Ferriprox – Infoleht (õhukese polümeerikattega tablett 1000 mg; 50 tk)

RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE

1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS

Ferriprox 500 mg õhukese polümeerikattega tabletid. Ferriprox 1 000 mg õhukese polümeerikattega tabletid.

2. KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS

Ferriprox 500 mg õhukese polümeerikattega tabletid.

Iga tablett sisaldab toimeainena 500 mg deferiprooni.

Ferriprox 1 000 mg õhukese polümeerikattega tabletid.

Iga tablett sisaldab toimeainena 1 000 mg deferiprooni.

Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.

3. RAVIMVORM

Õhukese polümeerikattega tablett.

Ferriprox 500 mg õhukese polümeerikattega tabletid.

Õhukese polümeerikattega tablett on valge või peaaegu valge, kapslikujuline tablett, mille ühel küljel on sissepressitud tähis “APO” “500”, teine külg on sile. Tableti mõõtmed on 7,1 mm x 17,5 mm x 6,8 mm ja see on varustatud poolitusjoonega. Tableti saab jagada võrdseteks annusteks.

Ferriprox 1 000 mg õhukese polümeerikattega tabletid.

Õhukese polümeerikattega tablett on valge või peaaegu valge, kapslikujuline tablett, mille ühel küljel on sissepressitud tähis “APO” “1000”, teine külg on sile. Tableti mõõtmed on 7,9 mm x 19,1 mm x 7 mm ja see on varustatud poolitusjoonega. Tableti saab jagada võrdseteks annusteks.

4. KLIINILISED ANDMED

4.1 Näidustused

Ferriprox monoteraapia on näidustatud raua ülekoormuse korral raske talasseemiaga patsientidele, kui praegune kelaativ ravi on vastunäidustatud või ebapiisav.

Ferriprox kombineerituna teise kelaativa ainega (vt lõik 4.4) on näidustatud raske talasseemiaga patsientidele, kui mistahes rauda kelaativ monoteraapia on ebapiisav või on vajalik kiire või intensiivne raua ülekoormuse eluohtlike tagajärgede (peamiselt südame ülekoormus) ennetamine või ravi (vt lõik 4.2).

4.2 Annustamine ja manustamisviis

Ravi deferiprooniga peaks alustama ja läbi viima arst, kellel on kogemusi talasseemiat põdevate patsientide ravimisega.

Annustamine

Deferiprooni manustatakse suu kaudu tavaliselt annuses 25 mg kehakaalu kilogrammi kohta kolm korda ööpäevas; ööpäevane koguannus on 75 mg kehakaalu kilogrammi kohta. Annus kehakaalu kohta tuleks arvutada poole tableti täpsusega (vt. allpool toodud annustamise tabelit). Soovitatavaid annuseid kehakaalu kohta (10 kg vahedega) vt alltoodud tabelid.

Ööpäevase annuse 75 mg/kg saavutamiseks kasutage tabelid soovitatud tablettide arvu sõltuvalt patsiendi kehakaalust. Kehakaal on antud 10 kg vahedega.

Tabel 1a. Ferriprox 500 mg õhukese polümeerikattega tablettide annustamistabel.

Kehakaal Ööpäevane annus Ühekordne annus Tablettide arv (kg) (mg) (mg, 3 korda ööpäevas) (3 korda ööpäevas) 20 1 500 500 1,0 30 2 250 750 1,5 40 3 000 1 000 2,0 50 3 750 1 250 2,5 60 4 500 1 500 3,0 70 5 250 1 750 3,5 80 6 000 2 000 4,0 90 6 750 2 250 4,5

Tabel 1b. Ferriprox 1 000 mg õhukese polümeerikattega tablettide annustamistabel.

Kehakaal Ööpäevane annus 1 000 mg tablettide* arv (kg) (mg) Hommik Lõuna Õhtu 20 1 500 0,5 0,5 0,5 30 2 250 1,0 0,5 1,0 40 3 000 1,0 1,0 1,0 50 3 750 1,5 1,0 1,5 60 4 500 1,5 1,5 1,5 70 5 250 2,0 1,5 2,0 80 6 000 2,0 2,0 2,0 90 6 750 2,5 2,0 2,5 *tablettide arv ümardatuna lähima pooltabletini

Ööpäevast koguannust üle 100 mg/kg kehakaalu kohta ei soovitata kõrvaltoimete riski võimaliku suurenemise tõttu (vt lõigud 4.4, 4.8 ja 4.9).

Annustamise reguleerimine Ferriproxi organismi rauasisaldust vähendavat toimet mõjutab otseselt annuse suurus ning raua ülekoormuse määr. Pärast ravi alustamist Ferriproxiga on soovitatav jälgida iga kahe-kolme kuu tagant vereseerumi ferritiini kontsentratsiooni ja teisi organismi rauakoormuse näitajaid, et hinnata kelatsioonirežiimi tõhusust organismi rauakoormuse juhtimisel. Annustamist tuleks reguleerida vastavalt konkreetse patsiendi reaktsioonile ja ravieesmärkidele (organismi rauakoormuse säilitamine või vähendamine). Deferiprooniravi katkestamist tuleks kaaluda juhul, kui vereseerumi ferritiin langeb alla 500 µg/l.

Annuse kohandamine kasutamisel koos teiste rauda kelaativate ainetega Juhul kui patsiendile kohaldatav monoteraapia on ebapiisav, võib Ferriproxi kasutada koos deferoksamiiniga standardannusena (75 mg/kg ööpäevas), kuid see ei tohi ületada 100 mg/kg ööpäevas.

Rauast põhjustatud südamepuudulikkuse korral tuleb deferoksamiiniga ravile lisada Ferriproxi annuses 75...100 mg/kg ööpäevas. Tuleb tutvuda deferoksamiini ravimi omaduste kokkuvõttega.

Rauda kelaativaid aineid ei soovitata kasutada samaaegselt patsientidel, kelle vereseerumi ferritiini tase on vähem kui 500 µg/l, kuna sellega võib kaasneda liigne raua eemaldamine.

Neerukahjustus Kerge, mõõduka või raske neerukahjustusega patsientidel ei ole annuse kohandamine vajalik (vt lõik 5.2). Ferriproxi ohutus ja farmakokineetika lõppstaadiumis neeruhaigusega patsientidel ei ole teada.

Maksakahjustus Kerge või mõõduka maksakahjustusega patsientidel ei ole annuse kohandamine vajalik (vt lõik 5.2). Ferriproxi ohutus ja farmakokineetika raske maksakahjustusega patsientidel ei ole teada.

Lapsed Deferiprooni kasutamise kohta 6…10-aastastel lastel on andmed piiratud. Alla 6-aastaste laste kohta andmed puuduvad.

Manustamisviis

Suukaudne.

4.3 Vastunäidustused

• Ülitundlikkus toimeaine või lõigus 6.1 loetletud mis tahes abiainete suhtes.
• Anamneesis korduvad neutropeenia episoodid.
• Anamneesis agranulotsütoos.
• Rasedus (vt lõik 4.6)
• Imetamine (vt lõik 4.6)
• Kuna deferiprooni kasutamisest põhjustatud neutropeenia mehhanism ei ole teada, ei tohi patsiendid kasutada neutropeeniaga seostatavaid ravimeid või ravimeid, mis võivad põhjustada agranulotsütoosi (vt lõik 4.5).

4.4 Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel

Neutropeenia/agranulotsütoos

On tõestatud, et deferiproon põhjustab neutropeeniat, sealhulgas agranulotsütoosi (vt lõik 4.8 jaotises “Valitud kõrvaltoimete kirjeldus“). Esimese raviaasta jooksul tuleb iga nädal jälgida patsiendi absoluutset neutrofiilide arvu (ANA). Patsientidel, kelle puhul ei ole katkestatud Ferriproxi manustamist esimesel raviaastal neutrofiilide arvu vähenemise tõttu, võib neutrofiilide absoluutarvu jälgimist pikendada patsiendi vereülekande intervallile (iga 2…4 nädala järel) pärast ühte aastat deferiprooni ravi. Muutust iganädalasest neutrofiilide absoluutarvu jälgimisest kuni jälgimiseni vereülekande kontrollvisiidil pärast 12 kuud Ferriproxiga ravi tuleb kaaluda, tuginedes patsiendi individuaalsele hindamisele ja vastavalt arsti hinnangule patsiendi arusaamise kohta riski minimeerimiseks vajalike meetmete osas (vt allpool lõik 4.4).

Kliinilistes uuringutes on neutrofiilide arvu iganädalane jälgimine olnud efektiivne neutropeenia ja agranulotsütoosi juhtude tuvastamisel. Agranulotsütoos ja neutropeenia taanduvad tavaliselt Ferriproxi manustamise lõpetamisel, kuid on teatatud surmaga lõppenud agranulotsütoosi juhtudest. Kui patsiendil tekib deferiprooni manustamise ajal infektsioon, tuleb ravi otsekohe katkestada ja viivitamatult määrata neutrofiilide absoluutarv. Seejärel tuleb neutrofiilide arvu sagedamini jälgida.

Patsiendid peavad pöörduma arsti poole juhul, kui neil tekivad mis tahes infektsioonile viitavad sümptomid (nt palavik, kurguvalu ja gripilaadsed sümptomid). Kui patsiendil tekib infektsioon, tuleb otsekohe katkestada ravi deferiprooniga.

Soovitav tegevusjuhend neutropeenia avastamise puhul on alljärgnev. Selline juhend peaks igal arstil olemas olema enne ravi alustamist deferiprooniga.

Patsientidele, kellel on diagnoositud neutropeenia, ei tohiks määrata deferiproonravi. Agranulotsütoosi ja neutropeenia risk on suurem, kui neutrofiilsete leukotsüütide absoluutarv ravi alguses on väiksem kui 1,5 x 109/l.

Neutropeenia juhtude puhul (ANA < 1,5 x 109/l ja > 0,5 x 109/l):

Selgitage patsiendile, et ta koheselt katkestaks deferiprooni ja potentsiaalselt neutropeeniat põhjustavate ravimite kasutamise. Infektsiooniriski vähendamiseks tuleb patsiendil soovitada piirata kontakte teiste inimestega. Neutropeenia diagnoosimiseks on vajalik koheselt määrata vere rakkelementide arv (CBC), sealhulgas leukotsüütide arv (WBC), neutrofiilide ja trombotsüütide arv. Vereanalüüsi tuleb korrata iga päev. Pärast neutropeeniast paranemist soovitatakse kolme nädala vältel kontrollida kord nädalas CBC, WBC, neutrofiilide ja trombotsüütide arvu, et olla kindel patsiendi täielikus paranemises. Kui koos neutropeeniaga esineb ka infektsiooninähte, tuleb võtta analüüsid tekitaja määramiseks, panna diagnoos ja määrata ravi.

Agranulotsütoosi puhul (ANA < 0,5 x 109/l):

Järgige eelnevalt kirjeldatud juhendit ning ordineerige vastav ravi, näiteks granulotsüütide produktsiooni stimuleeriva faktoriga. Alustage raviga samal päeval, kui olete neutropeenia või agranulotsütoosi avastanud. Manustage ravimit kord ööpäevas normaalse neutrofiilide hulga taastumiseni. Isoleerige patsient ja kliinilise näidustuse olemasolul hospitaliseerige.

Ravimi korduva kasutamise kohta puuduvad piisavad andmed. Seetõttu ei soovitata patsiendile, kellel ravim on põhjustanud neutropeeniat, seda korduvalt määrata. Agranulotsütoosi tekkimisel on ravimi korduv kasutamine vastunäidustatud.

Kartsinogeensus/mutageensus

Arvestades genotoksiliste uuringute tulemusi, ei saa välistada deferiprooni potentsiaalset kartsinogeensust (vaata lõik 5.3).

Tsingi (Zn2+) kontsentratsioon plasmas Soovitatakse jälgida ka plasma Zn2+-sisaldust ning selle vaeguse puhul määrata asendusravi.

Inimese immuunpuudulikkuse viiruse (human immunodeficiency virus, HIV) positiivse testitulemusega või muul põhjusel immunosupresseeritud patsiendid

Deferiprooni kasutamise kohta HIV-positiivse testitulemusega või muul põhjusel immunosupresseeritud patsientidel andmed puuduvad. Teades, et deferiprooni kasutamine võib põhjustada neutropeeniat ja agranulotsütoosi, võib nimetatud patsientidel ravi deferiprooniga alustada ainult siis, kui potentsiaalne kasu kaalub üles riskid.

Neeru- või maksakahjustus ja maksafibroos

Andmed deferiprooni kasutamise kohta lõppstaadiumis neeru- või raske maksapuudulikkusega patsientidel puuduvad (vt lõik 5.2). Ettevaatlik tuleb olla lõppstaadiumis neerupuudulikkusega või raske maksafunktsiooni häirega patsientide korral. Nende patsientide puhul tuleb deferiprooniga ravi vältel jälgida neerude ja maksa funktsiooni. Seerumi alaniini aminotransferaasi (ALAT) aktiivsuse püsiva suurenemise korral tuleb kaaluda deferiprooniga ravi katkestamist.

Talasseemiat põdevatel patsientidel on leitud seos maksafibroosi ja ülemäärase vereseerumi rauasisalduse ja/või C-hepatiidi vahel. Seetõttu tuleb C-hepatiiti põdevate patsientide puhul eriti hoolikalt jälgida, et raua kelaatide moodustumine oleks optimaalne. Nendel patsientidel on soovitav ka maksa histoloogilist leidu hoolikalt jälgida.

Uriini värvuse muutus

Patsiente tuleb informeerida, et seoses raud-deferiproon-komplekside eritumisega võib uriin omandada punakaspruuni värvuse.

Neuroloogilised häired

Neuroloogilisi häireid on täheldatud lastel, kellele mitme aasta jooksul määrati üle 2,5 korra maksimaalset soovitatavat annust ületav annus, aga ka deferiprooni standardannuste puhul. Annuse määramisel tuleb meeles pidada, et 100 mg/kg ööpäevas ületavate annuste kasutamine ei ole soovitatav. Deferiprooni kasutamine tuleb neuroloogiliste häirete ilmnemisel lõpetada (vt lõigud 4.8 ja 4.9).

Samaaegne kasutamine teiste rauda kelaativate ainetega

Kombinatsioonravi määramisel tuleb teha otsus ainult konkreetse patsiendi osas. Ravivastust tuleb hinnata perioodiliselt ning kõrvaltoimete ilmnemisel neid tähelepanelikult jälgida. Surmajuhtumitest ja eluohtlikest olukordadest (mille on põhjustanud agranulotsütoos) on teatatud deferiprooni ja deferoksamiini kombineeritud ravi puhul. Kombineeritud ravi deferoksamiiniga ei ole soovitatav juhul, kui monoteraapia ükskõik kumma kelaativa ainega on piisav või kui vereseerumi ferritiini sisaldus väheneb alla 500 µg/l. Ferriproxi ja deferasiroksi kombineeritud kasutamise kohta on piiratud andmed ning nimetatud kombinatsiooni kaalumise puhul tuleb seda teha ettevaatusega.

4.5 Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed

Kuna deferiprooni kasutamisest põhjustatud neutropeenia mehhanism ei ole teada, ei tohi patsiendid kasutada neutropeeniaga seostatavaid ravimeid või ravimeid, mis võivad põhjustada agranulotsütoosi (vt lõik 4.3).

Kuna ravim seob metallide katioone, esineb potentsiaalne interaktsioonide võimalus deferiprooni ning kolmevalentseid katioone sisaldavate ravimite nagu alumiiniumil baseeruvate antatsiidide üheaegsel kasutamisel. Seetõttu ei ole soovitav manustada samaaegselt alumiiniumil põhinevaid antatsiide ning deferiprooni. Deferiprooni ja vitamiin C samaaegse kasutamise ohutust ei ole uuritud. Tuginedes teatatud võimalikule ebasoodsale interaktsioonile deferoksamiini ja vitamiin C vahel, on soovitatav olla ettevaatlik deferiprooni ja vitamiin C-d koos kasutades.

4.6 Fertiilsus, rasedus ja imetamine

Fertiilses eas naised/kontratseptsioon meestel ja naistel

Kuna deferiproon on potentsiaalselt genotoksiline (vt lõik 5.3), soovitatakse fertiilses eas naistel Ferriproxiga ravi ajal ja 6 kuud pärast ravi lõpetamist kasutada efektiivseid rasestumisvastaseid vahendeid ja vältida rasestumist.

Meestel soovitatakse Ferriproxi kasutamise ajal ja 3 kuud pärast ravi lõpetamist kasutada efektiivseid rasestumisvastaseid vahendeid ja mitte eostada last.

Rasedus

Piisavad andmed deferiprooni kasutamise kohta rasedatel naistel puuduvad. Loomkatsed on näidanud toksilist toimet reproduktiivsusele (vt lõik 5.3). Potentsiaalne risk inimesele on teadmata.

Rasedatele naistele tuleb soovitada deferiprooni võtmine kohe lõpetada (vt lõik 4.3).

Imetamine

Ei ole teada, kas deferiproon eritub inimese rinnapiima. Pre- ja postnataalseid reproduktiivsuse uuringuid loomadel ei ole läbi viidud. Imetavad emad ei tohi deferiprooni kasutada. Kui ravi on vältimatu, tuleb imetamine lõpetada (vt lõik 4.3).

Fertiilsus

Loomkatsetel ei tuvastatud toimeid fertiilsusele ega varasele lootearengule (vt lõik 5.3).

4.7 Toime reaktsioonikiirusele

Ei ole asjakohane.

4.8 Kõrvaltoimed

Ohutusprofiili kokkuvõte

Deferiproonga iravi kliinilistes uuringutes olid kõige levinumateks kõrvaltoimeteks iiveldus, oksendamine, kõhuvalu ning kromatuuria, mida täheldati rohkem kui 10% patsientidest. Kõige tõsisemateks kõrvaltoimeteks, millest teatati deferiprooniga ravi kliinilistes uuringutes, oli agranulotsütoos, mida määratleti neutrofiilide absoluutarvuna alla 0,5 x 109/l ja mida esines ligikaudu 1% patsientidest. Vähemtõsiseid neutropeeniajuhte täheldati ligikaudu 5% patsientidest.

Kõrvaltoimete tabel

Kõrvaltoimete sagedused: väga sage (≥ 1/10), sage (≥ 1/100 kuni < 1/10), teadmata (ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel).

Tabel 2. Kõrvaltoimete loend

Organsüsteemi klass Väga sage Sage Sagedus teadmata Vere ja lümfisüsteemi häired Neutropeenia Immuunsüsteemi häired Ülitundlikkusreaktsioonid Ainevahetus- ja Suurenenud söögiisu toitumishäired Närvisüsteemi häired Peavalu Seedetrakti häired Iiveldus Diarröa Naha ja nahaaluskoe Lööve kahjustused Urtikaaria Lihaste, luustiku ja sidekoe Artralgia kahjustused Neerude ja kuseteede häired Uriini värvuse Üldised häired ja Väsimus manustamiskoha reaktsioonid Uuringud Maksaensüümide

Valitud kõrvaltoimete kirjeldus

Kliinilistes uuringutes ilmnenud tõsiseim negatiivne deferiprooni kõrvaltoime on agranulotsütoos (neutrofiile < 0,5 x 109/l), mille esinemissagedus on 1,1% (0,6 juhtu 100 ravitud patsiendi kohta aastas (vt lõik 4.4). Süsteemse raualiiaga patsientidel läbiviidud kliiniliste uuringute koondandmed näitavad, et 63% agranulotsütoosi episoodidest tekkis esimese kuue ravikuu jooksul, 74% esimese aasta jooksul ja 26% ühe aasta jooksul pärast ravi. Mediaanne aeg agranulotsütoosi esimese episoodi tekkeni oli 190 päeva (vahemikus 22 päeva…17,6 aastat) ja mediaanne kestus oli kliinilistes uuringutes 10 päeva. Surmaga lõppevaid tulemusi täheldati 8,3% agranulotsütoosi juhtude puhul kliiniliste uuringute ja turuletulekujärgse kogemuse põhjal.

Neutropeenia kergema vormi (neutrofiilide arv < 1,5 x 109/l) esinemissagedus on 4,9% (2,5 juhtu 100 patsientaasta kohta). Sellega tuleb arvestada seoses neutropeenia suurenenud esinemissagedusega talasseemiaga patsientidel, eriti hüperplenismiga patsientidel.

Patsientidel, keda ravitakse deferiprooniga, on täheldatud kõhulahtisust, mis on enamasti nõrgakujuline ning möödub kiiresti. Gastrointestinaalsed kõrvaltoimed esinevad sagedamini deferiproonravi alguses ja taanduvad enamusel patsientidest mõne nädala jooksul ravi katkestamata. Mõnedel patsientidel võib kõrvaltoimete tõttu osutuda vajalikuks ravimannuse vähendamine ja seejärel uuesti järk-järguline suurendamine esialgse annuseni. Deferiprooniga ravitud patsientidel on esinenud ka artropaatiaid, mis varieerusid kergekujulisest valust ühes või mitmes liigeses kuni raskekululise artriidini. Kergekujulised artropaatiad mööduvad tavaliselt iseeneslikult.

Mõnedel deferiprooni manustavatel patsientidel täheldati maksaensüümide suurenenud sisaldust vereseerumis. Enamusel nendest patsientidest oli nimetatud tõus asümptomaatiline ja transitoorne. Ensüümide väärtused langesid ravieelsele tasemele ilma ravi katkestamata ja deferiprooni annust vähendamiseta (vt lõik 4.4).

Mõnedel patsientidel esines maksafibroosi progresseerumine, mis oli seotud suurenenud raua ülekoormuse või C-hepatiidiga.

Üksikutel patsientidel on deferiproonraviga seostatud plasma tsingisisalduse langust. Tsingisisaldus normaliseerus suukaudse tsingi lisamisega raviskeemi.

Lastel, kellele mitme aasta jooksul vabatahtlikult määrati üle 2,5 korra soovitatavat maksimaalannust 100 mg/kg ööpäevas ületav annus, on täheldatud neuroloogilisi häireid (nagu näiteks tserebellaarsed sümptomid, diploopia, lateraalne nüstagm, psühhomotoorne pidurdus, käeliigutused ja aksiaalne hüpotoonia). Turuletulekujärgselt on deferiprooni standardannust saanud lastel teatatud hüpotoonia, ebastabiilsuse, kõndimisvõimetuse ja jäsemete piiratud liikuvusega hüpertoonia juhtudest. Pärast deferiprooni manustamise katkestamist need sümptomid järk-järgult vähenesid (vt lõigud 4.4 ja 4.9).

Kombinatsioonravi (deferiproon koos deferoksamiiniga) ohutusprofiil, mida tuvastati kliinilistes uuringutes, turuletulekujärgselt või avaldatud kirjanduses, on kooskõlas monoteraapiale iseloomuliku ohutusprofiiliga.

Andmed kliiniliste uuringute ohutusalastest andmebaasidest (1 343 patsiendiaastat kogetud Ferriproxi monoteraapiat ja 244 patsiendiaastat kogetud Ferriproxi ja deferoksamiini ravi) näitasid statistiliselt olulisi (p < 0,05) erinevusi kõrvaltoimete esinemise osas tuginedes organsüsteemi klassile jaotistes “Südame häired", "Lihaste, luustiku ja sidekoe kahjustused” ning "Neerude ja kuseteede häired". Esinemine oli harvem jaotistes "Lihaste, luustiku ja sidekoe kahjustused” ning "Neerude ja kuseteede häired" kombinatsioonravi puhul võrreldes monoteraapiaga, samal ajal, kui jaotises "Südame häired" oli esinemine sagedam kombinatsioonravi puhul võrreldes monoteraapiaga. Kombinatsioonravi ajal monoteraapiast suurem "Südame häirete" esinemise sagedus oli võimalik tulenevalt kõrgemast eelnevalt esinenud südamehäiretest kombinatsioonravi saanud patsientidel. Õigustatud on kombinatsioonravi saavate patsientide tähelepanelik jälgimine, kui neil esineb südametöö häireid (vt lõik 4.4).

Kõrvaltoimete esinemine kombinatsioonravi saanud 18 lapsel ja 97 täiskasvanul ei erinenud oluliselt nimetatud kahes vanusegrupis, väljaarvatud artropaatia (11,1% lastel vs. mitte ühtegi täiskasvanutel, p = 0,02). Reaktsioonimäära hindamisel 100 patsiendiaasta kogetud ravi kohta näitasid, et ainult kõhulahtisus oli oluliselt suurem laste puhul (11,1) võrreldes täiskasvanutega (2,0; p = 0,01).

Võimalikest kõrvaltoimetest teatamine

Ravimi võimalikest kõrvaltoimetest on oluline teatada ka pärast ravimi müügiloa väljastamist. See võimaldab jätkuvalt hinnata ravimi kasu/riski suhet. Tervishoiutöötajatel palutakse kõigist võimalikest kõrvaltoimetest teatada riikliku teavitamissüsteemi (vt V lisa) kaudu.

4.9 Üleannustamine

Üleannustamise juhtudest ei ole teatatud. Siiski on lastel, kellele mitme aasta jooksul vabatahtlikult määrati üle 2,5 korra soovitatavat maksimaalannust 100 mg/kg ööpäevas ületav annus, täheldatud neuroloogilisi häireid (nagu näiteks tserebellaarsed sümptomid, diploopia, lateraalne nüstagm, psühhomotoorne pidurdus, käeliigutused ja aksiaalne hüpotoonia). Neuroloogilised häired taandusid järk-järgult pärast deferiproonravi lõpetamist.

Üleannustamise korral on tarvis patsienti hoolikalt jälgida.

5. FARMAKOLOOGILISED OMADUSED

5.1 Farmakodünaamilised omadused

Farmakoterapeutiline rühm: kõik teised raviained, raudkelaate moodustavad ained, ATC-kood: V03AC02.

Toimemehhanism

Toimeaine on deferiproon (3-hüdroksü-1,2-dimetüülpüridiin-4-üks), bidentne ligand, mis seob rauda 3:1 molaarses suhtes.

Farmakodünaamilised toimed

Kliinilised uuringud on näidanud, et Ferriprox soodustab efektiivselt raua ekskretsiooni ning väldib koguannuses 75 mg/kg ööpäevas raua akumulatsiooni. Seda on hinnatud seerumi ferritiini alusel transfusioon-sõltuvatel talasseemiapatsientidel. Avaldatud andmed raua tasakaalu käsitlevatest uurimustest raske talasseemiaga patsientidel näitavad, et Ferriproxi ja deferoksamiini samaaegne ravi (mõlema kelaativa aine samaaegne manustamine samal päeval, kas samaaegselt või järjestikuselt, nt Ferriprox päevasel ajal ning deferoksamiin öösel), aitab kaasa suuremale raua väljutamisele kui kummagi ravimi kasutamine eraldi. Uurimustes kasutatud Ferriproxi annused olid vahemikus 50…100 mg/kg ööpäevas ning deferoksamiini annused vahemikus 40…60 mg/kg ööpäevas. Kuid rauakelaatide moodustumine ei pruugi vältida rauast tingitud organkahjustusi.

Kliiniline efektiivsus ja ohutus

Kliinilise efektiivsuse uuringud tehti 500 mg õhukese polümeerikattega tablettidega.

Uuringud LA16-0102, LA-01 ja LA08-9701 võrdlesid Ferriproxi ja deferoksamiini tõhusust vereülekannete vajadusega talasseemiapatsientide vereseerumi ferritiinisisalduse juhtimisel. Ferriprox ja deferoksamiin aitasid võrdselt soodustada organismi rauakoormuse stabiliseerimist või vähendamist, hoolimata neile patsientidele vereülekannetega pidevalt manustatavast rauakogusest (kahe ravigrupi vahel puudus regressioonianalüüsi põhjal erinevus vereseerumi negatiivse ferritiinitrendiga patsientide osakaalus; p > 0,05).

Müokardi rauakoormuse kvantifitseerimisel kasutati ka magnetresonants-piltdiagnostika (MRI) meetodit T2*. Raua ülekoormus põhjustab kontsentratsioonist olenevalt MRI T2* signaalikadu, seega vähendab müokardi suurenenud rauakoormus MRI T2* väärtusi. Müokardi MRI T2* väärtused, mis jäävad alla 20 ms, näitavad raua ülekoormust südames. MRI T2* väärtuste suurenemine ravi käigus näitab, et südame rauakoormus väheneb. Dokumenteeritud on positiivne korrelatsioon MRI T2* väärtuste ning südame funktsiooni vahel (mõõdetuna vasaku vatsakese väljutusfraktsiooni (LVEF-i) järgi).

Uuring LA16-0102 võrdles Ferriproxi ja deferoksamiini tõhusust südame raua ülekoormuse vähendamisel ning südame funktsiooni parandamisel (mõõdetuna LVEF-i järgi) vereülekannete vajadusega talasseemiapatsientidel. Kuuskümmend üks varem deferoksamiiniravi saanud südame raua ülekoormusega patsienti randomiseeriti, et jätkata kas deferoksamiiniga (keskmine annus 43 mg/kg ööpäevas; N = 31) või hakata võtma Ferriproxi (keskmine annus 92 mg/kg ööpäevas; N = 29). Uuringu 12-kuulise kestuse ajal vähendas Ferriprox südame raua ülekoormust paremini kui deferoksamiin. Südame T2* väärtused tõusid Ferriproxiga ravitud patsientidel enam kui 3 ms, võrrelduna umbes 1 ms muutusega deferoksamiiniga ravitud patsientidel. Samas oli LVEF algväärtusest Ferriproxi grupis tõusnud 3,07 ± 3,58 absoluutühiku (%) võrra ning deferoksamiini grupis 0,32 ± 3,38 absoluutühiku (%) võrra (erinevus gruppide vahel; p = 0,003). Uuring LA12-9907 võrdles elulemust, südamehaiguste esinevust ning südamehaiguste progresseeruvust 129 raskekujulise talasseemiaga patsiendil, keda oli ravitud vähemalt 4 aasta vältel Ferriproxi (N = 54) või deferoksamiiniga (N = 75). Kardiaalseid tulemusnäitajaid hinnati ehhokardiogrammi, elektrokardiogrammi, New Yorgi Südameliidu klassifikatsiooni ning südamehaigusest põhjustatud surmajuhtumite põhjal. Esimesel hindamisel ei esinenud märkimisväärseid erinevusi südame väärtalitlusega patsientide protsentides (13% Ferriproxi puhul, 16% deferoksamiini puhul). Esimesel hindamisel tuvastatud südame väärtalitlusega patsientidel ei esinenud nelja deferoksamiiniga ravitud patsiendi kohta (33%) mitte ühelgi deferiprooniga ravitud patsiendil südame seisukorra halvenemist (p = 0,245). Äsja diagnoositud südame väärtalitlust esines 13 (20,6) deferoksamiiniga ravitud patsiendil ning 2 (4,3%) Ferriproxiga ravitud patsiendil, kes olid

esimesel hindamisel olnud südamehaiguseta (p = 0,013). Kokkuvõttes tuvastati südame väärtalitluse halvenemist esimese ja viimase hindamise vahelisel perioodil Ferriproxiga ravitud patsientidel vähem kui deferoksamiiniga ravitud patsientidel (4% võrrelduna 20%, p = 0,007).

Avaldatud kirjanduses esitatud andmed toetavad ettevõtte sponsoreeritud uuringute tulemusi, näidates Ferriproxiga ravitud patsientidel vähem südamehaigusi ja/või suurenenud elulemust, võrrelduna deferoksamiiniga ravitud patsientidega.

Randomiseeritud platseebokontrolliga topeltpimedas uuringus hinnati Ferriproxi ja deferoksamiini samaaegse ravi tulemusi raske talasseemiaga patsientidel, kes varemalt said standardset kelaativat monoteraapiat subkutaanse deferoksamiiniga ning kellel esines nõrk kuni keskmine südame hemokromatoos (südamelihaste T2* 8...20 ms). Peale randomiseerimist said 32 patsienti deferoksamiini (34,9 mg/kg ööpäevas 5 päeval nädalas) ja Ferriproxi (75 mg/kg ööpäevas) ning 33 patsienti said deferoksamiini monoravi (43,4 mg/kg ööpäevas 5 päeval nädalas). Peale ühte aastat uuringu käigus korraldatud ravi olid samaaegset kelaativat ravi saanud patsientidel tunduvalt suurem vereseerumi ferritiini vähenemine (1 574 µg/l-lt 598 µg/l-ni samaaegse ravi korral vs. 1 379 µg/l-lt 1 146 µg/l-ni deferoksamiini monoteraapia korral, p < 0,001), oluliselt suurem südamelihase raua ülekoormuse vähenemine, mida tuvastati MRI T2* suurenemise kaudu (11,7…17,7 ms samaaegse ravi korral vs. 12,4 ms-lt 15,7 ms-ni deferoksamiini monoteraapia korral, p = 0,02) ja oluliselt suurem maksa rauakontsentratsiooni vähenemine, mida samuti tuvastati MRI T2* suurenemise kaudu (4,9 ms- lt 10,7 ms-ni samaaegse ravi korral vs. 4,2 ms-lt 5 ms-ni deferoksamiini monoteraapia korral, p < 0,001).

Uuring LA37-1111 korraldati eesmärgiga hinnata deferiprooni ühekordse terapeutilise raviannuse (33 mg/kg) ja terapeutilisest annusest suurema annuse (50 mg/kg) toime südame QT intervalli pikkusele tervetel uuringus osalejatel. Ravidoosi ja platseebo LS keskmiste maksimaalne erinevus oli 3,01 ms (95% ühepoolne UCL: 5,01 ms) ning terapeutilisest annusest suurema annuse ja platseebo LS keskmiste maksimaalne erinevus oli 5,23 ms (95% ühepoolne UCL: 7,19 ms). Leiti, et Ferriprox ei pikenda märkimisväärseltt QT intervalli.

5.2 Farmakokineetilised omadused

Imendumine

Deferiproon imendub kiiresti seedetrakti ülaosast. Ravimi maksimaalne kontsentratsioon seerumis saabub tühja kõhu korral 45…60 minutit pärast ühekordse annuse manustamist. Pärast sööki manustamisel võib see pikeneda kuni 2 tunnini. Ravimi manustamisel annuses 25 mg/kg esines täiskõhuga patsientidel võrreldes patsientidega, kes ei olnud eelnevalt söönud, madalam ravimi maksimaalne kontsentratsioon seerumis (vastavalt 85 ja 126 µmol/l); kuigi koos toiduga manustamisel ravimi imendumine koguseliselt ei vähenenud.

Biotransformatsioon

Deferiproon metaboliseerub enamjaolt glükuroniidkonjugaatideks. Sellel metaboliidil rauasidumisvõime puudub, sest deferiprooni 3-hüdroksügrupp on inaktiveeritud. Glükuroniidi maksimaalne kontsentratsioon seerumis saabub 2…3 tundi pärast deferiprooni manustamist.

Eritumine

Inimestel eritub deferiproon peamiselt neerude kaudu. 75…90% manustatud annusest eritub uriiniga esimese 24 tunni jooksul vaba deferiprooni, glükuroniidmetaboliitide ja raud-deferiproon- kompleksidena. Väljaheitega erituv kogus on varieeruv. Eritumise poolväärtusaeg on enamikul patsientidest 2…3 tundi.

Neerukahjustus

Avatud, randomiseerimata, paralleelrühmadega kliiniline uuring viidi läbi, et hinnata neerufunktsiooni kahjustuse mõju Ferriproxi õhukese polümeerkattega tablettide ühekordse 33 mg/kg suukaudse annuse ohutusele, taluvusele ja farmakokineetikale. Inimesed liigitati nelja rühma, mis põhinesid hinnangulisel glomerulaarfiltratsiooni kiirusel (eGFR): tervetel vabatahtlikel (eGFR ≥ 90 ml/min/1,73 m2), kerge neerukahjustusega (eGFR 60…89 ml/min/1,73 m2), mõõduka neerukahjustusega (eGFR 30…59 ml/min/1,73 m2) ja raske neerukahjustus (eGFR 15…29 ml/min/1,73 m2). Deferiprooni ja selle metaboliidi deferiprooni 3-O-glükuroniidi süsteemne ekspositsioon hinnati PK parameetrite C ja AUC alusel. Sõltumata neerukahjustuse astmest eritus enamik Ferriproxi annusest uriiniga esimese 24 tunni jooksul deferiprooni 3-O-glükuroniidina. Deferiprooni süsteemse ekspositsiooni korral neerukahjustuse olulist toimet ei täheldatud. Inaktiivse 3-O-glükuroniidi süsteemne ekspositsioon suurenes eGFR vähenemisega. Selle uuringu tulemuste põhjal ei ole neerufunktsiooni kahjustusega patsientidel vaja Ferriproxi annustamisskeemi korrigeerida. Ferriproxi ohutus ja farmakokineetika lõppstaadiumis neeruhaigusega patsientidel ei ole teada.

Maksakahjustus

Avatud, randomiseerimata, paralleelrühmadega kliiniline uuring viidi läbi, et hinnata maksafunktsiooni kahjustuse mõju Ferriproxi õhukese polümeerikattega tablettide ühekordse 33 mg/kg suukaudse annuse ohutusele, taluvusele ja farmakokineetikale. Patsiendid jagati kolme rühma vastavalt Child-Pugh klassifikatsiooni skoorile: terved vabatahtlikud, kerge maksakahjustus (klass A: 5…6 punkti) ja mõõdukas maksakahjustus (klass B: 7…9 punkti). Deferiprooni ja selle metaboliidi deferiprooni 3-O-glükuroniidi süsteemne ekspositsioon hinnati PK parameetrite C ja AUC alusel. Deferiprooni AUC-d ei erinenud ravirühmide lõikes, kuid C vähenes kerge või mõõduka maksakahjustusega patsientidel 20% -ga võrreldes tervete vabatahtlikega. Deferiproon-3-O- glükuroniidi AUC vähenes kergelt ja mõõdukalt kahjustatud patsientidel 10% ja C 20% võrra võrreldes tervete vabatahtlikega. Ägeda maksa- ja neerukahjustuse tõsist kõrvaltoimet täheldati mõõduka maksakahjustusega patsiendil. Selle uuringu tulemuste põhjal ei ole kerge või mõõduka maksakahjustusega patsientidel Ferriproxi annustamisskeemi kohandamine vajalik. Raske maksakahjustuse mõju deferiprooni ja deferiprooni 3-O-glükuroniidi farmakokineetikale ei ole hinnatud. Ferriproxi ohutus ja farmakokineetika raske maksakahjustusega patsientidel ei ole teada.

5.3 Prekliinilised ohutusandmed

Mittekliinilisi uuringuid on läbi viidud hiirte, rottide, küülikute, koerte ja ahvidega. Põhiliselt leiti raua ülekoormuseta loomadel ravimannuse juures 100 mg/kg ööpäevas ja rohkem muutusi veres (luuüdi hüpotsellulaarsus ning vere valgeliblede (white blood cell, WBC), vere punaliblede (red blood cell, RBC) ja/või trombotsüütide arvu langus perifeerses veres).

Raua ülekoormuseta loomadel täheldati tüümuse, lümfoidkoe ja testiste atroofiat ning neerupealiste hüpertroofiat ravimannuse juures 100 mg/kg ööpäevas või rohkem.

Deferiprooniga ei ole kartsinogeensuse suhtes loomkatseid läbi viidud. Deferiprooni potentsiaalset genotoksilisust hinnati in vitro ja in vivo testide põhjal. Deferiproon ei näidanud otseseid mutageenseid omadusi; kuid see näitas klastogeensed omadusi in vitro uuringutes ja loomadel

Deferiproon osutus teratogeenseks ja embrüotoksiliseks raua ülekoormuseta tiinetel rottidel ja küülikutel juba annuses 25 mg/kg ööpäevas. Raua ülekoormuseta isastel ja emastel rottidel, kellele manustati deferiprooni oraalsel teel annustena kuni 75 mg/kg kaks korda ööpäevas 28 päeva jooksul (isased (või 2 nädala jooksul (emased) enne paaritumist ja kuni surmamiseni (isased) või varase tiinuse ajal (emased), ei täheldatud mingeid toimeid fertiilsusele ega varasele lootearengule. Emaste puhul oli toime innatsüklile, mistõttu pikenes aeg kinnitatud viljastumiseni kõikide testitud annuste puhul.

Pre- ja postnataalseid reproduktsiooni uuringuid loomadel tehtud ei ole.

6. FARMATSEUTILISED ANDMED

6.1 Abiainete loetelu

Ferriprox 500 mg õhukese polümeerikattega tabletid.

Tableti sisu Mikrokristalne tselluloos Magneesiumstearaat Kolloidne veevaba ränidioksiid

Kate Hüpromelloos Makrogool 3350 Titaandioksiid

Ferriprox 1000 mg õhukese polümeerikattega tabletid.

Tableti sisu Metüültselluloos 12…18 mPas Krospovidoon Magneesiumstearaat

Kate Hüpromelloos 2910 Hüdroksüpropüültselluloos Makrogool 8000 Titaandioksiid

6.2 Sobimatus

Ei kohaldata.

6.3 Kõlblikkusaeg

Ferriprox 500 mg õhukese polümeerikattega tabletid.

5 aastat.

Ferriprox 1 000 mg õhukese polümeerikattega tabletid.

4 aastat. Pärast esmast avamist kasutada 50 päeva jooksul.

6.4 Säilitamise eritingimused

Ferriprox 500 mg õhukese polümeerikattega tabletid.

Hoida temperatuuril kuni 30ºC.

Ferriprox 1 000 mg õhukese polümeerikattega tabletid.

Hoida temperatuuril kuni 30ºC.

Hoida pudel tihedalt suletuna, niiskuse eest kaitstult.

6.5 Pakendi iseloomustus ja sisu

Ferriprox 500 mg õhukese polümeerikattega tabletid.

Suure tihedusega polüetüleenist (HDPE) pudel, millel on lapsekindel polüpropüleenist kork. Pakendis 100 tableti.

Ferriprox 1 000 mg õhukese polümeerikattega tabletid.

Suure tihedusega polüetüleenist (HDPE) pudel, millel on lapsekindel polüpropüleenist kork ja desikant. Pakendis 50 tabletti.

6.6 Erihoiatused ravimpreparaadi hävitamiseks

Kasutamata ravimpreparaat või jäätmematerjal tuleb hävitada vastavalt kohalikele nõuetele.

7. MÜÜGILOA HOIDJA

Chiesi Farmaceutici S.p.A. Via Palermo 26/A 43122 Parma Itaalia

8. MÜÜGILOA NUMBER

Ferriprox 500 mg õhukese polümeerikattega tabletid.

EU/1/99/108/001

Ferriprox 1 000 mg õhukese polümeerikattega tabletid.

EU/1/99/108/004

9. ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE/MÜÜGILOA UUENDAMISE KUUPÄEV

Müügiloa esmase väljastamise kuupäev: 25. august 1999 Müügiloa viimase uuendamise kuupäev: 21. september 2009

10. TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV

Täpne teave selle ravimpreparaadi kohta on Euroopa Ravimiameti kodulehel: http://www.ema.europa.eu.

1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS

Ferriprox 100 mg/ml suukaudne lahus.

2. KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS

Üks milliliiter suukaudset lahust sisaldab 100 mg deferiprooni (25 g deferiprooni 250 ml-s ja 50 g deferiprooni 500 ml-s).

Teadaolevat toimet omav abiaine

Üks milliliiter suukaudset lahust sisaldab 0,4 mg päikseloojangukollast värvainet (E110). Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.

3. RAVIMVORM

Suukaudne lahus.

Läbipaistev punakas-oranži värvi vedelik.

4. KLIINILISED ANDMED

4.1 Näidustused

Ferriprox monoteraapia on näidustatud raua ülekoormuse korral raske talasseemiaga patsientidele, kui praegune kelaativ ravi on vastunäidustatud või ebapiisav.

Ferriprox kombineerituna teise kelaativa ainega (vt lõik 4.4) on näidustatud raske talasseemiaga patsientidele, kui mistahes rauda kelaativ monoteraapia on ebapiisav või on vajalik kiire või intensiivne raua ülekoormuse eluohtlike tagajärgede (peamiselt südame ülekoormus) ennetamine või ravi (vt lõik 4.2).

4.2 Annustamine ja manustamisviis

Ravi deferiprooniga peaks alustama ja läbi viima arst, kellel on kogemusi talasseemiat põdevate patsientide ravimisega.

Annustamine

Deferiprooni manustatakse suu kaudu tavaliselt annuses 25 mg kehakaalu kilogrammi kohta kolm korda ööpäevas; ööpäevane koguannus on 75 mg kehakaalu kilogrammi kohta. Annus kehakaalu kilogrammi kohta tuleb ümardada lähima 2,5 ml-ni. Soovitatavaid annuseid kehakaalu kohta (10 kg vahedega) vt alltoodud tabelist.

Et saada annust ligikaudu 75 mg kehakaalu kilogrammi kohta ööpäevas, kasutage järgnevas tabelis vastavalt patsiendi kehakaalule soovitatud suukaudse lahuse kogust. Kehakaal on antud 10 kg vahedega.

Tabel 1. Ferriprox 100 mg/ml suukaudse lahuse annustamistabel

Kehakaal Ööpäevane annus Ühekordne annus annus (ml) (kg) (mg) (mg, 3 korda ööpäevas) (3 korda ööpäevas) 20 1 500 500 5,0 30 2 250 750 7,5 40 3 000 1 000 10,0 50 3 750 1 250 12,5

60 4 500 1 500 15,0 70 5 250 1 750 17,5 80 6 000 2 000 20,0 90 6 750 2 250 22,5

Ööpäevast koguannust üle 100 mg/kg kehakaalu kohta ei soovitata kõrvaltoimete riski võimaliku suurenemise tõttu (vt lõigud 4.4, 4.8 ja 4.9). Annustamise reguleerimine Ferriproxi organismi rauasisaldust vähendavat toimet mõjutab otseselt annuse suurus ning raua ülekoormuse määr. Pärast ravi alustamist Ferriproxiga on soovitatav jälgida iga kahe-kolme kuu tagant vereseerumi ferritiini kontsentratsiooni ja teisi organismi rauakoormuse näitajaid, et hinnata kelatsioonirežiimi tõhusust organismi rauakoormuse juhtimisel. Annustamist tuleks reguleerida vastavalt konkreetse patsiendi reaktsioonile ja ravieesmärkidele (organismi rauakoormuse säilitamine või vähendamine). Deferiprooniravi katkestamist tuleks kaaluda juhul, kui vereseerumi ferritiin langeb alla 500 µg/l.

Annuse kohandamine kasutamisel koos teiste rauda kelaativate ainetega Juhul kui patsiendile kohaldatav monoteraapia on ebapiisav, võib Ferriproxi kasutada koos deferoksamiiniga standardannusena (75 mg/kg ööpäevas), kuid see ei tohi ületada 100 mg/kg ööpäevas.

Rauast põhjustatud südamepuudulikkuse korral tuleb deferoksamiiniga ravile lisada Ferriproxi annuses 75...100 mg/kg ööpäevas. Tuleb tutvuda deferoksamiini ravimi omaduste kokkuvõttega.

Rauda kelaativaid aineid ei soovitata kasutada samaaegselt patsientidel, kelle vereseerumi ferritiini tase on vähem kui 500 µg/l, kuna sellega võib kaasneda liigne raua eemaldamine.

Neerukahjustus Kerge, mõõduka või raske neerukahjustusega patsientidel ei ole annuse kohandamine vajalik (vt lõik 5.2). Ferriproxi ohutus ja farmakokineetika lõppstaadiumis neeruhaigusega patsientidel ei ole teada.

Maksakahjustus Kerge või mõõduka maksakahjustusega patsientidel ei ole annuse kohandamine vajalik (vt lõik 5.2). Ferriproxi ohutus ja farmakokineetika raske maksakahjustusega patsientidel ei ole teada.

Lapsed Deferiprooni kasutamise kohta 6…10-aastastel lastel on andmed piiratud. Alla 6-aastaste laste kohta andmed puuduvad.

Manustamisviis Suukaudne.

4.3 Vastunäidustused

• Ülitundlikkus toimeaine või lõigus 6.1 loetletud mis tahes abiainete suhtes.
• Anamneesis korduvad neutropeenia episoodid.
• Anamneesis agranulotsütoos.
• Rasedus (vt lõik 4.6).
• Imetamine (vt lõik 4.6).
• Kuna deferiprooni kasutamisest põhjustatud neutropeenia mehhanism ei ole teada, ei tohi patsiendid kasutada neutropeeniaga seostatavaid ravimeid või ravimeid, mis võivad põhjustada agranulotsütoosi (vt lõik 4.5).

4.4 Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel

Neutropeenia/agranulotsütoos

On tõestatud, et deferiproon põhjustab neutropeeniat, sealhulgas agranulotsütoosi (vt lõik 4.8 jaotises “Valitud kõrvaltoimete kirjeldus“). Esimese raviaasta jooksul tuleb iga nädal jälgida patsiendi absoluutset neutrofiilide arvu (ANA). Patsientidel, kelle puhul ei ole katkestatud Ferriproxi manustamist esimesel raviaastal neutrofiilide arvu vähenemise tõttu, võib neutrofiilide absoluutarvu jälgimist pikendada patsiendi vereülekande intervallile (iga 2…4 nädala järel) pärast ühte aastat deferiprooni ravi.

Muutust iganädalasest neutrofiilide absoluutarvu jälgimisest kuni jälgimiseni vereülekande kontrollvisiidil pärast 12 kuud Ferriproxiga ravi tuleb kaaluda, tuginedes patsiendi individuaalsele hindamisele ja vastavalt arsti hinnangule patsiendi arusaamise kohta riski minimeerimiseks vajalike meetmete osas (vt allpool lõik 4.4).

Kliinilistes uuringutes on neutrofiilide arvu iganädalane jälgimine olnud efektiivne neutropeenia ja agranulotsütoosi juhtude tuvastamisel. Agranulotsütoos ja neutropeenia taanduvad tavaliselt Ferriproxi manustamise lõpetamisel, kuid on teatatud surmaga lõppenud agranulotsütoosi juhtudest. Kui patsiendil tekib deferiprooni manustamise ajal infektsioon, tuleb ravi otsekohe katkestada ja viivitamatult määrata neutrofiilide absoluutarv. Seejärel tuleb neutrofiilide arvu sagedamini jälgida.

Patsiendid peavad pöörduma arsti poole juhul, kui neil tekivad mis tahes infektsioonile viitavad sümptomid (nt palavik, kurguvalu ja gripilaadsed sümptomid). Kui patsiendil tekib infektsioon, tuleb otsekohe katkestada ravi deferiprooniga.

Soovitav tegevusjuhend neutropeenia avastamise puhul on alljärgnev. Selline juhend peaks igal arstil olemas olema enne ravi alustamist deferiprooniga.

Patsientidele, kellel on diagnoositud neutropeenia, ei tohiks määrata deferiproonravi. Agranulotsütoosi ja neutropeenia risk on suurem, kui neutrofiilsete leukotsüütide absoluutarv ravi alguses on väiksem kui 1,5 x 109/l.

Neutropeenia juhtude puhul (ANA < 1,5 x 109/l ja > 0,5 x 109/l): Selgitage patsiendile, et ta koheselt katkestaks deferiprooni ja potentsiaalselt neutropeeniat põhjustavate ravimite kasutamise. Infektsiooniriski vähendamiseks tuleb patsiendil soovitada piirata kontakte teiste inimestega. Neutropeenia diagnoosimiseks on vajalik koheselt määrata vere rakkelementide arv (CBC), sealhulgas leukotsüütide arv (WBC), neutrofiilide ja trombotsüütide arv. Vereanalüüsi tuleb korrata iga päev. Pärast neutropeeniast paranemist soovitatakse kolme nädala vältel kontrollida kord nädalas CBC, WBC, neutrofiilide ja trombotsüütide arvu, et olla kindel patsiendi täielikus paranemises. Kui koos neutropeeniaga esineb ka infektsiooninähte, tuleb võtta analüüsid tekitaja määramiseks, panna diagnoos ja määrata ravi.

Agranulotsütoosi puhul (ANA < 0,5 x 109/l):

Järgige eelnevalt kirjeldatud juhendit ning ordineerige vastav ravi, näiteks granulotsüütide produktsiooni stimuleeriva faktoriga. Alustage raviga samal päeval, kui olete neutropeenia või agranulotsütoosi avastanud. Manustage ravimit kord ööpäevas normaalse neutrofiilide hulga taastumiseni. Isoleerige patsient ja kliinilise näidustuse olemasolul hospitaliseerige.

Ravimi korduva kasutamise kohta puuduvad piisavad andmed. Seetõttu ei soovitata patsiendile, kellel ravim on põhjustanud neutropeeniat, seda korduvalt määrata. Agranulotsütoosi tekkimisel on ravimi korduv kasutamine vastunäidustatud.

Kartsinogeensus/mutageensus

Arvestades genotoksiliste uuringute tulemustei, ei saa välistada deferiprooni potentsiaalset kartsinogeensust (vaata lõik 5.3).

Tsingi (Zn2+) kontsentratsioon plasmas

Soovitatakse jälgida ka plasma Zn2+-sisaldust ning selle vaeguse puhul määrata asendusravi.

Inimese immuunpuudulikkuse viiruse (human immunodeficiency virus, HIV) positiivse testitulemusega või muul põhjusel immunosupresseeritud patsiendid

Deferiprooni kasutamise kohta HIV-positiivse testitulemusega või muul põhjusel immunosupresseeritud patsientidel andmed puuduvad. Teades, et deferiprooni kasutamine võib põhjustada neutropeeniat ja agranulotsütoosi, võib nimetatud patsientidel ravi deferiprooniga alustada ainult siis, kui potentsiaalne kasu kaalub üles riskid.

Neeru- või maksakahjustus ja maksafibroos

Andmed deferiprooni kasutamise kohta lõppstaadiumis neeru- või raske maksapuudulikkusega patsientidel puuduvad (vt lõik 5.2). Ettevaatlik tuleb olla lõppstaadiumis neerupuudulikkusega või raske maksafunktsiooni häirega patsientide korral. Nende patsientide puhul tuleb deferiprooniga ravi vältel jälgida neerude ja maksa funktsiooni. Seerumi alaniini aminotransferaasi (ALAT) aktiivsuse püsiva suurenemise korral tuleb kaaluda deferiprooniga ravi katkestamist.

Talasseemiat põdevatel patsientidel on leitud seos maksafibroosi ja ülemäärase vereseerumi rauasisalduse ja/või C-hepatiidi vahel. Seetõttu tuleb C-hepatiiti põdevate patsientide puhul eriti hoolikalt jälgida, et raua kelaatide moodustumine oleks optimaalne. Nendel patsientidel on soovitav ka maksa histoloogilist leidu hoolikalt jälgida. Uriini värvuse muutus

Patsiente tuleb informeerida, et seoses raud-deferiproon-komplekside eritumisega võib uriin omandada punakaspruuni värvuse.

Neuroloogilised häired

Neuroloogilisi häireid on täheldatud lastel, kellele mitme aasta jooksul määrati üle 2,5 korra maksimaalset soovitatavat annust ületav annus, aga ka deferiprooni standardannuste puhul. Annuse määramisel tuleb meeles pidada, et 100 mg/kg ööpäevas ületavate annuste kasutamine ei ole soovitatav. Deferiprooni kasutamine tuleb neuroloogiliste häirete ilmnemisel lõpetada (vt lõigud 4.8 ja 4.9).

Samaaegne kasutamine teiste rauda kelaativate ainetega

Kombinatsioonravi määramisel tuleb teha otsus ainult konkreetse patsiendi osas. Ravivastust tuleb hinnata perioodiliselt ning kõrvaltoimete ilmnemisel neid tähelepanelikult jälgida. Surmajuhtumitest ja eluohtlikest olukordadest (mille on põhjustanud agranulotsütoos) on teatatud deferiprooni ja deferoksamiini kombineeritud ravi puhul. Kombineeritud ravi deferoksamiiniga ei ole soovitatav juhul, kui monoteraapia ükskõik kumma kelaativa ainega on piisav või kui vereseerumi ferritiini sisaldus väheneb alla 500 µg/l. Ferriproxi ja deferasiroksi kombineeritud kasutamise kohta on piiratud andmed ning nimetatud kombinatsiooni kaalumise puhul tuleb seda teha ettevaatusega.

Abiained

Ferriproxi suukaudne lahus sisaldab värvainet päikseloojangukollane (E110), mis võib põhjustada allergilisi reaktsioone.

4.5 Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed

Kuna deferiprooni kasutamisest põhjustatud neutropeenia mehhanism ei ole teada, ei tohi patsiendid kasutada neutropeeniaga seostatavaid ravimeid või ravimeid, mis võivad põhjustada agranulotsütoosi (vt lõik 4.3).

Kuna ravim seob metallide katioone, esineb potentsiaalne interaktsioonide võimalus deferiprooni ning kolmevalentseid katioone sisaldavate ravimite nagu alumiiniumil baseeruvate antatsiidide üheaegsel kasutamisel. Seetõttu ei ole soovitav manustada samaaegselt alumiiniumil põhinevaid antatsiide ning deferiprooni.

Deferiprooni ja vitamiin C samaaegse kasutamise ohutust ei ole uuritud. Tuginedes teatatud võimalikule ebasoodsale interaktsioonile deferoksamiini ja vitamiin C vahel, on soovitatav olla ettevaatlik deferiprooni ja vitamiin C-d koos kasutades.

4.6 Fertiilsus, rasedus ja imetamine

Fertiilses eas naised/kontratseptsioon meestel ja naistel

Kuna deferiproon on potentsiaalselt genotoksiline (vt lõik 5.3), soovitatakse fertiilses eas naistel Ferriproxiga ravi ajal ja 6 kuud pärast ravi lõpetamist kasutada efektiivseid rasestumisvastaseid vahendeid ja vältida rasestumist. Meestel soovitatakse Ferriproxi kasutamise ajal ja 3 kuud pärast ravi lõpetamist kasutada efektiivseid rasestumisvastaseid vahendeid ja mitte eostada last.

Rasedus

Piisavad andmed deferiprooni kasutamise kohta rasedatel naistel puuduvad. Loomkatsed on näidanud toksilist toimet reproduktiivsusele (vt lõik 5.3). Potentsiaalne risk inimesele on teadmata.

Rasedatele naistele tuleb soovitada deferiprooni võtmine kohe lõpetada (vt lõik 4.3).

Imetamine

Ei ole teada, kas deferiproon eritub inimese rinnapiima. Pre- ja postnataalseid reproduktsiooni uuringuid loomadel ei ole läbi viidud. Imetavad emad ei tohi deferiprooni kasutada. Kui ravi on vältimatu, tuleb imetamine lõpetada (vt lõik 4.3).

Fertiilsus

Loomkatsetel ei tuvastatud toimeid fertiilsusele ega varasele lootearengule (vt lõik 5.3).

4.7 Toime reaktsioonikiirusele

Ei ole asjakohane.

4.8 Kõrvaltoimed

Ohutusprofiili kokkuvõte

Deferiprooniga ravi kliinilistes uuringutes olid kõige levinumateks kõrvaltoimeteks iiveldus, oksendamine, kõhuvalu ning kromatuuria, mida täheldati rohkem kui 10% patsientidest. Kõige tõsisemateks kõrvaltoimeteks, millest teatati deferiprooniga ravi kliinilistes uuringutes, oli agranulotsütoos, mida määratleti neutrofiilide absoluutarvuna alla 0,5 x 109/l ja mida esines ligikaudu 1% patsientidest. Vähemtõsiseid neutropeeniajuhte täheldati ligikaudu 5% patsientidest.

Kõrvaltoimete tabel

Kõrvaltoimete sagedused: väga sage (≥ 1/10), sage (≥ 1/100 kuni < 1/10), teadmata (ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel).

Tabel 2. Kõrvaltoimete loend

Organsüsteemi klass Väga sage Sage Sagedus Vere ja lümfisüsteemi häired Neutropeenia Immuunsüsteemi häired Ülitundlikkus- Ainevahetus- ja toitumishäired Suurenenud söögiisu Närvisüsteemi häired Peavalu Seedetrakti häired Iiveldus Diarröa Naha ja nahaaluskoe Lööve kahjustused Urtikaaria Lihaste, luustiku ja sidekoe Artralgia kahjustused Neerude ja kuseteede häired Uriini värvuse muutus Üldised häired ja Väsimus manustamiskoha reaktsioonid Uuringud Maksaensüümide

Valitud kõrvaltoimete kirjeldus

Kliinilistes uuringutes ilmnenud tõsiseim negatiivne deferiprooni kõrvaltoime on agranulotsütoos (neutrofiile < 0,5 x 109/l), mille esinemissagedus on 1,1% (0,6 juhtu 100 ravitud patsiendi kohta aastas (vt lõik 4.4). Süsteemse raualiiaga patsientidel läbiviidud kliiniliste uuringute koondandmed näitavad, et 63% agranulotsütoosi episoodidest tekkis esimese kuue ravikuu jooksul, 74% esimese aasta jooksul ja 26% ühe aasta jooksul pärast ravi. Mediaanne aeg agranulotsütoosi esimese episoodi tekkeni oli 190 päeva (vahemikus 22 päeva…17,6 aastat) ja mediaanne kestus oli kliinilistes uuringutes 10 päeva. Surmaga lõppevaid tulemusi täheldati 8,3% agranulotsütoosi juhtude puhul kliiniliste uuringute ja turuletulekujärgse kogemuse põhjal.

Neutropeenia kergema vormi (neutrofiilide arv < 1,5 x 109/l) esinemissagedus on 4,9% (2,5 juhtu 100 patsientaasta kohta). Sellega tuleb arvestada seoses neutropeenia suurenenud esinemissagedusega talasseemiaga patsientidel, eriti hüperplenismiga patsientidel.

Patsientidel, keda ravitakse deferiprooniga, on täheldatud kõhulahtisust, mis on enamasti nõrgakujuline ning möödub kiiresti. Gastrointestinaalsed kõrvaltoimed esinevad sagedamini deferiproonravi alguses ja taanduvad enamusel patsientidest mõne nädala jooksul ravi katkestamata. Mõnedel patsientidel võib kõrvaltoimete tõttu osutuda vajalikuks ravimannuse vähendamine ja seejärel uuesti järk-järguline suurendamine esialgse annuseni. Deferiprooniga ravitud patsientidel on esinenud ka artropaatiaid, mis varieerusid kergekujulisest valust ühes või mitmes liigeses kuni raskekululise artriidini. Kergekujulised artropaatiad mööduvad tavaliselt iseeneslikult.

Mõnedel deferiprooni manustavatel patsientidel täheldati maksaensüümide suurenenud sisaldust vereseerumis. Enamusel nendest patsientidest oli nimetatud tõus asümptomaatiline ja transitoorne. Ensüümide väärtused langesid ravieelsele tasemele ilma ravi katkestamata ja deferiprooni annust vähendamiseta (vt lõik 4.4).

Mõnedel patsientidel esines maksafibroosi progresseerumine, mis oli seotud suurenenud raua ülekoormuse või C-hepatiidiga.

Üksikutel patsientidel on deferiproonraviga seostatud plasma tsingisisalduse langust. Tsingisisaldus normaliseerus suukaudse tsingi lisamisega raviskeemi.

Lastel, kellele mitme aasta jooksul vabatahtlikult määrati üle 2,5 korra soovitatavat maksimaalannust 100 mg/kg ööpäevas ületav annus, on täheldatud neuroloogilisi häireid (nagu näiteks tserebellaarsed sümptomid, diploopia, lateraalne nüstagm, psühhomotoorne pidurdus, käeliigutused ja aksiaalne hüpotoonia). Turuletulekujärgselt on deferiprooni standardannust saanud lastel teatatud hüpotoonia, ebastabiilsuse, kõndimisvõimetuse ja jäsemete piiratud liikuvusega hüpertoonia juhtudest. Pärast deferiprooni manustamise katkestamist need sümptomid järk-järgult vähenesid (vt lõigud 4.4 ja 4.9).

Kombinatsioonravi (deferiproon koos deferoksamiiniga) ohutusprofiil, mida tuvastati kliinilistes uuringutes, turuletulekujärgselt või avaldatud kirjanduses, on kooskõlas monoteraapiale iseloomuliku ohutusprofiiliga.

Andmed kliiniliste uuringute ohutusalastest andmebaasidest (1 343 patsiendiaastat kogetud Ferriproxi monoteraapiat ja 244 patsiendiaastat kogetud Ferriproxi ja deferoksamiini ravi) näitasid statistiliselt olulisi (p < 0,05) erinevusi kõrvaltoimete esinemise osas tuginedes organsüsteemi klassile jaotistes “Südame häired", "Lihaste, luustiku ja sidekoe kahjustused” ning "Neerude ja kuseteede häired". Esinemine oli harvem jaotistes "Lihaste, luustiku ja sidekoe kahjustused” ning "Neerude ja kuseteede häired" kombinatsioonravi puhul võrreldes monoteraapiaga, samal ajal, kui jaotises "Südame häired" oli esinemine sagedam kombinatsioonravi puhul võrreldes monoteraapiaga. Kombinatsioonravi ajal monoteraapiast suurem "Südame häirete" esinemise sagedus oli võimalik tulenevalt kõrgemast eelnevalt esinenud südamehäiretest kombinatsioonravi saanud patsientidel. Õigustatud on kombinatsioonravi saavate patsientide tähelepanelik jälgimine, kui neil esineb südametöö häireid (vt lõik 4.4). Kõrvaltoimete esinemine kombinatsioonravi saanud 18 lapsel ja 97 täiskasvanul ei erinenud oluliselt nimetatud kahes vanusegrupis, väljaarvatud artropaatia (11,1% lastel vs. mitte ühtegi täiskasvanutel, p = 0,02). Reaktsioonimäära hindamisel 100 patsiendiaasta kogetud ravi kohta näitasid, et ainult kõhulahtisus oli oluliselt suurem laste puhul (11,1) võrreldes täiskasvanutega (2,0; p = 0,01).

Võimalikest kõrvaltoimetest teatamine

Ravimi võimalikest kõrvaltoimetest on oluline teatada ka pärast ravimi müügiloa väljastamist. See võimaldab jätkuvalt hinnata ravimi kasu/riski suhet. Tervishoiutöötajatel palutakse kõigist võimalikest kõrvaltoimetest teatada riikliku teavitamissüsteemi (vt V lisa) kaudu.

4.9 Üleannustamine

Üleannustamise juhtudest ei ole teatatud. Siiski on lastel, kellele mitme aasta jooksul vabatahtlikult määrati üle 2,5 korra soovitatavat maksimaalannust 100 mg/kg ööpäevas ületav annus, täheldatud neuroloogilisi häireid (nagu näiteks tserebellaarsed sümptomid, diploopia, lateraalne nüstagm, psühhomotoorne pidurdus, käeliigutused ja aksiaalne hüpotoonia). Neuroloogilised häired taandusid järk-järgult pärast deferiproonravi lõpetamist.

Üleannustamise korral on tarvis patsienti hoolikalt jälgida.

5. FARMAKOLOOGILISED OMADUSED

5.1 Farmakodünaamilised omadused

Farmakoterapeutiline rühm: kõik teised raviained, raudkelaate moodustavad ained, ATC-kood: V03AC02.

Toimemehhanism

Toimeaine on deferiproon (3-hüdroksü-1,2-dimetüülpüridiin-4-üks), bidentne ligand, mis seob rauda 3:1 molaarses suhtes.

Farmakodünaamilised toimed

Kliinilised uuringud on näidanud, et Ferriprox soodustab efektiivselt raua ekskretsiooni ning väldib koguannuses 75 mg/kg ööpäevas raua akumulatsiooni. Seda on hinnatud seerumi ferritiini alusel transfusioon-sõltuvatel talasseemiapatsientidel. Avaldatud andmed raua tasakaalu käsitlevatest uurimustest raske talasseemiaga patsientidel näitavad, et Ferriproxi ja deferoksamiini samaaegne ravi (mõlema kelaativa aine samaaegne manustamine samal päeval, kas samaaegselt või järjestikuselt, nt Ferriprox päevasel ajal ning deferoksamiin öösel), aitab kaasa suuremale raua väljutamisele kui kummagi ravimi kasutamine eraldi. Uurimustes kasutatud Ferriproxi annused olid vahemikus 50…100 mg/kg ööpäevas ning deferoksamiini annused vahemikus 40…60 mg/kg ööpäevas. Kuid rauakelaatide moodustumine ei pruugi vältida rauast tingitud organkahjustusi.

Kliiniline efektiivsus ja ohutus Kliinilise efektiivsuse uuringud tehti 500 mg õhukese polümeerikattega tablettidega.

Uuringud LA16-0102, LA-01 ja LA08-9701 võrdlesid Ferriproxi ja deferoksamiini tõhusust vereülekannete vajadusega talasseemiapatsientide vereseerumi ferritiinisisalduse juhtimisel. Ferriprox ja deferoksamiin aitasid võrdselt soodustada organismi rauakoormuse stabiliseerimist või vähendamist, hoolimata neile patsientidele vereülekannetega pidevalt manustatavast rauakogusest (kahe ravigrupi vahel puudus regressioonianalüüsi põhjal erinevus vereseerumi negatiivse ferritiinitrendiga patsientide osakaalus; p > 0,05).

Müokardi rauakoormuse kvantifitseerimisel kasutati ka magnetresonants-piltdiagnostika (MRI) meetodit T2*. Raua ülekoormus põhjustab kontsentratsioonist olenevalt MRI T2* signaalikadu, seega vähendab müokardi suurenenud rauakoormus MRI T2* väärtusi. Müokardi MRI T2* väärtused, mis jäävad alla 20 ms, näitavad raua ülekoormust südames. MRI T2* väärtuste suurenemine ravi käigus näitab, et südame rauakoormus väheneb. Dokumenteeritud on positiivne korrelatsioon MRI T2* väärtuste ning südame funktsiooni vahel (mõõdetuna vasaku vatsakese väljutusfraktsiooni (LVEF-i) järgi).

Uuring LA16-0102 võrdles Ferriproxi ja deferoksamiini tõhusust südame raua ülekoormuse vähendamisel ning südame funktsiooni parandamisel (mõõdetuna LVEF-i järgi) vereülekannete vajadusega talasseemiapatsientidel. Kuuskümmend üks varem deferoksamiiniravi saanud südame raua ülekoormusega patsienti randomiseeriti, et jätkata kas deferoksamiiniga (keskmine annus 43 mg/kg ööpäevas; N = 31) või hakata võtma Ferriproxi (keskmine annus 92 mg/kg ööpäevas; N = 29). Uuringu 12-kuulise kestuse ajal vähendas Ferriprox südame raua ülekoormust paremini kui deferoksamiin. Südame T2* väärtused tõusid Ferriproxiga ravitud patsientidel enam kui 3 ms, võrrelduna umbes 1 ms muutusega deferoksamiiniga ravitud patsientidel. Samas oli LVEF algväärtusest Ferriproxi grupis tõusnud 3,07 ±3,58 absoluutühiku (%) võrra ning deferoksamiini grupis 0,32 ±3,38 absoluutühiku (%) võrra (erinevus gruppide vahel; p = 0,003).

Uuring LA12-9907 võrdles elulemust, südamehaiguste esinevust ning südamehaiguste progresseeruvust 129 raskekujulise talasseemiaga patsiendil, keda oli ravitud vähemalt 4 aasta vältel Ferriproxi (N = 54) või deferoksamiiniga (N = 75). Kardiaalseid tulemusnäitajaid hinnati ehhokardiogrammi, elektrokardiogrammi, New Yorgi Südameliidu klassifikatsiooni ning südamehaigusest põhjustatud surmajuhtumite põhjal. Esimesel hindamisel ei esinenud märkimisväärseid erinevusi südame väärtalitlusega patsientide protsentides (13% Ferriproxi puhul, 16% deferoksamiini puhul). Esimesel hindamisel tuvastatud südame väärtalitlusega patsientidel ei esinenud nelja deferoksamiiniga ravitud patsiendi kohta (33%) mitte ühelgi deferiprooniga ravitud patsiendil südame seisukorra halvenemist (p = 0,245). Äsja diagnoositud südame väärtalitlust esines 13 (20,6) deferoksamiiniga ravitud patsiendil ning 2 (4,3%) Ferriproxiga ravitud patsiendil, kes olid esimesel hindamisel olnud südamehaiguseta (p = 0,013). Kokkuvõttes tuvastati südame väärtalitluse halvenemist esimese ja viimase hindamise vahelisel perioodil Ferriproxiga ravitud patsientidel vähem kui deferoksamiiniga ravitud patsientidel (4% võrrelduna 20% p = 0,007).

Avaldatud kirjanduses esitatud andmed toetavad ettevõtte sponsoreeritud uuringute tulemusi, näidates Ferriproxiga ravitud patsientidel vähem südamehaigusi ja/või suurenenud elulemust, võrrelduna deferoksamiiniga ravitud patsientidega.

Randomiseeritud platseebokontrolliga topeltpimedas uuringus hinnati Ferriproxi ja deferoksamiini samaaegse ravi tulemusi raske talasseemiaga patsientidel, kes varemalt said standardset kelaativat monoteraapiat subkutaanse deferoksamiiniga ning kellel esines nõrk kuni keskmine südame hemokromatoos (südamelihaste T2* 8…20 ms). Peale randomiseerimist said 32 patsienti deferoksamiini (34.9 mg/kg ööpäevas 5 päeval nädalas) ja Ferriproxi (75 mg/kg ööpäevas) ning 33 patsienti said deferoksamiini monoravi (43,4 mg/kg ööpäevas 5 päeval nädalas). Peale ühte aastat uuringu käigus korraldatud ravi olid samaaegset kelaativat ravi saanud patsientidel tunduvalt suurem vereseerumi ferritiini vähenemine (1 574 µg/l-lt 598 µg/l-ni samaaegse ravi korral vs. 1 379 µg/l-lt 1 146 µg/l-ni deferoksamiini monoteraapia korral, p < 0,001), oluliselt suurem südamelihase raua ülekoormuse vähenemine, mida tuvastati MRI T2* suurenemise kaudu (11,7…17,7 ms samaaegse ravi korral vs. 12,4 ms-lt 15,7 ms-ni deferoksamiini monoteraapia korral, p = 0,02) ja oluliselt suurem maksa rauakontsentratsiooni vähenemine, mida samuti tuvastati MRI T2* suurenemise kaudu (4,9 ms- lt 10,7 ms-ni samaaegse ravi korral vs. 4,2 ms-lt 5 ms-ni deferoksamiini monoteraapia korral, p < 0,001). Uuring LA37-1111 korraldati eesmärgiga hinnata deferiprooni ühekordse terapeutilise raviannuse (33 mg/kg) ja terapeutilisest annusest suurema annuse (50 mg/kg) toime südame QT intervalli pikkusele tervetel uuringus osalejatel. Ravidoosi ja platseebo LS keskmiste maksimaalne erinevus oli 3,01 ms (95% ühepoolne UCL: 5,01 ms) ning terapeutilisest annusest suurema annuse ja platseebo LS keskmiste maksimaalne erinevus oli 5,23 ms (95% ühepoolne UCL: 7,19 ms). Leiti, et Ferriprox ei pikenda märkimisväärseltt QT intervalli.

5.2 Farmakokineetilised omadused

Imendumine

Deferiproon imendub kiiresti seedetrakti ülaosast. Ravimi maksimaalne kontsentratsioon seerumis saabub tühja kõhu korral 45…60 minutit pärast ühekordse annuse manustamist. Pärast sööki manustamisel võib see pikeneda kuni 2 tunnini.

Ravimi manustamisel annuses 25 mg/kg esines täiskõhuga patsientidel võrreldes patsientidega, kes ei olnud eelnevalt söönud, madalam ravimi maksimaalne kontsentratsioon seerumis (vastavalt 85 ja 126 µmol/l); kuigi koos toiduga manustamisel ravimi imendumine koguseliselt ei vähenenud.

Biotransformatsioon

Deferiproon metaboliseerub enamjaolt glükuroniidkonjugaatideks. Sellel metaboliidil rauasidumisvõime puudub, sest deferiprooni 3-hüdroksügrupp on inaktiveeritud. Glükuroniidi maksimaalne kontsentratsioon seerumis saabub 2…3 tundi pärast deferiprooni manustamist.

Eritumine

Inimestel eritub deferiproon peamiselt neerude kaudu. 75…90% manustatud annusest eritub uriiniga esimese 24 tunni jooksul vaba deferiprooni, glükuroniidmetaboliitide ja raud-deferiproon- kompleksidena. Väljaheitega erituv kogus on varieeruv. Eritumise poolväärtusaeg on enamikul patsientidest 2…3 tundi.

Neerukahjustus

Avatud, randomiseerimata, paralleelrühmadega kliiniline uuring viidi läbi, et hinnata neerufunktsiooni kahjustuse mõju Ferriproxi õhukese polümeerikattega tablettide ühekordse 33 mg/kg suukaudse annuse ohutusele, taluvusele ja farmakokineetikale. Inimesed liigitati nelja rühma, mis põhinesid hinnangulisel glomerulaarfiltratsiooni kiirusel (eGFR): tervetel vabatahtlikel (eGFR ≥ 90 ml/min/1,73 m2), kerge neerukahjustusega (eGFR 60…89 ml/min/1,73 m2), mõõduka neerukahjustusega (eGFR 30…59 ml/min/1,73 m2) ja raske neerukahjustus (eGFR 15…29 ml/min/1,73 m2). Deferiprooni ja selle metaboliidi deferiprooni 3-O-glükuroniidi süsteemne ekspositsioon hinnati PK parameetrite C ja AUC alusel. Sõltumata neerukahjustuse astmest eritus enamik Ferriproxi annusest uriiniga esimese 24 tunni jooksul deferiprooni 3-O-glükuroniidina. Deferiprooni süsteemse ekspositsiooni korral neerukahjustuse olulist toimet ei täheldatud. Inaktiivse 3-O-glükuroniidi süsteemne ekspositsioon suurenes eGFR vähenemisega. Selle uuringu tulemuste põhjal ei ole neerufunktsiooni kahjustusega patsientidel vaja Ferriproxi annustamisskeemi korrigeerida. Ferriproxi ohutus ja farmakokineetika lõppstaadiumis neeruhaigusega patsientidel ei ole teada. Maksakahjustus

Avatud, randomiseerimata, paralleelrühmadega kliiniline uuring viidi läbi, et hinnata maksafunktsiooni kahjustuse mõju Ferriproxi õhukese polümeerikattega tablettide ühekordse 33 mg/kg suukaudse annuse ohutusele, taluvusele ja farmakokineetikale. Patsiendid jagati kolme rühma vastavalt Child-Pugh klassifikatsiooni skoorile: terved vabatahtlikud, kerge maksakahjustus (klass A: 5…6 punkti) ja mõõdukas maksakahjustus (klass B: 7…9 punkti). Deferiprooni ja selle metaboliidi deferiprooni 3-O-glükuroniidi süsteemne ekspositsioon hinnati PK parameetrite C ja AUC alusel. Deferiprooni AUC-d ei erinenud ravirühmide lõikes, kuid C vähenes kerge või mõõduka maksakahjustusega patsientidel 20% -ga võrreldes tervete vabatahtlikega. Deferiproon-3-O-glükuroniidi AUC vähenes kergelt ja mõõdukalt kahjustatud patsientidel 10% ja C 20% võrra võrreldes tervete vabatahtlikega. Ägeda maksa- ja neerukahjustuse tõsist kõrvaltoimet täheldati mõõduka maksakahjustusega patsiendil. Selle uuringu tulemuste põhjal ei ole kerge või mõõduka maksakahjustusega patsientidel Ferriproxi annustamisskeemi kohandamine vajalik.

Raske maksakahjustuse mõju deferiprooni ja deferiprooni 3-O-glükuroniidi farmakokineetikale ei ole hinnatud. Ferriproxi ohutus ja farmakokineetika raske maksakahjustusega patsientidel ei ole teada.

5.3 Prekliinilised ohutusandmed

Mittekliinilisi uuringuid on läbi viidud hiirte, rottide, küülikute, koerte ja ahvidega.

Põhiliselt leiti raua ülekoormuseta loomadel ravimannuse juures 100 mg/kg ööpäevas ja rohkem muutusi veres (luuüdi hüpotsellulaarsus ning vere valgeliblede (white blood cell, WBC), vere punaliblede (red blood cell, RBC) ja/või trombotsüütide arvu langus perifeerses veres).

Raua ülekoormuseta loomadel täheldati tüümuse, lümfoidkoe ja testiste atroofiat ning neerupealiste hüpertroofiat ravimannuse juures 100 mg/kg ööpäevas või rohkem.

Deferiprooniga ei ole kartsinogeensuse suhtes loomkatseid läbi viidud. Deferiprooni potentsiaalset genotoksilisust hinnati in vitro ja in vivo testide põhjal. Deferiproon ei näidanud otseseid mutageenseid omadusi; kuid see näitas klastogeensed omadusi in vitro uuringutes ja loomadel

Deferiproon osutus teratogeenseks ja embrüotoksiliseks raua ülekoormuseta tiinetel rottidel ja küülikutel juba annuses 25 mg/kg ööpäevas. Raua ülekoormuseta isastel ja emastel rottidel, kellele manustati deferiprooni oraalsel teel annustena kuni 75 mg/kg kaks korda ööpäevas 28 päeva jooksul (isased (või 2 nädala jooksul (emased) enne paaritumist ja kuni surmamiseni (isased) või varase tiinuse ajal (emased), ei täheldatud mingeid toimeid fertiilsusele ega varasele lootearengule. Emaste puhul oli toime innatsüklile, mistõttu pikenes aeg kinnitatud viljastumiseni kõikide testitud annuste puhul.

Pre- ja postnataalseid reproduktsiooni uuringuid loomadel tehtud ei ole.

6. FARMATSEUTILISED ANDMED

6.1 Abiainete loetelu

Puhastatud vesi Hüdroksüetüültselluloos Glütserool (E422) Kontsentreeritud vesinikkloriidhape pH reguleerimiseks Kunstlik kirsimaitse Piparmündiõli Päikseloojangukollane värvaine (E110) Sukraloos (E955)

6.2 Sobimatus

Ei kohaldata.

6.3 Kõlblikkusaeg

3 aastat. Pärast esmast avamist kasutada 35 päeva jooksul .

6.4 Säilitamise eritingimused

Hoida temperatuuril kuni 30ºC. Hoida originaalpakendis, valguse eest kaitstult.

6.5 Pakendi iseloomustus ja sisu

Merevaiguvärvi polüetüleentereftalaadist (PET) pudelid, millel on (polüpropüleenist) lapsekindel sulgur ja (polüpropüleenist) gradeeritud mõõtelusikas. Igas pakis on üks 250 ml või 500 ml suukaudse lahuse pudel. Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.

6.6 Erihoiatused ravimpreparaadi hävitamiseks

Kasutamata ravimpreparaat või jäätmematerjal tuleb hävitada vastavalt kohalikele nõuetele.

7. MÜÜGILOA HOIDJA

Chiesi Farmaceutici S.p.A. Via Palermo 26/A 43122 Parma Itaalia

8. MÜÜGILOA NUMBRID

EU/1/99/108/002 EU/1/99/108/003

9. ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE/MÜÜGILOA UUENDAMISE KUUPÄEV

Müügiloa esmase väljastamise kuupäev: 25. august 1999 Müügiloa viimase uuendamise kuupäev: 21. september 2009

10. TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV

Täpne teave selle ravimpreparaadi kohta on Euroopa Ravimiameti kodulehel: http://www.ema.europa.eu.

A. RAVIMIPARTII KASUTAMISEKS VABASTAMISE EEST VASTUTAV TOOTJA

B. HANKE- JA KASUTUSTINGIMUSED VÕI PIIRANGUD

C. MÜÜGILOA MUUD TINGIMUSED JA NÕUDED

D. RAVIMPREPARAADI OHUTU JA EFEKTIIVSE KASUTAMISE TINGIMUSED JA PIIRANGUD

A. RAVIMIPARTII KASUTAMISEKS VABASTAMISE EEST VASTUTAV TOOTJA

Ravimipartii kasutamiseks vabastamise eest vastutava tootja nimi ja aadress Eurofins BioPharma Product Testing Leiden B.V. Archimedesweg 25 2333 CM Leiden Holland

B. HANKE- JA KASUTUSTINGIMUSED VÕI PIIRANGUD

Piiratud tingimustel väljastatav retseptiravim (vt I lisa: Ravimi omaduste kokkuvõte, lõik 4.2).

C. MÜÜGILOA MUUD TINGIMUSED JA NÕUDED

• Perioodilised ohutusaruanded

Nõuded asjaomase ravimi perioodiliste ohutusaruannete esitamiseks on sätestatud direktiivi 2001/83/EÜ artikli 107c punkti 7 kohaselt liidu kontrollpäevade loetelus (EURD loetelu) ja iga hilisem uuendus avaldatakse Euroopa ravimite veebiportaalis.

D. RAVIMPREPARAADI OHUTU JA EFEKTIIVSE KASUTAMISE TINGIMUSED JA PIIRANGUD

• Riskijuhtimiskava

Müügiloa hoidja peab nõutavad ravimiohutuse toimingud ja sekkumismeetmed läbi viima vastavalt müügiloa taotluse moodulis 1.8.2 esitatud kokkulepitud riskijuhtimiskavale ja mis tahes järgmistele ajakohastatud riskijuhtimiskavadele.

Ajakohastatud riskijuhtimiskava tuleb esitada:

• Euroopa Ravimiameti nõudel;
• kui muudetakse riskijuhtimissüsteemi, eriti kui saadakse uut teavet, mis võib oluliselt mõjutada riski/kasu suhet, või kui saavutatakse oluline (ravimiohutuse või riski minimeerimise) eesmärk.

• Riski minimeerimise lisameetmed

Riskijuhtimiskava peaks sisaldama igas pakis olevat patsiendikaarti, mille tekst sisaldub IIIA lisas. Patsiendikaart peab sisaldama järgmisi olulisi märkusi:

• suurendada patsientide teadlikkust neutrofiilide arvu regulaarse jälgimise tähtsuse osas deferiprooniga ravi ajal;
• suurendada patsientide teadlikkust mis tahes infektsiooni sümptomite tähtsuse osas deferiprooni võtmise ajal;
• hoiatada fertiilses eas naisi rasestumise eest, sest deferiproon võib tõsiselt kahjustada sündimata last.

VÄLISPAKENDIL PEAVAD OLEMA JÄRGMISED ANDMED

500 MG ÕHUKESE POLÜMEERIKATTEGA TABLETID 100 TABLETTI SISALDAV PUDEL

1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS

Ferriprox 500 mg õhukese polümeerikattega tabletid deferiproon

2. TOIMEAINE(TE) SISALDUS

Üks tablett sisaldab 500 mg deferiprooni.

3. ABIAINED

4. RAVIMVORM JA PAKENDI SUURUS

Õhukese polümeerikattega tablett

100 õhukese polümeerikattega tabletti

5. MANUSTAMISVIIS JA -TEE

Enne ravimi kasutamist lugege pakendi infolehte. Suukaudne

6. ERIHOIATUS, ET RAVIMIT TULEB HOIDA LASTE EEST VARJATUD JA

KÄTTESAAMATUS KOHAS

Hoida laste eest varjatud ja kättesaamatus kohas.

7. TEISED ERIHOIATUSED (VAJADUSEL)

Sisaldab PATSIENDIKAARTI

8. KÕLBLIKKUSAEG

9. SÄILITAMISE ERITINGIMUSED

Hoida temperatuuril kuni 30C.

10. ERINÕUDED KASUTAMATA JÄÄNUD RAVIMPREPARAADI VÕI SELLEST

TEKKINUD JÄÄTMEMATERJALI HÄVITAMISEKS, VASTAVALT VAJADUSELE

11. MÜÜGILOA HOIDJA NIMI JA AADRESS

Chiesi Farmaceutici S.p.A. Via Palermo 26/A 43122 Parma Itaalia

12. MÜÜGILOA NUMBER (NUMBRID)

EU/1/99/108/001

13. PARTII NUMBER

14. RAVIMI VÄLJASTAMISTINGIMUSED

15. KASUTUSJUHEND

16. TEAVE BRAILLE’ KIRJAS (PUNKTKIRJAS)

Ferriprox 500 mg

17. AINULAADNE IDENTIFIKAATOR – 2D-vöötkood

Lisatud on 2D-vöötkood, mis sisaldab ainulaadset identifikaatorit.

18. AINULAADNE IDENTIFIKAATOR – INIMLOETAVAD ANDMED

PC SN NN

SISEPAKENDIL PEAVAD OLEMA JÄRGMISED ANDMED

500 MG ÕHUKESE POLÜMEERIKATTEGA TABLETID 100 TABLETTI SISALDAV PUDEL

1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS

Ferriprox 500 mg õhukese polümeerikattega tabletid deferiproon

2. TOIMEAINE(TE) SISALDUS

Üks tablett sisaldab 500 mg deferiprooni.

3. ABIAINED

4. RAVIMVORM JA PAKENDI SUURUS

Õhukese polümeerikattega tablett

100 õhukese polümeerikattega tabletti

5. MANUSTAMISVIIS JA -TEE

Enne ravimi kasutamist lugege pakendi infolehte. Suukaudne

6. ERIHOIATUS, ET RAVIMIT TULEB HOIDA LASTE EEST VARJATUD JA

KÄTTESAAMATUS KOHAS

Hoida laste eest varjatud ja kättesaamatus kohas.

7. TEISED ERIHOIATUSED (VAJADUSEL)

8. KÕLBLIKKUSAEG

9. SÄILITAMISE ERITINGIMUSED

Hoida temperatuuril kuni 30C.

10. ERINÕUDED KASUTAMATA JÄÄNUD RAVIMPREPARAADI VÕI SELLEST

TEKKINUD JÄÄTMEMATERJALI HÄVITAMISEKS, VASTAVALT VAJADUSELE

11. MÜÜGILOA HOIDJA NIMI JA AADRESS

Chiesi (logo)

12. MÜÜGILOA NUMBER (NUMBRID)

EU/1/99/108/001

13. PARTII NUMBER

14. RAVIMI VÄLJASTAMISTINGIMUSED

15. KASUTUSJUHEND

16. TEAVE BRAILLE’ KIRJAS (PUNKTKIRJAS)

17. AINULAADNE IDENTIFIKAATOR – 2D-vöötkood

18. AINULAADNE IDENTIFIKAATOR – INIMLOETAVAD ANDMED

VÄLISPAKENDIL PEAVAD OLEMA JÄRGMISED ANDMED

250 ML VÕI 500 ML SUUKAUDNE LAHUS KARP

1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS

Ferriprox 100 mg/ml suukaudne lahus deferiproon

2. TOIMEAINE(TE) SISALDUS

Üks milliliiter suukaudset lahust sisaldab 100 mg deferiprooni (25 g deferiprooni 250 ml-s). Üks milliliiter suukaudset lahust sisaldab 100 mg deferiprooni (50 g deferiprooni 500 ml-s).

3. ABIAINED

Sisaldab värvainet päikseloojangukollane (E110). Täpsemalt vt ravimi infolehte.

4. RAVIMVORM JA PAKENDI SUURUS

Suukaudne lahus

250 ml 500 ml

5. MANUSTAMISVIIS JA -TEE

Enne ravimi kasutamist lugege pakendi infolehte. Suukaudne

6. ERIHOIATUS, ET RAVIMIT TULEB HOIDA LASTE EEST VARJATUD JA

KÄTTESAAMATUS KOHAS

Hoida laste eest varjatud ja kättesaamatus kohas.

7. TEISED ERIHOIATUSED (VAJADUSEL)

Sisaldab PATSIENDIKAARTI

8. KÕLBLIKKUSAEG

Pärast esmast avamist kasutada 35 päeva jooksul.

Avamise kuupäev: _____

9. SÄILITAMISE ERITINGIMUSED

Hoida temperatuuril kuni 30C.

Hoida originaalpakendis, valguse eest kaitstult.

10. ERINÕUDED KASUTAMATA JÄÄNUD RAVIMPREPARAADI VÕI SELLEST

TEKKINUD JÄÄTMEMATERJALI HÄVITAMISEKS, VASTAVALT VAJADUSELE

11. MÜÜGILOA HOIDJA NIMI JA AADRESS

Chiesi Farmaceutici S.p.A. Via Palermo 26/A 43122 Parma Itaalia

12. MÜÜGILOA NUMBER (NUMBRID)

EU/1/99/108/002 EU/1/99/108/003

13. PARTII NUMBER

14. RAVIMI VÄLJASTAMISTINGIMUSED

15. KASUTUSJUHEND

16. TEAVE BRAILLE’ KIRJAS (PUNKTKIRJAS)

Ferriprox 100 mg/ml

17. AINULAADNE IDENTIFIKAATOR – 2D-vöötkood

Lisatud on 2D-vöötkood, mis sisaldab ainulaadset identifikaatorit.

18. AINULAADNE IDENTIFIKAATOR – INIMLOETAVAD ANDMED

PC SN NN

SISEPAKENDIL PEAVAD OLEMA JÄRGMISED ANDMED

250 ML VÕI 500 ML SUUKAUDSET LAHUST SISALDAVAD PUDELID SILT

1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS

Ferriprox 100 mg/ml suukaudne lahus deferiproon

2. TOIMEAINE(TE) SISALDUS

Üks milliliiter suukaudset lahust sisaldab 100 mg deferiprooni (25 g deferiprooni 250 ml-s). Üks milliliiter suukaudset lahust sisaldab 100 mg deferiprooni (50 g deferiprooni 500 ml-s).

3. ABIAINED

Sisaldab värvainet päikseloojangukollane (E110). Täpsemalt vt ravimi infolehte.

4. RAVIMVORM JA PAKENDI SUURUS

Suukaudne lahus

250 ml 500 ml

5. MANUSTAMISVIIS JA -TEE

Enne ravimi kasutamist lugege pakendi infolehte. Suukaudne

6. ERIHOIATUS, ET RAVIMIT TULEB HOIDA LASTE EEST VARJATUD JA

KÄTTESAAMATUS KOHAS

Hoida laste eest varjatud ja kättesaamatus kohas.

7. TEISED ERIHOIATUSED (VAJADUSEL)

8. KÕLBLIKKUSAEG

Pärast esmast avamist kasutada 35 päeva jooksul.

9. SÄILITAMISE ERITINGIMUSED

Hoida temperatuuril kuni 30 C.

Hoida originaalpakendis, valguse eest kaitstult.

10. ERINÕUDED KASUTAMATA JÄÄNUD RAVIMPREPARAADI VÕI SELLEST

TEKKINUD JÄÄTMEMATERJALI HÄVITAMISEKS, VASTAVALT VAJADUSELE

11. MÜÜGILOA HOIDJA NIMI JA AADRESS

Chiesi (logo)

12. MÜÜGILOA NUMBER (NUMBRID)

EU/1/99/108/002 EU/1/99/108/003

13. PARTII NUMBER

14. RAVIMI VÄLJASTAMISTINGIMUSED

15. KASUTUSJUHEND

16. TEAVE BRAILLE’ KIRJAS (PUNKTKIRJAS)

17. AINULAADNE IDENTIFIKAATOR – 2D-vöötkood

18. AINULAADNE IDENTIFIKAATOR – INIMLOETAVAD ANDMED

VÄLISPAKENDIL PEAVAD OLEMA JÄRGMISED ANDMED

1 000 MG ÕHUKESE POLÜMEERIKATTEGA TABLETID 50 TABLETTI SISALDAV PUDEL

1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS

Ferriprox 1 000 mg õhukese polümeerikattega tabletid deferiproon

2. TOIMEAINE(TE) SISALDUS

Üks tablett sisaldab 1 000 mg deferiprooni.

3. ABIAINED

4. RAVIMVORM JA PAKENDI SUURUS

Õhukese polümeerikattega tablett

50 õhukese polümeerikattega tabletti

5. MANUSTAMISVIIS JA -TEE

Enne ravimi kasutamist lugege pakendi infolehte. Suukaudne

6. ERIHOIATUS, ET RAVIMIT TULEB HOIDA LASTE EEST VARJATUD JA

KÄTTESAAMATUS KOHAS

Hoida laste eest varjatud ja kättesaamatus kohas.

7. TEISED ERIHOIATUSED (VAJADUSEL)

Sisaldab PATSIENDIKAARTI

8. KÕLBLIKKUSAEG

Pärast esmast avamist kasutada 50 päeva jooksul.

Avamise kuupäev: ____

9. SÄILITAMISE ERITINGIMUSED

Hoida temperatuuril kuni 30C. Hoida pudel tihedalt suletuna, niiskuse eest kaitstult.

10. ERINÕUDED KASUTAMATA JÄÄNUD RAVIMPREPARAADI VÕI SELLEST

TEKKINUD JÄÄTMEMATERJALI HÄVITAMISEKS, VASTAVALT VAJADUSELE

11. MÜÜGILOA HOIDJA NIMI JA AADRESS

Chiesi Farmaceutici S.p.A. Via Palermo 26/A 43122 Parma Itaalia

12. MÜÜGILOA NUMBER (NUMBRID)

EU/1/99/108/004

13. PARTII NUMBER

14. RAVIMI VÄLJASTAMISTINGIMUSED

15. KASUTUSJUHEND

16. TEAVE BRAILLE’ KIRJAS (PUNKTKIRJAS)

Ferriprox 1000 mg

17. AINULAADNE IDENTIFIKAATOR – 2D-vöötkood

Lisatud on 2D-vöötkood, mis sisaldab ainulaadset identifikaatorit.

18. AINULAADNE IDENTIFIKAATOR – INIMLOETAVAD ANDMED

PC SN NN

SISEPAKENDIL PEAVAD OLEMA JÄRGMISED ANDMED

1 000 MG ÕHUKESE POLÜMEERIKATTEGA TABLETID 50 TABLETTI SISALDAV PUDEL

1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS

Ferriprox 1 000 mg õhukese polümeerikattega tabletid deferiproon

2. TOIMEAINE(TE) SISALDUS

Üks tablett sisaldab 1 000 mg deferiprooni.

3. ABIAINED

4. RAVIMVORM JA PAKENDI SUURUS

Õhukese polümeerikattega tablett

50 õhukese polümeerikattega tabletti

5. MANUSTAMISVIIS JA -TEE

Enne ravimi kasutamist lugege pakendi infolehte. Suukaudne

6. ERIHOIATUS, ET RAVIMIT TULEB HOIDA LASTE EEST VARJATUD JA

KÄTTESAAMATUS KOHAS

Hoida laste eest varjatud ja kättesaamatus kohas.

7. TEISED ERIHOIATUSED (VAJADUSEL)

8. KÕLBLIKKUSAEG

Pärast esmast avamist kasutada 50 päeva jooksul.

9. SÄILITAMISE ERITINGIMUSED

Hoida temperatuuril kuni 30 C. Hoida pudel tihedalt suletuna, niiskuse eest kaitstult.

10. ERINÕUDED KASUTAMATA JÄÄNUD RAVIMPREPARAADI VÕI SELLEST

TEKKINUD JÄÄTMEMATERJALI HÄVITAMISEKS, VASTAVALT VAJADUSELE

11. MÜÜGILOA HOIDJA NIMI JA AADRESS

Chiesi (logo)

12. MÜÜGILOA NUMBER (NUMBRID)

EU/1/99/108/004

13. PARTII NUMBER

14. RAVIMI VÄLJASTAMISTINGIMUSED

15. KASUTUSJUHEND

16. TEAVE BRAILLE’ KIRJAS (PUNKTKIRJAS)

17. AINULAADNE IDENTIFIKAATOR – 2D-vöötkood

18. AINULAADNE IDENTIFIKAATOR – INIMLOETAVAD ANDMED

PATSIENDIKAART

((Back cover)) ((Front Cover))

RASEDUS, VILJAKUS, IMETAMINE PATSIENDIKAART

Ärge võtke Ferriproxi, kui te olete rase või Oluline ohutusalane meelespea Ferriproxi soovite rasestuda või imetate. Ferriprox võib (deferiprooni) kasutavatele patsientidele põhjustada raskeid kahjustusi teie lapsele. Kui te olete Ferriproxiga ravi ajal rase või imetate, Raviarst:______________________________ teatage sellest oma arstile ja pöörduge kohe arsti poole. Rasestumisvõimelistel naistel soovitatakse Ferriproxiga ravi ajal ja 6 kuud pärast viimase annuse manustamist kasutada tõhusaid rasestumisvastaseid vahendeid. Meestel soovitatakse kasutada tõhusaid rasestumisvastaseid vahendeid ravi ajal ja 3 kuud pärast viimase annuse manustamist. Küsige arsti käest, missugune meetod teile sobib. ((Inside 1)) ((Inside 2)) TEIE VERE VALGELIBLEDE ARVU Veenduge, et toimite järgmiselt. JÄLGIMINE FERRIPROXI KASUTAMISE AJAL 1. Teie verd tuleb jälgida enne ravi alustamist On väike võimalus, et Ferriproxi kasutamise ajal seejärel nii regulaarselt, kui arst seda soovitab. tekib teil agranulotsütoos (teatud tüüpi vere valgeliblede arvu langus väga madalale), mille 2. Kui teil tekivad infektsiooni sümptomid, nagu tulemusena võib tekkida raske infektsioon palavik, kurguvalu või gripilaadsed sümptomid, (nakkus). Kuigi agranulotsütoos esineb ainult 1–2 pöörduge kohe arsti poole. Teie vere valgeliblede kasutajal 100-st, on tähtis teie verd korrapäraselt arvu tuleb kontrollida 24 tunni jooksul, võimaliku jälgida. 2 agranulotsütoosi avastamiseks. 3