Endoxan - süstelahuse pulber (500mg)

ATC Kood: L01AA01
Toimeaine: tsüklofosfamiid
Tootja: Baxter Oncology GmbH

Artikli sisukord

ENDOXAN
süstelahuse pulber (500mg)


Pakendi infoleht: teave kasutajale

ENDOXAN, 200 mg süstelahuse pulber

ENDOXAN, 500 mg süstelahuse pulber

ENDOXAN, 1 g süstelahuse pulber

Tsüklofosfamiid

Enne ravimi kasutamist lugege hoolikalt infolehte, sest siin on teile vajalikku teavet.

  • Hoidke infoleht alles, et seda vajadusel uuesti lugeda.
  • Kui teil on lisaküsimusi, pidage nõu oma arsti või apteekriga.
  • Ravim on välja kirjutatud üksnes teile. Ärge andke seda kellelegi teisele. Ravim võib olla neile kahjulik, isegi kui haigusnähud on sarnased.
  • Kui teil tekib ükskõik milline kõrvaltoime, pidage nõu oma arstiga. Kõrvaltoime võib olla ka selline, mida selles infolehes ei ole nimetatud. Vt lõik 4.

Oluline teave ENDOXANi kohta

Teie arst on teile ENDOXANi välja kirjutanud keemiaravile alluva vähi raviks.

ENDOXAN on ravim, mis hävitab vähirakke, aga kahjustab seejuures ka organismi normaalseid rakke. Seetõttu võib see põhjustada erinevaid kõrvaltoimeid. Teie arst on teile ENDOXANi määranud põhjusel, et tema arvates on vähist tulenevad riskid teile suuremad kui ENDOXANi võimalikud kõrvaltoimed. Teie arst jälgib teid ravi ajal regulaarselt ja ravib kõiki võimalikke kõrvaltoimeid. ENDOXAN võib põhjustada järgmisi kõrvaltoimeid:

vererakkude arvu vähenemine, mis võib põhjustada väsimustunnet ja muuta teid infektsioonidele vastuvõtlikumaks;

neerude ja põie kahjustus. Selle vältimiseks võidakse teile anda ühte teist ravimit nimega Mesna, mis aitab neerude ja põie kahjustust ära hoida. Kui te märkate uriinis verd, siis rääkige sellest kohe oma arstile;

nagu enamiku vähivastaste või keemiaraviks kasutatavate ravimite puhul, võib ka ENDOXAN põhjustada juuste väljalangemist (juuste hõrenemisest kuni täieliku juuste kaotuseni), aga pärast ravi lõpetamist juuste kasv taastub. Samuti võib ENDOXAN põhjustada iiveldust ja oksendamist. Teie arst võib anda teile nõu ja ravimeid, et sellega toime tulla;

ravi ajal ENDOXANiga ja vähemalt 6 kuu vältel pärast ravi lõppu ei tohi mehed ega naised plaanida järglaste saamist. Selleks tuleb kasutada mõnda tõhusat rasestumisvastast meetodit. Küsige selles osas nõu oma arstilt.

Nüüd lugege läbi kogu infoleht. See sisaldab ka muud teavet ENDOXANi kohta, mis võib just teie jaoks olla väga tähtis.

Infolehe sisukord

  1. Mis ravim on ENDOXAN ja milleks seda kasutatakse
  2. Mida on vaja teada enne ENDOXANi kasutamist
  3. Kuidas ENDOXANi kasutada
  4. Võimalikud kõrvaltoimed

Kuidas ENDOXANi säilitada

  1. Pakendi sisu ja muu teave
  2. Mis ravim on ENDOXAN ja milleks seda kasutatakse

ENDOXAN on tsütotoksiline ehk vähivastane ravim. See toimib vähirakkude hävitamise teel ja niisugust ravimeetodit nimetatakse vahel ka keemiaraviks.

ENDOXANi kasutatakse terve rea erinevate kasvajate raviks. Sageli kasutatakse ENDOXANi koos teiste kasvajavastaste ravimite või kiiritusraviga. Vahel võib arst määrata ENDOXANi ka teiste haiguste raviks, mis ei ole kasvajad, sellisel juhul ütleb arst seda teile, kui see kehtib ka teie kohta.

Mida on vaja teada enne ENDOXANi kasutamist

Teile ei anta ENDOXANi

kui teil on kunagi esinenud allergiline reaktsioon ENDOXANi toimeaine tsüklofosfamiidi suhtes. Sellised allergilised reaktsioonid võivad olla näiteks õhupuudustunne, vilistav hingamine, lööve, nahasügelus või näo ja huulte turse;

kui teie luuüdi ei tööta normaalselt (eriti juhul, kui te olete varem saanud keemia- või kiiritusravi). Selle kontrollimiseks tehakse vereproovid, et näha, kui hästi teie luuüdi töötab;

kui teil on kuseteede infektsioon, mille väljenduseks on valu urineerimisel (tsüstiit);

kui teil on käesoleval ajal mõni infektsioon;

kui teil on varasema keemia- või kiiritusraviga seoses esinenud neeru- või põieprobleeme;

kui teil on tegemist mõne seisundiga, mis raskendab urineerimist (uriini äravoolu takistus).

Teavitage oma arsti:

kui te saate või olete varem saanud keemia- või kiiritusravi;

kui teil on diabeet;

kui teil on maksa- või neeruprobleemid. Teie arst kontrollib vereanalüüsi abil, kui hästi teie maks ja neerud töötavad;

kui teil on eemaldatud neerupealised;

kui teil on südameprobleemid või kui te olete saanud kiiritusravi südame piirkonda;

kui teie üldine terviseseisund on halb või kui teil esineb jõuetus;

kui te olete eakas.

Hoiatused ja ettevaatusabinõud

ENDOXAN võib mõjutada teie verd ja immuunsüsteemi.

Vererakke toodetakse luuüdis. Eristatakse kolme tüüpi vererakke:

  • vere punalibled, mis transpordivad organismis hapnikku;
  • vere valgelibled, mis võitlevad infektsioonidega;
  • vereliistakud (trombotsüüdid), mis aitavad verel hüübida.

ENDOXANi manustamise järel väheneb kõigi nende kolme tüüpi vererakkude arv. See on ENDOXANi vältimatu kõrvaltoime. Vererakkude arv langeb kõige madalamale väärtusele umbes 5…10 päeva pärast ENDOXANi kasutamise alustamist ning püsib madalana veel paar päeva pärast ravikuuri lõpetamist. Enamikul inimestest taastub normaalne vererakkude arv 21…28 päeva jooksul. Kui te olete varem saanud palju keemiaravi kuure, siis võib vererakkude arvu taastumine võtta rohkem aega.

Vererakkude arvu vähenemisel võite te olla vastuvõtlikum infektsioonide suhtes. Püüdke sel ajal vältida lähedast kokkupuudet inimestega, kellel on köha, külmetus või mõni muu nakkushaigus. Teie arst määrab teile vastava ravi, kui teil on infektsioon või kui ta arvab, et teil võib olla oht selle tekkeks.

Enne ravi alustamist ENDOXANiga ja ravi ajal kontrollib teie arst regulaarselt, et teie vere puna- ja valgeliblede ning vereliistakute arv oleks piisavalt suur. Vajaduse korral võib arst vähendada teie annust või lükata järgmise ravikuuri algust edasi.

ENDOXAN võib aeglustada haavade paranemist. Hoidke kõik haavad puhta ja kuivana ning jälgige, et need paraneksid normaalselt.

Oluline on säilitada oma igemete tervis, sest ravi ajal võivad tekkida suuhaavandid ja suupõletik. Pidage selles suhtes nõu oma arstiga, kui te pole päris kindel, mida see tähendab.

ENDOXAN võib kahjustada põie limaskesta, kutsudes esile verejooksu põide, mis väljendub verise uriini ja valulikkusena urineerimise ajal. Teie arst teab, et ENDOXAN võib seda põhjustada, seetõttu võib ta anda teile ravimit nimega Mesna, mis kaitseb teie põit.

Mesnat võidakse teile manustada kas süstena või segatuna ENDOXANi tilkinfusiooni lahusega või ka tablettidena.

Täpsem teave Mesna kohta on toodud Mesna süstelahuse ja tablettide pakendi infolehes.

Enamikul inimestest, kellele manustatakse ENDOXANi koos Mesnaga, ei teki mingeid põieprobleeme, aga teie arst võib sellest hoolimata kontrollida vere esinemist teie uriinis kas testriba või mikroskoobi abil.

Kui te märkate uriinis verd, siis peate sellest kohe oma arstile teatama, sest sellisel juhul võib olla vajalik ENDOXANi manustamine lõpetada.

Vähivastased ravimid ja kiiritusravi võivad suurendada teiste kasvajate tekkeriski – see võib juhtuda aastaid pärast ravi lõpetamist. ENDOXAN võib suurendada põiepiirkonna kasvajate tekkeriski.

ENDOXAN võib kahjustada südant ja põhjustada südame rütmihäireid. See risk suureneb ENDOXANi suuremate annuste korral, kui te saate samal ajal kiiritusravi või teisi keemiaravi preparaate või kui te olete eakas. Arst jälgib ravi ajal hoolikalt teie südant.

ENDOXAN võib põhjustada kopsude põletikku või armistumist. See võib tekkida enam kui kuus kuud pärast ravi. Teavitage kohe oma arsti, kui te tunnete, et hingamine on muutunud raskemaks.

ENDOXANil võib olla eluohtlik toime teie maksale. Teavitage kohe oma arsti, kui te märkate äkilist kehakaalu suurenemist, valu maksa piirkonnas või naha või silmavalgete kollasust.

Ravi ENDOXANiga võib põhjustada juuste hõrenemise või kiilaspäisuse. Enamikul juhtudest kasvavad juuksed tagasi, aga nende paksus või värv võivad olla muutunud.

ENDOXAN võib põhjustada iiveldust ja oksendamist. See võib kesta umbes 24 tundi pärast ENDOXANi manustamist. Vahel võib olla vajalik, et arst määrab teile iiveldust ja oksendamist vähendavaid ravimeid. Küsige selle kohta nõu oma arstilt.

Muud ravimid ja ENDOXAN

Teatage oma arstile või meditsiiniõele, kui te võtate või olete hiljuti võtnud või kavatsete võtta mis tahes muid ravimeid. Eriti oluline on, et te teavitaksite neid järgmistest ravimitest või raviviisidest, sest nende samaaegne kasutamine võib mõjutada ENDOXANi toimet.

Järgmised ravimid võivad vähendada ENDOXANi efektiivsust:

aprepitant (oksendamisvastane ravim);

bupropioon (antidepressant);

busulfaan ja tiotepa (kasutatakse vähi raviks);

tsiprofloksatsiin ja klooramfenikool (kasutatakse bakteriaalsete infektsioonide raviks);

flukonasool ja itrakonasool (kasutatakse seeninfektsioonide raviks);

prasugreel (kasutatakse vere vedeldamiseks);

sulfoonamiidid, näiteks sulfadiasiin, sulfasalasiin, sulfametoksasool (kasutatakse bakteriaalsete infektsioonide raviks);

Järgmised ravimid võivad suurendada ENDOXANi toksilisust:

allopurinool (kasutatakse podagra raviks);

asatiopriin (kasutatakse immuunsüsteemi aktiivsuse vähendamiseks);

kloraalhüdraat (kasutatakse unetuse raviks);

tsimetidiin (kasutatakse mao happesuse vähendamiseks);

disulfiraam (kasutatakse alkoholismi raviks);

glütseeraldehüüd (kasutatakse soolatüügaste raviks);

proteaasi inhibiitorid (kasutatakse viirusinfektsioonide raviks);

ondansetroon (oksendamisvastane ravim);

ravimid, mis aktiveerivad maksaensüüme, näiteks:

  • rifampitsiin (kasutatakse bakteriaalsete infektsioonide raviks);
  • karbamasepiin, fenobarbitaal ja fenütoiin (kasutatakse epilepsia raviks);
  • naistepuna (taimne ravim kergekujulise depressiooni raviks);
  • kortikosteroidid (kasutatakse põletiku raviks).

ravimid, mis võivad suurendada toksilisi toimeid vererakkudele ja immuunsusele, näiteks:

  • AKE inhibiitorid (kasutatakse kõrgvererõhutõve raviks);
  • natalisumab (kasutatakse sclerosis multiplex’i raviks);
  • paklitakseel (kasutatakse vähi raviks);
  • tiasiiddiureetikumid, näiteks hüdroklorotiasiid ja kloortalidoon (kasutatakse kõrge vererõhu ja tursete raviks);
  • zidovudiin (kasutatakse viirusinfektsioonide raviks);
  • klosapiin (kasutatakse mõnede psühhiaatriliste häirete sümptomite raviks);

ravimid, mis võivad suurendada ENDOXANi toksilisi toimeid südamele, näiteks:

  • antratsükliinid, näiteks bleomütsiin, doksorubitsiin, epirubitsiin, mitomütsiin (kasutatakse vähi raviks);
  • tsütarabiin, pentostatiin, trastusumab (kasutatakse vähi raviks);
  • kiiritusravi südame piirkonda;

ravimid, mis võivad suurendada ENDOXANi toksilisi toimeid kopsudele, näiteks:

  • amiodaroon (kasutatakse südame rütmihäirete raviks);
  • granulotsüütide kolooniat stimuleeriv faktor (GCSF) ja granulotsüütidemakrofaagide kolooniat stimuleeriv faktor (GMCSF) (kasutatakse vere valgeliblede arvu suurendamiseks pärast keemiaravi);

ravimid, mis suurendavad toksilisi toimeid neerudele, näiteks:

  • amfoteritsiin B (kasutatakse seeninfektsioonide raviks);
  • indometatsiin (kasutatakse valu ja põletiku raviks);

Muud ravimid, mis võivad mõjutada ENDOXANi toimet või mille toimet võib ENDOXAN mõjutada, on järgmised:

etanertsept (kasutatakse reumatoidartriidi raviks);

metronidasool (kasutatakse bakterite ja algloomade poolt põhjustatud infektsioonide raviks);

tamoksifeen (kasutatakse vähi raviks);

bupropioon (kasutatakse suitsetamisest loobumise hõlbustamiseks);

kumariini derivaadid, näiteks varfariin (kasutatakse vere vedeldamiseks);

tsüklosporiin (kasutatakse immuunsüsteemi aktiivsuse vähendamiseks);

suktsinüülkoliin (kasutatakse lihaste lõõgastamiseks meditsiiniliste protseduuride ajal);

digoksiin ja ß-atsetüüldigoksiin (kasutatakse südamehaiguste raviks);

vaktsiinid;

verapamiil (kasutatakse kõrgvererõhutõve, stenokardia või südame rütmihäirete raviks).

ENDOXAN koos toidu, joogi ja alkoholiga

Alkoholi tarvitamine võib suurendada ENDOXANist põhjustatud iiveldust ja oksendamist.

Rasedus, imetamine ja viljakus

Vältige ravi ajal ENDOXANiga rasestumist. See võib esile kutsuda abordi või kahjustada teie veel südimata last. Kui te olete rase, imetate või arvate end olevat rase või kavatsete rasestuda, pidage enne selle ravimi kasutamist nõu oma arstiga.

Mehed ega naised ei tohi vähemalt 6…12 kuu vältel pärast ravi ENDOXANiga plaanida järglaste saamist. Selleks tuleb kasutada mõnda tõhusat rasestumisvastast meetodit. Küsige selle kohta nõu oma arstilt.

Ravi ENDOXANiga võib mõjutada teie võimet saada lapsi tulevikus. Arutage oma arstiga

võimalust külmutada enne ravi alustamist oma spermaproov või munarakud. Ravi ajal ENDOXANiga ärge imetage last. Küsige selle kohta nõu oma arstilt.

Autojuhtimine ja masinatega töötamine

Mõned ENDOXANiga teostatava ravi kõrvaltoimed võivad mõjutada teie võimet juhtida autot või töötada masinatega ohutult. Teie arst otsustab, kas need tegevused on teie jaoks ohutud.

Mida teha, kui te lähete mõne teise arsti juurde või kui te vajate haiglaravi

Kui te lähete mis tahes põhjusel mõne teise arsti juurde või kui te vajate haiglaravi, siis teavitage arsti kõigist ravimitest, mida te kasutate. Ärge võtke enne ühtegi ravimit, kui te olete arstile öelnud, et te saate ravi ENDOXANiga.

Kuidas ENDOXANi kasutada

ENDOXANi manustab teile teie arst või meditsiiniõde.

ENDOXANi manustatakse süstina.

Kui ENDOXANi manustatakse süstina, siis lisatakse see tavaliselt suurele vedelikukotile ning tilgutatakse (infundeeritakse) aeglaselt teie veeni. Selliseks veeniks võib olla näiteks mõni küünarvarre või käeselja veen või rangluu all asuv suur veen. Sõltuvalt teie annusest võib ENDOXANi manustamine kesta mõnest minutist kuni ühe tunnini.

ENDOXANi kasutatakse sageli koos teiste vähivastaste ravimitega või koos kiiritusraviga.

Tavaline annus

Teie arst otsustab, kui palju ravimit te vajate ja millal seda tuleb manustada.

Teile manustatav ENDOXANi annus sõltub:

  • teie haigusest;
  • teie kehapinna ruumalast (see on teie pikkuse ja kehakaalu kombinatsioon);
  • teie üldisest terviseseisundist;
  • sellest, kas te saate samal ajal teisi vähivastaseis ravimeid või kiiritusravi. ENDOXANi manustatakse tavaliselt mitme ravikuurina. Iga ravikuuri järel on vaheperiood

(ajavahemik, mil teile ENDOXANi ei manustata), enne kui alustatakse uue ravikuuriga. Teie arst võib vähendada teil kasutatavat ravimiannust ja jälgiga teid tähelepanelikumalt:

kui teil on probleeme maksa või neerudega;

kui te olete eakas.

Kui ei ole teisiti määratud, soovitatakse ravi järgmise skeemi järgi:

  1. •pikaajaline ravi täiskasvanutel ja lastel: 3…6 mg/kg kehakaalu kohta päevas (vastavalt 120…240 mg/m2 kehapinna kohta);
  2. •intervallravi 10...15 mg/kg kehakaalu kohta (vastavalt 400…600 mg/m2 kehapinna kohta) 2…5 päeva jooksul;
  3. •intervallravi suurte annustega 20…40 mg/kg kehakaalu kohta (vastavalt 800…1600 mg/m2 kehapinna kohta) ja suuremates annustes (näit. luuüditransplantatsiooni eelselt) vaheaegadega 21…28 päeva.

Need annused kehtivad eeskätt tsüklofosfamiidi monoteraapia korral. Kombinatsioonis teiste sarnase toksilisusega kemoterapeutikumidega tuleb annuseid vähendada või ravimitevaba intervalli pikendada.

Soovitav annuse vähendamine müelosupressiooniga patsientidel

Leukotsüütide hulk [µl]

Trombotsüütide hulk [µl]

Annus

>4000

>100 000

100 % ettenähtud annusest

4000…2500

100 000…50 000

50 % ettenähtud annusest

<2500

<50 000

Kohandada kuni väärtuste

 

 

normaliseerumiseni või määrata

 

 

individuaalselt

Kui te võtate ENDOXANi rohkem, kui ette nähtud

Üleannustamise korral või juhul, kui laps on mõne teie tableti alla neelanud, võtke kohe ühendust oma arstiga või pöörduge lähima haigla erakorralise meditsiini osakonda. Teie või teie laps võite/võib sellisel juhul vajada haiglaravi.

Võimalikud kõrvaltoimed

Nagu kõik ravimid, võib ka see ravim põhjustada kõrvaltoimeid, kuigi kõigil neid ei teki. ENDOXANi kasutamisel on täheldatud järgmisi kõrvaltoimeid.

Teavitage kohe oma arsti, kui te märkate mõnda allpool nimetatud tõsistest kõrvaltoimetest:

allergilised reaktsioonid, mille sümptomiteks võivad olla õhupuudustunne, vilistav hingamine, lööve, nahasügelus või näo ja huulte turse;

verevalumite teke, ilma et te oleksite ennast ära löönud, või igemete veritsemine. See võib viidata sellele, et vereliistakute arv teie veres on liiga väike;

vere valgeliblede arvu vähenemine. Teie arst kontrollib seda ravi ajal ENDOXANiga. Vere valgeliblede arvu vähenemine ei põhjusta iseenesest mingeid sümptomeid, aga teil on sellisel juhul suurem oht infektsioonide tekkeks. Kui te kahtlustate, et teil võib olla mõni infektsioon (selle sümptomiteks võivad olla palavik, külmatunne või külmavärinad, kuumatunne või higistamine, köha või valulik urineerimine), siis võite te nende infektsioonide raviks vajada antibiootikume, sest teie vere valgeliblede arv on normaalsest väiksem;

kahvatus, letargia ja jõuetus. Need sümptomid võivad viidata vere punaliblede arvu vähenemisele (aneemia). Vere punaliblede arvu vähenemine ei vaja tavaliselt ravi, sest teie organism taastab aja vältel ise vere punaliblede arvu. Siiski, kui tegemist on tõsise aneemiaga, võite te vajada vereülekannet;

verine uriin, valulik urineerimine või uriini hulga vähenemine.

Muud kõrvaltoimed võivad olla:

Immuunsüsteem:

allergilised reaktsioonid, mille sümptomiteks võivad olla õhupuudustunne, vilistav hingamine, lööve, nahasügelus või näo ja huulte turse.

Seedetrakt:

iiveldus ja oksendamine. See võib kesta umbes 24 tundi pärast ENDOXANi manustamist. Vahel võib olla vajalik, et arst määrab teile iiveldust ja oksendamist vähendavaid ravimeid. Küsige selle kohta nõu oma arstilt;

suu limaskesta põletik, sealhulgas ka suuhaavandid;

tugev kõhu- ja seljavalu (kõhunäärme põletik).

Nahk ja juuksed:

juuste väljalangemine. Te võite lihtsalt märgata, et juukseid kammides või pead pestes on väljalangenud juuste arv mõnevõrra suurem kui tavaliselt, aga te võite kaotada ka kõik juuksed. Juuste väljalangemise ulatus sõltub ENDOXANi annusest, teie juuste paksusest ja sellest, kas te saate samal ajal ravi ka teiste vähivastaste ravimitega. Tõenäosus juuste väljalangemiseks on suurem siis, kui te kasutate ENDOXANi koos teiste vähivastaste ravimitega; kui te saate ravi üksnes ENDOXANiga, on see tõenäosus väiksem;

naha ja silmavalgete kollasus (kollatõbi), mille põhjuseks on maksaprobleemid;

kahvatus (aneemia), mille põhjuseks on vere punaliblede arvu vähenemine. Teie arst jälgib seda ravi vältel.

verevalumite teke, mille põhjuseks on vere hüübimise aeglustumine;

küünte ja naha värvuse muutused.

Kuseteed:

põletustunne või valu urineerimisel;

põie armistumine ja kokkutõmbumine (see põhjustab valu ja vajadust sageli urineerida);

verevähk (leukeemia);

neeruprobleemid, sealhulgas neerupuudulikkus.

Rindkere:

õhupuudustunne;

kopsude põletik, mis põhjustab hingeldust, köha ja palavikku;

kopsude armistumine, mis põhjustab õhupuudustunnet.

Süda ja vereringe:

kiire südametegevus, südamepuudulikkus;

südame rütmi ja funktsiooni muutused ENDOXANi suurte annuste kasutamisel. Need muutused ilmnevad EKG uuringul, mida teie arst teile teeb.

Seksuaalfunktsioon:

spermatosoidide kadumine seemnevedelikust (mõnedel juhtudel jäädavalt);

normaalsest vererohkemad menstruatsioonid;

menstruatsioonide kadumine (mõnedel juhtudel jäädavalt).

Üldised häired:

nõrkus;

söögiisu kadumine;

sekundaarsed kasvajad (mõnikord põie piirkonnas);

kõhu suurenemine ja tursed (vedelikupeetus);

veresuhkrusisalduse suurenemine (selle sümptomiteks on janu, väsimus ja kergesti ärrituvus);

veresuhkrusisalduse vähenemine (selle sümptomiteks on segasus ja higistamine);

vere punaliblede mõõtmete suurenemine.

Muutusi võidakse täheldada ka mõnedes vereanalüüsides:

ensüümideks nimetatavate keemiliste ainete sisalduse suurenemine;

vere naatriumisisalduse vähenemine.

Kõrvaltoimetest teavitamine

Kui teil tekib ükskõik milline kõrvaltoime, pidage nõu oma arsti või meditsiiniõega. Kõrvaltoime võib olla ka selline, mida selles infolehes ei ole nimetatud.

Kõrvaltoimetest võite ka ise teavitada www.ravimiamet.ee kaudu. Teavitades aitate saada rohkem infot ravimi ohutusest.

Kuidas ENDOXANi säilitada

Kuivõrd ENDOXANi manustatakse teile tavaliselt haiglas, siis hoolitseb selle ohutu ja nõuetekohase säilitamise eest haiglapersonal. Juhuks, kui teil on siiski säilitustungimusi vaja teada, siis on need ära toodud allpool.

Hoidke seda ravimit laste eest varjatud ja kättesaamatus kohas.

Ärge kasutage seda ravimit pärast kõlblikkusaega, mis on märgitud sildil pärast tähist „EXP“. Kõlblikkusaeg viitab selle kuu viimasele päevale.

Hoida temperatuuril kuni 25 °C.

Ärge visake ravimeid kanalisatsiooni ega olmejäätmete hulka. Küsige oma apteekrilt, kuidas visata ära ravimeid, mida te enam ei kasuta. Need meetmed aitavad kaitsta keskkonda.

Pakendi sisu ja muu teave

Mida ENDOXAN sisaldab

Toimeaine on tsüklofosfamiid. Üks viaal sisaldab 200 mg, 500 mg või 1 g tsüklofosfamiidi. Abiaineid ravimis ei ole.

Kuidas ENDOXAN välja näeb ja pakendi sisu

ENDOXAN on kuiv valge pulber, mis on pakendatud klaasvaali ja väliskarpi. Igas karbis on üks viaal.

Müügiloa hoidja ja tootja

Baxter Oncology GmbH

Kantstrasse 2,

D-33790 Halle

Saksamaa

Lisaküsimuste tekkimisel selle ravimi kohta pöörduge palun müügiloa hoidja kohaliku esindaja poole: OÜ Baxter Estonia

Kungla 2

Saue 76505

Tel. +372 6515 120

Infoleht on viimati uuendatud augustis 2016

RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE

RAVIMPREPARAADI NIMETUS

ENDOXAN 200 mg, süstelahuse pulber

ENDOXAN 500 mg, süstelahuse pulber

ENDOXAN 1 g, süstelahuse pulber

ENDOXAN 50 mg, kaetud tabletid.

KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS

ENDOXAN 200 mg:

Üks viaal sisaldab 213,8 mg tsüklofosfamiidmonohüdraati (vastavalt 200 mg veevaba tsüklofosfamiidi).

ENDOXAN 500mg:

Üks viaal sisaldab 534,5 mg tsüklofosfamiidmonohüdraati (vastavalt 500 mg veevaba tsüklofosfamiidi).

ENDOXAN 1 g:

Üks viaal sisaldab 1,069 g tsüklofosfamiidmonohüdraati (vastavalt 1 g veevaba tsüklofosfamiidi).

ENDOXAN

Kaetud tablett sisaldab 53,5 mg tsüklofosfamiidmonohüdraati, mis vastab 50 mg veevabale tsüklofosfamiidile.

INN. Cyclophosphamidum

Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.

RAVIMVORM

ENDOXAN 200 mg/500 mg/1 g, süstelahuse pulber:

Süstelahuse pulber i.v. süstimiseks.

ENDOXAN 50 mg, kaetud tabletid:

Kaetud tablett suu kaudu manustamiseks.

Ravimi kirjeldus:

KLIINILISED ANDMED

Näidustused

  • tablett: valge, ümmargune, kaksikkumer;
  • süstelahuse pulber: kuiv, valge, kristalliline.

Kopsu-, rinnanäärme- ja munasarjakartsinoom, neuroblastoom, seminoom, osteosarkoom, müeloom, äge müeloidne leukeemia, äge lümfoidne leukeemia, krooniline lümfoidne leukeemia, Hodgkin'i lümfoom, mitte-Hodgkin’i lümfoom. Rabdomüosarkoom lastel.

Annustamine ja manustamisviis

Tsüklofosfamiidi süstelahus on ette nähtud intravenoosseks manustamiseks. Tsüklofosfamiidi kaetud tabletid on ette nähtud suukaudseks manustamiseks.

Tsüklofosfamiidi võib kasutada üksnes arst, kellel on kogemusi pahaloomuliste kasvajate keemiaravis. Tsüklofosfamiidi võib patsientidele manustada ainult raviasutuses, kus on olemas tingimused kliiniliste, biokeemiliste ja hematoloogiliste näitajate jälgimiseks nii enne ravimi manustamist, manustamise ajal kui ka pärast manustamist, ning onkoloogiliste ravimite kasutamise kogemusega meditsiinipersonal.

Annustamine

Tsüklofosfamiidi annus on individuaalne.

Kui ei ole teisiti määratud, soovitatakse ravi järgmise skeemi järgi:

ENDOXAN 200mg/ 500mg/ 1g süsteviaalid:

  1. •pikaajaline ravi täiskasvanutel ja lastel: 3…6 mg/kg kehakaalu kohta päevas (vastavalt 120…240 mg/m2 kehapinna kohta);
  2. •intervallravi 10...15 mg/kg kehakaalu kohta (vastavalt 400…600 mg/m2 kehapinna kohta) 2…5 päeva jooksul;
  3. •intervallravi suurte annustega 20…40 mg/kg kehakaalu kohta (vastavalt 800…1600 mg/m2 kehapinna kohta) ja suuremates annustes (nt luuüditransplantatsiooni eelselt) vaheaegadega 21…28 päeva.

ENDOXAN, kaetud tabletid.

Kestva ravi korral võtta 1…4 tabletti (50…200 mg) päevas. Vajadusel võib annust suurendada.

Need annused kehtivad eeskätt tsüklofosfamiidi monoteraapia korral. Kombinatsioonis teiste sarnase toksilisusega kemoterapeutikumidega tuleb annuseid vähendada või ravimitevaba intervalli pikendada.

Spetsiaalsed annustamissoovitused

Soovitav annuse vähendamine müelosupressiooniga patsientidel.

Leukotsüütide hulk (µl)

Trombotsüütide hulk (µl)

Annus

>4000

>100 000

100% ettenähtud annusest

4000…2500

100 000…50 000

50% ettenähtud annusest

<2500

<50 000

Kohandada kuni väärtuste

 

 

normaliseerumiseni või

 

 

määrata individuaalselt

Kombineeritud ravi korral teiste müelosupressiivsete ainetega võib olla vajalik annuse kohandamine.

Annus, ravi kestus ja/või manustamissagedus sõltuvad tsüklofosfamiidi kasutamise näidustusest, kombinatsioonravi skeemist, patsiendi üldisest terviseseisundist ja organite funktsioonist ning laboratoorsete näitude tulemustest (eelkõige vererakkude arvu näitudest).

Tsüklofosfamiidi kasutamisel koos teiste tsütostaatiliste ravimitega, millel on sarnane toksilisuse profiil, võib osutuda vajalikuks annuse vähendamine või annustamisvaheliste intervallide pikendamine.

Müelosupressioonist tingitud tüsistuste tekkeriski vähendamiseks ja/või plaanitava annuse manustamise hõlbustamiseks võib kaaluda hemopoeesi stimuleerivate ainete kasutamist (näiteks kolooniaid ja erütropoeesi stimuleerivad faktorid).

Tsüklofosfamiidi manustamise ajal või vahetult pärast manustamist tuleb juua või veeni kaudu manustada piisavalt vedelikku, et suurendada diureesi, sest see vähendab urotrakti toksilisuse riski. Seetõttu on soovitatav manustada tsüklofosfamiidi hommikul (vt lõik 4.4).

Tsüklofosfamiidi aktiveerimine toimub maksametabolismi vahendusel, seetõttu on eelistatavad suukaudne ja intravenoosne manustamine.

Manustamisviis

Tsüklofosfamiid on inertne kuni selle aktiveerimiseni maksaensüümide poolt. Siiski on soovitatav, et nagu teiste tsütotoksiliste ravimite puhul lahjendaks seda eriväljaõppe saanud personal selleks ettenähtud alas.

Ravimit käsitsevad inimesed peavad kandma kaitsekindaid. Tuleb vältida lahuse pritsimist silma. Rasedad või rinnaga toitvad naised ei tohi tsüklofosfamiidi käsitseda.

Suukaudne kasutamine ENDOXAN, kaetud tabletid:

ENDOXAN tablette tuleb võtta hommikul. Manustamise ajal või koheselt selle järel tuleb sisse võtta adekvaatne kogus vedelikku. On oluline tagada, et patsient tühjendaks oma põit regulaarselt.

Maksapuudulikkusega patsiendid

Tõsise maksapuudulikkuse korral võib tsüklofosfamiidi aktiveerimine maksas olla vähenenud. See võib vähendada tsüklofosfamiidi tõhusust ja seda tuleb arvestada tsüklofosfamiidi annuse valikul ning patsiendi ravivastuse tõlgendamisel valitud annusele.

Neerupuudulikkusega patsiendid

Neerupuudulikkusega patsientidel, eriti aga raske neerupuudulikkusega patsientidel võib vähenenud renaalse ekskretsiooni tõttu suureneda tsüklofosfamiidi ja selle metaboliitide plasmakontsentratsioon. See võib põhjustada toksiliste toimete tugevnemist, mistõttu tuleb seda arvestada annuse valikul neerupuudulikkusega patsientidele.

Tsüklofosfamiid ja selle metaboliidid on dialüüsitavad, aga sõltuvalt kasutatavast dialüüsisüsteemist võib nende kliirens olla erinev. Dialüüsravi saavatel patsientidel on soovitatav järgida kindlat ajavahemikku tsüklofosfamiidi manustamise ja dialüüsiseansi vahel (vt lõik 4.4).

Eakad

Eakate patsientide puhul tuleb tsüklofosfamiidi toksilisuse jälgimisel ning annuse kohandamisel arvestada asjaoluga, et eakatel on sagedamini tegemist maksa-, neeru- , südame- või muude organite puudulikkusega ja kaasuvate haiguste ning samal ajal kasutatavate ravimitega.

Lapsed

Spetsiifiline teave laste kohta puudub. Laste raviks on tsüklofosfamiidi kasutatud ja ainult antud earühmale omaseid kõrvaltoimeid ei ole seejuures täheldatud.

Vastunäidustused

Ülitundlikkus toimeaine, toimeaine metaboliitide või lõigus 6.1 loetletud mis tahes abiaine suhtes;

Ägedate infektsioonide korral;

Luuüdi aplaasiaga patsientidel;

Kuseteede infektsioonide korral;

Tsütotoksilisest keemiaravist või kiiritusravist tingitud ägeda kuseteede limaskesta toksilisuse korral;

Põie väljalaskeosa obstruktsiooniga patsientidel.

Tsüklofosfamiidi ei tohi kasutada healoomuliste haiguste raviks, välja arvatud immunosupressiooniks eluohtlikes olukordades.

Raseduse korral on tsüklofosfamiid vastunäidustatud.

Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel

Käesolevas ja teistes ravimi omaduste kokkuvõtte lõikudes kirjeldatud tsüklofosfamiidi toksilisuse ning selle tagajärgede riskitegurid võivad olla vastunäidustusteks juhtudel, kui tsüklofosfamiidi ei kasutata eluohtliku seisundi ravimiseks. Nimetatud kordadel tuleb igal juhul eraldi hinnata ravist oodatava kasu ja sellega seotud võimalike riskide vahekorda.

HOIATUSED

Müelosupressioon, immunosupressioon ja infektsioonid

Ravi tsüklofosfamiidiga võib põhjustada müelosupressiooni ja immuunreaktsioonide olulise pärssumise.

Tsüklofosfamiidi põhjustatud müelosupressioon võib avalduda leukopeenia, neutropeenia, trombotsütopeenia (sellega kaasneb verejooksude suurenenud tekkerisk) ja aneemiana.

Tõsine immunosupressioon võib kaasa tuua raskeid, vahel isegi surmaga lõppevaid infektsioone. On teatatud sepsisest ja septilisest šokist. Tsüklofosfamiidi kasutamisel on täheldatud pneumooniat ning teisi bakteriaalseid, viiruslikke ja seeninfektsioone ning algloomade ja parasiitide põhjustatud infektsioone.

Latentsed infektsioonid võivad reaktiveeruda. Reaktiveerumist on kirjeldatud bakteriaalsete, viiruslike ja seeninfektsioonide ning algloomade ja parasiitide põhjustatud infektsioonide osas.

Infektsioone tuleb adekvaatselt ravida.

Raviarsti otsusel võib neutropeenia esinemisel olla teatud juhtudel näidustatud profülaktiline antimikrobiaalne ravi.

Neutropeenilise palaviku korral on näidustatud ravi antibiootikumide ja/või antimükootikumidega.

Luuüdi funktsiooni tõsise kahjustuse ja raske immunosupressiooniga patsientidel tuleb tsüklofosfamiidi kasutada ettevaatlikult või tuleb selle kasutamisest loobuda.

Üldreeglina (st et kasutada võib ainult erijuhtudel) ei tohi tsüklofosfamiidi manustada patsientidele kellel leukotsüütide arv veres on alla 2500 raku mikroliitris (raku/mm) ja/või trombotsüütide arv on alla 50 000 raku mikroliitris (raku/mm).

Ravi tsüklofosfamiidiga ei ole näidustatud või tuleb see katkestada või tsüklofosfamiidi annust vähendada patsientidel, kellel esineb või kellel tekib ravi ajal tõsine infektsioon.

Koos tsüklofosfamiidi annuste suurenemisega kaasneb tavaliselt ka perifeersete vererakkude ja trombotsüütide arvu oluline vähenemine ning nende taastumisele kuluv aeg.

Leukotsüütide ja trombotsüütide arvu nadiir (väikseim väärtus) saabub tavaliselt 1…2 ravinädalal. Luuüdi taastub siiski üsna kiiresti ja rakkude arv perifeerses veres normaliseerub üldreeglina umbes 20 päevaga.

Patsientidel, kes on varem saanud ja/või saavad samal ajal muud keemia- ja/või kiiritusravi, võib eeldada tõsise müelosupressiooni teket.

Kõigil patsientidel tuleb ravi ajal hoolikalt jälgida hematoloogilisi näitajaid.

  • Leukotsüütide arvu tuleb kontrollida enne igat manustamist ja regulaarsete ajavahemike tagant ravi ajal [(iga 5…7 päeva tagant ravi alguses ja iga 2 päeva tagant, kui leukotsüütide arv langeb alla 3000 raku mikroliitris (raku/mm)].
  • Trombotsüütide arvu ja vere hemoglobiinisisaldust tuleb kontrollida enne igat manustamist ning sobivate ajavahemike tagant pärast manustamist.

Urotrakti ja neerude toksilisus

Tsüklofosfamiidi kasutamisel on täheldatud hemorraagilist tsüstiiti, püeliiti, uretriiti ja hematuuriat. Samuti võivad tekkida põiehaavandid/nekroos, põie fibroos/kontraktuur ja sekundaarne põievähk.

Urotrakti toksilisus võib nõuda ravi katkestamist.

Fibroosi, verejooksu või sekundaarse pahaloomulise kasvaja tõttu on osutunud vajalikuks tsüstektoomia.

On teatatud surmaga lõppenud urotrakti toksilisuse juhtudest.

Urotrakti toksilisus võib ilmneda nii tsüklofosfamiidi pika- kui ka lühiajalise kasutamise korral. Hemorraagilisest tsüstiidist on teatatud ka juba pärast ühe tsüklofosfamiidi annuse manustamist.

Tsüklofosfamiidi põhjustatud hemorraagilise tsüstiidi tekkeriski võib suurendada varasem või samaaegne kiiritusravi või ravi busulfaaniga.

Tsüstiit on enamikul juhtudest esialgu abakteriaalne. Hiljem võib aset leida põie sekundaarne bakteriaalne kolonisatsioon.

Enne ravi alustamist tsüklofosfamiidiga tuleb korrigeerida või välistada mis tahes põhjusel kuseteede obstruktsioon (vt lõik 4.3).

Ravi ajal tuleb regulaarselt kontrollida uriini sadet, et avastada erütrotsüütide esinemine sademes või muud urotrakti või nefrotoksilisusele viitavad nähud.

Urotrakti aktiivse infektsiooniga patsientidel tuleb tsüklofosfamiidi kasutamisel olla ettevaatlik või tsüklofosfamiidi üldse mitte kasutada.

Põietoksilisuse esinemissagedust ja raskusastet saab suurel määral vähendada Uroprotektor Mesna kasutamise ja/või piisava hüdreerimisega, et võimendada diureesi. Tähtis on, et patsiendid tühjendaksid regulaarsete ajavahemike tagant põit.

Hematuuria kaob tavaliselt mõne päeva vältel pärast tsüklofosfamiidi kasutamise lõpetamist, ent võib püsida ka pikema aja vältel.

Raske hemorraagilise tsüstiidi esinemisel tuleb ravi tsüklofosfamiidiga tavaliselt katkestada.

Tsüklofosfamiidi kasutamisel on täheldatud ka nefrotoksilisust, näiteks renaalset tubulaarset nekroosi.

Tsüklofosfamiidi manustamisel on täheldatud organismi üldise veesisalduse suurenemisega seotud hüponatreemiat, ägedat veeintoksikatsiooni ja antidiureetilise hormooni ebakohase sekretsiooni sündroomi (SIADH) meenutavat kliinilist sündroomi. Mõnedel juhtudel on need lõppenud surmaga.

Kardiotoksilisus ja kasutamine südamehaigustega patsientidel

Tsüklofosfamiidi kasutamisel on täheldatud müokardiiti ja müoperikardiiti, millega võib kaasneda oluline perikardi efusioon ja südame tamponaad ning mis osadel juhtudel on viinud tõsise, sealhulgas ka surmale viinud südame paispuudulikkuse tekkele.

Histopatoloogilisel uurimisel on eelkõige leitud hemorraagilist müokardiiti. Hemorraagilise müokardiidi ja müokardi nekroosi tõttu on sekundaarsena tekkinud ka hemoperikard.

Ägedat kardiaalset toksilisust on täheldatud juba tsüklofosfamiidi ühekordsel manustamisel annuses alla 2 mg/kg.

Tsüklofosfamiidi sisaldanud raviskeemide kasutamisel on teatatud supraventrikulaarsetest arütmiatest (sealhulgas kodade virvendus- ja laperdusarütmiast) ning ventrikulaarsetest arütmiatest (sealhulgas raskest QT intervalli pikenemisest koos ventrikulaarse tahhüarütmiaga) koos muude kardiotoksilisuse nähtudega või ilma nendeta.

Tsüklofosfamiidi kardiotoksilisuse risk suurte tsüklofosfamiidi annuste kasutamisel võib olla suurenenud eakatel patsientidel, patsientidel, kes on varem saanud südame piirkonna kiiritusravi ja/või varasema või samaaegse ravi korral muude kardiotoksiliste ravimitega (vt lõik 4.5).

Eriti ettevaatlik tuleb tsüklofosfamiidi kasutamisel olla patsientidel, kellel esinevad kardiotoksilisuse riskitegurid, ja olemasoleva südamehaigusega patsientide ravimisel.

Pulmonaalne toksilisus

Ravi ajal tsüklofosfamiidiga ning pärast ravi on täheldatud pneumoniiti ja pulmonaalset fibroosi. Lisaks sellele on teatatud pulmonaalsest veno-oklusiivsest haigusest ja teistest pulmonaalse toksilisuse avaldumise vormidest.

Samuti on täheldatud hingamispuudulikkusele viinud pulmonaalsest toksilisusest.

Ehkki tsüklofosfamiidist tingitud pulmonaalse toksilisuse esinemissagedus on väike, on pulmonaalse toksilisusega patsientide prognoos halb.

Hilise algusega pneumoniidiga (avaldub enam kui 6 kuud pärast ravi alustamist tsüklofosfamiidiga) kaasneb väga suur suremus. Pneumoniit võib tekkida isegi mitu aastat pärast ravi tsüklofosfamiidiga.

Ägedat pulmonaalset toksilisust on täheldatud juba pärast tsüklofosfamiidi ühekordset manustamist.

Sekundaarsed pahaloomulised kasvajad

Nagu kõik tsütotoksilised ravimid, nii võib ka tsüklofosfamiid põhjustada sekundaarseid pahaloomulisi kasvajaid ja kasvajaeelseid seisundeid.

Tsüklofosfamiidi kasutamisel on oht urotrakti kasvajate ja müelodüsplastiliste seisundite tekkeks, millest osa võib progresseeruda ägeda leukeemiani. Muudeks pahaloomulisteks kasvajateks, mida on täheldatud tsüklofosfamiidi või tsüklofosfamiidi sisaldavate keemiaravi skeemide kasutamisel, on lümfoomid, kilpnäärmevähk ja sarkoomid.

Mõnedel juhtudel on sekundaarsed pahaloomulised kasvajad tekkinud mitu aastat pärast ravi lõpetamist tsüklofosfamiidiga. Pahaloomulisest kasvajatest on teatatud ka pärast tsüklofosfamiidi emakasisest (in utero) kasutamist.

Hemorraagilise tsüstiidi tekke vältimine ravi ajal tsüklofosfamiidiga aitab põievähi tekkeriski oluliselt vähendada.

Veno-oklusiivne maksahaigus

Tsüklofosfamiidiga ravitud patsientidel on teatatud veno-oklusiivsest maksahaigusest.

Veno-oklusiivse maksahaiguse oluliseks riskiteguriks on tsütoreduktiivne raviskeem, mida kasutatakse luuüdi siirdamise ettevalmistamiseks ning mis koosneb tsüklofosfamiidi kasutamisest koos kogu keha kiirituse ja busulfaani või muude ravimitega (vt lõik 4.5). Pärast tsütoreduktiivset ravi ilmneb nimetatud sündroom tavaliselt 1…2 nädalat pärast luuüdi siirdamist ning selle sümptomiteks on kehakaalu äkiline tõus, maksa valulik suurenemine, astsiit ja hüperbilirubineemia/ikterus.

Siiski on patsientidel, kes on pikema aja vältel saanud ravi tsüklofosfamiidi väikeste annustega, täheldatud ka veno-oklusiivse maksahaiguse järkjärgulist algust.

Veno-oklusiivse maksahaiguse tüsistusena võivad tekkida hepatorenaalne sündroom ja hulgiorganpuudulikkus. Tsüklofosfamiidist põhjustatud veno-oklusiivne maksahaigus on mõnedel juhtudel lõppenud surmaga.

Veno-oklusiivse maksahaiguse teket soodustavateks riskiteguriteks suureannuselist tsütoreduktiivset ravi saavatel patsientidel on:

olemasolev maksafunktsiooni häire;

varasem kõhupiirkonna kiiritusravi;

madal jõudluse skoor.

Genotoksilisus

Tsüklofosfamiid on genotoksiline ja mutageenne nii somaatilistele rakkudele kui ka mees- ja naissugurakkudele. Seetõttu ei tohi naised ravi ajal tsüklofosfamiidiga rasestuda ja mehed last eostada.

Mehed ei tohi last eostada vähemalt kuue kuu vältel pärast ravi lõppu tsüklofosfamiidiga.

Loomkatsete andmed on näidanud, et ootsüütide ekspositsioon tsüklofosfamiidile follikulaarse küpsemise faasis võib viia implantatsioonide ja eluvõimeliste tiinuste määra vähenemisele ning suurendada väärarengute tekkeriski. Selle toimega tuleb arvestada kunstliku viljastamise või rasestumise plaanimisel pärast ravi lõpetamist tsüklofosfamiidiga. Ootsüütide follikulaarse küpsemise faasi täpne kestus inimesel ei ole teada, aga see võib olla pikem kui 12 kuud.

Seksuaalselt aktiivsed naised ja mehed peavad nimetatud perioodi vältel kasutama tõhusaid rasestumisvastaseid meetodeid (vt ka lõik 4.6).

Toime fertiilsusele

Tsüklofosfamiid mõjutab oogeneesi ja spermatogeneesi. Tsüklofosfamiid võib nii meestel kui ka naistel põhjustada viljatust.

Viljatuse teke sõltub tsüklofosfamiidi annusest, ravi kestusest ja sugunäärmete funktsionaalsest staatusest ravi ajal.

Tsüklofosfamiidi põhjustatud viljatus võib osadel patsientidel olla pöördumatu.

Naispatsiendid

Küllalt suurel osal tsüklofosfamiidiga ravitud naistest on täheldatud mööduvat või pöördumatut amenorröad, millega on seotud östrogeenide sekretsiooni vähenemine ja gonadotropiini sekretsiooni suurenemine.

Eelkõige vanematel naistel võib amenorröa olla pöördumatu.

Ravi korral tsüklofosfamiidiga on samuti teatatud oligomenorröast.

Tüdrukutel, keda on tsüklofosfamiidiga ravitud enne puberteediikka jõudmist, arenevad sekundaarsed sootunnused tavaliselt normaalselt ja neil on regulaarsed menstruatsioonid.

Tüdrukud, keda on tsüklofosfamiidiga ravitud enne puberteediikka jõudmist, on hiljem rasestunud.

Tsüklofosfamiidiga ravitud tütarlastel, kellel on pärast ravi lõppu säilinud munasarjade funktsioon, on suurem risk enneaegse menopausi tekkeks (menstruatsioonide lõppemine enne 40. eluaastat).

Meespatsiendid

Tsüklofosfamiidiga ravitud meestel võib tekkida oligospermia või azoospermia, millega tavaliselt kaasneb gonadotropiini suurenenud sekretsioon ja normaalne testosterooni sekretsioon.

Seksuaalne võimekus ja libiido ei ole neil patsientidel tavaliselt häiritud.

Poistel, keda on tsüklofosfamiidiga ravitud enne puberteediikka jõudmist, võivad sekundaarsed sootunnused areneda normaalselt, aga neil võib esineda oligospermia või azoospermia.

Teatud astmes võib tekkida munandite atroofia.

Tsüklofosfamiidi põhjustatud azoospermia on mõnedel patsientidel mööduv, aga spermatogenees võib taastuda alles mitu aastat pärast ravi lõpetamist.

Mehed, kellel on pärast ravi tsüklofosfamiidiga esialgu täheldatud viljatust, on hiljem eostanud lapsi.

Anafülaktilised reaktsioonid ja ristuv ülitundlikkus teiste alküülivate ainete suhtes Tsüklofosfamiidi kasutamisel on täheldatud anafülaktilisi reaktsioone, sealhulgas ka surmaga lõppenud reaktsioone.

On teatatud võimalikust ristuvast ülitundlikkusest teiste alküülivate ainete suhtes.

Haavade paranemise halvenemine

Tsüklofosfamiid võib takistada haavade normaalset paranemist.

ETTEVAATUSABINÕUD

Juuste väljalangemine

Tsüklofosfamiidi kasutamisel on teatatud juuste väljalangemisest, eelkõige suuremate annuste korral.

Juuste väljalangemine võib progresseeruda kiilaspäisuseni.

Juuksed kasvavad enamasti tagasi pärast ravi lõppu või juba ravi ajal, ehkki need võivad olla erineva paksuse või värvusega.

Iiveldus ja oksendamine

Tsüklofosfamiidi manustamine võib põhjustada iiveldust ja oksendamist.

Tsüklofosfamiidi kasutamisel tuleb kaaluda antiemeetikumide kasutamist iivelduse ja oksendamise profülaktikaks või leevendamiseks kaasaegsete ravijuhiste kohaselt.

Alkoholi tarvitamine võib tsüklofosfamiidi põhjustatud oksendamist ja iiveldust süvendada.

Stomatiit

Tsüklofosfamiidi manustamine võib põhjustada stomatiiti (suulimaskesta mukosiit).

Tsüklofosfamiidi kasutamisel tuleb kaaluda kaasaegsetes ravijuhistes soovitatavaid meetmeid stomatiidi profülaktikaks ja leevendamiseks.

Paravenoosne manustamine

Tsüklofosfamiidil on tsütostaatiline toime alles pärast selle aktiveerimist maksas. Seetõttu on koekahjustuste tekkevõimalus juhusliku paravenoosse manustamise korral väike.

Tsüklofosfamiidi juhusliku paravenoosse manustamise korral tuleb infusioon kohe katkestada ja ekstravaskulaarsele sattunud tsüklofosfamiidi lahus niipalju kui võimalik kanüüli kaudu tagasi aspireerida. Vajaduse korral tuleb võtta muid vajalikke meetmeid.

Kasutamine neerupuudulikkusega patsientidel

Neerupuudulikkusega patsientidel, eriti aga raske neerupuudulikkusega patsientidel võib vähenenud renaalse ekskretsiooni tõttu suureneda tsüklofosfamiidi ja selle metaboliitide plasmakontsentratsioon. See võib põhjustada toksiliste toimete tugevnemist, mistõttu tuleb seda arvestada annuse valikul neerupuudulikkusega patsientidele (vt ka lõik 4.2).

Kasutamine maksapuudulikkusega patsientidel

Tõsise maksapuudulikkuse korral võib tsüklofosfamiidi aktiveerimine maksas olla vähenenud. See võib vähendada tsüklofosfamiidi tõhusust ning seda tuleb arvestada tsüklofosfamiidi annuse valikul ja patsiendi ravivastuse tõlgendamisel valitud annusele.

Kasutamine eemaldatud neerupealistega patsientidel

Eemaldatud neerupealistega patsientidel võib olla vajalik suurendada kortikosteroidasendusravi annust, kui nad puutuvad kokku tsütostaatilisest ravist, sealhulgas tsüklofosfamiidi kasutamisest tingitud toksilisusest tingitud stressiga.

Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed

Kui koos tsüklofosfamiidiga või selle manustamise järel plaanitakse kasutada muid ravimeid või raviviise, mis võivad oma farmakodünaamilise või farmakokineetilise koostoime tõttu suurendada toksiliste toimete raskusastet või nende tekke tõenäosust, tuleb igal üksikul juhul kaaluda sellest oodatavat kasu ja sellega seotud võimalike riskide vahekorda. Eelpool nimetatud kombinatsioonravi saavaid patsiente tuleb toksilisuse nähtude suhtes hoolikalt jälgida, et vajaduse korral saaks kohe võtta sobivaid ravimeetmeid. Patsiente, keda ravitakse samal ajal koos tsüklofosfamiidiga

tsüklofosfamiidi aktiveerimist vähendavate ainetega, tuleb jälgida võimaliku terapeutilise toime vähenemise suhtes ja vajaduse korral kohandada tsüklofosfamiidi annust.

Koostoimed, mis mõjutavad tsüklofosfamiidi ja selle metaboliitide farmakokineetikat

Tsüklofosfamiidi aktiveerimise vähenemine maksas võib vähendada tsüklofosfamiidravi tõhusust. Ained, mis pidurdavad tsüklofosfamiidi aktiveerimist on:

aprepitant;

bupropioon;

busulfaan: patsientidel, kellele on manustatud vähem kui 24 tundi pärast busulfaani suurte annuste manustamist suures annuses tsüklofosfamiidi, on täheldatud tsüklofosfamiidi kliirensi vähenemist ja poolväärtusaja pikenemist;

tsiprofloksatsiin: tsiprofloksatsiini manustamisel enne ravi tsüklofosfamiidiga (antud raviskeemi kasutatakse enne luuüdi siirdamist) on täheldatud patsiendi põhihaiguse retsidiveerumist;

klooramfenikool;

flukonasool;

itrakonasool;

prasugreel;

sulfoonamiidid;

tiotepa: suureannuseliste keemiaraviskeemide kasutamisel on täheldatud tsüklofosfamiidi bioaktivatsiooni olulist pärssimist, kui tiotepat manustati üks tund enne tsüklofosfamiidi.

Tsüklofosfamiidi tsütotoksiliste metaboliitide sisaldus võib suureneda järgmiste ravimite samaaegse kasutamise korral:

allopurinool;

kloraalhüdraat;

tsimetidiin;

disulfiraam;

glütseraldehüüd;

inimese maksa mikrosomaalsete ensüümide (näiteks tsütokroom P450 ensüümid) indutseerijad: ravimite ja ainete varasema või samaaegse kasutamise korral, mis teadaolevalt indutseerivad maksa mikrosomaalseid ensüüme (näiteks rifampiin, fenobarbitaal, karbamasepiin, fenütoiin, naistepuna ja kortikosteroidid) tuleb arvestada hepaatiliste ja ekstrahepaatiliste mikrosomaalsete ensüümide induktsiooni võimalusega;

proteaasi inhibiitorid: proteaasi inhibiitorite samaaegne kasutamine koos tsüklofosfamiidiga võib suurendada tsütotoksiliste metaboliitide sisaldust. Proteaasi inhibiitorit sisaldanud raviskeemi kasutamisel lisaks tsüklofosfamiidist, doksorubitsiinist ja etoposiidist koosnevale raviskeemile (CDE) täheldati infektsioonide ning neutropeenia suuremat esinemissagedust kui mittenukleosiidse pöördtranskriptaasi inhibiitori (NNRTI) kasutamisel põhineva raviskeemi korral.

Ondansetroon

Ondansetrooni ja tsüklofosfamiidi suurte annuste vahel on täheldatud farmakokineetilist koostoimet, mille väljenduseks on tsüklofosfamiidi aja-kontsentratsioonikõvera aluse pindala (AUC) vähenemine.

Farmakodünaamilised koostoimed ja teadmata mehhanismiga koostoimed, mis võivad mõjutada tsüklofosfamiidi kasutamist

Tsüklofosfamiidi samaaegne või järjestikune kasutamine teiste sarnase toksilisuse profiiliga ainetega võib esile kutsuda kombineeritud (suuremad) toksilised toimed.

Hematoloogiline toksilisus ja/või immunosupressioon võivad suureneda tsüklofosfamiidi kasutamisel koos järgmiste ravimitega:

– AKE inhibiitorid: AKE inhibiitorid võivad põhjustada leukopeeniat;

natalisumab;

paklitakseel: tsüklofosfamiidi manustamisel pärast paklitakseeli infusiooni on täheldatud hematoloogilise toksilisuse suurenemist;

tiasiiddiureetikumid;

zidovudiin.

Kardiotoksilisus võib suureneda tsüklofosfamiidi kasutamisel koos:

antratsükliinidega;

tsütarabiiniga;

pentostatiiniga;

südamepiirkonna kiiritusraviga;

trastusumabiga.

Suurenenud pulmonaalne toksilisus võib tuleneda tsüklofosfamiidi kombineeritud toimest järgmiste ainetega:

amiodaroon;

G-CSF (granulotsüütide kolooniat stimuleeriv faktor) ja GM-CSF (granulotsüütide ja makrofaagide kolooniat stimuleeriv faktor): patsientidel, kes on saanud tsüklofosfamiidi hõlmanud tsütotoksilist keemiaravi koos G-CSF-i või GM-CSF-iga, on leitud suurem pulmonaalse toksilisuse risk.

Suurenenud nefrotoksilisus võib tuleneda tsüklofosfamiidi samaaegsest kasutamisest koos:

amfoteritsiin B-ga;

indometatsiiniga: tsüklofosfamiidi ja indometatsiini samaaegsel kasutamisel on teatatud ägedast veeintoksikatsioonist.

Muude toksiliste toimete tugevnemine:

asatiopriin: suurenenud risk hepatotoksilisuse tekkeks (maksanekroos);

busulfaan: veno-oklusiivse maksahaiguse ja mukosiidi esinemissageduse suurenemine;

proteaasi inhibiitorid: mukosiidi esinemissageduse suurenemine.

Teised koostoimed

Alkohol

Pahaloomuliste kasvajatega katseloomadel täheldati tsüklofosfamiidi väikeste suukaudsete annuste manustamisel koos etanooliga kasvajavastase toime vähenemist.

Mõnedel patsientidel võib alkohol suurendada tsüklofosfamiidi esilekutsutud oksendamist ja iiveldust.

Etanertsept

Wegeneri granulomatoosiga patsientidel täheldati etanertsepti lisamisel standardsele tsüklofosfamiidi sisaldavale raviskeemile tihkete mitte-nahatuumorite esinemissageduse suurenemist.

Metronidasool

Tsüklofosfamiidi ja metronidasooli korraga kasutanud patsiendil on teatatud ägedast entsefalopaatiast. Selle koostoime põhjuslik seos ei ole selge.

Katseloomadel läbi viidud uuringus täheldati metronidasooli ja tsüklofosfamiidi samaaegsel manustamisel tsüklofosfamiidi toksilisuse suurenemist.

Tamoksifeen

Tamoksifeeni ja keemiaravi samaaegsel kasutamisel suureneb trombembooliliste tüsistuste risk.

Koostoimed, mis mõjutavad teiste ravimite farmakokineetikat ja/või toimet

Bupropioon

Tsüklofosfamiidi metabolism CYP2B6 vahendusel võib pärssida bupropiooni metaboliseerumist.

Kumariinid

Varfariini ja tsüklofosfamiidi saanud patsientidel on teatatud nii varfariini toime tugevnemisest kui ka vähenemisest.

Tsüklosporiin

Tsüklosporiini ja tsüklofosfamiidi kombinatsiooni saanud patsientidel on täheldatud seerumi tsüklosporiini väiksemaidkontsentratsioone kui ainult tsüklosporiini saanud patsientidel. Antud koostoime tõttu võib suureneda siirik-peremehe-vastu reaktsiooni esinemissagedus.

Depolariseeriva toimega lihasrelaksandid

Ravi tsüklofosfamiidiga kutsub esile ensüüm koliini esteraasi aktiivsuse väljendunud ja pikaajalise inhibeerimise. Depolariseeriva toimega lihasrelaksantide (näiteks suktsinüülkoliin) samaaegsel kasutamisel võib tekkida pikka aega kestev apnoe. Anestesioloogi tuleb hoiatada, kui patsient on 10 päeva vältel enne üldanesteesiat saanud ravi tsüklofosfamiidiga.

Digoksiin, β-atsetüüldigoksiin

On leitud, et tsütotoksiline ravi vähendab digoksiini ja β-atsetüüldigoksiini tablettide imendumist seedetraktist.

Vaktsiinid

Tsüklosporiini immunosupressiivse toime tõttu võib väheneda organismi reageerimine vaktsineerimisele. Elusvaktsiinide kasutamisel võib tekkida vaktsiini põhjustatud infektsioon.

Verapamiil

Tsütotoksilise ravi korral on täheldatud suukaudselt manustatud verapamiili imendumise vähenemist.

Fertiilsus, rasedus ja imetamine

Tsüklofosfamiid läbib platsentaarbarjääri. Ravil tsüklofosfamiidiga on genotoksiline toime ja tsüklofosfamiidi manustamine rasedale naisele võib esile kutsuda lootekahjustuse.

Lastel, kes on sündinud raseduse esimesel trimestril tsüklofosfamiidiga ravitud emadel, on täheldatud väärarenguid. Samas on teateid ka täiesti normaalsetest lastest emadel, kes raseduse esimesel trimestril on saanud tsüklofosfamiidravi.

Üsasisene kokkupuude tsüklofosfamiidiga võib esile kutsuda raseduse katkemise, üsasisese kasvu pidurdumise ning ägeda fetotoksilise toime vastsündinul, mille väljenduseks võivad olla leukopeenia, aneemia, pantsütopeenia, tõsine luuüdi hüpoplaasia ja gastroenteriit.

Loomkatsete andmed näitavad, et raseduse katkemise ja loote väärarengute suurenenud risk pärast ravi lõpetamist tsüklofosfamiidiga püsib nii kaua, kui eksisteerivad veel ootsüüdid/folliikulid, mis olid oma küpsemise faasides eksponeeritud tsüklofosfamiidi toimele (vt lõik 4.4 Genotoksilisus).

Kui tsüklofosfamiidi kasutatakse raseduse ajal või kui naine rasestub ravi ajal või pärast ravi lõpetamist, siis tuleb arvestada võimaliku lootekahjustuse esinemisvõimalusega (vt lõik 4.4 Genotoksilisus).

Tsüklofosfamiid eritub rinnapiima. Lastel, keda on rinnaga toitnud tsüklofosfamiidravi saav ema, on täheldatud neutropeeniat, trombotsütopeeniat, hemoglobiinisisalduse vähenemist ja kõhulahtisust. Ravi ajal tsüklofosfamiidiga ei tohi last imetada.

Toime reaktsioonikiirusele

Tsüklofosfamiidravi saavatel patsientidel võivad tekkida kõrvaltoimed, mis võivad mõjutada nende autojuhtimise või masinatega töötamise võimet (näiteks uimasus, ähmane nägemine, nägemise halvenemine). Otsus, kas patsient võib autot juhtida või masinatega töötada, tuleb langetada igal üksikul juhul eraldi.

Kõrvaltoimed

.1 Kliinilistes uuringutes täheldatud kõrvaltoimed

Käesolevas dokumendis ära toodud tsüklofosfamiidi kõrvaltoimed põhinevad turuletuleku järgsetel andmetel (vt allpool).

.2 Turuletuleku järel täheldatud kõrvaltoimed

Kõrvaltoimete esinemissagedus on esitatud järgmiste esinemissageduse kriteeriumite järgi: väga sage (≥ 1/10), sage (≥ 1/100…< 1/10), aeg-ajalt (≥ 1/1000…< 1/100), harv (≥ 1/10 000…< 1/1000), väga harv (< 1/10 000), teadmata (turuletuleku järel täheldatud kõrvaltoimed).

Kõrvaltoimed

Organsüsteemi klass

MedDRA eelistatav termin

Esinemissagedus

Infektsioonid ja

Infektsioonid

Sage

infestatsioonid

Pneumoonia

Aeg-ajalt

 

Sepsis

Aeg-ajalt

 

Septiline šokk

Väga harv

Hea-, pahaloomulised ja

Äge müeloidleukeemia, äge

Harv

täpsustamata kasvajad

promüelotsüütleukeemia

Harv

(sealhulgas tsüstid ja

Müelodüsplastiline sündroom

Harv

polüübid)

Sekundaarsed kasvajad

Harv

 

Kusepõievähk

Harv

 

Kusitivähk

Harv

 

Tuumori lüüsumise sündroom

Väga harv

 

Olemasoleva kasvaja progresseerumine

Teadmata

 

Mitte-Hodgkini lümfoom

Teadmata

 

Sarkoom

Teadmata

 

Neerurakuline vähk

Teadmata

 

Neeruvaagnavähk

Teadmata

 

Kilpnäärmevähk

Teadmata

 

Kartsinogeenne toime järglastele

Teadmata

Vere ja lümfisüsteemi

Müelosupressioon

Väga sage

häired

Leukopeenia

Väga sage

 

Neutropeenia

Väga sage

 

Febriilne neutropeenia

Sage

 

Trombotsütopeenia

Aeg-ajalt

 

Aneemia

Aeg-ajalt

 

Dissemineerunud intravaskulaarne

Väga harv

 

koagulatsioon

 

 

Hemolüütilis-ureemiline sündroom

Teadmata

 

Pantsütopeenia

Teadmata

 

Agranulotsütoos

Teadmata

 

Granulotsütopeenia

Teadmata

 

Lümfopeenia

Teadmata

 

Hemoglobiinisisalduse vähenemine

Teadmata

Immuunsüsteemi häired

Immunosupressioon

Väga sage

 

Anafülaktiline/anafülaktoidne

Aeg-ajalt

 

reaktsioon

 

 

Ülitundlikkusreaktsioon

Aeg-ajalt

 

Anafülaktiline šokk

Väga harv

Endokriinsüsteemi

Ovulatsioonihäired

Aeg-ajalt

häired

Naissuguhormoonide sisalduse

Aeg-ajalt

 

vähenemine veres

 

 

Pöördumatud ovulatsioonihäired

Harv

 

Antidiureetilise hormooni ebakohase

Väga harv

 

sekretsiooni sündroom (SIADH)

 

 

Veeintoksikatsioon

Teadmata

Ainevahetus- ja

Anoreksia

Harv

toitumishäired

Hüponatreemia

Väga harv

 

Vedelikupeetus

Väga harv

 

Dehüdratsioon

Aeg-ajalt

 

Vere glükoosisisalduse suurenemine

Teadmata

 

Vere glükoosisisalduse vähenemine

Teadmata

Psühhiaatrilised häired

Segasusseisund

Väga harv

Närvisüsteemi häired

Perifeerne neuropaatia

Aeg-ajalt

 

Polüneuropaatia

Aeg-ajalt

 

Neuralgia

Aeg-ajalt

 

Krambid

Harv

 

Düsgeuusia

Väga harv

 

Hüpogeuusia

Väga harv

 

Uimasus

Väga harv

 

Hepaatiline entsefalopaatia

Väga harv

 

Paresteesia

Väga harv

 

Mööduv tagumine

Teadmata

 

leukoentsefalopaatiline sündroom

Teadmata

 

Müelopaatia

Teadmata

 

Düsesteesia

Teadmata

 

Hüpesteesia

Teadmata

 

Treemor

Teadmata

 

Parosmia

Teadmata

 

Entsefalopaatia

Teadmata

Silma kahjustused

Ähmane nägemine

Harv

 

Nägemishäire

Väga harv

 

Konjunktiviit

Väga harv

 

*Silma turse

Väga harv

 

Suurenenud pisaravool

Teadmata

Kõrva ja labürindi

Kurtus

Aeg-ajalt

kahjustused

Kuulmise halvenemine

Teadmata

 

Tinnitus

Teadmata

Südame häired

Ventrikulaarne arütmia

Harv

 

Arütmia

Harv

 

Supraventrikulaarne arütmia

Harv

 

Südameseiskus

Väga harv

 

Vatsakeste virvendus

Väga harv

 

Stenokardia

Väga harv

 

Müokardiinfarkt

Väga harv

 

Perikardiit

Väga harv

 

Kodade virvendus

Väga harv

 

**Südamepuudulikkus

Aeg-ajalt

 

Kardiomüopaatia

Aeg-ajalt

 

Müokardiit

Aeg-ajalt

 

Tahhükardia

Aeg-ajalt

 

Ventrikulaarne tahhükardia

Teadmata

 

Kardiogeenne šokk

Teadmata

 

Perikardi efusioon

Teadmata

 

Müokardi hemorraagia

Teadmata

 

Vasaku vatsakese puudulikkus

Teadmata

 

Bradükardia

Teadmata

 

Palpitatsioonid

Teadmata

 

QT aja pikenemine

Teadmata

 

elektrokardiogrammis

 

 

Väljutusfraktsiooni vähenemine

Teadmata

Vaskulaarsed häired

Verejooks

Harv

 

Trombemboolia

Väga harv

 

Hüpertensioon

Väga harv

 

Hüpotensioon

Väga harv

 

Kopsuveresoonte emboolia

Teadmata

 

Venoosne tromboos

Teadmata

 

Vaskuliit

Teadmata

 

Perifeerne isheemia

Teadmata

 

Kuumahoog

Teadmata

Respiratoorsed, rindkere

Ägeda respiratoorse distressi sündroom

Väga harv

ja mediastiinumi häired

(ARDS)

 

 

Krooniline interstitsiaalne kopsufibroos

Väga harv

 

Kopsuturse

Väga harv

 

Pleuraefusioon

Väga harv

 

Bronhospasm

Väga harv

 

Düspnoe

Väga harv

 

Hüpoksia

Väga harv

 

Köha

Väga harv

 

Mittespetsiifilised kopsuhäired

Väga harv

 

Pulmonaalne veno-oklusiivne haigus

Teadmata

 

Oblitereeriv bronhioliit

Teadmata

 

Organiseeruv pneumoonia

Teadmata

 

Allergiline alveoliit

Teadmata

 

Pneumoniit

Teadmata

 

Ninakinnisus

Teadmata

 

Ebamugavustunne ninas

Teadmata

 

Suuõõne ja neelu valulikkus

Teadmata

 

Rinorröa

Teadmata

 

Aevastamine

Teadmata

Seedetrakti häired

Hemorraagiline enterokoliit

Väga harv

 

Äge pankreatiit

Väga harv

 

Astsiit

Väga harv

 

Limaskesta haavandid

Väga harv

 

Stomatiit

Väga harv

 

Kõhulahtisus

Väga harv

 

Oksendamine

Väga harv

 

Kõhukinnisus

Väga harv

 

Iiveldus

Väga harv

 

Seedetrakti verejooks

Teadmata

 

Koliit

Teadmata

 

Enteriit

Teadmata

 

Umbsoole põletik

Teadmata

 

Kõhuvalu

Teadmata

 

Kõhuvaevused

Teadmata

 

Kõrvasüljenäärme põletik

Teadmata

Maksa ja sapiteede

Maksafunktsiooni häired

Harv

häired

Hepatiit

Harv

 

Veno-oklusiivne maksahaigus

Väga harv

 

Viirushepatiidi aktiveerumine

Väga harv

 

Hepatomegaalia

Väga harv

 

Ikterus

Väga harv

 

Kolestaatiline hepatiit

Teadmata

 

Tsütolüütiline hepatiit

Teadmata

 

Kolestaas

Teadmata

 

Hepatotoksilisus koos

Teadmata

 

maksapuudulikkusega

Teadmata

 

Vere bilirubiinisisalduse suurenemine

Teadmata

 

Ebanormaalne maksafunktsioon*

Teadmata

 

Maksaensüümide (aspartaadi

Teadmata

 

aminotransferaas, alaniini

 

 

aminotransferaas, vere aluseline

 

 

fosfataas, gamma-glutamüültransferaas)

 

 

sisalduse suurenemine

 

Naha ja nahaaluskoe

Juuste väljalangemine

Väga sage

kahjustused

Kiilaspäisus

Aeg-ajalt

 

Lööve

Harv

 

Dermatiit

Harv

 

Stevensi-Johnsoni sündroom

Väga harv

 

Toksiline epidermise nekrolüüs

Väga harv

 

Rasked nahareaktsioonid

Väga harv

 

Peopesade, sõrmeküünte ja jalataldade

Väga harv

 

värvuse muutus

 

 

Punetus kiirituspiirkonnas

Väga harv

 

Toksiline nahalööve

Väga harv

 

Pruritus (sealhulgas põletikuline

Väga harv

 

sügelemine)

Teadmata

 

Multiformne erüteem

Teadmata

 

Palmaarse-plantaarse erütrodüsesteesia

Teadmata

 

sündroom

 

 

Urtikaaria

Teadmata

 

Villiline nahalööve

Teadmata

 

Erüteem

Teadmata

 

Näopiirkonna turse

Teadmata

 

Hüperhidroos

Teadmata

Lihas-skeleti ja sidekoe

Rabdomüolüüs

Väga harv

kahjustused

Lihaskramp

Väga harv

 

Skleroderma

Teadmata

 

Lihasspasmid

Teadmata

 

Müalgia

Teadmata

 

Artralgia

Teadmata

Neerude ja kuseteede

Tsüstiit

Väga sage

häired

Mikrohematuuria

Väga sage

 

Hemorraagiline tsüstiit

Sage

 

Makrohematuuria

Sage

 

Suburetraalne verejooks

Väga harv

 

Põieseina turse

Väga harv

 

Põie interstitsiaalne põletik, fibroos ja

Väga harv

 

skleroos

 

 

Neerupuudulikkus

Väga harv

 

Neerukahjustus

Väga harv

 

Vere kreatiniinisisalduse suurenemine

Väga harv

 

Neerutuubulite nekroos

Väga harv

 

Neerutuubulite häire

Teadmata

 

Toksiline nefropaatia

Teadmata

 

Hemorraagiline ureteriit

Teadmata

 

Haavandiline tsüstiit

Teadmata

 

Põie kontraktuur

Teadmata

 

Nefrogeenne magediabeet

Teadmata

 

Atüüpilised kusepõie epiteeli rakud

Teadmata

 

Vere jääklammastikusisalduse

Teadmata

 

suurenemine

 

Rasedus,

Enneaegne sünnitus

Teadmata

sünnitusjärgsed ja

 

 

perinataalsed seisundid

 

 

Reproduktiivse süsteemi

Spermatogeneesi häirumine

Sage

ja rinnanäärme häired

Ovulatsioonihäire

Aeg-ajalt

 

***Amenorröa

Harv

 

***Azoospermia

Harv

 

***Oligospermia

Harv

 

Viljatus

Teadmata

 

Munasarjade puudulikkus

Teadmata

 

Oligomenorröa

Teadmata

 

Testiste atroofia

Teadmata

 

Vere östrogeenisisalduse vähenemine

Teadmata

 

Vere gonadotropiinisisalduse

Teadmata

 

suurenemine

 

Kaasasündinud,

Intrauteriinne surm

Teadmata

perekondlikud ja

Loote väärareng

Teadmata

geneetilised häired

Loote kasvu pidurdumine

Teadmata

 

Loote toksilisus

 

Üldised häired ja

Palavik

Väga sage

manustamiskoha

Külmavärinad

Sage

reaktsioonid

Asteenia

Sage

 

Kurnatus

Sage

 

Halb enesetunne

Sage

 

Limaskesta põletik

Sage

 

Valu rindkeres

Harv

 

Peavalu

Väga harv

 

Valu

Väga harv

 

Hulgiorganpuudulikkus

Väga harv

 

Süste/infusioonikoha reaktsioonid

Väga harv

 

(tromboos, nekroos, flebiit, põletik,

 

 

valu, turse, punetus)

 

 

Palavik

Teadmata

 

Turse

Teadmata

 

Gripitaoline haigus

Teadmata

Uuringud

Vere laktaatdehüdrogenaasi sisalduse

Aeg-ajalt

 

suurenemine

 

 

C-reaktiivse valu sisalduse suurenemine

Aeg-ajalt

 

EKG muutused

Aeg-ajalt

 

Vasaku vatsakese väljutusfraktsiooni

Aeg-ajalt

 

(LVEF) vähenemine

 

 

Kehakaalu tõus

Väga harv

 

 

 

* täheldatud koos ülitundlikkusega

  • **sealhulgas surmaga lõppenud juhud
  • ***pöördumatu kahjustus

Võimalikest kõrvaltoimetest teavitamine

Ravimi võimalikest kõrvaltoimetest on oluline teavitada ka pärast ravimi müügiloa väljastamist. See võimaldab jätkuvalt hinnata ravimi kasu/riski suhet. Tervishoiutöötajatel palutakse teavitada kõigist võimalikest kõrvaltoimetest www.ravimiamet.ee kaudu.

Üleannustamine

Tsüklofosfamiidi üleannustamine võib endaga kaasa tuua selliseid tõsiseid annusest sõltuvaid toksilisuse ilminguid nagu müelosupressioon, urotrakti toksilisus, kardiotoksilisus (sealhulgas südamepuudulikkus), veno-oklusiivne maksahaigus ja stomatiit (vt lõik 4.4).

Patsiente, kes on saanud tsüklofosfamiidi üleannuse, tuleb hoolikalt jälgida toksilisuse, eelkõige hematoloogilise toksilisuse nähtude tekkimise suhtes.

Spetsiifilist antidooti tsüklofosfamiidile ei ole teada.

Tsüklofosfamiid ja selle metaboliidid on dialüüsitavad. Seetõttu on tsüklofosfamiidi tahtliku või juhusliku üleannustamise või intoksikatsiooni korral näidustatud kohene dialüüsravi.

Üleannustamise ravi on toetav ja sümptomaatiline ning hõlmab vajaduse korral kaasneva infektsiooni, müelosupressiooni või muu toksilisuse ilmingu tänapäeva nõuetele vastavat ravi.

Tsüklofosfamiidi üleannustamisest tingitud urotrakti toksilisuse ärahoidmisel või leevendamisel võib olla abi tsüstiidi profülaktikast mesnaga.

FARMAKOLOOGILISED OMADUSED

Farmakodünaamilised omadused

Farmakoterapeutiline rühm: oksafosforiinide grupi tsütostaatikum.

ATC kood: L01AA01

Tsüklofosfamiidil on tsütostaatiline toime paljude kasvaja tüüpide suhtes. Tsüklofosfamiidi aktiivsed metaboliidid on alküülivad ained, mis lisavad DNA-le raku jagunemise protsessi ajal alküülrühmad, takistades sel teel DNA normaalset sünteesimist.

Farmakokineetilised omadused

Suukaudse manustamise järel imendub tsüklofosfamiid kiiresti. Keskmine poolväärtusaeg on nii suukaudse kui ka intravenoosse manustamise korral vahemikus 4…8 tundi.

Tsüklofosfamiid on inaktiivne eelravim, selle aktiivsed alküülivad metaboliidid tekivad maksametabolismi käigus ja saavutavad maksimaalse kontsentratsiooni 4 6 tundi pärast intravenoosset manustamist. Tsüklofosfamiid võib indutseerida maksaensüüme. Tsüklofosfamiid ise seondub verevalkudega vähesel määral, aga aktiivsed metaboliidid on enamikus seotud plasmavalkudega. Tsüklofosfamiid jaotub kergesti kudedesse ning läbib hematoentsefaal- ja platsentaarbarjääri ning eritub ka astsiidivedelikku. Metabolidiid eritatakse organismist renaalsel teel.

Prekliinilised ohutusandmed

Muid ravimi väljakirjutajale tähtsaid prekliinilisi andmeid, kui on ära toodud käesoleva ravimi omaduste kokkuvõtte, teistes alalõikudes, ei ole.

FARMATSEUTILISED ANDMED

Abiainete loetelu

ENDOXAN 200 mg/500 mg/1 g süsteviaalid

Puuduvad.

ENDOXAN kaetud tabletid.

Sobimatus

  1. Kaltsiumkarbonaat, kaltsiummonohüdrogeenfosfaat, karmelloosnaatrium, zelatiin, glütserool, laktoos, maisitärklis, magneesiumstearaat, makrogool, Montana glükool vaha, polüsorbaat, polüvidoon, sahharoos, ränidioksiid, talk, titaandioksiid.

Parenteraalset ravimvormi puudutav info:

Bensüülalkohol suurendab tsüklofosfamiidi lagunemise kiirust.

Kõlblikkusaeg

ENDOXAN 200 mg/500 mg/1 g süstelahuse pulber:

Avamata viaal:

36 kuud.

Pärast intravenoosseks manustamiseks mõeldud lahuse valmistamist

Keemilisest ja füüsikalisest vaatepunktist on vesi-, naatriumkloriidi- või glükoosilahus stabiilne 24 tunni vältel, kui seda hoida temperatuuril 2…8 °C.

Mikrobioloogilise saastatuse vältimiseks tuleb toode kohe ära kasutada. Kui ravimit ei kasutata kohe, vastutab selle säilitamisaja ja -tingimuste eest kasutaja. Ravimit võib säilitada kuni 24 tundi temperatuuril 2°C kuni 8 °C, välja arvatud juhul, kui lahjendamine/manustamiskõlblikuks muutmine on toimunud kontrollitud ja valideeritud aseptilistes tingimustes.

ENDOXAN 50 mg, kaetud tabletid: 36 kuud.

Säilitamise eritingimused

Säilitada temperatuuril kuni 25 °C.

ENDOXAN 200 mg/500 mg/1 g süstelahuse pulber:

Pärast manustamiskõlblikuks muutmist (kas intravenoosseks või suukaudseks manustamiseks) hoida temperatuuril 2...8 °C.

Pakendi iseloomustus ja sisu

ENDOXAN 200mg/ 500mg/ 1g viaalid:

Valmistatud puhutud värvitust klaasist (ENDOXAN 200mg ENDOXAN 500mg, 1g), klaasi tüüp III või tüüp I erinevate suurustega (15 ml, 50 ml, 75 ml).

Punnkork on valmistatud bromüülkummist, näiteks tüüp FM 157/1 hall, Helvoet Pharma.

Flipp-off korgid, mis sisaldavad alumiiniumkorki ja PP-diskid ei ole otseses kokkupuutes tootega.

ENDOXAN kaetud tabletid: Alumiiniumfoolium, 20 µm, üksikult asetatud, läikiv, kõva, sile, sobilik kuumpakendamiseks PVC ja PVDC-kaetud PVC-kattega (9 g katet ruutmeetri kohta).

PVC/PVDC pressitud leht, läbipaistev, 200 µm, PVC kaetud PVDC 40 g ruutmeetri kohta.

Pakendi suurused:

 

200 mg viaalid

1 ja 10

500 mg viaal

1 g viaal

kaetud tabletid 50, 200, 500, 1000 Haigla pakendid

Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.

.Erihoiatused ravimpreparaadi hävitamiseks/käsitlemiseks

Üldised juhised

Kui viaale hoida soovitatavatest temperatuuridest kõrgema temperatuuri juures, võib see põhjustada toimeaine lagunemise, mille tunnuseks on viaali sisu muutumine kollaseks sulanud massiks. Sulanud materjali sisaldavat viaali ei tohi kasutada.

Tsüklofosfamiid on tsütotoksiline. Tsükofosfamiidi käsitsemisel ja ettevalmistamisel tuleb alati järgida kehtivaid tsütotoksiliste ainete käsitsemise juhiseid.

Rasedad või rinnaga toitvad naised ei tohi tsüklofosfamiidi käsitseda.

Tühjade tsüklofosfamiidi viaalide ja selle lahustamisel ning lahjendamisel kasutatud esemete (süstlad, nõelad) hävitamisel tuleb järgida vastavaid ettevaatusabinõusid.

Vaid tablette puudutav info:

Tablettide katmine võimaldab vältida tableti kasutaja vahetut kontakti toimeainega. Teiste isikute tahtmatu saastumise vältimiseks ei tohi tablette poolitada ega purustada.

Parenteraalne kasutamine

Parenteraalseid ravimeid tuleb enne manustamist kontrollida visuaalselt osakeste ja värvikaotuse suhtes, kui lahus ja anum seda võimaldavad.

Intravenoosne manustamine peab eelistatavalt toimuma intravenoosse infusioonina.

Manustamiskiirusega seotud ebasoovitavate reaktsioonide (näiteks näopiirkonna turse, peavalu, ninakinnisus, põletav tunne juustega kaetud peanahas) tekkevõimaluse vähendamiseks tuleb tsüklofosfamiidi manustada väga aeglaselt.

Infusiooni kiirus sõltub ka tsüklofosfamiidi lahjendamiseks kasutatud lahuse kogusest ja tüübist.

Otsesel süstimisel veeni tuleb tsüklofosfamiid lahustada füsioloogilises soolalahuses (0,9% naatriumkloriidi lahus).

Süstevees lahustatud tsüklofosfamiid on hüpotooniline, mistõttu ei tohi sellist lahust otse veeni süstida.

Infusioonilahuse valmistamiseks tuleb tsüklofosfamiid algul lahustada steriilses süstevees ja edasi lahjendada see mõne soovitatava infusioonilahusega.

Enne manustamist tuleb viaali sisu lahustada füsioloogilises soolalahuses (0,9% naatriumkloriidi lahus) järgnevalt:

ENDOXAN 200 mg – 10 ml füsioloogilises soolalahuses. ENDOXAN 500 mg – 25 ml füsioloogilises soolalahuses. ENDOXAN 1 g – 50 ml füsioloogilises soolalahuses.

Viaalile lisatakse soolalahust ja viaali raputatakse tugevasti, kuni pulber on täielikult lahustunud. Pulbri lahustamisel saadud lahus on selge ja selle pH on vahemikus 4…6.

Tsüklofosfamiidi süstelahust võib lahjendada järgmiste infusioonilahustega: naatriumkloriidi lahus, glükoosilahus, naatriumkloriidi ja glükoosi lahus, naatriumkloriidi ja kaaliumkloriidi lahus ning kaaliumkloriidi ja glükoosilahus.

Enne parenteraalset manustamist peab pulber olema täielikult lahustunud.

MÜÜGILOA HOIDJA

Baxter Oncology GmbH

Kantstr. 2

33790 Halle

Saksamaa

Telefon: +49 69 4001 01

MÜÜGILOA NUMBER (NUMBRID)

ENDOXAN 200 mg süstelahuse pulber: 145896

ENDOXAN 500 mg süstelahuse pulber: 145996

ENDOXAN 1 g süstelahuse pulber: 146096

ENDOXAN 50 mg, kaetud tabletid: 182197

ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE/MÜÜGILOA UUENDAMISE KUUPÄEV

ENDOXAN süstelahuse pulber:

Müügiloa esmase väljastamise kuupäev: 25.10.1996

Müügiloa viimase uuendamise kuupäev: 31.01.2012

ENDOXAN 50 mg tablett:

Müügiloa esmase väljastamise kuupäev: 12.12.1997 Müügiloa viimase uuendamise kuupäev: 07.06.2013

TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV

August 2016