Elahere - infusioonilahuse kontsentraat (5mg 1ml) - Ravimi omaduste kokkuvõte

ATC Kood: L01FX26
Toimeaine: mirvetuksimabsoravtansiin
Tootja: AbbVie Deutschland GmbH & Co. KG

Artikli sisukord

RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE

Sellele ravimile kohaldatakse täiendavat järelevalvet, mis võimaldab kiiresti tuvastada uut

ohutusteavet. Tervishoiutöötajatel palutakse teatada kõigist võimalikest kõrvaltoimetest. Kõrvaltoimetest teatamise kohta vt lõik 4.8.

1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS

ELAHERE 5 mg/ml infusioonilahuse kontsentraat

2. KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS

1 ml infusioonilahuse kontsentraati sisaldab 5 mg mirvetuksimabsoravtansiini. Üks 20 ml viaal sisaldab 100 mg mirvetuksimabsoravtansiini.

Mirvetuksimabsoravtansiin on FRα-le sihitud antikeha-ravimi konjugaat (antibody-drug conjugate, ADC). Antikeha-ravimi konjugaat koosneb FRα-vastasest IgG1-alamtüüpi monoklonaalsest antikehast, mis on toodetud hiina hamstri munasarjarakkudes rekombinantse DNA tehnoloogia abil ning seotud lõhustuva linkeriga (butaanhape, 4-(2-püridinüülditio)-2-sulfo-1-(2,5-diokso-1- pürrolidinüül)ester) tubuliinivastase aine maitansinoid DM4 külge. Mirvetuksimabsoravtansiin sisaldab keskmiselt 3,4 DM4 lastmolekuli, mis on seotud FRα-vastase antikehaga.

Teadaolevat toimet omavad abiained

Ravim sisaldab 2,11 mg polüsorbaat 20 ühes viaalis.

Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.

3. RAVIMVORM

Infusioonilahuse kontsentraat (steriilne kontsentraat).

Läbipaistev kuni kergelt veiklev värvitu lahus.

4. KLIINILISED ANDMED

4.1 Näidustused

ELAHERE monoteraapiana on näidustatud folaadiretseptor alfa (FRα) positiivse, plaatinaühenditele resistentse suure agressiivsusega seroosse epiteliaalse munasarja-, munajuha- või primaarse peritoneaalvähiga täiskasvanud patsientide raviks, kes on eelnevalt saanud ühe kuni kolme skeemi järgi süsteemset ravi (vt lõik 4.2).

4.2 Annustamine ja manustamisviis

Ravi ELAHERE'iga peab alustama ja jälgima arst, kellel on vähivastaste ravimpreparaatide kasutamise kogemus.

Patsiendi valik

Sobival patsiendil peab olema tuumori FRα staatus, mis on määratletud kui  75% elujõulistest kasvajarakkudest membraani mõõduka (2+) ja/või tugeva (3+) värvumusega immunohistokeemilisel analüüsil, hinnatuna vastava eesmärgiga CE-märgisega in vitro diagnostikaseadmega. Juhul kui CE- märgisega in vitro diagnostikaseade ei ole saadaval, tuleb kasutada alternatiivset valideeritud testi.

Annustamine ELAHERE'i soovitatav annus on 6 mg/kg, kohandatud ideaalse kehakaalu (adjusted ideal body

weight, AIBW) järgi ja manustatuna üks kord iga 3 nädala järel (21-päevane tsükkel) intravenoosse infusioonina kuni haiguse progresseerumiseni või vastuvõetamatu toksilisuse tekkeni. Kohandatud ideaalsel kehakaalul põhinev annustamine vähendab ekspositsiooni varieeruvust ala- või ülekaalulistel patsientidel. ELAHERE'i koguannus arvutatakse konkreetse patsiendi kohandatud ideaalse kehakaalu põhjal järgmise valemi järgi:

Naise ideaalne kehakaal [kg] = 0,9 × pikkus [cm] – 92 Kohandatud ideaalne kehakaal = ideaalne kehakaal ([kg]) + 0,4 × (tegelik kehakaal [kg] – ideaalne kehakaal)

Näiteks naispatsiendil, kelle kehapikkus on 165 cm ja kehakaal 80 kg Esmalt tuleb arvutada ideaalne Ideaalne kehakaal = 0,9 × 165 – 92 = 56,5 kg kehakaal Seejärel tuleb arvutada Kohandatud ideaalne kehakaal = 56,5 + 0,4 × (80 – 56,5) = 65,9 kg kohandatud ideaalne kehakaal

Premedikatsioon

Premedikatsioon infusiooniga seotud reaktsioonide, iivelduse ja oksendamise ennetamiseks

Infusioonireaktsioonide, iivelduse ja oksendamise tekke ja raskusastme vähendamiseks tuleb enne iga ELAHERE'i infusiooni manustada premedikatsiooniks ette nähtud ravimid, nagu on näidatud tabelis 1.

Tabel 1. Enne iga ELAHERE'i infusiooni

Premedikatsioon Manustamistee Näide (või ekvivalent) Manustamisaeg enne Kortikosteroid Intravenoosne Deksametasoon 10 mg Antihistamiin Suukaudne või Difenhüdramiin 25 mg kuni Antipüreetikum Suukaudne või Atseetaminofeen ehk enne Antiemeetikum Suukaudne või Serotoniiniretseptori (5-HT ) Enne iga annust, pärast Patsientidel, kellel tekib iiveldus ja/või oksendamine, võib seejärel vajaduse korral kaaluda oksendamisvastaste lisaravimite manustamist. Patsientidel, kellel tekib ≥ 2. astme infusioonireaktsioon, tuleb kaaluda ELAHERE'i manustamisele eelneval päeval täiendavat premedikatsiooni deksametasooniga annuses 8 mg kaks korda ööpäevas (või ekvivalenti).

Silmauuringud ja premedikatsioon

Silmauuringud. Enne ELAHERE'iga ravi alustamist ja juhul, kui patsiendil tekivad enne järgmist annust uued silmasümptomid või need süvenevad, tuleb teha silmauuringud, sealhulgas

nägemisteravuse kontroll ja läbivaatus pilulambiga. Patsientidele, kellel on silmadega seotud ≥ 2. astme kõrvaltoimed, tuleb täiendavaid oftalmoloogilisi uuringuid teha vähemalt iga teise tsükli järel ja vastavalt kliinilisele näidustusele kuni sümptomite taandumiseni või kuni on saavutatud ravieelne staatus. Oftalmoloogilised paiksed kortikosteroidid. Patsientidel, kellel läbivaatusel pilulambiga leitakse

sarvkesta  2. astme kõrvaltoimed (keratopaatia), on järgnevateks ELAHERE'i tsükliteks soovitatav sekundaarne profülaktika oftalmoloogiliste paiksete kortikosteroididega, välja arvatud juhul, kui patsiendi silmaarst otsustab, et riskid on suuremad kui sellise ravi kasulikkus.

  • Patsiente tuleb juhendada kasutama kortikosteroidi sisaldavaid silmatilku infusioonipäeval ja iga järgneva ELAHERE'i tsükli järgmise 7 päeva jooksul (vt tabel 3).
  • Patsiendile tuleb öelda, et pärast oftalmoloogilise paikse kortikosteroidi silma manustamist tuleb enne niisutavate silmatilkade silma tilgutamist oodata vähemalt 15 minutit.

Oftalmoloogiliste paiksete kortikosteroididega ravimise ajal tuleb regulaarselt mõõta silma siserõhku

ja teha läbivaatus pilulambiga. Niisutavad silmatilgad. Patsiente on soovitatav juhendada kasutama kogu ELAHERE'iga ravimise

perioodil niisutavaid silmatilku. Annuse muutmine

Enne iga tsükli algust tuleb patsienti juhendada teatama igast uuest või süvenevast sümptomist raviarstile või kvalifitseeritud tervishoiutöötajale. Patsientidele, kellel tekivad uued silmasümptomid või need süvenevad, tuleb enne järgmise annuse manustamist teha silmauuring. Enne ELAHERE'i manustamist peab raviarst patsiendi silmauuringu tulemused üle vaatama ja ravimi annuse määramisel arvestama tugevamalt kahjustatud silma leidude raskusastet. Annuse vähendamine ja muutmine kõrvaltoimete korral on esitatud tabelites 2 ja 3. Manustamisskeemis peab annuste vahele jätma 3-nädalase intervalli.

Tabel 2. Annuse vähendamise skeem

Algannus 6 mg/kg (kohandatud ideaalse kehakaalu järgi) Esimene annuse vähendamine 5 mg/kg (kohandatud ideaalse kehakaalu järgi) Teine annuse vähendamine 4 mg/kg (kohandatud ideaalse kehakaalu järgi)* * Patsientidel, kes ei talu annust 4 mg/kg (kohandatud ideaalse kehakaalu järgi), tuleb ravi püsivalt lõpetada.

Tabel 3. Annuse kohandamine kõrvaltoimete korral

Kõrvaltoime Annuse muutmine Keratiit/keratopaatia vähenemine kolme keratiit/keratopaatia kordub, või (vt lõigud 4.4 ja 4.8) või enama rea võrra patsientidel, kellel silmatoksilisus Pneumoniit (vt lõigud 4.4 ja 4.8) Perifeerne neuropaatia 2. aste (vt lõigud 4.4 ja 4.8) Infusiooniga seotud sümptomeid ei teki, suurendada reaktsioonid/ülitundlikkus infusioonikiirust vastavalt (vt lõigud 4.4 ja 4.8) 2. aste vajadusele, kuni infusioon on

Kõrvaltoime Annuse muutmine Hematoloogilised kõrvaltoimed 3. või 4. aste (vt lõik 4.8) Muud kõrvaltoimed 3. aste (vt lõik 4.8) * USA Riikliku Vähiinstituudi ühtse kõrvaltoimete terminoloogia kriteeriumite (National Cancer Institute Common Terminology Criteria for Adverse Events, NCI CTCAE) versiooni 5.0 järgi, kui ei ole märgitud teisiti. Erirühmad Lapsed Puudub ELAHERE'i asjakohane kasutus lastel epiteliaalse munasarja-, munajuha- või primaarse peritoneaalvähi raviks (vt lõik 5.1). Eakad Eakatel ( 65-aastastel ja vanematel) patsientidel ei ole vaja ELAHERE'i annust kohandada (vt lõik 5.2). Neerukahjustus Kerge kuni mõõduka neerukahjustusega (kreatiniini kliirens [CLcr] 30 kuni < 90 ml/min) patsientidel ei ole vaja ELAHERE'i annust kohandada. ELAHERE'i ei ole uuritud raske neerukahjustusega (CLcr 15 kuni < 30 ml/min) ega lõppstaadiumis neeruhaigusega patsientidel ning võimalikku annuse kohandamise vajadust nendel patsientidel ei ole võimalik otsustada (vt lõik 5.2).

Maksakahjustus

Patsientidel, kellel on kerge maksakahjustus (üldbilirubiin ≤ normivahemiku ülempiiri (upper limit of normal, ULN) ja aspartaadi aminotransferaas (ASAT) > ULN, või üldbilirubiin 1...1,5 × ULN ja mis tahes ASAT-i väärtus), ei soovitata annust kohandada (vt lõik 5.2). Patsientidel, kellel on mõõdukas kuni raske maksakahjustus (üldbilirubiin > 1,5 ULN ja mis tahes ASAT-i väärtus), tuleb ELAHERE'i kasutamist vältida.

Manustamisviis

ELAHERE'i manustatakse intravenoosse infusioonina kiirusega 1 mg/min. Kui 30 minuti pärast on talutavus hea, võib infusioonikiirust suurendada väärtuseni 3 mg/min. Kui infusioon kiirusega

3 mg/min on 30 minuti pärast hästi talutav, võib infusioonikiirust suurendada väärtuseni 5 mg/min. Teave sobimatuse kohta vt lõik 6.2.

ELAHERE'i tuleb lahjendada intravenoosseks infusiooniks ette nähtud 5% glükoosilahusega. Ravimpreparaadi lahjendamise juhised vt lõik 6.6.

ELAHERE'i tohib manustada ainult intravenoosse infusioonina, kasutades 0,2 või 0,22 µm polüeetersulfoonist (PES) sisefiltriga infusioonisüsteemi (vt lõik 6.6 „Erihoiatused ravimpreparaadi

hävitamiseks ja käsitlemiseks“). Enne ravimi käsitsemist või manustamist tuleb järgida ettevaatusabinõusid

Ravimpreparaat sisaldab tsütotoksilist komponenti, mis on kovalentse sidemega kinnitatud monoklonaalse antikeha külge (vt lõik 6.6 „Erihoiatused ravimpreparaadi hävitamiseks ja käsitlemiseks“).

4.3 Vastunäidustused

Ülitundlikkus toimeaine või lõigus 6.1 loetletud mis tahes abiainete suhtes.

4.4 Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel

Jälgitavus

Bioloogiliste ravimpreparaatide jälgitavuse parandamiseks tuleb manustatava ravimi nimi ja partii number selgelt dokumenteerida.

Silma kahjustused

Mirvetuksimabsoravtansiin võib põhjustada raskeid okulaarseid kõrvaltoimeid, sealhulgas nägemishäireid (peamiselt ähmast nägemist), keratopaatiat (sarvkesta kahjustusi), silmakuivust, fotofoobiat ja silmavalu (vt lõigud 4.7 ja 4.8). Enne mirvetuksimabsoravtansiiniga ravi alustamist tuleb patient silmauuringuteks suunata silmaarsti juurde. Enne iga tsükli algust tuleb patsienti juhendada teatama igast uuest või süvenevast silmasümptomist raviarstile või kvalifitseeritud tervishoiutöötajale.

Kui tekivad silmasümptomid, tuleb teha silmauuring, patsiendi silmauuringu tulemused üle vaadata ja leidude raskusastme põhjal võib mirvetuksimabsoravtansiini annust muuta (vt lõik 4.2).

Ravi ajal mirvetuksimabsoravtansiiniga on soovitatav kasutada niisutavaid silmatilku. Patsientidel, kellel kujunevad sarvkestaga seotud  2. astme kõrvaltoimed, on soovitatav järgnevate mirvetuksimabsoravtansiini tsüklite ajal kasutada oftalmoloogilisi paikseid steroide (vt lõik 4.2).

Arst peab patsienti jälgima okulaarse toksilisuse suhtes ning arvestades silmadega seotud kõrvaltoimete raskust ja püsivust, ravi mirvetuksimabsoravtansiiniga katkestama, annust vähendama või ravi püsivalt lõpetama (vt lõik 4.2).

Patsientidel tuleb soovitada ravi ajal mirvetuksimabsoravtansiiniga mitte kasutada kontaktläätsi, välja arvatud juhul, kui tervishoiutöötaja nii soovitab.

Pneumoniit

Mirvetuksimabsoravtansiiniga ravitud patsientidel võib tekkida raske, eluohtlik või surmaga lõppev interstitsiaalne kopsuhaigus, sealhulgas pneumoniit (vt lõik 4.8).

Patsiente tuleb jälgida pneumoniidi nähtude ja sümptomite suhtes, mille hulgas võivad olla hüpoksia, köha, düspnoe või interstitsiaalsed infiltraadid radioloogilistel uuringutel. Asjakohaste uuringute abil

tuleb välistada selliste sümptomite infektsioossed, neoplastilised ja muud põhjused. Patsientidel, kellel tekib püsiv või korduv 2. astme pneumoniit, tuleb ravi

mirvetuksimabsoravtansiiniga katkestada, kuni sümptomid leevenevad ≤ 1. astmeni, ning kaaluda tuleb annuse vähendamist. Kõigil patsientidel, kellel tekib 3. või 4. astme pneumoniit, tuleb ravi mirvetuksimabsoravtansiiniga püsivalt lõpetada (vt lõik 4.2). Asümptomaatilistel patsientidel võib ravi mirvetuksimabsoravtansiiniga hoolika jälgimise all jätkata. Perifeerne neuropaatia

Seoses mirvetuksimabsoravtansiiniga on esinenud perifeerset neuropaatiat, sealhulgas ≥ 3. astme kõrvaltoimeid (vt lõik 4.8).

Patsiente tuleb jälgida neuropaatia nähtude ja sümptomite suhtes, nagu paresteesia, kirvendus või põletustunne, neuropaatiline valu, lihasnõrkus või düsesteesia. Patsientidel, kellel tekib perifeerne neuropaatia või see süveneb, tuleb perifeerse neuropaatia raskust arvestades ravi mirvetuksimabsoravtansiiniga katkestada, annust vähendada või ravi püsivalt lõpetada (vt lõik 4.2).

Embrüofetaalne toksilisus Toimemehhanismi arvestades võib rasedale manustatud mirvetuksimabsoravtansiin olla lootele

kahjulik, sest see sisaldab genotoksilist ühendit (DM4) ja mõjutab aktiivselt jagunevaid rakke. Fertiilses eas patsiendid peavad ravi ajal mirvetuksimabsoravtansiiniga ja vähemalt 7 kuud pärast

viimase annuse manustamist kasutama efektiivseid rasestumisvastaseid vahendeid (vt lõik 4.6). Teadaolevat toimet omavad abiained

Ravim sisaldab vähem kui 1 mmol (23 mg) naatriumi annuses, see tähendab põhimõtteliselt „naatriumivaba“.

Ravim sisaldab 2,11 mg polüsorbaat 20 ühes viaalis.

4.5 Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed

ELAHERE'iga ei ole läbi viidud kliinilisi ravimite koostoimeuuringuid.

DM4 on CYP3A4 substraat. ELAHERE'i samaaegne kasutamine CYP3A4 tugevate inhibiitoritega võib suurendada konjugeerimata DM4 ekspositsiooni (vt lõik 5.2), mis võib suurendada ELAHERE'i kõrvaltoimete tekkimise riski (vt lõik 4.8). Kui CYP3A4 tugevate inhibiitorite (nt tseritiniib, klaritromütsiin, kobitsistaat, idelalisiib, itrakonasool, ketokonasool, nefasodoon, posakonasool, ritonaviir, telitromütsiin, vorikonasool) samaaegset kasutamist ei ole võimalik vältida, tuleb patsienti kõrvaltoimete suhtes hoolikalt jälgida. Tugevad CYP3A4 indutseerijad võivad vähendada konjugeerimata DM4 ekspositsiooni.

4.6 Fertiilsus, rasedus ja imetamine

Rasestumisvõimelised naised / kontratseptsioon

Rasestumisvõimelisi patsiente tuleb enne mirvetuksimabsoravtansiiniga ravi alustamist kontrollida võimaliku raseduse suhtes.

Rasestumisvõimelised patsiendid peavad ravi ajal mirvetuksimabsoravtansiiniga ja vähemalt 7 kuud pärast viimase annuse manustamist kasutama efektiivseid rasestumisvastaseid vahendeid.

Rasedus Toimemehhanismi arvestades võib rasedale manustatud mirvetuksimabsoravtansiin olla lootele

kahjulik, sest see sisaldab genotoksilist ühendit (DM4) ja mõjutab aktiivselt jagunevaid rakke (vt lõigud 5.1 ja 5.3). On teada, et inimese immunoglobuliin G (IgG) läbib platsentaarbarjääri; seega on võimalik, et mirvetuksimabsoravtansiin kandub rasedalt patsiendilt üle arenevale lootele. Andmed mirvetuksimabsoravtansiini rasedusaegse kasutamise kohta puuduvad ja ravimiga seotud riskid ei ole teada. Mirvetuksimabsoravtansiiniga ei ole läbi viidud loomade reproduktsiooni- ega arengutoksilisuse uuringuid.

ELAHERE'i manustamine rasedatele patsientidele ei ole soovitatav ja kui patsient rasestub või soovib rasestuda, tuleb teda teavitada võimalikest riskidest lootele. Kui patsient on rasestunud, peab ta viivitamata oma arstiga ühendust võtma. Kui patsient rasestub ravi ajal ELAHERE'iga või 7 kuu jooksul pärast ravimi viimast annust, on soovitatav teda hoolikalt jälgida.

Imetamine Ei ole teada, kas mirvetuksimabsoravtansiin/metaboliidid erituvad rinnapiima. Kuna on teada, et

inimese immunoglobuliin G (IgG) eritub rinnapiima, ei saa riski vastsündinutele/imikutele välistada. ELAHERE'i ei tohi kasutada imetamise ajal ja 1 kuu jooksul pärast viimast annust.

Fertiilsus Mirvetuksimabsoravtansiini ega DM4-ga ei ole fertiilsuse uuringuid läbi viidud. Puuduvad andmed

ELAHERE'i mõju kohta inimese fertiilsusele. Kuid arvestades ELAHERE'i toimemehhanismi, mis põhjustab mikrotuubulite katkemist ja kiiresti jagunevate rakkude surma, on ravimiga seotud toimed fertiilsusele võimalikud.

4.7 Toime reaktsioonikiirusele

ELAHERE mõjutab mõõdukalt autojuhtimise ja masinate käsitsemise võimet. Kui patsiendil tekivad ravi ajal mirvetuksimabsoravtansiiniga nägemishäired, perifeerne neuropaatia, väsimus või pearinglus, tuleb tal soovitada hoiduda autojuhtimisest ja masinate käsitsemisest, kuni sümptomid on täielikult möödunud.

4.8 Kõrvaltoimed

Ohutusprofiili kokkuvõte

Mirvetuksimabsoravtansiini kõige sagedamad kõrvaltoimed olid ähmane nägemine (43%), iiveldus (41%), kõhulahtisus (39%), väsimus (35%), kõhuvalu (30%), keratopaatia (29%), silmakuivus (27%),

kõhukinnisus (26%), oksendamine (23%), vähenenud söögiisu (22%), perifeerne neuropaatia (20%),

peavalu (19%), asteenia (18%), ASAT-i aktiivsuse suurenemine (16%) ja liigesevalu (16%). Kõige sagedamini teatatud tõsised kõrvaltoimed olid pneumoniit (4%), peensoolesulgus (3%),

soolesulgus (3%), pleuraefusioon (2%), kõhuvalu (2%), dehüdratsioon (1%), kõhukinnisus (1%), iiveldus (1%), astsiit (1%) ja trombotsütopeenia (< 1%).

Kõrvaltoimed, mis kõige sagedamini põhjustasid annuse vähendamist või edasilükkamist, olid ähmane nägemine (17%), keratopaatia (10%), silmakuivus (5%), neutropeenia (5%), keratiit (4%), katarakt (3%), vähenenud nägemisteravus (3%), trombotsütopeenia (3%), perifeerne neuropaatia (3%) ja pneumoniit (3%). Kõrvaltoime tõttu tuli ravi lõplikult lõpetada 12%-l mirvetuksimabsoravtansiini saanud patsientidest,

sealhulgas olid kõige sagedamini põhjuseks seedetrakti häired (4%), respiratoorsed, rindkere ja mediastiinumi häired (4%), vere ja lümfisüsteemi häired (1%), närvisüsteemi häired (1%) ja silma kahjustused (1%).

Kõrvaltoimete koondtabel

Kõrvaltoimete sagedused põhinevad koondandmetel neljast kliinilisest uuringust, kus osales 682 patsienti, kellel oli epiteliaalne munasarja-, munajuha- või primaarne peritoneaalvähk (ühisnimetusega epiteliaalne munasarjavähk) ning keda raviti mirvetuksimabsoravtansiiniga annuses 6 mg/kg (kohandatud ideaalse kehakaalu järgi) manustatuna üks kord iga 3 nädala järel. Mirvetuksimabsoravtansiiniga saadud ravi kestuse mediaan oli 19,1 nädalat (vahemik: 3 kuni 132 nädalat).

Kliinilistes uuringutes ilmenud kõrvaltoimete sagedused põhinevad üldisel kõrvalnähtude sagedusel, mille puhul põhjuslikku seost ravimpreparaadi ja kõrvalnähu vahel peeti pärast põhjalikku hindamist vähemalt piisavalt tõenäoliseks. Sagedused on määratletud järgmiselt: väga sage (≥ 1/10), sage (≥ 1/100 kuni < 1/10), aeg-ajalt

(≥ 1/1000 kuni < 1/100), harv (≥ 1/10 000 kuni < 1/1000), väga harv (< 1/10 000). Igas esinemissageduse rühmas on kõrvaltoimed esitatud tõsiduse vähenemise järjekorras (kui see on asjakohane).

Tabel 4. Kliinilistes uuringutes mirvetuksimabsoravtansiiniga ravitud patsientidel tekkinud kõrvaltoimed (kõik raskusastmed)

Organsüsteemi klass Esinemissageduse Kõrvaltoimed Infektsioonid ja infestatsioonid Väga sage Kuseteede infektsioon Vere ja lümfisüsteemi häired Väga sage Aneemia, trombotsütopeenia Ainevahetus- ja toitumishäired Väga sage Vähenenud söögiisu, Psühhiaatrilised häired Sage Unetus Närvisüsteemi häired Väga sage Perifeerne neuropaatia1, peavalu Silma kahjustused Väga sage Keratopaatia2, katarakt3, ähmane Vaskulaarsed häired Sage Hüpertensioon

Organsüsteemi klass Esinemissageduse Kõrvaltoimed Respiratoorsed, rindkere ja Väga sage Pneumoniit7, düspnoe, köha mediastiinumi häired Seedetrakti häired Väga sage Kõhulahtisus, kõhuvalu8, Maksa ja sapiteede kahjustused Sage Hüperbilirubineemia Naha ja nahaaluskoe kahjustused Sage Sügelus Lihaste, luustiku ja sidekoe Väga sage Liigesevalu kahjustused Sage Liigesevalu, seljavalu, jäsemevalu, Üldised häired ja Väga sage Väsimus manustamiskoha reaktsioonid Sage Püreksia Uuringud Väga sage Aspartaadi aminotransferaasi Vigastus, mürgistus ja Sage Infusiooniga seotud protseduuri tüsistused reaktsioon/ülitundlikkus9 1 Perifeerne neuropaatia hõlmab termineid hüpesteesia, perifeerne neuropaatia, neurotoksilisus, paresteesia, perifeerne motoorne neuropaatia, perifeerne sensorimotoorne neuropaatia, perifeerne sensoorne neuropaatia ja polüneuropaatia (vt lõik „Valitud kõrvaltoimete kirjeldus“). 2 Keratopaatia hõlmab termineid sarvkestatsüst, sarvkesta ladestised, sarvkesta kahjustused, sarvkestaepiteeli mikrotsüstid, sarvkestaepiteeli defekt, sarvkesta erosioon, sarvkesta hägusus, sarvkesta pigmentatsioon, keratiit, interstitsiaalne keratiit, keratopaatia, limbaalsete tüvirakkude puudulikkus ja punktjas keratiit (vt lõik „Valitud kõrvaltoimete kirjeldus“). 3 Katarakt hõlmab termineid katarakt, kortikaalne katarakt ja nukleaarne katarakt (vt lõik „Valitud kõrvaltoimete kirjeldus“). 4 Ähmane nägemine hõlmab termineid akommodatsioonihäired, diploopia, hüpermetroopia, presbüoopia, refraktsioonihäire, nägemise ähmastumine, nägemishäired, vähenenud nägemisteravus ja klaaskeha hõljumid (vt lõik „Valitud kõrvaltoimete kirjeldus“). 5 Silmakuivus hõlmab termineid kuiv silm ja vähenenud pisaraeritus (vt lõik „Valitud kõrvaltoimete kirjeldus“). 6 Silmade ebamugavustunne hõlmab termineid silmaärritus, silmasügelus, võõrkehatunne silmas ja silmade ebamugavustunne (vt lõik „Valitud kõrvaltoimete kirjeldus“). 7 Pneumoniit hõlmab termineid interstitsiaalne kopsuhaigus, organiseeruv kopsupõletik, pneumoniit, kopsufibroos ja hingamispuudulikkus (vt lõik „Valitud kõrvaltoimete kirjeldus“). 8 Kõhuvalu hõlmab termineid ebamugavustunne kõhus, kõhuvalu, alakõhuvalu ja ülakõhuvalu. 9 Infusiooniga seotud reaktsioon/ülitundlikkus hõlmab MedDRA standarditud päringu kitsast terminit ülitundlikkus ja termineid õhetus, erüteem, silmalau punetus.

Valitud kõrvaltoimete kirjeldus

Silma kahjustused

Silmadega seotud kõrvaltoimed (rühmitatud terminid) tekkisid 59%-l epiteliaalse munasarjavähiga patsientidest, keda raviti mirvetuksimabsoravtansiiniga. Patsientidest 11%-l tekkisid silmadega seotud 3. astme kõrvaltoimed ja < 1%-l tekkisid 4. astme juhud. Kõige sagedamad silmadega seotud

≥ 3. astme kõrvaltoimed olid ähmane nägemine ja keratopaatia (mõlemat 5%, rühmitatud terminid) ja

katarakt (4%). Mediaanaeg esimese silmadega seotud kõrvaltoime tekkimiseni oli 5,1 nädalat (vahemik:

0,1 kuni 68,6). Silmanähtudega patsientidest 53%-l lahenesid need täielikult (0-aste) ja 38%-l paranesid osaliselt (määratletud kui kõrgeima raskusastme vähenemine ühe või enama astme võrra). Viimasel järelkontrollil olid 0,3%-l patsientidest (2/682) silmadega seotud ≥ 3. astme kõrvaltoimed (1 patsiendil 3. astme vähenenud nägemisteravus ja 1 patsiendil 4. astme katarakt). Silmadega seotud kõrvaltoimete tõttu lükati annuse manustamine edasi 24%-l patsientidest ja annust

vähendati 15%-l patsientidest. Silmadega seotud kõrvaltoimete tõttu tuli ravi mirvetuksimabsoravtansiiniga püsivalt lõpetada 1%-l patsientidest.

Pneumoniit Pneumoniit (terminite rühm) tekkis 10%-l epiteliaalse munasarjavähiga patsientidest, keda raviti

mirvetuksimabsoravtansiiniga, sealhulgas tekkisid 3. astme juhud 0,9%-l patsientidest (6/682) ja 4. astme juht 0,2%-l patsientidest (1/682). Kaks patsienti (0,3%) surid hingamispuudulikkuse tõttu. Üks patsient (0,2%) suri 2. astme pneumoniidiga hingamispuudulikkuse tõttu ja lahangul kinnitati kopsumetastaaside olemasolu. Üks patsient (0,2%) suri samaaegse pneumoniidita teadmata etioloogiaga hingamispuudulikkuse tõttu.

Mediaanaeg pneumoniidi tekkimiseni oli 18,1 nädalat (vahemik: 1,6 kuni 97,0). Pneumoniidi tõttu tuli mirvetuksimabsoravtansiini manustamine edasi lükata 3%-l, annust vähendada 1%-l ja ravi püsivalt lõpetada 3%-l patsientidest.

Perifeerne neuropaatia

Perifeerne neuropaatia (terminite rühm) tekkis kliinilistes uuringutes 36%-l epiteliaalse munasarjavähiga patsientidest, keda raviti mirvetuksimabsoravtansiiniga; 3. astme perifeerne neuropaatia tekkis 3%-l patsientidest.

Mediaanaeg perifeerse neuropaatia tekkimiseni oli 5,9 nädalat (vahemik: 0,1 kuni 126,7). Perifeerse neuropaatia tõttu tuli mirvetuksimabsoravtansiini manustamine edasi lükata 2%-l, annust vähendada 4%-l ja ravi püsivalt lõpetada 0,7%-l patsientidest. Võimalikest kõrvaltoimetest teatamine

Ravimi võimalikest kõrvaltoimetest on oluline teatada ka pärast ravimi müügiloa väljastamist. See võimaldab jätkuvalt hinnata ravimi kasu/riski suhet. Tervishoiutöötajatel palutakse kõigist võimalikest kõrvaltoimetest teatada riikliku teavitamissüsteemi (vt V lisa) kaudu.

4.9 Üleannustamine

Teadaolev ravi/antidoot mirvetuksimabsoravtansiini üleannustamisele puudub. Üleannustamise korral tuleb patsienti hoolikalt jälgida kõrvaltoimete nähtude või sümptomite suhtes ning alustada sobivat sümptomaatilist ravi.

5. FARMAKOLOOGILISED OMADUSED

5.1 Farmakodünaamilised omadused

Farmakoterapeutiline rühm: kasvajavastased ja immunomoduleerivad ained, monoklonaalsed antikehad ja antikeha-ravimi konjugaadid, teised monoklonaalsed antikehad ja antikeha-ravimi konjugaadid, ATC-kood: L01FX26 Toimemehhanism

Mirvetuksimabsoravtansiin on antikeha-ravimi konjugaat. Antikeha on konstrueeritud IgG1, mis on suunatud folaadiretseptor alfa (FRα) vastu. Antikehakomponendi funktsioon on seonduda munasarjavähi rakkude pinnal ekspresseerunud FRα-ga. DM4 on mikrotuubulite inhibiitor, mis on antikehale seotud lõhustuva linkeri abil. Pärast FRα-ga seondumist mirvetuksimabsoravtansiin internaliseeritakse , millele järgneb rakusisene DM4 vabanemine proteolüütilise lõhustumise teel. DM4 kahjustab rakus mikrotuubulite võrgustikku, mille tulemusel rakutsükkel peatub ja toimub raku apoptoos. Farmakodünaamilised toimed

Südame elektrofüsioloogia

Kontsentratsiooni-QTc analüüsi järgi ei põhjustanud mirvetuksimabsoravtansiin heakskiidetud soovitatavas annuses QTc-intervalli keskmist pikenemist > 10 msec.

Kliiniline efektiivsus ja ohutus Uuring IMGN853-0416 (MIRASOL)

Mirvetuksimabsoravtansiini efektiivsust ja ohutust uuriti uuringus IMGN853-0416, mis oli mitmekeskuseline avatud, aktiivse võrdlusravimiga kontrollitud, randomiseeritud kahe rühmaga III faasi uuring, kuhu kaasati plaatinaühenditele resistentse kaugelearenenud kõrge maliigsusega seroosse epiteliaalse munasarja-, munajuha- või primaarse peritoneaalvähiga patsiendid, kelle tuumorid (ka arhiveeritud kude) olid FRα-positiivsed, mis tehti kindlaks immunohistokeemilisel uuringul FOLR1 (FOLR1-2.1) RxDx analüüsiga (≥ 75% elujõulisi kasvajarakke olid mõõdukalt (2) ja/või tugevalt (3) värvunud membraaniga). Plaatinaühenditele resistentne haigus oli määratletud kui epiteliaalne munasarjavähk, mis tekkis uuesti 6 kuu jooksul alates viimasest plaatinaühendi annuse manustamisest. Uuringust jäeti välja patsiendid, kellel oli primaarne plaatinale refraktaarne haigus, patsiendid, kellel oli ECOG  2, ja patsiendid, kellel oli aktiivsed või kroonilised sarvkestahaigused, pidevat ravi vajavad silmahaigused, ≥ 2. astme perifeerne neuropaatia või mitteinfektsioosne interstitsiaalne kopsuhaigus / pneumoniit.

Patsiendid randomiseeriti suhtega 1 : 1 saama kas iga 3-nädalase tsükli 1. päeval intravenoosselt ELAHERE'i 6 mg/kg (kohandatud ideaalse kehakaalu järgi) (N = 227) või ühte uuringuarsti poolt enne randomiseerimist määratud järgmistest keemiaravidest (N = 226):

  • paklitakseel (Pac) 80 mg/m2 manustatuna 4-nädalase tsükli jooksul üks kord nädalas;
  • pegüleeritud liposomaalne doksorubitsiin (PLD) 40 mg/m2 manustatuna iga nelja nädala järel;
  • topotekaan (Topo) 4 mg/m2 manustatuna iga nelja nädala järel 1., 8. ja 15. päeval või iga 21-päevase tsükli jooksul 5 järjestikusel päeval 1. kuni 5. päevani annuses 1,25 mg/m2.

Randomiseerimine stratifitseeriti eelnevate ravide arvu järgi (1 vs. 2 vs. 3) ja uuringuarsti valitud keemiaravi järgi (Pac vs. PLD vs. Topo). Ravimit manustati kuni haiguse progresseerumiseni, surmani, nõusoleku tagasivõtmiseni või vastuvõetamatu toksilisuse tekkeni.

Uuringu esmane efektiivsuse tulemusnäitaja oli progressioonivaba elulemus, mis põhines uuringuarsti

hinnangul RECIST 1.1 kriteeriumite järgi. Peamised teisesed efektiivsuse tulemusnäitajad olid objektiivse ravivastuse määr (objective response rate, ORR) ja üldine elulemus (overall survival, OS).

Kokku randomiseeriti 453 patsienti. Vanuse mediaan oli 63 aastat (vahemik: 29 kuni 88 aastat) ja patsiendid olid peamiselt valgenahalised (66%; 12% asiaadid). Suuremal osal (80%) patsientidest oli epiteliaalne munasarjavähk; 11%-l munajuhavähk; 8%-l primaarne peritoneaalvähk; kõigil (100%) oli histoloogiliselt kõrge astmega seroosne kasvaja. Ligikaudu pool patsientidest (47%) olid saanud 3 eelnevat süsteemset ravi, 39% olid saanud 2 eelnevat ravi ja 14% patsientidest olid saanud 1 eelnevat ravi. Suurem osa patsientidest oli saanud eelnevat polü(ADP-riboos)polümeraasi (PARP) inhibiitorit (55%) ja eelnevat bevatsizumabi (62%). 41%-l patsientidest oli plaatinavaba intervall pärast viimast ravi ≤ 3 kuud ja 58%-l patsientidest 3 kuni 6 kuud. 55%-l patsientidest oli üldseisund ECOG järgi 0 ja 44%-l oli ECOG 1.

Esmases analüüsis ilmnes PFS-i, ORR-i ja OS-i statistiliselt oluline paranemine ELAHERE'i rühma randomiseeritud patsientidel võrreldes uuringuarsti valitud keemiaraviga.

Tabelis 5 on kokkuvõte uuringu IMGN853-0416 (MIRASOL) efektiivsustulemustest.

Tabel 5. Uuringu IMGN853-0416 efektiivsustulemused

Efektiivsusnäitaja ELAHERE Uuringuarsti määratud Progressioonivaba elulemus (PFS) uuringuarsti hinnangul Juhtude arv (%) 176 (77,5) 166 (73,5) Mediaan, kuudes (95% CI) 5,62 (4,34; 5,95) 3,98 (2,86; 4,47) Riskitiheduste suhe (95% CI) 0,65 (0,521; 0,808) p-väärtus < 0,0001 Üldine elulemus (OS) Juhtude arv (%) 90 (39,6) 114 (50,4) Mediaan, kuudes (95% CI) 16,46 (14,46; 24,57) 12,75 (10,91; 14,36) Riskitiheduste suhe (95% CI) 0,67 (0,504; 0,885) p-väärtus 0,0046* Andmete sulgemise kuupäev 06. märts 2023. * Eelmääratletud efektiivsuse piir = 0,01313, kahepoolne (korrigeeritud registreeritud surmade arvuga 204).

Uuringuarsti hinnatud progressioonivaba elulemuse (järelkontrolli kestuse mediaan 11,2 kuud) ja üldise elulemuse (järelkontrolli kestuse mediaan 13,1 kuud) Kaplani-Meieri kõverad on esitatud joonistel 1 ja 2.

Joonis 1. Progressioonivaba elulemuse Kaplani-Meieri kõver ravirühmade kaupa uuringus

MIRASOL (ravikavatsusanalüüsi järgi)

) % ( s u m e lu le a b a v in o o is s e r g o r P Riskiga patsientide arv Mirvetuksimabsoravtansiin 227 151 89 38 18 10 3 3 1 Uuringuarsti valitud keemiaravi 226 98 48 19 5 3 2 1 0

Joonis 2. Üldise elulemuse Kaplani-Meieri kõver ravirühmade kaupa uuringus MIRASOL

(ravikavatsusanalüüsi järgi)

) % ( s u m e lu le e n id lÜ Riskiga patsientide arv Mirvetuksimabsoravtansiin 227 204 175 128 82 53 28 15 9 4 0 Uuringuarsti valitud keemiaravi 226 185 157 107 68 39 18 9 5 2 0

Täiendavas kirjeldavas analüüsis järelkontrolli kestuse mediaaniga 20,3 kuud olid üldise elulemuse tulemused esmase analüüsiga kooskõlas.

Immunogeensus

Ravimivastaseid antikehi (anti-drug antibodies, ADA) avastati sageli. Ravimivastaste antikehade mõju farmakokineetikale, efektiivsusele ega ohutusele ei täheldatud, kuid andmeid ei ole veel piisavalt.

Lapsed

Euroopa Ravimiamet ei kohusta esitama ELAHERE'iga läbi viidud uuringute tulemusi laste kõikide alarühmade kohta munasarjakartsinoomi, munajuhakartsinoomi ja peritoneaalkartsinoomi korral (teave lastel kasutamise kohta: vt lõik 4.2).

5.2 Farmakokineetilised omadused

Farmakokineetikat iseloomustati pärast patsientidele mirvetuksimabsoravtansiini manustamist annuses 0,161 mg/kg kuni 8,71 mg/kg (kohandatud ideaalse kehakaalu järgi) (st 0,0268-kordne kuni 1,45-kordne heakskiidetud soovitatav annus 6 mg/kg (kohandatud ideaalse kehakaalu järgi)), välja arvatud juhul, kui on märgitud teisiti.

Tabelis 6 on kokkuvõte mirvetuksimabsoravtansiini, konjugeerimata DM4 ja selle metaboliidi S-metüül-DM4 ekspositsiooni näitajad patsientidele mirvetuksimabsoravtansiini annuse 6 mg/kg manustamise järel pärast esimest tsüklit (3 nädalat). Mirvetuksimabsoravtansiini tippkontsentratsiooni täheldati enne intravenoosse infusiooni lõppu, konjugeerimata DM4 tippkontsentratsiooni täheldati

aga teisel päeval pärast mirvetuksimabsoravtansiini manustamist ning S-metüül-DM4

tippkontsentratsiooni täheldati ligikaudu 3 päeva pärast mirvetuksimabsoravtansiini manustamist. Mirvetuksimabsoravtansiini, DM4 ja S-metüül-DM4 tasakaalukontsentratsioonid saavutati pärast 1 ravitsüklit. Pärast mirvetuksimabsoravtansiini korduvat manustamist oli mirvetuksimabsoravtansiini, DM4 ja S-metüül-DM4 kuhjumine minimaalne. Tabel 6. Mirvetuksimabsoravtansiini, konjugeerimata DM4 ja S-metüül-DM4 ekspositsiooni

näitajad pärast esimest ravitsüklit mirvetuksimabsoravtansiini annusega 6 mg/kg

Mirvetuksimabsoravtansiin Konjugeerimata S-metüül-DM4 Keskmine (±SD) DM4 Keskmine (±SD) C 137,3 (±62,3) µg/ml 4,11 (±2,29) ng/ml 6,98 (±6,79) ng/ml max AUC 20,65 (±6,84) h*mg/ml 530 (±245) h*ng/ml 1848 (±1585) h*ng/ml tau C = maksimaalne kontsentratsioon, AUC = kontsentratsiooni ja aja kõvera alune pindala max tau annustamisintervalli (21 päeva) jooksul Imendumine Mirvetuksimabsoravtansiini manustatakse intravenoosse infusioonina. Teisi manustamisteid ei ole uuritud. Jaotumine

Tasakaalukontsentratsioonil oli mirvetuksimabsoravtansiini keskmine (±SD) jaotusruumala 2,63 (±2,98) liitrit. DM4 ja S-metüül-DM4 seonduvus inimese plasmavalkudega in vitro oli > 99%.

Biotransformatsioon

Mirvetuksimabsoravtansiini monoklonaalse antikeha teatud osa metaboliseerub eeldatavasti kataboolsete radade kaudu väikesteks peptiidideks. Konjugeerimata DM4 ja S-metüül-DM4 ainevahetus toimub CYP3A4 vahendusel. Inimese plasmas tuvastati peamiste ringlevate metaboliitidena DM4 ja S-metüül-DM4, mis moodustasid vastavalt ligikaudu 0,4% ja 1,4% mirvetuksimabsoravtansiini AUC-st.

Eritumine

Mirvetuksimabsoravtansiini keskmine (± standardhälve) kogukliirens plasmas oli 18,9 ml/h (±9,8). Mirvetuksimabsoravtansiini keskmine terminaalne poolväärtusaeg pärast esimest annust oli 4,9 päeva. Konjugeerimata DM4 keskmine (± standardhälve) kogukliirens plasmas oli 14,5 (±4,5) l/h ja keskmine terminaalne poolväärtusaeg 2,8 päeva. S-metüül-DM4 keskmine (± standardhälve) kogukliirens plasmas oli 5,3 (±3,4) l/h ja keskmine terminaalne poolväärtusaeg 5,1 päeva. In vitro ja mittekliinilised in vivo uuringud näitavad, et DM4 ja S-metüül-DM4 metaboliseerib eelkõige CYP3A4 ning et see eritub biliaarse eritumise teel väljaheitega.

Erirühmad

Vanuse (32...89 aastat), rassi (valgenahalised, mustanahalised või asiaadid), kehakaalu (36...136 kg), kerge maksakahjustuse (üldbilirubiin ≤ ULN ja mis tahes ASAT > ULN või üldbilirubiin > 1...1,5 × ULN ja mis tahes ASAT) ega kerge kuni mõõduka neerukahjustuse (CLcr ≥ 30 ja < 90 ml/min) põhjal ei täheldatud mirvetuksimabsoravtansiini farmakokineetikas olulisi erinevusi. Mirvetuksimabsoravtansiini farmakokineetika mõõduka kuni raske maksakahjustusega (üldbilirubiin > 1,5 ULN ja mis tahes ASAT) ja raske neerukahjustusega (CLcr 15...30 ml/min) patsientidel on teadmata.

Ravimite koostoimete uuringud

In vitro uuringud

Tsütokroom P450 (CYP) ensüümid. Konjugeerimata DM4 on aegsõltuv CYP3A4 inhibiitor. Konjugeerimata DM4 ja S-metüül-DM4 ei ole CYP1A2, CYP2B6, CYP2C8, CYP2C9, CYP2C19, CYP2D6 ega CYP3A otsesed inhibiitorid. DM4 ja S-metüül-DM4 ei ole CYP1A2, CYP2B6 ega CYP3A4 indutseerijad. Transportvalkude süsteemid. Konjugeerimata DM4 ja S-metüül-DM4 on P-gp substraadid, aga ei ole

P-gp inhibiitorid.

5.3 Prekliinilised ohutusandmed

Jaava makaakidel mirvetuksimabsoravtansiini ühekordse annusega tuvastatud sihtorganid piirdusid nahaga ning luuüdi ja lümfoidkoe rakkude vähenemisega. Korduvate annuste manustamisel Jaava makaakidele ja Hollandi küülikutele täheldati ka silmadega seotud leide, sealhulgas sarvkesta mikrotsüstid, pigmentatsioon, sarvkestaepiteeli nõrgenemine ja degeneratsioon/nekroos. Need leiud sõltusid annuse intensiivsusest (annus ja skeem) ning 3-nädalase manustamisskeemi (kliiniline manustamisskeem) korral täheldati leidusid üldiselt vähem ja need olid paranevad. Kartsinogeensuse uuringuid ei ole mirvetuksimabsoravtansiiniga ega DM4-ga läbi viidud.

Bakterite pöördmutatsiooni (Amesi) testis ei olnud DM4 ja S-metüül-DM4 mutageensed. DM4 ja S-metüül-DM4 tagajärjel tekkisid polükromaatilistes erütrotsüütides pisituumad.

Mirvetuksimabsoravtansiiniga ei ole läbi viidud loomade reproduktsiooni- ega arengutoksilisuse uuringuid.

Mirvetuksimabsoravtansiini ega DM4-ga ei ole fertiilsuse uuringuid läbi viidud. Puuduvad andmed ELAHERE'i mõju kohta inimese fertiilsusele. Kuid arvestades ELAHERE'i toimemehhanismi, mis põhjustab mikrotuubulite kahjustamist ja kiiresti jagunevate rakkude surma, on ravimiga seotud toimed fertiilsusele võimalikud.

6. FARMATSEUTILISED ANDMED

6.1 Abiainete loetelu

Jää-äädikhape (E260) Naatriumatsetaat (E262) Sahharoos Polüsorbaat 20 (E432) Süstevesi

6.2 Sobimatus

ELAHERE on sobimatu naatriumkloriidi 9 mg/ml (0,9%) infusioonilahusega. Seda ravimpreparaati ei tohi segada teiste ravimitega, välja arvatud nendega, mis on loetletud lõigus 6.6.

6.3 Kõlblikkusaeg

Avamata viaal 5 aastat

Lahjendatud lahus

Kontsentratsioonini 1 mg/ml kuni 2 mg/ml lahjendatud ravimi kasutusaegne keemilis-füüsikaline stabiilsus on tõestatud 8 tunni jooksul temperatuuril 15 °C... 25 °C või 24 tunni jooksul temperatuuril 2 °C --- 8 °C ja pärast seda 8 tunni jooksul temperatuuril 15 °C ... 25 °C. Kui preparaadi lahjendamise meetod ei välista mikrobioloogilise saastumise riski, tuleb ravim kohe ära kasutada. Kui ravimit ei kasutata kohe, vastutab selle säilitamisaja ja -tingimuste eest kasutaja.

6.4 Säilitamise eritingimused

Hoida külmkapis (2 °C...8 °C) püstasendis. Mitte lasta külmuda.

Hoida viaal välispakendis valguse eest kaitstult.

Säilitamistingimused pärast ravimpreparaadi lahjendamist vt lõik 6.3.

6.5 Pakendi iseloomustus ja sisu

I tüüpi klaasist viaal, mis sisaldab 20 ml lahuse kontsentraati ning millel on butüülkummist punnkork, alumiiniumist sulgur ja sügavsinisest polüpropüleenist eemaldatav kattekork.

Pakendis on 1 viaal.

6.6 Erihoiatused ravimpreparaadi hävitamiseks ja käsitlemiseks

ELAHERE on tsütotoksiline ravimpreparaat. Järgida tuleb kehtivat erikäsitsemise ja kõrvaldamise korda.

Ettevalmistamine

  • Arvutage annus (mg) (patsiendi kohandatud ideaalse kehakaalu järgi), vajalik lahuse kogumaht (ml) ja vajalik ELAHERE'i viaalide arv (vt lõik 4.2). Täisannuseks on vaja kasutada rohkem kui ühte viaali.
  • Võtke ELAHERE'i viaalid külmkapist välja ja laske soojeneda toatemperatuurini.
  • Kui lahus ja pakend seda võimaldavad, tuleb parenteraalseid ravimpreparaate alati enne manustamist kontrollida nähtavate osakeste ja värvuse muutuse suhtes. ELAHERE on läbipaistev kuni kergelt veiklev värvitu lahus.
  • Kui täheldate lahuse värvuse muutusi või hägusust või selles leidub võõrosakesi, ei tohi ravimit kasutada. Enne ELAHERE'i väljaarvutatud annuse viaalist väljatõmbamist edasiseks lahjendamiseks keerutage kergelt ja kontrollige iga viaali. Ärge viaali loksutage.
  • Aseptilist tehnikat kasutades tõmmake väljaarvutatud ELAHERE'i annus edasiseks lahjendamiseks viaalist välja. Iga viaal sisaldab liigkogust, mis võimaldab tõmmata välja märgistusel oleva koguse.
  • ELAHERE ei sisalda säilitusaineid ja on ette nähtud ühekordseks annuseks. Viaali jäänud kasutamata lahus tuleb ära visata.

Lahjendamine

  • Enne manustamist tuleb ELAHERE lahjendada 5% glükoosilahusega kuni lõpliku kontsentratsioonini 1 mg/ml kuni 2 mg/ml.
  • ELAHERE on sobimatu naatriumkloriidi 9 mg/ml (0,9%) infusioonilahusega. ELAHERE'i ei tohi segada ühegi muu ravimi ega intravenoosselt manustatava vedelikuga.
  • Tehke kindlaks 5% glükoosilahuse maht, mis on vajalik lahjendatud toimeaine lõppkontsentratsiooni saavutamiseks. Tõmmake eeltäidetud 5% glükoosilahuse mahutist liigne

maht välja või lisage 5% glükoosilahuse väljaarvutatud maht steriilsesse tühja infusioonilahuse mahutisse. Seejärel lisage infusioonilahuse mahutisse väljaarvutatud annuse kogus ELAHERE'i.

  • Segage lahjendatud lahust õrnalt, keerates infusioonilahuse mahutit aeglaselt mitu korda, et tagada ühtlane segunemine. Ärge loksutage ega raputage.
  • Kui lahjendatud lahust ei kasutata kohe, säilitage lahust lõigus 6.3 toodud juhiste järgi. Kui infusioonilahust on hoitud külmkapis, tuleb lahusemahutil enne manustamist lasta soojeneda toatemperatuurini. Pärast külmkapist väljavõtmist tuleb lahjendatud infusioonilahus manustada 8 tunni jooksul (sh infusiooniks kuluv aeg).
  • Ettevalmistatud infusioonilahusel ei tohi lasta külmuda.

Manustamine

  • Enne manustamist kontrollige ELAHERE'i infusioonimahutit visuaalselt nähtavate osakeste ja värvuse muutuste suhtes.
  • Enne ELAHERE'i manustamist manustage premedikatsiooniks ette nähtud ravimid (vt lõik 4.2).
  • Manustage ELAHERE'i ainult intravenoosse infusioonina, kasutades 0,2 või 0,22 µm polüeetersulfoonist (PES) sisefiltriga infusioonisüsteemi. Ärge kasutage selle asemel muudest materjalidest membraani.
  • Vältida tuleb selliste manustamisvahendite kasutamist, mis sisaldavad di-(2-etüülheksüül)ftalaati (DEHP).
  • Manustage esimene annus intravenoosse infusioonina kiirusega 1 mg/min. Kui infusioon kiirusega 1 mg/min on 30 minuti pärast hästi talutav, võib infusioonikiirust suurendada väärtuseni 3 mg/min. Kui infusioon kiirusega 3 mg/min on 30 minuti pärast hästi talutav, võib infusioonikiirust suurendada väärtuseni 5 mg/min.
  • Kui seoses eelmise annusega infusiooniga seotud reaktsioone ei tekkinud, tuleb järgmisi infusioone alustada maksimaalse talutava kiirusega, mida võib talutavuse järgi suurendada kuni maksimaalse infusioonikiiruseni 5 mg/min.
  • Täisannuse manustamise tagamiseks loputage infusioonisüsteemi pärast infusiooni 5% glükoosilahusega. Ärge kasutage loputamiseks mingeid muid intravenoosselt manustatavaid vedelikke.

Kõrvaldamine Kasutamata ravimpreparaat või jäätmematerjal tuleb hävitada vastavalt kohalikele nõuetele.

7. MÜÜGILOA HOIDJA

AbbVie Deutschland GmbH & Co. KG Knollstrasse 67061 Ludwigshafen Saksamaa

8. MÜÜGILOA NUMBER (NUMBRID)

EU/1/24/1866/001

9. ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE/MÜÜGILOA UUENDAMISE KUUPÄEV

Müügiloa esmase väljastamise kuupäev: 14. november 2024

10. TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV

Täpne teave selle ravimpreparaadi kohta on Euroopa Ravimiameti kodulehel: https://www.ema.europa.eu.

A. BIOLOOGILIS(T)E TOIMEAINE(TE) TOOTJA JA RAVIMIPARTII KASUTAMISEKS VABASTAMISE EEST VASTUTAV TOOTJA

B. HANKE- JA KASUTUSTINGIMUSED VÕI PIIRANGUD

C. MÜÜGILOA MUUD TINGIMUSED JA NÕUDED D. RAVIMPREPARAADI OHUTU JA EFEKTIIVSE

KASUTAMISE TINGIMUSED JA PIIRANGUD

A. BIOLOOGILISE TOIMEAINE TOOTJA JA RAVIMIPARTII KASUTAMISEKS VABASTAMISE EEST VASTUTAV TOOTJA

Bioloogilise toimeaine tootja nimi ja aadress

Bsp Pharmaceuticals S.p.A Via Appia Km 65561, Latina Scalo, LT 04013, Itaalia

Ravimipartii kasutamiseks vabastamise eest vastutava tootjate nimi ja aadress

Almac Pharma Services (Ireland) Limited Finnabair Industrial Estate, Dundalk, A91 P9KD, Iirimaa

AbbVie Deutschland GmbH & Co. KG Knollstrasse 67061 Ludwigshafen Saksamaa

Ravimi trükitud pakendi infolehel peab olema vastava ravimipartii kasutamiseks vabastamise eest vastutava tootja nimi ja aadress.

B. HANKE- JA KASUTUSTINGIMUSED VÕI PIIRANGUD

Piiratud tingimustel väljastatav retseptiravim (vt I lisa: Ravimi omaduste kokkuvõte, lõik 4.2).

C. MÜÜGILOA MUUD TINGIMUSED JA NÕUDED

  • Perioodilised ohutusaruanded

Nõuded asjaomase ravimi perioodiliste ohutusaruannete esitamiseks on sätestatud direktiivi 2001/83/EÜ artikli 107c punkti 7 kohaselt liidu kontrollpäevade loetelus (EURD loetelu) ja iga hilisem uuendus avaldatakse Euroopa ravimite veebiportaalis.

Müügiloa hoidja peab esitama asjaomase ravimi esimese perioodilise ohutusaruande 6 kuu jooksul pärast müügiloa saamist.

D. RAVIMPREPARAADI OHUTU JA EFEKTIIVSE KASUTAMISE TINGIMUSED JA PIIRANGUD

  • Riskijuhtimiskava

Müügiloa hoidja peab nõutavad ravimiohutuse toimingud ja sekkumismeetmed läbi viima vastavalt müügiloa taotluse moodulis 1.8.2 esitatud kokkulepitud riskijuhtimiskavale ja mis tahes järgmistele ajakohastatud riskijuhtimiskavadele.

Ajakohastatud riskijuhtimiskava tuleb esitada:

  • Euroopa Ravimiameti nõudel;
  • kui muudetakse riskijuhtimissüsteemi, eriti kui saadakse uut teavet, mis võib oluliselt mõjutada riski/kasu suhet, või kui saavutatakse oluline (ravimiohutuse või riski minimeerimise) eesmärk.

VÄLISPAKENDIL PEAVAD OLEMA JÄRGMISED ANDMED

PAPPKARP

1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS

ELAHERE 5 mg/ml infusioonilahuse kontsentraat mirvetuximabum soravtansinum

2. TOIMEAINE(TE) SISALDUS

1 ml infusioonilahuse kontsentraati sisaldab 5 mg mirvetuksimabsoravtansiini. Üks viaal sisaldab 100 mg mirvetuksimabsoravtansiini 20 ml-s.

3. ABIAINED

Abiained: jää-äädikhape (E260), naatriumatsetaat (E262), sahharoos, polüsorbaat 20 (E432), süstevesi

4. RAVIMVORM JA PAKENDI SUURUS

Infusioonilahuse kontsentraat 100 mg/20 ml 1 viaal

5. MANUSTAMISVIIS JA -TEE(D)

Enne ravimi kasutamist lugege pakendi infolehte. Intravenoosne, lahjendatuna.

6. ERIHOIATUS, ET RAVIMIT TULEB HOIDA LASTE EEST VARJATUD JA

KÄTTESAAMATUS KOHAS

Hoida laste eest varjatud ja kättesaamatus kohas.

7. TEISED ERIHOIATUSED (VAJADUSEL)

Tsütotoksiline Mitte loksutada.

8. KÕLBLIKKUSAEG

9. SÄILITAMISE ERITINGIMUSED

Hoida külmkapis.

Mitte lasta külmuda. Hoida viaal välispakendis valguse eest kaitstult.

10. ERINÕUDED KASUTAMATA JÄÄNUD RAVIMPREPARAADI VÕI SELLEST

TEKKINUD JÄÄTMEMATERJALI HÄVITAMISEKS, VASTAVALT VAJADUSELE

11. MÜÜGILOA HOIDJA NIMI JA AADRESS

AbbVie Deutschland GmbH & Co. KG Knollstrasse 67061 Ludwigshafen Saksamaa

12. MÜÜGILOA NUMBER (NUMBRID)

EU/1/24/1866/001

13. PARTII NUMBER

14. RAVIMI VÄLJASTAMISTINGIMUSED

15. KASUTUSJUHEND

16. TEAVE BRAILLE’ KIRJAS (PUNKTKIRJAS)

Põhjendus Braille' mitte lisamiseks.

17. AINULAADNE IDENTIFIKAATOR – 2D-vöötkood

Lisatud on 2D-vöötkood, mis sisaldab ainulaadset identifikaatorit.

18. AINULAADNE IDENTIFIKAATOR – INIMLOETAVAD ANDMED

PC SN NN

MINIMAALSED ANDMED, MIS PEAVAD OLEMA VÄIKESEL VAHETUL SISEPAKENDIL

VIAALI ETIKETT

1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS JA MANUSTAMISTEE(D)

ELAHERE 5 mg/ml steriilne kontsentraat mirvetuximabum soravtansinum i.v., lahjendatuna

2. MANUSTAMISVIIS

i.v., lahjendatuna

3. KÕLBLIKKUSAEG

4. PARTII NUMBER

5. PAKENDI SISU KAALU, MAHU VÕI ÜHIKUTE JÄRGI

100 mg/20 ml

6. MUU

Tsütotoksiline

Teave põhineb ravimi pakendi infolehel. Enne kasutamist pea nõu arsti või apteekriga.