega seotud ega kliiniliselt olulist mõju QRS-i kestusele.
Kliiniline efektiivsus ja ohutus
Partsiaalsed epilepsiahood Perampaneeli efektiivsust partsiaalsete epilepsiahoogude korral hinnati kolmes lisaravi 19-nädalases randomiseeritud topeltpimedas platseebokontrolliga mitmekeskuselises uuringus täiskasvanud ja noorukieas patsientidega. Patsientidel esines partsiaalseid epilepsiahooge sekundaarse generaliseerumisega või ilma, mida ei õnnestunud ühe kuni kolme samaaegselt kasutatava
epilepsiavastase ravimiga piisavalt kontrolli all hoida. Patsientidel oli esinenud 6-nädalasel ravieelsel perioodil rohkem kui viis epilepsiahoogu ning ükski epilepsiahoogudeta periood ei olnud pikem kui 25 päeva. Neis kolmes uuringus oli patsientide epilepsia keskmine kestus ligikaudu 21,06 aastat. 85,3% kuni 89,1% patsientidest kasutas kaht või kolme samaaegset epilepsiavastast ravimit koos samaaegse uitnärvi stimuleerimisega või ilma. Kahes uuringus (uuringud 304 ja 305) võrreldi perampaneeli annuseid 8 ja 12 mg ööpäevas platseeboga ja kolmandas uuringus (uuring 306) võrreldi perampaneeli annuseid 2, 4 ja 8 mg ööpäevas platseeboga. Kõigis kolmes uuringus toimus pärast 6-nädalast ravieelset faasi, mille vältel määrati enne randomiseerimist kindlaks epilepsiahoogude ravieelne esinemissagedus, patsientide randomiseerimine ja tiitrimine randomiseeritud annuseni. Kõigi kolme uuringu tiitrimisfaasis alustati ravi annusega 2 mg ööpäevas ja suurendati seda üks kord nädalas 2 mg võrra ööpäevas kuni sihtannuse saavutamiseni. Patsientidel, kellel tekkisid talumatud kõrvaltoimed, võis säilitada sama annuse või vähendada annust varem talutud annuseni. Kõigis kolmes uuringus järgnes tiitrimisfaasile säilitusravi faas, mis kestis 13 nädalat ja mille vältel patsiendid kasutasid perampaneeli püsiannuses.
Kõigi uuringute koondandmete alusel oli 50% ravivastusega uuringus osalejate osakaal platseeborühmas 19%, perampaneelirühmades 4 mg 29%, 8 mg 35% ja 12 mg 35%. Perampaneeliga ravil oli statistiliselt oluline toime epilepsiahoogude esinemissageduse vähenemisele 28 päeva jooksul (ravieelsest kuni ravifaasini) võrreldes platseeborühmaga annustes 4 mg ööpäevas (uuring 306), 8 mg ööpäevas (uuringud 304, 305 ja 306) ja 12 mg ööpäevas (uuringud 304 ja 305). Koos ensüüme indutseerivate epilepsiavastaste ravimite kasutamisega saavutati vähemalt 50% ravivastus 4 mg, 8 mg ja 12 mg perampaneeli rühmas vastavalt 23%, 31,5% ja 30% patsientidest; perampaneeli manustamisel koos ensüüme mitteindutseerivate epilepsiavastaste ravimitega oli see tulemus vastavalt 33,3%; 46,5% ja 50%. Need uuringud näitavad, et perampaneeli manustamine üks kord ööpäevas annustes 4 mg kuni 12 mg oli sellel populatsioonil lisaravina platseebost oluliselt efektiivsem.
Platseebokontrolliga uuringute andmed näitavad epilepsiahoogude kontrolli all hoidmise paranemist perampaneeli kasutamisel üks kord ööpäevas annuses 4 mg ning selle kasulikkuse suurenemist annuse suurendamisel 8 mg-ni ööpäevas. Annuse 12 mg kasutamisel ei täheldatud üldpopulatsioonis paremat efektiivsust võrreldes annusega 8 mg. Annuse 12 mg paremat efektiivsust täheldati mõnel patsiendil, kes talusid annust 8 mg ja kellel oli kliiniline ravivastus selle annusega ebapiisav. Epilepsiahoogude esinemissageduse kliiniliselt oluline vähenemine võrreldes platseeboga saavutati juba annustamise teisel nädalal, mil patsientide päevaannus suurendati 4 mg-ni.
1,7% kuni 5,8% kliinilistes uuringutes perampaneeli kasutavatest patsientidest olid kliinilistes uuringutes 3-kuulise säilitusravi jooksul krambihoogudeta võrreldes 0%...1%-ga platseebot kasutanud patsientidest.
Avatud jätku-uuring 97% patsientidest, kes lõpetasid partsiaalsete epilepsiahoogudega patsientide randomiseeritud uuringud, kaasati avatud jätku-uuringusse (n = 1186). Randomiseeritud uuringus osalenud patsiendid viidi üle perampaneeli kasutamisele 16 nädala jooksul, millele järgnes pikaajaline säilitav ravi (≥ 1 aasta). Keskmise päevaannuse keskväärtus oli 10,05 mg. Primaarsed generaliseerunud toonilis-kloonilised epilepsiahood Perampaneeli kasutamist täiendava ravina 12-aastastel ja vanematel idiopaatilise generaliseerunud epilepsiaga patsientidel, kellel esines primaarseid generaliseerunud toonilis-kloonilisi epilepsiahooge, tõestati mitmekeskuselises, randomiseeritud, topeltpimedas, platseebokontrolliga uuringus (uuring 332). Kaasamistingimustele vastavad patsiendid, kes kasutasid stabiilses annuses 1 kuni 3 epilepsiavastaste ravimit ja kellel oli esinenud 8-nädalasel ravieelsel perioodil vähemalt 3 primaarset generaliseerunud toonilis-kloonilist epilepsiahoogu, randomiseeriti rühmadesse, kellele manustati kas perampaneeli või platseebot. Populatsiooni kuulus 164 patsienti (perampaneel N = 82, platseebo N = 82). Patsientide annuseid tiitriti nelja nädala jooksul sihtannuseni 8 mg ööpäevas või suurima talutava annuseni ning neid raviti tiitrimisperioodi lõpuks saavutatud viimase annusetasemega veel 13 nädalat. Raviperioodi kogukestus oli 17 nädalat. Uuringuravimit manustati üks kord ööpäevas.
Vähemalt 50% ravivastuse saavutanud patsientide osakaal oli säilitusravi perioodil primaarsete generaliseerunud toonilis-klooniliste epilepsiahoogudega patsientidel perampaneeli rühmas (58%) oluliselt suurem kui platseebo rühmas (35,8%), P = 0,0059. Koos ensüüme indutseerivate epilepsiavastaste ravimite kasutamisega saavutati vähemalt 50% ravivastus 22,2% patsientidest ja perampaneeli manustamisel koos ensüüme mitteindutseerivate epilepsiavastaste ravimitega oli see tulemus 69,4%. Perampaneeli rühmas oli ensüüme indutseerivaid epilepsiavastaseid ravimeid kasutavate patsientide arv väike (n = 9). 28 päeva jooksul esinenud primaarsete generaliseerunud toonilis-klooniliste epilepsiahoogude esinemissageduse mediaanne muutus protsentides tiitrimis- ja säilitusravi perioodil (kokku) võrreldes randomiseerimiseelse perioodiga oli perampaneeli rühmas suurem (-76,5%) kui platseebo kasutamisel (-38,4%), P < 0,0001. 3-kuulise säilitusravi jooksul vabanes 30,9% (25/81) kliinilistes uuringutes perampaneeli kasutanud patsientidest primaarsetest generaliseerunud toonilis-kloonilistest epilepsiahoogudest võrreldes 12,3%-ga (10/81) platseebot kasutanud patsientidest. Idiopaatiliste generaliseerunud krambihoogude teised alatüübid Perampaneeli efektiivsus ja ohutus müoklooniliste krambihoogudega patsientidel ei ole tõestatud. Kättesaadavad andmed ei ole järelduste tegemiseks piisavad. Perampaneeli efektiivsust absaansi-tüüpi krambihoogude ravis ei ole tõestatud. Uuringus 332 vabanes primaarsete generaliseerunud toonilis-klooniliste epilepsiahoogudega patsientidest, kellel esines samaaegselt ka müokloonilisi epilepsiahooge, epilepsiahoogudest 16,7% (4/24) perampaneeli rühmas võrreldes 13%-ga (3/23) platseebo rühmas. Samaaegsete absaansi-tüüpi krambihoogudega patsientidest vabanes epilepsiahoogudest 22,2% (6/27) perampaneeli rühmas võrreldes 12,1%-ga (4/33) platseebo rühmas. Igasugustest krambihoogudest vabanes 23,5% (19/81) perampaneeli kasutanud patsientidest võrreldes 4,9%-ga (4/81) platseebot kasutanud patsientidest.
Avatud jätkufaas Uuringu 332 lõpetanud 140 patsiendist 114 (81,4%) kaasati jätkufaasi. Randomiseerimisega uuringus osalenud patsiendid viidi 6 nädala jooksul üle perampaneeli kasutamisele, mida nad kasutasid seejärel pikaajalise säilitusravi perioodi jooksul (≥ 1 aasta). Jätkufaasis oli 73,7%-l (84/114) patsientidest sagedaim ööpäevane perampaneeli annus suurem kui 4 kuni 8 mg ööpäevas ja 16,7%-l (19/114) patsientidest oli sagedaim ööpäevane perampaneeli annus suurem kui 8 kuni 12 mg ööpäevas. Pärast 1-aastast ravi jätkufaasis täheldati 65,9% (29/44) patsientidest primaarsete generaliseerunud toonilis- klooniliste epilepsiahoogude esinemissageduse vähemalt 50% vähenemist (võrreldes nende epilepsiahoogude esinemissagedusega enne ravi alustamist perampaneeliga). Need andmed olid kooskõlas epilepsiahoogude esinemissageduse muutustega protsentides ja näitasid, et 50% ravivastuse osakaal primaarsete generaliseerunud toonilis-klooniliste epilepsiahoogude esinemissageduse osas oli aja jooksul üldjuhul stabiilne alates ligikaudu 26. nädalast kuni 2. aasta lõpuni. Kõikide epilepsiahoogude ja nende puudumise hindamisel müoklooniliste krambihoogudega võrreldes saadi aja jooksul sarnased tulemused. Üleviimine monoteraapiale Kliinilise praktika retrospektiivses uuringus viidi 51 epilepsiaga patsienti, kellele manustati perampaneeli täiendava ravina, üle perampaneeli monoteraapiale. Enamikul neist patsientidest oli varem esinenud partsiaalseid epilepsiahooge. Neist patsientidest 14 (27%) viidi järgmistel kuudel tagasi täiendavale ravile. 34 patsienti jälgiti vähemalt 6 kuu jooksul ja neist 24 patsienti (71%) jäid perampaneeli monoteraapiale vähemalt 6 kuuks. Kümmet (10) patsienti jälgiti vähemalt 18 kuu jooksul ja neist 3 patsienti (30%) jäeti perampaneeli monoteraapiale vähemalt 18 kuuks.
Lapsed
Euroopa Ravimiamet on peatanud kohustuse esitada Fycompa’ga läbi viidud uuringute tulemused ravile raskesti alluva epilepsiaga laste ühe või mitme alarühma kohta (lokaliseerunud ja vanusega seotud epilepsiasündroomid) (teave noorukitel ja lastel kasutamise kohta: vt lõik 4.2).
Kolmes otsustavas topeltpimedas platseebokontrolliga 3. faasi uuringus osales 143 noorukit vanuses 12 kuni 18 aastat. Nendel noorukitel saavutatud ravitulemused sarnanesid täiskasvanutel saadud tulemustega.
Uuringus 332 osales 22 noorukit vanuses 12 kuni 18 aastat. Nendel noorukitel saavutatud ravitulemused sarnanesid täiskasvanutel saadud tulemustega. 19 nädalat kestnud, randomiseeritud, topeltpimedas, platseebokontrolliga, avatud jätku-faasiga uuringus (uuring 235) hinnati Fycompa lühiajalist toimet kognitiivsele funktsioonile (annusevahemik 8 kuni 12 mg üks kord ööpäevas) selle kasutamisel lisaravina 133 (Fycompa n = 85, platseebo n = 48) noorukist patsiendil vanuses 12 kuni vähem kui 18 aastat, kellel esines ebapiisavalt ravile alluvaid partsiaalseid epilepsiahooge. Kognitiivset funktsiooni hinnati Cognitive Drug Research (CDR) süsteemi üldise kognitiivse funktsiooni t-skooriga, mis on liitskoor ning tuletatud viiest domeenist, millega testitakse tähelepanuvõimet, tähelepanu püsivust, episoodilise sekundaarse mälu kvaliteeti, töömälu kvaliteeti ja mälu kiirust. CDR-süsteemi üldise kognitiivse funktsiooni t-skoori keskmine muutus (standardhälve) algtasemest topeltpimeda ravi lõpuni (19 nädalat) oli platseeborühmas 1,1 (7,14) ja perampaneeli rühmas (miinus) –1,0 (8,86) ning vähimruutude keskmise ravirühmade vaheline erinevus (95% usaldusvahemik) = (miinus) -2,2 (-5,2: 0,8). Ravirühmade vahel ei olnud statistiliselt olulist erinevust (p = 0,145). Platseebo ja perampaneeli rühma CDR-süsteemi üldise kognitiivse funktsiooni t-skoorid olid algtasemel vastavalt 41,2 (10,7) ja 40,8 (13,0). Avatud jätku- uuringus perampaneeli kasutanud patsientidel (n = 112) oli CDR-süsteemi üldise kognitiivse funktsiooni t-skoori keskmine muutus (standardhälve) algtasemest kuni avatud ravi lõpuni (52 nädalat) (miinus) -1,0 (9,91). See ei olnud statistiliselt oluline (p = 0,96). Pärast kuni 52 nädalat kestnud ravi perampaneeliga (n = 114) toimet luude kasvule ei täheldatud. Toimeid kehakaalule, kehapikkusele ja seksuaalsele arengule täheldati pärast kuni 104 nädalat kestnud ravi (n = 114).
Avatud, kontrollrühmata uuringus (uuring 311) hinnati täiendava ravina kasutatava permpaneeli ekspositsiooni-efektiivsuse seost 180 ebapiisava ravivastusega, partsiaalsete krambihoogude või primaarsete generaliseerunud toonilis-klooniliste krambihoogudega lapsel (vanuses 4...11 aastat). Ravimit tiitriti 11 nädala jooksul järgmiselt: patsientidel, kes ei võtnud samaaegselt CYP3A indutseerivaid epilepsiavastaseid ravimeid (karbamasepiin, okskarbasepiin, eslikarbasepiin ja fenütoiin), kuni eesmärgiks seatud annuseni 8 mg ööpäevas või maksimaalse talutava annuseni (mitte üle 12 mg ööpäevas), ja patsientidel, kes võtsid samaaegselt CYP3A indutseerivaid epilepsiavastaseid ravimeid, kuni eesmärgiks seatud annuseni 12 mg ööpäevas või maksimaalse talutava annuseni (mitte üle 16 mg ööpäevas). Perampaneeli tiitritud lõppannust hoiti samal tasemel 12 nädala jooksul (ekspositsiooni kogukestus 23 nädalat) kuni põhiuuringu lõppemiseni. Jätku-uuringusse kaasatud patsientidel, keda raviti täiendavalt veel 29 nädalat, oli ekspositsiooni kogukestus 52 nädalat.
Kõigil partsiaalsete krambihoogudega patsientidel (n = 148 patsienti) oli pärast 23-nädalast ravi perampaneeliga krambihoogude esinemissageduse muutuse mediaan 28 päeva kohta –40,1%, 46,6% (n = 69/148) patsientidest oli ravivastuse saavutanute osakaal 50% ja suurem ning krambihoogudeta patsientide osakaal oli 11,5% (n = 17/148). Ravitoimed, st krambihoogude esinemissageduse mediaanne vähenemine (nädalad 40...52: n = 108 patsienti, –69,4%), ravivastuse saavutanute osakaal 50% (nädalad 40...52: 62,0%, n = 67/108) ja krambihoogudeta patsientide osakaal (nädalad 40...52: 13,0%, n = 14/108), püsisid pärast 52-nädalast ravi perampaneeliga. Nende partsiaalsete krambihoogudega patsientide alarühmas, kellel esinesid sekundaarsed generaliseerunud krambihood (n = 54 patsienti), olid need väärtused sekundaarsete generaliseerunud toonilis-klooniliste krambihoogude puhul vastavalt –58,7%, 64,8% (n = 35/54) ja 18,5% (n = 10/54). Ravitoimed, st krambihoogude esinemissageduse mediaanne vähenemine (nädalad 40...52: n = 41 patsienti, –73,8%), ravivastuse saavutanute osakaal 50% (nädalad 40...52: 80,5%, n = 33/41) ja krambihoogudeta patsientide osakaal (nädalad 40...52: 24,4%, n = 10/41), püsisid pärast 52-nädalast ravi perampaneeliga.
Primaarsete generaliseerunud toonilis-klooniliste krambihoogudega patsientidel (n = 22 patsienti, kellest 19 patsienti olid 7...< 12-aastased ja 3 patsienti 4...< 7 aastased), oli krambihoogude esinemissageduse muutuse mediaan 28 päeva kohta –69,2%, 63,6% (n = 14/22) patsientidest oli ravivastuse saavutanute osakaal 50% või suurem ning krambihoogudeta patsientide osakaal oli 54,5% (n = 12/22). Ravitoimed, st krambihoogude esinemissageduse mediaanne vähenemine (nädalad 40...52: n = 13 patsienti, –100,0%), ravivastuse saavutanute osakaal 50% (nädalad 40...52:
61,5%, n = 8/13) ja krambihoogudeta patsientide osakaal (nädalad 40...52: 38,5%, n = 5/13), püsisid pärast 52-nädalast ravi perampaneeliga. Neid tulemusi tuleb tõlgendada ettevaatusega, sest patsientide arv on väga väike. Sarnased tulemused saavutati idiopaatilise generaliseerunud epilepsiaga patsientidel, kellel esinesid primaarsed generaliseerunud toonilis-kloonilised krambihood (n = 19 patsienti, kellest 17 patsienti olid 7...< 12-aastased ja 2 patsienti 4...< 7 aastased); need väärtused olid vastavalt –56,5%, 63,2% (n = 12/19) ja 52,6% (n = 10/19). Ravitoimed, st krambihoogude esinemissageduse mediaanne vähenemine (nädalad 40...52: n = 11 patsienti, –100,0%), ravivastuse saavutanute osakaal 50% (nädalad 40...52: 54,5%, n = 6/11) ja krambihoogudeta patsientide osakaal (nädalad 40...52: 36,4%, n = 4/11), püsisid pärast 52-nädalast ravi perampaneeliga. Neid tulemusi tuleb tõlgendada ettevaatusega, sest patsientide arv on väga väike.
5.2 Farmakokineetilised omadused
Perampaneeli farmakokineetikat on uuritud tervetel täiskasvanud uuringus osalejatel (vanusevahemik 18 kuni 79 aastat), partsiaalsete epilepsiahoogudega ja primaarsete generaliseerunud toonilis- klooniliste epilepsiahoogudega täiskasvanutel, noorukitel ja lastel, Parkinsoni tõvega täiskasvanutel, diabeetilise neuropaatiaga täiskasvanutel, hulgiskleroosiga täiskasvanutel ja maksafunktsiooni kahjustusega patsientidel.
Imendumine
Perampaneel imendub pärast suukaudset manustamist kergesti, ilma märgatava esmase metabolismita.
Perampaneeli suukaudne suspensioon on milligrammides koguste põhjal tühja kõhuga võttes perampaneeli tablettidega bioekvivalentne. Mõlema ravimvormi ühekordse 12 mg annuse manustamisel suure rasvasisaldusega toidukorraga on perampaneeli suukaudse suspensiooni AUC samaväärne ja C ligikaudu 23% väiksem ning maksimaalne kontsentratsioon (t ) saavutatakse max max 2 tundi hiljem kui tableti ravimvormi kasutamisel. Populatsiooni farmakokineetiline analüüs näitas siiski, et simuleeritud püsikontsentratsiooni tingimustes olid perampaneeli suukaudse suspensiooni C ja AUC tableti ravimvormiga nii tühja kui ka täis kõhu korral bioekvivalentsed. max (0-24h) Manustamisel samaaegselt suure rasvasisaldusega toidukorraga olid perampaneeli suukaudse suspensiooni ühekordse 12 mg annuse C ja AUC vastavalt ligikaudu 22% ja 13% väiksemad kui tühja kõhuga manustamisel. Jaotumine In vitro uuringute andmed näitavad, et perampaneel seondub ligikaudu 95% ulatuses plasmavalkudega. In vitro uuringud näitavad, et perampaneel ei ole orgaanilisi anioone transportivate polüpeptiidide 1B1 ja 1B3 (OATP1B1, OATP1B3), orgaaniliste anioonide transporterite (OAT) 1, 2, 3 ja 4, orgaaniliste katioonide transporterite (OCT) 1, 2 ja 3 ega väljavoolu transporterite P-glükoproteiini ja rinnavähi resistentsusvalgu (BCRP) substraat ega oluline inhibiitor. Biotransformatsioon
Perampaneel metaboliseerub ulatuslikult esmase oksüdatsiooni ja seejärel toimuva glükuronidatsiooni teel. Perampaneeli metabolismi vahendab eelkõige CYP3A4, lähtudes kliinilise uuringu tulemustest, milles tervetele uuringus osalejatele manustati radiomärgistusega perampaneeli, ja mida toetavad in vitro uuringud, milles kasutati rekombinantseid inimese CYP-ensüüme ja inimese maksa mikrosoome.
Pärast radioaktiivse märgistusega perampaneeli manustamist leiti plasmast ainult perampaneeli metaboliitide jälgi.
Eritumine Pärast radioaktiivse märgistusega perampaneeli annuse manustamist 8 tervele täiskasvanud või eakale uuringus osalejale leiti ligikaudu 30% eritunud radioaktiivsusest uriinist ja 70% väljaheitest. Uriinis ja väljaheites sisaldunud radioaktiivsus koosnes põhiliselt oksüdatiivsetest ja konjugeeritud metaboliitidest. Üheksateistkümne 1. faasi uuringu koondandmete põhjal tehtud populatsiooni farmakokineetilise analüüsi tulemusena oli perampaneeli keskmine t 105 tundi. Annustamisel koos tugevatoimelise CYP3A indutseerija karbamasepiiniga oli keskmine t 25 tundi. Lineaarsus/mittelineaarsus Analüüsides populatsiooni farmakokineetika koondandmeid kahekümnest 1. faasi uuringust tervetel uuritavatel, kes said perampaneeli annusevahemikus 0,2...36 mg kas ühes või mitmes annuses, ühest 2. faasi ja viiest 3. faasi uuringust partsiaalsete krambihoogudega patsientidel, kes said perampaneeli annusevahemikus 2...16 mg ööpäevas, ja kahest 3. faasi uuringust primaarsete generaliseerunud toonilis-klooniliste krambihoogudega patsientidel, kes said perampaneeli annusevahemikus 2...14 mg ööpäevas, leiti lineaarne seos annuse ja perampaneeli plasmakontsentratsioonide vahel.
Erirühmad
Maksafunktsiooni kahjustus Perampaneeli farmakokineetikat pärast ühekordse 1 mg annuse manustamist hinnati 12 patsiendil, kellel oli kerge ja mõõdukas maksafunktsiooni kahjustus(vastavalt Child-Pugh A ja B) võrreldes 12 terve sarnaste demograafiliste andmetega uuringus osalejaga. Mitteseondunud perampaneeli keskmine kliirens kerge maksafunktsiooni kahjustusega patsientidel oli 188 ml/min vs 338 ml/min kontrollrühmas, ning mõõduka maksafunktsiooni kahjustusega patsientidel oli see 120 ml/min vs 392 ml/min kontrollrühmas. Võrreldes tervete uuringus osalejatega oli kerge (306 h vs 125 h) ja mõõduka maksafunktsiooni kahjustusega (295 h vs 139 h) patsientidel t pikem. Neerufunktsiooni kahjustus Neerufunktsiooni kahjustusega uuringus osalejatel ei ole perampaneeli farmakokineetikat formaalselt uuritud. Perampaneel elimineerub peaaegu täielikult metabolismi teel, millele järgneb metaboliitide kiire eritumine; plasmas võib täheldada ainult perampaneeli metaboliitide jälgi. Platseebokontrolliga kliinilistes uuringutes, kus kreatiniini kliirensid olid 39…160 ml/min ja perampaneeli kasutati kuni 12 mg ööpäevas, ei mõjutanud partsiaalsete epilepsiahoogudega patsientide populatsiooni farmakokineetilises analüüsis kreatiniini kliirens perampaneeli kliirensit. Platseebokontrolliga kliinilises uuringus perampaneeli kuni 8 mg ööpäevas kasutanud primaarsete generaliseerunud toonilis-klooniliste epilepsiahoogudega patsientide populatsiooni farmakokineetilises analüüsis ravieelne kreatiniini kliirens perampaneeli kliirensit ei mõjutanud. Sugu Platseebokontrolliga kliinilistes uuringutes, kus perampaneeli kasutati partsiaalsete epilepsiahoogudega patsientidel kuni 12 mg ööpäevas ja primaarsete generaliseerunud toonilis- klooniliste epilepsiahoogudega patsientidel kuni 8 mg ööpäevas, oli populatsiooni farmakokineetilises analüüsis perampaneeli kliirens naistel (0,54 l/h) 18% väiksem kui meestel (0,66 l/h).
Eakad (65-aastased ja vanemad) Partsiaalsete epilepsiahoogudega (vanuses 12 kuni 74 aastat) patsientide ja primaarsete generaliseerunud toonilis-klooniliste epilepsiahoogudega (vanuses 12 kuni 58 aastat) patsientide populatsiooni farmakokineetilises analüüsis, kus perampaneeli kasutati kuni 8 või 12 mg ööpäevas, vanuse olulist mõju perampaneeli kliirensile ei leitud. Annuse kohandamine eakatel ei ole vajalik (vt lõik 4.2).
Lapsed Analüüsides populatsiooni farmakokineetika koondandmeid laste kohta vanuses 4...11 aastat, ≥ 12-aastaste noorukite ja täiskasvanute kohta, kiirenes perampaneeli kliirens kehakaalu suurenemisel. Seetõttu tuleb 4...11-aastastel lastel kehakaaluga < 30 kg annust kohandada (vt lõik 4.2). Ravimite koostoime uuringud
Ravimite koostoimete hindamine in vitro
Ravimit metaboliseeriva ensüümi inhibeerimine Perampaneelil (30 µmol/l) oli inimese maksa mikrosoomides maksa tähtsamatest CYP- ja UGT- ensüümidest nõrk inhibeeriv toime CYP2C8-le ja UGT1A9-le.
Ravimit metaboliseeriva ensüümi indutseerimine Võrreldes positiivse kontrolliga (sealhulgas fenobarbitaal, rifampitsiin), indutseeris perampaneel inimese hepatotsüütide söötmes maksa tähtsamate CYP- ja UGT-ensüümide seas nõrgalt ensüüme CYP2B6 (30 µmol/l) ja CYP3A4/5 (≥ 3 µmol/l).
5.3 Prekliinilised ohutusandmed
Järgmised kõrvaltoimed ei ilmnenud kliinilistes uuringutes, kuid tekkisid loomkatsetes raviannustele sarnaste annuste manustamisel loomadele ning need võivad olla kliinilisel kasutamisel olulised.
Rottide fertiilsusuuringutes täheldati emasloomadel maksimaalse talutava annuse (30 mg/kg) kasutamisel indlusperioodide pikenemist ja ebaregulaarsust; need muutused ei mõjutanud siiski fertiilsust ega loote varajast arengut. Toime isasloomade fertiilsusele puudus.
Eritumist rinnapiima mõõdeti rottidel 10 päeva möödumisel poegimisest. Maksimaalne tase saavutati ühe tunniga ning see ületas 3,65-kordselt taset vereplasmas.
Rottide sünnieelsele –a -järgsele arengule avalduva toksilisuse uuringutes täheldati emasloomale toksiliste annuste korral ebanormaalseid poegimis- ja imetamistingimusi ning surnult sündinud järglaste osakaalu kasvu. Järglaste käitumuslikku ega reproduktiivset arengut see ei mõjutanud, kuid teatavates füüsilise arengu parameetrites ilmnes mahajäämust, mis on tõenäoliselt perampaneeli farmakoloogiast tulenev sekundaarne toime kesknärvisüsteemile. Ülekandumine platsenta kaudu oli suhteliselt vähene; lootes avastati 0,09% manustatud annusest või vähem.
Mittekliinilised uuringud ei ole näidanud perampaneeli genotoksilisust ega potentsiaalset kartsinogeensust. Maksimaalsete talutavate annuste manustamisel rottidele ja ahvidele tekkisid farmakoloogilisest toimest tulenevad kliinilised nähud kesknärvisüsteemis ja vähenes kehamass. Otseselt perampaneelist põhjustatud muutusi kliinilises patoloogias ega histopatoloogias ei esinenud.
6. FARMATSEUTILISED ANDMED
6.1 Abiainete loetelu
Kristalluv vedel sorbitool (E420) Mikrokristalliline tselluloos (E460) Naatriumkarmelloos (E466) Poloksameer 188 Simetikoonemulsioon 30%, sisaldab puhastatud vett, silikoonõli, polüsorbaat 65, metüültselluloosi, silikageeli, makrogoolstearaati, sorbiinhapet, bensoehapet (E210) ja väävelhapet Veevaba sidrunhape (E330) Naatriumbensoaat (E211) Puhastatud vesi
6.2 Sobimatus
Ei kohaldata.
6.3 Kõlblikkusaeg
30 kuud
Pärast esmakordset avamist: 90 päeva.
6.4 Säilitamise eritingimused
See ravimpreparaat ei vaja säilitamisel eritingimusi.
6.5 Pakendi iseloomustus ja sisu
Polüetüleentereftalaadist (PET) pudel lastekindla polüpropüleenist (PP) sulguriga; üks pudel sisaldab 340 ml suspensiooni välises pappkarbis.
Ühes karbis on üks pudel, kaks 20 ml gradueeritud suusüstalt annustamiseks ja väikese tihedusega polüetüleenist pudelisse surutavat adapterit. Annustamise suusüstlad on gradueeritud 0,5 ml vahedega.
6.6 Erihoiatused ravimpreparaadi hävitamiseks
Erinõuded hävitamiseks puuduvad.
Kasutamata ravimpreparaat või jäätmematerjal tuleb hävitada vastavalt kohalikele nõuetele.
7. MÜÜGILOA HOIDJA
Eisai GmbH Edmund-Rumpler-Straße 3 60549 Frankfurt am Main Saksamaa e-post: See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.
8. MÜÜGILOA NUMBER (NUMBRID)
EU/1/12/776/024
9. ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE / MÜÜGILOA UUENDAMISE KUUPÄEV
Müügiloa esmase väljastamise kuupäev: 23. juuli 2012 Müügiloa viimase uuendamise kuupäev: 6. aprill 2017
10. TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV
{KK AAAA}
Täpne teave selle ravimpreparaadi kohta on Euroopa Ravimiameti kodulehel: https://www.ema.europa.eu.
A. RAVIMIPARTII KASUTAMISEKS VABASTAMISE EEST VASTUTAV TOOTJA
B. HANKE- JA KASUTUSTINGIMUSED VÕI PIIRANGUD
C. MÜÜGILOA MUUD TINGIMUSED JA NÕUDED
D. RAVIMPREPARAADI OHUTU JA EFEKTIIVSE KASUTAMISE TINGIMUSED JA PIIRANGUD
A. RAVIMIPARTII KASUTAMISEKS VABASTAMISE EEST VASTUTAV TOOTJA
Ravimipartii kasutamiseks vabastamise eest vastutava tootja nimi ja aadress Eisai GmbH Edmund-Rumpler-Straße 3 60549 Frankfurt am Main Saksamaa
B. HANKE- JA KASUTUSTINGIMUSED VÕI PIIRANGUD
Retseptiravim.
C. MÜÜGILOA MUUD TINGIMUSED JA NÕUDED
- Perioodilised ohutusaruanded
Nõuded asjaomase ravimi perioodiliste ohutusaruannete esitamiseks on sätestatud direktiivi 2001/83/EÜ artikli 107c punkti 7 kohaselt liidu kontrollpäevade loetelus (EURD loetelu) ja iga hilisem uuendus avaldatakse Euroopa ravimite veebiportaalis.
D. RAVIMPREPARAADI OHUTU JA EFEKTIIVSE KASUTAMISE TINGIMUSED JA PIIRANGUD
- Riskijuhtimiskava
Müügiloa hoidja peab nõutavad ravimiohutuse toimingud ja sekkumismeetmed läbi viima vastavalt müügiloa taotluse moodulis 1.8.2 esitatud kokkulepitud riskijuhtimiskavale ja mis tahes järgmistele ajakohastatud riskijuhtimiskavadele.
Ajakohastatud riskijuhtimiskava tuleb esitada:
- Euroopa Ravimiameti nõudel;
- kui muudetakse riskijuhtimissüsteemi, eriti kui saadakse uut teavet, mis võib oluliselt mõjutada riski/kasu suhet, või kui saavutatakse oluline (ravimiohutuse või riski minimeerimise) eesmärk.
VÄLISPAKENDIL PEAVAD OLEMA JÄRGMISED ANDMED
Pappkarp 7, 28 ja 98 tabletiga
1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS
Fycompa 2 mg õhukese polümeerikattega tabletid Perampaneel
2. TOIMEAINE(TE) SISALDUS
Üks tablett sisaldab 2 mg perampaneeli.
3. ABIAINED
Sisaldab laktoosi: täpsem teave on esitatud pakendi infolehel.
4. RAVIMVORM JA PAKENDI SUURUS
7 õhukese polümeerikattega tabletti 28 õhukese polümeerikattega tabletti 98 õhukese polümeerikattega tabletti
5. MANUSTAMISVIIS –A -TEE(D)
Enne ravimi kasutamist lugege pakendi infolehte. Suukaudne.
6. ERIHOIATUS, ET RAVIMIT TULEB HOIDA LASTE EEST VARJATUD JA
KÄTTESAAMATUS KOHAS
Hoida laste eest varjatud ja kättesaamatus kohas.
7. TEISED ERIHOIATUSED (VAJADUSEL)
8. KÕLBLIKKUSAEG
9. SÄILITAMISE ERITINGIMUSED
10. ERINÕUDED KASUTAMATA JÄÄNUD RAVIMPREPARAADI VÕI SELLEST
TEKKINUD JÄÄTMEMATERJALI HÄVITAMISEKS, VASTAVALT VAJADUSELE
11. MÜÜGILOA HOIDJA NIMI JA AADRESS
Eisai GmbH Edmund-Rumpler-Straße 3 60549 Frankfurt am Main Saksamaa
12. MÜÜGILOA NUMBER (NUMBRID)
EU/1/12/776/001 EU/1/12/776/017 EU/1/12/776/018
13. PARTII NUMBER
14. RAVIMI VÄLJASTAMISTINGIMUSED
15. KASUTUSJUHEND
16. TEAVE BRAILLE’ KIRJAS (PUNKTKIRJAS)
Fycompa 2 mg
17. AINULAADNE IDENTIFIKAATOR – 2D-VÖÖTKOOD
Lisatud on 2D-vöötkood, mis sisaldab ainulaadset identifikaatorit.
18. AINULAADNE IDENTIFIKAATOR – INIMLOETAVAD ANDMED
PC: SN: NN:
MINIMAALSED ANDMED, MIS PEAVAD OLEMA BLISTER- VÕI RIBAPAKENDIL
Blisterpakend (polüvinüülkloriid-/alumiiniumblister)
1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS
Fycompa 2 mg tabletid Perampaneel
2. MÜÜGILOA HOIDJA NIMI
Eisai
3. KÕLBLIKKUSAEG
4. PARTII NUMBER
5. MUU
VÄLISPAKENDIL PEAVAD OLEMA JÄRGMISED ANDMED
Pappkarp 7, 28, 84 ja 98 tabletiga
1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS
Fycompa 4 mg õhukese polümeerikattega tabletid Perampaneel
2. TOIMEAINE(TE) SISALDUS
Üks tablett sisaldab 4 mg perampaneeli.
3. ABIAINED
Sisaldab laktoosi: täpsem teave on esitatud pakendi infolehel.
4. RAVIMVORM JA PAKENDI SUURUS
7 õhukese polümeerikattega tabletti 28 õhukese polümeerikattega tabletti 84 õhukese polümeerikattega tabletti 98 õhukese polümeerikattega tabletti
5. MANUSTAMISVIIS –A -TEE(D)
Enne ravimi kasutamist lugege pakendi infolehte. Suukaudne.
6. ERIHOIATUS, ET RAVIMIT TULEB HOIDA LASTE EEST VARJATUD JA
KÄTTESAAMATUS KOHAS
Hoida laste eest varjatud ja kättesaamatus kohas.
7. TEISED ERIHOIATUSED (VAJADUSEL)
8. KÕLBLIKKUSAEG
9. SÄILITAMISE ERITINGIMUSED
10. ERINÕUDED KASUTAMATA JÄÄNUD RAVIMPREPARAADI VÕI SELLEST
TEKKINUD JÄÄTMEMATERJALI HÄVITAMISEKS, VASTAVALT VAJADUSELE
11. MÜÜGILOA HOIDJA NIMI JA AADRESS
Eisai GmbH Edmund-Rumpler-Straße 3 60549 Frankfurt am Main Saksamaa
12. MÜÜGILOA NUMBER (NUMBRID)
EU/1/12/776/002 EU/1/12/776/003 EU/1/12/776/004 EU/1/12/776/019
13. PARTII NUMBER
14. RAVIMI VÄLJASTAMISTINGIMUSED
15. KASUTUSJUHEND
16. TEAVE BRAILLE’ KIRJAS (PUNKTKIRJAS)
Fycompa 4 mg
17. AINULAADNE IDENTIFIKAATOR – 2D-VÖÖTKOOD
Lisatud on 2D-vöötkood, mis sisaldab ainulaadset identifikaatorit.
18. AINULAADNE IDENTIFIKAATOR – INIMLOETAVAD ANDMED
PC: SN: NN:
MINIMAALSED ANDMED, MIS PEAVAD OLEMA BLISTER- VÕI RIBAPAKENDIL
Blisterpakend (polüvinüülkloriid-/alumiiniumblister)
1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS
Fycompa 4 mg tabletid Perampaneel
2. MÜÜGILOA HOIDJA NIMI
Eisai
3. KÕLBLIKKUSAEG
4. PARTII NUMBER
5. MUU
VÄLISPAKENDIL PEAVAD OLEMA JÄRGMISED ANDMED
Pappkarp 7, 28, 84 ja 98 tabletiga
1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS
Fycompa 6 mg õhukese polümeerikattega tabletid Perampaneel
2. TOIMEAINE(TE) SISALDUS
Üks tablett sisaldab 6 mg perampaneeli.
3. ABIAINED
Sisaldab laktoosi: täpsem teave on esitatud pakendi infolehel.
4. RAVIMVORM JA PAKENDI SUURUS
7 õhukese polümeerikattega tabletti 28 õhukese polümeerikattega tabletti 84 õhukese polümeerikattega tabletti 98 õhukese polümeerikattega tabletti
5. MANUSTAMISVIIS –A -TEE(D)
Enne ravimi kasutamist lugege pakendi infolehte. Suukaudne.
6. ERIHOIATUS, ET RAVIMIT TULEB HOIDA LASTE EEST VARJATUD JA
KÄTTESAAMATUS KOHAS
Hoida laste eest varjatud ja kättesaamatus kohas.
7. TEISED ERIHOIATUSED (VAJADUSEL)
8. KÕLBLIKKUSAEG
9. SÄILITAMISE ERITINGIMUSED
10. ERINÕUDED KASUTAMATA JÄÄNUD RAVIMPREPARAADI VÕI SELLEST
TEKKINUD JÄÄTMEMATERJALI HÄVITAMISEKS, VASTAVALT VAJADUSELE
11. MÜÜGILOA HOIDJA NIMI JA AADRESS
Eisai GmbH Edmund-Rumpler-Straße 3 60549 Frankfurt am Main Saksamaa
12. MÜÜGILOA NUMBER (NUMBRID)
EU/1/12/776/005 EU/1/12/776/006 EU/1/12/776/007 EU/1/12/776/020
13. PARTII NUMBER
14. RAVIMI VÄLJASTAMISTINGIMUSED
15. KASUTUSJUHEND
16. TEAVE BRAILLE’ KIRJAS (PUNKTKIRJAS)
Fycompa 6 mg
17. AINULAADNE IDENTIFIKAATOR – 2D-VÖÖTKOOD
Lisatud on 2D-vöötkood, mis sisaldab ainulaadset identifikaatorit.
18. AINULAADNE IDENTIFIKAATOR – INIMLOETAVAD ANDMED
PC: SN: NN:
MINIMAALSED ANDMED, MIS PEAVAD OLEMA BLISTER- VÕI RIBAPAKENDIL
Blisterpakend (polüvinüülkloriid-/alumiiniumblister)
1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS
Fycompa 6 mg tabletid Perampaneel
2. MÜÜGILOA HOIDJA NIMI
Eisai
3. KÕLBLIKKUSAEG
4. PARTII NUMBER
5. MUU
VÄLISPAKENDIL PEAVAD OLEMA JÄRGMISED ANDMED
Pappkarp 7, 28, 84 ja 98 tabletiga
1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS
Fycompa 8 mg õhukese polümeerikattega tabletid Perampaneel
2. TOIMEAINE(TE) SISALDUS
Üks tablett sisaldab 8 mg perampaneeli.
3. ABIAINED
Sisaldab laktoosi: täpsem teave on esitatud pakendi infolehel.
4. RAVIMVORM JA PAKENDI SUURUS
7 õhukese polümeerikattega tabletti 28 õhukese polümeerikattega tabletti 84 õhukese polümeerikattega tabletti 98 õhukese polümeerikattega tabletti
5. MANUSTAMISVIIS –A -TEE(D)
Enne ravimi kasutamist lugege pakendi infolehte. Suukaudne.
6. ERIHOIATUS, ET RAVIMIT TULEB HOIDA LASTE EEST VARJATUD JA
KÄTTESAAMATUS KOHAS
Hoida laste eest varjatud ja kättesaamatus kohas.
7. TEISED ERIHOIATUSED (VAJADUSEL)
8. KÕLBLIKKUSAEG
9. SÄILITAMISE ERITINGIMUSED
10. ERINÕUDED KASUTAMATA JÄÄNUD RAVIMPREPARAADI VÕI SELLEST
TEKKINUD JÄÄTMEMATERJALI HÄVITAMISEKS, VASTAVALT VAJADUSELE
11. MÜÜGILOA HOIDJA NIMI JA AADRESS
Eisai GmbH Edmund-Rumpler-Straße 3 60549 Frankfurt am Main Saksamaa
12. MÜÜGILOA NUMBER (NUMBRID)
EU/1/12/776/008 EU/1/12/776/009 EU/1/12/776/010 EU/1/12/776/021
13. PARTII NUMBER
14. RAVIMI VÄLJASTAMISTINGIMUSED
15. KASUTUSJUHEND
16. TEAVE BRAILLE’ KIRJAS (PUNKTKIRJAS)
Fycompa 8 mg
17. AINULAADNE IDENTIFIKAATOR – 2D-VÖÖTKOOD
Lisatud on 2D-vöötkood, mis sisaldab ainulaadset identifikaatorit.
18. AINULAADNE IDENTIFIKAATOR – INIMLOETAVAD ANDMED
PC: SN: NN:
MINIMAALSED ANDMED, MIS PEAVAD OLEMA BLISTER- VÕI RIBAPAKENDIL
Blisterpakend (polüvinüülkloriid-/alumiiniumblister)
1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS
Fycompa 8 mg tabletid Perampaneel
2. MÜÜGILOA HOIDJA NIMI
Eisai
3. KÕLBLIKKUSAEG
4. PARTII NUMBER
5. MUU
VÄLISPAKENDIL PEAVAD OLEMA JÄRGMISED ANDMED
Pappkarp 7, 28, 84 ja 98 tabletiga
1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS
Fycompa 10 mg õhukese polümeerikattega tabletid Perampaneel
2. TOIMEAINE(TE) SISALDUS
Üks tablett sisaldab 10 mg perampaneeli.
3. ABIAINED
Sisaldab laktoosi: täpsem teave on esitatud pakendi infolehel.
4. RAVIMVORM JA PAKENDI SUURUS
7 õhukese polümeerikattega tabletti 28 õhukese polümeerikattega tabletti 84 õhukese polümeerikattega tabletti 98 õhukese polümeerikattega tabletti
5. MANUSTAMISVIIS –A -TEE(D)
Enne ravimi kasutamist lugege pakendi infolehte. Suukaudne.
6. ERIHOIATUS, ET RAVIMIT TULEB HOIDA LASTE EEST VARJATUD JA
KÄTTESAAMATUS KOHAS
Hoida laste eest varjatud ja kättesaamatus kohas.
7. TEISED ERIHOIATUSED (VAJADUSEL)
8. KÕLBLIKKUSAEG
9. SÄILITAMISE ERITINGIMUSED
10. ERINÕUDED KASUTAMATA JÄÄNUD RAVIMPREPARAADI VÕI SELLEST
TEKKINUD JÄÄTMEMATERJALI HÄVITAMISEKS, VASTAVALT VAJADUSELE
11. MÜÜGILOA HOIDJA NIMI JA AADRESS
Eisai GmbH Edmund-Rumpler-Straße 3 60549 Frankfurt am Main Saksamaa
12. MÜÜGILOA NUMBER (NUMBRID)
EU/1/12/776/011 EU/1/12/776/012 EU/1/12/776/013 EU/1/12/776/022
13. PARTII NUMBER
14. RAVIMI VÄLJASTAMISTINGIMUSED
15. KASUTUSJUHEND
16. TEAVE BRAILLE’ KIRJAS (PUNKTKIRJAS)
Fycompa 10 mg
17. AINULAADNE IDENTIFIKAATOR – 2D-VÖÖTKOOD
Lisatud on 2D-vöötkood, mis sisaldab ainulaadset identifikaatorit.
18. AINULAADNE IDENTIFIKAATOR – INIMLOETAVAD ANDMED
PC: SN: NN:
MINIMAALSED ANDMED, MIS PEAVAD OLEMA BLISTER- VÕI RIBAPAKENDIL
Blisterpakend (polüvinüülkloriid-/alumiiniumblister)
1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS
Fycompa 10 mg tabletid Perampaneel
2. MÜÜGILOA HOIDJA NIMI
Eisai
3. KÕLBLIKKUSAEG
4. PARTII NUMBER
5. MUU
VÄLISPAKENDIL PEAVAD OLEMA JÄRGMISED ANDMED
Pappkarp 7, 28, 84 ja 98 tabletiga
1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS
Fycompa 12 mg õhukese polümeerikattega tabletid Perampaneel
2. TOIMEAINE(TE) SISALDUS
Üks tablett sisaldab 12 mg perampaneeli.
3. ABIAINED
Sisaldab laktoosi: täpsem teave on esitatud pakendi infolehel.
4. RAVIMVORM JA PAKENDI SUURUS
7 õhukese polümeerikattega tabletti 28 õhukese polümeerikattega tabletti 84 õhukese polümeerikattega tabletti 98 õhukese polümeerikattega tabletti
5. MANUSTAMISVIIS –A -TEE(D)
Enne ravimi kasutamist lugege pakendi infolehte. Suukaudne.
6. ERIHOIATUS, ET RAVIMIT TULEB HOIDA LASTE EEST VARJATUD JA
KÄTTESAAMATUS KOHAS
Hoida laste eest varjatud ja kättesaamatus kohas.
7. TEISED ERIHOIATUSED (VAJADUSEL)
8. KÕLBLIKKUSAEG
9. SÄILITAMISE ERITINGIMUSED
10. ERINÕUDED KASUTAMATA JÄÄNUD RAVIMPREPARAADI VÕI SELLEST
TEKKINUD JÄÄTMEMATERJALI HÄVITAMISEKS, VASTAVALT VAJADUSELE
11. MÜÜGILOA HOIDJA NIMI JA AADRESS
Eisai GmbH Edmund-Rumpler-Straße 3 60549 Frankfurt am Main Saksamaa
12. MÜÜGILOA NUMBER (NUMBRID)
EU/1/12/776/014 EU/1/12/776/015 EU/1/12/776/016 EU/1/12/776/023
13. PARTII NUMBER
14. RAVIMI VÄLJASTAMISTINGIMUSED
15. KASUTUSJUHEND
16. TEAVE BRAILLE’ KIRJAS (PUNKTKIRJAS)
Fycompa 12 mg
17. AINULAADNE IDENTIFIKAATOR – 2D-VÖÖTKOOD
Lisatud on 2D-vöötkood, mis sisaldab ainulaadset identifikaatorit.
18. AINULAADNE IDENTIFIKAATOR – INIMLOETAVAD ANDMED
PC: SN: NN:
MINIMAALSED ANDMED, MIS PEAVAD OLEMA BLISTER- VÕI RIBAPAKENDIL
Blisterpakend (polüvinüülkloriid-/alumiiniumblister)
1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS
Fycompa 12 mg tabletid Perampaneel
2. MÜÜGILOA HOIDJA NIMI
Eisai
3. KÕLBLIKKUSAEG
4. PARTII NUMBER
5. MUU
VÄLISPAKENDIL JA SISEPAKENDIL PEAVAD OLEMA JÄRGMISED ANDMED
1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS
Fycompa 0,5 mg/ml suukaudne suspensioon perampaneel
2. TOIMEAINE(TE) SISALDUS
1 ml sisaldab 0,5 mg perampaneeli. 1 pudel (340 ml) sisaldab 170 mg perampaneeli.
3. ABIAINED
Sisaldab sorbitooli (E420), bensoehapet (E210) ja naatriumbensoaati (E211): täpsem teave on esitatud pakendi infolehel.
4. RAVIMVORM JA PAKENDI SUURUS
Suukaudne suspensioon 340 ml 1 pudel 2 suusüstalt 1 pudelisse surutav adapter
5. MANUSTAMISVIIS –A -TEE(D)
Enne ravimi kasutamist lugege pakendi infolehte.
Enne kasutamist loksutada vähemalt 5 sekundit.
Suukaudne.
Avamiskuupäev:
6. ERIHOIATUS, ET RAVIMIT TULEB HOIDA LASTE EEST VARJATUD JA
KÄTTESAAMATUS KOHAS
Hoida laste eest varjatud ja kättesaamatus kohas.
7. TEISED ERIHOIATUSED (VAJADUSEL)
8. KÕLBLIKKUSAEG
EXP Pärast esmakordset avamist: kasutada 90 päeva jooksul.
9. SÄILITAMISE ERITINGIMUSED
10. ERINÕUDED KASUTAMATA JÄÄNUD RAVIMPREPARAADI VÕI SELLEST
TEKKINUD JÄÄTMEMATERJALI HÄVITAMISEKS, VASTAVALT VAJADUSELE
11. MÜÜGILOA HOIDJA NIMI JA AADRESS
Eisai GmbH Edmund-Rumpler-Straße 3 60549 Frankfurt am Main Saksamaa
12. MÜÜGILOA NUMBER (NUMBRID)
EU/1/12/776/024
13. PARTII NUMBER
14. RAVIMI VÄLJASTAMISTINGIMUSED
15. KASUTUSJUHEND
16. TEAVE BRAILLE’ KIRJAS (PUNKTKIRJAS)
Fycompa 0,5 mg/ml
17. AINULAADNE IDENTIFIKAATOR – 2D-VÖÖTKOOD
Lisatud on 2D-vöötkood, mis sisaldab ainulaadset identifikaatorit.
18. AINULAADNE IDENTIFIKAATOR – INIMLOETAVAD ANDMED
PC: SN: NN: