Dexamethason krka - tablett (4mg)
Artikli sisukord
tablett (4mg)
Pakendi infoleht: teave kasutajale
Dexamethason Krka 4 mg tabletid
Dexamethason Krka 8 mg tabletid
Deksametasoon
Enne ravimi kasutamist lugege hoolikalt infolehte, sest siin on teile vajalikku teavet.
- Hoidke infoleht alles, et seda vajadusel uuesti lugeda.
- Kui teil on lisaküsimusi, pidage nõu oma arsti või apteekriga.
- Ravim on välja kirjutatud üksnes teile. Ärge andke seda kellelegi teisele. Ravim võib olla neile kahjulik, isegi kui haigusnähud on sarnased.
- Kui teil tekib ükskõik milline kõrvaltoime, pidage nõu oma arsti või apteekriga. Kõrvaltoime võib olla ka selline, mida selles infolehes ei ole nimetatud. Vt lõik 4.
Infolehe sisukord
- Mis ravim on Dexamethason Krka ja milleks seda kasutatakse
- Mida on vaja teada enne Dexamethason Krka kasutamist
- Kuidas Dexamethason Krka't võtta
- Võimalikud kõrvaltoimed
- Kuidas Dexamethason Krka't säilitada
- Pakendi sisu ja muu teave
- Mis ravim on Dexamethason Krka ja milleks seda kasutatakse
Dexamethason Krka on sünteetiline glükokortikoid. Glükokortikoidid on hormoonid, mida toodab neerupealiste koor. Ravimil on põletikuvastane, valuvaigistav ja allergiavastane toime ning see pärsib immuunsüsteemi.
Dexamethason Krka’t soovitatakse reumaatiliste ja autoimmuunhaiguste (nt süsteemne erütematoosne luupus, reumatoidartriit, juveniilne idiopaatiline artriit, nodoosne polüartriit), hingamisteede haiguste (nt bronhiaalastma, krupp), nahahaiguste (nt erütroderma, pemphigus vulgaris) raviks, tuberkuloosse meningiidi raviks ainult koos infektsioonivastase raviga, verehaiguste (nt idiopaatiline trombotsütopeeniline purpur täiskasvanutel), ajuturse, sümptomaatilise hulgimüeloomi, ägeda lümfoblastilise leukeemia raviks, Hodgkini tõve ja mitte-Hodgkini lümfoomi raviks kombinatsioonis teiste ravimitega, neoplastiliste haiguste palliatiivseks raviks, keemiaravi põhjustatud iivelduse ja oksendamise profülaktikaks ning raviks ja oksendamise raviks pärast operatsiooni antiemeetilises ravis.
Mida on vaja teada enne Dexamethason Krka võtmist
Ärge võtke Dexamethason Krka’t:
- kui olete deksametasooni või selle ravimi mis tahes koostisosade (loetletud lõigus 6) suhtes allergiline;
- kui teil on nakkus, mis haarab kogu keha (välja arvatud siis, kui te saate ravi);
- kui teil on mao või kaksteistsõrmiksoole haavand;
- kui teid vaktsineeritakse elusvaktsiinidega.
Hoiatused ja ettevaatusabinõud
Enne Dexamethason Krka võtmist pidage nõu oma arsti või apteekriga:
- kui teil on kunagi olnud raske depressioon või maniakaaldepressiivne häire (bipolaarne häire). See hõlmab depressiooni, mis on esinenud deksametasooniga sarnaste steroidsete ravimite võtmise ajal või enne seda;
- kui need haigused on esinenud mõnel teie lähedasel pereliikmel.
Steroidide, nagu Dexamethason Krka, võtmise ajal võivad esineda vaimse tervise probleemid.
- Need haigused võivad olla rasked.
- Tavaliselt algavad need paari päeva või nädala jooksul pärast ravi algust.
- Need esinevad tõenäolisemalt suurte annuste korral.
- Annuse vähendamisel või ravi lõpetamisel enamik neist probleemidest kaob. Siiski võivad need probleemide esinemisel ravi nõuda.
Pidage nõu arstiga, kui teil (või kellelgi, kes võtab seda ravimit) esinevad mingid vaimse tervise probleemid. See on eriti tähtis, kui teil on depressioon või kui te mõtlete enesetapust. Vähestel juhtudel on vaimse tervise probleemid tekkinud annuste vähendamisel või ravi lõpetamisel.
Enne Dexamethason Krka võtmist pidage nõu oma arstiga:
kui teil on neeru- või maksaprobleemid (maksatsirroos või krooniline maksapuudulikkus);
- kui teil on neerupealise kasvaja (feokromotsütoom);
- kui teil on kõrge vererõhk, südamehaigus või teil on hiljuti olnud südameinfarkt (on teatatud südamelihase rebendist);
- kui teil on suhkurtõbi või perekondlik suhkurtõve anamnees;
- kui teil on osteoporoos (luude hõrenemine), eriti kui te olete naine, kes on menopausijärgses eas;
- kui teil on varem selle või muude steroidide kasutamisel esinenud lihasnõrkus;
- kui teil on glaukoom (silma suurenenud siserõhk) või on perekonnasolnud glaukoomi või katarakti (silmaläätse hägunemine, mis põhjustab nägemise halvenemist) anamnees;
- kui teil on myasthenia gravis (seisund, mis põhjustab lihasnõrkust);
- kui teil on soolehäire või maohaavand (peptiline haavand);
- kui teil on psühhiaatrilisi probleeme või teil on olnud psühhiaatriline haigus, mis on seda tüüpi ravimite võtmisel süvenenud;
- kui teil on epilepsia (seisund, mille korral teil esinevad korduvad hood või krambid);
- kui teil on migreen;
- kui teil on kilpnäärme alatalitlus;
- kui teil on parasitaarne nakkus;
- kui teil on tuberkuloos, septitseemia või silma seeninfektsioon;
- kui teil on tserebraalne malaaria;
- kui teil on herpes (külmavillid või genitaalherpes ja silma Herpes simplex’i infektsioon võimaliku sarvkesta perforatsiooni tõttu);
- kui teil on astma;
- kui teil ravitakse verehüüvete poolt põhjustatud veresoonte ummistumist (trombemboolia);
- teil on sarvkesta haavandid ja sarvkesta vigastused.
Ravi kortikosteroidiga võib vähendada organismi võimet infektsioonide vastu võidelda. See võib mõnikord viia infektsioonide tekkimisele, mida põhjustavad mikroobid, mis tavatingimustes põhjustavad infektsioone harva (neid nimetatakse oportunistlikeks infektsioonideks). Kui teil tekib ravi ajal selle ravimiga ükskõik milline infektsioon, pöörduge kohe oma arsti poole. See on eriti tähtis, kui märkate kopsupõletiku nähte: köha, palavik, hingeldus ja valu rinnus. Samuti võite tunda segasust, eriti kui olete eakas. Te peate samuti ütlema oma arstile, kui teil on tuberkuloos või kui te olete olnud piirkondades, kus ümarusside põhjustatud nakkused on tavalised.
On tähtis, et selle ravimi võtmise ajal väldiksite kokkupuudet inimestega, kellel on tuulerõuged, vöötohatis või leetrid. Kui te arvate, et olete nende haigustega kokku puutunud, peate kohe oma arsti poole pöörduma. Samuti peate teavitama oma arsti, kui teil on kunagi esinenud sellised nakkushaigused nagu leetrid või tuulerõuged, ja peate ka ütlema, kas teid on vaktsineeritud.
Rääkige oma arstile, kui teil on vereloome kasvaja raviga seoses tekkinud tuumori lüüsi sündroomi nähud, nt lihaskrambid, lihasnõrkus, segasusseisund, nägemiskadu või -häired ja hingeldus.
Kui teil esineb nägemise ähmastumist või muid nägemishäireid, pidage nõu arstiga.
Ravi selle ravimiga võib põhjustada tsentraalset seroosset korioretinopaatiat, mis on hägust või
moonutatud nägemist põhjustav silmahaigus. See esineb tavaliselt ühes silmas.
Ravi selle ravimiga võib põhjustada kõõlusepõletikku. Väga harvadel juhtudel võib kõõlus rebeneda. Seda riski suurendavad ravi teatud antibiootikumidega ja neeruprobleemid. Kui märkate valusaid, kangeid või turses liigeseid või kõõluseid, pöörduge oma arsti poole.
Ravi Dexamethason Krka’ga võib põhjustada neerupealiste koore puudulikkust. See võib põhjustada ravimi efektiivsuse muutusi pärast stressi ja traumat, operatsiooni, sünnitust või haigust ning teie organism ei pruugi olla võimeline vastama tavapärasel moel raskele stressile, näiteks õnnetustele, operatsioonidele, sünnitusele või haigustele.
Kui te satute mõnda õnnetusse, olete haige, teil on muud spetsiifilised füüsilise stressi seisundid, lähete operatsioonile (isegi hambaarsti juurde) või vajate vaktsineerimist (eriti elusviirusvaktsiinidega) Dexamethason Krka võtmise ajal või pärast seda, peate teavitama oma arsti, et te võtate või võtsite steroide.
Kui teile tehakse supressiooniteste (testid hormoonikoguse määramiseks teie kehas), allergia nahateste või bakteriaalsete infektsioonide teste, peate teavitama testi tegevat isikut, et te võtate deksametasooni, sest see võib segada tulemuste tõlgendamist.
Selle ravimi võtmise ajal võib teie arst vähendada teie toidus leiduva soola kogust või anda teile kaaliumilisandeid.
Kui te olete eakas, võivad selle ravimi mõned kõrvaltoimed olla raskemad, eriti luude hõrenemine (osteoporoos), kõrge vererõhk, väike kaaliumisisaldus, suhkurtõbi, tundlikkus infektsioonide suhtes ja naha õhenemine. Teie arst jälgib teid tähelepanelikumalt.
Lapsed
Kui seda ravimit võtab laps, on tähtis, et arst jälgiks pidevalt tema kasvu ja arengut. Deksametasooni ei tohi rutiinselt kasutada enneaegsetel hingamisprobleemidega lastel.
Muud ravimid ja Dexamethason Krka
Teatage oma arstile või apteekrile, kui te kasutate või olete hiljuti kasutanud või kavatsete kasutada mis tahes muid ravimeid:
- antikoagulandid, mis vedeldavad verd (nt varfariin);
- atsetüülsalitsüülhape või sarnased ravimid (mittesteroidsed põletikuvastased ravimid), nt indometatsiin;
- suhkurtõve raviks kasutatavad ravimid;
- kõrge vererõhu raviks kasutatavad ravimid;
- südamehaiguste raviks kasutatavad ravimid;
- diureetikumid (organismist vett välja ajavad tabletid);
- amfoteritsiin B süst;
- fenütoiin, karbamasepiin, primidoon (epilepsiaravimid);
- rifabutiin, rifampitsiin, isoniasiid (tuberkuloosi raviks kasutatavad antibiootikumid);
- antatsiidid – eriti need, mis sisaldavad magneesiumtrisilikaati;
- barbituraadid (ravimid, mida kasutatakse une soodustamiseks ja ärevuse leevendamiseks);
- aminoglutetimiid (vähiravim);
- karbenoksoloon (kasutatakse maohaavandite ravis);
- efedriin (nina dekongestant);
- atsetasolamiid (kasutatakse glaukoomi ja epilepsia raviks);
- hüdrokortisoon, kortisoon ja muud kortikosteroidid;
- ketokonasool, itrakonasool (kasutatakse seeninfektsioonide korral);
- ritonaviir (kasutatakse HIV korral);
- antibiootikumid, sealhulgas erütromütsiin, fluorokinoloonid;
- ravimid mis aitavad lihaseid liigutada myasthenia gravis’e korral (nt neostigmiin);
- kolestüramiin (suure kolesteroolisisalduse raviks);
- östrogeenhormoonid, sealhulgas rasestumisvastased vahendid;
- tetrakosaktiid, mida kasutatakse neerupealiste koore talitluse kontrollimiseks;
- sultopriid emotsioonide rahustamiseks;
- tsüklosporiin, mida kasutatakse organite äratõukereaktsiooni vältimiseks pärast siirdamist;
- talidomiid, mida kasutatakse nt hulgimüeloomi puhul;
- prasikvanteel, mida antakse teatud ussnugiliste infektsioonide korral;
- vaktsineerimine elusvaktsiinidega;
- klorokviin, hüdroksüklorokviin ja meflokviin (malaariaravimid);
- somatotropiin;
- protireliin.
Teatage oma arstile, kui te võtate või olete hiljuti võtnud mis tahes muid ravimeid, kaasa arvatud ilma retseptita ostetud ravimeid. Teil võib esineda suurenenud risk tõsiste kõrvaltoimete tekkeks, kui te võtate deksametasooni koos järgmiste ravimitega:
- mõni ravim võib suurendada Dexamethason Krka toimet ja teie arst võib soovida teid hoolikalt jälgida, kui te neid ravimeid võtate (sh HIVravimid ritonaviir, kobitsistaat);
- atsetüülsalitsüülhape või sarnased ravimid (mittesteroidsed põletikuvastased ravimid), nt indometatsiin;
- suhkurtõve raviks kasutatavad ravimid;
- südamehaiguste raviks kasutatavad ravimid;
- diureetikumid (organismist vett välja ajavad tabletid);
- amfoteritsiin B süst;
- atsetasolamiid (kasutatakse glaukoomi ja epilepsia raviks);
- tetrakosaktiid, mida kasutatakse neerupealiste koore talitluse kontrollimiseks;
- karbenoksoloon (kasutatakse maohaavandite ravis);
- klorokiin, hüdroksüklorokiin ja meflokiin (malaariaravimid);
- kõrge vererõhu raviks kasutatavad ravimid;
- talidomiid, mida kasutatakse nt hulgimüeloomi puhul;
- vaktsineerimine elusvaktsiinidega;
- ravimid mis aitavad lihaseid liigutada myasthenia gravis’e korral (nt neostigmiin);
- antibiootikumid, sealhulgas fluorokinoloonid.
Enne ravi alustamist Dexamethason Krka’ga peate teabe saamiseks nende ravimite kohta lugema kõigi Dexamethason Krka’ga kombinatsioonis võetavate ravimite pakendi infolehti. Talidomiidi, lenalidomiidi või pomalidomiidi kasutamisel tuleb erilist tähelepanu pöörata raseduse testimisele ja vältimisele.
Dexamethason Krka koos toidu, joogi ja alkoholiga
Seedetrakti ärrituse vähendamiseks tuleb deksametasooni võtta söögi ajal või pärast sööki. Tuleb vältida alkoholi või kofeiini sisaldavaid jooke. Soovitatav on süüa sageli ja vähe ning võtta vajaduse korral antatsiide, kui neid soovitab teie arst.
Rasedus ja imetamine
Kui te olete rase, imetate või arvate end olevat rase või kavatsete rasestuda, pidage enne selle ravimi kasutamist nõu oma arsti või apteekriga.
Dexamethason Krka’t võib raseduse ajal ja eriti esimesel trimestril kasutada ainult siis, kui selle kasu ületab võimalikke riske emale ja lapsele. Kui te rasestute ravimi kasutamise ajal, ärge lõpetage Dexamethason Krka kasutamist, vaid teatage kohe oma arstile, et olete rase.
Kortikosteroidid võivad erituda rinnapiima. Riski vastsündinutele/imikutele ei saa välistada. Rinnaga toitmise katkestamine või ravi katkestamine/jätkamine deksametasooniga tuleb otsustada, arvestades imetamise kasu lapsele ja deksametasoonravi kasu naisele.
Autojuhtimine ja masinatega töötamine
Ärge juhtige autot, kasutage mingeid tööriistu või masinaid ega sooritage mingeid ohtlikke tegevusi, kui teil esinevad sellised kõrvaltoimed nagu segasus, hallutsinatsioonid, pearinglus, väsimus, unisus, minestamine või hägune nägemine.
Dexamethason Krka sisaldab laktoosi
Kui teie arst on teile öelnud, et te ei talu teatud suhkruid, peate enne selle ravimi kasutamist pidama
nõu oma arstiga.
Kuidas Dexamethason Krka’t võtta
Võtke seda ravimit alati täpselt nii, nagu arst on teile selgitanud. Kui te ei ole milleski kindel, pidage nõu oma arsti või apteekriga.
Dexamethason Krka on saadaval 4 mg, 8 mg, 20 mg ja 40 mg tablettidena. Tablette saab jagada võrdseteks annusteks ja see võimaldab anda lisatugevusi 2 mg ja 10 mg või kergendada allaneelamist.
Deksametasooni manustatakse tavaliselt annustes 0,5 mg kuni 10 mg ööpäevas sõltuvalt ravitavast haigusest. Raskemate haigusseisundite korral võivad olla vajalikud annused üle 10 mg ööpäevas. Annused tuleb tiitrida vastavaks patsiendi individuaalsele ravivastusele ja haiguse raskusele. Kõrvaltoimete vähendamiseks tuleb kasutada kõige väiksemat võimalikku efektiivset annust.
Kui ei ole teisiti määratud, kehtivad järgmised annustamissoovitused:
Allpool mainitud annustamissoovitused on toodud ainult juhistena. Alg- ja ööpäevased annused tuleb alati määrata individuaalse patsiendi ravivastuse ja haiguse raskuse alusel.
- Ajuturse: algannus ja ravi kestus sõltuvad põhjusest ja raskusastmest, 6…16 mg (kuni 24 mg) ööpäevas suu kaudu jagatuna 3…4 üksikannuseks.
- Äge astma: täiskasvanutele 16 mg ööpäevas kahe päeva jooksul; lastele 0,6 mg kg kehamassi kohta ühe või kahe päeva jooksul.
- Krupp: lastele 0,15…0,6 mg/kg ühekordse annusena.
- Ägedad nahahaigused: sõltuvalt haiguse iseloomust ja ulatusest on ööpäevased annused vahemikus 8…40 mg, mõnel juhul ulatuvad kuni 100 mg, kuid sellele peab järgnema annuse vähendamine kliinilise vajaduse järgi.
- Aktiivses faasis reumaatilised süsteemsed häired: süsteemse erütematoosse luupuse korral 6…16 mg ööpäevas.
- Raske progresseeruva kuluga aktiivne reumatoidartriit: kiire destruktsiooniga vormide korral 12…16 mg ööpäevas, liigeseväliste ilmingute korral 6…12 mg ööpäevas.
- Idiopaatiline trombotsütopeeniline purpur: 40 mg 4 päeva jooksul tsüklitena.
- Tuberkuloosne meningiit: II või III raskusastmes haigusega patsiendid said intravenoosset ravi neli nädalat (0,4 mg kilogrammi kehamassi kohta 1. nädalal, 0,3 mg kilogrammi kehamassi kohta 2. nädalal, 0,2 mg kilogrammi kehamassi kohta 3. nädalal ja 0,1 mg kilogrammi kehamassi kohta 4. nädalal) ja seejärel suukaudset ravi nelja nädala jooksul, alustades annusest 4 mg ööpäevas ja vähendades seda 1 mg võrra igal nädalal. I raskusastmes haigusega patsiendid said intravenoosset ravi kaks nädalat (0,3 mg kilogrammi kehamassi kohta 1. nädalal ja 0,2 mg kilogrammi kehamassi kohta 2. nädalal) ja seejärel suukaudset ravi nelja nädala jooksul (0,1 mg kilogrammi kehamassi kohta 3. nädalal, seejärel 3 mg ööpäevas, vähendades annust 1 mg võrra igal nädalal).
- Neoplastiliste haiguste palliatiivne ravi: algannus ja ravi kestus sõltuvad põhjusest ning raskusastmest – 3…20 mg ööpäevas. Samuti võib palliatiivseks raviks kasutada väga suuri annuseid – kuni 96 mg. Optimaalseks annustamiseks ja tablettide arvu vähendamiseks võib kasutada väiksema annuse tugevusega (4 mg ja 8 mg) ja suurema annuse tugevusega (20 mg ja
mg) tablettide kombinatsioone.
ja 3. päeval.
- Tsütostaatikumide, emetogeense keemiaravi põhjustatud oksendamise ennetamine ja ravi antiemeetilises ravis: 8…20 mg deksametasooni enne keemiaravi, seejärel 4…16 mg ööpäevas
- Postoperatiivse oksendamise ennetamine ja ravi antiemeetilises ravis: 8 mg üksikannus enne operatsiooni.
- Sümptomaatilise hulgimüeloomi, ägeda lümfoblastilise leukeemia, Hodgkini tõve ja mitte Hodgkini lümfoomi ravi kombinatsioonis teiste ravimitega: tavaline annus on 40 mg või
mg üks kord ööpäevas.
Annus ja manustamissagedus varieeruvad olenevalt raviskeemist ja kaasravimi(te)st. Deksametasooni
manustamisel peab järgima juhiseid, mis on deksametasooni manustamise kohta toodud kaasravimi(te) ravimi omaduste kokkuvõt(te)tes. Vastasel korral tuleb järgida kohalikke või rahvusvahelisi raviskeeme ja juhiseid. Ravimit määravad arstid peavad hoolikalt hindama, millist deksametasooni annust kasutada, arvestades patsiendi seisundit ja haiguse staatust.
Pikaajaline ravi
Mitme seisundi pikaajalisel glükokortikoidravil tuleb pärast algset ravi minna deksametasoonilt üle prednisoonile/prednisoloonile, et vähendada neerupealiste koore talitluse pärssimist.
Kasutamine lastel
Kui seda ravimit võtab laps, on tähtis, et arst jälgiks pidevalt tema kasvu ja arengut.
Kui te võtate Dexamethason Krka’t rohkem kui ette nähtud
Kui te olete võtnud liiga palju ravimit, pöörduge kohe arsti poole või haiglasse.
Kui te unustate Dexamethason Krka’t võtta
Kui unustate annuse võtta, võtke see niipea, kui meelde tuleb, välja arvatud juhul, kui varsti on aeg võtta järgmine annus. Ärge võtke kahekordset annust, kui ravim jäi eelmisel korral võtmata.
Kui te lõpetate Dexamethason Krka võtmise
Ravi lõpetamisel järgige arsti nõuandeid. Ta võib teile öelda, et vähendaksite võetavat ravimikogust järk-järgult, kuni lõpetate selle võtmise täielikult. Ravi liiga kiirel lõpetamisel teatatud sümptomite hulka kuuluvad madal vererõhk ja mõnel juhul haiguse taastekkimine, mille tõttu te ravi saite.
Samuti võib tekkida ärajätusündroom, mis hõlmab palavikku, lihas- ja liigesevalu, nina limaskesta põletikku (riniit), kaalukaotust, nahasügelust ja silmapõletikku (konjunktiviit). Kui te lõpetate ravi liiga kiiresti ja teil esinevad mõned mainitud sümptomid, peate pöörduma oma arsti poole niipea kui võimalik.
Kui teil on lisaküsimusi selle ravimi kasutamise kohta, pidage nõu oma arsti või apteekriga.
Võimalikud kõrvaltoimed
Nagu kõik ravimid, võib ka see ravim põhjustada kõrvaltoimeid, kuigi kõigil neid ei teki.
Rääkige kohe oma arstile, kui teil esinevad tõsised vaimse tervise probleemid. Need võivad esineda ligikaudu 5 inimesel 100-st, kes võtavad deksametasooni sarnaseid ravimeid. Nende probleemide hulka kuuluvad:
- depressioon, sealhulgas enesetapumõtted;
- kõrgendatud (mania) või kõikuv meeleolu;
- ärevustunne, uneprobleemid, mõtlemisraskused või segasus ja mälukaotus;
- olematute asjade tundmine, nägemine või kuulmine; imelikud või hirmutavad mõtted, käitumismuutused või üksijäetuse tunne.
Võtke kohe ühendust oma arstiga, kui teil tekivad:
- raske kõhuvalu, iiveldus, oksendamine, kõhulahtisus, väljendunud nõrkus ja kurnatus, äärmiselt madal vererõhk, kaalulangus ja palavik, sest need võivad olla neerupealiste koore puudulikkuse nähtudeks;
- äkki tekkiv kõhuvalu, valulikkus, iiveldus, oksendamine, palavik ja veri väljaheites, sest need võivad olla soolerebendi nähtudeks, eriti kui teil on või on olnud soolehaigus.
See ravim võib süvendada olemasolevat südameprobleemi. Pöörduge kohe oma arsti poole, kui teil esineb hingeldus või pahkluude turse.
Muud kõrvaltoimed võivad olla järgmised (sagedus teadmata):
- Suurem võimalus nakkusi saada, sealhulgas viirus ja seennakkusi, nt soor; tuberkuloosi või mõnede muude nakkuste, nt silmanakkuste, taastekkimine, kui see nakkus on teil juba olnud.
- Valgete vereliblede arvu vähenemine või suurenemine, vere hüübimishäired.
- Allergiline reaktsioon ravimile, sealhulgas raske, potentsiaalselt eluohtlik allergiline reaktsioon (mis võib väljenduda lööbe ja kurgu või keele tursena ning rasketel juhtudel hingamisraskuste või pearinglusena).
- Organismi hormoonide regulatsiooni häire, keha turse ja kaalutõus, täiskuunägu (Cushingoidne seisund); endokriinsüsteemi efektiivsuse muutused pärast stressi ja traumat, operatsiooni, sünnitust või haigust; teie organism ei pruugi olla võimeline vastama tavapärasel moel raskele stressile, nagu õnnetused, operatsioon, sünnitus või haigus; laste ja teismeliste kasvupeetus; menstruatsioonide ebaregulaarsus ja puudumine; ülemäärane karvakasv kehal (eriti naistel).
- Kehakaalu tõus, valgu ja kaltsiumi tasakaalu kaotus, söögiisu suurenemine, soola tasakaalu häire, veepeetus organismis, kaaliumikaotus, mis võib põhjustada rütmihäiret, suurenenud vajadus diabeediravimite järele, varjatud suhkurtõve ilmnemine, kolesterooli ja triglütseriidide suur sisaldus veres (hüperkolesteroleemia ja hüpertriglütserideemia).
- Tugevad meeleolu kõikumised, skisofreenia (vaimuhaigus) võib raskeneda, depressioon, unetus.
- Raske ebatavaline peavalu koos nägemishäiretega, mis on seotud ravi lõpetamisega, hood ja epilepsia süvenemine, pearinglus.
- Silmarõhu suurenemine, papilli ödeem, silmamembraanide õhenemine, silma sagenenud viirus, seen ja bakteriaalsed nakkused, sarvkesta haavanditega seotud sümptomite süvenemine, olemasolevate silmanakkuste süvenemine, silmamunade väljavõlvumine, kataraktid, nägemishäired, nägemiskaotus, nägemise ähmastumine.
- Südame paispuudulikkus eelsoodumusega inimestel, südamelihase rebend pärast hiljutist südameinfarkti, kardiaalne dekompensatsioon.
- Kõrge vererõhk, verehüübed: verehüüvete tekkimine, mis võivad ummistada veresooni näiteks jalgades või kopsudes (trombemboolilised tüsistused).
- Luksumine.
- Iiveldus, oksendamine, ebamugavustunne maos ja kõhu ettevõlvumine, söögitoru põletik ja haavandid, peptilised haavandid, mis võivad mulgustuda ja verd joosta, kõhunäärmepõletik (võib väljenduda selja ja kõhuvaluna), kõhupuhitus, söögitoru kandidiaas.
- Õhenenud õrn nahk, ebatavalised märgid nahal, verevalumite teke, naha punetus ja põletik, venitusarmid, nähtav turse, nähtavad kapillaarid, akne, suurenenud higistamine, nahalööve, turse, juuste hõrenemine, ebatavalised rasvaladestused, ülemäärane karvakasv, veepeetus kehas, pigmentatsioonihäired, nõrgenenud kapillaarid, mis rebenevad kergesti ja mis avaldub nahaaluste verevalumitena (kapillaaride suurenenud haprus), nahaärritus suu ümber (perioraalne dermatiit).
- Luude hõrenemine koos luumurdude riski suurenemisega (osteoporoos), luunekroos, tendiniit, kõõluserebendid, lihaste kõhetumine, müopaatia, lihasnõrkus, varane luukasvu peatumine (enneaegne epifüüsi sulgumine).
- Spermatosoidide arvu ja liikuvuse muutused, impotentsus.
- Häiritud reaktsioon vaktsineerimisele ja nahatestidele, haavade aeglane paranemine, ebamugavustunne, halb enesetunne.
- Samuti võib tekkida ärajätusündroom, mis hõlmab palavikku, lihas ja liigesevalu, nina limaskesta põletikku (riniit), kaalukaotust, valusaid sügelevaid nahasõlmi ja silmapõletikku (konjunktiviit).
Kõrvaltoimetest teavitamine
Kui teil tekib ükskõik milline kõrvaltoime, pidage nõu oma arsti või apteekriga. Kõrvaltoime võib olla ka selline, mida selles infolehes ei ole nimetatud. Kõrvaltoimetest võite ka ise teavitada www.ravimiamet.ee kaudu. Teavitades aitate saada rohkem infot ravimi ohutusest.
Kuidas Dexamethason Krka’t säilitada
Hoidke seda ravimit laste eest varjatud ja kättesaamatus kohas.
Ärge kasutage seda ravimit pärast kõlblikkusaega, mis on märgitud pakendil pärast "EXP". Kõlblikkusaeg viitab selle kuu viimasele päevale.
See ravimpreparaat ei vaja säilitamisel temperatuuri eritingimusi.
Hoida originaalpakendis, niiskuse ja valguse eest kaitstult.
Ärge visake ravimeid kanalisatsiooni ega olmejäätmete hulka. Küsige oma apteekrilt, kuidas visata ära ravimeid, mida te enam ei kasuta. Need meetmed aitavad kaitsta keskkonda.
Pakendi sisu ja muu teave
Mida Dexamethason Krka sisaldab
- Toimeaine on deksametasoon. Dexamethason Krka 4 mg tabletid
Üks tablett sisaldab 4 mg deksametasooni. Dexamethason Krka 8 mg tabletid
Üks tablett sisaldab 8 mg deksametasooni.
- Teised koostisosad on laktoosmonohüdraat, eelželatiniseeritud maisitärklis, kolloidne veevaba räni ja magneesiumstearaat (E470b). Vt lõik 2 "Dexamethason Krka sisaldab laktoosi".
Kuidas Dexamethason Krka välja näeb ja pakendi sisu
4 mg tabletid: Valged kuni peaaegu valged, ümmargused kaldservadega tabletid, mille ühel küljel on poolitusjoon (paksus: 2,5...3,5 mm; läbimõõt: 5,7...6,3 mm). Tableti saab jagada võrdseteks annusteks. 8 mg tabletid: Valged kuni peaaegu valged, ovaalsed tabletid, mille ühel küljel on poolitusjoon (paksus: 3,5...5,5 mm; pikkus: 8,7...9,3 mm). Tableti saab jagada võrdseteks annusteks.
Dexamethason Krka 4 mg tabletid on saadaval karpides, kus on 10, 20, 28, 30, 50, 56, 60, 100, 10 x 1, 20 x 1, 28 x 1, 30 x 1, 50 x 1, 56 x 1, 60 x 1 ja 100 x 1 tabletti blistrites.
Dexamethason Krka 8 mg tabletid on saadaval karpides, kus on 10, 20, 30, 50, 60, 100, 10 x 1, 20 x 1, 30 x 1, 50 x 1, 60 x 1 ja 100 x 1 tabletti blistrites.
Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.
Müügiloa hoidja ja tootja
Müügiloa hoidja KRKA, d.d., Novo mesto Šmarješka cesta 6
8501 Novo mesto Sloveenia
Tootjad
KRKA, d.d., Novo mesto Šmarješka cesta 6
8501 Novo mesto Sloveenia
TAD Pharma GmbH
Heinz-Lohmann-Straße 5
27472 Cuxhaven
Saksamaa
Lisaküsimuste tekkimisel selle ravimi kohta pöörduge palun müügiloa hoidja kohaliku esindaja poole:
KRKA, d.d., Novo mesto Eesti filiaal Pärnu mnt 141
11314 Tallinn Tel. +372 6671658
Infoleht on viimati uuendatud jaanuaris 2018.
RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE
RAVIMPREPARAADI NIMETUS
Dexamethason Krka 4 mg tabletid
Dexamethason Krka 8 mg tabletid
KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS
Üks tablett sisaldab 4 mg deksametasooni. Üks tablett sisaldab 8 mg deksametasooni.
INN. Dexamethasonum
Teadaolevat toimet omav abiaine:
Üks tablett sisaldab 77,9 mg laktoosi (laktoosmonohüdraadina). Üks tablett sisaldab 155,8 mg laktoosi (laktoosmonohüdraadina).
Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.
RAVIMVORM
Tablett.
4 mg tabletid: Valged kuni peaaegu valged, ümmargused kaldservadega tabletid, mille ühel küljel on poolitusjoon (paksus: 2,5...3,5 mm; läbimõõt: 5,7...6,3 mm). Tableti saab jagada võrdseteks annusteks. 8 mg tabletid: Valged kuni peaaegu valged, ovaalsed tabletid, mille ühel küljel on poolitusjoon (paksus: 3,5...5,5 mm; pikkus: 8,7...9,3 mm). Tableti saab jagada võrdseteks annusteks.
KLIINILISED ANDMED
Näidustused
Neuroloogia
Ajukasvaja, neurokirurgilise sekkumise, ajuabstsessi poolt põhjustatud ajuturse (ainult koos koljusisese rõhu sümptomitega, mis on kinnitatud kompuutertomograafiaga).
Kopsude ja hingamisteede haigused
Astma ägenemised, kui suukaudse kortikosteroidi kasutamine on asjakohane, krupp.
Dermatoloogia
Laialdaste, raskete, ägedate glükokortikoidravile alluvate nahahaiguste, nt erütroderma, pemphigus vulgaris, esmane ravi.
Autoimmuunhäired/reumatoloogia
Autoimmuunhäirete, nt süsteemne erütematoosne luupus, esmane ravi.
Süsteemsete vaskuliitide, nt nodoosne panarteriit, aktiivsed faasid (kaasuva B-hepatiidi positiivse seroloogia korral piirdub ravi kahe nädalaga).
Aktiivse reumatoidartriidi raske progresseeruv kulg, nt kiiresti kulgevad destruktiivsed vormid ja/või ekstraartikulaarsed manifestatsioonid.
Juveniilse idiopaatilise artriidi raske süsteemne kulg (Stilli tõbi).
Hematoloogiline häire
Idiopaatiline trombotsütopeeniline purpur täiskasvanutel.
Nakkushaigused
Tuberkuloosne meningiit ainult koos infektsioonivastase raviga.
Onkoloogia
Neoplastiliste haiguste palliatiivne ravi.
Tsütostaatikumide, emetogeense keemiaravi põhjustatud oksendamise ennetamine ja ravi antiemeetilises ravis.
Sümptomaatilise hulgimüeloomi, ägeda lümfoblastse leukeemia, Hodgkini tõve ja mitte-Hodgkini lümfoomi ravi kombinatsioonis teiste ravimitega.
Üldine
Postoperatiivse oksendamise ennetamine ja ravi antiemeetilises ravis.
Annustamine ja manustamisviis
Annustamine
Deksametasooni manustatakse tavaliselt annustes 0,5 mg kuni 10 mg ööpäevas sõltuvalt ravitavast haigusest. Raskemate haigusseisundite korral võivad olla vajalikud annused üle 10 mg ööpäevas. Annused tuleb tiitrida vastavaks patsiendi individuaalsele ravivastusele ja haiguse raskusele. Kõrvaltoimete vähendamiseks tuleb kasutada kõige väiksemat võimalikku efektiivset annust.
Kui ei ole teisiti määratud, kehtivad järgmised annustamissoovitused:
Allpool mainitud annustamissoovitused on toodud ainult juhistena. Alg- ja ööpäevased annused tuleb alati määrata patsiendi individuaalse ravivastuse ja haiguse raskuse alusel.
- Ajuturse: algannus ja ravi kestus sõltuvad põhjusest ja raskusastmest, 6…16 mg (kuni 24 mg) ööpäevas suukaudselt jagatuna 3…4 üksikannuseks.
- Äge astma: täiskasvanutele 16 mg ööpäevas kahe päeva jooksu; lastele 0,6 mg kg kehamassi kohta ühe või kahe päeva jooksul.
- Krupp: lastele 0,15…0,6 mg/kg ühekordse annusena.
- Ägedad nahahaigused: sõltuvalt haiguse iseloomust ja ulatusest on ööpäevased annused vahemikus 8…40 mg, mõnel juhul ulatuvad kuni 100 mg, kuid sellele peab järgnema annuse vähendamine kliinilise vajaduse järgi.
- Aktiivses faasis reumaatilised süsteemsed häired: süsteemse erütematoosse luupuse korral 6…16 mg ööpäevas.
- Raske progresseeruva kuluga aktiivne reumatoidartriit: kiire destruktsiooniga vormide korral 12…16 mg ööpäevas, ekstraartikulaarsete manifestatsioonide korral 6…12 mg ööpäevas.
- Idiopaatiline trombotsütopeeniline purpur: 40 mg 4 päeva jooksul tsüklitena.
- Tuberkuloosne meningiit: II või III raskusastmes haigusega patsiendid said intravenoosset ravi neli nädalat (0,4 mg kilogrammi kehamassi kohta 1. nädalal, 0,3 mg kilogrammi kehamassi kohta 2. nädalal, 0,2 mg kilogrammi kehamassi kohta 3. nädalal ja 0,1 mg kilogrammi kehamassi kohta 4. nädalal) ja seejärel suukaudset ravi nelja nädala jooksul, alustades annusest 4 mg ööpäevas ja vähendades seda 1 mg võrra igal nädalal. I raskusastmes haigusega patsiendid said intravenoosset ravi kaks nädalat (0,3 mg kilogrammi kehamassi kohta 1. nädalal ja 0,2 mg kilogrammi kehamassi kohta 2. nädalal) ja seejärel suukaudset ravi nelja nädala jooksul (0,1 mg kilogrammi kehamassi kohta 3. nädalal, seejärel 3 mg ööpäevas, vähendades annust 1 mg võrra igal nädalal).
- Neoplastiliste haiguste palliatiivne ravi: algannus ja ravi kestus sõltuvad põhjusest ning raskusastmest – 3…20 mg ööpäevas. Samuti võib palliatiivseks raviks kasutada väga suuri annuseid – kuni 96 mg. Optimaalseks annustamiseks ja tablettide arvu vähendamiseks võib kasutada väiksema annuse tugevusega (4 mg ja 8 mg) ja suurema annuse tugevusega (20 mg ja 40 mg) tablettide kombinatsioone.
- Tsütostaatikumide, emetogeense keemiaravi põhjustatud oksendamise ennetamine ja ravi
antiemeetilises ravis: 8…20 mg deksametasooni enne keemiaravi, seejärel 4…16 mg ööpäevas
ja 3. päeval.
- Postoperatiivse oksendamise ennetamine ja ravi antiemeetilises raviss: 8 mg üksikannus enne operatsiooni.
- Sümptomaatilise hulgimüeloomi, ägeda lümfoblastilise leukeemia, Hodgkini tõve ja mitte Hodgkini lümfoomi ravi kombinatsioonis teiste ravimitega: tavaline annus on 40 mg või
mg üks kord ööpäevas.
Annus ja manustamissagedus varieeruvad olenevalt raviskeemist ja kaasravimi(te)st. Deksametasooni manustamisel peab järgima juhiseid, mis on deksametasooni manustamise kohta toodud kaasravimi(te) ravimi omaduste kokkuvõt(te)tes. Vastasel korral tuleb järgida kohalikke või rahvusvahelisi raviskeeme ja juhiseid. Ravimit määravad arstid peavad hoolikalt hindama, millist deksametasooni annust kasutada, arvestades patsiendi seisundit ja haiguse staatust.
Neerukahjustus
Aktiivset hemodialüüsi saavatel patsientidel võib esineda ravimi suurenenud kliirens dialüsaadi kaudu ja seega võib patsient vajada steroidi annuse suurendamist.
Maksakahjustus
Raske maksahaigusega patsientidel võib olla vajalik annuse kohandamine. Raske maksakahjustusega patsientidel võivad deksametasooni bioloogilised toimed tugevneda selle aeglasema metabolismi (plasma pikenenud poolväärtusaeg) ja hüpoalbumineemia (vaba ravimi suurenenud sisaldus plasmas) tõttu, mis võib samuti põhjustada rohkem kõrvaltoimeid.
Eakad
Eakate patsientide ravi kavandamisel, eriti kui see on pikaajaline, tuleb arvestada kortikosteroidide tavaliste kõrvaltoimete raskemaid tagajärgi eakatel (osteoporoos, suhkurtõbi, hüpertensioon, immuunsuse nõrgenemine, psühholoogilised muutused). Sellistel patsientidel võivad deksametasooni plasmakontsentratsioonid olla suuremad ja selle eritumine aeglasem kui noorematel patsientidel, mistõttu annust tuleb vastavalt vähendada.
Lapsed
Deksametasooni eritumine on lastel ja täiskasvanutel ligikaudu võrdne, kui annust kohandatakse keha pindala järgi. Annuse kavandamisel tuleb arvestada võimalikku mõju kasvule ja arengule ning neerupealiste pärssimise nähte.
Pikaajaline ravi
Mitme seisundi pikaajalisel glükokortikoidravil tuleb pärast algset ravi minna deksametasoonilt üle prednisoonile/prednisoloonile, et vähendada neerupealiste koore talitluse pärssimist.
Ravi lõpetamine
Pikaajalise glükokortikoidide suurte annustega ravi äkilisel katkestamisel võib tekkida neerupealiste koore äge puudulikkus. Seetõttu tuleb sellistel juhtudel glükokortikoidide annnuseid järk-järgult vähendada ja ravi järk-järgult katkestada (vt lõik 4.4).
Manustamisviis
Seedetrakti ärrituse vähendamiseks tuleb deksametasooni võtta söögi ajal või pärast sööki. Tuleb vältida alkoholi või kofeiini sisaldavaid jooke.
Dexamethason Krka on saadaval 4 mg, 8 mg, 20 mg ja 40 mg tablettidena. Tablette saab jagada võrdseteks annusteks ja see võimaldab anda lisatugevusi 2 mg ja 10 mg ning muuta patsiendile tableti allaneelamise kergemaks.
Kui ravi ülepäeviti ei ole võimalik, võib tavaliselt kogu ööpäevase glükokortikoidi annuse manustada ühe hommikuse annusena; mõned patsiendid vajavad siiski glükokortikoidi ööpäevase annuse jagamist mitmeks üksikannuseks.
Vastunäidustused
Ülitundlikkus toimeaine või lõigus 6.1 loetletud mis tahes abiainete suhtes.
Süsteemne infektsioon, välja arvatud juhul, kui rakendatakse spetsiifilist infektsioonivastast ravi. Maohaavand või kaksteistsõrmiksoole haavand.
Elusvaktsiinidega vaktsineerimine ravi ajal deksametasooni (ja teiste kortikosteroidide) suurte terapeutiliste annustega on vastunäidustatud viirusinfektsiooni võimaluse tõttu (vt lõigud 4.4 ja 4.5).
Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel
Neerupealiste koore puudulikkus
Glükokortikoidravi põhjustatud neerupealiste koore puudulikkus võib sõltuvalt annusest ja ravi kestusest püsida mitu kuud ning mõnel juhul üle aasta pärast ravi lõpetamist. Deksametasooni annuse ajutine suurendamine spetsiifilise füüsilise stressi tingimustes (trauma, operatsioon, sünnitus jne) võib olla vajalik. Võimaliku riski tõttu stressiseisundite korral tuleb pikaajalist ravi saavatele patsientidele teha kortikosteroidi ID. Isegi pikaajalise neerupealiste koore puudulikkuse juhtudel pärast ravi katkestamist võib füüsilise stressi olukordades olla vajalik glükokortikoidide manustamine. Ravi tõttu tekkinud ägedat neerupealiste koore puudulikkust saab leevendada annuse aeglase vähendamisega kuni ravi kavandatud katkestamiseni.
Deksametasoonravi tuleb kasutada ainult ülimal näidustusel ja vajadusel koos täiendava suunatud infektsioonivastase raviga järgmiste haiguste korral:
- ägedad viirusinfektsioonid (Herpes zoster, Herpes simplex, Varicella, herpeetiline keratiit);
- HBsAGpositiivne krooniline aktiivne hepatiit;
- ligikaudu 8 nädalat enne ja kuni 2 nädalat pärast elusvaktsiinidega vaktsineerimist (vt lõigud 4.3 ja 4.5);
- süsteemsed mükoosid ja parasitoosid (nt nematoodid);
- poliomüeliit;
- lümfadeniit pärast BCGga vaktsineerimist;
- ägedad ja kroonilised bakteriaalsed infektsioonid;
- tuberkuloosi anamneesi korral (reaktivatsiooni risk) kasutage ainult tuberkulostaatilise kaitse all;
- teadaolev või kahtlustatav strongüloidiaas (ümarussi infestatsioon). Ravi glükokortikoididega võib põhjustada strongüloidide hüperinfektsiooni ja levikut koos ulatusliku larvide migreerumisega.
Lisaks tohib deksametasoonravi kasutada ainult kindla näidustuse korral ja vajadusel koos täiendava spetsiifilise raviga järgmiste seisundite puhul:
- seedetrakti haavandid;
- raske osteoporoos (sest kortikosteroididel on negatiivne mõju kaltsiumi tasakaalule);
- halvasti ravile alluv kõrge vererõhk;
- halvasti ravile alluv suhkurtõbi;
- psühhiaatrilised häired (sealhulgas anamneesis);
- kinnise nurga glaukoom ja avatud nurga glaukoom;
- sarvkesta haavandid ja sarvkesta vigastused;
- raske südamepuudulikkus.
Anafülaktiline reaktsioon
Esineda võivad rasked anafülaktilised reaktsioonid.
Tendiniit
Tendiniidi ja kõõluserebendi risk on suurenenud patsientidel, keda ravitakse samal ajal glükokortikoidide ja fluorokinoloonidega.
Myasthenia gravis
Varem olemasolev myasthenia gravis võib deksametasoonravi alguses süveneda.
Nägemishäired
Kortikosteroidide süsteemsel ja paiksel kasutamisel võib esineda nägemishäireid. Kui patsiendil tekib nägemise ähmastumine või muid nägemishäireid, tuleb kaalutleda patsiendi suunamist silmaarsti
juurde, et uurida võimalikke põhjusi, mis võivad olla näiteks katarakt, glaukoom või harvikhaigused, näiteks tsentraalne seroosne korioretinopaatia (central serous chorioretinopathy, CSCR), mida on täheldatud kortikosteroidide süsteemsel ja paiksel kasutamisel.
Pikaajaline kortikosteroidide kasutamine võib põhjustada tagumisi subkapsulaarseid katarakte, glaukoomi koos nägemisnärvi võimaliku kahjustusega ja suurendada seente või viiruste põhjustatud sekundaarsete silmainfektsioonide riski.
Kortikosteroide tuleb kasutada ettevaatlikult okulaarse Herpes simplex’iga patsientidel võimaliku sarvkesta perforatsiooni tõttu.
Soole perforatsioon
Soole perforatsiooni riski tõttu tohib deksametasooni kasutada ainult tungival näidustusel ja sobiva jälgimise all järgmiste seisundite korral:
- raske haavandiline koliit ähvardava perforatsiooniga;
- divertikuliit;
- enteroanastomoos (kohe pärast operatsiooni).
Peritoneaalärritusnähud pärast seedetrakti perforatsiooni võivad puududa neil patsientidel, kes saavad suuri glükokortikoidide annuseid.
Suhkurtõbi
Insuliini või suukaudsete diabeediravimite suuremat vajadust tuleb arvestada deksametasooni manustamisel diabeetikutele.
Kardiovaskulaarsed häired
Ravi ajal deksametasooniga on vajalik regulaarne vererõhu jälgimine, eriti suurte annuste manustamisel ja patsientidel, kelle kõrge vererõhk allub ravile halvasti. Seisundi süvenemise riski tõttu tuleb raske südamepuudulikkusega patsiente hoolikalt jälgida.
Deksametasooni suurte annustega ravitud patsientidel võib esineda bradükardia. Ettevaatus on vajalik kortikosteroidide kasutamisel patsientidel, kellel on hiljuti olnud müokardiinfarkt, sest on teatatud müokardi rebendist.
Infektsioonid
Deksametasoonravi võib varjata olemasoleva või tekkiva infektsiooni sümptomeid, raskendades sellega diagnoosimist. Ka deksametasooni väikeste koguste pikaajaline kasutamine põhjustab infektsiooniriski suurenemist isegi muidu mittepatogeensete mikroorganismide tõttu (niinimetatud oportunistlik infektsioon).
Vaktsineerimine
Vaktsineerimine inaktiveeritud vaktsiiniga on alati võimalik. Siiski tuleb märkida, et suuremad kortikoidide annused võivad mõjutada immuunreaktsiooni ja sellega inokulatsiooni edukust.
Pikaajalise deksametasoonravi korral soovitatakse regulaarset kontrolli arsti juures (sealhulgas nägemise kontrolli kolmekuuliste intervallidega).
Metaboolsed häired
Suurte annuste korral tuleb jälgida piisavat kaltsiumi tarbimist ja naatriumi piiramist ning seerumi kaaliumisisaldust. Sõltuvalt ravi kestusest ja annustest võib oodata negatiivset mõju kaltsiumi ainevahetusele, mistõttu on soovitatav osteoporoosi profülaktika. See kehtib eriti kaasnevate riskitegurite korral, nagu perekondlik soodumus, kõrgem vanus, menopausijärgne iga, ebapiisav valgu ja kaltsiumi tarbimine, tugev suitsetamine, ülemäärane alkoholi tarbimine ning ebapiisav füüsiline koormus. Ennetamine sisaldab piisavat kaltsiumi ja D-vitamiini tarvitamist ning füüsilist aktiivsust. Olemasoleva osteoporoosi korral tuleb kaaluda täiendavat meditsiinilist ravi.
Kortikosteroide tuleb kasutada ettevaatlikult migreeniga patsientidel, sest kortikosteroidid võivad põhjustada vedelikupeetust.
Psühholoogilised muutused
Psühholoogilised muutused manifesteeruvad erinevate vormidena, millest kõige tavalisem on eufooria.
Samuti võivad tekkida depressioon, psühhootilised reaktsioonid ja enesetapukalduvused.
Need haigused võivad olla rasked. Tavaliselt need algavad paari päeva või nädala jooksul pärast ravi algust. Need esinevad tõenäolisemalt suurte annuste korral. Annuse vähendamisel või ravi lõpetamisel enamik neist probleemidest kaob. Siiski võivad need probleemide esinemisel ravi nõuda. Vähestel juhtudel on vaimse tervise probleemid tekkinud annuste vähendamisel või ravi lõpetamisel.
Ajuturse või suurenenud koljusisene rõhk
Kortikosteroide ei tohi kasutada peavigastuse korral, sest tõenäoliselt ei ole neist kasu või võivad nad olla kahjulikud.
Tuumori lüüsi sündroom
Turuletulekujärgselt on vereloome kasvajatega patsientidel pärast deksametasooni kasutamist üksi või koos teiste kemoterapeutikumidega teatatud tuumori lüüsi sündroomist (TLS). TLSi kõrge riskiga patsiente (nt kõrge proliferatsiooni kiirus, suur tuumor ja kõrge tundlikkus tsütotoksiliste ainete suhtes) tuleb hoolikalt jälgida ja vajadusel rakendada ettevaatusabinõusid.
Ravi lõpetamine
Glükokortikoidi annuseid tuleb vähendada järk-järgult.
Pikaajalise glükokortikoidide manustamise katkestamisel või lõpetamisel tuleb arvestada järgmisi riske:
- foonhaiguse ägenemine või retsidiiv, äge neerupealiste puudulikkus, kortikosteroidide ärajätusündroom (ärajätusündroom võib hõlmata palavikku, lihas ja liigesevalu, nina limaskesta põletikku (riniit), kaalukaotust, nahasügelust ja silmapõletikku (konjunktiviit));
- teatud viirushaigused (tuulerõuged, leetrid) võivad glükokortikoididega ravitud patsientidel olla väga rasked;
- eriti suur risk esineb lastel ja immuunkomprimeeritud inimestel, kes ei ole varem tuulerõugeid või leetreid põdenud. Kui need inimesed puutuvad ravi ajal deksametasooniga kokku inimestega, kellel on leetrid või tuulerõuged, tuleb vajadusel kasutada ennetavaid meetmeid.
Muu
Pärast süsteemsete kortikosteroidide manustamist on teatatud feokromotsütoomist põhjustatud kriisist, mis võib olla fataalne. Kortikosteroide tohib manustada kahtlustatava või teadaoleva feokromotsütoomiga patsientidele ainult pärast asjakohast riski/kasu hindamist.
Lapsed
Kortikosteroidid põhjustavad annusest sõltuvat kasvupeetust imiku-, lapse- ja noorukieas, sest kortikosteroidid võivad põhjustada varast epifüüside sulgumist, mis võib olla pöördumatu. Seetõttu peab lastel pikaajalise deksametasoonravi korral olema kindel näidustus ja nende kasvukiirust tuleb regulaarselt kontrollida.
Olemasolevate andmete põhjal võivad enneaegsetel kroonilise kopsuhaigusega lastel pärast varast manustamist (< 96 tundi) algannusega 0,25 mg/kg kaks korda ööpäevas pikaajalisel manustamisel tekkida neuroloogilised kõrvaltoimed.
Eakad
Süsteemsete kortikosteroidide kõrvaltoimetel võivad olla rasked tagajärjed, eriti vanemas eas, peamiselt osteoporoos, hüpertensioon, hüpokaleemia, suhkurtõbi, tundlikkus infektsioonide suhtes ja naha atroofia. Eluohtlike reaktsioonide vältimiseks on vajalik tähelepanelik kliiniline jälgimine.
Mõju diagnostilistele testidele
Glükokortikoidid võivad alla suruda nahareaktsiooni allergiatestidele. Samuti võivad need mõjutada bakteriaalsete infektsioonide nitrosinise tetrasooli testi ja põhjustada valenegatiivseid tulemusi.
Märkus dopingu kohta
Dopingutestide tegemine deksametasooni võtmise ajal võib anda positiivseid tulemusi.
Dexamethason Krka sisaldab laktoosi. Patsiendid, kellel on harvaesinev pärilik galaktoosi talumatus, laktaasi defitsiit või glükoosi-galaktoosi malabsorptsioon, ei tohi seda ravimit kasutada.
Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed
Enne Dexamethason Krka kasutamist kombinatsioonis mis tahes muu ravimiga tuleb tutvuda selle ravimi omaduste kokkuvõttega.
Farmakodünaamilised koostoimed
MSPVA-sid võtvaid patsiente tuleb jälgida, sest MSPVA-d võivad suurendada maohaavandite esinemissagedust ja/või raskust. Atsetüülsalitsüülhapet tuleb koos kortikosteroididega kasutada ettevaatlikult hüpoprotrombineemia korral.
Kortikosteroidid suurendavad salitsülaatide renaalset kliirensit. Seetõttu tuleb pärast ravi lõpetamist steroididega salitsülaatide annuseid vähendada. Steroidide ärajätmine võib põhjustada salitsülaatide intoksikatsiooni salitsülaatide kontsentratsiooni suurenemise tõttu seerumis.
Kortikosteroidid nõrgendavad diabeediravimite, nagu insuliin, sulfonüüluurea ja metformiin, toimet. Mõnikord võivad tekkida hüperglükeemia ja diabeetiline ketoatsidoos.
Seetõttu tuleb ravi alguses teha diabeetikutele sagedamini vere- ja uriinianalüüse.
Atsetasoolamiidi, lingudiureetikumide, tiasiiddiureetikumide, kaliureetikumide, amfoteritsiin B süstide, (glükomineralo)-kortikosteroidide, tetrakosaktiidi ja lahtistite hüpokaleemiline toime tugevneb. Hüpokaleemia soodustab südamearütmiate, eriti torsade de pointes’i tekkimist, ja suurendab südameglükosiidide toksilisust. Enne kortikosteroidravi alustamist tuleb hüpokaleemia korrigeerida ja patsiente elektrolüütide osas ja elektrokardiograafiliselt kliiniliselt jälgida. Lisaks on teateid haigusjuhtudest, mille korral amfoteritsiin B ja hüdrokortisooni samaaegne kasutamine põhjustas südame laienemist ning südamepuudulikkust.
Haavandiravimid: karbenoksoloon suurendab hüpokaleemia riski.
Klorokiin, hüdroksüklorokiin ja meflokiin: müopaatiate ja kardiomüopaatiate suurenenud risk.
Samaaegne AKE inhibiitorite manustamine suurendab verehäirete riski.
Kortikosteroidid võivad mõjutada hüpertensiooniravimite vererõhku alandavat toimet. Ravi ajal deksametasooniga võib olla vajalik hüpertensiooniravi annuse kohandamine.
Talidomiid: talidomiidi samaaegsel manustamisel tuleb olla väga ettevaatlik, sest on teatatud epidermise toksilise nekrolüüsi juhtudest.
Ravi ajal deksametasooniga võib vaktsineerimiste mõju olla nõrgem.
Elusvaktsiinidega vaktsineerimine ravi ajal deksametasooni (ja teiste kortikosteroidide) suurte terapeutiliste annustega on vastunäidustatud viirusinfektsiooni võimaluse tõttu. Sel juhul tuleb vaktsineerimine edasi lükata kuni on möödunud vähemalt 3 kuud ravi lõpetamisest kortikosteroididega. Suurte terapeutiliste annustega kortikosteroidravi ajal on teised immuniseerimise tüübid neuroloogiliste tüsistuste riski ja ka vähenenud või puuduva antikehade tiitri tõusu (võrreldes oodatavate väärtustega) tõttu ohtlikud. Seetõttu võib kaitsev toime olla nõrgem. Siiski võib immuniseerida patsiente, kes on saanud lokaalselt (parenteraalselt) lühikese aja jooksul (alla 2 nädala) kortikosteroide väiksemates annustes.
Koliinesteraasi inhibiitorid: koliinesteraaasi inhibiitorite ja kortikosteroidide samaaegne kasutamine võib põhjustada myasthenia gravis’ega patsientidel tõsist lihasnõrkust. Võimaluse korral tuleb ravi koliinesteraasi inhibiitoritega katkestada vähemalt 24 tundi enne kortikosteroidravi algust.
Tendiniidi ja kõõluserebendi risk on suurenenud patsientidel, keda ravitakse samal ajal glükokortikoidide ja fluorokinoloonidega.
Samaaegne ravi koos CYP3A inhibiitoritega, sealhulgas kobitsistaati sisaldavate ravimitega, eeldatavalt suurendab süsteemsete kõrvaltoimete riski. Nende ravimite kombinatsiooni tuleb vältida, välja arvatud juhul, kui ravist saadav kasu ületab kortikosteroidide süsteemsete kõrvaltoimete
suurenenud riski. Nende ravimite kooskasutamise korral peab patsiente jälgima kortikosteroidide süsteemsete toimete suhtes.
Farmakokineetilised koostoimed
Teiste ravimite mõju deksametasoonile
Deksametasoon metaboliseeritakse tsütokroom P450 3A4 (CYP3A4) poolt.
Deksametasooni manustamine koos CYP3A4 indutseerijatega, nagu efedriin, barbituraadid, rifabutiin, rifampitsiin, fenütoiin ja karbamasepiin, võib põhjustada deksametasooni plasmakontsentratsiooni vähenemist, mistõttu annust tuleb suurendada.
Aminoglutetimiid võib kiirendada deksametasooni vähenemist ja vähendada selle efektiivsust. Vajaduse korral tuleb deksametasooni annust kohandada.
Sapphapete vaigud, nagu kolestüramiin, võivad vähendada deksametasooni imendumist. Toopiliselt manustatud seedetraktiravimid, antatsiidid, aktiivsüsi: glükokortikoidide imendumise vähenemist on kirjeldatud manustamisel koos prednisolooni ja deksametasooniga. Seetõttu tuleb
glükokortikoidide manustamisel toopiliselt manustatavate seedetrakti ravimite, antatsiidide, aktiivsöe kasutamine edasi lükata (intervalliga vähemalt kaks tundi).
Deksametasooni koosmanustamine CYP3A4 inhibiitoritega, nagu asoolsed seenevastased ravimid (nt ketokonasool, itrakonasool), HIV-i proteaasi inhibiitorid (nt ritonaviir) ja makroliidsed antibiootikumid (nt erütromütsiin), võib põhjustada deksametasooni suurenenud plasmakontsentratsiooni ja vähenenud kliirensit. Vajaduse korral tuleb deksametasooni annust vähendada.
Ketokonasool võib mitte ainult suurendada deksametasooni plasmakontsentratsiooni CYP3A4 inhibeerides, vaid pärssida ka neerupealiste poolt kortikosteroidide sünteesimist ja põhjustada kortikosteroidravi lõpetamisel neerupealiste puudulikkust.
Östrogeenid, sealhulgas suukaudsed kontratseptiivid, võivad inhibeerida teatud kortikosteroidide ainevahetust ja sellega nende toimet tugevdada.
Deksametasooni mõju teistele ravimitele
Deksametasoon on mõõdukas CYP3A4 indutseerija. Deksametasooni manustamine koos CYP3A4 poolt metaboliseeritavate ainetega võib viia nende ainete suurenenud kliirensi ja vähenenud plasmakontsentratsioonideni.
Tuberkulostaatikumid: samaaegsel kasutamisel prednisolooniga täheldati isoniasiidi plasmakontsentratsiooni vähenemist. Isoniasiidi võtvaid patsiente tuleb tähelepanelikult jälgida. Tsüklosporiin: tsüklosporiini ja kortikosteroidide samaaegne manustamine võib viia mõlema ravimi toime tugevnemisele. Esineb tserebraalsete krambihoogude suurenenud risk.
Prasikvanteel: prasikvanteeli vähenenud plasmakontsentratsioon põhjustab ravi ebaõnnestumise riski deksametasooni suurenenud hepaatilise metabolismi tõttu.
Suukaudsed antikoagulandid (kumariin): samaaegne kortikosteroidravi võib kas tugevdada või nõrgendada suukaudsete antikoagulantide toimet. Suurte annuste või üle 10 päeva kestva ravi korral esineb kortikosteroidravile omane verejooksurisk (seedetrakti limaskest, veresoonte haprus). Patsiente, kes kasutavad kortikosteroide kombinatsioonis suukaudsete antikoagulantidega, tuleb tähelepanelikult jälgida (kontroll 8. päeval, seejärel iga 2 nädala järel ravi ajal ja pärast ravi).
Atropiin ja teised antikolinergilised ained: manustamisel koos deksametasooniga võib täheldada silmasisese rõhu tõusu.
Mittedepolariseerivad lihasrelaksandid: lihaseid lõõgastav toime võib kesta kauem. Somatotropiin: kasvuhormooni toime võib nõrgeneda.
Protireliin: protireliini manustamisel võib täheldada TSH väiksemat tõusu.
Fertiilsus, rasedus ja imetamine
Rasedus
Deksametasoon läbib platsentat. Kortikosteroidide manustamine tiinetele loomadele võib põhjustada loote arenguhäireid, sealhulgas suulaelõhet, emakasisest kasvupeetust ja mõju aju kasvule ning arengule. Puuduvad tõendid, et kortikosteroidid põhjustaksid inimesel selliste kaasasündinud kõrvalekallete nagu suulae-/huulelõhe sageduse suurenemist (vt lõik 5.3). Pikaajaline või korduv kortikosteroidravi raseduse ajal suurendab üsasisese kasvupeetuse riski. Vastsündinutel, kes on
prenataalses perioodis kokku puutunud kortikosteroididega, esineb neerupealiste puudulikkuse suurenenud risk, mis normaalsetes tingimustes väheneb pärast sündi iseenesest ja on harva kliiniliselt oluline. Deksametasooni võib raseduse ajal ja eriti esimesel trimestril kasutada ainult siis, kui selle kasu ületab võimalikke riske emale ja lapsele.
Imetamine
Glükokortikoidid erituvad rinnapiima. Andmed deksametasooni eritumisest rinnapiima on puudulikud. Riski vastsündinutele/imikutele ei saa välistada. Imikutel, kelle emad võtavad suuri süsteemseid kortikosteroidide annuseid pikemate perioodide jooksul, võib esineda neerupealiste teatud puudulikkus.
Rinnaga toitmise katkestamine või ravi katkestamine/jätkamine deksametasooniga tuleb otsustada, arvestades imetamise kasu lapsele ja deksametasoonravi kasu naisele.
Fertiilsus
Deksametasoon vähendab testosterooni biosünteesi ja endogeense AKTH sekretsiooni, millel on mõju spermatogeneesile ja munasarjatsüklile.
Toime reaktsioonikiirusele
Toime kohta autojuhtimisele ja masinate kasutamise võimele ei ole uuringuid läbi viidud. Deksametasoon võib põhjustada segasusseisundit, hallutsinatsioone, pearinglust, uimasust, kurnatust, sünkoopi ja nägemise hägustumist (vt lõik 4.8). Sellisel juhul tuleb patsientidele öelda, et nad ravi ajal deksametasooniga ei juhiks autot, kasutaks masinaid ega sooritaks ohtlikke tegevusi.
Kõrvaltoimed
Ohutusprofiili kokkuvõte
Oodatavate kõrvaltoimete esinemissagedus korreleerub ravimi suhtelise tugevuse, annuse, manustamise aja ja ravi kestusega. Annustamissoovituste järgimisel ja patsientide tähelepanelikul jälgimisel on kõrvaltoimete risk lühiajalise ravi korral väike.
Lühiajalise deksametasoonravi (päevad/nädalad) tavapäraste kõrvaltoimete hulka kuuluvad kehakaalu tõus, psühholoogilised häired, glükoositalumatus ja mööduv neerupealiste koore puudulikkus. Pikaajaline deksametasoonravi (kuud/aastad) põhjustab tavaliselt tsentraalset rasvumust, naha haprust, lihasatroofiat, osteoporoosi, kasvupeetust ja pikaajalist neerupealiste puudulikkust. (vt ka lõik 4.4 „Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel“).
Kõrvaltoimete loetelu tabelina
| Teadmata |
Infektsioonid ja infestatsioonid | Suurenenud tundlikkus (latentsete) infektsioonide* suhtes või |
| nende ägenemine (sealhulgas septitseemia, tuberkuloos, |
| silmainfektsioonid, tuulerõuged, leetrid, seen- ja |
| viirusinfektsioonid) koos kliiniliste sümptomite |
| maskeerumisega, oportunistlikud infektsioonid |
Vere ja lümfisüsteemi häired | Leukotsütoos, lümfopeenia, eosinopeenia, polütsüteemia, |
| koagulatsioonihäired |
Immuunsüsteemi häired | Ülitundlikkusreaktsioonid, sealhulgas anafülaksia, |
| immunosupressioon (vt ka „Infektsioonid ja parasitaarsed |
| haigused“) |
Endokriinsüsteemi häired | Hüpotalamuse-hüpofüüsi-neerupealiste telje supressioon ja |
| Cushingi sündroomi indutseerimine (tüüpilised sümptomid: |
| täiskuunägu, pletoora, kehatüve rasvumine), sekundaarne |
| neerupealiste ja hüpofüüsi puudulikkus* (eriti stressi korral, |
| nagu trauma või operatsioon), kasvu pidurdumine imiku-, lapse- |
| ja noorukieas, ebaregulaarne menstruatsioon ja amenorröa, |
| hirsutism |
Ainevahetus- ja toitumishäired | Kehakaalu tõus, negatiivne valgu ja kaltsiumi tasakaal*, |
| suurenenud söögiisu, naatriumi- ja veepeetus*, kaaliumikaotus* |
| (ettevaatust: rütmihäired), hüpokaleemiline alkaloos, latentse |
| suhkurtõve manifesteerumine, süsivesikute taluvuse häire koos |
| vajadusega diabeedivastase ravi suuremate annuste järele*, |
| hüperkolesteroleemia, hüpertriglütserideemia |
Psühhiaatrilised häired* | Psühholoogiline sõltuvus, depressioon, unetus, skisofreenia |
| süvenemine, vaimuhaigus eufooriast kuni väljendunud |
| psühhoosini |
Närvisüsteemi häired | Suurenenud koljusisene rõhk koos papilli ödeemiga lastel |
| (pseudotumor cerebri), mis tavaliselt järgneb ravi lõpetamisele; |
| latentse epilepsia manifesteerumine, sagenenud krambihood |
| väljendunud epilepsia korral, vertiigo, peavalu |
Silma kahjustused | Suurenenud silmasisene rõhk, glaukoom*, papilli ödeem, |
| katarakt*, peamiselt koos tagumise subkapsulaarse |
| läbipaistmatusega, sarvkesta ja kõvakesta atroofia, sagenenud |
| silmade viirus-, seen- ja bakteriaalsed infektsioonid, sarvkesta |
| haavanditega seotud sümptomite süvenemine*, |
| korioretinopaatia, nägemise ähmastumine (vt ka lõik 4.4) |
Südame häired | Südamelihase rebend pärast äsjast müokardiinfarkti, südame |
| paispuudulikkus eelsoodumusega patsientidel, südame |
| dekompensatsioon* |
Vaskulaarsed häired | Hüpertensioon, vaskuliit, sagenenud ateroskleroos ja |
| tromboosi/trombemboolia risk (vere hüübivuse suurenemine |
| võib viia trombembooliliste tüsistuste tekkimisele) |
Respiratoorsed, rindkere ja | Luksumine |
mediastiinumi häired |
|
Seedetrakti häired | Düspepsia, kõhu paisumine*, maohaavandid perforatsiooni ja |
| verejooksuga, äge pankreatiit, haavandiline ösofagiit, söögitoru |
| kandidiaas, kõhupuhitus, iiveldus, oksendamine |
Naha ja nahaaluskoe kahjustused | Hüpertrihhoos, naha atroofia, teleangiektaasiad, striiad, erüteem, |
| steroidakne, petehhiad, ekhümoos, allergiline dermatiit, |
| urtikaaria, angioneurootiline turse, juuste hõrenemine, |
| pigmentatsioonihäired, kapillaaride suurenenud haprus, |
| perioraalne dermatiit, hüperhidroos, soodumus verevalumite |
| tekkeks |
Lihas-skeleti ja sidekoe | Enneaegne epifüüsi sulgumine, osteoporoos, lülisamba ja |
kahjustused | pikkade toruluude murrud, reie- ja õlavarreluu aseptiline |
| nekroos, kõõluserebendid*, proksimaalne müopaatia, |
| lihasnõrkus, lihasmassi kaotus |
Reproduktiivse süsteemi ja | Impotentsus |
rinnanäärme häired |
|
Üldised häired ja manustamiskoha | Vähenenud vastus vaktsineerimisele ja nahatestidele. Aeglane |
reaktsioonid | haavade paranemine, ebamugavustunne, halb enesetunne, |
| steroidide ärajätusündroom – liiga kiire kortikosteroidide annuse |
| vähendamine pärast pikaajalist ravi võib viia ägeda neerupealiste |
| puudulikkuse, hüpotensiooni ja surmani. Võib esineda |
| ärajätusündroom palaviku, müalgia, artralgia, riniidi, |
| konjunktiviidi, valulike sügelevate nahasõlmede ja kehakaalu |
| langusega |
* vt ka lõik 4.4 „Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel“.
Valitud kõrvaltoimete kirjeldus
Neerupealiste koore puudulikkus
Glükokortikoidravi põhjustatud neerupealiste koore puudulikkus võib sõltuvalt annusest ja ravi kestusest püsida mitu kuud ning mõnel juhul üle aasta pärast ravi lõpetamist. (vt lõik 4.4).
Psühholoogilised muutused
Psühholoogilised muutused manifesteeruvad erinevate vormidena, millest kõige tavalisem on eufooria. Samuti võivad tekkida depressioon, psühhootilised reaktsioonid ja enesetapukalduvused. Need haigused võivad olla rasked. Tavaliselt need algavad paari päeva või nädala jooksul pärast ravi algust. Need esinevad tõenäolisemalt suurte annuste korral. Enamik neist probleemidest kaovad annuse vähendamisel või ravi lõpetamisel. (vt lõik 4.4).
Infektsioonid
Deksametasoonravi võib varjata olemasoleva või tekkiva infektsiooni sümptomeid, raskendades sellega diagnoosimist, mis võib viia infektsiooniriski suurenemisele. (vt lõik 4.4).
Soole perforatsioon
Kortikosteroide võib seostada käärsoole perforatsiooni suurenenud riskiga perforatsiooniohuga raske haavandilise koliidi, divertikuliidi ja enteroanastomoosi korral (kohe pärast operatsiooni). Peritoneaalärritusnähud pärast seedetrakti perforatsiooni võivad puududa patsientidel, kes saavad suuri glükokortikoidide annuseid (vt lõik 4.4).
Kardiovaskulaarsed häired
Võivad esineda bradükardia, südamepuudulikkuse süvenemine ja ravile halvasti alluv kõrge vererõhk. Ettevaatus on vajalik kortikosteroidide kasutamisel patsientidel, kellel on hiljuti olnud müokardiinfarkt, sest on teatatud müokardi rebendist (vt lõik 4.4).
Lapsed
Kortikosteroidid põhjustavad annusest sõltuvat kasvupeetust imiku-, lapse- ja noorukieas, sest kortikosteroidid võivad põhjustada varast epifüüside sulgumist, mis võib olla pöördumatu (vt lõik 4.4).
Eakad
Süsteemsete kortikosteroidide kõrvaltoimetel võivad olla rasked tagajärjed, eriti vanemas eas, peamiselt osteoporoos, hüpertensioon, hüpokaleemia, suhkurtõbi, tundlikkus infektsioonide suhtes ja naha atroofia (vt lõik 4.4).
Võimalikest kõrvaltoimetest teavitamine
Ravimi võimalikest kõrvaltoimetest on oluline teavitada ka pärast ravimi müügiloa väljastamist. See võimaldab jätkuvalt hinnata ravimi kasu/riski suhet. Tervishoiutöötajatel palutakse teavitada kõigist võimalikest kõrvaltoimetest www.ravimiamet.ee kaudu.
Üleannustamine
Sümptomid
Pärast glükokortikoidide üleannustamist on ägedast toksilisusest ja/või surmajuhtudest teatatud harva. Üleannustamine või pikaajaline kasutamine võivad süvendada glükokortikoidide kõrvaltoimeid.
Ravi
Antidoot puudub. Ravi peab olema sümptomaatiline ja toetav ning deksametasooni annust tuleb vähendada või võimaluse korral ravi aeglaselt lõpetada. Ravi ei ole tõenäoliselt näidustatud kroonilise mürgistuse tõttu tekkinud reaktsioonide puhul, välja arvatud juhul, kui patsiendil on seisund, mis muudab ta eriti vastuvõtlikuks kortikosteroidide ebasoodsatele toimetele. Sellisel juhul tuleb magu tühjendada ja alustada vajaduse järgi sümptomaatilist ravi. Anafülaktilisi ja ülitundlikkusreaktsioone võib ravida adrenaliini, positiivse rõhuga kunstliku hingamise ning aminofülliiniga. Patsienti tuleb hoida soojas ja rahus. Deksametasooni bioloogiline poolväärtusaeg plasmas on ligikaudu 190 minutit.
FARMAKOLOOGILISED OMADUSED
Farmakodünaamilised omadused
Farmakoterapeutiline rühm: kortikosteroidid süsteemseks kasutamiseks, glükokortikoidid, ATC-kood: H02AB02.
Toimemehhanism
Deksametasoon on väga tugev ja pika toimeajaga glükokortikoid, millel on ebaoluline naatriumi peetust põhjustav toime ning mis seetõttu sobib eriti kasutamiseks südamepuudulikkuse ja hüpertensiooniga patsientidel.
Selle põletikuvastane toime on seitse korda tugevam kui prednisoloonil. Nagu teistel kortikosteroididel, on ka deksametasoonil antiallergilised, antipüreetilised ja immunosupressiivsed omadused.
Deksametasooni bioloogiline poolväärtusaeg on 36…54 tundi ja seetõttu sobib see kasutamiseks olukordades, kus on vajalik pidev glükokortikoidi toime.
Farmakokineetilised omadused
Imendumine ja jaotumine
Suu kaudu manustamisel imendub deksametasoon hästi; maksimaalne plasmakontsentratsioon saavutatakse 1…2 tunni jooksul pärast manustamist ja see erineb inimeste vahel suurel määral. Keskmine plasma poolväärtusaeg on 3,6 ±0,9 tundi. Deksametasoon seondub (kuni ligikaudu 77%) plasmavalkudega, peamiselt albumiiniga. Erinevalt kortisoolist jääb deksametasooni plasmavalkudega seondumise protsent steroidi kontsentratsiooni suurenemisel praktiliselt muutumatuks. Kortikosteroidid jaotuvad kiiresti kõikidesse organismi kudedesse. Need läbivad platsentat ja võivad väikeses koguses erituda rinnapiima.
Biotransformatsioon
Deksametasoon metaboliseeritakse peamiselt maksas, kuid ka neerudes.
Eritumine
Deksametasoon ja selle metaboliidid eritatakse uriiniga.
Prekliinilised ohutusandmed
Loomkatsed on näidanud, et glükokortikoidid suurendavad suulaelõhe, spontaansete abortide ja üsasisese kasvupeetuse esinemissagedust. Mõnel juhul olid need kõrvalekalded kombineeritud kesknärvisüsteemi ja südame defektidega. Primaatidel täheldati väiksemaid koljuluude kõrvalekaldeid. Neid toimeid täheldati pärast deksametasooni suurte annuste kasutamist.
FARMATSEUTILISED ANDMED
Abiainete loetelu
Laktoosmonohüdraat
Eelželatiniseeritud maisitärklis
Kolloidne veevaba ränidioksiid
Magneesiumstearaat (E470b)
Sobimatus
Ei kohaldata.
Kõlblikkusaeg
2 aastat.
Säilitamise eritingimused
See ravimpreparaat ei vaja säilitamisel temperatuuri eritingimusi.
Hoida originaalpakendis, niiskuse ja valguse eest kaitstult.
Pakendi iseloomustus ja sisu
4 mg tabletid:
Blisterpakend (OPA/Alu/PVC//Alu): 10, 20, 28, 30, 50, 56, 60, 100, 10 x 1, 20 x 1, 28 x 1, 30 x 1, 50 x 1, 56 x 1, 60 x 1 ja 100 x 1 tabletti karbis.
8 mg tabletid:
Blisterpakend (OPA/Alu/PVC//Alu): 10, 20, 30, 50, 60, 100, 10 x 1, 20 x 1, 30 x 1, 50 x 1, 60 x 1 ja 100 x 1 tabletti karbis.
Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.
Erihoiatused ravimpreparaadi hävitamiseks
Erinõuded puuduvad.
MÜÜGILOA HOIDJA
KRKA, d.d., Novo mesto Šmarješka cesta 6
8501 Novo mesto Sloveenia
MÜÜGILOA NUMBRID
4 mg: 914916
8 mg: 915016
ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE/MÜÜGILOA UUENDAMISE KUUPÄEV
Müügiloa esmase väljastamise kuupäev: 13.09.2016
TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV
Jaanuar 2018