Artikli sisukord
Näidustus: Täiskasvanud patsientide sedatsiooniks IRO-s (intensiivravi osakonnas), kes vajavad mitte sügavamat sedatsiooni kui verbaalsele stimulatsioonile vastamine erutusega (vastab Richmondi agitatsioonsedatsiooni skaalale (RASS) 0 kuni -3). Mitteintubeeritud täiskasvanud patsientide sedatsiooniks enne sedatsiooni nõudvaid diagnostilisi või kirurgilisi protseduure ja/või nende ajal, nt protseduuriaegne/ärkvelolekus sedatsioon.
Pakendi infoleht: teave kasutajale
Dexdor 100mikrogrammi/ml infusioonilahuse kontsentraat
Enne Dexdor’i kasutamist lugege hoolikalt infolehte, sest siin on teile vajalikku teavet.
- Hoidke infolehtalles, et seda vajadusel uuesti lugeda.
- Kui teil on lisaküsimusi, pidage nõu oma arsti või meditsiiniõega.
- Kui teil tekib ükskõik milline kõrvaltoime, pidage nõu oma arstiga. Kõrvaltoime võib olla ka selline, mida selles infolehes ei ole nimetatud.Vt lõik4.
Infolehesisukord
1. Mis ravim on Dexdor ja milleks seda kasutatakse
Dexdor sisaldab toimeainet deksmedetomidiini, mis kuulub ravimite gruppi rahustid. Seda kasutatakse haigla intensiivravis täiskasvanud patsientide rahustamiseks (rahulik seisund, unisus või uni)või rahustamiseks (sedatsioon) ärkvelolekus erinevate diagnostiliste või kirurgiliste protseduuride ajal.
2. Mida on vaja teada enne Dexdor’ikasutamist
Dexdor’iei tohi kasutada
- kui olete deksmedetomidiini või selle ravimi mis tahes koostisosade (loetletud lõigus6) suhtes allergiline.
- kui teil onsüdame rütmihäired (südameblokaadi 2.või 3.aste).
- kui teil on väga madal vererõhk, mis ei allu ravile.
- kui teil oli hiljuti insult või muu raske seisund, mis mõjutas aju verevarustust.
Hoiatused ja ettevaatusabinõud
Enne selle ravimi kasutamist pidage nõuoma arsti või meditsiiniõega, kui midagijärgnevast kohaldub, kuna Dexdor’i tuleb kasutada ettevaatusega:
- kui teil on ebanormaalselt aeglane südame löögisagedus (kas haiguse või väga heafüüsilise vormi tõttu), sest see võib suurendada südameseiskuse riski.
- kui teil on madal vererõhk.
- kui teil on madal veremaht, näiteks pärastverejooksu.
- kui teil on teadtud südamehaigused.
- kui te olete eakas.
- kui teil on neuroloogiline häire (näiteks pea-või seljaaju vigastus või insult).
- kui teil on rasked maksaprobleemid.
- kui teil on kunagi tekkinud raske palavik pärast mõne ravimi, eriti anesteetikumide kasutamist.
See ravim võib põhjustada suurt uriinikogust ja liigset janu. Nende kõrvaltoimete tekkimisel võtke ühendust arstiga.Lisateavet vt lõigust4.
Selle ravimi kasutamisel on täheldatud suurenenud suremusriski 65-aastastel ja noorematel patsientidel, eriti patsientidel, kes on intensiivravi osakonnasmuudel põhjustel kui operatsioonijärgselt, kes on intensiivravi osakonnasraskema haigusseisundiga jaon nooremad.Arst otsustab, kas see ravim teile ikka sobib.Arst võtab arvesse selle ravimi kasu ja riske teile võrreldes teiste rahustitega.
Muud ravimid ja Dexdor Teatage oma arstilevõi meditsiiniõele,kui te kasutate või olete hiljuti kasutanud või kavatsete kasutadamis tahesmuid ravimeid. Järgmised ravimid võivad tugevdadaDexdor’i toimet:
- ravimid, mis aitavadteil magada või rahustavad (ntmidasolaam, propofool)
- tugevad valuvaigistid (ntopioidid nagumorfiin, kodeiin)
- anesteetikumid (ntsevofluraan, isofluraan)
Kui te kasutate ravimeid, mis langetavad teie vererõhku ja südame löögisagedust, siis võib manustamine koos Dexdor’iga tugevdada seda toimet. Dexdor’iei tohi kasutada ravimitega, mis võivadpõhjustada ajutist halvatust.
Rasedusjaimetamine
Dexdor’iei tohi kasutada raseduse või rinnaga toitmise ajal,väljaarvatud juhul, kui see onselgelt vajalik. Enne selle ravimi kasutamist pidage nõu oma arstiga.
Autojuhtimine ja masinatega töötamine
Dexdor mõjutab tugevalt autojuhtimise ja masinatega töötamise võimet. Pärast Dexdor’i manustamist te ei tohi juhtida autot, käsitseda masinaid ega töötada ohtlikes tingimustes, kuni ravimi toime on täielikult taandunud. Küsige oma arstilt, millal te võite nende tegevustega taas alustada ja sedalaadi tööd jätkata.
Abiained
Ravimsisaldab vähem kui 1mmol (23mg) naatriumi ühes milliliitris, see tähendabpõhimõtteliselt „naatriumivaba“.
3. Kuidas Dexdor’i kasutada
Intensiivravihaiglas Dexdor’imanustatakse teile arsti või meditsiiniõe poolt haiglasintensiivraviosakonnas.
Protseduuriaegne/ärkvelolekus sedatsioon Arst või meditsiiniõde manustab teile Dexdor’i enne sedatsiooni nõudvat diagnostilist või kirurgilist protseduuri ja/või selle ajal (st protseduuriaegne/ärkvelolekus sedatsioon).
Teie arst otsustab, milline on teile sobiv annus. Dexdor’i kogus sõltub teie vanusest, suurusest, üldisest tervislikust seisundist, vajalikust rahustamise tasemest ja milline on teie ravivastus. Teie arst võib vajadusel muuta ravi ajal teie annust ja jälgib teie südant ja vererõhku. Dexdor lahustatakse ja manustatakse teile infusioonina (tilgutiga) teie veeni.
Pärast sedatsiooni/ärkamine
- Arst jätkab teie meditsiinilist jälgimist veel mõned tunnid pärast sedatsiooni lõpetamist,kuni te olete täiestitaastunud.
- Te vajate kojuminemiseks saatjat.
- Mõne aja jooksul pärast Dexdor’i manustamist ei tohite kasutada uinuteid, rahusteid ega tugevaid valuvaigisteid. Nende ravimite kasutamise ning alkoholitarbimise suhtes pidage nõu oma arsti või apteekriga.
Kui te kasutate Dexdor’i rohkem,kui ette nähtud
Kui teile manustatakse liiga palju Dexdor’i, võib teie vererõhk tõusta või langeda, teie südamelöögid võivad aeglustuda, te võite hakata aeglasemalt hingamaja te võite tunda ennast unisena. Teie arst teab, kuidas teid selles olukorras ravida.
Kui teil on lisaküsimusi selle ravimi kasutamise kohta, pidage nõu oma arstiga.
4. Võimalikud kõrvaltoimed
Nagu kõik ravimid, võib ka see ravim põhjustada kõrvaltoimeid, kuigi kõigil neid ei teki.
Väga sage(võib mõjutadarohkem kui 1inimest10-st)
- aeglane südame löögisagedus
- madal või kõrge vererõhk
- muutus hingamismustris või hingamise seiskumine.
Sage(võib mõjutadakuni 1inimest10-st)
- valu rinnus või südamerabandus
- kiire südame löögisagedus
- madal või kõrge veresuhkur
- iiveldus, oksendamine või suukuivus
- rahutus
- kõrge kehatemperatuur
- sümptomidpärast ravimi lõpetamist.
Aeg-ajalt(võibmõjutadakuni 1inimest100-st)
- südamefunktsiooni vähenemine, südameseiskus
- kõhupaistetus
- janu
- seisund, kus organism on liiga happeline
- madal albumiini tase veres
- hingeldus
- hallutsinatsioonid
- ravim ei ole piisavalt efektiivne.
Teadmata(ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel)
- suur uriinikogus ja liigne janu–võivad olla hormonaalse häire sümptomid, mida nimetatakse magediabeediks. Nende tekkimisel pöörduge arsti poole.
Kõrvaltoimetest teatamine Kui teil tekib ükskõik milline kõrvaltoime, pidage nõu oma arsti või meditsiiniõega.Kõrvaltoime võib olla ka selline, mida selles infolehes ei ole nimetatud.Kõrvaltoimetest võite ka ise teatada riikliku teavitussüsteemi, mis on loetletud V lisas,kaudu. Teatades aitate saada rohkem infot ravimi ohutusest.
5. Kuidas Dexdor’i säilitada
Hoidke sedaravimitlaste eest varjatud ja kättesaamatus kohas. Ärge kasutage seda ravimitpärast kõlblikkusaega, mis on märgitud sildil ja karbil pärast „EXP/Kõlblik kuni:“.
See ravimpreparaat ei vaja säilitamisel temperatuuri eritingimusi. Hoida ampullidvõi viaalid välispakendis, valguse eest kaitstult.
6. Pakendi sisu ja muu teave
Mida Dexdor sisaldab
- Toimeaine on deksmedetomidiin. Kontsentraadi igaml sisaldab deksmedetomidiinvesinikkloriidi, mis on ekvivalentne 100mikrogrammi deksmedetomidiiniga.
- Abiained on naatriumkloriid ja süstevesi.
Iga2ml ampull sisaldab 200mikrogrammi deksdemetomidiini (vesinikkloriidina). Iga 2ml viaal sisaldab 200mikrogrammi deksdemetomidiini (vesinikkloriidina). Iga4ml viaal sisaldab 400mikrogrammi deksdemetomidiini (vesinikkloriidina). Iga10ml viaal sisaldab 1000mikrogrammi deksdemetomidiini (vesinikkloriidina).
Valmis lahuse kontsentratsioon pärast lahjendamist peab olema kas 4mikrogrammi/mlvõi 8mikrogrammi/ml.
Kuidas Dexdor välja näeb ja pakendi sisu
Infusioonilahuse kontsentraat (steriilne kontsentraat). Kontsentraat on selge, värvitu lahus.
Konteinerid 2ml klaasampullid 2, 5 või 10ml klaasviaalid
Pakendi suurused 5x 2ml ampullid 25x2ml ampullid 5 x2ml viaalid 4x4ml viaalid 4x10ml viaalid
Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.
Müügiloa hoidja Orion Corporation Orionintie1 FI-02200Espoo Soome
Tootja Orion Corporation Orion Pharma Orionintie1 FI-02200Espoo Soome
Lisaküsimuste tekkimisel selle ravimi kohta pöörduge palun müügiloa hoidja kohaliku esindaja poole.
België/Belgique/Belgien Luxembourg/Luxemburg Orion Pharma BVBA/SPRL Tél/Tel: +32 (0)15 64 10 20 Nederland Danmark Orion Pharma BVBA/SPRL Orion Pharma A/S Tel: +32 (0)15 64 10 20 Tlf.: +45 8614 0000
Česká republika Eesti Orion Pharma s.r.o. Orion Pharma Eesti Oü Tel: +420234703305 Tel: +372 6 644550
Deutschland España Österreich Orion Pharma S.L. Orion Pharma GmbH Tel: + 34 91599 86 01 Tel: + 49 40899 6890
Ελλάδα Ireland Orion Pharma Hellas M.E.Π.E Orion Pharma (Ireland) Ltd. Τηλ: + 30210980 3355 Tel: + 353 1428 7777
France Italia Orion Pharma Orion Pharma S.r.l. Tél: +33 (0) 1 85 18 00 00 Tel: + 39 0267876111
Ísland Latvija Vistor hf. Orion Corporation Simi: +354 535 7000 Orion Pharma pārstāvniecība
Κύπρος Magyarország Lifepharma (ZAM) Ltd Orion Pharma Kft. Τηλ.: +357 22056300 Tel.: +36 1 239 9095
Lietuva Polska UAB Orion Pharma Orion Pharma Poland Sp. z.o.o. Tel: +370 5276 9499 Tel.: + 48 22 8333177
Norge Slovenija Orion Pharma AS Orion Pharma d.o.o. Tlf: + 47 4000 4210 Tel:+386(0) 1 600 8015
Portugal Suomi/Finland Orionfin Unipessoal Lda Orion Corporation Tel: + 351 21 154 68 20 Puh/Tel: + 358 10 4261
България Hrvatska Orion Pharma Poland Sp. z.o.o. PHOENIX Farmacija d.o.o. Тел.: + 48 22 8333177 Tel: +385 1 3650 138
Malta România Orion Corporation Orion Corporation Tel: + 358 10 4261 Tel: + 358 10 4261 Slovenská republika Sverige Orion Pharma s.r.o. Orion Pharma AB Tel:+420234703305 Tel: + 4686236440
Infoleht on viimati uuendatud
Täpne teave selle ravimi kohta on Euroopa Ravimiameti kodulehel:https://www.ema.europa.eu.
------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------
Järgmine teave on ainult tervishoiutöötajatele:
Dexdor 100mikrogrammi/ml infusioonilahuse kontsentraat
Manustamisviis
Dexdor’i võivad manustada ainult spetsialistid, kellel on vastav väljaõpe intensiivravi patsientide raviksvõi patsiendi anesteesia läbiviimiseks operatsioonitoas. Dexdor’i tohib manustada ainult lahjendatud intravenoosse infusioonina kasutades kontrollitud infusiooniseadet.
Lahuse valmistamine
Manustamiseks vajaliku kontsentratsiooni kas 4mikrogrammi/mlvõi 8mikrogrammi/mlsaamiseks tuleb Dexdor lahjendada 50mg/ml (5%) glükoosi, Ringeri, mannitooli või 9mg/ml (0,9%) naatriumkloriidi süstelahuses. Palun vaadake allolevast tabelist infusiooni valmistamiseks vajaminevad kogused.
Juhul kui vajatav kontsentratsioon on 4mikrogrammi/ml:
Dexdor 100mikrogrammi/ml infusioonilahuse Lahusti kogus Infusiooni lõplik kogus kontsentraadi kogus
2ml 48ml 50ml 4ml 96ml 100ml
10ml 240ml 250ml 20ml 480ml 500ml
Juhul kui vajatav kontsentratsioon on 8mikrogrammi/ml:
Dexdor 100mikrogrammi/ml infusioonilahuse Lahusti kogus Infusiooni lõplik kogus kontsentraadi kogus
4ml 46ml 50ml 8ml 92ml 100ml
20ml 230ml 250ml
40ml 460ml 500ml
Lahust tuleb segunemiseks õrnalt loksutada.
Dexdor’ituleb enne manustamist visuaalselt kontrollida, et lahus ei sisaldaks osakesi ja ei oleks värvuse muutusi.
Dexdor’i sobivust on tõestatud järgmiste intravenoossete vedelike jaravimpreparaatidega koosmanustamisel:
Ringer-laktaatlahus, 5% glükoosilahus, 9mg/ml (0,9%)naatriumkloriidi süstelahus, 200mg/ml (20%) mannitool, naatriumtiopentaal, etomidaat, vekurooniumbromiid, pankurooniumbromiid, suktsinüülkoliin, atrakuuriumbesülaat, mivakuuriumkloriid, rokurooniumbromiid, glükopürrolaatbromiid, fenüülefriinHCl, atropiinsulfaat, dopamiin, noradrenaliin, dobutamiin, midasolaam, morfiinsulfaat, fentanüültsitraat ja plasmaasendaja.
Sobivusuuringud on näidanud deksmedetomidiini potentsiaali adsorbeeruda mõnedele naturaalset tüüpi kummidele. Kunadeksmedetomidiini doseeritakse toime saamiseks, on soovitatav kasutada sünteetilisest materjalist komponente või kaetud naturaalsest kummist tihendeid.
Kõlblikkusaeg
Ravimi kasutusaegne keemilis-füüsikaline stabiilsus on tõestatud 24tunnijooksul temperatuuril25°C.
Mikrobioloogilisesaastatuse vältimisekstuleb ravim kohe ära kasutada. Kui ravimit ei kasutata kohe, vastutab selle säilitamisaja ja -tingimuste eest kasutaja. Ravimit võib säilitada kuni24tundi temperatuuril 2°Ckuni 8°C, välja arvatud juhul, kui lahjendamine on toimunudkontrollitud ja valideeritud aseptilistes tingimustes.
RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE
1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS
Dexdor 100mikrogrammi/ml infusioonilahuse kontsentraat
2. KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS
Kontsentraadi 1ml sisaldab deksmedetomidiinvesinikkloriidi, mis onekvivalentne 100mikrogrammi deksmedetomidiiniga.
Iga2ml ampull sisaldab 200mikrogrammi deksmedetomidiini. Iga 2ml viaal sisaldab 200mikrogrammi deksmedetomidiini. Iga4ml viaal sisaldab 400mikrogrammi deksmedetomidiini. Iga10ml viaal sisaldab 1000mikrogrammi deksmedetomidiini.
Valmis lahuse kontsentratsioon pärast lahjendamist peab olema kas 4mikrogrammi/mlvõi 8mikrogrammi/ml.
Abiainete täielik loetelu vt lõik6.1.
3. RAVIMVORM
Infusioonilahuse kontsentraat (steriilne kontsentraat).
Kontsentraat on selge, värvitu lahus, mille pH on 4,5...7,0.
4. KLIINILISED ANDMED
4.1 Näidustused
Täiskasvanudpatsientide sedatsiooniks IRO-s (intensiivravi osakonnas), kes vajavad mitte sügavamat sedatsiooni kui verbaalsele stimulatsioonile vastamine reaktsiooniga (vastab Richmond’i agitatsioon- sedatsiooni skaalale (RASS) 0 kuni -3).
Mitteintubeeritud täiskasvanud patsientide sedatsiooniks enne sedatsiooni nõudvaid diagnostilisi või kirurgilisi protseduure ja/või nende ajal, nt protseduuriaegne/ärkvelolekussedatsioon.
4.2 Annustamine ja manustamisviis
Täiskasvanud patsientide sedatsiooniks IRO-s (intensiivravi osakonnas), kes vajavad mitte sügavamat sedatsiooni kui verbaalsele stimulatsioonile vastamine erutusega (vastab Richmond’i agitatsioon-sedatsiooni skaalale (RASS) 0 kuni -3).
Ainult haiglasiseseks kasutamiseks. Dexdor’i võivad manustada ainult spetsialistid, kellel on vastav väljaõpe intensiivravi patsientide raviks.
Annustamine
Patsiendid, kes on juba intubeeritud ja sedeeritud, võibdeksmedetomidiinile üleminnaesialgse infusioonikiirusega0,7mikrogrammi/kg/h, mida võib seejärel järk-järgult kohaldada annuse vahemikus 0,2 kuni 1,4mikrogrammi/kg/h, et saavutada soovitud sedatsioonitase sõltuvalt patsiendi vastusest. Nõrgestatud organismiga patsientidele on soovitatav alustada väiksema infusioonikiirugsega. Deksmedetomidiin on väga tugeva toimega ja infusioonikiirust kontrollitakse
iga tunni järel. Pärast annuse kohaldamist ei pruugi uus stabiilne sedatsioonitase saabuda ühe tunni jooksul.
Maksimaalne annus
Maksimaalset annust1,4mikrogrammi/kg/hei tohi ületada. Kui deksmedetomidiinimaksimaalse annusega ei saavutata patsientidel adekvaatset sedatsiooni taset, tuleb üle minna teisele sedatiivsele ravimile. Dexdor’i löökannuse kasutamist sedatsiooniks IRO-s ei soovitata, kuna see onseotud kõrvaltoimete sagenemisega. Kuni deksmedetomidiini kliiniliste toimete ilmnemiseni võib manustada propofoolivõi midasolaami.
Kestus
Dexdor’i kasutamise kohta kauem kui 14päeva puuduvad kogemused. Juhul kui Dexdor’i kasutatakse nimetatud perioodist kauem, tuleb kasutamist regulaarselt ümber hinnata.
Mitteintubeeritud täiskasvanud patsientide sedatsiooniks enne sedatsiooni nõudvaid diagnostilisi või kirurgilisi protseduure ja/või nende ajal, nt protseduuriaegne/ärkvelolekus sedatsioon.
Dexdor’i võivad manustada ainult spetsialistid, kellel on vastav väljaõpepatsiendi anesteesia läbiviimiseks operatsioonitoas või diagnostiliste protseduuride ajal.Kui Dexdor’i manustatakse pideva sedatsiooni eesmärgil, peab patsiendi seisundit pidevalt jälgima isik, kes ei tegele diagnostilise või kirurgilise protseduuri läbiviimisega. Patsienti tuleb pidevalt jälgida hüpotensiooni, hüpertensiooni, bradükardia, respiratoorse depressiooni, hingamisteede obstruktsiooni, apnoe, düspnoe ja/või hapniku desaturatsiooni varajaste nähtude suhtes (vt lõik4.8).
Käepärast peab olema võimalus koheseks täiendavaks hapniku manustamiseks, mida tuleb teha vastavalt näidustusele. Hapniku saturatsiooni jälgimiseks tuleb kasutada pulssoksümeetriat.
Dexdor’i manustatakse löökannuses infusioonina, millele järgneb säilitusannuses infusioon. Sõltuvalt protseduurist võib soovitud kliinilise toime saavutamiseks olla vajalik ka lokaalne anesteesia või analgeesia. Valulike protseduuride korral või kui vajatakse sügavamat sedatsiooni, on soovitatav kasutada lisaks analgeetikume või sedatiivseid ravimeid (nt opioidid,midasolaamvõipropofool). Dexdor’i farmakokineetiline poolväärtusaeg on hinnanguliselt 6minutit; sellega ning teiste manustatavate ravimite toimetega tuleb arvestada sobiva aja määramisel, mis on vajalik Dexdor’i soovitud kliinilise toime tiitrimiseks.
Protseduuriaegse sedatsiooni sissejuhatus:
Löökannus 1,0mikrogrammi/kg infundeeritakse 10minuti jooksul. Vähem invasiivsete protseduuride korral, nagu silmakirurgia, võib sobiv löökannus olla 0,5mikrogrammi/kg, mis infundeeritakse 10minuti jooksul.
Protseduuriaegse sedatsiooni säilitamine:
Säilitusannuse infusiooni alustatakse üldiselt tasemel 0,6…0,7mikrogrammi/kg tunnis ning annust tiitritakse soovitud kliinilise toime saavutamiseks vahemikus 0,2…1mikrogrammi/kg tunnis. Soovitud sedatsioonitaseme saavutamiseks tuleb kohandada säilitusinfusiooni kiirust.
Patsientide erigrupid
Eakad
Eakatel ei ole tavaliselt vaja annuseid kohandada (vt lõik5.2). Eakatel patsientidel on ilmselt suurenenud risk hüpotensiooni tekkeks (vt lõik4.4), kuid protseduuriaegse sedatsiooni kohta olemasolevad vähesed andmed ei näita selget seost annusega. Neerukahjustus
Neerukahjustusega patsientidel ei ole annuse kohandamine vajalik.
Maksakahjustus
Kuna deksmedetomidiin metaboliseeritakse maksas, siis tuleb seda ettevaatusega kasutada maksakahjustusega patsientidel. Kaaluda tuleb vähendatud säilitusannuse kasutamist(vt lõigud4.4ja 5.2).
Lapsed
Dexdor’i ohutus ja efektiivsus lastel vanuses 0…18aastatei ole tõestatud.Antud hetkel teadaolevad andmed on esitatud lõikudes4.8, 5.1 ja 5.2, aga soovitusi annustamise kohta pole võimalik anda.
Manustamisviis
Dexdor’i tohib manustada ainult lahjendatud intravenoosse infusioonina kasutades kontrollitud infusiooniseadet. Instruktsioonid ravimpreparaadi lahjendamiseks enne manustamist, vt lõik6.6.
4.3 Vastunäidustused
Ülitundlikkus toimeaine või lõigus6.1 loetletud mis tahesabiaine suhtes.
Kaugelearenenud südameblokaad (2 või 3 aste) kardiostimulaatori puudumisel.
Kontrollimatu hüpotensioon.
Ägedad tserebrovaskulaarsed haigused.
4.4 Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel
Jälgimine
Dexdor on mõeldud kasutamiseks intensiivravis,operatsioonitoas ja diagnostiliste protseduuride ajal. Kasutamineteistes keskkondades ei ole soovitatav.Dexdor’i infusiooni ajal tuleb kõikide patsientide südamefunktsiooni pidevalt jälgida. Mitteintubeeritud patsientidel tulebjälgida hingamist respiratoorse depressiooni ja mõnedel juhtudel apnoe riski tõttu (vt lõik4.8).
Teadete alusel on taastumisaja kestus pärast deksmedetomidiini manustamistligikaudu ükstund. Deksmedetomidiini kasutamisel ambulatoorses ravis peab patsiendi ohutuse tagamiseks hoolikat jälgimist jätkama vähemalt ühe tunni jooksul (või kauem, sõltuvalt patsiendi seisundist) ning seejärel peab veel vähemalt ühe tunni jooksul jätkuma patsiendi meditsiiniline järelevalve.
Üldised ettevaatusabinõud
Dexdor’i ei tohi manustada boolusannusenaning IRO-s ei ole soovitatav kasutada löökannust. Seetõttu peab ravimi kasutaja olema valmisagitatsiooni ägedakskontrolliks või protseduuride ajal, eriti esimeste ravitundide ajal, kasutama alternatiivset sedatiivset ainet.Protseduuriaegse sedatsiooni korral võib kasutada teise sedatiivse aine väikest boolusannust, kui vajalik on kiire sedatsioonitaseme suurendamine.
Mõned Dexdor’i saavad patsiendid on stimuleerimisel ärkvel ja erksad. Kuid ainult need sümptomid ei näita toime puudumist, kui teisi kliinilisi märke ja sümptomeid ei ole.
Tavaliselt ei põhjusta deksmedetomidiin sügavat sedatsiooni ja patsienti saab kergesti äratada. Seetõttu ei sobi deksmedetomidiin patsientidele, kes ei talu sellisttoimet, näiteks kes vajavad pidevat sügavat sedatsiooni. Dexdor’i ei tohi kasutada üldanesteesias induktsioonravimina intubatsioonil või sedatsiooniks lihasrelaksantide kasutamisel.
Deksmedetomidiinil puudub teistele sedatiivsetele ainetele omane krambivastane toime ning seega ei pärsi ta kaasuvat krambiaktiivsust.
Deksmedetomidiini kombineerimisel teiste rahustite või kardiovaskulaarse toimega ravimitega tuleb olla ettevaatlik, kuna võivad tekkida aditiivsed toimed.
Dexdor’i ei ole soovitatav kasutada patsiendi poolt kontrollitud sedatsiooniks. Puuduvad piisavad andmed.
Dexdor’i kasutamisel ambulatoorsetel patsientidel peab patsient üldjuhul ravilt lahkuma kolmanda osapoole saatel. Patsiendile tuleb soovitada, et ta hoiduks autojuhtimisest või muudest ohtlikest tegevustest ning võimalusel väldiks teiste sedatiivsete ainete (nagu bensodiasepiinid, opioidid, alkohol)kasutamist sobiva aja jooksul, mis sõltub deksmedetomidiini toime tugevusest, protseduurist, samaaegselt kasutatud ravimitest, patsiendi vanusest ja seisundist.
Deksmedetomidiini manustamisel eakatele patsientidele tuleb rakendada ettevaatust. Üle 65-aastastel eakatel võib olla suurem kalduvus hüpotensiooni tekkeks deksmedetomidiini,sh löökannuse, manustamisel protseduuriaegse sedatsiooniks. Tuleb kaaluda annuse vähendamist. Palun vt lõik4.2.
≤65 aastaste IRO patsientide suremus
SPICE III pragmaatilises randomiseeritud kontrolligauuringus, milles osales 3904 kriitiliselt haiget täiskasvanud IRO patsienti, kasutati deksmedetomidiini esmase rahustina ja seda võrreldi standardraviga.Deksmedetomidiini ja standardravi rühmavahel 90-päeva suremuses üldist erinevust ei ilmnenud (suremus 29,1% mõlemas rühmas), kuid täheldati vanusest tulenevamõjuheterogeensust suremusele.Deksmedetomidiini seostati suurenenudsuremusega vanuserühmas ≤65 aastat (šansside suhe1,26; 95% usaldusväärsuse intervall 1,02 kuni 1,56),võrreldes alternatiivsete rahustitega.Kuigi mehhanism on ebaselge, olisee vanusest tingitud suremusele avalduvamõju heterogeensus kõige silmatorkavam patsientidel, kes võeti IRO-ssemuudel põhjustel kui operatsioonijärgne ravi, ning suurenes APACHE II skooride suurenemise ja vanuse vähenemisega.Neid leide tuleb arvesse võtta, kaaludesdeksmedetomidiini eeldatavatkliinilistkasu võrreldes alternatiivsete rahustitega noorematel patsientidel.
Kardiovaskulaarsed toimed ja ettevaatusabinõud
Deksmedetomidiin vähendab südame löögisagedust ja vererõhku tsentraalse närvisüsteemi sümpaatilise osa inhibeerimise kaudu, kuid suuremad kontsentratsioonid põhjustavad perifeerset vasokonstriktsiooni, mis põhjustab hüpertensiooni (vt lõik5.1). Seetõttu ei sobi deksmedetomidiin raske kardiovaskulaarse ebastabiilsuse korral.
Ettevaatus on vajalik deksmedetomidiini manustamisel patsientidele olemasoleva bradükardia korral. Andmed Dexdor’i toimete kohta patsientidel südame löögisagedusega<60on väga piiratud, mistõttu on vajalik eriline ettevaatus selliste patsientidega. Bradükardia ei vaja tavaliselt ravi, kuid sageli aitavad antikolinergilised ravimid või vajadusel annuse vähendamine. Hea füüsilise vormiga ja puhkeolekus aeglase südame löögisagedusegapatsiendid võivad olla eriti tundlikud alfa-2 retseptorite agonistide bradükardilisele toimele ja teatatud on isegi mööduvast siinussõlmeseiskusest.Teatatud on
südameseiskuse juhtudest, millele eelneb sageli bradükardia või atrioventrikulaarne blokaad(vt lõik4.8).
Deksmedetomidiini vererõhku alandav toime võib suurema tõenäosusega ilmneda eelneva hüpotensiooniga (eriti kui vasopressorid ei toimi), hüpovoleemiaga, kroonilise hüpotensiooniga või langenud funktsionaalse reservigapatsientidel, näiteks raske ventrikulaarse düsfunktsioonikorral või eakatel, sellistel juhtudel on vajalik eriline ettevaatus (vt lõik4.3). Hüpotensioon ei vaja tavaliselt spetsiifilistravi, kuid vajadusel võib annust vähendada, anda vedelikke ja/või vasokonstriktoreid. Kahjustatud perifeerse autonoomse aktiivsusega (nt seljaajuvigastuse tõttu) patsientidel võib pärast deksmedetomidiiniga ravi alustamistrohkem esinedahemodünaamilisi muutusi, mistõttu tuleb ravida ettevaatusega.
Peamiselt löökannuse kasutamisel on täheldatud mööduvat hüpertensiooni, mis on seotud deksmedetomidiini perifeerse vasokonstriktiivse toimega, mistõttu löökannust ei soovitatakasutada sedatsiooniks IRO tingimustes. Hüpertensioon ei vaja tavaliselt ravi,kuid soovitatav on vähendada pidevat infusioonikiirust.
Ravimi kõrge kontsentratsiooni korral tekkiv lokaalne vasokonstriktsioon võib südame isheemiatõve või raske tserebrovaskulaarse haigusega patsientidel omandada suurema tähenduse,mistõttu tuleb neidpatsiente hoolikalt jälgida. Müokardi või ajuisheemia sümptomite korral tuleb kaaluda annuse vähendamist või ravi lõpetamist.
Ettevaatus on soovitav deksmedetomidiini manustamisel koos spinaal-või epiduraalanesteesiaga, sest esineb võimalik suurenenud risk hüpotensiooni või bradükardia tekkeks.
Maksakahjustusega patsiendid
Ettevaatlik tuleb olla raske maksakahjustuse korral, kuna ülemääraselt suur annus võib deksmedetomidiini kliirensi vähenemise tõttu suurendada kõrvaltoimete ohtu, liigset sedatsioonivõi toimeaja pikenemist.
Neuroloogiliste häiretega patsiendid
Kogemused deksmedetomidiini kasutamise kohta raskete neuroloogiliste häirete korral, näiteks peavigastused, ja pärast neurokirurgilisi operatsioone, on piiratud, mistõttu tuleb ravimit kasutada ettevaatusega, eriti sügava sedatsiooni vajadusel. Ravi valimisel tuleb arvestada, et deksmedetomidiin võib vähendada verevoolu ajju ja koljusisest rõhku.
Alfa-2 agonistidel on pärast pikaajalise ravi järsul lõpetamisel harva täheldatud võõrutusreaktsioone. Agitatsiooni ja hüpertensiooni esinemisel pärast deksmedetomidiinravi lõpetamist tuleb seda võimalust arvestada.
Deksmedetomidiin võib indutseerida hüpertermiat, mis võib olla resistentne traditsiooniliste jahutusmeetodite suhtes. Püsiva ebaselge põhjusega palaviku esinemisel tuleb deksmedetomidiin-ravi lõpetadaja seda ei ole soovitatav kasutada patsientidel, kellel on kalduvus maliigsele hüpertermiale.
Seoses deksmedetomidiini raviga on teatatud magediabeedist.Polüuuria tekkimisel on soovitatav ravi deksmedetomidiiniga lõpetada ning kontrollida seerumi naatriumisisaldust ja uriini osmolaalsust.
Dexdor sisaldab vähem kui 1mmol (23mg) naatriumi ühes milliliitris.
4.5 Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed
Koostoimete uuringud onläbi viidud vaid täiskasvanutel. Deksmedetomidiini koosmanustamine anesteetikumide, rahustite, hüpnootikumide ja opioididega põhjustab tõenäoliselt toimetesh sedatiivse, anesteetilise ja kardiorespiratoorse toimetugevnemist. Toime tugevnemist tõestavadspetsiifilised uuringud isofluraani, propofooli, alfentaniili ja midasolaamiga.
Farmakokineetilisi koostoime uuringuid deksmedetomidiini ja isofluraani, propofooli, alfentaniili ning midasolaami vahel ei ole läbi viidud. Kuid võimalike farmakodünaamiliste koostoimete tõttu võib deksmedetomidiini koosmanustamisel vajalik olla deksmedetomidiini või koosmanustatava anesteetikumi, rahusti, hüpnootikumi või opioidi annuse vähendamine.
CYP ensüümide, sh deksmedetomidiini poolt inhibeeritava CYP2B6,inhibeerimist on uuritud inimese maksa mikrosoomide inkubatsioonides. In vitrouuring näitab, et tõenäoliselt in vivoesineb koostoime deksmedetomidiini ja substraatide vahel, mille metabolismis domineeribCYP2B6.
Deksmedetomidiini induktsiooni in vitrouuriti CYP1A2, CYP2B6, CYP2C8, CYP2C9 ja CYP3A4 ensüümidega ning in vivoinduktsiooni ei saa välistada. Kliiniline tähtsus ei ole teada.
Kuigi koostoime uuringus esmolooliga olid täiendavad toimed tagasihoidlikud, tuleb arvestada tugevnenud hüpotensiivsete ja bradükardiliste toimete esinemisegapatsientidel, kes saavad teisi samu toimeid põhjustavaid ravimeid, näiteks beetablokaatoreid.
4.6 Fertiilsus, rasedus ja imetamine
Rasedus
Deksmedetomidiini kasutamise kohta rasedatel andmed puuduvad või on piiratud hulgal.
Loomkatsed on näidanud kahjulikku toimet reproduktiivsusele (vt lõik5.3). Dexdor’iei tohikasutada raseduse ajal,väljaarvatud juhul, kui naise kliiniline seisund vajab ravi deksmedetomidiiniga.
Imetamine
Deksmedetomidiineritub inimese rinnapiima, kuid 24tundi pärast ravi lõpetamist on ravimi kontsentratsioon allpool määramispiiri. Riski imikutele ei saa välistada. Arvestades imetamise kasu lapsele ja ravi kasu naisele, tuleb otsustada, kas katkestada rinnaga toitmine või ravi deksmedetomidiiniga.
Fertiilsus
Rottide fertiilsuse uuringus puudus deksmedetomidiinil toime isas-või emasloomafertiilsusele. Andmed inimese fertiilsuse kohta puuduvad.
4.7 Toime reaktsioonikiirusele
Patsientidele tuleb soovitada, et nad ei juhiks autot ega osaleks ohtlikes tegevustes sobiva aja jooksul pärast Dexdor’i manustamist protseduuriaegseks sedatsiooniks.
4.8 Kõrvaltoimed
Ohutusprofiili kokkuvõte
Täiskasvanute sedatsioon intensiivraviosakonnas (IRO): Kõige sagedamini deksmedetomidiini kohta IRO tingimustes teatatud kõrvaltoimed onhüpotensioon, hüpertensioon ja bradükardia, mis esinesid ligikaudu vastavalt 25%, 15% ja 13% patsientidest.
Hüpotensioon ja bradükardia olidsamuti kõige sagedaminideksmedetomidiiniga seotud rasked kõrvaltoimed, mis esinesidvastavalt1,7% ja 0,9% randomiseeritud intensiivravi osakonna (IRO) patsientidest. Protseduuriaegne/ärkvelolekus sedatsioon Allpool on loetletud kõrvaltoimed, millest on kõige sagedamini teatatud deksmedetomidiini protseduuriaegseks sedatsiooniks kasutamisel (IIIfaasi uuringute protokollides olid kehtestatud eelnevalt defineeritud lävendväärtused vererõhu,hingamissageduse ja südamekiiruse muutustest kõrvaltoimena teatamiseks):
- hüpotensioon (55% deksmedetomidiini rühmas vs.30% platseeborühmas, kus manustati päästeravimina midasolaami ja fentanüüli)
- respiratoorne depressioon (38% deksmedetomidiini rühmas vs.35% platseeborühmas, kus manustati päästeravimina midasolaami ja fentanüüli)
- bradükardia (14% deksmedetomidiini rühmas vs.4% platseeborühmas, kus manustati päästeravimina midasolaami ja fentanüüli)
Kõrvaltoimete loend koondtabelina Tabelis1toodud kõrvaltoimed on intensiivravi kliinilistes uuringutes kogutud andmed.
Kõrvaltoimed on järjestatud esinemissageduse järgi, kõige sagedasem on toodud esimesena, kasutades järgmist konventsiooni: väga sage (≥1/10); sage (≥1/100 kuni <1/10); aeg-ajalt (≥1/1000 kuni <1/100); harv (≥1/10000 kuni <1/1000), väga harv (<1/10000), teadmata (ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel).
Tabel 1.Kõrvaltoimed
Endokriinsüsteemi häired Teadmata: magediabeet
Ainevahetus-ja toitumishäired Sage: hüperglükeemia, hüpoglükeemia Aeg-ajalt: metaboolne atsidoos, hüpoalbumineemia
Psühhiaatrilised häired Sage: agitatsioon Aeg-ajalt: hallutsinatsioon
Südame häired Väga sage: bradükardia1,2 Sage: müokardi isheemia või infarkt, tahhükardia Aeg-ajalt: atrioventrikulaarne blokaad1, südame minutimahu langus, südameseiskus1
Vaskulaarsed häired Väga sage: hüpotensioon1,2, hüpertensioon1,2
Respiratoorsed, rindkere ja mediastiinumi häired Väga sage: respiratoorne depressioon2,3 Aeg-ajalt: düspnoe, apnoe
Seedetrakti häired Sage: iiveldus2, oksendamine, suukuivus2 Aeg-ajalt: kõhupuhitus
Üldised häired ja manustamiskoha reaktsioonid Sage: võõrutussündroom, hüpertermia Aeg-ajalt: ravim ei toimi, janu
1Vt lõiku Valitud kõrvaltoimete kirjeldus 2Kõrvaltoimed, mida täheldati ka protseduuriaegse sedatsiooni uuringutes 3Esinemissagedus „sage“ IRO sedatsiooni uuringutes
Valitud kõrvaltoimete kirjeldus
Kliiniliselt märkimisväärset hüpotensiooni või bradükardiat tuleb ravida nagu lõigus4.4 kirjeldatud.
Suhteliselt tervetel mitte-IROIRO patsientidel, keda raviti deksmedetomidiiniga, põhjustas bradükardia mõnikord siinussõlmeseiskuse või pausi. Sümptomeid raviti jalgade kõrgemale tõstmisega ja antikolinergiliste ravimitega, nagu atropiin või glükopürrolaat. Olemasoleva bradükardiaga patsientidel progresseerus bradükardia üksikjuhtudel asüstooliaperioodideks.Teatatud on südameseiskuse juhtudest, millele eelneb sageli bradükardia või atrioventrikulaarne blokaad.
Hüpertensiooni teket on seostatud löökannuse kasutamisega, selle reaktsiooni teket saab vähendada löökannuse vältimisega või infusioonikiiruse või löökannuse vähendamisega. Lapsed
Lastel >1kuu pärast sündi peamiselt operatsioonijärgselt, on hinnatud ravi kuni 24tundi IRO-s ja ohutusprofiil on olnud sarnane täiskasvanutele. Andmed vastsündinud imikutel (28 - 44rasedusnädalat) on väga piiratud ja kitsendatud säilitusannustele ≤0,2mcg/kg/h. Üksikjuhul teatati kirjanduses vastsündinul esinenud hüpotermilisest bradükardiast.
Võimalikest kõrvaltoimetest teatamine
Ravimi võimalikest kõrvaltoimetest on oluline teatada ka pärast ravimi müügiloa väljastamist. See võimaldab jätkuvalt hinnata ravimi kasu/riski suhet. Tervishoiutöötajatel palutakse kõigist võimalikest kõrvaltoimetest teatada riikliku teavitamissüsteemi, mis on loetletud V lisas,kaudu.
4.9 Üleannustamine
Sümptomid
Kliinilistes uuringutes ja turustamisjärgsetes andmetes on teatatud mitmetest deksmedetomidiini üleannustamise juhtudest. Kõrgeimad teatatud deksmedetomidiini infusioonikiirused nendel juhtudel olidkuni60mikrogrammini/kg/h36minuti jooksul ja 30mikrogrammi/kg/h15minuti jooksul vastavalt 20-kuu vanusel lapsel ja täiskasvanul. Kõige sagedasemad kõrvaltoimed, millest on teatatud seoses üleannustamisega, onbradükardia, hüpotensioon, hüpertensioon, liigne sedatsioon, respiratoorne depressioonja südameseiskus.
Kliiniliste sümptomitega üleannustamise korral tuleb deksmedetomidiini infusiooni vähendada või lõpetada. Võimalikud toimed on peamiselt seotud kardiovaskulaarse süsteemiga ja neid tuleb ravida nagu kliiniliselt kohane (vt lõik4.4). Suurte kontsentratsioonide korral on hüpertensiooni võimalus tõenäolisemkuihüpotensioon. Kliinilistes uuringutes siinussõlmeseiskus taandus spontaanselt või allus ravile atropiini ja glükopürrolaadiga.Elustamine oli vajalik rasketeüleannustamistega seotud üksikjuhtudel, kui esines südameseiskus.
5. FARMAKOLOOGILISED OMADUSED
5.1 Farmakodünaamilised omadused
Farmakoterapeutiline rühm: Psühholeptikumid, teised uinutid ja rahustid, ATC-kood: N05CM18
Deksmedetomidiin on selektiivne alfa-2 retseptorite agonist, millel on ulatuslikud farmakoloogilised omadused. Sellel on sümpaatilist närvisüsteemi inhibeeriv toime vähendades noradrenaliini vabanemist sümpaatilistes närvilõpmetes. Sedatiivsed toimed avalduvadülelocus coeruleus’e noradrenaliini vabanemise pärssimise tõttu, mis on ajutüves asuv peamine noradrenergiline tuum. Deksmedetomidiinil on analgeetilised ja anesteetilised/analgeetilised säästvad toimed. Kardiovaskulaarsed toimed sõltuvad annusest;tsentraalsed toimed domineerivadväiksema infusioonikiiruse korral, mis põhjustab südame löögisageduse ja vererõhu langust.Suuremateannuste korral tugevnevad perifeersed vasokonstriktsiooni toimed, mis põhjustavadsüsteemse vaskulaarse resistensuse ja vererõhu tõusu, samal ajal kui bradükardilised toimed endiselt säilivad. Deksmedetomidiinil peaaegu puudub hingamist pärssiv toime, kui manustada sedamonoteraapiana tervetele isikutele.
Täiskasvanute sedatsioon intensiivraviosakonnas (IRO) Platseebokontrollitud uuringutes vähendas Dexdor operatsioonijärgsetel IROpatsientidel, kes olid eelnevalt intubeeritud ja sedeeritud midasolaami või propofooniga, märkimisväärelt vajadust mõlema rahusti (midasolaam või propofoon) ja opioidide järele 24tunnise sedatsiooni ajal. Enamik deksmedetomidiini patsiente ei vajanud täiendavat sedatiivset ravi. Patsiente olivõimalik edukalt ekstubeerida ilma Dexdor’i infusiooni lõpetamist. IROvälised uuringudnäitasid, et Dexdor’i võib ohutult patsientidele manustada ilma endotrahheaalse intubatsioonita adekvaatse jälgimise all.
Sedatsiooniulatus oli deksmedetomidiinilsarnane midasolaami(suhtarv 1,07; 95% CI 0,971, 1,176) ja propofooliga (suhtarv 1,00; 95% CI 0,922, 1,075) peamiselt patsientidel, kes vajasid IRO-s kuni 14päeva edasist kerget kuni mõõdukat sedatsiooni (RASS 0 kuni -3); midasolaamiga võrreldes vähenesmehhaanilise ventilatsiooni kestvusja midasolaaminingpropofooliga võrreldes vähenes ekstubeerimisaeg. Võrreldesmidasolaami ja propofooligaärkasid patsiendid kergemini, olid koostööaltimadja suhtlemisvõimelisemad,sõltumata sellest,kas neil esinesvalu või mitte. Deksmedetomidiinravi saanud patsientidel esines sagedamini hüpotensiooni ja bradükardiat, kuid vähemesinestahhükardiat kui midasolaami saanudpatsientidel ja sagedamini esines tahhükardiat propofoolravi saanud patsientidel, kuid hüpotensiooni esinemissagedus oli sarnane. Midasolaamiga võrreldes esines uuringus vähem CAM-ICUskaala järgi mõõdetud deliiriumi ning kapropofooliga võrreldes esines deksmedetomidiinilvähem deliiriumiga seotud kõrvalnähte. Nende patsientide puhul, kellel ebapiisava sedatsiooni tõttu kasutamine lõpetati, mindi üle propofoolile või midasolaamile. Ebapiisava sedatsiooni oht suurenes patsientidel, keda oli raske sedeerida standardraviga vahetult enne ravi vahetamist.
Tõendeid efektiivsusest lastel täheldati kontrollitud annusega IROuuringus, peamiselt operatsioonijärgsel populatsioonil vanuses 1kuu kuni ≤17aastat. Ligikaudu 50% deksmedetomidiiniga ravitud patsientidest ei vajanud lisaannust midasolaami mediaanse 20,3-tunnise raviperioodi jooksul, mis ei ületanud 24tundi. Andmed>24-tunnise ravikohtapuuduvad. Andmed vastsündinud imikutel (28 -44rasedusnädalat) on väga piiratud ja kitsendatud madalatele annustele (≤0,2 mcg/kg/h)(vt lõik5.2 ja 4.4). Vastsündinud lapsed võivad ollaeriti tundlikud Dexdor’i bradükardilistele toimetele hüpotermia olemasolul ja südame löögisagedusest sõltuva südame minutimahuga seotud haiguste korral.
Topeltpimedas võrdlusravimiga kontrollitud IROuuringutes oli deksmedetomidiiniga (n=778) ravitud patsientidel kortisooli supressiooni esagedus0,5% võrreldes0%-ga midasolaami (n=338) või propofooliga (n=275) ravitud patsientide puhul. Sellised juhtumid teatati1 korralkerge ja 3 korral mõõduka toimega.
Protseduuriaegne/ärkvelolekus sedatsioon
Deksmedetomidiini ohutust ja efektiivsust mitteintubeeritud patsientide sedatsiooniks enne kirurgilisi ja diagnostilisi protseduure või nende ajal hinnati kahes randomiseeritud topeltpimedas platseebokontrolliga mitmekeskuselises kliinilises uuringus.
- Uuringus 1 randomiseeriti plaanilise kirurgia/protseduuri patsiendid, kes said kas üldanesteesiat jälgimise all või lokaalset/regionaalset anesteesiat, saama löökannuses infusiooni kas deksmedetomidiini annusega 1mikrogramm/kg (n=129) või 0,5mikrogrammi/kg (n=134) või platseebot (füsioloogiline soolalahus; n=63), mis manustati 10minuti jooksul; seejärel jätkati säilitava infusiooniga, mida alustati annusega 0,6mikrogrammi/kg/h. Uuringuravimi säilitusinfusiooni annust oli lubatud tiitrida vahemikus 0,2mikrogrammi/kg/h kuni 1mikrogramm/kg/h. Patsientide osakaal, kes saavutasid soovitud sedatsioonitaseme (teadvuse/sedatsiooni skaala skoor jälgija hinnangul ≤4) ilma vajaduseta kasutada päästeravimit midasolaami, oli 1mikrogramm/kg deksmedetomidiini saanud patsientide seas 54% ja 0,5mikrogrammi/kg deksmedetomidiini saanud patsientide seas 40%, võrreldes 3%-ga platseebot saanud patsientideseas. 1mikrogramm/kg deksmedetomidiini rühma ja 0,5mikrogrammi/kg deksmedetomidiinirühma randomiseeritud patsientide seas oli riskide
vahe võrreldes platseeboga vastavalt 48% (95% CI: 37%...57%) ja 40% (95% CI: 28%...48%). Midasolaami päästeannuse mediaan (vahemik) oli 1mikrogramm/kg deksmedetomidiini saanud patsientiderühmas 1,5 (0,5…7,0)mg, 0,5mikrogrammi/kg deksmedetomidiini saanud patsientide rühmas 2,0(0,5…8,0)mgja platseeborühmas 4,0 (0,5…14,0)mg.Midasolaami keskmise päästeannuse erinevus võrreldes platseeboga oli 1mikrogramm/kg deksmedetomidiini ja 0,5mikrogrammi/kg deksmedetomidiini rühmades vastavalt -3,1mg (95% CI: -3,8…-2,5) ja -2,7mg (95% CI: -3,3…-2,1)deksmedetomidiini kasuks. Mediaanaeg esimese päästeravimi annuseni oli 1mikrogramm/kg deksmedetomidiini saanud patsientide rühmas114minutit, 0,5mikrogrammi/kg deksmedetomidiini saanud patsientide rühmas 40minutitja platseeborühmas 20minutit.
- Uuringus 2 randomiseeriti patsiendid, kellel teostati ärkvelolekus fiiberoptiline intubeerimine paikse anesteesiaga, saama löökannuses infusooni 1mikrogramm/kg deksmedetomidiiniga (n=55) või platseeboga(füsioloogiline soolalahus) (n=50), mis manustati 10minuti jooksul; seejärel manustati säilitavat infusiooni fikseeritud annuses 0,7mikrogrammi/kg/h. Ramsay sedatsiooni skaalal väärtuse ≥2 säilitamiseks ei vajanud midasolaami 53% deksmedetomidiini saanud patsientidest võrreldes 14%-ga platseebot saanud patsientidest. Riskide vahe võrreldes platseeboga oli deksmedetomidiini rühma randomiseeritud, midasolaami päästeravimina mittevajanud patsientidel 43% (95% CI: 23%...57%). Midasolaami keskmine päästeannus oli deksmedetomidiini rühmas 1,1mg ja platseeborühmas 2,8mg.Midasolaami keskmise päästeannuse erinevusoli -1,8mg (95% CI: -2,7…-0,86)deksmedetomidiini kasuks.
5.2 Farmakokineetilised omadused
Deksmedetomidiini farmakokineetikat on hinnatud pärast lühiajalist intravenoosset manustamist tervetel vabatahtlikel ja pärast pikaajalist infusiooni IROpatsientidel.
Jaotumine
Deksmedetomidiin näitab kahe-kambrilistpaigutusmudelit. Tervetel vabatahtlikel näitab see kiiret jaotumisfaasi jaotumise poolväärtusajaga (t ) ligikaudu 6minutit. Ligikaudne keskmine terminaalne eliminatsiooni poolväärtusaeg (t ) on 1,9 kuni 2,5tundi (minimaalselt 1,35, maksimaalselt 3,68tundi)ja keskmine püsiseisundijaotusruumala (Vss) on ligikaudu 1,16 kuni 2,16l/kg (90 kuni 151liitrit). Plasmakliirens (Cl) on keskmiselt0,46 kuni 0,73l/h/kg (35,7 kuni 51,1l/h). Keskmine kehakaal, mis on seotud Vss ja Cl-ga, oli 69kg. Deksmedetomidiini plasmafarmakokineetika on IRO patsientidel sarnane pärast >24h infusiooni.Farmakokineetika parameetrid on: t ligikaudu 1,5tundi, Vss ligikaudu 93liitrit ja Cl ligikaudu 43l/h. Deksmedetomidiini farmakokineetikaon lineaarne annuse vahemikus 0,2 kuni 1,4µg/kg/h ja see ei akumuleeru kuni 14päevase ravi korral. Deksmedetomidiin seondub94% ulatuses plasmaproteiinidega. Plasmaproteiinidegaseonduvus on konstantne konsentratsioonide vahemikus 0,85 to 85ng/ml.Deksmedetomidiin seondubnii seerumi humaanalbumiini kuika Alfa-1-glükoproteiinhappeseerumi albumiiniga, mis on deksmedetomidiiniga peamine plasmas seonduv proteiin. Biotransformatsioon ja eritumine Deksmedetomidiin elimineeritakseulatuslikumaksa metabolismi kaudu. On kolmerinevat tüüpi esialgset metaboolset reaktsiooni; otsene N-glükuroniseerimine, otsene N-metüülimine ja tsütokroom P450 katalüüsitud oksüdeerimine. Kõige rohkem on ringluses deksmedetomidiini metaboliitidest kaks isomeerset N-glükuroniidi.Metaboliit H-1, N-metüül-3-hüdroksümetüüldeksmedetomidiin O- glükuroniid on samuti üks peamistest ringlevatest deksmedetomidiini biotransformatsiooni produkte. TsütokroomP-450 katalüüsib kahe vähemtähtsa ringleva metaboliidi moodustumist, 3- hüdroksümetüüldeksmedetomidiini, mis on moodustunud 3-metüüldeksmedetomidiinrühma hüdroksüülimisel, ja H-3, mis on moodustunud imidasoolringi oksüdeerimisel.Olemasolevate andmete põhjal võib väita, et oksüdeeritud metaboliitide moodustumine on vahendatud mitme CYP vormi (CYP2A6, CYP1A2, CYP2E1, CYP2D6 jaCYP2C19) poolt.Nendel metaboliitidel on ebaoluline farmakoloogiline aktiivsus.
Pärast intravenoosset manustamist radiomärgistatud deksmedetomidiinigaleiti 9 päeva möödumisel keskmiselt 95% radioaktiivsusturiinist ja 4% väljaheitest.Peamiseduriiniga erituvadmetaboliidid olid kaks isomeerset N-glükuroniidi, mis kokku moodustasid ligikaudu 34% annusest ja N-metüül-3- hüdroksümetüüldeksmedetomidiin O-glükuroniid, mis moodustas14,51% annusest.Vähemtähtsad metaboliidid deksmedetomidiinkarboksüülhape, 3-hüdroksümetüüldeksmedetomidiin ja selle O- glükuroniid individuaalselt moodustasid 1,11 kuni 7,66% annusest.Muutumatut lähteravimit leiti uriinistalla 1%.Ligikaudu 28% uriini metaboliitidest on identifitseerimata vähemtähtsad metaboliidid. Patsientide erigrupid
Soo või vanusega seotud suuri farmakokineetilisi erinevusi eiole täheldatud.
Deksmedetomidiini plasmaproteiinidega seonduvus on vähenenud maksakahjustusega patsientidel võrreldes tervetega.Keskmine protsent seondumata deksmedetomidiinist plasmas ulatus 8,5%tervetel kuni 17,9% raske maksakahjustusega patsientidel. Erineva maksakahjustuse astmega patsientidel (Child-Pugh Class A, B, või C) oli vähenenud deksmedetomidiini hepaatiline kliirens ja pikenenud plasma eliminatsioonit . Keskmised seondumata deksmedetomidiini plasmakliirensi väärtused kerge, mõõduka ja raske maksakahjustusega patsientidel olidvastavalt 59%, 51% ja 32%tervetel mõõdetud väärtustest.Keskmine t kerge, mõõduka ja raske maksakahjustusega patsientideloli pikenenud vastavalt 3,9; 5,4, ja 7,4tundi.Kuigi deksmedetomidiini manustatakse kuni toime saavutamiseni, võib olla vajalik kaaluda esialgse/säilitusannuse vähendamist maksakahjustusega patsientidel sõltuvalt kahjustuse astmest ja ravivastusest. Deksmedetomidiini farmakokineetika raske neerukahjustusega (kreatiniini kliirens <30ml/min) patsientidel võrreldes tervetega ei ole muutunud. Andmed vastsündinud imikutel(28 -44rasedusnädalat) kuni lastel vanuses17eluaastat on piiratud. Deksmedetomidiini poolväärtusaeg lastel (vanuses1kuu kuni 17aastat) on sarnane täiskasvanutega, kuid vastsündinud imikutel (alla 1kuu vanused) on see pikem. Vanuserühmas 1kuu kuni 6aastat oli kehakaaluga kohandatud plasmakliirens suurem, kuid vähenes vanematel lastel. Kehakaaluga kohandatud plasmakliirens vastsündinud imikutel (alla 1kuu vanused) oli madalam (0,9l/h/kg) kui vanematel gruppidel tulenevalt ebaküpsusest. Olemasolevad andmed on kokku võetud järgnevas tabelis;
Vanus N Cl (l/h/kg) t (h) Alla 1kuu 28 1 kuni<6kuud 14 6 kuni<12kuud 15 12 kuni<24kuud 13 2 kuni<6aastat 26 6 kuni<17aastat 28
5.3 Prekliinilised ohutusandmed
Farmakoloogilise ohutuse, ühekordse ja korduvaannuse toksilisuse ninggenotoksilisuse mittekliinilised uuringud ei ole näidanud kahjulikku toimet inimesele.
Reproduktsioonitoksilisuse uuringutes ei leitud deksmedetomidiinil toimet rottide isas-ega emasloomade fertiilsuseleja teratogeenseid toimeid ei täheldatud rottidel ega küülikutel. Maksimaalne intravenoosselt manustatud annus uuringus küülikutega oli 96µg/kg/päevas, misandis ravimisarnaseekspositsiooninagukliinilistes uuringutes täheldatud. Maksimaalne subkutaanselt manustatud annus rottideleoli 200µg/kg/päevas, mis põhjustaslootesurma ja loote kehakaalu vähenemise. Neid toimeid seostati kindlalt toksilisusega emasloomale.Loote kehakaalu vähenemist täheldati samuti rottide fertiilsusuuringus alates annusest 18µg/kg/päevas, millega kaasnes hilinenud luustuminealates annusest 54µg/kg/päevas.Rottidel täheldatud ekspositsiooni tase oli madalam kliinilisestekspositsioonist..
6. FARMATSEUTILISED ANDMED
6.1 Abiainete loetelu
Naatriumkloriid Süstevesi
6.2 Sobimatus
Seda ravimpreparaati ei tohi segada teiste ravimitega, välja arvatud nendega, mis on loetletud lõigus6.6.
Sobivusuuringud on näidanud deksmedetomidiini potentsiaali adsorbeeruda mõnedelenaturaalset tüüpikummidele. Kunadeksmedetomidiini doseeritaksekuni toime saamiseni, on soovitatav kasutada sünteetilisest materjalist komponente või kaetud naturaalsest kummist tihendeid.
6.3 Kõlblikkusaeg
3aastat.
Pärast lahjendamist Ravimi kasutusaegne keemilis-füüsikaline stabiilsus on tõestatud24tunnijooksul temperatuuril25°C.
Mikrobioloogilisesaastatuse vältimisekstuleb ravim kohe ära kasutada. Kui ravimit ei kasutatakohe, vastutabselle säilitamisaja ja -tingimuste eestkasutaja. Ravimit võib säilitada kuni24tundi temperatuuril 2°Ckuni 8°C, välja arvatud juhul, kui lahjendamine on toimunudkontrollitud ja valideeritud aseptilistes tingimustes.
6.4 Säilitamise eritingimused
See ravimpreparaat ei vaja säilitamisel temperatuuri eritingimusi.Hoida ampullidvõi viaalid välispakendis, valguse eest kaitstult.
Säilitamistingimusedpärast ravimpreparaadi lahjendamist vt lõik6.3.
6.5 Pakendi iseloomustus ja sisu
2ml I tüüpi klaasist ampullid. 2, 5 või 10ml I tüüpi klaasist viaalid(mahutavusega 2, 4 ja 10ml), hallist bromobutüülkummist korgiga, mis on floropolümeerist kattega.
Pakendi suurused 5 x 2ml ampullid 25 x 2ml ampullid
5 x 2ml viaalid 4 x 4ml viaalid 4 x 10ml viaalid Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.
6.6 Erihoiatused ravimpreparaadi hävitamiseks ja käsitlemiseks
Ampullid ja viaalid on mõeldud kasutamiseks ainult ühele patsiendile.
Lahuse valmistamine
Manustamiseks vajaliku kontsentratsiooni kas 4mikrogrammi/ml või 8mikrogrammi/ml saamiseks tuleb Dexdor lahjendada 50mg/ml (5%) glükoosi, Ringeri, mannitooli või 9mg/ml (0,9%) naatriumkloriidi süstelahuses. Palun vaadake allolevast tabelist infusiooni valmistamiseks vajaminevad kogused.
Juhul kui vajatav kontsentratsioon on 4mikrogrammi/ml:
Dexdor 100mikrogrammi/ml infusioonilahuse Lahusti kogus Infusiooni lõplik kogus kontsentraadi kogus
2ml 48ml 50ml 4ml 96ml 100ml
10ml 240ml 250ml 20ml 480ml 500ml
Juhul kui vajatav kontsentratsioon on 8mikrogrammi/ml:
Dexdor 100mikrogrammi/ml infusioonilahuse Lahusti kogus Infusiooni lõplik kogus kontsentraadi kogus
4ml 46ml 50ml
8ml 92ml 100ml 20ml 230ml 250ml
40ml 460ml 500ml
Lahust tuleb segunemiseks õrnalt loksutada.
Dexdor’i tuleb enne manustamist visuaalselt kontrollida, et lahus ei sisaldaks osakesi ja ei oleks värvuse muutusi.
Dexdor’i sobivust on tõestatudjärgmiste intravenoossete vedelike ja ravimpreparaatidega koosmanustamisel: Ringer-laktaatlahus, 5% glükoosilahus, 9mg/ml (0,9%) naatriumkloriidi süstelahus, 200mg/ml (20%) mannitool, naatriumtiopentaal, etomidaat, vekurooniumbromiid, pankurooniumbromiid, suktsinüülkoliin, atrakuuriumbesülaat, mivakuuriumkloriid, rokurooniumbromiid, glükopürrolaatbromiid, fenüülefriinHCl, atropiinsulfaat, dopamiin, noradrenaliin, dobutamiin, midasolaam, morfiinsulfaat, fentanüültsitraat ja plasmaasendaja.
Kasutamata ravimpreparaatvõi jäätmematerjal tuleb hävitada vastavalt kohalikele nõuetele.
7. MÜÜGILOA HOIDJA
Orion Corporation Orionintie 1 FI-02200 Espoo Soome
8. MÜÜGILOA NUMBER (NUMBRID)
EU/1/11/718/001-002, EU/1/11/718/004, EU/1/11/718/006-007
9. ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE/MÜÜGILOA UUENDAMISE KUUPÄEV
Müügiloa esmase väljastamise kuupäev: 16. september 2011 Müügiloa viimase uuendamise kuupäev: 26. mai 2016
10. TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV
Täpne informatsioon selle ravimi kohta on kättesaadav Euroopa Ravimiameti kodulehel: https://www.ema.europa.eu/.
A. RAVIMIPARTII KASUTAMISEKS VABASTAMISE EEST VASTUTAV TOOTJA
B. HANKE-JA KASUTUSTINGIMUSED VÕI PIIRANGUD
C. MÜÜGILOA MUUD TINGIMUSED JA NÕUDED
D. RAVIMPREPARAADI OHUTU JA EFEKTIIVSE KASUTAMISE TINGIMUSED JA PIIRANGUD
A. RAVIMIPARTII KASUTAMISEKS VABASTAMISE EEST VASTUTAV TOOTJA Ravimipartii kasutamiseks vabastamise eest vastutava tootja nimi ja aadress
Orion Corporation Orionintie 1 FI-02200 Espoo Soome
B. HANKE-JA KASUTUSTINGIMUSED VÕI PIIRANGUD
Piiratud tingimustel väljastatav retseptiravim (vtIlisa: Ravimi omaduste kokkuvõte, lõik4.2).
C. MÜÜGILOA MUUD TINGIMUSED JA NÕUDED
- Perioodilised ohutusaruanded
Nõudedasjaomase ravimi perioodiliste ohutusaruannete esitamiseks on sätestatud direktiivi 2001/83/EÜ artikli107cpunkti7 kohaselt liidu kontrollpäevade loetelus(EURD loetelu) ja iga hilisem uuendus avaldatakse Euroopa ravimite veebiportaalis.
D. RAVIMPREPARAADI OHUTU JA EFEKTIIVSE KASUTAMISE TINGIMUSED JA PIIRANGUD
Riskijuhtimiskava
Müügiloa hoidjapeab nõutavad ravimiohutuse toimingud ja sekkumismeetmed läbi viima vastavalt müügiloa taotluse moodulis 1.8.2 esitatud kokkulepitud riskijuhtimiskavale ja mis tahes järgmistele ajakohastatud riskijuhtimiskavadele.
Ajakohastatud riskijuhtimiskava tuleb esitada:
Euroopa Ravimiameti nõudel;
kui muudetakse riskijuhtimissüsteemi, eriti kui saadakse uut teavet, mis võib oluliselt mõjutada riski/kasu suhet, või kui saavutatakse oluline (ravimiohutuse või riski minimeerimise) eesmärk.
VÄLISPAKENDILPEAVAD OLEMA JÄRGMISED ANDMED
1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS
Dexdor 100mikrogrammi/ml infusioonilahuse kontsentraat deksmedetomidiin
2. TOIMEAINE(TE) SISALDUS
Kontsentraadi igaml sisaldab deksmedetomidiinvesinikkloriidi, mis on ekvivalentne 100mikrogrammi deksmedetomidiiniga.
3. ABIAINED
Sisaldab samuti naatriumkloriidi, süstevett.
4. RAVIMVORM JA PAKENDI SUURUS
infusioonilahuse kontsentraat
5 x 2ml ampullid 25 x 2ml ampullid 5 x 2ml viaalid 4 x 4ml viaalid 4 x 10ml viaalid
200mikrogrammi/2ml 400mikrogrammi/4ml 1000mikrogrammi/10ml
5. MANUSTAMISVIIS JA -TEE(D)
Enne ravimi kasutamist lugege pakendi infolehte. Intravenoosseks kasutamiseks. Dexdor tulebära kasutada kohe pärast lahjendamist.
6. ERIHOIATUS, ET RAVIMIT TULEB HOIDA LASTE EEST VARJATUD JA
KÄTTESAAMATUS KOHAS
Hoida laste eest varjatud ja kättesaamatus kohas.
7. TEISED ERIHOIATUSED (VAJADUSEL)
8. KÕLBLIKKUSAEG
9. SÄILITAMISE ERITINGIMUSED
Hoida ampullid/viaalidvälispakendis, valguse eest kaitstult.
10. ERINÕUDED KASUTAMATA JÄÄNUD RAVIMPREPARAADI VÕI SELLEST
TEKKINUD JÄÄTMEMATERJALI HÄVITAMISEKS, VASTAVALT VAJADUSELE
11. MÜÜGILOA HOIDJA NIMI JA AADRESS
Orion Corporation Orionintie1 FI-02200Espoo Soome
12. MÜÜGILOA NUMBER (NUMBRID)
EU/1/11/718/001 EU/1/11/718/002 EU/1/11/718/004 EU/1/11/718/006 EU/1/11/718/007
13. PARTII NUMBER
14. RAVIMI VÄLJASTAMISTINGIMUSED
15. KASUTUSJUHEND
16. TEAVE BRAILLE’ KIRJAS (PUNKTKIRJAS)
Põhjendus Braille mitte lisamisekson aktsepteeritud
17. AINULAADNE IDENTIFIKAATOR –2D-vöötkood
Lisatud on 2D-vöötkood, mis sisaldab ainulaadset identifikaatorit.
18. AINULAADNE IDENTIFIKAATOR –INIMLOETAVAD ANDMED
PC {number}
SN {number} NN {number}
MINIMAALSED ANDMED, MIS PEAVAD OLEMA VÄIKESEL VAHETUL SISEPAKENDIL
AMPULLID VÕI VIAALID
1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS JA MANUSTAMISTEE(D)
Dexdor 100µg/ml steriilne kontsentraat Dexdor 100mikrogrammi/ml steriilnekontsentraat Deksmedetomidiin i.v.
2. MANUSTAMISVIIS
3. KÕLBLIKKUSAEG
EXP: Kõlblik kuni:
4. PARTII NUMBER
Lot: Partii nr:
5. PAKENDI SISU KAALU, MAHU VÕI ÜHIKUTE JÄRGI
200µg/2ml 400µg/4ml 1000µg/10ml