Fluconazole claris - infusioonilahus (2mg 1ml)

ATC Kood: J02AC01
Toimeaine: flukonasool
Tootja: Claris Lifesciences (UK) Limited

Artikli sisukord

FLUCONAZOLE CLARIS
infusioonilahus (2mg 1ml)


Pakendi infoleht: teave kasutajale

Fluconazole Claris, 2 mg/ml infusioonilahus

Flukonasool

Enne ravimi kasutamist lugege hoolikalt infolehte, sest siin on teile vajalikku teavet.

  • Hoidke infoleht alles, et seda vajadusel uuesti lugeda.
  • Kui teil on lisaküsimusi, pidage nõu oma arsti, apteekri või meditsiiniõega.
  • Ravim on välja kirjutatud üksnes teile. Ärge andke seda kellelegi teisele. Ravim võib olla neile kahjulik, isegi kui haigusnähud on sarnased.
  • Kui teil tekib ükskõik milline kõrvaltoime, pidage nõu oma arsti, apteekri või meditsiiniõega. Kõrvaltoime võib olla ka selline, mida selles infolehes ei ole nimetatud. Vt lõik 4.

Infolehe sisukord

  1. Mis ravim on Fluconazole Claris ja milleks seda kasutatakse
  2. Mida on vaja teada enne Fluconazole Claris’e kasutamist
  3. Kuidas Fluconazole Claris’t kasutatakse
  4. Võimalikud kõrvaltoimed

Kuidas Fluconazole Claris’t säilitada

  1. Pakendi sisu ja muu teave
  2. Mis ravim on Fluconazole Claris ja milleks seda kasutatakse

Fluconazole Claris kuulub ravimite rühma, mida nimetatakse seenevastasteks ravimiteks. Toimeaine on flukonasool.

Fluconazole Claris’t kasutatakse seente poolt põhjustatud nakkuste (infektsioonide) raviks ja võidakse kasutada ka kandidiaaside ärahoidmiseks. Kõige sagedamini seennakkusi põhjustavat pärmseent kutsutakse Candida’ks.

Täiskasvanud

Teie arst võib teile seda ravimit määrata järgnevat tüüpi seennakkuste raviks:

krüptokokkmeningiit – ajus esinev seennakkus,

koktsidioidmükoos – bronhide ja kopsude haigus,

infektsioonid, mille on põhjustanud Candida ja mida leidub vereringes, elundites (nt süda, kopsud) või kuseteedes,

limaskestade seennakkus - infektsioonid, mis kahjustavad suuõõnt, neelu ja hambaproteesidest põhjustatud suuhaavandid.

Teile võidakse Fluconazole Claris’t määrata ka selleks, et:

vältida krüptokokkmeningiidi taastekkimist,

vältida limaskestade seennakkuse taastekkimist,

ennetada Candida poolt põhjustatud infektsiooni tekkimist (kui teie immuunsüsteem on nõrk ega funktsioneeri korralikult).

Lapsed ja noorukid (vanuses 0...17 aastat)

Teie arst võib teile seda ravimit määrata järgnevat tüüpi seennakkuste raviks:

limaskestade seennakkus - infektsioon, mis kahjustab suuõõnt või neelu,

infektsioonid, mille on põhjustanud Candida ja mida leidub vereringes, elundites (nt süda, kopsud) või kuseteedes,

krüptokokkmeningiit - ajus esinev seennakkus.

Teile võidakse Fluconazole Claris’t määrata ka selleks, et:

ennetada Candida poolt põhjustatud infektsiooni tekkimist (kui teie immuunsüsteem on nõrk ega funktsioneeri korralikult),

vältida krüptokokkmeningiidi taastekkimist.

Mida on vaja teada enne Fluconazole Claris’e kasutamist

Ärge kasutage Fluconazole Claris’t:

kui olete flukonasooli, teiste ravimite, mida te olete seennakkuste raviks kasutanud või selle ravimi mis tahes koostisosade (loetletud lõigus 6) suhtes allergiline. Sümptomite hulka võivad kuuluda sügelus, nahapunetus või hingamisraskused;

kui te kasutate astemisooli, terfenadiini (antihistamiinsed ravimid allergia raviks);

kui te kasutate tsisapriidi (kasutatakse seedeprobleemide raviks);

kui te kasutate pimosiidi (kasutatakse vaimsete häirete raviks);

kui te kasutate kinidiini (kasutatakse südame rütmihäirete raviks);

kui te kasutate erütromütsiini (antibiootikum infektsioonide raviks);

Hoiatused ja ettevaatusabinõud

Enne Fluconazole Claris’e kasutamist pidage nõu oma arsti, apteekri või meditsiiniõega:

kui te põete maksa- või neeruhaigust;

kui te põete südamehaigust, sh südame rütmihäired;

kui teil on veres muutunud kaaliumi-, kaltsiumi- või magneesiumisisaldus;

kui teil tekivad rasked nahareaktsioonid (sügelus, nahapunetus või hingamisraskused);

  • kui teil tekivad „neerupealiste puudulikkuse“ sümptomid, mille korral neerupealised ei tooda piisaval hulgas teatud steroidhormoone nagu kortisool (krooniline või pikaajaline väsimus, lihasnõrkus, söögiisu kaotus, kehakaalu langus, kõhuvalu).

Muud ravimid ja Fluconazole Claris

Teatage kohe oma arstile, kui te kasutate astemisooli, terfenadiini (antihistamiinsed ravimid allergia raviks) või tsisapriidi (kasutatakse seedeprobleemide raviks) või pimosiidi (kasutatakse vaimsete häirete raviks) või kinidiini (kasutatakse südame rütmihäirete raviks) või erütromütsiini (antibiootikum infektsioonide raviks), kuna neid ei tohi võtta koos ravimiga Fluconazole Claris (vt lõik „Ärge kasutage Fluconazole Claris’t“).

On olemas mõningad ravimid, millel võib esineda koostoimeid ravimiga Fluconazole Claris. Palun informeerige oma arsti, kui te kasutate ükskõik millist järgnevatest ravimitest:

rifampitsiin või rifabutiin (antibiootikumid infektsioonide raviks);

alfentaniil, fentanüül (kasutatakse anesteesias);

amitriptüliin, nortriptüliin (kasutatakse antidepressantidena);

amfoteritsiin B, vorikonasool (seenevastane ravim);

trombide tekke vältimiseks verd vedeldavad ravimid (varfariin või sarnased ravimid);

bensodiasepiinid (midasolaam, triasolaam või sarnased ravimid), mida kasutatakse unetuse ja ärevuse puhul;

karbamasepiin, fenütoiin (kasutatakse krampide ravis);

nifedipiin, isradipiin, amlodipiin, felodipiin ja losartaan (hüpertoonia e kõrgvererõhutõve raviks);

tsüklosporiin, everoliimus, siroliimus või takroliimus (siiratud koe või elundi äratõukereaktsiooni pärssimiseks);

tsüklofosfamiid, vinka-alkaloidid (vinkristiin, vinblastiin või sarnased ravimid), mida kasutatakse vähi raviks;

halofantriin (kasutatakse malaaria raviks);

statiinid (atorvastatiin, simvastatiin, fluvastatiin või sarnased ravimid), mida kasutatakse suure kolesteroolisisalduse alandamiseks;

metadoon (kasutatakse valu vaigistamiseks);

tselekoksiib, flurbiprofeen, naprokseen, ibuprofeen, lornoksikaam, meloksikaam, diklofenak (mittesteroidsed põletikuvastased ained (MSPVA-d));

suukaudsed rasestumisvastased preparaadid;

prednisoon (steroid);

zidovudiin (tuntud ka kui AZT); sakvinaviir (kasutatakse HIV-nakkusega patsientidel);

suhkurtõve puhul kasutatavad ravimid, nagu kloorpropamiid, glibenklamiid, glipisiid või tolbutamiid;

teofülliin (astma kontrolli all hoidmiseks kasutatav ravim);

A-vitamiin (toidulisand);

ivakaftoor (kasutatakse tsüstilise fibroosi raviks);

amiodaroon (kasutatakse arütmiate raviks);

hüdroklorotiasiid (diureetikum).

Teatage oma arstile, apteekrile või meditsiiniõele, kui te kasutate, olete hiljuti kasutanud või kavatsete kasutada mis tahes muid ravimeid.

Rasedus, imetamine ja viljakus

Kui te olete rase, imetate või arvate end olevat rase või kavatsete rasestuda, pidage enne selle ravimi kasutamist nõu oma arsti, apteekri või meditsiiniõega.

Rasedus

Kui te olete rase, ei tohi teile manustada Fluconazole Claris’t, välja arvatud juhul, kui arst seda määrab.

Imetamine

Te võite jätkata imetamist pärast Fluconazole Claris’e kuni 200 mg üksikannuse saamist. Te ei tohi imetada, kui te saate korduvaid Fluconazole Claris’e annuseid.

Autojuhtimine ja masinatega töötamine

Autojuhtimise või masinatega töötamise puhul tuleb arvestada, et ravi ajal võib aeg-ajalt tekkida pearinglus või krambid.

Fluconazole Claris sisaldab naatriumi

See ravim sisaldab 0,154 mmol naatriumi ühes milliliitris. Sellega tuleb arvestada kontrollitud naatriumisisaldusega dieedil olevate patsientide puhul.

Kuidas Fluconazole Claris’t kasutatakse

Seda ravimit manustab teile teie arst või meditsiiniõde aeglase veenisisese süstena (infusioonina). Fluconazole Claris on lahuse kujul. Seda ei ole vaja lahjendada. Rohkem informatsiooni tervishoiutöötajatele leiate lõigust infolehe lõpus.

Selle ravimi soovitatavad annused erinevate infektsioonide korral on toodud allpool. Pöörduge oma arsti või meditsiiniõe poole, kui te ei ole kindel, miks teile Fluconazole Claris’t manustatakse.

Täiskasvanud

Seisund

Annus

Krüptokokkmeningiidi ravi

400 mg esimesel päeval ja seejärel 200...400 mg üks

 

kord ööpäevas 6…8 nädala jooksul või niikaua kuni

 

vajalik. Mõnikord tuleb annust suurendada kuni 800

 

mg-ni.

Krüptokokkmeningiidi taastekkimise

200 mg üks kord ööpäevas, kuni teile öeldakse, et ravi

ärahoidmine

tuleb lõpetada.

Koktsidioidmükoosi ravi

200…400 mg üks kord ööpäevas 11...24 kuu jooksul

 

või vajadusel kauem. Mõnikord tuleb annust

 

suurendada kuni 800 mg-ni.

Candida poolt põhjustatud sisemiste

800 mg esimesel päeval ja seejärel 400 mg üks kord

seennakkuste ravi

ööpäevas, kuni teile öeldakse, et ravi tuleb lõpetada.

Suuõõnt ja neelu kahjustavate limaskestade

200...400 mg esimesel päeval, seejärel 100...200 mg

seeninfektsioonide ravi ja hambaproteesidest

kuni teile öeldakse, et ravi tuleb lõpetada.

põhjustatud suuhaavandid

 

Limaskestade seennakkuse ravi – annus

50…400 mg üks kord ööpäevas 7…30 päeva jooksul,

sõltub sellest, kus nakkus asub

kuni teile öeldakse, et ravi tuleb lõpetada.

Suuõõnt ja neelu kahjustavate

100...200 mg üks kord ööpäevas või 200 mg 3 korda

seeninfektsioonide vältimiseks

nädalas, kuni teil on olemas risk nakkuse saamiseks.

Candida poolt põhjustatud seennakkuste

200…400 mg üks kord ööpäevas, kuni teil on olemas

ärahoidmine (kui teie immuunsüsteem on

risk nakkuse saamiseks.

nõrk ega funktsioneeri korrektselt)

 

Kasutamine lastel ja noorukitel

Noorukid vanuses 12…17 aastat

Järgige oma arsti poolt määratud annust (kas täiskasvanu või lapse annustamisskeem).

Kuni 11-aastased lapsed

Laste suurim ööpäevane annus on 400 mg.

Annus põhineb lapse kehakaalul kilogrammides.

Seisund

Ööpäevane annus

Candida poolt põhjustatud limaskestade seennakkus või neelu

3 mg kg kehakaalu kohta (esimesel

seennakkus – annus ja ravi kestus sõltub sellest, kus nakkus

päeval võib manustada 6 mg kg

asub

kehakaalu kohta)

Krüptokokkmeningiit või Candida poolt põhjustatud sisemised

6…12 mg kg kehakaalu kohta

seennakkused

 

Candida poolt põhjustatud nakkuste ärahoidmine lastel (kui

3…12 mg kg kehakaalu kohta

immuunsüsteem ei toimi korrektselt)

 

Lapsed vanuses 0…4 nädalat

Kasutamine lastel vanuses 3...4 nädalat:

Sama annus, nagu ülalpool toodud, kuid manustatuna iga 2 päeva järel. Maksimaalne annus on 12 mg kg kehakaalu kohta iga 48 tunni järel.

Kasutamine alla 2-nädalastel lastel:

Sama annus, nagu ülalpool toodud, kuid manustatuna iga 3 päeva järel. Maksimaalne annus on 12 mg kg kehakaalu kohta iga 72 tunni järel.

Arstide määratud annused võivad mõnikord erineda. Kasutage seda ravimit alati nii nagu arst, apteeker või meditsiiniõde on teile selgitanud. Kui te ei ole milleski kindel, pidage nõu oma arsti, apteekri või meditsiiniõega.

Eakad

Kasutada võib tavapärast täiskasvanute annust, v.a juhul, kui teil on neeruprobleemid.

Neeruprobleemidega patsiendid

Teie arst võib annust muuta sõltuvalt teie neerufunktsioonist.

Kui te saate Fluconazole Claris’t rohkem kui ette nähtud

Kui teil on tunne, et te saite Fluconazole Claris’t liiga palju, öelge seda kohe oma arstile või meditsiiniõele. Võimaliku üleannustamise sümptomite hulka võivad kuuluda tegelikkuses mitteeksisteerivate asjade kuulmine, nägemine ja tundmine ning neile mõtlemine (hallutsinatsioonid ja paranoiline käitumine).

Kui Fluconazole Claris’e annus jäi manustamata

Kuna seda ravimit manustatakse teile hoolika meditsiinilise järelevalve all, ei ole tõenäoline, et mõni annus vahele jääb. Siiski, kui te arvate, et mõni annus on vahele jäänud, öelge oma arstile või meditsiiniõele.

Te ei tohi saada kahekordset annust, kui annus jäi manustamata.

Kui teil on lisaküsimusi selle ravimi kasutamise kohta, pidage nõu oma arsti, apteekri või meditsiiniõega.

Võimalikud kõrvaltoimed

Nagu kõik ravimid, võib ka see ravim põhjustada kõrvaltoimeid, kuigi kõigil neid ei teki.

Mõnel inimesel võivad tekkida allergilised reaktsioonid, kuid tõsiseid allergilisi reaktsioone esineb harva. Kui teil tekib ükskõik milline järgmistest sümptomitest, teavitage otsekohe oma arsti.

äkki ilmnev vilistav hingamine, hingamisraskus või pigistustunne rinnus;

silmalaugude, näo- või huulte turse;

sügelus üle kogu keha, nahapunetus või sügelevad punased täpid,

nahalööve, mõnikord koos villide ja sügelusega;

rasked nahareaktsioonid, nagu lööve, mis põhjustab ville (see võib tekkida suus ja keelel). Kui mõni neist sümptomitest ilmneb, tuleb Fluconazole Claris’e kasutamine lõpetada ja informeerida

kohe oma arsti.

Fluconazole Claris võib kahjustada teie maksa. Sümptomid, mis viitavad maksaprobleemidele, võivad olla:

väsimus;

söögiisu puudumine;

oksendamine;

naha või silmavalgete muutumine kollaseks (kollatõbi).

Kui mõni neist sümptomitest ilmneb, tuleb Fluconazole Claris’e kasutamine lõpetada ja informeerida kohe oma arsti.

Fluconazole Claris võib kahjustada teie neerupealiseid ja steroidhormoonide tootmist. Sümptomid, mis viitavad neerupealiste häiretele, võivad olla:

väsimus;

  • lihasnõrkus;

söögiisu puudumine;

kehakaalu langus;

kõhuvalu.

Kui mõni neist sümptomitest ilmneb, tuleb Fluconazole Claris’e kasutamine lõpetada ja informeerida kohe oma arsti.

Teised kõrvaltoimed

Sageli esinevad kõrvaltoimed (võivad mõjutada kuni 1 inimest 10-st):

peavalu;

ebamugavustunne maos, kõhulahtisus, iiveldamine, oksendamine;

maksafunktsiooni peegeldavate näitude suurenemine vereanalüüsides;

nahalööve.

Aeg-ajalt esinevad kõrvaltoimed (võivad mõjutada kuni 1 inimest 100-st):

vere punaliblede arvu vähenemine, mis võib muuta naha kahvatuks või põhjustada nõrkust või hingeldust;

söögiisu vähenemine;

unetus, unisus;

krambid, pearinglus, pöörlemise-, surina-, torkimise- või tuimusetunne, maitsetundlikkuse muutused;

kõhukinnisus, seedehäired, kõhupuhitus, suukuivus;

lihasvalu;

maksakahjustus ja naha ning silmade kollaseks muutumine (kollatõbi);

kublad, villid (lööve), kihelus, suurenenud higistamine;

väsimus, üldine halb enesetunne, palavik.

Harva esinevad kõrvaltoimed (võivad mõjutada kuni 1 inimest 1000-st):

tavapärasest väiksem vere valgeliblede arv, mis aitavad kaitsta organismi nakkuste eest ning väiksem vereliistakute arv, mis aitavad veritsust peatada;

naha punakaks või purpurpunaseks värvumine, mida võib põhjustada vereliistakute arvu vähenemine, teised vererakkude muutused;

vere keemiliste näitajate muutused (kõrge kolesterooli- ja rasvasisaldus veres);

vere kaaliumisisalduse vähenemine;

värisemine;

häired elektrokardiogrammis (EKG), südamelöökide kiiruse või löögisageduse muutused;

maksapuudulikkus;

allergilised reaktsioonid (mõnikord rasked), sh laialdaselt leviv villiline lööve ja naha koorumine, rasked nahareaktsioonid, huulte või näoturse;

juuste väljalangemine.

Kõrvaltoimetest teavitamine

Kui teil tekib ükskõik milline kõrvaltoime, pidage nõu oma arsti, apteekri või meditsiiniõega. Kõrvaltoime võib olla ka selline, mida selles infolehes ei ole nimetatud. Kõrvaltoimetest võite ka ise teavitada www.ravimiamet.ee kaudu. Teavitades aitate saada rohkem infot ravimi ohutusest.

Kuidas Fluconazole Claris’t säilitada

Hoidke seda ravimit laste eest varjatud ja kättesaamatus kohas.

Klaasviaal

Hoida temperatuuril kuni 25 °C.

Mitte lasta külmuda.

Hoida viaal välispakendis, valguse eest kaitstult.

PVC-vaba kott

Hoida temperatuuril kuni 25 °C.

Mitte lasta külmuda.

Hoida kott välispakendis, valguse eest kaitstult.

Ärge kasutage seda ravimit pärast kõlblikkusaega, mis on märgitud pakendil pärast „Kõlblik kuni:“. Kõlblikkusaeg viitab selle kuu viimasele päevale.

See ravim on ainult ühekordseks kasutamiseks. Pärast avamist tuleb järelejäänud lahus ära visata. Lahust tohib kasutada vaid juhul, kui see on selge ja ilma nähtavate osakesteta.

Ärge visake ravimeid kanalisatsiooni ega olmejäätmete hulka. Küsige oma apteekrilt, kuidas visata ära ravimeid, mida te enam ei kasuta. Need meetmed aitavad kaitsta keskkonda.

Pakendi sisu ja muu teave

Mida Fluconazole Claris sisaldab

  • Toimeaine on flukonasool.

Üks ml sisaldab 2 mg flukonasooli.

100 ml infusioonilahust sisaldab 200 mg flukonasooli.

  • Teised koostisosad on naatriumkloriid ja süstevesi.

Kuidas Fluconazole Claris välja näeb ja pakendi sisu

Fluconazole Claris on selge ja värvitu infusioonilahus 100 ml klaasviaalis või plastikkotis.

Fluconazole Claris on saadaval 1-viaalistes pakendites või PVC-vabas kotis, mis sisaldavad 100 ml infusioonilahust.

Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.

Müügiloa hoidja ja tootja

Müügiloa hoidja

Claris Lifesciences (UK) Limited, Golden Gate Lodge

Crewe Hall Crewe

Cheshire CW1 6UL Ühendkuningriik

Tootjad

UAB Norameda

Meistru 8a

02189 Vilnius

Leedu

ja

Eurogenerics N.V S.A.

Heizel Esplanade-Heysel b 22

E-1020 Brussels

Belgia

Lisaküsimuste tekkimisel selle ravimi kohta pöörduge palun müügiloa hoidja kohaliku esindaja poole. UAB Norameda Eesti

Akadeemia tee 21 G 12618 Tallinn

Tel: 5142118

Infoleht on viimati uuendatud märtsis 2018.

Järgmine teave on ainult tervishoiutöötajale:

Veenisisest infusiooni ei tohi manustada kiiremini kui 10 ml minutis.

Patsientide puhul, kellel tuleb piirata naatriumi või vedeliku tarbimist, peab hoolikalt arvestama infundeeritava vedeliku kogust.

Fluconazole Claris’e intravenoosset infusioonilahust võib manustada järgmiste lahustega:

a)5% ja 20% glükoosilahus

b)Ringeri lahus

c)Hartmanni lahus

d)Kaaliumkloriidi glükoosilahus

e)4,2% ja 5% naatriumvesinikkarbonaadilahus

f)3,5% Aminosyn

g)9 mg/ml (0,9%) naatriumkloriidilahus

h)Dialaflex (6,36% intraperitoneaaldialüüsi lahus)

Flukonasooli tohib infundeerida läbi olemasoleva veeniühenduse koos eelpool nimetatud vedelikega. Ehkki ei ole täheldatud mingit spetsiifilist sobimatust, ei soovitata flukonasooli segada ühegi teise ravimiga enne infusiooni.

Infusioonilahus on ainult ühekordseks kasutamiseks.

Mikrobioloogilise saastatuse vältimiseks tuleb lahus kohe ära kasutada. Kui ravimit ei kasutata kohe, vastutab selle säilitamisaja ja –tingimuste eest kasutaja. Ravimit võib säilitada kuni 24 tundi temperatuuril 2 °C…8 °C, välja arvatud juhul, kui lahjendamine on toimunud kontrollitud ja valideeritud aseptilistes tingimustes.

Lahus tuleb valmistada aseptilistes tingimustes. Enne kasutamist tuleb lahust visuaalselt kontrollida aineosakeste või värvimuutuse suhtes. Lahust tohib kasutada vaid juhul, kui see on selge ja ilma nähtavate osakesteta.

Kasutamata ravimpreparaat või jäätmematerjal tuleb hävitada vastavalt kohalikele nõuetele.

RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE

RAVIMPREPARAADI NIMETUS

Fluconazole Claris, 2mg/ml infusioonilahus

KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS

1 ml sisaldab 2 mg flukonasooli.

100 ml infusioonilahust sisaldab 200 mg flukonasooli.

INN: FLUCONAZOLUM

Teadaolevat toimet omav abiaine

100 ml infusioonilahust sisaldab 15,4 mmol naatriumi (vt lõik 4.4).

Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.

RAVIMVORM

Infusioonilahus

Selge ja värvitu lahus.

KLIINILISED ANDMED

Näidustused

Flukonasool on näidustatud järgmiste seeninfektsioonide raviks (vt lõik 5.1).

Flukonasool on näidustatud täiskasvanutel järgmistel juhtudel:

Krüptokokkmeningiit (vt lõik 4.4).

Koktsidioidmükoos (vt lõik 4.4).

Invasiivne kandidiaas.

Limaskestade kandidiaas, sh orofarüngeaalne ja ösofageaalne kandidiaas, kandiduuria ja krooniline mukokutaanne kandidiaas.

Krooniline suuõõne atroofiline kandidiaas (hambaproteesidest põhjustatud suuhaavandid) juhul, kui ei piisa hambahügieenist ja lokaalsest ravist.

Flukonasool on näidustatud täiskasvanutel järgmiseks profülaktikaks:

Krüptokokkmeningiidi retsidiiv patsientidel, kellel on kõrge risk taastekkeks.

Orofarüngeaalse või ösofageaalse kandidiaasi retsidiiv patsientidel, kes on nakatunud HI- viirusega ja kellel on kõrge risk taastekkeks.

Kandidiaaside profülaktika pikaajalise neutropeeniaga patsientidel (nagu kemoteraapiat saavad hematoloogiliste kasvajatega patsiendid või patsiendid, kellele on siiratud vereloome tüvirakke (vt lõik 5.1)).

Flukonasool on näidustatud ajalistele vastsündinutele, imikutele, väikelastele, lastele ja noorukitele vanuses 0…17 aastat:

Flukonasooli kasutatakse limaskestade kandidiaasi (orofarüngeaalsed, ösofageaalsed), invasiivse kandidiaasi ja krüptokokkmeningiidi raviks ning kandidiaaside profülaktikaks immuunosupresseeritud patsientidel. Flukonasoolivõib kasutada säilitusraviks, et hoida ära krüptokokkmeningiidi retsidiveerumist lastel, kellel on kõrge risk taastekkeks (vt lõik 4.4).

Ravi võib alustada enne külvide ja teiste laboratoorsete analüüside tulemuste teadasaamist. Kui analüüside vastused on käes, tuleb seenevastast ravi nende järgi kohandada.

Seenevastaste ravimite määramisel ja kasutamisel tuleb järgida kohalikke kehtivaid juhendeid.

Annustamine ja manustamisviis

Annustamine

Annuse määramisel tuleb lähtuda seeninfektsiooni iseloomust ja raskusastmest. Selliste infektsioonide korral, mis vajavad mitmekordset manustamist, peab ravi jätkuma niikaua, kuni kliinilised näitajad või laboratoorsete testide tulemused näitavad aktiivse seeninfektsiooni taandumist. Ravi liiga lühike kestus võib põhjustada infektsiooni taastekkimist.

Täiskasvanud

Näidustused

Annustamine

Ravi kestus

Krüptokokoos

 

-Krüptokokkmeningiidi

Algannus: 400 mg

Tavaliselt vähemalt 6…8

 

 

ravi

esimesel päeval.

nädalat.

 

 

 

Järgnev annus:

Eluohtlike infektsioonide

 

 

 

200…400 mg

korral võib ööpäevast annust

 

 

 

ööpäevas.

suurendada 800 mg-ni.

 

 

- Säilitusravi

200 mg ööpäevas.

Määramata aja jooksul

 

 

krüptokokkmeningiidi

 

annuses 200 mg ööpäevas.

 

 

retsidiivi vältimiseks

 

 

 

 

patsientidel, kellel on

 

 

 

 

kõrge risk taastekkeks

 

 

Koktsidioidmükoos

 

200…400 mg

11...24 kuud või kauem,

 

 

 

 

sõltuvalt patsiendist.

 

 

 

 

Mõnede infektsioonide puhul

 

 

 

 

võib kaaluda 800 mg

 

 

 

 

ööpäevase annuse kasutamist,

 

 

 

 

eriti meningeaalsete haiguste

 

 

 

 

korral.

Invasiivne kandidiaas

Algannus: 800 mg

Üldiselt on kandideemia

 

 

 

esimesel päeval.

korral soovitatav ravi kestus 2

 

 

 

Järgnev annus: 400

nädalat pärast esimest

 

 

 

mg ööpäevas.

negatiivset verekülvi ning

 

 

 

 

kandideemiale omaste nähtude

 

 

 

 

ja sümptomite taandumist.

Limaskestade

 

- Orofarüngeaalne

Algannus: 200...400

7…21 päeva (kuni

kandidiaasi ravi

 

kandidiaas

mg esimesel päeval.

orofarüngeaalne kandidiaas on

 

 

 

Järgnev annus:

taandunud).

 

 

 

100…200 mg

Raske immuunpuudulikkusega

 

 

 

ööpäevas.

patsientidel võib ravi kesta

 

 

 

 

kauem.

 

-Ösofageaalne

Algannus: 200…400

14…30 päeva (kuni

 

kandidiaas

mg esimesel päeval.

ösofageaalne kandidiaas on

 

 

Järgnev annus:

taandunud).

 

 

100...200 mg

Raske immuunpuudulikkusega

 

 

ööpäevas.

patsientidel võib ravi kesta

 

 

 

kauem.

 

- Kandiduuria

200…400 mg

7…21 päeva. Raske

 

 

ööpäevas.

immuunpuudulikkusega

 

 

 

patsientidel võib ravi kesta

 

 

 

kauem.

 

- Krooniline atroofiline

50 mg ööpäevas.

14 päeva

 

kandidiaas

 

 

 

- Krooniline

50…100 mg

Kuni 28 päeva. Ravikuurid

 

mukokutaanne

ööpäevas.

võivad olla pikemad sõltuvalt

 

kandidiaas

 

nii infektsiooni raskusastmest

 

 

 

kui ka kaasuvast

 

 

 

immuunsüsteemi häirest ja

 

 

 

infektsioonist.

Limaskestade

- Orofarüngeaalne

100...200 mg

Kroonilise immuunsüsteemi

kandidiaasi

kandidiaas

ööpäevas või 200 mg

pärssumisega patsientidel

retsidiivi

 

kolm korda nädalas.

määramata aeg.

vältimine HIV-

 

 

 

-Ösofageaalne

100...200 mg

Kroonilise immuunsüsteemi

iga patsientidel,

kandidiaas

ööpäevas või 200 mg

pärssumisega patsientidel

kellel on kõrge

 

kolm korda nädalas.

määramata aeg.

risk taastekkeks

 

 

 

 

Kandidiaaside profülaktika

200…400 mg

Manustamist tuleb alustada

 

 

 

mitu päeva enne eeldatava

 

 

 

neutropeenia teket ja jätkata

 

 

 

veel 7 päeva pärast

 

 

 

neutropeenia taandumist, kui

 

 

 

neutrofiilide arv on tõusnud

 

 

 

üle 1000 raku mm3 kohta.

Patsientide erirühmad

Eakad

Annust tuleb kohandada sõltuvalt neerufunktsioonist (vt „Neerukahjustus“).

Neerukahjustus

Flukonasool eritub muutumatul kujul peamiselt uriiniga. Ühekordse üksikannuse manustamisel ei ole annuse kohandamine vajalik. Neerukahjustusega patsientidele (sh lastele), kes saavad flukonasooli korduvannuseid, manustatakse esimesel päeval 50…400 mg annus lähtudes sellest annusest, mis on konkreetse näidustuse puhul soovitatud. Pärast esmakordset küllastusannust tuleb näidustuste alusel muuta ööpäevast annust alljärgneva tabeli järgi:

Kreatiniini kliirens (ml/min)

Protsent soovitatavast annusest

>50

100%

≤50 (ei saa dialüüsi)

50%

Regulaarsel dialüüsil

100% pärast iga dialüüsi

Regulaarselt dialüüsi saavad patsiendid peaksid saama 100% soovitatud annusest pärast dialüüsi; mitte-dialüüsi päeval, peaksid patsiendid saama vähendatud annuse, vastavalt kreatiniini kliirensile.

Maksakahjustus

Andmed maksakahjustusega patsientide kohta on piiratud ja seega tuleb maksafunktsiooni häiretega patsientidel flukonasooli kasutada ettevaatusega (vt lõigud 4.4 ja 4.8).

Lapsed

Lastel ei tohi ületada maksimaalset annust 400 mg ööpäevas.

Nagu täiskasvanutel esinevate sarnaste infektsioonide puhul, sõltub ravi kestus kliinilisest ja mükoloogilisest vastusest. Flukonasooli manustatakse ühekordse ööpäevase annusena.

Manustamiseks neerufunktsiooni häirega lastele vt annustamisjuhiseid lõigust „Neerukahjustus”. Flukonasooli farmakokineetikat neerupuudulikkusega lastel ei ole uuritud (vastsündinute kohta, kellel sageli esineb eelkõige neeru ebaküpsust, vt allpool).

Imikud, väikelapsed ja lapsed (vanuses 28 päeva kuni 11 aastat):

Näidustus

Annustamine

Soovitused

-Limaskestade kandidiaas

Algannus: 6 mg/kg.

Esimesel päeval võib kasutada

 

Järgnev annus: 3 mg/kg

algannust, et saavutada

 

ööpäevas.

tasakaalukontsentratsioon

 

 

kiiremini.

- Invasiivne kandidiaas

Annus: 6…12 mg/kg ööpäevas.

Sõltuvalt haiguse

- Krüptokokkmeningiit

 

raskusastmest.

-Säilitusravi

Annus: 6 mg/kg ööpäevas.

Sõltuvalt haiguse

krüptokokkmeningiidi retsidiivi

 

raskusastmest.

vältimiseks lastel, kellel on

 

 

kõrge risk taastekkeks

 

 

- Kandidiaaside profülaktika

Annus: 3…12 mg/kg ööpäevas.

Sõltuvalt indutseeritud

immuunsüsteemi häiretega

 

neutropeenia ulatusest ja

patsientidel

 

kestusest (vt Annustamine

 

 

täiskasvanutel).

Noorukid (12…17-aastased):

Kehakaalu ja puberteedi arengu alusel peab ravimit määrav arst hindama, milline annustamisviis (täiskasvanute või laste oma) on kõige sobivam. Kliinilised andmed viitavad sellele, et lastel on suurem flukonasooli kliirens kui täiskasvanutel. Võrreldava süsteemse toime saavutamiseks on lastel kasutatavad annused 3, 6 ja 12 mg/kg vastavalt täiskasvanute annustele 100, 200 ja 400 mg.

Ajalised vastsündinud (0...27 päeva):

Vastsündinutel toimub flukonasooli eliminatsioon aeglaselt.

Sellise annustamise toetamiseks ajalistel vastsündinutel on saadaval vähe farmakokineetilisi andmeid (vt lõik 5.2).

Vanuserühm

Annustamine

Soovitused

Ajalised

Iga 72 tunni järel tuleb manustada

Ületada ei tohi maksimaalset

vastsündinud

samasugune annus mg/kg nagu imikutele,

annust 12 mg/kg iga 72 tunni järel.

(0…14 päeva)

väikelastele ja lastele.

 

Ajalised

Iga 48 tunni järel tuleb manustada

Ületada ei tohi maksimaalset

vastsündinud

samasugune annus mg/kg nagu imikutele,

annust 12 mg/kg iga 48 tunni järel.

(15…27 päeva)

väikelastele ja lastele.

 

Manustamisviis

Flukonasooli tohib manustada suukaudselt või intravenoosse infusiooni teel, manustamistee sõltub patsiendi kliinilisest seisundist. Üleminekul intravenoosselt manustamisviisilt suukaudsele või vastupidi, ei ole ööpäevase annuse muutmine vajalik.

Intravenoosse infusiooni kiirus ei tohi ületada 10 ml/min.

Patsientide puhul, kellel on naatriumi või vedelikutarbimine piiratud, tuleb arvesse võtta manustatava vedeliku kogust.

Ravimpreparaadi käsitlemise juhised vt lõik 6.6.

Vastunäidustused

Ülitundlikkus toimeaine, teiste asoolide või lõigus 6.1 loetletud mis tahes abiainete suhtes.

Korduvate annuse koostoimeuuringute põhjal on 400 mg või suuremate korduvate flukonasooli ööpäevaste annuste manustamine samaaegselt terfenadiiniga vastunäidustatud. Flukonasooli saavatel patsientidel on samaaegne kasutamine koos teiste teadaolevalt QT-intervalli pikendavate ravimitega, mis metaboliseeruvad tsütokroom P450 isoensüüm CYP3A4 vahendusel, nagu tsisapriid, astemisool, pimosiid, kinidiin ja erütromütsiin, vastunäidustatud (vt lõigud 4.4 ja 4.5).

Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel

Tinea capitis

Lastel on uuritud flukonasooli Tinea capitis’e ravis. See ei osutunud paremaks griseofulviinist ja üldine efektiivsuse tase oli madalam kui 20%. Seetõttu ei tohiks flukonasooli kasutada Tinea capitis’e raviks.

Krüptokokoos

Flukonasooli toime kohta krüptokokoosi raviks muudes piirkondades (nt kopsu- ja nahakrüptokokoos) on piiratud andmed, mistõttu on raske anda annustamise soovitusi.

Sügavad endeemilised mükoosid

Flukonasooli toime kohta muude endeemiliste mükooside vormide kohta, nagu parakoktsidioidmükoos, lümfokutaanne sporotrihhoos ja histoplasmoos, on piiratud andmed, mistõttu on raske anda annustamise soovitusi.

Neerud ja kusetrakt

Flukonasooli manustamisel neerufunktsiooni häirega patsientidele tuleb olla ettevaatlik (vt lõik 4.2).

Neerupealiste puudulikkus

Teadaolevalt põhjustab ketokonasool neerupealiste puudulikkust ning harvadel juhtudel on täheldatud seda toimet ka flukonasoolil.

Neerupealiste puudulikkust, mis on seotud prednisooni samaaegse raviga, on kirjeldatud lõigus 4.5.

Maks ja sapiteed

Flukonasooli manustamisel maksafunktsiooni häiretega patsientidele tuleb olla ettevaatlik.

Flukonasooli on seostatud raske maksatoksilisuse harvade juhtudega, millega on kaasnenud surmajuhtumeid, eeskätt patsientidel, kellel on eelnevalt esinenud raskeid tervisehäireid. Flukonasooliga seotud maksatoksilisuse korral ei ole täheldatud mingit seost ööpäevase koguannuse suuruse, ravi kestuse, patsiendi soo ega vanusega. Flukonasooli maksatoksilisus on tavaliselt olnud mööduv pärast ravi katkestamist.

Patsiente, kellel tekivad flukonasoolravi ajal kõrvalekalded maksafunktsiooni näitajates, tuleb jälgida seoses tõsisema maksakahjustuse arenemise ohuga.

Patsiente tuleb informeerida tõsisele maksakahjustusele viitavate sümptomite tekkest (oluline asteenia, anoreksia, püsiv iiveldus, oksendamine ja kollatõbi). Flukonasoolravi tuleb otsekohe katkestada ning patsient peab konsulteerima oma arstiga.

Kardiovaskulaarne süsteem

Mõningaid asoole, sealhulgas ka flukonasooli, on seostatud QT-intervalli pikenemisega elektrokardiogrammis. Turuletulekujärgsetes ohutusuuringutes on flukonasooli saavatel patsientidel väga harva täheldatud QT-intervalli pikenemist ja torsade de pointes’i. Kõikidel neil juhtudel oli tegemist raskelt haigete patsientidega, kellel oli mitu kaasuvat riskitegurit, nagu strukturaalne südamehaigus, elektrolüütide tasakaaluhäired ja samaaegne ravi teiste ravimitega, mis võisid südamerütmihäirete tekkele kaasa aidata.

Eelpool nimetatud proarütmiliste seisunditega patsientide puhul tuleb flukonasooli manustada ettevaatusega. Vastunäidustatud on koosmanustamine ravimitega, mis teadaolevalt pikendavad QT- intervalli ja mis metaboliseeruvad tsütokroom P450 isoensüüm CYP3A4 vahendusel (vt lõigud 4.3 ja 4.5).

Halofantriin

Halofantriin pikendab teadaolevalt QTc-intervalli soovituslikes terapeutilistes annustes ja on CYP3A4 substraat. Flukonasooli ja halofantriini kooskasutamine ei ole seetõttu soovitatav (vt lõik 4.5).

Dermatoloogilised reaktsioonid

Harva on patsientidel flukonasoolravi ajal arenenud eksfoliatiivsed nahareaktsioonid, nagu näiteks Stevensi-Johnsoni sündroom ja epidermise toksiline nekrolüüs. AIDS-i haigetel esineb sagedamini raskeid nahareaktsioone paljudele ravimitele. Kui patsiendil, kellel ravitakse pindmist seeninfektsiooni, tekib lööve, mida võib seostada flukonasooliga, tuleb edasine ravi katkestada. Kui invasiivset/süsteemset seeninfektsiooni põdeval patsiendil areneb nahalööve, tuleb teda tähelepanelikult jälgida ning villiliste kollete või multiformse erüteemi tekkimisel flukonasoolravi katkestada.

Ülitundlikkus

Harva on esinenud anafülaksiat (vt lõik 4.3).

Tsütokroom P450

Flukonasool on tugevatoimeline CYP2C9 inhibiitor ja mõõduka tugevusega CYP3A4 inhibiitor. Flukonasool on ka CYP2C19 inhibiitor. Jälgida tuleb flukonasooli saavaid patsiente, keda ravitakse samal ajal kitsa terapeutilise toimespektriga ravimitega, mis metaboliseeruvad ensüümide CYP2C9, CYP2C19 ja CYP3A4 abil (vt lõik 4.5).

Terfenadiin

Flukonasooli manustamisel väiksemates annustes kui 400 mg ööpäevas koos terfenadiiniga tuleb patsienti hoolikalt jälgida (vt lõigud 4.3 ja 4.5).

Abiained

See ravim sisaldab ühe milliliitri kohta 0,154 mmol naatriumi. Sellega tuleb arvestada kontrollitud naatriumisisaldusega dieedil olevate patsientide puhul.

Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed

Flukonasooli samaaegne kasutamine koos allpool toodud ravimitega on vastunäidustatud:

Tsisapriid: Flukonasooli ja tsisapriidi koosmanustamisel on täheldatud kardiaalseid tüsistusi sh torsade de pointes´t. Kontrollitud uuringus leiti, et samaaegne 200 mg flukonasooli üks kord ööpäevas ning 20 mg tsisapriidi neli korda ööpäevas kasutamine suurendasid tsisapriidi sisaldust plasmas märkimisväärselt ning pikendasid QT intervalli. Samaaegne ravi flukonasooli ja tsisapriidiga on vastunäidustatud (vt lõik 4.3).

Terfenadiin: Terfenadiini ja asoolide koosmanustamisel esines tõsiseid südame rütmihäireid lisaks QTc-intervalli pikenemisele, mille uurimiseks viidi läbi koostoimeuuringud. Uuringus, milles manustati flukonasooli 200 mg ööpäevas, ei ilmnenud QTc-intervalli pikenemist. Teises uuringus, milles manustati 400 ja 800 mg flukonasooli ööpäevas, selgus, et flukonasool, manustatuna annuses 400 mg või rohkem ööpäevas, tõstab koosmanustamise korral tunduvalt terfenadiini taset plasmas. Flukonasooli kasutamine annustes 400 mg või rohkem samaaegselt koos terfenadiiniga on vastunäidustatud (vt lõik 4.3). Flukonasooli manustamisel annuses alla 400 mg ööpäevas koos terfenadiiniga, tuleb patsienti hoolikalt jälgida.

Astemisool: Samaaegsel flukonasooli ja astemisooli kasutamisel võib astemisooli kliirens väheneda. Astemisooli plasmasisalduse tõusu tõttu võib tekkida QT intervalli pikenemine ning harvadel juhtudel torsade de pointes. Flukonasooli ja astemisooli samaaegne kasutamine on vastunäidustatud (vt lõik 4.3).

Pimosiid: Kuigi in vitro ja in vivo uuringuid ei ole tehtud, võib flukonasooli ja pimosiidi koosmanustamine pärssida pimosiidi metabolismi. Pimosiidi plasmasisalduse tõusu tõttu võib tekkida QT-pikenemine ning harvadel juhtudel torsade de pointes. Flukonasooli ja pimosiidi samaaegne kasutamine on vastunäidustatud (vt lõik 4.3).

Kinidiin: Ehkki in vitro ega in vivo uuringuid ei ole läbi viidud, võib flukonasooli ja kinidiini samaaegsel manustamisel aeglustuda kinidiini metabolism. Kinidiini kasutamist on seostatud QT- intervalli pikenemise ja harva torsade de pointes’i tekkimisega. Flukonasooli ja kinidiini samaaegne kasutamine on vastunäidustatud (vt lõik 4.3).

Erütromütsiin: Flukonasooli ja erütromütsiini kooskasutamisel võib suureneda kardiotoksilisus (QT intervalli pikenemine, torsade de pointes) ning selle tagajärjel tekkida äkksurm südameseiskumise tõttu . Flukonasooli ja erütromütsiini samaaegne kasutamine on vastunäidustatud (vt lõik 4.3).

Flukonasooli samaaegne kasutamine koos allpool toodud ravimitega ei ole soovitatav:

Halofantriin: Flukonasool võib suurendada halofantriini plasmakontsentratsiooni CYP3A4 inhibeeriva toime tõttu. Flukonasooli ja halofantriini samaaegsel manustamisel võib suureneda kardiotoksilisuse risk (QT-intervalli pikenemine, torsade de pointes) ja selle tagajärjel tekkida äkksurm südameseiskumise tõttu. Seda kombinatsiooni tuleb vältida (vt lõik 4.4).

Amiodaroon: flukonasooli samaaegne manustamine koos amiodarooniga võib pikendada QT- intervalli. Seetõttu on selle kombinatsiooni kasutamisel vajalik ettevaatus, eriti flukonasooli suurte annuste korral (800 mg).

Flukonasooli samaaegsel kasutamisel koos allpool toodud ravimitega tuleb olla ettevaatlik ja vajadusel annust kohandada:

Teiste ravimite mõju flukonasoolile

Rifampitsiin: Flukonasooli ja rifampitsiini koosmanustamisel väheneb flukonasooli AUC 25% ja poolväärtusaeg 20%. Rifampitsiini samaaegsel manustamisel tuleb kaaluda flukonasooli annuse suurendamist.

Koostoimeuuringud on näidanud, et flukonasooli suukaudne manustamine koos toidu, tsimetidiini, antatsiididega või samaaegselt kiiritusraviga (pärast luuüdi siirdamist) ei mõjuta oluliselt flukonasooli imendumist.

Hüdroklorotiasiid: Farmakokineetilises koostoimeuuringus suurendas samaaegne hüdroklorotiasiidi korduv manustamine tervetel vabatahtlikel flukonasooli sisaldust plasmas 40%. Sellise ulatusega toime tõttu ei ole patsientidel, kes saavad samaaegselt diureetikume, siiski vaja flukonasooli annust kohandada.

Flukonasooli mõju teistele ravimitele

Flukonasool on tsütokroom P450 (CYP) isoensüümi 2C9 tugevatoimeline inhibiitor ja CYP3A4 mõõduka tugevusega inhibiitor. Flukonasool on ka isoensüüm CYP2C19 inhibiitor. Lisaks allpool nimetatud koostoimetele võib samaaegsel manustamisel koos flukonasooliga suureneda ka teiste CYP2C9, CYP2C19 ja CYP3A4 poolt metaboliseeritavate ravimite plasmakontsentratsioon. Seetõttu tuleb nende ravimite kasutamisel samaaegselt flukonasooliga olla ettevaatlik ja patsienti hoolikalt jälgida. Flukonasooli pika poolväärtusaja tõttu püsib ensüümide aktiivsust inhibeeriv toime veel 4…5 päeva pärast ravi lõpetamist flukonasooliga (vt lõik 4.3).

  1. Alfentaniil: Flukonasooli (400 mg) ja intravenoosse alfentaniili (20 mikrogrammi/kg) koosmanustamisel tervetele vabatahtlikele suurenes alfentaniili AUC10 2-kordselt, tõenäoliselt seoses CYP3A4 inhibeerimisega.

Vajalik võib olla alfentaniili annuse kohandamine.

Amitriptülliin, nortriptülliin: Flukonasool tugevdab amitriptülliini ja nortriptülliini toimet. Kombinatsioonravi alustamisel ja ühe nädala möödudes pärast ravi alustamist on soovitatav määrata 5-nortriptülliini ja/või S-amitriptülliini tase. Vajaduse korral tuleb amitriptülliini/nortriptülliini annust kohandada.

Amfoteritsiin B: Flukonasooli ja amfoteritsiin B samaaegsel manustamisel nakatunud normaalsetele ja immuunosupresseeritud hiirtele saadi järgmised tulemused: vähene aditiivne seenevastane toime C. albicans’i põhjustatud süsteemse infektsiooni korral, koostoime puudumine Cryptococcus neoformans’i põhjustatud intrakraniaalse infektsiooni korral ja kahe ravimi antagonism Aspergillus fumigatus’e põhjustatud süsteemse infektsiooni korral. Nimetatud uuringutes saadud tulemuste kliiniline tähendus ei ole teada.

Antikoagulandid: Turuletulekujärgselt on sarnaselt teiste asoolidega, seoses protrombiiniaja pikenemisega täheldatud hemorraagiaid (verevalumid, ninaverejooks, seedetrakti verejooks, veri uriinis ja veriroe) patsientidel, kellele manustati flukonasooli koos varfariiniga. Flukonasooli ja varfariini koosmanustamisel pikenes protrombiiniaeg kuni kahekordseks, tõenäoliselt seoses varfariini metabolismi pärssimisega CYP2C9 poolt. Patsientidel, kes saavad samal ajal flukonasooliga kumariini tüüpi või indanediooni antikoagulante, tuleb hoolikalt protrombiiniaega jälgida. Vajalik võib olla antikoagulandi annuse kohandamine.

Bensodiasepiinid (lühitoimelised), nt midasolaam, triasolaam: Midasolaami suukaudse manustamise korral samaaegselt flukonasooliga (eriti kui ka flukonasooli manustatakse suukaudselt) suureneb midasolaami kontsentratsioon ning tugevneb selle psühhomotoorne toime. 200 mg flukonasooli ja 7,5 mg midasolaami suukaudne koosmanustamine suurendas midasolaami AUC-d 3,7-kordselt ja poolväärtusaega 2,2-kordselt. Flukonasooli (200 mg ööpäevas) ja triasolaami (0,25 mg) suukaudsel koosmanustamisel suurenes triasolaami AUC 4,4-kordselt ja poolväärtusaeg 2,3-kordselt. Triasolaami potentseeritud ja prolongeeritud toimet täheldati ravis koos flukonasooliga. Kui flukonasoolravi saav patsient vajab samaaegselt ravi ka mõne bensodiasepiiniga, tuleb patsienti hoolikalt jälgida ning kaaluda bensodiasepiini annuse vähendamist.

Karbamasepiin: Flukonasool inhibeerib karbamasepiini metabolismi ja suurendab karbamasepiini plasmakontsentratsiooni 30% võrra. Samaaegse ravi korral on oht karbamasepiini toksilisuse tekkeks. Sõltuvalt karbamasepiini kontsentratsioonist plasmas/koostoime ulatusest võib olla vajalik karbamasepiini annuse kohandamine.

Kaltsiumikanali antagonistid: Kaltsiumikanali teatud antagonistid (nifedipiin, isradipiin, amlodipiin, verapamiil ja felodipiin) metaboliseeruvad CYP3A4 vahendusel. Flukonasool võib suurendada nende kontsentratsiooni ja tugevdada seeläbi nende süsteemseid toimeid. Soovitatav on patsientide jälgimine kõrvaltoimete suhtes.

Tselekoksiib: Flukonasooli (200 mg ööpäevas) ja tselekoksiibi (200 mg) samaaegsel manustamisel suureneb tselekoksiibi CMAX 68% võrra ja AUC 134% võrra. Samaaegsel kasutamisel koos flukonasooliga võib olla vajalik tselekoksiibi annuse vähendamine poole võrra.

Tsüklofosfamiid: Samaaegse ravi korral tsüklofosfamiidi ja flukonasooliga suurenevad seerumi bilirubiini- ja kreatiniini kontsentratsioonid. Nimetatud ravimite kooskasutamisel tuleb seerumi bilirubiini- ja kreatiniini sisalduse suurenemise ohtu arvesse võtta.

Fentanüül: Fentanüüli ja flukonasooli võimalikust koostoimest tingituna on teatatud ühest surmajuhtumist, mille puhul arvatavasti oli tegemist fentanüüli intoksikatsiooniga. Ka tervetel vabatahtlikel leiti, et flukonasool pikendab oluliselt fentanüüli eliminatsiooniaega. Fentanüüli suurenenud plasmakontsentratsioon võib põhjustada hingamise pärssumise. Patsiente tuleb hoolikalt jälgida võimaliku hingamise pärssumise riski suhtes. Võib osutuda vajalikuks fentanüüli annuse kohandamine.

HMG CoA reduktaasi inhibiitorid: Müopaatia ja rabdomüolüüsi tekkerisk tõuseb, kui flukonasooli manustatakse koos HMG-CoA reduktaasi inhibiitoritega, mis metaboliseeruvad CYP3A4 vahendusel (nagu atorvastatiin ja simvastatiin) või CYP2C9 vahendusel (nagu fluvastatiin). Kui samaaegne ravi on vajalik, tuleb patsienti jälgida müopaatia ja rabdomüolüüsi sümptomite osas ning jälgida kreatiniini kinaasi. HMG-CoA redukaasi inhibiitorid tuleb ära jätta, kui täheldatakse märkimisväärset kreatiniini kinaasi tõusu või diagnoositakse või kahtlustatakse müopaatiat/rabdomüolüüsi.

Immuunosupressandid (nt tsüklosporiin, everoliimus, siroliimus, takroliimus)

Tsüklosporiin: Flukonasool suurendab oluliselt tsüklosporiini plasmakontsentratsiooni ja AUC-d. Flukonasooli (200 mg ööpäevas) ja tsüklosporiini (2,7 mg/kg ööpäevas) koosmanustamisel suurenes tsüklosporiini AUC 1,8-kordselt. Flukonasooli ja tsüklosporiini samaaegsel kasutamisel tuleb tsüklosporiini plasmakontsentratsiooni alusel tsüklosporiini annust vähendada.

Everoliimus: Kuigi in vivo ja in vitro uuringuid pole teostatud, võib flukonasool suurendada everoliimuse plasmakontsetratsiooni CYP3A4 inhibeeriva toime tõttu.

Siroliimus: Flukonasool suurendab siroliimuse plasmakontsentratsiooni tõenäoliselt CYP3A4 ja P-glükoproteiini abil toimuva siroliimuse metabolismi inhibeerimise teel. Sõltuvalt täheldatud koostoime ulatusest/siroliimuse kontsentratsioonist plasmas on vajalik siroliimuse annuse kohandamine.

Takroliimus: Flukonasool võib suurendada suukaudselt manustatud takroliimuse plasmakontsentratsiooni kuni 5 korda seoses takroliimuse metabolismi inhibeerimisega CYP3A4 poolt soolestikus. Takroliimuse intravenoossel manustamisel ei ole olulist farmakokineetilist koostoimet täheldatud. Takroliimuse suurenenud plasmakontsentratsiooni on seostatud nefrotoksilisusega. Suukaudselt manustatava takroliimuse annust tuleb vähendada sõltuvalt takroliimuse plasmakontsentratsioonist.

Losartaan: Flukonasool pärsib koosmanustamisel losartaani metaboliseerimist aktiivseks metaboliidiks (E-31 74), mis on losartaanravi ajal vastutav selle angiotensiin II retseptoreid blokeeriv toime eest. Samaaegse ravi korral tuleb pidevalt jälgida patsientide vererõhku.

Metadoon: Flukonasool võib suurendada metadooni plasmakontsentratsiooni. Vajalikuks võib osutuda metadooni annuse kohandamine.

  1. Mittesteroidsed põletikuvastased ained (MSPVA-d): Flukonasooli manustamisel koos flurbiprofeeniga suurenes flurbiprofeeni CMAX 23% ja AUC 81% võrra, võrreldes flurbiprofeeni eraldi manustamisel. Samuti suurenesid flukonasooli ja ratseemilise ibuprofeeni (400 mg) koosmanustamisel ibuprofeeni farmakoloogiliselt aktiivse isomeeri [S (+) ibuprofeen] CMAX 15% ja AUC 82% võrra, võrreldes sellega, kui ratseemilist ibuprofeeni manustati eraldi.

Ehkki vastavaid koostoimeuuringuid ei ole läbi viidud, võib flukonasool suurendada ka teiste CYP2C9 poolt metaboliseeritavate MSPVA-de (nt naprokseen, lornoksikaam, meloksikaam, diklofenak) kontsentratsioone. Samaaegse ravi korral on soovitatav patsiente hoolikalt jälgida MSPVA-de kõrvaltoimete ja toksilisuse suhtes. Võib olla vajalik MSPVA-de annuse kohandamine.

  1. Fenütoiin: Flukonasool inhibeerib fenütoiini metabolismi maksas. Flukonasooli (200 mg) ja fenütoiini (250 mg) samaaegne korduv intravenoosne manustamine suurendas fenütoiini AUC24 75% võrra ja CMIN 128% võrra. Samaaegse manustamise korral tuleb jälgida fenütoiini plasmakontsentratsiooni, et ära hoida fenütoiini toksilisust.

Prednisoon: Avaldatud on üks koostoime juhtum, kus prednisoonravi saaval maksatransplantaadiga patsiendil tekkis äge neerupealiste koore puudulikkus, kui kolmekuuline ravi flukonasooliga lõpetati. Flukonasooli manustamise lõpetamine kutsus ilmselt esile CYP3A4 aktiivsuse suurenemise, mis omakorda tõi kaasa prednisooni metabolismi intensiivistumise. Prednisoonravi saavaid patsiente, kellele on pikka aega manustatud flukonasooli, tuleb flukonasooli kasutamise lõpetamisel hoolikalt jälgida neerupealiste koore puudulikkuse suhtes.

Rifabutiin: Flukonasool suurendab rifabutiini plasmakontsentratsiooni, mis toob endaga kaasa rifabutiini AUC kuni 80%-lise suurenemise. Patsientidel, kellele on korraga manustatud flukonasooli ja rifabutiini, on täheldatud uveiiti. Samaaegse ravi puhul flukonasooli ja rifabutiiniga tuleb arvestada rifabutiini toksilisuse sümptomite tekkevõimalusega.

Sakvinaviir: Flukonasool pärsib CYP3A4 ja P-glükoproteiini inhibeerimise teel sakvinaviiri metabolismi maksas ja suurendab seetõttu sakvinaviiri AUC-d ligikaudu 50% võrra ja -iMAXC ligikaudu 55% võrra. Koostoimeid sakvinaviiri/ritonaviiriga ei ole uuritud, samas võivad need olla enam väljendunud. Vajalik võib olla sakvinaviiri annuse kohandamine.

Sulfonüüluuread: Flukonasooli toimel pikenes tervetel vabatahtlikel samaaegselt suukaudselt manustatavate sulfonüüluurea preparaatide (nt kloorpropamiid, glibenklamiid, glipisiid ja tolbutamiid) poolväärtusaeg. Sulfonüüluurea preparaatide samaaegsel manustamisel koos flukonasooliga, soovitatakse vere glükoosi sisaldust sageli jälgida ja sulfonüüluurea preparaatide annuseid vastavalt vähendada.

Teofülliin: Platseebokontrollitud kliinilises koostoimeuuringus põhjustas flukonasooli manustamine annuses 200 mg 14 päeva jooksul teofülliini keskmise plasmakliirensi languse 18% võrra. Patsiente, kes saavad ravi teofülliini suurte annustega või kellel on mõnel muul põhjusel oht teofülliini toksilisuse tekkeks, tuleb samaaegse ravi korral flukonasooliga hoolikalt jälgida teofülliini toksilisuse nähtude suhtes. Toksilisuse nähtude tekkel tuleb raviskeemi muuta.

Vinka alkaloidid: Ehkki vastavaid koostoimeuuringuid ei ole läbi viidud, võib flukonasool oma CYP3A4 inhibeeriva toime tõttu suurendada samal ajal manustatavate vinka alkaloidide (näiteks vinkristiin ja vinblastiin) plasmasisaldust ja põhjustada neurotoksilisust.

  1. A-vitamiin: Teatatud on üks juhtum, kus patsiendil, kes sai kombinatsioonravi all-trans-retiinhappega (A-vitamiini happeline vorm) ja flukonasooliga, tekkis kesknärvisüsteemi häire, mis avaldus aju pseudotuumorina, mis kadus pärast flukonasooli manustamise lõpetamist. Seda kombinatsiooni võib kasutada, ent tuleb arvestada kesknärvisüsteemiga seotud kõrvaltoimete tekkevõimalusega.

Vorikonasool (CYP2C9, CYP2C19 ja CYP3A4 inhibiitor): Suukaudse vorikonasooli (400 mg iga 12 tunni kohta 1. päeval, seejärel 200 mg iga 12 tunni kohta 2,5 päeva jooksul) ja suukaudse flukonasooli (400 mg 1. päeval, seejärel 200 mg iga 24 tunni kohta 4 päeva jooksul) koosmanustamisel 8-le tervele mehele põhjustas vorikonasooli -iMAXC ja AUC suurenemist keskmiselt vastavalt 57% (90% usaldusvahemik: 20% ja 107%) ja 79% (90% usaldusvahemik: 40% ja 128%). Vorikonasooli ja flukonasooli vähendatud annust ja/või sagedust, mis kõrvaldaksid selle toime, ei ole kindlaks tehtud. Vorikonasooliga seotud kõrvalnähtude jälgimine on soovitatav, kui vorikonasooli kasutatakse järjestikku pärast flukonasooli kasutamist.

Zidovudiin: Flukonasool vähendab suukaudselt manustatud zidovudiini kliirensit ligikaudu 45% võrra, suurendades ziduvudiini -iMAXC 84% ja AUC 74% võrra. Zidovudiini poolväärtusaeg pikenes pärast samaaegset manustamist flukonasooliga samamoodi ligikaudu 128% võrra. Patsiente, kes saavad samal ajal ravi flukonasooli ja zidovudiiniga, tuleb jälgida zidovudiiniga seotud kõrvaltoimete suhtes. Vajalik võib olla zidovudiini annuse vähendamine.

Asitromütsiin: 18 tervel vabatahtlikul läbiviidud avatud, randomiseeritud, kolme grupiga ristuvas uuringus hinnati asitromütsiini 1200 mg suukaudse ühekordse annuse mõju flukonasooli 800 mg suukaudse ühekordse annuse farmakokineetikale ning flukonasooli toimeid asitromütsiini farmakokineetikale. Olulisi farmakokineetilisi koostoimeid flukonasooli ja asitromütsiini vahel ei täheldatud.

Suukaudsed kontratseptiivid: Kombineeritud suukaudsete rasestumisvastaste preparaatide ja flukonasooli korduva manustamise koostoime kohta on tehtud kaks farmakokineetilist uuringut. 50 mg flukonasooli annusega läbiviidud uuringus ei leitud mingit toimet hormoonisisaldusele, samas kui 200 mg flukonasooli ööpäevase annuse korral suurenesid etünüülöstradiooli ja levonorgestreeli AUC-d vastavalt 40% ja 24% võrra. Seega, flukonasooli terapeutiliste annuste korduv manustamine ei mõjuta tõenäoliselt kombineeritud suukaudse kontratseptiivi efektiivsust.

Ivakaftoor: Flukonasooli kooskasutamine ivakaftooriga (tsüstilise fibroosi transmembraanse juhtivuse regulaatori (TFTR) potentseerija) suurendas ivakaftoori kontsentratsiooni 3-kordselt ja hüdroksümetüül-ivakaftoori (M1) kontsentratsiooni 1,9-kordselt. Patsientidel, kes võtavad samaaegselt mõõdukaid CYP3A inhibiitoreid, nagu flukonasool ja erütromütsiin, tuleb ivakaftoori annust vähendada 150 mg-ni üks kord ööpäevas.

Fertiilsus, rasedus ja imetamine

Rasedus

Vaatlusuuringu tulemuste kohaselt on esimesel trimestril flukonasooli ravi saanud naistel suurem raseduse katkemise risk.

Lastel, kelle emasid on koktsidioidmükoosi tõttu ravitud flukonasooli suurte annustega (400…800 mg ööpäevas) 3 kuud või kauem, on täheldatud erinevaid kaasasündinud hälbeid (sh brahhütsefaalia, kõrvade düsplaasia, suur eesmine lõge, reieluu kaardumine ja kodarluu-õlavarreluu sünostoos). Seos nende juhtumite ja flukonasoolravi vahel on ebaselge.

Loomkatsed on näidanud reproduktiivtoksilisust (vt lõik 5.3).

Flukonasooli standardannuseid ja ka lühiajalist ravi ei tohi raseduse ajal ilma tungiva vajaduseta rakendada.

Flukonasooli suuri annuseid ja/või pikaajalisi raviskeeme ei tohi raseduse ajal kasutada, v.a juhul, kui on tegemist potentsiaalselt eluohtlike infektsioonidega.

Imetamine

Flukonasool eritub rinnapiima, kuid kontsentratsioon rinnapiimas on väiksem kui plasmas. Imetamist tohib jätkata pärast flukonasooli 200 mg tavaannuse või väiksema annuse ühekordset manustamist. Pärast flukonasooli korduvat või suures annuses manustamist ei ole rinnaga toitmine soovitatav.

Fertiilsus

Flukonasool ei mõjutanud isaste ega emaste rottide viljakust (vt lõik 5.3).

Toime reaktsioonikiirusele

Uuringuid flukonasooli toime kohta autojuhtimise või masinate käsitlemise võimele ei ole läbi viidud. Patsiente tuleb hoiatada, et flukonasooli kasutamine võib põhjustada pearinglust või krampe (vt lõik 4.8) ja neil tuleb soovitada nimetatud sümptomite ilmnemisel autojuhtimisest ning masinate käsitlemisest hoiduda.

Kõrvaltoimed

Kõige sagedamini (> 1/10) täheldatud kõrvaltoimed on peavalu, kõhuvalu, kõhulahtisus, iiveldus, oksendamine, alaniinaminotransferaasi aktiivsuse tõus, aspartaataminotransferaasi aktiivsuse tõus, vere leeliselise fosfataasi aktiivsuse tõus ja nahalööve.

Flukonasooli kasutamisel täheldatud alljärgnevatest kõrvaltoimetest on teatatud järgmise esinemissagedusega: väga sage (≥1/10); sage (≥1/100 kuni < 1/10); aeg-ajalt (≥1/1000 kuni < 1/100), harv (≥1/10 000 kuni < 1/1000), väga harv (< 1/10 000), teadmata (esinemissagedust ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel).

Organsüsteemi

Sage

Aeg-ajalt

Harv

klass

 

 

 

Vere ja

 

Aneemia

Agranulotsütoos,

lümfisüsteemi

 

 

leukopeenia,

häired

 

 

trombotsütopeenia,

 

 

 

neutropeenia

Immuunsüsteemi

 

 

Anafülaksia

häired

 

 

 

Ainevahetus- ja

 

Söögiisu vähenemine

Hüperkolesteroleemia,

toitumishäired

 

 

hüpertriglütserideemia,

 

 

 

hüpokaleemia

Psühhiaatrilised

 

Uimasus, unetus

 

häired

 

 

 

Närvisüsteemi

Peavalu

Krambid, paresteesia,

Treemor

häired

 

pearinglus,

 

 

 

maitsetundlikkuse häired

 

Kõrva ja

 

Peapööritus

 

labürindi

 

 

 

kahjustused

 

 

 

Südame häired

 

 

Torsade de pointes (vt

 

 

 

lõik 4.4), QT-intervalli

 

 

 

pikenemine (vt lõik 4.4)

Seedetrakti

Kõhuvalu, oksendamine,

Kõhukinnisus, düspepsia,

 

häired

kõhulahtisus, iiveldus

kõhupuhitus, suukuivus

 

Maksa ja

Alaniinaminotransferaasi

Kolestaas (vt lõik 4.4),

Maksapuudulikkus (vt

sapiteede häired

aktiivsuse tõus (vt lõik

kollatõbi (vt lõik 4.4),

lõik 4.4),

 

4.4),

bilirubiinisisalduse

hepatotsellulaarne

 

aspartaataminotransferaasi

suurenemine (vt lõik 4.4)

nekroos (vt lõik 4.4),

 

aktiivsuse tõus (vt lõik

 

hepatiit (vt lõik 4.4),

 

4.4), vere leeliselise

 

hepatotsellulaarne

 

fosfataasi aktiivsuse tõus

 

kahjustus (vt lõik 4.4)

 

(vt lõik 4.4)

 

 

Naha ja

Lööve (vt lõik 4.4)

Ravimilööve (vt lõik

Epidermise toksiline

nahaaluskoe

 

4.4)* urtikaaria (vt lõik

nekrolüüs (vt lõik 4.4),

kahjustused

 

4.4), sügelus, suurenenud

Stevensi-Johnsoni

 

 

higistamine

sündroom (vt lõik 4.4),

 

 

 

äge generaliseerunud

 

 

 

eksantemaatiline

 

 

 

pustuloos (vt lõik 4.4),

 

 

 

eksfoliatiivne dermatiit,

 

 

 

angioödeem,

 

 

 

näopiirkonna turse,

 

 

 

alopeetsia

Lihas-skeleti ja

 

Müalgia

 

sidekoe

 

 

 

kahjustused

 

 

 

Üldised häired ja

 

Väsimus, halb

 

manustamiskoha

 

enesetunne, asteenia,

 

reaktsioonid

 

palavik

 

* sealhulgas fikseeritud ravimilööve.

 

 

Lapsed

Pediaatriliste kliiniliste uuringute käigus leitud kõrvaltoimete ja laboratoorsete hälvete muster ning esinemissagedus on võrreldav täiskasvanute omaga.

Võimalikest kõrvaltoimetest teavitamine

Ravimi võimalikest kõrvaltoimetest on oluline teavitada ka pärast ravimi müügiloa väljastamist. See võimaldab jätkuvalt hinnata ravimi kasu/riski suhet. Tervishoiutöötajatel palutakse teavitada kõigist võimalikest kõrvaltoimetest www.ravimiamet.ee kaudu.

Üleannustamine

Flukonasooli üleannustamise korral on täheldatud hallutsinatsioone ja paranoilist käitumist. Üleannustamise puhul piisab sümptomaatilisest ravist (vajaduse korral võib kasutada toetavat ravi ja maoloputust).

Flukonasool eritub suures ulatuses uriiniga. Diureesi forsseerimine suurendab tõenäoliselt eliminatsiooni. Kolmetunnine hemodialüüs vähendab ravimi kontsentratsiooni plasmas ligikaudu 50% võrra.

FARMAKOLOOGILISED OMADUSED

Farmakodünaamilised omadused

Farmakoterapeutiline rühm: seenevastased ained süsteemseks kasutamiseks, triasooli derivaadid ATC kood: J02AC01

Toimemehhanism

Flukonasool on triasoolne seenevastane ravim. Selle peamiseks toimemehhanismiks on seeneraku tsütokroom P450 poolt vahendatud 14-alfa-lanosterooli demetüleerimise pärssimine, mis on tähtis etapp seeneraku ergosterooli biosünteesis. 14-alfa-metüülsteroolide kumuleerumine korreleerub sellele järgneva ergosterooli kadumisega seeneraku membraanist ja võib olla vastutav flukonasooli seenevastase toime eest. On näidatud, et flukonasool toimib suurema spetsiifilisusega seente tsütokroom P450 ensüümsüsteemidesse kui erinevatesse imetajate tsütokroom P450 ensüümsüsteemidesse.

Manustatuna 50 mg ööpäevas kuni 28 päeva vältel, ei mõjuta flukonasool testosterooni kontsentratsiooni plasmas meestel ega steroidide kontsentratsioone fertiilses eas naistel. Flukonasooli annused 200…400 mg ööpäevas ei omanud kliiniliselt märkimisväärset toimet endogeensete steroidide tasemele ega adrenokortikotroopsest hormoonist stimuleeritud vastusele tervetel meessoost vabatahtlikel. Koostoimeuuringud antipüriiniga on näidanud, et flukonasooli 50 mg ühekordsed või korduvannused ei mõjuta selle metabolismi.

Tundlikkus in vitro

In vitro tingimustes on näidatud, et flukonasoolil on seenevastane toime enamike kliiniliselt esinevate

Candida liikide suhtes (sh C. albicans, C. parapsilosis, C. tropicalis). C. glabrata on flukonasooli suhtes tundlik, samas kui C. krusei on selle suhtes resistentne.

In vitro tingimustes on näidatud, et flukonasool toimib ka sellistesse mikroorganismidesse, nagu Cryptococcus neoformans ja Cr. gattii ning samuti endeemilistesse hallitusseentesse, nagu

Blastomyces dermatiditis, Coccidioides immitis, Histoplasma capsulatum ja Paracoccidioides brasiliensis.

Farmakokineetiliste/farmakodünaamiliste omaduste suhe

Loomkatsetes leiti korrelatsioon MIK väärtuste ja tõhususe vahel Candida spp. põhjustatud eksperimentaalsete mükooside vastu. Kliinilistes uuringutes täheldati peaaegu 1:1 lineaarset suhet AUC ja flukonasooli annuse vahel. On olemas ka otsene, kuid puudulik seos AUC või annuse ja selle vahel, kui edukas ravivastus saavutatakse suuõõne kandidiaasi ja vähemal määral kandideemia ravis. Samamoodi on paranemine vähem tõenäoline infektsioonide puhul, mille on põhjustanud flukonasooli kõrgema MIK-ga tüved.

Resistentsusmehhanismid

Candida spp on omandanud mitmeid resistentsuse mehhanisme asoolsete seenevastaste ravimite suhtes. On teada, et seenetüvedel, mis on omandanud ühe või mitu sellistest resistentsuse mehhanismidest, on flukonasooli suhtes kõrge minimaalne inhibeeriv kontsentratsioon (MIK), mis avaldab tõhususele ebasoodsat mõju in vivo tingimustes ja kliiniliselt.

On registreeritud superinfektsioonide juhtumeid mõnede teiste Candida liikidega kui C. albicans, mis sageli ei ole flukonasoolile tundlikud (nt Candida krusei). Sellistel juhtudel võib osutuda vajalikuks mõni alternatiivne seenevastane ravi.

Kriitilised kontsentratsioonid (EUCAST-i kriteeriumite kohaselt)

Farmakokineetiliste/farmakodünaamiliste (FK/FD) andmete analüüside ja in vitro tundlikkuse ning kliinilise vastuse alusel on EUCAST-AFST (European Committee on Antimicrobial susceptibility Testing-subcommittee on Antifungal Susceptibility Testing, Euroopa antimikrobiaalse tundlikkuse kontrolli komitee ja seenevastase tundlikkuse kontrolli alamkomitee) kindlaks määranud flukonasooli piirväärtused Candida liikide jaoks (EUCAST-i flukonasooli käsitleva dokumendi versioon 2, 2007). Need on jagatud liikidega mitteseotud piirväärtusteks, mis on kindlaks määratud peamiselt FK/FD andmete alusel ja on sõltumatud MIK jaotusest konkreetsetes liikides, ning liigispetsiifilisteks piirväärtusteks nende liikide jaoks, mida kõige sagedamini seostatakse infektsioonidega inimestel. Need piirväärtused on toodud allolevas tabelis.

Seenevastane

 

Liigispetsiifilised piirväärtused (S</R>)

 

Liikidega

ravim

 

 

 

 

 

 

mitteseotud

 

 

 

 

 

 

 

piirväärtusedA

 

 

 

 

 

 

 

S</R>

 

Candida

Candida

Candida

Candida

 

Candida

 

 

albicans

glabrata

krusei

parapsilosis

 

tropicalis

 

Flukonasool

2/4

IE

--

2/4

 

2/4

2/4

S= tundlik, R= resistentne

A= liikidega mitteseotud piirväärtused on kindlaks määratud peamiselt FK/FD andmete alusel ega sõltu konkreetsete liikide MIK jaotusest. Need on mõeldud kasutamiseks ainult organismide puhul, millel puuduvad konkreetsed piirväärtused.

--= Tundlikkuse kontroll ei ole soovitatav, sest liik on halb sihtmärk selle ravimiga ravimisel. IE= Ei ole piisavalt tõendeid, et kõnealune liik on sellele ravimile heaks sihtmärgiks.

Farmakokineetilised omadused

Flukonasooli farmakokineetika on ühesugune nii intravenoossel kui suukaudsel manustamisel.

Imendumine

Suukaudsel manustamisel imendub flukonasool hästi ja plasmasisaldus (ning süsteemne biosaadavus) on rohkem kui 90% sisaldusest, mis saavutatakse intravenoossel manustamisel. Toidu samaaegne tarvitamine ei mõjuta suukaudset imendumist. Maksimaalne kontsentratsioon plasmas saabub 0,5…1,5 tundi pärast tühja kõhuga manustamist. Plasma kontsentratsioonid on proportsionaalsed annustega. Löökannuse manustamine (esimesel päeval) 2-kordse ööpäevase annusena võimaldab saavutada ligikaudu 90% tasakaalukontsentratsioonist kahe päevaga.

Jaotumine

Hinnanguline jaotusruumala on ligikaudu võrdne kogu keha vedeliku hulgaga. Plasmavalkudega seonduvus on madal (11…12%).

Flukonasool tungib hästi kõigisse kehavedelikesse. Flukonasooli tase süljes ja rögas on samasugune nagu plasmas. Seentest põhjustatud meningiidiga patsiendil on flukonasooli sisaldus tserebrospinaalvedelikus ligikaudu 80% plasmakontsentratsioonist.

Naha sarvkihis, marrask- ja pärisnahas ning ekriinses higis saavutatakse kõrged flukonasooli tasemed, mis ületavad seerumi kontsentratsioonid. Flukonasool kumuleerub sarvkihis. Manustades ööpäevas 50 mg ravimit, oli 12 päeva pärast flukonasooli kontsentratsioon sarvkihis 73 mikrogrammi/g ja 7 päeva pärast ravi lõppu oli kontsentratsioon ikka veel 5,8 mikrogrammi/g. Pärast 150 mg manustamist 1 kord nädalas oli 7 päeva pärast flukonasooli kontsentratsioon naha sarvkihis 23,4 mikrogrammi/g ja 7 päeva pärast teist annust 7,1 mikrogrammi/g.

Pärast 4-kuulist ravikuuri flukonasooliga annuses 150 mg üks kord nädalas oli flukonasooli kontsentratsioon 4,05 mikrogrammi/g tervetes ja 1,8 mikrogrammi/g haigetes küüntes ja veel 6 kuud pärast ravi lõppu leidus flukonasooli küüntes märkimisväärses kontsentratsioonis.

Biotransformatsioon

Flukonasool metaboliseerub ainult vähesel määral. Radioaktiivse märgisega annusest eritus muutunud kujul uriiniga ainult 11%. Flukonasool on isoensüümide CYP2C9 ja CYP3A4 selektiivne inhibiitor (vt lõik 4.5). Flukonasool on ka isoensüüm CYP2C19 inhibiitor.

Eritumine

Flukonasooli plasma eliminatsiooni poolväärtusaeg on ligikaudu 30 tundi. Ravim eritub peamiselt neerude kaudu ja ligikaudu 80% manustatud annusest eritub uriiniga muutumatul kujul. Flukonasooli kliirens on proportsionaalne kreatiniini kliirensiga. Tsirkuleerivaid metaboliite ei ole täheldatud.

Pikk poolväärtusaeg võimaldab vaginaalkandidiaase ravida ühekordse annusega ning teiste näidustuste korral kasutada annuseid 1 kord ööpäevas või 1 kord nädalas.

Farmakokineetika neerukahjustuse korral

Raske neerupuudulikkusega patsientidel (glomerulaarfiltratsiooni kiirus < 20 ml/min) pikenes poolväärtusaeg 30 tunnist 98 tunnini. Seetõttu on vaja annust vähendada. Flukonasooli saab organismist eemaldada hemodialüüsi teel ja vähemal määral peritoneaaldialüüsi teel. Pärast kolmetunnist hemodialüüsi oli verest eemaldatud ligikaudu 50% flukonasoolist.

Farmakokineetika lastel

Farmakokineetilisi andmeid hinnati 113-l lapsel viies uuringus: kaks üksikannuse uuringut, kaks mitme annusega uuringut ja uuring enneaegsetel vastsündinutel. Ühe uuringu andmed ei olnud tõlgendatavad muutuste tõttu ravimi koostises uuringu käigus. Lisaandmed olid saadaval compassionate use uuringust.

Pärast 2…8 mg/kg flukonasooli manustamist lastele vanuses 9 elukuud kuni 15 aastat leiti AUC 38 pg.h/ml olevat 1 mg/kg annuse ühiku korral. Flukonasooli keskmine plasma eliminatsiooni poolväärtusaeg varieerus vahemikus 15…18 tundi ja jaotusruumala oli pärast korduvannuseid ligikaudu 880 ml/kg. Pärast flukonasooli ühekordse annuse manustamist leiti plasma eliminatsiooni poolväärtusaeg olevat kõrgem - ligikaudu 24 tundi. See on võrreldav flukonasooli eliminatsiooni poolväärtusajaga pärast ühekordse flukonasooli annuse 3 mg/kg i.v manustamist 11-päevastele kuni 11-kuustele lastele. Jaotusruumala selles vanusegrupis on ligikaudu 950 ml/kg.

Kogemus flukonasooliga vastsündinutel on piiratud farmakokineetiliste uuringutega enneaegsetel vastsündinutel. Keskmiselt 28-nädalase gestatsiooniajaga 12 enneaegse vastsündinu keskmine vanus esimese annuse juures oli 24 tundi (vahemik 9…36 tundi) ja keskmine sünnikaal oli 0,9 kg (vahemik 0,75 kuni 1,10 kg). Seitse patsienti lõpetasid protokolli; maksimaalselt viis intravenoosset flukonasooli infusiooni 6 mg/kg manustati iga 72 tunni järel. Keskmine poolväärtusaeg (tundides) oli 1. päeval 74 (vahemik 44…185), mis ajaga vähenes kuni keskmiselt 53-ni (vahemik 30…131) 7. päeval ja 47-ni (vahemik 27…68) 13. päeval. Kontsentratsiooniaja kõvera alune pindala (mikrogrammi h/ml) oli 271 (vahemik 173…385) 1. päeval ja see suurenes keskmiselt 490-ni (vahemik 292…734) 7. päeval ja vähenes keskmiselt 360-ni (vahemik 167…566) 13. päeval. Jaotusruumala (ml/kg) oli 1183 (vahemik 1070…1470) 1. päeval ja see suurenes ajaga keskmiselt 1184-ni (vahemik 510…2130) 7. päeval ja 1328-ni (vahemik 1040…1680) 13. päeval.

Farmakokineetika eakatel

Kahekümne kahel ≥ 65-aastasel patsiendil viidi ühekordse suukaudse flukonasooli annusega 50 mg läbi farmakokineetiline uuring. Kümme patsienti said kaasuvalt ravi diureetikumidega. Suurim plasmakontsentratsioon CMAX (1,54 mikrogrammi/ml) saabus 1,3 tundi pärast manustamist. Keskmine

AUC oli 76,4 ± 20,3 mikrogrammi h/ml ja keskmine terminaalne poolväärtusaeg 46,2 tundi. Nimetatud farmakokineetilised parameetrid on kõrgemad, kui on täheldatud tervetel noortel meessoost vabatahtlikel. Samaaegne diureetikumide manustamine ei mõjutanud olulisel määral AUC või CMAX väärtusi. Ka kreatiniini kliirens (74 ml/min), muutumatul kujul uriiniga eritatud ravimi osakaal (0...24 tundi, 22%) ja flukonasooli hinnanguline renaalne kliirens (0,124 ml/min/kg) olid eakatel kõrgemad kui noortel vabatahtlikel. Seega näib flukonasooli jaotumise muutus eakatel patsientidel olevat seotud vanemate patsientide populatsioonile iseloomuliku neerufunktsiooni langusega.

Prekliinilised ohutusandmed

Mittekliinilistes uuringutes täheldati toimeid ainult selliste annuste korral, mis on palju suuremad inimesele manustatavast annusest, mis viitab sellele, et need toimed ei ole kliinilisel kasutamisel olulised.

Kantserogeensus

Flukonasooliga ei ilmnenud kantserogeenset toimet ei hiirtel ega rottidel, kellele manustati 24 kuu vältel suukaudseid annuseid 2,5; 5 või 10 mg/kg/ööpäevas (ligikaudu 2…7-kordne soovituslik annus inimesel). Isastel rottidel, kes said annuseid 5 ja 10 mg/kg/ööpäevas, tõusis hepatotsellulaarsete adenoomide esinemissagedus.

Mutageensus

Koos flukonasooli metaboolse aktivatsiooniga või selle puudumisel olid mutageensuse testid negatiivsed nelja Salmonella typhimurium tüvega ja hiire lümfoomi L5178Y süsteemiga. Tsütogeneetilised uuringud in vivo (hiire luuüdi rakud, pärast flukonasooli suukaudset manustamist) ja in vitro (inimese lümfotsüüdid töödeldud flukonasooliga 1000 µg/ml) ei andnud mingeid tõendeid kromosoomide mutatsioonide kohta.

Reproduktiivtoksilisus

Flukonasool ei mõjutanud ei isaste ega emaste rottide viljakust, keda raviti suukaudsete annustega 5, 10 või 20 mg/kg ööpäevas või parenteraalsete annustega 5, 25 või 75 mg/kg.

Annused 5 või 10 mg/kg ei avaldanud loodetele mingit toimet; 25 ja 50 mg/kg ning suuremate annuste puhul täheldati loodete anatoomiliste häirete (liigsed roided, neeruvaagna laienemine) esinemissageduse suurenemist ja hilinenud luustumist. Annuste puhul, mis jäid vahemikku 80…320 mg/kg, suurenes rottide hulgas embrüote suremus ja loodetel esinevate häirete, sh laineliste roiete, suulaelõhe ja ebahariliku kraniofatsiaalse luustumise esinemissagedus.

Suukaudse annuse 20 mg/kg korral hilines veidi poegimine ja samas täheldati mõnedel emasloomadel intavenoossete annuste 20 mg/kg ja 40 mg/kg korral düstookiat ja sünnitegevuse pikenemist. Kõrvalekalded sünnitegevuses kajastusid surnult sündide väheses sagenemises ja sünnitusjärgse elulemuse languses nende annuste korral. Mõju rottide sünnitegevusele seletub liigispetsiifilise omadusega, mis seisneb östrogeenide taseme languses flukonasooli kõrgete annuste toimel. Sellist hormoonide tasakaalu muutust ei ole täheldatud flukonasooliga ravitud naistel (vt lõik 5.1).

FARMATSEUTILISED ANDMED

Abiainete loetelu

Naatriumkloriid

Süstevesi

Sobimatus

Seda ravimpreparaati ei tohi segada teiste ravimitega, välja arvatud nendega, mis on loetletud lõigus 6.6.

Kõlblikkusaeg

Klaasviaal 36 kuud.

PVC-vaba kott 24 kuud.

See ravim on ühekordseks kasutamiseks. Pärast avamist tuleb järelejäänud lahus ära visata.

Säilitamise eritingimused

Klaasviaal

Hoida temperatuuril kuni 25 °C.

Mitte lasta külmuda.

Hoida viaal välispakendis, valguse eest kaitstult.

PVC-vaba kott

Hoida temperatuuril kuni 25 °C.

Mitte lasta külmuda.

Hoida kott välispakendis, valguse eest kaitstult.

Mikrobioloogilise saastatuse vältimiseks tuleb lahus kohe ära kasutada. Kui ravimit ei kasutata kohe, vastutab selle säilitamisaja ja –tingimuste eest kasutaja. Ravimit võib säilitada kuni 24 tundi temperatuuril 2 °C…8 °C, välja arvatud juhul, kui lahjendamine on toimunud kontrollitud ja valideeritud aseptilistes tingimustes.

Pakendi iseloomustus ja sisu

Klaasviaal

Läbipaistvad klaasviaalid (tüüp 1), suletud butüleeritud kummikorgiga, mis on kaetud alumiiniumümbrisega ja kaitsva eemaldatava plastkattega.

PVC-vaba kott

Sildiga märgistatud PVC-vaba kott, mis sisaldab tsiprofloksatsiini lahust.

Pakendi suurus: 100ml x 1

Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.

Erihoiatused ravimpreparaadi hävitamiseks ja käsitlemiseks

Flukonasooli intravenoosset infusioonilahust võib manustada järgmiste lahustega:

a)5% ja 20% glükoosilahus

b)Ringeri lahus

c)Hartmanni lahus

d)Kaaliumkloriidi glükoosilahus

e)4,2% ja 5% naatriumvesinikkarbonaadilahus

f)3,5% Aminosyn

g)9 mg/ml (0,9%) naatriumkloriidilahus

h)Dialaflex (6,36% intraperitoneaaldialüüsi lahus)

Flukonasooli tohib infundeerida läbi olemasoleva veeniühenduse koos eelpool nimetatud vedelikega. Ehkki ei ole täheldatud mingit spetsiifilist sobimatust, ei soovitata flukonasooli segada ühegi teise ravimiga enne infusiooni.

Infusioonilahus on ainult ühekordseks kasutamiseks.

Lahus tuleb valmistada aseptilistes tingimustes. Enne kasutamist tuleb lahust visuaalselt kontrollida aineosakeste või värvimuutuse suhtes. Lahust tohib kasutada vaid juhul, kui see on selge ja ilma nähtavate osakesteta.

Kasutamata ravimpreparaat või jäätmematerjal tuleb hävitada vastavalt kohalikele nõuetele.

MÜÜGILOA HOIDJA

Claris Lifesciences (UK) Limited, Crewe Hall, Golden Gate Lodge, Crewe, Chesire, CW1 6UL Ühendkuningriik

MÜÜGILOA NUMBER

ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE/MÜÜGILOA UUENDAMISE KUUPÄEV

Müügiloa esmase väljastamise kuupäev: 28.09.2007

Müügiloa viimase uuendamise kuupäev: 10.02.2016

TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV

Märts 2018