Escitalopram accord 10 mg - õhukese polümeerikattega tablett (10mg)

ATC Kood: N06AB10
Toimeaine: estsitalopraam
Tootja: Accord Healthcare Limited

Artikli sisukord

ESCITALOPRAM ACCORD 10 MG
õhukese polümeerikattega tablett (10mg)


Pakendi infoleht: teave kasutajale

Escitalopram Accord 10 mg, õhukese polümeerikattega tabletid

Escitalopram Accord 20 mg, õhukese polümeerikattega tabletid

Estsitalopraam

Enne ravimi võtmist lugege hoolikalt infolehte, sest siin on teile vajalikku teavet.

  • Hoidke infoleht alles, et seda vajadusel uuesti lugeda.
  • Kui teil on lisaküsimusi, pidage nõu oma arsti või apteekriga.
  • Ravim on välja kirjutatud üksnes teile. Ärge andke seda kellelegi teisele. Ravim võib olla neile kahjulik, isegi kui haigusnähud on sarnased.
  • Kui teil tekib ükskõik milline kõrvaltoime, pidage nõu oma arsti või apteekriga. Kõrvaltoime võib olla ka selline, mida selles infolehes ei ole nimetatud. Vt lõik 4.

Infolehe sisukord

  1. Mis ravim on Escitalopram Accord ja milleks seda kasutatakse
  2. Mida on vaja teada enne Escitalopram Accord’i võtmist
  3. Kuidas Escitalopram Accord’i võtta
  4. Võimalikud kõrvaltoimed
  5. Kuidas Escitalopram Accord’i säilitada
  6. Pakendi sisu ja muu teave
  7. Mis ravim on Escitalopram Accord ja milleks seda kasutatakse

Estsitalopraam kuulub antidepressantide rühma, mida nimetatakse selektiivseteks serotoniini tagasihaarde inhibiitoriteks (SSRI-d). Need ravimid toimivad serotoniinisüsteemile ajus, suurendades serotoniini taset. Serotoniinisüsteemi häireid loetakse oluliseks teguriks depressiooni ja sarnaste haiguste tekkes.

Escitalopram Accord õhukese polümeerikattega tabletid sisaldavad estsitalopraami ja neid kasutatakse depressiooni (depressiivsed episoodid) ja ärevushäirete (nt paanikahäire koos agorafoobiaga või ilma, sotsiaalärevushäire, generaliseerunud ärevushäire ja obsessiiv-kompulsiivne häire) raviks.

Võib kuluda paar nädalat, enne kui te hakkate ennast paremini tundma. Jätkake Escitalopram Accord tablettide võtmist, isegi kui see võtab aega, enne kui teie enesetunne paraneb.

Kui te ei tunne ennast paremini või tunnete ennast halvemini, pidage nõu oma arstiga.

Mida on vaja teada enne Escitalopram Accord’i võtmist

Ärge võtke Escitalopram Accord’i:

  • kui olete estsitalopraami või selle ravimi mis tahes koostisosa (loetletud lõigus 6) suhtes allergiline.
  • kui te võtate teisi ravimeid, mis kuuluvad ravimite rühma, mida nimetatakse MAO inhibiitoriteks, sealhulgas selegiliin (kasutatakse Parkinsoni tõve raviks), moklobemiid (kasutatakse depressiooni raviks) ja linesoliid (antibiootikum).
  • kui teil on kaasasündinud südame rütmihäired või kui teil on esinenud ebanormaalset südamerütmi (diagnoositud EKGga, südame funktsioneerimise uuring).
  • kui te võtate ravimeid südame rütmihäirete raviks või ravimeid, mis võivad mõjutada südame rütmi (vt lõik 2).

Hoiatused ja ettevaatusabinõud

Enne estsitalopraami võtmist pidage nõu oma arsti või apteekriga. Palun teavitage oma arsti, kui teil esineb teisi seisundeid või haigusi, kuna arstil võib olla vaja nendega arvestada. Rääkige kindlasti oma arstile:

  • kui teil on epilepsia. Estsitalopraamravi tuleb lõpetada kui teil tekivad esimest korda krambid või kui krampide esinemissagedus suureneb (vt ka lõik 4 „Võimalikud kõrvaltoimed“).
  • kui teil esineb maksa või neerufunktsiooni häireid. Teie arst võib teie annust kohandada.
  • kui teil on suhkurtõbi. Ravi estsitalopraamiga võib muuta veresuhkru tasakaalu. Insuliini ja/või suukaudsete antidiabeetiliste ravimite annus võib vajada kohandamist.
  • kui teie veres on madal naatriumisisaldus.
  • kui teil tekivad kergesti verejooksud või verevalumid.
  • kui te saate elekterkrampravi.
  • kui teil on südame isheemiatõbi.
  • kui teil esineb või on esinenud probleeme südamega või kui teil on hiljuti olnud südamerabandus.
  • kui teil on puhkeolekus madal südame löögisagedus või kui te arvate endal olevat pikaajalise raske kõhulahtisuse ja oksendamise või diureetikumide (vee tabletid) kasutamise tõttu soolade vähenemist.
  • kui teil esineb kiiret või ebaregulaarset südame löögisagedust, minestamist, kollapsi või pearinglust püsti tõusmisel, mis võib viidata häiretele südame töös.
  • kui teil on probleem silmadega, nt teatud tüüpi glaukoom (suurenenud rõhk silmas).

Palun pange tähele

Mõnedel maniakaal-depressiivse haigusega patsientidel võib toimuda üleminek maniakaalsesse faasi. Seda iseloomustavad ohtrad ja kiiresti muutuvad mõtted, liialdatud lõbusus ja ülemäärane füüsiline aktiivsus. Sellistel juhtudel võtke ühendust oma arstiga.

Esimestel ravinädalatel võivad tekkida ka sellised sümptomid, nagu rahutus või raskus rahulikult istuda või seista. Nendest sümptomitest tuleb otsekohe teavitada oma arsti.

Enesetapumõtted ning depressiooni või ärevushäire süvenemine

Kui teil on depressioon ja/või ärevushäired, võivad teil mõnikord tekkida enesevigastamise- või enesetapumõtted. Need võivad tekkida sagedamini ravi alguses, kui te hakkate võtma antidepressante, sest need ravimid nõuavad toimimiseks aega, tavaliselt ligikaudu kaks nädalat, kuid vahel kauem.

Teil võivad sellised mõtted tõenäolisemalt tekkida:

  • kui olete varem mõelnud enesetapule või enesevigastamisele.
  • kui olete noor täiskasvanu. Informatsioon kliinilistest uuringutest on näidanud suurenenud suitsidaalse käitumise riski psühhiaatriliste häiretega noortel täiskasvanutel (alla 25aastased), keda raviti antidepressandiga.

Kui teil tekib enesevigastamise- või suitsiidimõtteid ükskõik mis ajal, võtke ühendust oma arstiga või minge otsekohe haiglasse.

Teil võib abi olla sugulasele või lähedasele sõbrale rääkimisest, et olete depressioonis või kannatate ärevushäire all ning paluda neil seda infolehte lugeda. Te võite paluda neil öelda, kui nende arvates teie depressioon või ärevushäire halveneb või kui nad on mures muutuste pärast teie käitumises.

Kasutamine lastel ja alla 18-aastastel noorukitel

Estsitalopraami ei tohi tavaolukorras kasutada laste ja alla 18-aastaste noorukite ravimisel. Lisaks tuleks silmas pidada, et alla 18-aastastel patsientidel esineb antud ravimgruppi kuuluvate preparaatide kasutamisel suurenenud risk kõrvaltoimete tekkeks, nt enesetapukatse, suitsiidimõtted ja vaenulik käitumine (peamiselt vägivaldsus, vastanduv käitumine ja viha). Sellele vaatamata võib arst estsitalopraami määrata ka alla 18-aastastele patsientidele juhul, kui ta leiab, et see on patsiendi huvides. Kui teie arst on estsitalopraami välja kirjutanud alla 18-aastasele isikule ning te soovite

seetõttu konsultatsiooni, pöörduge uuesti oma arsti poole. Informeerige oma arsti, kui alla 18-aastasel estsitalopraami kasutajal tekib või süveneb mõni ülalloetletud kõrvaltoimetest. Lisaks ei ole antud vanusegrupis veel tõestatud estsitalopraami kasutamise pikaajaline ohutus kasvamisele, küpsemisele ja kognitiivsele ning käitumuslikule arengule.

Muud ravimid ja Escitalopram Accord

Palun informeerige oma arsti või apteekrit kui te kasutate või olete hiljuti kasutanud mingeid muid ravimeid, kaasa arvatud ilma retseptita ostetud ravimeid.

Palun teavitage oma arsti, kui te võtate mõnda järgnevatest ravimitest:

  • „Mitteselektiivsed monoaminooksüdaasi inhibiitorid (MAOI’d)”, mis sisaldavad toimeainena fenelsiini, iproniasiidi, isokarboksasiidi, nialamiidi või tranüültsüpromiini. Kui te olete võtnud mõnda nimetatud ravimitest, peate ootama 14 päeva, enne kui tohite alustada estsitalopraami võtmist. Pärast estsitalopraamravi lõpetamist ei tohi te alustada nende ravimite kasutamist enne 7 päeva möödumist.
  • „Pöörduva toimega selektiivsed MAOA inhibiitorid”, mis sisaldavad moklobemiidi (kasutatakse depressiooni raviks).
  • „Pöördumatu toimega MAOB inhibiitorid”, mis sisaldavad selegiliini (kasutatakse Parkinsoni tõve raviks). Need suurendavad riski kõrvaltoimete tekkeks.
  • Antibiootikum linesoliid.
  • Liitium (kasutatakse maniakaaldepressiivse häire raviks) ja trüptofaan.
  • Imipramiin ja desipramiin (mõlemat kasutatakse depressiooni raviks).
  • Sumatriptaan ja sarnased ravimid (kasutatakse migreeni raviks) ning tramadool (kasutatakse tugeva valu vaigistamiseks). Need suurendavad kõrvaltoimete riski.
  • Tsimetidiin, lansoprasool ja omeprasool (kasutatakse maohaavandite raviks), fluvoksamiin (antidepressant) ja tiklopidiin (kasutatakse insuldiriski vähendamiseks). Need võivad põhjustada estsitalopraami sisalduse suurenemist veres.
  • Naistepuna ürt (Hypericum perforatum) – ravimtaim, mida kasutatakse depressiooni korral.
  • Atsetüülsalitsüülhape ja mittesteroidsed põletikuvastased ained (ravimid, mida kasutatakse valu vaigistamiseks või vere vedeldamiseks, nn antikoagulandid). Need ravimid võivad suurendada verejooksu tekke ohtu.
  • Varfariin, dipüridamool ja fenprokumoon (ravimid, mida kasutatakse vere vedeldamiseks, nn antikoagulandid). Arst määrab arvatavasti teie vere hüübimisaega nii estsitalopraamravi alustamisel kui lõpetamisel, et kontrollida, kas antikoagulandi annus on piisav.
  • Meflokviin (malaariaravim), bupropioon (depressiooniravim) ja tramadool (kasutatakse tugeva valu vaigistamiseks) krambiläve võimaliku alanemise ohu tõttu.
  • Neuroleptikumid (ravimid, mida kasutatakse skisofreenia, psühhoosi raviks) ja antidepressandid (tritsüklilised antidepressandid ja SSRId) krambiläve võimaliku alanemise ohu tõttu.
  • Flekainiid, propafenoon ja metoprolool (kasutatakse südameveresoonkonna haiguste raviks), klomipramiin ja nortriptülliin (antidepressandid) ning risperidoon, tioridasiin ja haloperidool (psühhoosiravimid). Estsitalopraami annus võib vajada kohandamist.

ÄRGE VÕTKE Escitalopram Accord’i kui te võtate ravimeid südame rütmihäirete raviks või ravimeid, mis võivad mõjutada südame rütmi, nagu IA ja III klassi antiarütmikumid, antipsühhootikumid (nt fenotiasiini derivaadid, pimosiid, haloperidool), tritsüklilised antidepressandid, teatud antimikrobiaalsed ravimid (nt sparfloksatsiin, moksifloksatsiin, erütromütsiin IV, pentamidiin, malaariavastane ravi, eriti halofantriin), teatud antihistamiinikumid (nt astemisool, misolastiin). Pidage nõu arstiga, kui teil on seoses sellega küsimusi.

Escitalopram Accord koos toidu, joogi ja alkoholiga

Estsitalopraami võib võtta koos toiduga või ilma (vt lõik 3 „Kuidas Escitalopram Accord’i võtta”).

Nagu paljusid ravimeid, ei soovitata estsitalopraami kasutamise ajal tarvitada alkoholi, kuigi ei eeldata, et estsitalopraamil oleks koostoimeid alkoholiga.

Rasedus, imetamine ja viljakus

Kui te olete rase, imetate või arvate end olevat rase või kavatsete rasestuda, pidage enne selle ravimi kasutamist nõu oma arsti või apteekriga. Kui te olete rase või imetate last, siis ärge võtke estsitalopraami enne, kui olete oma arstiga arutanud võimalikke raviga kaasnevaid riske ja kasu. Estsitalopraami kasutamisel viimase 3 raseduskuu jooksul peate olema teadlik sellest, et teie vastsündinul võivad tekkida järgmised nähud: hingamisraskus, sinakas nahk, krambid, kehatemperatuuri muutused, imemisraskused, oksendamine, madal veresuhkru tase, lihasjäikus või -lõtvus, elavnenud refleksid, värisemine, närvilisus, ärrituvus, letargia, pidev nutt, unisus ja unehäired. Kui teie vastsündinud lapsel ilmneb mõni neist sümptomitest, pöörduge palun otsekohe arsti poole.

Informeerige kindlasti oma ämmaemandat ja/või arsti, et te kasutate estsitalopraami. Raseduse ajal, eriti raseduse viimase 3 kuu jooksul, võivad ravimid nagu Escitalopram Accord suurendada imikutel riski tõsise seisundi tekkeks, mida nimetatakse vastsündinu püsivaks pulmonaalseks hüpertensiooniks (PPHN), mis põhjustab lapsel kiiremat hingamist ja sinakat nahavärvi. Need sümptomid ilmnevad tavaliselt esimese 24 tunni jooksul pärast lapse sündi. Kui see juhtub teie lapsega, peate te otsekohe pöörduma oma ämmaemanda ja/või arsti poole.

Raseduse ajal ei tohi estsitalopraami võtmist kunagi järsku lõpetada. Arvatakse, et estsitalopraam eritub rinnapiima.

Kui te toidate last rinnaga, siis ärge võtke estsitalopraami enne, kui olete oma arstiga arutanud raviga kaasnevaid võimalikke riske ja kasu.

Loomuuringud on näidanud, et estsitalopraami sarnane ravim tsitalopraam on halvendanud sperma kvaliteeti. Teoreetiliselt võib see mõjutada viljakust, kuid mõju inimese viljakusele ei ole veel täheldatud.

Enne mis tahes ravimi kasutamist pidage nõu oma arsti või apteekriga.

Autojuhtimine ja masinatega töötamine

Soovitatav on mitte juhtida autot või töötada masinatega seni, kuni te teate, kuidas estsitalopraam teile mõjub.

Kuidas Escitalopram Accord’i võtta

Võtke seda ravimit alati täpselt nii, nagu arst on teile selgitanud. Kui te ei ole milleski kindel, pidage nõu oma arsti või apteekriga.

Täiskasvanud

Depressioon

Estsitalopraami soovitatav annus on 10 mg, mis võetakse ühe annusena päevas. Arst võib seda annust suurendada maksimaalselt 20 mg-ni päevas.

Paanikahäire

Estsitalopraami algannus esimesel nädalal on 5 mg üks kord päevas, mida võib pärast suurendada 10 mg-ni päevas. Arst võib annust edaspidi suurendada maksimaalselt 20 mg-ni päevas.

Sotsiaalärevushäire

Estsitalopraami soovitatav annus on 10 mg, mis võetakse ühe annusena päevas. Sõltuvalt sellest, kuidas te ravimile reageerite, võib arst vähendada annust 5 mg-ni päevas või suurendada annust maksimaalselt 20 mg-ni päevas.

Generaliseerunud ärevushäire

Estsitalopraami soovitatav annus on 10 mg, mis võetakse ühe annusena päevas. Arst võib seda annust suurendada maksimaalselt 20 mg-ni päevas.

Obsessiiv-kompulsiivne häire

Estsitalopraami soovitatav annus on 10 mg, mis võetakse ühe annusena päevas. Arst võib annust suurendada maksimaalselt 20 mg-ni päevas.

Eakad patsiendid (üle 65-aastased)

Estsitalopraami tavaline soovitatav algannus on 5 mg, mis võetakse ühe annusena päevas. Teie arst võib annust suurendada kuni 10 mg päevas.

Lapsed ja noorukid (alla 18-aastased)

Lastel ja noorukitel tavaliselt estsitalopraami ei kasutata. Lisainformatsiooni vt lõik 2.

Estsitalopraami võib võtta koos toiduga või ilma. Neelake tablett koos väikese koguse veega. Ärge närige tablette, sest neil on mõru maitse.

Vajadusel saab tableti poolitada, pannes selle esmalt tasasele pinnale poolitusjoonega ülespoole. Tableti poolitamiseks suruge nimetissõrmedega tabletile kahel pool poolitusjoont, nagu joonisel näidatud.

Võrdseteks annusteks saab jagada ainult 10 mg ja 20 mg tablette.

Ravi kestus

Enesetunne võib paraneda alles paari nädala möödudes. Jätkake estsitalopraami võtmist isegi juhul, kui teie seisund teatud aja jooksul ei parane.

Ärge muutke ravimi annust ilma, et oleksite seda kõigepealt arutanud oma arstiga.

Jätkake estsitalopraami võtmist seni, kuni arst seda soovitab. Kui te ravi liiga vara lõpetate, võivad haigusnähud tagasi tulla. Ravi soovitatakse jätkata vähemalt 6 kuud pärast enesetunde paranemist.

Kui te võtate Escitalopram Accord’i rohkem kui ette nähtud

Kui te võtate estsitalopraami määratust suurema annuse, võtke otsekohe ühendust oma arstiga või pöörduge lähimasse haiglasse erakorralise meditsiini osakonda. Tehke seda isegi juhul, kui enesetunne ei ole halvenenud. Üleannustamise nähtudeks võivad olla pearinglus, värisemine, ärevus, krambid, kooma, iiveldus, oksendamine, südame rütmihäired, vererõhu langus ja organismi vedeliku/soolade tasakaalu muutused. Võtke estsitalopraami pakend endaga arsti juurde või haiglasse kaasa.

Kui te unustate Escitalopram Accord’i võtta

Ärge võtke kahekordset annust, kui annus jäi eelmisel korral võtmata. Kui te unustate annuse võtmata ja see meenub teile enne magamaheitmist, võtke see annus kohe. Järgmine annus võtke järgmisel päeval tavalisel ajal. Kui see meenub teile alles öösel või järgmisel päeval, jätke unustatud annus võtmata ja jätkake ravimi võtmist nagu tavaliselt.

Kui te lõpetate Escitalopram Accord’i võtmise

Ärge lõpetage estsitalopraami võtmist, kui arst ei ole seda soovitanud. Kui te olete ravikuuri lõpetanud, soovitatakse üldjuhul estsitalopraami annust järk-järgult paari nädala jooksul vähendada.

Estsitalopraami võtmise lõpetamine, eriti kui seda teha järsku, võib põhjustada ärajätunähtusid. Neid esineb sageli estsitalopraamravi lõpetamisel. Risk on suurem juhul, kui estsitalopraami on kasutatud

pikka aega või suurtes annustes või kui annust vähendatakse liiga kiiresti. Enamik inimesi leiab, et sümptomid on kerged ja taanduvad iseeneslikult kahe nädala jooksul. Ent mõnedel patsientidel võivad need olla tugevalt väljendunud või kesta pikka aega (2...3 kuud või kauem). Kui teil tekivad Escitalopram Accord’i ravi lõpetamise järgselt rasked ärajätunähud, palun võtke ühendust oma arstiga. Ta võib soovitada, et te alustaksite uuesti tablettide võtmist ja vähendaksite annust aeglasemalt.

Ärajätunähud on järgmised: pearinglus (kõikumise või tasakaalukaotuse tunne), surisemistunne, põletustunne ja (harvem) elektrilöögi taoline tunne (sh peapiirkonnas), unehäired (elavad unenäod, hirmuunenäod, unetus), ärevus, peavalud, iiveldus, higistamine (sh öine higistamine), rahutus või agiteeritus, treemor (värinad), segasus või desorientatsioon, suurenenud emotsionaalsus või ärrituvus, kõhulahtisus, nägemishäired, südamepekslemine või -kloppimine (palpitatsioonid).

Kui teil on lisaküsimusi selle ravimi kasutamise kohta, pidage nõu oma arsti või apteekriga.

Võimalikud kõrvaltoimed

Nagu kõik ravimid, võib ka see ravim põhjustada kõrvaltoimeid, kuigi kõigil neid ei teki.

Kõrvaltoimed taanduvad tavaliselt paari nädala jooksul. Teadke, et mitmed kõrvaltoimed võivad olla ka teie haiguse sümptomiteks ja seetõttu taanduda, kui teie enesetunne paraneb.

Kui teil tekib ükskõik milline järgmine sümptom, pidage koheselt nõu oma arstiga või minge haigla esmaabi osakonda:

Aeg-ajalt (võivad esineda kuni 1 kasutajal 100-st)

  • Ebatavalised verejooksud, sealhulgas seedetrakti verejooksud.

Harv (võivad esineda kuni 1 kasutajal 1 000-st)

  • Naha, keele, huulte või näo turse või hingamis või neelamisraskused (allergiline reaktsioon).
  • Kõrge palavik, rahutus, segasus, värisemine ja järsud lihaskokkutõmbed, need võivad olla harvaesineva seisundi serotoniinisündroomi – sümptomiteks.

Teadmata (sagedust ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel)

  • Urineerimisraskused.
  • Kiire, ebaregulaarne südame löögisagedus, minestamine, mis võivad olla eluohtliku seisundi sümptomid, tuntud kui Torsade de Pointes.
  • Krambid (krambihood), vt ka lõik 2 „Hoiatused ja ettevaatusabinõud”.
  • Naha ja silmavalgete kollasus on maksafunktsiooni kahjustuse/hepatiidi nähud.
  • Enesevigastamise või enesetapumõtted, vt ka lõik 2 „Hoiatused ja ettevaatusabinõud”.

Lisaks ülaltoodule on teatatud järgmistest kõrvaltoimetest:

Väga sage (võivad esineda rohkem kui 1 kasutajal 10-st)

  • Iiveldus
  • Peavalu.

Sage (võivad esineda kuni 1 kasutajal 10-st)

Aeg-ajalt (võivad esineda kuni 1 kasutajal 100-st)

  • Ninakinnisus või nohu (ninakõrvalkoobaste põletik)
  • Söögiisu vähenemine või suurenemine
  • Ärevus, rahutus, ebatavalised unenäod, uinumisraskused, unisus, pearinglus, haigutamine, värinad, naha kihelus
  • Kõhulahtisus, kõhukinnisus, oksendamine, suukuivus
  • Suurenenud higistamine
  • Lihas ja liigesvalu (artralgia ja müalgia)
  • Seksuaalhäired (hilinenud ejakulatsioon, erektsioonihäired, sugutungi vähenemine ning naistel orgasmi saamise raskus)
  • Väsimus, palavik
  • Kehakaalu suurenemine.
  • Nõgestõbi (urtikaaria), nahalööve, sügelus (kihelus)
  • Hammaste krigistamine, agiteeritus, närvilisus, paanikahood, segasusseisund
  • Unehäired, maitsetundlikkuse häired, minestamine (sünkoop)
  • Pupillide laienemine (müdriaas), nägemishäired, kohin kõrvus (tinnitus)
  • Juuste väljalangemine
  • Liigne verejooks menstruatsiooni ajal
  • Ebaregulaarne menstruatsioon
  • Kehakaalu langus
  • Kiire südametegevus
  • Käte või jalgade turse
  • Ninaverejooks.

Harv (võivad esineda kuni 1 kasutajal 1000-st)

  • Agressiivsus, depersonalisatsioon, hallutsinatsioonid
  • Aeglane südametegevus.

Teadmata (esinemissagedust ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel)

  • Naatriumisisalduse vähenemine veres (selle sümptomiteks on iiveldus ja halb enesetunne koos lihasnõrkuse või segasusega)
  • Muutused südame rütmis (tuntud kui QTintervalli pikenemine, diagnoositakse EKGga, südame elektrilise aktiivsuse mõõtmine)
  • Pearinglus püstitõusmisel madala vererõhu tõttu (ortostaatiline hüpotensioon)
  • Kõrvalekalded maksafunktsiooni analüüsides (maksaensüümide aktiivsuse suurenemine veres)
  • Liikumishäired (lihaste tahtmatud liigutused)
  • Valulik erektsioon (priapism)
  • Suurenenud veritsus, nt naha ja limaskestade veritsus (täppverevalumid)
  • Järsku tekkiv naha või limaskestade turse (angioödeem)
  • Uriinierituse suurenemine (ADH liignõristuse sündroom)
  • Piimaeritus meestel ja mitte imetavatel naistel
  • Mania
  • Patsientidel, kes tarvitavad seda tüüpi ravimeid, on täheldatud suurenenud luumurdude riski.

Lisaks on teada mitmetest kõrvaltoimetest ravimite puhul, mis toimivad sarnaselt estsitalopraamiga (Escitalopram Accord’i õhukese polümeerikattega tablettide toimeaine). Nendeks on:

  • Motoorne rahutus (akatiisia)
  • Isutus.

Kõrvaltoimetest teavitamine

Kui teil tekib ükskõik milline kõrvaltoime, pidage nõu oma arsti, apteekri või meditsiiniõega. Kõrvaltoime võib olla ka selline, mida selles infolehes ei ole nimetatud.

Kõrvaltoimetest võite ka ise teavitada www.ravimiamet.ee kaudu. Teavitades aitate saada rohkem infot ravimi ohutusest.

Kuidas Escitalopram Accord’i säilitada

Hoidke seda ravimit laste eest varjatud ja kättesaamatus kohas.

Ärge kasutage seda ravimit pärast kõlblikkusaega, mis on märgitud blistril, sildil või karbil pärast „Kõlblik kuni:“.

Kõlblikkusaeg viitab selle kuu viimasele päevale.

Hoida temperatuuril kuni 30°C.

Ärge visake ravimeid kanalisatsiooni ega olmejäätmete hulka. Küsige oma apteekrilt, kuidas visata ära ravimeid, mida te enam ei kasuta. Need meetmed aitavad kaitsta keskkonda.

Pakendi sisu ja muu teave

Mida Escitalopram Accord sisaldab

  • Toimeaine on estsitalopraam.

Üks Escitalopram Accord õhukese polümeerikattega tablett sisaldab 10 mg või 20 mg estsitalopraami (oksalaadina).

  • Abiained on:

Tableti sisu: mikrokristalliline tselluloos (PH 101) (E460), naatriumkroskarmelloos (E468), hüpromelloos E5 (E464), talk (E553b), kolloidne veevaba ränidioksiid (E551), magneesiumstearaat (E470b ).

Tableti kate: hüpromelloos E-15 (E464), titaandioksiid (E171), makrogool 400.

Kuidas Escitalopram Accord välja näeb ja pakendi sisu

Escitalopram Accord õhukese polümeerikattega tabletid on saadaval 10 mg ja 20 mg õhukese polümeerikattega tablettidena. Allpool on esitatud tablettide kirjeldus.

10 mg: valged kuni valkjad ovaalsed ligikaudu 8,10 mm pikkused ja 5,60 mm laiused kaksikkumerad õhukese polümeerikattega tabletid, mille ühel küljel on mõlemal pool poolitusjoont märgistused „1“ ja „0“ ning teine külg on sile.

20 mg: valged kuni valkjad ovaalsed ligikaudu 11,60 mm pikkused ja 7,10 mm laiused kaksikkumerad õhukese polümeerikattega tabletid, mille ühel küljel on poolitusjoon ja teine külg on sile.

10 mg ja 20 mg tabletid saab jagada võrdseteks annusteks .

Escitalopram Accord õhukese polümeerikattega tabletid on saadaval järgmistes pakendi suurustes: Blister (blistrid) välispakendis:

10 mg ja 20 mg: 14, 28, 56 või 98 tabletti. HDPE pudelid: pakendis on 100 tabletti.

Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.

Müügiloa hoidja ja tootja

Müügiloa hoidja

Accord Healthcare Limited Sage House

319, Pinner Road North Harrow Middlesex HA1 4 HF Ühendkuningriik

Tootjad

Accord Healthcare Limited Sage House, 319 Pinner Road North Harrow,

Middlesex HA1 4HF Ühendkuningriik

või

Pharmacare Premium Ltd.,

HHF 003, Hal Far Industrial Estate, Birzebbugia,

BBG 3000,

Malta.

Infoleht on viimati uuendatud oktoobris 2016.

RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE

RAVIMPREPARAADI NIMETUS

Escitalopram Accord 10 mg, õhukese polümeerikattega tabletid

Escitalopram Accord 20 mg, õhukese polümeerikattega tabletid

KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS

10 mg: Üks tablett sisaldab 10 mg estsitalopraami (oksalaadina). 20 mg: Üks tablett sisaldab 20 mg estsitalopraami (oksalaadina).

INN. Escitalopramum

Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.

RAVIMVORM

Õhukese polümeerikattega tablett.

10 mg: valged kuni valkjad ovaalsed ligikaudu 8,10 mm pikkused ja 5,60 mm laiused kaksikkumerad õhukese polümeerikattega tabletid, mille ühel küljel on mõlemal pool poolitusjoont märgistused „1“ ja „0“ ning teine külg on sile.

20 mg: valged kuni valkjad ovaalsed ligikaudu 11,60 mm pikkused ja 7,10 mm laiused kaksikkumerad õhukese polümeerikattega tabletid, mille ühel küljel on poolitusjoon ja teine külg on sile.

10 mg ja 20 mg tabletid saab jagada võrdseteks annusteks.

KLIINILISED ANDMED

Näidustused

Annustamine ja manustamisviis

  • Depressioon
  • Paanikahäire agorafoobiaga või ilma
  • Sotsiaalärevushäire (sotsiaalfoobia)
  • Generaliseerunud ärevushäire
  • Obsessiivkompulsiivne häire

20 mg ületavate ööpäevaste annuste ohutus ei ole tõestatud.

Escitalopram Accord õhukese polümeerikattega tablette manustatakse üks kord ööpäevas ja neid võib võtta koos toiduga või ilma.

Depressioon:

Tavaline annus on 10 mg üks kord ööpäevas. Sõltuvalt patsiendi reageerimisest ravile võib annust suurendada maksimaalselt 20 mg-ni ööpäevas.

Antidepressiivne toime avaldub tavaliselt 2...4 nädala jooksul. Pärast sümptomite taandumist on ravivastuse kindlustamiseks vajalik ravi jätkamine vähemalt 6 kuu jooksul.

Paanikahäire agorafoobiaga või ilma:

Soovitatav algannus on 5 mg, mida ühe nädala möödudes suurendatakse 10 mg-ni ööpäevas. Sõltuvalt patsiendi reageerimisest ravile võib annust veelgi suurendada, maksimaalselt 20 mg-ni ööpäevas.

Maksimaalne toime saabub ligikaudu 3 kuu pärast. Ravi kestab mitu kuud.

Sotsiaalärevushäire:

Tavaline annus on 10 mg üks kord ööpäevas. Sümptomid taanduvad tavaliselt 2...4 nädala jooksul. Sõltuvalt patsiendi reageerimisest ravile võib annust seejärel vähendada 5 mg-ni või suurendada maksimaalselt 20 mg-ni ööpäevas.

Sotsiaalärevushäire on kroonilise kuluga haigus ning ravivastuse kindlustamiseks on soovitatav ravi jätkata 12 nädala jooksul. Ravile reageerinute pikaajalist ravi on uuritud 6 kuu jooksul ning seda võib kaaluda individuaalselt retsidiivi vältimiseks; ravi efektiivsust tuleb regulaarsete ajavahemike järel uuesti hinnata.

Sotsiaalärevushäire on spetsiifilise häire hästi defineeritud diagnostiline termin, mida ei tohi segi ajada ülemäärase häbelikkusega. Farmakoteraapia on näidustatud vaid juhul, kui häire segab märkimisväärselt professionaalset ja ühiskondlikku tegevust.

Ei ole hinnatud selle ravi tähtsust võrreldes kognitiiv-käitumusliku raviga. Farmakoteraapia on osa üldisest raviplaanist.

Generaliseerunud ärevushäire:

Algannus on 10 mg üks kord ööpäevas. Sõltuvalt patsiendi reageerimisest ravile võib annust suurendada maksimaalselt 20 mg-ni ööpäevas.

Ravile reageerinute pikaajalist ravi on uuritud patsientidel, kes said 20 mg ööpäevas vähemalt 6 kuu jooksul. Ravi efektiivsust ja kasutatavat annust tuleb regulaarsete ajavahemike järel uuesti hinnata (vt lõik 5.1).

Obsessiiv-kompulsiivne häire:

Algannus on 10 mg üks kord ööpäevas. Sõltuvalt patsiendi reageerimisest ravile võib annust suurendada kuni maksimaalselt 20 mg-ni ööpäevas.

Kuna obsessiiv-kompulsiivne häire on krooniline haigus, on sümptomitest vabanemiseks vajalik ravi piisava aja jooksul.

Ravi efektiivsust ja kasutatavat annust tuleb regulaarsete ajavahemike järel uuesti hinnata (vt lõik 5.1).

Eakad patsiendid (>65-aastased)

Algannus on 5 mg üks kord ööpäevas. Sõltuvalt iga konkreetse patsiendi ravivastusest võib annust suurendada kuni 10 mg-ni ööpäevas (vt lõik 5.2).

Eakatel patsientidel ei ole uuritud Escitalopram Accord’i efektiivsust sotsiaalärevushäire korral.

Lapsed ja noorukid (<18-aastased):

Escitalopram Accord’i ei tohi kasutada lastel ja noorukitel vanuses alla 18 aasta (vt lõik 4.4).

Neerufunktsiooni häired:

Kerge või mõõduka neerukahjustusega patsientidel ei ole annuse kohandamine vajalik. Raske neerufunktsiooni häirega (CLCR alla 30 ml/min) patsientide korral on soovitav olla ettevaatlik (vt lõik 5.2).

Maksafunktsiooni häired:

Kerge või mõõduka maksakahjustusega patsientidel on esimesel kahel ravinädalal soovitatav kasutada algannust 5 mg ööpäevas. Sõltuvalt patsiendi ravile reageerimisest võib annust suurendada 10 mg-ni ööpäevas. Raske maksafunktsiooni häirega patsientide korral on soovitav olla ettevaatlik ning annust suurendada eriti ettevaatlikult (vt lõik 5.2).

Aeglased CYP2C19 abil metaboliseerijad:

Patsientidele, kes on teadaolevalt CYP2C19 aeglased metaboliseerijad, on soovitatav algannus kahel esimesel ravinädalal 5 mg ööpäevas. Sõltuvalt patsiendi reageerimisest ravile võib annust suurendada 10 mg-ni ööpäevas (vt lõik 5.2).

Ravi lõpetamisel ilmnevad ärajätusümptomid:

Vältida tuleb ravi järsku lõpetamist. Estsitalopraamravi tuleb lõpetada annust järk-järgult vähemalt 1...2 nädala jooksul vähendades, et vähendada ärajätunähtude tekkeriski (vt lõigud 4.4 ja 4.8). Kui annuse vähendamise või ravi lõpetamise järgselt ilmnevad sümptomid on talumatud, võib kaaluda ravi jätkamist eelnevalt kasutatud annusega. Seejärel võib arst jätkata annuse vähendamist, kuid see peab toimuma aeglasemalt.

Vastunäidustused

Ülitundlikkus estsitalopraami või lõigus 6.1 loetletud mis tahes abiainete suhtes.

Samaaegne ravi mitteselektiivsete pöördumatu toimega monoaminooksüdaasi inhibiitoritega (MAO inhibiitorid) on vastunäidustatud agiteerituse, treemori, hüpertermia jms kulgeva serotoniinisündroomi tekkeriski tõttu (vt lõik 4.5).

Estsitalopraami kombinatsioon pöörduva toimega MAO-A inhibiitoritega (nt moklobemiid) või pöörduva toimega mitteselektiivse MAO-inhibiitori linesoliidiga on vastunäidustatud serotoniinisündroomi tekkeriski tõttu (vt lõik 4.5).

Estsitalopraam on vastunäidustatud patsientidele, kellel on diagnoositud pikenenud QT-intervall või kaasasündinud pika QT sündroom.

Estsitalopraam on vastunäidustatud koos ravimitega, mis pikendavad QT-intervalli (vt lõik 4.5).

Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel

Alljärgnevad hoiatused ja ettevaatusabinõud kehtivad selektiivsete serotoniini tagasihaarde inhibiitorite (SSRI - Selective Serotonin e-uptakeR Inhibitors) ravimrühma kohta.

Kasutamine lastel ja alla 18-aastastel noorukitel:

Escitalopram Accord’i ei tohi kasutada laste ja alla 18-aastaste noorukite ravimisel. Kliinilistes uuringutes esines antidepressantidega ravitud lastel ning noorukitel platseebogrupiga võrreldes rohkem suitsidaalset käitumist (enesetapukatsed ja suitsiidimõtted) ja vaenulikkust (peamiselt vägivaldsus, vastanduv käitumine ja viha). Kui kliiniline seisund siiski nõuab ravi alustamist, tuleb patsienti suitsidaalse käitumise sümptomite tekke osas hoolikalt jälgida. Lisaks ei ole küllaldaselt ohutusalast teavet ravimi pikaajalise mõju kohta laste ja noorukite kasvamisele, küpsemisele ja kognitiivsele ning käitumuslikule arengule.

Paradoksaalne ärevus:

Mõnel paanikahäirega patsiendil võib antidepressantravi alguses tekkida ärevuse sümptomite süvenemine. Selline paradoksaalne reaktsioon taandub tavaliselt esimese kahe ravinädala jooksul. Anksiogeense toime tõenäosuse vähendamiseks on soovitav kasutada väikest algannust (vt lõik 4.2).

Krambid:

Estsitalopraami manustamine tuleb katkestada, kui patsiendil tekivad krambid esimest korda või kui krampide esinemissagedus suureneb (eelneva epilepsiadiagnoosiga patsientidel). SSRI-de kasutamist tuleb vältida ravile allumatu epilepsia korral, efektiivselt ravitud epilepsiaga patsiendid peavad ravi ajal olema hoolika jälgimise all.

Mania:

SSRI-sid tuleb kasutada ettevaatusega patsientidel, kellel on anamneesis mania/hüpomania. Kui patsiendil kujunevad mania sümptomid, tuleb ravi SSRI-dega lõpetada.

Diabeet:

Diabeetikutel võib ravi SSRI-dega muuta vereglükoosi tasakaalu (hüpoglükeemia või hüperglükeemia). Vajalikuks võib osutuda insuliini ja/või suukaudsete antidiabeetikumide annuse kohandamine.

Suitsiid/suitsiidimõtted või kliiniline halvenemine:

Depressioon on seotud suitsiidimõtete, enesevigastamise ja suitsiidi (suitsiidiga seotud juhtumite) suurenenud ohuga, mis püsib kuni remissiooni saabumiseni. Kuna paranemist ei pruugi ilmneda esimese paari või enama ravinädala jooksul, tuleb patsiente hoolikalt jälgida kuni paranemise ilmnemiseni. Nagu näitab kliiniline kogemus, võib paranemise algstaadiumis suitsiidioht suureneda.

Ka teiste psüühikahäiretega, mille raviks estsitalopraami kasutatakse, võib kaasneda suurenenud suitsiidiga seotud juhtude risk. Lisaks võivad need seisundid esineda depressiooniga samaaegselt. Seetõttu tuleb teiste psüühikahäiretega patsientide ravimisel rakendada samu ettevaatusabinõusid nagu depressiooniga patsientide ravimisel.

Patsientidel, kellel on esinenud suitsiidiga seotud juhte või kellel esinevad suitsiidimõtted enne ravi alustamist, on teadaolevalt suurem risk suitsiidimõteteks või -katseks ning neid tuleb ravi ajal hoolikalt jälgida. Antidepressante saavate psühhiaatriliste häiretega täiskasvanute hulgas läbiviidud platseebokontrollitud kliiniliste uuringute meta-analüüs näitas antidepressante saavate alla 25-aastaste patsientide suitsidaalse käitumise suurenenud riski võrreldes platseeboga. Ravikuuriga peaks kaasnema patsientide, iseäranis kõrge riskiga patsientide, põhjalik järelvalve, seda eriti ravi alguses ja annuse muutmise järel.

Patsiente (ja nende hooldajaid) tuleb teavitada vajadusest jälgida tervislikku seisundit iga võimaliku kliinilise halvenemise suitsiidimõtete/suitsidaalse käitumise ja ebatavaliste muutuste suhtes käitumises ja pöörduda nende esinemisel koheselt arsti poole.

Akatiisia/psühhomotoorne rahutus:

SSRI-de/SNRI-de kasutamist on seostatud akatiisia tekkega, mida iseloomustab subjektiivselt ebameeldiv või häiriv rahutus ja liikumisvajadus, millega sageli kaasneb võimetus paigal istuda või seista. See tekib suurema tõenäosusega esimesel paaril ravinädalal. Nende sümptomitega patsientidel võib annuse suurendamine olla kahjulik.

Hüponatreemia:

SSRI-de kasutamisel on harva kirjeldatud hüponatreemiat, mis on tõenäoliselt tingitud antidiureetilise hormooni liignõristuse sündroomist (SIADH), mis taandub üldjuhul ravi lõpetamise järgselt. Ettevaatust tuleb rakendada riskigrupi patsientide puhul, nagu eakad või tsirroosiga patsiendid või kui ravimit kasutatakse samaaegselt teiste ravimitega, mis võivad põhjustada hüponatreemiat.

Hemorraagia:

SSRI-de kasutamisel on teatatud naha veritsushäiretest nagu ekhümoosid ja purpur. SSRI-sid võtvate patsientide puhul on soovitav olla ettevaatlik, eriti kui nad võtavad samaaegselt suukaudseid antikoagulante, teadaolevalt trombotsüütide funktsiooni mõjutavaid ravimeid (nt atüüpilised antipsühhootikumid ja fenotiasiinid, enamik tritsüklilisi antidepressante, atsetüülsalitsüülhape ja mittesteroidsed põletikuvastased ained (MSPVA-d), tiklopidiin ja dipüridamool), samuti patsientidel, kellel esineb eelsoodumus verejooksu tekkeks.

Elekterkrampravi (EKR):

SSRI-de ja EKR samaaegse kasutamise kliiniline kogemus on vähene, seetõttu on soovitav olla ettevaatlik.

Serotoniinisündroom:

Estsitalopraami kasutamisel koos serotoninergilise toimega ravimitega, nagu sumatriptaan või teised triptaanid, tramadool ja trüptofaan, on soovitav olla ettevaatlik.

Harvadel juhtudel on patsientidel, kes kasutavad SSRI-sid samaaegselt koos serotoninergiliste ravimitega, teatatud serotoniinisündroomist. Selle sündroomi kujunemisele võib viidata järgmiste sümptomite koosesinemine: agiteeritus, treemor, müokloonus ja hüpertermia. Serotoniinisündroomi tekkimisel tuleb otsekohe lõpetada SSRI ja serotoninergilise ravimi kasutamine ning alustada sümptomaatilist ravi.

Naistepuna ürt:

SSRI-de ja naistepuna ürti (Hypericum perforatum) sisaldavate taimsete ravimite samaaegsel kasutamisel võib suureneda kõrvaltoimete esinemissagedus (vt lõik 4.5).

Ravi lõpetamisel ilmnevad ärajätunähud:

Ravi lõpetamise järgselt esineb sageli ärajätunähtusid, eriti kui ravi lõpetatakse järsku (vt lõik 4.8). Kliinilistes uuringutes esines ravi lõpetamisel kõrvaltoimeid ligikaudu 25% estsitalopraamiga ravitud ja 15% platseebot saanud patsientidest.

Ärajätunähtude risk võib sõltuda mitmetest teguritest, sh ravi kestusest ja annusest ning annuse vähendamise kiirusest. Kõige sagedamini teatatud reaktsioonideks on pearinglus, tundlikkushäired (sh paresteesia ja elektrilöögi taoline tunne), unehäired (sh unetus ja elavad unenäod), agiteeritus või ängistus, iiveldus ja/või oksendamine, treemor, segasus, higistamine, peavalu, kõhulahtisus, südamepekslemine, emotsionaalne ebastabiilsus, ärrituvus ja nägemishäired. Need sümptomid on üldiselt kerged kuni mõõdukad, ent mõnedel patsientidel võivad need olla tugevalt väljendunud.

Need sümptomid tekivad tavaliselt esimese paari päeva jooksul pärast ravi lõpetamist, kuid väga harva on neid kirjeldatud ka patsientidel, kes on jätnud kogemata annuse võtmata.

Need sümptomid mööduvad tavaliselt iseenesest ja taanduvad enamasti 2 nädala jooksul, kuigi mõnedel isikutel võivad need kesta kauem (2...3 kuud või kauem). Seetõttu on soovitav estsitalopraamravi lõpetada annust järk-järgult mitme nädala või kuu jooksul vähendades, lähtudes patsiendi vajadustest (vt lõik 4.2 „Ravi lõpetamisel ilmnevad ärajätunähud”).

Südame isheemiatõbi:

Väheste kliiniliste kogemuste tõttu on soovitav ettevaatusega ravida südame isheemiatõvega patsiente (vt lõik 5.3).

QT-intervalli pikenemine:

On tuvastatud, et estsitalopraam põhjustab annusest sõltuvat QT-intervalli pikenemist. Turuletulekujärgsel perioodil on teatatud QT-intervalli pikenemise ja vatsakeste arütmia, sh torsade de pointes esinemisest, peamiselt naissoost,hüpokaleemia või olemasoleva pikenenud QT-intervalliga või muude südamehaigustega patsientidel (vt lõigud 4.3, 4.5, 4.8, 4.9 ja 5.1).

Ettevaatus on soovitatav märkimisväärse bradükardia, hiljutise ägeda müokardiinfarkti või kompenseerimata südamepuudulikkusega patsientidel.

Elektrolüütide tasakaalu häired nt hüpokaleemia ja hüpomagneseemia suurendavad pahaloomuliste arütmiate esinemise ohtu ning need tuleb ravida enne estsitalopraam-ravi alustamist.

Stabiilse südamehaigusega patsientide ravimisel tuleb enne ravi alustamist teha EKG.

Kui estsitalopraam-ravi ajal esinevad südame arütmia tunnused, tuleb ravi katkestada ning teha EKG.

Suletudnurga glaukoom:

SSRI-d, sh estsitalopraam, võivad mõjutada pupilli suurust, põhjustades müdriaasi tekkimist. See müdriaatiline efekt võib kitsendada silmanurka, põhjustades silma siserõhu tõusu ja suletudnurga glaukoomi, eriti eelsoodumusega patsientidel. Seetõttu tuleb estsitalopraami ettevaatusega kasutada patsientidel, kellel on suletudnurga glaukoom või on glaukoom varem esinenud.

Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed

Farmakodünaamilised koostoimed

Vastunäidustatud kombinatsioonid:

QT-intervalli pikenemine

Farmakokineetilisi ja farmakodünaamilisi uuringuid estsitalopraami koosmanustamise kohta teiste ravimitega, mis pikendavad QT-intervalli ei ole läbi viidud. Ei saa välistada estsitalopraami ja selliste ravimite aditiivset toimet. Sellest tulenevalt on vastunäidustatud estsitalopraami koosmanustamine QT-intervalli pikendavate ravimitega, nagu IA ja III klassi antiarütmikud, antipsühhootikumid (nt fenotiasiini derivaadid, pimosiid, haloperidool), tritsüklilised antidepressandid, teatud antimikrobiaalsed ravimid (nt sparfloksatsiin, moksifloksatsiin, erütromütsiin IV, pentamidiin, malaaria ravimid, eriti halofantriin), teatud antihistamiinikumid (astemisool, misolastiin).

Pöördumatu toimega mitteselektiivsed MAO-inhibiitorid

Tõsistest reaktsioonidest on teatatud patsientidel, kes saavad SSRI-d kombinatsioonis mitteselektiivse pöördumatu toimega monoaminooksüdaasi (MAO) inhibiitoriga, ning patsientidel, kes on hiljuti lõpetanud ravi SSRI-ga ja alustanud ravi sellise MAO inhibiitoriga (vt lõik 4.3). Mõnedel juhtudel on tekkinud serotoniinisündroom (vt lõik 4.8).

Estsitalopraami samaaegne manustamine koos mitteselektiivsete pöördumatu toimega MAO inhibiitoritega on vastunäidustatud. Ravi estsitalopraamiga võib alustada 14 päeva pärast pöördumatu toimega MAO inhibiitori ärajätmist. Ravi mitteselektiivse pöördumatu toimega MAO inhibiitoriga võib alustada mitte varem kui 7 päeva pärast estsitalopraamravi lõppu.

Pöörduva toimega selektiivne MAO-A inhibiitor (moklobemiid)

Serotoniinisündroomi riski tõttu on estsitalopraami manustamine samaaegselt koos MAO-A inhibiitoriga nagu moklobemiid, vastunäidustatud (vt lõik 4.3). Kui nende kooskasutamine osutub vajalikuks, tuleb ravi alustada minimaalsete soovitatud annustega ja vajalik on kliiniline jälgimine.

Pöörduva toimega mitteselektiivne MAO inhibiitor (linesoliid)

Antibiootikum linesoliid on pöörduva toimega mitteselektiivne MAO inhibiitor ja seda ei tohi manustada patsientidele, keda ravitakse estsitalopraamiga. Kui nende kooskasutamine osutub vajalikuks, peavad manustatavad annused olema minimaalsed ja see peab toimuma range kliinilise jälgimise all (vt lõik 4.3).

Pöördumatu toimega selektiivne MAO-B inhibiitor (selegiliin)

Serotoniinisündroomi riski tõttu on estsitalopraami samaaegsel manustamisel koos selegiliiniga(pöördumatu toimega MAO-B inhibiitor) vajalik ettevaatus. Koos ratseemilise tsitalopraamiga on selegiliini ohutult kasutatud annustes kuni 10 mg ööpäevas.

Ettevaatust nõudvad kombinatsioonid:

Serotoninergilised ravimid

Samaaegne manustamine koos serotoninergiliste ravimitega (nt tramadool, sumatriptaan ja teised triptaanid) võib põhjustada serotoniinisündroomi.

Krambiläve alandavad ravimid

SSRI-d võivad alandada krambiläve. Ettevaatlik peab olema teiste krambiläve alandavate ravimite (nt antidepressandid (tritsüklilised, SSRI-d), neuroleptikumid (fenotiasiinid, tioksanteenid ja butürofenoonid), meflokviin, bupropioon ja tramadool) samaaegsel kasutamisel.

Liitium, trüptofaan

SSRI-de manustamisel koos liitiumi või trüptofaaniga on teatatud tugevamast toimest, seetõttu peab SSRI-te samaaegsel kasutamisel nende ravimitega olema ettevaatlik.

Naistepuna ürt

SSRI-de ja naistepuna ürti (Hypericum perforatum) sisaldavate taimsete ravimite samaaegsel kasutamisel võib suureneda kõrvaltoimete esinemissagedus (vt lõik 4.4).

Hemorraagia

Estsitalopraami kasutamisel koos suukaudsete antikoagulantidega võib muutuda viimaste toime. Suukaudseid antikoagulante saavatel patsientidel tuleb estsitalopraamravi alustamisel või lõpetamisel hoolikalt jälgida hüübimisnäitajaid (vt lõik 4.4). Mittesteroidsete põletikuvastaste ainete (MSPVA-d) samaaegne kasutamine võib suurendada veritsemiskalduvust (vt lõik 4.4).

Alkohol

Estsitalopraami ja alkoholi koosmanustamisel ei ole oodata farmakodünaamilisi ega farmakokineetilisi koostoimeid, kuid nagu ka teiste psühhotroopsete ravimite puhul, ei ole see kombinatsioon soovitav.

Hüpokaleemiat/hüpomagneseemiat tekitavad ravimid

Hüpokaleemiat/hüpomagneseemiat tekitavate ravimite samaaegsel kasutamisel tuleb olla ettevaatlik, sest need seisundid suurendavad ohtlike arütmiate tekkeriski (vt lõik 4.4).

Farmakokineetilised koostoimed

Teiste ravimite toime estsitalopraami farmakokineetikale:

Estsitalopraami metabolism toimub peamiselt CYP2C19 vahendusel, kuid vähemal määral võivad selles osaleda ka CYP3A4 ja CYP2D6. Põhimetaboliidi S-DCT (demetüülestsitalopraam) metabolismi näib osaliselt katalüüsivat CYP2D6.

Estsitalopraami manustamine koos 30 mg omeprasooliga üks kord ööpäevas (CYP2C19 inhibiitor) viis estsitalopraami plasmakontsentratsiooni mõõduka (ligikaudu 50%) suurenemiseni.

Estsitalopraami manustamine koos 400 mg tsimetidiiniga kaks korda ööpäevas (mõõduka tugevusega üldine ensüümide inhibiitor) viis estsitalopraami plasmakontsentratsiooni mõõduka (ligikaudu 70%) suurenemiseni. Estsitalopraami ja tsimetidiini koosmanustamisel soovitatakse olla ettevaatlik.

Vajalikuks võib osutuda annuse kohandamine.

Seetõttu tuleb olla ettevaatlik, kui ravimit manustatakse samaaegselt koos CYP2C19 inhibiitoritega (nt omeprasool, esomeprasool, fluvoksamiin, lansoprasool, tiklopidiin) või tsimetidiiniga. Samaaegse ravi korral võib kõrvaltoimete ilmnemisel osutuda vajalikuks estsitalopraami annuse vähendamine.

Estsitalopraami mõju teiste ravimite farmakokineetikale:

Estsitalopraam on ensüümi CYP2D6 inhibiitor. Soovitatav on olla ettevaatlik, kui estsitalopraami manustatakse koos ravimitega, mis metaboliseeruvad põhiliselt nimetatud ensüümi vahendusel ja millel on kitsas terapeutiline indeks, nt flekainiid, propafenoon ja metoprolool (kasutamisel südamepuudulikkuse korral) või mõnede kesknärvisüsteemi toimivate ravimitega, mis metaboliseeruvad peamiselt CYP2D6 kaudu, nt antidepressandid (desipramiin, klomipramiin ja nortriptülliin) või antipsühhootikumid (risperidoon, tioridasiin ja haloperidool). Vajalik võib olla annuse kohandamine.

Samaaegne manustamine koos desipramiini või metoprolooliga viis mõlemal juhul nimetatud kahe CYP2D6 substraadi plasmakontsentratsiooni kahekordse suurenemiseni.

In vitro uuringud on näidanud, et estsitalopraam võib põhjustada ka CYP2C19 nõrka inhibeerimist. CYP2C19 poolt metaboliseeritavate ravimite samaaegsel kasutamisel peab olema ettevaatlik.

Fertiilsus, rasedus ja imetamine

Rasedus

Estsitalopraami kasutamise kohta raseduse ajal on vähe kliinilisi andmeid. Loomkatsed estsitalopraamiga on näidanud reproduktsioonitoksilisust (vt lõik 5.3). Escitalopram Accord’i tohib raseduse ajal kasutada vaid äärmisel vajadusel ja ainult pärast riski/kasu suhte hoolikat hindamist.

Kui Escitalopram Accord’i kasutamine jätkub raseduse hilisemas staadiumis, eriti kolmandal trimestril, tuleb vastsündinuid jälgida. Raseduse ajal tuleb vältida ravi järsku lõpetamist.

Pärast SSRI/SNRI kasutamist raseduse lõpuosas võivad vastsündinutel tekkida järgmised sümptomid: respiratoorne distress, tsüanoos, apnoe, krambid, ebastabiilne kehatemperatuur, imemisraskused, oksendamine, hüpoglükeemia, hüpertoonia, hüpotoonia, hüperrefleksia, treemor, närvilisus, ärrituvus, letargia, pidev nutt, somnolentsus ja uinumishäired. Nende sümptomite põhjuseks võivad olla nii serotoninergilised toimed kui ärajätunähud. Enamikel juhtudel ilmnevad komplikatsioonid vahetult või varsti (<24 tundi) pärast sünnitust.

Epidemioloogilised andmed on näidanud, et SSRI-de kasutamine raseduse ajal, eriti raseduse hilises staadiumis, võib suurendada riski püsiva pulmonaalse hüpertensiooni (PPHN) tekkeks vastsündinutel. Täheldatud risk oli ligikaudu 5 juhtu 1000 raseduse kohta. Üldpopulatsioonis esineb 1 kuni 2 PPHN juhtu 1000 raseduse kohta.

Imetamine

Tõenäoliselt eritub estsitalopraam inimese rinnapiima. Järelikult ei ole ravi ajal soovitatav last rinnaga toita.

Fertiilsus

Loomuuringud on näidanud, et tsitalopraam võib mõjutada sperma kvaliteeti (vt lõik 5.3). On kirjeldatud juhtumeid mõnede SSRI-dega kus on täheldatud, et mõju inimese sperma kvaliteedile on pöörduv. Mõju inimese fertiilsusele ei ole veel täheldatud.

Toime reaktsioonikiirusele

Kuigi estsitalopraamil ei ole leitud ebasoodsat mõju intellektuaalsele funktsioonile ega psühhomotoorsele sooritusvõimele, võib iga psühhoaktiivne ravim mõjutada otsustus- ja sooritusvõimet. Patsiente tuleb hoiatada, et ravim võib omada toimet autojuhtimise ja masinate käsitsemise võimele.

Kõrvaltoimed

Kõrvaltoimeid esineb kõige sagedamini esimesel või teisel ravinädalal, edasise ravi käigus nende intensiivsus ja esinemissagedus tavaliselt väheneb.

Kõrvaltoimete koondtabel

Järgnevalt on organsüsteemi klassi ja esinemissageduse järgi toodud kõrvaltoimed, mis on iseloomulikud SSRI-dele ning mida on kirjeldatud ka estsitalopraami puhul kas platseebokontrolliga kliinilistes uuringutes või spontaansete turuletulekujärgsete juhtudena.

Esinemissagedused on saadud kliinilistest uuringutest; need ei ole platseebo-korrigeeritud. Esinemissagedused on defineeritud järgmiselt: väga sage (≥1/10), sage (≥1/100 kuni <1/10), aeg-ajalt (≥1/1000 kuni <1/100), harv (≥1/10 000 kuni <1/1000), väga harv (<1/10 000) või teadmata (ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel).

Organsüsteemi klass

Esinemissagedus

Kõrvaltoime

 

 

 

Vere ja lümfisüsteemi häired

Teadmata

Trombotsütopeenia

Immuunsüsteemi häired

Harv

Anafülaktiline reaktsioon

Endokriinsüsteemi häired

Teadmata

ADH ülemäärane sekretsioon

Ainevahetus- ja toitumishäired

Sage

Söögiisu vähenemine, söögiisu suurenemine,

 

 

kehakaalu suurenemine

 

Aeg-ajalt

Kehakaalu vähenemine

 

Teadmata

Hüponatreemia, anoreksia

Psühhiaatrilised häired

Sage

Ärevus, rahutus, ebanormaalsed unenäod

 

 

Naised ja mehed: vähenenud libiido

 

 

Naised: anorgasmia

 

Aeg-ajalt

Bruksism, agiteeritus, närvilisus,

 

 

paanikahoog, segasusseisund

 

Harv

Agressiivsus, depersonalisatsioon,

 

 

hallutsinatsioon

 

Teadmata

Mania, suitsiidimõtted, suitsidaalne

 

 

käitumine

Närvisüsteemi häired

Väga sage

Peavalu

 

SAGE

Unetus, unisus, pearinglus, paresteesia,

 

 

treemor

 

Aeg-ajalt

Maitsetundlikkuse häired, unehäired,

 

 

minestus

 

Harv

Serotoniini sündroom

 

Teadmata

Düskineesia, liikumishäired, krambid,

 

 

psühhomotoorne rahutus / akatiisia

Silma kahjustused

Aeg-ajalt

Müdriaas, nägemishäired

Kõrva ja labürindi kahjustused

Aeg-ajalt

Tinnitus

Südame häired

Aeg-ajalt

Tahhükardia

 

Harv

Bradükardia

 

Teadmata

EKG-s pikenenud QT-intervall, vatsakeste

 

 

arütmia sh torsade de pointes

Vaskulaarsed häired

Teadmata

Ortostaatiline hüpotensioon

Respiratoorsed, rindkere ja

Sage

Sinusiit, haigutamine

mediastiinumi häired

Aeg-ajalt

Epistaksis

Seedetrakti häired

Väga sage

Iiveldus

 

Sage

Kõhulahtisus, kõhukinnisus, oksendamine,

 

 

suukuivus

 

Aeg-ajalt

Seedetrakti hemorraagid (sh pärasoole

 

 

hemorraagia)

Maksa ja sapiteede häired

Teadmata

Hepatiit, kõrvalekalded maksafunktsiooni

 

 

analüüsi näitajates

Naha ja nahaaluskoe

Sage

Suurenenud higistamine

kahjustused

Aeg-ajalt

Urtikaaria, alopeetsia, lööve, sügelus

 

Teadmata

Ekhümoos, angioödeem

Lihas-skeleti ja sidekoe

Sage

Artralgia, müalgia

kahjustused

 

 

Neerude ja kuseteede häired

Teadmata

Kusepeetus

Reproduktiivse süsteemi ja

Sage

Mehed: ejakulatsioonihäired, impotentsus

rinnanäärme häired

Aeg-ajalt

Naised: metrorraagia, menorraagia

 

Teadmata

Galaktorröa

 

 

Mehed: priapism

Üldised häired ja

Sage

Väsimus, palavik

manustamiskoha reaktsioonid

Aeg-ajalt

Ödeem

Suitsiidimõtete ja suitsidaalse käitumise juhtudest on teatatud estsitalopraamravi ajal või peagi pärast ravi lõpetamist (vt lõik 4.4).

Nendest juhtudest on teatatud SSRI klassi kohta üldiselt.

QT-intervalli pikenemine:

QT-intervalli pikenemise ja vatsakeste arütmia sh torsade de pointes’ juhtumite esinemisest on teatatud turuletulekujärgsel perioodil, peamiselt naissoost, hüpokaleemiaga või juba olemasoleva QT- intervalli pikenemise või muude südamehaigustega patsientidel (vt lõigud 4.3, 4.4, 4.5, 4.9 ja 5.1).

Klassi toimed:

Epidemioloogilised uuringud, mis viidi peamiselt läbi patsientide hulgas vanusega 50 aastat ja vanemad, näitavad suurenenud luumurdude riski patsientidel, kes kasutavad SSRI-sid ja tritsüklilisi antidepressante. Selle riski mehhanism on teadmata.

Ravi lõpetamisel ilmnevad ärajätunähud:

SSRI/SNRI-ravi (eriti järsu) lõpetamise korral tekivad sageli ärajätusümptomid. Kõige sagedamini on teatatud pearinglusest, tundlikkushäiretest (sh paresteesia ja elektrilöögi taoline tunne), unehäiretest (sh unetus ja elavad unenäod), agiteeritusest või ärevusest, iiveldusest ja/või oksendamisest, treemorist, segasusest, higistamisest, peavalust, kõhulahtisusest, südamepekslemisest, emotsionaalset ebastabiilsusest, ärrituvusest ja nägemishäiretest. Need sümptomid on üldjuhul kerged kuni mõõdukad ja mööduvad iseenesest, ent mõnedel patsientidel võivad need olla tugevalt väljendunud ja/või pikaajalised. Seetõttu, kui on vaja estsitalopraamravi lõpetada, tuleb seda teha annust järk-järgult vähendades (vt lõigud 4.2 ja 4.4).

Võimalikest kõrvaltoimetest teavitamine

Ravimi võimalikest kõrvaltoimetest on oluline teavitada ka pärast ravimi müügiloa väljastamist. See võimaldab jätkuvalt hinnata ravimi kasu/riski suhet. Tervishoiutöötajatel palutakse teavitada kõigist võimalikest kõrvaltoimetest www.ravimiamet.ee kaudu.

Üleannustamine

Toksilisus:

Estsitalopraami üleannustamise kohta on kliinilisi andmeid vähe ja paljudel juhtudel on tegemist teiste ravimite samaaegse üleannustamisega. Enamikel juhtudel on teatatud kergetest sümptomitest või on sümptomid üldse puudunud. Harva on teatatud surmaga lõppenud estsitalopraami üleannustamise juhtudest ainult estsitalopraami kasutamisel, enamasti on olnud tegemist teiste ravimite samaaegse üleannustamisega. Ainult estsitalopraami annused vahemikus 400...800 mg ei ole raskeid sümptomeid põhjustanud.

Sümptomid:

Estsitalopraami üleannustamise korral teatatud sümptomid on põhiliselt seotud kesknärvisüsteemi (ulatudes pearinglusest, treemorist ja agiteeritusest kuni harvade serotoniinisündroomi, krampide ja kooma juhtudeni), seedetrakti (iiveldus/oksendamine) ja kardiovaskulaarsüsteemiga (hüpotensioon, tahhükardia, QT-intervalli pikenemine ja südame rütmihäired) ning elektrolüütide/vedeliku tasakaalu häiretega (hüpokaleemia, hüponatreemia).

Ravi:

Spetsiifiline antidoot puudub. Patsiendil tuleb luua ja säilitada avatud hingamisteed, tagada piisav ventilatsioon ja hingamisfunktsioon. Kaaluda tuleb maoloputust ja aktiveeritud söe kasutamist. Maoloputus tuleb teha niipea kui võimalik pärast ravimi suukaudset manustamist. Südametöö ja elutähtsate näitajate monitooring on soovitatav koos üldise sümptomaatilise raviga.

Üleannustamise korral on EKG monitooring soovitatav patsientidel puhul, kellel on südame paispuudulikkus/bradüarütmiad, kes kasutavad samaaegselt ravimeid, mis pikendavad QT-intervalli või kellel on muutunud metabolism nt maksakahjustus.

FARMAKOLOOGILISED OMADUSED

Farmakodünaamilised omadused

Farmakoterapeutiline rühm: antidepressandid, selektiivsed serotoniini tagasihaarde inhibiitorid, ATC kood: N06AB10

Toimemehhanism:

Estsitalopraam on selektiivne serotoniini (5-HT) tagasihaarde inhibiitor, millel on suur afiinsus esmase seondumiskoha suhtes. Ravim seondub ka allosteerilise retseptoriga serotoniini kandjal, mille suhtes sellel on 1000 korda väiksem afiinsus.

  1. Estsitalopraamil puudub või on madal afiinsus mitmesuguste retseptorite suhtes, sealhulgas 5-HT1A, 5-HT, DA D1 ja D2 retseptorid, α1-, α2-, β-adrenoretseptorid, histamiini- (H), muskariin- kolinergilised, bensodiasepiini- ja opioidretseptorid.

5-HT tagasihaarde inhibeerimine on ainus tõenäoline toimemehhanism, mis seletab estsitalopraami farmakoloogilisi ja kliinilisi toimeid.

Kliiniline efektiivsus:

Depressioon

Kolmes platseebokontrolliga lühiajalises (8-nädalases) topeltpimeuuringus neljast osutus estsitalopraam efektiivseks depressiooni ravis. Pikaajalises retsidiivi vältimise uuringus randomiseeriti 274 patsienti, kes olid saavutanud ravivastuse esialgse 8-nädalase avatud ravifaasi jooksul estsitalopraamiga annuses 10 või 20 mg ööpäevas, jätkama estsitalopraami kasutamist samas annuses või saama platseebot kuni 36 nädala jooksul. Selles uuringus esines estsitalopraamravi jätkanud patsientidel platseebot saanud patsientidega võrreldes märkimisväärselt pikem aeg retsidiivi tekkeni järgneva 36 nädala jooksul.

Sotsiaalärevushäire

Estsitalopraami efektiivsus sotsiaalärevushäire korral leidis tõestust kõigis kolmes lühiajalises (12-nädalases) uuringus ja ravile reageerinud patsientidel läbiviidud 6-kuulises retsidiivi vältimise uuringus. 24-nädalases annuse leidmise uuringus on demonstreeritud 5, 10 ja 20 mg estsitalopraami efektiivsust.

Generaliseerunud ärevushäire

Estsitalopraam annustes 10 ja 20 mg ööpäevas oli efektiivne kõigis neljas platseebokontrolliga uuringus.

Kolme sarnase ülesehitusega uuringu koondandmete põhjal, mis hõlmasid 421 estsitalopraamiga ravitud ja 419 platseebot saanud patsienti, oli ravile reageerinuid vastavalt 47,5% ja 28,9% ning ravile mittereageerinuid 37,1% ja 20,8%. Püsivat toimet täheldati alates 1. nädalast.

Estsitalopraami annuse 20 mg ööpäevas efektiivsuse säilimist demonstreeriti 24- kuni 76-nädalases randomiseeritud efektiivsuse säilimise uuringus 373 patsiendil, kes olid ravile reageerinud esialgse 12-nädalase avatud raviperioodi jooksul.

Obsessiiv-kompulsiivne häire

Randomiseeritud topeltpimedas kliinilises uuringus oli estsitalopraam annuses 20 mg ööpäevas erinev platseebost Y-BOCS üldskoori osas 12 nädala möödudes. 24 nädala möödudes olid estsitalopraami 10 ja 20 mg annused efektiivsemad platseebost.

Retsidiivi vältimine leidis tõestust estsitalopraami annuste 10 ja 20 mg ööpäevas kasutamisel patsientidel, kes olid reageerinud estsitalopraamravile 16-nädalase avatud perioodi jooksul ning lülitunud 24-nädalasse randomiseeritud topeltpimedasse platseebokontrollitud perioodi.

Farmakodünaamilised toimed

Topeltpimedas platseebo-kontrollitud EKG uuringus, millesse kaasati terved isikud, oli QTc muutus algtasemelt (Fridericia korrektsioon) 4,3 ms (90 % CI: 2,2, 6,4) annusega 10 mg ööpäevas ning 10,7 ms (90 % CI: 8,6, 12,8) supraterapeutilise annusega 30 mg ööpäevas (vt lõigud 4.3, 4.4, 4.5, 4.8 ja 4.9).

Farmakokineetilised omadused

Imendumine

Imendumine on peaaegu täielik ega sõltu toidu manustamisest. Pärast korduvat manustamist on Tmax keskmiselt 4 tundi. Nagu ka ratseemilisel tsitalopraamil, on estsitalopraami absoluutne biosaadavus eeldatavalt ligikaudu 80%.

Jaotumine

Jaotusruumala (Vd,β/F) pärast suukaudset manustamist on ligikaudu 12...26 l/kg. Estsitalopraami ja selle põhimetaboliitide seonduvus plasmavalkudega on alla 80%.

Biotransformatsioon

Estsitalopraam metaboliseerub maksas demetüülitud ja didemetüülitud metaboliitideks. Mõlemad on farmakoloogiliselt aktiivsed. Alternatiivselt võib lämmastik oksüdeeruda N-oksiidmetaboliidiks. Nii toimeaine kui metaboliidid erituvad osaliselt glükuroniididena. Pärast ravimi korduvat manustamist on demetüül- ja didemetüülmetaboliitide keskmised kontsentratsioonid tavaliselt vastavalt 28...31% ja <5% estsitalopraami kontsentratsioonist. Estsitalopraami biotransformatsiooni demetüülmetaboliidiks vahendab peamiselt CYP2C19 ning võimalik, et vähesel määral CYP3A4 ja CYP2D6.

Eritumine

Eliminatsiooni poolväärtusaeg (t½β) pärast ravimi korduvat suukaudset manustamist on ligikaudu 30 tundi ja suukaudne plasma kliirens (Cloral) ligikaudu 0,6 l/min. Põhimetaboliitidel on oluliselt pikem poolväärtusaeg. Estsitalopraami ja selle põhimetaboliitide eliminatsioon toimub arvatavalt nii

maksa kui neerude kaudu, kusjuures suurem osa manustatud annusest eritub metaboliitidena uriiniga.

Lineaarsus

Ravimi farmakokineetika on lineaarne. Püsikontsentratsiooni plasmatasemed saavutatakse ligikaudu 1 nädala jooksul, mis 10 mg ööpäevase annuse korral on keskmiselt 50 nmol/l (vahemikus

20...125 nmol/l).

Eakad patsiendid (> 65-aastased)

Eakatel patsientidel on estsitalopraami eliminatsioon aeglasem kui noorematel patsientidel. Süsteemne ekspositsioon (AUC) on eakatel ligikaudu 50% suurem kui noortel tervetel vabatahtlikel (vt lõik 4.2).

Maksafunktsiooni häired

Kerge või mõõduka maksakahjustusega patsientidel (Child-Pugh’ aste A ja B) oli estsitalopraami poolväärtusaeg ligikaudu kaks korda pikem ning ekspositsioon ligikaudu 60% suurem kui normaalse maksafunktsiooniga patsientidel (vt lõik 4.2).

Neerufunktsiooni häired

Neerufunktsiooni häirega (CLCR 10...53 ml/min) patsientidel on ratseemilise tsitalopraami puhul täheldatud pikemat poolväärtusaega ja plasmakontsentratsiooni vähest suurenemist. Metaboliitide plasmakontsentratsioone ei ole uuritud, kuid need võivad olla kõrgenenud (vt lõik 4.2).

Polümorfism

On täheldatud, et CYP2C19 aeglastel metaboliseerijatel on estsitalopraami plasmakontsentratsioon kaks korda kõrgem kui nn kiiretel metaboliseerijatel. CYP2D6 aeglastel metaboliseerijatel ei täheldatud olulist muutust ekspositsioonis (vt lõik 4.2).

Prekliinilised ohutusandmed

Estsitalopraamiga ei ole teostatud kõiki tavapäraseid prekliinilisi uuringuid, kuna rottidel läbiviidud ühendatud toksikokineetilistes ja toksikoloogilistes uuringutes estsitalopraami ja tsitalopraamiga saadi sarnased tulemused. Seetõttu võib kõik tsitalopraami kohta saadud andmed üle kanda estsitalopraamile.

Rottidel teostatud võrdlevates toksikoloogilistes uuringutes põhjustasid estsitalopraam ja tsitalopraam pärast mõnenädalast ravi toksiliste annustega kardiotoksilisust, sh südame paispuudulikkust. Kardiotoksilisus tundus korreleeruvat pigem maksimaalse plasmakontsentratsiooni kui süsteemse ekspositsiooni (AUC) väärtustega. Maksimaalsed plasmakontsentratsioonid toime puudumisel olid

8 korda suuremad kui kliinilisel kasutamisel saavutatud kontsentratsioonid, samal ajal kui estsitalopraami AUC oli vaid 3...4 korda suurem kui kliinilisel kasutamisel. Tsitalopraami puhul olid S-enantiomeeri AUC väärtused 6...7 korda suuremad kui kliinilisel kasutamisel. Need leiud on arvatavasti seotud ravimi toimega biogeensetele amiinidele, olles sekundaarsed primaarsetele farmakoloogilistele toimetele, mille tagajärjel ilmnevad hemodünaamilised toimed (südame verevarustuse vähenemine) ja isheemia. Rottidel täheldatud kardiotoksilisuse täpne mehhanism ei ole siiski teada. Tsitalopraami kliinilise kasutamise kogemus ja kliiniliste uuringute andmed estsitalopraami kohta ei näita, et nimetatud leidudel oleks kliinilist tähtsust.

Pärast rottide pikaajalist ravi estsitalopraami ja tsitalopraamiga on täheldatud fosfolipiidide sisalduse suurenemist teatud kudedes, nt kopsudes, munandimanustes ja maksas. Munandimanuste ja maksa leide täheldati ekspositsiooni väärtuste puhul, mis olid sarnased inimesel saavutatutega. See toime oli ravi lõpetamisel pöörduv. Fosfolipiidide kogunemist (fosfolipidoosi) loomadel on täheldatud seoses paljude katioon-amfifiilsete ravimitega. Fenomeni kliiniline tähtsus inimesele ei ole teada.

Arengutoksilisuse uuringus rottidel täheldati embrüotoksilisi toimeid (loote vähenenud kaaluiive ja pöörduv hilinenud luustumine) suuremate AUC väärtuste puhul kui kliinilisel kasutamisel. Väärarengute esinemissageduse suurenemist ei leitud. Pre- ja postnataalsed uuringud näitasid elulemuse vähenemist imetamisperioodil suuremate AUC väärtuste puhul kui kliinilisel kasutamisel.

Loomuuringud on näidanud, et tsitalopraam indutseerib fertiilsuse indeksi ja raseduse indeksi vähenemist, implantatsiooni korral arvukuse vähenemist ning abnormaalset spermat ekspositsiooni korral, mis ületab märkimisväärselt inimesel kasutatavat ekspositsiooni. Antud teemal ei ole saadaval loomuuringute andmeid seoses estsitalopraamiga.

FARMATSEUTILISED ANDMED

Abiainete loetelu

Tableti sisu:

Mikrokristalliline tselluloos (PH 101) (E460)

Naatriumkroskarmelloos (E468)

Hüpromelloos E-5 (E464)

Talk (E553b)

Kolloidne veevaba ränidioksiid (E551)

Magneesiumstearaat (E470b)

Tableti kate:

Hüpromelloos E-15 (E464)

Titaandioksiid (E171)

Makrogool 400

Sobimatus

Ei kohaldata.

Kõlblikkusaeg

3 aastat.

Säilitamise eritingimused

Hoida temperatuuril kuni 30°C.

Pakendi iseloomustus ja sisu

PVC/PE/PVdC-alumiinium blisterpakend, mis koosneb läbipaistvast PVC/PE/PVDC kihist (250/25/90) ja siledast alumiiniumfooliumist (25 mikronit).

Alumiinium-alumiinium blisterpakend, mis koosneb suletud fooliumist, mis on toodetud tihedast, tugevasti karastatud alumiiniumsulamist, millel on matt viimistlus, ning vormiv foolium on külmvormitav kolmekordne lamineeritud foolium.

HDPE pudeli pakend koosneb HDPE pudelist (40cc), mis on ümar laia suuga läbipaistmatu konteiner, millel on valge läbipaistmatu polüpropüleenist lapsekindel kork; purgisuul on vooderdatud induktsioonkate.

Escitalopram Accord on saadaval järgmistes pakendi suurustes:

Blisterpakendid sisaldavad:

  • 14 tabletti (üks 14 tabletiga blister)
  • 28 tabletti (kaks 14 tabletiga blistrit)
  • 56 tabletti (neli 14 tabletiga blistrit)
  • 98 tabletti (seitse 14 tabletiga blistrit)

HDPE pudeli pakendid sisaldavad 100 tabletti.

Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.

Erihoiatused ravimpreparaadi hävitamiseks

Erinõuded puuduvad.

MÜÜGILOA HOIDJA

Accord Healthcare Limited Sage House

319, Pinner Road North Harrow Middlesex HA1 4 HF Ühendkuningriik

MÜÜGILOA NUMBRID

10 mg: 769211

20 mg: 769111

ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE/MÜÜGILOA UUENDAMISE KUUPÄEV

Müügiloa esmase väljastamise kuupäev: 13.12.2011

Müügiloa viimase uuendamise kuupäev: 11.10.2016

TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV

oktoober 2016