Diclac – infoleht ja ravimi omaduste kokkuvõte

Vali ravim

6 varianti

Pakendid: 3 ml, 5 tk · 3 ml, 50 tk

Kõik variandid (12)

Artikli sisukord

Näidustus: Intramuskulaarne süst: * Põletiku ägenemine ja reumaatiliste haiguste degeneratiivsed vormid: reumatoidartriit, anküloseeriv spondüliit, osteoartroos, spondülartriit, lülisamba valulikud sündroomid, liigesevälised reumaatilised haigused. * Ägeda podagrahooga seotud valu ja põletikunähtude sümptomaatiline ravi. * Neeru- ja sapikoolikud. * Posttraumaatiline ja postoperatiivne valu, põletik ja turse. * Tõsised migreenihood. Intravenoosne infusioon: * Postoperatiivse valu vältimine ja ravi haiglatingimustes. Märkus. Süstelahuse kasutamine on näidustatud ainult siis, kui on vajalik kiire ravitoime algus või suukaudse ravimvormi kasutamine on mingil põhjusel vastunäidustatud või ei ole võimalik.


Pakendi infoleht: teave kasutajale

Enne ravimi kasutamist lugege hoolikalt infolehte, sest siin on teile vajalikku teavet

  • Hoidke infoleht alles, et seda vajadusel uuesti lugeda.
  • Kui teil on lisaküsimusi, pidage nõu oma arsti või apteekriga.
  • Ravim on välja kirjutatud üksnes teile. Ärge andke seda kellelegi teisele. Ravim võib olla neile kahjulik, isegi kui haigusnähud on sarnased.
  • Kui teil tekib ükskõik milline kõrvaltoime, pidage nõu oma arsti või apteekriga. Kõrvaltoime võib olla ka selline, mida selles infolehes ei ole nimetatud. Vt lõik 4.

Infolehe sisukord

1. Mis ravim on Diclac ja milleks seda kasutatakse

2. Mida on vaja teada enne Diclaci kasutamist

3. Kuidas Diclaci kasutada

4. Võimalikud kõrvaltoimed

5 Kuidas Diclaci säilitada

6. Pakendi sisu ja muu teave

1. Mis ravim on Diclac ja milleks seda kasutatakse

Diclaci süstelahus sisaldab toimeainena diklofenaknaatriumi, mis kuulub mittesteroidsete põletikuvastaste ainete (MSPVA) rühma.

Diclaci süstelahust süstitakse lihasesse või manustatakse pärast lahjendamist veenisisese infusioonina.

Diclac leevendab põletiku sümptomeid, nagu turse ja valu ning langetab palavikku, takistades põletiku, valu ja palaviku eest vastutavate molekulide (prostaglandiinide) tootmist. Ta ei toimi põletiku või palaviku põhjustele.

Diclaci süstelahus on näidustatud valu ja reumaatiliste haiguste korral:

  • Põletiku ägenemine ja reumaatiliste haiguste degeneratiivsed vormid: reumatoidartriit, anküloseeriv spondüliit, osteoartroos, spondülartriit, lülisamba valulikud sündroomid, liigesevälised reumaatilised haigused.
  • Ägeda podagrahooga seotud valu ja põletikunähtude leevendamiseks.
  • Sapi- või neerukividest põhjustatud valu.
  • Operatsiooni- ja vigastustejärgne valu ja turse.
  • Tõsised migreenihood.

Diclaci infusioonilahust kasutatakse operatsioonijärgse valu vältimiseks või raviks.

Süstelahuse kasutamine on näidustatud ainult siis, kui on vajalik kiire ravitoime algus või kui suukaudseid ravimeid ei saa mingil põhjusel kasutada.

2. Mida on vaja teada enne Diclaci kasutamist

Diclaci ei tohi kasutada

  • kui olete allergiline diklofenaknaatriumi, aspiriini, ibuprofeeni või mis tahes muu mittesteroidse põletikuvastase aine (MSPVA) suhtes või selle ravimi mis tahes koostisosade (loetletud lõigus 6) suhtes. Ülitundlikkusreaktsioonide hulka kuuluvad näo ja suu turse

(angioödeem), hingamisprobleemid, rindkerevalu, ninavoolus, nahalööve või mis tahes muud tüüpi allergiline reaktsioon;

  • kui teil on või on kunagi olnud seedetrakti haavand, seedetrakti verejooks või perforatsioon (mulgustumine), mille sümptomid on veri väljaheites või teie väljaheide on musta värvi;
  • kui teil on raske neeru- või maksapuudulikkus;
  • kui teil on raske südamepuudulikkus;
  • kui teil on väljendunud südamehaigus ja/või tserebrovaskulaarne haigus, nt kui teil on olnud südamelihaseinfarkt, insult, mini-insult (transitoorne isheemiline atakk, TIA) või südame- või ajuveresoonte sulgus või operatsioon selle eemaldamiseks või šundilõikus sulguse kõrvaldamiseks;
  • kui teil on või on olnud vereringehäireid (perifeersete arterite haigus);
  • kui te olete rase, plaanite rasedust või kui te toidate last rinnaga.

Kui teil on mõni eelpool loetletud seisunditest, rääkige sellest oma arstile ja ärge kasutage Diclaci.

Toimeaine suure sisalduse tõttu ei tohi ravimit kasutada alla 18-aastastel lastel ja noorukitel.

Teavitage kindlasti oma arsti enne Diclaci kasutamist

  • kui te suitsetate;
  • kui teil on suhkurtõbi (diabeet);
  • kui teil on valu rinnus (stenokardia), verehüübimishäired, kõrge vererõhk, suurenenud

kolesterooli- või triglütseriidide sisaldus.

Kõrvaltoimeid saab vähendada, kasutades väikseimat efektiivset annust võimalikult lühikese aja jooksul.

Hoiatused ja ettevaatusabinõud

  • kui teil on väljendunud südame- või veresoonte haigus (nimetatakse ka kardiovaskulaarne haigus, kaasa arvatud mitteravitud kõrge vererõhk, südame paispuudulikkus, väljendunud südame isheemiatõbi või perifeersete arterite haigus), siis ravi Diclaciga ei ole üldiselt soovitatav;
  • kui teil on väljendunud südamehaigus (vt ülal) või märkimisväärsed riskifaktorid nagu näiteks kõrge vererõhk, ebanormaalselt suur rasvasisaldus (kolesterool, triglütseriidid) teie veres, diabeet või kui te suitsetate ja teie arst otsustab teile Diclaci määrata, siis ei tohi te annust suurendada üle 100 mg ööpäevas, kui te saate ravi üle 4 nädala;
  • oluline on võtta väikseim Diclaci annus, mis teie valu ja/või turset leevendab, ning teha seda võimalikult lühikest aega, et hoida kardiovaskulaarsete kõrvaltoimete tekkeriski võimalikult väiksena;
  • kui te kasutate Diclaciga samaaegselt teisi mittesteroidsed põletikuvastaseid ravimeid, sealhulgas atsetüülsalitsüülhapet, glükokortikosteroide, „verevedeldajaid“ või selektiivseid serotoniini tagasihaarde inhibiitoreid (SSRI-d) (vt lõik „Kasutamine koos teiste ravimitega“);
  • kui teil on astma või heinapalavik (teatud aastaajal esinev allergiline nohu);
  • kui teil on esinenud mao- või soolehaigus, nagu peptiline haavand, veritsus või must väljaheide või kõrvetised pärast mittesteroidsete põletikuvastaste ravimite kasutamist;
  • kui teil on jämesoole (haavandiline koliit) või peensoole põletik (Crohni tõbi);
  • kui teil on maksa- või neeruhaigus;
  • kui teil on vedelikupuudus (näiteks halb enesetunne, kõhulahtisus, enne või pärast suurt operatsiooni);
  • kui teil on jalgade tursed;
  • kui teil on veritsushäired või teised verehaigused, sh harvaesinev maksa porfüüria.
  • kui teil on pärast Diclaci või teiste valuvaigistite kasutamist kunagi tekkinud tõsine nahalööve või ketendus, villid ja/või suuhaavandid.

Öelge oma arstile enne Diclaci kasutamist, kui teil on mõni nimetatud haigustest.

Kui teil tekivad Diclaci kasutamise ajal südame- või veresoonte probleemide nähud, nagu valu rindkeres, õhupuudus, nõrkus või kõnehäired, teavitage viivitamatult sellest oma arsti.

Eriline ettevaatus on vajalik Diclaci süstelahuse manustamisel bronhiaalastmaga patsientidele, sest astma sümptomid võivad ägeneda.

Ravimid nagu Diclac võivad (eriti suurte annuste võtmisel ja pikaajalisel kasutamisel) olla seotud südamelihaseinfarkti või insuldi suurenenud riskiga. Igasugune risk on tõenäolisem suurte annuste võtmisel ja pikaajalisel kasutamisel. Ärge ületage ravimi soovitatavat annust või ravi kestust.

Kui teil on probleeme südamega, kui teil on olnud hiljuti insult või kui te arvate, et teil esineb risk selliste seisundite tekkimiseks (näiteks kui teil on kõrge vererõhk, suhkurtõbi, suur kolesteroolisisaldus veres või kui te suitsetate), siis peate enne diklofenaki võtmist arutama seda oma raviarsti või apteekriga.

Võimalik on surmaga lõppeda võiva seedetrakti verejooksu, haavandumise või mulgustumise teke. Suurim risk nende kõrvaltoimete tekkeks on patsientidel, kellel on varem neid seisundeid esinenud, ning eakatel. Nendel patsientidel peab ravi alustama võimalusel väikseima annusega. Kui ravi ajal diklofenakiga tekib seedetrakti verejooks või haavand, katkestage kohe ravi ja võtke ühendust oma arstiga. Teavitage arsti alati mistahes ebatavalisest seedetrakti sümptomist, eriti kui see ilmneb ravi alguses. MSPVA-sid peavad ettevaatusega ja arsti järelevalve all kasutama eelnevalt seedetrakti haigusi (haavandiline koliit e jämesoolepõletik, Crohni tõbi) põdenud patsiendid.

Diclac võib maskeerida põletiku sümptomeid (näiteks peavalu, kõrge palavik), mistõttu on põletikku raskem diagnoosida ja ravida. Kui te tunnete ennast halvasti, siis öelge arstile, et kasutate Diclaci.

Nagu teised mittesteroidsed põletikuvastased ravimid, võib ka Diclac põhjustada raskeid allergilisi nahareaktsioone (näiteks nahalööve). Informeerige oma arsti kohe, kui teil esineb selline reaktsioon.

MSPVA-de kasutamisel on väga harva tekkinud tõsised nahakahjustused, millest mõned võivad lõppeda surmaga (sh eksfoliatiivne dermatiit, Stevensi-Johnsoni sündroom, toksiline epidermaalne nekrolüüs). Suurim risk nahareaktsioonide tekkeks on ravi alguses (eriti ravi esimesel kuul). Katkestage Diclaci manustamine kohe ja pöörduge arsti poole, kui ilmneb nahalööve, limaskesta kahjustus või mõni muu ülitundlikkuse sümptom.

Enne Diclaci saamist teatage oma arstile, kui teil on hiljuti olnud või on tulemas mao või seedetrakti operatsioon, sest Diclac võib mõnikord halvendada operatsioonihaava paranemist soolestikus.

Muud ravimid ja Diclac Eriti tähtis on oma arsti teavitada sellest, kui te võtate mõnda järgmistest ravimitest:

  • liitium, selektiivsed serotoniini tagasihaarde inhibiitorid (SSRI-d) (depressiooniravimid);
  • digoksiin (südamehaiguste ravim);
  • diureetikumid (suurendavad uriini eritust);
  • AKE inhibiitorid ja beetaadrenoblokaatorid (kõrge vererõhu ja südamepuudulikkuse ravimid);
  • teised mittesteroidsed põletikuvastased ravimid, näiteks atsetüülsalitsüülhape või ibuprofeen;
  • kortikosteroidid (põletikku leevendavad ravimid);
  • „verevedeldajad” (verehüübimist vähendavad ravimid);
  • ravimid, mida kasutatakse suhkurtõve ravis, välja arvatud insuliin;
  • metotreksaat (teatud vähiravim);
  • tsüklosporiin, takroliimus (ravim organi siirdamise läbiteinud patsientidele);
  • trimetoprim (ravim, mida kasutatakse kuseteede infektsioonide ennetamiseks ja raviks);
  • kinolooni rühma antibiootikumid (ravimid, mida kasutatakse infektsioonide raviks);
  • kolestipool, kolestüramiin (kolesteroolisisaldust vähendavad ravimid);
  • vorikonasool (ravim, mida kasutatakse seeninfektsioonide raviks);
  • fenütoiin (krambihoogude ravim).

Teatage oma arstile või apteekrile, kui te kasutate või olete hiljuti kasutanud mis tahes muid ravimeid.

Eakad Diclaci kasutavad eakad inimesed võivad olla ravimi toimete suhtes tundlikumad kui täiskasvanud. Järgige täpselt teile antud juhiseid ja kasutage kõige väiksemat annust, mis aitab teil veel valu leevendada. Eakate patsientide puhul on väga oluline, et kõrvaltoimete tekkimisel teavitataks kohe oma arsti.

Lapsed ja noorukid Diclaci süstelahus on vastunäidustatud alla 18-aastastel noorukitele ja lastele.

Rasedus, imetamine ja viljakus Kui te olete rase, imetate või arvate end olevat rase või kavatsete rasestuda, pidage enne selle ravimi kasutamist nõu oma arstiga. Diclaci ei tohi raseduse viimase kolme kuu jooksul kasutada, sest see võib kahjustada loodet või põhjustada sünnitusprobleeme. See võib põhjustada sündimata lapsel neeru- ja südameprobleeme. See võib tekitada teil ja teie lapsel verejookse ja põhjustada ettenähtust hilisemat või pikemat sünnitustegevust. Esimese 6 raseduskuu jooksul ei tohi Diclaci kasutada, v.a juhul, kui see on teie arsti soovitusel tingimata vajalik. Kui vajate ravi selle aja jooksul või kui kavatsete rasestuda, tuleb kasutada väikseimat annust lühima võimaliku aja jooksul. Alates 20. rasedusnädalast võib Diclac (kui seda kasutatakse kauem kui paar päeva) põhjustada sündimata lapsel neeruprobleeme, mis võib põhjustada lootevedeliku madalat taset (oligohüdramnioni), või lapse südames oleva veresoone (arterioosjuha) ahenemist. Kui vajate ravi kauem kui paar päeva, võib arst soovitada täiendavat jälgimist. Diclac võib takistada rasestumist. Diclaci ei tohi kasutada, kui te planeerite rasestumist või kui teil on probleeme rasestumisega. Diclaci manustamine on rinnaga toitmise ajal vastunäidustatud, kuna ravim võib kahjustada imikut.

Autojuhtimine ja masinatega töötamine Mõnedel patsientidel võivad diklofenaki kasutamise ajal tekkida nägemishäired, pearinglus või uimasus. Kui te märkate sellist toimet, hoiduge autojuhtimisest ja masinate käsitsemisest ning teistest tegevustest, mis nõuavad suurt tähelepanu. Rääkige sellest esimesel võimalusel ka oma arstile.

Diclac sisaldab bensüülalkoholi, propüleenglükooli ja naatriumi Ravim sisaldab 120 mg bensüülalkoholi ühes ampullis, mis vastab 40 mg/ml. Bensüülalkohol võib põhjustada allergilisi reaktsioone. Pidage nõu oma arsti või apteekriga, kui olete rase või imetate või teil on maksa- või neeruhaigus. Suurtes kogustes manustatud bensüülalkohol võib koguneda teie organismi ja põhjustada kõrvaltoimeid (nn „metaboolne atsidoos“). Diclac sisaldab 600 mg propüleenglükooli ühes ampullis, mis vastab 200 mg/ml. See ravim sisaldab vähem kui 1 mmol (23 mg) naatriumi maksimaalses ööpäevases annuses (150 mg), st on põhimõtteliselt „naatriumivaba“.

3. Kuidas Diclaci kasutada

Kasutage seda ravimit täpselt nii nagu arst on teile selgitanud. Kui te ei ole milleski kindel, pidage nõu oma arsti või apteekriga. Soovitatud annust ja ravi kestust ei tohi ületada. Süstelahus on näidustatud ainult juhul, kui vajatakse eriti kiiret toime saabumist või kui suukaudne või rektaalne manustamine ei ole võimalik. Reeglina tehakse ainult üks süst ravi alustamiseks. Diklofenaki süstelahust ei tohi manustada kauem kui 2 päeva; vajadusel võib ravi jätkata diklofenaki tablettide või suposiididega (ravimküünaldega).

Diklofenaknaatriumi süstelahust saab manustada lihasesisese süstena või intravenoosse infusioonina.

Süstimine lihasesse

Lihasesiseselt süstitakse ravimit sügavale tuharalihasesse (ülemisse välimisse neljandikku), et vähendada närvi- või koekahjustuse riski. Kui ööpäevas on vajalik kahe annuse manustamine, tuleb teine annus süstida vähemalt mõni tund hiljem samasse või teise tuharasse. Teise süste asemel saab kasutada diklofenaki tablette või suposiide. Diklofenaki ööpäevane koguannus ei tohi ületada 150 mg.

Infusioon veeni Intravenoosse infusiooni viib läbi meditsiinitöötaja. Enne infusiooni tuleb Diclaci süstelahus lahjendada 0,9% füsioloogilise lahuse või 5% glükoosi infusioonilahusega, mis on puhverdatud naatriumbikarbonaadiga.

Ravi kestuse Diclaciga otsustab arst. Reumaatiliste haiguste korral võib osutuda vajalikuks diklofenaki kasutamine pikema aja vältel.

Kui teil on tunne, et Diclaci toime on liiga tugev või liiga nõrk, rääkige sellest oma arstile või apteekrile.

Kui te kasutate Diclaci rohkem, kui ette nähtud Üleannustamisega võivad olla seotud järgmised kesknärvisüsteemi sümptomid: oksendamine, seedetrakti verejooks, kõhulahtisus, pearinglus, kohin kõrvus või krambid. Raske mürgistuse korral võivad tekkida äge neerupuudulikkus ja maksafunktsiooni kahjustus. Kui te olete kasutanud Diclaci liiga palju, siis pöörduge oma arsti poole niipea kui võimalik.

Kui te unustate Diclaci kasutada Ärge kasutage kahekordset annust, kui ravim jäi eelmisel korral kasutamata. Konsulteerige oma arstiga.

4. Võimalikud kõrvaltoimed

Nagu kõik ravimid, võib ka see ravim põhjustada kõrvaltoimeid, kuigi kõigil neid ei teki.

Mõni kõrvaltoime võib olla raske. Teatage kohe arstile, kui märkate järgmisi kõrvaltoimeid:

  • süstekoha reaktsioonid, sh valu, punetus, turse, kõvad kühmud, haavandid ja verevalumid

süstekohal. Selle tagajärjel võivad süstekoha nahk ja nahaalused koed muutuda mustaks ja tekkida nekroos, mis paraneb armistumise teel, tuntud ka Nicolau sündroomina.

  • kerged spasmid või valulikkus kõhus, mis algavad varsti pärast ravi alustamist Diclaciga ja millele

järgneb veritsus pärasoolest või verine kõhulahtisus tavaliselt 24 tunni jooksul pärast kõhuvalu algust (esinemissagedus teadmata, sagedust ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel);

  • rindkerevalu, mis võib olla potentsiaalselt tõsise allergilise reaktsiooni, Kounise sündroomi tunnus

(esinemissagedus teadmata).

  • tõsine allergiline nahareaktsioon, mis võib esineda suurte ulatuslike punaste ja/või tumedate

laikude, nahaturse, villide ja sügelusena (generaliseerunud bulloosne fikseerunud ravimilööve). Need aeg-ajalt esinevad kõrvaltoimed võivad ilmneda 1 kuni 10 patsiendil 1000-st, eriti kui kasutada suurt annust (150 mg ööpäevas) pikema aja vältel.

  • äkiline ja rõhuv valu rindkeres (müokardiinfarkti või südameataki sümptom);
  • õhupuudus, hingamisraskus lamades, jalalabade või säärte turse (südamehäire sümptomid).

Need harva või väga harva ilmnevad kõrvaltoimed võivad ilmneda vähem kui 1 kuni 10 patsiendil 10 000-st.

  • iseeneslik veritsus või naha verevalumid (trombotsütopeenia sümptomid);
  • kõrge palavik, sagedased infektsioonid, püsiv kurguvalu (agranulotsütoosi sümptomid);
  • hingamis- või neelamisraskus, nahalööve, sügelus, nõgestõbi, pearinglus (ülitundlikkuse,

anafülaksia ja anafülaktiliste reaktsioonide sümptomid);

  • turse peamiselt näol ja kõris;
  • häirivad mõtted või tujud;
  • halvenenud mälu;
  • krambid;
  • ärevus;
  • kaela jäikus, palavik, iiveldus, oksendamine, peavalu (aseptilise meningiidi sümptom);
  • äkiline ja tugev peavalu, iiveldus, pearinglus, tuimus, võimetus rääkida või kõneraskused,

jäsemete või näo nõrkus või halvatus (ajuverevarustuse häire või insuldi sümptomid);

  • kuulmishäired;
  • peavalu, pearinglus;
  • lööve, lillakaspunased laigud, palavik, sügelemine (vaskuliidi sümptomid);
  • äkiline hingamisraskus ja pigistustunne rindkeres koos hingelduse ja köhaga (astma sümptomid

või kopsupõletiku sümptomid koos palavikuga);

  • vere oksendamine ja/või must või verine väljaheide (seedetrakti verejooksu sümptom);
  • verine kõhulahtisus;
  • kõhuvalu, iiveldus (seedetrakti haavandi sümptomid);
  • kõhulahtisus, kõhuvalu, palavik, iiveldus, oksendamine (koliidi sümptomid, sealhulgas

hemorraagilise koliidi ja haavandilise koliidi ägenemise või Crohni tõve sümptomid);

  • tõsine ülakõhuvalu (pankreatiidi sümptom);
  • naha või silmavalgete kollasus (kollatõve sümptomid), iiveldus, isutus, tume uriin (maksapõletiku/

maksapuudulikkuse sümptomid);

  • gripilaadsed sümptomid, väsimus, lihasvalu, maksaensüümide sisalduse suurenemine vereproovis

(maksakahjustuse sümptomid, sealhulgas fulminantne hepatiit, maksanekroos, maksapuudulikkus);

  • villid;
  • villiline nahalööve, villid huultel, silmades ja suus, ketendav või kooruv nahapõletik (multiformse

erüteemi sümptomid või koos palavikuga Stevensi-Johnsoni sündroomi või toksilise epidermaalse nekrolüüsi sümptomid);

  • nahalööve koos ketenduse või naha koorumisega (eksfoliatiivse dermatiidi sümptomid);
  • naha suurenenud tundlikkus päikesekiirguse suhtes (fotosensitiivsusreaktsiooni sümptom);
  • lillakad laigud nahal (purpuri sümptomid või Henochi-Schönleini purpuri sümptomid juhul kui

need on põhjustatud allergiast);

  • tursed, nõrkustunne või ebaharilik urineerimine (ägeda neerupuudulikkuse sümptomid);
  • liigne valk uriinis;
  • turses nägu või kõht, kõrge vererõhk (nefrootilise sündroomi sümptomid);
  • suurenenud või vähenenud uriinieritus, uimasus, segasusseisund, iiveldus

(tubulointerstitsiaalnefriidi sümptomid);

  • tõsiselt vähenenud uriinieritus;
  • üldine paistetus.

Informeerige kohe oma arsti, kui täheldate endal ülalnimetatud kõrvaltoimeid.

Mõned sageli esinevad kõrvaltoimed Need kõrvaltoimed võivad ilmneda 1 kuni 10 patsiendil 100-st. Peavalu, pearinglus, peapööritus, iiveldus, oksendamine, kõhulahtisus, kõrvetised, kõhuvalu, kõhugaasid, söögiisu vähenemine, kõrvalekalded maksafunktsiooni testides (nt transaminaaside suurenenud sisaldus), nahalööve, süstekoha reaktsioonid (nt punetus, turse, valu, tundlikkus).

Mõned aeg-ajalt esinevad kõrvaltoimed Need kõrvaltoimed võivad esineda 1 kuni 10 patsiendil 1000-st. Südamekloppimine, valu rinnus.

Mõned harva esinevad kõrvaltoimed Need kõrvaltoimed võivad ilmneda 1 kuni 10 patsiendil 10 000-st. Uimasus, maovalu, maksahäired, sügelev lööve, süstekoha koekahjustus.

Mõned väga harva esinevad kõrvaltoimed:

Need kõrvaltoimed võivad ilmneda vähem kui 1 inimesel 10 000-st. Punaste vereliblede väike sisaldus (aneemia), valgete vereliblede väike sisaldus (leukopeenia), desorientatsioon, depressioon, unetus, hirmuunenäod, ärrituvus, jäsemete surisemine, värisemine, maitsetundlikkuse muutused, nägemishäired (nt hägune nägemine, kahelinägemine), vilin kõrvus, kõhukinnisus, suuhaavandid, paistes, punane ja valulik keel, söögitoru häired, hoovalud ülakõhus, eriti pärast sööki, sügelev, punane ja põletav lööve, nahapunetus, juuste väljalangemine, sügelus, veri uriinis.

Teadmata (sagedust ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel)Allergilised reaktsioonid koos valuga rindkeres või kõhus (Kounise sündroom).

  • Süstekoha koekahjustus, mida nimetatakse naha medikamentoosseks embooliaks ehk Nicolau sündroomiks (eriti pärast kogemata naha alla manustamist; vt rohkem teavet sobiva nõela ja süstimistehnika kohta tervishoiutöötajale mõeldud osas pakendi infolehe lõpus).
  • Allergiline nahareaktsioon, mis võib esineda ümmarguste või ovaalsete nahapunetuse ja turses laikude, villide ja sügelusena (fikseerunud ravimilööve). Kahjustatud piirkondades võib nahk tumeneda, mis võib püsida ka pärast paranemist. Fikseerunud ravimlööve tekib tavaliselt uuesti samas kohas (samades kohtades), kui ravimit kasutatakse uuesti.

Kõrvaltoimetest teatamine Kui teil tekib ükskõik milline kõrvaltoime, pidage nõu oma arsti või apteekriga. Kõrvaltoime võib olla ka selline, mida selles infolehes ei ole nimetatud. Kõrvaltoimetest võite ka ise teatada www.ravimiamet.ee kaudu. Teatades aitate saada rohkem infot ravimi ohutusest.

5. Kuidas Diclaci säilitada

Hoida temperatuuril kuni 25 ºC. Hoida originaalpakendis valguse eest kaitstult.

Hoidke seda ravimit laste eest varjatud ja kättesaamatus kohas.

Ärge kasutage seda ravimit pärast kõlblikkusaega, mis on märgitud karbil pärast „EXP“. Kõlblikkusaeg viitab selle kuu viimasele päevale.

Ärge visake ravimeid kanalisatsiooni ega olmejäätmete hulka. Küsige oma apteekrilt, kuidas hävitada ravimeid, mida te enam ei kasuta. Need meetmed aitavad kaitsta keskkonda.

6. Pakendi sisu ja muu teave

Mida Diclac sisaldab

  • Toimeaine on diklofenaknaatrium. Üks ampull (3 ml) sisaldab 75 mg diklofenaknaatriumi (25 mg/ml).
  • Teised koostisosad on atsetüültsüsteiin, bensüülalkohol, mannitool (E421), naatriumhüdroksiid, propüleenglükool, süstevesi.

Kuidas Diclac välja näeb ja pakendi sisu Süstelahus on selge, värvitu, kergelt lõhnav, õlijas vedelik. 3 ml klaasampullid, 5 või 50 tk pakendis. Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil. Müügiloa hoidja ja tootja Müügiloa hoidja Sandoz d.d. Verovškova 57 SI-1000 Ljubljana Sloveenia

Tootjad LEK Pharmaceuticals d.d. Verovškova 57 1526 Ljubljana Sloveenia

Lisaküsimuste tekkimisel selle ravimi kohta pöörduge palun müügiloa hoidja kohaliku esindaja poole.

Sandoz d.d. Eesti filiaal Tel: +372 66 52 400

Infoleht on viimati uuendatud septembris 2025. ------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------ Järgmine teave on tervishoiutöötajatele:

Intramuskulaarne süste närvi- või muude süstekoha kudede kahjustamise vältimiseks, tuleb kinni pidada järgmistest intramuskulaarse süstimise juhistest. Üldiselt on annuse suurus üks 75 mg ampull ööpäevas, eeldusel et süstitakse sügavale tuharalihasesse, ülemisse välimisse neljandikku. Rasketel juhtudel (nt koolikud) võib ööpäevast annust erandina suurendada kahe 75 mg süsteni, mille vahel on mõnetunnine intervall (samasse või mõlemasse tuharalihasesse). Alternatiivina võib kombineerida ühte 75 mg ampulli teiste diklofenaki ravimvormidega (nt tabletid, suposiidid) kuni maksimaalse ööpäevase annuseni 150 mg. Migreenihoogude korral on olemas piiratud kliiniline kogemus, mille korral manustatakse samal päeval esmalt nii kiiresti kui võimalik üks 75 mg ampull süstena ja seejärel vajaduse korral kuni 100 mg suposiidina. Esimesel päeval ei tohi koguannus ületada 175 mg. Diklofenaki süstelahuse juhusliku naha alla manustamise vältimiseks tuleb kasutada õiget süstimistehnikat ja sobiva pikkusega nõela (arvestades patsiendi tuharapiirkonna rasvkoe paksust).

Intravenoosne infusioon Diklofenaki süstelahust ei tohi manustada intravenoosse boolussüstena. Vahetult enne intravenoosse infusiooni alustamist tuleb diklofenaknaatriumi süstelahus lahjendada 0,9% füsioloogilise lahuse või 5% glükoosi infusioonilahusega, mis on puhverdatud naatriumbikarbonaadiga. Soovitatavad on kaks alternatiivset diklofenaki süstelahuse annustamisrežiimi. Mõõduka kuni tugeva operatsioonijärgse valu raviks tuleb 75 mg manustada püsiinfusiooniga 30 minuti kuni 2 tunni jooksul. Vajadusel võib ravi mõne tunni pärast korrata, kuid annus ei tohi ületada 150 mg iga 24-tunnise perioodi kohta. Operatsioonijärgse valu ärahoidmiseks tuleb pärast operatsiooni 15 minuti kuni 1 tunni jooksul manustada infusiooni teel löökannus 25 mg kuni 50 mg ja seejärel püsiinfusiooni teel 5 mg tunnis kuni maksimaalse ööpäevase annuseni 150 mg.

Iga ampull on ühekordseks kasutamiseks. Lahust tuleb kasutada vahetult pärast avamist. Kasutamata jäänud sisu tuleb minema visata.

Diclac süstelahust ei tohi segada teiste süstelahustega.


Pakendi infoleht: teave kasutajale

Enne ravimi kasutamist lugege hoolikalt infolehte, sest siin on teile vajalikku teavet. Kasutage seda ravimit alati täpselt nii, nagu on kirjeldatud selles infolehes või nagu arst, apteeker või meditsiiniõde on teile selgitanud.

  • Hoidke infoleht alles, et seda vajadusel uuesti lugeda.
  • Lisateabe saamiseks pidage nõu oma apteekriga.
  • Kui teil tekib ükskõik milline kõrvaltoime, pidage nõu oma arsti, apteekri või meditsiiniõega. Kõrvaltoime võib olla ka selline, mida selles infolehes ei ole nimetatud. Vt lõik 4.
  • Kui pärast 7 päeva möödumist te ei tunne end paremini või tunnete end halvemini, peate võtma ühendust arstiga.

Infolehe sisukord

1. Mis ravim on Diclac ja milleks seda kasutatakse

Diclac 50 mg/g geel on mittesteroidne põletiku- ja valuvastane ravim ja seda kasutatakse valu paikseks leevendamiseks pehmete kudede valulike ja põletikuliste seisundite korral täiskasvanutel ja üle 14- aastastel noorukitel.

2. Mida on vaja teada enne Diclaci kasutamist

Diclaci ei tohi kasutada

  • kui olete toimeaine või selle ravimi mis tahes mis tahes koostisosa (loetletud lõigus 6) suhtes allergiline;
  • kui atsetüülsalitsüülhape, ibuprofeen või teised mittesteroidsed põletikuvastased ained kutsuvad teil esile astma-, nõgestõve- (urtikaaria-) või ägeda nohu hoogusid;
  • raseduse viimasel trimestril;
  • kui te olete noorem kui 14 eluaastat.

Hoiatused ja ettevaatusabinõud Üldised soovitused:

  • kui te kasutate ravimit suurtel nahapindadel pikema aja jooksul. Juhul kui selline ravi on plaanis, siis tuleks teil tutvuda diklofenaki süsteemsete ravimvormide pakendi infolehega.
  • Diclac geeli tohib manustada ainult tervele nahapinnale (kus ei ole lahtisi haavu ega vigastusi). Vältida tuleb selle sattumist silma või limaskestadele ning samuti geeli allaneelamist.

Ärge manustage geeli nahale, millel on:

  • lööve või ekseem,
  • haavad.

Kui pärast selle ravimi manustamist tekib lööve, lõpetage ravi. Olge hoolikas, et geeli ei satuks silma, suhu ega teistele limaskestadele.

Vältige manustamist suurtele nahapindadele või pika aja jooksul, välja arvatud juhul, kui see on arsti poolt määratud korraldus.

Ettevaatus on vajalik, kui viibite päikese käes või solaariumis, sest teie nahk võib pärast Diclac geeli kasutamist olla päikesevalguse suhtes tundlikum.

Diclac geeli tohib kasutada tavaliste sidemetega, kuid mitte õhukindlate sidemetega.

Muud ravimid ja Diclac Diclac geeli õigel kasutamisel ei ole koostoimeid teiste ravimitega täheldatud. Siiski palun informeerige oma arsti või apteekrit, kui te kasutate või olete hiljuti kasutanud mingeid muid ravimeid, kaasa arvatud ilma retseptita ostetud ravimeid.

Rasedus, imetamine ja viljakus Kui te olete rase, imetate või arvate end olevat rase või kavatsete rasestuda, pidage enne selle ravimi kasutamist nõu oma arstiga või apteekriga.

Ärge kasutage Diclac geeli viimase kolme raseduskuu jooksul. Diclac geeli ei tohi kasutada esimese kuue raseduskuu jooksul, välja arvatud juhul, kui see on tungivalt vajalik või arsti poolt soovitatud. Kui peate ravimit nimetatud ajavahemikus kasutama, siis kasutage võimalikult väikest annust võimalikult lühikese aja jooksul.

Diklofenaki suukaudsed ravimvormid (näiteks tabletid) võivad põhjustada teie sündimata lapsele kahjulikke mõjusid. Ei ole teada, kas samasugune oht kehtib ka diklofenaki nahal kasutamise kohta.

Diclac geeli kasutamine imetamise ajal ei ole soovitatav. Aga kui teie arst soovitab teil seda ravimit imetamise ajal kasutada, ei tohi Diclac geeli manustada rindadele ega mujale suurtele nahapindadele või pika aja jooksul.

Diclac 50 mg/g geel sisaldab alkoholi Geel sisaldab alkoholi (2-propanool), seetõttu tuleb vältida kokkupuudet lahtiste haavade, limaskestade ja silmadega.

Autojuhtimine ja masinatega töötamine Diklofenaki kutaanne manustamine ei mõjuta autojuhtimise ja masinate käsitsemise võimet.

3. Kuidas Diclaci kasutada

Kasutage Diclaci alati täpselt nii, nagu arst on teile rääkinud. Kui te ei ole milleski kindel, pidage nõu oma arsti või apteekriga.

Täiskasvanud ja üle 14-aastased noorukid Pigistage õrnalt tuubist välja väike kogus geeli ja määrige valulikule või turses piirkonnale 2 korda päevas, hõõrudes seda aeglaselt nahka.

Vajalik kogus sõltub valuliku või turses piirkonna suurusest. Näiteks 2…4 g diklofenaki geelist (kirsisuurusest kogusest kreeka pähkli suuruse koguseni) piisab umbes 400…800 cm2 piirkonna raviks. Vältige kasutamist suurtel nahapindadel ja pika ajal jooksul, välja arvatud juhul, kui see on arsti korraldus.

Kahe manustamiskorra vahele peab jääma vähemalt neli tundi. Ärge manustage 24 tunni jooksul rohkem kui neli korda.

Ärge kasutage Diclac geeli üle kahe nädala arstiga nõu pidamata. Kui üle 14-aastastel noorukitel on Diclac geeli kasutamine vajalik kauem kui 7 päeva või kui sümptomid halvenevad, tuleb konsulteerida arstiga. Kui teie enesetunne ei parane või kui see muutub halvemaks, pidage nõu oma arstiga.

Manustamisviis Võtke tuub karbist välja. Enne esimest kasutamiskorda purustage korgil oleva teravikuga tuubil olev kaitsekile. Ärge kasutage, kui kaitsekile on eelnevalt kahjustatud.

Diclac geel on mõeldud ainult nahal kasutamiseks. Ärge kasutage suus. Juhuslikul allaneelamisel teavitage kohe oma arsti.

Geel kantakse õhukese kihina ravi vajavale kehaosale ja hõõrutakse kergelt naha sisse. Pärast seda tuleb käsi paberrätikuga pühkida ja seejärel pesta, välja arvatud juhul, kui ravitavaks piirkonnaks on käed. Kui kogemata kantakse liiga palju geeli, tuleb üleliigne geel paberrätikuga ära pühkida. Paberrätik tuleb visata olmeprügi hulka, et vältida ravimi sattumist veekeskkonda. Enne sideme peale panemist tuleb geelil lasta paar minutit nahal kuivada.

Olge hoolikas, et geeli ei satuks silma ega limaskestadele. Kui see juhtub, loputage silmi puhta veega. Kui ebamugavustunne püsib, pöörduge oma arsti või apteekri poole.

Ärge määrige geeli haavadele või piirkondadele, kus nahk on kahjustatud.

Ärge kasutage pärast geeli manustamist õhku mitteläbilaskvat sidet ega rõhksidet, kuid geeli võib kasutada koos tavalise sidemega.

Geeli määrimisel võite märgata kerget jahutavat tunnet.

Kui te kasutate Diclaci rohkem, kui ette nähtud Nahal kasutamise korral ei ole Diclac geeli kasutamisel üleannustamine tõenäoline. Aga kui te neelate või neelab laps kogemata alla Diclac geeli, pöörduge oma arsti poole või erakorralise meditsiini osakonda. Võtke pakend kaasa, et seda arstile näidata.

Kui teil on lisaküsimusi selle ravimi kasutamise kohta, pidage nõu oma arsti või apteekriga.

4. Võimalikud kõrvaltoimed

Nagu kõik ravimid, võib ka Diclac põhjustada kõrvaltoimeid, kuigi kõigil neid ei teki.

Mõned harva või väga harva esinevad kõrvaltoimed võivad olla rasked. Kui teil tekib mis tahes järgnevatest sümptomitest, lõpetage Diclac geeli kasutamine ja pöörduge arsti poole:

  • villiline nahalööve, nõgestõbi (bulloosne dermatiit) (harv: võib tekkida kuni 1 inimesel 1000- st);
  • näo, huulte, keele või kõri turse (väga harv: võib tekkida kuni 1 inimesel 10 000-st);
  • ootamatult tekkiv hingamisraskus ja pigistustunne rinnus koos viliseva hingamise või köhaga (astma) (väga harv: võib tekkida kuni 1 inimesel 10 000-st).

Teised kõrvaltoimed

Sageli esinevad kõrvaltoimed (võivad tekkida kuni 1 inimesel 10-st):

  • nahalööve, sügelus, naha punetus või kipitus.

Väga harva esinevad kõrvaltoimed (võivad tekkida kuni 1 inimesel 10 000-st):

  • ülitundlikkus, nõgestõve-tüüpi lööve;
  • mädavillidega lööve;
  • naha suurenenud tundlikkus päikesevalguse suhtes. Võimalikud sümptomid on päikesepõletus koos sügeluse, turse ja villidega.

Teadmata esinemissagedusega kõrvaltoimed (ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel):

  • põletustunne manustamiskohal.

Kui teil tekib nahalööve, lõpetage selle ravimi kasutamine.

Kõrvaltoimetest teatamine Kui teil tekib ükskõik milline kõrvaltoime, pidage nõu oma arsti või apteekriga. Kõrvaltoime võib olla ka selline, mida selles infolehes ei ole nimetatud. Kõrvaltoimetest võite ka ise teatada www.ravimiamet.ee kaudu. Teatades aitate saada rohkem infot ravimi ohutusest.

5. Kuidas Diclaci säilitada

Hoida temperatuuril kuni 25 °C. Hoidke seda ravimit laste eest varjatud ja kättesaamatus kohas. Ärge kasutage seda ravimit pärast kõlblikkusaega, mis on märgitud pakendil pärast „EXP“. Kõlblikkusaeg viitab selle kuu viimasele päevale.

Geeli võib kasutada 12 kuu jooksul pärast esmast avamist.

Ärge visake ravimeid kanalisatsiooni ega olmejäätmete hulka. Küsige oma apteekrilt, kuidas hävitada ravimeid, mida te enam ei kasuta. Need meetmed aitavad kaitsta keskkonda.

6. Pakendi sisu ja muu teave

Mida Diclac 50 mg/g geel sisaldab

  • Toimeaine on diklofenaknaatrium. Üks gramm geeli sisaldab 50 mg diklofenaknaatriumi.
  • Abiained on isopropüülalkohol, hüpromelloos, makrogoolglütseroolkokoaat, puhastatud vesi

Kuidas Diclac välja näeb ja pakendi sisu Diclac 50 mg/g geel on selge, värvitu või kahvatukollane, läbipaistev, ühtlane, alkoholilõhnaga geel. Pakend: 50 g või 100 g geeli tuubis. Seestpoolt lakitud alumiiniumtuub, mis on suletud valge PE- või PP-korgiga. Karbis on üks tuub. Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.

Müügiloa hoidja ja tootja Teisese müügiloa hoidja: First Pharma OÜ Härgmäe 20 13525 Tallinn Eesti Tel: +372 644 1122 e-post: See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud. Tootjad: Salutas Pharma GmbH Otto-von-Guericke Allee 1 39179 Barleben Saksamaa

Salutas Pharma GmbH Lange Göhren 3 39171 Osterweddingen Saksamaa

Ümberpakendajad: GPE Globalpharma OÜ

Tiigi 61b 50410 Tartu Eesti

Medezin Sp. z o.o. Ul. Ks. Kazimierza Janika 14 95-050 Konstantynów Łódzki Poola

Lisaküsimuste tekkimisel selle ravimi kohta pöörduge palun teisese müügiloa hoidja poole.

Infoleht on viimati uuendatud aprillis 2026.


Pakendi infoleht: teave kasutajale

Enne ravimi kasutamist lugege hoolikalt infolehte, sest siin on teile vajalikku teavet. Kasutage seda ravimit alati täpselt nii, nagu on kirjeldatud selles infolehes või nagu arst või apteeker on teile selgitanud.

  • Hoidke infoleht alles, et seda vajadusel uuesti lugeda.
  • Lisateabe saamiseks pidage nõu oma apteekriga.
  • Kui teil tekib ükskõik milline kõrvaltoime, pidage nõu oma arsti või apteekriga. Kõrvaltoime võib olla ka selline, mida selles infolehes ei ole nimetatud. Vt lõik 4.
  • Kui pärast 7 päeva möödumist te ei tunne end paremini või tunnete end halvemini, peate võtma ühendust arstiga.

Infolehe sisukord

1. Mis ravim on Diclac ja milleks seda kasutatakse

Diclac geel sisaldab toimeainet diklofenakdietüülamiini, mis kuulub mittesteroidsete põletikuvastaste ravimite (MSPVR-d) rühma.

Diclac on näidustatud täiskasvanutele ning 14-aastastele ja vanematele noorukitele: kerge kuni keskmise valu paikseks sümptomaatiliseks raviks lihase ja liigese vigastuste, sh sporditraumade korral.

See ravim ette nähtud lühiajaliseks raviks.

2. Mida on vaja teada enne Diclaci kasutamist

Diclaci ei tohi kasutada

  • kui olete allergiline
  • diklofenaki,
  • muude valu-, palaviku- või põletikuvastaste ravimite, näiteks ibuprofeeni või atsetüülsalitsüülhappe (aine, mida kasutatakse ka trombide ennetamiseks) või
  • selle ravimi mis tahes koostisosade (loetletud lõigus 6) suhtes.

Allergilise reaktsiooni sümptomid võivad muu hulgas olla vilisev hingamine, õhupuudus (astma, bronhospasm); nahalööve koos villide või nõgeslööbe tekkega; näo, keele või kõri turse; ninavesisus. Kui te ei ole milleski kindel, küsige nõu oma arstilt või apteekrilt;

  • raseduse viimasel 3 kuul;
  • lastel ja alla 14-aastastel noorukitel.

Hoiatused ja ettevaatusabinõud

Enne Diclac geeli kasutamist pidage nõu oma arsti või apteekriga.

Teil on suurem tõenäosus astmahoogude (nn valuvaigisti talumatus/valuvaigisti astma), naha või limaskestade lokaalse turse (nn Quincke ödeem) või nõgestõve tekkeks kui teistel patsientidel, kui teil on astma, heinapalavik, ninalimaskesta turse (nn ninapolüübid), krooniline obstruktiivne kopsuhaigus, krooniline hingamisteede infentsioon (eriti, kui see on seotud heinapalaviku sümptomitega) või ülitundlikkus teiste valuvaigistite ja mis tahes teiste reumavastaste ravimite suhtes. Neil patsientidel võib Diclac geeli kasutada ainult teatud ettevaatusabinõudega (valmisoleks erakorraliseks abiks) ja otsese meditsiinilise järelevalve all. Sama kehtib ka nende patsientide kohta, kes on allergilised teiste ravimite suhtes (nt tekivad nahareaktsioonid, sügelus või nõgeslööve).

Kui Diclaci kasutatakse pika aja vältel suurele nahapiirkonnale, ei saa välistada Diclaci manustamisega seotud süsteemsete kõrvaltoimete teket.

Diclaci tohib kanda ainult tervele, kahjustamata, nahahaiguste ja -vigastuste tunnusteta nahale. Vältida tuleb geeli sattumist silma ja suulimaskestale. Geeli ei tohi suu kaudu sisse võtta.

Pärast geeli nahale kandmist võib kasutada õhku läbilaskvat (mitteoklusiivne) sidet, aga enne tuleb lasta geelil mõni minut nahal kuivada. Õhutihedat (oklusiivne) sidet ei tohi kasutada.

Kui pärast 7 päeva möödumist teie sümptomid süvenevad või ei parane, pidage nõu arstiga.

Kui tekib nahalööve, tuleb Diclaci kasutamine katkestada.

Seda ravimit kasutades tuleb vältida kokkupuudet päikesevalgusega, sealhulgas solaariumis käimist.

Lastel ei tohi lasta puudutada piirkonda, kuhu geel on kantud.

Lapsed ja noorukid Diclac on vastunäidustatud lastele ja alla 14-aastastele noorukitele.

Muud ravimid ja Diclac Teatage oma arstile või apteekrile, kui te kasutate või olete hiljuti kasutanud või kavatsete kasutada mis tahes muid ravimeid.

Seni teadaolevalt ei ole Diclacil koostoimeid, kui seda kasutatakse ettenähtud viisil (nahal).

Rasedus ja imetamine Kui te olete rase, imetate või arvate end olevat rase või kavatsete rasestuda, pidage enne selle ravimi kasutamist nõu oma arsti või apteekriga.

  • Rasedus

Ärge kasutage Diclaci raseduse viimasel 3 kuul. Raseduse esimesel 6 kuul ei tohi Diclaci kasutada, välja arvatud juhul, kui see on hädavajalik ja kui arst seda soovitab. Kui vajate sel perioodil ravi, tuleb kasutada võimalikult väikest annust võimalikult lühikese aja jooksul.

Diklofenaki suukaudsed vormid (nt tabletid) võivad olla lootele kahjulikud. Ei ole teada, kas sama risk kaasneb ka Diclac geeli kasutamisega nahal.

  • Imetamine

Diclac geeli tohib rinnaga toitmise ajal kasutada ainult arsti nõuandel, sest diklofenak eritub väikestes kogustes rinnapiima. Siiski ei tohi imetav ema kanda Diclac geeli rindadele, mujale suurtele nahapindadele ega kasutada pikema aja vältel.

Autojuhtimine ja masinatega töötamine Diclac ei mõjuta või mõjutab ebaoluliselt autojuhtimise ja masinate käsitsemise võimet.

Teiste koostisosade (abiainete) toimed

Diclac geel sisaldab:

  • 50 mg/g propüleenglükooli (E1520), mis võib põhjustada nahaärritust;
  • 0,2 mg/g butüülhüdroksütolueeni (E321), mis võib põhjustada paikseid nahareaktsioone (nt kontaktdermatiiti) või silmade ja limaskestade ärritust;
  • kuni 0,01 mg/g heksüülbensoaati, mis võib põhjustada paikset ärritust;
  • lõhnaaineid tsitraali ja eugenooli, mis võivad põhjustada allergilist reaktsiooni. Peale selle, et ülitundlikel patsientidel võivad tekkida allergilised reaktsioonid, võib sensibilisatsioon ilmneda ka patsientidel, kes ei ole ülitundlikud.

3. Kuidas Diclaci kasutada

Kasutage seda ravimit alati täpselt nii, nagu on kirjeldatud selles infolehes või nagu arst või apteeker on teile selgitanud. Kui te ei ole milleski kindel, pidage nõu oma arsti või apteekriga.

Täiskasvanud ning 14-aastased ja vanemad noorukid Diclaci kasutatakse kaks korda ööpäevas (eelistatavalt hommikul ja õhtul).

Sõltuvalt ravitava piirkonna suurusest on vaja kirsi kuni kreeka pähkli suurust kogust, mis vastab 2...4 g geelile.

Maksimaalne ööpäevane annus on 8 g geeli.

Eakad Annust ei ole vaja kohandada. Kui olete eakas, olge kõrvaltoimete suhtes eriti tähelepanelik. Vajaduse korral pidage nõu arsti või apteekriga.

Neeru- või maksatalitluse häire Annust ei ole vaja vähendada.

Kasutamine lastel ja noorukitel (alla 14-aastastel) Ravim on lastele ja alla 14-aastastele noorukitele vastunäidustatud (vt lõik 2 „Diclaci ei tohi kasutada“).

Kuidas kasutada Enne ravimi esmakordset kasutamist eemaldage tuubisuult kilekate. Ärge kasutage tuubi, kui kilekate on juba katki.

Diclac on ainult nahal kasutamiseks (kutaanne).

Geel kantakse õhukese kihina ravitavatele kehaosadele ja masseeritakse õrnalt naha sisse. Kui ravitav piirkond ei ole käelabad, tuleb käed pärast paberrätikuga puhtaks pühkida ja seejärel pesta.

Kui nahale on kogemata kantud liiga palju geeli, tuleb liigne geel paberrätikuga ära pühkida.

Paberrätik tuleb kõrvaldada koos olmejäätmetega, et vältida kasutamata ravimi sattumist vesikeskkonda. Enne sidemega katmist tuleb geelil lasta mõni minut nahal kuivada.

Ravi kestus Ravi kestus sõltub sümptomitest ja kaasuvast haigusest.

Arstiga nõu pidamata ei tohi ravimit kasutada üle 7 päeva.

Kui pärast 7 päeva möödumist sümptomid süvenevad või ei parane, tuleb pidada nõu arstiga.

Kui te kasutate Diclaci rohkem, kui ette nähtud Kui kasutate Diclaci rohkem, kui ette nähtud, ei ole üleannustamine tõenäoline, sest ravimi nahale määrimisel on vereringesse imendumine vähene. Kui nahale on kantud soovitatavast annusest märksa suurem geelikogus, tuleb geel nahalt eemaldada ja veega maha pesta. Kui olete ravimit kogemata alla neelanud, võtke kohe ühendust arstiga.

Kui te unustate Diclaci kasutada Kui annus jäi vahele, kandke see nahale niipea kui võimalik. Ärge kasutage kahekordset annust, kui ravim jäi eelmisel korral kasutamata.

Kui teil on lisaküsimusi selle ravimi kasutamise kohta, pidage nõu oma arsti või apteekriga.

4. Võimalikud kõrvaltoimed

Nagu kõik ravimid, võib ka see ravim põhjustada kõrvaltoimeid, kuigi kõigil neid ei teki.

Mõned harva ja väga harva esinevad kõrvaltoimed võivad olla rasked. Kui teil tekib ükskõik milline järgmistest allergianähtudest, lõpetage Diclaci kasutamine ja võtke viivitamata ühendust arsti või apteekriga.

  • Nahalööve koos villidega, nõgeslööve (harv: võib tekkida kuni 1 inimesel 1000st)
  • Vilisev hingamine, õhupuudus või pigistustunne rindkeres (astma) (väga harv: võib tekkida kuni 1 inimesel 10 000st)
  • Näo, huulte, keele või kõri turse (väga harv: võib tekkida kuni 1 inimesel 10 000st)

Muud võimalikud kõrvaltoimed

Sageli tekkivad kõrvaltoimed (võivad tekkida kuni 1 inimesel 10st): nahalööve, sügelus, punetus, ekseem, dermatiit (nahapõletik), sh kontaktdermatiit.

Väga harva tekkivad kõrvaltoimed (võivad tekkida kuni 1 inimesel 10 000st):

  • pustuloosne lööve,
  • ülitundlikkusreaktsioonid (sh nõgeslööve),
  • valgusülitundlikkus, mis väljendub nahareaktsioonidena pärast kokkupuudet päikesevalgusega.

Kui Diclaci kasutatakse pika aja vältel suurele nahapiirkonnale, ei saa täielikult välistada süsteemsete kõrvaltoimete (nt neerude, maksa või seedetraktiga seotud kõrvaltoimed, süsteemsed ülitundlikkusreaktsioonid) teket, sarnaselt nendele, mis võivad tekkida pärast diklofenakki sisaldavate ravimite süsteemset manustamist.

Kõrvaltoimetest teatamine Kui teil tekib ükskõik milline kõrvaltoime, pidage nõu oma arsti, apteekri või meditsiiniõega. Kõrvaltoime võib olla ka selline, mida selles infolehes ei ole nimetatud. Kõrvaltoimetest võite ka ise teatada www.ravimiamet.ee kaudu. Teatades aitate saada rohkem infot ravimi ohutusest.

5. Kuidas Diclaci säilitada

Hoidke seda ravimit laste eest varjatud ja kättesaamatus kohas.

Ärge kasutage seda ravimit pärast kõlblikkusaega, mis on märgitud tuubil pärast „EXP“. Kõlblikkusaeg viitab selle kuu viimasele päevale.

Hoida temperatuuril kuni 25 °C. Mitte hoida külmkapis. Mitte lasta külmuda.

Ärge kasutage seda ravimit, kui täheldate ilmseid riknemise märke.

Ärge visake ravimeid kanalisatsiooni ega olmejäätmete hulka. Küsige oma apteekrilt, kuidas hävitada ravimeid, mida te enam ei kasuta. Need meetmed aitavad kaitsta keskkonda.

6. Pakendi sisu ja muu teave

Mida Diclac sisaldab

  • Toimeaine on diklofenakdietüülamiin. Üks gramm geeli sisaldab diklofenakki 23,2 mg diklofenakdietüülamiinina, mis vastab 20 mg diklofenaknaatriumile.
  • Teised koostisosad on: propüleenglükool (E1520), oleüülalkohol, isopropüülalkohol, butüülhüdroksütolueen (E321), dietüülamiin, kerge vedel parafiin, makrogooltsetostearüüleeter, karbomeer, kokoüülkaprülokapraat, parfüümkreem 1876601 (sisaldab heksüülbensoaati, tsitraali, eugenooli) ja puhastatud vesi.

Kuidas Diclac välja näeb ja pakendi sisu Diclac geel on viskoosne valge iseloomuliku lõhnaga geel, mille pH on 6,5...8,0.

Geel on pakendatud lamineeritud alumiiniumist tuubi, millel on HDPE-st ülaosa ning mis on suletud kattega ja polüpropüleenist korgiga.

Pakendi suurused: 50 g, 100 g, 150 g ja 180 g tuubid.

Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.

Müügiloa hoidja ja tootjad

Müügiloa hoidja Sandoz d.d. Verovškova 57 SI-1000 Ljubljana Sloveenia

Tootjad: Kern Pharma S.L. Calle Venus 72 Poligono Industrial Colon II Terrassa 08228-Barcelona Hispaania Lek Pharmaceuticals d.d. Verovškova 57 SI-1000 Ljubljana Sloveenia

Lisaküsimuste tekkimisel selle ravimi kohta pöörduge palun müügiloa hoidja kohaliku esindaja poole. Sandoz d.d.Eesti filiaal Tel: 6652400

Infoleht on viimati uuendatud mais 2025.


Pakendi infoleht: teave kasutajale

Enne ravimi kasutamist lugege infolehte hoolikalt, sest siin on teile vajalikku teavet. Kasutage seda ravimit alati täpselt nii, nagu on kirjeldatud selles infolehes või nagu arst või apteeker on teile selgitanud.

  • Hoidke infoleht alles, et seda vajadusel uuesti lugeda.
  • Lisateabe saamiseks pidage nõu oma apteekriga.
  • Kui teil tekib ükskõik milline kõrvaltoime, pidage nõu oma arsti või apteekriga. Kõrvaltoime võib olla ka selline, mida selles infolehes ei ole nimetatud. Vt lõik 4.
  • Kui pärast 7 päeva möödumist te ei tunne end paremini või tunnete end halvemini, peate võtma ühendust oma arstiga.

Infolehe sisukord

1. Mis ravim on Diclac ja milleks seda kasutatakse

Diclac 10 mg/g geel kuulub valuvaigistavate ja põletikuvastaste ravimpreparaatide rühma (mittesteroidsed põletikuvastased ravimid). Diclac on mõeldud nahale määrimiseks ja seda kasutatakse valu leevendamiseks ning põletiku ja turse vähendamiseks liigeseid ja lihaseid hõlmavate valulike seisundite korral.

Diclac geeli võib kasutada järgmiste seisundite raviks täiskasvanutel ja üle 14-aastastel noorukitel:

  • lihaste ja liigeste vigastused (nt nihestused, nikastused, muljumised, seljavalu, spordivigastused),

kõõluste põletikud (nt nn tennise küünarnukk).

2. Mida on vaja teada enne Diclaci kasutamist

Diclaci ei tohi kasutada

  • kui olete toimeaine või selle ravimi mis tahes koostisosa (loetletud lõigus 6) suhtes allergiline;
  • kui atsetüülsalitsüülhape, ibuprofeen või teised mittesteroidsed põletikuvastased ained kutsuvad teil esile astma-, nõgestõve- (urtikaaria-) või ägeda nohu hoogusid;
  • viimase kolme raseduskuu jooksul;
  • kui te olete noorem kui 14 aastat.

Hoiatused ja ettevaatusabinõud Üldised soovitused:

  • kui te kasutate ravimit suurtel nahapindadel pikema aja jooksul. Juhul kui selline ravi on plaanis, siis tuleks teil tutvuda diklofenaki süsteemsete vormide pakendi infolehega.
  • Diclac geeli tohib manustada ainult tervele nahapinnale (kus ei ole lahtisi haavu ega vigastusi). Vältida tuleb selle sattumist silma või limaskestadele ning samuti geeli allaneelamist.

Ärge manustage geeli nahale, millel on:

  • lööve või ekseem,
  • haavad. Kui pärast selle ravimi manustamist tekib lööve, lõpetage ravi.

Olge hoolikas, et geeli ei satuks silma, suhu ega teistele limaskestadele.

Vältige manustamist suurtele nahapindadele või pika aja jooksul, välja arvatud juhul, kui see on arsti korraldus.

Ettevaatus on vajalik, kui viibite päikese käes või solaariumis, sest teie nahk võib pärast Diclac geeli kasutamist olla päikesevalguse suhtes tundlikum.

Diclac geeli tohib kasutada tavaliste sidemetega, kuid mitte õhukindlate sidemetega.

Muud ravimid ja Diclac Diclac geeli õigel kasutamisel ei ole koostoimeid teiste ravimitega täheldatud. Siiski palun informeerige oma arsti või apteekrit kui te kasutate või olete hiljuti kasutanud mingeid muid ravimeid, kaasa arvatud ilma retseptita ostetud ravimeid.

Rasedus, imetamine ja viljakus Kui te olete rase, imetate või arvate end olevat rase või kavatsete rasestuda, pidage enne selle ravimi kasutamist nõu oma arsti või apteekriga.

Ärge kasutage Diclac geeli viimase kolme raseduskuu jooksul. Diclac geeli ei tohi kasutada esimese kuue raseduskuu jooksul, välja arvatud juhul, kui see on tungivalt vajalik või arsti poolt soovitatud. Kui peate ravimit nimetatud ajavahemikus kasutama, siis kasutage võimalikult väikest annust võimalikult lühikese aja jooksul.

Diklofenaki suukaudsed ravimvormid (näiteks tabletid) võivad põhjustada teie sündimata lapsele kahjulikke mõjusid. Ei ole teada, kas samasugune oht kehtib ka diklofenaki nahal kasutamise kohta.

Diclac geeli kasutamine imetamise ajal ei ole soovitatav. Aga kui teie arst soovitab teil seda ravimit imetamise ajal kasutada, ei tohi Diclac geeli manustada rindadele ega mujale suurtele nahapindadele või pika aja jooksul.

Autojuhtimine ja masinatega töötamine Diklofenaki kutaanne manustamine ei mõjuta autojuhtimise ja masinate käsitsemise võimet.

3. Kuidas Diclaci kasutada

Kasutage seda ravimit alati täpselt nii, nagu arst või apteeker on teile selgitanud. Kui te ei ole milleski kindel, pidage nõu oma arsti või apteekriga.

Täiskasvanud ja üle 14-aastased noorukid Pigistage õrnalt tuubist välja väike kogus geeli ja määrige valulikule või turses piirkonnale 3…4 korda päevas, hõõrudes seda aeglaselt nahka.

Vajalik kogus sõltub valuliku või turses piirkonna suurusest. Näiteks 2…4 g diklofenaki geelist (kirsisuurusest kogusest Kreeka pähkli suuruse koguseni) piisab umbes 400…800 cm2 piirkonna raviks. Vältige kasutamist suurtel nahapindadel ja pika ajal jooksul, välja arvatud juhul, kui see on arsti korraldus.

Kahe manustamiskorra vahele peab jääma vähemalt neli tundi. Ärge manustage 24 tunni jooksul rohkem kui neli korda.

Ärge kasutage Diclac geeli üle kahe nädala arstiga nõu pidamata.

Kui üle 14-aastastel noorukitel on Diclac geeli kasutamine vajalik kauem kui 7 päeva või kui sümptomid halvenevad, tuleb konsulteerida arstiga.

Kui teie enesetunne ei parane või kui see muutub halvemaks, pidage nõu oma arstiga.

Manustamisviis Võtke tuub karbist välja. Enne esimest kasutamiskorda purustage korgil oleva teravikuga tuubil olev kaitsekile. Ärge kasutage, kui kaitsekile on kahjustatud.

Diclac geel on mõeldud ainult nahal kasutamiseks. Ärge kasutage suus. Juhuslikul allaneelamisel teavitage kohe oma arsti.

Geel kantakse õhukese kihina ravi vajavale kehaosale ja hõõrutakse kergelt naha sisse. Pärast seda tuleb käsi paberrätikuga pühkida ja seejärel pesta, välja arvatud juhul, kui ravitavaks piirkonnaks on käed. Kui kogemata kantakse liiga palju geeli, tuleb üleliigne geel paberrätikuga ära pühkida. Paberrätik tuleb visata olmeprügi hulka, et vältida ravimi sattumist veekeskkonda. Enne sideme peale panemist tuleb geelil lasta paar minutit nahal kuivada.

Olge hoolikas, et geeli ei satuks silma ega limaskestadele. Kui see juhtub, loputage silmi puhta veega. Kui ebamugavustunne püsib, pöörduge oma arsti või apteekri poole.

Ärge määrige geeli haavadele või piirkondadele, kus nahk on kahjustatud.

Ärge kasutage pärast geeli manustamist õhku mitteläbilaskvat sidet ega rõhksidet. Kuid geeli võib kasutada koos tavalise sidemega.

Geeli määrimisel võite märgata kerget jahutavat tunnet.

Kui te kasutate Diclaci rohkem, kui ette nähtud Nahal kasutamise korral ei ole Diclac geeli kasutamisel üleannustamine tõenäoline. Aga kui teie neelate või neelab laps kogemata alla Diclac geeli, pöörduge oma arsti poole või erakorralise meditsiini osakonda. Võtke pakend kaasa, et seda arstile näidata.

Kui unustate Diclaci kasutada Kui te jätsite Diclac geeli manustamise õigel ajal vahele, manustage seda siis, kui see teile meenub. Jätkake nagu enne. Ärge kasutage kahekordset kogust, kui ravim jäi eelmisel korral kasutamata. Kui teil on lisaküsimusi selle ravimi kasutamise kohta, pidage nõu oma arsti või apteekriga.

4. Võimalikud kõrvaltoimed

Nagu kõik ravimid, võib ka Diclac põhjustada kõrvaltoimeid, kuigi kõigil neid ei teki.

Mõned harva või väga harva esinevad kõrvaltoimed võivad olla rasked. Kui teil tekib mis tahes järgnevatest sümptomitest, lõpetage Diclac geeli kasutamine ja pöörduge arsti poole:

  • villiline nahalööve, nõgestõbi (bulloosne dermatiit) (harv: võib tekkida kuni 1 inimesel 1000- st);
  • näo, huulte, keele või kõri turse (väga harv: võib tekkida kuni 1 inimesel 10 000-st);
  • ootamatult tekkiv hingamisraskus ja pigistustunne rinnas koos viliseva hingamise või köhaga (astma) (väga harv: võib tekkida kuni 1 inimesel 10 000-st).

Teised kõrvaltoimed

Sageli esinevad kõrvaltoimed (võivad tekkida kuni 1 inimesel 10-st):

  • nahalööve, sügelus, naha punetus või kipitus.

Väga harva esinevad kõrvaltoimed (võivad tekkida kuni 1 inimesel 10 000-st):

  • ülitundlikkus, nõgestõve tüüpi lööve;
  • mädavillidega lööve;
  • naha suurenenud tundlikkus päikesevalguse suhtes. Võimalikud sümptomid on päikesepõletus koos sügeluse, turse ja villidega.

Teadmata esinemissagedusega kõrvaltoimed (ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel):

  • põletustunne manustamiskohal.

Kui teil tekib nahalööve, lõpetage selle ravimi kasutamine.

Kõrvaltoimetest teatamine Kui teil tekib ükskõik milline kõrvaltoime, pidage nõu oma arsti või apteekriga. Kõrvaltoime võib olla ka selline, mida selles infolehes ei ole nimetatud. Kõrvaltoimetest võite ka ise teatada www.ravimiamet.ee kaudu. Teatades aitate saada rohkem infot ravimi ohutusest.

5. Kuidas Diclaci säilitada

Hoida temperatuuril kuni 25 °C. Hoidke seda ravimit laste eest varjatud ja kättesaamatus kohas.

Ärge kasutage seda ravimit pärast kõlblikkusaega, mis on märgitud pakendil pärast „EXP“. Kõlblikkusaeg viitab selle kuu viimasele päevale.

Geeli võib kasutada 9 kuu jooksul pärast esmast avamist.

Ärge visake ravimeid kanalisatsiooni ega olmejäätmete hulka. Küsige oma apteekrilt, kuidas hävitada ravimeid, mida te enam ei kasuta. Need meetmed aitavad kaitsta keskkonda.

6. Pakendi sisu ja muu teave

Mida Diclac 10 mg/g geel sisaldab

  • Toimeaine on diklofenaknaatrium. 1 g geeli sisaldab 10 mg diklofenaknaatriumi.
  • Teised abiained on ammoniaagi 10% lahus, karbomeer (980), deküüloleaat, naatriumedetaat (FE), oktüüldodekanool (FE), letsitiin, isopropüülalkohol, RRR-alfa-tokoferool, lõhnaained, puhastatud vesi.

Kuidas Diclac välja näeb ja pakendi sisu Diclac 10 mg/g geel on värvitu või kergelt kollane emulsioongeel iseloomuliku isopropüülalkoholi lõhnaga.

Diclac 10 mg/g geel on 25 g, 50 g ja 100 g tuubides saadaval. Kõiki pakendi suurused ei pruugi olla müügil.

Müügiloa hoidja ja tootja

Müügiloa hoidja Sandoz d.d. Verovškova 57 SI-1000 Ljubljana Sloveenia

Tootjad Salutas Pharma GmBH Otto-vonGuericke-Allee 1 DE-39179 Barleben Saksamaa

Salutas Pharma GmbH Lange Göhren 3 DE-39171 Osterweddingen Saksamaa

Lisaküsimuste tekkimisel selle ravimi kohta pöörduge palun müügiloa hoidja kohaliku esindaja poole: Sandoz d.d. Eesti filiaal Tel + 372 665 2400

Infoleht on viimati uuendatud mais 2025.


Pakendi infoleht: teave kasutajale

Enne ravimi kasutamist lugege hoolikalt infolehte, sest siin on teile vajalikku teavet. Kasutage seda ravimit alati täpselt nii, nagu on kirjeldatud selles infolehes või nagu arst, apteeker või meditsiiniõde on teile selgitanud.

  • Hoidke infoleht alles, et seda vajadusel uuesti lugeda.
  • Lisateabe saamiseks pidage nõu oma apteekriga.
  • Kui teil tekib ükskõik milline kõrvaltoime, pidage nõu oma arsti, apteekri või meditsiiniõega.

Kõrvaltoime võib olla ka selline, mida selles infolehes ei ole nimetatud. Vt lõik 4.

  • Kui pärast 7 päeva möödumist te ei tunne end paremini või tunnete end halvemini, peate võtma

ühendust arstiga.

Infolehe sisukord

1. Mis ravim on Diclac ja milleks seda kasutatakse

Diclac 50 mg/g geel on mittesteroidne põletiku- ja valuvastane aine ja seda kasutatakse valu paikseks leevendamiseks pehmete kudede valulike ja põletikuliste seisundite korral täiskasvanutel ja üle 14- aastastel noorukitel.

2. Mida on vaja teada enne Diclaci kasutamist

Diclaci ei tohi kasutada

  • kui olete toimeaine või selle ravimi mis tahes mis tahes koostisosa (loetletud lõigus 6) suhtes allergiline;
  • kui atsetüülsalitsüülhape, ibuprofeen või teised mittesteroidsed põletikuvastased ained kutsuvad teil esile astma-, nõgestõve- (urtikaaria-) või ägeda nohu hoogusid;
  • viimase kolme raseduskuu jooksul;
  • kui te olete noorem kui 14 aastat.

Hoiatused ja ettevaatusabinõud Üldised soovitused:

  • kui te kasutate ravimit suurtel nahapindadel pikema aja jooksul. Juhul kui selline ravi on plaanis, siis tuleks teil tutvuda diklofenaki süsteemsete vormide pakendi infolehega.
  • Diclac geeli tohib manustada ainult tervele nahapinnale (kus ei ole lahtisi haavu ega vigastusi). Vältida tuleb selle sattumist silma või limaskestadele ning samuti geeli allaneelamist.

Ärge manustage geeli nahale, millele on:

  • lööve või ekseem,
  • haavad.

Kui pärast selle ravimi manustamist tekib lööve, lõpetage ravi.

Olge hoolikas, et geeli ei satuks silma, suhu ega teistele limaskestadele.

Vältige manustamist suurtele nahapindadele või pika aja jooksul, välja arvatud juhul, kui see on arsti poolt määratud korraldus.

Ettevaatus on vajalik, kui viibite päikese käes või solaariumis, sest teie nahk võib pärast Diclac geeli kasutamist olla päikesevalguse suhtes tundlikum.

Diclac geeli tohib kasutada tavaliste sidemetega, kuid mitte õhukindlate sidemetega.

Muud ravimid ja Diclac Diclac geeli õigel kasutamisel ei ole koostoimeid teiste ravimitega täheldatud. Siiski palun informeerige oma arsti või apteekrit, kui te kasutate või olete hiljuti kasutanud mingeid muid ravimeid, kaasa arvatud ilma retseptita ostetud ravimeid.

Rasedus, imetamine ja viljakus Kui te olete rase, imetate või arvate end olevat rase või kavatsete rasestuda, pidage enne selle ravimi kasutamist nõu oma arstiga või apteekriga.

Ärge kasutage Diclac geeli viimase kolme raseduskuu jooksul. Diclac geeli ei tohi kasutada esimese kuue raseduskuu jooksul, välja arvatud juhul, kui see on tungivalt vajalik või arsti poolt soovitatud. Kui peate ravimit nimetatud ajavahemikus kasutama, siis kasutage võimalikult väikest annust võimalikult lühikese aja jooksul.

Diklofenaki suukaudsed ravimvormid (näiteks tabletid) võivad põhjustada teie sündimata lapsele kahjulikke mõjusid. Ei ole teada, kas samasugune oht kehtib ka diklofenaki nahal kasutamise kohta.

Diclac geeli kasutamine imetamise ajal ei ole soovitatav. Aga kui teie arst soovitab teil seda ravimit imetamise ajal kasutada, ei tohi Diclac geeli manustada rindadele ega mujale suurtele nahapindadele või pika aja jooksul.

Diclac 50 mg/g geel sisaldab alkoholi Geel sisaldab alkoholi (2-propanool), seetõttu tuleb vältida kokkupuudet lahtiste haavade, limaskestade ja silmadega.

Autojuhtimine ja masinatega töötamine Diklofenaki kutaanne manustamine ei mõjuta autojuhtimise ja masinate käsitsemise võimet.

3. Kuidas Diclaci kasutada

Kasutage Diclaci alati täpselt nii, nagu arst on teile rääkinud. Kui te ei ole milleski kindel, pidage nõu oma arsti või apteekriga.

Täiskasvanud ja üle14-aastased noorukid Pigistage õrnalt tuubist välja väike kogus geeli ja määrige valulikule või turses piirkonnale 2 korda päevas, hõõrudes seda aeglaselt nahka.

Vajalik kogus sõltub valuliku või turses piirkonna suurusest. Näiteks 2…4 g diklofenaki geelist (kirsisuurusest kogusest kreeka pähkli suuruse koguseni) piisab umbes 400…800 cm2 piirkonna raviks. Vältige kasutamist suurtel nahapindadel ja pika ajal jooksul, välja arvatud juhul, kui see on arsti korraldus.

Kahe manustamiskorra vahele peab jääma vähemalt neli tundi. Ärge manustage 24 tunni jooksul rohkem kui neli korda.

Ärge kasutage Diclac geeli üle kahe nädala arstiga nõu pidamata. Kui üle 14-aastastel noorukitel on Diclac geeli kasutamine vajalik kauem kui 7 päeva või kui sümptomid halvenevad, tuleb konsulteerida arstiga.

Kui teie enesetunne ei parane või kui see muutub halvemaks, pidage nõu oma arstiga.

Manustamisviis Võtke tuub karbist välja. Enne esimest kasutamiskorda purustage korgil oleva teravikuga tuubil olev kaitsekile. Ärge kasutage, kui kaitsekile on kahjustatud.

Diclac geel on mõeldud ainult nahal kasutamiseks. Ärge kasutage suus. Juhuslikul allaneelamisel teavitage kohe oma arsti.

Geel kantakse õhukese kihina ravi vajavale kehaosale ja hõõrutakse kergelt naha sisse. Pärast seda tuleb käsi paberrätikuga pühkida ja seejärel pesta, välja arvatud juhul, kui ravitavaks piirkonnaks on käed. Kui kogemata kantakse liiga palju geeli, tuleb üleliigne geel paberrätikuga ära pühkida. Paberrätik tuleb visata olmeprügi hulka, et vältida ravimi sattumist veekeskkonda. Enne sideme peale panemist tuleb geelil lasta paar minutit nahal kuivada.

Olge hoolikas, et geeli ei satuks silma ega limaskestadele. Kui see juhtub, loputage silmi puhta veega. Kui ebamugavustunne püsib, pöörduge oma arsti või apteekri poole.

Ärge määrige geeli haavadele või piirkondadele, kus nahk on kahjustatud.

Ärge kasutage pärast geeli manustamist õhku mitteläbilaskvat sidet ega rõhksidet. Kuid geeli võib kasutada koos tavalise sidemega.

Geeli määrimisel võite märgata kerget jahutavat tunnet.

Kui te kasutate Diclaci rohkem, kui ette nähtud Nahal kasutamise korral ei ole Dicalc geeli kasutamisel üleannustamine tõenäoline. Aga kui teie neelate või neelab laps kogemata alla Diclac geeli, pöörduge oma arsti poole või erakorralise meditsiini osakonda. Võtke pakend kaasa, et seda arstile näidata. Kui teil on lisaküsimusi selle ravimi kasutamise kohta, pidage nõu oma arsti või apteekriga.

4. Võimalikud kõrvaltoimed

Nagu kõik ravimid, võib ka Diclac põhjustada kõrvaltoimeid, kuigi kõigil neid ei teki.

Mõned harva või väga harva esinevad kõrvaltoimed võivad olla rasked. Kui teil tekib mis tahes järgnevatest sümptomitest, lõpetage Diclac geeli kasutamine ja pöörduge arsti poole:

  • villiline nahalööve, nõgestõbi (bulloosne dermatiit) (harv: võib tekkida kuni 1 inimesel 1000-st);
  • näo, huulte, keele või kõri turse (väga harv: võib tekkida kuni 1 inimesel 10 000-st);
  • ootamatult tekkiv hingamisraskus ja pigistustunne rinnas koos viliseva hingamise või köhaga (astma) (väga harv: võib tekkida kuni 1 inimesel 10 000-st).

Teised kõrvaltoimed

Sageli esinevad kõrvaltoimed (võivad tekkida kuni 1 inimesel 10-st):

  • nahalööve, sügelus, naha punetus või kipitus.

Väga harva esinevad kõrvaltoimed (võivad tekkida kuni 1 inimesel 10 000-st):

  • ülitundlikkus, nõgestõve tüüpi lööve;
  • mädavillidega lööve;
  • naha suurenenud tundlikkus päikesevalguse suhtes. Võimalikud sümptomid on päikesepõletus koos sügeluse, turse ja villidega.

Teadmata esinemissagedusega kõrvaltoimed (ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel):

  • põletustunne manustamiskohal.

Kui teil tekib nahalööve, lõpetage selle ravimi kasutamine.

Kõrvaltoimetest teatamine Kui teil tekib ükskõik milline kõrvaltoime, pidage nõu oma arsti või apteekriga. Kõrvaltoime võib olla ka selline, mida selles infolehes ei ole nimetatud. Kõrvaltoimetest võite ka ise teatada www.ravimiamet.ee kaudu. Teatades aitate saada rohkem infot ravimi ohutusest.

5. Kuidas Diclaci säilitada

Hoida temperatuuril kuni 25 °C. Hoidke seda ravimit laste eest varjatud ja kättesaamatus kohas. Ärge kasutage seda ravimit pärast kõlblikkusaega, mis on märgitud pakendil pärast „EXP“. Kõlblikkusaeg viitab selle kuu viimasele päevale. Geeli võib kasutada 12 kuu jooksul pärast esmast avamist.

Ärge visake ravimeid kanalisatsiooni ega olmejäätmete hulka. Küsige oma apteekrilt, kuidas hävitada ravimeid, mida te enam ei kasuta. Need meetmed aitavad kaitsta keskkonda.

6. Pakendi sisu ja muu teave

Mida Diclac 50 mg/g geel sisaldab

  • Toimeaine on diklofenaknaatrium
  • Teised abiained on isopropüülalkohol, hüpromelloos, makrogoolglütserool kokoaat, puhastatud vesi

Kuidas Diclac välja näeb ja pakendi sisu Diclac 50 mg/g geel on värvitu või kergelt kollane, ilma õhumullideta ning isopropüülalkoholile omase lõhnaga geel. Pakend: 50 g, 100 g või 150 g geeli tuubis.

Müügiloa hoidja ja tootja Müügiloa hoidja Sandoz d.d. Verovškova 57 SI-1000 Ljubljana Sloveenia

Tootjad Salutas Pharma GmbH Otto-von-Guericke Allee 1 DE-39179 Barleben Saksamaa

Salutas Pharma GmbH Lange Göhren 3 DE-39171 Osterweddingen Saksamaa

Lisaküsimuste tekkimisel selle ravimi kohta pöörduge palun müügiloa hoidja kohaliku esindaja poole. Sandoz d.d. Eesti filiaal Tel: +372 6652 400

Infoleht on viimati uuendatud mais 2025.


Pakendi infoleht: teave kasutajale

Diclac 100 mg, toimeainet prolongeeritult vabastavad tabletid

Enne ravimi võtmist lugege hoolikalt infolehte, sest siin on teile vajalikku teavet.

  • Hoidke infoleht alles, et seda vajadusel uuesti lugeda.
  • Kui teil on lisaküsimusi, pidage nõu oma arsti või apteekriga.
  • Ravim on välja kirjutatud üksnes teile. Ärge andke seda kellelegi teisele. Ravim võib olla neile kahjulik, isegi kui haigusnähud on sarnased.
  • Kui teil tekib ükskõik milline kõrvaltoime, pidage nõu oma arsti või apteekriga. Kõrvaltoime võib olla ka selline, mida selles infolehes ei ole nimetatud. Vt lõik 4.

Infolehe sisukord

1. Mis ravim on Diclac 100 mg ja milleks seda kasutatakse

2. Mida on vaja teada enne Diclac 100 mg võtmist

3. Kuidas Diclac 100 mg võtta

4. Võimalikud kõrvaltoimed

5 Kuidas Diclac 100 mg säilitada

6. Pakendi siu ja muu teave

1. Mis ravim on Diclac 100 mg ja milleks seda kasutatakse

Diclac 100 mg on pika toimega tablett, mis sisaldab toimeainena diklofenakki, mis kuulub mittesteroidsete põletikuvastaste ainete (MSPVA) rühma. Diclac leevendab põletikusümptomeid (nt turse, valu) ja alandab palavikku, aga see ei ravi põletiku ega palaviku põhjusi.

Diclaci võib kasutada ka järgmiste haiguste raviks. − Degeneratiivsed (liigese struktuuri hävitavad) või põletikulised liigesehaigused: liigesepõletik (reumatoidartriit, osteoartriit), spondüloartriit, anküloseeriv spondüliit (lülisamba ja liigeste krooniline põletikuline haigus), alaseljavalu, podagrahood (haigus, mille korral organismi ladestuva kusihappe tõttu tekivad korduvad liigesepõletikud). − Äge lihas-skeleti haigus: periartriit (liigest ümbritsevate struktuuride – sidemete, kõõluste ja lihaste

  • põletik), tendiniit (kõõlusepõletik), tendosünoviit (kõõlustupepõletik), bursiit (liigeses paikneva

väikese, vedelikuga täidetud pauna ehk limapauna põletik). − Traumajärgne valu, sealhulgas luumurrud, lihase- või kõõlusenihestused, luksatsioonid. − Väiksemate kirurgiliste protseduuride (ortopeediline, hambaravi jne) järgne valu. − Valulik menstruatsioon.

2. Mida on vaja teada enne Diclac 100 mg võtmist

Diclac 100 mg ei tohi kasutada Mõned inimesed EI TOHI Diclaci kasutada. Pidage nõu oma arstiga, kui:

  • arvate, et võite olla diklofenaknaatriumi, aspiriini, ibuprofeeni või teiste MSPVA-de või Diclaci mis tahes koostisosade suhtes allergiline. (Need on loetletud infolehe lõpus.) Ülitundlikkusreaktsiooni nähtude hulka kuuluvad näo ja suu turse (angioödeem), hingamisprobleemid, rindkerevalu, ninavesisus, nahalööve või mis tahes muu allergilist tüüpi reaktsioon;
  • teil on mao- või soolehaavandid;
  • teil on või on kunagi olnud seedetrakti verejooks või mulgustumine (perforatsioon) (verejooksu sümptomid võivad olla värske veri väljaheites või must tõrvataoline väljaheide);
  • teil on raske neerupuudulikkus;
  • teil on raske maksapuudulikkus;
  • teil on südamepuudulikkus;
  • teil on kindlaks tehtud südamehaigus ja/või ajuveresoonkonna haigus, nt kui teil on olnud südameinfarkt, insult, miniinsult (mööduv isheemiline atakk) või südame- või ajuveresoonte ummistus või kui teile on tehtud operatsioon sellise ummistuse kõrvaldamiseks või šundi moodustamiseks;
  • teil on või on kunagi olnud probleeme käte või jalgade vereringega (perifeersete arterite haigus);
  • olete rohkem kui kuus kuud rase.

Hoiatused ja ettevaatusabinõud Enne Diclaci võtmist pidage nõu oma arsti või apteekriga, kui:

  • võtate muid ravimeid valu ja põletiku vastu (sealhulgas aspiriin), kortikosteroide, verevedeldajaid, depressiooniravimeid (vt lõik „Muud ravimid ja Diclac“);
  • teil on jämesoolepõletik (haavandiline koliit) või soolepõletik (Crohni tõbi);
  • teie maksa- või neerutalitlus on halvenenud. Kui teil tuleb Diclaci võtta pikka aega, on vaja teie maksatalitlust regulaarselt kontrollida;
  • teil on kõrge vererõhk;
  • teil võib olla vedelikupuudus (nt kui oksendate, teil on kõhulahtisus, teile on plaanis teha või on hiljuti tehtud suurem operatsioon);
  • teil on jalad turses;
  • teil on verehüübimishäired või muu verehaigus, sealhulgas harvaesinev haigus, mida nimetatakse porfüüriaks;
  • teil on süsteemne erütematoosluupus või mõni muu sidekoehaigus;
  • olete eakas. Eakatel patsientidel on kõrvaltoimete risk suurem;
  • teil on astma, heinapalavik või mis tahes muu allergia;
  • teil on kopsuhaigus;
  • teil on ninapolüübid.
  • kui teil on pärast Diclaci või teiste valuvaigistite kasutamist kunagi tekkinud tõsine nahalööve või ketendus, villid ja/või suuhaavandid.

Enne Diclaci võtmist rääkige oma arstile, kui teile on hiljuti tehtud või on kavas teha mao- või sooleoperatsioon, sest mõnikord võib Diclac sooleoperatsiooni järgset haavaparanemist takistada.

Kõrvaltoimeid saab vähendada, kasutades sümptomite leevendamiseks väikseimat toimivat annust võimalikult lühikese aja jooksul.

Kui teil on vaja Diclaci võtta pikka aega, võib arst teie vere kontrollimiseks ning maksa ja neerude töö jälgimiseks teha vereanalüüse.

Diclac võib vähendada nakkuse (infektsiooni) sümptomeid (nt peavalu, palavik) ning võib seeläbi raskendada teiste nakkuste tuvastamist ja korralikku ravi. Kui tunnete ennast halvasti ja peate arsti juurde minema, pidage meeles talle öelda, et võtate Diclaci. Toime südamele ja veresoonkonnale Ravimid nagu Diclac võivad olla seotud südameinfarkti (müokardiinfarkti) või insuldi veidi suurenenud riskiga. Kõikide riskide tõenäosus on suurem suuremate annuste ja pikaajalise ravi korral. Ärge ületage soovitatavat annust ega ravi kestust.

Kui teil on probleeme südamega, teil on olnud insult või arvate, et teil võib olla risk selliste seisundite tekkimiseks (näiteks kui teil on kõrge vererõhk, suhkurtõbi, suur kolesteroolisisaldus või kui te suitsetate), pidage enne Diclaci võtmist nõu oma arsti või apteekriga.

Kui teil tekivad Diclaci võtmise ajal mis tahes südame- ja veresoonkonnaprobleemile viitavad nähud, nagu rindkerevalu, õhupuudus, nõrkus või kõnehäire, pöörduge viivitamata arsti poole.

Toime seedetraktile Kui teil on või on kunagi olnud seedetrakti haigus või kui olete eakas, peate kõigist seedetraktiga seotud ebatavalistest sümptomitest (eriti veritsus) arstile rääkima, eelkõige ravi alguses. Mao- või sooleverejooks, haavandumine või mulgustumine võivad lõppeda surmaga ning neile ei pruugi eelneda hoiatavaid sümptomeid. Kui märkate seedetrakti verejooksule viitavaid nähte (tugev kõhuvalu, mustjas

või tõrvataoline väljaheide, okses veri või tumedad, kohvipaksu meenutavad osakesed), lõpetage Diclaci võtmine ja võtke kohe ühendust arstiga (vt lõik „Võimalikud kõrvaltoimed“).

Nahareaktsioonid Diclaci nagu ka teiste MSPVA-de kasutamisega seoses on väga harva teatatud rasketest (mõnikord surmaga lõppenud) nahareaktsioonidest, sealhulgas eksfoliatiivdermatiidist, Stevensi-Johnsoni sündroomist ja toksilisest sarvkihinekrolüüsist. Suurim risk nende tõsiste reaktsioonide tekkeks on ravi alguses, enamasti esimesel ravikuul. Esimeste nahalööbe, limaskesta kahjustuste või mis tahes muude allergiliste reaktsioonide nähtude ilmnemisel tuleb Diclaci võtmine viivitamata katkestada.

Muud ravimid ja Diclac Teatage oma arstile või apteekrile, kui te võtate, olete hiljuti võtnud või kavatsete võtta mis tahes muid ravimeid. Väga tähtis on rääkida oma arstile, kui te võtate mõnda neist ravimitest:

  • muud valu- või põletikuvastased ravimid, nt aspiriin või ibuprofeen;
  • depressiooniravimid (liitium, tsitalopraam, paroksetiin, fluoksetiin, sertraliin);
  • digoksiin (südameprobleemide raviks);
  • fenütoiin (epilepsia raviks);
  • sulfiinpürasoon (podagra raviks);
  • vorikonasool (seenhaiguste raviks);
  • diureetikumid (uriinieritust suurendavad ravimid, mida kasutatakse ka kõrge vererõhu raviks), nt hüdroklorotiasiid, indapamiid;
  • kõrge vererõhu või südamepuudulikkuse ravimid: AKE inhibiitorid (kaptopriil, enalapriil, perindopriil) või beetablokaatorid (karvedilool, nebivolool, propranolool);
  • põletiku- ja allergiavastased hormoonravimid, mida nimetatakse kortikosteroidideks (nt prednisoloon, deksametasoon);
  • vere hüübivust vähendavad ravimid (verevedeldajad);
  • suukaudsed diabeediravimid (nt metformiin);
  • metotreksaat (kasutatakse teatud tüüpi vähkkasvajate või liigesepõletiku raviks);
  • tsüklosporiin ja takroliimus (immuunsüsteemi pärssivad ravimid, mida kasutatakse kõige sagedamini pärast elundi siirdamist);
  • trimetoprim (kuseteede nakkuse raviks või ennetamiseks);
  • kinoloonideks nimetatavad antibiootikumid (nt tsiprofloksatsiin, ofloksatsiin);
  • mifepristoon (ravim, mida kasutatakse raseduse medikamentoosseks katkestamiseks ehk tabletiabordiks);
  • kolestipool, kolestüramiin (kolesteroolisisaldust vähendavad ravimid);
  • rifampitsiin (antibiootikum bakternakkuste raviks).

Rasedus, imetamine ja viljakus Kui te olete rase, imetate, arvate end olevat rase või kavatsete rasestuda, pidage enne selle ravimi kasutamist nõu oma arsti või apteekriga. Diclaci ei tohi võtta raseduse viimase kolme kuu jooksul, sest see võib kahjustada loodet või põhjustada sünnitusprobleeme. See võib põhjustada sündimata lapsel neeru- ja südameprobleeme. See võib tekitada teil ja teie lapsel verejookse ja põhjustada ettenähtust hilisemat või pikemat sünnitustegevust. Esimese 6 raseduskuu jooksul ei tohi Diclaci võtta, v.a juhul, kui see on teie arsti soovitusel tingimata vajalik. Kui vajate ravi selle aja jooksul või kui kavatsete rasestuda, tuleb kasutada väikseimat annust lühima võimaliku aja jooksul. Alates 20. rasedusnädalast võib Diclac (kui seda võetakse kauem kui paar päeva) põhjustada sündimata lapsel neeruprobleeme, mis võivad põhjustada lootevedeliku madalat taset (oligohüdramnioni), või lapse südames oleva veresoone (arterioosjuha) ahenemist. Kui vajate ravi kauem kui paar päeva, võib arst soovitada täiendavat jälgimist.

Imetamise ajal ei tohi Diclaci võtta, sest väike kogus ravimit võib erituda rinnapiima.

Diclac kuulub ravimite rühma, mis võivad põhjustada naistel viljakushäireid. See toime on pärast ravimi kasutamise lõpetamist pöörduv. On ebatõenäoline, et aeg-ajalt võetav Diclac mõjutaks

rasestumise võimalust. Kuid kui teil on rasestumisega probleeme, rääkige enne selle ravimi võtmist oma arstiga.

Autojuhtimine ja masinatega töötamine Diclac võib põhjustada nägemishäireid, pearinglust või uimasust. Selliste toimete ilmnemisel ärge juhtige autot ega kasutage masinaid.

Diclac 100 mg sisaldab laktoosi ja naatriumi Kui teie arst on teile öelnud, et te ei talu teatud suhkruid, peate te enne ravimi võtmist konsulteerima arstiga. See ravim sisaldab vähem kui 1 mmol (23 mg) naatriumi maksimaalses ööpäevases annuses, st on põhimõtteliselt „naatriumivaba“.

3. Kuidas Diclac 100 mg võtta

Võtke Diclac 100 mg alati täpselt nii nagu arst on teile selgitanud. Kui te ei ole milleski kindel, pidage nõu oma arsti või apteekriga.

Ärge ületage soovitatavat annust ega ravi kestust. On väga tähtis kasutada valu leevendamiseks väikseimat toimivat annust võimalikult lühima aja jooksul.

Täiskasvanud Arst ütleb teile täpselt, mitu Diclaci tabletti teil tuleb võtta. Sõltuvalt ravimi toimest võib arst soovitada teile suuremat või väiksemat annust. Diclaci soovitatav annus on üks 100 mg toimeainet prolongeeritult vabastav tablett. Maksimaalne ööpäevane annus on 100 mg diklofenakki (üks Diclaci 100 mg toimeainet prolongeeritult vabastav tablett).

Eakad Eakatel on kõrvaltoimete tekkimise risk suurem, seetõttu tuleb neid Diclaciga ravimise ajal jälgida.

Halvenenud neerutalitlusega patsiendid Kerge kuni mõõduka neerukahjustusega patsiendid peavad ravimit kasutama ettevaatusega. Kui teil on raske neerukahjustus, ärge seda ravimit võtke.

Halvenenud maksatalitlusega patsiendid Kerge kuni mõõduka maksakahjustusega patsiendid peavad ravimit kasutama ettevaatusega. Kui teil on raske maksakahjustus, ärge seda ravimit võtke. Kasutamine lastel ja noorukitel See ravim ei sobi lastele ega noorukitele.

Manustamisviis Tabletid tuleb neelata tervelt koos vedelikuga, eelistatult enne sööki. Tablette ei tohi purustada ega närida.

Ravi kestus Teie arst ütleb teile, kui kaua peate Diclaci võtma.

Kui te võtate Diclaci rohkem, kui ette nähtud Kui te võtate Diclaci toimeainet prolongeeritult vabastavaid tablette liiga palju, võtke kohe ühendust oma arsti või apteekriga või minge lähimasse erakorralise meditsiini osakonda. Te võite vajada arstiabi.

Kui te unustate Diclac 100 mg võtta

Kui te unustate annuse võtmata, võtke üks tablett kohe, kui see teile meenub. Kui järgmise annuseni on jäänud väga vähe aega, võtke järgmine annus õigel ajal. Ärge võtke kahekordset annust, kui tablett jäi eelmisel korral võtmata.

Kui teil on lisaküsimusi selle ravimi kasutamise kohta, pidage nõu oma arsti või apteekriga.

4. Võimalikud kõrvaltoimed

Nagu kõik ravimid, võib ka see ravim põhjustada kõrvaltoimeid, kuigi kõigil neid ei teki. Kui te märkate ükskõik millist järgmistest kõrvaltoimetest, lõpetage ravimi võtmine ja võtke viivitamata ühendust oma arstiga.

Aeg-ajalt esinevad kõrvaltoimed (võivad tekkida kuni 1 inimesel 100-st)

  • Äkki tekkiv rindkerevalu või -pitsitus (müokardiinfarkti ehk südameinfarkti nähud).
  • Õhupuudus, hingamisraskused lamades, jalalabade ja säärte turse (südamepuudulikkuse nähud).

Ravimid nagu Diclac võivad olla seotud südameinfarkti (müokardiinfarkti) või insuldi veidi suurenenud riskiga.

Harvad kõrvaltoimed (võivad tekkida kuni 1 inimesel 1000-st) või väga harvad kõrvaltoimed (võivad tekkida kuni 1 inimesel 10 000-st)

  • Järsku tekkiv verejooks või verevalumid (vereliistakute vähesuse ehk trombotsütopeenia nähud).
  • Palavik, sagedad nakkused, püsiv kurguvalu (valgeliblede vähesuse ehk agranulotsütoosi nähud).
  • Hingamis- või neelamisraskused, lööve, sügelus, nõgestõbi, pearinglus (allergilise, anafülaktilise või anafülaktoidse reaktsiooni nähud).
  • Turse, peamiselt näo ja kõri piirkonnas (angioödeemi nähud).
  • Mõtlemis- või meeleoluhäired.
  • Mälu halvenemine.
  • Krambihood.
  • Ärevus.
  • Kurguvalu, palavik, iiveldus, oksendamine, peavalu (ajukelmepõletiku ehk aseptilise meningiidi nähud).
  • Järsku tekkiv tugev peavalu, iiveldus, pearinglus, tuimus, kõnevõimetus või kõnehäired, jäsemete või näo nõrkus või halvatus (südame- ja veresoonkonnahaiguse või insuldi nähud).
  • Kuulmislangus (kuulmishäire).
  • Nägemise halvenemine (ähmane nägemine, kahelinägemine).
  • Peavalu, pearinglus (kõrge vererõhu ehk hüpertensiooni nähud).
  • Nahalööve, lillakad või punased laigud, palavik, sügelus (veresoontepõletiku nähud).
  • Järsku tekkivad hingamisraskused ja pitsitus rindkeres koos viliseva hingamise või köhaga (astma või (kui kaasneb ka palavik) kopsukoe põletiku ehk pneumoniidi nähud).
  • Veriokse ja/või veriroe (seedetrakti verejooksu nähud).
  • Kõhulahtisus koos verise väljaheitega.
  • Must väljaheide.
  • Kõhuvalu ja iiveldus (seedetrakti haavandite, verejooksu või mulgustuse nähud).
  • Kõhulahtisus, kõhuvalu, palavik, iiveldus, oksendamine (jämesoolepõletiku nähud, sh verejooks koliit, haavandiline koliit või Crohni tõbi).
  • Tugev ülakõhuvalu (pankreatiidi nähud).
  • Naha või silmade kollasus (ikteruse nähud), iiveldus, isutus, tume uriin (maksapõletiku või maksapuudulikkuse nähud).
  • Gripilaadsed sümptomid, väsimustunne, lihasevalu, maksaensüümide sisalduse suurenemine vereanalüüsides (maksakahjustuse, sealhulgas ägeda hepatiidi, nekroosi ja maksapuudulikkuse nähud).
  • Villide teke (villilise nahapõletiku nähud).
  • Punane või lilla nahk (võimaliku veresoontepõletiku nähud), huulte, silmade ja suu villilisus, nahapõletik koos ketenduse või koorumisega (mitmekujulise erüteemi või (kui kaasneb ka palavik) Stevensi-Johnsoni sündroomi või toksilise sarvkihinekrolüüsi nähud).
  • Nahalööve koos ketenduse ja koorumisega (lehestuva nahapõletiku ehk eksfoliatiivdermatiidi nähud).
  • Ülitundlikkus valguse suhtes.
  • Violetsed laigud nahal (purpuri või kui on tingitud allergiast, siis Henochi-Schönleini purpuri nähud).
  • Tursed, nõrkustunne või uriinierituse muutus (ägeda neerupuudulikkuse nähud).
  • Suur valgusisaldus uriinis (määratakse uriinianalüüsiga).
  • Näo või kõhu turse, kõrge vererõhk (nefrootilise sündroomi nähud).
  • Uriinikoguse suurenemine või vähenemine, uimasus, segasus, iiveldus (neerupõletiku nähud).
  • Märgatavalt vähenenud uriinieritus (neeru papillaarnekroosi nähud).
  • Tursed.

Sagedus teadmata (ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel)

  • Rindkerevalu, mis võib viidata tõsisele allergilisele reaktsioonile, mida nimetatakse Kounise sündroomiks.
  • Kerged hoovalud kõhus ja kõhuvalu, mis algab varsti pärast ravi alustamist Diclaciga ning millele järgneb verejooks pärasoolest või verine kõhulahtisus, tavaliselt 24 tunni jooksul pärast kõhuvalu algust.
  • Tõsine allergiline nahareaktsioon, mis võib esineda suurte ulatuslike punaste ja/või tumedate laikude, nahaturse, villide ja sügelusena (generaliseerunud bulloosne fikseerunud ravimilööve).

Muud kõrvaltoimed

Sagedad kõrvaltoimed (võivad tekkida 1 inimesel 10-st) Peavalu, pearinglus, iiveldus, oksendamine, kõhulahtisus, seedehäired, kõhuvalu, kõhupuhitus, isutus, maksatalitluse analüüside ebanormaalsed tulemused (nt maksaensüümide sisalduse suurenemine), nahalööve.

Harvad kõrvaltoimed (võivad tekkida 1 inimesel 1000-st) Uimasus, kõhuvalu (maopõletiku nähud), maksa häired, sügelev lööve (nõgestõve tunnus).

Väga harvad kõrvaltoimed (võivad tekkida 1 inimesel 10 000-st) Punaliblede ehk erütrotsüütide vähesus (aneemia), valgeliblede ehk leukotsüütide vähesus (leukopeenia), desorienteeritus, depressioon, unehäired, õudusunenäod, ärrituvus, käe- või jalalabade surin või tuimus, värisemine, maitsetaju muutused, kumin kõrvus, kõhukinnisus, haavandid suus (stomatiidi nähud), turses, punetav ja valulik keel (keelepõletiku nähud), kahjustused söögitorus (torukujuline elund kurgu ja mao vahel, mida mööda toit makku liigub), hoovalud ülakõhus (eriti pärast sööki), südamekloppimine või -pekslemine, rindkerevalu, sügelev lööve koos punetuse ja põletustundega (ekseemi nähud), nahapunetus (erüteemi näht), sügelus, juuste väljalangemine, veri uriinis.

Teadmata (sagedust ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel) Allergiline nahareaktsioon, mis võib esineda ümmarguste või ovaalsete nahapunetuse ja turses laikude, villide ja sügelusena (fikseerunud ravimilööve). Kahjustatud piirkondades võib nahk tumeneda, mis võib püsida ka pärast paranemist. Fikseerunud ravimlööve tekib tavaliselt uuesti samas kohas (samades kohtades), kui ravimit võetakse uuesti. Kõrvaltoimetest teatamine Kui teil tekib ükskõik milline kõrvaltoime, pidage nõu oma arsti või apteekriga. Kõrvaltoime võib olla ka selline, mida selles infolehes ei ole nimetatud. Kõrvaltoimetest võite ka ise teatada www.ravimiamet.ee kaudu. Teatades aitate saada rohkem infot ravimi ohutusest.

5. Kuidas Diclac 100 mg säilitada

See ravimpreparaat ei vaja säilitamisel eritingimusi.

Hoidke seda ravimit laste eest varjatud ja kättesaamatus kohas.

Ärge kasutage seda ravimit pärast kõlblikkusaega, mis on märgitud karbil pärast „EXP“. Kõlblikkusaeg viitab selle kuu viimasele päevale.

Ärge visake ravimeid kanalisatsiooni ega olmejäätmete hulka. Küsige oma apteekrilt, kuidas hävitada ravimeid, mida te enam ei kasuta. Need meetmed aitavad kaitsta keskkonda.

6. Pakendi sisu ja muu teave

Mida Diclac 100 mg sisaldab

  • Toimeaine on diklofenaknaatrium. Üks Diclac 100 mg toimeainet prolongeeritult vabastav tablett sisaldab 100 mg diklofenaknaatriumi.
  • Teised koostiosad on magneesiumstearaat, laktoos, metüülhüdroksüpropüültselluloos.

Kuidas Diclac 100 mg välja näeb ja pakendi sisu Valge, ümmargune ja kaksikkumer, 9 mm läbimõõduga tablett.

Pakendis on 20, 50 või 100 toimeainet prolongeeritult vabastavat tabletti.

Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.

Müügiloa hoidja Sandoz d.d. Verovškova 57 SI-1000 Ljubljana Sloveenia

Tootja Salutas Pharma GmbH Otto-von-Guericke-Allee 1 D-39179 Barleben Saksamaa

Lisaküsimuste tekkimisel selle ravimi kohta pöörduge palun müügiloa hoidja kohaliku esindaja poole: Sandoz d.d. Eesti filiaal Tel: +372 66 52 400 Infoleht on viimati uuendatud veebruaris 2026.


RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE

1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS

Diclac, 75 mg/3 ml süstelahus

2. KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS

Üks 3 ml süstelahusega ampull sisaldab 75 mg diklofenaknaatriumi.

INN. Diclofenacum

Teadaolevat toimet omavad abiained Üks ampull sisaldab 120 mg (40 mg/ml) bensüülalkoholi ja 600 mg (200 mg/ml) propüleenglükooli.

Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.

3. RAVIMVORM

Süstelahus – selge, värvitu, kergelt lõhnav, õlijas vedelik.

4. KLIINILISED ANDMED

4.1 Näidustused

Intramuskulaarne süst

  • Põletiku ägenemine ja reumaatiliste haiguste degeneratiivsed vormid: reumatoidartriit, anküloseeriv spondüliit, osteoartroos, spondülartriit, lülisamba valulikud sündroomid, liigesevälised reumaatilised haigused.
  • Ägeda podagrahooga seotud valu ja põletikunähtude sümptomaatiline ravi.
  • Neeru- ja sapikoolikud.
  • Posttraumaatiline ja postoperatiivne valu, põletik ja turse.
  • Tõsised migreenihood.

Intravenoosne infusioon

  • Postoperatiivse valu vältimine ja ravi haiglatingimustes.

Märkus. Süstelahuse kasutamine on näidustatud ainult siis, kui on vajalik kiire ravitoime algus või suukaudse ravimvormi kasutamine on mingil põhjusel vastunäidustatud või ei ole võimalik.

4.2 Annustamine ja manustamisviis

Lähtuvalt üldistest soovitustest tuleb annus kohandada individuaalselt. Kõrvaltoimeid saab vähendada, kasutades väikseimat efektiivset annust kõige lühema aja jooksul, mis on vajalik sümptomite kontrollimiseks (vt lõik 4.4). Täiskasvanud Diklofenaki süstelahust ei tohi manustada kauem kui 2 päeva; vajadusel võib ravi jätkata diklofenaki tablettide või suposiididega.

Patsientide erirühmad

Lapsed ja noorukid Toimeaine suure sisalduse tõttu ei ole dikofenaki lahuse ampulle soovitatav kasutada lastel ja noorukitel.

Eakad (65-aastased ja vanemad) Algannuse kohandamine ei ole eakatel patsientidel vajalik. Sellegipoolest on vastavalt üldisele ravipraktikale vajalik ettevaatus, eriti nõrgestatud või väikese kehakaaluga patsientidel (vt lõik 4.4 ).

Kardiovaskulaarne risk Kardiovaskulaarse haiguse või mitteravitud hüpertensiooniga patsientidel ei ole ravi diklofenakiga üldiselt soovitatav. Vajadusel võib kardiovaskulaarse haiguse, mitteravitud hüpertensiooni või märkimisväärsete kardiovaskulaarse haiguse riskifaktoritega patsiente ravida diklofenakiga ainult pärast hoolikat kaalumist annuses ≤ 100 mg ööpäevas ning mitte rohkem kui 4 nädalat, kui ravi pärast süstelahuse kasutamist jätkub tablettidega (vt lõik 4.4).

Neerukahjustus Diclac on vastunäidustatud raske neerupuudulikkusega patsientidele (GFR < 15 ml/min/1,73 m2) (vt lõik 4.3). Neerukahjustusega patsientidel ei ole annustamist uuritud, seega ei saa anda soovitusi annustamise kohandamiseks. Kerge kuni mõõduka neerukahjustuse korral tuleb Diclaci kasutada ettevaatusega (vt lõik 4.4).

Maksakahjustus Diclac on vastunäidustatud raske maksapuudulikkusega patsientidele (vt lõik 4.3). Maksakahjustusega patsientidel ei ole annustamist uuritud, seega ei saa anda soovitusi annustamise kohandamiseks. Kerge kuni mõõduka maksakahjustuse korral tuleb Diclaci kasutada ettevaatusega (vt lõik 4.4).

Manustamisviis

Intramuskulaarne süste Närvi- või muude süstekoha kudede kahjustamise vältimiseks tuleb kinni pidada järgmistest intramuskulaarse süstimise juhistest. Tavaline annus on üks 75 mg ampull ööpäevas, süstides ravimit sügavale tuharalihasesse, ülemisse välimisse neljandikku. Rasketel juhtudel (nt koolikud) võib ööpäevast annust erandina suurendada kahe 75 mg süsteni, mille vahel on mõnetunnine intervall (samasse või mõlemasse tuharalihasesse). Alternatiivina võib kombineerida ühte 75 mg ampulli teiste diklofenaki ravimvormidega (nt tabletid, suposiidid) kuni maksimaalse ööpäevase annuseni 150 mg. Migreenihoogude korral on olemas piiratud kliiniline kogemus, mille korral manustatakse samal päeval esmalt nii kiiresti kui võimalik üks 75 mg ampull süstena ja seejärel vajaduse korral kuni 100 mg suposiidina. Esimesel päeval ei tohi koguannus ületada 175 mg. Intravenoosne infusioon Diklofenaki süstelahust ei tohi manustada intravenoosse boolussüstena. Vahetult enne intravenoosse infusiooni alustamist tuleb diklofenaknaatriumi süstelahus lahjendada 0,9% füsioloogilise lahuse või 5% glükoosi infusioonilahusega, mis on puhverdatud naatriumbikarbonaadiga. Soovitatavad on kaks alternatiivset diklofenaki süstelahuse annustamisrežiimi. Mõõduka kuni tugeva operatsioonijärgse valu raviks tuleb 75 mg manustada püsiinfusiooniga 30 minuti kuni 2 tunni jooksul. Vajadusel võib ravi mõne tunni pärast korrata, kuid annus ei tohi ületada 150 mg iga 24-tunnise perioodi kohta. Operatsioonijärgse valu ärahoidmiseks tuleb pärast operatsiooni 15 minuti kuni 1 tunni jooksul manustada infusiooni teel löökannus 25 mg kuni 50 mg ja seejärel püsiinfusiooni teel 5 mg tunnis kuni maksimaalse ööpäevase annuseni 150 mg.

4.3 Vastunäidustused

  • Ülitundlikkus toimeaine või lõigus 6.1 loetletud mis tahes abiaine suhtes.
  • Äge või anamneesis korduv seedetrakti haavand, verejooks (kaks või enam kindlat haavandumise või verejooksu juhtu) või perforatsioon (vt lõigud 4.4 ja 4.8).
  • Raseduse viimane trimester (vt lõik 4.6).
  • Raske maksapuudulikus.
  • Raske neerupuudulikkus (GFR < 15 ml/min/1,73 m2).
  • Väljakujunenud südame paispuudulikkus (NYHA II-IV klass), südame isheemiatõbi, perifeersete arterite haigus ja/või tserebrovaskulaarne haigus (vt lõik 4.4).
  • Sarnaselt kõikide mittesteroidsete põletikuvastaste ainetega (MSPVA) on diklofenak vastunäidustatud ka patsientidele, kellel atsetüülsalitsüülhappe või teiste MSPVA-de kasutamine kutsub esile astmat, angioödeemi, urtikaariat või ägedat nohu (s.o MSPVA poolt põhjustatud ristreaktsioonid) (vt lõigud 4.4 ja 4.8).
  • Alla 18-aastased noorukid ja lapsed.

4.4 Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel

Hoiatused Üldine Sarnaselt teiste MSPVA-dega võib ka diklofenaki manustamisel harva esineda allergilisi reaktsioone, sealhulgas anafülaktilised/anafülaktoidsed reaktsioonid, mis võivad tekkida ka eelneva kokkupuuteta ravimiga. Ülitundlikkusreaktsioonid võivad progresseeruda Kounise sündroomiks, mis on raske allergiline reaktsioon, mis võib viia müokardiinfarkti tekkeni. Selle reaktsiooni sümptom võib muu hulgas olla rindkerevalu, mis tekib seoses allergilise reaktsiooniga diklofenakile.

Toimed seedetraktile Kõigi MSPVA-de, sh diklofenaki puhul on teatatud seedetrakti verejooksust, haavandist või perforatsioonist, mis võivad osutuda fataalseks ja mis võivad tekkida ükskõik millises ravi faasis ilma eelnevate sümptomiteta või kui patsiendil ei ole anamneesis esinenud tõsiseid seedetrakti sümptomeid. Raskemad tagajärjed võivad tekkida just eakamatel patsientidel. Kui tekib seedetrakti verejooks või haavand, tuleb ravi diklofenakiga lõpetada.

Nahareaktsioonid MSPVA-de kasutamisel on väga harva tekkinud tõsised nahakahjustused, millest mõned võivad lõppeda surmaga, sealhulgas eksfoliatiivne dermatiit, Stevensi-Johnsoni sündroom, toksiline epidermaalne nekrolüüs ja generaliseerunud bulloosne fikseerunud ravimilööve (vt lõik 4.8). Suurim risk nahareaktsioonide tekkeks on varases ravijärgus: enamikul juhtudest tekib reaktsioon ravi esimesel kuul. Diklofenaki manustamine tuleb katkestada kohe, kui ilmneb nahalööve, limaskesta kahjustused või mõni muu ülitundlikkuse sümptom.

Põletikusümptomite maskeerimine Nagu teised MSPVA-d, võib ka diklofenak farmakodünaamilistest omadustest tingituna maskeerida infektsioonide sümptomeid.

Ettevaatusabinõud

Üldised Lihasnõrkust, lihashalvatust, hüpesteesiat, embolia cutis medicamentosa’t (Nicolau sündroomi) ja süstekoha nekroosi põhjustavate kõrvaltoimete tekkimise vältimiseks tuleb rangelt järgida intramuskulaarse süstimise juhiseid.

Koostoimed MSPVA-dega Diklofenaki koosmanustamist süsteemsete MSPVA-dega, sealhulgas selektiivsete tsüklooksügenaas-2 inhibiitoritega, tuleb kõrvaltoimete riski tõttu vältida (vt lõik 4.5 ). Eakad

Eakatel on MSPVA-de kasutamisest tingitud kõrvaltoimete (eriti seedetrakti verejooks ja perforatsioon, mis võib lõppeda letaalselt) esinemissagedus suurem. Vastavalt üldisele ravipraktikale soovitatakse eakatele (eriti nõrgestatud või väikese kehakaaluga) patsientidele diklofenakki manustada ettevaatusega.

Astmaga patsiendid Patsientidel, kellel on astma, sesoonne allergiline nohu, ninalimaskesta turse (nt ninapolüübid), krooniline obstruktiivne kopsuhaigus või hingamisteede kroonilised infektsioonid (eriti allergilise nohu sarnaste sümptomitega), esineb MSPVA-dele sagedamini reaktsioone, nagu astma ägenemine (nn analgeetikumide talumatus / analgeetikum-astma), Quincke’i ödeem või urtikaaria. Seepärast on nende patsientide puhul vajalikud erilised ettevaatusabinõud (valmisolek hädaolukorraks). Sama kehtib ka patsientide kohta, kes on allergilised teistele toimeainetele, nt on varem tekkinud nahareaktsioonid, pruritus või urtikaaria. Eriline ettevaatus on vajalik Diclaci parenteraalsel manustamisel bronhiaalastmaga patsientidele, sest astma sümptomid võivad ägeneda.

Toimed seedetraktile Potentsiaalselt letaalset seedetrakti verejooksu, haavandumist või perforatsiooni on teatatud kõikide MSPVA-de kasutamisega ravi mistahes ajahetkel kas hoiatavate sümptomitega või ilma ning tõsiste seedetrakti sümptomite anamneesiga või ilma. Nagu kõigi MSPVA-de puhul, on ka diklofenaki kasutamisel hädavajalik hoolikas meditsiiniline jälgimine, kusjuures erilist ettevaatust tuleb rakendada diklofenaki väljakirjutamisel patsientidele, kellel on seedetrakti häiretele viitavad sümptomid või mao või soolte haavandile, verejooksule või perforatsioonile viitav anamnees (vt lõik 4.8). Seedetrakti verejooksu, haavandumise ja perforatsiooni risk on suurem MSPVA-de annuse suurendamisega, haavandi anamneesiga patsientidel, eriti kui haavand on komplitseerunud verejooksu või perforatsiooniga (vt lõik 4.3) ning eakatel. Nendel patsientidel peab ravi alustama võimalusel väikseima annusega. Seedetrakti toksilisuse riski vähendamiseks eakatel ja haavandi anamneesiga patsientidel, eriti kui see tüsistus verejooksu või perforatsiooniga, tuleb ravi alustada ja jätkata väikseima toimiva annusega. Sellistel patsientidel, samuti neil, kes kasutavad väikses annuses atsetüülsalitsüülhapet või teisi seedetrakti kahjustuste riski suurendavaid ravimeid (vt allpool ja lõik 4.5) tuleb kaaluda kombinatsioonravi protektiivsete ainetega (sh misoprostool või prootonpumba inhibiitorid). Seedetrakti toksilisuse anamneesiga patsiendid, eeskätt eakad, peavad teatama igast ebatavalisest seedetrakti sümptomist (eriti verejooksust). Ettevaatus on vajalik patsientide puhul, kes kasutavad samaaegselt seedetrakti haavandi ja verejooksu riski suurendavaid ravimeid, nagu nt süsteemsed kortikosteroidid, antikoagulandid (nt varfariin), trombotsüütide agregatsiooni vastased ravimid (nt atsetüülsalitsüülhape) või selektiivseid serotoniini tagasihaarde inhibiitorid (vt lõik 4.5). Kui Diclac-ravi ajal tekib seedetrakti verejooks või haavand, tuleb ravi kohe katkestada. Haavandilise koliidi või Crohni tõvega patsientidel tuleb samuti rakendada ettevaatust ja hoolikat meditsiinilist järelevalvet, sest nende seisund võib halveneda (vt lõik 4.8). MSPVA-d, sealhulgas diklofenak, võivad olla seotud gastrointestinaalse anastomoosi lekke riski suurenemisega. Diklofenaki kasutamisel pärast gastrointestinaalseid operatsioone on soovitatav põhjalik meditsiiniline järelevalve ja ettevaatus. Kardiovaskulaarsed ja tserebrovaskulaarsed toimed Hoolikas jälgimine ja nõustamine on vajalikud patsientide puhul, kellel on anamneesis MSPVA-de kasutamisega seotud hüpertensioon ja/või kerge kuni mõõdukas südame paispuudulikkus vedeliku retentsiooni ja tursetega. Ravi MSPVA-ga, sealhulgas diklofenakiga (eriti suurtes annustes ja pikaajalise ravi korral), võib seostada tõsiste arteriaalse tromboosi juhtude riski vähese suurenemisega (nt müokardiinfarkt ja ajuinsult). Võimalike kardiovaskulaarsete kõrvaltoimete riski vähendamiseks tuleb MSPVA-sid võtvatel patsientidel, eriti nendel, kellel esineb kardiovaskulaarseid riskitegureid, kasutada väikseimat efektiivset annust võimalikult lühikest aega. Patsiendi sümptomaatilise ravi vajadust ning ravivastust tuleb perioodiliselt hinnata, eriti kui ravi kestab kauem kui 4 nädalat. Mitteravitud hüpertensiooni, südame paispuudulikkuse, südame isheemiatõve, perifeersete arterite haiguse ja/või tserebrovaskulaarse haigusega patsientidel tohib diklofenakki kasutada ainult pärast põhjalikku kaalutlust.

Kardiovaskulaarsete haiguste märkimisväärsete riskifaktoritega (nt hüpertensioon, hüperlipideemia, diabeet, suitsetamine) patsiente tuleb ravida diklofenakiga üksnes pärast hoolikat kaalumist annuses kuni 100 mg ööpäevas ning mitte rohkem kui 4 nädalat, kui ravi pärast süstelahuse kasutamist jätkub tablettidega. Kuna diklofenakist põhjustatud kardiovaskulaarne risk võib suureneda koos annuse ja toime kestusega, tuleb diklofenakki kasutada võimalikult lühikest aega ja väikseimat efektiivset päevaannust. Perioodiliselt tuleb uuesti hinnata patsientide valu sümptomaatilise leevendamise vajadust ja ravivastust. Patsient peab olema tähelepanelik tromboosi nähtude suhtes (sh valu rindkeres, õhupuudus, nõrkus, ebaselge kõne), need võivad tekkida ootamatult. Patsienti peab juhendama viivitamatult arsti poole pöörduma selliste nähtude esinemise korral.

Toimed maksale Diklofenaki määramisel maksafunktsiooni kahjustusega patsientidele on vajalik hoolikas meditsiiniline järelevalve, sest nende seisund võib halveneda. Sarnaselt teiste MSPVA-dega võib diklofenak põhjustada ühe või mitme maksaensüümi aktiivsuse suurenemist. Pikaajalise ravi jooksul diklofenakiga (nt tablettide või suposiitidega) on ettevaatusabinõuna näidustatud maksafunktsiooni regulaarne jälgimine. Kui kõrvalekalded maksafunktsiooni analüüsides püsivad või halvenevad, kui tekivad maksahaiguse nähud ja sümptomid või kui esinevad muud väljendused (nt eosinofiilia, nahalööbed), tuleb ravi diklofenakiga katkestada. Diklofenaki kasutamisel võib hepatiit esineda ilma prodromaalsete sümptomiteta. Ettevaatlikult tuleb diklofenakki kasutada maksa porfüüriaga patsientidel, sest see võib vallandada haigushooge.

Toimed neerudele Seoses MSPVA-de, sh diklofenaki raviga on teatatud vedelikupeetusest ja tursetest, mistõttu on eriline ettevaatus vajalik südame- ja neerufunktsiooni kahjustusega, hüpertensiooni anamneesiga ning eakate patsientide puhul, samaaegsel diureetikumide kasutamisel või neerufunktsiooni märkimisväärselt mõjutava ravimi kasutamisel ja ükskõik millisel põhjusel tekkinud rakuvälise vedeliku mahu olulise vähenemisega patsientidel (näiteks enne või pärast suurt operatsiooni) (vt lõik 4.3). Nimetatud juhtudel on diklofenaki kasutamisel soovitatav ettevaatusabinõuna jälgida neerufunktsiooni. . Ravi katkestamisel taastub tõenäoliselt ravieelne seisund.

Süstekoha reaktsioonid Pärast diklofenaki intramuskulaarset manustamist on teatatud süstekoha reaktsioonidest, sealhulgas süstekoha nekroos ja embolia cutis medicamentosa ehk Nicolau sündroom (eriti pärast tahtmatut nahaalust manustamist). Diklofenaki intramuskulaarsel manustamisel tuleb valida sobiv nõel ja süstimistehnika (vt lõigud 4.2 ja 6.6). Hematoloogilised toimed Nagu ka teiste MSPVA-de puhul, on pikaajalise ravi jooksul diklofenakiga soovitatav jälgida vererakkude arvu. Nagu teised MSPVA-d, võib ka diklofenak ajutiselt pärssida trombotsüütide agregatsiooni. Hemostaasi häiretega patsiente tuleb hoolikalt jälgida.

Teave abiainete kohta Ravim sisaldab bensüülalkoholi, mis võib põhjustada allergilisi reaktsioone. Suuri koguseid tuleb kasutada ettevaatusega, eriti raseduse, imetamise ning maksa- ja neerukahjustuse korral kumuleerumise ja toksilisuse (metaboolne atsidoos) riski tõttu. See ravim sisaldab vähem kui 1 mmol (23 mg) naatriumi maksimaalses ööpäevases annuses (150 mg), st on põhimõtteliselt „naatriumivaba“.

4.5 Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed

Järgnevate koostoimete hulka kuuluvad diklofenaki süstelahusega ja/või teiste diklofenaki ravimvormide puhul täheldatud koostoimed.

Arvestada tuleb järgmiste koostoimetega.

CYP2C9 inhibiitorid Soovitatav on ettevaatus, kui diklofenakki kasutatakse koos CYP2C9 inhibiitoritega (nagu vorikonasool), mis diklofenaki ainevahetuse pärssimise tõttu võib põhjustada diklofenaki plasma maksimaalse kontsentratsiooni ning ekspositsiooni olulist suurenemist.

Liitium Samaaegsel manustamisel võib diklofenak suurendada liitiumisisaldust plasmas. Soovitatav on jälgida seerumi liitiumisisaldust.

Digoksiin Samaaegsel manustamisel võib diklofenak suurendada digoksiinisisaldust plasmas. Soovitatav on jälgida seerumi digoksiinisisaldust.

Diureetikumid ja antihüpertensiivsed ravimid Sarnaselt teiste MSPVA-dega võib diklofenak samaaegsel manustamisel nõrgendada diureetikumide või antihüpertensiivsete ravimite (nt beeta-blokaatorid, angiotensiini konverteeriva ensüümi (AKE) inhibiitorid) vererõhku langetavat toimet. Seepärast tuleb nimetatud kombinatsiooni manustada ettevaatusega ja patsientidel, eriti eakatel, tuleb perioodiliselt kontrollida vererõhku. Patsientidele tuleb tagada adekvaatne hüdreeritus ja kontrollida kombineeritud ravi alustamisel ja ravi jooksul neerufunktsiooni, seda eriti diureetikumide ja AKE inhibiitorite korral, et vältida nefrotoksilisust (vt lõik 4.4).

Tsüklosporiin ja takroliimus Sarnaselt teiste MSPVA-dega võib diklofenak suurendada tsüklosporiini ja takroliimuse nefrotoksilisust, mõjutades renaalseid prostaglandiine. Seetõttu tuleb nende ravimite kombineerimisel kasutada diklofenaki tavalisest väiksemaid annuseid.

Hüperkaleemiat põhjustavad ravimid Samaaegne kaaliumi säästvate diureetikumide, tsüklosporiini, takroliimuse või trimetoprimi kasutamine võib suurendada seerumi kaaliumisisaldust ja seda tuleb seetõttu sageli jälgida (vt lõik 4.4).

Kinoloonirea antibiootikumid Üksikjuhtudena on kirjeldatud krambihoogude teket, mis võisid olla seotud kinoloonide ja MSPVA-de samaaegse kasutamisega. Eeldatavad koostoimed

Teised MSPVA-d ja kortikosteroidid Diklofenaki ja teiste süsteemsete MSPVA-de või kortikosteroidide samaaegne kasutamine võib suurendada seedetrakti kõrvaltoimete esinemissagedust (vt lõik 4.4).

Antikoagulandid ja antiagregandid Soovitatav on ettevaatlik kasutamine, sest samaaegne manustamine võib suurendada veritsusriski. Kuigi kliinilised uuringud ei näi osutavat diklofenaki mõjule antikoagulantide toimele, on samaaegselt diklofenakki ja antikoagulante saavatel patsientidel teatatud verejooksuriski suurenemisest. Seega on neid patsiente soovitatav hoolikalt jälgida.

Selektiivsed serotoniini tagasihaarde inhibiitorid (SSRI-d) Süsteemsete MSPVA-de, sh diklofenaki ja SSRI-de samaaegne manustamine võib suurendada riski seedetrakti verejooksu tekkeks (vt lõik 4.4).

Diabeediravimid Kliiniliste uuringute põhjal võib diklofenakki manustada samaaegselt suukaudsete diabeediravimitega ilma et see mõjutaks kummagi ravimi kliinilist toimet. Siiski on üksikutel juhtudel kirjeldatud hüpo- ja hüperglükeemiliste toimete teket, mille puhul oli ravi ajal diklofenakiga vajalik kohandada

diabeediravimite annuseid. Seetõttu on samaaegse ravi korral ettevaatusabinõuna soovitatav kontrollida vere glükoosisisaldust.

Fenütoiin Fenütoiini kasutamisel koos diklofenakiga on soovitatav fenütoiinisisalduse jälgimine plasmas, sest on oodata fenütoiini ekspositsiooni suurenemist.

Metotreksaat Ettevaatus on vajalik, kui MSPVA-d, sh diklofenakki, on manustatud vähem kui 24 tundi enne või pärast metotreksaadi manustamist, sest metotreksaadisisaldus veres võib suureneda ja toksilisus tugevneda.

CYP2C9 indutseerijad Ettevaatusega tuleb suhtuda diklofenaki ja CYP2C9 indutseerijate (nagu rifampitsiin) samaaegsesse kasutamisse, mis võib põhjustada diklofenaki plasmakontsentratsiooni ja ekspositsiooni olulist vähenemist.

4.6 Fertiilsus, rasedus ja imetamine

Fertiilses eas naised Puuduvad andmed soovituste andmiseks fertiilses eas naistele.

Rasedus Prostaglandiinide sünteesi inhibeerimine võib avaldada kahjulikku mõju rasedusele ja/või embrüo/loote arengule. Andmed epidemioloogilistest uuringutest, kui prostaglandiini inhibiitoreid on kasutatud raseduse varases staadiumis, viitavad nurisünnituse suurenenud riskile ning samuti südame väärarengule ja gastroskiisile. Südame väärarengu absoluutne risk suurenes vähem kui 1%-lt 1,5%-le. Arvatavalt suureneb risk sõltuvalt annuse suurusest ja ravi kestvusest. Loomadel on prostaglandiini sünteesi inhibiitorite kasutamise tulemusel suurenenud siirdamiseelne- ja järgne hukkumine ning embrüo/loote suremus. Lisaks on teatatud loomadel erinevate väärarengute, sealhulgas kardiovaskulaarsete väärarengute juhtude suurenemisest, kui prostaglandiini sünteesi inhibiitoreid on manustatud organogeneetilisel perioodil. Alates 20. rasedusnädalast võib diklofenaki kasutamine põhjustada loote neerufunktsiooni häiretest tingitud oligohüdramnioni. See võib tekkida kohe pärast ravi alustamist ja on ravi lõpetamisel tavaliselt pöörduv. Lisaks on teatatud arterioosjuha ahenemisest pärast ravi teisel trimestril, mis enamasti taandus pärast ravi lõpetamist. Seetõttu ei tohi raseduse esimesel ja teisel trimestril diklofenakki kasutada, välja arvatud äärmisel vajadusel. Juhul kui rasestuda sooviv naine või juba rase naine kasutab raseduse esimesel või teisel trimestril diklofenakki, tuleb annus hoida nii madal kui võimalik ja ravikestus nii lühike kui võimalik. Raseduse kolmandal trimestril võib prostaglandiinide sünteesi inhibiitorite kasutamine põhjustada lootel:

  • kardiopulmonaarset toksilisust (arterioosijuha enneaegne ahenemine/sulgumine ja pulmonaalne hüpertensioon);
  • neerude funktsioonihäireid (vt eespool);

emale ja vastsündinule raseduse lõpus:

  • võimalikku veritsusaja pikenemist, hüübimisvastast toimet, mis võib ilmneda ka väga väikest koguste korral;
  • emakakontraktsioonide pärssimist, mille tulemusena võib sünnitus edasi lükkuda või pikeneda.

Seetõttu on diklofenaki kasutamine raseduse kolmandal trimestril vastunäidustatud.

Imetamine Sarnaselt teiste MSPVA-dega imendub diklofenak rinnapiima väikestes kogustes. Sellepärast ei tohi kõrvaltoimete vältimiseks vastsündinul diklofenakki rinnaga toitmise ajal manustada.

Fertiilsus Sarnaselt teiste MSPVA-dega võib diklofenaki kasutamine kahjustada naise viljakust ning ei ole rasestuda soovivatele naistele soovitatav Naised, kellel on probleeme rasestumisega või kellele tehakse viljakusuuringuid, peaksid kaaluma Diclaci kasutamise lõpetamist.

4.7 Toime reaktsioonikiirusele

Nägemishäirete, pearingluse, peapöörituse, uimasuse või teiste kesknärvisüsteemi häirete korral diklofenaki kasutamise ajal tuleb hoiduda autojuhtimisest ja masinatega töötamisest.

4.8 Kõrvaltoimed

Kokkuvõttev kõrvaltoimete tabel. Kliinilistest uuringutest ja/või spontaansetest teadetest kirjanduses teatatud kõrvaltoimed (tabel 1) on järjestatud MedDRA organsüsteemide klasside kaupa. Igas organsüsteemi klassis on kõrvaltoimed toodud tõsiduse järjekorras alates kõige sagedamast. Igas esinemissageduse kategoorias on kõrvaltoimed toodud esinemissageduse vähenemise järjekorras. Kõrvaltoimete esinemissageduse kategooriad põhinevad järgmisel konventsioonil (CIOMS III): väga sage (> 1/10); sage (≥ 1/100 kuni < 1/10); aeg-ajalt (≥ 1/1000 kuni < 1/100); harv (≥ 1/10 000 kuni < 1/1000); väga harv (< 1/10 000), teadmata (ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel).

Järgmised kõrvaltoimed hõlmavad diklofenaki süstelahuse ja/või teiste diklofenaki ravimvormide nii lühi- kui ka pikaajalisel kasutamisel tekkinud kõrvaltoimeid.

Tabel 1 - Kõrvaltoimed Infektsioonid ja infestatsioonid Väga harv: süstekoha abstsess

Vere ja lümfisüsteemi häired Väga harv: srombotsütopeenia, leukopeenia, aneemia (sh hemolüütiline ja Immuunsüsteemi häired Harv: ülitundlikkus, anafülaktiline ja anafülaktoidne reaktsioon (sh Väga harv: angioödeem (sh näoturse) Psühhiaatrilised häired Väga harv: desorientatsioon, depressioon, unetus, hirmuunenäod, ärrituvus, Närvisüsteemi häired Sage: peavalu, pearinglus Harv: unisus Väga harv: tundlikkushäired, mäluhäired, krambid, ärevus, treemor, aseptiline Silma kahjustused Väga harv: nägemiskahjustus, hägune nägemine, kahelinägemine Kõrva ja labürindi kahjustused Sage: peapööritus Väga harv: tinnitus, kuulmiskahjustus Südame häired Aeg-ajalt: müokardiinfarkt, südamepuudulikkus, südamekloppimine, valu rinnus Teadmata: Kounise sündroom Vaskulaarsed häired Väga harv: hüpertensioon, vaskuliit Respiratoorsed, rindkere ja mediastiinumi häired Harv: astma (sh düspnoe) Väga harv: Pneumoniit

Seedetrakti häired Sage: iiveldus, oksendamine, kõhulahtisus, düspepsia, kõhuvalu, meteorism, Harv: gastriit, seedetrakti verejooks, veriokse, hemorraagiline diarröa, veriroe, Väga harv: koliit (sh hemorraagiline koliit ja haavandilise koliidi või Crohni tõve Maksa ja sapiteede häired Sage: transaminaaside aktiivsuse suurenemine Harv: hepatiit, ikterus, maksakahjustus Väga harv: fulminantne hepatiit, maksanekroos, maksapuudulikkus Naha ja nahaaluskoe kahjustused Sage: lööve Harv: urtikaaria Väga harv: bulloosne dermatiit, ekseem, erüteem, multiformne erüteem, Stevensi- Teadmata: fikseerunud ravimilööve, generaliseerunud bulloosne fikseeritud Neerude ja kuseteede häired Väga harv: äge neerukahjustus (äge neerupuudulikkus), hematuuria, proteinuuria, Üldised häired ja manustamiskoha reaktsioonid Sage: süstekoha reaktsioon süstekohal, süstekoha valu, süstekoha induratsioon Harv: tursed, süstekoha nekroos

* Sagedus „aeg-ajalt“ pikaajalise ravi korral suure annusega (150 mg ööpäevas) Kõrvaltoimed, mis on registreeritud turuletulekujärgse kogemuse käigus (esinemissagedus teadmata)

Turuletulekujärgse kogemuse käigus on selgunud järgmine diklofenaki kõrvaltoime. Kuna teave selle kõrvaltoime kohta on saadud määratlemata suurusega rühma vabatahtlikest kõrvaltoime teatistest, siis ei ole selle esinemissagedust võimalik usaldusväärselt hinnata, mistõttu see liigitatakse teadmata esinemissagedusega kõrvaltoimeks. Tabel 0-2. Kõrvaltoimed, mis on registreeritud turuletulekujärgse kogemuse käigus (esinemissagedus teadmata)

Süstekoha reaktsioonid Naha medikamentoosne emboolia (embolia cutis medicamentosa ehk Nicolau sündroom)

Arteriaalsed trombootilised tüsistused Kliiniline uuring ja epidemioloogilised andmed näitavad järjekindlalt diklofenaki kasutamisega seotud arteriaalsete trombootiliste tüsistuste (nt südamelihaseinfarkt või insult) suurenenud riski, eriti suure annuse (150 mg ööpäevas) ja pikaajalise ravi korral. (Vt lõik 4.3 ja lõik 4.4).

Toimed nägemisele Nägemishäired, nagu nägemiskahjustus, nägemise hägustumine või kahelinägemine, näivad olevat MSPVR-ide ravimiklassile omased toimed ja on ravi katkestamisel tavaliselt pöörduvad. Nägemishäirete tõenäoline mehhanism on prostaglandiinide ja teiste seotud ühendite sünteesi inhibeerimine, mis muudavad võrkkesta verevoolu regulatsiooni, põhjustades nägemises

potentsiaalseid muutusi. Kui sellised sümptomid esinevad ravi ajal diklofenakiga, võib muude põhjuste välistamiseks kaaluda oftalmoloogilist läbivaatust.

Võimalikest kõrvaltoimetest teatamine Ravimi võimalikest kõrvaltoimetest on oluline teatada ka pärast ravimi müügiloa väljastamist. See võimaldab jätkuvalt hinnata ravimi kasu/riski suhet. Tervishoiutöötajatel palutakse kõigist võimalikest kõrvaltoimetest teatada www.ravimiamet.ee kaudu.

4.9 Üleannustamine

Sümptomid Diklofenaki üleannustamisel puudub tüüpiline kliiniline pilt. Üleannustamine võib põhjustada järgmisi sümptomeid nagu oksendamine, seedetrakti verejooks, kõhulahtisus, pearinglus, tinnitus või krambid. Raske mürgistuse korral on võimalikud äge neerupuudulikkus ja maksafunktsiooni kahjustus.

Ravi MSPVA-de, sh diklofenaki ägeda mürgistuse ravi, seisneb toetavates meetmetes ja sümptomaatilises ravis. Tüsistuste, nt tekkinud hüpotensiooni, neerupuudulikkuse, krambihoogude, seedetrakti häire ja hingamisdepressiooni puhul tuleb kasutada toetavat ja sümptomaatilist ravi.

Ulatusliku valguga seondumise ja ekstensiivse metabolismi tõttu ei ole spetsiaalsetest ravivõtetest, nagu diureesi forsseerimine, dialüüs või hemoperfusioon, tõenäoliselt abi MSPVA-de, sh diklofenaki organismist väljutamisel.

5. FARMAKOLOOGILISED OMADUSED

5.1 Farmakodünaamilised omadused

Farmakoterapeutiline rühm: mittesteroidsed põletiku- ja reumavastased ained; äädikhappe derivaadid ja sarnased ained, ATC kood: M01AB05

Toimemehhanism Diclac sisaldab diklofenaknaatriumi, mittesteroidset koostisainet, millel on väljendunud reuma-, põletiku- ja valuvastased ning palavikku langetavad omadused. Toimemehhanismi aluseks peetakse katseliselt tõestatud prostaglandiinide sünteesi inhibeerimist. Prostaglandiinid mängivat suurt rolli põletiku, valu ja palaviku põhjustajatena. In vitro ei pärsi diklofenaknaatrium proteoglükaani biosünteesi kõhres, kui kontsentratsioon on ekvivalentne inimesel saavutatud kontsentratsiooniga.

Farmakodünaamilised toimed Reumaatiliste haiguste korral ilmneb diklofenaki põletikuvastaste ja valuvaigistavate omaduste abil kliiniline ravivastus, mida iseloomustavad selliste nähtude ja sümptomite leevendumine nagu valu rahuolekus, valu liikumisel, hommikune jäikus ja liigeste turse, aga ka funktsiooni paranemine.

Traumajärgsete ja postoperatiivsete põletikuseisundite puhul leevendab diklofenak kiiresti nii spontaanset valu kui ka valu liikumisel ja vähendab põletikulist turset ning haavaturset.

Kliinilistes uuringutes on ka leitud, et diklofenakil on väljendunud valuvastane toime mõõduka ja tugeva mittereumaatilise päritoluga valu puhul.

Samuti on tõestatud, et diklofenakil on soodne toime migreenihoo korral.

Kui diklofenaki kasutatakse koos opioididega postoperatiivse valu kupeerimisel, vähendab diklofenak oluliselt vajadust opioidide järele.

Diklofenaki ampullid on eriti kohased põletikuliste ja degeneratiivsete reumaatiliste haiguste esialgseks raviks ning mittereumaatilise päritoluga valulike seisundite raviks.

5.2 Farmakokineetilised omadused

Imendumine Pärast 75 mg diklofenaki manustamist intramuskulaarse süste teel leiab imendumine aset kohe ning keskmine kontsentratsioon plasmas, mis on ligikaudu 2,5 mikrogrammi/ml (8 mikromol/l), saavutatakse ligikaudu 20 minuti pärast. Kui 75 mg diklofenakki manustatakse intravenoosse infusioonina rohkem kui 2 tunni jooksul, on maksimaalne kontsentratsioon plasmas ligikaudu 1,9 mikrogrammi/ml (5,9 mikromol/l). Lühema kestusega infusiooni järel on kontsentratsioon plasmas suurem, samas kui pikemaajalisel infusioonil saabub infusioonikiirusega proportsionaalne platookontsentratsioon 3 kuni 4 tunni möödudes. Kui tippkontsentratsioon on saavutatud, väheneb intramuskulaarse süste korral sisaldus plasmas kiiresti, mis on kontrastis gastroresistentsete tablettide või suposiidide manustamisega.

Kontsentratsioonikõvera alune pindala AUC on intramuskulaarse või intravenoosse manustamise järel ligikaudu poole suurem kui pärast suukaudset või rektaalset manustamist, sest ligikaudu pool suukaudselt või rektaalselt manustatud diklofenaki kogusest metaboliseerub maksa esmakordsel läbimisel (esmase maksapassaaži toime).

Farmakokineetilised omadused ei muutu pärast korduvat manustamist. Soovitatavatest manustamisintervallidest kinnipidamisel kumuleerumist ei esine.

Jaotumine 99,7% diklofenakist seondub seerumi valkudega, peamiselt albumiiniga (99,4%). Arvestuslik näiv jaotusruumala on 0,12 kuni 0,17 l/kg.

Diklofenak tungib sünoviaalvedelikku, kus maksimaalne kontsentratsioon on mõõdetud 2 kuni 4 tundi pärast maksimaalse kontsentratsiooni saabumist plasmas. Sünoviaalvedelikus on näiv eritumise poolväärtusaeg 3 kuni 6 tundi. Kaks tundi pärast maksimaalse kontsentratsiooni saabumist plasmas on toimeaine kontsentratsioon sünoviaalvedelikus juba suurem kui plasmas ja see jääb suuremaks kuni 12 tunniks.

Ühel imetaval emal tuvastati diklofenaki väike kontsentratsioon (100 ng/ml) rinnapiimas. Rinnapiima saava imiku poolt alla neelatav kogus on hinnanguliselt ekvivalentne annusega 0,03 mg/kg päevas. Biotransformatsioon/metabolism Diklofenaki biotransformatsioon toimub osaliselt puutumatu molekuli glükuronidatsiooni teel, kuid peamiselt üksik- ja multihüdroksüleerumise ning metoksüleerumise teel, mille tulemuseks on mitmed fenoolmetaboliidid (3'-hüdroksü-, 4'-hüdroksü-, 5-hüdroksü-, 4',5-dihüdroksü- ja 3'-hüdroksü-4'- metoksü-diklofenak), millest enamik konjugeeritakse glükuroniidkonjugaatideks. Kaks nendest fenoolmetaboliitidest on bioloogiliselt aktiivsed, kuid palju vähemal määral kui diklofenak.

Eritumine Diklofenaki kogu süsteemne kliirens plasmast on 263 ± 56 ml/min (keskmine väärtus ± SD). Lõplik poolväärtusaeg plasmas on 1 kuni 2 tundi. Neljal metaboliidil, millest 2 on aktiivsed, on samuti lühike poolväärtusaeg - 1 kuni 3 tundi. Üks metaboliit, 3’-hüdroksü-4-metoksü-diklofenak, omab palju pikemat poolväärtusaega plasmas. See metaboliit on siiski praktiliselt inaktiivne.

Ligikaudu 60% manustatud annusest eritub uriiniga intaktse molekuli glükuroniidkonjugaadi ja metaboliitidena, millest enamus on samuti konverteeritud glükuroniidkonjugaatideks. Muutumatu toimeainena eritub vähem kui 1%. Ülejäänud annus elimineeritakse metaboliitidena sapi ja väljaheitega.

Lineaarsus/mittelineaarsus

Imendunud kogus on lineaarne annuse suurusega.

Patsientide erirühmad Ravimi imendumise, metabolismi ja eritumise suhtes ei ole täheldatud olulisi vanusest sõltuvaid erinevusi. Kuid mõnel eakal patsiendil põhjustas 15-minutiline veenisisene infusioon 50% kõrgema plasmakontsentratsiooni, kui oli eeldatav noorte tervete isikute andmete põhjal.

Neerukahjustus Neerukahjustusega patsientidel ei saa üksikannuse kineetika põhjal järeldada muutumatu toimeaine kuhjumist, kui rakendatakse tavapärast annustamisskeemi. Kui kreatiniini kliirens on väiksem kui 10 ml/min, on hüdroksümetaboliitide arvestuslik püsikontsentratsioon plasmas ligikaudu 4 korda suurem kui normaalsetel isikutel. Sellele vaatamata erituvad metaboliidid lõpuks sapi kaudu.

Maksakahjustus Kroonilise hepatiidi või mitte-dekompenseeritud maksatsirroosiga patsientidel on diklofenaki farmakokineetika ja metabolism samasugused kui ilma maksahaiguseta patsientidel.

5.3 Prekliinilised ohutusandmed

Diklofenaki akuutse ja kroonilise toksilisuse, genotoksilisuse, mutageensuse ja kartsinogeensuse prekliinilised uuringud ei ole näidanud ettenähtud terapeutilises annuses kahjulikku toimet inimesele. Standardsetes prekliinilistes loomkatsetes ei avaldanud diklofenak hiirtele, rottidele ega küülikutele teratogeenset toimet.

Diklofenak ei avaldanud mõju rottide viljakusele. Välja arvatud minimaalne toksiline toime lootele emasloomale toksilise annuse juures, ei mõjutanud see järglaste pre-, peri- ega postnataalset arengut.

MSPVA (sealhulgas diklofenak) manustamine pärssis küülikutel ovulatsiooni ning implantatsiooni ja platsenta moodustumist rotil ja põhjustas enneaegse arterioosjuha sulgumise tiinel rotil. Rotil seostati diklofenaki emasloomale toksilisi annuseid düstookia, pikenenud gestatsiooni, loote vähenenud elulemuse ja emakasisese kasvu peetumisega. Diklofenaki nõrgad toimed nii reproduktiivsuse parameetritele ja sünnitusele kui ka arterioosjuha emakasisesele ahenemisele on seotud selle klassi prostaglandiini sünteesi inhibiitorite farmakoloogiliste tagajärgedega (vt lõigud 4.3 ja 4.6).

6. FARMATSEUTILISED ANDMED

6.1 Abiainete loetelu

Atsetüültsüsteiin Bensüülalkohol Mannitool (E421) Naatriumhüdroksiid Propüleenglükool Süstevesi

6.2 Sobimatus

Seda ravimpreparaati ei tohi teiste süstelahustega segada. Intravenoosse infusioonilahuse valmistamiseks tuleb diklofenaknaatriumi süstelahus lahjendada 0,9% füsioloogilise lahuse või 5% glükoosilahusega, mis on puhverdatud naatriumbikarbonaadi lahusega.

6.3 Kõlblikkusaeg

2 aastat

6.4 Säilitamise eritingimused

Hoida temperatuuril kuni 25 ºC. Hoida originaalpakendis, valguse eest kaitstult.

6.5 Pakendi iseloomustus ja sisu

Pakendis on ampullid, milles on 3 ml süstelahust: 5 või 50 ampulli pakendis

6.6 Erihoiatused ravimpreparaadi hävitamiseks

Diclac süstelahuse ampullid on mõeldud ühekordseks kasutamiseks. Avada aseptilistes tingimustes. Mitte segada teiste süstelahustega. Valmislahus tuleb manustada kohe. Infusioonilahust ei tohi pärast manustamiskõlblikuks muutmist säilitada.

7. MÜÜGILOA HOIDJA

Sandoz d.d. Verovškova 57 SI-1000 Ljubljana Sloveenia

8. MÜÜGILOA NUMBER

280799

9. ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE / MÜÜGILOA UUENDAMISE KUUPÄEV

Müügiloa esmase väljastamise kuupäev: 28.10.1999 Müügiloa viimase uuendamise kuupäev: 28.01.2015

10. TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV

September 2025


RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE

1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS

Diclac 50 mg/g geel

2. KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS

Üks gramm geeli sisaldab 50 mg diklofenaknaatriumi. INN. Diclofenacum

Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1

3. RAVIMVORM

Geel. Selge, värvitu või kahvatukollane, läbipaistev, ühtlane, alkoholilõhnaga geel.

4. KLIINILISED ANDMED

4.1 Näidustused

Valu paikne leevendamine pehmete kudede valulike ja põletikuliste seisundite korral täiskasvanutel ja üle 14-aastastel noorukitel.

4.2 Annustamine ja manustamisviis

Annustamine Diclac 50 mg/g geel kantakse 2 korda päevas lokaalselt nahale ja hõõrutakse kergelt sisse. Vajalik ravimi kogus sõltub valutava piirkonna suurusest. Tavaliselt on piisavaks koguseks 2...4 g diklofenak- geeli (kirsi kuni kreeka pähkli suurusele vastav kogus geeli), millega ravida ligikaudu 400...800 cm2 suurust nahapiirkonda). Ravi kestus sõltub näidustusest ja ravivastusest. On soovitatav, et ravi hinnatakse uuesti 2 nädala tagant. Patsientide eripopulatsioonid

Alla 14-aastased lapsed Diklofenaki geeli soovitatavad annused ja näidustused lastel ei ole kindlaks tehtud.

Üle 14-aastased noorukid Kui ravimi kasutamine on vajalik kauem kui 7 päeva või kui sümptomid halvenevad, tuleb patsiendile/lapsevanemale soovitada arstiga nõu pidada.

Eakad (65-aastased ja vanemad) Pole tõendeid, et soovitada eakatele erinevaid annuseid kui noorematele patsientidele või kõrvaltoimed erineksid neil võrreldes nooremate patsientidega.

Neerukahjustus Pole tõendeid, et soovitada neerukahjustusega patsientidel annust kohandada.

Maksakahjustus Pole tõendeid, et soovitada maksakahjustusega patsientidel annust kohandada.

Manustamisviis Diclac geel kantakse õhukese kihina ravi vajavale kehapinnale ja hõõrutakse kergelt naha sisse. Pärast ravimi pealekandmist tuleb käsi paberrätikuga pühkida ja seejärel pesta, v.a juhul, kui käed on ravitav kehapiirkond. Kui kogemata kantakse liiga palju geeli, tuleb üleliigne geel paberrätikuga ära pühkida. Paberrätik tuleb visata olmeprügi hulka, et vältida ravimi sattumist veekeskkonda. Enne sideme peale panemist tuleb geelil lasta paar minutit nahal kuivada.

4.3 Vastunäidustused

  • Ülitundlikkus toimeaine või lõigus 6.1 loetletud mis tahes abiaine suhtes.
  • Diklofenaki geel on vastunäidustatud patsientidele, kellel atsetüülsalitsüülhape või teised mittesteroidsed põletikuvastased ained (MSPVA-d) kutsuvad esile astma-, urtikaaria- või ägeda riniidi hooge (vt lõigud 4.4 ja 4.8).
  • Raseduse viimane trimester (vt lõik 4.6 ).
  • Alla 14-aastased lapsed.

4.4 Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel

Üldised soovitused Võrreldes patsientidega, kes manustavad diklofenakki suukaudselt, on paikselt manustatava diklofenaki kasutamise korral süsteemsete kõrvaltoimete esinemise tõenäosus väike. Aga kui diklofenaki geeli manustatakse suhteliselt suurele nahapinnale ja pikema aja jooksul, ei saa süsteemsete kõrvaltoimete esinemist välistada. Kui kavandatakse sellist kasutamist, tuleb vaadata süsteemselt kasutatavate diklofenaki ravimvormide pakendi infolehti.

Diklofenaki geeli tohib manustada ainult tervele ja kahjustamata nahapinnale (kus puuduvad avatud haavad või vigastused). Kokkupuudet silmade või limaskestadega tuleb vältida.

Nahalööbe tekkimisel tuleb ravi katkestada.

Diklofenaki geeli võib kasutada koos mitteoklusiivse sidemega, kuid seda ei tohi kasutada koos õhku mitteläbilaskva rõhksidemega.

Patsiente tuleb hoiatada, et ravitavat nahapiirkonda tuleb kaitsta liigse päikesevalguse eest, vähendamaks riski väga harva esineda võiva valgustundlikkuse reaktsiooni tekkeks.

Diklofenaki geeli ei tohi alla neelata.

4.5 Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed

Kuivõrd diklofenaki süsteemne imendumine nahapinnale manustamise järel on väga väike, on koostoimete tekkimine ebatõenäoline.

4.6 Fertiilsus, rasedus ja imetamine

Võrreldes suukaudselt manustatavate ravimvormidega on diklofenaki süsteemne imendumine pärast paikset manustamist madalam. Soovitused seoses kogemusega süsteemsete MSPVA-de kasutamisel on järgmised:

Rasedus Prostaglandiinide sünteesi inhibeerimine võib ebasoodsalt mõjutada raseduse kulgu ja/või embrüo/loote arengut. Andmed epidemioloogilistest uuringutest kui prostaglandiini inhibiitoreid on kasutatud raseduse varases staadiumis viitavad nurisünnituse suurenenud riskile ning samuti südame väärarengule ja gastroskiisile. Südame väärarengu absoluutne risk suurenes vähem kui 1%-lt 1,5%-le.

Puuduvad kliinilised andmed Diclac geeli kasutamise kohta raseduse ajal. Isegi kui toimeaine süsteemne toime on võrreldes suukaudse manustamisega väiksem, ei ole teada kas Diclac geeli

süsteemne kokkupuude pärast paikset manustamist on embrüole/lootele kahjulik. Raseduse esimese ja teise trimestri ajal ei tohi Diclac geeli ilma tungiva vajaduseta kasutada. Kasutamise korral tuleb kasutada võimalikult väikest annust ja ravi kestus peab olema võimalikult lühike.

Raseduse kolmanda trimestri ajal võib prostaglandiini sünteesi inhibiitorite, sealhulgas diklofenak, süsteemne kasutamine põhjustada loote kardiopulmonaalset ja neerutoksilisust. Raseduse lõpus kasutamine võib emal ja lapsel põhjustada veritsusaja pikenemist ning sünnituse edasi lükkumist. Seetõttu on Diclac geeli kasutamine raseduse viimases trimestris vastunäidustatud (vt lõik 4.3).

Arvatavalt suureneb risk sõltuvalt annuse suurusest ja ravi kestusest. Loomadel on prostaglandiini sünteesi inhibiitorite kasutamise tulemusel suurenenud siirdamiseelne- ja järgne hukkumine ning embrüo/loote suremus.

Lisaks on teatatud loomadel erinevate väärarengute, sealhulgas kardiovaskulaarsete väärarengute juhtude suurenemisest, kui prostaglandiini sünteesi inhibiitoreid on manustatud organogeneetilisel perioodil. Raseduse esimesel ja teisel trimestril ei tohi diklofenakki kasutada, välja arvatud äärmisel vajadusel. Juhul kui rasestuda sooviv naine või juba rase naine kasutab raseduse esimesel või teisel trimestril diklofenakki, tuleb annus hoida nii madal kui võimalik ja ravikestus nii lühike kui võimalik.

Kolmandal trimestril võib prostaglandiinide sünteesi inhibiitorite kasutamine põhjustada lootele:

  • kardiopulmonaalset toksilisust (arterioosijuha enneaegne sulgumine ja pulmonaalne hüpertensioon);
  • neerude funktsioonihäired, mis võivad areneda neerupuudulikkuseks koos oligohüdramnioniga. Loote neerukahjustuse ja järgneva oligohüdramnioni riski on täheldatud MSPVR-ide (sealhulgas diklofenaki) kasutamisel alates raseduse 20. nädalast.

emale ja vastsündinule raseduse lõpus:

  • võimalikku veritsusaja pikenemist; hüübimisvastast toimet, mis võib ilmneda ka väga väikeste koguste korral;
  • emakakontraktsioonide pärssimine, mille tulemusena sünnitus lükkub edasi või pikeneb.

Seetõttu on diklofenaki kasutamine raseduse kolmandal trimestril vastunäidustatud.

Imetamine Ei ole teada, kas paikse toimega diklofenak eritub inimese rinnapiima ja seetõttu ei soovitata kasutada diklofenak-geeli imetamise ajal. Kui diklofenak-geeli kasutamine on imetamise ajal vältimatult vajalik, siis ei tohi seda manustada rindadele ega suurtele nahapindadele, samuti ei tohi seda kasutada pika aja vältel.

4.7 Toime reaktsioonikiirusele

Diklofenaki kutaanne manustamine ei mõjuta autojuhtimise ja masinate käsitsemise võimet.

4.8 Kõrvaltoimed

Kõrvaltoimete kokkuvõte Kõrvaltoimed kliinilistest uuringutest, turuletulekujärgsetest ja kirjanduses avaldatud teatistest (vt allpool) on loetletud MedRA organsüsteemi klasside alusel. Igas organsüsteemi klassis on kõrvaltoimed toodud esinemissageduse järgi, kusjuures kõige sagedamad on toodud esimesena. Igas esinemissageduse kategoorias on kõrvaltoimed toodud raskuse vähenemise järjekorras. Kõrvaltoimete esinemissageduste kokkuleppeline kategooria: Väga sage (≥ 1/10) Sage (≥ 1/100 kuni < 1/10) Aeg-ajalt (≥ 1/1000 kuni < 1/100) Harv (≥ 1/10 000 kuni < 1/1000) Väga harv (< 1/10 000), sealhulgas üksikjuhud

Paikselt manustatud diklofenaki süsteemne imendumine on väga madal ja sellest tulenevalt on diklofenaki sisaldus plasmas samuti väga madal võrreldes diklofenaki suukaudse manustamisega. Süsteemsete kõrvaltoimete (nagu seedetrakti, maksa või neerude häired, bronhospasm) tekkimise tõenäosus on seega väga väike võrreldes suukaudse manustamisega. Kui diklofenakki kasutatakse suurtel nahapindadel ja pikaajaliselt, võivad kõrvaltoimed siiski esineda.

Infektsioonid ja infestatsioonid Väga harv: pustuloosne lööve

Immuunsüsteemi häired Väga harv: ülitundlikkus (sh urtikaaria), angioödeem

Respiratoorsed, rindkere ja mediastiinumi häired Väga harv: astma

Naha ja nahaaluskoe kahjustused Sage: dermatiit (sh kontaktdermatiit), lööve, erüteem, ekseem, sügelus Harv: bulloosne dermatiit Väga harv: fotosensitiivne reaktsioon Teadmata: põletustunne manustamiskohal

Võimalikest kõrvaltoimetest teatamine Ravimi võimalikest kõrvaltoimetest on oluline teatada ka pärast ravimi müügiloa väljastamist. See võimaldab jätkuvalt hinnata ravimi kasu/riski suhet. Tervishoiutöötajatel palutakse kõigist võimalikest kõrvaltoimetest teatada www.ravimiamet.ee kaudu.

4.9 Üleannustamine

Paikselt kasutatava diklofenaki süsteemne imendumine on vähene, mistõttu on üleannustamine väga ebatõenäoline.

Siiski võib diklofenak-geeli tahtmatu allaneelamise korral oodata diklofenaki tablettide üleannustamisega sarnaseid kõrvaltoimeid (üks 100 g tuub sisaldab ekvivalendina 1000 mg diklofenaknaatriumi).

Diklofenaki mürgistuse ravi on toetav ja sümptomaatiline. Tuleb kaaluda maoloputuse ning aktiivsöe kasutamist, eriti juhul kui ravimi sissevõtmisest on vähe aega möödas.

5. FARMAKOLOOGILISED OMADUSED

5.1 Farmakodünaamilised omadused

Farmakoterapeutiline rühm: mittesteroidsed põletikuvastased ained paikseks kasutamiseks ATC-kood: M02AA15

Toimemehhanism Diclac geeli toimeaine diklofenak on mittesteroidne põletiku- ja valuvastane ravim, millel on väljendunud reuma-, põletiku-, valuvastane ja palavikku alandav toime.

Diklofenaki prostaglandiinide biosünteesi pärssiv toime on eksperimentaalselt tõestatud ja seda peetakse diklofenaki toimemehhanismi oluliseks osaks.

Farmakodünaamilised omadused Traumaatilist või reumaatilist päritolu põletiku korral on näidatud, et diklofenak-geel leevendab valu, vähendab turset ja lühendab normaalse funktsiooni taastumisele kuluvat aega.

5.2 Farmakokineetilised omadused

Imendumine Naha kaudu imendunud diklofenaki kogus on proportsionaalne kontakti kestuse ja Diclac geeliga kaetava piirkonna suurusega ning sõltub paikselt manustatud kogusest ning naha hüdratatsioonist. 2,5 g diklofenak-geeli lokaalsel manustamisel 500 cm2 nahapinnale imendub ligikaudu 6% manustatud diklofenaki koguannusest, arvutatuna üldise renaalse eritumise alusel võrreldes diklofenaki tablettidega. 10-tunnine oklusioon (naha piirkonna, kuhu geel on kantud, õhukindel katmine) suurendab diklofenaki imendumist kolm korda.

Jaotumine Pärast diklofenak-geeli manustamist käe- ja põlveliigestele on diklofenaki kontsentratsioon mõõdetav plasmas, sünoviaalkoes ja -vedelikus. Maksimaalne plasmakontsentratsioon diklofenaki paiksel manustamisel jääb ligikaudu 100 korda madalamaks kui diklofenaki tablettide suukaudsel manustamisel. 99,7% diklofenakist seondub seerumi valkudega, peamiselt albumiiniga (99,4%).

Diklofenak kuhjub nahas, mis toimib reservuaarina, millest toimub ravimi pidev vabanemine nahaalustesse kudedesse. Sealt jaotub ja püsib diklofenak eelistatult sügavamates põletikulistes kudedes, nagu liigestes, kus teda leidub kuni 20 korda suuremas kontsentratsioonis kui vereplasmas.

Biotransformatsioon Diklofenaki biotransformatsioon toimub osalt intaktse molekuli glükuroniseerimise teel, kuid peamiselt ühe- ja mitmekordse hüdroksüleerumise teel, mille tulemuseks on mitmete fenoolmetaboliitide teke, millest enamik muundatakse glükuroniidkonjugaatideks. Kaks nendest fenoolmetaboliitidest on bioloogiliselt aktiivsed, kuigi palju väiksemal määral kui diklofenak.

Eritumine Diklofenaki kogu süsteemne kliirens plasmast on 263 ± 56 ml/min (keskmine väärtus ± SD). Plasma lõplik poolväärtusaeg on 1 kuni 2 tundi. Neljal metaboliidil, millest kaks on aktiivsed, on samuti lühike plasma poolväärtusaeg (1 kuni 3 tundi). Ühel metaboliidil, 3’-hüdroksü-4-metoksüdiklofenakil, on palju pikem poolväärtusaeg, kuid see metaboliit on praktiliselt inaktiivne. Diklofenak ja selle metaboliidid eritatakse peamiselt uriiniga.

Patsientide erirühmad

Neerukahjustusega patsiendid Neerukahjustusega patsientidel ei ole oodata diklofenaki ja selle metaboliitide kumuleerumist. Maksakahjustusega patsiendid Kroonilise hepatiidiga või mittedekompenseeritud tsirroosiga patsientidel on diklofenaki kineetika ja metabolism sarnased tervete patsientidega.

5.3 Prekliinilised ohutusandmed

Diklofenakiga tehtud ägeda toksilisuse ja korduva annustamise toksilisuse uuringud, samuti genotoksilisuse, mutageensuse ja kartsinogeensuse prekliinilised uuringud ettenähtud terapeutiliste annuste kasutamise korral ei ole näidanud kahjulikku toimet inimesele. Tõendeid diklofenaki teratogeense toime kohta hiirtele, rottidele või küülikutele ei leitud. Diklofenak ei mõjutanud täiskasvanud rottide fertiilsust. Järeltulijate pre-, peri- ja postnataalne areng ei olnud mõjutatud.

Diklofenak-geel oli erinevates uuringutes hästi talutav. Fototoksilist potentsiaali ei täheldatud ja diklofenak-geel ei põhjustanud naha sensitisatsiooni.

6. FARMATSEUTILISED ANDMED

6.1 Abiainete loetelu

Isopropüülalkohol Hüpromelloos Makrogoolglütseroolkokoaat Puhastatud vesi

6.2 Sobimatus

Ei kohaldata.

6.3 Kõlblikkusaeg

3 aastat. Kõlblikkusaeg pärast tuubi esmakordset avamist: 12 kuud.

6.4 Säilitamise eritingimused

Hoida temperatuuril kuni 25 °C.

6.5 Pakendi iseloomustus ja sisu

Tuub sisaldab 50 g või 100 g geeli. Seestpoolt lakitud alumiiniumtuub. Tuub on suletud valge PE- või PP-korgiga. Karbis on üks tuub.

6.6 Erihoiatused ravimpreparaadi hävitamiseks

Erinõuded puuduvad.

7. TEISESE MÜÜGILOA HOIDJA

First Pharma OÜ Härgmäe 20 13525 Tallinn Eesti

8. TEISESE MÜÜGILOA NUMBER

960818

9. TEISESE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE KUUPÄEV

06.03.2018

10. TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV

Aprill 2026


RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE

1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS

Diclac 23,2 mg/g geel

2. KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS

Üks gramm geeli sisaldab diklofenakki 23,2 mg diklofenakdietüülamiinina, mis vastab 20 mg diklofenaknaatriumile.

INN. Diclofenacum

Teadaolevat toimet omavad abiained: Üks gramm geeli sisaldab 50 mg propüleenglükooli (E 1520), 0,2 mg butüülhüdroksütolueeni (E 321), kuni 0,01 mg heksüülbensoaati, kuni 0,001 mg tsitraali ja kuni 0,001 mg eugenooli.

Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.

3. RAVIMVORM

Geel. Viskoosne valge iseloomuliku lõhnaga geel, mille pH on 6,5...8,0.

4. KLIINILISED ANDMED

4.1 Näidustused

Nõrga kuni mõõduka valu paikne lühiajaline sümptomaatiline ravi lihase ja liigese vigastuste (nt sporditraumad) korral, täiskasvanutel ja noorukitel alates 14 aasta vanusest.

4.2 Annustamine ja manustamisviis

Annustamine

Täiskasvanud ning 14-aastased ja vanemad noorukid Diclaci geeli kasutatakse kaks korda ööpäevas (eelistatavalt hommikul ja õhtul).

Sõltuvalt ravitava piirkonna suurusest on vaja kirsi kuni kreeka pähkli suurust kogust, mis vastab 2...4 g geelile (46,4...92,8 mg diklofenakdietüülamiini soola), mis vastab 40...80 mg diklofenaknaatriumile. Sellest piisab 400...800 cm2 suuruse ala raviks.

Maksimaalne ööpäevane koguannus on 8 mg geeli, mis vastab 185,6 mg-le diklofenak-N-etüületaanamiinile (mis vastab 160 mg-le diklofenaknaatriumile).

Ravi kestus sõltub sümptomitest, kaasuvast haigusest ja saavutatud kliinilisest ravivastusest.

Arstiga nõu pidamata ei tohi ravimit kasutada üle 7 päeva.

Kui sümptomid 7 päeva kestnud raviga ei parane või halvenevad, tuleb pidada nõu arstiga.

Eakad (65 aastat ja vanemad) Eakatel võib raviks kasutada tavapärast täiskasvanute annust. Võimalike kõrvaltoimete profiili tõttu

tuleb eakaid hoolikalt jälgida.

Neerukahjustus Neerukahjustusega patsientidel ei ole vaja annust vähendada.

Maksakahjustus Maksakahjustusega patsientidel ei ole vaja annust vähendada.

Lapsed Efektiivsuse ja ohutuse kohta alla 14-aastastel lastel ja noorukitel ei ole piisavalt andmeid (vt ka lõik 4.3).

Manustamisviis

Kutaanne.

Geel kantakse õhukese kihina ravitavatele kehaosadele ja masseeritakse õrnalt naha sisse. Kui ravitav piirkond ei ole käelabad, tuleb käed pärast paberrätikuga puhtaks pühkida ja seejärel pesta.

Kui nahale on kogemata kantud liiga palju geeli, tuleb liigne geel paberrätikuga ära pühkida.

Paberrätik tuleb kõrvaldada koos olmejäätmetega, et vältida kasutamata ravimi sattumist vesikeskkonda.

Enne sidemega katmist (vt ka lõik 4.4) tuleb geelil lasta mõni minut nahal kuivada.

4.3 Vastunäidustused

  • Ülitundlikkus toimeaine või lõigus 6.1 loetletud mis tahes abiainete suhtes.
  • Anamneesis ülitundlikkusreaktsioonid (nt astmahood, urtikaaria, angioödeem või äge riniit)

atsetüülsalitsüülhappe või mittesteroidsete põletikuvastaste ainete (MSPVA-de) suhtes.

  • Raseduse kolmas trimester.
  • Lapsed ja alla 14-aastased noorukid.

4.4 Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel

Süsteemsetekõrvaltoimete (diklofenaki süsteemsete ravimvormide korral) tekke võimalusega tuleb arvestada juhul, kui ravimit kasutatakse soovitatavast suuremates annustes ja pikema aja jooksul (vt lõik 4.2). Ravimit tohib kanda ainult tervele, kahjustamata, nahahaiguste ja -vigastuste tunnusteta nahale. Vältida tuleb ravimi sattumist silma või limaskestadele ning ravimit ei tohi manustada suu kaudu (vt lõigud 4.2 ja 4.3).

Kui ravi ajal diklofenakiga tekib nahalööve, tuleb ravi katkestada.

Ravi ajal võib tekkida valgustundlikkus, mis avaldub pärast päikesevalgusega kokkupuutumist nahareaktsioonidena.

Paikset diklofenakki võib kasutada koos mitteoklusiivse sidemega, aga mitte koos õhutiheda oklusiivse sidemega.

Mitte kasutada suurel kehapinnal. Kasutada paikselt ainult valutavatel kehaosadel.

Teave abiainete kohta Diclac geel sisaldab:

  • 50 mg/g propüleenglükooli (E1520), mis võib põhjustada nahaärritust;
  • 0,2 mg/g butüülhüdroksütolueeni (E321), mis võib põhjustada paikseid nahareaktsioone (nt kontaktdermatiiti) või silmade ja limaskestade ärritust;
  • kuni 0,01 mg/g heksüülbensoaati, mis võib põhjustada paikset ärritust;
  • lõhnaaineid tsitraali ja eugenooli, mis võivad põhjustada allergilist reaktsiooni. Peale selle, et ülitundlikel patsientidel võivad tekkida allergilised reaktsioonid, võib sensibilisatsioon ilmneda ka patsientidel, kes ei ole ülitundlikud.

4.5 Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed

Kuna süsteemne imendumine on diklofenaki paiksel manustamisel väga vähene, on koostoimete teke ettenähtud kasutamisel ebatõenäoline.

4.6 Fertiilsus, rasedus ja imetamine

Diklofenaki süsteemne kontsentratsioon pärast paikset manustamist on väiksem kui suukaudsete preparaatide kasutamisel. Süsteemsete MSPVA-de kasutamise kogemustel põhinevad soovitused on järgmised.

Rasedus Prostaglandiinide sünteesi inhibitsioon võib kahjustada rasedust ja/või loote arengut. Epidemioloogiliste uuringute andmed viitavad, et prostaglandiini sünteesi inhibiitorite kasutamine raseduse varases järgus suurendab raseduse katkemise ning südame väärarendite ja gastroskiisi riski. Kardiovaskulaarse väärarendi tekke absoluutne risk suurenes vähem kui 1%-lt ligikaudu 1,5%-ni. Risk eeldatavasti suureneb annuse suurenedes ja ravi pikenedes. Loomadel põhjustab prostaglandiini sünteesi inhibiitori manustamine sagenenud pre- ja postimplantatsioonilist lootesurma ning embrüofetaalset letaalsust. Veel on loomadel, kellele manustati organogeneesi perioodil prostaglandiini sünteesi inhibiitoreid, teatatud mitmesuguste (sh kardiovaskulaarsete) väärarendite suuremast esinemissagedusest (vt lõik 5.3).

Diclac geeli kasutamise kohta rasedatel kliinilised andmed puuduvad. Kuigi süsteemne ekspositsioon on suukaudse manustamisega võrreldes väiksem, ei ole teada, kas pärast diklofenaki paikset manustamist tekkiv süsteemne ekspositsioon võib olla lootele kahjulik. Diklofenakki ei tohi kasutada raseduse esimese ja teise trimestri ajal, välja arvatud juhul, kui see on hädavajalik. Kui seda kasutatakse, peab annus olema võimalikult väike ja ravi kestus võimalikult lühike.

Raseduse kolmandal trimestril võib prostaglandiinide süntetaasi inhibiitorite, sealhulgas diklofenaki süsteemne kasutamine kutsuda lootel esile kardiopulmonaalseid ja renaalseid toksilisi toimeid. Raseduse lõpus võib nii emal kui ka lapsel pikeneda veritsusaeg ning sünnitegevus võib edasi lükkuda. Seega on diklofenak raseduse viimasel trimestril vastunäidustatud (vt lõik 4.3). Imetamine Diklofenak eritub väikestes kogustes rinnapiima. Kuid diklofenaki geeli kasutamisel raviannustes ei ole siiski oodata mingit toimet rinnapiimatoidul olevale imikule. Kuna puuduvad kontrolliga uuringud imetavatel naistel, võib seda ravimit imetamise ajal kasutada ainult arsti soovitusel. Sel juhul ei tohi diklofenaki geeli kanda imetava naise rindadele, mujale suurtele nahapindadele ega pikema aja vältel.

4.7 Toime reaktsioonikiirusele

Paikselt kasutatav diklofenak ei mõjuta või mõjutab ebaoluliselt autojuhtimise ja masinate käsitsemise võimet.

4.8 Kõrvaltoimed

Kõrvaltoimed on järgnevalt loetletud organsüsteemi klasside ja esinemissageduste kaupa. Esinemissagedused on määratletud järgmiselt: väga sage (≥ 1/10), sage (≥ 1/100 kuni < 1/10), aeg- ajalt (≥ 1/1000 kuni < 1/100), harv (≥1/10 000 kuni < 1/1000); väga harv (< 1/10 000), teadmata (ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel). Igas sagedusrühmas on kõrvaltoimed loetletud tõsiduse

vähenemise järjekorras.

Infektsioonid ja infestatsioonid Väga harv Pustuloosne lööve Immuunsüsteemi häired Väga harv Ülitundlikkus (sh urtikaaria), angioödeem

Respiratoorsed, rindkere ja mediastiinumi häired Väga harv Astma Naha ja nahaaluskoe kahjustused Sage Dermatiit (sh kontaktdermatiit), lööve, erüteem, ekseem, sügelus Harv Bulloosne dermatiit Väga harv Fotosensitiivsusreaktsioon

Kui seda ravimit kantakse suurtele nahapindadele või kasutatakse pikema aja vältel, ei saa välistada süsteemsete kõrvaltoimete (nt neerude, maksa või seedetraktiga seotud kõrvaltoimed, süsteemsed ülitundlikkusreaktsioonid) tekke võimalust. Võimalikest kõrvaltoimetest teatamine Ravimi võimalikest kõrvaltoimetest on oluline teatada ka pärast ravimi müügiloa väljastamist. See võimaldab jätkuvalt hinnata ravimi kasu/riski suhet. Tervishoiutöötajatel palutakse kõigist võimalikest kõrvaltoimetest teatada www.ravimiamet.ee kaudu.

4.9 Üleannustamine

Kuna paiksel kasutamisel on diklofenaki süsteemne imendumine vähene, siis on üleannustamine ebatõenäoline. Kui kasutatud on soovitatavast annusest märksa suuremat geelikogust, tuleb geel nahalt eemaldada ja veega maha pesta.

Kui diklofenaki geeli on juhuslikult alla neelatud, siis võivad tekkida sarnased kõrvaltoimed nagu süsteemse diklofenaki üleannustamisel (üks 50 g tuub sisaldab toimeainet koguses, mis vastab 1000 mg diklofenaknaatriumile).

Kui pärast geeli juhuslikku neelamist tekivad märgatavad süsteemsed kõrvaltoimed, tuleb kasutada üldisi ravivõtteid, mida kasutatakse mittesteroidsete põletikuvastaste ravimite mürgistuste korral. Tuleb kaaluda maoloputust ja aktiivsöe kasutamist, eriti juhul, kui sissevõtmisest on möödas vähe aega.

Spetsiifilist antidooti ei teata.

5. FARMAKOLOOGILISED OMADUSED

5.1 Farmakodünaamilised omadused

Farmakoterapeutiline rühm: paikselt kasutatavad preparaadid liigese- ja lihasevalude korral, mittesteroidsed põletikuvastased ained paikseks kasutamiseks ATC-kood: M02AA15

Toimemehhanism Diklofenak on tugevatoimeline mittesteroidne põletikuvastane ravim. See avaldab ravitoimet peamiselt tsüklooksügenaas-2 (COX-2) inhibeerimise teel prostaglandiinide sünteesi pärssimise kaudu. Diklofenaki tõhusus on tõestatud loomkatsetes tavapärastel põletikumudelitel, kus see on pärssinud prostaglandiinide sünteesi. Inimesel leevendab diklofenak põletikust põhjustatud valu, turset ja palavikku. Veel inhibeerib diklofenak pöörduvalt ka ADP ja kollageeni indutseeritud trombotsüütide agregatsiooni.

Kliiniline efektiivus Kliinilises uuringus hüppeliigese nihestusega patsientidel (VOPO-P-307) vähendas 23,2 mg diklofenakdietüülamiini/g geel valu (liikumisel tekkiv valu). Esmane tulemusnäitaja, st VAS 4. päeval, vähenes 100 mm visuaalsel analoogskaalal 49 mm võrra patsientidel, keda raviti 23,2 mg diklofenak dietüülamiini/g geeliga, võrreldes 25 mm vähenemisega platseebot saanud patsientidel (p<0,0001). Mediaanaeg, mis kulus liikumisel tekkiva valu vähendamiseks 50% võrra, oli 4 päeva diklofenakgeeliga ja 8 päeva platseeboga (p<0,0001).

5.2 Farmakokineetilised omadused

Imendumine Naha kaudu imendunud diklofenaki kogus on võrdeline ravitava piirkonna suurusega ja sõltub nii manustatud koguannusest kui ka naha niisutatusest. Pärast diklofenakdietüülamiini soola sisaldava (23,2 mg/g) geeli paikset manustamist ligikaudu 400 cm2 suurusele nahapinnale oli toimeaine plasmakontsentratsiooni põhjal määratud süsteemse ekspositsiooni ulatus ekvivalentne neli korda ööpäevas manustatud diklofenaki 10 mg/g geeliga. Ekvivalentsete diklofenaknaatriumi annuste puhul oli diklofenaki suhteline biosaadavus (arvutatud AUC väärtuste suhte järgi) diklofenakdietüülamiini geeliga (23,2 mg/g) ravimise 7. päeval tabletiga võrreldes 4,5%. Imendumiskiirust ei mõjutanud ravitava piirkonna katmine niiskust ja auru läbilaskva sidemega.

Jaotumine Pärast paikse diklofenaki manustamist labakäe- ja põlveliigestele mõõdeti diklofenaki kontsentratsiooni plasmas, sünoviaalkoes ja sünoviaalvedelikus. Maksimaalne plasmakontsentratsioon oli ligikaudu 100 korda väiksem kui pärast sama koguse diklofenaki suukaudset manustamist.

99,7% diklofenakist seondub seerumivalkudega, peamiselt albumiiniga (99,4%).

Biotransformatsioon Diklofenaki biotransformatsioon toimub osaliselt intaktse molekuli glükuroonimise teel, kuid peamiselt ühe- ja mitmekordse hüdroksüülimise teel, mille tulemusel moodustub mitu fenoolset metaboliiti, millest enamik konverteeritakse glükuroniidkonjugaatideks. Kaks neist fenoolsetest metaboliitidest on bioloogiliselt aktiivsed, kuid palju vähemal määral kui diklofenak.

Eritumine Diklofenaki süsteemne kogukliirens plasmast on 263 ±56 ml/min. Terminaalne poolväärtusaeg plasmas on 1–2 tundi. Ka neljal metaboliidil, sealhulgas kahel aktiivsel metaboliidil, on plasmas lühike poolväärtusaeg, 1–3 tundi. Ühel metaboliidil – 3'-hüdroksü-4'-metoksüdiklofenakil – on pikem poolväärtusaeg, aga aine on praktiliselt inaktiivne. Diklofenak ja selle metaboliidid erituvad peamiselt uriiniga. Neeru- ja maksakahjustus Neerukahjustusega patsientidel ei eeldata diklofenaki ega selle metaboliitide kuhjumist.

Kroonilise hepatiidi või kompenseeritud tsirroosiga patsientidel on diklofenaki kineetika ja metabolism samasugused nagu ilma maksahaiguseta patsientidel.

5.3 Prekliinilised ohutusandmed

Farmakoloogilise ohutuse, genotoksilisuse ja kartsinogeensuse prekliiniliste uuringute andmed ei ole näidanud kahjulikku toimet inimesele, välja arvatud need, mida on selle ravimi omaduste kokkuvõtte teistes lõikudes juba kirjeldatud. Loomkatsetes avaldus süsteemselt manustatud diklofenaki krooniline toksilisus peamiselt seedetrakti kahjustuste ja haavanditena. Kaks aastat kestnud toksilisuse uuringus ilmnes diklofenakiga ravitavatel rottidel annusest sõltuv südametromboosi avaldumuse suurenemine.

Reproduktsioonitoksilisuse loomkatsetes pärssis süsteemselt manustatud diklofenak küülikutel ovulatsiooni ning mõjus rottidel kahjulikult implantatsioonile ja varasele embrüonaalsele arengule. Diklofenaki mõjul pikenes gestatsiooni- ja poegimisaeg. Diklofenaki embrüotoksilist toimet uuriti

kolmel loomaliigil (rott, hiir, küülik). Emasloomale toksiliste annuste korral täheldati lootesurma ja kasvupeetust. Olemasolevate mittekliiniliste andmete põhjal ei peeta diklofenakki teratogeenseks. Emasloomale toksilistest annustest väiksemad annused ei mõjutanud järglaste postnataalset arengut.

Keskkonnariski hindamine: Diklofenak on ohtlik veekeskkonnale (vt lõik 6.6).

6. FARMATSEUTILISED ANDMED

6.1 Abiainete loetelu

Propüleenglükool (E1520) Oleüülalkohol Isopropüülalkohol Butüülhüdroksütolueen (E321) Dietüülamiin Kerge vedel parafiin Makrogooltsetostearüüleeter Karbomeer 980 F Kokoüülkaprülokapraat Parfüümkreem 1876601 (sisaldab heksüülbensoaati, tsitraali, eugenooli) Puhastatud vesi

6.2 Sobimatus

Ei kohaldata.

6.3 Kõlblikkusaeg

2 aastat.

6.4 Säilitamise eritingimused

Hoida temperatuuril kuni 25 °C. Mitte hoida külmkapis. Mitte lasta külmuda.

6.5 Pakendi iseloomustus ja sisu

Geel on pakendatud lamineeritud alumiiniumist tuubi, millel on HDPE-st ülaosa ning mis on suletud kattega ja polüpropüleenist korgiga.

Pakendi suurused: 50 g, 100 g, 150 g ja 180 g tuubid. Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.

6.6 Erihoiatused ravimpreparaadi hävitamiseks ja käsitlemiseks

See ravimpreparaat võib olla keskkonnaohtlik (vt lõik 5.3).

Kasutamata ravimpreparaat või jäätmematerjal tuleb hävitada vastavalt kohalikele nõuetele.

7. MÜÜGILOA HOIDJA

Sandoz d.d. Verovškova 57 SI-1000 Ljubljana Sloveenia

8. MÜÜGILOA NUMBER (NUMBRID)

1195625

9. ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE / MÜÜGILOA UUENDAMISE KUUPÄEV

Müügiloa esmase väljastamise kuupäev: 09.04.2025

10. TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV

Mai 2025


RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE

1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS

Diclac 10 mg/g geel

2. KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS

Üks g geeli sisaldab 10 mg diklofenaknaatriumi. INN. Diclofenacum

Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.

3. RAVIMVORM

Geel. Värvitu või kergelt kollane geel.

4. KLIINILISED ANDMED

4.1 Näidustused

Täiskasvanud ja üle 14-aastased noorukid: Nõrga kuni mõõduka valu ja põletiku paikne sümptomaatiline leevendamine pehmete kudede valulike ja põletikuliste seisundite korral.

4.2 Annustamine ja manustamisviis

Annustamine Diclac 10 mg/g geel kantakse 3…4 korda päevas lokaalselt nahale ja hõõrutakse kergelt naha sisse. Vajalik ravimi kogus sõltub valutava piirkonna suurusest. Tavaliselt on piisavaks koguseks 2...4 g diklofenak-geeli (kirsi kuni kreeka pähkli suurusele vastav kogus geeli), millega ravida ligikaudu 400...800 cm2 suurust nahapiirkonda. Ravi kestus sõltub näidustusest ja ravivastusest. On soovitatav, et ravi hinnatakse uuesti 2 nädala tagant. Patsientide eripopulatsioonid

Alla 14-aastased lapsed Efektiivsuse ja ohutuseandmed kasutamiseks alla 14-aastastel lastel on piiratud (vt ka lõik 4.3).

Üle 14-aastased noorukid Kui ravimi kasutamine on vajalik kauem kui 7 päeva või kui sümptomid halvenevad, tuleb patsiendile/lapsevanemale soovitada arstiga nõu pidada.

Eakad (65-aastased ja vanemad) Pole tõendeid, et soovitada eakatele erinevaid annuseid kui noorematele patsientidele või kõrvaltoimed erineksid neil võrreldes nooremate patsientidega.

Neerukahjustus Pole tõendeid, et soovitada neerukahjustusega patsientidel annust kohandada.

Maksakahjustus Pole tõendeid, et soovitada maksakahjustusega patsientidel annust kohandada.

Manustamisviis Diclac geel kantakse õhukese kihina ravi vajavale kehapinnale ja hõõrutakse kergelt naha sisse. Pärast ravimi pealekandmist tuleb käsi paberrätikuga pühkida ja seejärel pesta, välja arvatud juhul, kui käed on ravitav kehapiirkond. Kui kogemata kantakse liiga palju geeli, tuleb üleliigne geel paberrätikuga ära pühkida. Paberrätik tuleb visata olmeprügi hulka, et vältida ravimi sattumist veekeskkonda. Enne sideme peale panemist tuleb geelil lasta paar minutit nahal kuivada.

4.3 Vastunäidustused

  • Ülitundlikkus toimeaine või lõigus 6.1 loetletud mis tahes abiaine suhtes.
  • Diklofenaki geel on vastunäidustatud patsientidele, kellel atsetüülsalitsüülhape või teised mittesteroidsed põletikuvastased ained (MSPVA-d) kutsuvad esile astma-, urtikaaria- või ägeda riniidi hooge (vt lõigud 4.4 ja 4.8 ).
  • Raseduse kolmas trimester (vt lõik 4.6).
  • Alla 14-aastased lapsed.

4.4 Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel

Üldised soovitused Võrreldes patsientidega, kes manustavad diklofenakki suukaudselt, on paikselt manustatava diklofenaki kasutamise korral süsteemsete kõrvaltoimete esinemise tõenäosus väike. Aga kui diklofenaki geeli manustatakse suhteliselt suurele nahapinnale ja pikema aja jooksul, ei saa süsteemsete kõrvaltoimete esinemist välistada. Kui kavandatakse sellist kasutamist, tuleb vaadata süsteemselt kasutatavate diklofenaki ravimvormide pakendi infolehti.

Diklofenaki geeli tohib manustada ainult tervele ja kahjustamata nahapinnale (kus puuduvad avatud haavad või vigastused). Kokkupuudet silmade või limaskestadega tuleb vältida.

Nahalööbe tekkimisel tuleb ravi katkestada.

Diklofenaki geeli võib kasutada koos mitteoklusiivse sidemega, kuid seda ei tohi kasutada koos õhku mitteläbilaskva rõhksidemega.

Patsiente tuleb hoiatada, et ravitavat nahapiirkonda tuleb kaitsta liigse päikesevalguse eest, vähendamaks riski väga harva esineda võiva valgustundlikkuse reaktsiooni tekkeks. Diklofenaki geeli ei tohi alla neelata.

4.5 Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed

Kuivõrd diklofenaki süsteemne imendumine nahapinnale manustamise järel on väga väike, on koostoimete tekkimine ebatõenäoline.

4.6 Fertiilsus, rasedus ja imetamine

Võrreldes suukaudselt manustatavate ravimvormidega on diklofenaki süsteemne imendumine pärast paikset manustamist madalam. Soovitused seoses kogemusega süsteemsete MSPVA-de kasutamisel on järgmised:

Rasedus Prostaglandiinide sünteesi inhibeerimine võib ebasoodsalt mõjutada raseduse kulgu ja/või embrüo/loote arengut. Andmed epidemioloogilistest uuringutest kui prostaglandiini inhibiitoreid on kasutatud raseduse varases staadiumis viitavad nurisünnituse suurenenud riskile ning samuti südame väärarengule ja gastroskiisile. Südame väärarengu absoluutne risk suurenes vähem kui 1%-lt 1,5%-le.

Puuduvad kliinilised andmed Diclac geeli kasutamise kohta raseduse ajal. Isegi kui toimeaine süsteemne toime on võrreldes suukaudse manustamisega väiksem, ei ole teada kas Diclac geeli süsteemne kokkupuude pärast paikset manustamist on embrüole/lootele kahjulik. Raseduse esimese ja teise trimestri ajal ei tohi Diclac geeli ilma tungiva vajaduseta kasutada. Kasutamise korral tuleb kasutada võimalikult väikest annust ja ravi kestus peab olema võimalikult lühike.

Raseduse kolmanda trimestri ajal võib prostaglandiini sünteesi inhibiitorite, sealhulgas diklofenak, süsteemne kasutamine põhjustada loote kardiopulmonaalset ja neerutoksilisust. Raseduse lõpus kasutamine võib emal ja lapsel põhjustada veritsusaja pikenemist ning sünnituse edasi lükkumist. Seetõttu on Diclac geeli kasutamine raseduse viimases trimestris vastunäidustatud (vt lõik 4.3).

Arvatavalt suureneb risk sõltuvalt annuse suurusest ja ravi kestvusest. Loomadel on prostaglandiini sünteesi inhibiitorite kasutamise tulemusel suurenenud siirdamiseelne- ja järgne hukkumine ning embrüo/loote suremus.

Lisaks on teatatud loomadel erinevate väärarengute, sealhulgas kardiovaskulaarsete väärarengute juhtude suurenemisest, kui prostaglandiini sünteesi inhibiitoreid on manustatud organogeneetilisel perioodil. Raseduse esimesel ja teisel trimestril ei tohi diklofenakki kasutada, välja arvatud äärmisel vajadusel. Juhul kui rasestuda sooviv naine või juba rase naine kasutab raseduse esimesel või teisel trimestril diklofenakki, tuleb annus hoida nii madal kui võimalik ja ravikestus nii lühike kui võimalik. Kolmandal trimestril võib prostaglandiinide sünteesi inhibiitorite kasutamine põhjustada lootele:

  • kardiopulmonaarset toksilisust (arterioosijuha enneaegne sulgumine ja pulmonaarne hüpertensioon); neerude funktsioonihäired, mis võib areneda neerupuudulikkuseks koos oligohüdramnioniga. Loote neerukahjustuse ja järgneva oligohüdramnioni riski on täheldatud MSPVR-ide (sealhulgas diklofenaki) kasutamisel alates raseduse 20. nädalast.

emale ja vastsündinule raseduse lõpus:

  • võimalikku veritsusaja pikenemist, hüübimisvastast toimet, mis võib ilmneda ka väga väikest koguste korral; emakakontraktsioonide pärssimine, mille tulemusel sünnitus lükkub edasi või pikeneb.

Seetõttu on diklofenaki kasutamine raseduse kolmandal trimestril vastunäidustatud.

Imetamine Ei ole teada, kas paikse toimega diklofenak eritub inimese rinnapiima ja seetõttu ei soovitata kasutada diklofenak-geeli imetamise ajal. Kui diklofenak-geeli kasutamine on imetamise ajal vältimatult vajalik, siis ei tohi seda manustada rindadele ega suurtele nahapindadele, samuti ei tohi seda kasutada pikema aja vältel.

4.7 Toime reaktsioonikiirusele

Diklofenaki kutaanne manustamine ei mõjuta autojuhtimise ja masinate käsitsemise võimet.

4.8 Kõrvaltoimed

Kõrvaltoimete kokkuvõte Kõrvaltoimed kliinilistest uuringutest ja turuletulekujärgsetest ja kirjanduses avaldatud teatistest (vt allpool) on loetletud MedRA organsüsteemi klasside alusel. Igas organsüsteemi klassis on kõrvaltoimed toodud esinemissageduse järgi, kusjuures kõige sagedamad on toodud esimesena. Igas esinemissageduse kategoorias on kõrvaltoimed toodud raskuse vähenemise järjekorras. Kõrvaltoimete esinemissageduste kokkuleppeline kategooria: Väga sage (≥ 1/10) Sage (≥ 1/100 kuni < 1/10) Aeg-ajalt (≥ 1/1000 kuni < 1/100) Harv (≥ 1/10 000 kuni < 1/1000) Väga harv (< 1/10 000), sealhulgas üksikjuhud

Teadmata (ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel)

Paikselt manustatud diklofenaki süsteemne imendumine on väga madal ja sellest tulenevalt on diklofenaki sisaldus plasmas samuti väga madal võrreldes diklofenaki suukaudse manustamisega. Süsteemsete kõrvaltoimete (nagu seedetrakti, maksa või neerude häired, bronhospasm) tekkimise tõenäosus on seega väga väike võrreldes suukaudse manustamisega. Kui diklofenakki kasutatakse suurtel nahapindadel ja pikaajaliselt, võivad kõrvaltoimed siiski esineda.

Infektsioonid ja infestatsioonid Väga harv: pustuloosne lööve

Immuunsüsteemi häired Väga harv: ülitundlikkus (sealhulgas urtikaaria), angioödeem

Respiratoorsed, rindkere ja mediastiinumi häired Väga harv: astma

Naha ja nahaaluskoe kahjustused Sage: dermatiit (sealhulgas kontaktdermatiit), lööve, erüteem, ekseem, sügelus Harv: bulloosne dermatiit Väga harv: fotosensitiivne reaktsioon Teadmata: põletustunne manustamiskohal

Võimalikest kõrvaltoimetest teatamine Ravimi võimalikest kõrvaltoimetest on oluline teatada ka pärast ravimi müügiloa väljastamist. See võimaldab jätkuvalt hinnata ravimi kasu/riski suhet. Tervishoiutöötajatel palutakse kõigist võimalikest kõrvaltoimetest teatada www.ravimiamet.ee kaudu.

4.9 Üleannustamine

Paikselt kasutatava diklofenaki süsteemne imendumine on vähene, mistõttu üleannustamine on väga ebatõenäoline.

Siiski võib diklofenak-geeli tahtmatu allaneelamise korral oodata diklofenaki tablettide üleannustamisele sarnaseid kõrvaltoimeid (üks 100 g tuub sisaldab ekvivalendina 1000 mg diklofenaknaatriumi). Diklofenaki mürgistuse ravi on toetav ja sümptomaatiline. Tuleb kaaluda maoloputuse ning aktiivsöe kasutamist, eriti juhul kui ravimi sissevõtmisest on vähe aega möödas.

5. FARMAKOLOOGILISED OMADUSED

5.1 Farmakodünaamilised omadused

Farmakoterapeutiline rühm: mittesteroidsed põletikuvastased ained paikseks kasutamiseks. ATC-kood: M02AA15

Toimemehhanism Diclac geeli toimeaine diklofenak on mittesteroidne põletiku- ja valuvastane ravim, millel on väljendunud reuma-, põletiku-, valuvastane ja palavikku alandav toime.

Diklofenaki prostaglandiinide biosünteesi pärssiv toime on eksperimentaalselt tõestatud ja seda peetakse diklofenaki toimemehhanismi oluliseks osaks.

Farmakodünaamilised omadused

Traumaatilist või reumaatilist päritolu põletiku korral on näidatud, et diklofenak-geel leevendab valu, vähendab turset ja lühendab normaalse funktsiooni taastumisele kuluvat aega.

5.2 Farmakokineetilised omadused

Imendumine Naha kaudu imendunud diklofenaki kogus on proportsionaalne kontakti kestuse ja Diclac geeliga kaetava piirkonna suurusega ja sõltub paikselt manustatud kogusest ning naha hüdratatsioonist. 2,5 g diklofenak-geeli lokaalsel manustamisel 500 cm2 nahapinnale imendub ligikaudu 6% manustatud diklofenaki koguannusest, arvutatuna üldise renaalse eritumise alusel, võrreldes diklofenaki tablettidega. 10-tunnine oklusioon (naha piirkonna, kuhu geel on kantud, õhukindel katmine) suurendab diklofenaki imendumist kolm korda.

Jaotumine Pärast diklofenak-geeli manustamist käe- ja põlveliigestele on diklofenaki kontsentratsioon mõõdetav plasmas, sünoviaalkoes ja -vedelikus. Maksimaalne plasmakontsentratsioon diklofenaki paiksel manustamisel jääb ligikaudu 100 korda madalamaks, kui diklofenaki tablettide suukaudsel manustamisel. 99,7% diklofenakist seondub seerumi valkudega, peamiselt albumiiniga (99,4%).

Diklofenak kuhjub nahas, mis toimib reservuaarina, millest toimub ravimi pidev vabanemine nahalustesse kudedesse. Sealt jaotub ja püsib diklofenak eelistatult sügavamates põletikulistes kudedes, nagu liigestes, kus teda leidub kuni 20 korda suuremas kontsentratsioonis kui vereplasmas.

Biotransformatsioon Diklofenaki biotransformatsioon toimub osalt intaktse molekuli glükuroniseerimise teel, kuid peamiselt ühe- ja mitmekordse hüdroksüleerumise teel, mille tulemuseks on mitmete fenoolmetaboliitide teke, millest enamik muundatakse glükuroniidkonjugaatideks. Kaks nendest fenoolmetaboliitidest on bioloogiliselt aktiivsed, kuigi palju väiksemal määral kui diklofenak.

Eritumine Diklofenaki kogu süsteemne kliirens plasmast on 263 ± 56 ml/min (keskmine väärtus ± SD). Plasma lõplik poolväärtusaeg on 1 kuni 2 tundi. Neljal metaboliidil, millest kaks on aktiivsed, on samuti lühike plasma poolväärtusaeg (1 kuni 3 tundi). Ühel metaboliidil, 3’-hüdroksü-4-metoksüdiklofenakil, on palju pikem poolväärtusaeg, kuid see metaboliit on praktiliselt inaktiivne. Diklofenak ja selle metaboliidid eritatakse peamiselt uriiniga.

Patsientide erirühmad Neerukahjustusega patsiendid Neerukahjustusega patsientidel ei ole oodata diklofenaki ja selle metaboliitide kumuleerumist.

Maksakahjustusega patsiendid Kroonilise hepatiidiga või mittedekompenseeritud tsirroosiga patsientidel on diklofenaki kineetika ja metabolism sarnased tervetele patsientidele.

5.3 Prekliinilised ohutusandmed

Diklofenakiga tehtud ägeda toksilisuse ja korduva annustamise toksilisuse uuringud, samuti genotoksilisuse, mutageensuse ja kartsinogeensuse prekliinilised uuringud ettenähtud terapeutiliste annuste kasutamise korral ei ole näidanud kahjulikku toimet inimesele. Tõendeid diklofenaki teratogeense toime kohta hiirtele, rottidele või küülikutele ei leitud. Diklofenak ei mõjutanud täiskasvanud rottide fertiilsust. Järeltulijate pre-, peri- ja postnataalne areng ei olnud mõjutatud.

Diklofenak-geel oli erinevates uuringutes hästi talutav. Fototoksilist potentsiaali ei täheldatud ja diklofenak-geel ei põhjustanud naha sensitisatsiooni.

6. FARMATSEUTILISED ANDMED

6.1 Abiainete loetelu

Ammooniaagilahus Karbomeer Deküüloleaat Naatriumedetaat Oktüüldodekanool (3-sn-fosfatidüül)koliin Propaan-2-ool RRR-alfa-tokoferool Lõhnaained Destilleeritud vesi

6.2 Sobimatus

Ei kohaldata.

6.3 Kõlblikkusaeg

3 aastat. Kõlblikkusaeg pärast tuubi esmakordset avamist: 9 kuud

6.4 Säilitamise eritingimused

Hoida temperatuuril kuni 25 °C.

6.5 Pakendi iseloomustus ja sisu

Tuub sisaldab 25 g, 50 g või 100 g geeli.

6.6 Erihoiatused ravimpreparaadi hävitamiseks

Erinõuded puuduvad.

7. MÜÜGILOA HOIDJA

Sandoz d.d. Verovškova 57 SI-1000 Ljubljana Sloveenia

8. MÜÜGILOA NUMBER

475405

9. ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE / MÜÜGILOA UUENDAMISE KUUPÄEV

Müügiloa esmase väljastamise kuupäev: 17.06.2005 Müügiloa viimase uuendamise kuupäev: 3.02.2010

10. TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV

Mai 2025


RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE

1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS

Diclac 50 mg/g geel

2. KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS

Üks gramm geeli sisaldab 50 mg diklofenaknaatriumi. INN. Diclofenacum

Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1

3. RAVIMVORM

Geel. Värvitu või kergelt kollane, ilma õhumullideta ning isopropüülalkoholile omase lõhnaga geel.

4. KLIINILISED ANDMED

4.1 Näidustused

Valu paikne leevendamine pehmete kudede valulike ja põletikuliste seisundite korral täiskasvanutel ja üle 14-aastastel noorukitel.

4.2 Annustamine ja manustamisviis

Annustamine Diclac 50 mg/g geel kantakse 2 korda päevas lokaalselt nahale ja hõõrutakse kergelt sisse. Vajalik ravimi kogus sõltub valutava piirkonna suurusest. Tavaliselt on piisavaks koguseks 2...4 g diklofenak- geeli (kirsi kuni kreeka pähkli suurusele vastav kogus geeli), millega ravida ligikaudu 400...800 cm2 suurust nahapiirkonda). Ravi kestus sõltub näidustusest ja ravivastusest. On soovitatav, et ravi hinnatakse uuesti 2 nädala tagant. Patsientide eripopulatsioonid

Alla 14-aastased lapsed Diklofenaki geeli soovitatavad annused ja näidustused lastel ei ole kindlaks tehtud.

Üle 14-aastased noorukid Kui ravimi kasutamine on vajalik kauem kui 7 päeva või kui sümptomid halvenevad, tuleb patsiendile/lapsevanemale soovitada arstiga nõu pidada.

Eakad (65-aastased ja vanemad) Pole tõendeid, et soovitada eakatele erinevaid annuseid kui noorematele patsientidele või kõrvaltoimed erineksid neil võrreldes nooremate patsientidega.

Neerukahjustus Pole tõendeid, et soovitada neerukahjustusega patsientidel annust kohandada.

Maksakahjustus Pole tõendeid, et soovitada maksakahjustusega patsientidel annust kohandada.

Manustamisviis Diclac geel kantakse õhukese kihina ravi vajavale kehapinnale ja hõõrutakse kergelt naha sisse. Pärast ravimi pealekandmist tuleb käsi paberrätikuga pühkida ja seejärel pesta, välja arvatud juhul, kui käed on ravitav kehapiirkond. Kui kogemata kantakse liiga palju geeli, tuleb üleliigne geel paberrätikuga ära pühkida. Paberrätik tuleb visata olmeprügi hulka, et vältida ravimi sattumist veekeskkonda. Enne sideme peale panemist tuleb geelil lasta paar minutit nahal kuivada.

4.3 Vastunäidustused

  • Ülitundlikkus toimeaine või lõigus 6.1 loetletud mis tahes abiaine suhtes.
  • Diklofenaki geel on vastunäidustatud patsiendidele, kellel atsetüülsalitsüülhape või teised mittesteroidsed põletikuvastased ained (MSPVA-d) kutsuvad esile astma-, urtikaaria- või ägeda riniidi hooge (vt lõigud 4.4 ja 4.8).
  • Raseduse kolmas trimester (vt lõik 4.6 ).
  • Alla 14-aastased lapsed.

4.4 Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel

Üldised soovitused Võrreldes patsientidega, kes manustavad diklofenakki suukaudselt, on paikselt manustatava diklofenaki kasutamise korral süsteemsete kõrvaltoimete esinemise tõenäosus väike. Aga kui diklofenaki geeli manustatakse suhteliselt suurele nahapinnale ja pikema aja jooksul, ei saa süsteemsete kõrvaltoimete esinemist välistada. Kui kavandatakse sellist kasutamist, tuleb vaadata süsteemselt kasutatavate diklofenaki ravimvormide pakendi infolehti.

Diklofenaki geeli tohib manustada ainult tervele ja kahjustamata nahapinnale (kus puuduvad avatud haavad või vigastused). Kokkupuudet silmade või limaskestadega tuleb vältida.

Nahalööbe tekkimisel tuleb ravi katkestada.

Diklofenaki geeli võib kasutada koos mitteoklusiivse sidemega, kuid seda ei tohi kasutada koos õhku mitteläbilaskva rõhksidemega.

Patsiente tuleb hoiatada, et ravitavat nahapiirkonda tuleb kaitsta liigse päikesevalguse eest, vähendamaks riski väga harva esineda võiva valgustundlikkuse reaktsiooni tekkeks.

Diklofenaki geeli ei tohi alla neelata.

4.5 Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed

Kuivõrd diklofenaki süsteemne imendumine nahapinnale manustamise järel on väga väike, on koostoimete tekkimine ebatõenäoline.

4.6 Fertiilsus, rasedus ja imetamine

Võrreldes suukaudselt manustatavate ravimvormidega on diklofenaki süsteemne imendumine pärast paikset manustamist madalam. Soovitused seoses kogemusega süsteemsete MSPVA-de kasutamisel on järgmised:

Rasedus Prostaglandiinide sünteesi inhibeerimine võib ebasoodsalt mõjutada raseduse kulgu ja/või embrüo/loote arengut. Andmed epidemioloogilistest uuringutest kui prostaglandiini inhibiitoreid on kasutatud raseduse varases staadiumis viitavad nurisünnituse suurenenud riskile ning samuti südame väärarengule ja gastroskiisile. Südame väärarengu absoluutne risk suurenes vähem kui 1%-lt 1,5%-le.

Puuduvad kliinilised andmed Diclac geeli kasutamise kohta raseduse ajal. Isegi kui toimeaine süsteemne toime on võrreldes suukaudse manustamisega väiksem, ei ole teada kas Diclac geeli süsteemne kokkupuude pärast paikset manustamist on embrüole/lootele kahjulik. Raseduse esimese ja teise trimestri ajal ei tohi Diclac geeli ilma tungiva vajaduseta kasutada. Kasutamise korral tuleb kasutada võimalikult väikest annust ja ravi kestus peab olema võimalikult lühike.

Raseduse kolmanda trimestri ajal võib prostaglandiini sünteesi inhibiitorite, sealhulgas diklofenak, süsteemne kasutamine põhjustada loote kardiopulmonaalset ja neerutoksilisust. Raseduse lõpus kasutamine võib emal ja lapsel põhjustada veritsusaja pikenemist ning sünnituse edasi lükkumist. Seetõttu on Diclac geeli kasutamine raseduse viimases trimestris vastunäidustatud (vt lõik 4.3).

Arvatavalt suureneb risk sõltuvalt annuse suurusest ja ravi kestvusest. Loomadel on prostaglandiini sünteesi inhibiitorite kasutamise tulemusel suurenenud siirdamiseelne- ja järgne hukkumine ning embrüo/loote suremus.

Lisaks on teatatud loomadel erinevate väärarengute, sealhulgas kardiovaskulaarsete väärarengute juhtude suurenemisest, kui prostaglandiini sünteesi inhibiitoreid on manustatud organogeneetilisel perioodil. Raseduse esimesel ja teisel trimestril ei tohi diklofenakki kasutada, välja arvatud äärmisel vajadusel. Juhul kui rasestuda sooviv naine või juba rase naine kasutab raseduse esimesel või teisel trimestril diklofenakki, tuleb annus hoida nii madal kui võimalik ja ravikestus nii lühike kui võimalik. Kolmandal trimestril võib prostaglandiinide sünteesi inhibiitorite kasutamine põhjustada lootele:

  • kardiopulmonaarset toksilisust (arterioosijuha enneaegne sulgumine ja pulmonaarne hüpertensioon); neerude funktsioonihäired, mis võib areneda neerupuudulikkuseks koos oligohüdramnioniga. Loote neerukahjustuse ja järgneva oligohüdramnioni riski on täheldatud MSPVR-ide (sealhulgas diklofenaki) kasutamisel alates raseduse 20. nädalast.

emale ja vastsündinule raseduse lõpus:

  • võimalikku veritsusaja pikenemist, hüübimisvastast toimet, mis võib ilmneda ka väga väikest koguste korral; emakakontraktsioonide pärssimine, mille tulemusel sünnitus lükkub edasi või pikeneb.

Seetõttu on diklofenaki kasutamine raseduse kolmandal trimestril vastunäidustatud.

Imetamine Ei ole teada, kas paikse toimega diklofenak eritub inimese rinnapiima ja seetõttu ei soovitata kasutada diklofenak-geeli imetamise ajal. Kui diklofenak-geeli kasutamine on imetamise ajal vältimatult vajalik, siis ei tohi seda manustada rindadele ega suurtele nahapindadele, samuti ei tohi seda kasutada pika aja vältel.

4.7 Toime reaktsioonikiirusele

Diklofenaki kutaanne manustamine ei mõjuta autojuhtimise ja masinate käsitsemise võimet.

4.8 Kõrvaltoimed

Kõrvaltoimete kokkuvõte Kõrvaltoimed kliinilistest uuringutest, turuletulekujärgsetest ja kirjanduses avaldatud teatistest (vt allpool) on loetletud MedRA organsüsteemi klasside alusel. Igas organsüsteemi klassis on kõrvaltoimed toodud esinemissageduse järgi, kusjuures kõige sagedamad on toodud esimesena. Igas esinemissageduse kategoorias on kõrvaltoimed toodud raskuse vähenemise järjekorras. Kõrvaltoimete esinemissageduste kokkuleppeline kategooria: Väga sage (≥ 1/10) Sage (≥ 1/100 kuni < 1/10) Aeg-ajalt (≥ 1/1000 kuni < 1/100) Harv (≥ 1/10 000 kuni < 1/1000) Väga harv (< 1/10 000), sealhulgas üksikjuhud

Paikselt manustatud diklofenaki süsteemne imendumine on väga madal ja sellest tulenevalt on diklofenaki sisaldus plasmas samuti väga madal võrreldes diklofenaki suukaudse manustamisega. Süsteemsete kõrvaltoimete (nagu seedetrakti, maksa või neerude häired, bronhospasm) tekkimise tõenäosus on seega väga väike võrreldes suukaudse manustamisega. Kui diklofenakki kasutatakse suurtel nahapindadel ja pikaajaliselt ,võivad kõrvaltoimed siiski esineda.

Infektsioonid ja infestatsioonid Väga harv: pustuloosne lööve

Immuunsüsteemi häired Väga harv: ülitundlikkus (sealhulgas urtikaaria), angioödeem

Respiratoorsed, rindkere ja mediastiinumi häired Väga harv: astma

Naha ja nahaaluskoe kahjustused Sage: dermatiit (sealhulgas kontaktdermatiit), lööve, erüteem, ekseem, sügelus Harv: bulloosne dermatiit Väga harv: fotosensitiivne reaktsioon Teadmata: põletustunne manustamiskohal

Võimalikest kõrvaltoimetest teatamine Ravimi võimalikest kõrvaltoimetest on oluline teatada ka pärast ravimi müügiloa väljastamist. See võimaldab jätkuvalt hinnata ravimi kasu/riski suhet. Tervishoiutöötajatel palutakse kõigist võimalikest kõrvaltoimetest teatada www.ravimiamet.ee kaudu.

4.9 Üleannustamine

Paikselt kasutatava diklofenaki süsteemne imendumine on vähene, mistõttu on üleannustamine väga ebatõenäoline.

Siiski võib diklofenak-geeli tahtmatu allaneelamise korral oodata diklofenaki tablettide üleannustamisele sarnaseid kõrvaltoimeid (üks 100 g tuub sisaldab ekvivalendina 1000 mg diklofenaknaatriumi).

Diklofenaki mürgistuse ravi on toetav ja sümptomaatiline. Tuleb kaaluda maoloputuse ning aktiivsöe kasutamist, eriti juhul kui ravimi sissevõtmisest on vähe aega möödas.

5. FARMAKOLOOGILISED OMADUSED

5.1 Farmakodünaamilised omadused

Farmakoterapeutiline rühm: mittesteroidsed põletikuvastased ained paikseks kasutamiseks ATC-kood: M02AA15

Toimemehhanism Diclac geeli toimeaine diklofenak on mittesteroidne põletiku- ja valuvastane ravim, millel on väljendunud reuma-, põletiku-, valuvastane ja palavikku alandav toime.

Diklofenaki prostaglandiinide biosünteesi pärssiv toime on eksperimentaalselt tõestatud ja seda peetakse diklofenaki toimemehhanismi oluliseks osaks.

Farmakodünaamilised omadused Traumaatilist või reumaatilist päritolu põletiku korral on näidatud, et diklofenak-geel leevendab valu, vähendab turset ja lühendab normaalse funktsiooni taastumisele kuluvat aega.

5.2 Farmakokineetilised omadused

Imendumine Naha kaudu imendunud diklofenaki kogus on proportsionaalne kontakti kestuse ja Diclac geeliga kaetava piirkonna suurusega ja sõltub paikselt manustatud kogusest ning naha hüdratatsioonist. 2,5 g diklofenak-geeli lokaalsel manustamisel 500 cm2 nahapinnale imendub ligikaudu 6% manustatud diklofenaki koguannusest, arvutatuna üldise renaalse eritumise alusel, võrreldes diklofenaki tablettidega. 10-tunnine oklusioon (naha piirkonna, kuhu geel on kantud, õhukindel katmine) suurendab diklofenaki imendumist kolm korda.

Jaotumine Pärast diklofenak-geeli manustamist käe- ja põlveliigestele on diklofenaki kontsentratsioon mõõdetav plasmas, sünoviaalkoes ja -vedelikus. Maksimaalne plasmakontsentratsioon diklofenaki paiksel manustamisel jääb ligikaudu 100 korda madalamaks, kui diklofenaki tablettide suukaudsel manustamisel. 99,7% diklofenakist seondub seerumi valkudega, peamiselt albumiiniga (99,4%).

Diklofenak kuhjub nahas, mis toimib reservuaarina, millest toimub ravimi pidev vabanemine nahaalustesse kudedesse. Sealt jaotub ja püsib diklofenak eelistatult sügavamates põletikulistes kudedes, nagu liigestes, kus teda leidub kuni 20 korda suuremas kontsentratsioonis kui vereplasmas.

Biotransformatsioon Diklofenaki biotransformatsioon toimub osalt intaktse molekuli glükuroniseerimise teel, kuid peamiselt ühe- ja mitmekordse hüdroksüleerumise teel, mille tulemuseks on mitmete fenoolmetaboliitide teke, millest enamik muundatakse glükuroniidkonjugaatideks. Kaks nendest fenoolmetaboliitidest on bioloogiliselt aktiivsed, kuigi palju väiksemal määral kui diklofenak.

Eritumine Diklofenaki kogu süsteemne kliirens plasmast on 263 ± 56 ml/min (keskmine väärtus ± SD). Plasma lõplik poolväärtusaeg on 1 kuni 2 tundi. Neljal metaboliidil, millest kaks on aktiivsed, on samuti lühike plasma poolväärtusaeg (1 kuni 3 tundi). Ühel metaboliidil, 3’-hüdroksü-4-metoksüdiklofenakil, on palju pikem poolväärtusaeg, kuid see metaboliit on praktiliselt inaktiivne. Diklofenak ja selle metaboliidid eritatakse peamiselt uriiniga.

Patsientide erirühmad

Neerukahjustusega patsiendid Neerukahjustusega patsientidel ei ole oodata diklofenaki ja selle metaboliitide kumuleerumist. Maksakahjustusega patsiendid Kroonilise hepatiidiga või mittedekompenseeritud tsirroosiga patsientidel on diklofenaki kineetika ja metabolism sarnased tervetele patsientidele.

5.3 Prekliinilised ohutusandmed

Diklofenakiga tehtud ägeda toksilisuse ja korduva annustamise toksilisuse uuringud, samuti genotoksilisuse, mutageensuse ja kartsinogeensuse prekliinilised uuringud ettenähtud terapeutiliste annuste kasutamise korral ei ole näidanud kahjulikku toimet inimesele. Tõendeid diklofenaki teratogeense toime kohta hiirtele, rottidele või küülikutele ei leitud. Diklofenak ei mõjutanud täiskasvanud rottide fertiilsust. Järeltulijate pre-, peri- ja postnataalne areng ei olnud mõjutatud.

Diklofenak-geel oli erinevates uuringutes hästi talutav. Fototoksilist potentsiaali ei täheldatud ja diklofenak-geel ei põhjustanud naha sensitisatsiooni.

6. FARMATSEUTILISED ANDMED

6.1 Abiainete loetelu

Isopropüülalkohol Hüpromelloos Makrogoolglütserool kokoaat Puhastatud vesi

6.2 Sobimatus

Ei kohaldata.

6.3 Kõlblikkusaeg

3 aastat. Kõlblikkusaeg pärast tuubi esmakordset avamist: 12 kuud

6.4 Säilitamise eritingimused

Hoida temperatuuril kuni 25 °C.

6.5 Pakendi iseloomustus ja sisu

Tuub sisaldab 50 g, 100 g või 150 g geeli.

6.6 Erihoiatused ravimpreparaadi hävitamiseks

Erinõuded puuduvad.

7. MÜÜGILOA HOIDJA

Sandoz d.d. Verovškova 57 SI-1000 Ljubljana Sloveenia

8. MÜÜGILOA NUMBER

281099

9. ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE / MÜÜGILOA UUENDAMISE KUUPÄEV

Müügiloa esmase väljastamise kuupäev: 28.10.1999 Müügiloa viimase uuendamise kuupäev: 3.12.2014

10. TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV

Mai 2025


RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE

1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS

Diclac 100 mg, toimeainet prolongeeritult vabastavad tabletid

2. KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS

Üks toimeainet prolongeeritult vabastav tablett (retardtablett) sisaldab 100 mg diklofenaknaatriumi. INN. Diclofenacum

Teadaolevat toimet omav abiaine Üks tablett sisaldab 98,1 mg laktoosi.

Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.

3. RAVIMVORM

Toimeainet prolongeeritult vabastav tablett. Valge, ümmargune ja kaksikkumer, 9 mm läbimõõduga tablett

4. KLIINILISED ANDMED

4.1 Näidustused

− Põletikuliste ja reumaatiliste haiguste degeneratiivsed vormid: reumatoidartriit, anküloseeriv spondüliit, osteoartriit ja spondüloartriit, lülisamba valulikud sündroomid, liigesevälised reumaatilised haigused (periartriit, tendiniit, tenosünoviit, bursiit). − Ägedad podagrahood. − Trauma- ja operatsioonijärgne valu, põletik ning turse, nt pärast hambakirurgiat või ortopeedilist operatsiooni. − Günekoloogiline valu ja/või põletikud, nt primaarne düsmenorröa.

4.2 Annustamine ja manustamisviis

Annustamine Lähtuvalt üldistest soovitustest tuleb annus kohaldada individuaalselt. Kõrvaltoimeid saab vähendada, kasutades väikseimat efektiivset annust kõige lühema aja jooksul, mis on vajalik sümptomite kontrollimiseks (vt lõik 4.4).

Üldine sihtrühm: täiskasvanud Soovitatav ööpäevane annus on 100 mg.

Kui sümptomid on kõige tugevamad öösiti või hommikuti, tuleb diklofenaki 100 mg toimeainet prolongeeritult vabastav tablett võtta sisse õhtul.

Maksimaalne ööpäevane annus on 100 mg diklofenaknaatriumi.

Patsientide erirühmad

Lapsed ja noorukid (alla 18-aastased) Diclac 100 mg toimeainet prolongeeritult vabastavad tabletid ei sobi nende annustamistugevuse tõttu lastele ja noorukitele. Eakad (65-aastased ja vanemad) Eakatel patsientidel ei ole üldiselt vaja algannust muuta. Sellegipoolest on vastavalt üldisele ravipraktikale vajalik ettevaatus, eriti nõrgestatud või madala kehakaaluga patsientidel (vt lõik 4.4). Ravimpreparaadi farmakokineetika muutused eakatel ei ole kliiniliselt olulised, aga mittesteroidseid põletikuvastaseid ravimeid (MSPVA-d) tuleb eakatel patsientidel kasutada ettevaatusega, sest neil on suurem tõenäosus kõrvaltoimete tekkeks. Ravi MSPVA-dega alustavaid patsiente tuleb hoolikalt jälgida, sest tekkida võivad rasked kõrvaltoimed.

Kindlaks tehtud kardiovaskulaarne haigus või olulised kardiovaskulaarsed riskitegurid Ravi diklofenakiga on vastunäidustatud patsientidele, kellel on kindlaks tehtud kardiovaskulaarne haigus (südame paispuudulikkus (NYHA II...IV klass), südame isheemiatõbi, perifeersete arterite haigus ja/või tserebrovaskulaarne haigus) või kontrollimatu hüpertensioon. Kardiovaskulaarsete juhtude oluliste riskiteguritega patsientide kohta vt lõik 4.4. Vajadusel tuleks diagnoositud kardiovaskulaarse haiguse, kontrollimatu hüpertensiooni või oluliste kardiovaskulaarse haiguse riskifaktoritega patsiente diklofenakiga ravida ainult pärast hoolikat kaalumist ja ainult annustes ≤100 mg ööpäevas, kui ravi kestab kauem kui 4 nädalat (vt lõik 4.4.).

Neerukahjustus Diclac 100 mg on vastunäidustatud raske neerupuudulikkusega (GFR < 15 ml/min/1,73 m2) patsientidele (vt lõik 4.3). Neerukahjustusega patsientidel ei ole annustamist uuritud, seega ei saa anda soovitusi annustamise kohandamiseks. Kerge kuni mõõduka neerukahjustuse korral tuleb Diclac 100 mg kasutada ettevaatusega (vt lõik 4.4).

Maksakahjustus Diclac 100 mg on vastunäidustatud raske maksapuudulikkusega patsientidele (vt lõik 4.3). Maksakahjustusega patsientidel ei ole annustamist uuritud, seega ei saa anda soovitusi annustamise kohandamiseks. Kerge kuni mõõduka maksakahjustuse korral tuleb Diclac 100 mg kasutada ettevaatusega (vt lõik 4.4).

Manustamisviis Tabletid tuleb neelata tervelt koos vedelikuga, eelistatult söögi ajal. Tablette ei tohi purustada ega närida.

4.3 Vastunäidustused

  • Ülitundlikkus toimeaine või lõigus 6.1 loetletud mis tahes abiaine suhtes.
  • Äge või anamneesis korduv mao või soolte haavand, verejooks (kaks või enam kindlat haavandumise või verejooksu juhtu) või perforatsioon (vt lõigud 4.4 ja 4.8 ).
  • Raseduse viimane trimester (vt lõik 4.6).
  • Raske maksapuudulikkus (vt lõik 4.4).
  • Neerupuudulikkus (GFR < 15 ml/min/1,73 m2).
  • Raske südamepuudulikkus. Väljakujunenud südame paispuudulikkus (NYHA II...IV klass), südame isheemiatõbi, perifeersete arterite haigus ja/või tserebrovaskulaarne haigus (vt lõik 4.4).
  • Sarnaselt kõikidele mittesteroidsetele põletikuvastastele ainetele (MSPVA) on diklofenak vastunäidustatud ka patsientidele, kellel atsetüülsalitsüülhappe või teiste MSPVA-de kasutamine kutsub esile astmat, angioödeemi, urtikaariat või ägedat nohu (s.o. MSPVA poolt põhjustatud ristreaktsioonid) (vt lõigud 4.4 ja 4.8).

4.4 Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel

Toimed seedetraktile Potentsiaalselt letaalset seedetrakti verejooksu, haavandumist või perforatsiooni, mis võib lõppeda fataalselt, on teatatud kõikide MSPVA-de kasutamisega ravi mistahes ajahetkel kas hoiatavate sümptomitega või ilma ning tõsiste seedetrakti sümptomite anamneesiga või ilma. Kui tekib ravi saavatel patsientidel seedetrakti verejooks või haavand, tuleb ravi diklofenakiga kohe katkestada. Nagu kõigi MSPVA-de puhul, on ka diklofenaki kasutamisel hädavajalik hoolikas meditsiiniline jälgimine, kusjuures erilist ettevaatust tuleb rakendada diklofenaki väljakirjutamisel patsientidele, kellel on seedetrakti häiretele viitavad sümptomid või mao- või soolehaavandile, veritsusele või perforatsioonile viitav anamnees (vt lõik 4.8). Seedetrakti veritsuse, haavandumise ja perforatsiooni risk on kõrgem MSPVA-de annuse suurendamisega, haavandi anamneesiga patsientidel, eriti kui haavand on komplitseerunud veritsuse või perforatsiooniga (vt lõik 4.3) ning eakatel. Nendel patsientidel peab ravi alustama võimalusel väikseima annusega. Seedetrakti toksilisuse riski vähendamiseks eakatel ja haavandi anamneesiga patsientidel, eriti kui see tüsistus veritsuse või perforatsiooniga, samuti eakatel, tuleb ravi alustada ja jätkata väikseima toimiva annusega. Sellistel patsientidel, samuti neil, kes kasutavad väikses annuses atsetüülsalitsüülhapet või teisi seedetrakti kahjustuste riski suurendavaid ravimeid (vt allpool ja lõik 4.5), tuleb kaaluda kombinatsioonravi protektiivsete ainetega (sh misoprostool või prootonpumba inhibiitorid). Seedetrakti toksilisuse anamneesiga patsiendid, eeskätt eakad, peavad teatama igast ebatavalisest seedetrakti sümptomist (eriti seedetrakti veritsusest). Ettevaatus on vajalik patsientide puhul, kes kasutavad samaaegselt seedetrakti haavandi ja veritsuse riski suurendavaid ravimeid, nagu süsteemsed kortikosteroidid, antikoagulandid (nt varfariin), trombotsüütide agregatsiooni vastased ravimid (nt atsetüülsalitsüülhape) või selektiivsed serotoniini tagasihaarde inhibiitorid (vt lõik 4.5). Haavandilise koliidi või Crohni tõvega patsientidel tuleb samuti rakendada ettevaatust ja hoolikat meditsiinilist järelevalvet, kuna MSPVA-d võivad põhjustada nende haiguste ägenemist (vt lõik 4.8). MSPVA-d, sealhulgas diklofenak, võivad olla seotud gastrointestinaalse anastomoosi lekke riski suurenemisega. Diklofenaki kasutamisel pärast gastrointestinaalseid operatsioone on soovitatav põhjalik meditsiiniline järelevalve ja ettevaatus. Kardiovaskulaarsed toimed Patsiente, kellel on anamneesis hüpertensioon ja/või kerge kuni mõõdukas südamepuudulikkus, tuleb nõustada ja piisavalt jälgida MSPVA-dega seotud vedelikupeetuse ja tursete suhtes. Ravi MSPVA-dega, sealhulgas diklofenakiga, eelkõige suurte annustega (150 mg ööpäevas) ja pikka aega, võib olla seotud veidi suurenenud riskiga raskete kardiovaskulaarsete trombootiliste juhtude (sealhulgas müokardiinfarkti ja insuldi) tekkeks. Ravi diklofenakiga on vastunäidustatud patsientidele, kellel on kindlaks tehtud kardiovaskulaarne haigus (südame paispuudulikkus, kindlaks tehtud südame isheemiatõbi, perifeersete arterite haigus) või ravile allumatu hüpertensioon. Kardiovaskulaarsete tüsistuste oluliste riskiteguritega (nt hüpertensioon, hüperlipideemia, suhkurtõbi ja suitsetamine) patsiente tohib diklofenakiga ravida ainult pärast hoolikat kaalumist ja ainult annustes ≤100 mg ööpäevas, kui ravi kestab kauem kui 4 nädalat. Kuna diklofenaki kardiovaskulaarsed riskid võivad suureneda annusega ja kokkupuute kestusega, tuleb kasutada väikseimat efektiivset ööpäevast annust lühima võimaliku aja jooksul. Patsiendi sümptomite leevendamise vajadust ja ravivastust tuleb perioodiliselt hinnata, eriti kui ravi kestab kauem kui 4 nädalat. Patsiendid peavad olema tähelepanelikud raskete arteriotrombootiliste juhtude nähtude ja sümptomite suhtes (nt rindkerevalu, õhupuudus, nõrkus, ebaselge kõne), mis võivad tekkida ette hoiatamata. Patsientidele tuleb öelda, et nad pöörduksid sellisel juhul kohe arsti poole. Hematoloogilised toimed Pikaajalise ravi korral diklofenakiga (nagu teistegi MSPVA-de puhul) on soovitatav jälgida verepilti. Nagu teised MSPVA-d, võib ka diklofenak ajutiselt pärssida trombotsüütide agregatsiooni. Puuduliku hemostaasiga patsiente tuleb hoolikalt jälgida.

Respiratoorsed toimed (olemasolev astma) Patsientidel, kellel on astma, hooajaline allergiline riniit, ninalimaskesta turse (s.t ninapolüübid), krooniline obstruktiivne kopsuhaigus või kroonilised hingamisteede infektsioonid (eriti kui on allergilise riniidile sarnased sümptomid), on reaktsioonid MSPVA-de suhtes, nagu astma ägenemine (nn valuvaigistitalumatus / analgeetiline astma), Quincke ödeem või urtikaaria, sagedamad kui teistel patsientidel. Seetõttu on nende patsientide puhul soovitatav olla eriti ettevaatlik (valmidus erakorraliseks abiks). See kehtib ka patsientide kohta, kes on allergilised teiste ainete suhtes, nt nahareaktsioonide, kiheluse või urtikaaria näol. Hepatobiliaarsed toimed Kui diklofenakki määratakse halvenenud maksafunktsiooniga patsiendile, on vajalik hoolikas arstlik jälgimine, sest patsiendi seisund võib ägeneda. Nagu muude MSPVA-de puhul, võivad ka diklofenaki kasutamisel ühe või mitme maksaensüümi väärtused suureneda. Pikaajalise ravi korral diklofenakiga (nt tablettide või rektaalsuposiitidega) on ettevaatusabinõuna näidustatud maksafunktsiooni regulaarne kontrollimine. Kui kõrvalekalded maksafunktsiooni analüüsides püsivad või süvenevad, kui tekivad maksahaigusele vastavad kliinilised nähud või sümptomid või avalduvad muud ilmingud (nt eosinofiilia, lööve), tuleb ravi diklofenakiga katkestada. Hepatiit võib diklofenaki kasutamisel tekkida ilma prodromaalsümptomiteta. Maksaporfüüriaga patsientidel tuleb diklofenakki kasutada ettevaatusega, sest see võib hoo vallandada.

Nahareaktsioonid Väga harva on seoses MSPVA-de, sealhulgas diklofenaki kasutamisega kirjeldatud raskeid, mõnel juhul surmaga lõppenud nahareaktsioone, sealhulgas eksfoliatiivne dermatiit, Stevensi-Johnsoni sündroom, toksiline epidermaalne nekrolüüs ja generaliseerunud bulloosne fikseerunud ravimilööve (vt lõik 4.8). Nende reaktsioonide risk näib patsientidel olevat suurim ravikuuri varases järgus, reaktsioon algab enamikul juhtudest esimesel ravikuul. Esimeste nahalööbe, limaskesta kahjustuste või muude ülitundlikkuse nähtude ilmnemisel tuleb diklofenaki manustamine katkestada. Nagu teiste MSPVA-de puhul, võivad harvadel juhtudel ka diklofenakiga ilma varasema kokkupuuteta selle ravimiga tekkida allergilised reaktsioonid, sealhulgas anafülaktilised/anafülaktoidsed reaktsioonid. Ülitundlikkusreaktsioonid võivad progresseeruda ka Kounise sündroomiks, mis on tõsine allergiline reaktsioon, mille tagajärjel võib tekkida müokardiinfarkt. Sellise reaktsiooni korral avalduv sümptom võib olla diklofenaki suhtes tekkinud allergilise reaktsiooniga kaasnev rindkerevalu.

Toimed neerudele Kuna seoses MSPVA-dega, sealhulgas diklofenakiga, on teatatud vedelikupeetusest ja tursest, on eriline ettevaatus vajalik patsientide puhul, kellel on halvenenud südame- või neerufunktsioon, anamneesis hüpertensioon; kes on eakad; kes saavad samal ajal diureetikume või ravimpreparaate, mis mõjutavad märkimisväärselt neerufunktsiooni; ning patsientide puhul, kellel on ekstratsellulaarne vedelikumaht mis tahes põhjusel tuntavalt vähenenud (nt enne või pärast suurt operatsiooni) (vt lõik 4.3). Sellistel juhtudel soovitatakse diklofenaki kasutamise ajal jälgida ettevaatusabinõuna neerufunktsiooni. Tavaliselt järgneb ravi katkestamisele ravieelse seisundi taastumine. Valuvaigistite sage kasutamine, eriti samaaegne mitme valuvaigisti kasutamine võib põhjustada püsivat neerukahjustust (analgeetiline nefropaatia), mis mõnel juhul võib põhjustada neerupuudulikkust. Eakad Eakatel patsientidel on MSPVA-de kõrvaltoimete esinemissagedus suurem (eelkõige seedetrakti veritsus ja perforatsioon, mis võivad lõppeda surmaga). Meditsiinilistel põhjustel tuleb olla ettevaatlik eakatel, eriti haprussündroomiga või väikese kehakaaluga eakatel patsientidel.

Koostoimed MSPVA-dega Kõrvaltoimete tõttu tuleb vältida diklofenaki samaaegset kasutamist süsteemsete MSPVA-dega, sh selektiivsed tsüklooksügenaas-2 inhibiitorid (vt lõik 4.5).

Infektsiooninähtude maskeerimine Nagu teised MSPVA-d, võib ka diklofenak oma farmakodünaamiliste omaduste tõttu maskeerida infektsiooni nähtusid ja sümptomeid. Süsteemne erütematoosluupus ja muud sidekoehaigused Kuna aseptilise meningiidi kohta on olnud mitu teadet, tuleb kollagenoosi ja süsteemse erütematoosluupusega patsientidel kasutada diklofenakki ning teisi MSPVA-sid ettevaatusega.

Diclac 100 mg sisaldab laktoosi ja naatriumi Ravim sisaldab vähem kui 1 mmol (23 mg) naatriumi toimeainet prolongeeritult vabastavas õhukese polümeerikattega tabletis, see tähendab põhimõtteliselt „naatriumivaba“. Harvaesineva päriliku galaktoositalumatusega, täieliku laktaasipuudulikkusega või glükoos-galaktoosi malabsorptsiooniga patsiendid ei tohi seda ravimit kasutada.

4.5 Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed

Järgnevate koostoimete hulka kuuluvad diklofenaki gastroresistentsete tablettidega ja/või teiste diklofenaki ravimvormide puhul täheldatud koostoimed:

Arvestada tuleb järgmiste koostoimetega.

CYP2C9 inhibiitorid Soovitatav on ettevaatus, kui diklofenakki kasutatakse koos CYP2C9 inhibiitoritega (nagu vorikonasool), mis diklofenaki ainevahetuse pärssimise tõttu võib põhjustada diklofenaki plasma maksimaalse kontsentratsiooni ning ekspositsiooni olulist suurenemist.

Liitium Samaaegsel manustamisel võib diklofenak suurendada liitiumi sisaldust plasmas. Soovitatav on jälgida seerumi liitiumi sisaldust.

Digoksiin Samaaegsel manustamisel võib diklofenak suurendada digoksiini sisaldust plasmas. Soovitatav on jälgida seerumi digoksiini sisaldust .

Diureetikumid ja antihüpertensiivsed ravimid Sarnaselt teistele MSPVA-dele võib diklofenak samaaegsel manustamisel vähendada diureetikumide või antihüpertensiivsete ravimite (nt beeta-blokaatorid, angiotensiini konverteeriva ensüümi (AKE) inhibiitorid) vererõhku langetavat toimet. Seepärast tuleb nimetatud kombinatsiooni manustada ettevaatusega ja patsientidel, eriti eakatel, tuleb perioodiliselt kontrollida vererõhku. Patsientidele tuleb tagada adekvaatne hüdreeritus ja kontrollida kombineeritud ravi alustamisel ja ravi jooksul neerufunktsiooni, seda eriti diureetikumide ja AKE inhibiitorite korral, et vältida nefrotoksilisust (vt lõik 4.4). Tsüklosporiin ja takroliimus Sarnaselt teiste MSPVA-dega võib diklofenak suurendada tsüklosporiini ja takroliimuse nefrotoksilisust mõjutades renaalseid prostaglandiine. Seetõttu tuleb nende ravimite kombineerimisel kasutada diklofenaki tavalisest väiksemaid annuseid.

Hüperkaleemiat põhjustavad ravimid Samaaegne kaaliumisäästvate diureetikumide, tsüklosporiini, takroliimuse või trimetoprimi kasutamine võib suurendada seerumi kaaliumi sisaldust ja seda tuleb seetõttu sageli jälgida (vt lõik 4.4).

Kinoloonirea antibiootikumid

Üksikjuhtudena on kirjeldatud krambihoogude teket, mis võisid olla seotud kinoloonide ja MSPVA-de samaaegse kasutamisega. Eeldatavad koostoimed

Teised MSPVA-d ja glükokortikosteroidid Diklofenaki ja teiste süsteemsete MSPVA-de või kortikosteroidide samaaegne kasutamine võib suurendada seedetrakti kõrvaltoimete esinemissagedust (vt lõik 4.4). Atsetüülsalitsüülhappe samaaegne manustamine vähendab diklofenaki plasmakontsentratsiooni kliinilist tõhusust vähendamata.

Antikoagulandid ja antiagregandid Soovitatav on ettevaatlik kasutamine, sest samaaegne manustamine võib suurendada veritsusriski. Kuigi kliinilised uuringud ei näi osutavat diklofenaki mõjule antikoagulantide toimele, on samaaegselt diklofenakki ja antikoagulante saavatel patsientidel teatatud verejooksuriski suurenemisest. Seega on neid patsiente soovitatav hoolikalt jälgida. Nagu teised MSPVA-d, võib ka diklofenak pöörduvalt inhibeerida trombotsüütide agregatsiooni.

Selektiivsed serotoniini tagasihaarde inhibiitorid (SSRI-d) Süsteemsete MSPVA-de, sh diklofenaki ja SSRI-de samaaegne manustamine võib suurendada riski seedetrakti verejooksu tekkeks (vt lõik 4.4).

Diabeediravimid Kliiniliste uuringute põhjal võib diklofenakki manustada samaaegselt suukaudsete diabeediravimitega ilma et see mõjutaks kummagi ravimi kliinilist toimet. Siiski on üksikutel juhtudel kirjeldatud hüpo- ja hüperglükeemiliste toimete teket, mille puhul oli diklofenakravi ajal vajalik kohandada diabeediravimite annuseid. Seetõttu on samaaegse ravi korral ettevaatusabinõuna soovitatav kontrollida vere glükoosi sisaldust. Samuti on teatatud üksikutest metaboolse atsidoosi juhtudest, kui diklofenakki manustati koos metformiiniga (eriti olemasoleva neerukahjustusega patsientidel).

Fenütoiin Fenütoiini kasutamisel koos diklofenakiga on soovitatav fenütoiini sisalduse jälgimine plasmas, sest on oodata fenütoiini ekspositsiooni suurenemist.

Metotreksaat Ettevaatus on vajalik, kui MSPVA-d, sh diklofenak, on manustatud vähem kui 24 tundi enne või pärast metotreksaadi manustamist, kuna metotreksaadi sisaldus veres võib tõusta ja toksilisus suureneda. CYP2C9 indutseerijad Ettevaatusega tuleb suhtuda diklofenaki ja CYP2C9 indutseerijate (nagu rifampitsiin) samaaegsesse kasutamisse, mis võib põhjustada diklofenaki plasmakontsentratsiooni ja ekspositsiooni olulist vähenemist.

Kolestipool ja kolestüramiin Need ained võivad esile kutsuda diklofenaki imendumise aeglustumise või vähenemise. Seetõttu on soovitatav manustada diklofenakki vähemalt 1 tund enne või 4…6 tundi pärast kolestipooli/kolestüramiini manustamist.

Mifepristoon Teoreetiliselt võib mifepristooni efektiivsus MSPVA-de prostaglandiinivastaste omaduste tõttu väheneda. Mõningad andmed näitavad, et prostaglandiini koosmanustamine MSPVA-dega ei mõjuta mifepristooni ja prostaglandiini toimet emakakaela küpsemisele ega emaka kontraktiilsusele ning ei mõjuta medikamentoosse abordi kliinilist efektiivsust.

4.6 Fertiilsus, rasedus ja imetamine

Fertiilses eas naised Puuduvad andmed soovituste andmiseks fertiilses eas naistele.

Rasedus Prostaglandiinide sünteesi inhibeerimine võib avaldada kahjulikku mõju rasedusele ja/või embrüo/loote arengule. Diklofenak läbib platsentaarbarjääri. Andmed epidemioloogilistest uuringutest, kui prostaglandiini inhibiitoreid on kasutatud raseduse varases staadiumis, viitavad nurisünnituse suurenenud riskile ning samuti südame väärarengule ja gastroskiisile. Südame väärarengu absoluutne risk suurenes vähem kui 1%-lt 1,5%-le. Arvatavasti suureneb risk sõltuvalt annuse suurusest ja ravi kestusest. Loomadel on prostaglandiini sünteesi inhibiitorite kasutamine põhjustanud suurenenud implantatsioonieelset- ja järgset hukkumist ning embrüo/loote suremust. Lisaks on teatatud loomadel erinevate väärarengute, sealhulgas kardiovaskulaarsete väärarengute juhtude suurenemisest, kui prostaglandiini sünteesi inhibiitoreid on manustatud organogeneesi perioodil. Alates 20. rasedusnädalast võib diklofenaki kasutamine põhjustada loote neerufunktsiooni häiretest tingitud oligohüdramnioni. See võib tekkida kohe pärast ravi alustamist ja on ravi lõpetamisel tavaliselt pöörduv. Lisaks on teatatud arterioosjuha ahenemisest pärast ravi teisel trimestril, mis enamasti taandus pärast ravi lõpetamist. Seetõttu ei tohi raseduse esimesel ja teisel trimestril diklofenakki manustada, v.a juhul, kui see on selgelt vajalik. Kui diklofenakki kasutab rasestuda sooviv naine või seda kasutatakse raseduse esimesel ja teisel trimestril, peab annus olema võimalikult väike ja ravi kestus võimalikult lühike. Pärast mitmepäevast kokkupuudet diklofenakiga alates 20. rasedusnädalast tuleb kaaluda raseda sünnituseelset jälgimist ultraheliga oligohüdramnioni ja arterioosjuha ahenemise suhtes. Oligohüdramnioni või arterioosjuha ahenemise ilmnemisel tuleb diklofenaki kasutamine lõpetada. Raseduse kolmandal trimestril võivad kõik prostaglandiini sünteesi inhibiitorid põhjustada lootel:

  • kardiopulmonaalset toksilisust (arterioosjuha enneaege ahenemine/ sulgumine ja pulmonaalne hüpertensioon); neerufunktsiooni häireid (vt eespool);

raseduse lõpus emal ja vastsündinul:

  • veritsusaja võimalikku pikenemist, agregatsioonivastane toime, mis võib esineda isegi väikeste annuste korral; emaka kontraktsioonide pärssimist, mis võib põhjustada sünnituse hilinemist või pikenemist.

Seetõttu on diklofenak raseduse kolmandal trimestril vastunäidustatud (vt lõigud 4.3 ja 5.3).

Imetamine Sarnaselt teiste MSPVA-dega imendub diklofenak rinnapiima väikestes kogustes. Sellepärast ei tohi kõrvaltoimete vältimiseks vastsündinul diklofenakki rinnaga toitmise ajal manustada. Fertiilsus Sarnaselt teiste MSPVA-dega võib diklofenaki kasutamine kahjustada naise viljakust ning ei ole rasestuda soovivatele naistele soovitatav. Naised, kellel on probleeme rasestumisega või kellele tehakse viljakusuuringuid, peaksid kaaluma Diclac 100 mg kasutamise lõpetamist.

Meeste viljakus Andmed diklofenaki mõju meeste viljakuse kohta puuduvad.

4.7 Toime reaktsioonikiirusele

Kui patsiendil tekivad Diclaci võtmise ajal nägemishäired, pearinglus, somnolentsus või muud kesknärvisüsteemi häired, ei tohi autot juhtida ega masinaid käsitseda.

4.8 Kõrvaltoimed

Kliinilistest uuringutest ja/või spontaansetest teadetest kirjanduses teatatud kõrvaltoimed (tabel 1) on järjestatud MedDRA organsüsteemide klasside kaupa. Igas organsüsteemi klassis on kõrvaltoimed toodud esinemissageduse järjekorras alates kõige sagedamast. Igas esinemissageduse kategoorias on kõrvaltoimed toodud tõsiduse vähenemise järjekorras. Väga sage (> 1/10) Sage (≥ 1/100 kuni < 1/10) Aeg-ajalt (≥ 1/1000 kuni < 1/100) Harv (≥ 1/10 000 kuni < 1/1000) Väga harv (<1/10 000) Teadmata (ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel).

Järgmised kõrvaltoimed hõlmavad diklofenaki toimeainet prolongeeritult vabastavate tablettide ja/või teiste diklofenaki ravimvormide nii lühi- kui ka pikaajalisel kasutamisel tekkinud kõrvaltoimeid.

Tabel 1 - Kõrvaltoimed Vere ja lümfisüsteemi häired Väga harv: Trombotsütopeenia, leukopeenia, aneemia (sh hemolüütiline ja Immuunsüsteemi häired Harv: Ülitundlikkus, anafülaktiline ja anafülaktoidne reaktsioon (sh Väga harv: Angioneurootiline ödeem (sh näoturse) Psühhiaatrilised häired Väga harv: Desorientatsioon, depressioon, unetus, hirmuunenäod, ärrituvus,

Närvisüsteemi häired Sage: Peavalu, pearinglus Harv: Unisus Väga harv: Tundlikkushäired, mäluhäired, krambid, ärevus, treemor, aseptiline

Silma kahjustused Väga harv: Nägemiskahjustus, hägune nägemine, kahelinägemine Kõrva ja labürindi kahjustused Sage: Peapööritus. Väga harv: Tinnitus, kuulmiskahjustus. Südame häired Aeg-ajalt: Müokardiinfarkt, südamepuudulikkus, südamekloppimine, valu rinnus, Teadmata: Vaskulaarsed häired Väga harv: Hüpertensioon, vaskuliit Respiratoorsed, rindkere ja mediastiinumi häired Harv: Astma (sh düspnoe) Väga harv: Pneumoniit Seedetrakti häired

Sage: Iiveldus, oksendamine, kõhulahtisus, düspepsia, kõhuvalu, meteorism, Harv: Gastriit, seedetrakti verejooks, veriokse, hemorraagiline diarröa, veriroe, Väga harv: Koliit (sh hemorraagiline koliit, isheemiline koliit ja haavandilise koliidi Maksa ja sapiteede häired

Sage: Transaminaaside aktiivsuse suurenemine Harv: Hepatiit, ikterus, maksakahjustus Väga harv: Fulminantne hepatiit, maksanekroos, maksapuudulikkus Naha ja nahaaluskoe kahjustused Sage: Nahalööve Harv: Urtikaaria Väga harv: Bulloosne dermatiit, ekseem, erüteem, multiformne erüteem, Stevensi- Teadmata: fikseerunud ravimilööve, generaliseerunud bulloosne fikseeritud Neerude ja kuseteede häired Väga harv: Äge neerukahjustus (äge neerupuudulikkus), hematuuria, proteinuuria,

Üldised häired ja manustamiskoha reaktsioonid Harv: Tursed

* Esinemissagedus peegeldab andmeid pikaajalise ravi korral suure annusega (150 mg ööpäevas)

Arteriaalsed trombootilised tüsistused Kliiniline uuring ja epidemioloogilised andmed näitavad järjekindlalt diklofenaki kasutamisega seotud arteriaalsete trombootiliste tüsistuste (nt südamelihaseinfarkt või insult) suurenenud riski, eriti suure annuse (150 mg ööpäevas) ja pikaajalisel ravi korral. (Vt lõigud 4.3 ja 4.4).

Toimed nägemisele Nägemishäired, nagu nägemise halvenemine, ähmane nägemine või kahelinägemine, näivad olevat MSPVA-de ravimiklassile omased toimed ja on ravi katkestamisel tavaliselt pöörduvad. Nägemishäirete tõenäoline mehhanism on prostaglandiinide ja teiste seotud ühendite sünteesi inhibeerimine, mis muudavad võrkkesta verevarustust, põhjustades nägemises potentsiaalseid muutusi. Kui sellised sümptomid tekivad ravi ajal diklofenakiga, võib muude põhjuste välistamiseks kaaluda oftalmoloogilist läbivaatust. Seedetrakt ASAT-i sisalduse suurenemine on sageli esinev kõrvaltoime. Eriti eakatel võib tekkida seedetrakti haavand, perforatsioon või veritsus, mis mõnikord võivad lõppeda surmaga (vt lõik 4.4). Teatatud on järgmistest kõrvaltoimetest: iiveldus, oksendamine, kõhulahtisus, kõhupuhitus, düspepsia, kõhukinnisus, kõhuvalu, mustroe (meleena), veriokse (hematemees), haavandiline stomatiit, koliit või Crohni tõve ägenemine (vt lõik 4.4). Aeg-ajalt gastriit.

Võimalikest kõrvaltoimetest teatamine Ravimi võimalikest kõrvaltoimetest on oluline teatada ka pärast ravimi müügiloa väljastamist. See võimaldab jätkuvalt hinnata ravimi kasu/riski suhet. Tervishoiutöötajatel palutakse kõigist võimalikest kõrvaltoimetest teatada www.ravimiamet.ee kaudu.

4.9 Üleannustamine

Sümptomid Diklofenaki üleannustamisel puudub tüüpiline kliiniline pilt. Üleannustamine võib põhjustada sümptomeid nagu oksendamine, seedetrakti verejooks, kõhulahtisus, pearinglus, tinnitus või krambid, kooma. Raske mürgistuse korral on võimalikud äge neerupuudulikus ja maksafunktsiooni kahjustus.

Ravi MSPVA-de, sh diklofenaki ägeda mürgistuse ravi seisneb toetavates meetmetes ja sümptomaatilises ravis. Tüsistuste, nt hüpotensiooni, neerupuudulikkuse, krambihoogude, seedetrakti häire ja hingamise depressiooni puhul tuleb kasutada toetavat ja sümptomaatilist ravi.

Ulatusliku valguga seondumise ja ekstensiivse metabolismi tõttu ei ole spetsiaalsetest ravivõtetest nagu diureesi forsseerimine, dialüüs või hemoperfusioon tõenäoliselt abi MSPVA-de, sh diklofenaki organismist väljutamisel.

Potentsiaalselt ohtliku annuse manustamisel võib kaaluda aktiivsöe manustamist ja eluohtliku annuse manustamisel maosisu eemaldamist (nt oksendamine, maoloputus).

5. FARMAKOLOOGILISED OMADUSED

5.1 Farmakodünaamilised omadused

Farmakoterapeutiline rühm: mittesteroidsed põletiku- ja reumavastased ained; äädikhappe derivaadid ja sarnased ained, ATC-kood: M01AB05

Toimemehhanism Diclac 100 mg sisaldab diklofenaknaatriumi, mittesteroidset koostisainet, millel on väljendunud reuma-, põletiku- ja valuvastased ning palavikku langetavad omadused. Toimemehhanismi aluseks peetakse katseliselt tõestatud prostaglandiinide sünteesi inhibeerimist. Prostaglandiinid mängivat suurt rolli põletiku, valu ja palaviku põhjustajatena. In vitro ei pärsi diklofenaknaatrium proteoglükaani biosünteesi kõhres, kui kontsentratsioon on ekvivalentne inimesel saavutatud kontsentratsiooniga. Farmakodünaamilised toimed Reumaatiliste haiguste korral tekitavad diklofenaki põletikuvastased ja analgeetilised omadused kliinilise ravivastuse, millele on iseloomulik nähtude ja sümptomite, nagu rahuolekuvalu, liigutustega kaasnev valu, hommikune jäikus ja liigeste turse, märkimisväärne leevenemine, samuti paraneb funktsioon. Trauma- ja operatsioonijärgsete põletikuliste seisundite korral leevendab diklofenak kiiresti nii spontaanset kui ka liigutustega kaasnevat valu ning vähendab põletikulist turset ja haavaturset. Kliinilised uuringud on veel näidanud, et diklofenak võib leevendada primaarse düsmenorröa korral esinevat valu ja verejooksu.

Diklofenaki 75 mg ja 100 mg toimeainet prolongeeritult vabastavad tabletid on eriti sobivad patsientidele, kelle kliinilist pilti arvestades on asjakohane 75 mg või 100 mg ööpäevane annus. Võimalus kirjutada ravim välja ühe ööpäevase annusena lihtsustab tunduvalt pikaajalist ravi ja aitab vältida annustamisvigu. Samuti võimaldavad diklofenaki 75 mg toimeainet prolongeeritult vabastavad

tabletid maksimaalse ööpäevase annuse 150 mg tasakaalustatud manustamist skeemiga kaks korda ööpäevas.

5.2 Farmakokineetilised omadused

I Diklofenaki süsteemne saadavus toimeainet prolongeeritult vabastavatest tablettidest on sarnane sellega, mis saavutatakse sama diklofenakiannuse manustamisel gastroresistentsete tablettidena. Toimeaine aeglasema vabanemise tõttu diklofenaki toimeainet prolongeeritult vabastavatest tablettidest on saavutatav maksimaalne kontsentratsioon väiksem kui see, mida täheldatakse gastroresistentsete tablettide manustamisel. Toimeainet prolongeeritult vabastavate tablettide korral puudub toidul kliiniliselt oluline mõju diklofenaki imendumisele ja süsteemsele saadavusele. Määratavad plasmakontsentratsioonid on tuvastatavad 24 tundi pärast diklofenaki toimeainet prolongeeritult vabastavate tablettide manustamist. Kuna ligikaudu pool diklofenakist metaboliseerub selle esmasel passaažil läbi maksa (esmasainevahetuse efekt), on kontsentratsioonikõvera alune pindala (AUC) pärast suukaudset või rektaalset manustamist ligikaudu poole väiksem kui pärast samaväärse parenteraalse annuse manustamist.

Farmakokineetilised omadused ei muutu pärast korduvat manustamist. Soovitatavatest manustamisintervallidest kinnipidamisel kumuleerumist ei esine.

Jaotumine 99,7% diklofenakist seondub seerumi valkudega, peamiselt albumiiniga (99,4%). Arvestuslik näiv jaotusruumala on 0,12 kuni 0,17 l/kg. Diklofenak tungib sünoviaalvedelikku, kus maksimaalne kontsentratsioon on mõõdetud 2 kuni 4 tundi pärast maksimaalse kontsentratsiooni saabumist plasmas. Sünoviaalvedelikus on näiv eliminatsiooni poolväärtusaeg 3 kuni 6 tundi. Kaks tundi pärast maksimaalse plasmakontsentratsiooni saabumist on toimeaine kontsentratsioon sünoviaalvedelikus juba suurem kui plasmas ja see jääb suuremaks kuni 12-ks tunniks. Ühel imetaval emal tuvastati diklofenaki väike kontsentratsioon (100 ng/ml) rinnapiimas. Rinnapiima saava imiku poolt alla neelatav kogus on hinnanguliselt ekvivalentne annusega 0,03 mg/kg ööpäevas.

Biotransformatsioon Diklofenaki biotransformatsioon toimub osaliselt puutumatu molekuli glükuronidatsiooni teel, kuid peamiselt üksik- ja multihüdroksüleerumise ning metoksüleerumise teel, mille tulemuseks on mitmed fenoolmetaboliidid (3'-hüdroksü-, 4'-hüdroksü-, 5-hüdroksü-, 4',5-dihüdroksü- ja 3'-hüdroksü-4'- metoksü-diklofenak), millest enamik konjugeeritakse glükuroniidkonjugaatideks. Kaks nendest fenoolmetaboliitidest on bioloogiliselt aktiivsed, kuid palju vähemal määral kui diklofenak. Eritumine Diklofenaki kogu süsteemne kliirens plasmast on 263 ± 56 ml/min (keskmine väärtus ± SD). Lõplik poolväärtusaeg plasmas on 1 kuni 2 tundi. Neljal metaboliidil, millest 2 on aktiivsed, on samuti lühike poolväärtusaeg - 1 kuni 3 tundi. Üks metaboliit, 3’-hüdroksü-4-metoksü-diklofenak, omab palju pikemat poolväärtusaega plasmas. See metaboliit on siiski praktiliselt inaktiivne. Ligikaudu 60% manustatud annusest eritub uriiniga intaktse molekuli glükuroniidkonjugaadi ja metaboliitidena, millest enamus on samuti konverteeritud glükuroniidkonjugaatideks. Muutumatu toimeainena eritub vähem kui 1%. Ülejäänud annus elimineeritakse metaboliitidena sapi ja väljaheitega.

Lineaarsus/mittelineaarsus Imendunud kogus on lineaarne annuse suurusega.

Patsientide erirühmad

Eakad Ravimi imendumise, metabolismi ja eritumise suhtes ei ole täheldatud olulisi vanusest sõltuvaid erinevusi. Neerukahjustus Neerukahjustusega patsientidel ei saa üksikannuse kineetika põhjal järeldada muutumatu toimeaine kuhjumist, kui rakendatakse tavapärast annustamisskeemi. Kui kreatiniini kliirens on väiksem kui 10 ml/min, on hüdroksümetaboliitide arvestuslik püsikontsentratsioon plasmas ligikaudu 4 korda suurem kui normaalsetel isikutel. Sellele vaatamata erituvad metaboliidid lõpuks sapi kaudu.

Maksakahjustus Kroonilise hepatiidi või mitte-dekompenseeritud maksatsirroosiga patsientidel on diklofenaki farmakokineetika ja metabolism samasugused kui ilma maksahaiguseta patsientidel.

5.3 Prekliinilised ohutusandmed

Diklofenaki akuutse ja kroonilise toksilisuse, genotoksilisuse, mutageensuse ja kartsinogeensuse prekliinilised uuringud ei ole näidanud ettenähtud terapeutilises annuses kahjulikku toimet inimesele. Standardsetes prekliinilistes loomkatsetes ei avaldanud diklofenak hiirtele, rottidele ega küülikutele teratogeenset toimet. Diklofenak ei avaldanud mõju rottide viljakusele. Välja arvatud minimaalne toksiline toime lootele emasloomale toksilise annuse juures, ei mõjutanud see järglaste pre-, peri- ega postnataalset arengut. MSPVA (sealhulgas diklofenak) manustamine pärssis küülikutel ovulatsiooni ning implantatsiooni ja platsenta moodustumist rotil ja põhjustas enneaegse arterioosjuha sulgumise tiinel rotil. Rotil seostati diklofenaki emasloomale toksilisi annuseid düstookia, pikenenud gestatsiooni, loote vähenenud elulemuse ja emakasisese kasvu peetumisega. Diklofenaki nõrgad toimed nii reproduktiivsuse parameetritele ja sünnitusele kui ka arterioosjuha emakasisesele ahenemisele on seotud selle klassi prostaglandiini sünteesi inhibiitorite farmakoloogiliste tagajärgedega (vt lõigud 4.3 ja 4.6).

6. FARMATSEUTILISED ANDMED

6.1 Abiainete loetelu

Magneesiumstearaat Laktoos Metüülhüdroksüpropüültselluloos

6.2 Sobimatus

Ei kohaldata.

6.3 Kõlblikkusaeg

4 aastat.

6.4 Säilitamise eritingimused

See ravimpreparaat ei vaja säilitamisel eritingimusi.

6.5 Pakendi iseloomustus ja sisu

100 mg toimeainet prolongeeritult vabastav tablett; 20 tk, 50 tk või 100 tk pakendis

6.6 Erihoiatused ravimpreparaadi hävitamiseks

Erinõuded puuduvad.

7. MÜÜGLOA HOIDJA

Sandoz d.d. Verovškova 57 SI-1000 Ljubljana Sloveenia

8. MÜÜGILOA NUMBER

368001

9. ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE / MÜÜGILOA UUENDAMISE KUUPÄEV

Müügiloa esmase väljastamise kuupäev: 07.12.2001 Müügiloa viimase uuendamise kuupäev: 13.12.2011

10. TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV

Veebruar 2026

Teave põhineb ravimi pakendi infolehel. Enne kasutamist pea nõu arsti või apteekriga.