Artikli sisukord
RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE
1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS
DENTOCAINE 40 mg/ml + 5 mikrogrammi/ml, süstelahus
2. KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS
1 ml süstelahust sisaldab 40 mg artikaiinvesinikkloriidi ja 5 mikrogrammi adrenaliini (adrenaliintartraadina). Ühes kolbampullis on 1,8 ml süstelahust, mis sisaldab 72 mg artikaiinvesinikkloriidi ja 9 mikrogrammi adrenaliini (adrenaliintartraadina).
Teadaolevat toimet omavad abiained Naatriummetabisulfit (E223), naatriumkloriid, sidrunhappe monohüdraat. DENTOCAINE 40 mg/ml + 5 mikrogrammi/ml sisaldab 0,83 mg naatriumi 1 ml lahuses, s.t 1,5 mg/1,8 ml.
Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.
3. RAVIMVORM
Süstelahus. Lahus on selge, poolläbipaistev ja värvitu, lahuse pH on 3,0 kuni 5,0. Lahuse osmolaarsus on ligikaudu 290 mOsm/kg. Lahus on vaba nähtavatest osakestest.
4. KLIINILISED ANDMED
4.1 Näidustused
Lokaalanesteesia ja lokaalregionaalne anesteesia hambaravis. DENTOCAINE 40 mg/ml + 5 mikrogrammi/ml on näidustatud täiskasvanutele, noorukitele ja lastele alates 4 aasta vanusest (või kehakaaluga vähemalt 20 kg).
4.2 Annustamine ja manustamisviis
Professionaalseks kasutamiseks ainult arstidele või hambaarstidele.
Annustamine
Kõigis ravirühmades tuleb kasutada väikseimat efektiivse anesteesia saavutamiseks vajalikku annust. Vajalik annus tuleb määrata individuaalselt.
Tavaprotseduuride korral on täiskasvanud patsiendi tavaannus üks kolbampull, kuid efektiivseks anesteesiaks võib piisata ka vähem kui ühe kolbampulli sisust. Ulatuslikumate protseduuride korral võib hambaarst kasutada rohkem kolbampulle, ületamata seejuures maksimaalset soovitatavat annust.
Enamiku tavapäraste hambaraviprotseduuride korral on eelistatav kasutada DENTOCAINE 40 mg/ml + 5 mikrogrammi/ml. Keerukamate, näiteks ranget homöostaasi nõudvate protseduuride puhul on eelistatav kasutada DENTOCAINE 40 mg/ml + 10 mikrogrammi/ml.
Patsiendi ärevust leevendavate sedatiivsete preparaatide samaaegne kasutamine Kuna nende ravimite kombinatsioon avaldab kesknärvisüsteemile aditiivset pärssivat toimet, võib rahusti mõju all olevatel patsientidel vajalikuks osutuda lokaalanesteetikumi maksimaalse ohutu annuse vähendamine (vt lõik 4.5).
Täiskasvanud ja noorukid (12...18-aastased) Täiskasvanutel ja noorukitel on maksimaalne artikaiini annus 7 mg/kg ja maksimaalne artikaiini koguannus 500 mg. 500 mg maksimaalne artikaiini annus kohaldub tervele täiskasvanule kehakaaluga vähemalt 70 kg. Allolevas tabelis on toodud näited maksimaalsest soovituslikust annusest.
Artikaiin- vesinikkloriidi Kogumaht (ml) ja sellele Patsiendi maksimaalne annus Adrenaliini annus vastav kolbampullide kehakaal (kg) (mg) (mg) arv (1,8 ml) 40 280 0,035 7,0 50 350 0,044 8,8 60 420 0,053 10,5 vähemalt 70 490 0,061 12,3
Lapsed (4...11-aastased) DENTOCAINE 40 mg/ml + 5 mikrogrammi/ml ohutus lastel vanuses alates 4 aastat ei ole tõestatud. Andmed puuduvad. Süstitava koguse määramisel tuleb lähtuda lapse vanusest ja kehakaalust ning operatsiooni ulatusest. Artikaiini keskmine efektiivne annus lihtsate ja keerukate protseduuride korral on vastavalt 2 mg/kg ja 4 mg/kg. Kasutada tuleb väikseimat efektiivse dentaalse anesteesia saavutamiseks vajalikku annust. Lastel vanuses alates 4 aastat (või kehakaaluga vähemalt 20 kg) on maksimaalne artikaiini annus 7 mg/kg ja maksimaalne artikaiini koguannus 55 kg kaaluval tervel lapsel on 385 mg. Allolevas tabelis on toodud näited maksimaalsest soovituslikust annusest.
Artikaiin- vesinikkloriidi Kogumaht (ml) ja sellele Patsiendi maksimaalne annus Adrenaliini annus vastav kolbampullide kehakaal (kg) (mg) (mg) arv (1,8 ml) 20 140 0,018 3,5 30 210 0,026 5,3 40 280 0,035 7,0 55 385 0,048 9,6
Patsientide erirühmad
Eakad ja neerukahjustusega patsiendid Kliiniliste andmete puudumise tõttu tuleb olla eriti ettevaatlik ja veenduda, et eakatel ja neerukahjustusega patsientidel kasutataks väikseimat efektiivse anesteesia saavutamiseks vajalikku annust (vt lõigud 4.4 ja 5.2). Neil patsientidel võib ravimi kontsentratsioon plasmas suureneda, eriti pärast korduvat kasutamist. Süsti kordamise vajadusel tuleb patsienti hoolikalt jälgida suhtelise üleannustamise mis tahes nähtude tuvastamiseks (vt lõik 4.9).
Maksakahjustusega patsiendid Tuleb veenduda, et maksakahjustusega patsientidel kasutatakse väikseimat efektiivse tuimestuse saavutamiseks vajalikku annust, eriti pärast korduvat kasutamist, ehkki 90% artikaiinist inaktiveeritakse kõigepealt kudedes ja veres mittespetsiifiliste plasma esteraaside poolt.
Plasma koliinesteraasivaegusega patsiendid Koliinesteraasivaegusega või atsetüülkoliinesteraasi inhibiitoritega ravitavatel patsientidel võib suureneda ravimi kontsentratsioon plasmas, kuna 90% ravimist inaktiveeritakse kõigepealt mittespetsiifiliste plasma esteraaside poolt (vt lõigud 4.4 ja 5.2). Seetõttu tuleb kasutada väikseimat efektiivse anesteesia saavutamiseks vajalikku annust.
Manustamisviis
Infiltratsioon ja perineuraalne kasutamine suuõõnes.
Kui süstekohas on põletik ja/või infektsioon, peab lokaalanesteetikumide süstimisel olema ettevaatlik. Süstida tuleb väga aeglaselt (1 ml/min). Enne ravimi käsitsemist või manustamist tuleb järgida ettevaatusabinõusid
Ravimit võivad kasutada ainult arstid või hambaarstid (või selliste arstide või hambaarstide järelevalve all), kes on saanud piisava väljaõppe süsteemse toksilisuse alal ja on kellel on kogemusi selle diagnoosimises ja ravis. Enne regionaalanesteesia indutseerimist lokaalanesteetikumidega tuleb veenduda, et mis tahes respiratoorsete või kardiovaskulaarsete hädaolukordade puhul on käepärast asjakohased elustamisvahendid ja ravimid. Pärast lokaalanesteetikumi iga süstet tuleb jälgida patsiendi teadvuse seisundit. DENTOCAINE 40 mg/ml + 5 mikrogrammi/ml kasutamisel infiltratsiooniks või regionaalseks blokaadanesteesiaks peab alati aeglaselt süstima ja eelnevalt aspireerima.
Ravimpreparaadi manustamiseelse käsitsemise juhised vt lõik 6.6.
4.3 Vastunäidustused
- Ülitundlikkus artikaiini (või mis tahes amiidi tüüpi lokaalanesteetikumi), adrenaliini või lõigus 6.1
loetletud mis tahes abiainete suhtes.
- Epilepsiaga patsiendid, kelle haigus ei allu ravile.
4.4 Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel
Enne ravimi kasutamist on oluline:
- küsitleda patsienti hetkel kasutatavate ravimeetodite ja ravianamneesi osas;
- hoida patsiendiga verbaalset sidet;
- veenduda, et elustamisvahendid oleksid käepärast (vt lõik 4.9).
Erihoiatused Järgmiste haigusseisunditega patsientidel tuleb ravimi kasutamisel olla eriti ettevaatlik ja kui haigusseisund on äge ja/või ebastabiilne, tuleb kaaluda hambaravi edasilükkamist.
Kardiovaskulaarsete häiretega patsiendid Järgmiste haigusseisundite korral tuleb kasutada väikseimat efektiivse anesteesia saavutamiseks vajalikku annust:
- südame impulsi moodustumise ja juhtivuse häired (nt II või III astme atrioventrikulaarne blokaad, väljendunud bradükardia);
- äge dekompenseeritud südamepuudulikkus (äge kongestiivne südamepuudulikkus);
- hüpotensioon;
- paroksüsmaalse tahhükardiaga või absoluutse arütmiaga (millega kaasneb südame kiire löögisagedus) patsiendid
- ebastabiilse stenokardiaga või hiljutise müokardi infarkti anamneesiga (vähem kui 6 kuud tagasi) patsiendid;
- hiljuti tehtud (kuni 3 kuud tagasi) südame pärgarteri šundilõikus;
- mitte-kardioselektiivseid beetablokaatoreid (nt propranolooli) kasutavad patsiendid (hüpertensiivse kriisi või raske bradükardia tekkerisk), (vt lõik 4.5);
- ravile mittealluva hüpertensiooniga patsiendid;
- samaaegne ravi tritsükliliste antidepressantidega, kuna nende toimeained võivad tugevdada adrenaliini toimet kardiovaskulaarsüsteemile (vt lõik 4.5).
Järgmiste haigusseisunditega patsientidel tuleb ravimi kasutamisel olla ettevaatlik.
Epilepsiaga patsiendid Kuna lokaalanesteetikumidel on konvulsiivne toime, tuleb nende kasutamisel olla väga ettevaatlik.
Plasma koliinesteraasivaegusega patsiendid Plasma koliinesteraasivaegust tuleb kahtlustada juhul, kui üleannustamise kliinilised nähud tekivad juba anesteetikumi tavaannuse kasutamisel ja kui veresoonde süstimine on välistatud. Sel juhul tuleb järgmise annuse süstimisel olla ettevaatlik ning kasutada väiksemat annust.
Neeruhaigusega patsiendid Kasutada tuleb väikseimat efektiivse anesteesia saavutamiseks vajalikku annust.
Raske maksahaigusega patsiendid Maksahaiguse tõttu tuleb ravimi kasutamisel olla ettevaatlik, ehkki 90% artikaiinist inaktiveeritakse kõigepealt kudedes ja veres mittespetsiifiliste plasma esteraaside poolt.
Raske müasteeniaga patsiendid, keda ravitakse atsetüülkoliinesteraasi inhibiitoritega Kasutada tuleb väikseimat efektiivse anesteesia saavutamiseks vajalikku annust.
Porfüüriaga patsiendid Raske porfüüriaga patsientidel võib DENTOCAINE 40 mg/ml + 5 mikrogrammi/ml kasutada ainult juhul, kui ohutumaid alternatiive ei ole. Asjakohased ettevaatusabinõud tuleb kasutusele võtta kõigil porfüüriaga patsientidel, kuna ravim võib porfüüria esile kutsuda.
Patsiendid, keda ravitakse samaaegselt halogeenitud inhalatsioonianesteetikumidega Kasutada tuleb ravimi väikseimat efektiivse anesteesia saavutamiseks vajalikku annust (vt lõik 4.5). Patsiendid, keda ravitakse trombotsüütide agregatsiooni pärssivate ainetega või antikoagulantidega Patsientidel, keda ravitakse trombotsüütide agregatsiooni pärssivate ainetega või antikoagulantidega või kellel on koagulatsioonihäired, tuleb DENTOCAINE 40 mg/ml + 5 mikrogrammi/ml manustamisel olla ettevaatlik, kuna neil esineb suur veritsusrisk. Suuremat veritsusriski seostatakse siiski pigem protseduuri kui ravimiga.
Eakad Eakatel patsientidel võib ravimi kontsentratsioon plasmas suureneda, eriti pärast korduvat kasutamist. Süsti kordamise vajadusel tuleb patsienti suhtelise üleannustamise mis tahes nähtude tuvastamiseks hoolikalt jälgida (vt lõik 4.9). Seetõttu tuleb kasutada väikseimat efektiivse anesteesia saavutamiseks vajalikku annust.
Järgmistel patsientidel tuleb DENTOCAINE 40 mg/ml + 10 mikrogrammi/ml süstelahuse kasutamise asemel kaaluda DENTOCAINE 40 mg/ml + 5 mikrogrammi/ml süstelahuse kasutamist, kuna 5 mikrogrammi/ml süstelahus sisaldab vähem adrenaliini.
- Kardiovaskulaarsete haigustega patsiendid (nt südamepuudulikkus, südame isheemiatõbi,
anamneesis müokardiinfarkt, südame arütmia, hüpertensioon)
- Ajuvereringehäiretega, insuldi anamneesiga patsiendid
Insuldijärgselt on soovitatav artikaiini/adrenaliini hõlmav hambaravi kuueks kuuks edasi lükata, kuna insultide kordumise risk on suurenenud.
- Ravile allumatu diabeediga patsiendid
Adrenaliini hüperglükeemilise toime tõttu tuleb ravimi kasutamisel olla ettevaatlik.
- Türeotoksikoosiga patsiendid Adrenaliinisisalduse tõttu tuleb ravimi kasutamisel olla ettevaatlik.
- Feokromotsütoomiga patsiendid Adrenaliinisisalduse tõttu tuleb ravimi kasutamisel olla ettevaatlik.
- Ägeda kitsanurga glaukoomi soodumusega patsiendid Adrenaliinisisalduse tõttu tuleb ravimi kasutamisel olla ettevaatlik.
Kasutada tuleb väikseimat efektiivse anesteesia saavutamiseks vajalikku annust.
Ravimit tuleb kasutada ohutult ja efektiivselt ning asjakohastes tingimustes. Adrenaliin takistab verevoolu igemetes, mis võib põhjustada lokaalset koenekroosi. Alalõualuu blokaadanesteesia järgselt on väga harva teatatud pikaajalise või pöördumatu närvivigastuse ja maitsetundlikkuse kaotuse juhtudest.
Lokaalanesteetikumi toime võib väheneda, kui ravimit süstitakse põletikulisse või infektsioossesse piirkonda.
Annust tuleb vähendada ka hüpoksia, hüperkaleemia ja metaboolse atsidoosi korral.
Patsiente, eriti lapsi, ohustab hammustamisest (huulte, põskede, limaskestade ja keele) tingitud trauma; patsienti tuleb juhendada mitte närima närimiskummi ega sööma, enne kui normaalsed aistingud on taastunud.
Ravim sisaldab naatriummetabisulfitit, mis võib harva põhjustada ülitundlikkusreaktsioone ja bronhospasme. Ravim sisaldab vähem kui 1 mmol (23 mg) naatriumi kolbampullis, see tähendab põhimõtteliselt „naatriumivaba”.
Mis tahes allergilise reaktsiooni tekkeriski korral tuleb valida muu anesteetikum (vt lõik 4.3). Ettevaatusabinõud kasutamisel
Juhusliku veresoonde süstimisega seotud riskid Juhuslik veresoonde süstimine võib põhjustada adrenaliini ja artikaiini äkilist suurt kontsentratsiooni süsteemses vereringes. See võib põhjustada raskeid kõrvaltoimeid, nagu krambid, millele järgneb kesknärvisüsteemi ja kardiorespiratoorse süsteemi depressioon ja kooma, mis omakorda progresseerub hingamise ja vereringe seiskumiseni. Vältimaks süstimise ajal nõela veresoonde sattumist, tuleb enne lokaalanesteetikumi süstimist alati aspireerida. Samas ei tähenda vere puudumine süstlas, et veresoonde süstimist on suudetud vältida.
Närvi süstimisega seotud riskid Juhuslikul närvi süstimisel võib ravim retrograadselt piki närvi edasi liikuda. Närvi süstimise vältimiseks ja närviblokaadidega seotud närvikahjustuste ennetamiseks tuleb iga kord, kui patsient tunneb elektrilöögi sarnast tunnet või kui süste on eriti valulik, nõela veidi tagasi tõmmata. Nõelatorkest tingitud närvikahjustuste korral võib artikaiini potentsiaalne keemiline neurotoksilisus ja adrenaliini olemasolu neurotoksilist toimet süvendada, kuna need tegurid võivad kahjustada perineuraalset verevarustust ja takistada artikaiini lokaalset väljauhtmist.
4.5 Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed
Koostoimed artikaiiniga
Koostoimed, mille korral tuleb kasutusele võtta ettevaatusabinõud
Muud lokaalanesteetikumid Lokaalanesteetikumide toksilisus on aditiivne. Kõigi manustatud lokaalanesteetikumide koguannus ei tohi ületada kasutatud ravimite maksimaalset soovitatavat annust. Sedatiivsed preparaadid (kesknärvisüsteemi depressandid, nt bensodiasepiinid, opioidid) Kui patsiendi ärevuse leevendamiseks kasutatakse rahusteid, tuleb anesteetikumide annuseid vähendada, kuna sarnaselt sedatiivsetele preparaatidele on lokaalanesteetikumid samuti kesknärvisüsteemi depressandid, mille kooskasutamisel võib olla aditiivne toime (vt lõik 4.2).
Koostoimed adrenaliiniga
Koostoimed, mille korral tuleb kasutusele võtta ettevaatusabinõud
Halogeenitud lenduvad anesteetikumid (nt halotaan) Ravimit tuleb kasutada vähendatud annustes, kuna katekolamiinide arütmogeenne toime sensitiseerib südant, millega kaasneb raske ventrikulaarse rütmihäire tekkerisk. Enne lokaalanesteetikumide manustamist üldanesteesia ajal on soovitatav nõu pidada anestesioloogiga.
Postganglionaarsed adrenoblokaatorid (nt guanadreel, guanetidiin ja Rauwolfia alkaloidid) Ravimit tuleb kasutada range meditsiinilise järelevalve all ning eelnevalt hoolikalt aspireerides, kuna reaktsioon adrenergilistele vasokonstriktoritele võib ägeneda; sellega kaasneb hüpertensiooni ja teiste kardiovaskulaarsete tüsistuste tekkerisk.
Mitte-selektiivsed beetablokaatorid (nt propranolool, nadolool) Vererõhu võimaliku tõusu ja bradükardia suurenenud tekkeriski tõttu tuleb ravimi annust vähendada.
Tritsüklilised antidepressandid (nt amitriptüliin, desipramiin, imipramiin, nortriptüliin, maprotiliin ja protriptüliin) Raske hüpertensiooni suurenenud tekkeriski tõttu tuleb ravimi annust ja manustamiskiirust vähendada.
Katehhool-O-metüültransferaasi (KOMT) inhibiitorid (nt entakapoon, tolkapoon) Tekkida võivad rütmihäired, südame löögisageduse suurenemine ja muutused vererõhus. KOMT-inhibiitoreid kasutavatel patsientidel tuleb dentaalanesteesias kasutada väiksemas koguses adrenaliini.
Monoaminooksüdaasi (MAO) inhibiitorid (nii A-selektiivsed (nt moklobemiid) kui ka mitte- selektiivsed (nt tranüültsüpromiin, linesoliid)) Kui nende ravimite kooskasutamist ei ole võimalik vältida, tuleb selle ravimi annust ja manustamiskiirust vähendada, lisaks tuleb ravimit kasutada range meditsiinilise järelevalve all, kuna ravimi toime võib adrenaliini mõjul tugevneda, põhjustades hüpertensiivse kriisi tekkeriski. Rütmihäireid põhjustavad ravimid (nt antiarütmikumid nagu digitaalis, kinidiin) Adrenaliini ja digitaalise glükosiidide koosmanustamisel tuleb rütmihäirete suurenenud tekkeriski tõttu ravimi annust ja manustamiskiirust vähendada. Soovitatav on enne manustamist hoolikalt aspireerida.
Ergot-tüüpi oksütotsiinid (nt metüsergiidi, ergotamiini, ergonoviin) Vererõhu aditiivse või sünergilise suurenemise ja/või isheemiliste reaktsioonide tekkeriski tõttu võib ravimit kasutada ainult range meditsiinilise järelevalve all.
Sümpatomimeetilised vasopressorid (nt peamiselt kokaiin, kuid ka amfetamiinid, fenülefriin, pseudoefedriin, oksümetasoliin)
Esineb adrenergilise toksilisuse oht. Kui eelneva 24 tunni jooksul kasutati ükskõik millist sümpatomimeetilist vasopressorit, tuleb hambaravi edasi lükata.
Fenotiasiinid (ja teised neuroleptikumid) Fenotiasiine võtvatel patsientidel tuleb ravimi kasutamisel olla ettevaatlik, kuna adrenaliini toime potentsiaalne inhibeerimine võib põhjustada hüpotensiooni tekkeriski.
4.6 Rasedus, imetamine ja fertiilsus
Rasedus Loomkatsed ravimiga annuses artikaiini 40 mg/ml + adrenaliini 10 mikrogrammi/ml ning artikaiini monoteraapiaga ei näita kahjulikku toimet rasedusele, embrüo/loote arengule, sünnitusele ega sünnijärgsele arengule (vt lõik 5.3). Loomkatsed on näidanud adrenaliini kahjulikku toimet reproduktiivsusele pärast maksimaalsest soovitatavast annusest suuremate annuste manustamist (vt lõik 5.3). Artikaiini kasutamise kohta rasedatel kogemused puuduvad (v.a sünnituse ajal). Adrenaliin ja artikaiin läbivad platsentaarbarjääri, ehkki artikaiini puhul on kogused väiksemad kui muude lokaalanesteetikumide korral. Vastsündinutel oli artikaiini kontsentratsioon seerumis ligikaudu 30% emal täheldatust. Juhusliku veresoonde süstimise korral emale võib adrenaliin vähendada emaka perfusiooni.
Raseduse ajal võib DENTOCAINE 40 mg/ml + 5 mikrogrammi/ml kasutada ainult pärast kasu/riski suhte hoolikat analüüsimist.
DENTOCAINE 40 mg/ml + 10 mikrogrammi/ml süstelahuse kasutamise asemel tuleb eelistada DENTOCAINE 40 mg/ml + 5 mikrogrammi/ml süstelahuse kasutamist, kuna 5 mikrogrammi/ml süstelahus sisaldab vähem adrenaliini.
Imetamine Kuna artikaiini kontsentratsioon seerumis väheneb ruttu ja aine eritub kiiresti, ei ole rinnapiimas kliiniliselt olulisi artikaiini koguseid leitud. Adrenaliin eritub rinnapiima, kuid selle poolväärtusaeg on lühike. Väikeste annuste kasutamisel ei ole üldjuhul vajalik rinnaga toitmist pikemaks ajaks peatada, imetamist võib jätkata alates 5 tunni möödumisel anesteesiast.
Fertiilsus Loomkatsed ravimiga annuses artikaiin 40 mg/ml + adrenaliin 10 mikrogrammi/ml ei näita kahjulikku toimet fertiilsusele (vt lõik 5.3). Raviannuste kasutamise korral ei ole oodata kahjulikku toimet inimese fertiilsusele.
4.7 Toime reaktsioonikiirusele
Artikaiinvesinikkloriidi ja adrenaliintartraadi kombinatsiooni süstelahus võib mõjutada kergelt autojuhtimise ja masinate käsitsemise võimet. DENTOCAINE 40 mg/ml + 5 mikrogrammi/ml manustamise järgselt võib esineda pearinglust (sh vertiigo, nägemishäired ja väsimus) (vt lõik 4.8). Seega ei tohi patsiendid lahkuda hambakliinikust, enne kui nende võimed on hambaravi järgselt taastunud (üldjuhul võtab see kuni 30 minutit).
4.8 Kõrvaltoimed
a) Ohutusprofiili kokkuvõte
Artikaiini/adrenaliini manustamisjärgsed kõrvaltoimed sarnanevad teiste amiidi tüüpi lokaalanesteetikumide/vasokonstriktorite kasutamisel täheldatutega. Kõrvaltoimed on üldjuhul annusest sõltuvad. Samas võib nende põhjuseks olla ka ülitundlikkus, idiosünkraasia või patsiendi taluvusvõime
vähenemine. Kõige sagedamini esinevad kõrvaltoimed on närvisüsteemi häired, paiksed reaktsioonid süstekohas, ülitundlikkus, südame häired ja veresoonkonna häired. Rasked kõrvaltoimed on üldjuhul süsteemsed.
b) Kõrvaltoimete tabel
Andmed kõrvaltoimete kohta pärinevad spontaansetest teadetest, kliinilistest uuringutest ja kirjandusest. Kõrvaltoimed on järjestatud järgmise süsteemi kohaselt: väga sage (≥ 1/10), sage (≥ 1/100 kuni < 1/10), aeg-ajalt (≥ 1/1000 kuni < 1/100), harv (≥ 1/10 000 kuni < 1/1000), väga harv (< 1/10 000) ja teadmata (ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel).
MedDRA organsüsteemi Esinemissagedus Kõrvaltoimed klass Infektsioonid ja Sage Gingiviit infestatsioonid Immuunsüsteemi häired Harv 1 Psühhiaatrilised häired Harv 4 Närvisüsteemi häired Sage Neuropaatia: Silma kahjustused Harv 4 Kõrva ja labürindi Harv Hüperakuusia kahjustused 4 Südame häired Sage Bradükardia Vaskulaarsed häired Sage Hüpotensioon (koos võimaliku
Respiratoorsed, rindkere ja Harv Bronhospasm/astma mediastiinumi kahjustused 2 Seedetrakti häired Sage Keele, huulte, igemete turse Naha ja nahaaluskoe Aeg-ajalt Lööve kahjustused Pruuritus Lihaste, luustiku ja sidekoe Aeg-ajalt Kaelavalu kahjustused Harv 4 Üldised häired ja Aeg-ajalt Valu süstekohas manustamiskoha Harv Koorumine/nekroos süstekohas reaktsioonid Väsimus, asteenia (nõrkus), külmavärinad c) Valitud kõrvaltoimete kirjeldus 1 Allergilisi reaktsioone ei tohi segi ajada sünkoobi episoodidega (adrenaliinist tingitud südamepekslemine). 2 Artikaiini ja adrenaliini kombinatsiooni manustamise järgselt on teatatud 2-nädalase hilinemisega tekkinud näoparalüüsist; 6 kuud hiljem oli seisund muutusteta. 3 Need neuropatoloogiad võivad avalduda erinevate sümptomite ja ebanormaalsete tunnetustega. Paresteesiat võib kirjeldada kui spontaanset ebatavalist, üldjuhul vaulikku aistingut (nt põletus-, torkimistunne, surin või sügelus), mis kestab oluliselt kauem kui anesteesia eeldatav kestus. Enamik hambaravi järgselt teatatud paresteesia juhud on mööduvad ja taanduvad päevade, nädalate või kuude jooksul. Püsiva paresteesia korral, mis tekib enamasti alalõualuu närviblokaadi tagajärjel, on taastumine aeglane, osaline või puudub. 4 Mitmed kõrvaltoimed, nt ärritus, ärevus/närvilisus, treemor ja kõnehäired võivad olla eelseisva kesknärvisüsteemi depressiooni hoiatusnähud. Nende nähtude ilmnemisel tuleb patsienti juhendada hüperventileerima ja alustada järelevalvet (vt ravimi omaduste kokkuvõtte lõik 4.9). d) Lapsed
4...18-aastast laste ja noorukite ohutusprofiil sarnanes täiskasvanute omale. Samas täheldati sagedamini pikaajalisest pehmete kudede anesteesiast tingitud pehmete kudede vigastusi, seda eriti 3...7-aastastel lastel.
Võimalikest kõrvaltoimetest teatamine Ravimi võimalikest kõrvaltoimetest on oluline teatada ka pärast ravimi müügiloa väljastamist. See võimaldab jätkuvalt hinnata ravimi kasu/riski suhet. Tervishoiutöötajatel palutakse kõigist võimalikest kõrvaltoimetest teatada www.ravimiamet.ee kaudu.
4.9 Üleannustamine
Üleannustamise tüübid Kõige laiemas mõttes kasutatakse väljendit „lokaalanesteetikumide üleannustamine“ sageli järgmiste üleannustamiste kirjeldamiseks:
- täielik üleannustamine;
- suhteline üleannustamine, nt:
- juhuslik süstimine veresoonde, või
- ebanormaalselt kiire imendumine süsteemsesse vereringesse, või
- ravimi ainevahetuse ja eritumise hilinemine.
Suhtelise üleannustamise korral tekivad patsientidel sümptomid esimeste minutite jooksul. Täieliku üleannustamise korral tekivad aga toksilisuse nähud (olenevalt süstekohast) hiljem pärast süstet.
Sümptomid Üleannustamise (täieliku või suhtelise) esimesed ilmingud – kuna erutusseisund võib olla mööduv või puududa – võivad olla uimasus, millele järgneb teadvuse kadu ja hingamispuudulikkus.
Artikaiini üleannustamine Sümptomid on annusest sõltuvad ja raskuselt progresseeruvad neuroloogiliste ilmingute (presünkoop, sünkoop, peavalu, rahutus, ärritus, segasusseisund, desorientatsioon, pearinglus, treemor, stuupor, sügav kesknärvisüsteemi depressioon, teadvuse kaotus, kooma, krambid (sh toonilis-kloonilised krambihood), kõnehäired (nt düsartria, logorröa), vertiigo, tasakaaluhäire (tasakaalutus)) ja silmade häirete osas (müdriaas, nägemise ähmastumine, akommodatsioonihäired), millele järgneb vaskulaarne (kahvatus (paikne, regionaalne, üldine)), hingamisteede (apnoe (hingamisseiskus), bradüpnoe, tahhüpnoe, haigutamine, respiratoorne depressioon) ja lõpuks südame (südame seiskumine, müokardi depressioon) toksilisus. Atsidoos süvendab lokaalanesteetikumide toksilist toimet. Adrenaliini üleannustamine Sümptomid on annusest sõltuvad ja raskuselt progresseeruvad neuroloogiliste ilmingute osas (rahutus, ärritus, presünkoop, sünkoop), millele järgneb vaskulaarne (kahvatus (paikne, regionaalne, üldine)), hingamisteede (apnoe (hingamisseiskus), bradüpnoe, tahhüpnoe, respiratoorne depressioon) ja lõpuks südame (südame seiskumine, müokardi depressioon) toksilisus.
Üleannustamise ravi Enne regionaalanesteesia alustamist lokaalanesteetikumidega tuleb veenduda, et mis tahes respiratoorsete või kardiovaskulaarsete hädaolukordade puhuks on käepärast elustamisvahendid ja ravimid. Üleannustamissümptomite tõsiduse tõttu peavad arstid/hambaarstid rakendama protokolle, mis näevad ette hingamisteede õigeaegset vabastamist ja kunstliku hingamise tegemise vajadust. Pärast lokaalanesteetikumi iga süstet tuleb jälgida patsiendi teadvuse seisundit. Kui ilmnevad ägeda süsteemse toksilisuse nähud, tuleb lokaalanesteetikumi süstimine kohe peatada. Vajadusel panna patsient selili asendisse. Kesknärvisüsteemi sümptomeid (krambid, kesknärvisüsteemi depressioon) tuleb kohe ravida asjakohaste hingamisteid/hingamist toetavate vahenditega ning krampe leevendavate ravimitega. Optimaalne hapnikuga varustamine, kunstlik hingamine ja vereringet toetav ravi ning samuti ka atsidoosi ravi võib südame seiskumise ära hoida.
Kardiovaskulaarse depressiooni (hüpotensioon, bradükardia) tekkimisel tuleb kaaluda asjakohast ravi intravenoossete vedelike, vasopressori ja/või inotroopsete ainetega. Lastele manustatavad annused peavad vastama eale ja kehakaalule. Südame seiskumise korral tuleb kohe alustada kardiopulmonaalset elustamist.
5. FARMAKOLOOGILISED OMADUSED
5.1 Farmakodünaamilised omadused
Farmakoterapeutiline rühm: närvisüsteem, anesteetikumid, lokaalanesteetikumid, amiidid, artikaiini kombinatsioonid ATC-kood: N01BB58
Toimemehhanism ja farmakodünaamilised toimed Artikaiin, amiidi tüüpi lokaalanesteetikum, blokeerib reversiivselt närvijuhtivust, kasutades selleks hästituntud mehhanismi, mida täheldatakse sageli ka teiste amiidi tüüpi lokaalanesteetikumide puhul. Toimemehhanism seisneb naatriumikanalite (Na+) blokeerimises neuroni membraani ulatusliku mööduva läbilaskvuse pärssimise või peatamise abil, milleks üldjuhul piisab membraani kergest depolarisatsioonist. Need toimed viivad anesteesia tekkeni. Närvisisese anesteetilise toime progresseerudes suureneb järk-järgult elektrilise erutuvuse lävi, reaktsioonivõime potentsiaal väheneb ja impulsi ülekanne aeglustub. Artikaiini hinnanguline pKa on 7,8.
Adrenaliin kui vasokonstriktor toimib otseselt nii alfa- kui ka beeta-adrenoretseptoritele, kusjuures beeta-adrenoretseptoritele avalduv toime on tugevam. Adrenaliin pikendab artikaiini toime kestust ning vähendab liigse artikaiini süsteemsesse vereringesse sattumise riski.
Kliiniline efektiivsus ja ohutus DENTOCAINE 40 mg/ml + 5 mikrogrammi/ml kasutamisel algab infiltratsioon 1,5...1,8 minuti jooksul ja närviblokaad 1,4...3,6 minuti jooksul. Artikaiini 40 mg/ml ja adrenaliini 10 mikrogrammi/ml kombinatsiooni esile kutsutud anesteesia kestus hambasäsi tuimestamisel on 60...75 minutit ja pehmete kudede tuimestamisel 180...360 minutit. Artikaiini 40 mg/ml ja adrenaliini 5 mikrogrammi/ml kombinatsiooni esile kutsutud anesteesia kestus hambasäsi tuimestamisel on 45...60 minutit ja pehmete kudede tuimestamisel 120...300 minutit.
Täiskasvanute ja laste farmakodünaamilistes omadustes erinevusi ei täheldatud.
5.2 Farmakokineetilised omadused
- Artikaiin
Imendumine Kolmes avaldatud kliinilises uuringus, kus kirjeldati artikaiinvesinikkloriidi 40 mg/ml ja adrenaliini 10 või 5 mikrogrammi/ml farmakokineetilist profiili, oli T vahemikus 10...12 minutit ja C vahemikus 400...2100 ng/ml. Lastega tehtud kliinilistes uuringutes annusega 2 mg kehakaalu kg kohta olid C ja T pärast annuse infiltratsiooni vastavalt 1382 ng/ml ja 7,78 minutit. Jaotumine Artikaiin seondub ulatuslikult valkudega, nagu inimese seerumi albumiin (68,5...80,8%) ja μ/b- globuliinid (62,5...73,4%). γ-globuliiniga seondus ravim oluliselt vähemal määral (8,6...23,7%). Adrenaliin on vasokonstriktor, mida lisatakse artikaiinile selle süsteemsesse vereringesse imendumise aeglustamiseks ning seega aktiivse artikaiini kontsentratsiooni säilitamiseks kudedes. Jaotusruumala plasmas oli ligikaudu 4 l/kg.
Biotransformatsioon
Artikaiini karboksüülrühm hüdrolüüsitakse kudedes ja veres ebaspetsiifiliste esteraaside poolt. Kuna hüdrolüüs toimub väga kiiresti, inaktiveeritakse selle vahendusel ligikaudu 90% artikaiinist. Peale selle metaboliseerub artikaiin ka maksa mikrosoomides. Tsütokroomi P450 indutseeritud artikaiini metabolismi peamine metaboliit on artikaiinhape, mis metaboliseeritakse seejärel artikaiinhappe glükuroniidiks.
Eritumine Artikaiini eritumise poolväärtusaeg pärast dentaalset süstet on ligikaudu 20...40 minutit. Kliinilistes uuringutes vähenesid artikaiini ja artikaiinhappe kontsentratsioonid plasmas submukosaalse süste järgselt kiiresti. 12...24 tundi pärast süstet tuvastati plasmas väga väike kogus artikaiini. Rohkem kui 50% annusest eritus uriiniga 8 tunni jooksul manustamisest; 95% sellest moodustas artikaiinhape, 24 tunni jooksul eritus uriiniga vastavalt ligikaudu 57% (68 mg) ja 53% (204 mg) annusest. Ainult ligikaudu 2% artikaiini koguannusest eritus neerude kaudu muutumatul kujul.
5.3 Prekliinilised ohutusandmed
Terapeutiliste annuste korral ei ole farmakoloogilise ohutuse, korduvtoksilisuse, reproduktsioonitoksilisuse ja genotoksilisuse prekliinilised uuringud näidanud kahjulikku toimet inimesele.
Supraterapeutiliste annuste korral on artikaiinil kardiodepressiivne toime, mis võib esile kutsuda vasodilatsiooni. Adrenaliinil on sümpatomimeetiline toime. Rottidele ja koertele tehtud artikaiini/adrenaliini kombinatsiooni subkutaansed süsted indutseerisid kahjulikke toimeid pärast korduvat manustamist 4 nädala jooksul; rottidel ilmnesid need alates annusest 50 mg/kg ööpäevas ja koertel alates annusest 80 mg/kg ööpäevas. Need leiud ei ole aga eriti olulised, kuna kliiniliselt kasutatakse ravimit lühiajaliselt.
Artikaiini embrüotoksilisuse uuringutes ei täheldatud lootesurmade ega väärarengute sagenemist ööpäevaste i.v annuste korral kuni 20 mg/kg (rottidel) ja 12,5 mg/kg (küülikutel). Mittekliinilistes uuringutes täheldati adrenaliiniga ravitud loomadel teratogeensust vaid soovitatud kliinilistest maksimaalsetest annustest tunduvalt suuremate annuste manustamisel. Reproduktiivtoksilisuse uuringutes, kus artikaiini 40 mg/ml + adrenaliini 10 mikrogrammi/ml manustati subkutaanselt annustes kuni 80 mg/kg ööpäevas, ei täheldatud kahjulikku toimet fertiilsusele, embrüo/loote arengule ega pre- ega postnataalsele arengule. Artikaiiniga tehtud in vitro ja in vivo uuringutes ning artikaiini/adrenaliini kombinatsiooniga tehtud in vivo uuringutes genotoksilisi toimeid ei täheldatud. Adrenaliini in vitro ja in vivo genotoksilisuse uuringute leiud olid vastuolulised.
6. FARMATSEUTILISED ANDMED
6.1 Abiainete loetelu
naatriummetabisulfit (E223) naatriumkloriid sidrunhappe monohüdraatvesinikkloriidhape (pH reguleerimiseks) naatriumhüdroksiid (pH reguleerimiseks). süstevesi
6.2 Sobimatus
Sobivusuuringute puudumisel ei tohi seda ravimpreparaati teiste ravimitega segada.
6.3 Kõlblikkusaeg
24 kuud
6.4 Säilitamise eritingimused
Hoida temperatuuril kuni 30°C. Hoida kolbampull välispakendis, valguse eest kaitstult.
6.5 Pakendi iseloomustus ja sisu
Värvitust neutraalsest I tüüpi klaasist kolbampull. Plunžer on valmistatud bromobutüülkummist. Bromobutüültihendiga alumiiniumkaas.
Igas kolbampullis 1,8 ml süstelahust. Tasase kolviga, 50 x 1,8 ml mahuga kassettidega pakendid on eneseaspiratsiooni jaoks Süvendiga kolviga 50 x 1,8 ml mahuga kassettidega pakendid on käsitsi aspireerimiseks Tasase kolviga, 100 x 1,8 ml mahuga kassettidega pakendid on eneseaspiratsiooni jaoks Süvendiga kolviga 100 x 1,8 ml mahuga kassettidega pakendid on käsitsi aspireerimiseks Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.
6.6 Erihoiatused ravimpreparaadi hävitamiseks ja käsitlemiseks
Infektsiooniriski vältimiseks (nt hepatiidi edasikandumine) peavad lahuse väljatõmbamiseks kasutatavad süstlad olema alati äsja kasutusele võetud ja steriilsed.
Ravimit ei tohi kasutada, kui lahus on hägune või värvi muutnud.
Kolbampullid on ühekordseks kasutamiseks. Kui kasutatakse ainult osa kolbampulli sisust, tuleb järelejäänud lahus ära visata. Kasutada kohe pärast kolbampulli avamist.
Kasutamata ravimpreparaat või jäätmematerjal tuleb hävitada vastavalt kohalikele nõuetele.
7. MÜÜGILOA HOIDJA
Laboratorios Inibsa, S.A. Ctra. Sabadell a Granollers, km 14,5 08185 Lliçà de Vall (Barcelona) Hispaania
8. MÜÜGILOA NUMBER
646209
9. ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE/MÜÜGILOA UUENDAMISE KUUPÄEV
Müügiloa esmase väljastamise kuupäev: 29.09.2009 Müügiloa viimase uuendamise kuupäev: 04.11.2014
10. TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV
Septembris 2024