Pakendi infoleht: teave patsiendile

Enne ravimi võtmist lugege hoolikalt infolehte, sest siin on teile vajalikku teavet.

• Hoidke infoleht alles, et seda vajadusel uuesti lugeda.
• Kui teil on lisaküsimusi, pidage nõu oma arsti, apteekri või meditsiiniõega.
• Ravim on välja kirjutatud üksnes teile. Ärge andke seda kellelegi teisele. Ravim võib olla neile kahjulik, isegi kui haigusnähud on sarnased.
• Kui teil tekib ükskõik milline kõrvaltoime, pidage nõu oma arsti, apteekri või meditsiiniõega. Kõrvaltoime võib olla ka selline, mida selles infolehes ei ole nimetatud. Vt lõik 4.

Infolehe sisukord

1. Mis ravim on Fasenra ja milleks seda kasutatakse

Mis ravim on Fasenra Fasenra sisaldab toimeainet benralizumab, mis on monoklonaalne antikeha ehk valk, mis tunneb organismis ära kindla sihtmärgi ja seondub sellele. Benralizumabi sihtmärk on valk nimega interleukiin-5 retseptor, mida leidub peamiselt eosinofiilide, teatud tüüpi valgete vererakkude pinnal.

Mis ravim on Fasenra ja milleks seda kasutatakse Astma Fasenrat kasutatakse raske eosinofiilse astma raviks täiskasvanutel. Eosinofiilse astma korral on patsientide veres ja kopsudes liiga palju eosinofiile.

Fasenrat kasutatakse koos teiste astmaravimitega (koos suurtes annustes inhaleeritavate kortikosteroididega ja teiste astmaravimitega), kui monoteraapia tõttu ei allu haigusseisund ravile.

Eosinofiilne granulomatoos polüangiidiga (EGPA) Fasenrat kasutatakse EGPA raviks täiskasvanutel. EGPA on haigusseisund, kus inimese veres ja kudedes on liiga palju eosinofiile ning lisaks esineb teatud tüüpi vaskuliit ehk veresoonte põletik. See haigus kahjustab kõige sagedamini kopse ja ninakõrvalurkeid, kuid sageli ka teisi organeid, nagu nahk, süda ja neerud. Hüpereosinofiilne sündroom (HES) Fasenrat kasutatakse HES-i raviks täiskasvanutel ning noorukitel alates 12 aasta vanusest kehakaaluga vähemalt 35 kg. HES-iga patsientidel on veres suur hulk eosinofiile. Need rakud võivad kahjustada keha organeid, eriti südant, kopse, närve ja nahka.

Kuidas Fasenra toimib Eosinofiilid on valged verelibled, mis on seotud põletikulise astma, EGPA ja HES-i tekkega. Fasenra seondumine eosinofiilidega aitab vähendada nende arvukust ja põletikku.

Millised on Fasenra kasutamise eelised Astma Fasenra võib vähendada astmahoogude sagedust, võimaldades paremini hingata ning vähendades astma sümptomeid. Kui te võtate suukaudseid kortikosteroide, võib Fasenra võtmine aidata astma

kontrolli all hoidmiseks vajalike suukaudsete kortikosteroidide igapäevast annust vähendada või need ära jätta.

EGPA Fasenra võib vähendada EGPA sümptomeid ja ära hoida ägenemisi. Selle ravimi abil võib olla võimalik vähendada ka sümptomite kontrolli all hoidmiseks vajalikku suukaudsete kortikosteroidide ööpäevast annust.

HES Fasenra aitab vähendada HES-i sümptomeid ja ära hoida ägenemisi.

2. Mida on vaja teada enne Fasenra võtmist

Fasenrat ei tohi kasutada:

• kui olete selle benralizumabi või selle ravimi mis tahes koostisosa(de) (loetletud lõigus 6) suhtes allergiline. Pidage nõu oma arsti, apteekri või meditsiiniõega, kui arvate, et see kehtib teie puhul.

Hoiatused ja ettevaatusabinõud Enne Fasenra kasutamist pidage nõu oma arsti, apteekri või meditsiiniõega:

• kui teil on parasiitnakkus või kui te elate piirkonnas, kui parasiitnakkused on levinud või kui te

reisite mõnda sellisesse piirkonda, sest see ravim võib nõrgestada teie vastupanuvõimet teatud tüüpi parasiitnakkustele.

• kui teil on varem tekkinud allergiline reaktsioon süstile või ravimile (allergilise reaktsiooni

sümptomeid vt lõik 4 „Võimalikud kõrvaltoimed“).

Samuti, enne Fasenra kasutamist pidage nõu oma arsti, apteekri või meditsiiniõega:

• kui ravi ajal selle ravimiga teie astma ei allu ravile või süveneb.
• kui teil esineb ükskõik milline allergilise reaktsiooni sümptom (vt lõik 4). Seda ravimit kasutanud

patsientidel on esinenud allergilisi reaktsioone.

Fasenra ei ole hooravim. Ärge kasutage seda äkki tekkiva astmahoo raviks.

Pöörake tähelepanu tõsistele allergilistele reaktsioonidele Fasenra võib potentsiaalselt põhjustada tõsiseid allergilisi reaktsioone. Fasenra tarvitamise ajal peate pöörama tähelepanu sellistele reaktsioonidele nagu nõgeslööve, lööve, hingamisprobleemid, minestamine, pearinglus, uimasus ja/või näo, keele või suu turse.

Oluline on rääkida oma arstiga tõsiste allergiliste reaktsioonide varajasest äratundmisest ja nende käsitlusest juhul, kui need peaksid tekkima.

Bioloogiliste ravimpreparaatide jälgitavuse parandamiseks tuleb ravimi karbil ja süstli sildil olev nimi ja partii number kirja panna iga kord, kui te saate uue Fasenra pakendi, ning lisada see informatsioon mis tahes kõrvaltoimetest teatamise korral.

Teised astma, EGPA või HES-i ravimid Alustades Fasenra võtmist, ärge lõpetage äkki oma teiste ravimite võtmist ega muutke nende annust.

Kui teie ravivastus seda võimaldab, võib arst proovida vähendada mõnede nende ravimite, eriti nende ravimite, mida nimetatakse kortikosteroidideks, annust. Seda tuleb teha järk-järgult ja arsti otsese järelevalve all. Teatage enne Fasenra kasutamist oma arstile, kui te kasutate, olete hiljuti kasutanud või kavatsete kasutada mis tahes muid ravimeid.

Lapsed ja noorukid Ärge manustage seda ravimit alla 18-aastastele astma ja EGPA-ga lastele, sest selle ravimi ohutus ja

kasulikkus antud vanuserühmas ei ole teada.

Ärge manustage seda ravimit alla 12-aastastele HES-iga lastele ega 12-aastastele ja vanematele noorukitele, kelle kehakaal on alla 35 kg, sest selle ravimi ohutus ja kasulikkus selles vanuserühmas ei ole teada. Rasedus ja imetamine Kui te olete rase või imetate, arvate end olevat rase või kavatsete rasestuda, pidage enne selle ravimi kasutamist nõu oma arstiga.

Ärge kasutage rasedana Fasenrat ilma arsti korralduseta. Ei ole teada, kas Fasenra võib teie sündimata last kahjustada.

Ei ole teada, kas Fasenra toimeained erituvad rinnapiima. Kui te imetate või plaanite imetada, pidage enne Fasenra kasutamist nõu oma arstiga.

Autojuhtimine ja masinatega töötamine Fasenra mõju autojuhtimise ja masinatega töötamise võimele ei ole tõenäoline.

Fasenra sisaldab polüsorbaat 20 Ravim sisaldab 0,06 mg polüsorbaat 20 (taimset päritolu) igas 30 mg süstlis. Polüsorbaadid võivad tekitada allergilisi reaktsioone. Öelge oma arstile, kui teil on teadaolevaid allergiaid.

3. Kuidas Fasenrat kasutada

Kasutage seda ravimit alati täpselt nii, nagu teie arst on teile selgitanud. Juhul, kui teil tekib kahtlusi, pöörduge oma arsti, meditsiiniõe või apteekri poole.

Astma Soovitatav annus on 30 mg. Esimesed 3 annust manustatakse iga 4 nädala tagant. Seejärel manustatakse üks 30 mg annus iga 8 nädala tagant.

EGPA Soovitatav annus on 30 mg süste iga 4 nädala järel.

HES Soovitatav annus on 30 mg süste iga 4 nädala järel.

Fasenrat manustatakse nahaaluse süstena (subkutaanselt). Teie ja teie arst või meditsiiniõde peate/peavad otsustama, kas te tohite ise Fasenrat süstida. Te ei tohi Fasenrat ise süstida, kui te ei ole varem Fasenra ravi saanud ja kui teil on varem esinenud Fasenraga allergilisi reaktsioone.

Teie või teie hooldaja peate/peab läbima väljaõppe Fasenra õige süstimise kohta. Lugege enne Fasenra kasutamist tähelepanelikult jaotist „Kasutamisjuhised” süstli kasutamise kohta.

Kui te unustate Fasenrat kasutada Kui te olete unustanud Fasenra annuse süstida, võtke oma arsti, apteekri või meditsiiniõega ühendust niipea kui võimalik. Ravi lõpetamine Fasenraga Ärge lõpetage ravi Fasenraga, kui arst ei ole seda soovitanud. Fasenraga ravi katkestamine või lõpetamine võib põhjustada astmanähtude ja -hoogude taastekkimist.

Kui teie astmanähud Fasenra süstide saamise ajal süvenevad, võtke ühendust oma arstiga.

Kui teil on lisaküsimusi selle ravimi kasutamise kohta, pidage nõu oma arsti, apteekri või meditsiiniõega.

4. Võimalikud kõrvaltoimed

Nagu kõik ravimid, võib ka see ravim põhjustada kõrvaltoimeid, kuigi kõigil neid ei teki.

Rasked allergilised reaktsioonid

Kui te kahtlustate endal allergilist reaktsiooni, pöörduge kohe arsti poole. Sellised reaktsioonid võivad tekkida tundide või päevade jooksul pärast süsti saamist.

Teadmata (sagedust ei ole võimalik hinnata olemasolevate andmete põhjal):

• anafülaksis tavaliselt on sümptomiteks: o näo, keele või suu turse o hingamisprobleemid o minestamine, pearinglus või uimasus (vererõhu languse tõttu)

Sage (võib esineda kuni 1 inimesel 10-st):

• ülitundlikkuse reaktsioonid (nõgeslööve, lööve)

Muud kõrvaltoimed

Sage (võib esineda kuni 1 inimesel 10-st):

• peavalu (EGPA või HES-iga patsientidel: väga sage [võib esineda rohkem kui 1 inimesel 10-st]);
• farüngiit (kurguvalu);
• palavik (kõrge kehatemperatuur);
• süstekoha reaktsioonid (nt valu, punetus, sügelus, paistetus süstekoha piirkonnas).

Kõrvaltoimetest teatamine

Kui teil tekib ükskõik milline kõrvaltoime, pidage nõu oma arsti, apteekri või meditsiiniõega. Kõrvaltoime võib olla ka selline, mida selles infolehes ei ole nimetatud. Kõrvaltoimetest võite ka ise teatada riikliku teavitussüsteemi (vt V lisa) kaudu. Teatades aitate saada rohkem infot ravimi ohutusest.

5. Kuidas Fasenrat säilitada

Hoidke seda ravimit laste eest varjatud ja kättesaamatus kohas. Fasenra on mõeldud ühekordseks kasutuseks. Ärge kasutage seda ravimit pärast kõlblikkusaega, mis on märgitud sildil ja pakendil pärast „EXP“. Kõlblikkusaeg viitab selle kuu viimasele päevale. Hoida originaalpakendis valguse eest kaitstult. Hoida külmkapis (2 °C…8 °C). Süstlit võib hoida toatemperatuuril kuni 25 °C maksimaalselt 14 päeva. Pärast külmkapist väljavõtmist tuleb Fasenra ära kasutada 14 päeva jooksul või ära visata ja äraviskamise kuupäev tuleb kirjutada pakendile. Mitte raputada, mitte lasta külmuda ega kuumutada.

Ärge visake ravimeid kanalisatsiooni. Küsige oma apteekrilt, kuidas hävitada ravimeid, mida te enam ei kasuta. Need meetmed aitavad kaitsta keskkonda.

6. Pakendi sisu ja muu teave

Mida Fasenra sisaldab Toimeaine on benralizumab. Üks süstel 1 ml lahusega sisaldab 30 mg benralizumabi.

Teised koostisosad on histidiin, histidiinvesinikkloriidmonohüdraat, trehaloosdihüdraat, polüsorbaat 20 (E432), süstevesi.

Kuidas Fasenra välja näeb ja pakendi sisu Fasenra on selge lahus läbipaistvas klaasist süstlas. Selle värvus võib varieeruda värvusetust kuni kollaseni. See võib sisaldada osakesi.

Fasenra on müügil pakendina, milles on 1 eeltäidetud süstal.

Müügiloa hoidja

AstraZeneca AB SE-151 85 Södertälje Rootsi

Tootja:

AstraZeneca AB Gärtunavägen SE-152 57 Södertälje Rootsi

MedImmune UK Ltd 6 Renaissance Way Liverpool, L24 9JW Ühendkuningriik

AstraZeneca Nijmegen B.V., Nijmegen Lagelandseweg 78 Nijmegen, 6545CG Holland

Lisaküsimuste tekkimisel selle ravimi kohta pöörduge palun müügiloa hoidja kohaliku esindaja poole.

België/Belgique/Belgien Lietuva AstraZeneca S.A./N.V. UAB AstraZeneca Lietuva Tel: +32 2 370 48 11 Tel: +370 5 2660550

България Luxembourg/Luxemburg АстраЗенека България ЕООД AstraZeneca S.A./N.V. Тел.: +359 24455000 Tél/Tel: +32 2 370 48 11

Česká republika Magyarország AstraZeneca Czech Republic s.r.o. AstraZeneca Kft. Tel: +420 222 807 111 Tel.: +36 1 883 6500

Danmark Malta AstraZeneca A/S Associated Drug Co. Ltd Tlf.: +45 43 66 64 62 Tel: +356 2277 8000

Deutschland Nederland AstraZeneca GmbH AstraZeneca BV Tel: +49 40 809034100 Tel: +31 85 808 9900

Eesti Norge AstraZeneca AstraZeneca AS Tel: +372 6549 600 Tlf: +47 21 00 64 00

Ελλάδα Österreich AstraZeneca A.E. AstraZeneca Österreich GmbH Τηλ: +30 210 6871500 Tel: +43 1 711 31 0

España Polska AstraZeneca Farmacéutica Spain, S.A. AstraZeneca Pharma Poland Sp. z o.o. Tel: +34 91 301 91 00 Tel.: +48 22 245 73 00

France Portugal AstraZeneca AstraZeneca Produtos Farmacêuticos, Lda. Tél: +33 1 41 29 40 00 Tel: +351 21 434 61 00

Hrvatska România AstraZeneca d.o.o. AstraZeneca Pharma SRL Tel: +385 1 4628 000 Tel: +40 21 317 60 41

Ireland Slovenija AstraZeneca Pharmaceuticals (Ireland) DAC AstraZeneca UK Limited Tel: +353 1609 7100 Tel: +386 1 51 35 600

Ísland Slovenská republika Vistor AstraZeneca AB, o.z. Sími: +354 535 7000 Tel: +421 2 5737 7777

Italia Suomi/Finland AstraZeneca S.p.A. AstraZeneca Oy Tel: +39 02 00704500 Puh/Tel: +358 10 23 010

Κύπρος Sverige Αλέκτωρ Φαρµακευτική Λτδ AstraZeneca AB Τηλ: +357 22490305 Tel: +46 8 553 26 000

Latvija SIA AstraZeneca Latvija Tel: +371 67377100

Infoleht on viimati uuendatud Täpne teave selle ravimi kohta on Euroopa Ravimiameti kodulehelt: https://www.ema.europa.eu.

<------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------>

Kasutamisjuhised Fasenra 30 mg süstelahus süstlis benralizumab

Subkutaanseks süstimiseks Ühekordselt kasutatav süstel

Enne Fasenra süstli kasutamist peab tervishoiutöötaja teile või teie hooldajale näitama, kuidas seda õigesti kasutada.

Lugege enne Fasenra süstli esmakordset kasutamist ja süstli uue täitesisu saamist need kasutamisjuhised läbi. Siin võib olla uut teavet. See teave ei asenda vestlust tervishoiutöötajaga teie terviseseisundist või ravist.

Kui teil või teie hooldajal tekib küsimusi, võtke ühendust tervishoiutöötajaga.

Tähtis teave

Säilitage Fasenrat originaalpakendis külmkapis temperatuuril 2 °C…8 °C, kuni te olete valmis seda kasutama. Fasenrat võib hoida toatemperatuuril kuni 25 °C maksimaalselt 14 päeva. Pärast külmkapist väljavõtmist tuleb Fasenra ära kasutada 14 päeva jooksul või ära visata.

Ärge kasutage Fasenra süstlit, kui: Ärge:

• see on külmunud; • raputage süstlit;
• see on maha kukkunud või kahjustatud;
• ohutuskate või pakend on katki;
• kõlblikkusaeg (EXP) on möödas.

Kui miski eeltoodust on juhtunud, visake süstel teravate esemete mahutisse ja võtke uus süstel. Iga Fasenra süstel sisaldab ühte Fasenra annust, mis on ainult ühekordseks kasutamiseks. Hoidke Fasenrat ning kõiki teisi ravimeid laste eest varjatud ja kättesaamatus kohas. Fasenra süstel

Ärge eemaldage nõelakatet enne, kui te olete jõudnud nende juhiste 6. sammuni ja valmis Fasenra süstimiseks. Ärge puudutage nõelakaitsme aktiveerimisklambreid, et vältida enneaegset nõela katmist nõelakaitsmega.

Nõelakaitsme Süstli Aegumiskuupäevaga Nõelakate aktiveerimisklambrid korpus silt

Kolvipea

Kolb Sõrmeäärik Vaatlusava Nõel

1. samm. Vahendite komplekteerimine

• 1 Fasenra süstel külmkapist
• 1 alkoholiga immutatud puhastuslapp
• 1 vati- või marlitups
• 1 torkekindel teravate esemete mahuti

(vt 9. samm – süstli kõrvaldamine)

Eeltäidetud süstel Alkoholiga Vati- või marlitups Teravate esemete mahuti

2. samm. Ettevalmistused süstli kasutamiseks

Kontrollige kõlblikkusaega (EXP). Ärge kasutage süstlit, kui selle kõlblikkusaeg on möödunud. Enne manustamist, laske süstlil jõuda toatemperatuurini 20 °C … 25 °C, jättes pakendi külmkapist välja ligikaudu 30 minutiks. Ärge soojendage süstlit ühelgi muul viisil. Näiteks ärge soojendage seda mikrolaineahjus ega veevannis ega asetage muude soojusallikate lähedusse. Kasutage Fasenra ära 14 päeva jooksul pärast külmkapist väljavõtmist.

3. samm. Vedeliku kontrollimine

Süstli eemaldamisel hoidke seda korpusest, mitte kolvist. Enne manustamist vaadake vedelikku läbi süstli vaatlusava. Lahus peab olema selge ja värvusetu kuni kollane. Lahus võib sisaldada väikseid valgeid osakesi. Ärge kasutage Fasenrat, kui vedelik on hägune, valet värvi või kui see sisaldab suuri osakesi. Te võite märgata süstlis õhumulli, see on normaalne. Te ei pea sellega

midagi tegema.

4. samm. Süstekoha valimine

Soovitatav süstekoht on reie esikülg. Te võite kasutada ka alakõhu piirkonda. Ärge süstige: ainult

• 5 cm piirkonda naba ümbruses; jaoks
• valulikku, verevalumitega, ketendava või kõvenenud nahaga piirkonda;
• armistunud või kahjustatud nahaga piirkonda;
• läbi riiete.

Hooldaja võib teha süste käsivarre ülaosasse, reie- või kõhupiirkonda. Ärge ise proovige süstida käsivarde.

Valige iga süste jaoks erinev koht, mis on vähemalt 3 cm kaugusel eelmisest.

5. samm. Süstekoha puhastamine

Peske käed korralikult seebi ja veega. Puhastage süstepiirkond alkoholiga immutatud lapi abil ringjate liigutustega. Laske sellel õhu käes kuivada.

Ärge puudutage puhastatud piirkonda enne süstimist. Ärge föönitage puhastatud piirkonda ega puhuge sellele.

6. samm. Eemaldage nõelakate

Hoidke süstlit ühe käega selle korpusest ja tõmmake nõelakate teise käega otse ära. Ärge hoidke nõelakatet eemaldades kinni kolvist ega kolvipeast. Pange nõelakate kõrvale, et see hiljem ära visata.

Te võite märgata nõela otsas väikest vedelikutilka. See on normaalne. Ärge kasutage süstlit, kui see on ilma nõelkatteta maha kukkunud või kui nõel on kahjustatud või määrdunud. Ärge puudutage nõela ega laske sellel kokku puutuda ühegi pinnaga. Jätkake ilma viivitusteta järgmiste sammudega.

7. samm. Fasenra süstimine

Hoidke süstlit ühe käega, nagu on näidatud pildil. Võtke teise käega soovitatavas süstekohas nahavolt sõrmede vahele. See tekitab tugevama pinna. Ärge vajutage süstli kolbi alla enne, kui nõel on korralikult nahka sisestatud. Ärge kunagi tõmmake kolbi tagasi.

Süstige Fasenra, järgides joonistel a, b ja c toodud samme.

a b c 45°

Kasutage nõela torkamiseks Vajutage pöidlaga kolvile. Hoidke nõela välja tõmmates nahavolti kiiret, Jätkake surve avaldamist ja pöialt kolvil. Vabastage kolb nooleviskelaadset liigutust. vajutage kolvipea täielikult aeglaselt, kuni nõelakaitse Sisestage nõel 45-kraadise alla. See tagab, et kogu ravim liigub nõela peale. nurga all. saaks süstitud.

8. samm. Süstekoha kontrollimine

Süstekohta võib ilmuda väike kogus verd või vedelikku. See on

normaalne. Suruge vati- või marlitupsuga õrnalt nahale, kuni veritsus peatub. Ärge hõõruge süstekohta. Vajaduse korral katke süstekoht väikse plaastriga.

9. samm. Süstli kõrvaldamine

• Iga süstel sisaldab ühte Fasenra annust ja seda ei saa korduvkasutada.
• Visake süstel kohe pärast kasutamist torkekindlasse teravate esemete mahutisse.

Ärge visake süstlit olmejäätmete hulka. Ärge pange süstlile uuesti korki peale. Visake kork ja muud kasutatud vahendid olmejäätmete hulka.

Kõrvaldamise juhised

Kõrvaldage täitunud konteiner tervishoiutöötaja või apteekri juhiste järgi. Ärge korduvkasutage täitunud teravate esemete mahutit.

Pakendi infoleht: teave patsiendile

Enne ravimi võtmist lugege hoolikalt infolehte, sest siin on teile vajalikku teavet.

• Hoidke infoleht alles, et seda vajadusel uuesti lugeda.
• Kui teil on lisaküsimusi, pidage nõu oma arsti, apteekri või meditsiiniõega.
• Ravim on välja kirjutatud üksnes teile. Ärge andke seda kellelegi teisele. Ravim võib olla neile kahjulik, isegi kui haigusnähud on sarnased.
• Kui teil tekib ükskõik milline kõrvaltoime, pidage nõu oma arsti, apteekri või meditsiiniõega. Kõrvaltoime võib olla ka selline, mida selles infolehes ei ole nimetatud. Vt lõik 4.

Infolehe sisukord

1. Mis ravim on Fasenra ja milleks seda kasutatakse

Mis ravim on Fasenra Fasenra sisaldab toimeainet benralizumab, mis on monoklonaalne antikeha ehk valk, mis tunneb organismis ära kindla sihtmärgi ja seondub sellele. Benralizumabi sihtmärk on valk nimega interleukiin-5 retseptor, mida leidub peamiselt teatud tüüpi valgete vererakkude, eosinofiilide, pinnal.

Milleks Fasenrat kasutatakse Astma Fasenrat kasutatakse raske eosinofiilse astma raviks täiskasvanutel. Eosinofiilse astma korral on patsientide veres ja kopsudes liiga palju eosinofiile.

Fasenrat kasutatakse koos teiste astmaravimitega (koos suurtes annustes inhaleeritavate kortikosteroididega ja teiste astmaravimitega), kui haigusseisund ei allu monoteraapia tõttu ravile.

Eosinofiilne granulomatoos polüangiidiga (EGPA) Fasenrat kasutatakse EGPA raviks täiskasvanutel. EGPA on haigusseisund, kus inimese veres ja kudedes on liiga palju eosinofiile ning lisaks esineb teatud tüüpi vaskuliit ehk veresoonte põletik. See haigus kahjustab kõige sagedamini kopse ja ninakõrvalurkeid, kuid sageli ka teisi organeid, nagu nahk, süda ja neerud. Hüpereosinofiilne sündroom (HES) Fasenrat kasutatakse HES-i raviks täiskasvanutel ning noorukitel alates 12 aasta vanusest kehakaaluga vähemalt 35 kg. HES-iga patsientidel on veres suur hulk eosinofiile. Need rakud võivad kahjustada keha organeid, eriti südant, kopse, närve ja nahka.

Kuidas Fasenra toimib Eosinofiilid on valged verelibled, mis on seotud põletikulise astma, EGPA ja HES-i tekkega. Fasenra seondumine eosinofiilidega aitab vähendada nende arvukust ja põletikku.

Millised on Fasenra kasutamise eelised Astma Fasenra võib vähendada astmahoogude sagedust, võimaldades paremini hingata ja leevendades astma sümptomeid. Kui te võtate suukaudseid kortikosteroide, võib Fasenra võtmine aidata astma kontrolli all hoidmiseks vajalike suukaudsete kortikosteroidide igapäevast annust vähendada või need ära jätta.

EGPA Fasenra võib vähendada EGPA sümptomeid ja ära hoida ägenemisi. Selle ravimi abil võib olla võimalik vähendada ka sümptomite kontrolli all hoidmiseks vajalikku suukaudsete kortikosteroidide ööpäevast annust.

HES Fasenra aitab vähendada HES-i sümptomeid ja ära hoida ägenemisi.

2. Mida on vaja teada enne Fasenra kasutamist

Fasenrat ei tohi kasutada:

• kui olete benralizumabi või selle ravimi mis tahes koostisosa(de) (loetletud lõigus 6) suhtes allergiline. Pidage nõu oma arsti, apteekri või meditsiiniõega, kui arvate, et see teie puhul kehtib.

Hoiatused ja ettevaatusabinõud Enne Fasenra kasutamist pidage nõu oma arsti, apteekri või meditsiiniõega:

• kui teil on parasiitnakkus või kui te elate piirkonnas, kus parasiitnakkused on levinud või kui te

reisite mõnda sellisesse piirkonda, sest see ravim võib nõrgestada teie vastupanuvõimet teatud tüüpi parasiitnakkustele.

• kui teil on varem tekkinud allergiline reaktsioon süstile või ravimile (allergilise reaktsiooni

sümptomeid vt lõik 4 „Võimalikud kõrvaltoimed“).

Enne Fasenra kasutamist pidage nõu oma arsti, apteekri või meditsiiniõega:

• kui ravi ajal selle ravimiga ei allu teie astma ravile või süveneb.
• kui teil esineb ükskõik milline allergilise reaktsiooni sümptom (vt lõik 4). Seda ravimit kasutanud

patsientidel on esinenud allergilisi reaktsioone.

Fasenra ei ole hooravim. Ärge kasutage seda äkki tekkiva astmahoo raviks.

Pöörake tähelepanu tõsistele allergilistele reaktsioonidele Fasenra võib potentsiaalselt põhjustada tõsiseid allergilisi reaktsioone. Fasenra tarvitamise ajal peate pöörama tähelepanu sellistele reaktsioonidele nagu nõgeslööve, lööve, hingamisprobleemid, minestamine, pearinglus, uimasus ja/või näo, keele või suu turse.

Tähtis on rääkida oma arstiga tõsiste allergiliste reaktsioonide varajasest äratundmisest ja nende käsitlusest juhul, kui need peaksid tekkima.

Bioloogiliste ravimpreparaatide jälgitavuse parandamiseks tuleb ravimi karbil ja pen-süstli sildil olev nimi ja partii number kirja panna iga kord, kui te saate uue Fasenra pakendi, ning lisada see informatsioon mis tahes kõrvaltoimetest teatamise korral.

Teised astma, EGPA ja HES-i ravimid Alustades Fasenra võtmist, ärge lõpetage teiste ravimite võtmist äkki ega muutke nende annust. Kui teie ravivastus seda võimaldab, võib arst proovida vähendada mõnede nende ravimite, eriti nende ravimite, mida nimetatakse kortikosteroidideks, annust. Seda tuleb teha järk-järgult ja arsti otsese järelevalve all.

Teatage enne Fasenra kasutamist oma arstile, kui te kasutate, olete hiljuti kasutanud või kavatsete kasutada mis tahes muid ravimeid.

Lapsed ja noorukid Ärge manustage seda ravimit alla 18-aastastele astma ja EGPA-ga lastele, sest selle ravimi ohutus ja kasulikkus antud vanuserühmas ei ole teada.

Ärge manustage seda ravimit alla 12-aastastele HES-iga lastele ega 12-aastastele ja vanematele noorukitele, kelle kehakaal on alla 35 kg, sest selle ravimi ohutus ja kasulikkus selles vanuserühmas ei ole teada.

Rasedus ja imetamine Kui te olete rase või imetate, arvate end olevat rase või kavatsete rasestuda, pidage enne selle ravimi kasutamist nõu oma arstiga.

Ärge kasutage rasedana Fasenrat ilma arsti korralduseta. Ei ole teada, kas Fasenra võib teie sündimata last kahjustada.

Ei ole teada, kas Fasenra toimeained erituvad rinnapiima. Kui te imetate või plaanite imetada, pidage enne Fasenra kasutamist nõu oma arstiga.

Autojuhtimine ja masinatega töötamine Fasenra mõju autojuhtimise ja masinatega töötamise võimele ei ole tõenäoline.

Fasenra sisaldab polüsorbaat 20 Ravim sisaldab 0,06 mg polüsorbaat 20 (taimset päritolu) igas 30 mg pen-süstlis. Polüsorbaadid võivad tekitada allergilisi reaktsioone. Öelge oma arstile, kui teil on teadaolevaid allergiaid.

3. Kuidas Fasenra pen-süstlit kasutada

Kasutage seda ravimit alati täpselt nii, nagu teie arst on teile selgitanud. Juhul, kui teil tekib kahtlusi, pöörduge oma arsti, meditsiiniõe või apteekri poole.

Astma Soovitatav annus on 30 mg. Esimesed 3 annust manustatakse iga 4 nädala tagant. Seejärel manustatakse üks 30 mg annus iga 8 nädala tagant.

EGPA Soovitatav annus on 30 mg süste iga 4 nädala järel.

HES Soovitatav annus on 30 mg süste iga 4 nädala järel.

Fasenrat manustatakse nahaaluse süstena (subkutaanselt). Teie ja teie arst või meditsiiniõde peate/peavad otsustama, kas te tohite ise Fasenrat süstida. Te ei tohi Fasenrat ise süstida, kui te ei ole varem Fasenra ravi saanud ja kui teil on varem esinenud Fasenraga allergilisi reaktsioone.

Teie või teie hooldaja peate/peab läbima väljaõppe Fasenra õige süstimise kohta. Lugege enne Fasenra kasutamist tähelepanelikult jaotist „Kasutamisjuhised” pen-süstli kasutamise kohta. Kui te unustate Fasenrat kasutada Kui te olete unustanud Fasenra annuse süstida, võtke oma arsti, apteekri või meditsiiniõega ühendust niipea kui võimalik.

Ravi lõpetamine Fasenraga

Ärge lõpetage ravi Fasenraga, kui arst ei ole seda soovitanud. Fasenraga ravi katkestamine või lõpetamine võib põhjustada astmanähtude ja -hoogude taas tekkimist.

Kui teie astmanähud Fasenra süstide saamise ajal süvenevad, võtke ühendust oma arstiga.

Kui teil on lisaküsimusi selle ravimi kasutamise kohta, pidage nõu oma arsti, apteekri või meditsiiniõega.

4. Võimalikud kõrvaltoimed

Nagu kõik ravimid, võib ka see ravim põhjustada kõrvaltoimeid, kuigi kõigil neid ei teki.

Rasked allergilised reaktsioonid

Kui te kahtlustate endal allergilist reaktsiooni, pöörduge kohe arsti poole. Sellised reaktsioonid võivad tekkida tundide või päevade jooksul pärast süsti saamist.

Teadmata (sagedust ei ole võimalik hinnata olemasolevate andmete põhjal):

• anafülaksia.

Tavaliselt on sümptomid: o näo, keele või suu turse, o hingamisprobleemid, o minestamine, pearinglus või uimasus (vererõhu languse tõttu).

Sage (võib esineda kuni 1 inimesel 10-st):

• ülitundlikkuse reaktsioonid (nõgeslööve, lööve).

Muud kõrvaltoimed

Sage (võib esineda kuni 1 inimesel 10-st):

• peavalu (EGPA või HES-iga patsientidel: väga sage [võib esineda rohkem kui 1 inimesel 10-st]),
• farüngiit (kurguvalu),
• palavik (kõrge kehatemperatuur),
• süstekoha reaktsioonid (nt valu, punetus, sügelus, paistetus süstekoha piirkonnas).

Kõrvaltoimetest teatamine

Kui teil tekib ükskõik milline kõrvaltoime, pidage nõu oma arsti, apteekri või meditsiiniõega. Kõrvaltoime võib olla ka selline, mida selles infolehes ei ole nimetatud. Kõrvaltoimetest võite ka ise teatada riikliku teavitussüsteemi (vt V lisa) kaudu. Teatades aitate saada rohkem infot ravimi ohutusest.

5. Kuidas Fasenra pen-süstlit säilitada

Hoidke seda ravimit laste eest varjatud ja kättesaamatus kohas. Fasenra pen-süstel on mõeldud ühekordseks kasutuseks. Ärge kasutage seda ravimit pärast kõlblikkusaega, mis on märgitud sildil ja pakendil pärast „EXP“. Kõlblikkusaeg viitab selle kuu viimasele päevale. Hoida originaalpakendis valguse eest kaitstult. Hoida külmkapis (2 °C…8 °C). Fasenra pen-süstlit võib hoida toatemperatuuril kuni 25 °C maksimaalselt 14 päeva. Pärast külmkapist väljavõtmist tuleb Fasenra ära kasutada 14 päeva jooksul või ära visata ja äraviskamise kuupäev tuleb kirjutada pakendile.

Mitte raputada, mitte lasta külmuda ega kuumutada.

Ärge visake ravimeid kanalisatsiooni. Küsige oma apteekrilt, kuidas hävitada ravimeid, mida te enam ei kasuta. Need meetmed aitavad kaitsta keskkonda.

6. Pakendi sisu ja muu teave

Mida Fasenra pen-süstel sisaldab Toimeaine on benralizumab. Üks pen-süstel 1 ml lahusega sisaldab 30 mg benralizumabi.

Teised koostisosad on histidiin, histidiinvesinikkloriidmonohüdraat, trehaloosdihüdraat, polüsorbaat 20 (E432), süstevesi.

Kuidas Fasenra välja näeb ja pakendi sisu Fasenra on selge lahus läbipaistvas klaasist süstlis. Selle värvus võib varieeruda värvusetust kuni kollaseni. See võib sisaldada osakesi.

Fasenra on müügil pakendina, milles on üks eeltäidetud pen-süstel.

Müügiloa hoidja

AstraZeneca AB SE-151 85 Södertälje Rootsi

Tootja:

AstraZeneca AB Gärtunavägen SE-152 57 Södertälje Rootsi

MedImmune UK Ltd 6 Renaissance Way Liverpool, L24 9JW Ühendkuningriik

AstraZeneca Nijmegen B.V., Nijmegen Lagelandseweg 78 Nijmegen, 6545CG Holland Lisaküsimuste tekkimisel selle ravimi kohta pöörduge palun müügiloa hoidja kohaliku esindaja poole.

België/Belgique/Belgien Lietuva AstraZeneca S.A./N.V. UAB AstraZeneca Lietuva Tel: +32 2 370 48 11 Tel: +370 5 2660550

България Luxembourg/Luxemburg АстраЗенека България ЕООД AstraZeneca S.A./N.V. Тел.: +359 24455000 Tél/Tel: +32 2 370 48 11

Česká republika Magyarország AstraZeneca Czech Republic s.r.o. AstraZeneca Kft. Tel: +420 222 807 111 Tel.: +36 1 883 6500

Danmark Malta AstraZeneca A/S Associated Drug Co. Ltd Tlf.: +45 43 66 64 62 Tel: +356 2277 8000

Deutschland Nederland AstraZeneca GmbH AstraZeneca BV Tel: +49 40 809034100 Tel: +31 85 808 9900

Eesti Norge AstraZeneca AstraZeneca AS Tel: +372 6549 600 Tlf: +47 21 00 64 00

Ελλάδα Österreich AstraZeneca A.E. AstraZeneca Österreich GmbH Τηλ: +30 210 6871500 Tel: +43 1 711 31 0

España Polska AstraZeneca Farmacéutica Spain, S.A. AstraZeneca Pharma Poland Sp. z o.o. Tel: +34 91 301 91 00 Tel.: +48 22 245 73 00

France Portugal AstraZeneca AstraZeneca Produtos Farmacêuticos, Lda. Tél: +33 1 41 29 40 00 Tel: +351 21 434 61 00 Hrvatska România AstraZeneca d.o.o. AstraZeneca Pharma SRL Tel: +385 1 4628 000 Tel: +40 21 317 60 41

Ireland Slovenija AstraZeneca Pharmaceuticals (Ireland) DAC AstraZeneca UK Limited Tel: +353 1609 7100 Tel: +386 1 51 35 600

Ísland Slovenská republika Vistor AstraZeneca AB, o.z. Sími: +354 535 7000 Tel: +421 2 5737 7777

Italia Suomi/Finland AstraZeneca S.p.A. AstraZeneca Oy Tel: +39 02 00704500 Puh/Tel: +358 10 23 010

Κύπρος Sverige Αλέκτωρ Φαρµακευτική Λτδ AstraZeneca AB Τηλ: +357 22490305 Tel: +46 8 553 26 000

Latvija SIA AstraZeneca Latvija Tel: +371 67377100

Infoleht on viimati uuendatud Täpne teave selle ravimi kohta on Euroopa Ravimiameti kodulehelt: https://www.ema.europa.eu.

<------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------>

Kasutamisjuhised Fasenra 30 mg süstelahus pen-süstlis (Pen) benralizumab Subkutaanseks süstimiseks Ühekordselt kasutatav pen-süstel (Pen)

Enne Fasenra pen-süstli kasutamist peab tervishoiutöötaja teile või teie hooldajale näitama, kuidas seda õigesti kasutada.

Lugege enne Fasenra pen-süstli esmakordset kasutamist ja pen-süstli uue täitesisu saamist need kasutamisjuhised läbi. Siin võib sisalduda uut teavet. See teave ei asenda vestlust tervishoiutöötajaga teie terviseseisundist või ravist.

Kui teil või teie hooldajal tekib küsimusi, võtke ühendust tervishoiutöötajaga.

Tähtis teave

Säilitage Fasenra’t originaalpakendis külmkapis temperatuuril 2 °C…8 °C, kuni te olete valmis selle kasutamiseks. Fasenrat võib hoida toatemperatuuril kuni 25 °C maksimaalselt 14 päeva. Pärast külmkapist väljavõtmist tuleb Fasenra ära kasutada 14 päeva jooksul või ära visata.

Ärge kasutage Fasenra pen-süstlit, kui: Ärge:

• see on külmunud; • raputage Fasenra pen-süstlit;
• see on maha kukkunud või kahjustatud;
• ohutuskate või pakend on katki;
• kõlblikkusaeg (EXP) on möödas.

Kui miski eeltoodust on juhtunud, visake Fasenra pen-süstel teravate esemete mahutisse ja võtke uus süstel. Iga Fasenra pen-süstel sisaldab ühte Fasenra annust, mis on ainult ühekordseks kasutamiseks. Hoidke Fasenrat ning kõiki teisi ravimeid laste eest varjatud ja kättesaamatus kohas. Teie Fasenra pen-süstel

Ärge eemaldage korki enne, kui olete jõudnud järgnevate juhiste 6. etappi ning te olete valmis Fasenrat süstima.

Enne kasutamist Pärast kasutamist Vaatlusava

Katteotsik Vedel ravim Aegumiskuupäevaga Nõelakaitse Roheline

1. samm. Vahendite komplekteerimine

• 1 Fasenra pen-süstel külmkapist
• 1 alkoholiga immutatud puhastuslapp
• 1 vati- või marlitups
• 1 torkekindel teravate esemete mahuti

(vt 10. samm – Fasenra pen-süstli kõrvaldamine)

Fasenra Pen Alkoholiga Vati- või marlitups Teravate esemete mahuti

2. samm. Ettevalmistused Fasenra pen-süstli kasutamiseks

Kontrollige kõlblikkusaega (EXP). Ärge kasutage süstlit, kui selle kõlblikkusaeg on möödunud. Enne manustamist laske süstlil jõuda toatemperatuurini 20 °C … 25 °C, jättes pakendi külmkapist välja umbes 30 minutiks. Ärge soojendage Fasenra pen-süstlit ühelgi muul viisil. Näiteks ärge soojendage seda mikrolaineahjus ega veevannis ega asetage muude soojusallikate lähedusse. Kasutage Fasenra pen-süstel ära 14 päeva jooksul pärast külmkapist väljavõtmist. Ärge eemaldage katteotsikut enne, kui olete jõudnud 6. sammuni.

3. samm. Vedeliku kontrollimine

4.samm. Süstekoha valimine

5.samm. Süstekoha puhastamine.

6. samm. Katteotsiku eemaldamine.

7. samm. Fasenra süstimine.

Järgige oma tervishoiutöötaja poolseid juhiseid süstimise kohta. Te võite süstekohta õrnalt pigistada või süstida ilma nahka pigistamata.

Süstige Fasenra´t, järgides joonistel a, b, c ja d toodud juhiseid.

Hoidke Fasenra pen-süstlit kogu süstimisaja jooksul ühes asendis. Ärge muutke Fasenra pen-süstli asendit pärast süstimise algust.

Fasenra pen-süstli asend süstekohas. Asetage Fasenra pen-süstli nõelakaitse otse vastu nahka (90-kraadine nurk). Veenduge, et vaatlusava on nähtav.

b c d

Vajutage alla tugevalt. Hoidke kindlalt all vähemalt Tõstke Fasenra pen-süstel Te kuulete klõpsatust. 15 sekundit. otse üles. „Klõpsatus“ tähendab, et Te kuulete teist „klõpsatust“. Nõelakaitse libiseb alla ja süstimine on alanud. Roheline Teine klõpsatus tähendab, et lukustub nõelale. kolb liigub süstimise ajal süstimine on lõppenud. vaatlusavas allapoole. Roheline kolb täidab kogu 8. samm. Kontrollige vaatlusava.

9. samm. Süstekoha kontrollimine.

10. samm. Kasutatud Fasenra pen-süstli ohutu kõrvaldamine.

Kõrvaldamise juhised

Kõrvaldage täitunud konteiner tervishoiutöötaja või apteekri juhiste järgi. Ärge korduvkasutage täitunud teravate esemete mahutit.

RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE

1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS

Fasenra 30 mg süstelahus süstlis. Fasenra 30 mg süstelahus pen-süstlis.

2. KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS

Süstel

Üks süstel sisaldab 30 mg benralizumabi (benralizumabum)* ühes milliliitris.

Pen-süstel

Üks süstel sisaldab 30 mg benralizumabi (benralizumabum)* ühes milliliitris.

*Benralizumab on inimesele omaseks muudetud monoklonaalne antikeha, mis on toodetud hiina hamstri munasarjarakkudes (CHO) rekombinantse DNA tehnoloogia abil.

Abiainete täielik loetelu kohta vt lõik 6.1.

3. RAVIMVORM

Süstelahus (süstevedelik) süstlis. Süstelahus (süstevedelik) pen-süstlis (Fasenra Pen)

Läbipaistev kuni opalestseeruv (küütlev) värvusetu kuni kollane lahus, võib sisaldada läbikumavaid või valgeid kuni määrdunudvalgeid osakesi.

4. KLIINILISED ANDMED

4.1 Näidustused

Astma

Fasenra on näidustatud täiskasvanutele täiendavaks säilitusraviks raske eosinofiilse astma korral, mis ei allu piisavalt ravile hoolimata inhaleeritavate kortikosteroidide ja pikatoimeliste beeta-agoniste suurest annusest (vt lõik 5.1). Eosinofiilne granulomatoos polüangiidiga

Fasenra on näidustatud täiendavaks raviks täiskasvanud patsientidele polüangiidiga kulgeva retsidiveeruva või refraktaarse eosinofiilse granulomatoosi korral (vt lõik 5.1).

Hüpereosinofiilne sündroom

Fasenra on näidustatud täiendava ravina täiskasvanud patsientidele ning noorukitele alates 12 aasta vanusest kehakaaluga vähemalt 35 kg, kellel on ebapiisavalt kontrollitud hüpereosinofiilne sündroom ilma tuvastatava mittehematoloogilise sekundaarse põhjuseta (vt lõigud 4.2 ja 5.1).

4.2 Annustamine ja manustamisviis

Ravi Fasenra’ga võib alustada arst, kellel on kogemusi benralizumabi näidustuste hulka kuuluvate haiguste diagnoosimise ja raviga (vt lõik 4.1).

Pärast põhjalikku väljaõpet subkutaanse süstetehnika ning ülitundlikkusreaktsioonide nähtude ja sümptomite kohta (vt lõik 4.4) võivad patsiendid, kellel ei ole anamneesis anafülaksiat, või nende hooldajad manustada Fasenra’t vajaduspõhise meditsiinilise järelevalve all ise, kui nende arst peab seda sobivaks. Iseseisvat manustamist tuleb kaaluda ainult patsientidel, kellel on juba Fasenra kasutamise kogemus. Annustamine

Fasenra on mõeldud pikaajaliseks raviks. Ravi jätkamise otsus tuleb üle vaadata vähemalt üks kord aastas haiguse raskusastme, haiguskontrolli taseme ja vere eosinofiilide arvu põhjal.

Astma Soovitatav annus on 30 mg benralizumabi subkutaanse süstina, esimesed kolm annust iga 4 nädala tagant, seejärel iga 8 nädala tagant.

Eosinofiilne granulomatoos polüangiidiga (eosinophilic granulomatosis with polyangiitis, EGPA) Benralizumabi soovitatav annus on 30 mg subkutaanse süstena iga 4 nädala järel.

Patsientidel, kellel tekivad EGPA eluohtlikud ilmingud, tuleb hinnata ravi jätkamise vajadust, sest nendel patsientidel ei ole Fasenra kasutamist uuritud.

Hüpereosinofiilne sündroom (HES) Benralizumabi soovitatav annus täiskasvanud patsientidele ning noorukitele alates 12 aasta vanusest kehakaaluga vähemalt 35 kg on 30 mg subkutaanse süstena iga 4 nädala järel.

Patsientidel, kellel tekivad HES-i eluohtlikud ilmingud, tuleb hinnata ravi jätkamise vajadust, sest nendel patsientidel ei ole Fasenra kasutamist uuritud.

Vahelejäänud annus Kui ravim jääb tavapärasel ajal manustamata, tuleb niipea kui võimalik jätkata manustamist tavapärase skeemi järgi; topeltannust manustada ei tohi.

Eakad Eakatel patsientidel ei ole vaja annuseid muuta (vt lõik 5.2).

Neeru- ja maksakahjustus Neeru- ja maksakahjustusega patsientidel ei ole vaja annuseid muuta (vt lõik 5.2).

Lapsed Fasenra ohutus ja efektiivsus astmaga lastel ja noorukitel vanuses 6 kuni 17 aastat ei ole tõestatud. Antud hetkel on piiratud andmed 6 kuni 11-aastaste laste kohta ja andmed 12 kuni 17-aastaste noorukite kohta on esitatud lõikudes 4.8, 5.1 ja 5.2, aga soovitusi annustamise kohta ei ole võimalik anda. Fasenra ohutus ja efektiivsus astmaga lastel vanuses alla 6 aasta ei ole tõestatud. Andmed puuduvad.

Fasenra ohutus ja efektiivsus EGPA-ga lastel ja noorukitel vanuses alla 18 aasta ei ole tõestatud.

Fasenra ohutus ja efektiivsus HES-iga lastel vanuses alla 12 aasta ei ole tõestatud. Fasenra ohutus noorukitel (vanuses 12...17 aastat) kehakaaluga alla 35 kg ei ole tõestatud. Sellele vanuserühmale ei saa soovitusi annustamise kohta anda.

Manustamisviis

Seda ravimit manustatakse subkutaanse süstena.

Fasenrat tuleb manustada reie- või kõhupiirkonda, kuid vähemalt 5 cm kaugusele nabast. Kui süsteravimit manustab tervishoiutöötaja või hooldaja, võib kasutada ka käsivarre ülaosa. Manustada ei tohi valuliku, verevalumitega, erütematoossetesse või kõvenenud nahaga piirkondadesse.

Põhjalikud manustamisjuhised süstli/pen-süstli kasutamise kohta on toodud jaotises „Kasutamisjuhised”.

4.3 Vastunäidustused

Ülitundlikkus toimeaine või lõigus 6.1 loetletud mis tahes abiainete suhtes.

4.4 Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel

Jälgitavus

Bioloogiliste ravimpreparaatide jälgitavuse parandamiseks tuleb manustatava ravimi nimi ja partii number selgelt dokumenteerida.

Astma ägenemised

Fasenrat ei tohi kasutada akuutse astma ägenemise korral.

Patsientidele tuleb öelda, et nad pöörduksid arsti poole, kui nende astma ei allu endiselt ravile või süveneb pärast ravi alustamist.

Kortikosteroidid

Pärast ravi alustamist Fasenraga ei ole soovitatav kortikosteroidravi järsult katkestada. Kortikosteroidide annuseid tuleb võimaluse korral vähendada järk-järgult ja arsti järelevalve all.

Ülitundlikkusreaktsioonid

Benralizumabi manustamise järel on esinenud ägedaid süsteemseid reaktsioone, sealhulgas anafülaktilisi reaktsioone ja ülitundlikkusreaktsioone (urtikaaria, papuloosne urtikaaria, lööve) (vt lõik 4.8). Need reaktsioonid võivad ilmneda manustamisele järgnenud tundide jooksul, kuid mõnedel juhtudel hiljem (s.o järgnevate päevade jooksul).

Fasenra manustamisjärgse anafülaksia üheks riskiteguriks võib olla anafülaksia esinemine anamneesis, mis ei ole benralizumabiga seotud (vt lõik 4.3). Kliinilise tava kohaselt tuleb patsiente pärast Fasenra manustamist asjakohase aja jooksul jälgida.

Ülitundlikkusreaktsiooni korral tuleb Fasenra kasutamine jäädavalt lõpetada ja alustada asjakohast ravi.

Parasiitnakkused (helmintoosid)

Mõnede helmintooside korral võivad immuunvastuses osaleda eosinofiilid. Patsiendid, kellel on teadaolevalt helmintoos, ei saanud kliinilistes uuringutes osaleda. Ei ole teada, kas benralizumab mõjutab patsiendi reaktsiooni helmintoosile.

Olemasoleva helmintoosiga patsiendid tuleb enne benralizumabiga ravimist infektsioonist terveks ravida. Kui patsiendid saavad nakkuse ravi ajal ega allu soolenugiliste vastasele ravile, tuleb ravi benralizumabiga lõpetada, kuni nakkus kaob.

Organeid kahjustav või eluohtlik EGPA

Fasenra kasutamist ei ole uuritud patsientidel, kellel esinevad aktiivsed organeid kahjustavad või eluohtlikud EGPA ilmingud (vt lõik 4.2).

Eluohtlik HES

Fasenra kasutamist ei ole uuritud patsientidel, kellel esinevad aktiivsed eluohtlikud HES-i ilmingud (vt lõik 4.2).

Teadaolevat toimet omav abiaine

Ravim sisaldab 0,06 mg polüsorbaat 20 ühes 30 mg annuses (1 ml). Polüsorbaadid võivad põhjustada allergilisi reaktsioone.

4.5 Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed

Koostoimeuuringuid ei ole läbi viidud. Ravi benralizumabiga ei mõjutanud hooajalise gripiviiruse vaktsiini poolt põhjustatud humoraalset antikeha vastust randomiseeritud, topeltpimedas paralleelgrupiga uuringus, kus osales 103 raske astmaga patsienti vanuses 12 kuni 21 aastat. Benralizumabi toimet koosmanustatavate ravimite farmakokineetikale ei ole ette näha (vt lõik 5.2).

Tsütokroom P450 ensüümid, väljavoolupumbad (efflux pumps) ja valkudega seondumise mehhanismid ei mõjuta benralizumabi kliirensit. IL-5Rα ekspressiooni kohta hepatotsüütides ei ole tõendeid. Eosinofiilide arvu vähenemine ei põhjusta kroonilisi süsteemseid muutusi proinflammatoorsete tsütokiinide tootmises.

4.6 Fertiilsus, rasedus ja imetamine

Rasedus

Benralizumabi kasutamise kohta rasedatel on andmed piiratud (vähem kui 300 raseduse tulemused).

Loomkatsetes ei ole täheldatud otseseid ega kaudseid reproduktiivtoksilisusega seotud kahjulikke toimeid (vt lõik 5.3).

Monoklonaalsete antikehade, sealhulgas benralizumabi võime platsentat läbida kasvab raseduse edenedes lineaarselt, seega puutub loode sellega tõenäolisemalt kokku raseduse teisel ja kolmandal trimestril.

Ettevaatusabinõuna on raseduse ajal soovitatav Fasenra kasutamisest hoiduda. Selle kasutamist raseduse ajal võib kaaluda vaid siis, kui oodatav kasu emale on suurem kui võimalik oht lootele.

Imetamine

Ei ole teada, kas benralizumab või selle metaboliidid erituvad inimese või looma rinnapiima. Ohtu imikutele ei saa välistada.

Võttes arvesse ühelt poolt imetamise kasulikkust lapsele ja teiselt poolt ravi kasulikkust emale, tuleb otsustada, kas katkestada imetamine või katkestada ravi Fasenraga.

Fertiilsus

Andmed toime kohta inimeste viljakusele puuduvad. Loomkatsetes benralizumabiga ei ilmnenud kahjulikke mõjusid viljakusele (vt lõik 5.3).

4.7 Toime reaktsioonikiirusele

Fasenral ei ole mõju või mõjutab ebaoluliselt autojuhtimise ja masinate kasutamise võimet.

4.8 Kõrvaltoimed

Ohutusandmete kokkuvõte

Benralizumabi ohutusprofiil on astma, EGPA ja HES-i korral sarnane.

Enim teatatud kõrvaltoimed astma ravi kestel on peavalu (8%) ja farüngiit (3%). Kõige sagedamini teatatud kõrvaltoime EGPA (17%) ja HES-i (16%) korral on peavalu. Benralizumabi kasutamisel on teatatud erineva raskusastmega anafülaktilise reaktsiooni juhtumitest.

Kõrvaltoimete loetelu tabelina

Astma, EGPA ja HES-i kliiniliste uuringute käigus ja turuletulekujärgselt on benralizumabi kasutamisel teatatud järgmistest kõrvaltoimetest. Kõrvaltoimete esinemissagedused on määratletud kui väga sage (≥ 1/10), sage (≥ 1/100 kuni < 1/10), aeg-ajalt (≥ 1/1000 kuni < 1/100), harv (≥ 1/10 000 kuni < 1/1000), väga harv (< 1/10 000); ja teadmata (ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel). Igas esinemissageduse rühmas on kõrvaltoimed esitatud nende tõsiduse vähenemise järjekorras.

Tabel 1. Kõrvaltoimete loetelu tabelina

MedDRA organsüsteemi klass Kõrvaltoimed Sagedus

Infektsioonid ja infestatsioonid Farüngiita Sage Immuunsüsteemi häired Ülitundlikkusreaktsioonidb Sage

Närvisüsteemi häired Peavaluc Sage Üldised häired ja Püreksia Sage manustamiskoha reaktsioonid a. Farüngiit, sealhulgas: farüngiit, bakteriaalne farüngiit, viiruslik farüngiit, streptokokk-farüngiit. b. Ülitundlikkusreaktsioonid, sealhulgas: urtikaaria, papuloosne urtikaaria ja lööve. Täheldatud kaasnevate nähtude näiteid ja andmeid nähu tekkeni kulunud aja kohta vt lõik 4.4. c. Väga sage EGPA ja HES-i kliinilistes uuringutes. d. Vt „Valitud kõrvaltoimete kirjeldus“.

Valitud kõrvaltoimete kirjeldus

Süstekoha reaktsioon Platseebokontrolliga astma uuringutes esines süstekoha reaktsioone (nt valu, erüteem, sügelus, paapul) benralizumabi soovitatava annusega ravitud patsientidest 2,2%-l ja platseebot saanud patsientidest 1,9%-l. Reaktsioonid olid oma olemuselt mööduvad.

Pikaajaline ohutus Uuringutes 1, 2 ja 3 osalenud astmaga patsientide 56-nädalases jätku-uuringus (uuring 4) raviti 842 patsienti Fasenra soovitatava annusega ja nad jätkasid uuringus osalemist. Üldine ohutusprofiil oli sarnane eespool kirjeldatud astma uuringutes täheldatuga. Lisaks raviti Fasenra soovitatava annusega 226 patsienti kuni 43 kuu vältel avatud ohutuse jätku-uuringus (uuring 5), kus osalesid astmaga patsiendid varasematest uuringutest. Koos varasemate uuringute raviperioodiga vastab see 3,4-aastasele (vahemik 8,5 kuud kuni 5,3 aastat) järelkontrolli mediaanile. Selle järelkontrolli perioodi jooksul oli ohutusprofiil kooskõlas Fasenra teadaoleva ohutusprofiiliga.

Lapsed

Astma Hetkel on laste kohta vähe andmeid. Kolmanda faasi uuringutes osales 108 12…17-aastast astmahaiget noorukit (uuring 1: n=53, uuring 2: n=55). Neist 46 said platseebot, 40 said benralizumabi iga 4 nädala järel kolme annusena ning seejärel iga 8 nädala järel ja 22 said benralizumabi iga 4 nädala järel. 12…17-aastased noorukid (n=86) uuringutest 1 ja 2 jätkasid ravi benralizumabiga uuringus 4 kuni 108 nädalat. Kõrvaltoimete sagedus, tüüp ja raskusaste on noorukitel ja täiskasvanutel sarnane.

48-nädalase kestusega avatud kontrollita farmakokineetika ja farmakodünaamika uuringus, kus osales piiratud arvul ravile halvasti alluva raske astmaga lapsi (n=28), oli 6…11-aastastel patsientidel täheldatud ohutusprofiil sarnane täiskasvanute ja noorukite populatsioonis täheldatuga (vt lõik 4.2).

HES III faasi uuringusse kaasati neli HES-iga noorukit vanuses 12...17 aastat. Nendest kolm said benralizumabi ja üks platseebot iga 4 nädala järel. HES-i uuringus benralizumabiga ravitud kolmel noorukil ei tuvastatud uusi kõrvaltoimeid võrreldes tõestatud ohutusprofiiliga.

Võimalikest kõrvaltoimetest teatamine

Ravimi võimalikest kõrvaltoimetest on oluline teatada ka pärast ravimi müügiloa väljastamist. See võimaldab jätkuvalt hinnata ravimi kasu/riski suhet. Tervishoiutöötajatel palutakse kõigist võimalikest kõrvaltoimetest teatada riikliku teavitamissüsteemi (vt V lisa) kaudu.

4.9 Üleannustamine

Kuni 200 mg annuste puhul, mis manustati kliiniliste uuringute käigus subkutaanselt eosinofiilse astmaga patsientidele, ei täheldatud annusega seotud toksilisust.

Benralizumabi üleannustamise vastu ei ole spetsiifilist ravi. Üleannustamise korral tuleb patsienti ravida toetavalt, vajaduse korral koos asjakohase jälgimisega.

5. FARMAKOLOOGILISED OMADUSED

5.1 Farmakodünaamilised omadused

Farmakoterapeutiline rühm: hingamisteede obstruktiivsete haiguste raviks kasutatavad ained, teised süsteemse toimega hingamisteede obstruktiivsete haiguste raviks kasutatavad ained, ATC-kood: R03DX10

Toimemehhanism Benralizumab on eosinofiilivastane, inimesele omaseks muudetud afukosüülitud monoklonaalne antikeha (IgG1, kapa). See seondub spetsiifiliselt inimese interleukiin-5 retseptori alfa-alaühikule (IL-5Rα). IL-5 retseptor ekspresseerub eosinofiilide ja basofiilide pinnal. Tänu fukoosi puudumisele on benralizumabi Fc domeenil immuunsüsteemi efektorrakkude, nagu loomulikud tapjarakud (natural killer, NK), FcɣRIII retseptorite suhtes tugev afiinsus. See võimendab antikehast sõltuvat tsütotoksilisust (antibody-dependant cell-mediated cytotoxity, ADCC), mis põhjustab eosinofiilide ja basofiilide apoptoosi vähendades seeläbi eosinofiilset põletikku.

Farmakodünaamilised toimed

Mõju vere eosinofiilidele Astmaga patsientidel viib ravi benralizumabiga vere eosinofiilide arvu peaaegu nullini 24 tunni jooksul pärast esimese annuse manustamist ja jääb sellele tasemele kogu raviperioodi kestel. Vere eosinofiilide arvu vähenemisega kaasneb vereseerumis eosinofiilide graanulites leiduvate valkude

(eosinofiil-vahendatud neurotoksiini [eosinophil derived neurotoxin, EDN] ja eosinofiilse katioonse valgu [eosinophil cationic protein, ECP]) sisalduse vähenemine ning langeb ka basofiilide arv.

EGPA-ga patsientidel oli vere eosinofiilide arvu vähenemine kooskõlas astma uuringutes täheldatuga. Vere eosinofiilide arvu vähenemist täheldati esimese hindamise ajal pärast 1-nädalast ravi ning see püsis kogu 52-nädalase raviperioodi jooksul.

HES-iga patsientidel oli vere eosinofiilide arvu vähenemine kooskõlas astma ja EGPA uuringutes täheldatuga. Vere eosinofiilide arvu vähenemist täheldati esimese hindamise ajal (4. nädalal) ning see püsis 24-nädalase raviperioodi jooksul.

Toime hingamisteede limaskesta eosinofiilidele Benralizumabi toimet eosinofiiliaga (rögas vähemalt 2,5%) astmapatsientide hingamisteede limaskesta eosinofiilidele hinnati 12 nädalat kestnud randomiseeritud topeltpimedas platseebokontrolliga I faasi kliinilises uuringus, kus patsientidele manustati subkutaanselt 100 või 200 mg benralizumabi. Selles uuringus vähenes hingamisteede limaskesta eosinofiilide arv benralizumabiga ravitud rühmas keskmiselt 96% algväärtusest, platseeborühmas oli vähenemine 47% (p = 0,039).

Kliiniline efektiivsus

Astma

Benralizumabi tõhusust hinnati kolmes randomiseeritud topeltpimedas paralleelrühmadega platseebokontrolliga kliinilises uuringus, mis kestsid 28…56 nädalat ja milles osalesid 12…75-aastased patsiendid.

Nendes uuringutes manustati benralizumabi 30 mg – esimesed 3 annust iga 4 nädala tagant, seejärel täiendusena taustravile iga 4 või 8 nädala tagant – ja hinnati tulemusi võrreldes platseeboga.

Kaks ägenemise uuringut, SIROCCO (uuring 1) ja CALIMA (uuring 2), hõlmasid kokku 2510 ravile allumatu raske astmaga patsienti, kellest 64% olid naissoost ning, kelle keskmine vanus oli 49 aastat. Uuringusse kaasati patsiendid, kellel oli viimase 12 kuu anamneesis kaks või enam astma ägenemist, mis nõudsid suukaudset või süsteemset kortikosteroidravi (keskmiselt 3), kelle astma kontrolli küsimustiku 6 (Asthma Control Questionnaire-6, ACQ-6) skoor oli sõelumise ajal 1,5 või enam ja kellel esines ravieelselt kopsufunktsiooni halvenemist (keskmise eeldatav bronhodilataatori eelne forsseeritud ekspiratsioonimaht 1 sekundis [FEV ] oli 57,5%) hoolimata korrapärasest ravist inhaleeritavate kortikosteroidide (IKS) suurte annustega (uuring 1) või suurte või keskmiste annustega (uuring 2) ning pikatoimeliste β-agonistidega (long-acting β-agonist, LABA); nendest patsientidest vastavalt 51% ja 41% manustati vähemalt üks täiendav kontroller. Suukaudsete kortikosteroidide (SKS) vähendamise uuringus ZONDA (uuring 3) osales kokku 220 astmapatsienti (61% naissoost, keskmine vanus 51 aastat), keda raviti astma kontrolli all hoidmiseks igapäevaselt SKS-idega (8…40 mg ööpäevas, mediaan 10 mg) lisaks korrapärastele IKS-i ja LABA suurtele annustele täiendavalt vähemalt ühe kontrolleriga, et hoida 53% juhtudest astmat kontrolli all. Uuring sisaldas 8 nädala pikkust sissejuhatavat perioodi, mille jooksul SKS reguleeriti minimaalse efektiivse annuseni, ilma et astma kontrolli alt väljuks. Uuringutesse kaasatavate patsientidel oli vere eosinofiilide arv ≥ 150 rakku/μl ja anamneesis vähemalt üks ägenemine viimase 12 kuu jooksul. Kuna uuringutes 1, 2 ja 3 analüüsiti kahte annustamisskeemi ning sagedamini annustamine ei andnud lisaefekti, on benralizumabi soovitatav annustamisskeem järgmine: manustamine esimesed 3 annust iga 4 nädala tagant, seejärel iga 8 nädala tagant (vt lõik 4.2). Uuringu tulemused soovitatava annustamisskeemi kohta on kokkuvõtvalt välja toodud allpool olevas tabelis.

Ägenemise uuringud Esmane tulemusnäitaja oli kliiniliselt oluliste astma ägenemiste aastane määr patsientidel, kelle ravieelne vere eosinofiilide arv oli ≥ 300 rakku/μl ja kes võtsid IKS-i ja LABA suuri annuseid.

Kliiniliselt oluline astma ägenemine oli määratletud kui astma süvenemine sel määral, et oli vajalik suukaudsete/süsteemsete kortikosteroidide kasutamine vähemalt 3 päeva; ja/või erakorralised haiglavisiidid, mille käigus oli vajalik suukaudsete/süsteemsete kortikosteroidide kasutamine; ja/või haiglaravi. SKS säilitusravi saavate patsientide puhul – see oli määratluse kohaselt ajutine, vähemalt 3-päevane annuse suurenemine muidu stabiilses suukaudsete/süsteemsete kortikosteroidide kasutamises või ühe kortikosteroidide süstitava depoopreparaadi manustamine.

Uuringutes vähenes benralizumabi saanud patsientidel, kelle vere eosinofiilide arv oli ≥ 300 rakku/μl, aastane ägenemiste määr oluliselt võrreldes platseebot saanud patsientidega. Keskmine FEV muutus võrreldes algväärtusega osutus positiivseks juba alates 4 nädalast ning säilis kuni ravi lõpuni (tabel 2). Ägenemiste määra vähenemine toimus sõltumata ravieelsest eosinofiilide arvust; siiski tehti kindlaks, et suurem eosinofiilide arv ravieelselt võimaldab prognoosida paranenud ravivastust, eriti FEV puhul. Tabel 2. Uuringute 1 ja 2 aastase ägenemiste määra ja kopsufunktsiooni tulemused ravi lõpus vastavalt eosinofiilide arvule

Vere eosinofiilide arv ≥ 300 rakku/μla Kliiniliselt olulised ägenemised Määr 0,74 1,52 0,73 1,01

Erinevus –0,78 –0,29 Määrade suhe (95% CI) 0,49 (0,37; 0,64) 0,72 (0,54; 0,95)

p-väärtus < 0,001 0,019 Bronhodilataatori eelne FEV (l) Keskmine algväärtus 1,660 1,654 1,758 1,815 Muutus algväärtusest 0,398 0,239 0,330 0,215

Erinevus (95% CI) 0,159 (0,068; 0,249) 0,116 (0,028; 0,204) p-väärtus 0,001 0,010 Vere eosinofiilide arv < 300 rakku/μlb Kliiniliselt olulised ägenemised Määr 1,11 1,34 0,83 1,38

Erinevus –0,23 –0,55 Määrade suhe (95% CI) 0,83 (0,59; 1,16) 0,60 (0,42; 0,86)

Bronhodilataatori eelne FEV (l) Keskmine muutus 0,248 0,145 0,140 0,156 Erinevus (95% CI) 0,102 (–0,003; 0,208) –0,015 (–0,127; 0,096) a. Ravikavatsusega populatsioon (suuri IKS-i annuseid saavad patsiendid eosinofiilide arvuga ≥ 300 rakku/μl). b. Patsientidel, kelle vere eosinofiilide arv oli < 300 rakku/μl, ei saanud erinevust ravitulemuses määratleda, kuna uuringu statistiline võimsus seda ei võimalda.

Kokku oli uuringute 1 ja 2 lõikes ägenemiste määra vähenemine arvuliselt ulatuslikum ja ravieelse suurema eosinofiilide arvu korral FEV ülekaalukam parenemine.

Benralizumabi saanud patsientide haiglaravi ja/või erakorraliste haiglavisiitide vajadusega ägenemiste määr uuringus 1 oli 0,09 võrreldes platseebo 0,25-ga (määrade suhe 0,37, 95 % CI: 0,20; 0,67; p ≤ 0,001) ja uuringus 2 vastavalt 0,12 võrreldes platseebo 0,10-ga (määrade suhe 1,23, 95 % CI: 0,64; 2,35; p = 0,538). Uuringus 2 oli järelduste tegemiseks platseebo ravirühmas liiga vähe haiglaravi ja/või erakorraliste haiglavisiitide vajadusega ägenemiste haigusjuhte. Nii uuringus 1 kui ka 2 vähenesid benralizumabi saanud patsientide astmasümptomid võrreldes platseeboga oluliselt (astma üldskoor, Total Asthma Score). ACQ-6 ja 12-aastastele ja vanematele mõeldud standardiseeritud astma elukvaliteedi küsimustiku AQLQ(S)+12 tulemuste analüüs näitas sarnast parenemist benralizumabi saanute puhul (tabel 3).

Tabel 3. Ravitulemuse erinevus ravi lõpus keskmise muutusena algväärtusest astma sümptomite skooride ACQ-6 ja AQLQ(s) + 12 alusel – Suuri IKS-i annuseid saavad patsiendid eosinofiilide arvuga ≥ 300 rakku/μl

Astmasümptomite üldskoorb

Keskmine algväärtus 2,68 2,74 2,76 2,71 Paranemine algväärtusest Erinevus (95% CI) –0,25 (–0,45; –0,06) –0,23 (–0,43; –0,04) p-väärtus 0,012 0,019 ACQ-6

Keskmine algväärtus 2,81 2,90 2,80 2,75 Paranemine algväärtusest Erinevus (95% CI) –0,29 (–0,48; –0,10) –0,25 (–0,44; –0,07) AQLQ(S) + 12

Keskmine algväärtus 3,93 3,87 3,87 3,93 Paranemine võrreldes algväärtusega Erinevus (95% CI) 0,30 (0,10; 0,50) 0.24 (0,04; 0,45) a. Patsientide arv (n) varieerub kergelt nende patsientide tõttu, kellelt saadi andmeid iga muutuja kohta. Esitatud tulemused põhinevad viimastel olemasolevatel andmetel iga muutuja kohta. b. Astmasümptomite skaala: üldskoor 0 (vähim) kuni 6 (enim); päevaste ja öiste astmasümptomite skoorid 0 (vähim) kuni 3 (enim) sümptomit. Individuaalsed päevaste ja öiste astmasümptomite skoorid olid sarnased. Alarühmade analüüsid varasemate ägenemisjuhtude alusel Uuringute 1 ja 2 alarühmade analüüsides tehti kindlaks, et patsientide puhul, kellel oli varem esinenud rohkem ägenemisi, on võimalik prognoosida paranenud ravivastust. Arvestades seda tegurit koos ravieelse eosinofiilide arvuga või mõlemaid tegureid eraldi võib olla võimalik tuvastada patsiente, kes saavutavad benralizumabiga teostatava raviga parema ravivastuse (tabel 4).

Tabel 4. Ägenemiste määr ja kopsufunktsioon (FEV ) ravi lõpus eelneval aastal esinenud ägenemiste arvu kohta- Suuri IKS-i annuseid saavad patsiendid eosinofiilide arvuga ≥ 300 rakku/μl Algväärtus 2 ägenemise korral n 164 149 144 151 Ägenemiste määr 0,57 1,04 0,63 0,62 Erinevus –0,47 0,01 Määrade suhe (95% CI) Bronhodilataatori eelse FEV keskmine muutus Erinevus (95% CI) 0,113 (–0,002; 0,228) 0,029 (–0,079; 0,137) Algväärtus 3 või enama ägenemise korral n 103 118 95 97 Ägenemiste määr 0,95 2,23 0,82 1,65 Erinevus –1,28 –0,84 Määrade suhe (95% CI) Bronhodilataatori eelse FEV keskmine muutus Erinevus (95% CI) 0,235 (0,088; 0,382) 0,265 (0,115; 0,415) Suukaudsete kortikosteroidide annuse vähendamise uuringud Platseebokontrolliga uuringus ZONDA (uuring 3) ja ühe rühmaga avatud uuringus PONENTE (uuring 6) hinnati benralizumabi mõju SKS-i säilitusravi vähendamisele. Uuringus 3 oli esmaseks tulemusnäitajaks viimase SKS-i annuse vähenemisprotsent algväärtusest nädalatel 24…28, ilma et astma kontrolli alt väljuks. Tabelis 5 on esitatud uuringu 3 tulemuste kokkuvõte. Tabel 5. Benralizumabi mõju SKS-i annuse vähendamisele, uuring 3 Wilcoxoni astaksummatest (esmane analüüsimeetod) Ööpäevase SKS-i annuse vähenemise % mediaan algväärtusest (95% CI) Wilcoxoni astaksummatesti p-väärtus < 0,001 Võrdeliste šansside mudel (tundlikkusanalüüs) SKS-i annuse vähenemisprotsent algväärtusest 28. nädalal ≥ 90% vähenemine 27 (37%) 9 (12%) ≥ 75% vähenemine 37 (51%) 15 (20%) ≥ 50% vähenemine 48 (66%) 28 (37%)

> 0% vähenemine 58 (79%) 40 (53%) SKS-i annus ei muutunud ega vähenenud 15 (21%) 35 (47%)

Määrade suhe (95% CI) 4,12 (2,22; 7,63)

Ööpäevase SKS-i annuse vähenemine väärtuseni 0 mg ööpäevasa Määrade suhe (95% CI) Ööpäevase SKS-i annuse vähenemine väärtuseni ≤5 mg ööpäevas Määrade suhe (95% CI) 2,74 (1,41; 5,31) Ägenemiste määr 0,54 1,83 Määrade suhe (95% CI) 0,30 (0,17; 0,53) Haiglaravi/erakorralise haiglavisiidi vajadusega ägenemiste määr Määrade suhe (95% CI) 0,07 (0,01; 0,63) a Ainult patsiendid, kelle optimaalne ravieelne SKS-i annus oli 12,5 mg või vähem, suutsid uuringu jooksul saavutada 100% SKS-i annuse vähenemise. Uuringus 3 hinnati ka kopsufunktsiooni, astmasümptomite skoori, ACQ-6 ja AQLQ(S) + 12 ja saadi sarnased tulemused nagu uuringutes 1 ning 2.

Uuringusse 6 kaasati 598 raske astmaga täiskasvanud patsienti (vere eosinofiilide arv ≥150 rakku/μl uuringusse kaasamisel või ≥300 rakku/μl viimase 12 kuu jooksul, kui uuringusse kaasamisel oli arv <150 rakku/μl), kes olid suukaudsetest kortikosteroididest sõltuvad. Esmane tulemusnäitaja oli patsientide osakaal, kes elimineerisid SKS-i, säilitades samal ajal kontrolli astma üle, ja patsientide osakaal, kes saavutasid lõpliku SKS-i annuse, mis oli väiksem või võrdne 5 mg, säilitades samal ajal astma kontrolli ja võttes arvesse neerupealiste funktsiooni. Patsientide osakaal, kes elimineerisid SKS-i säilitusravi, oli 62,9%. Patsientide osakaal, kes saavutasid SKS-i annuse, mis on väiksem või võrdne 5 mg (säilitades astma kontrolli ja kes ei ole piiratud neerupealiste funktsiooniga), oli 81,9%. Toime SKS-i vähenemisele, mis säilis täiendava perioodi jooksul veel 24...32 nädalat, oli sarnane sõltumata vere eosinofiilide arvust uuringusse kaasamisel (sealhulgas patsiendid, kelle vere eosinofiilide arv oli <150 rakku/μl). Aastane ägenemise määr uuringus 6 oli võrreldav eelmistes uuringutes teatatuga.

Pikaajalised jätku-uuringud Benralizumabi pikaajalist efektiivsust ja ohutust hinnati III faasi 56-nädalases jätku-uuringus BORA (uuring 4). Uuringutest 1, 2 ja 3 kaasati uuringusse 2123 patsienti, 2037 täiskasvanut ja 86 noorukit (12-aastased ja vanemad). Uuring 4 hindas benralizumabi pikaajalist toimet aastasele ägenemise määrale, kopsufunktsioonile, ACQ-6 ja AQLQ(S)+12 skooridele ning SKS-i annuse vähenemise püsivusele kahe erineva annustamisskeemi korral, mida uuriti eelnevates uuringutes.

Soovitatud annustamisskeemi korral püsis aastase ägenemiste määra vähenemine, mida täheldati platseebokontrolliga uuringutes 1 ja 2 (patsientidel, kelle eosinofiilide hulk veres oli ≥ 300 rakku/μl ja kes võtsid suures annuses IKS-i), ka teise raviaasta vältel (tabel 6). 73% patsientidest, keda raviti eelnenud uuringutes 1 ja 2 benralizumabiga, olid jätku-uuringus (uuring 4) ägenemiste vabad.

Tabel 6. Ägenemised pikendatud raviperioodi jooksula

Uuringud 1 ja 2 Uuringud 1 ja 2 Uuring 4 Uuringud 1, 2 ja 4c

Määr 1,23 0,65 0,48 0,56 a. Uuringut 4 alustanud patsiendid uuringutest 1 ja 2, kelle vere eosinofiilide algväärtus oli ≥ 300 rakku/μl ja kes võtsid suures annuses IKS-i. b. Uuringutes 1 ja 2 platseebot saanud patsiendid on kaasa arvatud kuni eelnenud uuringute lõpuni (48. nädal uuringus 1 ja 56. nädal uuringus 2). c. Ravi kogukestus: 104...112 nädalat. Sarnast toime püsimist täheldati kogu uuringu 4 kestel kopsufunktsiooni, ACQ-6 ja AQLQ(S)-12 skooride osas (tabel 7).

Tabel 7. Kopsufunktsiooni, ACQ-6 ja AQLQ(S)+12a skooride muutus algväärtusest

Bronhodilataatori eelne FEV (L) n 318 305 290 Keskmine algväärtus (SD) 1,741 (0,621) -- -- Muutus algväärtusest (SD) e -- 0,343 (0,507) 0,404 (0,555)

ACQ-6 n 318 315 296

Keskmine algväärtus (SD) 2,74 (0.90) -- -- Muutus algväärtusest (SD) e -- -1,44 (1,13) -1,47 (1,05)

AQLQ(S)+12 n 307 306 287

Keskmine algväärtus (SD) 3,90 (0,99) -- -- Muutus algväärtusest (SD) e -- 1,58 (1,23) 1,61 (1,21)

n = sel ajahetkel saadaval olevate andmetega patsientide arv. SD = standardhälve. a. Vere eosinofiilide hulga algväärtus ≥ 300 rakku/μl ja suures annuses IKS: benralizumab manustatuna soovitatud annustamisskeemi järgi. b. Uuringute 1 ja 2 algväärtuste integreeritud analüüs hõlmab täiskasvanuid ja noorukeid. c. Uuringute 1 (48. nädal) ja 2 (56. nädal) ravi lõpu (EOT) integreeritud analüüs. d. Uuringu 4 EOT oli 48. nädal (täiskasvanute ja noorukite andmete viimane ajapunkt). e. Algväärtus on arvestatud enne ravi alustamist benralizumabiga uuringutes 1 ja 2. Ravi efektiivsust hinnati uuringus 4 ka patsientidel, kelle vere eosinofiilide algtase oli < 300 rakku/µl ning tulemused olid kooskõlas uuringute 1 ja 2 tulemustega. Päevase SKS-i annuse vähenemise püsivust täheldati jätku-uuringu vältel ka uuringust 3 värvatud patsientidel (joonis 1).

Joonis 1. Päevase SKS-i protsentuaalse vähenemise mediaan aja jooksul (uuringud 3 ja 4)a

Benra 30 mg q. 8 nädalat

n a a id e m e s im e n e h ä v e s la a u t n e s t Uuring 3 Uuring 4 o r P 4 a. Eelnenud uuringu 3 patsiendid, kes jätkasid uuringus 4 ravi benralizumabiga. Patsientidel lubati alustada osalemist teises jätku-uuringus pärast minimaalselt kaheksat nädalat uuringus 4 ja enne 56-nädalase pikendusperioodi lõpetamist. Uuringus 5, teises pikaajalises ohutuse jätku-uuringus (vt lõik 4.8), oli heakskiidetud annustamisskeemi saanud patsientide aastane ägenemiste määr (0,47) võrreldav eelnevate uuringutega 1, 2 (0,65) ja 4 (0,48). Eosinofiilne granulomatoos polüangiidiga (EGPA) Benralizumabi efektiivsust hinnati 52-nädalase ravikestusega randomiseeritud topeltpimedas aktiivkontrolliga mittehalvemuse kliinilises uuringus 18-aastastel ja vanematel EGPA-ga patsientidel. Kokku 140 patsienti randomiseeriti saama kas 30 mg benralizumabi või 300 mg mepolizumabi manustatuna subkutaanselt iga 4 nädala järel. Uuringusse kaasatud patsientidel oli anamneesis retsidiveeruv või refraktaarne haigus ning nad said püsiravi suukaudsete kortikosteroididega (SKS; ≥ 7,5...≤ 50 mg ööpäevas prednisolooni/prednisooni) koos stabiilse immunosupressantraviga (välja arvatud tsüklofosfamiid) või ilma. SKS-i ööpäevase algannuse mediaan oli 10 mg ja 36% said immunosupressantravi. SKS-i annust vähendati järk-järgult uurija äranägemisel. Uuringust jäeti välja patsiendid, kellel oli aktiivne organeid kahjustav või eluohtlik EGPA. Remissioon Esmane tulemusnäitaja oli remissioonis olevate uuritavate osakaal, mida määratleti Birminghami vaskuliidi aktiivsuse skoori (BVAS) = 0 (puudub aktiivne vaskuliit) pluss prednisolooni/prednisooni ≤ 4 mg ööpäevase annuse alusel nii 36. nädalal kui ka 48. nädalal. Nagu tabelis 8 näidatud, demonstreeriti esmase tulemusnäitaja osas benralizumabi mittehalvemust võrreldes mepolizumabiga. Tabelis 8 on toodud ka pikenenud remissiooni kestuse ja remissiooni komponentide tulemused.

Tabel 8. Remissioon ja remissiooni komponendid EGPA korral

Nii 36. kui ka 48. nädalal remissioonis olevad patsiendid Patsiendid, n (%)c 40 (58) 40 (57) 42 (61) 41 (58) 58 (83) 59 (84)

Remissiooni määra 1,21 2,64 -1,17 erinevused (%)c (95% CI) (-14,12; 16,53) (-12,67; 17,95) (-13,27; 10,94) (p-väärtus) (0,88)d (0,74)d, e (0,85)d, e Pikenenud remissiooni kestus 52 nädala jooksul, n (%) 0 nädalatf 9 (13) 15 (21) 9 (13) 12 (17) 0 0 > 0...< 12 nädalat 13 (19) 10 (14) 11 (16) 12 (17) 0 2 (3) 12...< 24 nädalat 8 (11) 8 (11) 9 (13) 8 (11) 2 (3) 2 (3) 24...< 36 nädalat 20 (29) 19 (27) 19 (27) 18 (26) 6 (9) 7 (10) ≥ 36 nädalat 20 (29) 18 (26) 22 (31) 20 (29) 62 (89) 59 (84) N = analüüsi kaasatud patsientide arv. a. Benralizumab (Benra) 30 mg manustatuna iga 4 nädala järel. b. Mepolizumab (Mepo) 300 mg manustatuna iga 4 nädala järel. c. Mudeli kohandatud protsendid. d. Kasutatud paremuse testimiseks. e. Ei testitud vormikohaselt eelnevalt kindlaksmääratud mitmesuse testimise protseduuri käigus. f. Ei saavutanud remissiooni ühelgi ajahetkel. Patsientide osakaal, kes saavutasid remissiooni esimese 24 ravinädala jooksul ja püsisid remissioonis kuni 52. nädalani, oli benralizumabi puhul 42% ja mepolizumabi puhul 37% (ravivastuse saavutanute määra erinevus 5,54%; 95% CI: -9,30; 20,37; nominaalne p-väärtus 0,46). Kasutades teist remissiooni definitsiooni, milleks on BVAS = 0 pluss prednisoloon/prednisoon ≤ 7,5 mg ööpäevas, täheldati nende tulemusnäitajate osas rühmade vahel ühesugust efektiivsust.

Patsiendid saavutasid esmase remissiooni tulemusnäitaja eelnevalt kindlaksmääratud demograafiliste ja algtunnuste alarühmade lõikes.

Ägenemine Esimese ägenemiseni (vaskuliit, astma või sinonasaalne haigus) kulunud aja riskitiheduste suhe oli 0,98 (95% CI: 0,53; 1,82; nominaalne p-väärtus 0,95). Ägenemist täheldati 30%-l benralizumabi ja 30%-l mepolizumabi saanud patsientidest. Aastane ägenemiste määr oli benralizumabi saanud patsientidel 0,50 vs. mepolizumabi saanud patsientidel 0,49 (määrade suhe 1,03; 95% CI: 0,56; 1,90; nominaalne p-väärtus 0,93). Ägenemise tüübid olid benralizumabi või mepolizumabi saanud patsientidel ühesugused.

Suukaudsed kortikosteroidid Tabelis 9 on toodud SKS-i keskmine ööpäevane annus 48. kuni 52. nädalal. SKS-i annuse 100% vähenemist täheldati 41%-l benralizumabi saanud patsientidest võrreldes 26%-ga mepolizumabi saanud patsientide seas (erinevus 15,69%; 95% CI: 0,67; 30,71; nominaalne p-väärtus 0,04).

Tabel 9. Suukaudse kortikosteroidi keskmine ööpäevane annus 48. kuni 52. nädalal EGPA korral

0 mg 29 (41) 19 (27)

> 0...≤ 4,0 mg 19 (27) 30 (43) > 4,0...≤ 7,5 mg 15 (21) 13 (19) > 7,5 mg 7 (10) 8 (11)

N = analüüsi kaasatud patsientide arv. a. Benralizumab 30 mg manustatuna iga 4 nädala järel. b. Mepolizumab 300 mg manustatuna iga 4 nädala järel. Astma kontrolli küsimustik 6 (ACQ-6) ACQ-6 keskmine muutus algväärtusest oli benralizumabi puhul -0,57 vs. mepolizumabi puhul -0,61 (erinevus 0,05; 95% CI: -0,18; 0,27; nominaalne p-väärtus 0,67).

Hüpereosinofiilne sündroom (HES)

Benralizumabi efektiivsust hinnati 24-nädalase ravikestusega randomiseeritud topeltpimedas paralleelrühmadega platseebokontrolliga kliinilises uuringus 12-aastastel ja vanematel HES-iga patsientidel (kellel puudus tuvastatav mittehematoloogiline sekundaarne põhjus). Randomiseeritud ravi sai kokku 133 patsienti (129 täiskasvanut ja 4 noorukit), kellel esinesid HES-i ägenemise nähud või sümptomid või kellel oli viimase 12 kuu jooksul esinenud vähemalt kaks HES-i ägenemist. Skriiningu ajal oli patsientide vere eosinofiilide arv ≥ 1000 rakku/µl ja nad olid saanud stabiilset HES-i ravi vähemalt 4 nädala jooksul. HES-i ravi hõlmas suukaudseid kortikosteroide, immunosupressiivset/tsütotoksilist ravi või muud HES-iga seotud sümptomaatilist ravi. Uuringust jäeti välja patsiendid, kellel esinesid HES-i aktiivsed eluohtlikud ilmingud või kes olid FIP1L1-PDGFRA kinaas-positiivsed. Patsiendid randomiseeriti saama benralizumabi 30 mg või platseebot subkutaanselt iga 4 nädala järel, jätkates samal ajal stabiilset HES-i ravi. Kõik randomiseeritud patsiendid saavutasid ravivastuse kortikosteroididele (vere eosinofiilide arv < 1000 rakku/µl) 2-päevase SKS ravi toimel skriiningu ajal. Kolm patsienti, kellel esines EGPA/HES-i osaline kattuvus, kaasati uuringusse.

Esmane tulemusnäitaja oli aeg esimese HES-i ägenemiseni, mida määratleti kui HES-i kliinilist ilmingut või laboratoorset kõrvalekallet, mille tõttu suurendati või lisati suukaudse kortikosteroidi annust vähemalt 10 mg või rohkem ööpäevases annuses vähemalt 2 päevaks või suurendati annust või lisati uus tsütotoksiline ja/või immunosupressiivne ravi või patsient hospitaliseeriti. Ravi benralizumabiga pikendas aega esimese HES-i ägenemise tekkeni (joonis 2) ja oluliselt vähendas 65% võrra esimese ägenemise tekkeriski raviperioodi jooksul võrreldes platseeboga (HR: 0,35; 95% CI: 0,18; 0,69; p = 0,0024). Lisaks püsis suurem hulk benralizumabi saavaid patsiente ägenemiste vabana (81% vs. 58% platseebo puhul) ning väiksemal hulgal patsientidel tekkisid suukaudse kortikosteroidi annuse suurendamist vajavad HES-i ägenemised benralizumabi kasutamise ajal (12 [18%]) võrreldes platseeboga (28 [42%]) 24-nädalase raviperioodi jooksul.

Joonis 2. Esimese HES-i ägenemiseni kulunud aja Kaplani-Meieri kõver võrreldes platseeboga ) % ( s u s o ä n e õ t e k k e t e s im e n e g ä -i S E H Riskipatsientide arv: Benralizumab Platseebo Põhilised teisesed tulemusnäitajad olid järgmised: patsientide osakaal, kellel tekkis raviperioodi jooksul HES-i ägenemine, HES-i ägenemiste määr, aeg esimese hematoloogilise retsidiivini ja väsimuse raskusastme muutus võrreldes ravieelsega (tabel 10). Kõik põhilised teisesed tulemusnäitajad olid statistiliselt olulised. Tabel 10. Põhilised teisesed efektiivsuse tulemusnäitajad, HES-i uuring Patsientide osakaal, kellel tekkis HES-i ägenemine Patsiendid, kellel tekkis ≥ 1 HES-i ägenemine või kes lahkusid 15 (22) 30 (45) uuringustb, n (%) Šansside suhec (95% CI) 0,31 (0,14; 0,69) p-väärtus 0,003 % suhteline vähenemine (suhteline risk [95% CI]) 52% (0,48 [0,29; 0,80]) HES-i ägenemiste määr Määr/aastas 0,41 1,23 Määrade suhec (95% CI) 0,34 (0,18; 0,63) p-väärtus 0,0008 Aeg esimese hematoloogilise retsidiivinid Hematoloogilise retsidiiviga patsiendid, n (%) 5 (7) 39 (59) Riskitiheduste suhec (95% CI) 0,08 (0,03; 0,20) p-väärtus < 0,0001

Väsimuse raskusastme muutus võrreldes ravieelsega PROMIS Fatigue alusele

Standardiseeritud T-skoori absoluutne muutus võrreldes -8,6 (-10,6; -6,6) -3,9 (-6,0; -1,8) ravieelsega 24. nädalal, vähimruutude keskmine (95% CI) Erinevus võrreldes platseeboga (95% CI) -4,7 (-7,6; -1,8)

p-väärtus 0,0017 a. Benralizumab 30 mg manustatuna iga 4 nädala järel. b. Kõik patsiendid, kes lahkusid uuringust ilma ägenemiseta (platseebo, n = 2; benralizumab, n = 2), on kaasatud analüüsi kui ägenemisega patsiendid. c. Šansside, määrade või riskitiheduste suhe < 1 soosib benralizumabi. d. Hematoloogilist retsidiivi määratletakse kui eosinofiilide arvu ≥ 1000 rakku/µl. e. PROMIS (Patient Reported Outcomes Measurement Information System, patsiendi teatatud tulemuste hindamise infosüsteem) väsimuse lühivormi 7a (Fatigue Short Form 7a) skaala: standardiseeritud T-skoor (vahemik 29,4...83,2). Skoori vähenemine näitab paranemist. Nominaalselt olulist ravierinevust väsimuse osas benralizumabi ja platseebo vahel täheldati 4. nädalal ja see püsis kogu uuringu jooksul. Immunogeensus

48...56. nädalat kestnud III faasi platseebokontrolliga ägenemiste uuringutes tekkis benralizumabi manustamisel soovitatava annustusskeemi korral ravist tingitud ravimivastaste antikehade (anti-drug antibody, ADA) vastus 107-l astmaga patsiendil 809-st (13%). Enamik antikehasid olid neutraliseerivad ja püsivad. Benralizumabi vastaste antikehadega kaasnes patsientidel, kelle ADA tiiter oli suurem võrreldes antikehade suhtes negatiivsete patsientidega, benralizumabi kiirem puhastumus ja suurem vere eosinofiilide sisaldus; harva saavutas vere eosinofiilide arv ravieelse taseme. Tõendeid ADA seotusest ravimi tõhususe ja ohutusega ei täheldatud.

Peale nende III faasi platseebokontrolliga uuringutes osalenud astmaga patsientide tekkisid veel 18-l patsiendil 510-st (4%) teisel raviaastal ravimivastased antikehad. Eelnenud uuringutes positiivse ADA leiuga patsientidel püsisid antikehade tiitrid teisel raviaastal stabiilsena või vähenesid. ADA seost ravi efektiivsuse ega ohutusega ei tõestatud. EGPA-ga patsientidel tekkis ravist tingitud ADA vastus kuuel patsiendil 67-st (9%), keda raviti benralizumabiga III faasi aktiivkontrolliga 52-nädalasel raviperioodil. Neutraliseerivate antikehade aktiivsus tuvastati ühel ADA-positiivsetest patsientidest.

HES-iga patsientidel tekkis ravist tingitud ADA vastus seitsmel patsiendil 66-st (11%), keda raviti benralizumabiga III faasi platseebokontrolliga 24-nädalasel raviperioodil. Neutraliseerivad antikehad tekkisid kokku kahel patsiendil (3%) benralizumabi rühmas.

Lapsed

Astma III faasi uuringutesse oli kaasatud 108 astmaga noorukit vanuses 12…17 aastat (uuring 1: n = 53, uuring 2: n = 55). Neist 46 said platseebot, 40 said 3 esimest annust benralizumabi iga 4 nädala tagant ja seejärel iga 8 nädala tagant ning 22 said benralizumabi iga 4 nädala tagant. Neis uuringutes oli soovitatava annustusskeemi kohaselt benralizumabiga ravitud patsientide astma ägenemise määr 0,70 (n = 40, 95% CI: 0,42; 1,18), platseebot saanutel 0,41 (n = 46, 95% CI: 0,23; 0,73) [määrade suhe 1,70; 95% CI: 0,78; 3,69].

Uuringutes 1 ja 2 osalenud noorukid vanuses 12…17 aastat (n = 86) jätkasid uuringus 4 ravi benralizumabiga kuni 108 nädalat. Efektiivsus ja ohutus olid kooskõlas eelnenud uuringutega.

48-nädalase kestusega avatud kontrollita farmakokineetika ja farmakodünaamika uuringus, kus osales piiratud arvul ravile halvasti alluva raske astmaga 6…11-aastaseid lapsi (n=28), oli vere eosinofiilide arvu vähenemise suurusjärk sarnane täiskasvanutel ja noorukitel täheldatuga.

Järeldusi astma ravi efektiivsuse osas lastel ei saa teha (vt lõik 4.2).

Euroopa Ravimiamet on peatanud kohustuse esitada benralizumabiga läbi viidud uuringute tulemusi laste ühe või enama alarühma kohta astma ravis (teave lastel kasutamise kohta: vt lõik 4.2).

Eosinofiilne granulomatoos polüangiidiga (EGPA) Euroopa Ravimiamet on peatanud kohustuse esitada benralizumabiga läbi viidud uuringute tulemused laste ühe või mitme alarühma kohta EGPA korral (teave lastel kasutamise kohta vt lõik 4.2).

Hüpereosinofiilne sündroom (HES) III faasi uuringusse kaasati neli HES-iga noorukit vanuses 12...17 aastat, kellest kolm said benralizumabi ja üks platseebot iga 4 nädala järel 24 nädala jooksul. Mõlemas ravirühmas tekkis 24-nädalase raviperioodi jooksul HES-i ägenemine ühel noorukil.

Euroopa Ravimiamet on peatanud kohustuse esitada benralizumabiga läbi viidud uuringute tulemused laste ühe või mitme alarühma kohta HES-i korral (teave lastel kasutamise kohta vt lõik 4.2).

5.2 Farmakokineetilised omadused

Järgnevad benralizumabi farmakokineetilised omadused põhinevad astma uuringute populatsiooni farmakokineetilistel analüüsidel. Benralizumabi farmakokineetika astmapatsientidel oli 2…200 mg annuse subkutaanse manustamise järel annusvõrdeline.

Imendumine

Pärast astmapatsientidele subkutaanset manustamist oli imendumise poolväärtusaeg 3,5 päeva. Populatsiooni farmakokineetilise analüüsi kohaselt oli prognoositav absoluutne biosaadavus ligikaudu 59% ja kliiniliselt olulist erinevust suhtelises biosaadavuses manustamisel kõhupiirkonda, reide või käsivarre ülaossa ei täheldatud.

Jaotumine

Populatsiooni farmakokineetilise analüüsi kohaselt oli 70 kg kaaluval patsiendil benralizumabi tsentraalne ja perifeerne jaotusmaht vastavalt 3,1 l ja 2,5 l.

Biotransformatsioon

Benralizumab on inimesele omaseks muudetud IgG1 monoklonaalne antikeha, mis lagundatakse kogu kehas laialt levinud proteolüütiliste ensüümide poolt ja lagundamine ei toimu ainult maksas.

Eritumine

Populatsiooni farmakokineetilise analüüsi käigus ilmnes benralizumabi lineaarne farmakokineetika ja tõendeid märklaudretseptor-vahendatud kliirensi kohta ei leitud. Benralizumabi prognoositav süsteemne puhastumus (kliirens, CL) oli 0,29 l päevas. EGPA ja HES-iga patsientidel oli mudelipõhine hinnanguline süsteemne kliirens ligikaudu 0,22 l ööpäevas. Subkutaanse manustamise järel oli eritumise poolväärtusaeg ligikaudu 15,5 päeva.

Patsientide erirühmad

Eakad (≥ 65-aastased) Populatsiooni farmakokineetilise analüüsi kohaselt ei mõjutanud vanus benralizumabi kliirensit. Kuigi andmed puuduvad üle 75 aastaste patsientide kohta.

Lapsed Populatsiooni farmakokineetilise analüüsi ja kliinilise uuringu andmete kohaselt oli benralizumabi farmakokineetika 6...17-aastastel astmaga lastel ja noorukitel kooskõlas täiskasvanute näitajatega, vajadusel pärast kehakaalu järgi kohandamist (vt lõik 4.2).

Benralizumabi farmakokineetika HES-iga noorukitel vanuses 12...17 aastat (n = 3) oli modelleerimise ja simulatsiooni andmetega täiendatuna üldiselt kooskõlas täiskasvanutel täheldatuga (vt lõik 4.2).

Sugu, rass Populatsiooni farmakokineetilise analüüsi kohaselt ei mõjutanud patsientide sugu ja rass oluliselt benralizumabi kliirensit.

Neerukahjustus Vormikohaseid kliinilisi uuringuid benralizumabi mõju kohta neerukahjustustele ei ole läbi viidud. Populatsiooni farmakokineetilise analüüsi kohaselt oli normaalse neerufunktsiooniga patsientide ja nende, kelle kreatiniini kliirensi väärtus oli vahemikus 30…80 ml/min, benralizumabi kliirens võrreldav. Patsientide kohta, kelle kreatiniini kliirensi kiirus on väiksem kui 30 ml/min, on andmed piiratud; kuid on teada, et benralizumab ei eritu neerude kaudu.

Maksakahjustus Vormikohaseid kliinilisi uuringuid benralizumabi mõju kohta maksakahjustustele ei ole läbi viidud. IgG monoklonaalsed antikehad ei eritu maksa kaudu; maksafunktsiooni muutus ei peaks eelduste kohaselt benralizumabi kliirensit mõjutama. Populatsiooni farmakokineetilise analüüsi kohaselt ei mõjutanud maksafunktsiooni biomarkerite (ALAT, ASAT, ja bilirubiin) algväärtus oluliselt benralizumabi kliirensit.

Koostoimed Populatsiooni farmakokineetilise analüüsi kohaselt ei avaldanud tavaliselt benralizumabiga samal ajal manustatavad ravimid (montelukast, paratsetamool, prootonpumba inhibiitorid, makroliidid ja teofülliin/aminofülliin) astmapatsientide benralizumabi kliirensile mingit mõju.

5.3 Prekliinilised ohutusandmed

Kuna benralizumab on monoklonaalne antikeha, ei ole genotoksilisuse ja kartsinogeensuse uuringuid läbi viidud.

Toksikoloogia ja farmakoloogia loomadel Tavakohaste farmakoloogilise ohutuse või ahvidel läbi viidud korduv toksilisuse mittekliiniliste uuringute andmed ei toonud esile ühtegi kahjulikku toimet inimesele. Intravenoosse ja subkutaanse manustamisega jaava makaakidele kaasnes eosinofiilide arvu vähenemine perifeerses veres ja luuüdis, toksikoloogilisi leide ei esinenud.

Rasedus

Jaava makaakidel läbi viidud sünnieelse ja sünnijärgse arengu uuringus ei tuvastatud mingit benralizumabiga seotud mõju emale, lootele ega vastsündinule.

Fertiilsus

Ühtki asjakohast loomkatset ei ole läbi viidud. Isaste ja emaste jaava makaakide reproduktiivsusnäitajate osas ei tuvastatud mingeid benralizumabiga seotud halvenemisi. Benralizumabiga ravitud loomadel ei tuvastatud surrogaat viljakus parameetrite hindamisel (kaasa arvatud organite kaal ja reproduktiivkudede histopatoloogia) mingit mõju viljakusele. Kuigi, jaava makaakidel, kellele manustati benralizumabi raseduse perioodil, tuvastati järglaste seas eosinofiilide arvukuse vähenemist.

6. FARMATSEUTILISED ANDMED

6.1 Abiainete loetelu

Histidiin (pH reguleerimiseks) Histidiinvesinikkloriidmonohüdraat (pH reguleerimiseks) Trehaloosdihüdraat Polüsorbaat 20 (E 432) Süstevesi.

6.2 Sobimatus

Sobivusuuringute puudumise tõttu ei tohi seda ravimit teiste ravimitega segada.

6.3 Kõlblikkusaeg

3 aastat

6.4 Säilitamise eritingimused

Hoida külmkapis (2 °C…8 °C). Fasenrat võib hoida toatemperatuuril kuni 25 °C maksimaalselt 14 päeva. Pärast külmkapist väljavõtmist tuleb Fasenra ära kasutada 14 päeva jooksul või ära visata. Hoida originaalpakendis valguse eest kaitstult.

Mitte lasta külmuda. Mitte loksutada. Mitte kuumutada.

6.5 Pakendi iseloomustus ja sisu

Süstel

Üks milliliiter lahust ühekordselt kasutatavas I tüüpi klaasist süstlas, mille külge on kinnitatud 29 G ½-tolline (12,7 mm) roostevabast terasest nõel, jäik nõelakaitse ja FluroTeciga kaetud kolvikork. Süstel on varustatud nõelakaitse, sõrmeääriku ja kolvivarrega.

Pakendis on 1 süstel.

Pen-süstel

Üks milliliiter lahust ühekordselt kasutatavas I tüüpi klaasist süstlas, mille külge on kinnitatud 29 G ½-tolline (12,7 mm) roostevabast terasest nõel, jäik nõelakaitse ja FluroTeciga kaetud kolviots. Pen-süstel koosneb süstlast ja käeshoitavast mehaanilisest (vedrupõhisest) süsteseadmest.

Pakendis on üks pen-süstel.

Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.

6.6 Erihoiatused ravimpreparaadi hävitamiseks ja käsitlemiseks

Enne manustamist laske süstlil või pen-süstlil soojeneda toatemperatuurini 20 °C kuni 25 °C, jättes pakendi külmkapist välja umbes 30 minutiks.

Enne manustamist vaadelge Fasenrat visuaalselt osakeste ja värvuse muutuste suhtes. Fasenra on selge kuni opalestseeruv (küütlev), värvusetu kuni kollane lahus ja võib sisaldada läbikumavaid kuni

määrdunudvalgeid osakesi. Ärge kasutage Fasenrat, kui vedelik on hägune, valet värvi või kui see sisaldab suuri osakesi või võõrosakesi.

Lisateave ning juhised Fasenra ettevalmistuse ja manustamise kohta süstli või pen-süstliga on toodud pakendi infolehel ning jaotises „Kasutamisjuhised”.

Kasutamata jäänud ravimpreparaat või jäätmematerjal tuleb hävitada vastavalt kohalikele nõuetele.

7. MÜÜGILOA HOIDJA

AstraZeneca AB SE-151 85 Södertälje Rootsi

8. MÜÜGILOA NUMBER (NUMBRID)

EU/1/17/1252/001 üks süstel EU/1/17/1252/002 üks pen-süstel

9. ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE / MÜÜGILOA UUENDAMISE KUUPÄEV

Müügiloa esmase väljastamise kuupäev: 08. jaanuar 2018 Müügiloa viimase uuendamise kuupäev: 15. september 2022

10. TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV

Täpne teave selle ravimpreparaadi kohta on Euroopa Ravimiameti kodulehel https://www.ema.europa.eu.

A. BIOLOOGILISE TOIMEAINE TOOTJA JA RAVIMIPARTII KASUTAMISEKS VABASTAMISE EEST VASTUTAV TOOTJA

B. HANKE- JA KASUTUSTINGIMUSED VÕI PIIRANGUD

C. MÜÜGILOA MUUD TINGIMUSED JA NÕUDED

D. RAVIMPREPARAADI OHUTU JA EFEKTIIVSE KASUTAMISE TINGIMUSED JA PIIRANGUD

A. BIOLOOGILISE TOIMEAINE TOOTJA JA RAVIMIPARTII KASUTAMISEKS VABASTAMISE EEST VASTUTAV TOOTJA

Bioloogilise toimeaine tootja nimi ja aadress

AstraZeneca Pharmaceuticals LP Frederick Manufacturing Center (FMC) 633 Research Court Frederick, Maryland 21703 Ameerika Ühendriigid

Ravimipartii kasutamiseks vabastamise eest vastutava(te) tootja(te) nimi ja aadress

AstraZeneca AB Gärtunavägen SE-152 57 Södertälje Rootsi

MedImmune UK Ltd 6 Renaissance Way Liverpool, L24 9JW Ühendkuningriik

AstraZeneca Nijmegen B.V., Nijmegen Lagelandseweg 78 Nijmegen, 6545CG Holland

Ravimi trükitud pakendi infolehel peab olema vastava ravimipartii kasutamiseks vabastamise eest vastutava tootja nimi ja aadress.

B. HANKE- JA KASUTUSTINGIMUSED VÕI PIIRANGUD

Piiratud tingimustel väljastatav retseptiravim (vt I lisa: Ravimi omaduste kokkuvõte, lõik 4.2).

C. MÜÜGILOA MUUD TINGIMUSED JA NÕUDED

• Perioodilised ohutusaruanded

Nõuded asjaomase ravimi perioodiliste ohutusaruannete esitamiseks on sätestatud direktiivi 2001/83/EÜ artikli 107c punkti 7 kohaselt liidu kontrollpäevade loetelus (EURD loetelu) ja iga hilisem uuendus avaldatakse Euroopa ravimite veebiportaalis.

Müügiloa hoidja peab esitama asjaomase ravimi esimese perioodilise ohutusaruande 6 kuu jooksul pärast müügiloa saamist.

D. RAVIMPREPARAADI OHUTU JA EFEKTIIVSE KASUTAMISE TINGIMUSED JA PIIRANGUD

• Riskijuhtimiskava

Müügiloa hoidja peab nõutavad ravimiohutuse toimingud ja sekkumismeetmed läbi viima vastavalt müügiloa taotluse moodulis 1.8.2 esitatud kokkulepitud riskijuhtimiskavale ja mis tahes järgmistele ajakohastatud riskijuhtimiskavadele.

Ajakohastatud riskijuhtimiskava tuleb esitada:

• Euroopa Ravimiameti nõudel;
• kui muudetakse riskijuhtimissüsteemi, eriti kui saadakse uut teavet, mis võib oluliselt mõjutada riski/kasu suhet, või kui saavutatakse oluline (ravimiohutuse või riski minimeerimise) eesmärk.

VÄLISPAKENDIL PEAVAD OLEMA JÄRGMISED ANDMED

VÄLISPAKEND – SÜSTEL

1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS

Fasenra 30 mg süstelahus süstlis. benralizumabum

2. TOIMEAINE(TE) SISALDUS

Üks süstel sisaldab 30 mg benralizumabi 1 ml

3 ABIAINETE LOETELU

Abiained: histidiin, histidiinvesinikkloriidmonohüdraat, trehaloosdihüdraat, polüsorbaat 20, süstevesi.

4. RAVIMVORM JA PAKENDI SUURUS

Süstevesi 1 süstel

5. MANUSTAMISVIIS JA -TEE(D)

Subkutaanne Enne ravimi kasutamist lugege kasutamisjuhiseid ja pakendi infolehte.

6. ERIHOIATUS, ET RAVIMIT TULEB HOIDA LASTE EEST VARJATUD JA

KÄTTESAAMATUS KOHAS

Hoida laste eest varjatud ja kättesaamatus kohas.

7. TEISED ERIHOIATUSED (VAJADUSEL)

8. KÕLBLIKKUSAEG

Äraviskamise kuupäev:

9. SÄILITAMISE ERITINGIMUSED

Hoida külmkapis. Mitte lasta külmuda, mitte raputada ega kuumutada. Hoida süstlit originaalpakendis valguse eest kaitstult.

10. ERINÕUDED KASUTAMATA JÄÄNUD RAVIMPREPARAADI VÕI SELLEST

TEKKINUD JÄÄTMEMATERJALI HÄVITAMISEKS, VASTAVALT VAJADUSELE

11. MÜÜGILOA HOIDJA NIMI JA AADRESS

AstraZeneca AB SE-151 85 Södertälje Rootsi

12. MÜÜGILOA NUMBER (NUMBRID)

EU/1/17/1252/001

13. PARTII NUMBER

14. RAVIMI VÄLJASTAMISTINGIMUSED

15. KASUTUSJUHEND

16. TEAVE BRAILLE’ KIRJAS (PUNKTKIRJAS)

fasenra 30 mg

17. AINULAADNE IDENTIFIKAATOR – 2D-vöötkood

Lisatud on 2D-vöötkood, mis sisaldab ainulaadset identifikaatorit.

18. AINULAADNE IDENTIFIKAATOR – INIMLOETAVAD ANDMED

PC SN NN

MINIMAALSED ANDMED, MIS PEAVAD OLEMA BLISTER- VÕI RIBAPAKENDIL

BLISTERÜMBRISEGA SÜSTEL

1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS

Fasenra 30 mg süstelahus süstlis benralizumabum

2. MÜÜGILOA HOIDJA NIMI

AstraZeneca

3. KÕLBLIKKUSAEG

4. PARTII NUMBER

5. MUU

Subkutaanne Hoida külmkapis. Mitte lasta külmuda, mitte raputada ega kuumutada. Hoida süstlit originaalpakendis valguse eest kaitstult.

MINIMAALSED ANDMED, MIS PEAVAD OLEMA VÄIKESEL VAHETUL SISEPAKENDIL

SÜSTLI ETIKETT

1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS JA MANUSTAMISTEED

Fasenra 30 mg süstevedelik benralizumabum s.c.

2. MANUSTAMISVIIS

3. KÕLBLIKKUSAEG

4. PARTII NUMBER

5. PAKENDI SISU KAALU, MAHU VÕI ÜHIKUTE JÄRGI

6. MUU

VÄLISPAKENDIL PEAVAD OLEMA JÄRGMISED ANDMED

VÄLISPAKEND – PEN-SÜSTEL

1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS

Fasenra 30 mg süstelahus pen-süstlis. benralizumabum

2. TOIMEAINE(TE) SISALDUS

Üks pen-süstel sisaldab 30 mg benralizumabi 1 ml

3 ABIAINETE LOETELU

Abiained: histidiin, histidiinvesinikkloriidmonohüdraat, trehaloosdihüdraat, polüsorbaat 20, süstevesi.

4. RAVIMVORM JA PAKENDI SUURUS

Süstelahus 1 pen-süstel Üks pakend sisaldab 1 Fasenra Pen

5. MANUSTAMISVIIS JA -TEE(D)

Subkutaanne (s.c.) Enne ravimi kasutamist lugege kasutamisjuhiseid ja pakendi infolehte. Ava siit.

6. ERIHOIATUS, ET RAVIMIT TULEB HOIDA LASTE EEST VARJATUD JA

KÄTTESAAMATUS KOHAS

Hoida laste eest varjatud ja kättesaamatus kohas.

7. TEISED ERIHOIATUSED (VAJADUSEL)

8. KÕLBLIKKUSAEG

Äraviskamise kuupäev:

9. SÄILITAMISE ERITINGIMUSED

Hoida külmkapis.

Mitte lasta külmuda, mitte raputada ega kuumutada. Hoida pen-süstlit originaalpakendis valguse eest kaitstult.

10. ERINÕUDED KASUTAMATA JÄÄNUD RAVIMPREPARAADI VÕI SELLEST

TEKKINUD JÄÄTMEMATERJALI HÄVITAMISEKS, VASTAVALT VAJADUSELE

11. MÜÜGILOA HOIDJA NIMI JA AADRESS

AstraZeneca AB SE-151 85 Södertälje Rootsi

12. MÜÜGILOA NUMBER (NUMBRID)

EU/1/17/1252/002

13. PARTII NUMBER

14. RAVIMI VÄLJASTAMISTINGIMUSED

15. KASUTUSJUHEND

16. TEAVE BRAILLE’ KIRJAS (PUNKTKIRJAS)

fasenra 30 mg

17. AINULAADNE IDENTIFIKAATOR – 2D-vöötkood

Lisatud on 2D-vöötkood, mis sisaldab ainulaadset identifikaatorit.

18. AINULAADNE IDENTIFIKAATOR – INIMLOETAVAD ANDMED

PC SN NN

MINIMAALSED ANDMED, MIS PEAVAD OLEMA VÄIKESEL VAHETUL SISEPAKENDIL

PEN-SÜSTLI ETIKETT

1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS JA MANUSTAMISTEED

Fasenra 30 mg süstevedelik benralizumabum subkutaanne (s.c.)

2. MANUSTAMISVIIS

3. KÕLBLIKKUSAEG

4. PARTII NUMBER

5. PAKENDI SISU KAALU, MAHU VÕI ÜHIKUTE JÄRGI

6. MUU

AstraZeneca