Cefazolin mip 2g – Ravimi omaduste kokkuvõte

RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE

1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS

Cefazolin MIP 2 g süste-/infusioonilahuse pulber

2. KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS

Iga viaal sisaldab 2096,72 mg tsefasoliinnaatriumi, mille vastab 2000 mg tsefasoliinile. Üks viaal sisaldab 101,6 mg naatriumi, mis vastab 4,4 mmol-le.

INN: Cephazolinum

Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.

3. RAVIMVORM

Süste-/infusioonilahuse pulber. Valge või peaaegu valge pulber.

4. KLIINILISED ANDMED

4.1 Näidustused

Tsefasoliinile tundlike mikroorganismide poolt põhjustatud infektsioonid: − naha ja pehmete kudede infektsioonid, − luude ja liigeste infektsioonid.

Perioperatiivne profülaktika. Kirurgiliste operatsioonide korral, nt kolorektaalne operatsioon, kui on suurenenud risk anaeroobsete patogeenide infektsiooniks, on soovitatav kasutada kombineeritult anaeroobidesse toimiva ravimiga.

Tsefasoliini tuleks kasutada ainult siis, kui on näidustatud parenteraalne ravi.

Mikroorganismi tundlikkust ravi suhtes tuleb kontrollida (kui see on võimalik), kuigi ravi võib alustada enne tulemuste teada saamist. Antibakteriaalsete ravimite määramisel ja kasutamisel tuleb järgida kohalikke kehtivaid juhendeid.

4.2 Annustamine ja manustamisviis

Annustamine ja manustamisviis olenevad infektsiooni asukohast ja raskusest, samuti kliinilisest ja bakterioloogilisest seisukorrast.

Täiskasvanud ja noorukid (üle 12-aastased ja kehakaal ≥ 40 kg)

• Tundlike mikroorganismide poolt põhjustatud infektsioonid: 1...2 g tsefasoliini ööpäevas jaotatud

2...3 võrdseks annuseks.

• Mõõdukalt tundlike mikroorganismide poolt põhjustatud infektsioonid : 3...4 g tsefasoliini ööpäevas

jaotatud 3...4 võrdseks annuseks.

Raskete infektsioonide puhul võib manustada kuni 6 g ööpäevaseid annuseid kolme või nelja võrdse annusena (üks annus iga 6 või 8 tunni järel).

Spetsiaalsed annustamissoovitused Perioperatiivne profülaktika

• Operatsioonijärgse infektsiooni ennetamiseks saastunud või potentsiaalselt saastunud operatsiooni

korral on soovitatavad annused: 1 g tsefasoliini 30...60 minutit enne operatsiooni.

• Pikemate operatsioonide korral (2 tundi või rohkem) täiendavalt 0,5...1 g tsefasoliini operatsiooni

ajal.

• Manustamise pikemaajalist jätkamist pärast operatsiooni peavad toetama riiklikud ametlikud

juhised. On oluline, et (1) operatsioonieelne annus manustatakse vahetult (30 min kuni 1 tund) enne operatsiooni algust, et seerumis ja kudedes saavutatakse esimese kirurgilise lõike ajaks piisav antibiootikumi tase; ja (2) tsefasoliini manustatakse vajadusel operatsiooni ajal sobiva intervalliga, et tagada antibiootikumi piisav tase eeldatavaks ajaks, mil nakkuslike organismidega kokkupuude on kõige suurem.

Neerukahjustusega täiskasvanud patsiendid Neerukahjustusega täiskasvanud patsiendid võivad vajada väiksemat annust, et vältida kuhjumist. Väiksema annuse määramisel võib lähtuda ravimi tuvastamisest seerumi tasemes. Kui see ei ole võimalik, võib määrata kreatiniini kliirensi taseme.

Tsefasoliini säilitusravi neerukahjustusega patsientidel

Kreatiniini kliirens Seerumi kreatiniin Annustamine [ml/min] [mg/dl] ≥ 55 ≤ 1,5 Tavaline annus ja tavaline annustamise intervall 35...54 1,6...3,0 Tavaline annus, iga 8 tunni järel 11...34 3,1...4,5 Pool tavalisest annusest, iga 12 tunni järel ≤ 10 ≥ 4,6 Pool tavalisest annusest, iga 18...24 tunni järel

Hemodialüüsi patsientidel sõltub raviplaan dialüüsi tingimustest.

Lapsed Tundlike mikroorganismide põhjustatud infektsioonid Soovitatav annus on 25...50 mg kg kehakaalu kohta ööpäevas, jaotatult kaheks kuni neljaks võrdseks annuseks (üks annus iga 6, 8 või 12 tunni järel).

Mõõdukalt tundlike mikroorganismide põhjustatud infektsioonid Soovitatav annus on kuni 100 mg kg kehakaalu kohta ööpäevas, jaotatult kolmeks või neljaks võrdseks annuseks (üks annus iga 6 või 8 tunni järel).

Enneaegsed ja alla 1 kuu vanused imikud Kuna kasutamise ohutust enneaegsetel ja alla ühe kuu vanustel imikutel ei ole määratletud, ei ole tsefasoliini kasutamine nendel patsientidel soovitatav. Vt ka lõik 4.4.

Juhised lastele annustamisel 1 viaali sisu (2000 mg tsefasoliini) lahustatakse 10 ml sobivas lahuses (st kontsentratsioon on ligikaudu 200 mg/ml). Kasutatava lahuse maht on toodud järgmises tabelis lisaks annusele mg-des. Alternatiivselt võib annuse manustada intravenoosse infusioonina, kasutades lõigus 6.6 kirjeldatud lahjendatud lahust (10 mg/ml). Kehakaal 5 kg 10 kg 15 kg 20 kg 25 kg 25 mg/kg ööpäevas jaotatud annusena 63 mg; 125 mg; 188 mg; 250 mg; 313 mg; iga 12 tunni järel 0,3 ml 0,65 ml 0,95 ml 1,3 ml 1,55 ml 25 mg/kg ööpäevas jaotatud annusena 42 mg; 85 mg; 125 mg; 167 mg; 208 mg; iga 8 tunni järel 0,2 ml 0,4 ml 0,65 ml 0,85 ml 1,05 ml 25 mg/kg ööpäevas jaotatud annusena 31 mg; 62 mg; 94 mg; 125 mg; 156 mg; iga 6 tunni järel 0,15 ml 0,3 ml 0,45 ml 0,65 ml 0,8 ml

50 mg/kg ööpäevas jaotatud annusena 125 mg; 250 mg; 375 mg; 500 mg; 625 mg; iga 12 tunni järel 0,65 ml 1,3 ml 1,9 ml 2,5 ml 3,15 ml 50 mg/kg ööpäevas jaotatud annusena 83 mg; 166 mg; 250 mg; 333 mg; 417 mg; iga 8 tunni järel 0,4 ml 0,85 ml 1,3 ml 1,65 ml 2,1 ml 50 mg/kg ööpäevas jaotatud annusena 63 mg; 125 mg; 188 mg; 250 mg; 313 mg; iga 6 tunni järel 0,3 ml 0,65 ml 0,95 ml 1,3 ml 1,55 ml 100 mg/kg ööpäevas jaotatud annusena 167 mg; 333 mg; 500 mg; 667 mg; 833 mg; iga 8 tunni järel 0,85 ml 1,7 ml 2,5 ml 3,5 ml 4,15 ml 100 mg/kg ööpäevas jaotatud annusena 125 mg; 250 mg; 375 mg; 500 mg; 625 mg; iga 6 tunni järel 0,65 ml 1,3 ml 1,9 ml 2,5 ml 3,15 ml Neerukahjustusega lapsed Neerukahjustusega lapsed (sarnaselt täiskasvanutele) võivad vajada kuhjumise vältimiseks väiksemat annust. Väiksema annuse määramisel võib lähtuda ravimi tuvastamisest seerumi tasemes. Kui see ei ole võimalik, võib määrata kreatiniini kliirensi vastavalt järgmistele juhistele.

Mõõduka neerukahjustusega lastel (kreatiniini kliirens 40...20 ml/min) piisab 25% tavalisest ööpäevasest annusest, jaotatud iga 12 tunni järel manustatavateks annusteks. Raske neerukahjustusega lastel (kreatiniini kliirens 20...5 ml/min) piisab 10% tavalisest ööpäevasest annusest, mida manustatakse iga 24 tunni järel. Kõik need juhised kehtivad pärast esmast algannust. Vt ka lõik 4.4.

Eakad patsiendid: Normaalse neerufunktsiooniga eakatel patsientidel ei ole annuse kohaldamine vajalik.

Manustamisviis Cefazolin MIP 2 g võib pärast lahjendamist manustada aeglase intravenoosse süstena või intravenoosse infusioonina. Ettenähtud kontsentratsiooniga lahuse valmistamiseks vajamineva lahuse kogus oleneb ravimi manustamisviisist. Ravimpreparaadi manustamiskõlblikuks muutmise juhised vt lõik 6.6.

Ravi kestus Ravi kestus sõltub infektsiooni raskusest, samuti infektsiooni kliinilisest seisundist ja bakterioloogiast.

4.3 Vastunäidustused

Ülitundlikkus tsefasoliini suhtes. Tsefalosporiinide rühma kuuluvate antibiootikumide suhtes teadaoleva ülitundlikkusega patsiendid. Eelnev raske ülitundlikkusreaktsioon (nt anafülaktiline reaktsioon) mis tahes beetalaktaamide rühma kuuluvate antibiootikumide suhtes (penitsilliinid, monobaktaamid ja karbapeneemid).

4.4 Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel

Hoiatused Teadaoleva ülitundlikkuse korral penitsilliinide või teiste beetalaktaamantibiootikumide suhtes tuleb tähelepanu pöörata võimalikule ristuvale allergiale (vt lõik 4.3).

Sarnaselt kõigi beetalaktaamantibiootikumidega on teatatud tõsistest ja mõnikord surmaga lõppevatest ülitundlikkusreaktsioonidest. Raskete ülitundlikkusreaktsioonide korral tuleb tsefasoliini ravi kohe katkestada ja kasutusele võtta vastavad erakorralised meetmed. Enne ravi alustamist tuleb tuvastada, kas patsiendil on esinenud raskeid ülitundlikkusreaktsioone tsefasoliini, teiste tsefalosporiinide või mis tahes beetalaktaamantibiootikumide suhtes. Ettevaatlik tuleb olla tsefasoliini manustamisel patsientidele, kellel on eelnevalt esinenud kerge ülitundlikkus teiste beetalaktaamantibiootikumide suhtes.

Tsefasoliini tohib ainult erilise ettevaatusega manustada allergilise reaktsiooniga (nt allergiline riniit või bronhiaalastma) patsientidele, sest suurenenud on tõsise ülitundlikkusreaktsiooni tekkerisk.

Tsefasoliiniga ravitud patsientidel on teatatud Kounise sündroomi juhtudest. Kounise sündroom on määratletud kui südame-veresoonkonna sümptomid, mis on sekundaarsed allergilisele või ülitundlikkusreaktsioonile ja seotud pärgarterite ahenemisega, mis võib viia müokardiinfarkti tekkele.

Tsefasoliini kasutamisel on teatatud antibiootikumidega seotud pseudomembranoossest koliidist ja selle raskus võib varieeruda kergest kuni eluohtlikuni. Selle diagnoosiga tuleb arvestada patsientide puhul, kellel esineb kõhulahtisus tsefasoliini manustamise ajal või pärast selle manustamist (vt lõik 4.8). Kaaluda tuleb tsefasoliini ravi katkestamist ja Clostridium difficile vastu spetsiifilise ravimi manustamist. Soolemotoorikat pärssivaid ravimeid ei tohi manustada.

Lapsed: piisavate kogemuste puudumise tõttu, ei tohi Cefazolin MIP 2 g manustada vastsündinutele ja alla 1 kuu vanustele imikutele.

Ettevaatusabinõud Neerupuudulikkuse korral, kus glomerulaarfiltratsioon on alla 55 ml/min, tuleb arvestada tsefasoliini kuhjumisega. Seetõttu tuleb annust vastavalt vähendada või pikendada annustamise intervalli (vt lõik 4.2).

Neerukahjustusega patsientidel võib tsefasoliini kasutamist seostada krambihoogudega.

Pikenenud protrombiini aeg võib esineda neeru- või maksakahjustusega patsientidel või halva toitumuse korral, samuti patsientidel, kes saavad pikaajalist antibakteriaalset ravi ja patsientidel, kes on eelnevalt antikoagulantraviga stabiliseerunud. Neil patsientidel tuleb pikenenud protrombiini aega tsefalosoliini ravi ajal jälgida, sest väga harvadel juhtudel võib see põhjustada plasma koagulatsioonihaiguseid (vt lõigud 4.5 ja 4.8). Seetõttu tuleb INR-i (International Normalised Ratio, rahvusvaheline normaliseeritud suhe) regulaarselt määrata patsientidel, kelle esinevad haigused, mis võivad põhjustada hemorraagiaid (nt seedetrakti haavandid), samuti koagulatsioonihäiretega patsientidel (pärilikud: nt hemofiilia; omandatud: nt parenteraalne toitmine, alatoitumine, kahjustunud maksa- või neerufunktsioon või trombotsütopeenia; ravimitest põhjustatud: nt hepariin või teised suukaudsed antikoagulandid). Vajadusel võib lisada K-vitamiini (10 mg nädalas).

Pikaajaline ja korduv manustamine võib põhjustada resistentsete mikroorganismide ülekasvu. Kui ravi ajal tekib superinfektsioon, tuleb kasutusele võtta vastavad meetmed. Mõju laboriuuringutele Harvadel juhtudel võivad mitte-ensümaatiline uriini glükoosi test ja Coombsi test anda valepositiivseid tulemusi.

See ravim sisaldab 101,6 mg naatriumi 2000 mg annuse kohta, mis on võrdne 5,1%-ga WHO poolt soovitatud naatriumi maksimaalsest ööpäevasest kogusest täiskasvanutel, s.o 2 g.

4.5 Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed

Antikoagulandid Tsefalosporiinid võivad väga harva põhjustada veritsushäireid (vt lõik 4.4). Samaaegsel suukaudsete antikoagulantide (nt varfariin või hepariin) suurtes annustes kasutamisel tuleb jälgida koagulatsiooni näitajaid.

K -vitamiin Mõned tsefalosporiinid, näiteks tsefamandool, tsefasoliin ja tsefotetaan, võivad häirida K -vitamiini metabolismi, eriti K -vitamiini puudusel. Sel puhul võib olla vajalik K -vitamiini lisamine. 1 1

Probenetsiid Renaalse diureesi pärssiva toime tõttu põhjustab probenetsiidi manustamine veres tsefasoliini kõrgema kontsentratsiooni ja pikema retensiooni aja.

Aminoglükosiidid/diureetikud Ei saa välistada, et tsefasoliin suurendab aminoglükosiidide ja kiiretoimeliste diureetikumide (nt furosemiid) nefrotoksilist toimet. Seetõttu tuleb kontrollida nende ravimitega samaaegse ravi ajal neerufunktsiooni.

4.6 Fertiilsus, rasedus ja imetamine

Rasedus Tsefasoliin läbib platsentaarbarjääri ja jõuab embrüosse/lootesse. Tsefasoliini toime kohta inimesele puuduvad piisavad andmed. Ettevaatusabinõuna tohib tsefasoliini kasutada raseduse ajal ainult pärast kasu/riski põhjalikku hindamist, seda eriti raseduse esimesel trimestril.

Imetamine Tsefasoliini eritub rinnapiima väikestes kontsentratsioonides ning seetõttu tuleb seda kasutada ainult pärast kasu/riski hoolikat hindamist. Rinnaga toidetavatel imikutel võib esineda kõhulahtisust ja limaskestade seeninfektsiooni, mistõttu tuleb imetamine võib-olla katkestada. Tuleb meeles pidada ka ravimitundlikkuse suurenemise võimalust.

4.7 Toime reaktsioonikiirusele

Tsefasoliin ei mõjuta või mõjutab ebaoluliselt autojuhtimise ja masinate käsitsemise võimet.

4.8 Kõrvaltoimed

Olenevalt annusest ja ravi kestusest võib patsientidel esineda üks või mitu allpool nimetatud kõrvaltoimetest.

Organsüsteemi Sage Aeg-ajalt Harv Väga harv Teadmata klass (≥1/100 kuni (≥1/1 000 kuni (≥1/10 000 kuni (<1/10 000) (esinemis- <1/10) <1/100) <1/1000) sagedust ei Infektsioonid ja Suu kandidiaas Genitaalide infestatsioonid (pikaajaline kandidiaas Vere- ja Vere Koagulatsiooni (vere lümfisüsteemi glükoosisisalduse hüübimise) häired ja häired suurenemine või seetõttu verejooks.

Organsüsteemi Sage Aeg-ajalt Harv Väga harv Teadmata klass (≥1/100 kuni (≥1/1 000 kuni (≥1/10 000 kuni (<1/10 000) (esinemis- <1/10) <1/100) <1/1000) sagedust ei Immuunsüstee Erüteem, Toksiline Anafülaktiline šokk, mi häired multiforme epidermaalne kõriturse koos Närvisüsteemi Krambihood Pearinglus, häired (neerude ebamugavustunne, Südame häired Kounise Respiratoorsed, Pleuraefusioon, rindkere ja rindkerevalu, mediastiinumi hingeldus või häired respiratoorne

Organsüsteemi Sage Aeg-ajalt Harv Väga harv Teadmata klass (≥1/100 kuni (≥1/1 000 kuni (≥1/10 000 kuni (<1/10 000) (esinemis- <1/10) <1/100) <1/1000) sagedust ei Seedetrakti Söögiisu Pseudomembranoos häired kadumine, ne koliit (vt lõik kõhulahtisus, 4.4). iiveldus ja oksendamine. Need sümptomid on tavaliselt mõõdukad ja kaovad tihti ravi ajal või pärast ravi. Maksa ja ASAT, ALAT, sapiteede häired gamma GT, Neerude ja Nefrotoksilisus, kuseteede interstitsiaalne häired nefriit, kindlaks Üldised häired Valu Intravenoosne ja lihasesisese manustamine manustamiskoh süste kohas, võib tekitada a reaktsioonid mõnikord tromboflebiiti. koos induratsioonig a Võimalikest kõrvaltoimetest teavitamine Ravimi võimalikest kõrvaltoimetest on oluline teavitada ka pärast ravimi müügiloa väljastamist. See võimaldab jätkuvalt hinnata ravimi kasu/riski suhet. Tervishoiutöötajatel palutakse teavitada kõigist võimalikest kõrvaltoimetest www.ravimiamet.ee kaudu.

4.9 Üleannustamine

Üleannustamise sümptomiteks on peavalu, vertiigo, paresteesia, kesknärvisüsteemi ärritusseisundid, müokloonia ja krambihood.

Mürgistuse korral on näidustatud eliminatsiooni kiirendavad meetmed. Spetsiifilist antidooti ei ole. Tsefasoliini saab hemodialüüsida.

5. FARMAKOLOOGILISED OMADUSED

5.1 Farmakodünaamilised omadused

Farmakoterapeutiline rühm: Esimese põlvkonna tsefalosporiinid. ATC-kood: J01DB04.

Tsefasoliin on bakteritsiidne esimese põlvkonna tsefalosporiinide rea antibiootikum parenteraalseks manustamiseks.

Tsefalosporiinid inhibeerivad rakuseina sünteesi (kasvufaasis), blokeerides penitsilliini siduvaid valke (penicillin-binding proteins, PBP-d), nagu transpeptidaasid. Tulemuseks on bakteritsiidne toime.

Farmakokineetilised/farmakodünaamilised toimed Tsefalosporiinide puhul on kõige olulisemaks farmakokineetiliseks-farmakodünaamiliseks indeksiks, mis korreleerub in vivo efektiivsusega, annustamise intervalli protsent, kus sidumata kontsentratsioon on üle tsefasoliini minimaalse inhibeeriva kontsentratsiooni (MIK) sihtmärgiks olevatel liikidel (st, %T>MIK).

Resistentsusmehhanism Tsefasoliini resistentsus võib põhineda ühel järgmistest mehhanismidest:

• Beeta-laktamaaside inaktiveerumine. Tsefasoliinil on suur stabiilsus gram-positiivsete bakterite

penitsillinaaside vastu, kuid ainult väike stabiilsus plasmiidide beeta-laktamaaside vastu, st laiendatud spektriga beeta-laktamaaside või AmpC tüüpi kromosomaalsete beeta-laktamaaside vastu.

• Penitsilliini siduvate proteiinide vähenenud afiinsus tsefasoliinile. Pneumokokkide ja teiste

streptokokkide omandatud resistentsus on tekkinud PBP-de modifitseerumisest mutatsioonide tõttu. Metitsilliin- (oksatsilliin) resistentsete stafülokokkide resistentsus on tingitud täiendava PBP tekkimisest, millel on tsefasoliini suhtes väiksem afiinsus.

• Tsefasoliini ebapiisav tungimine läbi gram-negatiivsete bakterite raku välismembraani võib

põhjustada PBP-de ebapiisava inhibeerimise.

• Tsefasoliini saab rakust välja transportida aktiivsete väljavoolupumpade abil.

Tsefasoliinil on teiste tsefalosporiinide ja penitsilliinidega osaline või täielik rist-resistentsus.

Murdepunktid Minimaalsete inhibeerivate kontsentratsioonide (MIK) murdepunktid vastavalt EUCAST-ile (European Committee on Antimicrobial Susceptibility Testing, 2.11.2013) on:

Liigid Tundlik Resistentne Staphylococcus spp. Märkus A Märkus A Streptokokkide rühmad A, B, C ja G Märkus B Märkus B Viridans-grupi streptokokid < 0,5 mg/l > 0,5 mg/l PK/PD (liigiga mitteseotud) murdepunktid ≤ 1 mg/l > 2 mg/l A Stafülokokkide tundlikkus tsefalosporiinide suhtes tuleneb tsefoksitiini tundlikkusest, välja arvatud tseftasidiim, tsefiksiim ja tseftibuteen, millel ei ole murdepunkte ja mida ei tohi kasutada stafülokokk- infektsioonide raviks. Mõned metitsilliinresistentsed S. aureus'e tüved on tundlikud tseftaroliini suhtes. B Beetalaktaamide tundlikkus beeta-hemolüütiliste streptokoki rühmade A, B, C ja G suhtes tuleneb tundlikkusest penitsilliin suhtes.

Mikrobioloogiline tundlikkus Järgnev tabel näitab kliiniliselt olulisi patogeene, mis on klassifitseeritud tundlikeks või resistentseteks in vitro ja in vivo andmete põhjal. Tsefasoliin on mõne liigi vastu efektiivne in vitro, kuid mitte kliiniliselt, seetõttu on need liigid klassifitseeritud resistentsetena. Omandatud resistentsuse levimus võib teatud mikroorganismide liikide puhul geograafiliselt ja ajaliselt varieeruda ja kohalik teave on vajalik, eriti raskete infektsioonide ravimisel. Vajadusel, kui kohalik resistentsuse levimus on tasemel, kus tsefasoliini efektiivsus on küsitav, tuleb pöörduda teabe saamiseks ekspertide poole. Eriti raskete infektsioonide korral või ravi ebaõnnestumisel tuleb teostada mikroorganismide mikrobioloogiline diagnoosimine ja nende tundlikkuse määramine tsefasoliinile.

Tavaliselt tundlikud liigid Gram-positiivsed aeroobid Staphylococcus aureus (metitsilliintundlik)

Liigid, mille puhul omandatud resistentsus võib olla probleem Gram-positiivsed aeroobid Rühma A, B, C ja G beeta-hemolüütilised streptokokid Staphylococcus epidermidis (metitsilliintundlik) Streptococcus pneumoniae

Gram-negatiivsed aeroobid Haemophilus influenzae

Loomupäraselt resistentsed organismid Gram-positiivsed aeroobid Staphylococcus aureus, metitsilliinresistente

Gram-negatiivsed aeroobid Citrobacter spp. Enterobacter spp. Klebsiella pneumoniae Morganella morganii Proteus mirabilis Proteus stuartii Proteus vulgaris Pseudomonas aeruginosa Serratia spp.

5.2 Farmakokineetilised omadused

Imendumine Tsefasoliini manustatakse parenteraalselt. Pärast intramuskulaarse süstega 500 mg manustamist oli maksimaalne seerumis saavutatud tase ligikaudu tunni aja pärast 20...40 mikrogrammi/ml. Pärast 1 g manustamist saavutati seerumis maksimaalne tase 37...63 mikrogrammi/ml. Ühes uuringus tsefasoliini püsival intravenoossel infusioonil tervetel täiskasvanutel annusega 3,5 mg/kg ühe tunni vältel (ligikaudu 250 mg), millele järgnes 1,5 mg/kg järgmise kahe tunni vältel (ligikaudu 100 mg), saavutati kolmandaks tunniks seerumis stabiilne kontsentratsioon ligikaudu 28 mikrogrammi/ml. Alljärgnev tabel näitab tsefasoliini keskmist kontsentratsiooni seerumis pärast 1 g üksikannuse intravenoosset süstet.

Seerumi kontsentratsioon (µg/ml) pärast 1 g intravenoosset manustamist 5 min 15 min 30 min 1 tund 2 tund 4 tund 188,4 135,8 106,8 73,7 45,6 16,5

Jaotumine Tsefasoliin on 70...86% ulatuses seotud plasmavalkudega. Jaotusruumala on ligikaudu 11 l/1,73 m2. Kui tsefasoliini manustatakse ilma sapijuhade ummistuseta patsientidele, on antibiootikumi tase 90...120

minutit pärast manustamist sapis üldiselt kõrgem kui antibiootikumi tase seerumis. Vastupidi, ummistuse korral oli antibiootikumi kontsentratsioon sapis oluliselt madalam kui seerumi tase. Pärast terapeutilise annuse manustamist ajukelmepõletikuga patsientidele mõõdeti tserebrospinaalvedelikus erinevaid tsefasoliini tasemeid vahemikus 0...0,4 mikrogrammi/ml. Tsefasoliin pääseb lihtsalt läbi põletikuliste sünoviaalmembraanide ja saavutatav antibiootikumi tase liigestes on sarnane seerumi tasemele.

Biotransformatsioon Tsefasoliin ei metaboliseeru.

Eritumine Seerumi poolväärtusaeg on ligikaudu 1 tund ja 35 minutit. Tsefasoliini eritatakse uriiniga mikrobioloogiliselt aktiivses vormis. Ligikaudu 56...89% intramuskulaarsest 500 mg annusest eritatakse esimese kuue tunni jooksul, 80% kuni peaaegu 100% eritatakse 24 tunni jooksul. Pärast intramuskulaarset 500 mg ja 1 g manustamist võib tase uriinis olla 500...4000 mikrogrammi/ml. Tsefasoliin eemaldatakse seerumist peamiselt glomerulaarfiltratsiooniga, renaalne kliirens on 65 ml/min/1,73 m2.

5.3 Prekliinilised ohutusandmed

Tsefasoliini äge toksilisus on madal. Intravenoossel manustamisel on LD rottidel 2400...3700 mg/ kg kehakaalu kohta. Korduvtoksilisuse uuringud erinevate loomaliikidega (rott, koer) ei näidanud toksilist toimet. Koertel täheldati korduval intramuskulaarsel manustamisel siiski lihaskahjustusi. Küülikute renaalse toksilisuse uuringud näitasid tsefasoliini väikest nefrotoksilist potentsiaali. Mutageensuse või loomuuringud tsefasoliini tuumorit tekitava potentsiaali kohta ei ole kättesaadavad. Loomuuringud ei ole tsefasoliini teratogeenset toimet tõendanud. Fertiilsuse uuringud ja uuringud peri- ja postnataalse toksilisuse kohta ei ole tõendanud tsefasoliini kahjulikke toimeid.

6. FARMATSEUTILISED ANDMED

6.1 Abiainete loetelu

Puudub.

6.2 Sobimatus

Tsefasoliin on sobimatu amikatsiindisulfaadiga, amobarbitaal-naatriumiga, bleomütsiinsulfaadiga, kaltsiumglutseptaadiga, kaltsiumglükonaadiga, tsimetidiinhüdrokloriidiga, kolistiin metat-naatriumiga, erütromütsiinglütseptaadiga, kanamütsiinsulfaadiga, oksütetratsükliinhüdrokloriidiga, pentobarbitaal- naatriumiga, polümüksiin-B-sulfaadiga ja tetratsükliinhüdrokloriidiga. Seda ravimpreparaati ei tohi segada teiste ravimitega, välja arvatud nendega, mis on loetletud lõigus 6.6.

6.3 Kõlblikkusaeg

3 aastat.

Manustamiskõlblikuks muudetud süste-/infusioonilahuse kõlblikkusaeg Valmislahuse kasutusaegne keemilis-füüsikaline stabiilsus on tõestatud 12 tunni jooksul temperatuuril 25 °C ja 24 tunni jooksul temperatuuril 2...8 °C. Mikrobioloogilise saastatuse vältimiseks tuleb valmistatud lahus kohe ära kasutada. Kui ravimit ei kasutata kohe, vastutab selle säilitamisaja ja - tingimuste eest kasutaja.

6.4 Säilitamise eritingimused

Hoida temperatuuril kuni 30 °C. Hoida viaal välispakendis, valguse eest kaitstult. Säilitamistingimused pärast ravimpreparaadi manustamiskõlblikuks muutmist, vt lõik 6.3.

6.5 Pakendi iseloomustus ja sisu

Ravimit tarnitakse 15 ml (tüüp I) ja 100 ml värvitust klaasist viaalides (tüüp II), mis on suletud klorobutüülkummist korgiga, mis on kaetud alumiiniumist eemaldatava kaanega, ja mis sisaldavad valget või peaaegu valget pulbrit. Pakendis sisaldub 1, 5 või 10 viaali. Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.

6.6 Erihoiatused ravimpreparaadi hävitamiseks ja käsitlemiseks

Lahuse valmistamine

Iga manustamisviisi jaoks vaata tabelit täiendavate koguste ja lahuse kontsentratsioonide kohta, mis võib olla kasulik väikeste annuste vajaduse korral.

Intravenoosne süste Kuiv pulber tuleb lahustada vähemalt 10 ml süstevees, füsioloogilises lahuses (0,9% naatriumkloriidlahus) või 5% glükoosi lahuses.

Manustamiskõlblikuks muutmise tabel intravenoosseks süsteks Sisu viaali kohta Minimaalne kogus lisatavat Ligikaudne kontsentratsioon 2 g 10 ml 200 mg/ml

Tsefasoliin tuleb kolme kuni viie minuti jooksul aeglaselt süstida. Mingil juhul ei tohi lahust süstida alla 3 minuti! Seda tuleb teha otse veeni või kanüüli, mille kaudu patsiendile manustatakse intravenoosset lahust. Ühekordseid annuseid üle 1 g tuleb manustada intravenoosse infusioonina 30 kuni 60 minuti jooksul.

Intravenoosne infusioon Kuiv pulber lahustatakse 8 ml süstevees ja lahjendatakse 50...100 ml sobiva lahustiga. Infusiooniks saab pulbri muuta manustamiskõlblikuks lahustiga otse viaalis.

Lahjendamise tabel intravenoosseks infusiooniks Sisu viaali Manustamiskõlblikuks muutmine Lahjendamine Ligikaudne kohta kontsentratsioon Minimaalne kogus lisatavat lahustit Lisatava lahusti kogus 2 g 8 ml 50 ml... 34 mg/ml...

Kui soovitakse väiksemaid annuseid, on soovitatav kasutada pool manustamiskõlblikuks muudetud lahusest (ligikaudu 4 ml 1 g tsefasoliiniga; st pool viaali sisu) ja lisada sobiv lahusti lõpliku 100 ml mahu saavutamiseks (saadav kontsentratsioon on ligikaudu 10 mg/ml). Vajaliku koguse lahjendatud lahust saab patsiendile manustada ettenähtud aja jooksul.

Sobivus intravenoossete vedelikega Lahuse valmistamiseks sobivad järgmised lahustid:

• süstevesi,
• 50 mg/ml (5%) glükoosilahus,
• 9 mg/ml (0,9%) naatriumkloriidi lahus.

Manustamiskõlblikuks muudetud lahus on selge, helekollane ja seda tuleb hoida valguse eest kaitstult. Nagu kõiki parenteraalseid ravimeid, tuleb manustamiskõlblikuks muudetud lahust enne manustamist visuaalselt kontrollida võõrosakeste ja värvuse muutuse suhtes. Lahust võib kasutada ainult juhul, kui lahus on selge ja praktiliselt osakestevaba.

Manustamiskõlblikuks muudetud ravim on ainult ühekordseks kasutamiseks. Kasutamata ravimpreparaat või jäätmematerjal tuleb hävitada vastavalt kohalikele nõuetele.

7. MÜÜGILOA HOIDJA

MIP Pharma GmbH Kirkeler Str. 41 66440 Blieskastel Saksamaa

8. MÜÜGILOA NUMBER

834414

9. ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE/MÜÜGILOA UUENDAMISE KUUPÄEV

Müügiloa esmase väljastamise kuupäev: 27.01.2014 Müügiloa viimase uuendamise kuupäev: 23.01.2019

10. TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV

Märts 2026