Evra – Ravimi omaduste kokkuvõte

Artikli sisukord

Lehekülg 3 / 3

RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE

1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS

EVRA, 203 mikrogrammi/24 tunnis + 33,9 mikrogrammi/24 tunnis, transdermaalne plaaster

2. KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS

Üks transdermaalne plaaster (20 cm²) sisaldab 6 mg norelgestromiini (norelgestrominum) (NGMN) ja 600 mikrogrammi etünüülöstradiooli (ethinylestradiolum) (EE).

Ühest transdermaalsest plaastrist vabaneb 24 tunni jooksul keskmiselt 203 mikrogrammi norelgestromiini ja 33,9 mikrogrammi etünüülöstradiooli. Ekspositsiooni ravimile kirjeldatakse täpsemalt farmakokineetilise profiili abil (vt lõik 5.2).

Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.

3. RAVIMVORM

Transdermaalne plaaster.

Õhuke maatrikstüüpi transdermaalne plaaster, mis koosneb kolmest kihist.

Beeži värvi tagaosal on termotrükiga markeering „EVRA“.

4. KLIINILISED ANDMED

4.1 Näidustused

Raseduse vältimine.

EVRA on näidustatud fertiilses eas naistele. Ravimi ohutus ja efektiivsus on tõestatud naistel vanuses 18...45 eluaastat.

EVRA väljakirjutamisel tuleb võtta arvesse naisel käesoleval hetkel esinevaid individuaalseid riskifaktoreid, eriti venoosse trombemboolia (VTE) riskifaktoreid ning VTE riski EVRA’ga võrreldes teiste kombineeritud hormonaalsete kontratseptiividega (KHK) (vt lõigud 4.3 ja 4.4).

4.2 Annustamine ja manustamisviis

Annustamine Maksimaalse rasestumisvastase toime saavutamiseks tuleb patsiente eelnevalt juhendada, et EVRA kasutamisel järgitaks täpselt antud ettekirjutusi. Juhiseid ravi alustamiseks vt allpool lõigust „Kuidas alustada EVRA kasutamist“.

Korraga asetatakse nahale ainult üks transdermaalne plaaster.

Kasutatud transdermaalne plaaster tuleb eemaldada ja koheselt asendada uue plaastriga tsükli 8. ja 15. päeval. Transdermaalseid plaastreid vahetatakse alati samal nädalapäeval (vahetuspäev) ja ükskõik millisel kellaajal. 22. päevast algav tsükli neljas nädal on transdermaalse plaastri vaba.

Uus kontratseptsiooni tsükkel algab esimesel päeval pärast transdermaalse plaastri vaba nädalat. Uus EVRA transdermaalne plaaster tuleb asetada ka siis, kui ärajätuveritsust pole tekkinud või kui ärajätuveritsus ei ole veel lõppenud.

Ravitsüklite vaheline transdermaalse plaastri vaba periood ei tohi mingil juhul olla pikem kui 7 päeva. Kui transdermaalse plaastri vabasid päevi on olnud rohkem kui 7, ei pruugi kaitse võimaliku raseduse eest olla täielik. Sel juhul tuleb järgneval 7 päeval lisaks kasutada mittehormonaalseid rasestumisvastaseid vahendeid. Risk ovulatsiooni tekkeks suureneb iga kontratseptiivivabale perioodile järgneva päevaga. Kui ettenähtud transdermaalse plaastri vaba perioodi pikendatakse ja naine on sellel ajal olnud seksuaalvahekorras, tuleb arvestada võimaliku rasestumisega. Patsientide erirühmad

Kehakaal 90 kg või rohkem 90 kg või rohkem kaaluvate naiste puhul võib rasestumisvastane toime olla langenud.

Neerukahjustus Neerukahjustusega naistel ei ole EVRA’t uuritud. Annust ei ole vaja kohandada, kuid kuna kirjanduse andmetel on etünüülöstradiooli vaba fraktsiooni osa suurem, tuleks selles patsiendirühmas kasutada EVRA’t arsti jälgimisel.

Maksakahjustus Maksakahjustusega naistel ei ole EVRA’t uuritud. EVRA on maksakahjustusega naistele vastunäidustatud (vt lõik 4.3).

Menopausijärgses eas naised EVRA ei ole näidustatud menopausijärgses eas naistele, samuti mitte hormoonasendusravina kasutamiseks.

Lapsed Ohutus ja efektiivsus noorukitel vanuses kuni 18 aastat ei ole tõestatud. EVRA kasutamine lastel ja menarhe-eelses eas noorukitel ei ole asjakohane.

Manustamisviis EVRA asetatakse tervele, puhtale, kuivale, karvadeta nahale kas tuharapiirkonda, kõhule, õlavarre välisküljele või seljale rindkere ülaossa. Oluline on, et plaastri paigalduskohta ei hõõrutaks kitsaste riietega. EVRA’t ei tohi asetada rindadele ega punetavale, ärritusnähtudega või vigastatud nahale. Võimalike ärritusnähtude vältimiseks tuleb iga järgnev transdermaalne plaaster asetada uude kohta, kuid kehapiirkond võib jääda endiseks.

Transdermaalne plaaster surutakse kindlalt nahale, kuni servad on hästi kinni kleepunud.

Transdermaalse plaastri kleepuvuse säilitamiseks ei tohi meigitooteid, kreeme, ihupiima, puudrit ega teisi paikselt kasutatavaid tooteid kanda piirkonda, kuhu on asetatud transdermaalne plaaster või kuhu on plaanis peatselt transdermaalne plaaster asetada. Transdermaalse plaastri kindlat asetsemist soovitatakse iga päev kontrollida.

EVRA transdermaalset plaastrit ei tohi lõigata, kahjustada ega mingil moel muuta, sest see võib kahjustada kontratseptiivset toimet.

Kasutatud transdermaalsed plaastrid tuleb hävitada vastavalt lõigus 6.6 antud juhistele.

Kuidas alustada EVRA kasutamist

Kui eelmise menstruaaltsükli ajal ei ole hormonaalseid rasestumisvastaseid vahendeid kasutatud EVRA kasutamist alustatakse menstruaaltsükli esimesel päeval. Üks transdermaalne plaaster asetatakse nahale terveks järgnevaks täisnädalaks (7 päevaks). Esimese transdermaalse plaastri asetamise päev (päev 1/alustamispäev) määrab kindlaks edasised vahetuspäevad. Transdermaalse plaastri vahetuspäevad hakkavad olema alati samal nädalapäeval (tsükli päevad 8, 15, 22 ja järgmise ravitsükli 1. päev). 22. päeval algav neljas nädal on transdermaalse plaastri vaba.

Kui esimene ravitsükkel algab pärast menstruaaltsükli esimest päeva, tuleks esimese ravitsükli esimesel 7 järjestikusel päeval kasutada lisaks mõnda teist mittehormonaalset rasestumisvastast vahendit. Üleminek suukaudsetelt kombineeritud kontratseptiividelt EVRA transdermaalsele plaastrile EVRA kasutamist alustatakse tabletivabal perioodil tekkinud esimesel vereeritusega päeval. Kui 5 päeva jooksul pärast viimase tableti võtmist pole vereeritust tekkinud, tuleb enne ravi alustamist EVRA’ga välistada võimaliku raseduse olemasolu. Kui ravi algab pärast esimest vereeritusega päeva, tuleb järgneval 7 päeval kasutada lisaks mõnda mittehormonaalset rasestumisvastast vahendit.

Kui viimase rasestumisvastase tableti võtmisest on möödunud rohkem kui 7 päeva, võib olla tekkinud ovulatsioon ja seetõttu peaks naine enne EVRA kasutamist pöörduma oma arsti poole. Rasestumise võimalusega tuleb arvestada juhul, kui naine on olnud seksuaalvahekorras sellisel, ettenähtust pikemal pillidevabal perioodil.

Üleminek ainult gestageeni sisaldavalt kontratseptiivilt EVRA transdermaalsele plaastrile Ainult gestageeni sisaldavatelt pillidelt võib EVRA plaastrile üle minna ükskõik millisel päeval (implantaadi kasutamisel selle eemaldamise päeval, süstimise korral järgmise plaanitud süsti päeval), kuid esimesel 7 päeval tuleb lisaks kasutada mõnda muud rasestumisvastast vahendit.

Pärast aborti või raseduse katkemist Kuni 20. rasedusnädalani tehtud abordi või raseduse katkemise korral võib EVRA kasutamist alustada koheselt. Kui EVRA’t hakatakse kasutama vahetult pärast aborti või raseduse katkemist, ei ole samaaegselt vaja lisaks kasutada mõnda teist rasestumisvastast vahendit. Ovulatsioon võib tekkida esimese 10 päeva jooksul pärast aborti või raseduse katkemist.

Kui rasedus katkeb või abort tehakse pärast 20. rasedusnädalat, tuleb EVRA kasutamist alustada kas 21. abordijärgsel päeval või esimesel iseenesliku vereerituse päeval, ükskõik kumb tekib esimesena. Ovulatsiooni esinemissagedus 21. abordijärgsel päeval (20-nädalase raseduse puhul) pole teada.

Pärast sünnitust Kui last ei ole plaanis rinnaga toita, tuleks EVRA kasutamist alustada alates 4. nädalast pärast sünnitust. Kui kasutamist alustatakse hiljem, tuleks naisel soovitada esimesel 7 päeval kasutada lisaks mõnda muud rasestumisvastast vahendit. Kui aga naine on juba olnud seksuaalvahekorras, tuleb enne EVRA kasutamist välistada võimalik rasedus või oodata kuni esimese menstruatsiooni tekkimiseni.

Rinnaga toitmise ajal kasutamise kohta vt lõik 4.6.

Mida teha, kui transdermaalne plaaster tuleb osaliselt või täielikult lahti Kui EVRA transdermaalne plaaster eemaldub nahalt osaliselt või täielikult ja ei kleepu enam nahale tagasi, ei ole rasestumisvastane toime täielik. Kui EVRA on nahalt eemaldunud kas või ainult osaliselt:

Alla ühe päeva (vähem kui 24 tundi): transdermaalne plaaster tuleb asetada omale kohale tagasi või asendada see koheselt uue EVRA transdermaalse plaastriga. Lisaks pole vaja kasutada mõnda muud rasestumisvastast vahendit. Järgmine EVRA transdermaalne plaaster asetatakse tavalisel „vahetuspäeval“.
Üle ühe päeva (24 tundi ja rohkem) või kui kasutaja ei tea, millal on transdermaalne plaaster lahti tulnud: rasestumisvastane kaitse ei pruugi olla piisav. Tuleks lõpetada praegune kontratseptsioonitsükkel ja alustada koheselt uue tsükliga, asetades nahale uue EVRA transdermaalse plaastri. Nüüd on ka uus „päev 1“ ja uus „vahetuspäev“. Uue tsükli esimesel 7 päeval tuleks kasutada lisaks mõnda muud mittehormonaalset rasestumisvastast vahendit.

Sama transdermaalset plaastrit ei tohi uuesti tagasi asetada, kui selle kleepuvus on vähenenud. Sellisel juhul tuleb koheselt asetada uus transdermaalne plaaster. EVRA transdermaalse plaastri paigalhoidmiseks ei tohi kasutada teisi plaastreid või sidemeid.

Kui järgmise EVRA transdermaalse plaastri asetamine hilineb

Transdermaalse plaastri tsükli alguses (esimene nädal/päev 1): Rasestumisvastane kaitse ei pruugi olla piisav. Uue tsükli esimene transdermaalne plaaster tuleks paigaldada kohe, kui see meenub. Nüüd on ka uus „päev 1“ ja uus „vahetuspäev“. Uue tsükli esimesel 7 päeval tuleks kasutada lisaks mõnda mittehormonaalset rasestumisvastast vahendit. Kui naine on ettenähtust pikemal transdermaalse plaastri vabal perioodil olnud seksuaalvahekorras, tuleks arvestada võimaliku rasestumisega. Tsükli keskel (teine nädal/päev 8 või kolmas nädal/päev 15):

Üks või kaks päeva (kuni 48 tundi) hiljem: Koheselt tuleks asetada uus EVRA transdermaalne plaaster. Uus EVRA transdermaalne plaaster tuleks asetada tavalisel „vahetuspäeval“. Kui esimesele edasilükkunud transdermaalse plaastri asetamise päevale eelnenud 7 päeval kasutati transdermaalset plaastrit õigesti, ei ole vaja lisaks kasutada mõnda muud rasestumisvastast vahendit.
Rohkem kui kaks päeva (48 tundi ja enam) hiljem: Rasestumisvastane kaitse ei pruugi olla piisav. Kasutaja peaks lõpetama praeguse kontratseptsioonitsükli ja alustama koheselt uue neljanädalase tsükliga, asetades nahale uue EVRA transdermaalse plaastri. Nüüd on ka uus „päev 1“ ja uus „vahetuspäev“. Uue tsükli esimesel 7 päeval tuleks kasutada lisaks mõnda mittehormonaalset rasestumisvastast vahendit.

Tsükli lõpus (neljas nädal/päev 22)

Kui neljanda nädala (päev 22) alguses ei ole transdermaalset plaastrit eemaldatud, tuleks seda teha nii kiiresti kui võimalik. Järgmine tsükkel peaks algama tavalisel „vahetuspäeval“, selleks on päevale 28 järgnev päev. Mõne muu rasestumisvastase vahendi lisaks kasutamine pole vajalik.

Vahetuspäeva muutmine Menstruatsioonitsükli edasilükkamiseks ühe tsükli võrra peab naine asetama neljanda nädala alguses (päev 22) uue transdermaalse plaastri ja transdermaalse plaastri vaba perioodi seetõttu ei tule. Siiski võib transdermaalse plaastri kasutamise ajal tekkida verejooks või määrimine. Kuuenädalase transdermaalse plaastri kandmise järel peaks tegema 7-päevase transdermaalse plaastri vaba perioodi, mille järgselt tuleks EVRA regulaarset kasutamist uuesti alustada.

Kui patsient soovib „vahetuspäeva“ muuta, tuleb käimasolev tsükkel lõpetada, eemaldades kolmanda EVRA transdermaalse plaastri selleks ettenähtud päeval. Transdermaalse plaastri vabal nädalal tuleks valida uus vahetuspäev, asetades EVRA transdermaalse plaastri nahale soovitud päeva saabumisel. Mitte ühelgi juhul ei tohi transdermaalse plaastri vaba periood olla pikem kui 7 päeva. Mida lühem on transdermaalse plaastri vaba periood, seda suurem on võimalus, et patsiendil ei teki transdermaalse plaastri vabal ajal vereeritust. Vereeritus või määrimine võivad tekkida järgmise tsükli ajal. Kui tekib kerge nahaärritus Kui transdermaalse plaastri kasutamise ajal tekib nahaärritus, tuleb uus transdermaalne plaaster asetada uude nahapiirkonda ja see jääb sinna kuni järgmise vahetuspäevani. Korraga võib nahale asetada ainult ühe transdermaalse plaastri.

4.3 Vastunäidustused

KHK-sid ei tohi kasutada järgmiste seisundite esinemisel. Kui kirjeldatud haigusseisundid tekivad EVRA kasutamise ajal, tuleb EVRA kasutamine koheselt lõpetada.

Venoosne trombemboolia (VTE) või selle tekkerisk Venoosne trombemboolia – käesolev VTE (saab antikoagulantravi) või varem esinenud (nt süvaveeni tromboos või kopsuemboolia). Teadaolev pärilik või omandatud soodumus venoosse trombemboolia tekkeks, nt aktiveeritud C-valgu (APC) resistentsus (sh V faktori Leideni mutatsioon), antitrombiin III defitsiit, C-valgu defitsiit, S-valgu defitsiit. Suurem kirurgiline protseduur koos pikaajalise liikumatusega (vt lõik 4.4).

Mitme riskifaktori olemasolust põhjustatud venoosse trombemboolia kõrge risk (vt lõik 4.4).
Arteriaalse trombemboolia (ATE) või selle tekkerisk Arteriaalne trombemboolia – käesolev või anamneesis olev arteriaalne trombemboolia (nt müokardiinfarkt) või selle eelne seisund (nt stenokardia). Tserebrovaskulaarne haigus – insult praegu või anamneesis või selle eelne seisund (nt mööduv isheemiline atakk). Teadaolev pärilik või omandatud eelsoodumus arteriaalse trombemboolia tekkeks, nt hüperhomotsüsteineemia ja fosfolipiidivastased antikehad (kardiolipiinivastased antikehad, luupusantikoagulant). Varem esinenud koldeliste neuroloogiliste sümptomitega migreen. Kõrge arteriaalse trombemboolia tekkerisk mitme riskifaktori koosesinemise tõttu (vt lõik 4.4) või kui esineb üks tõsine riskifaktor nagu: vaskulaarsete sümptomitega suhkurtõbi. raske hüpertensioon. raske düslipoproteineemia.
Ülitundlikkus toimeainete või lõigus 6.1 loetletud mis tahes abiainete suhtes
Rinnanäärmevähi esinemine või selle kahtlus.
Endomeetriumi kartsinoom või mõne muu östrogeen-sõltuva kasvaja esinemine või kahtlus.
Maksafunktsiooni häired, mis on tingitud ägedast või kroonilisest hepatotsellulaarsest haigusest.
Maksaadenoom või -kartsinoom.
Ebaselge põhjusega günekoloogiline verejooks.
Samaaegne kasutamine ombitasviiri/paritapreviiri/ritonaviiri ja dasabuviiri sisaldavate ravimitega, glekapreviiri/pibrentasviiri või sofosbuviiri/velpatasviiri/voksilapreviiri sisaldavate ravimpreparaatidega (vt lõik 4.5).

4.4 Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel

Hoiatused

Allnimetatud ükskõik millise seisundi või riskifaktori esinemisel tuleb EVRA sobivust arutada koos naisega.

Naisele tuleb öelda, et nimetatud seisundite või riskifaktorite ägenemisel või esmakordsel ilmnemisel tuleb pöörduda oma arsti poole, et teha kindlaks, kas EVRA kasutamine tuleb katkestada. Puuduvad kliinilised andmed tõestamaks, et transdermaalne plaaster on ohutum kui kombineeritud suukaudsed kontratseptiivid.

EVRA ei ole näidustatud raseduse ajal kasutamiseks (vt lõik 4.6).

Venoosse trombemboolia (VTE) risk

Mis tahes kombineeritud hormonaalse kontratseptiivi (KHK) kasutamine suurendab venoosse trombemboolia (VTE) tekkimise riski võrreldes mittekasutamisega. Levonorgestreeli, norgestimaati või noretisterooni sisaldavad ravimid on madalaima VTE tekkeriskiga. Muudel ravimitel, nt EVRA, võib riskimäär olla kuni kaks korda suurem. Otsus mis tahes ravimi kasutamise kohta, mis ei ole madalaima VTE tekkeriskiga, tuleb teha alles pärast naisega nõu pidamist, veendumaks, et ta mõistab EVRA kasutamisega seotud VTE tekkeriski; seda, kuidas tema olemasolevad riskifaktorid seda riski mõjutavad ja et tema VTE tekkerisk on kõige kõrgem esmakordse kasutamise esimesel kasutamisaastal. On olemas ka mõned tõendid selle kohta, et risk suureneb KHK uuesti kasutama hakkamisel pärast 4-nädalast või pikemat pausi ravimi kasutamises.

Ligikaudu kahel (2) naisel 10 000st, kes ei kasuta KHK-d ja kes ei ole rasedad, tekib VTE ühe aasta jooksul. Siiski võib individuaalne risk olla suurem sõltuvalt olemasolevatest riskifaktoritest (vt allpool). Hinnanguliselt tekib 10 000st naisest, kes kasutavad väikeses annuses levonorgestreeli sisaldavat KHK-d, ligikaudu kuuel (6)1 VTE ühe aasta jooksul. Uuringud pakuvad, et VTE esinemissagedus on EVRA’t kasutavatel naistel kuni kaks (2) korda suurem kui levonorgestreeli sisaldavaid KHK-sid kasutavatel naistel. See vastab ligikaudu 6...12 VTE juhule aastas 10 000 naise hulgas, kes kasutavad EVRA’t.

VTE-de arv aasta kohta on mõlemal juhul väiksem kui on eeldatav arv naistel raseduse ajal või sünnitusjärgsel perioodil.

VTE võib surmaga lõppeda 1-2% juhtudest.

VTE juhtude arv

Mitte-CHC kasutaja Levonorgestreeli sisaldavad CHC-d Norelgestromiini sisaldavad CHC-d (2 sündmust) (5-7 sündmust) (6-12 sündmust)

Väga harva on KHK kasutajatel teatatud tromboosist teistes veresoontes, nt maksa-, soolekinnisti-, neeru- või reetinaveenides ja -arterites.

VTE riskifaktorid KHK kasutajate hulgas võib venoosse trombemboolia tüsistuste risk märkimisväärselt suureneda naistel, kellel on täiendavad riskifaktorid, eriti, kui riskifaktoreid on mitu (vt tabelit).

EVRA on vastunäidustatud, kui naisel on mitu riskifaktorit, mistõttu on tal kõrge venoosse tromboosi tekkerisk (vt lõik 4.3). Kui naisel on rohkem kui üks riskifaktor, võib riski suurenemine olla suurem kui üksikute faktorite summa. Sellisel juhul tuleb arvestada VTE koguriski naisele. Kui kasu ja riski suhe on negatiivne, ei tohi KHK-d määrata (vt lõik 4.3).

1 Levonorgestreeli sisaldavate KHK-de suhtelise riski vahemiku keskpunkt 5-7 10 000 naiseaasta kohta vastab ligikaudu 2,3-3,6 mittekasutaja juhule.

Tabel: VTE riskifaktorid Riskifaktor Märkus Rasvumus (kehamassiindeks üle KMI suurenemisel suureneb risk märkimisväärselt 30 kg/m²) Eriti oluline on seda arvestada siis, kui eksisteerivad ka Pikaajaline liikumatus, suurem Nendel juhtudel on soovitatav plaastri kasutamine kirurgiline protseduur, mis tahes jalgade katkestada (korralise kirurgilise protseduuri korral või vaagnapiirkonna operatsioon, vähemalt neli nädalat varem) ja mitte taasalustada enne, neuroloogiline operatsioon või suur kui täielikust remobilisatsioonist on möödunud kaks trauma nädalat. Soovimatu raseduse vältimiseks tuleb kasutada Märkus. Ajutine liikumatus, sh Kui EVRA kasutamist ei ole eelnevalt katkestatud, tuleb lennureis üle 4 tunni, võib samuti olla kaaluda tromboosivastast ravi. VTE riskifaktor, eriti naistel, kellel on teisi riskifaktoreid Esinemine perekonnas (venoosne Päriliku eelsoodumuse kahtluse korral peab naise enne trombemboolia õdedel/vendadel või ükskõik millise KHK määramist saatma eriarsti vanematel, eriti just suhteliselt varases konsultatsioonile. eas) Muud VTE-ga seotud haigusseisundid Vähkkasvaja, süsteemne erütematoosne luupus, Vanuse tõus Eriti üle 35 aasta. Puudub üksmeel varikoossete veenide ja pindmise tromboflebiidi võimaliku rolli kohta venoosse tromboosi tekkimisel või progresseerumisel.

Arvestada tuleb trombemboolia tekkeriski suurenemist raseduse ajal, eriti sünnitusjärgse 6 nädala vältel (teavet raseduse ja imetamise kohta vt lõik 4.6).

VTE sümptomid (süvaveeni tromboos ja kopsuemboolia) Sümptomite ilmnemisel tuleb soovitada naistel kohe arsti poole pöörduda ja teavitada tervishoiutöötajat KHK võtmisest.

Süvaveeni tromboosi sümptomite hulka võivad kuuluda:

ühepoolne jala ja/või jalalaba paistetus või paistetus piki jalaveeni;
valu või tundlikkus jalas, mis võib tunda anda ainult seistes või kõndides;
haige jala kõrgem temperatuur; jalanaha punetus või värvimuutus.

Kopsuemboolia sümptomite hulka võivad kuuluda:

äkki tekkiv ebaselge põhjusega õhupuudus või kiire hingamine;
äkki tekkiv köha, millega võib kaasneda veriköha;
terav valu rindkeres;
tugev peapööritus või pearinglus;
kiire või ebakorrapärane südamerütm.

Mõned nendest sümptomitest (nt õhupuudus, köha) on mittespetsiifilised ja neid võidakse ekslikult tõlgendada tavalisemate või vähem raskete nähtudena (nt hingamisteede nakkused). Veresoonte oklusiooni muude märkide hulka võivad kuuluda jäseme äkiline valu, paistetamine või kergelt sinine värvus.

Kui oklusioon tekib silmas, võivad sümptomid varieeruda valutust hägustunud nägemisest kuni tekkida võiva nägemiskaotuseni. Mõnikord võib nägemiskaotus tekkida peaaegu kohe.

Arteriaalse trombemboolia (ATE) risk

Epidemioloogilised uuringud on seostanud KHK-de kasutamist arteriaalse trombemboolia (müokardiinfarkt) või tserebrovaskulaarse haiguse (nt mööduv isheemiline atakk, insult) suurema tekkeriskiga. Arteriaalse trombemboolia sündmused võivad lõppeda surmaga. ATE riskifaktorid KHK kasutajate hulgas võib arteriaalse trombemboolia tüsistuste või tserebrovaskulaarse haiguse risk suureneda riskifaktoritega naistel (vt tabel). EVRA on vastunäidustatud, kui naisel on üks tõsine või mitu ATE riskifaktorit, mille tõttu on tal kõrge arteriaalse tromboosi tekkerisk (vt lõik 4.3). Kui naisel on rohkem kui üks riskifaktor, võib riski suurenemine olla suurem kui üksikute faktorite summa. Sellisel juhul tuleb arvestada koguriski naisele. Kui kasu ja riski suhe on negatiivne, ei tohi KHK-d määrata (vt lõik 4.3).

Tabel. ATE riskifaktorid Riskifaktor Märkus Vanuse tõus Eriti üle 35 aasta Suitsetamine Naistel tuleb soovitada mitte suitsetada, kui nad soovivad Hüpertensioon Rasvumus (kehamassiindeks üle KMI suurenemisel suureneb risk märkimisväärselt. 30 kg/m²) Eriti oluline on see täiendavate riskifaktoritega naistel. Esinemine perekonnas (arteriaalne Päriliku eelsoodumuse kahtluse korral peab naise enne trombemboolia õdedel/vendadel või ükskõik millise KHK määramist saatma eriarsti vanematel, eriti just suhteliselt varases konsultatsioonile. eas, nt enne 50. eluaastat) Migreen Migreeni esinemissageduse või raskusastme Muud vaskulaarsete häiretega seotud Suhkurtõbi, hüperhomotsüsteineemia, südameklapi haigusseisundid kahjustus ja kodade virvendus, düslipoproteineemia ja

ATE sümptomid Sümptomite ilmnemisel tuleb soovitada naisel kohe arsti poole pöörduda ja teavitada tervishoiutöötajat KHK võtmisest.

Tserebrovaskulaarse haiguse sümptomite hulka võivad kuuluda:

äkki tekkinud tuimus või nõrkus näos, käsivarres või jalas, eriti ühel kehapoolel;
äkki tekkinud kõndimisraskus, pearinglus, tasakaalu-või koordinatsioonihäired;
äkki tekkinud segasusseisund, rääkimis- või mõistmisraskus;
äkki tekkinud nägemishäire ühes või mõlemas silmas;
äkki tekkinud, tugev või pikaajaline peavalu teadmata põhjusel;
teadvusekadu või minestamine koos krampidega või ilma.

Ajutised sümptomid viitavad sellele, et tegemist on mööduva isheemilise atakiga (TIA).

Müokardiinfarkti (MI) sümptomite hulka võivad kuuluda:

valu, ebamugavustunne, survetunne, raskustunne, pitsitamis- või täistunne rindkeres, käsivarres või rinnaku all;
ebamugavustunne, mis kiirgab selga, lõuga, kurku, käsivarde, kõhtu;
täistunne, seedehäired või lämbumistunne;
higistamine, iiveldus, oksendamine või pearinglus;
ülemäärane nõrkus, ärevus või õhupuudus;

kiired või ebakorrapärased südamelöögid.

Kombineeritud kontratseptiive kasutavaid naisi tuleb juhendada, et nad pöörduksid võimalike tromboosile viitavate sümptomite tekkimisel oma arsti poole. Tromboosi diagnoosimisel või selle kahtluse korral tuleb hormonaalsete kontratseptiivide kasutamine lõpetada. Kuna antikoagulantravi on teratogeense toimega (kumariinid), tuleb samaaegselt kasutada muid rasestumisvastaseid vahendeid. Kasvajad Kuigi mõnedes epidemioloogilistes uuringutes on hormonaalsete kontratseptiivide pikaajalistel kasutajatel kirjeldatud emakakaelavähi riski tõusu, pole ühist seisukohta, kui palju mõjutavad saadud tulemust seksuaalkäitumine ja muud faktorid, nagu näiteks inimese papilloomiviiruse (HPV) esinemine.

54 epidemioloogilise uuringu metaanalüüsi tulemusena on kombineeritud hormonaalseid rasestumisvastaseid tablette kasutavatel naistel pisut suurenenud risk (RR=1,24) rinnanäärmevähi tekkeks. See risk väheneb järk-järgult 10 aasta jooksul pärast kombineeritud hormonaalsete rasestumisvastaste tablettide kasutamise lõpetamist. Kuna rinnanäärmevähki esineb alla 40 aasta vanuste naiste seas harva, on diagnoositud rinnanäärmevähijuhtude arvu suurenemine hetkel ja hiljuti kombineeritud hormonaalseid rasestumisvastaseid tablette kasutanud naiste seas väike, võrreldes rinnanäärmevähi üldriskiga. Kombineeritud hormonaalsete rasestumisvastaste tablettide kasutajate seas on reeglina diagnoositud rinnanäärmevähi juhud varasemas staadiumis võrreldes naistega, kes ei ole kunagi kombineeritud hormonaalseid rasestumisvastaseid tablette kasutanud. Täheldatud riski tõus võib olla tingitud rinnanäärmevähi varasemast diagnoosimisest kombineeritud hormonaalsete rasestumisvastaste tablettide kasutajate seas, kombineeritud hormonaalsete rasestumisvastaste tablettide bioloogilisest mõjust või mõlemast tegurist korraga.

Kombineeritud hormonaalsete rasestumisvastaste tablettide kasutajatel on harvadel juhtudel kirjeldatud healoomulisi maksakasvajaid ja veelgi harvem pahaloomulisi maksakasvajaid. Üksikjuhtudel on nimetatud kasvajad põhjustanud eluohtlikke kõhusiseseid verejookse. Seetõttu tuleks raske ülakõhuvalu, maksa suurenemise või kõhusisese verejooksu nähtude tekkimisel EVRA kasutajatel diferentsiaaldiagnoosis arvestada ka maksakasvaja võimalusega. Psühhiaatrilised häired Hormonaalsete rasestumisvastaste vahendite üldtuntud kõrvaltoimed on meeleolulangus ja depressioon (vt lõik 4.8). Depressioon võib olla tõsine ning see on suitsiidikäitumise ja suitsiidi üldtuntud riskitegur. Meeleolumuutuste ja depressioonisümptomite tekkimisel, sealhulgas kohe pärast ravi alustamist, tuleb naistel soovitada pöörduda oma arsti poole.

Muud seisundid

Naistel kehakaaluga 90 kg ja enam võib rasestumisvastane toime olla vähenenud (vt lõigud 4.2 ja 5.1).
Hüpertriglütserideemia olemasolu korral või selle esinemisel perekonnas võib kombineeritud hormonaalsete kontratseptiivide kasutamisel pankreatiidi risk olla suurenenud.
Kuigi kerget vererõhu tõusu on kirjeldatud paljudel hormonaalseid kontratseptiive tarvitavatel naistel, esineb kliiniliselt olulist vererõhu tõusu harva. Kindlat seost hormonaalsete kontratseptiivide kasutamise ja hüpertensiooni vahel pole tõestatud. Kui kombineeritud hormonaalsete rasestumisvastaste tablettide kasutamisel hüpertensiooniga patsientidel jäävad kõrged vererõhu väärtused püsima ja vererõhk ei allu antihüpertensiivsele ravile, tuleb kombineeritud hormonaalsete kontratseptiivide kasutamine lõpetada. Kombineeritud hormonaalsete kontratseptiivide kasutamist võib uuesti jätkata, kui antihüpertensiivse raviga on saavutatud vererõhu normaalsed väärtused.
Nii raseduse ajal kui ka seoses kombineeritud hormonaalsete rasestumisvastaste tablettide kasutamisega on kirjeldatud järgmiste haigusseisundite teket või nende ägenemist, kuid seos kombineeritud hormonaalsete rasestumisvastaste tablettide tarvitamisega ei ole veel lõplikult selge: kolestaasist tingitud nahakollasus ja/või -sügelemine, sapipõie haigus, sh koletsüstiit ja kolelitiaas, porfüüria, süsteemne erütematoosne luupus, hemolüütilis-ureemiline sündroom, Sydenhami korea, rasedusaegne herpes (Herpes gestationis), otoskleroosist tingitud kuulmise kadumine.

Ägeda või kroonilise maksafunktsiooni häire korral võib osutuda vajalikuks kombineeritud hormonaalsete kontratseptiivide kasutamise katkestamine, kuni maksafunktsiooni näitajad normaliseeruvad. Eelmise raseduse ajal või suguhormoonide varasemal kasutamisel esinenud kolestaasist tingitud nahasügelemise taastekkimisel tuleb kombineeritud hormonaalsete kontratseptiivide kasutamine katkestada.
Kuigi kombineeritud hormonaalsed kontratseptiivid võivad mõjutada perifeerset insuliinresistentsust ja veresuhkru väärtust, puuduvad andmed, mis kinnitaksid vajadust diabeedi raviskeemi muutmiseks kombineeritud hormonaalsete kontratseptiivide kasutamise ajal. Siiski tuleks diabeedihaigeid hoolikalt jälgida eelkõige EVRA kasutamise alguses.
Kombineeritud hormonaalsete kontratseptiivide kasutamise ajal on kirjeldatud endogeense depressiooni, epilepsia, Crohni tõve ja haavandilise koliidi ägenemist.
Östrogeenide manustamine võib indutseerida või süvendada päriliku ja omandatud angioödeemi sümptomeid.
Hormonaalsete kontratseptiivide kasutamise ajal võivad aeg-ajalt tekkida kloasmid, eelkõige juhtudel, kui kasutajatel on raseduse ajal esinenud kloasme. Kloasmide tekke soodumusega patsiendid peaksid EVRA kasutamise ajal vältima liigset kokkupuudet päikese või ultraviolettkiirgusega. Kloasmid võivad olla mittetäielikult taanduvad.

Meditsiiniline läbivaatus/konsultatsioon Enne EVRA alustamist või taasalustamist tuleb naiselt võtta täielik meditsiiniline anamnees (sh perekonna anamnees) ja välistada rasedus. Naisel tuleb mõõta vererõhku ja lähtudes vastunäidustustest (vt lõik 4.3) ja hoiatustest (vt lõik 4.4) füüsiline läbivaatus. Oluline on juhtida naise tähelepanu venoosse ja arteriaalse tromboosiga seotud teabele, sh EVRA riskile võrdluses teiste KHK-dega, VTE ja ATE sümptomitele, teadaolevatele riskifaktoritele ja sellele, mida teha tromboosikahtluse korral.

Naisel tuleb paluda tähelepanelikult lugeda kasutaja infolehte ja järgida seal antud soovitusi. Uuringute tegemise sagedus ja olemus peab põhinema kehtivatel ravijuhistel ja need tuleb kohandada igale naisele eraldi.

Naistele tuleb selgitada, et suukaudsed rasestumisvastased vahendid ei kaitse HIV-nakkuste (AIDS) ega teiste sugulisel teel levivate haiguste eest.

Ebaregulaarsed verejooksud Kõikide kombineeritud hormonaalsete rasestumisvastaste vahendite puhul võivad tekkida ebaregulaarsed günekoloogilised verejooksud (määrimine või tsüklivälised verejooksud), seda eelkõige esimestel kasutamiskuudel. Seetõttu on arstipoolne hinnang ebaregulaarsete verejooksude kohta vajalik alles pärast kohanemisperioodi (ligikaudu kolm tsüklit). Kui tsüklivälised verejooksud püsivad või tekivad varem regulaarsete tsüklite järgselt (kui EVRA’t kasutati vastavalt soovitatud skeemile), tuleks otsida lisaks EVRA’le mingit muud põhjust. Arvestada tuleks mittehormonaalseid põhjuseid ja vajadusel teostada vastavad diagnostilised protseduurid, et välistada võimaliku raseduse olemasolu või selgitada välja orgaaniline haigus. Protseduurid võivad sisaldada küretaaži. Osadel naistel ei pruugi transdermaalse plaastri vabal perioodil vereeritust tekkida. Kui EVRA’t on kasutatud vastavalt ettenähtud juhistele (vt lõik 4.2), ei ole rasestumine tõenäoline. Kui EVRA’t ei ole enne esimest ärajäänud verejooksu kasutatud juhistele vastavalt või kui vahele on jäänud kaks menstruatsioonitaolist vereeritust, tuleks enne EVRA kasutamise jätkamist välistada võimaliku raseduse olemasolu. Osadel kasutajatel võib hormonaalse kontratseptsiooni katkestamise järel tekkida amenorröa või oligomenorröa, eriti kui seda esines ka enne rasestumisvastase vahendi kasutama hakkamist.

4.5 Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed

Märkus: võimalike koostoimete väljaselgitamiseks tuleb tutvuda samaaegselt määratavate ravimpreparaatide tooteinformatsiooniga.

Farmakodünaamilised koostoimed Kliinilistes uuringutes patsientidega, kes said C-viirushepatiidi infektsiooni (HCV) raviks ombitasviiri/paritapreviiri/ritonaviiri ja dasabuviiri sisaldavaid ravimpreparaate koos ribaviriiniga või ilma, esines etünüülöstradiooli sisaldavaid ravimeid (näiteks kombineeritud hormonaalsed kontratseptiivid, KHK-d) kasutanud naistel transaminaaside (ALAT) aktiivsuse suurenemist rohkem kui 5 korda üle normi ülempiiri (ULN) märkimisväärselt sagedamini. Lisaks täheldati ALAT aktiivsuse tõusu ka glekapreviiri/pibrentasviiriga või sofosbuviiri/velpatasiviiri/voksilapreviiriga ravi saanud naistel, kes kasutasid etünüülöstradiooli sisaldavaid ravimeid nagu KHK-d (vt lõigud 4.3). Seetõttu tuleb EVRA kasutajad üle viia alternatiivsele kontratseptsioonimeetodile (nt ainult progesterooni sisaldav või mittehormonaalne meetod) enne ravi alustamist nende kombineeritud raviskeemidega. EVRA kasutamist võib taasalustada 2 nädalat pärast ravi lõpetamist nende kombineeritud raviskeemidega.

Teiste meditsiiniliste preparaatide toimed EVRA’le Koostoimed võivad esineda koos mikrosomaalseid ensüüme indutseerivate ravimitega, mis võivad põhjustada suguhormoonide kliirensi tõusu ning see võib viia tsükliväliste verejooksude tekkeni ja/või rasestumisvastase toime vähenemiseni. Kirjanduses on teatatud järgmistest koostoimetest.

Toimeained, mis tõstavad kombineeritud hormonaalsete kontratseptiivide kliirensit (KOK efektiivsuse vähenemine ensüümide indutseerimise tagajärjel), nt: barbituraadid, bosentaan, karbamasepiin, fenütoiin, primidoon, rifampitsiin, modafiniil ja HIV ravimid ritonaviir, nevirapiin ja efavirens ning võimalik, et ka felbamaat, griseofulviin, okskarbasepiin, topiramaat ja taimset ravimit liht-naistepuna ürti (Hypericum perforatum) sisaldavad ravimid.

Ravi Ensüümide indutseerimist võib täheldada pärast mõnepäevast ravi. Maksimaalne ensüüme indutseeriv toime esineb üldjuhul ligikaudu 10. päeval, kuid võib seejärel jääda püsima, kuni ravimpreparaadi kasutamise lõpetamisest on möödunud vähemalt 4 nädalat.

Lühiajaline ravi Naised, kes saavad lühiajaliselt ravimeid, mis indutseerivad ravimite metabolismis osalevaid maksaensüüme või eraldi toimeaineid, mis indutseerivad neid ensüüme, peavad ajutiselt lisaks EVRA’le kasutama barjäärimeetodit, st kaasneva ravimi manustamise ajal ja 28 päeva pärast kaasneva ravimi ärajätmist.

Kui kaasnevat ravimit manustatakse edasi pärast kolmenädalast plaastri kandmise perioodi, tuleb järgmine plaaster peale panna kohe, ilma tavalist transdermaalse plaastri vaba intervalli tegemata. Pikaajaline ravi Naistel, kes saavad pikaajalist ravi ensüüme indutseerivate toimeainetega, on soovitatav kasutada mõnda teist usaldusväärset mittehormonaalset rasestumisvastast vahendit.

Toimeained, mis mõjutavad KOK kliirensit erinevatel viisidel Manustamisel koos KOK-idega võivad paljud HIV proteaasi inhibiitorite ja mittenukleosiidsete pöördtranskriptaasi inhibiitorite kombinatsioonid, kaasa arvatud kombinatsioonid HCV inhibiitoritega, suurendada või vähendada östrogeenide või gestageenide plasmakontsentratsioone. Nende muutuste kogumõju võib mõnel juhul osutuda kliiniliselt oluliseks.

Seetõttu tuleb tutvuda samaaegselt kasutatavate HIV ravimpreparaatide ravimi omaduste kokkuvõtetega, et välja selgitada võimalikud koostoimed ja kõik nendest tulenevad soovitused. Väikseimagi kahtluse korral peavad proteaasi inhibiitori või mittenukleosiidse pöördtranskriptaasi inhibiitoriga ravi saavad naised kasutama täiendavat rasestumisvastast barjäärimeetodit.

Etünüülöstradiooli metabolismi inhibeerimine On tõestatud, et etorikoksiib suurendab etünüülöstradiooli taset plasmas (50 kuni 60%), kui seda võetakse samaaegselt suukaudsete kolmefaasiliste hormonaalsete rasestumisvastaste pillidega.

Arvatakse, et etorikoksiib suurendab etünüülöstradiooli taset, kuna see inhibeerib sulfotransferaasi toimet, seeläbi inhibeerides etünüülöstradiooli metabolismi. EVRA toime teistele ravimitele Hormonaalsed kontratseptiivid võivad mõjutada teatud teiste toimeainete metabolismi. Kontsentratsioon plasmas ja kudedes võib seetõttu suureneda (nt tsüklosporiin). Võimalik, et tuleb kohandada samaaegselt manustatava ravimi annust.

Lamotrigiin: Kombineeritud hormonaalsete rasestumisvastaste vahendite puhul on täheldatud samaaegselt manustatud lamotrigiini kontsentratsiooni olulist vähenemist plasmas, mis on tõenäoliselt tingitud lamotrigiini glükuronidatsiooni indutseerimisest. See võib vähendada kontrolli krampide üle, mistõttu võib olla vajalik kohandada lamotrigiini annuseid.

Laboratoorsed analüüsid Rasestumisvastaste steroidide kasutamine võib mõjutada teatud laboratoorsete analüüside tulemusi, sealhulgas maksa, kilpnäärme, neerupealise ja neerufunktsiooni biokeemilisi näitajaid, (kandja)valkude, nt kortikosteroididega seonduvate globuliinide ja lipiidide/lipoproteiinide fraktsioonide taset plasmas, süsivesikute ainevahetuse näitajaid ja koagulatsiooni ning fibrinolüüsi näitajaid. Muutused püsivad üldiselt normaalses laboratoorses vahemikus.

4.6 Fertiilsus, rasedus ja imetamine

Rasedus EVRA on vastunäidustatud raseduse ajal.

Epidemioloogiliste uuringute põhjal puudub suurenenud risk sünnidefektide tekkeks lastel, kelle emad kasutasid enne rasestumist suukaudseid kombineeritud kontratseptiive. Enamus hiljuti läbiviidud uuringutest ei viita samuti suukaudsete kombineeritud rasestumisvastaste tablettide teratogeensele toimele, kui hormonaalseid kontratseptiive on kogemata kasutatud raseduse varases staadiumis.

Vähesed andmed, mis on saadud raseduse tulemi kohta raseduse ajal EVRA’t kasutanud naistel, ei võimalda teha järeldusi ravimi rasedusaegse ohutuse kohta.

Loomkatsed on näidanud kahjulikku toimet raseduse ja imetamise ajal (vt lõik 5.3). Loomkatsete andmete alusel ei saa välistada toimeaine hormonaalsest aktiivsusest tingitud kõrvaltoimeid. Kuid üldine kogemus suukaudsete kombineeritud kontratseptiivide kasutamise kohta raseduse ajal ei ole tõestanud olulist kahjulikku toimet inimesel.

Kui naine rasestub EVRA kasutamise ajal, tuleb EVRA kasutamine koheselt lõpetada. Kui hakatakse uuesti EVRA’t kasutama, tuleb arvesse võtta, et sünnitusjärgsel perioodil on risk VTE tekkeks suurenenud (vt lõigud 4.2 ja 4.4).

Imetamine Kombineeritud hormonaalsed rasestumisvastased tabletid võivad mõjutada rinnaga toitmist, muutes rinnapiima kogust ja koostist. Seetõttu ei soovitata EVRA’t kasutada, enne kui lapse rinnaga toitmine on lõpetatud.

Fertiilsus Pärast EVRA kasutamise lõpetamist võib naistel esineda viljastumisvõime hilinemist.

4.7 Toime reaktsioonikiirusele

EVRA ei mõjuta või mõjutab ebaoluliselt autojuhtimise ja masinate käsitsemise võimet.

4.8 Kõrvaltoimed

Ohutusprofiili kokkuvõte EVRA’ga teostatud kliinilistes uuringutes olid kõige sagedasemateks kõrvaltoimeteks peavalu, iiveldus ja rindade hellus, mis esinesid vastavalt 21,0%, 16,6% ja 15,9% patsientidest. Kõrvaltoimed, mis võivad esineda ravi algul, kuid tavaliselt kaovad esimese kolme tsükli järel, on määrimine, rindade hellus ja iiveldus. Valitud kõrvaltoimete kirjeldus KHK-sid kasutavatel naistel on täheldatud suuremat riski arteriaalsete ja venoossete trombootiliste ja trombembooliliste sündmuste, sh müokardiinfarkti, insuldi, mööduvate isheemiliste atakkide, venoosse tromboosi ja kopsuemboolia tekkeks, mida on põhjalikumalt kirjeldatud lõigus 4.4.

Kõrvaltoimete loetelu tabelis Ravimi ohutust hinnati 3322 seksuaalselt aktiivsel naisel, kes osalesid kolmes III faasi kliinilises uuringus, mille ülesehitus võimaldas hinnata kontratseptiivset efektiivsust. Uuritavatel viidi läbi 6 või 13 kontratseptsiooni tsüklit (EVRA või võrdlusravimina suukaudne kontratseptiiv), kusjuures vähemalt ühel korral manustati uuringuravimi annus ning koguti ohutusandmed. Tabel 1 allpool peegeldab kõrvaltoimeid, millest on teatatud kliinilistes uuringutes ja turuletulekujärgse kogemuse jooksul. MedDRA esinemissageduste liigitus: väga sage (≥ 10); sage (≥ 1/100 kuni < 1/10); aeg-ajalt (≥ 1/1000 kuni < 1/100); harv (≥ 1/10 000 kuni < 1/1000); väga harv (< 1/10 000); teadmata (ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel).

Tabel 1: Kõrvaltoimete esinemissagedused Organsüsteemi klass Kõrvaltoime Esinemissagedus Infektsioonid ja infestatsioonid sage (Vulvo)vaginaalne seeninfektsioon

harv Pustulaarne lööve* Hea-, pahaloomulised ja täpsustamata kasvajad (sealhulgas tsüstid ja polüübid) harv Maksakasvaja*† Immuunsüsteemi häired aeg-ajalt Ülitundlikkus harv Anafülaktiline reaktsioon* teadmata Päriliku ja omandatud angioödeemi sümptomite süvenemine Ainevahetus- ja toitumishäired aeg-ajalt Hüperkolesteroleemia

harv Hüperglükeemia* Psühhiaatrilised häired sage Meeleolu-, afekti- ja ärevushäired

aeg-ajalt Unetus

harv Viha* Närvisüsteemi häired väga sage Peavalu sage Migreen

harv Tserebrovaskulaarne sündmus**† Silma kahjustused harv Kontaktläätsetalumatus* Südame häired harv Arteriaalne trombemboolia Vaskulaarsed häired aeg-ajalt Hüpertensioon

harv Hüpertensiivne kriis* Respiratoorsed, rindkere ja mediastiinumi häired harv Kopsu (arteri) tromboos*† Seedetrakti häired väga sage Iiveldus

sage Kõhuvalu

harv Koliit* Maksa ja sapiteede häired harv Koletsüstiit Naha ja nahaaluskoe kahjustused sage Akne

aeg-ajalt Alopeetsia harv Angioödeem* Lihas-skeleti ja sidekoe kahjustused sage Lihasspasmid Reproduktiivse süsteemi ja rinnanäärme häired väga sage Rindade hellus

sage Düsmenorröa

aeg-ajalt Galaktorröa

harv Emakakaela düsplaasia* Üldised häired ja manustamiskoha reaktsioonid sage Halb enesetunne

aeg-ajalt Generaliseerunud tursed

harv Näo turse* Uuringud sage Kehakaalu suurenemine aeg-ajalt Vererõhu tõus

harv Veresuhkru taseme langus*†

* Turuletulekujärgsed teatised. ** Sh kõrvaltoimed, millest teatati kliinilistes uuringutes ja turuletulekujärgsetes teatistes. † Vt lõik 4.4. Võimalikest kõrvaltoimetest teatamine Ravimi võimalikest kõrvaltoimetest on oluline teatada ka pärast ravimi müügiloa väljastamist. See võimaldab jätkuvalt hinnata ravimi kasu/riski suhet. Tervishoiutöötajatel palutakse kõigist võimalikest kõrvaltoimetest teatada riikliku teavitamissüsteemi (vt V lisa) kaudu.

4.9 Üleannustamine

Suukaudsete kontratseptiivide suurte annuste manustamisel ei ole kirjeldatud raskete haigusnähtude teket. Üleannustamine võib põhjustada iiveldust või oksendamist. Osadel naistel võib tekkida tupeverejooks. Üleannustamise kahtluse korral tuleks eemaldada kõik transdermaalsed rasestumisvastased plaastrid ja rakendada sümptomaatilist ravi.

5. FARMAKOLOOGILISED OMADUSED

5.1 Farmakodünaamilised omadused

Farmakoterapeutiline rühm: suguhormoonid ja genitaalsüsteemi modulaatorid, gestageenide ja östrogeenide fikseeritud kombinatsioonid; ATC-kood: G03AA13.

Toimemehhanism EVRA toimemehhanismiks on gonadotropiinide supressioon östradiooli ja norelgestromiini östrogeense ja progestageense toime kaudu. Esmaseks toimemehhanismiks on ovulatsiooni pärssimine ning seda täiendavad muutused emakaela lima koostises ja endomeetriumi paksuses.

Kliiniline efektiivsus ja ohutus Pearli indeksid (vt tabel):

Uuringurühm CONT-002 CONT-003 CONT-003 CONT-004 CONT-004 Kõik EVRA EVRA KOK* EVRA KOK* EVRA Tsüklite arv 10 743 5831 4592 5095 4005 21 669 Üldine Pearli 0,73 0,89 0,57 1,28 2,27 0,90 indeks (95% (0,15; (0,02; (0,0; 1,35) (0,16; (0,59; (0,44; CI) 1,31) 1,76) 2,39) 3,96) 1,35) Meetodi 0,61 0,67 0,28 1,02 1,30 0,72 kasutamisveaga (0,0; 1,14) (0,0; 1,42) (0,0; 0,84) (0,02; (0,03; (0,31; seotud Pearli 2,02) 2,57) 1,13) indeks (95% CI) * DSG 150 mikrogrammi + 20 mikrogrammi EE. KOK = kombineeritud peroraalsed kontratseptiivid ** 50 mikrogrammi LNG + 30 mikrogrammi päevadeks 1...6, 75 mikrogrammi LNG + 40 mikrogrammi EE päevadeks 7...11, 125 mikrogrammi LNG + 30 mikrogrammi EE päevadeks 12...21 Andmeanalüüside alusel püüti selgitada, kas III faasi uuringutes (n=3319) olid tunnused nagu vanus, rass ja kehakaal seotud rasestumisega. Analüüsidest ei selgunud seoseid vanuse ja rassi ning rasestumise vahel. Viiel rasedusest teavitanud EVRA’t kasutanud naisel 15-st oli kehakaal EVRA kasutamise alustamisel üle 90 kg, mis moodustas alla 3% uuringupopulatsioonist. Alla 90 kg kaaluvate naiste seas puudus seos kehakaalu ja rasestumise vahel. Kuigi vaid 10...20% farmakokineetiliste näitajate muutustest saab seostada kehakaaluga (vt lõik 5.2), oli suurem raseduse esinemissagedus 90 kg või enam kaaluvate naiste seas statistiliselt oluline ja see viitab EVRA väiksemale efektiivsusele nendel naistel.

Suurema östrogeenisisaldusega kombineeritud hormonaalsete kontratseptiivide (50 mikrogrammi etünüülöstradiooli) kasutamisel väheneb risk endomeetriumi- ja munasarjavähi tekkeks. Kas sama kehtib ka madalaannuseliste kombineeritud oraalsete kontratseptiivide kohta, pole veel selge.

5.2 Farmakokineetilised omadused

Imendumine Pärast EVRA asetamist nahale saavutatakse norelgestromiini ja etünüülöstradiooli püsikontsentratsioonid seerumis ligikaudu 48 tunniga. Norelgestromiini ja etünüülöstradiooli püsikontsentratsioonid olid transdermaalse plaastri ühenädalase kandmise ajal vastavalt ligikaudu 0,8 ng/ml ja 50 pg/ml. Korduvannuste manustamisel olid norelgestromiini ja etünüülöstradiooli seerumikontsentratsioonid ja kontsetratsioonikõvera alune pindala pisut suuremad, võrreldes esimese tsükli 1. nädalaga.

Norelgestromiini ja etünüülöstradiooli imendumist nahale asetatud EVRA plaastrist on uuritud terviseklubide (saun, mullivann, veeprotseduurid, liikuv jooksurada jt aeroobsed harjutused) ja külmaveevanni võtmise tingimustes. Uuringutulemuste põhjal puudusid norelgestromiini osas olulised C või AUC muutused võrreldes tavaliste tingimustega. Etünüülöstradiooli osas täheldati vähest ss sisalduse tõusu liikuva jooksuraja kasutamisel ja muu aeroobse treeningu puhul. Ravimite manustamise järgselt saavutatud C väärtused jäid normivahemikku. Jahe vesi ei mõjutanud olulisel määral uuritud näitajaid. EVRA’ga läbiviidud uuringu tulemuste põhjal ühe transdermaalse plaastri ettenähtust pikemal kandmisel 7 ja 10 päeva võrra selgus, et vajalik norelgestromiini ja etünüülöstradiooli C püsis EVRA pikemaajalisel kasutamisel kolmepäevase perioodi vältel (10 päeva). Nende tulemuste põhjal säilib plaastri kliiniline efektiivsus ka siis, kui ületada ettenähtud kasutamisperioodi kuni 2 täispäeva. Jaotumine Norelgestromiin ja norgestreel (norelgestromiini seerumi metaboliit) seonduvad suures osas (> 97%) seerumivalkudega. Norelgestromiin seondub albumiinidega, kuid mitte SHBG-ga (suguhormoone siduv globuliin). Norgestreel seondub peamiselt SHBG-ga, mille tulemusena tema bioloogiline toime langeb. Etünüülöstradiool seondub suures osas seerumialbumiinidega. Biotransformatsioon Norelgestromiini ainevahetus leiab aset maksas. Ühe metaboliidina tekib norgestreel, mis seondub suures osas SHBG-ga. Lisaks tekivad hüdroksüülimise ja konjugeerimise teel ka teised metaboliidid. Ka etünüülöstradiool metaboliseeritakse erinevateks ainevahetusproduktideks hüdroksüülimise ning glükuroonhappe ja sulfaatrühmaga konjugeerimise teel.

Eritumine Pärast transdermaalse plaastri eemaldamist olid norelgestromiini ja etünüülöstradiooli eliminatsiooni poolväärtusajad vastavalt ligikaudu 28 ja 17 tundi. Norelgestromiini ja etünüülöstradiooli metaboliidid erituvad neerude kaudu ja väljaheitega. Transdermaalsete ja suukaudsete rasestumisvastaste vahendite võrdlus Transdermaalsete ja suukaudsete kombineeritud rasestumisvastaste vahendite farmakokineetilised profiilid on erinevad ning farmakokineetiliste parameetrite otsesesse võrdlemisse tuleb suhtuda ettevaatusega.

Uuringus, mis võrdles EVRA’t ja suukaudset rasestumisvastast preparaati, mis sisaldab 250 mikrogrammi norgestimaati (norelgestromiini eellasühend) ja 35 mikrogrammi etünüülöstradiooli, olid NGMN ja EE C väärtused 2 korda kõrgemad suukaudse preparaadi kasutamisel võrreldes max EVRA’ga, samas üldine ekspositsioon (AUC ja C ) oli võrreldav. Farmakokineetiliste parameetrite interindividuaalne varieeruvus (%CV) oli EVRA kasutamisel suurem, võrreldes suukaudse rasestumisvastase preparaadi kasutamisega.

Seosed vanuse, kehakaalu ja kehapindalaga Vanuse, kehakaalu ja kehapindala mõju norelgestromiini ja etünüülöstradiooli farmakokineetikasse on hinnatud üheksas farmakokineetika uuringus, milles osales 230 tervet naist. Uuringu käigus kasutati EVRA plaastrit 7 päeva. Nii norelgestromiini (NGMN) kui ka etünüülöstradiooli osas täheldati kerget C ja AUC väärtuste langust vanuse, kehakaalu ja pindala suurenedes. EVRA kasutamisel saab vaid ss väikest osa (10...20%) norelgestromiini ja etünüülöstradiooli farmakokineetika muutustest seostada eelpool nimetatud demograafiliste näitajatega.

5.3 Prekliinilised ohutusandmed

Mittekliinilise ohutuse uuringute tulemuste põhjal puudub ravimil kahjulik toime inimestele (farmakoloogilise ohutuse, korduvannuste toksilisuse, genotoksilisuse ja kartsinogeensuse uuringute alusel). Reproduktsioonitoksilisuse osas kirjeldati norelgestromiinil küülikute puhul lootetoksilisust, kuid ohutuse vahemik selle näitaja osas oli piisavalt kõrge. Andmed norelgestromiini ja etünüülöstradiooli kombinatsiooni toksilisuse kohta reproduktiivsüsteemis puuduvad. Norgestimaadi (norelgestromiini eellasühend) ja etünüülöstradiooli kombinatsiooni kasutamisel emasloomadel täheldati viljakuse langust ja implantatsiooni efektiivsuse langust (rottidel), loote resorptsiooni tõusu (rottidel, küülikutel) ja suurte annuste juures emaste järglaste eluvõimelisuse ja viljakuse langust (rottidel). Nende tulemuste tähtsus inimestele pole selge, sest neid mõjusid on seostatud liigispetsiifiliste toimete ja farmakodünaamiliste omadustega.

EVRA plaastri nahamõjude hindamiseks läbiviidud uuringute põhjal pole preparaadil sensibiliseerivat toimet ja küülikute nahale asetatuna täheldati vaid kergeid ärritusnähtusid.

6. FARMATSEUTILISED ANDMED

6.1 Abiainete loetelu

Väliskiht värvainet sisaldav madaltihedast polüetüleenist välispind polüestrist sisekiht.

Keskmine kiht polüisobutüleenist/polübuteenist adhesiivpind krospovidoon mittekootud polüesterriie laurüüllaktaat.

Kolmas kiht polüetüleentereftalaadist (PET) kattekile polüdimetüülsiloksaanist kate.

6.2 Sobimatus

Ei kohaldata.

6.3 Kõlblikkusaeg

2 aastat

6.4 Säilitamise eritingimused

Hoida originaalpakendis, valguse ja niiskuse eest kaitstult. Mitte hoida külmkapis. Mitte lasta külmuda.

6.5 Pakendi iseloomustus ja sisu

Sisepakendi materjal Pakend koosneb neljast kihist: madaltihedast polüetüleenist kile (kõige sisemine kiht), alumiiniumleht, madaltihedast polüetüleenist kile ja väliskihina pleegitatud paber. Välispakendi materjal Pakikesed on pakendatud pappkarpi. Üks pappkarp sisaldab 3, 9 või 18 EVRA transdermaalset plaastrit, mis on pakendatud ühekaupa fooliumribaga kaetud pakikestesse. Kotikesed on kolmekaupa läbipaistvates perforeeritud plastikaatpakendites ja pakitud pappkarpidesse. Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.

6.6 Erihoiatused ravimpreparaadi hävitamiseks ja käsitlemiseks

Transdermaalne plaaster tuleb nahale asetada kohe pärast pakendist väljavõtmist.

EVRA plaastri kleepuvuse säilitamiseks ei tohiks EVRA plaastri asetamise kohal kasutada kreeme, ihupiima ega puudrit.

Kasutatud transdermaalne plaaster sisaldab veel olulises koguses toimeainet. Transdermaalsesse plaastrisse jäänud hormonaalne toimeaine võib veekeskkonda sattununa olla kahjulik. Seetõttu tuleb transdermaalne plaaster pärast nahalt eemaldamist murda keskelt kokku nii, et adhesiivpinnad kleepuksid teineteise vastu ja toimeainet sisaldav membraan jääks nende vahele. Kokkumurtud transdermaalne plaaster tuleb panna originaalpakendisse ja visata see ära. Kasutamata ravimpreparaat või jäätmematerjal tuleb hävitada vastavalt kohalikele nõuetele. Kasutatud transdermaalseid plaastreid ei tohi tualetist veega alla lasta ega visata neid vedeljäätmete hoidlatesse.

7. MÜÜGILOA HOIDJA

Gedeon Richter Plc. Gyömrői út 19-21. 1103 Budapest Ungari

8. MÜÜGILOA NUMBER (NUMBRID)

EU/1/02/223/001 EU/1/02/223/002 EU/1/02/223/003

9. ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE/MÜÜGILOA UUENDAMISE KUUPÄEV

Müügiloa esmase väljastamise kuupäev: 22.08.2002 Müügiloa viimase uuendamise kuupäev: 15.06.2012

10. TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV

Täpne teave selle ravimpreparaadi kohta on Euroopa Ravimiameti kodulehel: http://www.ema.europa.eu.

A. RAVIMIPARTII KASUTAMISEKS VABASTAMISE EEST VASTUTAV(AD) TOOTJA(D)

B. HANKE- JA KASUTUSTINGIMUSED VÕI PIIRANGUD

C. MÜÜGILOA MUUD TINGIMUSED JA NÕUDED

D. RAVIMPREPARAADI OHUTU JA EFEKTIIVSE KASUTAMISE TINGIMUSED JA PIIRANGUD

A. RAVIMIPARTII KASUTAMISEKS VABASTAMISE EEST VASTUTAV(AD) TOOTJA(D) Ravimipartii kasutamiseks vabastamise eest vastutava(te) tootja(te) nimi ja aadress

Gedeon Richter Plc. Gyömrői út 19-21. 1103 Budapest Ungari

B. HANKE- JA KASUTUSTINGIMUSED VÕI PIIRANGUD

Retseptiravim.

C. MÜÜGILOA MUUD TINGIMUSED JA NÕUDED

Perioodilised ohutusaruanded

Nõuded asjaomase ravimi perioodiliste ohutusaruannete esitamiseks on sätestatud direktiivi 2001/83/EÜ artikli 107c punkti 7 kohaselt liidu kontrollpäevade loetelus (EURD loetelu) ja iga hilisem uuendus avaldatakse Euroopa ravimite veebiportaalis.

D. RAVIMPREPARAADI OHUTU JA EFEKTIIVSE KASUTAMISE TINGIMUSED JA PIIRANGUD

Riskijuhtimiskava

Ei kohaldata.

VÄLISPAKENDIL PEAVAD OLEMA JÄRGMISED ANDMED

VÄLISKARP

1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS

EVRA 203 mikrogrammi/24 tunnis + 33,9 mikrogrammi/24 tunnis, transdermaalne plaaster norelgestrominum/ethinylestradiolum

2. TOIMEAINE(TE) SISALDUS

Üks plaaster (20 cm2) sisaldab 6 mg norelgestromiini ja 600 mikrogrammi etünüülöstradiooli.

Ühest plaastrist vabaneb 24 tunni jooksul 203 mikrogrammi norelgestromiini ja 33,9 mikrogrammi etünüülöstradiooli.

3. ABIAINED

Väliskiht: värvainet sisaldav madaltihedast polüetüleenist välispind, polüestrist sisekiht.

Keskmine kiht: polüisobutüleenist/polübuteenist adhesiivpind, krospovidoon, laurüüllaktaat, mittekootud polüesterriie.

Kolmas kiht: polüetüleentereftalaadist (PET) kattekile, polüdimetüülsiloksaanist kate.

4. RAVIMVORM JA PAKENDI SUURUS

3 transdermaalset plaastrit 9 transdermaalset plaastrit 18 transdermaalset plaastrit

5. MANUSTAMISVIIS JA -TEE(D)

Enne ravimi kasutamist lugege pakendi infolehte. Transdermaalne

6. ERIHOIATUS, ET RAVIMIT TULEB HOIDA LASTE EEST VARJATUD JA

KÄTTESAAMATUS KOHAS

Hoida laste eest varjatud ja kättesaamatus kohas.

7. TEISED ERIHOIATUSED (VAJADUSEL)

8. KÕLBLIKKUSAEG

Kõlblik kuni:

9. SÄILITAMISE ERITINGIMUSED

Hoida originaalpakendis, valguse ja niiskuse eest kaitstult. Mitte hoida külmkapis. Mitte lasta külmuda.

10. ERINÕUDED KASUTAMATA JÄÄNUD RAVIMPREPARAADI VÕI SELLEST

TEKKINUD JÄÄTMEMATERJALI HÄVITAMISEKS, VASTAVALT VAJADUSELE

Kasutatud plaastreid ei tohi WC-potti visata. Kasutatud plaastrite hävitamise juhendi leiate pakendis olevalt infolehelt.

11. MÜÜGILOA HOIDJA NIMI JA AADRESS

Gedeon Richter Plc. Gyömrői út 19-21. 1103 Budapest Ungari

12. MÜÜGILOA NUMBER (NUMBRID)

EU/1/02/223/001: 3 transdermaalset plaastrit EU/1/02/223/002: 9 transdermaalset plaastrit EU/1/02/223/003: 18 transdermaalset plaastrit

13. PARTII NUMBER

Partii nr:

14. RAVIMI VÄLJASTAMISTINGIMUSED

Retseptiravim.

15. KASUTUSJUHEND

16. TEAVE BRAILLE’ KIRJAS (PUNKTKIRJAS)

17. AINULAADNE IDENTIFIKAATOR – 2D-vöötkood

Lisatud on 2D-vöötkood, mis sisaldab ainulaadset identifikaatorit.

18. AINULAADNE IDENTIFIKAATOR – INIMLOETAVAD ANDMED

PC: SN: NN:

MINIMAALSED ANDMED, MIS PEAVAD OLEMA VÄIKESEL VAHETUL SISEPAKENDIL

SISEPAKENDI SILT

1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS JA MANUSTAMISTEE(D)

EVRA 203 mikrogrammi/24 tunnis + 33,9 mikrogrammi/24 tunnis, transdermaalne plaaster norelgestrominum/ethinylestradiolum

2. MANUSTAMISVIIS

Transdermaalne. Enne ravimi kasutamist lugege pakendi infolehte.

3. KÕLBLIKKUSAEG

4. PARTII NUMBER

5. PAKENDI SISU KAALU, MAHU VÕI ÜHIKUTE JÄRGI

Pakendis on 1 transdermaalne plaaster.

6. MUU

Meeldetuletuskleebised

Kleepige need oma kalendrisse. See aitab teil meeles pidada plaastri vahetamise päeva. Esimene Teine plaaster Kolmas Eemaldage Esimene plaaster plaaster plaaster plaaster (1. nädal) (2. nädal) (3. nädal) Varuge uus

Mida teha kasutatud plaastriga

MIDA TEHA KASUTATUD PLAASTRIGA

Kasutatud plaastriga toimige järgnevalt: 1. asetage kasutatud plaaster nii, et kleepuv külg kataks selle sildi varjutatud ala. 2. eemaldage kattepaber. 3. sulgege kleepuv silt ja murdke keskelt kokku. 4. visake ära koos tahkete jäätmetega.