Artikli sisukord
RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE
1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS
EFFERALGAN, 30 mg/ml suukaudne lahus
2. KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS
Üks ml lahust sisaldab 30 mg paratsetamooli. INN. Paracetamolum
Teadaolevat toimet omavad abiained:
- sahharoos 0,54 g/kg/ööpäevas
- propüleenglükool (E1520) (lõhna- ja maitseaine koostises) 6,9 mg/kg/ööpäevas
Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.
3. RAVIMVORM
Suukaudne lahus. Kergelt pruunikas-kollane kuni pruunikas-kollane, kergelt viskoosne maasika aroomiga lahus.
4. KLIINILISED ANDMED
4.1 Näidustused
Palavik ja nõrk valu lastel.
4.2 Annustamine ja manustamisviis
Kasutatakse lastel kehakaaluga 3...32 kg (sünnist kuni 12 aasta vanuseni). Lastele alla 3 kg või üle 32 kg on olemas sobivamad ravimvormid.
Annustamine
Manustamiskordade vahele peab jääma intervall, mis on eelistatult 6 tundi ja mitte lühem kui 4 tundi.
Soovitatav ööpäevane annus sõltub lapse kehakaalust. Annus on 60 mg/kg/ööpäevas, soovitatavalt jaotatuna 4 manustamiskorrale, see on 15 mg/kg 6-tunnise intervalliga. Annustamiseks mõeldud suusüstlal on skaala 3-4-6-8-10-12-14-16 kg, mis on gradueeritud ühekordsele annusele 15 mg/kg, tagamaks, et laps saaks alati oma kehakaalule vastava annuse. Annustamisel vahepealse kaaluga (5-7-9-11-13-15 kg) lastele tuleb lähtuda skaala vahejaotustest. Lapsed kehakaaluga 3…16 kg: mõõtesüsteem täidetakse kuni lapse kehakaalule vastava jaotuseni. Nt, 3 kuni 3,5 kg kaaluvale lapsele täidetakse mõõtesüsteem kuni jaotuseni 3 kg. Vajadusel võib annust korrata 6 tunni möödudes.
Lapsed kehakaaluga 16…32 kg: mõõtesüsteem täidetakse esmalt kuni jaotuseni 16 kg ja seejärel teistkordselt veel jaotuseni, mis jäi esimesel korral puudu tegelikust kehakaalust. Nt, 24 kg kaaluvale lapsele täidetakse mõõtesüsteem esmalt kuni jaotuseni 16 kg ja seejärel teistkordselt jaotuseni 8 kg. Vajadusel võib annust korrata 6 tunni möödudes.
Neerupuudulikkus
Neerupuudulikkuse korral peab manustamiskordade vahele jääma allpool tabelis toodud aeg: Kreatiniini kliirens Aeg manustamiskordade vahel cl 10...50 ml/min vähemalt 6 tundi cl <10 ml/min vähemalt 8 tundi
Maksapuudulikkus Paratsetamooli ei tohi kasutada raske maksapuudulikkusega patsientidel (vt lõik 4.3). Maksapuudulikkuse korral tuleb annust vähendada või annustamise intervalli pikendada. Järgnevatel juhtudel tuleb jälgida, et maksimaalne ööpäevane annus ei ületaks 60 mg/kg/ööpäevas või 2 g/ööpäevas:
- vähem kui 50 kg kaaluvad täiskasvanud;
- krooniline või kompenseeritud aktiivne maksahaigus, eeskätt patsiendid kerge kuni mõõduka hepatotsellulaarse puudulikkusega;
- Gilbert’i sündroom (perekondlik hüperbilirubineemia);
- krooniline alatoitumus (maksa glutatiooni väikesed reservid);
- dehüdratatsioon.
Manustamisviis
Suukaudseks kasutamiseks. Manustatakse puhtal kujul või lahjendatuna vees või piimas.
4.3 Vastunäidustused
Ülitundlikkus paratsetamooli või lõigus 6.1 loetletud mis tahes abiainete suhtes. Raskemaksapuudulikkus või aktiivne maksahaigus.
4.4 Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel
Üleannustamise vältimiseks tuleb kontrollida, et teised manustatavad ravimid (nii retsepti kui ka käsimüügiravimid) ei sisaldaks paratsetamooli. Juhuslik üleannustamine võib põhjustada tõsise maksakahjustuse ning surma (vt lõik 4.9). Teiste mittesteroidsete analgeetikumide samaaegne kasutamine ei ole põhjendatud.
Paratsetamooli soovitatavatest suuremate annuste manustamisega kaasneb risk raske maksakahjustuse tekkeks. Maksakahjustuse kliinilised sümptomid tekivad tavaliselt 1 kuni 2 päeva pärast paratsetamooli liigse annuse manustamist. Maksakahjustuse maksimaalseid sümptomeid täheldatakse tavaliselt 3...4 päeval. Ravi antidoodiga tuleb alustada nii vara kui võimalik (vt lõik 4.9).
Paratsetamool võib põhjustada tõsiseid nahareaktsioone, nagu äge generaliseerunud eksantematoosne pustuloos, Stevensi-Johnsoni sündroom ja toksiline epidermaalne nekrolüüs, mis võivad lõppeda surmaga. Patsiente tuleb informeerida tõsiste nahareaktsioonide tunnustest ning ravimi kasutamine tuleb lõpetada nahalööbe või mõne muu ülitundlikkuse nähu ilmnemisel.
Paratsetamooli tuleb võimaliku maksakahjustuse tekke tõttu kasutada ettevaatusega, vajadusel vähendada annust või pikendada intervalli manustamiste vahel, et maksimaalne annus ei ületaks 60 mg/kg ööpäevas järgmistel juhtudel:
- Gilbert’i sündroom (perekondlik hüperbilirubineemia);
- krooniline või kompenseeritud aktiivne maksahaigus, eeskätt patsiendid kerge kuni mõõduka hepatotsellulaarse puudulikkusega;
- raske neerukahjustuse korral (vt lõigud 4.2 ja 5.2);
- glükoos-6-fosfaadi dehüdrogenaasi puudumine (hemolüütilise aneemia oht);
- krooniline alatoitumine (maksa glutatiooni väikesed reservid) anoreksia, buliimia, kahheksia, paastumine, dehüdratatsioon, hüpovoleemia.
Ravi ajal ei soovitata alkoholi tarvitada.
Valuvaigistite pikaajaline (> 3 kuud) kasutamine kroonilise peavaluga patsientidel iga kahe päeva järel või sagedamini võib põhjustada või süvendada peavalu. Valuvaigistite liigsest kasutamisest põhjustatud peavalu (MOH, Medication-Overuse Headache) ei tohi ravida annuse suurendamisega. Sellistel juhtudel tuleb valuvaigistite kasutamine arstiga konsulteerides lõpetada. Teatatud on püroglutaamatsidoosi põhjustatud suure anioonide vahega metaboolse atsidoosi (HAGMA) juhtudest patsientidel, kellel on raske haigus, näiteks raske neerukahjustus ja sepsis, või alatoitumus või muud glutatiooni vaeguse põhjused (nt krooniline alkoholism), keda on ravitud paratsetamooli terapeutilise annusega pikemat aega või paratsetamooli ja flukloksatsilliini kombinatsiooniga. Kui oletatakse, et püroglutaamatsidoosi tõttu on tekkinud HAGMA, on soovitatav paratsetamooli manustamine kohe katkestada ja patsienti hoolikalt jälgida. Uriini 5-oksoproliini määramine võib olla kasulik, et tuvastada püroglutaamatsidoos kui HAGMA aluspõhjus mitme riskiteguriga patsientidel.
See ravim sisaldab sahharoosi. Päriliku fruktoositalumatuse, glükoos-galaktoos malabsorptsiooni või sahharaas-isomaltaas puudulikkusega patsiendid ei tohi seda ravimit kasutada.
See ravim sisaldab propüleenglükooli (E1520). Alkoholi dehüdrogenaasi mis tahes substraadi (nt etanool) koosmanustamine võib vastsündinutel põhjustada raskeid kõrvaltoimeid.
Ravim sisaldab vähem kui 1 mmol (23 mg) naatriumi annuses, see tähendab põhimõtteliselt „naatriumivaba“.
4.5 Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed
Samaaegne kasutamine ravimitega, mis põhjustavad maksaensüümide induktsiooni, nagu nt teatud uinutid ja antiepileptikumid (muuhulgas fenobarbitaal, fenütoiin, karbamasepiin), antibakteriaalsed (isoniatsiid, rifampitsiin) või alkohol võivad põhjustada maksakahjustust muidu kahjutute paratsetamooli annuste juures (vt lõik 4.9). Neil patsientidel tuleb jälgida maksakahjustuse nähtude ilmnemist ning vältima paratsetamooli suuri annuseid ja/või pikaagset kasutamist. Fenütoiin võib vähendada paratsetamooli efektiivsust.
Paratsetamooli ja flukloksatsilliini samaaegsel kasutamisel tuleb olla ettevaatlik, sest samaaegset manustamist on seostatud suure anioonide vahega metaboolse atsidoosiga, mis tekib püroglutaamatsidoosist, eriti riskiteguritega patsientidel (vt lõik 4.4).
Paratsetamooli ja klooramfenikooli samaaegsel manustamisel võib klooramfenikooli eritumine oluliselt aeglustuda ning selle toksilisus suureneda.
Paratsetamooli ja zidovudiini (AZT) samaaegne tarvitamine suurendab neutropeenia tekke ohtu. Seetõttu tuleb paratsetamooli kasutada samaaegselt sidovudiiniga vaid arsti nõuandel. Kumariinide, sealhulgas ka varfariini samaaegne kasutamine koos paratsetamooliga võib põhjustada INR väärtuse vähest kõikumist. INR väärtuste jälgimine on vajalik kogu samaaegse kasutamise perioodi jooksul ning üks nädal pärast paratsetamooli kasutamise lõpetamist.
Metoklopramiid ja domperidoon võivad suurendada paratsetamooli imendumist.
Kolestüramiin võib vähendada paratsetamooli imendumist.
Manustamisel koos probenetsiidiga tuleb kaaluda annuste vähendamist, kuna probenetsiid suurendab peaaegu poole võrra paratsetamooli kliirensit, inhibeerides kojugatsiooni glükuroonhappega.
Koostoimed laboratoorsetes uuringutes Paratsetamooli manustamine võib häirida veres kusihappe määramist fosfovolframhappe meetodil ja glükoosi määramist glükoosoksüdaas-peroksüdaasi meetodil.
4.6 Fertiilsus, rasedus ja imetamine
Ravim on mõeldud kasutamiseks lastel.
Rasedus
Rasedatelt saadud arvukad andmed näitavad, et ei esine malformatsioone tekitavat ega feto- /neonataalset toksilisust. Üsasiseselt paratsetamooliga kokkupuutunud laste närvisüsteemi arengu epidemioloogiliste uuringute tulemused on vastuolulised. Kliinilise näidustuse korral võib paratsetamooli kasutada raseduse ajal, kuid vähimas efektiivses annuses, lühima võimaliku aja jooksul ja vähima võimaliku sagedusega.
4.7 Toime reaktsioonikiirusele
Ei ole kohaldatav.
4.8 Kõrvaltoimed
Järgmistest organsüsteemi klassidesse rühmitatud kõrvaltoimetest on teatatud paratsetamooli turuletulekujärgselt ning seetõttu ei ole nende esinemissagedus teada:
Organsüsteem Sagedus Kõrvaltoime Vere ja lümfisüsteemi Teadmata trombotsütopeenia, leukopeenia, neutropeenia häired
Seedetrakti häired Teadmata kõhulahtisus, kõhuvalu Maksa ja sapiteede häired Teadmata maksaensüümide aktiivsuse suurenemine Immuunsüsteemi häired Teadmata anafülaktiline reaktsioon (sealhulgas Naha ja nahaaluskoe Teadmata urtikaaria, erüteem, nahalööbed, purpura, äge kahjustused generaliseerunud eksantematoosne pustuloos, Respiratoorsed, rindkere ja Teadmata bronhospasm atsetüülsalitsüülhappele või mediastiinumi häired teistele MSPVA-dele tundlikutel patsientidel Ainevahetus- ja Teadmata suure anioonide vahega metaboolne atsidoos toitumishäired
Valitud kõrvaltoimete kirjeldus
Suure anioonide vahega metaboolne atsidoos Paratsetamooli kasutavatel riskiteguritega patsientidel on täheldatud püroglutaamatsidoosi tõttu suure anioonide vahega metaboolse atsidoosi juhtumeid (vt lõik 4.4). Nendel patsientidel võib madala glutatioonisisalduse tõttu esineda püroglutaamatsidoosi.
Väga harva registreeritud ülitundlikkusreaktsioonid on ulatunud tavalisest nahalööbest, erüteemist või urtikaariast Quincke ödeemi või anafülaktilise šokini, ning on nõudnud ravi lõpetamist.
Võimalikest kõrvaltoimetest teatamine Ravimi võimalikest kõrvaltoimetest on oluline teatada ka pärast ravimi müügiloa väljastamist. See võimaldab jätkuvalt hinnata ravimi kasu/riski suhet. Tervishoiutöötajatel palutakse kõigist võimalikest kõrvaltoimetest teatada www.ravimiamet.ee kaudu.
4.9 Üleannustamine
Maksahaigusega, kroonilise alatoitumusega, kroonilise alkoholismiga patsientidel või maksaensüüme indutseerivate ravimite kasutamisel, samuti vanemaealistel patsientidel ja väikelastel on mürgistuse tekkimise oht (sageli on esinenud nii terapeutilist üleannustamist kui ka juhuslikku mürgistust) ja mürgistus võib osutuda letaalseks (vt lõik 4.4).
Sümptomid: iiveldus, oksendamine, isutus, kahvatus, halb enesetunne ja higistamine ilmnevad üldiselt 24 tunni jooksul.
Paratsetamooli üleannustamine üksikannusena üle 7,5 g täiskasvanule ja 140 mg/kg lapsele põhjustab tsütolüüsi maksas, mis tõenäoliselt kutsub esile ulatusliku ja pöördumatu nekroosi, mille tulemuseks on hepatotsellulaarne puudulikkus, metaboolne atsidoos (mis võib teatud juhtudel tekkida piimhappe või püroglutamiinhappe tõttu) ja entsefalopaatia, mis võib põhjustada koomat ja surma.
12...48 tundi pärast ravimi sissevõtmist on täheldatud maksa transaminaaside (AST, ALT), laktaatdehüdrogenaasi ja bilirubiini tõusu koos protrombiini aja lühenemisega. Maksakahjustuse kliinilised sümptomid ilmnevad tavaliselt 1...2 päeva möödudes ning saavutavad maksimumi 3...4 päevaks.
Paratsetamooli üleannustamisel on täheldatud:
- ägedat neerupuudulikkust (ka raske maksakahjustuse puudumisel);
- ägeda maksapuudulikkuse korral sekundaarset dissemineeritud intravaskulaarset koagulatsiooni;
- harvadel juhtudel ägedat pankreatiiti.
Esmaabivõtted:
- Kiire hospitaliseerimine.
- Maoloputus suukaudselt sissevõetud ravimi kiireks eliminatsiooniks.
- Enne ravi alustamist tuleb niipea kui võimalik, kuid mitte enne 4 tunni möödumist paratsetamooli manustamisest võtta vereanalüüs paratsetamooli plasmasisalduse määramiseks.
- Tavalise üleannustamise ravi hulka kuulub võimalikult varajane antidoodi N-atsetüültsüsteiini intravenoosne või suukaudne manustamine, võimalusel kaheksa tunni jooksul pärast manustamist. N-atsetüültsüsteiinil on teatav kaitsev toime isegi 16 tunni möödumisel.
- Sümptomaatiline ravi.
- Maksafunktsiooni analüüsid tuleb teha ravi alguses ning korrata iga 24 tunni järel. Enamikul juhtudest maksaensüümide näitajad normaliseeruvad 1...2 nädala jooksul koos maksafunktsiooni taastumisega. Väga rasketel juhtudel võib vajalikuks osutuda maksasiirdamine.
5. FARMAKOLOOGILISED OMADUSED.
5.1 Farmakodünaamilised omadused
Farmakoterapeutiline rühm: teised analgeetikumid ja antipüreetikumid ATC-kood: N02BE01
Paratsetamoolil on valuvaigistav, palavikku alandav ja väga nõrk põletikuvastane toime. Paratsetamooli analgeetilise ja palavikku alandava toime täpne mehhanism ei ole siiani selge, ilmselt pärsib paratsetamool prostaglandiinide sünteesi nii kesknärvisüsteemis kui ka perifeersetes kudedes.
5.2 Farmakokineetilised omadused
Imendumine
Pärast suu kaudu manustamist imendub paratsetamool kiiresti ja täielikult. Maksimaalne plasmakontsentratsioon saabub 20...30 minutit pärast manustamist.
Jaotumine
Paratsetamool jaotub kiiresti enamikus kudedes. Täiskasvanutel on paratsetamooli jaotusruumala 1...2 l/kg ning lastel vahemikus 0,7...1,0 l/kg. Seondumine plasmavalkudega on vähene.
Biotransformatsioon
Metaboliseeritakse peamiselt maksas. Kaks peamist metaboolset rada on konjugeerimine glükuroniidide ja sulfaatidega. Viimati mainitud rada küllastub kiiresti, kui ravimit on manustatud terapeutilistest annustest suuremates kogustes. Väike osa (alla 4%) metaboliseeritakse tsütokroom P 450 vahendusel, mille tulemusena moodustub vaheühend (N-atsetüülbensokinoonimiin), mis tavalise annustamise korral kiiresti kahjutustatakse redutseerimisel glutatiooniga ning konjugeerituna tsüsteiini ja merkaptopuriinhappega elimineeritakse uriiniga. Ulatusliku mürgistuse korral suureneb selle toksilise metaboliidi kogus.
Eritumine
Elimineeritakse peamiselt uriiniga. 90% manustatud annusest elimineeritakse 24 tunni jooksul neerude kaudu peamiselt konjugeeritud glükuroniidina (60...80%) ja konjugeeritud sulfaadina (20...30%). Vähem kui 5% eritub muutumatul kujul. Eliminatsiooni poolväärtusaeg suukaudse manustamise korral on ligikaudu 2 tundi.
Patsientide erirühmad
Raske neerupuudulikkus (kreatiniini kliirens 10...30 ml/min) Paratsetamooli eliminatsioon on aeglustunud. Raske neerupuudulikkusega patsientidel tuleb annustamisintervalli suurendada kuni kuue või kaheksa tunnini (vt lõik 4.2).
Eakad Paratsetamooli farmakokineetika ning metabolism on vähesel määral muutunud. Annuse kohandamine ei ole sellel patsientide rühmal vajalik. Maksapuudulikkus Mõned uuringud osutavad, et paratsetamooli metabolism on mõõdukalt kahjustunud kroonilise maksapuudulikkusega patsientidel, sealhulgas ka alkohoolne tsirroos. Selle tunnuseks on paratsetamooli suurenenud kontsentratsioon plasmas ja pikenenud eliminatsiooni poolväärtusaeg. Paratsetamooli suurenenud poolväärtusaeg oli nende tulemuste põhjal seotud maksa sünteesivõime vähenemisega. Seetõttu tuleb paratsetamooli kasutada ettevaatusega maksapuudulikkusega patsientidel ning kasutamine on vastunäidustatud dekompenseeritud aktiivse haiguse, samuti alkoholist põhjustatud hepatiidi korral CYP 2E1 induktsiooni tõttu, mis põhjustab paratsetamooli maksatoksiliste metaboliitide tekke suurenemise.
Vastsündinud, väikelapsed ja lapsed
Paratsetamooli farmakokineetika näitajad on väikelastel ja lastel ligilähedased sellele, mida täheldatakse täiskasvanutel, välja arvatud poolväärtusaeg, mis on veidi lühem kui täiskasvanutel (ligikaudu 2 tundi). Vastsündinutel on plasma poolväärtusaeg pikem kui väikelastel (ligikaudu 3,5 tundi).
Vastsündinutel, väikelastel ja lastel eritub oluliselt väiksem osa glükuroniididena ning rohkem sulfaatkonjugaadina kui täiskasvanutel. Paratsetamooli ning metaboliitide eliminatsioon on samasugune kõikides vanuserühmades.
5.3 Prekliinilised ohutusandmed
Reproduktsioonitoksilisus
Puuduvad tavapärased reproduktsiooni- ja arengutoksilisuse hindamise praegu aktsepteeritavatele standarditele vastavad uuringud.
Kartsinogeensus
Paratsetamooli toimet uuriti rottide ja hiirte dieedis koguses 0, 600, 3000 ja 6000 ppm kahe aasta jooksul. Kartsinogeenset toimet ei täheldatud isastel rottidel ning isastel ja emastel hiirtel. Kartsinogeense toime väheseid tunnuseid esines mononukleaarse leukeemia suurema esinemissageduse põhjal emastel rottidel.
Paratsetamooli genotoksilisuse ja kartsinogeensuse võrdlev kirjanduse ülevaade näitas, et genotoksiline toime esines vaid soovitatust suuremate annuste kasutamisel millega kaasnesid tõsised mürgistusnähud, sealhulgas maksa ja luuüdi toksilisus. Genotoksilisust ei esinenud paratsetamooli terapeutiliste annuste kasutamisel. Loomkatsetes ei ilmnenud kartsinogeenseid omadusi mitte- hepatotoksiliste annuste kasutamisel. Paratsetamooli tumorigeenset toimet täheldati varasemates uuringutes ainult väga suurte, tsütotoksiliste annuste kasutamisel.
6. FARMATSEUTILISED ANDMED
6.1 Abiainete loetelu
Makrogool 6000 Glütserool (E422) Sahharoos Lahustuv sahhariin Kaaliumsorbaat (E200) Sidrunhape Maasika lõhna- ja maitseaine* (sisaldab propüleenglükooli (E1520)) *Lõhna- ja maitseaine koostis (ligikaudu 3,5%): etüülbutüraat, isoamüülbutüraat, maltool, etüülmetüülfenüülglütsidaat, undekalaktoonatsetaat, heliotropüülatsetaat, etüülvanilliin Puhastatud vesi
6.2 Sobimatus
Ei kohaldata.
6.3 Kõlblikkusaeg
3 aastat. Pärast pudeli esmast avamist: 6 kuud.
6.4 Säilitamise eritingimused
See ravimpreparaat ei vaja säilitamisel eritingimusi.
6.5 Pakendi iseloomustus ja sisu
90 ml või 150 ml polüetüleentereftalaadist pruun pudel, mis on suletud väikese tihedusega polüetüleenist lastekindla sulgursüsteemiga. Pakendis on gradueeritud mõõtesüstal annustamiseks.
Annustamisskaalaga suusüstlal on polüetüleenist korpus ja polüstüreenist kolb, mille skaala näitab lapse kaalu kilogrammides - 3 kg, 4 kg, 6 kg, 8 kg, 10 kg, 12 kg, 14 kg ja 16 kg, mis vastab 15 mg paratsetamooli annusele 1 kg lapse kehakaalu kohta. 90 ml pudelis on 180 annust; 1 annus on 15 mg (vt lõik 4.2). 150 ml pudelis on 300 annust; 1 annus on 15 mg (vt lõik 4.2).
6.6 Erihoiatused ravimpreparaadi hävitamiseks
Erinõuded hävitamiseks puuduvad. Kasutamata ravimpreparaat või jäätmematerjal tuleb hävitada vastavalt kohalikele nõuetele.
7. MÜÜGILOA HOIDJA
UPSA SAS 3, rue Joseph Monier 92500 Rueil-Malmaison Prantsusmaa
8. MÜÜGILOA NUMBER
124096
9. ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE/MÜÜGILOA UUENDAMISE KUUPÄEV
Müügiloa esmase väljastamise kuupäev: 10.01.1996 Müügiloa viimase uuendamise kuupäev: 28.03.2011
10. TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV
Juuli 2026