Clexane - süstelahus süstlis (2000rü 0.2ml)

ATC Kood: B01AB05
Toimeaine: naatriumenoksapariin
Tootja: Sanofi-Aventis Estonia OÜ

Artikli sisukord

CLEXANE
süstelahus süstlis (2000RÜ 0.2ml)


Pakendi infoleht: teave kasutajale

CLEXANE, 2000 RÜ (20 mg)/0,2 ml süstelahus süstlis

CLEXANE, 4000 RÜ (40 mg)/0,4 ml süstelahus süstlis

CLEXANE, 6000 RÜ (60 mg)/0,6 ml süstelahus süstlis

CLEXANE, 8000 RÜ (80 mg)/0,8 ml süstelahus süstlis

CLEXANE, 10 000 RÜ (100 mg)/1 ml süstelahus süstlis

Naatriumenoksapariin (Enoxaparinum natricum)

Enne ravimi kasutamist lugege hoolikalt infolehte, sest siin on teile vajalikku teavet.

  • Hoidke infoleht alles, et seda vajadusel uuesti lugeda.
  • Kui teil on lisaküsimusi, pidage nõu oma arsti, apteekri või meditsiiniõega.
  • Ravim on välja kirjutatud üksnes teile. Ärge andke seda kellelegi teisele. Ravim võib olla neile kahjulik, isegi kui haigusnähud on sarnased.
  • Kui teil tekib ükskõik milline kõrvaltoime, pidage nõu oma arsti või apteekriga. Kõrvaltoime võib olla ka selline, mida selles infolehes ei ole nimetatud. Vt lõik 4.

Infolehe sisukord

  1. Mis ravim on CLEXANE ja milleks seda kasutatakse
  2. Mida on vaja teada enne CLEXANE’i kasutamist
  3. Kuidas CLEXANE’i kasutada
  4. Võimalikud kõrvaltoimed
  5. Kuidas CLEXANE’i säilitada
  6. Pakendi sisu ja muu teave
  7. Mis ravim on CLEXANE ja milleks seda kasutatakse

CLEXANE sisaldab toimeainet nimetusega naatriumenoksapariin, mis on madalmolekulaarne hepariin.

CLEXANE toimib kahel viisil:

1)peatab olemasolevate trombide (soonesiseste verehüüvete) suurenemise. See aitab teie organismil neid lõhustada ja peatada teile kahju tekitamise;

2)takistab trombide teket teie veres.

CLEXANE’i võib kasutada:

teie veres olevate trombide raviks;

trombide tekke takistamiseks järgnevates olukordades:

enne ja pärast operatsiooni,

kui teil on äge haigus ja teie liikuvus on piiratud;

kui teil on ebastabiilne stenokardia (seisund, mil teie süda ei saa piisavalt verd);

pärast südameinfarkti;

trombide tekke takistamiseks teie dialüüsiaparaadi voolikus (kasutatakse raske neeruhaigusega inimestel).

Mida on vaja teada enne CLEXANE’i kasutamist

Ärge kasutage CLEXANE’i:

Kui olete naatriumenoksapariini või selle ravimi mis tahes koostisosade (loetletud lõigus 6) suhtes allergiline. Allergianähud on muuhulgas lööve, neelamis- või hingamisprobleemid, huulte-, näo-, kõri- või keeleturse.

Kui olete hepariini või teiste madalmolekulaarsete hepariinide, nagu nadropariin, tinsapariin või daltepariin, suhtes allergiline.

Kui teil on olnud hepariinile reaktsioon, mis põhjustas hüübimisega seotud vererakkude (vereliistakute) järsu vähenemise - seda reaktsiooni nimetatakse hepariini esilekutsutud trombotsütopeeniaks - eelneva 100 päeva jooksul või kui teie veres on enoksapariini vastased antikehad.

Kui teil on tugev veritsus või kõrge veritsusriskiga seisund (nagu maohaavand, hiljutine aju- või silmade operatsioon), k.a. hiljutine ajuverejooksuga insult.

Kui te kasutate CLEXANE’i teie kehas olevate trombide raviks ja järgmise 24 tunni jooksul on kavas spinaal- või epiduraalanesteesia või lumbaalpunktsioon.

Hoiatused ja ettevaatusabinõud

CLEXANE’i ei tohi kasutada vaheldumisi teiste madalmolekulaarsete hepariinide gruppi kuuluvate ravimitega, sest need ei ole täpselt ühesugused ning nende aktiivsus ja kasutusjuhised on erinevad.

Enne CLEXANE’i kasutamist pidage nõu oma arsti või apteekriga:

kui teil on kunagi olnud reaktsioon hepariinile, mis on põhjustanud teie vereliistakute arvu järsu vähenemise,

kui teile on kavas spinaal- või epiduraalanesteesia või lumbaalpunktsioon (vt „Operatsioonid ja anesteetikumid“): tuleb arvestada viivitusega CLEXANE’i kasutamise ja selle protseduuri vahel,

kui teile on paigaldatud südameklapp,

kui teil on endokardiit (südame sisekestapõletik),

kui teil on olnud maohaavand,

kui teil on hiljuti olnud insult,

kui teil on kõrge vererõhk,

kui teil on suhkurtõbi või suhkurtõvest tingitud probleemid silmade veresoontega (nimetatakse diabeetiliseks retinopaatiaks),

kui teil on hiljuti olnud silmade- või ajuoperatsioon,

kui te olete eakas (vanem kui 65 aastat) ja eriti, kui olete vanem kui 75 aastat,

kui teil on probleeme neerudega,

kui teil on probleeme maksaga,

kui te olete ala- või ülekaaluline,

kui teie vere kaaliumisisaldus on kõrge (seda saab kontrollida vereanalüüsiga),

kui te kasutate hetkel veritsust mõjutavaid ravimeid (vt allpool lõik – „Muud ravimid ja CLEXANE“).

Enne selle ravimi manustamise alustamist ja kasutamise käigus teatud ajavahemike järel võidakse teile teha vereanalüüse, kontrollimaks verehüübimisega seotud rakkude (vereliistakud) ja kaaliumi sisaldust veres.

Muud ravimid ja CLEXANE

Rääkige oma arstile või apteekrile, kui te kasutate või kavatsete kasutada mis tahes muid ravimeid.

Varfariin – kasutatakse vere vedeldamiseks,

Atsetüülsalitsüülhape (samuti tuntud kui aspiriin), klopidogreel või teised ravimid, mis peatavad veres trombide teket (vt ka lõik 3 – „Antikoagulantravi muutmine“),

Dekstraani süstid – kasutatakse vere asendajana,

Ibuprofeen, diklofenak, ketorolak või teised ravimid, mida tuntakse mittesteroidsete põletikuvastaste ainetena ja kasutatakse valu ning turse raviks artriidi ja teiste haigusseisundite korral,

Prednisoloon, deksametasoon või teised ravimid, mida kasutatakse astma, reumatoidartriidi ja teiste haigusseisundite raviks,

Vere kaaliumisisaldust tõstvad ravimid, nagu kaaliumisoolad, vedelikku väljutavad ravimid (diureetikumid), mõned südameprobleemide ravimid.

Operatsioonid ja anesteetikumid

Kui teil seisab ees seljaajuvedeliku proovi võtmine või operatsioon, mille käigus kasutatakse epiduraal- või spinaalanesteesiat, rääkige oma arstile, et kasutate CLEXANE’i. Vt lõik “Ärge kasutage

CLEXANE’i”. Samuti rääkige oma arstile, kui teil on mis tahes probleeme selgrooga või kui teil on kunagi teostatud lülisamba operatsioon.

Rasedus ja imetamine

Kui te olete rase, arvate end olevat rase või kavatsete rasestuda, pidage enne selle ravimi kasutamist nõu oma arsti või apteekriga.

Kui te olete rase ja teil on mehaaniline südameklapp, võib teil olla suurenenud risk trombide tekkeks. Teie arst peab teiega sel teemal nõu.

Kui te imetate või kavatsete imetada, peate enne selle ravimi kasutamist oma arstiga nõu pidama.

Autojuhtimine ja masinatega töötamine

CLEXANE ei mõjuta autojuhtimise ja masinate käsitsemiste võimet.

On soovitav, et tervishoiutöötaja dokumenteerib teie kasutatava ravimi nimetuse ja partii numbri haiguslukku.

Kuidas CLEXANE’i kasutada

Kasutage seda ravimit alati täpselt nii, nagu arst või apteeker on teile selgitanud. Kui te ei ole milleski kindel, pidage nõu oma arsti või apteekriga.

Ravimi saamine

Tavaliselt manustab teile CLEXANE’i arst või meditsiiniõde. Põhjuseks on see, et seda tuleb süstida.

Kui te lähete koju, võib olla vajalik jätkata CLEXANE’i kasutamist ja manustada seda ise (vt allolevaid juhiseid, kuidas seda teha).

CLEXANE’i manustatakse tavaliselt naha alla süstides (subkutaanselt).

CLEXANE võib manustada süstina veeni (intravenoosselt) pärast teatud tüüpi südameinfarkti või operatsiooni.

CLEXANE’i võib lisada dialüüsiseansi alguses organismist väljuvasse (arteriaalsesse)

voolikusse.

Ärge süstige CLEXANE’i lihasesse.

Kui palju ravimit teile manustatakse

Teie arst otsustab, kui palju CLEXANE’i teile määrata. Annus sõltub kasutamise põhjusest.

Kui teil on probleeme neerudega, võidakse teile määrata väiksem CLEXANE’i annus.

Teie veres olevate trombide (verehüüvete) ravi

Tavaline annus on 150 RÜ (1,5 mg) teie kehakaalu iga kilogrammi kohta igas ööpäevas või 100 RÜ (1 mg) teie kehakaalu iga kilogrammi kohta kaks korda ööpäevas.

Teie arst otsustab, kui kaua peab CLEXANE’i kasutama.

Veres trombide tekke takistamiseks järgnevates olukordades

Operatsioon või piiratud liikuvuse periood haiguse tõttu

Annus sõltub sellest, kui tõenäoline on trombide teke. Teile manustatakse 2000 RÜ (20 mg) või 4000 RÜ (40 mg) CLEXANE’i igas ööpäevas.

Kui te lähete operatsioonile, siis esimene süst tehakse teile tavaliselt 2 tundi või 12 tundi enne operatsiooni.

Kui teie liikuvus on haiguse tõttu piiratud, manustatakse teile tavaliselt 4000 RÜ (40 mg) CLEXANE’i igas ööpäevas.

Teie arst otsustab, kui kaua peab CLEXANE’i kasutama.

Pärast südameinfarkti

CLEXANE’i võib kasutada kahte eri tüüpi südameinfarkti korral, mida nimetatakse STEMI (ST-elevatsiooniga müokardiinfarkt) või NSTEMI (ST-elevatsioonita müokardiinfarkt). Teile manustatava CLEXANE’i annus sõltub teie vanusest ja sellest, milline südameinfarkt teil oli.

NSTEMI tüüpi infarkt:

Tavaline annus on 100 RÜ (1 mg) kehakaalu iga kilogrammi kohta iga 12 tunni järel.

Tavaliselt palub arst teil lisaks võtta atsetüülsalitsüülhapet (aspiriin).

Teie arst otsustab, kui kaua peab CLEXANE’i kasutama.

STEMI tüüpi infarkt, kui olete noorem kui 75 aastat:

Algannus 3000 RÜ (30 mg) CLEXANE’i manustatakse teile veenisisese süstina.

Samal ajal manustatakse teile CLEXANE’i ka nahaaluse süstina (subkutaanne süst). Tavaline annus on 100 RÜ (1 mg) kehakaalu iga kilogrammi kohta iga 12 tunni järel.

Tavaliselt palub arst teil lisaks võtta atsetüülsalitsüülhapet (aspiriin).

Teie arst otsustab, kui kaua peab CLEXANE’i kasutama.

STEMI tüüpi infarkt, kui olete 75-aastane või vanem:

Tavaline annus on 75 RÜ (0,75 mg) kehakaalu iga kilogrammi kohta iga 12 tunni järel.

Esimese kahe süstiga manustatud maksimaalne CLEXANE’i annus on 7500 RÜ (75 mg).

Teie arst otsustab, kui kaua peab CLEXANE’i kasutama.

Patsientidele, kellel on operatsioon, mida nimetatakse perkutaanseks koronaarinterventsiooniks: Sõltuvalt sellest, millal teile viimati CLEXANE’i manustati, võib teie arst enne perkutaanset koronaarinterventsiooni otsustada manustada CLEXANE’i lisaannuse. See tehakse veenisisese süstina.

Teie dialüüsiaparaadi voolikutes trombide tekke takistamine

Tavaline annus on 100 RÜ (1 mg) kehakaalu iga kilogrammi kohta.

CLEXANE lisatakse dialüüsiseansi alguses organismist väljuvasse (arteriaalsesse) voolikusse. Annuse toime on tavaliselt piisav 4-tunniseks seansiks. Siiski võib arst vajadusel manustada järgneva annuse 50 RÜ kuni 100 RÜ (0,5...1 mg) kehakaalu iga kilogrammi kohta.

CLEXANE’i süstimine iseendale

Kui te olete võimeline CLEXANE’i endale ise süstima, õpetab arst või meditsiiniõde teid seda tegema. Ärge proovige ennast ise süstida, kui teid ei ole selleks koolitatud. Kui te ei ole kindel, mida te peate tegema, pidage viivitamatult nõu oma arsti või meditsiiniõega. Õigesti naha alla (subkutaanselt) süstimine aitab vähendada valu ja verevalumit süstekohal.

Enne CLEXANE’i süstimist iseendale

Koguge kokku vajalikud asjad: süstel, alkoholilapp või seep ja vesi, ja teravate asjade mahuti.

Kontrollige ravimi kõlblikkusaega. Ärge kasutage ravimit, kui kõlblikkusaeg on ületatud.

Kontrollige, et süstel ei ole vigastatud ning et selles olev ravim on selge lahus. Kui ei ole, kasutage teist süstlit.

Veenduge, et te teate, kui palju te peate endale süstima.

Kontrollige oma kõhtu, kas viimane süst on põhjustanud punetust, nahavärvi muutust, turset, eritist või on ikka veel valus. Kui nii on, pidage nõu oma arsti või meditsiiniõega.

Juhised CLEXANE’i süstimiseks iseendale

(Juhised ilma ohutussüsteemita süstlite jaoks)

Süstekoha ettevalmistamine

1)Valige süstepiirkond kõhu eesseina paremal või vasakul pool. See peab olema vähemalt 5 sentimeetri kaugusel nabast külje suunas.

Ärge süstige ennast 5 sentimeetri ümbrusesse nabast või armidest ja verevalumitest.

Vahetage süstekohta kõhu vasaku ja parema külje vahel sõltuvalt sellest, kuhu te viimati süstisite.

2)Peske käed. Puhastage (ärge hõõruga) süstepiirkond alkoholilapiga või seebi ja veega.

3)Istuge või lamage lõõgastunult mugavas asendis. Veenduge, et te näete süstepiirkonda. Mugav, poollamavat asendit võimaldav tugitool, lamasklemistool või patjadega toestatud voodipealne on sobivaimad.

Annuse valimine

1)Eemaldage süstlilt ettevaatlikult nõelakate. Visake nõelakate ära.

Ärge suruge kolvile enne süstimist, et eemaldada süstlist õhumulle. See võib põhjustada ravimikadu.

Pärast seda, kui olete nõelakatte eemaldanud, ärge laske nõelal millegi vastu puutuda. See tagab, et nõel jääb puhtaks (steriilseks).

2)Kui süstlis olev ravimikogus juba vastab teile määratud annusele, siis ei ole vaja annust kohandada. Olete nüüd süstimiseks valmis.

3)Kui annus sõltub teie kehakaalust, võib osutuda vajalikuks kohandada süstlas olevat ravimikogust teile määratud annusega vastavaks. Sellisel juhul võite väljutada üleliigse ravimikoguse, hoides süstlit nõelaga allapoole (et hoida õhumullid süstlis) ning väljutades ülemäärase koguse mahutisse.

4)Nõela otsa võib ilmuda tilk. Kui nii juhtub, eemaldage tilk enne süstimist, koputades süstlile, mille nõel on suunatud allapoole. Olete nüüd süstimiseks valmis.

Süstimine

1)Hoidke süstlit käes, millega te kirjutate (nagu pliiatsit). Teise käega pigistage õrnalt kõhunaha puhastatud piirkonda nimetissõrme ja pöidla vahel, et tekiks nahavolt.

• Te peate hoidma nahavolti sõrmede vahel kogu süstimise ajal.

2)Hoidke süstlit nii, et nõel on suunatud otse alla (naha suhtes risti, 90-kraadise nurga all). Torgake nõel kogu pikkuses nahavoldi sisse.

3)Suruge kolb pöidlaga alla. See surub ravimi kõhunahaalusesse rasvkoesse. Süstige ära kogu süstlis olev ravim.

4)Eemaldage nõel süstekohast, tõmmates selle otse välja. Suunake nõel endast ja teistest eemale. Nüüd võite vabastada nahavoldi sõrmede vahelt.

Kui te olete lõpetanud

1)Ärge hõõruge süstekohta pärast süstimist, et vältida verevalumi teket.

2)Pange kasutatud süstel tervate asjade mahutisse. Sulgege mahuti kaas tihedalt ning asetage mahuti laste eest varjatud ja kättesaamatusse kohta. Kui mahuti saab täis, utiliseerige see ohutult, nagu arst või apteeker on juhendanud. Ärge visake seda olmeprügi hulka.

Kasutamata ravimpreparaat või jäätmematerjal tuleb hävitada vastavalt kohalikele nõuetele.

(Juhised ERIS automaatse ohutussüsteemiga süstlite jaoks)

Süstekoha ettevalmistamine

1)Valige süstepiirkond kõhu eesseina paremal või vasakul pool. See peab olema vähemalt 5 sentimeetri kaugusel nabast külje suunas.

Ärge süstige ennast 5 sentimeetri ümbrusesse nabast või armidest ja verevalumitest.

Vahetage süstekohta kõhu vasaku ja parema külje vahel sõltuvalt sellest, kuhu te viimati süstisite.

2)Peske käed. Puhastage (ärge hõõruga) süstepiirkond alkoholilapiga või seebi ja veega.

3)Istuge või lamage lõõgastunult mugavas asendis. Veenduge, et te näete süstepiirkonda. Mugav, poollamavat asendit võimaldav tugitool, lamasklemistool või patjadega toestatud voodipealne on sobivaimad.

Annuse valimine

1)Eemaldage süstlilt ettevaatlikult nõelakate. Visake nõelakate ära.

Ärge suruge kolvile enne süstimist, et eemaldada süstlist õhumulle. See võib põhjustada ravimikadu.

Pärast seda, kui olete nõelakatte eemaldanud, ärge laske nõelal millegi vastu puutuda. See tagab, et nõel jääb puhtaks (steriilseks).

2)Kui süstlis olev ravimikogus juba vastab teile määratud annusele, siis ei ole vaja annust kohandada. Olete nüüd süstimiseks valmis.

3)Kui annus sõltub teie kehakaalust, võib osutuda vajalikuks kohandada süstlas olevat ravimikogust teile määratud annusega vastavaks. Sellisel juhul võite väljutada üleliigse ravimikoguse, hoides süstlit nõelaga allapoole (et hoida õhumullid süstlis) ning väljutades ülemäärase koguse mahutisse.

4)Nõela otsa võib ilmuda tilk. Kui nii juhtub, eemaldage tilk enne süstimist, koputades süstlile, mille nõel on suunatud allapoole. Olete nüüd süstimiseks valmis.

Süstimine

1)Hoidke süstlit käes, millega te kirjutate (nagu pliiatsit). Teise käega pigistage õrnalt kõhunaha puhastatud piirkonda nimetissõrme ja pöidla vahel, et tekiks nahavolt.

Te peate hoidma nahavolti sõrmede vahel kogu süstimise ajal.

2)Hoidke süstlit nii, et nõel on suunatud otse alla (naha suhtes risti, 90-kraadise nurga all). Torgake nõel kogu pikkuses nahavoldi sisse.

3)Suruge kolb pöidlaga alla. See surub ravimi kõhunahaalusesse rasvkoesse. Süstige ära kogu süstlis olev ravim.

4)Eemaldage nõel süstekohast, tõmmates selle otse välja. Kaitsehülss katab automaatselt nõela. Nüüd võite vabastada nahavoldi sõrmede vahelt. Ohutussüsteem vabastab kaitsehülsi ainult siis, kui süstel on tühjendatud kolbi kuni lõpuni alla surudes.

Kui te olete lõpetanud

1)Ärge hõõruge süstekohta pärast süstimist, et vältida verevalumi teket.

2)Pange kasutatud süstel tervate asjade mahutisse. Sulgege mahuti kaas tihedalt ning asetage mahuti laste eest varjatud ja kättesaamatusse kohta. Kui mahuti saab täis, utiliseerige see ohutult, nagu arst või apteeker on juhendanud. Ärge visake seda olmeprügi hulka.

Kasutamata ravimpreparaat või jäätmematerjal tuleb hävitada vastavalt kohalikele nõuetele.

(Juhised PREVENTIS automaatse ohutussüsteemiga süstlite jaoks)

Süstekoha ettevalmistamine

1)Valige süstepiirkond kõhu eesseina paremal või vasakul pool. See peab olema vähemalt 5 sentimeetri kaugusel nabast külje suunas.

Ärge süstige ennast 5 sentimeetri ümbrusesse nabast või armidest ja verevalumitest.

Vahetage süstekohta kõhu vasaku ja parema külje vahel sõltuvalt sellest, kuhu te viimati süstisite.

2)Peske käed. Puhastage (ärge hõõruga) süstepiirkond alkoholilapiga või seebi ja veega.

3)Istuge või lamage lõõgastunult mugavas asendis. Veenduge, et te näete süstepiirkonda. Mugav, poollamavat asendit võimaldav tugitool, lamasklemistool või patjadega toestatud voodipealne on sobivaimad.

Annuse valimine

1)Eemaldage süstlilt ettevaatlikult nõelakate. Visake nõelakate ära.

Ärge suruge kolvile enne süstimist, et eemaldada süstlist õhumulle. See võib põhjustada ravimikadu.

Pärast seda, kui olete nõelakatte eemaldanud, ärge laske nõelal millegi vastu puutuda. See tagab, et nõel jääb puhtaks (steriilseks).

2)Kui süstlis olev ravimikogus juba vastab teile määratud annusele, siis ei ole vaja annust kohandada. Olete nüüd süstimiseks valmis.

3)Kui annus sõltub teie kehakaalust, võib osutuda vajalikuks kohandada süstlas olevat ravimikogust teile määratud annusega vastavaks. Sellisel juhul võite väljutada üleliigse ravimikoguse, hoides süstlit nõelaga allapoole (et hoida õhumullid süstlis) ning väljutades ülemäärase koguse mahutisse.

4)Nõela otsa võib ilmuda tilk. Kui nii juhtub, eemaldage tilk enne süstimist, koputades süstlile, mille nõel on suunatud allapoole. Olete nüüd süstimiseks valmis.

Süstimine

1)Hoidke süstlit käes, millega te kirjutate (nagu pliiatsit). Teise käega pigistage õrnalt kõhunaha puhastatud piirkonda nimetissõrme ja pöidla vahel, et tekiks nahavolt.

Te peate hoidma nahavolti sõrmede vahel kogu süstimise ajal.

2)Hoidke süstlit nii, et nõel on suunatud otse alla (naha suhtes risti, 90-kraadise nurga all). Torgake nõel kogu pikkuses nahavoldi sisse.

3)Suruge kolb pöidlaga alla. See surub ravimi kõhunahaalusesse rasvkoesse. Süstige ära kogu süstlis olev ravim.

4)Eemaldage nõel süstekohast, tõmmates selle otse välja ja hoides samal ajal sõrme kolvil. Suunake nõel endast ja teistest eemale ning suruge tugevasti kolvile ohutussüsteemi aktiveerimiseks. Kaitsehülss katab automaatselt nõela. Te võite kuulda klõpsatust, mis kinnitab kaitsehülsi aktiveerumist. Nüüd võite vabastada nahavoldi sõrmede vahelt.

Kui te olete lõpetanud

1)Ärge hõõruge süstekohta pärast süstimist, et vältida verevalumi teket.

2)Pange kasutatud süstel tervate asjade mahutisse. Sulgege mahuti kaas tihedalt ning asetage mahuti laste eest varjatud ja kättesaamatusse kohta. Kui mahuti saab täis, utiliseerige see ohutult, nagu arst või apteeker on juhendanud. Ärge visake seda olmeprügi hulka.

Kasutamata ravimpreparaat või jäätmematerjal tuleb hävitada vastavalt kohalikele nõuetele.

Antikoagulantravi muutmine

Üleminek CLEXANE’ilt verevedeldajatele nimetusega K-vitamiini antagonistid (nt varfariin)

Teie arst palub teil teha vereanalüüsi, mida nimetatakse INR’ks ja ütleb teile, millal on kohane lõpetada ravi CLEXANE’iga.

Üleminek verevedeldajatelt nimetusega K-vitamiini antagonistid (nt varfariin ) CLEXANE’ile

Lõpetage K-vitamiini antagonistide kasutamine. Teie arst palub teil teha vereanalüüsi, mida nimetatakse INR’ks ja ütleb teile, millal on kohane alustada ravi CLEXANE’iga.

Üleminek CLEXANE’ilt ravile suukaudsete otseste antikogulantidega

Lõpetage CLEXANE’i kasutamine. Alustage suukaudse otsese antikoagulandi manustamist 0...2 tundi enne seda, kui oleksite saanud järgmise süsti, edasi jätkake tavalisel moel.

Üleminek ravilt suukaudsete otseste antikogulantidega CLEXANE’ile

Lõpetage suukaudse otsese antikoagulandi võtmine. Ärge alustage ravi CLEXANE’iga kuni viimasest suukaudse otsese antikoagulandi annusest on möödunud 12 tundi.

Kasutamine lastel ja noorukitel

CLEXANE’i ohutust ja efektiivsust lastel või noorukitel ei ole hinnatud.

Kui manustasite rohkem CLEXANE’i kui ete nähtud

Kui te arvate, et manustasite liiga palju või liiga vähe CLEXANE’i rääkige sellest otsekohe oma arstile, meditsiiniõele või apteekrile, isegi kui teil ei ole probleemseid nähte. Kui laps süstib võib neelab kogemata CLEXANE’i, viige ta viivitamatult haiglasse erakorralise meditsiini osakonda.

Kui te unustasite CLEXANE’i kasutada

Kui te olete annuse süstimise unustanud, tehke seda niipea, kui teile meelde tuleb. Ärge süstige endale samal päeval kahekordset annust, kui annus jäi eelmisel korral manustamata. Päeviku pidamine aitab vältida annuste vahele jätmist.

Kui te lõpetate CLEXANE’i kasutamise

Kui teil on lisaküsimusi selle ravimi kasutamise kohta, pidage nõu oma arsti või apteekriga või meditsiiniõega.

On oluline jätkata CLEXANE’i süstimist, kuni teie arst otsustab ravi peatada. Kui te lõpetate ravimi manustamise, võib tekkida tromb, mis võib olla väga ohtlik.

Võimalikud kõrvaltoimed

Nagu teisedki sarnased ravimid (verehüübivust vähendavad ravimid) võib CLEXANE põhjustada veritsusi, mis võivad olla potentsiaalselt eluohtlikud. Mõnel juhul ei pruugi veritsus olla ilmne.

Kui te kogete mis tahes veritsust, mis ei peatu ise või te kogete liigse veritsuse nähte (ebatavaline nõrkus, väsimus, kahvatus, pearinglus, peavalu või seletamatu turse), konsulteerige viivitamatult oma arstiga.

Teie arst võib otsustada teid tähelepanelikumalt jälgida või muuta teie ravimit.

Lõpetage CLEXANE’i kasutamine ja rääkige kohe arsti või meditsiiniõega, kui teil tekib mis tahes raske allergilise reaktsiooni nähtudest (nagu hingamisraskused, huulte, suu, kurgu või silmade turse).

Rääkige otsekohe oma arstiga,

kui teil on mingeid märke veresoone ummistumisest trombi tõttu, näiteks

  • kramplik valu, punetus, kuumatunne või turse ühel jalal – need on süvaveeni tromboosi sümptomid;
  • õhupuudus, valu rinnus, minestamine või veriköha – need on kopsuarteri trombemboolia sümptomid;

kui teil on valulik lööve tumepunaste täppidega naha all, mis ei lähe neile vajutades ära.

Teie arst võib paluda teil teha vereanalüüse, et kontrollida teie trombotsüütide arvu.

Võimalike kõrvaltoimete üldine loetelu:

Väga sage (võib esineda enam kui ühel inimesel 10-st):

veritsus,

maksaensüümide aktiivsuse tõus.

Sage (võib esineda kuni ühel inimesel 10-st):

teil tekib tavapärasest kergemini verevalumeid; selle põhjuseks võib olla vereliistakute vähesus veres,

roosad laigud teie nahal; need ilmuvad suurema tõenäosusega CLEXANE’i süstimise piirkonnas,

nahalööve (nõgestõbi, urtikaaria),

sügelev punetav nahk,

verevalumid või valu süstekohal,

vähenenud punaliblede arv veres,

kõrge vereliistakute arv veres,

peavalu.

Aeg-ajalt (võib esineda kuni ühel inimesel 100-st):

äkki tekkiv tugev peavalu; see võib olla ajuverejooksu märk,

helluse ja turse tunne maos; teil võib olla maoverejooks,

suured punased ebaregulaarse kujuga nahakahjustused koos villidega või ilma,

nahaärritus (paikne ärritus),

märkate naha või silmade kollasust ja uriini värv tumeneb; see võib viidata maksakahjustusele.

Harv (võib esineda kuni ühel inimesel tuhandest):

raskekujuline allergiline reaktsioon; sümptomiteks võivad olla: lööve, neelamis- või hingamisprobleemid, huulte, näo, kõri või keeleturse,

vere kaaliumisisalduse suurenemine; see on tõenäolisem inimestel, kelle neerud ei tööta korralikult või kellel on diabeet; arst saab seda kontrollida vereanalüüsiga,

vere eosinofiilide arvu suurenemine; arst saab seda kontrollida vereanalüüsiga,

juuste väljalangemine,

osteoporoos (seisund, mille korral on teil suurem tõenäosus luumurdude tekkeks) pärast pikaajalist kasutamist,

surin, tuimus ja lihasnõrkus (eriti madalamates kehaosades), kui teil on olnud spinaalpunktsioon või spinaalanesteesia,

kadunud kontroll põie või soole üle (te ei saa kontrollida, millal peate minema WC-sse),

kõva mass või muhk süstekohal.

Kõrvaltoimetest teavitamine

Kui teil tekib ükskõik milline kõrvaltoime, pidage nõu oma arsti, apteekri või meditsiiniõega. Kõrvaltoime võib olla ka selline, mida selles infolehes ei ole nimetatud. Kõrvaltoimetest võite ka ise teavitada www.ravimiamet.ee kaudu. Teavitades aitate saada rohkem infot ravimi ohutusest.

Kuidas CLEXANE’i säilitada

Hoida temperatuuril kuni 25 °C. Mitte lasta külmuda.

Hoidke seda ravimit laste eest varjatud ja kättesaamatus kohas.

Ärge kasutage seda ravimit pärast kõlblikkusaega, mis on märgitud karbile. Kõlblikkusaeg viitab selle kuu viimasele päevale.

Ärge kasutage seda ravimit, kui täheldate, et süstel on mõrane, lahuses on osakesed või lahus on ebatavalise värvusega (vt "Kuidas CLECXANE välja näeb ja pakendi sisu").

Ärge visake ravimeid kanalisatsiooni ega olmejäätmete hulka. Küsige oma apteekrilt, kuidas visata ära ravimeid, mida te enam ei kasuta. Need meetmed aitavad kaitsta keskkonda.

Pakendi sisu ja muu teave

Mida CLEXANE sisaldab

Toimeaine on naatriumenoksapariin.

Üks milliliiter (ml) sisaldab 100 milligrammi (mg) naatriumenoksapariini, mis vastab 10 000 rahvusvahelisele ühikule (RÜ) anti-Xa aktiivsusele.

Üks 0,2 ml süstel sisaldab 2000 RÜ (20 mg) naatriumenoksapariini.

Üks 0,4 ml süstel sisaldab 4000 RÜ (40 mg) naatriumenoksapariini. Üks 0,6 ml süstel sisaldab 6000 RÜ (60 mg) naatriumenoksapariini. Üks 0,8 ml süstel sisaldab 8000 RÜ (80 mg) naatriumenoksapariini.

Üks 1,0 ml süstel sisaldab 10 000 RÜ (100 mg) naatriumenoksapariini.

Abiaine on süstevesi.

Kuidas CLEXANE välja näeb ja pakendi sisu

CLEXANE on selge värvitu kuni kollaka värvusega süstelahus klaasist süstlis (automaatse ohutussüsteemiga või ilma).

Ravim on pakendites, mis sisaldavad 2, 5, 6, 10, 12, 20, 24, 30, 50 või 100 süstlit, ning mitmikpakkides, mis sisaldavad 3 x 10, 9 x 10, 100 x 10 või 200 x 10 süstlit.

Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.

Müügiloa hoidja ja tootja

Müügiloa hoidja: sanofi-aventis Estonia OÜ Pärnu mnt. 139 E/2 11317 Tallinn

Eesti

Tootjad:

Sanofi Winthrop Industrie 180, rue Jean Jaures 94700 Maisons-Alfort Prantsusmaa

või

Sanofi Winthrop Industrie

Boulevard Industriel

76580 Le Trait

Prantsusmaa

või

Chinoin Pharmaceutical and Chemical Works Private Co. Ltd

Csanyikvölgy Site

Miskolc, Csanyikvölgy

H-3510

Ungari

või

Sanofi-Aventis Private Co. Ltd

Budapest Logistics and Distribution Platform

Bdg. DC5, Campona utca1.

Budapest, 1225

Ungari

või

Sanofi-Aventis GmbH

Saturn Tower, Leonard Bernstein Straβe 10

1220 Vienna

Austria

Lisaküsimuste tekkimisel selle ravimi kohta pöörduge palun müügiloa hoidja poole.

sanofi-aventis Estonia OÜ Pärnu mnt. 139 E/2 11317 Tallinn

Tel 6 273 488

See ravimpreparaat on saanud müügiloa Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriikides järgmiste nimetustega:

Austria, Prantsusmaa, Portugal: Lovenox.

Belgia, Bulgaaria, Horvaatia, Küpros, Tšehhi Vabariik, Eesti, Saksamaa, Kreeka, Ungari, Iirimaa, Itaalia, Läti, Leedu, Luksemburg, Malta, Holland, Poola, Rumeenia, Slovakkia, Sloveenia, Hispaania, Ühendkuningriik: Clexane.

Itaalia: Clexane T.

Taani, Soome, Island, Norra, Rootsi: Klexane.

Infoleht on viimati uuendatud mais 2018.

Muud teabeallikad

RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE

RAVIMPREPARAADI NIMETUS

CLEXANE, 2000 RÜ (20 mg)/0,2 ml süstelahus süstlis

CLEXANE, 4000 RÜ (40 mg)/0,4 ml süstelahus süstlis

CLEXANE, 6000 RÜ (60 mg)/0,6 ml süstelahus süstlis

CLEXANE, 8000 RÜ (80 mg)/0,8 ml süstelahus süstlis

CLEXANE, 10 000 RÜ (100 mg)/1 ml süstelahus süstlis

KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS

2000 RÜ (20 mg)/0,2 ml

Üks süstel sisaldab naatriumenoksapariini 2000 RÜ anti-Xa aktiivsusega (ekvivalentne 20 mg) 0,2 ml süstevees.

4000 RÜ (40 mg)/0,4 ml

Üks süstel sisaldab naatriumenoksapariini 4000 RÜ anti-Xa aktiivsusega (ekvivalentne 40 mg) 0,4 ml süstevees.

6000 RÜ (60 mg)/0,6 ml

Üks süstel sisaldab naatriumenoksapariini 6000 RÜ anti-Xa aktiivsusega (ekvivalentne 60 mg) 0,6 ml süstevees.

8000 RÜ (80 mg)/0,8 ml

Üks süstel sisaldab naatriumenoksapariini 8000 RÜ anti-Xa aktiivsusega (ekvivalentne 80 mg) 0,8 ml süstevees.

10 000 RÜ (100 mg)/1,0 ml

Üks süstel sisaldab naatriumenoksapariini 10 000 RÜ anti-Xa aktiivsusega (ekvivalentne 100 mg) 1,0 ml süstevees.

INN. Enoxaparinum natricum

Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.

Naatriumenoksapariin on bioloogiline aine, mis saadakse sea soole limaskestast pärit hepariini bensüülestri derivaadi leeliselisel depolümerisatsioonil.

RAVIMVORM

Süstelahus süstlites.

Selge värvitu või kollakas lahus, pH-väärtusega 5,5…7,5.

KLIINILISED ANDMED

Näidustused

CLEXANE on näidustatud täiskasvanutele:

venoosse trombemboolia profülaktikaks mõõduka ja kõrge riskiga kirurgilist ravi saavatel patsientidel, eriti ortopeedilises või üldkirurgias, k.a onkoloogilises kirurgias;

venoosse trombemboolia profülaktikaks ägeda haigusega (nagu äge südamepuudulikkus, hingamispuudulikkus, raske infektsioon või reumaatiline haigus) ja vähenenud liikuvuse tõttu venoosse trombemboolia suurenenud ohuga patsientidel;

süvaveeni tromboosi ja kopsuarteri trombemboolia raviks, välja arvatud tõenäoliselt trombolüütilist või kirurgilist ravi nõudev kopsuarteri trombemboolia;

trombide tekke ennetamiseks kehavälises vereringes hemodialüüsi ajal;

äge koronaarsündroom:

ebastabiilse stenokardia ja ST-elevatsioonita müokardiinfarkti raviks, kombinatsioonis suukaudse atsetüülsalitsüülhappega;

ST-elevatsiooniga ägeda müokardiinfarkti raviks, k.a medikamentoosset ravi saavad või järgneva perkutaanse koronaarinterventsiooni patsiendid.

Annustamine ja manustamisviis

Annustamine

Venoosse trombemboolia profülaktika mõõduka ja kõrge riskiga kirurgilist ravi saavatel patsientidel

Patsientide individuaalset tromboosiriski on võimalik hinnata, kasutades valideeritud riskikihitamise mudelit.

Mõõduka trombembooliariskiga patsientidel on soovituslik naatriumenoksapariini annus 2000 RÜ (20 mg), manustatuna subkutaanse süstina üks kord ööpäevas. Mõõduka riskiga kirurgilise ravi korral on osutunud tõhusaks ja turvaliseks naatriumenoksapariini 2000 RÜ (20 mg) manustamise alustamine preoperatiivselt (2 tundi enne kirurgiat).

Mõõduka riskiga patsientidel tuleb ravi naatriumenoksapariiniga jätkata minimaalselt

7...10 päeva, olenemata taastumisest (nt liikuvus). Jätkata profülaktikat, kuni patsiendi liikuvus pole enam märgatavalt vähenenud.

Kõrge trombembooliariskiga patsientidel on soovituslik naatriumenoksapariini annus 4000 RÜ (40 mg) manustatuna subkutaanse süstina üks kord ööpäevas, alustades ravi eelistatult 12 tundi enne kirurgilist ravi. Juhul kui tekib vajadus alustada naatriumenoksapariini preoperatiivse profülaktikaga varem kui 12 tundi enne kirurgiat (nt kõrge riskiga patsiendid, kes ootavad edasilükatud ortopeedilist kirurgiat), tuleb viimane süst manustada hiljemalt 12 tundi enne kirurgiat ja ravi jätkata 12 tundi pärast kirurgiat.

Ulatusliku ortopeedilise kirurgilise ravi läbinud patsientidel on soovitatav tromboosi pikendatud profülaktika kuni 5 nädalat.

Venoosse trombemboolia kõrge riskiga patsientidel, kes on läbinud kõhu- või vaagnapiirkonna vähkkasvaja kirurgilise ravi, on soovitatav tromboosi pikendatud profülaktika kuni 4 nädalat.

Venoosse trombemboolia profülaktika mittekirurgilist ravi saavatel patsientidel

Naatriumenoksapariini soovituslik annus on 4000 RÜ (40 mg), manustatuna subkutaanse süstina üks kord ööpäevas.

Ravi naatriumenoksapariiniga määratakse vähemalt 6...14 päevaks, olenemata taastumisest (nt liikuvusest). Üle 14 päeva kestva ravi kasu ei ole kindlaks tehtud.

Süvaveeni tromboosi ja kopsuarteri trombemboolia ravi

Naatriumenoksapariini võib manustada subkutaanse süstina üks kord ööpäevas 150 RÜ/kg (1,5 mg/kg) või kaks korda ööpäevas 100 RÜ/kg (1 mg/kg).

Arst peab valima annustamisskeemi individualiseeritud hinnangu põhjal, mis hõlmab trombembooliariski ja veritsusriski. Venoosse tromemboolia madala retsidiiviriskiga tüsistusteta patsientidele tuleb valida raviskeem 150 RÜ/kg (1,5 mg/kg) üks kord ööpäevas. Kõigil teistel (rasvunud, sümptomaatilise kopsuarteri trombemboolia, vähi, korduva venoosse trombemboolia või proksimaalse (vena iliaca) tromboosiga) patsientidel tuleb kasutada raviskeemi 100 RÜ/kg (1 mg/kg), manustatuna kaks korda ööpäevas.

Ravi naatriumenoksapariiniga määratakse keskmiselt 10 päevaks. Sobival ajal tuleb alustada suukaudset antikoagulantravi (vt lõik 4.2, „Naatriumenoksapariini ja suukaudsete antikogulantide üleminek ühelt teisele“).

Trombide tekke ennetamine hemodialüüsi ajal

Soovitatav annus on 100 RÜ/kg (1 mg/kg) naatriumenoksapariini.

Hemorraagia kõrge riskiga patsientidel tuleb annust langetada kuni 50 RÜ/kg (0,5 mg/kg) kahe vaskulaarse juurdepääsutee või 75 RÜ/kg (0,75 mg/kg) ühe vaskulaarse juurdepääsutee korral.

Naatriumenoksapariini tuleb manustada dialüüsiseansi alguses dialüüsiringe arteriaalsesse harusse. Annuse toime on tavaliselt piisav 4-tunniseks seansiks; fibriinikogumite leidmisel, nt tavalisest pikema seansi järgselt, võib siiski manustada järgneva annuse 50 RÜ kuni 100 RÜ/kg (0,5...1 mg/kg).

Hemodialüüsi seansi ajal naatriumenoksapariini profülaktikaks või raviks kasutamise kohta andmed puuduvad.

Äge koronaarsündroom: ebastabiilse stenokardia ja ST-elevatsioonita müokardiinfarkti (NSTEMI, Non ST-segment elevation myocardial infarction) ning ägeda ST-elevatsiooniga müokardiinfarkti (STEMI, ST-segment elevation myocardial infarction) ravi

Soovitatav annus ebastabiilse stenokardia ja NSTEMI ravis on 100 RÜ/kg (1 mg/kg) naatriumenoksapariini subkutaanse süstina iga 12 tunni järel, manustatuna koos antiagregantidega. Ravi peab kestma vähemalt 2 päeva ja jätkuma kuni kliinilise stabiliseerumiseni. Tavaline ravikestus on 2 kuni 8 päeva.

Kõigile vastunäidustuseta patsientidele on soovitatav atsetüülsalitsüülhappe algannus 150...300 mg suukaudselt (atsetüülsalitsüülhapet mittekasutanud patsientidel) ja pikaajaline säilitusannus 325 mg ööpäevas sõltumata ravistrateegiast.

Ägeda STEMI ravis on soovitatav naatriumenoksapariini annus ühekordse intravenoosse boolusena 3000 RÜ (30 mg) ja lisaks 100 RÜ/kg (1 mg/kg) subkutaanselt, millele järgneb 100 RÜ/kg (1 mg/kg) manustatuna subkutaanselt iga 12 tunni järel (maksimaalselt 10 000 RÜ (100 mg) iga esimese kahe subkutaanse annuse kohta). Vastunäidustuste puudumisel tuleb kaasuvalt määrata kohane ravi antiagregantidega, nt suukaudne atsetüülsalitsüülhape (75...325 mg üks kord ööpäevas). Soovitatav ravikestus on 8 päeva või kuni haiglast väljakirjutamiseni (ükskõik kumb saabub esimesena). Kui manustatakse koos trombolüütikumiga (fibriin-spetsiifiline või mitte-fibriin-spetsiifiline), tuleb naatriumenoksapariini manustada 15 minutit enne ja 30 minutit pärast fibrinolüütilise ravi algust.

75-aastaste patsientidele annustamiseks vt lõik 4.2 „Eakad”.

Perkutaanse koronaarinterventsiooni (PTKA) korral ei ole naatriumenoksapariini täiendav annus vajalik, kui viimane subkutaanne manustamine toimus vähem kui 8 tundi enne balloonlaiendamist. Kui viimane subkutaanne süst tehti enam kui 8 tundi enne balloonlaiendamist, tuleb intravenoosse boolusena manustada 30 RÜ/kg

(0,3 mg/kg) naatriumenoksapariini.

Lapsed

Naatriumenoksapariini ohutus ja efektiivsus lastel ei ole veel kindlaks tehtud.

Eakad

Neerutalitluse kahjustuseta eakad ei vaja ühelgi näidustusel annuse vähendamist, v.a STEMI (vt allpool „Neerukahjustus” ja lõik 4.4).

≥75-aastastel eakatel ei tohi ägeda STEMI ravis kasutatada intravenoosset boolust. Algannus on subkutaanselt 75 RÜ/kg (0,75 mg/kg) iga 12 tunni järel (maksimaalselt 7500 RÜ (75 mg) ainult mõlema kahe esimese subkutaanse annuse kohta, millele järgneb ülejäänud subkutaansete annustena 75 RÜ/kg (0,75 mg/kg)). Kahjustunud neerutalitlusega eakatele annustamise kohta vt allpool „Neerukahjustus“ ja lõik 4.4).

Maksakahjustus

Maksakahjustusega patsientide kohta on andmed puudulikud (vt lõigud 5.1 ja 5.2) ja neile patsientidele ravimi manustamisel tuleb olla ettevaatlik (vt lõik 4.4).

Neerukahjustus (vt lõigud 4.4 ja 5.2)

Raske neerukahjustus

Puudulike andmete tõttu ei soovitata naatriumenoksapariini kasutada lõppstaadiumis neeruhaiguse korral (kreatiniini kliirens <15 ml/min), v.a trombide tekke ennetamiseks kehavälises vereringes hemodialüüsi ajal.

Annustamine raske neerukahjustusega patsientidele (kreatiniini kliirens 15...30 ml/min):

Näidustus

 

Annustamisskeem

 

 

 

Venoosse trombemboolia profülaktika

2000 RÜ (20 mg) subkutaanselt üks kord ööpäevas.

 

 

Süvaveeni tromboosi ja kopsuarteri

100 RÜ/kg (1 mg/kg) kehakaalu kohta subkutaanselt üks

trombemboolia ravi

kord ööpäevas.

 

 

Ebastabiilse stenokardia ja NSTEMI ravi

100 RÜ/kg (1 mg/kg) kehakaalu kohta subkutaanselt üks

 

 

kord ööpäevas.

 

 

Ägeda STEMI ravi (< 75-aastased patsiendid)

1 x 3000 RÜ (30 mg) intravenoosse boolusena pluss

 

 

100 RÜ/kg (1 mg/kg) kehakaalu kohta subkutaanselt ja

 

 

seejärel 100 RÜ/kg (1 mg/kg) kehakaalu kohta subkutaanselt

 

 

iga 24 tunni järel.

Ägeda STEMI ravi (>75-aastased patsiendid)

Intravenoosse booluseta, 100 RÜ/kg (1 mg/kg) kehakaalu

 

 

kohta subkutaanselt ja seejärel 100 RÜ/kg (1 mg/kg)

 

 

kehakaalu kohta subkutaanselt iga 24 tunni järel.

Soovitatud annuse kohaldamist ei rakendata hemodialüüsi näidustusel.

Kerge ja mõõdukas neerukahjustus

Ehkki annuse kohaldamist ei soovitata patsientide neerutalitluse mõõduka (kreatiniini kliirens 30...50 ml/min) ja kerge (kreatiniini kliirens 50...80 ml/min) kahjustuse korral, on soovitatav hoolikas kliiniline jälgimine.

Manustamisviis

CLEXANE’i ei tohi manustada intramuskulaarselt.

Naatriumenoksapariini tuleb manustada subkutaanse süstina kirurgilisele ravile järgneva trombemboolia profülaktikaks, süvaveeni tromboosi ja kopsuarteri trombemboolia raviks, ebastabiilse stenokardia ja ST-elevatsioonita müokardiinfarkti (NSTEMI) raviks.

Ägeda ST-elevatsiooniga müokardiinfarkti (STEMI) ravi algab intravenoosse boolusena, millele koheselt järgneb subkutaanne süst.

Trombide tekke ennetamiseks kehavälises vereringes hemodialüüsi ajal manustatakse seda dialüüsiringe arteriaalsesse harusse.

Ühekordne süstel on valmis koheseks kasutamiseks.

Subkutaanse süstimise tehnika

Eelistatud on lamava patsiendi süstimine. Naatriumenoksapariin manustatakse sügava subkutaanse süstina.

Süstli kasutamisel ei tohi ravimikao vältimiseks õhumulli enne välja suruda. Kasutage gradueeritud süstlit, kui süstitava ravimi annus vajab kehakaalu järgi kohandamist, eemaldades vajaliku annuse saavutamiseks ülejäägi enne süstimist. Arvestage, et vahel ei ole täpse annuseni jõudmine süstli gradueeringu tõttu võimalik ja sellistel juhtudel tuleb annus ümmardada lähimani.

Manustada tuleb vaheldumisi vasakule ja paremale anterolateraalsesse või posterolateraalsesse kõhupiirkonda.

Nõel kogu pikkuses tuleb sisestada vertikaalselt pöidla ja nimetissõrme vahel hoitavasse nahavolti. Nahavolti ei vabastata enne süsti lõpuleviimist. Ärge hõõruge süstekohta pärast manustamist.

Süstlid on varustatud automaatse ohutussüsteemiga: ohutussüsteem vallandub süstimise lõpus.

Isemanustamise korral peab patsient järgima ravimi pakendisse lisatud infolehe juhiseid.

Intravenoosse boolusena süstimine (ainult ägeda STEMI näidustusel):

Ägeda STEMI korral peab ravi algama intravenoosse boolusena, millele koheselt järgneb subkutaanne süst.

Intravenoosseks süstimiseks võib kasutada mitmeannuselisi viaale või süstleid. Naatriumenoksapariin tuleb manustada veenisiseselt. Teda ei tohi teiste ravimitega segada või koos manustada. Vältimaks naatriumenoksapariini võimalikku segunemist teiste ravimitega tuleb valitud intravenoosne manustamistee enne ja pärast naatriumenoksapariini boolusena manustamist läbi loputada piisava koguse füsioloogilise või glükoosilahusega. Naatriumenoksapariini võib ohutult manustada koos 0,9% füsioloogilise lahuse või 5% glükoosilahusega.

Esmane 3000 RÜ (30 mg) boolus

Esmaseks 3000 RÜ (30 mg) booluseks kasutatakse naatriumenoksapariini gradueeritud süstlit, eemaldades liigse mahu, jättes süstlisse ainult 3000 RÜ (30 mg). Seejärel saab annuse 3000 RÜ (30 mg) süstida otse veeni.

Täiendav boolus perkutaanse koronaarinterventsiooni (PTKA) korral, kui viimane

subkutaanne manustamine toimus enam kui 8 tundi enne balloonlaiendamist Perkutaanset koronaarinterventsiooni läbitegevatele patsientidele tuleb manustada täiendavalt intravenoosse boolusena 30 RÜ/kg (0,3 mg/kg), kui viimane subkutaanne manustamine toimus enam kui 8 tundi enne balloonlaiendamist.

Väikse süstitava koguse täpsuse tagamiseks on soovitav ravim lahjendada kuni 300 RÜ/ml (3 mg/ml). 300 RÜ/ml (3 mg/ml) lahuse saamiseks naatriumenoksapariini 6000 RÜ (60 mg) süstlit kasutades on soovitav kasutada 50 ml infusioonikotti (st kasutades kas 0,9% füsioloogilist lahust või 5% glükoosilahust) järgnevalt:

Tõmmake süstlasse infusioonikotist 30 ml ja väljutage see. Süstige kogu naatriumenoksapariini 6000 RÜ (60 mg) süstli sisu infusioonikotti jäänud 20 ml juurde. Segage ettevaatlikult koti sisu. Tõmmake vajalik kogus lahjendatud lahust süstlasse intravenoosseks manustamiseks.

Pärast lahjendatud lahuse valmistamist saab süstitava koguse arvutada, kasutades järgnevat valemit: [lahjendatud lahuse kogus (ml) = patsiendi kaal (kg) x 0,1] või allolevat tabelit. Lahjendatud lahus on soovitatav valmistada vahetult enne kasutamist.

Intravenoosselt süstitav kogus pärast kontsentratsioonini 300 RÜ (3 mg)/ml lahjendatud lahuse valmimist.

Kehakaal

 

Vajalik annus

Süstitav kogus lahjendatuna lõpliku

 

30 RÜ/kg (0,3 mg/kg)

kontsentratsioonini 300 RÜ (3 mg)/ml

kg

mg

ml

13,5

4,5

16,5

5,5

19,5

6,5

22,5

7,5

25,5

8,5

28,5

9,5

31,5

10,5

34,5

11,5

37,5

12,5

40,5

13,5

 

 

 

Kehakaal

 

Vajalik annus

Süstitav kogus lahjendatuna lõpliku

 

30 RÜ/kg (0,3 mg/kg)

kontsentratsioonini 300 RÜ (3 mg)/ml

kg

mg

ml

43,5

14,5

Arteriaalsesse harusse süstimine:

Trombide tekke ennetamiseks kehavälises vereringes manustatakse hemodialüüsi ajal dialüüsiringe arteriaalsesse harusse.

Naatriumenoksapariini ja suukaudsete antikoagulantide üleminek ühelt teisele

Naatriumenoksapariini ja K-vitamiini antagonistide üleminek ühelt teisele

K-vitamiini antagonistide toime jälgimiseks tuleb tõhustada kliinilist jälgimist ja laboriuuringuid (protrombiini aeg, mida väljendatakse INR-väärtusena (International Normalized Ratio)). Intervalli tõttu enne K-vitamiini antagonisti maksimaalse toime saavutamist tuleb INR soovitud terapeutilises vahemikus hoidmiseks jätkata naatriumenoksapariini püsiva annuse manustamist nii kaua kui vajalik, mille tunnuseks on kahe järjestikuse testi tulemused.

Kui patsient kasutab K-vitamiini antagonisti, tuleb selle manustamine lõpetada ja esimene naatriumenoksapariini annus manustada siis, kui INR langeb allapoole terapeutilist vahemikku.

• Naatriumenoksapariini ja otseste suukaudsete antikoagulantide üleminek ühelt teisele

Kui patsient saab ravi naatriumenoksapariiniga, tuleb selle manustamine lõpetada ja alustada suukaudse antikoagulandiga 0...2 tundi enne järgmist plaanilist naatriumenoksapariini manustamist vastavalt suukaudse antikoagulandi kasutusjuhendile.

Kui patsient saab ravi suukaudse antikoagulandiga, tuleb naatriumenoksapariini esimene annus manustada sel ajal, mil oleks võetud järgmine suukaudse antikoagulandi annus.

Spinaal/epiduraalanesteesia või lumbaalpunktsiooni korral manustamine

Juhul kui arst otsustab manustada antikoagulanti epiduraal- või spinaalanesteesia/analgeesia või lumbaalpunktsiooni foonil, on soovitatav tähelepanelik neuroloogiline jälgimine neuraksiaalse hematoomi riski tõttu (vt lõik 4.4).

  • Profülaktikaks kasutatavad annused

Tuleb hoida vähemalt 12-tunnine punkteerimisvaba vahemik naatriumenoksapariini viimase profülaktilise annuse ja nõela või kateetri asetamise vahel.

Jätkuprotseduurideks tuleb enne kateetri eemaldamist samuti järgida vähemalt 12 tunnist edasilükkamist.

Patsientidel, kelle kreatiniini kliirens on 15...30 ml/min, tuleb kaaluda aja kahekordistamist vähemalt 24 tunnini enne punkteerimist/kateetri asetamist või eemaldamist. Naatriumenoksapariini 2000 RÜ (20 mg) manustamise alustamine 2 tundi enne operatsiooni ei ole neuraksiaalse anesteesiga kokkusobiv.

  • Raviannused

Naatriumenoksapariini viimase raviannuse ja nõela või kateetri asetamise vahel peab hoidma vähemalt 24-tunnise punkteerimisvaba vahemiku (vt ka lõik 4.3).

Jätkuprotseduurideks tuleb enne kateetri eemaldamist samuti järgida vähemalt 24-tunnist edasilükkamist.

Patsientidel, kelle kreatiniini kliirens on 15...30 ml/min, tuleb kaaluda aja kahekordistamist vähemalt 48 tunnini enne punkteerimist/kateetri asetamist või eemaldamist.

Patsientidel, kes saavad annuseid kaks korda ööpäevas (kas 75 RÜ/kg (0,75 mg/kg) kaks korda ööpäevas või 100 RÜ/kg (1 mg/kg) kaks korda ööpäevas) tuleb naatriumenoksapariini teine

annus vahele jätta, et võimaldada enne kateetri asetamist või eemaldamist piisavat ajavahet. Anti-Xa tase on neil ajahetkedel endiselt tuvastatav ja need viivitused ei garanteeri neuraksiaalse hematoomi vältimist.

Naatriumenoksapariini mittekasutamist tuleb samuti kaaluda vähemalt 4 tundi pärast spinaal- või epiduraalpunktsiooni või pärast kateetri eemaldamist. Viivitus peab põhinema kasu ja riski hindamisel kaaludes nii tromboosi- ja verejooksuriski protseduuri ja patsiendi riskifaktorite kontekstis.

Vastunäidustused

Naatriumenoksapariin on vastunäidustatud patsientidele, kellel on:

ülitundlikkus naatriumenoksapariini, hepariini või selle derivaatide, k.a. teiste madalmolekulaarsete hepariinide või lõigus 6.1 loetletud mis tahes abiainete suhtes;

hepariinist tingitud immuunvahendatud trombotsütopeenia viimase 100 päeva jooksul või antikehad vereringes (vt ka lõik 4.4 );

kliiniliselt oluline aktiivne veritsus ja kõrgenenud verejooksuriskiga seisundid, k.a hiljutine hemorraagiline insult, seedetrakti haavand, kõrge veritsusriskiga maliigne kasvaja, hiljutine aju-, seljaaju- või silmakirurgia, teadaolev või kahtlustatav söögitoru vaariks, arteriovenoosne malformatsioon, vaskulaarne aneurüsm või suur intraspinaalne või intratserebraalne vaskulaarne hälve;

spinaal- või epiduraalanesteesia või lokaalne anesteesia, kui naatriumenoksapariini on kasutatud raviks eelneva 24 tunni jooksul (vt lõik 4.4).

Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel

Üldised

Naatriumenoksapariini ei tohi kasutada vaheldumisi (ühik ühiku vastu) teiste madalmolekulaarsete hepariinidega. Need ravimid erinevad tootmisprotsessi, molekulaarkaalu, spetsiifilise anti-Xa ja anti- IIa aktiivsuse, ühikute, annustamise ja kliinilise efektiivsuse ning ohutuse poolest. Selle tulemusel on erinev ka farmakokineetika ja seotud bioloogiline aktiivsus (nt antitrombiini aktiivsus ja trombotsüütide interaktsioonid). Seetõttu on vajalik eritähelepanu ja iga konkreetse ravimpreparaadi kasutamisjuhiste järgimine.

Hepariinist tingitud trombotsütopeenia (>100 päeva)

Naatriumenoksapariini kasutamine on vastunäidustatud patsientidel, kellel on viimase 100 päeva jooksul olnud hepariinist tingitud immuuntekkeline trombotsütopeenia või on vereringes antikehad (vt lõik 4.3). Antikehad võivad vereringes püsida mitu aastat.

Naatriumenoksapariini tuleb äärmise ettevaatusega kasutada patsientidel, kellel on olnud (>100 päeva) hepariinist tingitud trombotsütopeenia ilma antikehadeta vereringes. Otsus naatriumenoksapariini kasutamiseks tuleb sel juhul teha ainult pärast hoolikat kasu-riski hindamist ja hepariini mittesisaldavate ravialternatiivide kaalumist (e.g. naatriumdanaparoid või lepirudiin).

Trombotsüütide arvu jälgimine

Madalmolekulaarste hepariinidega eksisteerib samuti antikehade vahendatud hepariinist tingitud trombotsütopeenia. Kui trombotsütopeenia tekib, siis ilmneb see tavalist 5...21 päeval pärast naatriumenoksapariiniga ravi alustamist.

Hepariinist tingitud trombotsütopeenia risk on kõrgem patsientidel pärast operatsiooni ja peamiselt pärast südamekirurgiat ning vähiga patsientidel.

Seetõttu on soovitav trombotsüütide arvu määramine enne naatriumenoksapariiniga ravi alustamist ja seejärel regulaarselt ravi jooksul.

Kui ilmneb hepariinist tingitud trombotsütopeenia kliinilisi sümptomeid (iga uus arteriaalse ja/või venoosse trombemboolia episood, iga valulik nahakahjustus süstekohal, iga allergiline või anafülaktiline reaktsioon ravi ajal), tuleb mõõta trombotsüütide arvu. Patsiendid peavad olema teadlikud, et need sümptomid võivad ilmneda ja kui see juhtub, tuleb neil teavitada enda perearsti. Kui praktikas on kinnitust saanud trombotsüütide arvu märkimisväärne vähenemine (30...50% algväärtusest), tuleb ravi naatriumenoksapariiniga koheselt lõpetada ja patsient üle viia alternatiivsele antikoagulantravile, mis ei ole hepariin.

Hemorraagia

Nagu teiste antikoagulantide kasutamisel, võib veritsus tekkida mis tahes kohas. Veritsuse ilmnemisel tuleb uurida selle põhjust ja rakendada asjakohast ravi.

Nagu iga teist antikoagulanti, tuleb naatriumenoksapariini kasutada ettevaatusega võimaliku suurema veritsusriskiga seisundite korral, nagu:

  • kahjustunud hemostaas,
  • anamneesis maohaavand,
  • äsjane isheemiline insult,
  • raske arteriaalne hüpertensioon,
  • äsjane diabeetiline retinopaatia,
  • neuro või oftalmoloogiline kirurgiline ravi,
  • kaasuv ravi hemostaasi mõjutavate ravimitega (vt lõik 4.5).

Laboriuuringud

Venoosse trombemboolia profülaktilistes annustes ei mõjuta naatriumenoksapariin märkimisväärselt veritsusaega ja verehüübivuse ülduuringuid ega trombotsüütide agregatsiooni või fibrinogeeni seonduvust trombotsüütidega.

Suuremate annuste korral kasvab aktiveeritud osalise tromboplastiini aeg (aPTT, activated partial thromboplastin time) ja võib ilmneda aktiveeritud hüübimisaeg (ACT, activated clotting time). aPTT ja ACT pikenemine ei ole lineaarselt seotud naatriumenoksapariini antitrombootilise aktiivsuse suurenemisega ja on seetõttu sobimatud ning ebausaldusväärsed naatriumenoksapariini atiivsuse jälgimiseks.

Spinaal/epiduraalanesteesia või lumbaalpunktsioon

Spinaal/epiduraalanesteesiat või lumbaalpunktsiooni ei tohi teostada 24 tunni jooksul pärast naatriumenoksapariini raviannuste manustamisest (vt ka lõik 4.3).

Spinaal/epiduraalanesteesia või lumbaalpunktsiooni ja naatriumenoksapariini samaaegsel kasutamisel on teatatud neuraksaalse hematoomi juhtudest, mis on põhjustanud pikaajalise või püsiva halvatuse. Naatriumenoksapariini annustamisskeemi korral 4000 RÜ (40 mg) ööpäevas või vähem on need juhud olnud harvad. Taoliste juhtude risk on kõrgem operatsioonijärgselt epiduraalkateetrite kasutamisel, kooskasutamisel ravimitega, mis mõjutavad hemostaasi, näiteks mittesteroidsed põletikuvastased ained (MSPVA-d), traumaatilise või korduva epiduraal- või spinaalpunktsiooni korral või patsientidel, kellel on anamneesis lülisamba kirurgia või lülisamba deformatsioon.

Naatriumenoksapariini ja epiduraal- või spinaalanesteesia/analgeesia või lumbaalpunktsiooni kooskasutamisega seotud võimaliku veritsusriski vähendamiseks tuleb arvestada naatriumenoksapariini farmakokineetilist profiili (vt lõik 5.2). Kõige parem on epiduraalkateeter asetada või eemaldada või lumbaalpunktsioon teha siis, kui naatriumenoksapariini hüübimisvastane toime on madal; siiski ei ole teada iga patsiendi piisavalt madala hüübimisvastase toimeni jõudmise täpne ajastus. Täiendav kaalutlemine on vajalik patsientidel, kelle kreatiniini kliirens on

15...30 ml/minutis, sest neil on naatriumenoksapariini eliminatsioon palju aeglasem (vt lõik 4.2).

Juhul, kui arst otsustab manustada antikoagulanti epiduraal- või spinaalanesteesia/analgeesia või lumbaalpunktsiooni foonil, on soovitatav sage jälgimine, et tuvastada neuroloogiliste kahjustuste iga nähtu ja sümptomit, nagu selja keskjoone valu, sensoorsed ja motoorsed häired (alajäsemete tuimus või nõrkus), soole ja/või põie düsfunktsioon. Patsiente tuleb õpetada koheselt teavitama mis tahes ülaloleva nähu või sümptomi kogemisest. Spinaalse hematoomi nähtude või sümptomite kahtlusel tuleb alustada kiire diagnoosimise ja raviga, k.a seljaaju dekompressiooni kaalumine isegi juhul, kui selline ravi ei pruugi ennetada või tagasi pöörata neuroloogilist tüsistust.

Nahanekroos/naha vaskuliit

Madalmolekulaarsete hepariinidega on teatatud nahanekroosist ja naha vaskuliidist ning ravi tuleb sel juhul koheselt lõpetada.

Perkutaansed koronaarsed resvaskulariseerimise protseduurid

Ebastabiilse stenokardia, NSTEMI ja ägeda STEMI ravi käigus vaskulaarsete invasiivsete tegevuste järgse veritsusriski vähendamiseks tuleb täpselt kinni pidada naatriumenoksapariini annustamisintervallist. Pärast perkutaanset koronaarinterventsiooni on tähtis saavutada punkteerimise kohas hemostaas. Kanüüli võib kohe eemaldada, kui kasutatakse sulgemisseadet. Juhul kui kasutatakse manuaalset kompressioonmeetodit, tuleb kanüül eemaldada 6 tundi pärast naatriumenoksapariini viimast intravenoosset või subkutaanset süstimist. Naatriumenoksapariiniga ravi jätkamisel tuleb järgmine plaaniline annus manustada mitte varem kui 6...8 tundi pärast kanüüli eemaldamist. Protseduuripaika tuleb jälgida veritsuse või hematoomi moodustamise nähtude osas.

Äge infektsioosne endokardiit

Ägeda infektsioosse endokardiidiga patsientidel ei ole hepariini kasutamine tavaliselt soovitatav ajuhemorraagia ohu tõttu. Kui sellist kasutamist peetakse hädavajalikuks, tuleb otsus teha pärat hoolikat individuaalset kasu ja riski hindamist.

Südameklapi mehaaniline protees

Naatriumenoksapariini kasutamist tromboosi profülaktikaks südameklapi mehaanilise proteesiga patsientidel ei ole küllaldaselt uuritud. Südameklapi proteesi tromboosi üksikjuhtumitest on teatatud südameklapi mehaanilise proteesiga patsientidel, kes kasutasid naatriumenoksapariini tromboosi profülaktikaks. Nende juhtumite hindamist kitsendavad segavad tegurid, k.a. põhihaigus ja ebapiisavad kliinilised andmed. Mõned neist juhtudest olid rasedatel, kellel tromboos põhjustas ema ja loote surma.

Rasedad südameklapi mehaanilise proteesiga

Naatriumenoksapariini kasutamist tromboosi profülaktikaks südameklapi mehaanilise proteesiga rasedatel ei ole küllaldaselt uuritud. Südameklapi mehaanilise proteesiga rasedate kliinilises uuringus, kus trombemboolia riski vähendamiseks manustati natriumenoksapariini (100 RÜ/kg (1 mg/kg) kaks korda ööpäevas) tekkis kahel naisel kaheksast südameklapi blokaadini viinud verehüüve, mis põhjustas ema ja loote surma. Südameklapi mehaanilise proteesiga rasedate kohta on mõned turuletulekujärgsed isoleeritud teated naatriumenoksapariini manustamise ajal tekkinud klapi tromboosist. Südameklapi mehaanilise proteesiga rasedatel võib olla kõrgem trombemboolia risk.

Eakad

Eakatel ei ole profülaktiliste annuste kasutamisel täheldatud suuremat soodumust veritsusele. Raviannuste kasutamisel võib eakatel patsientidel (eriti 80-aastastel ja vanematel) olla kõrgem veritsustüsistuste risk. Soovitatav on tähelepanelik kliiniline jälgimine ja üle 75-aastastel võib ST- elevatsiooniga müokardiinfarkti ravis kaaluda annuse langetamist (vt lõigud 4.2 ja 5.2).

Neerukahjustus

Neerukahjustusega patsientidel on naatriumenoksapariini suurem süsteemne saadavus, mis suurendab veritsusriski. Neil patsientidel on soovitatav tähelepanelik kliiniline jälgimine ja kaaluda tuleb anti-Xa aktiivsuse mõõtmist (vt lõigud 4.2 ja 5.2).

Naatriumenoksapariini ei ole soovitatav kasutada lõppstaadiumis neeruhaigusega patsientidel (kreatiniini kliirens <15 ml/min) andmete ebapiisavuse tõttu selles populatsioonis, v.a trombide tekke ennetamine kehavälises vereringes hemodialüüsi ajal.

Raske neerukahjustusega (kreatiniini kliirens 15...30 ml/min) patsientidel on naatriumenoksapariini süsteemse saadavuse märkimisväärse suurenemise tõttu soovitatav profülaktiliste ja raviannuste kohaldamine (vt lõik 4.2).

Mõõduka (kreatiniini kliirens 30...50 ml/min) ja kerge (kreatiniini kliirens 50...80 ml/min) neerukahjustuse korral ei ole vajalik annust kohaldada.

Maksakahjustus

Suurenenud veritsusriski tõttu tuleb naatriumenoksapariini maksakahjustusega patsientidel kasutada ettevaatlikult. Anti-Xa taseme jälgimisel põhinevad annuse kohandamised maksatsirroosiga patsientidel on ebausaldusväärsed ja ei ole soovitatavad (vt lõik 5.2).

Madal kehakaal

Naatriumenoksapariini profülaktilise (kehakaalule kohaldamata) annuse puhul on madala kehakaaluga naistel (<45 kg) ja meestel (<57 kg) täheldatud suuremat süsteemset saadavust, mis võib põhjustada suuremat veritsusriski. Seetõttu on neil patsientidel soovitav tähelepanelik kliiniline jälgimine (vt lõik 5.2).

Rasvunud patsiendid

Rasvunud patsientidel on trombemboolia risk kõrgem. Rasvunud patsientide (KMI >30 kg/m) profülaktiliste annuste ohutus ja efektiivsus ei ole täielikult kindlaks määratud ja annuse kohaldamise osas puudub konsensus. Neid patsiente tuleb tähelepanelikult jälgida trombemboolia nähtude ja sümptomite osas.

Hüperkaleemia

Hepariin võib pärssida aldosterooni sekretsiooni neerupealistes, mis võib põhjustada hüperkaleemiat (vt lõik 4.8), eriti diabeediga, kroonilise neerupuudulikkusega, eelneva metaboolse atsidoosiga, teadaolevalt kaaliumi taset tõstvaid ravimeid kasutavatel patsientidel (vt lõik 4.5). Vere kaaliumitaset tuleb regulaarselt jälgida, eriti riskipatsientidel.

Jälgitavus

Madalmolekulaarsed hepariinid on bioloogilised ravimpreparaadid. Madalmolekulaarsete hepariinide kasutamise jälgitavuse parandamiseks on soovitav, et tervishoiutöötaja dokumenteerib patsiendile manustatud ravimi nimetuse ja partii numbri haiguslukku.

Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed

Kaasuv ravi ei ole soovitav

Ravimid, mis mõjutavad hemostaasi (vt lõik 4.4)

Enne ravi alustamist naatriumenoksapariiniga on soovitatav hemostaasi mõjutavate ainete kasutamine lõpetada, kui need pole rangelt näidustatud. Kui kombinatsioon on näidustatud, tuleb naatriumenoksapariini kasutada asjakohase tähelepaneliku kliinilise ja laboratoorse jälgimise all. Need ained hõlmavad selliseid ravimeid, nagu:

  • süsteemsed salitsülaadid, põletikuvastases annuses atsetüülsalitsüülhape ja mittesteroidsed põletikuvastased ained (MSPVA), k.a ketorolak,
  • teised trombolüütikumid (nt alteplaas, reteplaas, streptokinaas, tenekteplaas, urokinaas) ja antikogulandid (vt lõik 4.2).

Kaasuv ravi ettevaatusega

Koos naatriumenoksapariiniga võib ettevaatusega manustada järgnevaid ravimeid.

Teised hemostaasi mõjutavad ravimid, nt

  • trombotsüütide agregatsiooni inhibiitorid, k.a atsetüülsalitsüülhape antiagregantses annuses (kardioprotektsioon), klopidogreel, tiklopidiin ja glükoproteiin IIb/IIIa antagonistid näidustuna ägeda koronaarsündroomi korral veritsusriski tõttu,
  • dekstraan 40,
  • süsteemsed glükokortikoidid.

Kaaliumi taset suurendavad ravimid

Vere kaaliumisisaldust suurendavaid ravimeid võib naatriumenoksapariiniga kaasuvalt manustada hoolikal kliinilisel ja laboratoorsel jälgimisel (vt lõigud 4.4 ja 4.8).

Fertiilsus, rasedus ja imetamine

Rasedus

Puuduvad tõendid selle kohta, et enoksapariin läbib inimesel raseduse teisel ja kolmandal trimestril platsentaarbarjääri. Esimese trimestri kohta andmed puuduvad.

Loomkatsed ei ole näidanud fetotoksilisust või teratogeensust (vt lõik 5.3). Loomkatsete andmed on näidanud, et enoksapriin läbib platsentat minimaalselt.

Naatriumenoksapariini tohib raseduse ajal kasutada ainult juhul, kui arst on tuvastanud selge vajaduse. Naatriumenoksapariini kasutavaid rasedaid tuleb tähelepanelikult jälgida veritsuse või ülemäärase antikogulatsiooni tunnuste osas ja neid tuleb hoiatada verejooksu ohust. Üldiselt näitavad andmed, et rasedatel ei ole tõendeid verejooksu, trombotsütopeenia või osteoporoosi suurenenud riskist võrreldes mitterasedatega, v.a südameklapi mehaanilise proteesiga rasedad (vt lõik 4.4).

Kui planeeritakse epiduraalanesteesiat, on soovitatav ravi naatriumenoksapariiniga enne katkestada (vt lõik 4.4).

Imetamine

Ei ole teada, kas enoksapariin eritub muutumatult inimese rinnapiima. Imetavatel rottidel on enoksapariini või tema metaboliitide sisaldus piimas väga madal. Naatriumenoksapariini suukaudne imendumine on ebatõenäoline. CLEXANE’i võib kasutada imetamise ajal.

Fertiilsus

Kliinilisi andmeid naatriumenoksapariini mõjust fertiilsusele ei ole. Loomkatsed ei ole näidanud mingit mõju fertiilsusele (vt lõik 5.3).

Toime reaktsioonikiirusele

Naatriumenoksapariin ei mõjuta või mõjutab ebaoluliselt autojuhtimise ja masinate käsitsemise võimet.

Kõrvaltoimed

Ohutusprofiili kokkuvõte

Naatriumenoksapariini on hinnatud rohkem kui 15 000 patsiendil, kellele manustati kliinilistes uuringutes naatriumenoksapariini. See hõlmas 1776 trombemboolsete tüsistuste riskiga patsienti süvaveeni tromboosi profülaktikaks pärast ortopeedilist või kõhuoperatsiooni; 1169 ägeda mittekirurgilise haiguse tõttu tõsise liikumispiiranguga patsienti süvaveeni tromboosi profülaktikaks; 559 patsienti süvaveeni tromboosi (kopsuarteri trombembooliaga või ilma) raviks; 1578 patsienti ebastabiilse stenokardia ja Q-sakita müokardiinfarkti raviks ja 10 176 patsienti ägeda STEMI raviks.

Naatriumenoksapariini annustamisskeem nende kliiniliste uuringute ajal erineb tulenevalt näidustustest. Kirurgia järgse või mittekirurgilise ägeda liikumist piirava haigusega patsientide süvaveeni tromboosi profülaktiline annus oli 4000 RÜ s.c. üks kord ööpäevas. Süvaveeni tromboosi raviks koos kaasuva kopsuarteri trombembooliaga või ilma manustati patsientidele naatriumenoksapariini kas 100 RÜ/kg (1 mg/kg) s.c. iga 12 tunni järel või 150 RÜ/kg (1,5 mg/kg) s.c. annusena üks kord ööpäevas. Ebastabiilse stenokardia ja Q-sakita müokardiinfarkti ravi kliinilistes uuringutes olid annused 100 RÜ/kg (1 mg/kg) s.c. iga 12 tunni järel ja ägeda STEMI ravi kliinilises uuringus oli naatriumenoksapariini annustamisskeem 3000 RÜ (30 mg) i.v. boolusena ja seejärel

100 RÜ/kg (1 mg/kg) s.c. iga 12 tunni järel.

Kõige sagedamini teatatud kõrvaltoimed kliinilistes uuringutes olid verejooksud, trombotsütopeenia ja trombotsütoos (vt lõik 4.4 ja „Valitud kõrvaltoimete kirjeldus“ allpool).

Kõrvaltoimete loetelu

Teised kliinilistes uuringutes täheldatud ja turuletulekujärgselt teatatud kõrvaltoimed on üksikasjalikult välja toodud allpool (*näitab turuletulekujärgselt teatatud kõrvaltoimeid). Esinemissagedused on defineeritud järgmiselt: väga sage (≥ 1/10); sage (≥ 1/100 kuni < 1/10); aeg- ajalt (≥ 1/1000 kuni < 1/100); harv (≥ 1/10 000 kuni < 1/1000); väga harv (< 1/10 000) või teadmata (ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel). Igas organsüsteemi klassis on kõrvaltoimed esitatud tõsiduse kahanemise järjekorras.

Vere ja lümfisüsteemi häired:

Sage: verejooks, hemorraagiline aneemia*, trombotsütopeenia, trombotsütoos

Harv: eosinofiilia*, immunoallergilise trombotsütopeenia juhud koos tromboosiga; mõni neist tromboosidest tüsistus organi infarkti või jäseme isheemiaga (vt lõik 4.4).

Immuunsüsteemi häired:

Sage: allergiline reaktsioon.

Harv: anafülaktiline/anafülaktoidne reaktsioon, k.a šokk*.

Närvisüsteemi häired:

Sage: peavalu*.

Vaskulaarsed häired:

Harv: spinaalne hematoom* (või neuraksiaalne hematoom). Need reaktsioonid on põhjustanud erineva raskusastmega neuroloogilisi kahjustusi, k.a pikaajaline või püsiv halvatus (vt lõik 4.4).

Maksa ja sapiteede häired:

Väga sage: maksaensüümide aktiivsuse suurenemine (peamiselt transaminaasid > 3 korra suuremad normi ülempiirist).

Aeg-ajalt: hepatotsellulaarne maksakahjustus *.

Harv: kolestaatiline maksakahjustus*.

Naha ja nahaaluskoe kahjustused:

Sage: urtikaaria, sügelus, erüteem.

Aeg-ajalt: villiline dermatiit.

Harv: alopeetsia*, naha vaskuliit*, nahanekroos*, tavaliselt ilmnev süstekohal (neile nähtustele eelneb tavaliselt purpura või infiltreeritud ja valulikud erütematoossed naastud).

Sõlmed süstekohas* (põletikulised sõlmed, mis ei ole tsüstilise ümbrisega enoksapariin ). Need lahenevad mõne päevaga ja ei tohi põhjustada ravi katkestamist.

Lihas-skeleti ja sidekoe kahjustused:

Harv: pikaajalisele (üle 3 kuu kestvale) ravile järgnev osteoporoos*.

Üldised häired ja manustamiskoha reaktsioonid:

Sage: süstekoha hematoom, süstekoha valu, teised süstekoha reaktsioonid (nagu turse, verejooks, ülitundlikkus, põletik, mass, valu või reaktsioon).

Aeg-ajalt: paikne ärritus, nahanekroos süstekohas.

Uuringud:

Harv : hüperkaleemia* (vt lõigud 4.4 ja 4.5).

Valitud kõrvaltoimete kirjeldus

Verejooksud

Nende hulka on arvatud suured verejooksud, millest on teatatud kuni 4,2 % patsientidest (kirurgilised patsiendid). Mõned juhud on lõppenud surmaga. Kirurgilistel patsientidel hinnati hemorraagilised tüsistused suureks: (1) kui verejooks põhjustas olulise kliinilise juhu, või (2) kui kaasnes hemoglobiini väärtuse vähenemine ≥ 2 g/dl või osutus vajalikuks verekomponentide 2 või enama ühiku ülekanne. Retroperitoneaalsed ja intrakraniaalsed verejooksud arvestati alati suurtena.

Nagu ka teiste antikoagulantide puhul, võib hemorraagia ilmneda teiste riskifaktorite esinemisel, näiteks: veritsuskalduvusega organkahjustused, invasiivsed protseduurid või kaasuv ravi hemostaasi mõjutavate ravimitega (vt lõigud 4.4 ja 4.5).

Organsüsteemi

Kirurgiliste

Mittekirurgiliste

Süvaveeni

Ebastabiilse

Ägeda STEMI

klass

patsientide

patsientide

tromboosiga

stenokardia ja

patsientide ravi

 

profülaktika

profülaktika

patsientide ravi,

Q-sakita

 

 

 

 

kaasuva

müokardi-

 

 

 

 

kopsuarteri

infarkti

 

 

 

 

trombembooliaga

patsientide ravi

 

 

 

 

või ilma

 

 

 

Väga sage:

Sage:

Väga sage:

Sage:

Sage:

Vere ja

verejooks α

verejooks α

verejooks α

verejooks α

verejooks α

lümfisüsteemi

 

 

 

 

 

häired

Harv:

 

Aeg-ajalt:

Harv:

Aeg-ajalt:

 

retro-

 

intrakraniaalne

retro-

intrakraniaalne

 

peritoneaalne

 

verejooks, retro-

peritoneaalne

verejooks, retro-

 

verejooks

 

peritoneaalne

verejooks

peritoneaalne

 

 

 

verejooks

 

verejooks

α: nt hematoom, ekhümoos mujal kui süstekohas, haavahematoom, hematuuria, ninaverejooks ja seedetrakti verejooks.

Trombotsütopeenia ja trombotsütoos

Organsüsteemi

Kirurgiliste

 

Mittekirurgiliste

Süvaveeni

Ebastabiilse

Ägeda STEMI

klass

patsientide

 

patsientide

tromboosiga

stenokardia ja

patsientide ravi

 

profülaktika

 

profülaktika

patsientide ravi,

Q-sakita

 

 

 

 

 

kaasuva

müokardi-

 

 

 

 

 

kopsuarteri

infarkti

 

 

 

 

 

trombembooliaga

patsientide ravi

 

 

 

 

 

või ilma

 

 

Vere ja

Väga sage:

 

Aeg-ajalt:

Väga sage:

Aeg-ajalt:

Sage:

lümfisüsteemi

trombo-

 

trombotsüto-

trombotsütoos β

trombotsüto-

trombotsütoosβ

häired

tsütoosβ

 

peenia

 

peenia

trombotsüto-

 

 

 

 

Sage:

 

peenia

 

Sage:

 

 

trombotsüto-

 

Väga harv:

 

trombotsüto-

 

 

peenia

 

immunoallergiline

 

peenia

 

 

 

 

trombotsütopeenia

β: trombotsüütide arv on suurenenud

> 400 g/l

 

 

 

Lapsed

Naatriumenoksapariini ohutus ja efektiivsus lastel ei ole kindlaks tehtud (vt lõik 4.2).

Võimalikest kõrvaltoimetest teavitamine

Ravimi võimalikest kõrvaltoimetest on oluline teavitada ka pärast ravimi müügiloa väljastamist. See võimaldab jätkuvalt hinnata ravimi kasu/riski suhet. Tervishoiutöötajatel palutakse teavitada kõigist võimalikest kõrvaltoimetest www.ravimiamet.ee kaudu.

Üleannustamine

Nähud ja sümptomid

Naatriumenoksapariini juhuslik üleannustamine pärast intravenoosset, ekstrakorporaalset või subkutaanset manustamist võib viia hemorraagiliste tüsistusteni. Isegi suurte suukaudsete annuste manustamisel on vähetõenäoline, et naatriumenoksapariin imendub.

Ravi

Hüübimisvastast toimet saab suures osas neutraliseerida protamiini aeglase intravenoosse süstimisega. Protamiini annus sõltub süstitud naatriumenoksapariini annusest; 1 mg protamiini neutraliseerib

100 RÜ (1 mg) naatriumenoksapariini hüübimisvastase toime, kui naatriumenoksapariini manustati eelneva 8 tunni jooksul. Kui naatriumenoksapariini manustamisest on möödas enam kui 8 tundi või kui peetakse vajalikuks korrata protamiini manustamist, tuleb 100 RÜ (1mg) naatriumenoksapariini kohta arvestada 0,5 mg protamiini. Kui naatriumenoksapariini manustamisest on möödas enam kui 12 tundi, pole protamiini vaja manustada. Siiski ei ole võimalik isegi protamiini suurte annustega naatriumenoksapariini anti-Xa aktiivsust täielikult neutraliseerida (maksimaalselt ligikaudu 60%; vt protamiini soolade väljakirjutamise infot).

FARMAKOLOOGILISED OMADUSED

Farmakodünaamilised omadused

Farmakoterapeutiline rühm: tromboosivastased ained, hepariini rühm; ATC-kood: B01AB05.

Farmakodünaamilised toimed

Enoksapariin on madalmolekulaarne hepariin keskmise molekulkaaluga ligikaudu 4500 daltonit, milles on lahutatud tavahepariini antitrombootililised ja hüübimisvastased toimed. Toimeaine on naatriumisoolana.

In vitro puhastatud süsteemis on naatriumenoksapariinil kõrge anti-Xa aktiivsus (ligikaudu

100 RÜ/mg) ja madal anti-IIa ehk antitrombiini aktiivsus (ligikaudu 28 RÜ/mg), suhtega 3,6. Seda

hüübimisvastast aktiivsust vahendab antitrombiin III (ATIII), mille tulemuseks on antitrombootiline toime inimesel.

Lisaks anti-Xa/IIa aktiivsusele on kindlaks tehtud enoksapariini täiendavad antitrombootilised ja põletikuvastased omadused tervetel isikutel, patsientidel ning mittekliinilistes mudelites. Need toimed on muuhulgas ATIII-sõltuv teiste hüübimisfaktorite, nt faktor VIIa, pärssimine, endogeense koefaktori juhtetee inhibiitori (Tissue Factor Pathway Inhibitor, TFPI) vabanemise induktsioon ning

von Willebrandi faktori vähenenud vabanemine veresoonte endoteelist vereringesse. Nimetatud faktorid aitavad teadaolevalt kaasa enoksapariini üldisele antitrombootilisele toimele. Profülaktilise kasutamise korral ei mõjuta naatriumenoksapariin oluliselt aPTT-d; raviotstarbelisel

kasutamisel võib aPTT pikeneda kontrollväärtusega võrreldes 1,5…2,2 korda maksimaalse toime ajal.

Kliiniline efektiivsus ja ohutus

Venoosse trombemboolia profülaktika kirurgiliste protseduuride ajal

Venoosse trombemboolia pikendatud profülaktika pärast ortopeedilist kirurgiat

Puusaliigese proteesimise järgse pikendatud profülaktika topeltpimemeetodil uuringus juhuslikustati 179 patsienti, kellel ei olnud venoosset trombembooliat eelnevalt ravitud ning said hospitaliseerimise ajal ravi enoksapariiniga annuses 4000 RÜ (40 mg) s.c., hospitaliseerimisjärgselt saama ravi kas enoksapariiniga annuses 4000 RÜ (40 mg) s.c. üks kord ööpäevas (n=90) või platseebot (n=89)

3 nädalat. Süvaveenitromboosi tekkesagedus oli naatriumenoksapariini rühmas olulisel madalam kui platseeborühmas; kopsuarteri trombembooliast ei teatatud. Ühtegi suurt verejooksu ei tekkinud. Efektiivsuse andmed on esitatud järgnevas tabelis.

 

 

Naatriumenoksapariin 4000 RÜ

Platseebo

 

 

(40 mg) s.c. üks kord ööpäevas

1 kord ööpäevas s.c.

 

 

n (%)

n (%)

Kõik pikendatud profülaktilist ravi

90 (100)

89 (100)

saanud patsiendid

 

 

 

Venoosne trombemboolia kokku

6 (6,6)

(20,2)

Süvaveenitromboos kokku (%)

6 (6,6)*

(20,2)

Proksimaalne süvaveenitromboos (%)

5 (5,6)#

(8,8)

* p-väärtus platseeboga võrreldes =0,008

# p-väärtus platseeboga võrreldes =0,537

Teises topeltpimemeetodil uuringus juhuslikustati 262 patsienti, kellel ei olnud venoosset trombembooliat ning kellele paigaldati puusaliigese protees ja said hospitaliseerimise ajal ravi enoksapariiniga 4000 RÜ (40 mg) s.c., hospitaliseerimisjärgselt saama ravi kas enoksapariiniga annuses 4000 RÜ (40 mg) s.c. üks kord ööpäevas (n=131) või platseebot (n=131) 3 nädalat. Sarnaselt eelmise uuringuga oli venoosse trombemboolia tekkesagedus pikendatud profülaktika perioodil naatriumenoksapariiniga ravitutel oluliselt madalam kui platseebot saanutel nii venoosse trombemboolia osas kokku (naatriumenoksapariiniga 21 (16%) versus platseeboga 45 (34,4%); p=0,001) ning proksimaalse süvaveenitromboosi osas (naatriumenoksapariiniga 8 (6,1%) versus platseeboga 28 (21,4%); p≤0,001). Suuremate veritsuste erinevust naatriumenoksapariini ja platseeborühmade vahel ei täheldatud.

• Süvaveenitromboosi pikendatud profülaktika pärast onkoloogilist kirurgiat Mitmekeskuseline uuring võrdles topeltpimemeetodil naatriumenoksapariini neljanädalase ja ühenädalase profülaktilise manustamise efektiivsust ja ohutust 332 patsiendil, kes said kõhuõõne või vaagnapiirkonna pahaloomulisel kasvaja elektiivset kirurgilist ravi. Patsientidele manustati naatriumenoksapariini 4000 RÜ (40 mg) s.c. üks kord ööpäevas 6 kuni 10 päeva, misjärel nad jagati

juhuvalikuna saama ravi kas naatriumenoksapariiniga või platseebot järgnevad 21 päeva. Patsientidele tehti bilateraalne venograafia vahemikus 25. kuni 31. päev või varem, kui tekkisid venoosse trombemboolia sümptomid. Patsiente jälgiti kolm kuud. Neljanädalane profülaktika naatriumenoksapariiniga pärast kõhuõõne või vaagnapiirkonna pahaloomulise kasvaja kirurgilist ravi vähendas olulisel määral venograafiliselt diagnoositud tromboosi tekkesagedust, võrreldes ühenädalase naatriumenoksapariini profülaktikaga. Venoosse trombemboolia määrad topeltpimeda

faasi lõpus olid 12,0% (n=20) platseeborühmas ja 4,8% (n=8) naatriumenoksapariini rühmas; p=0,02. Erinevus püsis pärast 3 kuud (13,8% vs 5,5% (n=23 vs 9); p=0,01. Veritsuste ega teiste tüsistuste määrad topeltpime- või järelkontrolliperioodil ei erinenud.

Venoosse trombemboolia profülaktika mittekirurgilistel patsientidel, kelle liikuvus on eeldatavasti piiratud ägeda haiguse tõttu

Topeltpimemeetodil, mitmekeskuselises, paralleelrühmadega uuringus võrreldi naatriumenoksapariini 2000 RÜ (20 mg) või 4000 RÜ (40 mg) s.c. üks kord ööpäevas platseeboga süvaveeni tromboosi profülaktikas mittetekirurgilistel patsientidel, kelle liikuvus oli ägeda haiguse tõttu tõsiselt piiratud (määratletud kui kõndimisdistants <10 meetrit ≤3 päeva jooksul). Uuring hõlmas patsiente, kellel oli südamepuudulikkus (NYHA klass III või IV), äge hingamispuudulikkus või tüsistunud krooniline hingamispuudulikkus, äge infektsioon või reumaatiline haigus koos vähemalt ühe kaasuva venoosse trombemboolia ohuteguriga ( vanus ≥75 aastat, pahaloomuline kasvaja, eelnev venoosne trombemboolia, rasvumine, veenilaiendid, hormoonravi, krooniline südame- või hingamispuudulikkus).

Kokku kaasati uuringusse 1102 patsienti, kellest sai ravi 1073 patsienti. Ravi kestis 6 kuni 14 päeva (mediaanne kestus 7 päeva). Manustatuna annuses 4000 RÜ (40 mg) s.c. üks kord ööpäevas, vähendas naatriumenoksapariin oluliselt venoosse trombemboolia tekkesagedust platseeboga võrreldes. Efektiivsusandmed on esitatud järgnevas tabelis.

 

 

Naatriumenoksapariin

Naatriumenoksapariin

Platseebo

 

 

2000 RÜ (20 mg) s.c. üks

4000 RÜ (40 mg) s.c.

 

 

 

kord ööpäevas

üks kord ööpäevas

n (%)

 

 

n (%)

n (%)

 

Kõik ravitud mittekirurgilised

287 (100)

291 (100)

288 (100)

patsiendid ägeda haiguse ajal

 

 

 

Venoosne trombemboolia kokku (%)

43 (15,0)

16 (5,5)*

43 (14,9)

Süvaveenitromboos kokku (%)

43 (15,0)

16 (5,5)

40 (13,9)

Proksimaalne süvaveenitromboos (%)

13 (4,5)

5 (1,7)

14 (4,9)

Venoosse trombemboolia juhud hõlmavad süvaveenitromboosi, kopsuarteri trombembooliat ja surmajuhte, mille põhjus oli arvatavalt trombemboolia

* p-väärtus platseeboga võrreldes =0,0002

Ligikaudu 3 kuud pärast uuringusse kaasamist oli venoosse trombemboolia tekkesagedus naatriumenoksapariini 4000 RÜ (40 mg) ravirühmas endiselt oluliselt madalam kui platseeborühmas. Platseeborühmas oli veritsuste üldmäär 8,6% ja suurte veritsuste määr 1,1%, naatriumenoksapariini 2000 RÜ (20 mg) ravirühmas vastavalt 11,7% ja 0,3% ning naatriumenoksaparriini 4000 RÜ (40 mg) ravirühmas vastavalt 12,6% ja 1,7%

Süvaveenitromboosi ravi kaasuva kopsuarteri trombemboolia korral või ilma selleta

Mitmekeskuselises paralleelrühmadega uuringus juhuslikustati 900 patsienti, kellel oli alajäseme äge süvaveenitromboos koos kopsuarteri trombembooliaga või ilma, haiglaravile kas naatriumenoksapariiniga annuses 150 RÜ/kg (1,5 mg/kg) s.c. üks kord ööpäevas, naatriumenoksapariiniga annuses 100 RÜ/kg (1 mg/kg) s.c. iga 12 tunni järel või hepariini boolusega 5000 RÜ i.v., millele järgnes püsiinfusioon, mis hoidis aPTT vahemikus 55 kuni 85 sekundit. Kokku juhuslikustati uuringus 900 patsienti, kes kõik said ravi. Kõikidele patsientidele manustati ka naatriumvarfariini (annust kohandati vastavalt protrombiini ajale, et saavutada rahvusvahelise normaliseeritud suhtarvu (INR) väärtus 2,0 kuni 3,0); manustamist alustati ajavahemikus kuni 72 tundi pärast ravi alustamist naatriumenoksapariini või hepariiniga ning kestusega 90 päeva. Naatriumenoksapariini või hepariini manustati vähemalt 5 päeva ja kuni INR sihtväärtuse saavutamiseni naatriumvarfariiniga. Mõlemad naatriumenoksapariini raviskeemid vähendasid korduva venoosse trombemboolia (süvaveenitromboos ja/või kopsuarteri trombemboolia) riski tavapärase hepariinraviga samaväärselt. Efektiivsusandmed on esitatud järgenvas tabelis.

 

 

Naatriumenoksapariin

Naatriumenoksapariin

Ravi hepariiniga

 

 

150 RÜ/kg (1,5 mg/kg)

100 RÜ/kg (1 mg/kg) s.c.

i.v. vastavalt

 

 

s.c. üks kord ööpäevas

kaks korda ööpäevas

aPTT väärtusele

 

 

n (%)

n (%)

n (%)

Kõik ravitud patsiendid

 

 

 

 

süvaveenitromboosiga koos

298 (100)

312 (100)

290 (100)

kopsuarteri trombembooliaga või ilma

 

 

 

 

 

Venoosne trombemboolia kokku (%)

(4,4)*

9 (2,9)*

12 (4,1)

Süvaveenitromboos, ainult (%)

11 (3,7)

7 (2,2)

8 (2,8)

Proksimaalne süvaveenitromboos (%)

(3,0)

6 (1,9)

7 (2,4)

Kopsuarteri trombemboolia (%)

(0,7)

2 (0,6)

4 (1,4)

Venoosse trombemboolia juhud hõlmavad süvaveeni tromboosi ja/või kopsuarteri trombembooliat *Venoosse trombemboolia erinevuste 95% usaldusvahemikud olid järgmised:

  • naatriumenoksapariin üks kord ööpäevas vs hepariin (3,0 kuni 3,5) naatriumenoksapariin iga 12 tunni järel vs hepariin (4,2 kuni 1,7)

Suurte veritsuste määr oli naatriumenoksapariini rühmas 150 RÜ/kg (1,5 mg/kg) üks kord ööpäevas 1,7%, naatriumenoksapariini rühmas 100 RÜ/kg (1 mg/kg) kaks korda ööpäevas 1,3% ja hepariini rühmas 2,1%.

Ebastabiilse stenokardia ja ST-elevatsioonita müokardiinfarkti ravi

Suur mitmekeskuseline uuring kaasas 3171 patsienti ebastabiilse stenokardia või Q-sakita müokardiinfarkti ägedas faasis, kes juhuslikustati saama ravi kas naatriumenoksapariiniga 100 RÜ/kg (1 mg/kg) s.c. iga 12 tunni järel või fraktsioneerimata hepariiniga i.v. aPTT alusel

kohandatud annuses, koos atsetüülsalitsüülhappega (100 kuni 325 mg üks kord ööpäevas). Patsiente pidi ravima haiglas minimaalselt 2 päeva ja maksimaalselt 8 päeva, kuni kliinilise seisundi stabiliseerumiseni, revaskularisatsiooniprotseduurini või haiglast väljakirjutamiseni. Patsiente pidi jälgima kuni 30 päeva. Võrreldes hepariiniga, vähendas naatriumenoksapariin oluliselt stenokardiast, müokardiinfarktist ja surmast koosneva kombineeritud tulemusnäitaja tekkesagedust, mis langes 14. päeval tasemelt 19,8% tasemele 16,6% (suhtelise riski vähenemine 16,2%). See kombineeritud tulemusnäitaja langus püsis pärast 30 päeva (tasemelt 23,3% tasemele 19,8%; suhtelise riski langus 15%).

Suuremate verejooksude osas oluline erinevus puudus, kuid s.c. süstekoha verejooks oli sagedasem.

ST-segmendi elevatsiooniga ägeda müokardiinfarkti (STEMI) ravi

Suures mitmekeskuselises uuringus juhuslikustati 20479 fibrinolüütiliseks raviks sobivat STEMI patsienti saama ravi kas naatriumenoksapariiniga ühekordse i.v. boolusena 3000 RÜ (30 mg) pluss 100 RÜ/kg (1 mg/kg) s.c., misjärel 100 RÜ/kg (1 mg/kg) s.c. iga 12 tunni järel või fraktsioneerimata hepariiniga i.v. 48 tunni vältel aPTT alusel kohandatud annuses. Kõik patsiendid said lisaks ravi atsetüülsalitsüülhappega vähemalt 30 päeva. Naatriumenoksapariini annustamisstrateegiat kohandati raske neerukahjustusega patsientidel ja patsientidel vanuses üle 75 aasta. Naatriumenoksapariini s.c. süstimist jätkati kuni haiglast väljakirjutamiseni või maksimaalselt kuni kaheksa päeva (kumb enne saavutati).

4716 patsiendil teostati perkutaanne koronaarinterventsioon pimemeetodil manustatud antitrombootilise uuringuravimi toel. Seetõttu pidi naatriumenoksapriiniga ravi saavatel patsientidel teostama PTKA naatriumenoksapariini ravi foonil (ravimit vahetamata), kasutades eelmistel uuringutel põhinevat raviskeemi, st täiendavaid annuseid manustamata, kui viimasest s.c. manustamisest kuni balloonlaienduseni oli kulunud alla 8 tunni, või manustades naatriumenoksapariini 30 RÜ/kg (0,3 mg/kg) i.v. boolusena, kui viimasest s.c. manustamisest kuni balloonlaienduseni oli kulunud üle 8 tunni.

Fraktsioneerimata hepariiniga võrreldes vähendas naatriumenoksapariin oluliselt esmase liittulemusnäitaja (surm mis tahes põhjusel või korduv müokardiinfarkt) tekkesagedust esimese 30 päeva jooksul pärast juhuslikustamist (9,9% naatriumenoksapariini rühmas, võrreldes 12,0% fraktsioneerimata hepariini rühmas, suhtelise riski vähenemisega 17% (p<0,001).

Ravi kasulikkus naatriumenoksapariiniga mitme efektiivsusnäitaja suhtes ilmnes 48 tunni möödudes, mil korduva müokardiinfarkti suhteline risk oli 35% väiksem, võrreldes fraktsioneerimata hepariiniga (p<0,001).

Naatriumenoksapariini kasulik toime esmase tulemusnäitaja suhtes oli järjepidev kõigis olulistes alarühmades, sh vanus, sugu, infarkti lokalisatsioon, varasemalt diagnoositud diabeet, varasem müokardiinfarkt, manustatud fibrinolüütilise ravimi tüüp ja uuringuravimi manustamiseni kulunud aeg.

Ravi naatriumenoksapariiniga oli oluliselt kasulikum kui ravi fraktsioneerimata hepariiniga patsientidel, kellele teostati perkutaanne koronaarinterventsioon 30 päeva jooksul alates juhuslikustamisest (suhtelise riski vähenemine 23%) või medikamentoosselt ravitud patsientidel (suhtelise riski vähenemine 15%, p=0,27 koostoime kohta).

Surmast, korduvast müokardiinfarktist või intrakraniaalsest hemorraagiast koosneva 30 päeva liittulemusnäitaja (kliinilise netokasu mõõt) esinemissagedus oli oluliselt madalam (p<0,0001) naatriumenoksapariini rühmas (10,1%), võrreldes fraktsioneerimata hepariini rühmaga (12,2%), mis tähendab suhtelise riski vähenemist 17% naatriumenoksapariini kasuks.

Suurte veritsuste tekkesagedus 30. päeval oli oluliselt kõrgem (p<0,0001) naatriumenoksapariini rühmas (2,1%) kui hepariinirühmas (1,4%). Gastronitestinaalse veritsuse tekkesagedus oli kõrgem naatriumenoksapriini rühmas (0,5%) kui hepariinirühmas (0,1%), aga intrakraniaalse veritsuse tekkesagedus oli sama (naatriumenoksapriiniga 0,8% versus hepariiniga 0,7%).

Esimese 30 päeva jooksul täheldatud naatriumenoksapariini kasulik toime esmasele tulemusnäitajale püsis 12-kuulise järelkontrolli perioodi vältel.

Maksakahjustus

Kirjanduse andmetel on naatriumenoksapariin 4000 RÜ (40 mg) efektiivne ja ohutu portaalveeni tromboosi profülaktikas tsirroosiga patsientidel (Child-Pugh klass B...C). Peab märkima, et kirjandusandmed võivad olla piiratud. Maksakahjustusega patsientide ravimisel peab olema ettevaatlik, sest neil patsientidel on suurem võimalus verejooksu tekkeks (vt lõik 4.4) ning vormikohaseid annustamisuuringuid ei ole tsirroosiga patsientidel (Child-Pugh klassid A, B ja C) tehtud.

Farmakokineetilised omadused

Üldine iseloomustus

Naatriumenoksapariini farmakokineetilisi parameetreid on hinnatud peamiselt anti-Xa ja samuti anti- IIa aktiivsuse muutuste alusel vereplasmas pärast soovitatud annuste ühekordset ja korduvat s.c. manustamist ning pärast ühekordset i.v. manustamist. Anti-Xa ja anti IIa farmakokineetilise aktiivsuse kvantiteeti määrati valideeritud amidolüütilisel meetodil.

Imendumine

Naatriumenoksapariini absoluutne biosaadavus pärast s.c. manustamist on anti-Xa aktiivsuse põhjal peaaegu 100%.

Saab kasutada erinevaid annuseid, ravimvorme ja annustamisskeeme.

Keskmist maksimaalset anti-Xa aktiivsust täheldatakse ligikaudu 3…5 tundi pärast s.c. süsti ja see saavutab taseme ligikaudu 0,2, 0,4, 1,0 ja 1,3 anti-Xa RÜ/ml pärast ühekordset s.c. manustamist vastavalt annustes 2000 RÜ, 4000 RÜ, 100 RÜ/kg ja 150 RÜ/kg (20 mg, 40 mg, 1 mg/kg ja

1,5 mg/kg).

Pärast 3000 RÜ (30 mg) manustamist i.v. boolusena, millele järgnes kohe 100 RÜ/kg (1 mg/kg) s.c. iga 12 tunni järel, oli esialgne maksimaalne anti-Xa aktiivsus 1,16 RÜ/ml (n=16) ja keskmine süsteemne saadavus 88% püsikontsentratsioonist. Püsikontsentratsioon saavutatakse teisel ravipäeval.

Pärast korduvat s.c. manustamist 4000 RÜ (40 mg) üks kord ööpäevas ja 150 RÜ/kg (1,5 mg/kg) üks kord ööpäevas tervetele vabatahtlikele, saavutatakse püsikontsentratsioon 2. päeval, mil naatriumenoksapariini süsteemse saadavuse määr on ligikaudu 15% kõrgem kui pärast ühekordset annust. Pärast korduvat s.c. manustamist 100 RÜ/kg (1 mg/kg) kaks korda ööpäevas saavutatakse püsikontsentratsioon 3…4. päeval; keskmine süsteemne saadavus on siis ligikaudu 65% kõrgem kui pärast ühekordset manustamist ning keskmine maksimaalne ja madalaim anti-Xa aktiivsus on vastavalt ligikaudu 1,2 ja 0,52 RÜ/ml.

Süstitava lahuse maht ja annus kontsentratsioonivahemikus 100…200 mg/ml ei mõjutanud farmakokineetilisi näitajaid tervetel vabatahtlikel.

Naatriumenoksapariini farmakokineetika on soovituslikus annusevahemikus ilmselt lineaarne. Patsientidevaheline ja patsiendikohane varieeruvus on vähene. Pärast korduvat s.c. manustamist kuhjumist ei toimu.

Pärast s.c. manustamist on anti-IIa aktiivsus vereplasmas ligikaudu kümme korda madalam kui anti- Xa aktiivsus. Keskmist maksimaalset anti-IIa aktiivsust täheldatakse ligikaudu 3…4 tundi pärast s.c. süsti ning see saavutab taseme 0,13 RÜ/ml pärast 100 RÜ/kg (1 mg/kg) korduvat manustamist kaks korda ööpäevas ja 0,19 RÜ/ml pärast 150 RÜ/kg (1,5 mg/kg) manustamist üks kord ööpäevas.

Jaotumine

Naatriumenoksapariini anti-Xa aktiivsuse jaotusruumala on ligikaudu 4,3 liitrit ja on lähedane veremahule.

Biotransformatsioon

Naatriumenoksapariini peamine biotransformatsioon toimub maksas desulfatsiooni ja/või depolümerisatsiooni teel madala molekulkaaluga liikideks, millel on palju väiksem bioloogiline aktiivsus.

Eritumine

Naatriumenoksapariin on aeglase kliirensiga ravim, vereplasma keskmise anti-Xa kliirensiga 0,74 l/h pärast 150 RÜ/kg (1,5 mg/kg) 6-tunnist i.v. infusiooni.

Eliminatsioon on ilmselt monofaasiline ja poolväärtusaeg on ligikaudu 5 tundi pärast ühekordset s.c. manustamist kuni ligikaudu 7 tundi pärast korduvat manustamist.

Aktiivsete fragmentide renaalne kliirens on ligikaudu 10% manustatud annusest ning neerude kaudu eritub aktiivsete ja mitte-aktiivsete fragmentidena kokku 40% annusest.

Patsientide erirühmad

Eakad

Populatsioonifarmakokineetika analüüsi põhjal ei erine normaalse neerutalitluse korral naatriumenoksapariini farmakokineetiline profiil eakatel isikutel nooremate omast. Kuna neerutalitlus nõrgeneb vananedes, võib naatriumenoksapariini eliminatsioon eakatel patsientidel olla aeglasem (vt lõigud 4.2 ja 4.4).

Maksakahjustus

Uuringus kaugelearenenud tsirroosiga patsientidega, kellele manustati naatriumenoksapariini

4000 RÜ (40 mg) üks kord ööpäevas, langes anti-Xa aktiivsus sõltuvalt maksakahjustuse süvenemisest ja raskusastmest (hinnatuna Child-Pugh klassifikatsiooni põhjal). Langust seostati ennekõike ATIII taseme langusega tulenevalt ATIII sünteesi vähenemisest maksakahjustusega patsientidel.

Neerukahjustus

Püsikontsentratsioonil on anti-Xa plasmakliirensi ja kreatiniini kliirensi vahel lineaarne sõltuvus, mis viitab naatriumenoksapariini kliirensi aeglustumisele puuduliku neerutalitlusega patsientidel. Pärast 4000 RÜ (40 mg) korduvat manustamist s.c. üks kord ööpäevas on anti-Xa tase, mida kajastab püsikontsentratsiooni AUC, kerge neerukahjustuse (kreatiniini kliirens 50…80 ml/min) ja mõõduka neerukahjustuse (kreatiniini kliirens 30…50 ml/min) korral marginaalselt suurenenud. Raske neerukahjustusega (kreatiniini kliirens <30 ml/min) patsientidel suureneb püsikontsentratsiooni AUC pärast 4000 RÜ (40 mg) korduvat manustamist s.c. üks kord ööpäevas märkimisväärselt, keskmiselt 65% võrra (vt lõigud 4.2 ja 4.4).

Hemodialüüs

Pärast naatriumenoksapariini ühekordset manustamist 25 RÜ, 50 RÜ või 100 RÜ/kg (0,25; 0,50 või 1,0 mg/kg) i.v. oli farmakokineetika ilmselt kontrollpopulatsiooniga sarnane, kuid AUC oli kaks korda kõrgem kui kontrollrühmas.

Kehakaal

Pärast korduvat s.c.manustamist 150 RÜ/kg (1,5 mg/kg) üks kord ööpäevas, oli püsikontsentratsiooni anti-Xa aktiivsuse keskmine AUC tervetel ülekaalulistel vabatahtlikel (kehamassi indeks 30…48 kg/m) marginaalselt kõrgem kui mitterasvunud kontrollisikutel, kusjuures maksimaalne anti-Xa aktiivsus vereplasmas ei tõusnud. Ülekaalulistel isikutel on s.c. manustamise korral annusele kohandatud kliirens aeglasem.

Kui manustati kehakaalule mittekohandatud annust, leiti, et pärast 4000 RÜ (40 mg) ühekordset manustamist s.c. oli anti-Xa süsteemne saadvus väikesekaalulistel naistel (<45 kg) 52% suurem ja väikesekaalulistel meestel (<57 kg) 27% suurem kui normaalse kehakaaluga kontrollisikutel (vt lõik 4.4).

Farmakokineetilised koostoimed

Naatriumenoksapariini ja trombolüütikumide koosmanustamisel ei täheldatud mingeid farmakokineetilisi koostoimeid.

Prekliinilised ohutusandmed

Subkutaanse toksilisuse loomkatsetes rottide ja koertega annuses 15 mg/kg/ööpäev 13 nädalat ning s.c. ja i.v. toksilisuse loomkatsetes rottide ja ahvidega 10 mg/kg/ööpäev 26 nädalat ei leitud lisaks naatriuenoksapariini hüübimisvastasele toimele tõendeid kõrvaltoimete kohta.

Naatriumenoksapariinil puudus mutageenne toime in vitro katsetes, k.a Ames’i test, hiire lümfoomiraku jätkumutatsiooni katses ning klastogeenne toime in vitro inimese lümfotsüüdi kromosomaalse aberratsiooni katses ja in vivo roti luuüdi kromosomaalse aberratsiooni katses.

Naatriumenoksapariini s.c. manustamisel 30 mg/kg/ööpäev loomkatsetes tiinetele rottidele ja küülikutele ei leitud mingeid tõendeid teratogeense või fetotoksilise toime kohta. Naatriumenoksapariinil s.c. annusest kuni 20 mg/kg/ööpäev puudus toime isaste ja emaste rottide fertiilsusele või reproduktiivsusele.

FARMATSEUTILISED ANDMED

Abiainete loetelu

Süstevesi.

Sobimatus

Subkutaanne süstimine

Mitte segada teiste ravimitega.

Intravennoosne (boolusena) süstimine (ainult ägeda STEMI näidustusel): Naatriumenoksapariini võib ohutult manustada koos 0,9% füsioloogilise lahuse või 5% glükoosi lahusega (vt lõik 4.2).

Kõlblikkusaeg

3 aastat.

Säilitamise eritingimused

Hoida temperatuuril kuni 25 °C.

Mitte lasta külmuda.

Pakendi iseloomustus ja sisu

CLEXANE 2000 RÜ (20 mg)/0,2 ml; 4000 RÜ (40 mg)/0,4 ml: süstelahus süstlites (I tüüpi klaas), mis on varustatud kummikorgiga (klorobutüül ja bromobutüül) ning süstimisnõelaga (automaatse ohutussüsteemiga ERIS™ või PREVENTIS™ või ilma).

Pakendis on 2, 5, 6, 10, 20, 30, 50 või 100 süstlit, mitmikpakis on 9 x 10, 100 x 10 või 200 x 10 süstlit.

CLEXANE 6000 RÜ (60 mg)/0,6 ml; 8000 RÜ (80 mg)/0,8 ml; 10000 RÜ (100 mg)/1,0 ml: süstelahus süstlites (I tüüpi klaas), mis on varustatud kummikorgiga (klorobutüül ja bromobutüül) ning süstimisnõelaga (automaatse ohutussüsteemiga ERIS™ või PREVENTIS™ või ilma).

Pakendis on 2, 5, 6, 10, 12, 20, 24, 30, 50 või 100 süstlit, mitmikpakis on 3 x 10 või 9 x 10 süstlit.

Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.

Erihoiatused ravimpreparaadi hävitamiseks ja käsitlemiseks

Süstlid on valmis koheseks kasutamiseks. Manustamisviis vt lõik 4.2.

Kasutada ainult selget, värvitut või kuni kergelt kollakat lahust.

Süstlid võivad olla kas automaatse ohutussüsteemiga või ilma selleta. Kasutusjuhised on pakendi infolehes.

Iga süstel on ainut ühekordseks kasutamiseks. Kasutamata ravimpreparaat või jäätmematerjal tuleb hävitada vastavalt kohalikele nõuetele.

MÜÜGILOA HOIDJA

sanofi-aventis Estonia OÜ Pärnu mnt. 139 E/2 11317 Tallinn

Eesti

MÜÜGILOA NUMBER

CLEXANE, 2000 RÜ (20 mg)/0,2 ml: 940317

CLEXANE, 4000 RÜ (40 mg)/0,4 ml: 940417

CLEXANE, 6000 RÜ (60 mg)/0,6 ml: 940517

CLEXANE, 8000 RÜ (80 mg)/0,8 ml: 940617

CLEXANE, 10 000 RÜ (100 mg)/1 ml: 240398

ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE/MÜÜGILOA UUENDAMISE KUUPÄEV

CLEXANE, 10 000 RÜ (100 mg)/1 ml:

Müügiloa esmase väljastamise kuupäev: 11.12.1998

Müügiloa viimase uuendamise kuupäev: 25.11.2013

CLEXANE, 2000 RÜ (20 mg)/0,2 ml

CLEXANE, 4000 RÜ (40 mg)/0,4 ml

CLEXANE, 6000 RÜ (60 mg)/0,6 ml

CLEXANE, 8000 RÜ (80 mg)/0,8 ml

Müügiloa esmase väljastamise kuupäev: 09.05.2017

TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV

mai 2018

Täpne teave selle ravimpreparaadi kohta on Ravimiameti kodulehel: http://www.ravimiamet.ee.