Co-dalnessa - tablett (2mg +5mg +0,625mg)

ATC Kood: C09BX01
Toimeaine: perindopriil +amlodipiin +indapamiid
Tootja: KRKA d.d., Novo mesto

Artikli sisukord

CO-DALNESSA
tablett (2mg +5mg +0,625mg)


Pakendi infoleht: teave patsiendile

Co-Dalnessa, 2 mg/5 mg/0,625 mg tabletid

Co-Dalnessa, 4 mg/5 mg/1,25 mg tabletid

Co-Dalnessa, 4 mg/10 mg/1,25 mg tabletid

Co-Dalnessa, 8 mg/5 mg/2,5 mg tabletid

Co-Dalnessa, 8 mg/10 mg/2,5 mg tabletid

Perindopriiltertbutüülamiin/amlodipiin/indapamiid

Enne ravimi võtmist lugege hoolikalt infolehte, sest siin on teile vajalikku teavet.

  • Hoidke infoleht alles, et seda vajadusel uuesti lugeda.
  • Kui teil on lisaküsimusi, pidage nõu oma arsti või apteekriga.
  • Ravim on välja kirjutatud üksnes teile. Ärge andke seda kellelegi teisele. Ravim võib olla neile kahjulik, isegi kui haigusnähud on sarnased.
  • Kui teil tekib ükskõik milline kõrvaltoime, pidage nõu oma arsti või apteekriga. Kõrvaltoime võib olla ka selline, mida selles infolehes ei ole nimetatud. Vt lõik 4.

Infolehe sisukord

  1. Mis ravim on Co-Dalnessa ja milleks seda kasutatakse
  2. Mida on vaja teada enne Co-Dalnessa võtmist
  3. Kuidas Co-Dalnessa’t võtta
  4. Võimalikud kõrvaltoimed
  5. Kuidas Co-Dalnessa’t säilitada
  6. Pakendi sisu ja muu teave
  7. Mis ravim on Co-Dalnessa ja milleks seda kasutatakse

Co-Dalnessa’t kasutatakse kõrge vererõhu (hüpertensioon) raviks. Kõik kolm toimeainet aitavad langetada kõrget vererõhku (hüpertensioon). Patsiendid, kes juba võtavad perindopriili/indapamiidi ja amlodipiini eraldi tablettidena, võivad selle asemel võtta ühe tableti Co-Dalnessa’t, mis sisaldab kõiki kolme toimeainet.

Co-Dalnessa on kolme toimeaine perindopriili, amlodipiini ja indapamiidi kombinatsioon. Perindopriil on AKE (angiotensiini konverteeriva ensüümi) inhibiitor. Amlodipiin on kaltsiumi antagonist (dihüdropüridiinide rühma kuuluv ravim). Indapamiid on diureetikum.

Kõrge vererõhuga patsientidel perindopriil ja amlodipiin laiendavad ja lõõgastavad veresooni, et veri neist kergemini läbi saaks voolata. Indapamiid suurendab neerude poolt toodetava uriini kogust. Kõik toimeained langetavad vererõhku ja koos toimides hoiavad vererõhu kontrolli all.

Mida on vaja teada enne Co-Dalnessa võtmist

Ärge võtke Co-Dalnessa’t:

  • kui olete perindopriili või mõne teise AKE inhibiitori, indapamiidi või mõne teise sulfoonamiidi, amlodipiinbesilaadi või mõne teise dihüdropüridiini või selle ravimi mis tahes koostisosa (loetletud lõigus 6) suhtes allergiline;
  • kui teil on esinenud AKE inhibiitori varasemal kasutamisel selliseid sümptomeid nagu vilistav hingamine, näo või keeleturse, tugev sügelus või raske nahalööve või kui teil või teie perekonnaliikmel on esinenud need sümptomid mõnes muus olukorras (see on seisund, mida nimetatakse angioödeemiks);
  • kui teil on raske maksahaigus või seisund, mida nimetatakse hepaatiliseks entsefalopaatiaks (degeneratiivne ajuhaigus);
  • kui teil on raske neeruhaigus või kui te saate dialüüsi; CoDalnessa 8 mg/5 mg/2,5 mg ja Co

Dalnessa 8 mg/10 mg/2,5 mg tugevused on raske ja mõõduka neeruhaiguse korral vastunäidustatud.

  • kui teie veres on madal või kõrge kaaliumisisaldus;
  • kui teil kahtlustatakse ravimata dekompenseeritud südamepuudulikkust (tugev vedelikupeetus, raskendatud hingamine);
  • kui teil on kardiogeenne šokk (kui süda ei ole võimeline organismi piisavalt verega varustama), aordistenoos (südamest väljuva peamise veresoone ahenemine) või ebastabiilne stenokardia (valu rinnus, mis võib tekkida puhkeolekus);
  • kui teil on väga madal vererõhk (raske hüpotensioon);
  • kui teil esineb ägeda südamelihaseinfarkti järgne südamepuudulikkus (süda ei ole võimeline varustama organismi piisava koguse verega, mis põhjustab hingeldust või perifeerseid turseid, näiteks jalgade, pahkluude piirkonna või labajalgade turset);
  • kui te olete rohkem kui kolm kuud rase (CoDalnessa kasutamist on parem vältida ka raseduse varases staadiumis vt „Rasedus ja imetamine”);
  • kui te toidate last rinnaga;
  • kui teil on suhkurtõbi (diabeet) või neerutalitluse häire ja te saate ravi vererõhku langetava ravimiga, mis sisaldab aliskireeni.

Hoiatused ja ettevaatusabinõud

Enne Co-Dalnessa võtmist pidage nõu oma arsti või apteekriga:

  • kui teil on hiljuti olnud südamelihaseinfarkt;
  • kui teil on aordistenoos (südamest väljuva peamise veresoone ahenemine) või hüpertroofiline kardiomüopaatia (südamelihase haigus) või neeruarteri stenoos (neeru verega varustava arteri ahenemine);
  • kui teil on südamepuudulikkus;
  • kui teil on muid probleeme südame või neerudega;
  • kui teil on tõsiselt kõrgenenud vererõhk (hüpertensiivne kriis);
  • kui teil on probleeme maksaga;
  • kui te põete kollageenhaigust (nahahaigus), näiteks süsteemset erütematoosluupust või sklerodermat;
  • kui teil on ateroskleroos (arterite kõvastumus);
  • kui teil on hüperparatüreoidism (kõrvalkilpnääme ületalitlus);
  • kui teil on podagra;
  • kui teil on suhkurtõbi;
  • kui te olete piiratud soolatarbimisega dieedil või kasutate kaaliumi sisaldavaid soolaasendajaid;
  • kui te võtate liitiumi või kaaliumisäästvaid diureetikume (spironolaktoon, triamtereen), sest nende kasutamist koos CoDalnessa’ga tuleb vältida (vt „Muud ravimid ja CoDalnessa“);
  • kui te olete eakas inimene ja teie annust on vaja suurendada;
  • kui te võtate mõnda alljärgnevat ravimit kõrge vererõhu raviks:
  • angiotensiin II retseptori antagonist lüh AIIRA (nimetatakse ka sartaanid, nt valsartaan, telmisartaan, irbesartaan), eriti kui teil on suhkurtõvest tingitud neeruprobleemid.
  • aliskireen

Teie arst võib regulaarsete ajavahemike järel kontrollida teie neerutalitlust, vererõhku ja elektrolüütide (nt kaalium) sisaldust veres.

Vt ka teavet lõigus „Ärge võtke Co-Dalnessa’t”.

  • kui te võtate mõnda järgnevatest ravimitest, on risk angioödeemi (kiire nahaalune turse näiteks kõri piirkonnas) tekkeks suurenenud:
  • ratsekadotriil (kasutatakse kõhulahtisuse ravis);
  • siroliimus, everoliimus, temsiroliimus ja muud ravimid, mis kuuluvad nn mTOR’i inhibiitorite klassi (kasutatakse siirdatud elundi äratõukereaktsiooni vältimiseks).

Te peate rääkima oma arstile, kui arvate end olevat rase (või kavatsete rasestuda). Co-Dalnessa’t ei soovitata kasutada raseduse varases staadiumis ja seda ei tohi kasutada, kui olete rase rohkem kui kolm kuud, sest selles staadiumis kasutamine võib teie last tõsiselt kahjustada (vt „Rasedus ja imetamine“).

Kui te võtate Co-Dalnessa’t, siis peate oma arsti või meditsiinipersonali teavitama ka sellest, kui teil:

  • seisab ees narkoos ja/või kirurgiline operatsioon;
  • on hiljuti esinenud kõhulahtisust või oksendamist või teie organismis on vedelikuvaegus;
  • seisab ees dialüüs või LDL aferees (kolesterooli eemaldamine verest vastava aparaadi abil);
  • seisab ees desensibiliseeriv ravi, et vähendada allergiat mesilase või herilase mürgi suhtes;
  • seisab ees meditsiiniline uuring, mille käigus on vaja süstida joodi sisaldavat kontrastainet (aine, mis muudab näiteks neerud või mao röntgenülesvõttel nähtavaks).

Sportlased peavad teadma, et Co-Dalnessa sisaldab toimeainet (indapamiid), mis võib dopingukontrollis anda positiivse tulemuse.

Lapsed ja noorukid

Co-Dalnessa’t ei soovitata kasutada lastel ja noorukitel.

Muud ravimid ja Co-Dalnessa

Teatage oma arstile või apteekrile, kui te võtate, olete hiljuti võtnud või kavatsete võtta mis tahes muid ravimeid.

Vältima peab Co-Dalnessa võtmist koos järgmiste ravimitega:

  • liitium (kasutatakse depressiooni raviks);
  • kaaliumisäästvad diureetikumid (spironolaktoon, triamtereen), kaaliumisoolad, muud ravimid, mis võivad suurendada keha kaaliumi sisaldust (nt hepariin ja kotrimoksasool ehk trimetoprim/sulfametoksasool).

Ravi Co-Dalnessa’ga võivad mõjutada teised ravimid.

Rääkige kindlasti oma arstile, kui te võtate mõnda järgmistest ravimitest, sest vajalikuks võib osutuda eriline ettevaatus:

  • teised kõrge vererõhu ravimid;
  • prokaiinamiid (südame rütmihäirete ravim);
  • allopurinool (podagra ravim);
  • terfenadiin või astemisool (antihistamiinikumid heinapalaviku või allergiate raviks);
  • kortikosteroidid, mida kasutatakse erinevate haiguste, sealhulgas raske astma ja reumatoidartriidi raviks;
  • immuunsüsteemi pärssivad ravimid, mida kasutatakse autoimmuunhäirete raviks või elundisiirdamise järgselt äratõukereaktsiooni vältimiseks (nt tsüklosporiin);
  • ritonaviir, indinaviir, nelfinaviir (niinimetatud proteaasi inhibiitorid, mida kasutatakse HIV raviks);
  • vähiravimid;
  • ketokonasool, itrakonasool (seenevastased ravimid);
  • rifampitsiin, erütromütsiin, klaritromütsiin (antibiootikumid);
  • halofantriin (kasutatakse teatud tüüpi malaaria raviks);
  • pentamidiin (kasutatakse kopsupõletiku raviks);
  • süstitavad kullapreparaadid (kasutatakse reumatoidse polüartriidi raviks);
  • vinkamiin (kasutatakse eakatel sümptomaatiliste kognitiivsete häirete, kaasa arvatud mäluhäirete raviks);
  • bepridiil, verapamiil, diltiaseem (südamehaiguste ravimid);
  • sultopriid (psühhoosiravim);
  • südame rütmihäirete ravimid (nt kinidiin, hüdrokinidiin, disopüramiid, amiodaroon, sotalool);
  • digoksiin või teised südameglükosiidid (südameprobleemide raviks);
  • baklofeen (kasutatakse lihasjäikuse raviks, mida võib esineda selliste haiguste nagu hulgiskleroosi puhul);
  • diabeediravimid, näiteks insuliin või metformiin;
  • kaltsium, sealhulgas kaltsiumi sisaldavad toidulisandid;
  • stimuleeriva toimega lahtistid (nt senna);
  • mittesteroidsed põletikuvastased ravimid (nt ibuprofeen) või suures annuses salitsülaadid (nt atsetüülsalitsüülhape);
  • süstitav amfoteritsiin B (raske seenhaiguse ravim);
  • vaimsete häirete, näiteks depressiooni, ärevuse, skisofreenia jt ravimid (nt tritsüklilised antidepressandid, neuroleptikumid);
  • tetrakosaktiid (Crohni tõve ravim);
  • naistepuna (Hypericum perforatum);
  • dantroleen (infusiooni teel manustatav ravim tõsiste kehatemperatuuri kõrvalekallete raviks);
  • takroliimus (kasutatakse immuunsüsteemi pärssimiseks);
  • simvastatiin (kolesteroolitaset langetav ravim);
  • tsüklosporiin (immunosupressant);
  • anesteetikumid;
  • ravimid, mida kõige sagedamini kasutatakse kõhulahtisuse raviks (ratsekadotriil) või siirdatud organi äratõukereaktsiooni vältimiseks (siroliimus, everoliimus, temsiroliimus ja muud ravimid, mis kuuluvad nn mTOR’i inhibiitorite klassi). Vt lõik „Hoiatused ja ettevaatusabinõud“.

Teie arst võib muuta teie ravimi annust ja/või rakendada teisi ettevaatusabinõusid:

  • kui te võtate angiotensiin II retseptori antagonisti (AIIRA) või aliskireeni (vt ka teavet lõikudes „Ärge võtke CoDalnessa’t“ ja „Hoiatused ja ettevaatusabinõud”).

Co-Dalnessa koos toidu ja joogiga

Co-Dalnessa’t on parem võtta enne sööki.

Inimesed, kes kasutavad Co-Dalnessa't, ei tohi samaaegselt kasutada greipfruudi mahla ja greipfruuti. Seda seetõttu, et greipfruudi mahl ja greipfruut võivad põhjustada toimeaine amlodipiini taseme suurenemist veres, mis võib põhjustada ettenägematult Co-Dalnessa vererõhku langetava toime tugevnemist.

Rasedus ja imetamine

Kui te olete rase või imetate, arvate end olevat rase või kavatsete rasestuda, pidage enne selle ravimi kasutamist nõu oma arsti või apteekriga.

Rasedus

Te peate ütlema oma arstile, kui te arvate end olevat rase (või kavatsete rasestuda).

Teie arst soovitab teil tavaliselt enne rasestumist või kohe pärast rasedusest teada saamist Co-Dalnessa võtmise lõpetada ja kasutada Co-Dalnessa asemel mõnda teist ravimit. Co-Dalnessa’t ei soovitata kasutada raseduse varases staadiumis ja seda ei tohi kasutada, kui te olete rase rohkem kui kolm kuud, sest ravimi kasutamine pärast kolmandat raseduskuud võib teie last tõsiselt kahjustada.

Imetamine

Amlodipiin eritub teadaolevalt väikestes kogustes rinnapiima. Öelge oma arstile, kui te toidate last rinnaga või kavatsete seda teha. Co-Dalnessa on vastunäidustatud emadele, kes toidavad last rinnaga. Kui te soovite last imetada, võib arst valida teile mõne teise ravimi, eriti kui tegemist on vastsündinud või enneaegse imikuga.

Võtke otsekohe ühendust oma arstiga.

Autojuhtimine ja masinatega töötamine

Co-Dalnessa ei mõjuta tähelepanuvõimet, kuid madalast vererõhust tingituna võivad ilmneda pearinglus või nõrkus, mis võivad mõjutada autojuhtimise või masinate käsitsemise võimet. Teil soovitatakse mitte juhtida autot ega töötada masinatega, kuni te ei tea, kuidas Co-Dalnessa teile mõjub.

Kuidas Co-Dalnessa’t võtta

Võtke seda ravimit alati täpselt nii, nagu arst või apteeker on teile selgitanud. Kui te ei ole milleski kindel, pidage nõu oma arsti või apteekriga.

Soovitatav annus on üks tablett üks kord ööpäevas. Võtke tablett sisse eelistatult hommikul ja enne

sööki. Neelake tablett koos klaasi veega.

Vajadusel võib Co-Dalnessa 4 mg/10 mg/1,25 mg ja Co-Dalnessa 8 mg/10 mg/2,5 mg tablette jagada võrdseteks annusteks. Te saate Co-Dalnessa 4 mg/10 mg/1,25 mg või Co-Dalnessa

8 mg/10 mg/2,5 mg tableti poolitada, asetades selle tasasele pinnale poolitusjoonega ülespoole ja vajutades kahe sõrmega tableti kummalegi otsale.

Arst määrab teile sobiva annuse. Ravi Co-Dalnessa’ga määratakse patsientidele, kes juba võtavad perindopriili/indapamiidi ja amlodipiini eraldi tablettidena.

Kui te võtate Co-Dalnessa’t rohkem kui ette nähtud

Kui te olete võtnud liiga palju tablette, võtke otsekohe ühendust oma arsti või lähima haigla erakorralise meditsiini osakonnaga. Üleannustamise korral tekib kõige suurema tõenäosusega vererõhu langus. Kui teil tekib väljendunud vererõhu langus (selle sümptomiteks on pearinglus või nõrkus), aitab lamamine tõstetud jalgadega.

Kui te unustate Co-Dalnessa’t võtta

Tähtis on ravimit võtta iga päev, sest regulaarne ravi on tõhusam. Ent kui unustate Co-Dalnessa annuse võtmata, võtke järgmine annus tavapärasel ajal.

Ärge võtke kahekordset annust, kui tablett jäi eelmisel korral võtmata.

Kui te lõpetate Co-Dalnessa võtmise

Kuna kõrge vererõhu ravi on eluaegne, peate enne selle ravimi võtmise lõpetamist nõu pidama oma arstiga.

Kui teil on lisaküsimusi selle ravimi kasutamise kohta, pidage nõu oma arsti või apteekriga.

Võimalikud kõrvaltoimed

Nagu kõik ravimid, võib ka see ravim põhjustada kõrvaltoimeid, kuigi kõigil neid ei teki.

Kui teil tekib ükskõik milline järgnevatest kõrvaltoimetest, lõpetage otsekohe ravimi võtmine ja võtke viivitamatult ühendust oma arstiga:

  • äkiline vilistav hingamine, valu rinnus, hingeldamine või hingamisraskused,
  • allergilise reaktsiooni sümptomid, nagu näo, huulte, suu, keele või kõriturse, hingamisraskused,
  • raskekujulised nahareaktsioonid, sealhulgas intensiivne nahalööve, nõgestõbi, nahapunetus üle kogu keha, tugev sügelus, villid, nahaketendus ja –turse, limaskestade põletik (Stevensi Johnsoni sündroom, toksiline epidermaalne nekrolüüs) või teised allergilised reaktsioonid,
  • tugev pearinglus või minestus,
  • südameinfarkt, ebaharilikult kiire või ebaregulaarne südametegevus,
  • kõhunäärmepõletik, mis võib põhjustada tugevat kõhu ja seljavalu, millega kaasneb halb enesetunne.

Esinemissageduse vähenemise järjekorras võivad kõrvaltoimed olla järgmised:

-Väga sage (võivad tekkida rohkem kui ühel inimesel 10-st): ödeem (vedelikupeetus).

  • Sage (võivad tekkida kuni ühel inimesel 10st):

peavalu, pearinglus, peapööritus, surisemisetunne, somnolentsus (unisus), nägemishäired (sh kahelinägemine), vererõhu langusest tingitud pearinglus, tinnitus (kumin kõrvus), madal vererõhk, südamepekslemine (väga kiire südamelöögisagedus), õhetus (kuuma- või soojatunne näos), hingeldus, köha, seedetrakti häired (iiveldus, ülakõhuvalu, isutus, oksendamine, kõhuvalu, maitsetundlikkuse häired, suukuivus, sooletegevuse muutused, düspepsia või seedehäired, kõhulahtisus, kõhukinnisus), lihaskrambid, pahkluude turse, nõrkus, väsimus.

  • Aegajalt (võivad tekkida kuni ühel inimesel 100st):

allergilised reaktsioonid (nt nahalööbed, sügelus), meeleolu muutused, unehäired, unetus, depressioon, värinad, valuaistingu kadumine, südame rütmihäired, minestus (ajutine teadvusekadu), riniit (kinnine või vesine nina), bronhospasm (pigistustunne rinnus, vilistav hingamine ja hingeldus), angioödeem (sümptomid nagu vilistav hingamine, näo- või keeleturse), nõgestõbi, purpur (punased täppverevalumid nahal), higistamine, juuste väljalangemine, punased või muutunud värvusega laigud nahal, selja-, lihas- või liigesevalu, neeruprobleemid, suurenenud urineerimisvajadus, eriti öösel, impotentsus, rindade suurenemine meestel, valu rinnus, valu, üldine halb enesetunne, kehakaalu tõus või langus.

-Harv (võivad tekkida kuni ühel inimesel 1000-st): Segasus, psoriaasi süvenemine.

  • Väga harv (võivad tekkida kuni ühel inimesel 10 000st):

valgete vereliblede arvu vähenemine, vereliistakute arvu vähenemine (mis võib põhjustada kergesti ebaharilike sinikate teket või verejookse), kõrge veresuhkru tase, südameveresoonkonna häired (valu rindkeres, südamelihaseinfarkt), eosinofiilne kopsupõletik (harvaesinev kopsupõletik), igemepaistetus, maopõletik (gastriit), perifeerne neuropaatia (haigus, mida iseloomustab tundlikkuse kadu, valu, võimetus kontrollida lihaste tööd), suurenenud lihaspinge, raske nahakahjustus (nt multiformne erüteem). Kui teil esineb süsteemne erütematoosluupus (teatud tüüpi kollageenhaigus), võib selle kulg halveneda. Maksafunktsiooni häired, maksapõletik (hepatiit), naha kollasus (ikterus), maksaensüümide taseme suurenemine, mis võib mõjutada mõnede analüüside näitajaid. Veresoonte põletik, sageli koos nahalööbega.

Kirjeldatud on ka ülitundlikkusreaktsioonide (naha väljanägemise muutus) teket pärast kokkupuudet päikese või kunstliku UVA-kiirgusega.

  • Teadmata (esinemissagedust ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel): eluohtlikud südame rütmihäired (torsade de pointes),

Verepildi muutused, neeru-, maksa- või kõhunäärme talitluse häired ja laboratoorsete näitajate muutused (muutused vereanalüüsides). Arst võib teie seisundi hindamiseks teha vereanalüüsid. Maksapuudulikkuse (maksaprobleemid) esinemise korral võib tekkida hepaatiline entsefalopaatia (degeneratiivne ajuhaigus).

Värisemine, jäik kehahoiak, maskitaoline nägu, aeglased liigutused ja lohisev, ebastabiilne kõnnak.

Kõrvaltoimetest teavitamine

Kui teil tekib ükskõik milline kõrvaltoime, pidage nõu oma arsti või apteekriga. Kõrvaltoime võib olla ka selline, mida selles infolehes ei ole nimetatud. Kõrvaltoimetest võite ka ise teavitada www.ravimiamet.ee kaudu. Teavitades aitate saada rohkem infot ravimi ohutusest.

Kuidas Co-Dalnessa’t säilitada

Hoidke seda ravimit laste eest varjatud ja kättesaamatus kohas.

Ärge kasutage seda ravimit pärast kõlblikkusaega, mis on pakendil pärast „EXP“. Kõlblikkusaeg viitab selle kuu viimasele päevale.

Hoida temperatuuril kuni 30°C.

Hoida originaalpakendis, valguse ja niiskuse eest kaitstult.

Ärge visake ravimeid kanalisatsiooni ega olmejäätmete hulka. Küsige oma apteekrilt, kuidas visata ära ravimeid, mida te enam ei kasuta. Need meetmed aitavad kaitsta keskkonda.

Pakendi sisu ja muu teave

Mida Co-Dalnessa sisaldab

  • Toimeained on perindopriiltertbutüülamiin, amlodipiin (besilaadina) ja indapamiid. CoDalnessa 2 mg/5 mg/0,625 mg

Üks tablett sisaldab 2 mg perindopriiltertbutüülamiini, 5 mg amlodipiini (besilaadina) ja 0,625 mg indapamiidi.

Co-Dalnessa 4 mg/5 mg/1,25 mg

Üks tablett sisaldab 4 mg perindopriiltertbutüülamiini, 5 mg amlodipiini (besilaadina) ja 1,25 mg indapamiidi.

Co-Dalnessa 4 mg/10 mg/1,25 mg

Üks tablett sisaldab 4 mg perindopriiltertbutüülamiini, 10 mg amlodipiini (besilaadina) ja 1,25 mg indapamiidi.

Co-Dalnessa 8 mg/5 mg/2,5 mg

Üks tablett sisaldab 8 mg perindopriiltertbutüülamiini, 5 mg amlodipiini (besilaadina) ja 2,5 mg indapamiidi.

Co-Dalnessa 8 mg/10 mg/2,5 mg

Üks tablett sisaldab 8 mg perindopriiltertbutüülamiini, 10 mg amlodipiini (besilaadina) ja 2,5 mg indapamiidi.

  • Teised koostisosad naatriumvesinikkarbonaat, mikrokristalliline tselluloos (E460), eelželatiniseeritud maisitärklis (tüüp 1500), naatriumtärklisglükolaat (tüüp A), kolloidne veevaba ränidioksiid, magneesiumstearaat (E470b) ja kaltsiumkloriidheksahüdraat.

Kuidas Co-Dalnessa näeb ja pakendi sisu

2 mg/5 mg/0,625 mg tabletid: valged kuni peaaegu valged, ovaalsed, kaksikkumerad tabletid, mille ühel küljel on poolitusjoon, pikkus 9 mm. Poolitusjoon on ainult poolitamise kergendamiseks, et hõlbustada ravimi allaneelamist, mitte tableti võrdseteks annusteks jagamiseks.

4 mg/5 mg/1,25 mg tabletid: valged kuni peaaegu valged, ümmargused, kergelt kaksikkumerad kaldservadega tabletid läbimõõduga 7 mm.

4 mg/10 mg/1,25 mg tabletid: valged kuni peaaegu valged, ovaalsed, kaksikkumerad tabletid, mille ühel küljel on poolitusjoon, pikkus 12 mm. Tableti saab jagada võrdseteks annusteks.

8 mg/5 mg/2,5 mg tabletid: valged kuni peaaegu valged, ümmargused, kaksikkumerad kaldservadega tabletid läbimõõduga 9 mm.

8 mg/10 mg/2,5 mg tabletid: valged kuni peaaegu valged, ümmargused, kaksikkumerad tabletid, mille ühel küljel on poolitusjoon, pikkus 9 mm. Tableti saab jagada võrdseteks annusteks.

Karbis on 10, 14, 20, 28, 30, 56, 60, 84 ja 90 tabletti blisterpakendites.

Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.

Müügiloa hoidja ja tootja

Müügiloa hoidja: KRKA, d.d., Novo mesto Šmarješka cesta 6

8501 Novo mesto Sloveenia

Tootjad:

KRKA d. d. Novo mesto Šmarješka cesta 6

8501 Novo mesto Sloveenia

TAD Pharma GmbH

Heinz-Lohmann-Straße 5

27472 Cuxhaven

Saksamaa

KRKA-POLSKA Sp. z o.o. Równoległa 5

02-235 Varssav Poola

Lisaküsimuste tekkimisel selle ravimi kohta pöörduge palun müügiloa hoidja kohaliku esindaja poole:

KRKA, d.d., Novo mesto Eesti filiaal Pärnu mnt 141

11314 Tallinn Tel. +372 6671658

Infoleht on viimati uuendatud mais 2018.

RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE

RAVIMPREPARAADI NIMETUS

Co-Dalnessa, 2 mg/5 mg/0,625 mg tabletid

Co-Dalnessa, 4 mg/5 mg/1,25 mg tabletid

Co-Dalnessa, 4 mg/10 mg/1,25 mg tabletid

Co-Dalnessa, 8 mg/5 mg/2,5 mg tabletid

Co-Dalnessa, 8 mg/10 mg/2,5 mg tabletid

KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS

Co-Dalnessa 2 mg/5 mg/0,625 mg

Üks tablett sisaldab 2 mg perindopriiltertbutüülamiini, 5 mg amlodipiini (besilaadina) ja 0,625 mg indapamiidi.

Co-Dalnessa 4 mg/5 mg/1,25 mg

Üks tablett sisaldab 4 mg perindopriiltertbutüülamiini, 5 mg amlodipiini (besilaadina) ja 1,25 mg indapamiidi.

Co-Dalnessa 4 mg/10 mg/1,25 mg

Üks tablett sisaldab 4 mg perindopriiltertbutüülamiini, 10 mg amlodipiini (besilaadina) ja 1,25 mg indapamiidi.

Co-Dalnessa 8 mg/5 mg/2,5 mg

Üks tablett sisaldab 8 mg perindopriiltertbutüülamiini, 5 mg amlodipiini (besilaadina) ja 2,5 mg indapamiidi.

Co-Dalnessa 8 mg/10 mg/2,5 mg

Üks tablett sisaldab 8 mg perindopriiltertbutüülamiini, 10 mg amlodipiini (besilaadina) ja 2,5 mg indapamiidi.

INN. Perindoprilum, amlodipinum, indapamidum.

Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.

RAVIMVORM

Tablett.

2 mg/5 mg/0,625 mg tabletid: valged kuni peaaegu valged, ovaalsed, kaksikkumerad tabletid, mille ühel küljel on poolitusjoon, pikkus 9 mm. Poolitusjoon on ainult poolitamise kergendamiseks, et hõlbustada ravimi allaneelamist, mitte tableti võrdseteks annusteks jagamiseks.

4 mg/5 mg/1,25 mg tabletid: valged kuni peaaegu valged, ümmargused, kergelt kaksikkumerad kaldservadega tabletid läbimõõduga 7 mm.

4 mg/10 mg/1,25 mg tabletid: valged kuni peaaegu valged, ovaalsed, kaksikkumerad tabletid, mille ühel küljel on poolitusjoon, pikkus 12 mm. Tableti saab jagada võrdseteks annusteks.

8 mg/5 mg/2,5 mg tabletid: valged kuni peaaegu valged, ümmargused, kaksikkumerad kaldservadega tabletid läbimõõduga 9 mm.

8 mg/10 mg/2,5 mg tabletid: valged kuni peaaegu valged, ümmargused, kaksikkumerad tabletid, mille ühel küljel on poolitusjoon, pikkus 9 mm. Tableti saab jagada võrdseteks annusteks.

KLIINILISED ANDMED

Näidustused

Essentsiaalse hüpertensiooni ravi patsientidel, kellel perindopriil/indapamiidi ja amlodipiini samade annuste koosmanustamine on taganud piisava vererõhu languse.

Annustamine ja manustamisviis

Annustamine

Fikseeritud annuseid sisaldav kombinatsioonravim ei sobi ravi alustamiseks.

Kui annust on vaja muuta, tuleb kombinatsiooni ükskkomponentide annuseid individuaalselt tiitrida.

Co-Dalnessa maksimaalne soovitatav annus on 8 mg/10 mg/2,5 mg ööpäevas.

Neerukahjustusega patsiendid ja eakad (vt lõigud 4.4 ja 5.2)

Eakatel ja neerupuudulikkusega patsientidel on perindoprilaadi eliminatsioon vähenenud. Seetõttu peab tavapärane meditsiiniline kontroll hõlmama sagedast kreatiniini- ja kaaliumisisalduse jälgimist. Raske neerukahjustusega patsientidele (kreatiniini kliirens (Clcr) alla 30 ml/min) on ravi Co-Dalnessa’ga vastunäidustatud. 8 mg/5 mg/2,5 mg ja 8 mg/10 mg/2,5 mg tugevused on vastunäidustatud raske ja keskmise raskusega neerukahjustuse korral (kreatiniini kliirens alla

60 ml/min).

Co-Dalnessa’t võib manustada patsientidele, kellel kreatiniini kliirens on ≥ 60 ml/min. Nendel patsientidel on soovitatav üksikute toimeainete annuse individuaalne tiitrimine.

Amlodipiini plasmakontsentratsiooni muutused ei ole korrelatsioonis neerukahjustuse raskusastmega. Amlodipiin ei ole dialüüsitav.

Maksakahjustusega patsiendid (vt lõigud 4.4 ja 5.2)

Raske maksakahjustuse korral on ravi vastunäidustatud.

Mõõduka maksakahjustusega patsientidele annustamissoovitused puuduvad. Seetõttu tuleb Co-Dalnessa’t manustada ettevaatusega.

Lapsed

Co-Dalnessa ohutus ja efektiivsus lastel ja noorukitel ei ole veel tõestatud. Andmed puuduvad.

Manustamisviis

Suukaudne.

Üks tablett ööpäevas ühe annusena, mis manustatakse eelistatult hommikul enne sööki.

Vajadusel võib Co-Dalnessa 4 mg/10 mg/1,25 mg ja Co-Dalnessa 8 mg/10 mg/2,5 mg tablette jagada võrdseteks annusteks. Patsient saab Co-Dalnessa 4 mg/10 mg/1,25 mg või Co-Dalnessa

8 mg/10 mg/2,5 mg tableti poolitada, asetades selle tasasele pinnale poolitusjoonega ülespoole ja vajutades kahe sõrmega tableti kummalegi otsale.

Vastunäidustused

  • Ülitundlikkus perindopriili või teiste AKE inhibiitorite, indapamiidi või teiste sulfoonamiidide, amlodipiini või dihüdropüridiini derivaatide või lõigus 6.1 loetletud mis tahes abiainete suhtes
  • Anamneesis angioödeem, mis on seotud eelneva AKE inhibiitorraviga
  • Pärilik või idiopaatiline angioödeem
  • Raske hüpotensioon
  • Šokk (sh kardiogeenne šokk)
  • Südame vasaku vatsakese väljavoolutrakti obstruktsioon (nt raske aordistenoos)
  • Ägeda müokardiinfarkti järgne hemodünaamiliselt ebastabiilne südamepuudulikkus
  • Raske neerukahjustus (kreatiniini kliirens alla 30 ml/min); 8 mg/5 mg/2,5 mg ja

8 mg/10 mg/2,5 mg tugevused on vastunäidustatud raske ja keskmise raskusega neerukahjustuse korral (kreatiniini kliirens alla 60 ml/min)

  • Hepaatiline entsefalopaatia
  • Raske maksakahjustus
  • Hüpokaleemia
  • Üldreeglina ei soovitata seda ravimit kasutada kombinatsioonis mitteantiarütmiliste ravimitega, mis põhjustavad torsade de pointes’t (vt lõik 4.5)
  • Raseduse teine ja kolmas trimester (vt lõigud 4.4 ja 4.6)
  • Imetamine (vt lõik 4.6)
  • CoDalnessa samaaegne kasutamine aliskireeni sisaldavate ravimitega on vastunäidustatud suhkurtõve või neerukahjustusega (GFR < 60 ml/min/1,73 m) patsientidele (vt lõigud 4.5 ja 5.1).

Piisava ravikogemuse puudumise tõttu ei tohi Co-Dalnessa’t kasutada:

Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel

  • dialüüsipatsientidel,
  • ravimata dekompenseeritud südamepuudulikkusega patsientidel.

Neutropeenia/agranulotsütoos

AKE inhibiitoreid saavatel patsientidel on kirjeldatud neutropeenia/agranulotsütoosi, trombotsütopeenia ja aneemia teket. Patsientidel, kellel on normaalne neerufunktsioon ja pole muid komplitseerivaid faktoreid, tekib neutropeenia harva. Kollageenhaigusi põdevate patsientide, immunosupressiivset ravi, allopurinooli või prokaiinamiidi saavate patsientide või nende kõigi tegurite kombinatsiooniga patsientide puhul (eriti kui lisandub olemasolev neerukahjustus) tuleb perindopriili kasutada äärmiselt ettevaatlikult. Mõnedel sellistel patsientidel on tekkinud tõsised infektsioonid, mis mõnel juhul ei allunud intensiivsele antibiootikumravile. Kui sellised patsiendid saavad perindopriili, on soovitatav perioodiliselt jälgida nende vere valgeliblede arvu ja juhendada neid teatama igast infektsioonile viitavast nähust (nt kurguvalu, palavik).

Ülitundlikkus/angioödeem

Angiotensiini konverteeriva ensüümi inhibiitoriga, kaasa arvatud perindopriiliga ravitud patsientidel on harva täheldatud näo, jäsemete, huulte, keele, häälepilu piirkonna ja/või kõri angioödeemi. See võib ravi käigus ilmneda ükskõik millisel ajal. Sellistel puhkudel tuleks perindopriili kasutamine kohe lõpetada ja alustada jälgimist, mida tuleks jätkata kuni sümptomite täieliku taandumiseni. Kui turse haarab ainult nägu ja huuli, laheneb seisund tavaliselt ilma vastava ravita, kuigi sümptomite leevendamiseks võib kasutada antihistamiinikume.

Kõritursega seotud angioödeem võib lõppeda surmaga. Kui angioödeem haarab keele, häälepilu piirkonna või kõri (kohad, kus see saab põhjustada hingamisteede sulgust), tuleb viivitamatult rakendada esmaabi, näiteks süstida subkutaanselt adrenaliinilahust 1:1000 (0,3 ml kuni 0,5 ml) ja/või hoida vabana patsiendi hingamisteed.

AKE inhibiitorid põhjustavad angioödeemi sagedamini mustanahalistel patsientidel kui teistel. Patsientidel, kellel on varem esinenud angiödeemi, mis ei ole seotud AKE inhibiitori manustamisega, võib AKE inhibiitorit kasutades olla suurem oht angioödeemi tekkeks (vt lõik 4.3).

AKE inhibiitoriga ravitud patsientidel on harva teatatud intestinaalsest angioödeemist. Nendel patsientidel esines kõhuvalu (koos iivelduse ja oksendamisega või ilma); mõnel juhul ei esinenud eelnevalt näo angioödeemi ja C-1 esteraasi tase oli normaalne. Angioödeem diagnoositi kõhupiirkonna kompuutertomograafia, ultraheli või kirurgilise operatsiooni käigus ning sümptomid kadusid pärast AKE inhibiitori kasutamise lõpetamist. Intestinaalne angioödeem peab kuuluma kõhuvalu esinemise korral AKE inhibiitorit kasutava patsiendi diferentsiaaldiagnoosi.

mTOR'i inhibiitorite (nt siroliimus, everoliimus, temsiroliimus) samaaegne kasutamine

Angioödeemi (nt hingamisteede või keele turse koos hingamisraskusega või ilma) risk võib olla suurenenud patsientidel, kes kasutavad samaaegselt mTOR’i inhibiitoreid (nt siroliimus, everoliimus, temsiroliimus) (vt lõik 4.5).

Anafülaktoidsed reaktsioonid desensibiliseeriva ravi ajal

On üksikuid andmeid eluohtlike anafülaktoidsete reaktsioonide kohta patsientidel, kes saavad AKE inhibiitoriga ravi ajal desensibiliseerivat ravi kiletiivaliste (mesilased, herilased) mürgiga. Allergilistel, desensibiliseerivat ravi saavatel patsientidel peab AKE inhibiitoreid kasutama ettevaatlikult ning ravimi kasutamist tuleb vältida immunoteraapia ajal. Reaktsioone saab vältida AKE inhibiitorravi ajutise katkestamisega vähemalt 24 tundi enne desensibiliseerivat ravi.

Anafülaktoidsed reaktsioonid LDL-afereesi ajal

Harva on madala tihedusega lipoproteiin (LDL)-afereesi ajal dekstraansulfaadiga AKE inhibiitoritega ravitud patsientidel esinenud eluohtlikke anafülaktoidseid reaktsioone. Neid reaktsioone on ära hoitud peatades ajutiselt AKE inhibiitori manustamise enne igat afereesi.

Hemodialüüsi saavad patsiendid

Anafülaktoidsetest reaktsioonidest on teatatud patsientidel, kes on saanud dialüüsi high-flux membraane (nt AN 69®) kasutava dialüsaatoriga ning keda on samal ajal ravitud AKE inhibiitoriga. Selliste patsientide puhul peaks kaaluma teistsugust tüüpi dialüüsimembraanide või teise klassi kuuluva antihüpertensiivse ravimi kasutamist.

Kaaliumisäästvad diureetikumid, kaaliumisoolad:

Perindopriili kombineerimine kaaliumisäästvate diureetikumidega, kaaliumisooladega ei ole tavaliselt soovitatav (vt lõik 4.5).

Hepaatiline entsefalopaatia

Indapamiid: maksafunktsiooni häire kaasumisel võivad tiasiiddiureetikumid ja tiasiididega sarnased diureetikumid põhjustada hepaatilist entsefalopaatiat. Selle tekkimisel tuleb ravi diureetikumiga kohe lõpetada.

Valgustundlikkus

Seoses tiasiidide ja tiasiididega sarnaste diureetikumide kasutamisega on teatatud valgustundlikkusreaktsioonide tekkest (vt lõik 4.8). Kui valgustundlikkusreaktsioon ilmneb ravi ajal, on soovitatav ravi lõpetada. Kui diureetikumi manustamine on siiski vajalik, on soovitatav katta kehaosad päikese või kunstliku UVA-kiirguse eest.

Rasedus ja imetamine

Ravi AKE inhibiitoritega ei tohi alustada raseduse ajal. Juhul, kui AKE inhibiitoriga ravi jätkamine on tingimata vajalik, peaksid rasestumist planeerivad patsiendid üle minema alternatiivsele antihüpertensiivsele ravile, mille raseduse ajal kasutamise ohutusprofiil on tõestatud. Kui rasedus on avastatud, tuleb ravi AKE inhibiitoritega otsekohe lõpetada ja vajadusel alustada alternatiivset ravi (vt lõigud 4.3 ja 4.6).

Neerukahjustus

Raske neerukahjustuse korral (kreatiniini kliirens alla 30 ml/min) on ravi vastunäidustatud.

8 mg/5 mg/2,5 mg ja 8 mg/10 mg/2,5 mg tugevused on vastunäidustatud raske ja keskmise raskusega neerukahjustuse korral (kreatiniini kliirens alla 60 ml/min).

Teadaoleva neerukahjustuseta hüpertensiivsetel patsientidel, kellel analüüsid näitavad funktsionaalset neerupuudulikkust, tuleb ravi peatada ja võimalusel jätkata ravi väiksema annusega või ainult ühe komponendiga.

Nendel patsientidel tuleb stabiilse raviperioodi ajal sageli kontrollida kaaliumi- ja kreatiniinisisaldust (kaks nädalat pärast ravi alustamist ja seejärel iga kahe kuu järel).

Neerupuudulikkus on peamiselt tekkinud raske südamehaigusega patsientidel või kaasuva neeruhaiguse, sealhulgas neeruarteri stenoosi korral.

Ravim ei ole soovitatav juhul, kui esineb bilateraalne neeruarteri stenoos või üks funktsioneeriv neer. Tiasiiddiureetikumid ja nendega sarnased diureetikumid toimivad täie efektiivsusega ainult juhul, kui neerufunktsioon on normaalne või vaid vähesel määral halvenenud (täiskasvanutel kreatiniinisisaldus alla 25 mg/l, st 220 mikromooli/l). Eakatel patsientidel tuleb plasma kreatiniinisisaldust kohandada vanuse, kehakaalu ja soo järgi vastavalt Cockrofti valemile:

ClCR = (140 - vanus) x kehakaal / 0,814 x plasma kreatiniinisisaldus

kus:

vanus on väljendatud aastates,

 

kehakaal kilogrammides,

 

plasma kreatiniinisisaldus mikromooli/l.

See valem on sobiv eakate meeste puhul. Naistel tuleb saadud tulemus korrutada 0,85-ga.

Diureetikumiga ravi alustamisel põhjustab vee ja naatriumi kaost tingitud hüpovoleemia glomerulaarfiltratsiooni vähenemist. See võib põhjustada vere uurea- ja kreatiniinisisalduse suurenemist. Selline mööduv funktsionaalne neerupuudulikkus ei oma tagajärgi normaalse neerufunktsiooniga patsientidel, kuid võib halvendada olemasolevat neerukahjustust.

Nendel patsientidel tuleb stabiilse raviperioodi ajal sageli kontrollida kaaliumi- ja kreatiniinisisaldust (kaks nädalat pärast ravi alustamist ja seejärel iga kahe kuu järel).

Hüpotensioon ning vee ja elektrolüütide sisalduse vähenemine

Olemasoleva hüponatreemia korral (eriti algselt madala vererõhu, neeruarteri stenoosi, südame paispuudulikkuse või tursete ja astsiidiga maksatsirroosi korral) esineb järsku tekkiva hüpotensiooni risk. Reniin-angiotensiin-aldosterooni süsteemi blokeerimine võib seetõttu põhjustada (eriti esimese annuse manustamisel ning paaril esimesel ravinädalal) vererõhu järsku langust ja/või plasma kreatiniinisisalduse suurenemist, mis viitab funktsionaalsele neerupuudulikkusele. Selle algus võib harva olla äge ning tekkeaeg võib olla erinev.

Seetõttu tuleb regulaarselt kontrollida vee- ja elektrolüütide sisalduse vähenemise kliinilisi nähte, mis võivad tekkida näiteks samaaegse oksendamise või kõhulahtisuse korral. Sellistel patsientidel tuleb regulaarselt kontrollida elektrolüütide sisaldust plasmas.

Väljendunud hüpotensiooni korral võib osutuda vajalikuks isotoonilise naatriumkloriidilahuse manustamine veeniinfusiooni teel.

Mööduv hüpotensioon ei ole ravi jätkamise vastunäidustuseks. Pärast veremahu ja vererõhu taastamist võib ravi taasalustada väiksemate annuste või ainult ühe komponendiga.

Reniin-angiotensiin-aldosterooni süsteemi (RAAS) kahekordne blokaad

On tõendeid, et AKE-inhibiitorite, angiotensiin II retseptori antagonistide või aliskireeni samaaegne kasutamine suurendab hüpotensiooni, hüperkaleemia ja neerutalitluse languse (k.a äge neerupuudulikkus) riski. Seetõttu ei soovitata RAAS-i kahekordset blokaadi AKE-inhibiitorite, angiotensiin II retseptori antagonistide või aliskireeni samaaegse kasutamisega (vt lõigud 4.5 ja 5.1). Kui kahekordset blokeerivat ravi peetakse vältimatult vajalikuks, tuleb seda teha ainult spetsialisti järelvalve all, jälgides hoolikalt neerutalitlust, elektrolüüte ja vererõhku.

AKE-inhibiitoreid ja angiotensiin II retseptori antagoniste ei tohi kasutada samaaegselt diabeetilise nefropaatiaga patsientidel.

Renovaskulaarne hüpertensioon

Renovaskulaarse hüpertensiooni ravi on revaskulariseerimine. Angiotensiini konverteeriva ensüümi inhibiitoreid võib kasutada revaskulariseerivat operatsiooni ootavatel renovaskulaarse hüpertensiooniga patsientidel või nendel, kellel operatsiooni ei ole võimalik teha.

Kui Co-Dalnessa kirjutatakse välja patsiendile, kellel on või kahtlustatakse neeruarteri stenoosi, tuleb ravi alustada haiglas väikese annusega, jälgides neerufunktsiooni ja kaaliumisisaldust, sest mõnedel patsientidel on tekkinud funktsionaalne neerupuudulikkus, mis oli ravi lõpetamise järgselt pöörduv. Ravi 8 mg/5 mg/2,5 mg ja 8 mg/10 mg/2,5 mg tugevusega ei ole sobiv patsiendile, kellel on või kahtlustatakse neeruarteri stenoosi. Sellisel juhul tuleb ravi alustada haiglas väiksema annusega kui 8 mg/5 mg/2,5 mg või 8 mg/10 mg/2,5 mg.

Ateroskleroosiga patsiendid

Hüpotensiooni oht esineb kõikidel patsientidel, kuid eriline ettevaatus on vajalik südame isheemiatõve või aju verevarustuse häiretega patsientidel. Nimetatud juhtudel tuleb ravi alustada väiksemate annustega.

Südamepuudulikkus

Südamepuudulikkusega patsientide ravimisel peab olema ettevaatlik.

Koronaarpuudulikkusega hüpertensiivsetel patsientidel ei tule ravi beetablokaatoritega lõpetada: AKE inhibiitorit tuleb lisada ravile beetablokaatoriga.

Pikaajalises platseebokontrolliga uuringus, kus osalesid raske südamepuudulikkusega (NYHA III ja IV klass) patsiendid, oli kopsuturse kirjeldatud esinemissagedus suurem amlodipiinravi rühmas platseeborühmaga võrreldes (vt lõik 5.1). Südame paispuudulikkusega patsientidel tuleb kaltsiumikanali blokaatoreid (sh amlodipiini) kasutada ettevaatlikult, sest need võivad suurendada edasiste kardiovaskulaarsete tüsistuste ja surma riski.

Aordi- või mitraalklapi stenoos / hüpertroofiline kardiomüopaatia

Vasaku vatsakese väljavoolutrakti obstruktsiooniga patsientidel tuleb AKE inhibiitoreid kasutada ettevaatlikult.

Diabeetikud

Insuliinsõltuva diabeediga patsientidel (kaaliumisisalduse spontaanse suurenemise oht) tuleb ravi alustada meditsiinilise järelevalve all ja väiksema algannusega.

Diabeetikutel, kes kasutavad suukaudseid diabeediravimeid või insuliini, tuleb AKE inhibiitori kasutamise ajal (eriti esimesel ravikuul) hoolikalt jälgida vere glükoositaset.

Köha

Angiotensiini konverteeriva ensüümi inhibiitorite kasutamisel on kirjeldatud kuiva köha. Köha on püsiv ning kaob ravi lõpetamise järgselt. Selle sümptomi esinemisel tuleb kaaluda iatrogeenset etioloogiat. Kui siiski eelistatakse jätkata ravi angiotensiini konverteeriva ensüümi inhibiitoriga, võib seda kaaluda.

Operatsioon/anesteesia

Angiotensiini konverteeriva ensüümi inhibiitorid võivad anesteesia ajal põhjustada hüpotensiooni, eriti juhul, kui kasutatav anesteetikum on hüpotensiivse toimega.

Seetõttu on soovitatav võimalusel katkestada ravi pika toimeajaga angiotensiini konverteeriva ensüümi inhibiitoriga (nagu seda on perindopriil) üks päev enne operatsiooni.

Maksakahjustus

Harvadel juhtudel on AKE inhibiitorite kasutamisel täheldatud sündroomi, mis algab kolestaatilise ikterusega ja viib fulminantse maksanekroosi tekkeni ning lõpeb (mõnikord) isegi surmaga. Selle sündroomi mehhanism on ebaselge. Patsientidel, kellel tekib ikterus või maksaensüümide aktiivsuse märkimisväärne suurenemine, tuleb ravi AKE inhibiitoriga lõpetada ja jääda arstliku järelvalve alla (vt lõik 4.8)

Maksafunktsiooni häirete korral võivad tiasiiddiureetikumid ja nendega sarnased diureetikumid põhjustada hepaatilist entsefalopaatiat. Selle tekkimisel tuleb diureetikumi manustamine otsekohe lõpetada.

Maksafunktsiooni häiretega patsientidel on amlodipiini poolväärtusaeg pikem ja AUC väärtused suuremad; soovitatavat annusevahemikku ei ole kindlaks tehtud. Amlodipiini kasutamist tuleb seetõttu alustada väikseima soovitatud annusega ning ettevaatlik peab olema nii ravi alustamisel kui annuse suurendamisel. Raske maksakahjustusega patsientidel võib olla vajalik aeglane annuse suurendamine ja hoolikas jälgimine.

Vee- ja elektrolüütide tasakaal

Naatriumisisaldus

Naatriumisisaldust tuleb kontrollida enne ravi alustamist ning regulaarselt ravi ajal. Ravi diureetikumidega võib vähendada naatriumisisaldust, mis võib viia tõsiste tagajärgedeni. Naatriumisisalduse vähenemine võib algselt olla asümptomaatiline, mistõttu on vajalik regulaarne kontroll. Naatriumisisaldust tuleb sagedamini määrata eakatel ja maksatsirroosiga patsientidel (vt lõigud 4.8 ja 4.9).

Hüperkaleemia

Mõnedel patsientidel on ravi ajal AKE inhibiitoritega (sh perindopriiliga) tekkinud seerumi kaaliumisisalduse suurenemine. Hüperkaleemia riskitegurid on neerupuudulikkus, neerufunktsiooni halvenemine, vanus (üle 70-aastased), diabeet, hüpoaldosteronism, kaasuvad seisundid, eriti dehüdratsioon, äge kardiaalne dekompensatsioon, metaboolne atsidoos ning samaaegne kaaliumisäästvate diureetikumide (nt spironolaktoon, eplerenoon, triamtereen või amiloriid), kaaliumipreparaatide või kaaliumit sisaldavate soolaasendajate kasutamine; samuti on hüperkaleemia tekkerisk suurem patsientidel, kes kasutavad teisi seerumi kaaliumisisaldust suurendavaid ravimeid (nt hepariin, kotrimoksasool ehk trimetoprim/sulfametoksasool). Kaaliumipreparaatide, kaaliumisäästvate diureetikumide või kaaliumit sisaldavate soolaasendajate kasutamine, eriti halvenenud neerufunktsiooniga patsientidel, võib viia seerumi kaaliumisisalduse märkimisväärse tõusuni. Hüperkaleemia võib põhjustada raskeid, mõnikord surmaga lõppevaid südame rütmihäireid. Kui ülalmainitud ravimite samaaegset kasutamist peetakse vajalikuks, peab neid kasutama ettevaatlikult ja soovitatav on sageli kontrollida seerumi kaaliumisisaldust (vt lõik 4.5).

Hüpokaleemia

Kaaliumisisalduse vähenemine ja hüpokaleemia on tiasiiddiureetikumide ja nendega sarnaste diureetikumide kasutamise suurimaks ohuks. Kaaliumisisalduse vähenemist alla 3,4 mmol/l tuleb vältida riskigrupi patsientidel: eakad ja/või alatoitumusega patsiendid (olenemata sellest, kas nad võtavad mitut ravimit või mitte), tursete ja astsiidiga kulgeva maksatsirroosiga patsiendid, koronaartõve ja südamepuudulikkusega patsiendid. Sellistel juhtudel suurendab hüpokaleemia südameglükosiidide kardiotoksilisust ja südame rütmihäirete ohtu.

Riskigruppi kuuluvad ka kaasasündinud või iatrogeense QT-intervalli pikenemisega patsiendid. Hüpokaleemia soodustab bradükardia korral raskeid rütmihäireid (eriti torsade de pointes), mis võivad lõppeda surmaga.

Kõigil juhtudel on vajalik sagedasem kaaliumisisalduse määramine. Esimest korda tuleb plasma kaaliumisisaldust määrata esimesel ravinädalal.

Kaaliumisisalduse vähenemise korral on vajalik korrigeeriv ravi.

Kaltsiumisisaldus

Tiasiiddiureetikumid ja nendega sarnased diureetikumid võivad vähendada kaltsiumi eritumist uriiniga ning põhjustada kerget ja mööduvat kaltsiumisisalduse suurenemist plasmas. Kaltsiumisisalduse märkimisväärne suurenemine võib olla seotud diagnoosimata hüperparatüreoidismiga. Sellistel juhtudel tuleb enne kõrvalkilpnäärme funktsiooni uuringut ravi katkestada.

Kusihape

Hüperurikeemiaga patsientidel võivad tekkida podagrahood.

Liitium

Liitiumi samaaegne kasutamine ei ole tavaliselt soovitatav (vt lõik 4.5).

Sportlased

Sportlasi tuleb hoiatada, et ravim sisaldab toimeainet (indapamiid), mis võib dopingukontrollis anda positiivse tulemuse.

Etnilised erinevused

Nagu ka teiste angiotensiini konverteeriva ensüümi inhibiitorite puhul, võib perindopriili vererõhku langetav toime olla mustanahalistel patsientidel väiksem kui teistel. Võimalikuks põhjuseks on madala reniinitaseme suurem levimus mustanahaliste hüpertensiooniga patsientide seas.

Eakad patsiendid

Enne ravi alustamist tuleb kontrollida neerufunktsiooni ja kaaliumisisaldust.

Järsku tekkiva hüpotensiooni vältimiseks peab algannusele järgnevaid annuseid kohandama vastavalt vererõhu vastusele, eriti vee- ja elektrolüütide sisalduse vähenemise korral. Annuse suurendamisel peab olema ettevaatlik (vt lõik 5.2).

Lapsed

Co-Dalnessa efektiivsus ja taluvus lastel ja noorukitel ei ole tõestatud.

Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed

Samaaegne kasutamine ei ole soovitatav

Liitium

Liitiumi ja AKE inhibiitorite koosmanustamisel on täheldatud liitiumi kontsentratsiooni ja toksilisuse pöörduvat suurenemist. Tiasiiddiureetikumide samaaegsel kasutamisel võib veelgi suureneda liitiumisisaldus ja AKE inhibiitoritega seotud liitiumi toksilisuse oht. Perindopriili ja indapamiidi kombinatsiooni manustamist koos liitiumiga ei soovitata. Kui see kombinatsioon on vajalik, tuleb hoolikalt jälgida seerumi liitiumisisaldust (vt lõik 4.4).

Kaaliumisäästvad diureetikumid, kaaliumipreparaadid või kaaliumit sisaldavad soolaasendajad

Kuigi seerumi kaaliumisisaldus jääb tavaliselt normi piiridesse, võib mõnedel perindopriiliga ravi saavatel patsientidel tekkida hüperkaleemia. Kaaliumisäästvad diureetikumid (nt spironolaktoon, triamtereen või amiloriid), kaaliumipreparaadid või kaaliumit sisaldavad soolaasendajad võivad põhjustada seerumi kaaliumisisalduse märkimisväärset tõusu. Seetõttu ei ole perindopriili kasutamine koos ülalnimetatud ravimitega soovitatav (vt lõik 4.4). Kui samaaegne kasutamine on näidustatud dokumenteeritud hüpokaleemia tõttu, tuleb neid kasutada ettevaatlikult ning kontrollides sageli seerumi kaaliumisisaldust ja EKG-d.

Kliiniliste uuringute andmed on näidanud, et reniin-angiotensiin-aldosterooni süsteemi (RAAS) kahekordne blokaad kombinatsioonravil AKE-inhibiitorite, angiotensiin II retseptori antagonistide või aliskireeniga on seotud kõrvaltoimete, nt hüpotensioon, hüperkaleemia ja neerutalitluse langus (k.a äge neerupuudulikkus) esinemissageduse tõusuga, võrreldes vaid ühe RAAS-ile mõjuva ravimi kasutamisega (vt lõigud 4.3, 4.4 ja 5.1).

Estramustiin

Kõrvaltoimete suurenenud risk, nt angioneurootiline turse (angioödeem).

Ratsekadotriil

AKE inhibiitorid (sh perindopriil) põhjustavad teadaolevalt angioödeemi. Risk võib suureneda ratsekadotriili (ravim, mida kasutatakse ägeda kõhulahtisuse raviks) samaaegsel kasutamisel.

mTOR'i inhibiitorid (nt siroliimus, everoliimus, temsiroliimus)

Angioödeemi risk võib olla suurenenud patsientidel, kes kasutavad samaaegselt mTOR’i inhibiitoreid (vt lõik 4.4).

Kotrimoksasool (trimetoprim/sulfametoksasool)

Samaaegselt kotrimoksasooli (trimetoprim/sulfametoksasool) kasutavatel patsientidel võib suureneda hüperkaleemia tekkimise risk (vt lõik 4.4).

Samaaegsel kasutamisel peab olema eriti ettevaatlik

Baklofeen

Antihüpertensiivne toime tugevneb. Vajadusel tuleb jälgida vererõhku ja neerufunktsiooni või kohandada antihüpertensiivse ravimi annust.

Mittesteroidsed põletikuvastased ravimid (sh atsetüülsalitsüülhape suurtes annustes)

AKE inhibiitorite manustamisel samaaegselt mittesteroidsete põletikuvastaste ainetega (nt atsetüülsalitsüühape põletikuvastase toimega annuste korral, COX-2 inhibiitorid ja mitteselektiivsed MSPVA-d) võib väheneda antihüpertensiivne toime. AKE inhibiitorite ja MSPVA-de samaaegsel kasutamisel võib suureneda risk neerufunktsiooni halvenemise (sh võimaliku ägeda neerupuudulikkuse) ja seerumi kaaliumisisalduse languse tekkeks, eriti eelneva neerufunktsiooni

langusega patsientidel. Seda kombinatsiooni tuleb kasutada ettevaatlikult, eriti eakatel. Patsiendid peavad olema piisavalt hüdreeritud, samuti tuleb kaaluda neerufunktsiooni jälgimist pärast kombinatsioonravi alustamist ning regulaarselt ravi ajal.

Antidiabeetilised ravimid (insuliin, hüpoglükeemilised sulfoonamiidid)

Angiotensiini konverteeriva ensüümi inhibiitorite kasutamisel võib diabeetikutel suureneda insuliini või vere glükoositaset langetavate sulfoonamiidide hüpoglükeemiline toime. Hüpoglükeemilised episoodid tekkisid väga harva (tõenäoliselt paraneb glükoosi taluvus ja sellest tulenevalt väheneb insuliini vajadus).

Ravimid, mis põhjustavad torsade de pointes’t

Hüpokaleemia ohu tõttu tuleb indapamiidi ettevaatlikult manustada koos ravimitega, mis võivad põhjustada torsade de pointes’t, nt IA klassi antiarütmilised ravimid (kinidiin, hüdrokinidiin, disopüramiid); III klassi antiarütmilised ravimid (amiodaroon, dofetiliid, ibutiliid, bretüülium, sotalool); mõned neuroleptikumid (kloorpromasiin, tsüamemasiin, levomepromasiin, tioridasiin, trifluoperasiin), bensamiidid (amisulpriid, sulpiriid, sultopriid, tiapriid), butürofenoonid (droperidool, haloperidool), teised neuroleptikumid (pimosiid) ja muud ravimid, nagu bepridiil, tsisapriid, difemaniil, intravenoosne erütromütsiin, halofantriin, misolastiin, moksifloksatsiin, pentamidiin, sparfloksatsiin, intravenoosne vinkamiin, metadoon, astemisool, terfenadiin. Vajadusel tuleks ennetada ja korrigeerida madalat kaaliumisisaldust, samuti jälgida QT-intervalli.

Kaaliumisisaldust vähendavad ravimid (intravenoosne amfoteritsiin B, süsteemselt manustatavad glüko- ja mineralokortikoidid, tetrakosaktiid, stimuleeriva toimega lahtistid)

Suurenenud risk madala kaaliumisisalduse tekkeks (aditiivne toime). Kaaliumisisalduse jälgimine ja vajadusel korrigeerimine. Eriti tähelepanelik peab olema südameglükosiidide kasutamisel. Kasutada tuleks mittestimuleeriva toimega lahtisteid.

Südameglükosiidid

Madala kaaliumisisalduse korral on suurem risk südameglükosiidide toksiliste toimete tekkeks. Kontrollida kaaliumisisaldust ja jälgida EKG-d, vajadusel korrigeerida ravi.

Metformiin

Diureetikumidest ja eriti lingudiureetikumidest tingitud funktsionaalse neerupuudulikkuse korral võib metformiin põhjustada laktatsidoosi. Kui plasma kreatiniinisisaldus on meestel üle 15 mg/l

(135 mikromooli/l) ja naistel üle 12 mg/l (110 mikromooli/l), ei tohi metformiini kasutada.

Joodi sisaldavad kontrastained

Diureetikumide põhjustatud dehüdratsiooni korral on suurem oht ägeda neerupuudulikkuse tekkeks, eriti kui kasutatakse suurtes annustes joodi sisaldavaid kontrastaineid. Enne joodi sisaldava kontrastaine manustamist tuleb patsient rehüdreerida.

Kaltsium(soolad)

Kaltsiumi vähenenud eritumise tõttu uriiniga võib kaltsiumisisaldus suureneda.

Tsüklosporiin

Kreatiniinisisalduse suurenemise risk (ilma et muutuks ringleva tsüklosporiini sisaldus) indapamiidi tõttu esineb ka siis, kui organismis ei ole soola- ja veepuudust.

Koostoimeuuringuid tsüklosporiini ja amlodipiiniga ei ole tervetel vabatahtlikel või muudel populatsioonidel läbi viidud, välja arvatud siirdatud neeruga patsientidel, kelle puhul täheldati tsüklosporiini kontsentratsiooni suurenemist (keskmine 0%...40%). Siirdatud neeruga amlodipiini saaval patsiendil tuleb kaaluda tsüklosporiini taseme jälgimist ning vajadusel vähendada tsüklosporiini annust.

CYP3A4 inhibiitorid

Amlodipiini samaaegsel manustamisel koos tugevate või mõõdukate CYP3A4 inhibiitoritega (proteaasi inhibiitorid, asooli tüüpi seenevastased ravimid, makroliidid erütromütsiin või

klaritromütsiin, verapamiil või diltiaseem) võivad põhjustada amlodipiini ekspositsiooni märkimisväärset suurenemist, mistõttu suureneb risk hüpotensiooni tekkeks. Nende farmakokineetiliste muutuste kliinilised ilmingud võivad olla rohkem väljendunud eakatel. Seega võib vajalikuks osutuda kliiniline jälgimine ja annuse kohandamine.

Klaritromütsiin

Klaritromütsiin on CYP3A4 inhibiitor. Klaritromütsiini koos amlodipiiniga saavatel patsientidel on suurenenud risk hüpotensiooni tekkeks. Amlodipiini koosmanustamisel klaritromütsiiniga on soovitatav patsientide hoolikas jälgimine.

CYP3A4 indutseerijad

Samaaegsel manustamisel teadaolevate CYP3A4 indutseerijatega võib amlodipiini plasmakontsentratsioon varieeruda. Seetõttu tuleb nii samaaegse manustamise ajal kui selle järgselt jälgida vererõhku ning kaaluda annuse kohandamist, seda eeskätt tugevate CYP3A4 indutseerijate (nt rifampitsiin, naistepuna) puhul.

Greibimahl

Amlodipiini manustamine koos greibi või greibimahlaga ei ole soovitatav, sest mõnedel patsientidel võib suureneda ravimi biosaadavus, mille tulemusena suureneb vererõhku langetav toime.

Dantroleen (infusioon)

Loomadel täheldati pärast verapamiili ja dantroleeni intravenoosset manustamist tekkinud hüperkaleemiaga seoses surmaga lõppenud ventrikulaarse fibrillatsiooni ja kardiovaskulaarse kollapsi teket. Hüperkaleemia ohu tõttu on soovitatav kaltsiumikanali blokaatorite (nt amlodipiini) manustamist vältida patsientidel, kellel esineb eelsoodumus maliigse hüpertermia tekkeks või kes saavad maliigse hüpertermia ravi.

Takroliimus

Amlodipiiniga koosmanustamisel on risk takroliimuse taseme suurenemiseks veres, kuigi selle koostoime farmakokineetiline mehhanism ei ole täielikult teada. Et vältida takroliimuse mürgistust, peab takroliimusega ravitavatel patsientidel, kellele manustatakse ka amlodipiini, jälgima takroliimuse taset veres ning vajadusel takroliimuse annust kohandama.

Simvastatiin

10 mg amlodipiini ja 80 mg simvastatiini korduvate annuste samaaegsel manustamisel suurenes simvastatiini ekspositsioon 77% ainult simvastatiini manustamisega võrreldes. Amlodipiini saaval patsiendil tuleb vähendada simvastatiini annust 20 mg-ni ööpäevas.

Kliinilistes koostoimeuuringutes ei mõjutanud amlodipiin atorvastatiini, digoksiini või varfariini farmakokineetikat.

Samaaegsel kasutamisel on vajalik mõningane ettevaatus

Tritsüklilised antidepressandid (imipramiini sarnased), neuroleptikumid

Antihüpertensiivse toime tugevnemine ja suurenenud risk ortostaatilise hüpotensiooni tekkeks (aditiivne toime).

Kortikosteroidid, tetrakosaktiid

Antihüpertensiivse toime vähenemine (kortikosteroididest põhjustatud soola ja vee peetus).

Teised antihüpertensiivsed ravimid

Teiste antihüpertensiivsete ravimite kasutamine koos Co-Dalnessa’ga võib põhjustada täiendavat vererõhu langust.

Allopurinool, tsütostaatikumid või immunosupressandid, süsteemsed kortikosteroidid või prokaiinamiid

AKE inhibiitoritega kooskasutamisel võib suureneda leukopeenia tekkerisk.

Anesteetilised ravimid

AKE inhibiitorid võivad tugevdada mõningate anesteetikumide hüpotensiivset toimet.

Samaaegsel kasutamisel peab arvesse võtma

Diureetikumid

Diureetikume saavatel patsientidel ja eriti nendel, kellel on vähenenud organismi vedelikumaht ja/või soolasisaldus, võib AKE inhibiitoriga ravi alustamise järgselt tekkida ülemäärane vererõhu langus. Hüpotensiivse toime võimalus väheneb pärast diureetikumi ärajätmist, vedeliku ja soola tarbimise suurendamist enne ravi alustamist perindopriili väikeste ja järjest suurenevate annustega.

Sümpatomimeetikumid

Sümpatomimeetikumid võivad vähendada AKE inhibiitorite antihüpertensiivset toimet.

Kuld

Harva on teatatud nitritoidreaktsioonidest (sümptomiteks on näo punetus, iiveldus, oksendamine ja hüpotensioon) patsientidel, kes saavad samaaegset ravi süstitava kullapreparaadi (naatriumaurotiomalaat) ja AKE inhibiitori, sh perindopriiliga.

Fertiilsus, rasedus ja imetamine

Rasedus

Co-Dalnessa’t ei soovitata kasutada raseduse esimesel trimestril. Raseduse teisel ja kolmandal trimestril on Co-Dalnessa vastunäidustatud.

Perindopriiliga seotud

AKE inhibiitoreid ei soovitata kasutada raseduse esimesel trimestril (vt lõik 4.4). Raseduse teisel ja kolmandal trimestril on AKE inhibiitorite kasutamine vastunäidustatud (vt lõigud 4.3 ja 4.4).

Epidemioloogilised tõendid teratogeensuse riski kohta AKE inhibiitorite kasutamisel raseduse esimesel trimestril ei ole olnud veenvad; siiski ei saa välistada väikest riski suurenemist. Juhul, kui ravi AKE inhibiitoritega on äärmiselt vajalik, tuleb rasedust planeerivad patsiendid üle viia alternatiivsele antihüpertensiivsele ravile, mille raseduse ajal kasutamise ohutusprofiil on tõestatud. Raseduse diagnoosimisel tuleb ravi AKE inhibiitoritega otsekohe lõpetada ja vajadusel alustada alternatiivset ravi.

Teadaolevalt on ravi AKE inhibiitoritega raseduse teisel ja kolmandal trimestril inimestel fetotoksiline (põhjustab neerufunktsiooni langust, oligohüdramnioni, pidurdab kolju luustumist) ja põhjustab ka neonataalset toksilisust (neerupuudulikkus, hüpotensioon, hüperkaleemia) (vt lõik 5.3).

Kui AKE inhibiitorit on kasutatud alates raseduse teisest trimestrist, on soovitatav neerufunktsiooni ja kolju ultraheliuuring. Imikuid, kelle emad on raseduse ajal kasutanud AKE inhibiitoreid, tuleb hoolikalt jälgida hüpotensiooni suhtes (vt lõigud 4.3 ja 4.4).

Indapamiidiga seotud

Tiasiidide pikaajaline kasutamine raseduse kolmanda trimestri ajal võib põhjustada emal plasmamahu vähenemist, samuti väheneb verevool platsentasse, mis võib põhjustada feto-platsentaarset isheemiat ja kasvupeetust. Lisaks on harva teatatud hüpoglükeemiast ja trombotsütopeeniast vastsündinutel, kui kokkupuude ravimiga on olnud vahetult enne sünnitust.

Amlodipiiniga seotud

Amlodipiini ohutus raseduse ajal ei ole tõestatud.

Loomkatsetes täheldati reproduktsioonitoksilisust suurte annuste kasutamisel (vt lõik 5.3).

Imetamine

Co-Dalnessa on imetamise ajal vastunäidustatud. Seetõttu tuleb teha otsus, kas lõpetada imetamine või ravi Co-Dalnessa’ga, võttes arvesse ravi tähtsust emale.

Perindopriiliga seotud

Puuduvad andmed perindopriili kasutamise kohta imetamise ajal.

Indapamiidiga seotud

Indapamiid eritub rinnapiima. Indapamiid on väga sarnane tiasiiddiureetikumidele, mis vähendavad või isegi pidurdavad rinnapiima teket, kui neid kasutada rinnaga toitmise ajal. Võib ilmneda ülitundlikkus sulfoonamiidi derivaatide suhtes, hüpokaleemia ja tuumikterus.

Amlodipiiniga seotud

Amlodipiin eritub rinnapiima. Hinnanguliselt jääb imiku saadav annus ema annusega võrreldes kvartiilide vahemikku 3...7%, maksimaalselt 15%. Amlodipiini toime imikutele ei ole teada. Otsus, kas jätkata või katkestada imetamine või kas jätkata või katkestada ravi amlodipiiniga tuleb vastu võtta, arvestades imetamise kasu lapsele ja amlodipiinravi kasu emale.

Fertiilsus

Amlodipiiniga seotud

Mõnedel kaltsiumikanali blokaatoritega ravi saavatel patsientidel on teatatud pöörduvatest biokeemilistest muutustest spermatosoidide peas. Kliinilised andmed amlodipiini võimalikust toimest fertiilsusele on puudulikud. Ühes rottidega teostatud uuringus täheldati kõrvaltoimeid isasel rotil (vt lõik 5.3).

Toime reaktsioonikiirusele

Co-Dalnessa toime kohta autojuhtimise ja masinate käsitsemise võimele ei ole uuringuid läbi viidud. Sõidukijuhtimisel või masinatega töötamisel tuleb arvestada sellega, et aeg-ajalt võib esineda pearinglust või väsimust.

Kõrvaltoimed

Perindopriili manustamine pärsib reniini-angiotensiini-aldosterooni telge ja tundub vähendavat indapamiidist tingitud kaaliumisisalduse vähenemist.

Kahel protsendil 2 mg perindopriili/0,625 mg indapamiidi saanud patsientidest tekkis hüpokaleemia (kaaliumisisaldus alla 3,4 mmol/l).

Neljal protsendil 4 mg perindopriili/1,25 mg indapamiidi saanud patsientidest tekkis hüpokaleemia (kaaliumisisaldus alla 3,4 mmol/l).

Kuuel protsendil 8 mg perindopriili/2,5 mg indapamiidi saanud patsientidest tekkis hüpokaleemia (kaaliumisisaldus alla 3,4 mmol/l).

Amlodipiinravi ajal kõige sagedamini kirjeldatud kõrvaltoimed on unisus, pearinglus, peavalu, südamepekslemine, õhetus, kõhuvalu, iiveldus, pahkluude piirkonna turse, tursed ja väsimus.

MedDRA

 

Esinemissagedus

organsüsteemi klass

Kõrvaltoimed

Perindopriil/

Amlodipiin

 

 

indapamiid

 

Vere ja

Leukopeenia/neutropeenia (vt lõik 4.4)

Väga harv

Väga harv

lümfisüsteemi häired

Agranulotsütoos või pantsütopeenia (vt lõik 4.4)

Väga harv

-

 

Trombotsütopeenia (vt lõik 4.4)

Väga harv

Väga harv

 

Aplastiline aneemia

Väga harv

 

 

Hemolüütiline aneemia

Väga harv

-

 

Aneemiat (vt lõik 4.4) on angiotensiini

Väga harv

-

 

konverteeriva ensüümi inhibiitorite kasutamisel

 

 

 

kirjeldatud eriolukordades (neerusiirdamise

 

 

 

läbinud patsiendid, hemodialüüsi saavad

 

 

 

patsiendid)

 

 

Immuunsüsteemi

Allergiline reaktsioon: urtikaaria

Aeg-ajalt

Väga harv

häired

 

 

 

Ainevahetus- ja

Hüperglükeemia

-

Väga harv

toitumishäired

 

 

 

Psühhiaatrilised

Unetus

-

Aeg-ajalt

häired

Meeleolu muutused

Aeg-ajalt

Aeg-ajalt

 

Depressioon

-

Aeg-ajalt

 

Unehäired

Aeg-ajalt

-

 

Segasus

Väga harv

Harv

Närvisüsteemi

Unisus

-

Sage

häired

Pearinglus

Sage

Sage

 

Peavalu

Sage

Sage

 

Treemor

-

Aeg-ajalt

 

Sünkoop

 

Aeg-ajalt

 

Hüpesteesia

-

Aeg-ajalt

 

Paresteesia

Sage

Aeg-ajalt

 

Hüpertoonia

-

Väga harv

 

Perifeerne neuropaatia

-

Väga harv

 

Vertiigo

Sage

-

 

Ekstrapüramidaalne häire

-

Teadmata

Silma kahjustused

Nägemishäired (sh kahelinägemine)

Sage

Sage

Kõrva ja labürindi

Tinnitus

Sage

Aeg-ajalt

kahjustused

 

 

 

Südame häired

Südamepekslemine

-

Sage

 

Stenokardia, mis võib riskigrupi patsientidel

Väga harv

-

 

tekkida ülemäärase vererõhu languse tagajärjel

 

 

 

(vt lõik 4.4)

 

 

 

Müokardiinfarkt, mis võib riskigrupi

Väga harv

Väga harv

 

patsientidel tekkida ülemäärase vererõhu

 

 

 

languse tagajärjel (vt lõik 4.4)

 

 

 

Arütmia (sh bradükardia, ventrikulaarne

Väga harv

Aeg-ajalt

 

tahhükardia ja kodade virvendusarütmia)

 

 

 

Torsade de pointes (võib lõppeda surmaga) (vt

Teadmata

 

 

lõigud 4.4 ja 4.5)

 

 

Vaskulaarsed häired

Õhetus

-

Sage

 

Hüpotensioon (ja sellega seotud toimed)

Sage

Aeg-ajalt

 

Vaskuliit

 

Väga harv

Respiratoorsed,

Hingeldus

Sage

Sage

rindkere ja

Riniit

Väga harv

Aeg-ajalt

mediastiinumi häired

Köha

Sage

Aeg-ajalt

 

Bronhospasm

Aeg-ajalt

-

 

Eosinofiilne pneumoonia

Väga harv

-

Seedetrakti häired

Igemete hüperplaasia

-

Väga harv

 

Kõhuvalu, iiveldus

Sage

Sage

 

Ülakõhuvalu

Sage

-

 

Oksendamine

Sage

Aeg-ajalt

 

Düspepsia

Sage

Sage

 

Sooletegevuse muutused

-

Sage

 

Suukuivus

Sage

Aeg-ajalt

 

Düsgeusia

Sage

Aeg-ajalt

 

Maitsetundlikkuse häire

Sage

-

 

Kõhulahtisus, kõhukinnisus

Sage

Sage

 

Pankreatiit

Väga harv

Väga harv

 

Gastriit

-

Väga harv

 

Isutus

Sage

 

Maksa ja sapiteede

Hepatiit, kolestaatiline ikterus

-

Väga harv

häired

Hepatiit, tsütolüütiline või kolestaatiline (vt lõik

Väga harv

-

 

4.4)

 

 

 

Hepaatilise entsefalopaatia võimalik teke

Teadmata

-

 

maksapuudulikkuse korral (vt lõigud 4.3 ja 4.4)

 

 

Naha ja nahaaluskoe

Quincke ödeem

-

Väga harv

kahjustused

Näo, jäsemete, huulte, limaskestade, keele,

Aeg-ajalt

Väga harv

 

häälepilu piirkonna ja/või kõri angioödeem (vt

 

 

 

lõik 4.4)

 

 

 

Multiformne erüteem

Väga harv

Väga harv

 

Urtikaaria

Aeg-ajalt

Aeg-ajalt

 

Eksanteem

 

Aeg-ajalt

 

Alopeetsia

-

Aeg-ajalt

 

Purpur

Aeg-ajalt

Aeg-ajalt

 

Naha värvuse muutus

-

Aeg-ajalt

 

Higistamine

Aeg-ajalt

Aeg-ajalt

 

Sügelus

Sage

Aeg-ajalt

 

Lööve

Sage

Aeg-ajalt

 

Eksfoliatiivne dermatiit

 

Väga harv

 

Stevensi-Johnsoni sündroom

Väga harv

Väga harv

 

Valgustundlikkus

Teadmata

Väga harv

 

Makulopapulaarsed lööbed

Sage

-

 

Toksiline epidermaalne nekrolüüs

Väga harv

Teadmata

 

Olemasoleva ägeda dissemineerunud

Aeg-ajalt

 

 

erütematoosse luupuse võimalik halvenemine

 

 

 

Psoriaasi ägenemine

Harv

-

Lihas-skeleti ja

Pahkluude piirkonna turse

 

Sage

sidekoe kahjustused

Liigesvalu, lihasvalu

-

Aeg-ajalt

 

Lihaskrambid

Sage

Sage

 

Seljavalu

-

Aeg-ajalt

Neerude ja

Urineerimishäire, noktuuria, sage urineerimine

-

Aeg-ajalt

kuseteede häired

Neerukahjustus

Aeg-ajalt

-

 

Äge neerupuudulikkus

Väga harv

-

Reproduktiivse

Impotentsus

Aeg-ajalt

Aeg-ajalt

süsteemi ja

Günekomastia

 

Aeg-ajalt

rinnanäärme häired

 

 

 

Üldised häired ja

Tursed, perifeersed tursed

-

Väga sage

manustamiskoha

Väsimus

-

Sage

reaktsioonid

Rindkerevalu

-

Aeg-ajalt

 

Asteenia

Sage

Sage

 

Valu

-

Aeg-ajalt

 

Halb enesetunne

-

Aeg-ajalt

Uuringud

Maksaensüümide aktiivsuse suurenemine:

-

Väga harv

 

ALAT, ASAT (enamasti koos kolestaasiga)

 

 

 

Seerumi bilirubiinisisalduse ja maksaensüümide

Harv

-

 

aktiivsuse tõus

 

 

 

Kaaliumisisalduse vähenemine, mis riskigrupi

Teadmata

 

 

patsientidel võib esineda eriti raskel kujul

 

 

 

Naatriumisisalduse vähenemine koos

Teadmata

 

 

hüpovoleemiaga, mis põhjustavad

 

 

 

dehüdratsiooni ja ortostaatilist hüpotensiooni

 

 

 

Uurea- ja kreatiniini sisalduse suurenemine

Teadmata

-

 

seerumis, hüperkaleemia (vt lõik 4.4)

 

 

 

Kehakaalu suurenemine, kehakaalu vähenemine

 

Aeg-ajalt

 

Kaaliumisisalduse suurenemine

Teadmata

 

 

Plasma kaltsiumisisalduse suurenemine

Harv

 

  • Väga sage (≥ 1/10)
  • Sage (≥ 1/100 kuni < 1/10)
  • Aegajalt (≥ 1/1000 kuni < 1/100)
  • Harv (≥ 1/10 000 kuni < 1/1000)
  • Väga harv (< 1/10 000)
  • Teadmata (ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel)

Amlodipiin: on teateid erandlikest ekstrapüramidaalse sündroomi juhtudest.

Võimalikest kõrvaltoimetest teavitamine

Ravimi võimalikest kõrvaltoimetest on oluline teavitada ka pärast ravimi müügiloa väljastamist. See võimaldab jätkuvalt hinnata ravimi kasu/riski suhet. Tervishoiutöötajatel palutakse teavitada kõigist võimalikest kõrvaltoimetest www.ravimiamet.ee kaudu.

Üleannustamine

Perindopriili/indapamiidi kombinatsioon

Sümptomid

Üleannustamise kõige tõenäolisem ilming on hüpotensioon ning ka reflektoorne tahhükardia, millega mõnikord kaasnevad iiveldus, oksendamine, soolespasmid, pearinglus, unisus, segasus, anuuriani progresseeruda võiv oliguuria (hüpovoleemiast tingitud). Tekkida võivad ka soola- ja veetasakaalu häired (madal naatriumi- ja kaaliumisisaldus).

Ravi

Esimeseks ravivõtteks peab olema sissevõetud ravimi(te) kiire eemaldamine maoloputuse ja/või söepreparaatide manustamise teel, seejärel vedeliku ja elektrolüütide tasakaalu taastamine haiglas kuni nende näitajate normaliseerumiseni.

Kui tekib väljendunud hüpotensioon, tuleb patsient panna lamavasse asendisse, pea madalamale. Vajadusel võib manustada veeniinfusiooni teel füsioloogilist lahust või kasutada mõnda teist meetodit veremahu taastamiseks.

Perindoprilaat, perindopriili aktiivne vorm, on eemaldatav dialüüsi teel. Kuna amlodipiin seondub ulatuslikult plasmavalkudega, ei ole dialüüsist tõenäoliselt kasu.

Amlodipiin

Andmed ravimi sihiliku üleannustamise kohta inimestel on piiratud.

Sümptomid

Olemasolevate andmete põhjal võib suur üleannustamine põhjustada ülemäärast perifeerset vasodilatatsiooni ning reflektoorset tahhükardiat. On teatatud väljendunud ja potentsiaalselt pikaajalisest süsteemsest hüpotensioonist kuni surmaga lõppeva šokini.

Ravi

Amlodipiini üleannustamise tõttu tekkinud kliiniliselt olulise hüpotensiooni korral tuleb aktiivselt toetada kardiovaskulaarsüsteemi, sealhulgas sageli jälgida kardiaalset ja respiratoorset funktsiooni, tõsta jäsemed kõrgemale ning jälgida ringleva vedeliku mahtu ja uriinieritust.

Veresoonte toonuse ja vererõhu taastamiseks võib vastunäidustuste puudumisel kasutada vasokonstriktorit. Kaltsiumglükonaadi intravenoosne manustamine võib aidata kaasa kaltsiumikanalite blokaadi likvideerimisele.

Mõnedel juhtudel võib kasulikuks osutuda maoloputus. Aktiivsöe manustamine tervetele vabatahtlikele kuni 2 tundi pärast 10 mg amlodipiini manustamist vähendas amlodipiini imendumist.

Kuna amlodipiin seondub ulatuslikult plasmavalkudega, ei ole dialüüsist tõenäoliselt kasu.

FARMAKOLOOGILISED OMADUSED

Farmakodünaamilised omadused

Farmakoterapeutiline rühm: Reniin-angiotensiinsüsteemi toimivad ained, angiotensiini konverteeriva ensüümi inhibiitorite teised kombinatsioonid, ATC-kood: C09BX01

Co-Dalnessa on angiotensiini konverteeriva ensüümi inhibiitori perindopriiltertbutüülamiini soola, klorosulfamoüül-diureetikumi indapamiidi ja kaltsiumikanali blokaatori amlodipiini kombinatsioonpreparaat. Ravimi farmakoloogilised omadused tulenevad selles sisalduvatest toimeainetest ning neile lisandub kolme toimeaine kombineerimisel tekkiv aditiivne-sünergistlik toime.

Toimemehhanism ja farmakodünaamilised toimed

Perindopriil

Perindopriil on angiotensiini konverteeriva ensüümi (AKE) inhibiitor. Selle ensüümi toimel tekib angiotensiin I-st vasokonstriktoorsete omadustega angiotensiin II. Lisaks stimuleerib ensüüm neerupealiste koores aldosterooni sekretsiooni ja vasodilatatiivse toimega bradükiniini lagunemist inaktiivseteks heptapeptiidideks.

Ravimi toimest on tingitud:

  • aldosterooni sekretsiooni vähenemine;
  • plasma reniini aktiivsuse tõus, mis on tingitud sellest, et aldosteroon ei edasta enam negatiivse tagasiside signaale;
  • perifeerse resistentsuse langus. See toime on väljendunum lihaste ja neerude veresoonkonnas ning pikaajalise ravi korral ei kaasne sellega soolade ja vee peetust või reflektoorset

bradükardiat.

Perindopriili antihüpertensiivne toime on olemas ka nendel patsientidel, kellel reniini sisaldus on madal või normis.

Perindopriili toime on tingitud tema aktiivsest metaboliidist perindoprilaadist. Teised metaboliidid ei ole aktiivsed.

Perindopriil vähendab südame töökoormust:

  • tänu veenide vasodilatatsioonile. See toime on ilmselt tingitud prostaglandiinide metabolismi muutustest: eelkoormuse vähenemine;
  • kogu perifeerse resistentsuse vähenemine: järelkoormuse vähenemine.

Südamepuudulikkusega patsientidel teostatud uuringud on näidanud, et:

  • vasaku ja parema vatsakese täitumisrõhk väheneb;
  • kogu perifeerne vaskulaarne resistentsus väheneb;
  • südame väljutusmaht suureneb ja südame indeks paraneb;
  • lokaalne verevool lihastes paraneb;

Koormustestide tulemused on samuti paranenud.

Indapamiid

Indapamiid on indoolringi sisaldav sulfoonamiidi derivaat, mis on farmakoloogiliselt sarnane tiasiiddiureetikumidega. Indapamiid pärsib naatriumi tagasiimendumist neerukoores. Indapamiid suurendab naatriumi ja kloriidide ning vähemal määral kaaliumi ja magneesiumi eritumist uriiniga. Selle tulemusena suureneb uriinieritus ja alaneb vererõhk.

Amlodipiin

Amlodipiin on kaltsiumi antagonist, mis inhibeerib kaltsiumiioonide sissevoolu südame ja veresoonte silelihaskoe rakkudesse. Antihüpertensiivne toime on põhjustatud otsesest lõõgastavast toimest veresoonte silelihastesse. Täpne mehhanism, kuidas amlodipiin leevendab stenokardiat, ei ole veel täielikult välja selgitatud, kuid on teada, et see avaldab kahte järgnevat toimet:

  1. Amlodipiin laiendab perifeerseid arterioole ning seeläbi alandab perifeerset vaskulaarset resistentsust (järelkoormus), mille vastu süda pidevalt töötab. See südametöö koormuse vähendamine vähendab müokardi energiatarvet ja hapnikuvajadust.
  2. Amlodipiini toimemehhanism on tõenäoliselt seotud ka peamiste koronaararterite ja -arterioolide laiendamisega. Veresoonte laienemine suurendab südamelihase hapnikuvarustust Prinzmetali stenokardia korral.

Annustamine üks kord ööpäevas vähendab kogu 24-tunnise perioodi vältel hüpertensiooniga patsientidel kliiniliselt olulisel määral vererõhku nii lamavas kui ka seisvas asendis.

Stenokardia korral pikendab amlodipiini ühekordne manustamine ööpäevas patsiendi üldist kehalise koormuse aega, stenokardia algusaega ja ST-segmendi 1 mm depressiooni aega. Amlodipiin vähendab nii stenokardiahoogude sagedust kui ka nitroglütseriini kasutamise vajadust.

Amlodipiiniga ei ole seostatud ebasoodsaid metaboolseid toimeid või plasma lipiidide muutusi ning see sobib astma, diabeedi ja podagraga patsientidele.

Kliiniline efektiivsus ja ohutus

Perindopriil

Perindopriil toimib kõigi hüpertensiooni raskusastmete korral: kergest mõõduka või raskeni. Süstoolse ja diastoolse vererõhu langus on täheldatav nii lamavas kui seisvas asendis.

Ühekordse annuse manustamise järgselt tekkiv vererõhu langus on maksimaalne 4...6 tundi pärast manustamist ja toime kestab 24 tunni jooksul.

Angiotensiini konverteeriv ensüüm on blokeeritud ligikaudu 80% ulatuses ka 24 tundi pärast ravimi manustamist.

Ravile reageerivatel patsientidel normaliseerub vererõhk ühekuulise ravimi kasutamise järel ja see toime püsib ilma toime nõrgenemiseta (tahhüfülaksiata).

Ravi katkestamine ei põhjusta hüpertensiooni osas tagasilöögi fenomeni.

Perindopriilil on vasodilatatiivne toime ning see taastab peamiste arteriaalsete veresoonte elastsuse, korrigeerib resistentsust tagavate arterite histomorfomeetrilisi muutusi ja vähendab vasaku vatsakese hüpertroofiat.

Vajadusel lisatav tiasiiddiureetikum põhjustab aditiivset sünergismi.

Angiotensiini konverteeriva ensüümi inhibiitori ja tiasiiddiureetikumi kombinatsioon vähendab hüpokaleemia riski, mis on seotud ainult diureetikumi kasutamisega.

Kahes suures randomiseeritud, kontrollitud uuringus (ONTARGET (ONgoing Telmisartan Alone and in combination with Ramipril Global Endpoint Trial) ja VA NEPHRON-D (The Veterans Affairs Nephropathy in Diabetes)) uuriti kombinatsioonravi AKE-inhibiitori ja angiotensiin II retseptori antagonistiga.

ONTARGET uuring hõlmas eelneva südame- või ajuveresoonkonna haigusega või II tüüpi diabeedi ja tõendatud kaasuva elundkahjustusega patsiente. VA NEPHRON-D hõlmas II tüüpi diabeedi ja diabeetilise nefropaatiaga patsiente.

Uuringud näitasid olulise kasu puudumist neerude ja/või südameveresoonkonna tulemusnäitajatele ja suremusele, samas täheldati hüperkaleemia, ägeda neerukahjustuse ja/või hüpotensiooni riski suurenemist monoteraapiaga võrreldes. Tulemused on asjakohased ka teiste AKE-inhibiitorite ja angiotensiin II retseptori antagonistide jaoks, arvestades nende sarnaseid farmakodünaamilisi omadusi. AKE-inhibiitoreid ja angiotensiin II retseptori antagoniste ei tohi seetõttu kasutada samaaegselt diabeetilise nefropaatiaga patsientidel.

ALTITUDE (Aliskiren Trial in Type 2 Diabetes Using Cardiovascular and Renal Disease Endpoints) oli uuring, mis oli kavandatud hindama kasu aliskireeni lisamisest standardravile AKE-inhibiitori või angiotensiin II retseptori antagonistiga II tüüpi diabeediga patsientidel, kellel oli krooniline

neeruhaigus, südameveresoonkonna haigus või mõlemad. Uuring lõpetati varakult ohutusnäitajate riski tõusu tõttu. Südameveresoonkonnaga seotud surma ja insuldi juhtumeid oli aliskireeni rühmas arvuliselt rohkem kui platseeborühmas ning kõrvaltoimetest ja huvi pakkuvatest tõsistest kõrvaltoimetest (hüperkaleemia, hüpotensioon ja neerutalitluse häire) teatati aliskireeni rühmas sagedamini kui platseeborühmas.

Indapamiid

Indapamiidil on monoteraapiana kasutades vererõhku alandav toime, mis kestab 24 tundi. See toime ilmneb annuste puhul, mille kasutamisel diureetiline toime on minimaalne.

Ravimi vererõhku langetav toime on proportsionaalne arteriaalse süsteemi elastsuse paranemise ning kogu perifeerse resistentsuse vähenemisega.

Indapamiid vähendab vasaku vatsakese hüpertroofiat.

Tiasiiddiureetikumi ja tiasiidiga sarnase diureetikumi annuse suurendamisel saavutab nende ravimite vererõhku langetav toime platoo, samal ajal kui kõrvaltoimed sagenevad ja süveneb nende raskusaste. Kui ravi ei ole efektiivne, ei tohi annust suurendada.

On tõestatud, et nii lühiajalise, keskmise pikkusega kui pikaajalise ravi jooksul indapamiid:

  • ei mõjuta lipiidide metabolismi: triglütseriide, LDLkolesterooli ja HDLkolesterooli;
  • ei mõjuta süsivesikute metabolismi, isegi mitte hüpertensiooniga diabeeti põdevatel patsientidel.

Amlodipiin

Uuring ALLHAT (Antihypertensive and Lipid-Lowering Treatment to Prevent Heart Attack Trial) viidi läbi selleks, et võrrelda uuemat ravimit (amlodipiin või AKE inhibiitor esmavaliku ravina) tiasiiddiureetikumiga kerge kuni mõõduka hüpertensiooni korral. Ei täheldatud olulisi erinevusi kardiovaskulaarsete tulemusnäitajate osas amlodipiini ja tiasiiddiureetikumi sisaldava ravi vahel.

Perindopriil/indapamiid

  1. Sõltumata hüpertensiooniga haigete vanusest alandab perindopriil/indapamiid annusest sõltuvalt nii süstoolset kui diastoolset vererõhku nii seisvas kui lamavas asendis patsientidel. See antihüpertensiivne toime kestab 24 tundi. Vererõhu alanemine saavutatakse kiiremini kui 1 kuu jooksul pärast ravi alustamist ning selle toime nõrgenemist ei ole täheldatud. Ravi katkestamisel ei teki tagasilöögi efekti. Kliinilistes uuringutes leiti, et perindopriili ja indapamiidi kooskasutamisel oli vererõhku alandav toime tugevam kui võinuks eeldada nende toimete liitumisel tekkivast. Mitmekeskuselises, randomiseeritud, topeltpimedas aktiivse võrdlusravimiga kontrollitud uuringus (PICXEL) hinnati ehhokardiograafia abil perindopriili/indapamiidi kombinatsiooni toimet vasaku vatsakese hüpertroofiale (left ventricular hypertrophy, LVH) võrreldes enalapriili monoteraapiaga. Uuringus PICXEL randomiseeriti LVH (defineerituna vasaku vatsakese massi indeksina (left ventricular mass index, LVMI) >120 g/m2 meestel ja >100 g/m2 naistel) hüpertensiivsed patsiendid üheaastaseks raviks kas perindopriiltertbutüülamiini 2 mg/indapamiidi 0,625 mg gruppi või enalapriili gruppi (10 mg üks kord ööpäevas). Annust kohandati vastavalt saavutatud vererõhu väärtustele, kuni perindopriiltertbutüülamiini annuseni 8 mg ja indapamiidi annuseni 2,5 mg ning enalapriili annuseni 40 mg üks kord ööpäevas. Ainult 34% uuritavatest said raviks jätkuvalt perindopriiltertbutüülamiini

2 mg/indapamiidi 0,625 mg (versus 20% enalapriili 10 mg).

Ravi lõppedes vähenes randomiseeritud patsientidel LVMI oluliselt rohkem perindopriili/indapamiidi rühmas (-10,1 g/m) kui enalapriili rühmas (-1,1 g/m). LVMI muutuse erinevus rühmade vahel oli -8,3 (95% CI (-11.5,-5.0), p < 0,0001).

Parem LVMI-d vähendav toime avaldus suuremate perindopriili/indapamiidi annuste puhul. Süstoolse vererõhu hinnanguline rühmadevaheline keskmine erinevus kogu randomiseeritud patsientide populatsioonis oli -5,8 mmHg (95% CI (-7,9, -3,7), p < 0,0001) ja diastoolse vererõhu keskmine erinevus oli vastavalt -2,3 mmHg (95% CI (-3,6,-0,9), p = 0,0004), mis näitab, et süstoolne/diastoolne vererõhk langes perindopriil/indapamiidi rühmas oluliselt rohkem.

Lapsed

Amlodipiin

Uuringus, kus osales 268 peamiselt sekundaarse hüpertensiooniga patsienti vanuses 6...17 aastat, näitas amlodipiini 2,5 mg ja 5,0 mg annuste võrdlus platseeboga, et mõlemad annused alandasid

süstoolset vererõhku oluliselt rohkem kui platseebo. Erinevus kahe annuse vahel ei olnud statistiliselt oluline.

Amlodipiini pikaajalisi toimeid kasvule, puberteedile ja üldisele arengule ei ole uuritud. Ei ole tuvastatud ka lapseea amlodipiinravi pikaajalist efektiivsust, vähendamaks kardiovaskulaarset haigestumust ja suremust täiskasvanueas.

Farmakokineetilised omadused

Perindopriil

Imendumine, biotransformatsioon

Perindopriil imendub suukaudse manustamise järel kiiresti, maksimaalne plasmakontsentratsioon saabub 1 tunni jooksul. Perindopriili poolväärtusaeg plasmas on ligikaudu 1 tund.

Perindopriil on eelravim. Kakskümmend seitse protsenti manustatud perindopriilist jõuab vereringesse aktiivse metaboliidi perindoprilaadina. Lisaks aktiivsele perindoprilaadile tekib veel viis inaktiivset metaboliiti. Perindoprilaadi maksimaalne plasmakontsentratsioon saabub 3…4 tunni jooksul.

Kuna toit vähendab perindopriili muutmist perindoprilaadiks ja sellest tulenevalt ka biosaadavust, tuleb perindopriili ühekordne suukaudne ööpäevane annus manustada hommikuti enne sööki.

On tõestatud, et perindopriili annus ja selle kontsentratsioon plasmas on lineaarselt seotud.

Jaotumine

Seondumata perindoprilaadi jaotusruumala on ligikaudu 0,2 l/kg. Perindoprilaat seondub plasmavalkudega, peamiselt angiotensiini konverteeriva ensüümiga (see on kontsentratsioonist sõltuv), 20% ulatuses.

Eritumine

Perindoprilaat eritub uriiniga ja mitteseotud fraktsiooni terminaalne poolväärtusaeg on ligikaudu 17 tundi, mistõttu tasakaalukontsentratsioon saabub 4 päeva jooksul.

Perindoprilaadi eritumine on vähenenud eakatel ning samuti südame- või neerupuudulikkusega patsientidel. Neerupuudulikkuse korral on soovitatav annuse kohandamine sõltuvalt kahjustuse raskusest (kreatiniini kliirens).

Perindoprilaadi kliirens dialüüsil on 70 ml/min.

Indapamiid

Imendumine, jaotumine

Indapamiid imendub seedetraktist kiiresti ja täielikult.

Maksimaalne plasmakontsentratsioon saabub inimestel ligikaudu 1 tund pärast ravimi suukaudset manustamist. Ravim seondub 79% ulatuses plasmavalkudega.

Biotransformatsioon/eritumine

Eliminatsiooni poolväärtusaeg on 14...24 tundi (keskmiselt 18 tundi). Korduval manustamisel kumulatsiooni ei toimu. Põhiliselt eritub inaktiivsete metaboliitidena uriini (70% manustatud annusest) ja väljaheitega (22%).

Amlodipiin

Imendumine, jaotumine

Amlodipiin imendub terapeutilistes annustes pärast suukaudset manustamist hästi ning maksimaalne plasmakontsentratsioon saabub 6...12 tundi pärast manustamist. Absoluutne biosaadavus on hinnanguliselt vahemikus 64...80%. Jaotusruumala on ligikaudu 21 l/kg. Toit ei mõjuta ravimi biosaadavust. In vitro uuringud on näidanud, et ligikaudu 97,5% tsirkuleerivast amlodipiinist on seotud plasmavalkudega.

Biotransformatsioon/eritumine

Terminaalne plasma eliminatsiooni poolväärtusaeg on 35...50 tundi ja on kooskõlas ühekordse

ööpäevase annuse manustamisega.

Amlodipiin metaboliseerub maksas ulatuslikult mitteaktiivseteks metaboliitideks. Ligikaudu 60% manustatud amlodipiini annusest eritub uriiniga, sellest 10% muutumatul kujul.

Eakad patsiendid

Amlodipiini maksimaalse plasmakontsentratsiooni saavutamise aeg on nii eakatel kui noorematel patsientidel sarnane. Eakatel patsientidel võib hakata kliirens vähenema, mistõttu võivad suureneda AUC ja eliminatsiooni poolväärtusaeg. Kuigi soovitatav annustamisskeem eakatel on sama, tuleb ettevaatlik olla annuse suurendamisel.

Neerukahjustus

Neerupuudulikkusega patsientidel ei ole indapamiidi farmakokineetika muutunud.

Maksakahjustus

Perindopriili farmakokineetika on muutunud maksatsirroosiga haigetel: perindopriili maksakliirens on vähenenud poole võrra. Samas ei ole tekkiva perindoprilaadi moodustumine vähenenud ja annust ei ole vaja korrigeerida (vt lõigud 4.2 ja 4.4).

Nagu ka teiste kaltsiumi antagonistide puhul, pikeneb maksafunktsiooni kahjustusega patsientidel amlodipiini poolväärtusaeg.

Lapsed

74-l hüpertensiivsel lapsel vanuses 1...17 aastat (34 patsienti vanuses 6...12 eluaastat ja 28 patsienti vanuses 13...17 eluaastat) viidi läbi populatsiooni farmakokineetiline uuring amlodipiini annustega vahemikus 1,25 mg...20 mg üks või kaks korda ööpäevas. Lastel vanuses 6...12 eluaastat ja noorukitel vanuses 13...17 eluaastat oli ravimi kliirens suukaudse manustamise järel vastavalt 22,5 l/h ja 27,4 l/h poistel ning vastavalt 16,4 l/h ja 21,3 l/h tüdrukutel. Eri indiviidide vahel täheldati ravimi ekspositsiooni osas suuri erinevusi. Andmed alla 6-aastaste laste kohta on piiratud.

Prekliinilised ohutusandmed

Perindopriil

Korduvtoksilisuse suukaudsetes uuringutes (rotid ja ahvid) olid märklaudorganiks neerud, kuid neerukahjustus oli mööduv.

In vitro ja in vivo uuringutes ei ole täheldatud mutageensust.

Reproduktsioonitoksilisuse uuringutes (rotid, hiired, küülikud ja ahvid) ei ilmnenud embrüotoksilisust ega teratogeensust. Siiski on andmeid, et angiotensiini konverteeriva ensüümi inhibiitorid mõjutavad loote arengut hilises faasis, mis võib viia näriliste ja küülikute loote surmani ja kaasasündinud toimeteni: on täheldatud neerukahjustusi ning peri- ja postnataalse suremuse suurenemist. Kartsinogeensust rottidel ja hiirtel pikaaegsetes uuringutes ei täheldatud.

Indapamiid

Suurimad indapamiidi suukaudsed annused, mida on erinevatele katseloomadele manustatud (40...8000 korda suuremad kui terapeutilised annused inimestel), on põhjustanud ravimi diureetilise toime tugevnemist. Indapamiidi ägeda toksilisuse uuringutes, mille käigus manustati ravimit intravenoosselt või intraperitoneaalselt, olid peamised mürgistussümptomid näiteks bradüpnoe ja perifeerne vasodilatatsioon, mis on põhjustatud indapamiidi farmakoloogilisest toimest. Mutageenset- ega kartsinogeenset toimet ei ole uuringute käigus täheldatud.

Amlodipiin

Reproduktsiooniuuringutes rottidel ja hiirtel täheldati poegimise hilinemist, poegimise kestuse pikenemist ja pesakondade elulemuse vähenemist annuste juures, mis olid mg/kg alusel ligikaudu 50 korda suuremad kui maksimaalne soovitatav annus inimesel.

  1. Rottidel, keda raviti amlodipiiniga (isaseid 64 päeva ja emaseid 14 päeva enne paaritamist) annustes kuni 10 mg/kg ööpäevas (8-kordne* maksimaalne inimesele soovitatav annus 10 mg, arvestades mg/m2 kohta), kahjulikku toimet viljakusele ei täheldatud. Teises rottidega tehtud uuringus, mille käigus raviti isaseid rotte 30 päeva amlodipiinbesilaadiga annuses, mis on mg/kg alusel võrreldav

inimestel kasutatava annusega, vähenes plasma folliikuleid stimuleeriva hormooni ja testosterooni sisaldus, samuti sperma tihedus, valminud spermatiidide ning Sertoli rakkude arv.

  1. Kahe aasta vältel amlodipiiniga (kalkuleeritud kontsentratsioonid vastavad päevaannustele 0,5; 1,25 ja 2,5 mg/kg/päevas) ravitud hiirtel ja rottidel ei ilmnenud mingisuguseid kartsinogeensuse tunnuseid. Suurim annus (mg/m2 alusel hiirtel ligilähedane maksimaalsele lubatavale kliinilisele annusele 10 mg; rottidel kaks korda kõrgem*) oli sarnane hiirte, kuid mitte rottide poolt talutud suurima annusega. Mutageensusuuringud ei viidanud mingisugustele ravimist tingitud toimetele ei geeni ega kromosoomi tasemel.

* Lähtub patsiendi kehakaalust 50 kg.

FARMATSEUTILISED ANDMED

Abiainete loetelu

Mikrokristalliline tselluloos (E460)

Kaltsiumkloriidheksahüdraat

Eelželatiniseeritud maisitärklis (tüüp 1500)

Naatriumtärklisglükolaat (tüüp A)

Naatriumvesinikkarbonaat

Kolloidne veevaba ränidioksiid

Magneesiumstearaat (E470b)

Sobimatus

Ei kohaldata.

Kõlblikkusaeg

2 aastat

Säilitamise eritingimused

Hoida temperatuuril kuni 30°C.

Hoida originaalpakendis, valguse ja niiskuse eest kaitstult.

Pakendi iseloomustus ja sisu

Blister (OPA/Al/PVC/Al): 10, 14, 20, 28, 30, 56, 60, 84 ja 90 tabletti karbis.

Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.

Erihoiatused ravimpreparaadi hävitamiseks

Kasutamata ravimpreparaat või jäätmematerjal tuleb hävitada vastavalt kohalikele nõuetele.

MÜÜGILOA HOIDJA

KRKA, d.d., Novo mesto Šmarješka cesta 6

8501 Novo mesto Sloveenia

MÜÜGILOA NUMBRID

Co-Dalnessa 2 mg/5 mg/0,625 mg: 833013

Co-Dalnessa 4 mg/5 mg/1,25 mg: 833113

Co-Dalnessa 4 mg/10 mg/1,25 mg: 832813

Co-Dalnessa 8 mg/5 mg/2,5 mg: 833313

Co-Dalnessa 8 mg/10 mg/2,5 mg: 833213

ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE/MÜÜGILOA UUENDAMISE KUUPÄEV

Müügiloa esmase väljastamise kuupäev: 20.12.2013

TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV

Mai 2018