Fosinopril actavis – Ravimi omaduste kokkuvõte

RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE

1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS

Fosinopril Actavis, 10 mg tabletid Fosinopril Actavis, 20 mg tabletid

2. KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS

Üks tablett sisaldab vastavalt 10 mg või 20 mg fosinopriilnaatriumi.

INN. Fosinoprilum

Teadaolevat toimet omav abiaine 10 mg tablett sisaldab 118 mg laktoosmonohüdraati 20 mg tablett sisaldab 108 mg laktoosmonohüdraati.

Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.

3. RAVIMVORM

Tablett.

Fosinopril Actavis, 10 mg tabletid Valged kuni kahvatuvalged ümmargused tabletid, millele on peale trükitud "FL10". Diameeter 8 mm.

Fosinopril Actavis, 20 mg tabletid Valged kuni kahvatuvalged ümmargused tabletid, millele on peale trükitud "FL20". Diameeter 8 mm.

4. KLIINILISED ANDMED

4.1 Näidustused

Hüpertensioon. Sümptomaatiline südamepuudulikkus.

4.2 Annustamine ja manustamisviis

Annustamine Annus kohandatakse lähtuvalt patsiendi individuaalsetest vajadustest ja vererõhu vastusest (vt lõik 4.4).

Hüpertensioon Fosinopriilnaatriumi võib kasutada monoteraapiana või kombineerituna teiste antihüpertensiivsete ravimitega (vt lõigud 4.3, 4.4, 4.5 ja 5.1).

Hüpertensiivne patsient, keda ei ravita diureetikumidega Algannus Soovitatav algannus on 10 mg üks kord ööpäevas. Tugevalt aktiveeritud reniin-angiotensiin- aldosterooni süsteemiga patsientidel (eriti renovaskulaarse hüpertensiooniga, soolade defitsiidi ja/või vähenenud vereruumalaga, kardiaalse dekompensatsiooniga või raske hüpertensiooniga patsiendid)

võib pärast esimest annust tekkida ülemäärane vererõhu langus. Ravi tuleb alustada meditsiinilise järelevalve tingimustes.

Säilitusannus Tavaline ööpäevane annus on 10 mg kuni maksimaalselt 40 mg manustatuna ühekordse annusena. Üldiselt, kui antud annusega soovitud terapeutilist vastust ei saavutata 3…4 nädala jooksul, võib edaspidi annust suurendada.

Hüpertensiivsed patsiendid, kes saavad samaaegselt diureetikumravi Pärast fosinopriilnaatriumi esimest annust võib tekkida sümptomaatiline hüpotensioon. Suurema tõenäosusega tekib see samaaegselt diureetikumravi saavatel patsientidel. Seetõttu on vajalik ettevaatus, kuna need patsiendid võivad olla vähenenud veremahuga või soolade vaeguses. Võimalusel tuleb diureetikumid 2…3 päeva enne ravi algust fosinopriilnaatriumiga ära jätta. Nendel hüpertensiivsetel patsientidel, kellel diureetikumravi ära jätta ei saa, tuleb ravi alustada 10 mg fosinopriilnaatriumiga. Tuleb jälgida neerufunktsiooni ja seerumi kaaliumisisaldust. Fosinopriilnaatriumi edasised annused tuleb kohandada lähtuvalt vererõhu vastusest. Vajadusel võib diureetikumi hiljem uuesti kasutusele võtta (vt lõigud 4.4 ja 4.5). Kui ravi alustatakse juba diureetikumravil oleval patsiendil, on soovitatav, et ravi fosinopriilnaatriumiga alustatakse meditsiinilise jälgimise tingimustes mitme tunni vältel ja seni kuni vererõhk stabiliseerub. Südamepuudulikkus Sümptomaatilise südamepuudulikkusega patsientidel tuleb fosinopriilnaatriumi kasutada täiendavalt diureetikumidele ja vajadusel ka digitaalisele. Soovitatav algannus on 10 mg üks kord ööpäevas, alustatuna hoolika meditsiinilise jälgimise tingimustes. Kui algannust talutakse hästi, võib seda suurendada kuni 40 mg üks kord ööpäevas vastavalt kliinilisele ravivastusele. Esialgset annusele järgnevat hüpotensiooni on võimalik fosinopriilnaatriumi annuse hoolika tiitrimisega ära hoida, millega saavutatakse efektiivne hüpotensiooni kontroll.

Sümptomaatilise hüpotensiooni suure tekkeriskiga patsientidel, nt soolade vaegus ilma või koos hüponatreemiaga, hüpovoleemilised patsiendid või suurtes annustes diureetikume saavad patsiendid, tuleb need seisundid võimalusel korrigeerida enne ravi algust fosinopriilnaatriumiga. Et teha kindlaks kõrge riskiga patsiendil hüpotensiivne toime, peab raviarst kaaluma algannusena 5 mg manustamist. Seejärel tuleb annust kohandada kuni optimaalse ravivastuse saavutamiseni. Tuleb jälgida neerufunktsiooni ja seerumi kaaliumisisaldust (vt lõik 4.4).

Patsientide erirühmad

Neerupuudulikkusega patsiendid Soovitatav algannus on 10 mg ööpäevas, kuid ettevaatus on vajalik, kui glomerulaarfiltratsioon on alla 10 ml/min.

Maksakahjustusega patsiendid Soovitatav algannus on 10 mg ööpäevas, kuid ettevaatus on vajalik. Kuigi maksakahjustusega patsientidel võib hüdrolüüsi kiirus olla aeglasem, ei ole hüdrolüüsi üldine tase eriti langenud. Selles patsientide grupis on tegemist fosinoprilaadi vähenenud hepaatilise kliirensiga, millele kompensatoorselt kaasneb renaalse ekskretsiooni suurenemine.

Lapsed Ravimi kasutamine antud vanusegrupis ei ole soovitatav. Fosinopriili kliinilise kasutamise kogemused 6-aastastel ja vanematel hüpertensiooniga lastel on piiratud (vt lõigud 4.8, 5.1 ja 5.2). Optimaalset annust ei ole kindlaks määratud ükskõik millise vanusega lapsele. Lastele kehakaaluga alla 50 kg ei ole sobilikku annust saadaval.

Eakad

Normaalse neeru- ja maksafunktsiooniga eakatel patsientidel ei ole vaja annust vähendada, sest võrreldes nooremate isikutega ei täheldatud fosinoprilaadi farmakokineetilistes parameetrites ega antihüpertensiivses toimes märkimisväärseid erinevusi. Manustamisviis Fosinopriilnaatriumi manustatakse suukaudselt ühekordse ööpäevase annusena. Nagu teiste üks kord ööpäevas võetavate ravimitega, tuleb ka seda võtta iga päev enam-vähem ühel ja samal ajal. Toit ei mõjuta fosinopriilnaatriumi imendumist.

4.3 Vastunäidustused

− Ülitundlikkus toimeaine, teiste AKE-inhibiitorite või lõigus 6.1 loetletud mis tahes abiaine suhtes. − Anamneesis angioödeem seoses AKE-inhibiitorite varasema kasutamisega. − Pärilik või idiopaatiline angioneurootiline ödeem. − Raseduse teine ja kolmas trimester (vt lõigud 4.4. ja 4.6).

− Fosinopril Actavise samaaegne kasutamine aliskireeni sisaldavate ravimitega on vastunäidustatud suhkurtõve või neerukahjustusega (GFR < 60 ml/min/1,73 m2) patsientidele (vt lõigud 4.5 ja 5.1). − Samaaegne kasutamine koos sakubitriili/valsartaaniga. Ravi fosinopriilnaatriumiga ei tohi alustada varem kui 36 tundi pärast viimast sakubitriili/valsartaani annust (vt ka lõigud 4.4 ja 4.5).

4.4 Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel

Reniin-angiotensiin-aldosterooni süsteemi (RAAS) kahekordne blokaad On tõendeid, et AKE-inhibiitorite, angiotensiin II retseptori antagonistide või aliskireeni samaaegne kasutamine suurendab hüpotensiooni, hüperkaleemia ja neerutalitluse languse (k.a äge neerupuudulikkus) riski. Seetõttu ei soovitata RAAS-i kahekordset blokaadi AKE-inhibiitorite, angiotensiin II retseptori antagonistide või aliskireeni samaaegse kasutamisega (vt lõigud 4.5 ja 5.1). Kui kahekordset blokeerivat ravi peetakse vältimatult vajalikuks, tuleb seda teha ainult spetsialisti järelevalve all, jälgides hoolikalt neerutalitlust, elektrolüüte ja vererõhku. AKE-inhibiitoreid ja angiotensiin II retseptori antagoniste ei tohi kasutada samaaegselt diabeetilise nefropaatiaga patsientidel.

Hüpotensioon Fosinopriilnaatriumi on harva seostatud tüsistusteta hüpertensiivsetel patsientidel hüpotensiooniga. Fosinopriilnaatriumi saavatel hüpertensiivsetel patsientidel võib sümptomaatiline hüpotensioon pigem tekkida soola/vedelikuvaegusega patsientidel, nt diureetikumravi korral, soolavaese dieedi korral, dialüüsipatsientidel, kõhulahtisuse või oksendamise puhul, või raske reniin-sõltuva hüpertensiooni korral (vt lõigud 4.5 ja 4.8). Vedeliku ja/või soolavaegus tuleb korrigeerida enne ravi alustamist fosinopriiliga. Mööduv hüpotensioon ei ole vastunäidustuseks ravimi edasisele kasutamisele, pärast soola ja/või vedelikumahu suurendamist.

AKE-inhibiitoriga ravi võib põhjustada südamepuudulikkusega patsientidel, koos või ilma väljendunud neerupuudulikkuseta, hüpotensiooni, mida võib seostada oliguuria või asoteemiaga ning harva ägeda neerupuudulikkuse ja surmaga. Tõenäolisemalt tekib see raskema astme südamepuudulikkusega patsientidel, mis kajastub lingudiureetikumide suuremate annuste manustamises, hüponatreemias ja funktsionaalses neerukahjustuses. Sümptomaatilise hüpotensiooni tekke suurema riskiga patsiente tuleb ravi alguses ja annuse muutmisel tähelepanelikult jälgida, neid tuleb hoolikalt jälgida esimese 2 ravinädala jooksul ja iga kord kui fosinopriili või diureetikumi annust suurendatakse. Sarnased ettevaatusabinõud kehtivad ka südame isheemiatõvega ja ajuveresoonkonna haigustega patsientide kohta, kellel vererõhu järsk langus võib põhjustada müokardiinfarkti või ajuinsulti. Hüpotensiooni

tekkimisel tuleb panna patsient lamama ja vajadusel manustada intravenoosselt naatriumkloriidi 9 mg/ml (0,9%) lahust. Mööduv hüpotensiivne reaktsioon ei ole fosinopriilnaatriumi jätkuva manustamise vastunäidustuseks. Pärast efektiivse veremahu ja vererõhu taastumist võib ravi fosinopriilnaatriumiga jätkata, kuid kaaluda võiks annuse vähendamist. Diureetikumi annuse vähendamist tuleb kaaluda normaalse või madala vererõhuga patsientidel, keda on ravitud suurtes annustes diureetikumidega või kellel esineb hüponatreemia.

Osadel südamepuudulikkusega normaalse või madala vererõhuga patsientidel võib fosinopriilnaatrium tekitada liigse vererõhu languse. See toime on etteaimatav ega nõua tavaliselt ravi katkestamist. Kui hüpotensioon muutub sümptomaatiliseks, võib olla vajalik annust vähendada või fosinopriilnaatriumi manustamine katkestada.

Hüpotensioon ei ole iseenesest põhjus lõpetada ravi fosinopriiliga. Vererõhu languse ulatus on suurim ravikuuri alguses, efekt stabiliseerub nädala või kahe pärast ja tavaliselt naaseb ravieelsele tasemele, ravimi terapeutilist efektiivsust vähendamata.

Aordi ja mitraalklapi stenoos/hüpertroofiline kardiomüopaatia Nagu teisigi AKE-inhibiitoreid, tuleb ka fosinopriilnaatriumi kasutada ettevaatlikult patsientidel, kellel on mitraalklapi stenoos ja vasaku vatsakese väljavoolu takistus, nt aordi stenoos või hüpertroofiline kardiomüopaatia.

Neerufunktsiooni häire Neerufunktsiooni häire korral ei ole vaja fosinopriilnaatriumi algannust kohandada. Nende patsientide rutiinse monitooringu hulka kuulub kaaliumi- ja kreatiniinisisalduse jälgimine.

Südamepuudulikkusega patsientidel võib hüpotensioon vastusena AKE-inhibiitorravi alustamisele põhjustada neerufunktsiooni edasist halvenemist. Sellises olukorras on teatatud ägedast, tavaliselt pöörduvast neerupuudulikkusest. Vajalik võib olla AKE-inhibiitori annuse vähendamine ja/või ravi katkestamine.

Raske südame paispuudulikkusega patsientidel, kelle neerufunktsioon võib sõltuda reniin-angiotensiin- aldosterooni süsteemi aktiivsusest, võib AKE-inhibiitori ravi seostada oliguuria ja/või progresseeruva asoteemiaga ning harva ägeda neerupuudulikkuse ja/või surmaga.

Ühepoolse -ainsa neeru korral - või kahepoolse neeruarteri stenoosi korral on mõnedel patsientidel, keda on ravitud AKE-inhibiitoritega täheldatud vere jääklämmastiku ja seerumi kreatiniinisisalduse tõusu, mis on pärast ravi katkestamist tavaliselt pöörduv. Eriti tavaline on see neerupuudulikkuse korral. Kui kaasub ka veel renovaskulaarne hüpertensioon, on suurenenud oht raske hüpotensiooni ja neerupuudulikkuse tekkeks. Nendel patsientidel tuleb ravi alustada meditsiinilise järelevalve all väikeste annustega ja annuste hoolika tiitrimisega. Kuna diureetiline ravi võib olla eeltoodule soodustavaks faktoriks, tuleb see ravi alustamisel ajutiselt katkestada ning fosinopriilnaatriumi ravi esimeste nädalate jooksul tuleb hoolikalt kontrollida neerufunktsiooni. Mõnedel hüpertensiivsetel patsientidel, kellel ei esine eelnevat neeru veresoonte haigust, on tekkinud kerge ning mööduv vere jääklämmastiku ja seerumi kreatiniinisisalduse tõus, eriti juhul, kui fosinopriilnaatriumi on manustatud samaaegselt diureetikumidega. See esineb suurema tõenäosusega olemasoleva neerukahjustusega patsientidel. Vajalikuks võib osutuda diureetikumi ja/või AKE- inhibiitori annuse vähendamine ja/või ravi katkestamine.

Proteinuuria Eelneva neerukahjustusega patsientidel võib harvadel juhtudel tekkida proteinuuria. Kliiniliselt olulise proteinuuria korral (üle 1 g ööpäevas) tohib fosinopriili kasutada ainult pärast väga hoolikat riski ja kasu suhte hindamist ning kliiniliste ja laboratoorsete parameetrite regulaarse jälgimise tingimustes.

Patsiendid pärast neerusiirdamist Kuna puuduvad kogemused fosinopriilnaatriumi kasutamise kohta patsientidel, kellele on hiljuti tehtud neerusiirdamine, ei ole fosinopriilnaatriumi manustamine selles patsiendirühmas soovitatav. Ülitundlikkus/angioödeem Ravi ajal AKE-inhibiitoritega, k.a fosinopriilnaatrium, on esinenud angioödeemi. See võib tekkida mis tahes hetkel ravi ajal. Sellisel juhul tuleb ravi fosinopriilnaatiumiga otsekohe katkestada ning rakendada vajalikku ravi ja patsiendi jälgimist kuni sümptomite täieliku taandumiseni. Isegi sellistel juhtudel, kus turse haarab ainult keelt, ilma hingamiskahjustuseta, vajavad patsiendid pikaajalist jälgimist, sest ravi antihistamiinikumide ja kortikosteroididega võib olla ebapiisav.

Väga harva on teatatud surmajuhtumitest angioödeemi tõttu, mis on seotud kõri- või neelutursega. Keele, glottise või kõri haaratusega patsientidel on tõenäolisem surmaga lõppeda võiv hingamisteede obstruktsiooni, eriti juhul, kui anamneesis on hingamisteede operatsioonid. Sellisel juhul tuleb koheselt rakendada esmaabi. See võib hõlmata adrenaliini manustamist ja/või hingamisteede avatuna hoidmist. Patsient peab jääma hoolikale meditsiinilisele jälgimisele kuni sümptomite täieliku taandumiseni.

Näo, suu limaskestade, huulte ja jäsemete turse taandub tavaliselt fosinopriili ravi katkestamisel; mõningatel juhtudel võib osutuda vajalikuks ka ravi.

AKE-inhibiitoritest tekkinud angioödeemi esineb rohkem mustanahalistel patsientidel kui mittemustanahalistel patsientidel.

Patsientidel, kellel esineb anamneesis AKE-inhibiitorite raviga mitteseotud angioödeem, võib olla suurem risk angioödeemi tekkeks AKE-inhibiitorite kasutamisel (vt lõik 4.3).

AKE-inhibiitorite kasutamine koos sakubitriili/valsartaaniga on vastunäidustatud angioödeemi suurenenud riski tõttu. Ravi sakubitriili/valsartaaniga ei tohi alustada varem kui 36 tundi pärast viimast fosinopriili annust. Ravi fosinopriiliga ei tohi alustada varem kui 36 tundi pärast viimast sakubitriili/valsartaani annust (vt lõigud 4.3 ja 4.5).

AKE-inhibiitorite samaaegne kasutamine koos ratsekadotriili, mTOR-i inhibiitorite (nt siroliimus, everoliimus, temsiroliimus) ja vildagliptiiniga võib põhjustada angioödeemi (nt hingamisteede või keele turse koos hingamishäirega või ilma) suurenenud riski (vt lõik 4.5). Ravi alustamisel ratsekadotriili, mTOR-i inhibiitorite (nt siroliimus, everoliimus, temsiroliimus) ja vildagliptiiniga patsiendil, kes juba võtab AKE-inhibiitorit, tuleb olla ettevaatlik.

Intestinaalne angioödeem AKE-inhibiitoritega ravitud patsientidel on harva täheldatud intestinaalset angioödeemi. Neil patsientidel esines kõhuvalu (koos kaasneva iivelduse või oksendamisega või ilma); mõnedel juhtudel ei esinenud anamneesis eelnevalt näo piirkonna angioödeemi ning C-1esteraasi tase oli normi piires. Angioödeem diagnoositi abdominaalse kompuutertomograafia, ultraheliuuringu või operatsiooni käigus ning selle sümptomid taandusid pärast AKE-inhibiitori manustamise lõpetamist. Kõhuvalu kaebavate AKE-inhibiitoritega ravitavate patsientide puhul tuleb diferentsiaaldiagnostiliselt arvestada ka intestinaalse angioödeemi võimalusega. Anafülaktoidsed reaktsioonid hemodialüüsi saavatel patsientidel Hemodialüüsravi saavatel patsientidel, kelle ravis kasutati kõrge voolutusvõimega dialüüsimembraane (nt AN 69) ja samal ajal ka AKE-inhibiitoreid, on kirjeldatud anafülaktoidsete reaktsioonide teket. Nendel patsientidel on soovitatav kasutada teist tüüpi dialüüsimembraane või teisi antihüpertensiivseid ravimeid.

Anafülaktoidsed reaktsioonid madala tihedusega lipoproteiinide afereesil

Harva on AKE-inhibiitoreid saavatel patsientidel madala tihedusega lipoproteiinide (low-density lipoproteins, LDL) afereesil dekstraansulfaadiga esinenud eluohtlikke anafülaktoidseid reaktsioone. Need reaktsioonid on ära hoitud ajutise AKE-inhibiitorravi katkestamisega enne iga afereesi. Anafülaktoidsed reaktsioonid desensibiliseeriva ravi ajal Patsientidel, kes saavad AKE-inhibiitoreid desensibiliseeriva ravi (nt Hymenoptera venom) ajal, on tekkinud eluohtlikke anafülaktoidseid reaktsioone. Mõnel patsiendil sai neid reaktsioone vältida AKE- inhibiitori ajutise katkestamisega, kuid ravimi uuel manustamisel reaktsioonid kordusid. Seetõttu tuleb sellist desensibiliseerivat ravi saavate AKE-inhibiitoriga ravitavate patsientide puhul olla ettevaatlik.

Maksapuudulikkus Harva on AKE-inhibiitoreid seostatud sündroomiga, mis algab kolestaatilise kollatõve või hepatiidiga ja progresseerub fulminantseks maksanekroosiks ning (mõnikord) lõpeb letaalselt. Selle sündroomi tekkemehhanismist ei ole siiani aru saadud. AKE-inhibiitoreid saavatel patsientidel, kellel kujuneb kollatõbi või maksaensüümide aktiivsuse märkimisväärne tõus, tuleb AKE-inhibiitorid ära jätta ning patsienti kliiniliselt jälgida.

Maksafunktsiooni häire Maksafunktsiooni häirega patsientidel võib tõusta fosinopriili plasmasisaldus. Alkohoolse või biliaarse tsirroosiga patsientidel läbiviidud uuringus oli fosinoprilaadi kogukliirens vähenenud ja plasma AUC ligikaudu kahekordselt suurenenud.

Neutropeenia/agranulotsütoos AKE-inhibiitoreid saavatel patsientidel on teatatud neutropeeniast/agranulotsütoosist, luuüdi depressioonist, trombotsütopeeniast ja aneemiast. Agranulotsütoos ja luuüdi depressioon esinevad sagedamini neerukahjustusega patsientidel, eriti kui neil on ka veresoonte kollageenhaigus, nagu süsteemne erütematoosne luupus või skleroderma. Normaalse neerufunktsiooniga ja ilma teiste komplitseerivate faktoriteta patsientidel tekib neutropeenia harva. Neutropeenia ja agranulotsütoos on pärast AKE-inhibiitori ärajätmist pöörduvad. Fosinopriilnaatriumi tuleb kasutada äärmise ettevaatlikkusega veresoonte kollageenhaigusega patsientidel, patsientidel kes saavad immunosupressantravi, allopurinooli või prokaiinamiidi või on neil nende komplitseerivate faktorite kombinatsioon, eriti eelneva neerufunktsiooni häire korral. Mõnedel nendest patsientidest tekkisid rasked infektsioonid, mis mõnikord ei allunud intensiivsele antibiootikumravile. Kui fosinopriilnaatriumi kasutatakse nendel patsientidel, on soovitav regulaarselt jälgida vere valgeliblede arvu ja patsiente tuleb õpetada teatama igast infektsiooni sümptomist.

Rass Nagu ka teiste AKE-inhibiitoritega, võib fosinopriilnaatrium omada väiksemat vererõhku langetavat toimet mustanahalistel patsientidel, võrreldes mittemustanahaliste patsientidega; võimalik põhjus seisneb sagedamini esinevast reniini madalamast tasemest musta nahavärviga hüpertoonikutel. Köha AKE-inhibiitorite, sealhulgas fosinopriili kasutamisega on seostatud köha. Oma iseloomult on see köha mitteproduktiivne, püsiv ja möödub pärast ravi katkestamist. AKE-inhibiitoritest põhjustatud köhaga tuleb arvestada köha diferentsiaaldiagnostikas.

Operatsioon/anesteesia Patsientidel, kellele tehakse operatsioon või anesteesia ainetega, mis põhjustavad hüpotensiooni, võib fosinopriilnaatrium reniini vabastamise kompenseerimiseks blokeerida angiotensiin II moodustumise. Kui tekkinud hüpotensiooni korral oletatakse seda mehhanismi, saab seda korrigeerida vere- ja plasmamahu suurendamisega.

Seerumi kaaliumisisaldus

Mõnedel patsientidel on tekkinud ravi ajal AKE-inhibiitorite, sh fosinopriilnaatriumiga, seerumi kaaliumisisalduse tõus. Hüperkaleemia tekkeohuga patsientide hulka kuuluvad need, kellel on neerupuudulikkus ja suhkurtõbi. AKE-inhibiitorid võivad põhjustada hüperkaleemiat, sest need inhibeerivad aldosterooni vabanemist. Normaalse neerutalitlusega patsientidel ei ole see toime tavaliselt oluline. Siiski võib hüperkaleemia esineda neerutalitluse häirega patsientidel ja/või patsientidel, kes võtavad kaaliumilisandeid (sealhulgas soolaasendajad), kaaliumi säästvaid diureetikume, trimetoprimi või kotrimoksasooli, mida tuntakse ka trimetoprimi/sulfametoksasoolina, ja eriti aldosterooni antagoniste või angiotensiini retseptorite blokaatoreid. AKE-inhibiitoreid kasutavatel patsientidel tuleb kaaliumi säästvaid diureetikume ja angiotensiini retseptori blokaatoreid kasutada ettevaatlikult ning jälgida seerumi kaaliumisisaldust ja neerutalitlust (vt lõik 4.5). Kui ükskõik milliste ülalnimetatud preparaatide samaaegne kasutamine on siiski vajalik, on soovitav regulaarselt kontrollida seerumi kaaliumisisaldust (vt lõik 4.5). Diabeetikud Suukaudsete antidiabeetiliste ravimite või insuliiniga ravitavatel diabeetikutel tuleb hoolikalt jälgida vere glükoosisisaldust AKE-inhibiitoritega ravi esimese kuu jooksul (vt lõik 4.5).

Liitium Liitiumi samaaegne kasutamine fosinopriilnaatriumiga ei ole üldiselt soovitatav (vt lõik 4.5).

Lapsed Ravimi ohutus ja efektiivsus lastel ei ole tõestatud (vt lõigud 4.2, 4.8, 5.1 ja 5.2).

Eakad Patsientide hulgas, kes said fosinopriilnaatriumi kliinilistes uuringutes, üldisi erinevusi efektiivsuse või ohutuse osas vanemate patsientide (65-aastased või vanemad) ja nooremate patsientide vahel ei täheldatud, kuid suuremat tundlikkust mõnedel vanematel inimestel ei saa välistada.

Rasedus Ravi AKE-inhibiitoritega ei tohi alustada raseduse ajal. Välja arvatud juhul, kui jätkuv ravi AKE- inhibiitoritega ei ole äärmiselt vajalik, tuleb rasedust planeerivad patsiendid üle viia alternatiivsetele antihüpertensiivsetele ravimitele, millel on raseduse ajal kasutamise jaoks kindlaksmääratud ohutus. Kui rasedus on tuvastatud, tuleb ravi AKE-inhibiitoritega koheselt lõpetada ning vajadusel alustada alternatiivse raviga (vt lõigud 4.3 ja 4.6).

Abiained Naatrium Ravim sisaldab vähem kui 1 mmol (23 mg) naatriumi ühes tabletis, see tähendab põhimõtteliselt „naatriumivaba“.

Laktoos Harvaesineva päriliku galaktoositalumatusega, täieliku laktaasipuudulikkusega või glükoos-galaktoosi malabsorptsiooniga patsiendid ei tohi seda ravimit kasutada.

4.5 Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed

Diureetikumid Kui diureetikum lisatakse fosinopriilnaatriumiga ravi saavale patsiendile, on antihüpertensiivne toime tavaliselt aditiivne.

Patsientidel, kes juba saavad diureetikume, eriti kui ravi diureetikumidega on alustatud hiljuti, samuti need kes on rangel soolapiirangutega dieedil või dialüüsravil, võib ravi alustamine fosinopriilnaatriumiga põhjustada ülemäärase vererõhu languse, tavaliselt esimese tunni jooksul pärast algannuse saamist. Sümptomaatilise hüpotensiooni teket saab vähendada, kui diureetiline ravi lõpetada

enne ravi alustamist fosinopriilnaatriumiga (vt lõigud 4.4 ja 4.2). Sümptomaatilise hüpotensiooni tekkimise võimalust pärast fosinopriilnaatriumi manustamist saab minimeerida, kui katkestada diureetikum 2 kuni 3 päeva enne ravi alustamist fosinopriilnaatriumiga. Kaaliumi säästvad diureetikumid, kaaliumilisandid või kaaliumi sisaldavad soolaasendajad Kuigi seerumi kaaliumisisaldus jääb tavaliselt normi piiresse, võib mõnel fosinopriilnaatriumiga ravitud patsiendil tekkida hüperkaleemia. Kaaliumi säästvad diureetikumid (nt spironolaktoon, triamtereen või amiloriid), kaaliumilisandid või kaaliumi sisaldavad soolaasendajad võivad põhjustada seerumi kaaliumisisalduse märkimisväärset suurenemist. Ettevaatlik tuleb olla ka fosinopriilnaatriumi manustamisel koos teiste seerumi kaaliumisisaldust suurendavate ravimitega, nagu trimetoprim ja trimetoprim/sulfametoksasool, sest trimetoprim toimib teadaolevalt kaaliumi säästva diureetikumina, nagu amiloriid. Seetõttu ei ole fosinopriilnaatriumi kombinatsioon eelmainitud ravimitega soovitatav. Kui kooskasutamine on näidustatud, tuleb neid ravimeid kasutada ettevaatlikult ja seerumi kaaliumisisaldust sageli jälgida.

Tsüklosporiin AKE-inhibiitorite samaaegsel kasutamisel tsüklosporiiniga võib tekkida hüperkaleemia. Soovitatav on jälgida seerumi kaaliumisisaldust.

Hepariin AKE-inhibiitorite samaaegsel kasutamisel hepariiniga võib tekkida hüperkaleemia. Soovitatav on jälgida seerumi kaaliumisisaldust.

Ravimid, mis suurendavad angioödeemi tekkimise riski AKE-inhibiitorite kasutamine koos sakubitriili/valsartaaniga on vastunäidustatud, kuna see suurendab angioödeemi riski (vt lõigud 4.3 ja 4.4).

AKE-inhibiitorite samaaegne kasutamine ratsekadotriili, mTOR-i inhibiitorite (nt siroliimus, everoliimus, temsiroliimus) ja vildagliptiiniga võib põhjustada angioödeemi suurenenud riski (vt lõik 4.4).

Liitium Liitiumi samaaegsel kasutamisel AKE-inhibiitoritega on täheldatud liitiumi kontsentratsiooni pöörduvat tõusu seerumis ning toksilisust. Tiasiiddiureetikumide samaaegne kasutamine võib suurendada liitiumi toksilisust ning soodustab juba niigi AKE-inhibiitorite poolt suurendatud liitiumi toksilisust. Fosinopriilnaatriumi ja liitiumi koosmanustamisel tuleb olla ettevaatlik ning soovitav on liitiumi taset seerumis hoolikalt jälgida (vt lõik 4.4).

Mittesteroidsed põletikuvastased ained (MSPVA-d), k.a atsetüülsalitsüülhape annuses  3g ööpäevas MSPVA-de krooniline kasutamine võib vähendada AKE-inhibiitori antihüpertensiivset toimet. MSPVA-de ja AKE-inhibiitorite kooskasutamisel summeeruvad seerumi kaaliumisisaldust suurendavad toimed, mis võib põhjustada neerufunktsiooni halvenemist. Need muutused on tavaliselt pöörduvad. Harva võib tekkida äge neerupuudulikkus, eriti halvenenud neerufunktsiooniga patsientidel, nagu eakad või dehüdreeritud patsiendid. Seetõttu tuleb samaaegset ravi MSPVA-de ja AKE- inhibiitoritega selles populatsioonis kasutada ettevaatlikult ning patsiendid peavad olema piisavalt hüdreeritud. Regulaarselt tuleb jälgida neerufunktsiooni. On teatatud, et indometatsiin võib vähendada teiste AKE-inhibiitorite antihüpertensiivset toimet, eriti madala reniinisisaldusega hüpertensiooni korral. Teised antihüpertensiivsed ained Kombinatsioon teiste antihüpertensiivsete ainetega, nagu beeta-adrenoblokaatorid, metüüldopa, kaltsiumi antagonistid ja diureetikumid võib suurendada hüpotensiivset toimet. Nitroglütseriini ja teiste nitraatide või teiste vasodilataatorite samaaegne kasutamine võib veelgi langetada vererõhku.

Reniin-angiotensiin-aldosterooni süsteemi (RAAS) kahekordne blokaad Kliiniliste uuringute andmed on näidanud, et reniin-angiotensiin-aldosterooni süsteemi (RAAS) kahekordne blokaad kombinatsioonravil AKE-inhibiitorite, angiotensiin II retseptori antagonistide või aliskireeniga on seotud kõrvalnähtude, nt hüpotensiooni, hüperkaleemia ja neerutalitluse languse (k.a äge neerupuudulikkus) sagenemisega, võrreldes monoteraapiaga (vt lõigud 4.3, 4.4 ja 5.1). Tritsüklilised antidepressandid/antipsühhootikumid/anesteetikumid Teatavate anesteetikumide, tritsükliliste antidepressantide ja antipsühhootikumide samaaegne kasutamine AKE-inhibiitoritega võib veelgi langetada vererõhku (vt lõik 4.4).

Adrenomimeetikumid Adrenomimeetikumid võivad vähendada AKE-inhibiitorite antihüpertensiivset toimet.

Diabeedivastased ravimid Epidemioloogilised uuringud on näidanud, et AKE-inhibiitorite ja antidiabeetiliste ravimite (insuliin, suukaudsed hüpoglükeemilised ained) samaaegne manustamine võib suurendada vere glükoosisisaldust langetavat toimet ja hüpoglükeemia riski. See fenomen näis suurema tõenäosusega esinevat kombineeritud ravi esimestel nädalatel ning neerukahjustusega patsientidel.

Atsetüülsalitsüülhape, trombolüütikumid, beeta-adrenoblokaatorid, nitraadid Fosinopriilnaatriumi tohib kasutada koos atsetüülsalitsüülhappega (kardioloogilistes annustes), trombolüütikumide, beeta-adrenoblokaatorite ja/või nitraatidega.

Immunosupressandid, tsütostaatikumid, süsteemsed kortikosteroidid või prokainamiid, allopurinool Fosinopriilnaatriumi kombineerimist immunosupressantide ja/või leukopeeniat tekitavate ravimitega tuleb vältida.

Alkohol Alkohol suurendab fosinopriilnaatriumi hüpotensiivset toimet.

Antatsiidid ja karminatiivid Antatsiidid (nt alumiiniumhüdroksiid, magneesiumhüdroksiid) ja karminatiiv simetikoon võivad halvendada fosinopriilnaatriumi imendumist. Seetõttu, kui on näidustatud nende ainete koosmanustamine, peab nende ravimite võtmise vahe olema vähemalt 2 tundi.

Laboratoorsed koostoimed Fosinopriilnaatrium võib põhjustada seerumi digoksiinisisalduse mõõtmisel vale madala vastuse, juhul kui kasutatakse söe-absorptsiooni meetodit. Selle asemel võib kasutada muid meetodeid, mis põhinevad antikehadega kaetud-torukeste meetodil. Enne paratüreoidtestide tegemist on soovitatav ravi fosinopriilnaatriumiga mõneks päevaks katkestada.

4.6 Fertiilsus, rasedus ja imetamine

Rasedus

AKE-inhibiitorite kasutamine raseduse esimesel trimestril ei ole soovitav (vt lõik 4.4). Raseduse teisel ja kolmandal trimestril on AKE-inhibiitorite kasutamine vastunäidustatud (vt lõigud 4.3 ja 4.4).

Teratogeensuse esinemise riski tulenevalt AKE-inhibiitorite kasutamisest raseduse esimesel trimestril ei ole epidemioloogiliselt tõestatud, siiski ei saa välistada väikest riski suurenemist. Kui AKE- inhibiitorite ravi on vajalik, tuleb rasedust planeerivad patsiendid üle viia alternatiivsetele antihüpertensiivsetele ravimitele, millel on raseduse ajal kasutamise jaoks kindlaksmääratud ohutus. Kui rasedus on juba diagnoositud, tuleb ravi AKE-inhibiitoritega kohe lõpetada ning vajadusel alustada alternatiivse raviga.

On teada, et AKE-inhibiitorite toime teisel ja kolmandal trimestril põhjustab lootetoksilisust (neerufunktsiooni langus, oligohüdramnion, kolju luustumise aeglustumine) ja neonataalset toksilisust (neerupuudulikkus, hüpotensioon, hüperkaleemia) (vt lõik 5.3). Kui AKE-inhibiitorit on kasutatud alates raseduse teisest trimestrist, on soovitav ultraheliga kontrollida neerufunktsiooni ja koljut.

Vastsündinuid, kelle emad on kasutanud AKE-inhibiitoreid, tuleb hoolikalt jälgida hüpotensiooni osas (vt lõigud 4.3 ja 4.4).

Imetamine Andmeid fosinopriili kasutamisest imetamise ajal on väga vähe, seega ei ole soovitatav fosinopriili sellel ajal kasutada ning eelistada tuleb ravimit, mille ohutusprofiil lubab kasutamist imetamise ajal, eriti kui rinnaga toidetakse vastsündinut või enneaegset imikut.

4.7 Toime reaktsioonikiirusele

Uuringuid toimest autojuhtimise ja masinate käsitsemise võimele ei ole läbi viidud.

Kuigi fosinopriilnaatrium ei peaks otseselt mõjutama, võivad tekkivad kõrvaltoimed, nagu hüpotensioon, pearinglus ja vertiigo, mis võivad mõjutada autojuhtimist või masinate käsitsemise võimet. Eriti avaldub see, sõltuvalt patsiendi tundlikkusest, ravi alguses, annuse suurendamisel, ravimi muutmisel ning samaaegsel alkoholi tarbimisel.

4.8 Kõrvaltoimed

Kõrvaltoimete loetelu tabelina Väga sage (≥ 1/10); sage (≥ 1/100 kuni < 1/10); aeg-ajalt (≥ 1/1000 kuni < 1/100); harv (≥ 1/10 000 kuni < 1/1000); väga harv (< 1/10 000); teadmata (ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel).

Organsüsteemi Sage Aeg ajalt Harv Väga harv Teadmata klass (≥ 1/100 kuni (≥ 1/1000 kuni (≥ 1/10 000 (< 1/10 000) (ei saa hinnata Infektsioonid ja Ülemiste Sinusiit, Larüngiit/ infestatsioonid hingamisteede trahheobronhiit kähedus, Vere ja Hematokriti Mööduv Agranulotsütoos lümfisüsteemi langus aneemia, häired eosinofiilia, Immuunsüsteemi Ülitundlikkus- h äired reaktsioonid

Ainevahetus- ja Söögiisu Söögiisu t oitumishäired vähenemine, häire, Psühhiaatrilised Meeleolu Depressioon, h äired muutused, ebatavaline Närvisüsteemi Pearinglus, Peaajuinfarkt, Düsfaasia, Tasakaalu- h äired peavalu, unisus, insult, mäluhäired, häire Silma Silma k ahjustused haigusseisund, Kõrva ja Kõrvavalu, labürindi tinnitus, kahjustused vertiigo S üdame häired Tahhükardia, Müokardi- Kardio- Vaskulaarsed Hüpotensioon, Hüpertensioon, Nahaõhetus, Hüper- h äired ortostaatiline šokk, hemorraagia, tensiivne kriis Respiratoorsed, Köha, siinuse Düspnoe Bronhospasm, Düsfoonia, rindkere ja häire ninaverejooks, pleuriitne mediastiinumi kopsupais valu häired Seedetrakti Iiveldus, Kõhukinnisus, Suuõõne Soole h äired oksendamine, suukuivus, haigus, angioödeem, Maksa ja Hepatiit Maksa- sapiteede häired puudulikkus (vt Naha ja Lööve, Hüperhidroos, Ekhümoos nahaaluskoe angioödeem, pruritus, kahjustused dermatiit urtikaaria Lihaste, luustiku Lihaste ja Artriit Lihasenõrkus ja sidekoe luustiku valu, kahjustused müalgia Neerude ja Urineerimis- Neeru- Äge neeru- kuseteede häired häire puudulikkus, puudulikkus

Reproduktiivse Seksuaal- Impotentsus, Eesnäärme süsteemi ja funktsiooni günekomastia häire rinnanäärme häire häired Üldised häired ja Valu rinnus Püreksia, Nõrkus ühes Valu manustamiskoha (mitte- perifeersed jäsemes r eaktsioonid kardiaalne), tursed, U uringud Alkaalse Mööduv Vähene Maksa- On teatatud sümptomite kompleksist, mis võib hõlmata ühte või mitut järgmistest: palavik, vaskuliit, müalgia, artralgia/artriit, positiivsed tuumavastased antikehad, kõrgenenud punaliblede settimise kiirus, eosinofiilia ja leukotsütoos, lööve, valgustundlikkus või muud dermatoloogilised ilmingud.

Fosinopriilnaatriumiga läbiviidud kliinilistes uuringutes oli kõrvaltoimete esinemissagedus eakatel (65- aastased ja vanemad) sarnane nooremate patsientidega.

0,3% patsientidel oli ravi katkestamise põhjusteks hüpotensioon või minestus.

Köha, bronhospasmi ja eosinofiilia sümptomite kompleksi täheldati kahel patsiendil, keda raviti fosinopriilnaatriumiga.

Lapsed Ohutusandmed fosinopriilnaatriumi saavate laste kohta on ikka veel piiratud, kuna hinnatud on ainult lühiajalist kokkupuudet. Randomiseeritud kliinilises uuringus, kus osales 253 last ja noorukit vanuses 6...16 aastat, täheldati 4 nädalases topeltpimedas faasis järgmisi kõrvaltoimeid: peavalu (13,9%), hüpotensioon (4,8%), köha (3,6%) ja hüperkaleemia (3,6 %), seerumi kreatiniinisisalduse tõus (9,2%), seerumi kreatiniini kinaasi tõus (2,9%). Erinevalt täiskasvanutest, teatati antud uuringus kreatiniini kinaasi tõusust (ka mööduvast ja ilma kliiniliste sümptomiteta). Fosinopriili pikaajalist mõju kasvule, puberteedile ja üldisele arengule ei ole uuritud.

Võimalikest kõrvaltoimetest teatamine Ravimi võimalikest kõrvaltoimetest on oluline teatada ka pärast ravimi müügiloa väljastamist. See võimaldab jätkuvalt hinnata ravimi kasu/riski suhet. Tervishoiutöötajatel palutakse kõigist võimalikest kõrvaltoimetest teatada www.ravimiamet.ee kaudu.

4.9 Üleannustamine

Sümptomid AKE-inhibiitorite üleannustamisel võivad esineda raske hüpotensioon, tsirkulatoorne šokk, elektrolüütide tasakaaluhäired, neerupuudulikkus, hüperventilatsioon, tahhükardia, palpitatsioonid, bradükardia, pearinglus, ärevus ja köha.

Ravimeetmed sõltuvad manustamise ajast ning sümptomite tüübist ja raskusastmest. Spetsiifiline informatsioon fosinopriilnaatriumi üleannustamise kohta puudub; ravi peab olema sümptomaatiline ja toetav. Ravi fosinopriilnaatriumiga tuleb lõpetada ja patsienti tuleb hoolikalt jälgida. Pidevalt tuleb jälgida elulisi näitajaid, seerumi elektrolüüte ja kreatiniini kontsentratsiooni. Intensiivravi võib olla õigustatud. Hüpotensiooni korral tuleb algatada asjakohased vastumeetmed. Kõigepealt tuleb patsient asetada lamavasse šokiasendisse ja manustada infusioonina füsioloogilist soolalahust. Bradükardia või raskete vagaalsete reaktsioonide korral tuleb kaaluda atropiini manustamist. Ravirefraktaarse bradükardia korral võib kaaluda südamestimulaatori kasutamist. Oksendamise esilekutsumist, maoloputus või adsorbentide manustamist võib kaaluda tingimusel, et fosinopriilnaatriumi on manustatud hiljuti. Organismist on fosinopriil hemodialüüsi või peritoneaaldialüüsiga halvasti eemaldatav.

5. FARMAKOLOOGILISED OMADUSED

5.1 Farmakodünaamilised omadused

Farmakoterapeutiline rühm: angiotensiini konverteeriva ensüümi inhibiitorid, ATC-kood: C09AA09.

Toimemehhanism Fosinopriilnaatrium on pika toimega AKE-nhibiitori nn eelravimi ester, fosinoprilaat. Pärast suukaudset manustamist metaboliseerub fosinopriil kiiresti ja täielikult aktiivseks fosinoprilaadiks. Fosinopriilnaatrium sisaldab fosfiingruppi, mis võimaldab spetsiifilist seondumist angiotensiini konverteeriva ensüümi peptidüül dipeptidaasi aktiivse seondumiskohaga, hoides sellega ära dekapeptiid angiotensiin I muutumise oktapeptiidiks, angiotensiin II. Selle tulemusel viib vähenenud angiotensiin II sisaldus vasokonstriktsiooni ja aldosterooni sekretsiooni vähenemisele, mis võib põhjustada vähese kaaliumisisalduse tõusu seerumis ja naatriumi ning vedeliku eritumise suurenemise. Tavaliselt renaalses verevoolus või glomerulaarfiltratsiooni kiiruses muutusi ei esine. AKE inhibeerimine hoiab ära ka tugevatoimelise vasopressori bradükiniini lagunemise, mis aitab kaasa antihüpertensiivse toime avaldumisele; fosinopriilnaatriumil on terapeutiline toime madala reniinisisaldusega hüpertensiivsetele patsientidele. Südamepuudulikkusega patsientidel avaldub fosinopriilnaatriumi kasulik toime peamiselt reniin- angiotensiin-aldosterooni süsteemi pärssimise kaudu; AKE inhibeerimine vähendab nii südame eel- kui ka järelkoormust.

Farmakodünaamilised toimed Fosinopriilnaatriumi manustamine hüpertensiivsetele patsientidele kutsub esile vererõhu languse nii seisvas kui lamas asendis ilma märkimisväärse mõjuta südame löögisagedusele. Hüpertensiooni korral vähendab fosinopriilnaatrium vererõhku ühe tunni jooksul pärast manustamist; toime maksimumi täheldatakse 3…6 tunni pärast. Tavapäraste ööpäevaste annuste kasutamisel kestab antihüpertensiivne toime 24 tundi. Mõnedel väiksemaid annuseid saavatel patsientidel võib annustamisintervalli lõpupoole ravitoime väheneda. Ortostaatilised toimed ja tahhükardia esinevad harva, kuid need võivad tekkida soolade vaegusega või hüpovoleemilistel patsientidel (vt lõik 4.4). Mõnedel patsientidel võib vererõhu alanemine optimaalsele väärtusele võtta aega 3…4 nädalat. Fosinopriilnaatriumil ja tiasiiddiureetikumidel on aditiivne toime. Südamepuudulikkuse korral parandab fosinopriilnaatrium sümptomeid ja füüsilise koormuse taluvust ning vähendab südamepuudulikkusest tingitud hospitaliseerimiste raskusastet ja sagedust. Uuringus 8 tsirroosiga patsiendil, kellele manustati fosinopriili ühe kuu jooksul 20 mg ööpäevas, ei täheldatud maksa- (alaniintransferaas, gamma-glutamüül-transpeptidaas, galaktoosi kliirensi test ja antipüriini kliirensi test) ega neerufunktsiooni muutusi.

Kliiniline efektiivsus ja ohutus

Kahes suures randomiseeritud, kontrollitud uuringus (ONTARGET (ONgoing Telmisartan Alone and in combination with Ramipril Global Endpoint Trial) ja VA NEPHRON-D (The Veterans Affairs Nephropathy in Diabetes)) uuriti kombinatsioonravi AKE-inhibiitori ja angiotensiin II retseptori antagonistiga. ONTARGET uuring hõlmas eelneva südameveresoonkonna või ajuveresoonkonna haigusega või 2. tüüpi diabeedi ja tõendatud kaasuva elundkahjustusega patsiente. VA NEPHRON-D hõlmas 2. tüüpi diabeedi ja diabeetilise nefropaatiaga patsiente. Uuringud näitasid olulise kasu puudumist neerude ja/või südameveresoonkonna tulemusnäitajatele ja suremusele, samas täheldati hüperkaleemia, ägeda neerukahjustuse ja/või hüpotensiooni riski suurenemist monoteraapiaga võrreldes. Tulemused on asjakohased ka teiste AKE-inhibiitorite ja angiotensiin II retseptori antagonistide jaoks, arvestades nende sarnaseid farmakodünaamilisi omadusi. AKE-inhibiitoreid ja angiotensiin II retseptori antagoniste ei tohi seetõttu kasutada samaaegselt diabeetilise nefropaatiaga patsientidel. ALTITUDE (Aliskiren Trial in Type 2 Diabetes Using Cardiovascular and Renal Disease Endpoints) oli uuring, mis oli kavandatud hindama kasu aliskireeni lisamisest standardravile AKE-inhibiitori või angiotensiin II retseptori antagonistiga 2. tüüpi diabeediga patsientidel, kellel oli krooniline neeruhaigus, südameveresoonkonna haigus või mõlemad. Uuring lõpetati varakult ohutusnäitajate riski tõusu tõttu. Südameveresoonkonnaga seotud surma ja insuldi juhtumeid oli aliskireeni rühmas arvuliselt rohkem kui platseeborühmas ning kõrvalnähtudest ja huvi pakkuvatest tõsistest kõrvalnähtudest (hüperkaleemia, hüpotensioon ja neerutalitluse häire) teatati aliskireeni rühmas sagedamini kui platseeborühmas.

Lapsed Randomiseeritud topeltpimedas uuringus, kus osalesid hüpertensiooni või kõrge-normaalse vererõhuga 253 last ja noorukit vanuses 6...16 aastat, hinnati fosinopriilnaatriumi toimet vererõhu langusele, manustatuna üks kord ööpäevas kas madala (0,1 mg/kg), keskmise (0,3 mg/kg) või kõrge (0,6 mg/kg) annusena. Neljanädalase raviperioodi lõpus oli süstoolse vererõhu keskmine langus algväärtusest sarnane nii madala, keskmise kui ka suure annuse fosinopriiliga ravitud lastel. Kolme annuse vahel ei demonstreeritud annusest sõltuvat vastust. Optimaalset annust ei ole kindlaks määratud ükskõik millise vanusega lapsele. Lastele kehakaaluga alla 50 kg ei ole sobiliku tugevusega annust saadaval.

5.2 Farmakokineetilised omadused

Imendumine Pärast suukaudset manustamist imendub fosinopriil ligikaudu 30…40% ulatuses. Fosinopriili imendumist ei mõjuta seedetraktis olev toit, kuigi imendumise kiirus võib olla vähenenud. Kiire ja täielik hüdrolüüs aktiivseks fosinoprilaadiks leiab aset seedetrakti limaskestas ja maksas. C saabumise aeg ei sõltu annusest, saabub ligikaudu 3 tunni pärast ning angiotensiin I pressoorne max vastuse maksimum kestab 3…6 tundi pärast manustamist. Pärast korduvat või ühekordset annust on farmakokineetilised parameetrid (C , AUC) otseses proportsionaalses sõltuvuses võetud fosinopriili annusega. Jaotumine Fosinoprilaat seondub ulatuslikult valkudega (> 95%), tal on suhteliselt väike jaotusruumala ja vähene seondumine vere rakuliste komponentidega. Biotransformatsioon Üks tund pärast fosinopriilnaatriumi suukaudset manustamist on vähem kui 1% fosinopriilist plasmas tuvastatav muutumatul kujul; 75% on aktiivse fosinoprilaadina, 15…20% fosinoprilaat glükuroniidina (inaktiivne) ja ülejäänu (~5%) fosinoprilaadi 4-hüdroksümetaboliidina (aktiivne).

Eritumine Pärast intravenoosset manustamist elimineerub fosinopriil peaaegu võrdsetes kogustes nii maksa kui ka neerude kaudu. Normaalse neeru- ja maksafunktsiooniga hüpertensiivsetel patsientidel, kes said

korduvalt fosinopriili, oli fosinoprilaadi poolväärtusaeg keskmiselt 11,5 tundi. Südamepuudulikkusega patsientidel oli poolväärtusaeg ligikaudu 14 tundi. Fosinopriil eritub nii maksa kui neerude kaudu.

Lapsed Piiratud farmakokineetilised andmed lastel ja noorukitel on esitatud ühekordse annuse farmakokineetika uuringus, kus osales 19 hüpertensiivset patsienti vanuses 6 kuni 16-aastat, kes said fosinopriili lahust 0,3 mg/kg. Kas fosinoprilaadi (fosinopriili aktiivne vorm ) AUC ja C väärtused 6...16 aastastel lastel on võrreldavad nendega, mida täheldati täiskasvanutel, kes said 20 mg fosinopriili lahusena, tuleb veel tõestada. Kõikide etappide uuringutes oli fosinoprilaadi eliminatsiooni poolväärtusaeg 11...13 tundi. Patsientide erigrupid Kuigi märkimisväärseid muutusi imendumises, biosaadavuses ja plasmavalkudega seondumises ei ole leitud, on neerupuudulikkusega patsientidel (kreatiniini kliirens < 80 ml/min/1,73 m2) fosinoprilaadi totaalne kliirens peaaegu pool sellest, mida täheldatakse normaalse neerufunktsiooniga patsientidel. Kuna vähenenud neerufunktsiooni kompenseerib suurenenud hepatobiliaarne eliminatsioon, ei ole fosinoprilaadi kliirens sõltuv neerupuudulikkuse staadiumist. Raske neerupuudulikkusega, k.a terminaalstaadiumis neerupuudulikkusega (kreatiniini kliirens < 10 ml/min/1,73 m2) patsientidel on täheldatud kerget AUC väärtuste tõusu (vähem kui kahekordne tõus võrreldes normaalsega). Maksapuudulikkusega patsientidel (alkoholism või maksatsirroos) ei ole fosinopriilnaatriumi hüdrolüüs märkimisväärselt alanenud, kuigi hüdrolüüsi kiirus võib olla veidi langenud; fosinoprilaadi totaalne kliirens on peaaegu pool sellest, mida täheldatakse normaalse maksafunktsiooniga patsientidel.

5.3 Prekliinilised ohutusandmed

Farmakoloogilise ohutuse, korduvtoksilisuse, genotoksilisuse ja kartsinogeensuse prekliinilised uuringud ei ole näidanud kahjulikku toimet inimesele.

Reproduktsioonitoksilisuse uuringud viitavad asjaolule, et fosinopriil ei oma rottide fertiilsusele ja reproduktsioonivõimele negatiivset toimet ega ole teratogeenne. AKE-inhibiitorid, kui ravimite rühm, kui neid manustada teisel või kolmandal trimestril, omavad loote hilises arengustaadiumis lootetoksilisi kõrvaltoimeid, mis põhjustavad loote surma ja kaasasündinud defekte, eriti mõjustatud on kolju. Teatatud on ka fetotoksilisusest, üsasisese kasvu peetusest ja arterioosjuha enneaegsest sulgumisest. Nende arenguanomaaliate tekkepõhjuseks arvatakse olevat AKE-inhibiitorite otsene toime loote reniin- angiotensiini süsteemi ja osaliselt emal tekkinud hüpotensioonist tulenevast isheemiast ning loote- platsentaarse verevoolu alanemisest ja hapniku/toitainetega varustatuse langusest. Uuringus emaste rottidega, kus fosinopriili manustati enne paaritumist ja kogu tiinuse ajal, esines laktatsiooni perioodil rotipoegade suurenenud suremust. Toimeaine läbib platsentaarbarjääri ja eritub piima.

6. FARMATSEUTILISED ANDMED

6.1 Abiainete loetelu

Laktoosmonohüdraat Naatriumkroskarmelloos Eelželatiniseeritud maisitärklis Mikrokristalliline tselluloos Glütserooldibehenaat

6.2 Sobimatus

Ei kohaldata.

6.3 Kõlblikkusaeg

2 aastat.

6.4 Säilitamise eritingimused

Hoida temperatuuril kuni 25 °C.

Blistrid: hoida originaalpakendis, niiskuse eest kaitstult. Tabletipurk (PP): hoida purk tihedalt suletuna, niiskuse eest kaitstult.

6.5 Pakendi iseloomustus ja sisu

Blistrid (Al/PVC/OPA/Al): 10, 14, 20, 28, 30, 42, 50, 98 või 100 tabletti. Purk (PP koos LDPE kaanega ja kuivatusaine kotikesega): 50, 100, 250 või 500 tabletti.

Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.

6.6 Erihoiatused ravimpreparaadi hävitamiseks

Erinõuded puuduvad.

7. MÜÜGILOA HOIDJA

Teva B.V. Swensweg 5 2031 GA Haarlem Holland

8. MÜÜGILOA NUMBRID

10 mg: 497905 20 mg: 498105

9. ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE/MÜÜGILOA UUENDAMISE KUUPÄEV

Müügiloa esmase väljastamise kuupäev: 11.11.2005 Müügiloa viimase uuendamise kuupäev: 31.05.2010

10. TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV

Mai 2025