RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE

1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS

Cefuroxime Venus Pharma 750 mg süste-/infusioonilahuse pulber

Cefuroxime Venus Pharma 1500 mg süste-/infusioonilahuse pulber

2. KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS

Cefuroxime Venus Pharma 750 mg süste-/infusioonilahuse pulber Üks viaal sisaldab tsefuroksiimnaatriumi koguses, mis vastab 750 mg tsefuroksiimile. Üks tsefuroksiimnaatriumi viaal sisaldab ligikaudu 39 mg naatriumi.

Cefuroxime Venus Pharma 1500 mg süste- või infusioonilahuse pulber Üks viaal sisaldab tsefuroksiimnaatriumi koguses, mis vastab 1500 mg tsefuroksiimile. Üks tsefuroksiimnaatriumi viaal sisaldab ligikaudu 78 mg naatriumi.

INN. Cefuroximum

Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.

3. RAVIMVORM

Süste-/infusioonilahuse pulber.

Valge või peaaegu valge kergelt hügroskoopne pulber.

4. KLIINILISED ANDMED

4.1 Näidustused

Tsefuroksiim on näidustatud järgnevate infektsioonide raviks täiskasvanutel ja lastel, sealhulgas vastsündinud (alates sünnist) (vt lõigud 4.4 ja 5.1).

• Olmetekkeline pneumoonia.
• Kroonilise bronhiidi ägenemine.

•Tüsistunud kuseteede infektsioonid, sh püelonefriit. •Pehmete kudede infektsioonid: tselluliit, erüsiiplid ja haavainfektsioonid.

• Intraabdominaalsed infektsioonid (vt lõik 4.4).
• Infektsioonide profülaktika seoses seedetrakti (sh söögitoru), ortopeediliste, südame veresoonkonna ja

günekoloogiliste operatsioonidega (sh keiserlõige). Infektsioonide ravi ja profülaktika puhul, kui tekitajateks on väga tõenäoliselt anaeroobsed mikroorganismid, tuleb tsefuroksiimi manustada koos täiendavate sobivate antibakteriaalsete ravimitega.

Antibakteriaalsete ravimite määramisel ja kasutamisel tuleb järgida kohalikke kehtivaid juhendeid.

4.2 Annustamine ja manustamisviis

Annustamine

Tabel 1. Täiskasvanud ja lapsed ≥ 40 kg

Näidustus Annustamine

Olmetekkeline pneumoonia ja kroonilise bronhiidi ägenemine Pehmete kudede infektsioonid: tselluliit, erüsiiplid ja haavainfektsioonid. Intraabdominaalsed infektsioonid Tüsistunud kuseteede infektsioonid, sh püelonefriit 1500 mg iga 8 tunni järel Rasked infektsioonid 750 mg iga 6 tunni järel (intravenoosselt) Infektsioonide profülaktika seoses seedetrakti, 1500 mg koos anesteesia induktsiooniga. Sellele võib günekoloogiliste (sh keiserlõige) ja ortopeediliste lisada kaks 750 mg annust (intramuskulaarselt) 8 tunni operatsioonidega ja 16 tunni pärast. Infektsioonide profülaktika seoses südame- 1500 mg koos anesteesia induktsiooniga, millele veresoonkonna ja söögitoru operatsioonidega järgneb 750 mg (intramuskulaarselt) iga 8 tunni järel

Tabel 2. Lapsed < 40 kg

Olmetekkeline pneumoonia Tüsistunud kuseteede infektsioonid, 30 kuni 100 mg/kg/ööpäevas sh püelonefriit (intravenoosselt), manustatuna 3 või Pehmete kudede infektsioonid: 4 annusena; annus 60 tselluliit, erüsiipelid ja mg/kg/ööpäevas sobib enamiku haavainfektsioonid infektsioonide korral Intraabdominaalsed infektsioonid Neerukahjustus Tsefuroksiim eritub peamiselt neerude kaudu. Nagu kõikide selliste antibiootikumide puhul, on väljendunud neerufunktsiooni häirega patsientidel soovitatav tsefuroksiimi annust vähendada, et kompenseerida ravimi aeglasemat eritumist. Tabel 3. Tsefuroksiimi soovitatavad annused neerukahjustuse korral

Kreatiniini kliirens T (tunnid) Annus (mg) > 20 ml/min/1,73 m2 1,7...2,6 Tavalise annuse (750 mg...1500 mg kolm korda 10...20 ml/min/1,73 m2 4,3...6,5 750 mg kaks korda ööpäevas < 10 ml/min/1,73 m2 14,8...22,3 750 mg üks kord ööpäevas Hemodialüüsi saavad patsiendid 3,75 Iga dialüüsi lõpus tuleb veeni- või lihasesiseselt Neerupuudulikkusega patsiendid, 7,9...12,6 (CAVH) 750 mg kaks korda ööpäevas; väikese kes saavad intensiivraviosakonnas 1,6 (HF) läbilaskvusega (low-flux) hemofiltratsiooni pidevat arteriovenoosset puhul järgida neerufunktsiooni häirete korral hemodialüüsi (CAVH) või suure soovitatavaid annuseid. läbilaskvusega (high-flux) hemofiltratsiooni (HF)

Maksafunktsiooni kahjustus

Tsefuroksiim eritub peamiselt neerude kaudu. Masafunktsiooni häirete korral ei ole oodata mõju tsefuroksiimi farmakokineetikale.

Manustamisviis

Tsefuroksiimi süstitakse otse veeni 3...5 minuti jooksul või manustatakse 30...60 minutit kestva veeniinfusiooni teel või sügava lihasesisese süstena.

Intramuskulaarsed süstid tuleb teha suhteliselt suure lihaskoe sees ja mitte rohkem kui 750 mg ühte kohta. Suuremate kui 1500 mg annuste puhul tuleb kasutada intravenoosset manustamist. Ravimpreparaadi manustamiskõlblikuks muutmise juhised vt lõik 6.6. 750 mg, 1500 mg infusioonilahuse pulber (üheannuseline).

Ravimpreparaadi manustamiseks ette valmistamise juhised vt lõik 6.6.

4.3 Vastunäidustused

Ülitundlikkus tsefuroksiimi või lõigus 6.1 loetletud mis tahes abiainete suhtes.

Patsiendid, kes on ülitundlikud tsefalosporiinantibiootikumide suhtes.

Anamneesis raske ülitundlikkusreaktsioon (nt anafülaktiline reaktsioon) mõnda muud tüüpi beetalaktaamantibiootikumi (penitsilliinid, monobaktaamid ja karbapeneemid) suhtes.

4.4 Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel

Ülitundlikkusreaktsioonid

Nagu kõikide beetalaktaamantibiootikumide puhul, on kirjeldatud tõsiseid ja mõnikord surmaga lõppenud ülitundlikkusreaktsioone. Teatatud on ülitundlikkusreaktsioonidest, mis on progresseerunud Kounise sündroomiks (äge allergilise geneesiga koronaararterite spasm, mis võib lõppeda müokardiinfarktiga, vt lõik 4.8). Raske ülitundlikkusreaktsiooni tekkimisel tuleb ravi tsefuroksiimiga otsekohe katkestada ja alustada sobiva raviga.

Rasked nahakõrvaltoimed (severe cutaneous adverse reactions, SCAR)

Tsefuroksiimraviga seoses on teatatud rasketest nahakõrvaltoimetest, sealhulgas Stevensi-Johnsoni sündroomist (SJS), toksilisest epidermaalsest nekrolüüsist (TEN) ning eosinofiilia ja süsteemsete sümptomitega ravimireaktsioonist (DRESS), mis võivad olla eluohtlikud või lõppeda surmaga (vt lõik 4.8).

Ravimi väljakirjutamise ajal tuleb patsiente teavitada nähtudest ja sümptomitest ning jälgida neid hoolikalt nahareaktsioonide suhtes. Kui ilmnevad nendele reaktsioonidele viitavad nähud ja sümptomid, tuleb ravi tsefuroksiimiga otsekohe lõpetada ning kaaluda muud ravi. Kui patsiendil on tsefuroksiimi kasutamisel tekkinud raske reaktsioon, nagu SJS, TEN või DRESS, ei tohi sellel patsiendil ravi tsefuroksiimiga mitte kunagi uuesti alustada.

Enne ravi alustamist tuleb kindlaks teha, kas patsiendil on esinenud raskeid ülitundlikkusreaktsioone tsefuroksiimi, teiste tsefalosporiinide või mõnda muud tüüpi beetalaktaamantibiootikumi suhtes. Ettevaatlik peab olema tsefuroksiimi manustamisel patsientidele, kellel on esinenud kergema kuluga ülitundlikkust teiste beetalaktaamantibiootikumide suhtes.

Samaaegne ravi tugevate diureetikumide või aminoglükosiididega

Suurtes annustes tsefalosporiinantibiootikumide manustamisel peab olema ettevaatlik, kui patsiendid saavad samaaegset ravi tugevatoimeliste diureetikumide või aminoglükosiididega. Nende kombinatsioonide kasutamise ajal on teatatud neerukahjustusest. Neerufunktsiooni tuleb jälgida eakatel ning olemasoleva neerukahjustusega patsientidel (vt lõik 4.2).

Mittetundlike mikroorganismide vohamine

Tsefuroksiimi kasutamine võib põhjustada Candida vohamist. Ravimi pikaajaline kasutamine võib viia ka teiste mittetundlike mikroorganismide (nt enterokokkide ja Clostridioides difficile) vohamist, mis võib vajada ravi katkestamist (vt lõik 4.8). Tsefuroksiimi kasutamisel on kirjeldatud antibiootikumiga seotud pseudomembranoosse koliidi teket, mille raskus võib ulatuda kergest eluohtlikuni. Selle diagnoosi võimalusega tuleb arvestada patsientide puhul, kellel tekib kõhulahtisus tsefuroksiimi manustamise ajal või selle järgselt (vt lõik 4.8). Kaaluda tuleb tsefuroksiimravi lõpetamist ja alustada spetsiifilist ravi Clostridium difficile vastu. Kasutada ei tohi peristaltikat pärssivaid ravimeid.

Intrakameraalne kasutamine ja silma kahjustused

Tsefuroksiim ei ole ette nähtud intrakameraalseks kasutamiseks. Intravenoosseks/intramuskulaarseks manustamiseks näidustatud tsefuroksiimnaatriumi manustamise järgselt intrakameraalselt on teatatud tõsiste silma kõrvaltoimete esinemisest. Nendeks kõrvaltoimeteks on maakula turse, võrkkesta turse,

võrkkesta irdumine, võrkkesta kahjustus, nägemishäired, nägemisteravuse langus, ähmane nägemine, sarvkesta hägusus ja sarvkesta turse.

Intraabdominaalsed infektsioonid

Toimespektri tõttu ei sobi tsefuroksiim gramnegatiivsete mittefermenteerivate bakterite poolt põhjustatud infektsioonide raviks (vt lõik 5.1).

Mõju diagnostilistele testidele

Tsefuroksiimi kasutamisel tekkinud positiivne Coombsi test võib häirida vere sobivuse määramist (vt lõik 4.8).

Täheldada võib väheseid kõrvalekaldeid vase reduktsiooni meetodite kasutamisel (Benedicti-, Fehlingi test, Clinitest) Siiski ei tohiks see anda valepositiivset tulemust, nagu võib täheldada mõnede teiste tsefalosporiinide puhul.

Kuna ferritsüaniidtest võib anda valenegatiivse tulemuse, on tsefuroksiimnaatriumi saavatel patsientidel soovitatav vere/plasma glükoosisisalduse määramiseks kasutada glükoosi oksüdaasi- või heksokinaasi meetodit.

Oluline teave abiainete kohta

Tsefuroksiim Venus Pharma 750 mg: ravim sisaldab 39 mg naatriumi ühes viaalis, mis on võrdne 1,95%- ga WHO poolt soovitatud naatriumi maksimaalsest ööpäevasest kogusest täiskasvanutel, s.o 2 g.

Tsefuroksiim Venus Pharma 1500 mg: ravim sisaldab 78 mg naatriumi ühes viaalis, mis on võrdne 3,90%- ga WHO poolt soovitatud naatriumi maksimaalsest ööpäevasest kogusest täiskasvanutel, s.o 2 g.

4.5 Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed

Tsefuroksiim võib mõjutada soolestiku mikrofloorat, vähendades östrogeeni reabsorptsiooni ja kombineeritud suukaudsete kontratseptiivide efektiivsust.

Tsefuroksiim eritub glomerulaarfiltratsiooni ja tubulaarsekretsiooni teel. Probenetsiidi samaaegne kasutamine ei ole soovitatav. Probenetsiidi samaaegsel manustamisel pikeneb antibiootikumi eritumise aeg ja suureneb maksimaalne kontsentratsioon seerumis. Potentsiaalselt nefrotoksilised ravimid ja lingudiureetikumid

Suurtes annustes tsefalosporiinide manustamisel peab olema ettevaatlik patsientide puhul, kes saavad tugevatoimelisi diureetikume (nt furosemiid) või potentsiaalselt nefrotoksilisi ravimeid (nt aminoglükosiidantibiootikumid), kuna selliste kombinatsioonide kasutamisel ei saa välistada neerufunktsiooni häirete teket.

Muud koostoimed

Vere/plasma glükoosisisalduse määramine: vt lõik 4.4.

Kasutamisel koos suukaudsete antikoagulantidega võib suureneda rahvusvaheline normaliseeritud suhe (INR).

4.6 Fertiilsus, rasedus ja imetamine

Rasedus

Tsefuroksiimi kasutamise kohta rasedatel on andmeid piiratud hulgal. Loomkatsed ei ole näidanud tsefuroksiimi kahjulikku toimet reproduktiivsusele (vt lõik 5.3). Tsefuroksiimi tohib rasedatele määrata ainult juhul, kui ravist saadav kasu ületab sellega kaasnevad riskid.

On näidatud, et pärast emale intramuskulaarse või intravenoosse annuse manustamist läbib tsefuroksiim platsentaarbarjääri ning saavutab terapeutilise kontsentratsiooni amnionivedelikus ja nabaväädi veres.

Imetamine

Tsefuroksiim eritub väikestes kogustes inimese rinnapiima. Terapeutiliste annuste kasutamisel ei ole oodata kahjulikke toimeid, kuigi ei saa välistada kõhulahtisuse ja limaskestade seeninfektsiooni tekkeriski. Tuleb otsustada, kas lõpetada rinnaga toitmine või katkestada/loobuda ravist tsefuroksiimiga, võttes arvesse rinnaga toitmisest saadavat kasu lapsele ja ravist saadavat kasu naisele.

Fertiilsus

Puuduvad andmed tsefuroksiimnaatriumi toime kohta inimeste fertiilsusele. Reproduktsiooniuuringud loomadel ei ole näidanud mõju fertiilsusele.

4.7 Toime reaktsioonikiirusele

Tsefuroksiimi toimet autojuhtimisele ja masinate käsitsemise võimele ei ole uuritud. Kuid teadaolevate kõrvaltoimete põhjal ei mõjuta tsefuroksiim tõenäoliselt autojuhtimise ja masinate käsitsemise võimet.

4.8 Kõrvaltoimed

Kõige sagedamad kõrvaltoimed on neutropeenia, eosinofiilia, mööduv maksaensüümide aktiivsuse või bilirubiinisisalduse suurenemine, eriti kaasuva maksahaigusega patsientidel, kuid puuduvad tõendid maksakahjustuse kohta, ning süstekoha reaktsioonid. Järgmistele kõrvaltoimetele omistatud esinemissageduse kategooriad on hinnangulised, enamike kõrvaltoimete puhul puuduvad sobivad andmed esinemissageduse arvutamiseks. Lisaks võib tsefuroksiimnaatriumiga seotud kõrvaltoimete esinemissagedus olenevalt näidustusest varieeruda.

Väga sagedate kuni harva esinevate kõrvaltoimete esinemissageduse määramiseks kasutati andmeid kliinilistest uuringutest. Kõikide teiste kõrvaltoimete (st nende, mille esinemissagedus on <1/10 000) esinemissagedused tehti kindlaks peamiselt turuletulekujärgsete andmete põhjal ning need näitavad pigem teatamise sagedust kui tõelist esinemissagedust.

Järgnevalt on MedDRA organsüsteemi klassi, esinemissageduse ja raskusastme järgi loetletud raviga seotud kõrvaltoimed. Esinemissageduse klassifitseerimisel on kasutatud järgmist konventsiooni: väga sage ≥ 1/10; sage ≥ 1/100 kuni < 1/10, aeg-ajalt ≥ 1/1000 kuni < 1/100; harv ≥ 1/10 000 kuni < 1/1000; väga harv < 1/10 000 ja teadmata (ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel).

Organsüsteemi klass Sage Aeg-ajalt Teadmata Infektsioonid ja Candida vohamine, infestatsioonid Clostridioides difficile Vere ja lümfisüsteemi neutropeenia, leukopeenia, positiivne trombotsütopeenia, häired eosinofiilia, Coombsi test hemolüütiline aneemia Immuunsüsteemi ravimipalavik, interstitsiaalne häired nefriit, anafülaksia, kutaanne

Seedetrakti häired seedehäired pseudomembranoosne koliit (vt Maksa ja sapiteede maksaensüümide bilirubiinisisalduse häired aktiivsuse mööduv mööduv suurenemine Naha ja nahaaluskoe nahalööve, urtikaaria ja multiformne erüteem, toksiline kahjustused sügelus epidermaalne nekrolüüs ja Neerude ja kuseteede kreatiniinisisalduse häired suurenemine seerumis,

Üldised häired ja süstekoha reaktsioonid, manustamiskoha mis võivad olla valu ja reaktsioonid tromboflebiit Südame häired Kounise sündroom Valitud kõrvaltoimete kirjeldus

Tsefalosporiinidele on omane absorbeerumine erütrotsüütide membraanile ja reageerimine ravimivastaste antikehadega, mille tulemusena võib Coombsi test olla positiivne (mis võib häirida vere sobitamist) ja väga harva tekkida hemolüütiline aneemia.

On täheldatud mööduvat maksaensüümide aktiivsuse või bilirubiinisisalduse suurenemist seerumis, mis on tavaliselt pöörduv.

Suuremate annuste korral on lihasesisese süstekoha valulikkus tõenäolisem. Siiski on ebatõenäoline, et see põhjustaks ravi katkestamist.

Lapsed

Tsefuroksiimnaatriumi ohutusprofiil on lastel ja täiskasvanutel ühesugune.

Võimalikest kõrvaltoimetest teatamine

Ravimi võimalikest kõrvaltoimetest on oluline teatada ka pärast ravimi müügiloa väljastamist. See võimaldab jätkuvalt hinnata ravimi kasu/riski suhet. Tervishoiutöötajatel palutakse kõigist võimalikest kõrvaltoimetest teatada www.ravimiamet.ee kaudu.

4.9 Üleannustamine

Üleannustamisel võivad olla neuroloogilised tagajärjed, sealhulgas entsefalopaatia, krambid ja kooma. Üleannustamisnähud võivad tekkida juhul, kui neerukahjustusega patsientidel ei vähendata annust nõuetekohaselt (vt lõigud 4.2 ja 4.4).

Tsefuroksiimi sisaldust seerumis saab vähendada hemodialüüsi või peritoneaaldialüüsi abil.

5. FARMAKOLOOGILISED OMADUSED

5.1 Farmakodünaamilised omadused

Farmakoterapeutiline rühm: antibakteriaalsed ained süsteemseks kasutamiseks, teise põlvkonna tsefalosporiinid, ATC-kood: J01DC02

Toimemehhanism

Tsefuroksiim inhibeerib bakteri rakuseina sünteesi pärast kinnitumist penitsilliini siduvatele valkudele (penicillin binding proteins, PBP-d). Selle tagajärjel katkeb rakuseina (peptidoglükaan) biosüntees, mis viib bakteriraku lüüsumise ja surmani.

Resistentsuse tekkemehhanism

Bakteriaalne resistentsus tsefuroksiimi suhtes võib olla tingitud ühest või enamast järgnevalt kirjeldatud mehhanismist:

• hüdrolüüs beetalaktamaaside poolt, sealhulgas (kuid mitte ainult) laiendatud spektriga

beetalaktamaaside (ESBL) ja Amp-C ensüümide poolt, mis võivad teatud aeroobsetes gramnegatiivsetes bakteriliikides olla indutseeritud või püsivalt derepresseeritud;

• penitsilliini siduvate valkude vähenenud afiinsus tsefuroksiimi suhtes;
• välismembraani läbilaskmatus, mis piirab tsefuroksiimi juurdepääsu penitsilliini siduvatele valkudele

gramnegatiivsetes bakterites;

• bakteriaalsed ravimi väljavoolupumbad.

Teiste süstitavate tsefalosporiinide suhtes resistentsuse omandanud mikroorganismid on arvatavasti resistentsed tsefuroksiimi suhtes. Sõltuvalt resistentsusmehhanismist võivad omandatud penitsilliin- resistentsusega mikroorganismid olla tsefuroksiimi suhtes vähenenud tundlikkusega või resistentsed.

Tsefuroksiimnaatriumi murdepunktid

Euroopa antimikrobiaalse tundlikkuse testimise komitee (European Committee on Antimicrobial Susceptibility Testing, EUCAST) poolt kindlaks määratud minimaalse inhibeeriva kontsentratsiooni läved on järgmised:

Mikroorganism Murdepunkt (mg/l) Enterobacterales1 ≤0,0012 >8

Staphylococcus spp. Märkus3 Märkus3 Streptococcus A, B, C ja G Märkus4 Märkus4 Streptococcus pneumoniae ≤ 0,5 > 1 Streptococcus (muu) ≤ 0,5 > 0,5

Haemophilus influenzae ≤ 1 > 2 Moraxella catarrhalis ≤ 4 > 8 Liikidega mitteseotud ≤ 45 > 85 farmakoloogilised murdepunktid1

1 Enterobacterales murdepunktid tsefalosporiini suhtes tuvastavad kõik kliiniliselt olulised resistentuse mehhanismid (sh ESBL ja plasmiid-medieeritud AmpC). Mõned beetalaktamaase tekitavad tüved on tundlikud või vahepealsed 3. või 4. põlvkonna tsefalosporiinidele nende läviväärtuste suhtes ja tuleb esitada sellisena, nagu need on leitud, st ESBL-i olemasolu või puudumine ei mõjuta iseenesest tundlikkuse kategoriseerimist. Paljudes piirkondades on ESBL-i tuvastamine ja iseloomustamine infektsioonide tõrjeks soovitatav või kohustuslik. 2 MIC murdepunkt S ≤ 0,001 mg/l on meelevaldne „skaalaväline“ murdepunkt, mis liigitab looduslikud

organismid (organismid, millel ei ole fenotüübiliselt tuvastatavat resistentsusmehhanismi aine suhtes) kui „tundlik, suurenenud ekspositsioon“ (I). Tsefuroksiim IV puhul on murdepunkt seotud annusega 1500 mg 3 korda ööpäevas ning E. coli, Klebsiella spp. (välja arvatud K. aerogenes), Raoultella spp. ja P. mirabilis suhtes. 3 Stafülokokkide tundlikkus tsefalosporiinide suhtes järeldatakse tsefoksitiintundlikkuse alusel, välja arvatud tsefiksiim, tseftasidiim, tseftasidiim-avibaktaam, tseftibuteen ja tseftolosaan-tasobaktaam, millel ei ole murdepunkte ja mida ei tohi kasutada stafülokokkinfektsioonide raviks.

4 A-, B-, C- ja G-grupi streptokokkide tundlikkus tsefalosporiinidele tuletatakse tundlikkusest bensüülpenitsilliinile.

5 Murdepunktid kehtivad ööpäevasele intravenoossele annusele 750 mg × 3 ja suurele annusele vähemalt 1500 mg 3 korda ööpäevas.

Mikrobioloogiline tundlikkus

Teatud bakteriliikide puhul võib resistentsuse esinemine sõltuda geograafilisest asukohast ning ajaperioodist ning seetõttu on resistentsust puudutav kohalik informatsioon väga väärtuslik (eriti raskete infektsioonide ravis). Kui kohaliku resistentsuse esinemine muudab küsitavaks kasutatava ravimi efektiivsuse (vähemalt teatud tüüpi infektsioonide puhul), tuleb vajadusel paluda ekspertarvamust.

In vitro toimib tsefuroksiim tavaliselt järgmiste mikroorganismide vastu.

Tavaliselt tundlikud liigid Grampositiivsed aeroobid: Staphylococcus aureus (metitsilliintundlik) $ Streptococcus pyogenes Streptococcus agalactiae Gramnegatiivsed aeroobid: Haemophilus parainfluenzae Moraxella catarrhalis Mikroorganism, mille puhul võib omandatud resistentsus olla probleemiks

Grampositiivsed aeroobid: Streptococcus pneumoniae Streptococcus mitis (viridans grupp) Gramnegatiivsed aeroobid: Citrobacter spp. v.a C. freundii Enterobacter spp., v.a E. aerogenes ja E. cloacae Escherichia coli Haemophilus influenzae Klebsiella pneumoniae Proteus mirabilis Proteus spp., v.a P. penneri ja P. Vulgaris Providencia spp. Salmonella spp. Grampositiivsed anaeroobid: Peptostreptococcus spp. Propionibacterium spp. Gramnegatiivsed anaeroobid: Fusobacterium spp. Bacteroides spp.

Olemuslikult resistentsed mikroorganismid Grampositiivsed aeroobid: Enterococcus faecalis Enterococcus faecium Gramnegatiivsed aeroobid: Acinetobacter spp. Burkholderia cepacia Campylobacter spp. Citrobacter freundii Enterobacter aerogenes Enterobacter cloacae Morganella morganii Proteus penneri Proteus vulgaris

Pseudomonas aeruginosa Serratia marcescens Stenotrophomonas maltophilia Grampositiivsed anaeroobid: Clostridioides difficile Gramnegatiivsed anaeroobid: Bacteroides fragilis

Muud: Chlamydia spp. Mycoplasma spp. Legionella spp. $ Kõik metitsilliinresistentsed S. aureus tüved on tsefuroksiimi suhtes resistentsed.

Tsefuroksiimnaatriumi ja aminoglükosiidantibiootikumide kombinatsiooni aktiivsus in vitro on vähemalt aditiivne, mõnikord sünergia tunnustega.

5.2 Farmakokineetilised omadused

Imendumine

Tervetele vabatahtlikele tsefuroksiimi lihasesisesel süstimisel oli keskmine maksimaalne kontsentratsioon seerumis 27...35 µg/ml 750 mg annuse ja 33...40 µg/ml 1000 mg annuse puhul ning see saavutati 30...60 minuti jooksul pärast manustamist. Pärast 750 mg ja 1500 mg veenisisese annuse manustamist olid kontsentratsioonid seerumis vastavalt ligikaudu 50 ja 100 µg/ml 15 minuti möödudes.

AUC ja C suurenevad lineaarselt, kui ühekordseid annuseid manustatakse vahemikus 250...1000 mg max lihase- ja veenisiseselt. Tervete vabatahtlike seerumis ei täheldatud tsefuroksiimi kuhjumist 1500 mg annuste korduval veenisisesel manustamisel iga 8 tunni järel. Jaotumine

Sõltuvalt kasutatud määramismetoodikast on seonduvus valkudega 33...50% Annuste 250...1000 mg lihase- või veenisisese manustamise järgselt on keskmine jaotusruumala 9,3...15,8 l/1,73 m2.

Sagedate haigustekitajate suhtes minimaalset inhibeerivat kontsentratsiooni ületav tsefuroksiimi kontsentratsioon saavutatakse kurgumandlites, ninakõrvalkoobaste kudedes, bronhide limaskestas, luudes, pleuravedelikus, liigesevedelikus, sünoviaalvedelikus, interstitsiaalvedelikus, sapis, rögas ja vesivedelikus. Ajukelmepõletiku korral läbib tsefuroksiim hematoentsefaalbarjääri.

Biotranformatsioon

Tsefuroksiim ei metaboliseeru.

Eritumine

Tsefuroksiim eritub glomerulaarfiltratsiooni ja tubulaarsekretsiooni teel. Poolväärtusaeg pärast lihase- või veenisisest manustamist on ligikaudu 70 minutit. Tsefuroksiim eritub uriiniga muutumatul kujul peaaegu täielikult (85...90%) 24 tunni jooksul pärast manustamist. Suurem osa tsefuroksiimi eritub 6 tunni jooksul.

Pärast 250...1000 mg annuste lihase- või veenisisest manustamist on keskmine renaalne kliirens 114...170 ml/min/1,73 m2.

Patsientide erirühmad

Tsefuroksiimi farmakokineetika meestel ja naistel 1000 mg tsefuroksiimi naatriumisoola ühekordse veenisisese boolussüsti järgselt ei erinenud.

Eakad

Pärast lihase- või veenisisest manustamist on samaväärse neerufunktsiooniga eakatel ja noorematel patsientidel tsefuroksiimi imendumine, jaotumine ja eritumine sarnased. Kuna eakatel patsientidel on suurema tõenäosusega halvenenud neerufunktsioon, peab tsefuroksiimi annust valides olema ettevaatlik ning vajalikuks võib osutuda neerufunktsiooni jälgimine (vt lõik 4.2).

Lapsed

Vastsündinutel on tsefuroksiimi poolväärtusaeg oluliselt pikenenud vastavalt gestatsioonivanusele. Kuid vanematel imikutel (vanuses > 3 nädala) ja lastel on poolväärtusaeg 60...90 minutit, mis on sarnane täiskasvanutel täheldatuga.

Neerukahjustus

Tsefuroksiim eritub peamiselt neerude kaudu. Nagu kõikide selliste antibiootikumide puhul, on märgatavalt halvenenud neerufunktsiooniga (st kreatiniini kliirens <20 ml/min) patsientidel soovitatav vähendada tsefuroksiimi annust, et kompenseerida ravimi aeglasemat eritumist (vt lõik 4.2). Tsefuroksiim on efektiivselt eemaldatav hemo- ja peritoneaaldialüüsi abil.

Maksafunktsiooni kahjustus

Kuna tsefuroksiim eritub peamiselt neerude kaudu, ei tohiks maksafunktsiooni häired mõjutada tsefuroksiimi farmakokineetikat.

Farmakokineetika/farmakodünaamika suhe Tsefalosporiinide puhul kõige tähtsamaks in vivo efektiivsusega korrelatsioonis olevaks farmakokineetiliseks-farmakodünaamiliseks indeksiks üksikutele sihtliikidele on osutunud protsent manustamisintervallist (%T), mille jooksul seondumata ravimi kontsentratsioon on kõrgem tsefuroksiimi minimaalsest inhibeerivast kontsentratsioonist (MIC) (st %T>MIC).

5.3 Prekliinilised ohutusandmed

Farmakoloogilise ohutuse, korduvtoksilisuse, genotoksilisuse ning reproduktsiooni- ja arengutoksilisuse mittekliinilised uuringud ei ole näidanud kahjulikku toimet inimesele. Kartsinogeensuse uuringuid ei ole läbi viidud; samas puuduvad andmed, mis viitaksid kartsinogeensele toimele.

Mitmed tsefalosporiinid inhibeerivad rottide uriinis gammaglutamüültranspeptidaasi aktiivsust, kuid tsefuroksiimi puhul on inhibeerimise tase madalam. Sellel võib olla tähtsus kõrvalekallete tekkimisel inimeste kliinilis-laboratoorsetes analüüsides.

6. FARMATSEUTILISED ANDMED

6.1 Abiainete loetelu

Puuduvad

6.2 Sobimatus

Tsefuroksiim sobib kõige sagedamini kasutatavate intravenoossete vedelike ja elektrolüütide lahustega.

2,74% (mass/maht) naatriumvesinikkarbonaadi süstelahuse pH mõjutab oluliselt lahuste värvust ja seetõttu ei soovitata seda lahust tsefuroksiimi lahjendamiseks kasutada. Vajaduse korral võib naatriumvesinikkarbonaadi infusioonisüsti saavatele patsientidele siiski manustada tsefuroksiimi manustamiskomplekti vooliku kaudu.

Tsefuroksiimi ei tohi süstlas segada aminoglükosiidantibiootikumidega.

6.3 Kõlblikkusaeg

2 aastat.

6.4 Säilitamise eritingimused

See ravimpreparaat ei vaja säilitamisel eritingimusi.

Pärast lahustamist tuleb tsefuroksiimi hoida temperatuuril 2...8 °C mitte kauem kui 24 tundi.

6.5 Pakendi iseloomustus ja sisu

Cefuroxime Venus Pharma 750 mg süste-/infusioonilahuse pulber

10 ml I tüüpi läbipaistev klaasviaal; suletud 20 mm bromobutüülkummist korgiga ja suletud 20 mm alumiiniumist eemaldatava ümbrisega, mis sisaldab tsefuroksiimnaatriumi, mis vastab 750 mg tsefuroksiimile.

Cefuroxime Venus Pharma 1500 mg süste-/infusioonilahuse pulber

20 ml I tüüpi läbipaistev klaasviaal; suletud 20 mm bromobutüülkummist korgiga ja suletud 20 mm alumiiniumist eemaldatava ümbrisega, mis sisaldab tsefuroksiimnaatriumi, mis vastab 1500 mg tsefuroksiimile.

Ravim tarnitakse 1, 5 või 10 viaaliga pakendites.

Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.

6.6 Erihoiatused ravimpreparaadi hävitamiseks ja käsitlemiseks

Kasutamiseks ette valmistamine

Tabel 4 Lisatavad kogused ja lahuse kontsentratsioonid, mis võivad olla kasulikud juhul, kui annuseid on vaja manustada osade kaupa.

Lisatavad kogused ja lahuse kontsentratsioonid, mis võivad olla kasulikud juhul, kui annuseid on vaja manustada osade kaupa Viaali Manustamisviisid Füüsikaline olek Lisatava vee kogus Tsefuroksiimi suurus (ml) ligikaudne 750 mg süste-/infusioonilahuse pulber 750 mg intramuskulaarne suspensioon 3 ml 216 intravenoosne boolus lahus vähemalt 6 ml 116 intravenoosne infusioon lahus vähemalt 6 ml 116

1500 mg pulber süste-/infusioonilahuse pulber 1500 mg intramuskulaarne suspensioon 6 ml 216 intravenoosne boolus lahus vähemalt 15 ml 94 intravenoosne infusioon lahus 15 ml* 94

* Manustamiskõlblikuks muudetud lahus tuleb lisada 50 või 100 ml sobivale infusioonivedelikule (vt teave sobivuse kohta allpool).

** Manustamiskõlblikuks muutmise järgselt saadav tsefuroksiimi lahuse kogus suureneb ravimi teisaldusfaktori tõttu, mille tulemuseks on loetletud kontsentratsioonid (mg/ml).

Sobivus

Tsefuroksiimnaatrium sobib järgmiste infusioonivedelikega. See säilitab tugevust kuni 24 tundi toatemperatuuril:

0,9% (mass/maht) naatriumkloriidi süstelahus

5% dekstroosi süstelahus

0,18% (mass/maht) naatriumkloriid pluss 4% dekstroosi süstelahus

5% dekstroosi ja 0,9% (mass/maht) naatriumkloriidi süstelahus

5% dekstroosi ja 0,45% naatriumkloriidi süstelahus 5% dekstroosi ja 0,225% naatriumkloriidi süstelahus

10% dekstroosi süstelahus

10% invertsuhkur süstevees

Ringeri süstelahus

Ringeri laktaadi süstelahus

M/6 naatriumlaktaadi süstelahus

Naatriumlaktaadi segu süstelahus (Hartmanni lahus).

Kasutamata ravimpreparaat või jäätmematerjal tuleb hävitada vastavalt kohalikele nõuetele.

7. MÜÜGILOA HOIDJA

Venus Pharma GmbH Am-Bahnhof 1-3 59368 Werne Saksamaa

8. MÜÜGILOA NUMBER (NUMBRID)

750 mg: 1071822 1500 mg: 1070522

9. ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE / MÜÜGILOA UUENDAMISE KUUPÄEV

05.09.2022

10. TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV

Mai 2023